Parandused 15.12.2017 komisjoni hinnatud programmile

Sotsiaalse rehabilitatsiooni programm „Selged sõnad“ _____________________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Jõhvi Haigla Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon 2017 Käesolev rehabilitatsiooniprogrammi vorm on väljatöötatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja rehabilitatsiooniteenuse osutajatega. Programmi vormi algne struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists, Lisainfo http://www.euro- prm.org/) rehabilitatsiooniprogrammi vormile. Vormi väljatöötamine on toimunud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014-2020“ ja ESF meetme „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames. 2  SISUKORD 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED .............................................................................................................................. 4 1.1. Organisatsiooni andmed ................................................................................................................................... 4 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed .......................................................................................................... 4 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed........................................................................................ 4 2. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................................. 5 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA ................................................................................................................ 7 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik ..................................................................................................................................... 7 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond................................................................................................................................ 7 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus ..................................................................................................... 7 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond ............................................................................................ 7 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond ........................................................................................... 7 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel .............................................................. 7 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihgrupp .............................................................................................................. 7 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta .................................................................................................................... 8 3.9. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info .................................................................................. 8 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED............................................................................. 9 4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid ........................................................................................................... 9 4.2. Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid ................................................................................. 10 4.3. Peamised programmis kasutatavad meetodid ............................................................................................... 12 4.4. Peamised programmis kasutatavad metoodikad ........................................................................................... 12 4.5. Asutuse varasem kogemus metoodika kasutamisel ....................................................................................... 13 4.6. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine ............................................................................ 13 4.7. Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. ................................ 13 4.8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine................................................ 17 4.9. Programmi tugevad küljed .............................................................................................................................. 18 4.10. Programmi riskid ja arendamist vajavad küljed ning riskide maandamine ................................................... 18 4.11. Pika-ajalise tagasiside kogumine ja programmi tegevuste täiendamine ........................................................ 18 5. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................................................ 18 6. LISAD (hindamisvahendid) ..................................................................................................................................... 19 3  1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1. ORGANISATSIOONI ANDMED TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Jõhvi Haigla Organisatsiooni tegutsemise alus Põhikiri (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) SRT000104 kehtivuse algus 06.10.2009 kehtiv E-post, koduleht [email protected] www.jõhvihaigla.ee Aadress Jaama 34 Postiindeks 41532 Linn Jõhvi Riik Eesti 1.2. PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi REIMANN Eesnimi Kersti Ametinimetus Eripedagoog/logopeed Telefon 5117124 E-post [email protected] 1.3. PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Spetsialisti nimi, ametinimetus Roll programmi koostamisel Kätlin Saaler, sotsiaaltöötaja Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Ene Mändla, sotsiaaltöötaja Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Alla Tšernjatinskaja, psühholoog Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Marina Mazur, psühholoog Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Kersti Reimann, logopeed - eripedagoog Osalenud programmi piloteerimisel, programmi kokku kirjutamine Olga Korovjonkova logopeed Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Anna Lambing logopeed - eripedagoog Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Tiiu Sepp, asutuse juht, sotsiaaltöötaja Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi 4  2. KOKKUVÕTE Rehabilitatsiooniprogramm on suunatud 4-7 aastastele keele - ja/või kõnepuudega eelkooliealistele lastele ning nende peredele. Rehabilitatsiooniprogrammi optimaalseks osalejate arvuks on 4-6 last ning nende pered. Programmi peaeesmärk: - Programmi läbimise järgselt suudab laps ennast täiskasvanu abita suuliselt väljendada ja läbi paremate kommunikatiivsete ja sotsiaalsete oskuste aktiivselt osaleda erinevates eakohastes tegevustes. Programmi alaeesmärgid: - Lapse sõnavara on suurenenud, kõne mõistmine ja eneseväljendamisoskus on paranenud, mis võimaldab tal aktiivselt suhelda nii laste kui täiskasvanutega - Lapse keelelised, kognitiivsed ja kommunikatiivsed oskused on saavutanud eakohase taseme - Laps suudab enda soove ja vajadusi väljendada täiskasvanu abita - Pere on teadlik lapse keele ja kõnega seotud erivajadustest ning toetab lapse arengut - Pere on jõustatud ning kasutab riiklikke ja KOV sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuseid - Pere ja laps on seostatud vajalike toetusvõrgustikega (lasteaed, huviring, KOV, kool) Lapse kõne ja väljendusoskuse areng on muude oskuste ja tegurite seas üks olulisemaid näitajaid. Kõne arengut ei saa vaadelda isoleerituna lapse üldarengust- psüühilisest, motoorsest, kognitiivsest, vaimsest – sest kõne vahendab mõtlemise- ja eneseregulatsiooni protsesse. Kõne arengu eelduseks on normikohane psüühiliste protsesside- taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu areng, seega ei saa kõne arendamist vaadata lahus üldiste kognitiivsete oskuste arendamisest. Varases eas avalduvatel keelelise arengu häiretel on leitud olevat tugev seos lugemis-, kirjutamis- ja õpiraskustega. Kõige suuremas ohus on lapsed, kellel on raskusi kõne mõistmisega, sest nad jäävad justkui infosulgu. Ebapiisav eneseväljendusoskus võib tuua kaasa raskusi suhtlemisel ja siit ei ole kaugel käitumisprobleemid. Kõnehäirega kaasneb sageli sotsiaalse suhtlemise piirang, mis omakorda võib süvendada suhtlemise vähesust eakaaslastega, põhjustada tõrjutust, lapse enesehinnangu langust ning edaspidi kutsuda esile ebakohast käitumist. Lapsel võib esineda tõrjutust eakaaslaste poolt – teised lapsed ei võta mängu. Laps tunneb end üksikuna ja tema suhtlusringkond väheneb veelgi. Kõne mõistmise ja väljendusraskuse tõttu on häirunud kognitiivne ehk tunnetuslik areng. Laps ei suuda end “värvikalt” väljendada, ega mõista/taju ümbruse mitmekesisust, mis omakorda viib kujutlusvõime piiranguni. Kõne arengu piiratus viib edaspidi ka sotsiaalse arengu piirangule – takistused laste omavahelises suhtluses ja täiskasvanutega suheldes. (Nugin, Veisson, 2008:5) Programmi eesmärk on koostöös lapse, tema pere ja haridus- ja rehabilitatsioonispetsialistidega toetada lapse eakohast arengut. Programmi raames kasutatakse J. Strebeleva metoodikat, mis võimaldab hinnata lapse potentsiaalset arenguvalda (õpetatavust) ning lapse üldoskuste taset. Metoodika koosneb nii hindamisest kui hindamisjärgsest sekkumistest. Pööratakse suurt rõhku lapse eakohasele tegevusele ja tegevuse sooritamise jälgimisele. Sellega seoses saab hinnata kognitiivsete protsesside (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arengut. On leitud, et koostatud ülesanded võimaldavad täpsemalt ja suhteliselt lühikese ajaga saada ülevaate lapse arengust ja on efektiivsemad kui ainult vaatlusandmetele tuginemine (Puls, 2015). Majutuseta programm kestab 10 kuud ning tegevused on planeeritud intensiivsusega 1-3 korda nädalas, kokku on planeeritud kuni 81 tundi tegevusi, mis sisaldavad nii individuaalseid sekkumisi, grupitegevusi lastele ja nende vanematele kui ka pereteenuseid. Soovitatavaks algusajaks on september-oktoober, kuhu on planeeritud grupi komplekteerimine. Programmi osutatakse teenuseid sotsiaaltöötaja, logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi poolt. Teenuste vahelisele ajale planeeritakse kodused ülesanded, mille käigus tegelevad vanemad lapsega iseseisvalt. Programmi viimases etapis on planeeritud rehabilitatsiooniprogrammi lõpetavad tegevused, sh tulemuste hindamine ning edasiste soovituste andmine ning vajadusel edasiste teenustega seostamine. Programmi raames viiakse tegevusi läbi nii rehabilitatsiooniteenuse osutaja ruumides, kuid lisaks kohtutakse ka haridusasutuse (lasteaia) töötajatega lapse igapäevases keskkonnas. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemusena on laps eakaaslaste ja täiskasvanutega iseseisev suhtleja. Programmi tegevuste kaudu on lapsevanem jõustatud ja läbi kogukonna ressursside on lapsele tagatud vajalik abi sõltuvalt tema 5 arenguvajadusest. Programmi läbimisel on loodud alus koolivalmiduseks ja edaspidiseks koolihariduse omandamiseks lapsele vajalike tugimeetmetega. Peamisteks koostööpartneriteks on haridusasutuse (lasteaia) õpetajad ja tugipersonal (lasteaia logopeed, eripedagoog). Vajadusel kaasatakse Rajaleidja maakondliku keskuse spetsialistid. Oluliseks koostööpartneriks on KOV, kes vajadusel pakub täiendavaid tugiteenuseid (näit. transport). Vajadusel kaasatakse programmi tegevustesse tugiisik. Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Jõhvi Haigla rehabilitatsioonimeeskonna poolt 2016 (august)- 2017 (juuni) aastal. Lastevanemate tagasiside hinnangute põhjal on saadud teenused parandanud lapse enesetunnet (80%), toetanud lapse eakohast arengut (100%) ja arendanud lapse iseseisva toimetuleku oskusi (100%). Lisaks on suurenenud lapse sõnavara (100% osalenud lastest), paranenud arusaamine kõnest ja eneseväljendusoskus (100% osalenud lastest). 6  3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1. REHABILITATSIOONI ALALIIK Sotsiaalne rehabilitatsioon 3.2. REHABILITATSIOONI VALDKOND Elamine Õppimine Suhtlemine ja vaba aeg 3.3. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI VORM JA KESTUS Grupiprogramm (4-6 last grupis) Majutuseta 10 kuud (kestus kalendrikuudes) 1-3 tundi nädalas (tegevuste intensiivsus) 3.4. REHABILITATSIOONI PROGRAMMI OSUTAMISE PIIRKOND Üle Eesti 3.5. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ELLUVIIMISE KESKKOND Haridusasutus (lasteaed) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht Muu keskkond (vajadusel Rajaleidja keskus) 3.6. PEAMISED KOOSTÖÖPARTNERID JA TUGIVÕRGUSTIK PROGRAMMI ELLUVIIMISEL Perekond (lapsevanemad) Lasteaia õpetajad, tugipersonal Kohalik omavalitsus 3.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHGRUPP TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps Tööealine Eakas Kommentaar (vajadusel (vajadusel (vajadusel täpsusta täpsusta täpsusta vanus) vanus) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a.intellektipuue)  intellektipuue  keele- ja kõnepuue 4-7 aastane eesti- ja/või vene keelt kõnelev laps  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue  liitpuue MUU (täpsusta) 7 3.8. LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile, kes: 1. on keele- ja/või kõnepuudega 2. on kerge vaimse alaarenguga, millele võib kaasneda keele- ja/või kõnepuue 3. lapsevanem(ad) on nõus rehabilitatsiooniprogrammis aktiivselt osalema, st tegema lapsega koos spetsialistide poolt määratud koduseid ülesandeid. Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. on meelepuudega 2. on raskelt autistlik 3. on mõõduka või sügava intellektipuudega 3.9. MUU OLULINE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI PUUDUTAV INFO (sh seos riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega, viitega konkreetsele dokumendile) Lapse arengus peetakse määravaks esimest kolme eluaastat, kuna areng toimub sel perioodil kiiresti ja kõik kujunev on aluseks lapse edasisele arengule. Kõnel on lapse arengus oluline roll ja selle tähtsus kasvab koos lapsega. Kõnelise arengu häired varases lapseeas on suureks riskifaktoriks hilisemate õpivilumuste häirete tekkes ning nendega seotud kognitiivse ja sotsiaalse arengu kvaliteedi puudulikkuse formeerumisel. Seetõttu on võimalikult varajane diagnoosimine ja kõneravi alustamine lapse edasise arengu seisukohalt väga oluline. Kuigi lapse tõsisemad kõnehäired peaks ilmnema juba esimesel-teisel eluaastal, jäävad need sageli märkamata. Et hilisemas lapse arengu perioodis ei tekiks mahajäämust või isegi puuet, on vaja juba enne kolme aastaseks saamist avastada kõnearengu häire olemasolu võimalikkus. (Center for parent information and resources, 2012). Spetsiifilise kõnearengu häirega lastel võivad kujuneda sekundaarselt käitumisraskused: puudulik suhtluskeskkond lasteaias, kus laps ei saa rahuldada oma suhtlemisvajadust (suur rühm, barjäärid suhtlemisel laps – õpetajad, laps – teised lapsed), soodustab tähelepanu otsimist mitte-eeldatud viisil, mida õpetajad tõlgendavad käitumishälbena. Kui koolis kombineeruvad kommunikatsiooniprobleemid õpiraskustega, tekib soodne pinnas käitumisraskuste tekkeks ja koolist väljalangemiseks (T. Tammemäe 2008). Käitumishäired, õpiraskused viivad hariduse omandamise takistusteni ning edaspidi tööhõive võimaluste vähenemisele, millest omakorda on põhjustatud majanduslik toimetuleku langus ning sotsiaalsete probleemide teke ühiskonnas. Statistika andmeil suureneb järjest ka pervasiivse häirega laste hulk, millega kaasuvad sageli suhtlemisraskused või kõnehäire. Keskkonnamuutused, teadlikkuse üldine kasv ja meditsiini areng toovad laste arenguhäired aina enam nähtavale nendib Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja, logopeedia ja õpiraskuste teooria õppejõud Marika Padrik “Keelelise arengu häire võib viidata sageli ka mõnele tõsisemale arenguprobleemile”, ajalehes “Postimees” antud intervjuus. Kirjanduse andmeil esineb häälikute ebaõiget hääldust koolieelses eas (5–6-aastaselt) umbes 25–30% lastest. (Logopeedia õpik, 2013). Spetsiifilist kõnearengupuuet (SKAP), mis on raskem kõnepuue lapseeas ning selgelt koolijõudlust mõjutav, on 3–7-aastastest lastest 6–8 protsendil. (Tomblin, 1997). Erinevate uurijate andmetel on 40–70%-l SKAP-ga lastest suuri raskusi kirjaliku kõne omandamisel. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koostatud „Erivajadustega laste ja vähenenud töövõimega tööealiste sihtrühmade kaardistus sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programmide arendamiseks“ alusel esines 2014 aasta andmetele tuginedes keele ja kõnepuudega lapsi üle 750 8  4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK-GA Üldeesmärk: Laps suudab ennast täiskasvanu abita suuliselt väljendada ja läbi paremate kommunikatsiivsete ja sotsiaalsete oskuste aktiivselt osaleda erinevates eakohastes tegevustes. Alaeesmärk 1: Lapse sõnavara on suurenenud, kõne mõistmine ja eneseväljendamisoskus paranenud, mis võimaldab tal aktiivselt suhelda nii laste kui täiskasvanutega. RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b144 Mälu b144.2 - b140.1 b144.1-b144.0 b167 Keele vaimsed funktsioonid b167.3 - b167.1 b167.2 - b167.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 Alaeesmärk 2: Lapse keelelised, kognitiivsed ja kommunikatiivsed oskused on saavutanud eakohase taseme RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b140 Tähelepanu b140.2 - b140.1 b140.1-b140.0 b144 Mälu b144.2 - b140.1 b144.1-b144.0 b160 Mõtlemisfunktsioonid b160.3 - b160.1 b160.2 - b160.0 b167 Keele vaimsed funktsioonid b167.3 - b167.1 b167.2 - b167.0 b320 Hääldamise ja artikulatsiooni funktsioon b320.3-b320.2 b320.1-b320.0 b330 Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid b330.3-b330.2 b330.2-b330.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 Alaeesmärk 3: Laps suudab enda soove ja vajadusi väljendada täiskasvanu abita RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b160 Mõtlemisfunktsioonid b160.3 - b160.1 b160.2 - b160.0 b167 Keele vaimsed funktsioonid b167.3 - b167.1 b167.2 - b167.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 e310 Kitsas perering e.310.2- e310.0 e310.+3-e310+4 e325 Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased e325.2- e325.1 e325.+3-e325+4 Alaeesmärk 4 Pere on teadlik lapse keele ja kõnega seotud erivajadustest ning toetab lapse arengut RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b1301 Motivatsioon b1301.3-b1301.2 b1301.0-b1301.1 d155 Oskuste omandamine d155.2-d155.1 d155.1-d155.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 9 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 e310 Kitsas perering e.310.2- e310.0 e310.+3-e310+4 Alaeesmärk 5: Pere on jõustatud ning kasutab riiklikke ja KOV sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuseid RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b1301 Motivatsioon b1301.3-b1301.2 b1301.0-b1301.1 e310 Kitsas perering e.310.2- e310.0 e310.+3-e310+4 e570 Sotsiaalkindlustusteenused, süsteemid ja strateegiad e570.2- e570.0 e570.+2-e570.+4 e5850 Haridus- ja õpetamisteenused e5850.2- e5850.0 e5850.+2-e5850.+4 Alaeesmärk 6: Pere ja laps on seostatud vajalike toetusvõrgustikega (lasteaed, huviring, KOV, kool) RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood e570 Sotsiaalkindlustusteenused, süsteemid ja strateegiad e570.2- e570.0 e570.+2-e570.+4 e5850 Haridus- ja õpetamisteenused e5850.2- e5850.0 e5850.+2-e5850.+4 4.2. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahendi Spetsialist, kes Hindamisvahendi sisu lühikirjeldus Hindamisvahendi kasutamise nimetus koos viitega seda kasutab põhjendus (sh asja- ja eakohasus), autorile hindamisvahendi kasutamise seos programmi (ala)eesmärkidega. RFK põhine Meeskond RFK on Rahvusvahelise Programmi alguses toimub kliendi hindamine Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt funktsioneerimisvõime hindamine arendatud klassifikatsioon inimese kasutades Rahvusvahelisele funktsioneerimisvõimega seotud Funktsioneerimisvõime info dokumenteerimiseks. Klassifikatsioonile (RFK) tuginevat Tuginedes RFK-le on koostatud hindamismetoodikat, et selgitada hindamisküsimustik, mille välja kliendi ressursid ja piirangud valdkonnad (koodid) on valitud funktsioneerimise, tegutsemise ja lähtudes programmi eesmärkidest; osalemisega ning vastamine toimub RFK skaala alusel. keskkonnateguritega seotud Sama küsimustik täidetakse valdkondades. Hinnatakse programmi alguses ja lõpus, et piiranguid skaalal 0 - 4 , kus 0 selgitada välja seatud eesmärkide tähistab probleemide puudumist ja saavutamine ning muutused 4 täielikku probleemi. Skaalal programmi lõpus hindamine võimaldab kirjeldada protsessi muutumist aja jooksul. RFK-le tuginev hindamisvahend sisaldab konkreetselt programmi alaeesmärkidega seotud valdkondade hindamist. See muudab hindamise ühtlustatuks programmi erinevate klientide vahel ning võimaldab fikseerida kliendi olukorra programmi sisenemisel ja väljumisel. Seotud kõikide alaeesmärkidega. 10 J. Strebeleva eripedagoog Kõik testid koosnevad kümnest Tulemuste analüüs annab võimaluse hindamismetoodika ülesandest. Eakohase arengu hinnata sihtgruppi kuuluvate laste hindamise metoodika puhul on erinevaid arenguvaldkondi. Selle loodud eraldi testid järgnevatele järgi saab hinnata ka lapse vanustele: 2–3, 3–4, 4–5, 5–6, 6– potentsiaalset arenguvalda 7.Ülesannete puhul järgitakse testi (õpetatavust) ning lapse eakohaste manuaali instruktsioone. Testimise oskuste taset. puhul kehtib põhimõte, et laps Seotud 2. alaeesmärgiga. sooritab ülesande ja kui ta ei saa iseseisvalt hakkama, pakutakse talle abi. Hinnatakse punktiskoori alusel. (Metoodika testid toodud lisadena) A.S. Gerasimova Logopeed Antud uuringu sisuks on põhjalik A.S Gerasimova hindamisvahend „Logopeedia“ Suulise kõne baasil kujunevad valiti seetõttu, et see on õpikus avaldatud kirjaliku kõne vormid. Lugemine – ja kaasaegsem ja koolieelse lapse uuring. kirjutamine on omakorda baasiks arengu kõiki aspekte arvestav teiste õpioskuste kujunemisele. vahend. Suulise kõne arendamine Gerasimova hindamisvahendi järgi (häälduse täpsustamine kuulmistaju uuritakse põhjalikult lapse - ja  hääldust artikulatsiooniaparaati arendavate  sõnavara harjutuste kaudu, kõnemängud ja  grammatikat praktiline  kasutatavaid lausemalle tegevus sõnavara laiendamiseks,  foneemitaju (võimaldab grammatiliste vormide ja eristada sõnu ja häälikuid lausemallide üksteisest) mõistmiseks ja kasutamiseks) on 2.- Kasutatakse vene keelt kõnelevate 5.eluaastal oluliseks tööks lugemis- laste puhul. ja kirjutamiseelduste kujunemisel. TÜ Laste kõne Logopeed Test koosneb 26 ülesandest, millega Käesoleva testi eesmärkideks on: hindamise test 2013 on võimalik saada ülevaade lapse 1. Eristada kõne arengu sõnavara, grammatika ja mahajäämusega lapsi eakohase hääldamise arengust. Täismahus kõnearenguga lastest, st testiga on testi läbiviimine võimaldab võimalik välja selgitada riskirühma koostada lapse kõnearengu profiili. kuuluvad lapsed, kes vajavad Kuid testil on olemas ka nn lisaõpet enne kooli ja täiendavat lühiversioon, mis võimaldab nõustamist sobiva õpikeskkonna logopeedidel kiiresti ja objektiivselt valikul ja/ või korraldamisel. välja selgitada alakõnega laste 2. Anda ülevaade konkreetse lapse riskirühm, seega hoida kokku kõnearengu profiilist kõigi tööaega ja ressurssi. kõnevaldkondade ( hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause) kaupa. Test on valiidne ja võimaldab hinnata lapse kõne arengut, arvestas eesti keele spetsiifikat. Lapse arengu Psühholoog Võimaldab hinnata lapse eakohast Struktureeritud hindamisintervjuu jälgimise tabel arengut (sh suuline võimaldab välja tuua puudujääke eneseväljendusoskus, kognitiivsed eakohastes oskustes. Oluline on, et võimed, peenmotoorsed oskused eristatakse lapsi vanuseliselt, mis ning suulistest juhenditest tagab võimalikult täpse võrdluse arusaamine). Eristatakse lapsi eakohaste normidega. vastavalt vanusele (4-5 aastased Seotud alaeesmärkidega 1., 2. 3. ja lapsed ning 6-7 aastased lapsed). 4. Ankeet osaleja lapse Sotsiaaltöötaja Kaardistatakse pere ja lapse Eesmärgiks on üldandmete kohta hetkeolukord, suhtlemis- ja kogumine lapse ja pere kohta ning 11  lähivõrgustik esmase kontakti loomine. Pere teadlikkuse kaardistamine seoses erivajadusest tulenevate vajadustega. Seotud alaeesmärkidega 5, 6 ja 7. 4.3. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi nimetus Spetsialist, kes Meetodi valiku põhjendus seda kasutab Grupitöö Eripedagoog, Grupitöö võimaldab lastel omavahel suhelda ning ei võimalda kasutada ainult logopeed, õpitud fraase. Oluliseks osaks on ka positiivse käitumise kujundamine, psühholoog, positiivse tagasiside andmine. Õppimine toimub sotsiaalses võrgustikus – sotsiaaltöötaja lasteaias, kodus ja mujal, kus õpetajal on väga tähtis roll lapse juhendamisel. Samuti on oluline roll ka eakaaslastel, kes grupitöös üksteist toetavad. Grupitöö Sotsiaaltöötaja Kõnehäirega lapsega töötades on ülioluline lapsevanema teadlikkuse vanematele psühholoog tõstmine. Grupitöös on võimalik vanemate omavaheline teadmiste ja kogemuste vahetamine ning üksteisele emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Individuaaltöö Eripedagoog, Meetod on vajalik tagamaks kliendile individuaalse lähenemine ning logopeed sekkumine vastavalt tema vajadustele. Meetod võimaldab läbi viia korrektsioonitegevusi kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste jm arendamiseks. Nimetatud oskused kinnistatakse grupitegevustes. Peretöö (sh Eripedagoog, Pereteenuse osutamine on vajalik, et anda perele vajalikud oskused, mis jõustamine) logopeed, võimaldavad tal toetada last kogu programmi vältel ning üldistes lapse psühholoog, arengu aspektides, mis on seotud keele- ja kõne arenguga. sotsiaaltöötaja Võrgustikutöö Sotsiaaltöötaja Võrgustikutöö võimaldab saada lisainformatsiooni lapse hetkeolukorrast ja samas pakkuda tuge haridusasutusele. Võrgustikutöö on vajalik, et meeskond saaks lapsega varasemalt tegelenud spetsialistidelt (lasteaiaõpetaja ning tugipersonal) lisainformatsiooni lapse hetkeolukorrast ning samas pakkuda õpetajatele võimalust rehabilitatsioonimeeskonnalt nõu küsida, et last paremini toetada. 4.4. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD TABEL 9 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika Spetsialist, kes Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus nimetus seda kasutab J. Strebeleva Eripedagoog Metoodika koosneb nii hindamisest kui hindamisjärgsest sekkumistest. meetodika Pööratakse suurt rõhku lapse eakohasele tegevusele ja tegevuse sooritamise jälgimisele. Sellega seoses saab hinnata kognitiivsete protsesside (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arengut. On leitud, et koostatud ülesanded võimaldavad täpsemalt ja suhteliselt lühikese ajaga saada ülevaate lapse arengust ja on efektiivsemad kui ainult vaatlusandmetele tuginemine (Puls, 2015). Metoodika on tunnustatud ning laialdaselt kasutatud Eesti haridussüsteemis ning selle eesmärgid on kooskõlas Eesti Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. T. Kotsenko „SKAP logopeed Oluline on sõnavara rikastamine ja teksti mõistmise arendamine. laste kõne Luuakse seoseid esemete/olendite, nende piltide ja vastavate sõnade 12 korrektsioonitöö“ vahel. Seletatakse abstraktsete või ülekantud tähendusega sõnu ja ja Novikova, väljendeid. Ülesandeid selgitatakse detailselt selges ja korrektses kõnes, Ivantsovi motiveerides last suhtlema ja kaasa rääkima. Tegevusi alustatakse metoodika „Sõnast eakohaseid oskust nõudvate ülesannetega – ainespetsiifiliste sõnade fraasini“. mõistmise toetamine sünonüümide ja antonüümide kasutamise ning sõnastuse varieerimisega. 4.5. ASUTUSE VARASEM KOGEMUS METOODIKA KASUTAMISEL (või rahvusvahelise kogemuse analüüs) ja saavutatud tulemused, millele tuginete: Jõhvi haigla rehabilitatsioonimeeskond omab pikaajalist kogemust töös erivajadustega lastega. Käesolevas programmis toodud metoodikaid on rakendatud nii pilootprojektis kui ka varasemas rehabilitatsioonitöös keele- ja kõnepuudega lastega. Rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Jõhvi Haigla rehabilitatsioonimeeskonna poolt 2016 (august)- 2017 (juuni) aastal. Lastevanemate tagasiside hinnangute põhjal on saadud teenused parandanud lapse enesetunnet (80%), toetanud lapse eakohast arengut (100%) ja arendanud lapse iseseisva toimetuleku oskusi (100%). Lisaks on suurenenud lapse sõnavara (100% osalenud lastest), paranenud arusaamine kõnest ja eneseväljendusoskus (100% osalenud lastest). Pilootprogrammi on vanemate hinnangul lastele osutunud mõjusaks (97%, ulatuses) ja vanemad ise on hinnanud programmi mõjusust endile samuti kõrgelt (86%). 4.6. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OSUTAMISE ETTEVALMISTAMINE Ettevalmistusetapp kestab kuni üks kuu, mil tegeletakse laste gruppi valimise ja jagamisega (kõnehäire raskus, vanus, kodune keel). Laps kuulub programmi sihtgruppi, kui tema väljendusoskus ja arusaamine ei vasta eakohasele tasemele. Võimalusel valitakse lapsed, kellel on sarnased häire parameetrid, st laste lähima arengutsooni tase ei erine liiga suures ulatuses. Sotsiaaltöötaja roll. Teavitustöö sihtgrupile – haridusasutuste, KOV, vanemate teavitamine programmi käivitumisest ja kohtumine lastevanematega grupis. Spetsialistide ja lähivõrgustiku koostööna annab koolieelse haridusasutuse õpetaja informatsiooni lapse arengu kohta ja edastab selle vanemale ning spetsialistidele, sõlmitakse suuline kokkulepe haridusasutuse õpetajatega. Logopeedi ja eripedagoogi roll. Laste hindamine. Viiakse läbi esmane hindamine, et määratleda kõnetaseme algseis. Arvestatakse võimalusega, et laste valikul gruppidesse tuleb hinnata rohkem lapsi. Hindamise järgselt moodustatakse kaks kõnehäirega laste rühma: vastavalt vene keelt ja eesti keelt kõnelevate laste grupid, mille tegevused hakkavad toimuma paralleelselt juhul kui toimub töö eraldi keelegruppidega. 4.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI RAAMES OSUTATAVAD TEENUSED JA KAASATAVAD SPETSIALISTID. 13 TABEL 10 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE Hindamine ja planeerimine. Kestus: 1 kuu Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nimetus, kood maht* Rehabilitatsioonivajaduse Elluviijad: logopeed, eripedagoog, sotsiaaltöötaja 6 tundi hindamine, 1001 Hindamine programmi sisenemiseks - J. Strebeleva lapse (2h/klient/spetsia arenguhindamise test (nii eestikeelsed kui ka venekeelsed list) lapsed) Standardiseeritud kõne hindamise test 5-6 aastastele lastele (eestikeelsed lapsed) Eraldi test vene keeles, mida kasutatakse ainult vene keelt kõnelevate laste hindamisel. Sotsiaaltöötaja kohtumisel täidetakse ankeet osaleja lapse kohta. Hindamise järgselt viiakse läbi meeskonna töö ja määratletakse RFK põhine algtase ja luuakse individuaalne tegvuskava Rehabilitatsiooniprotsessis Koostöö erinevate võrgustikupartneritega. Teavitustöö – 2 tundi osalemise juhendamine ja haridusasutuste, KOV, vanemate teavitamine programmi võrgustikutöö, 1002 käivitumisest ja kohtumine lastevanematega grupis (sh programmi eesmärkide tutvustamine ja ajakava kokkuleppimine.) Orienteeruv maht kokku: 8 tundi Programmi elluviimine. Kestus: 8 kuud Rehabilitatsiooniteenuse Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nimetus, kood maht* Sotsiaaltöötaja Elluviijad: sotsiaaltöötaja 3 tundi pereteenus, 2005 Sotsiaaltöötaja ülesandeks on perekonna toimetuleku uurimine ja vajalike toetavate teenuste osas, et pere oleks jõustatud lapsele arendavat keskkonda pakkuma. Sotsiaaltöötaja on programmis võrgustikutöö korraldajaks pere, haridusasutuse, KOV ja Rajaleidja spetsialistide vahel. Sotsiaaltöötaja jõustab perekonda toimetuleku tagamiseks, et lapsel oleks olemas arendavad mängud ja laps saaks osaleda eakohastes huviringides ning lasteaiavälistel üritustel (etendustel, raamatukogutundides jne). Sotsiaaltöötaja grupitöö, Elluviija: sotsiaaltöötaja 4 tundi 2006 (lapsevanematele) Grupitöös käsitletavad võimalikud teemad: - Perehüvitised. Positiivne vanemlus. Puudega laps. - Lugemiseks infomaterjalide tutvustamine, info leidmise võimaluste edastamine, kogemusnõustamise võimalused. - Eri osapoolte rollid lapse arendamise protsessis, eri osapoolte kohustused ja õigused. - Lastekaitseseadus. Perekonnaseadus. Lapse õigused ja heaolu. (Sotsiaalministeeriumi veebileht). Eripedagoogi Elluviija: eripedagoog 8 tundi individuaalteenus, 2007 14 Eripedagoog kasutab oma töös järgmisi tegevusi - piltide  võrdlemine ning nähtu üle arutlemine, didaktilised mängud käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks, nähtustevaheliste põhjuse-tagajärje seoste mõistmise kujundamine, rütmimängud, rollimängud, sõnavaraline töö. Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult. Tähelepanu arengut soodustavad didaktilised mängude tutvustamine ja õpetamine (Näiteks mäng “Kuku”, “Jalutuskäik”, “Otsi sõpra”, “Karu on kadunud”, “Ära jää ootama” ) Mälu arengut soodustavate didaktiliste mängude tutvustamine ja õpetamine (Näiteks mäng “Leia asi üles”, “Mis on kadunud”, “Otsi ja leia”) Mõtlemise arengut soodustavate didaktiliste mängude tutvustamine ja õpetamine (mäng “Seenel”, “Kes kus elab”, “Mida kellelegi anda”, “Too samasugused”, “Jaota mänguasjad” jne) Sõrmemängud ja -harjutused (mäng “Igal sõrmel oma müts”, “Vilepill”, “Vanaema prillid”, “Varjuteater”, “ Jänesed” jne) Sõna ja kujutluste vahelise seose loomine. Rühmitamise, järjestamise ja hulgakujutluste loomine. Eripedagoogi grupitöö, Elluviija: eripedagoog 6 tundi 2009 (lastele) Õppemängud, dramatiseeringud spetsialisti valikul arvestades lapse eripära. Eripedagoogi pereteenus, Elluviija: eripedagoog 6 tundi 2008 Juhendab vanemat kommunikatsiooni ja kognitiivsete oskuste arendamise osas. Aitab valida perel erinevaid didaktilisi mänge tähelepanu, mälu ja mõtlemise arendamiseks. Logopeedi Elluviija: logopeed 22 tundi individuaalteenus, 2013 Verbaalse kommunikatsiooni arendamiseks ja taastamiseks viib logopeed läbi järgnevaid tegevusi: - Oraalmotoorika harjutused (spetsiaalsed harjutused vahenditega ja ilma, huulte keele, lõua, jm artikulatsiooniaparaadi lihaskonna tugevdamiseks), - Häälikuseade (vastavalt iga programmis osaleva lapse vajadusest tingituna lähtutakse materjali valikul, aluseks “Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik” T.Tammemäe, K. Lukanenok 2007), - Häälikanalüüsi oskuse arendamine, (õppemängud “Eesti keele õppemängud lasteaias” T. Puik, K. Kütimets 2008), - Foneemikuulmisharjutused, (õppemängud “Eesti keele õppemängud lasteaias” T. Puik, K. Kütimets 2008), - Kõne grammatiliste vormide kujundamine, (õppemängud, jutustamisoskuse arendamine, kasutatakse mänge H. Karu ja L. Laane kogumikust “Kõnearendusmängud”, H. Kivipõld, Verbitskase ja K. Kunto vahendid “Lausemäng rongidega“ ja “Sõnaühendimäng autodega” (grupitööna), - logopeediline massaaž (artikulatsiooniaparaati stimuleeriv massaaž). Logopeedi pereteenus, Elluviija: logopeed 4 tundi 15 2014 Lapsevanemale info andmine ja juhendamine koduste harjutuste ja tegevuste osas:  Oraalmotoorika harjutused  Häälikuseade  Häälikanalüüsi oskuste arendus  Foneemikuulmisharjutused  Kõne grammatiliste vormide kujundamine  Logopeediline massaaž Logopeedi grupiteenus, Elluviija: logopeed 6 tundi 2015 (lastele) Õppemängud spetsialisti valikul arvestades lapse arengut ja individuaalsust. Individuaalteenuse raames omandatud oskuste rakendamine grupis Psühholoogi grupitöö, Elluviija: psühholoog 6 tundi 2012 (lastevanematele 3 Psühholoogi grupitöö vanematega: tundi, lastele 3 tundi) - Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne eakohane areng. Lapse emotsionaalsed vajadused. Emotsionaalsed käitumisraskused. Soovitused lapsevanemale lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks - Kasvatusstiilid. Toimetulek probleemse käitumisega. Laste väärkohtumine. Soolised erinevused. - Tundeelu häired (ärevus-, meeleoluhäired, arutelu) - Arvuti kasutamise kasulikkus ja ohud. Didaktiliste mängude õpetamine, lapse päevakava kujundamine. - Koolivalmiduse kujunemine. - Sotsiaalsete oskuste õpetamine: kognitiivsed oskused, motoorika valdkond, kommunikatsioon, sotsiaalsed oskused). Grupitöös on võimalik vanemate omavaheline teadmiste ja kogemuste vahetamine ning üksteisele emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Psühholoogi grupitöö lapsega.  sotsiaalsete oskuste õpetamine läbi rollimängude  emotsioonide ja koostöö mõistmist arendavad õppemängud  tähelepanu, püsivuse, kuulamisoskuse arendamiseks didaktilised mängud  värvitaju, ruumikujutlused ja - taju arendavad mängud Psühholoogi pereteenus, Elluviija: psühholoog 4 tundi 2011 Psühholoog tegeleb perega, et toetada suhtlemisoskuse arengut ning tõsta nende teadlikkust. Vanemate aktiveerimine ja motiveerimine, nende kompetentsi ja teadmiste tõstmine lapse aitamise osas. Orienteeruv maht kokku: 69 Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 1 kuu Teenus, kood Teemad Orienteeruv maht* Rehabilitatsiooni Elluviijad: eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, psühholoog 4 tulemuste hindamine, Meeskonnatöö 1003 (meeskonnatöö; Vahehindamine ja edasise töö planeerimine. Vajadusel V kuu lõpus 2 h lapse tegevuskava korrigeerimine. Rehabilitatsiooniprogrammis kohta hinnatakse muutusi lapse kõne arengus viimasel kohtumisel. VIII kuu lõpus 1h Hindamistegevuste tulemusena tuuakse kõne ja üldine areng 16 X kuu lõpus 1h) välja võrdlusena - millega tuleb laps toime ja mis osas on lapse mahajäämuse tase madalam. Kasutatakse samu hindamisvahendeid, mida programmi sisenemisel. Hindamistulemused dokumenteeritakse. Antakse RFK põhine lõpphinnang Orienteeruv maht kokku: 4 4.8. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED JA TULEMUSTE HINDAMINE TABEL 11 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi Prognoositav tulemuse Tulemuste saavutamise hindamiseks tulemused saavutamise indikaator kasutatav hindamisvahend/meetod (%, klientide arv kogugrupist) Lapsevanem on jõustatud ja teadlik 95 % Tagasiside küsimustik oma lapse erivajadustest ja oskab last aidata, tagatud on toetav keelekeskkond pereliikmete poolt Lapsevanemal on olemas teadmised 95% Tagasiside küsimustik. Sotsiaaltöötaja KOV-i ja riigi poolt pakutavatest kaardistus ning vestlus lapsevanemaga sotsiaal – ja haridusvaldkonna programmi sisenedes ja väljudes tugiteenustest ja oskab neid kasutada. Lapsevanem on omandanud oskused 75% Tagasiside küsimustik. RFK põhine iseseisvalt (vajadusel hindamine programmi alguses ja lõpus juhendamisega) läbi viia lapse arendamiseks vajalikke koduseid ülesandeid/tegevusi Lapse sõnavara on suurenenud, 95% Logopeedi testid, Strebeleva kõne mõistmine paranenud ja hindamismetoodika. RFK põhine eneseväljendamisoskus arenenud hindamine programmi alguses ja lõpus (positiivne muutus/nihe testide alusel). Lapse keelelised, kognitiivsed ja 75-80% Strebeleva hindamismetoodika. RFK kommunikatiivsed oskused on põhine hindamine programmi alguses ja saavutanud eakohase taseme lõpus Laps suudab enda soove ja vajadusi 90% Lapse arengu jälgimise tabel väljendada täiskasvanu abita (psühholoog) Programmi lõppedes on välja 100% Sotsiaaltöötaja kaardistus selgitatud jätkuteenuste vajadus ja lapse juhtum üle antud Palun kirjeldage, kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Kui hindamistulemustest selgub, et pere jaoks on vajalik edaspidine tugi, siis lähtutakse lapse vajadusest ja otsustatakse edasine tegevus. Selles osas nõustatakse vanemaid ja haridustöötajaid lasteaias. Kui programmi järgselt lapse olukord nõuab sagedasemat sekkumist, kui seda saab võimaldada haridusasutus, siis koostöös Rajaleidja nõustamiskomisjoni ja KOV peresotsiaaltöötajaga leitakse võimalus lisateenuste saamiseks. 17 4.9. PROGRAMMI TUGEVAD KÜLJED Programmi üheks tugevuseks on kliendikesksus ning pere/võrgustiku kaasamine igas sekkumise etapis. Kliendikesksus on tagatud isikliku tegevuskava koostamise ja pere kaasamisega. Pere kaasamise eesmärgiks on jagada teadmisi ja oskusi lapsevanematele, et nad oleksid ka iseseisvalt teenuste vahelisel perioodil valmis oma lapsega tegelema. Tihe koostöö erinevate osapoolte vahel tagab tulemuslikkuse. Programmi tugevuseks võib ka pidada rehabilitatsioonimeeskonna pikaaegset kogemust metoodikate kasutamisel ja töös sarnase sihtgrupiga. 4.10. PROGRAMMI RISKID JA ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED NING RISKIDE MAANDAMINE Suurimaks riskiks võib olla perekonna vähest motivatsioon programmis osalemiseks. Riski on võimalik maandada kui spetsialistid selgitavad lapsevanemale teenuste vajalikkust ja kasu lapsele. Lapse ja /või perekonna kohene soov näha muutusi. Riski on võimalik maandada kui lapsevanem saab spetsialistide poolt selgitusi. Raskused gruppide komplekteerimisel. Riski maandamiseks on vajalik teha laialdast koostööd erinevate osapooltega (Lasteaed, KOV, Rajaleidja). 4.11. PIKA-AJALISE TAGASISIDE KOGUMINE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE TÄIENDAMINE Programmi tulemuste analüüsimine iga kliendi puhul toimub tegevuskava, RFK hindamise ja tagasiside küsimustiku alusel. Andmed koondatakse kõikide programmis osalenud klientide kohta. 1 aasta peale programmi lõpetamist võetakse klientidega ühendust, et hinnata programmi pika-ajalisi tulemusi. Tagasiside küsimine on arvestatud lõpphindamise sisse ja selle eest täiendavaid arveid ei esitada. Kogutud informatsiooni arvestatakse programmi edasisel rakendamisel. 5. KASUTATUD KIRJANDUS Gerasimova, A.S. (2009) Logopeedia. Moskva. Airis press. Jahu, M. Lapse kõne areng 0-7. Ettekanne. Tallinna Lastehaigla 3.10.2014 „Kõne ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel“ (2013) Tartu Ülikooli Kirjastus Eripedagoogi käsiraamat. Tartu Kivipõld - Verbitskas, H Kunto, K (2016) Lausemäng rongidega. Pärnu väikelastekool Kivipõld - Verbitskas, H Kunto, K (2016) Sõnaühendimäng autodega. Pärnu väikelastekool Karu, H. Laane, L. (2008) Kõnearendusmängud. Atlex Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia (2016). Tartu Ülikool Kõrgesaar, J. (2002) Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikooli Kirjastus Kütimets, K. Puik T (2008) Eesti keele õppemängud lasteaias. Tartu Lukaneneok, K. Tammemäe, T. (2007) Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik. Tallinn. Koolibri. Niševa, N. (2009) Rõõmsad artikulatsiooni harjutused. Eripedagoogika. Sankt –Peterburg 18 Niševa, N. (2014) Развитие фонематических процессов и навыков звукового анализа и синтеза у старших дошкольников. Eripedagoogika. Sankt – Peterburg Nugin, K., Veisson, M. Lapse arengu hindamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008. ISBN 978-9949-436- 47-7 Padrik,M., Hallap,M., Aid,M., Mäll, R. (2013) Standardiseeritud kõnehindamise test 5–6-aastastele lastele. TÜ, ELÜ. Tartu Strebeleva, J. (2010) Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Tammemäe, T. (2008) The Development of Speech of Estonian Children Aged 2 and 3 Years (based on Reynell and HYKS test) and its Relations with the Factors of the Home Environment. (Doctoral thesis, Tallinn University, Tallinn, Estonia) Tkatsenko, T. (2008) Suulise kõne arendamine lapsel. Moskva Tunnetuslik arendamine. Spetsialnaja doškolnaja pedagogika, 2001 Moskva, Academa Veske, T. (1990) „Kõnearendus alakõnega laste rühmas“, Tartu Veikar, H. Viie- ja kuueaastaste laste standardiseeritud kõnetesti valiidsuse hindamine. Magistritöö. 2010 Viks, M. (1999). Laste psühholoogilis-pedagoogiline uurimine varajases lapseeas. Töid eripedagoogikast. XV, 9–19. Tartu Ülikool. Elektrooniline viide: http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/80psyhhol_arengu_haired_e.htm Ärm, T. (2016). Postimees. http://tervis.postimees.ee/3611713/lapse-konehaired-kasvav-probleem. 24.03.2016 Veebimaterjal: http://www.parentcenterhub.org/repository/speechlanguage/#develop 6. LISAD (HINDAMISVAHENDID) Lisa 1 1) Standardiseeritud kõnehindamise test 5–6-aastastele lastele. TÜ, ELÜ 2013 19 Test koosneb järgmistest valdkondadest: hääldamine ehk foneetika, grammatika ehk morfoloogia, sõnavara ja lause ehk süntaks. Rõhuasetus on kõneloomeoskuste uurimisele, kuid ülesannete täitmine eeldab ka kõne mõistmist. Test täidab kahte eesmärki: 1. Eristada kõnearengu mahajäämusega lapsi eakohase kõnearenguga lastest. 2. Anda ülevaade konkreetse lapse kõnearengu profiilist kõigi kõnevaldkondade kaupa Hindamistegevuste tulemusena tuuakse kõne- ja üldises arengus välja: • millega tuleb laps toime iseseisvalt, • ja missugustes toimingutes vajab abi, • mis osas on lapse hetketase madalam (mahajäämus). Soovitavalt viia lapsega läbi ekspresstest. 2) Strebeleva metoodika (Kuusik, 2010) kasutatakse laste vaimsete võimete hindamiseks ja edaspidises arendustöös kasutatakse. Programmi alustades hinnatakse lapse kõnearengu taset, kognitiivseid võimeid ja üldist arengu taset. Määratakse tema lähim arengutsoon. J.Strebeleva uurimislehed 4-AASTASTE LASTE UURIMINE (vanus 4.0 - 4.11) Nr Ülesande nimetus 1 Mängi (komplekt süžeemänguasju) 2 Vormikarp 3 Matrjoška lahti ja kokku (5-osaline) 4 Looma maja (V. Wechsleri metoodika kohandatud variant) 5 Pusle (4-osaline) 6 Mis on puudu (piltide võrdlemine) 7 Arvutamine (noorematel 3 piires, vanematel 5 piires) 8 Ehita pulkadest 9 Joonista inimene (Goodenough-Harrise metoodika kohandatud variant) 10 Jutusta (süžeepilt „Talvel“) 1) MÄNGI Vahendid: nukk, nukumööbel (laud, tool, voodi koos voodiriietega, nõudekapp koos nõudekomplektiga), nukuvanker; ehituskomplekt, auto, pall. Mänguasjad, mida kasutatakse, võib ise valida, kuid nad peavad võimaldama mingi süžee edasiandmist ja tegevuste järjestamist. Uuringu käik: täiskasvanu teeb lapsele ettepaneku mängida. Kui laps ei hakka mängima, paneb täiskasvanu nuku laua äärde istuma ja nõusid lauale asetades katab selle, paludes lapsel end aidata, teda järk-järgult koostegevusse kaasa tõmmates. Juhul, kui laps keeldub nukuga mängimast, teeb täiskasvanu ettepaneku mängida autoga, laadib sellele klotsid ja 20 palub lapsel aidata need vaibale viia ja hakkab seal neist ehitama jne. Õpetamine: kui laps ei hakka mängus osalema, kaasatakse laps esemelistesse mängutegevustesse, nt auto veeretamine: täiskasvanu veeretab auto lapse juurde ja palub tal see endale tagasi veeretada. Punktid: 4 laps tunneb mänguasjade vastu huvi ja suudab nendega iseseisvalt täita tervet rida loogiliselt järgnevaid tegevusi, ühendades need terviklikuks süžeeks 3 laps ilmutab mänguasjade vastu huvi; suudab iseseisvalt täita tervet rida järjestikuseid esemelise mängu tegevusi, kuid ei suuda ilma täiskasvanu abita süžeemängu korraldada 2 laps reageerib mõnedele mänguasjadele emotsionaalselt, kuid ise ei suuda täita järjestikkuseid esemelise mängu tegevusi; õpetamise käigus on täheldatavad manipulatsioonid ja protsessuaalsed tegevused mänguasjadega 1 laps tegutseb mänguasjadega ebaadekvaatselt (topib suhu või loobib neid); õpetamisel ei püüa täiskasvanuga koostööd teha või ei reageeri mänguasjadele üldse. 2) VORMIKARP Vahendid: puidust karp viie avausega – poolring, kolmnurk, ristkülik, ruut, kuusnurk ja kümme neile avadele vastavat ruumilist geomeetrilist kujundit (igat kujundit 2). Uuringu käik: uurija võtab ühe kujundi ja paneb selle sobivasse avausse. Seejärel palub lapsel kõik ülejäänud klotsid ka karpi panna. Kui laps ei suuda vajalikku avaust leida, vaid püüab kujundit jõuga sisse toppida, tuleb teda õpetada. Õpetamine: uurija võtab ühe kujundi ja näitab tegevuse aeglaselt ette, sobitades kujundit erinevate avauste juurde seni, kuni leiab õige (õpetatakse proovimist). Seejärel annab lapsele teise kujundi ja sobitab seda temaga koos avauste juurde, otsides õiget. Ülejäänud kujundid paneb laps avaustesse iseseisvalt. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täidab selle praktilise või visuaalse sobitamise meetodil; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täitmisel kasutab variantide valiku või katsetamise meetodit; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid seda täites kasutab kaootilisi tegevusi, st ei seosta kujundit avausega, vaid püüab seda jõuga igasse avausse suruda; õpetamise tingimustes tegutseb adekvaatselt, kuid pärast õpetamist ei lähe edasi ülesande muu täitmisviisi juurde; puudub katsetamise meetod; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (topib mänguasju suhu, loobib neid jne) 3) MATRJOŠKA LAHTI JA KOKKU Vahendid: 5-osaline matrjoška. Uuringu käik: 21 uurija näitab lapsele matrjoškat ja palub selle lahti võtta: „Vaata, mis tal sees on.“ Pärast kõigi matrjoškade ülevaatamist tehakse lapsele ettepanek: „Pane kõik kokku nii, et oleks jälle üks nukk.“ Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: täiskasvanu näitab lapsele, kuidas pannakse kokku kõigepealt kaheosaline matrjoška ja seejärel ka kõik ülejäänud. Näitamine toimub aeglaselt, demonstreeritakse nuku poolte sobivuse proovimist –proovida eri suuruses nuku osi, et näidata ka mittesobivust. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; täidab selle praktilise või visuaalse orienteerumise meetodil; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täitmisel kasutab variantide valimise või katsetamise meetodit; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täitmisel tegutseb kaootiliselt: üritab matrjoškat kokku panna suurusi arvestamata; õpetamise tingimustes tegutseb adekvaatselt, kuid hiljem ei liigu edasi adekvaatsete tegevuste juurde; lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei saa ülesandest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (loobib matrjoškat, topib selle suhu, kopsib sellega vastu lauda jne) 4) LOOMA MAJA Vahendid: puidust tahvel, mille ülaosas on neli süvendit koos loomade piltidega: koer, kana, kala, kass. Ülejäänud tahvlil paiknevad süvendid ja loomade pildid neljas reas, igas viis pilti ja süvendit. Komplekt värvilisi nuppe – maju. Uuringu käik: täiskasvanu asetab tahvli lapse ette ja näitab talle järgemööda esimeses reas olevaid loomapilte, osutades seejuures igale loomale. Seejärel paneb uurija nupud järgemööda süvenditesse ja selgitab: „Koeral on oma maja – kollane (kollane nupp), kana maja on valge, kalal – sinine ja kassil – must.“ Edasi annab täiskasvanu näidistele osutades korralduse: „Aga nüüd pane igale loomale tema majake. Näed, nagu siin.“ Täiskasvanu aitab lapsel esimesed kaks nuppu kohale panna, edasi peab laps täitma ülesande iseseisvalt. Õpetamine: kui laps ei paiguta nuppe vastavalt näidisele, osutab täiskasvanu järgnevale süvendile ja palub lapsel panna sellele loomale tema maja. Enne nupu paigutamist palub ta lapsel vaadata näidisrida ja leida sealt sama loom ning öelda, mis värvi maja tal on. Edasi palutakse lapsel ise teha. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; tegutseb sihipäraselt, arvestades talle antud näidist; on huvitatud tulemusest; suudab oma viga ise märgata ja selle parandada 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid täitmisel ei orienteeru näidisele, kuigi paigutab nööpe järjestikku; pärast vigadele osutamist (täiskasvanu juhib veelkord tähelepanu majakeste värvile) tegutseb laps vastavalt näidisele; on huvitatud tulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei orienteeru oma tegevuses näidisele; ei paiguta nööpe järjest, jätab süvendeid vahele; tegevustes puudub sihipärasus; tulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamisel tegutseb ebaadekvaatselt 5) PUSLE Vahendid: kaks ühesugust esemepilti, millest üks on lõigatud neljaks tükiks (tass). 22 Uuringu käik: täiskasvanu näitab lapsele nelja pilditükki ja palub: „Tee pilt terveks.“ Õpetamine: kui laps ei suuda pilditükke õigesti kokku panna, näitab täiskasvanu tervet pilti ja palub panna tükkidest kokku samasugune. Kui laps ka pärast seda ülesandega toime ei tule, asetab uurija ühe pilditüki tervele pildile ja palub lapsel panna teised tükid oma kohale. Lõpuks palutakse lapsel täita ülesanne iseseisvalt, näidis jääb ette. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täidab selle iseseisvalt; on huvitatud oma tegevuse tulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; iseseisvalt ei suuda seda lahendada, kuid üritab tükke tervikuks ühendada; õpetamise tingimustes kasutab abi esimest varianti; pärast õpetamist liigub edasi iseseisva täitmisviisi juurde; on huvitatud oma tegevuse tulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid iseseisvalt tegutsedes paneb ühe pilditüki teise peale või ühendab need tükid, arvestamata eseme terviklikku kujutist; õpetamise tingimustes kasutab ainult abi teist varianti – paigutab pilditüki tervele pildile; pärast õpetamist ei liigu edasi ülesande iseseisvale täitmisele; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; tegutseb isegi õpetamise käigus ebaadekvaatselt (vehib piltidega, topib neid suhu, kopsib vastu lauda jne) 6) MIS ON PUUDU (piltide võrdlemine). Vahendid: kaks pilti, millel on kujutatud riiul esemetega ja tüdruk. Esimesel pildil on mänguasjad riiulitel ühes järjekorras ja tüdruk sirutab kätt mängukassi poole. Teisel aga on mänguasjad kujutatud teises järjekorras, tüdruk on lahkumas, käes asi, mida pole näha. Uuringu käik: lapse ette asetatakse kaks pilti. Uurija palub lapsel pilte hoolega vaadata, seejärel aga jutustab: „See on Pille, tal on palju mänguasju. Ta koristas riiulit ja tõstis asju ringi, aga ühe asja võtab ta kaasa. Arva ära, millise mänguasja Pille kaasa võtab.“ Õpetamine: kui laps hakkab mänguasju järjekorras nimetama või teeb midagi muud, juhib uurija veelkord lapse tähelepanu sellele, et asjad on teisel pildil ringi paigutatud ja et Pille võtab kaasa ainult ühe asja. Kui laps pärast seda ülesannet ei lahenda, näitab täiskasvanu lahendusviisi: viib osutava žestiga esimesel ja teisel pildil olevad mänguasjad järgemööda vastavusse: „See on kaelkirjak, selle jättis Pille oma kohale. Seene pani Pille allapoole, näed siia. See on Buratino, vaata teisel pildil, kuhu ta Buratino pani.“ Nii selgitab täiskasvanu mänguasju omavahel vastavusse viies nende asukoha muutusi. „Edasi kontrolli sina, millist mänguasja ei ole, järelikult selle Pille kaasa võttiski.“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; lahendab ülesande iseseisvalt mõtlemise tasandil 3 Laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt seda täita ei suuda; pärast õpetamist lahendab ülesande; on huvitatud oma tegevuse tulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei mõista selle tingmusi; iseseisval täitmisel loeb üles kõik pildil olevad mänguasjad; pärast õpetamist ei liigu edasi ülesande täitmise adekvaatsete mooduste juurde; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 7) ARVUTA Vahendid: kümme lamedat pulka, ekraan. 4.0- 4.6 vanustele antakse ülesanded kolme piires, 4.6 – 5.0 vanustele lastele aga viie piires 23 Uuringu käik: a. lapse ette laotakse 10 pulka ja palutakse tal neist 3 (5) pulka ära võtta, seejärel 1, siis veel 2. Seejuures küsitakse temalt iga kord: „Mitu pulka sa võtsid?“. Kui laps eraldas hulgast õigesti 3 (5) pulka, palutakse tal teha arvutustehteid 3 (5) piires järgnevalt: b. Täiskasvanu laob ritta 3 (5) pulka, palub lapsel meelde jätta, mitu neid on ja varjab need siis ekraaniga. Ekraani tagant võtab ta 2 pulka ja asetab need lapse ette ning osutades ekraanile, küsib „Mitu sinna järele jäi?“ Pärast seda ekraan eemaldatakse ja võrreldakse lapse vastust jäägiga. (3-2=1) (5-2=3) c. Nüüd laob uurija jälle lapse ette 3 (5) pulka, varjab need ekraaniga, eemaldab ainult ühe, näitab seda lapsele ja küsib žestiga ekraanile osutades: „Mitu sinna järele jäi?“ (3-1=2) (5-1=4) Õpetamine: kui laps ei suuda sõnaliste juhiste järgi vajalikku arvu pulki eraldada (a.), palutakse tal teha seda ettenäitamise järgi: täiskasvanu võtab lapse nähes kolm pulka, laob need oma peopesale ja ütleb: „Võta sama palju nagu mina.“ Kui laps sellega toime ei tule, palutakse tal võtta üks pulk, seejärel aga palju pulki. Arvutustehteid (b. ja c.) ei õpetata. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; eraldab hulgast nõutava arvu ja teeb arvutustehteid nende esitamisel; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; eraldab hulgast koguse kolme piires, kuid viie piires satub raskustesse; arvutustehteid teeb ainult kolme piires; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; sõnaliste juhiste järgi ei suuda vajalikku hulka eraldada; õpetamise tingimustes tegutseb adekvaatselt, kuid suudab hulgast pulki eraldada ainult kolme piires; arvutustehteid ei tee isegi kolme piires; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (loobib pulgad laiali, topib neid suhu, kopsib nendega vastu lauda, vehib nendega jne). 8) PULKADEST EHITAMINE Vahendid: 15 ühevärvilist lamedat pulka. Uuringu käik: täiskasvanu ehitab ekraani taga (lapse eest varjatult) viiest pulgast kujundi, avab ekraani ja palub lapsel ehitada samasugune. Kui laps tuli esimese ülesandega toime, palutakse tal ehitada teine kujund. Õpetamine: kui laps ei suuda ülesannet valmis näidise järgi teha, näitab täiskasvanu ilma ekraanita, kuidas ta seda ehitab, seejärel aga palub lapsel ehitada kujund iseseisvalt. Kui ka siis tekib raskusi, kasutab uurija matkimise teel tegutsemise meetodit, s.t. näitab pulk-haaval, kuidas ta neid paigutab ja palub lapsel oma pulgad ükshaaval samamoodi asetada. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; ehitab iseseisvalt näidise järgi; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; iseseisvalt näidise järgi suudab ehitada alles pärast õpetamist; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma; iseseisvalt näidise järgi töötada ei suuda ei enne ega pärast õpetamist; on tulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (topib pulki suhu, loobib neid, vehib nendega, kopsib vastu lauda jne) 24 9) JOONISTA INIMENE Vahendid: paberileht, värvipliiatsid (vildikad). Uuringu käik: lapse ette pannakse leht paberit ja värvipliiatsid (vildikad) ning palutakse tal joonistada inimene (võib joonistada mehe või naise). Kui laps ei joonista inimest pildile täispikkuses, palutakse tal teisele paberile uuesti joonistada. Valmis joonistuse põhjal vesteldakse lapsega, et selgitada detailide tähendust. Õpetamist ei toimu. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; joonistab kõik inimese põhilised keha- ja näoosad 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; joonistab „peajalgse“ inimese: pea ja jalad või pea ja keha 2 laps nõustub ülesannet täitma; esemepilt on sikerdus või esemejoonistuse eeldustega – joonistab pea (ring) 1 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei saa sellest aru; tegutseb ebaadekvaatselt (vehib pliiatsiga, kortsutab paberit, topib seda suhu jne) 10) JUTUSTA (süžeepilt „Talvel“). Vahendid: talvise süžee kujutisega pilt (ümberringi on valge lumi; kass lidub mäest alla, tema kannul kihutab kelgu ette rakendatud koer; kaks naervat last lamavad kelgu lähedal lumel). Uuringu käik: täiskasvanu palub lapsel pilti vaadata ja jutustada, mis sellel on kujutatud. Kui laps ei hakka jutustama, esitab uurija talle järjest täpsustavaid küsimusi: „Mis aastaaeg on siia joonistatud? Mis lastega juhtus? Mida nad tahtsid teha? Miks neil ei õnnestunud kelguga mäest alla sõita? Miks koer nii kiiresti jooksu pistis? Keda ta nägi?“ Õpetamine: kui laps ei suuda neile küsimustele vastata, korraldab täiskasvanu süžeepildi vaatamise: „Vaatame, kes siin lumel lamavad (osutab lastele). Kuidas lapsed lumehange sattusid? Mis juhtus kelguga? Aga kes see jookseb (osutab koerale)? Kellele koer järele jookseb? Mida lapsed teha tahtsid? Miks neil ei õnnestunud kelguga mäest alla sõita?“ Uuring lõpetatakse, kui laps vaikib või vastab ebaadekvaatselt. Punktid: 4 nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; koostab seotud jutustuse (kolm-neli lauset), peegeldades selles põhilist põhjuse ja tagajärje sõltuvust 3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab süžee mõttelist külge, kuid seda seotud jutustuses seletada ei suuda; küsimustele vastab ühesõnaliselt, näidates sellega, et mõte on arusaadav 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei saa sellest aru; loetleb pildil olevaid esemeid ja objekte, ühendamata neid ühtseks süžeeks 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru 4-aastased Pusle (4 osa): kruus lõika viieks, katkine kruus ilma kileservadeta Mis on puudu: mänguasjariiul lõika kaheks Jutusta: Kelgutamas 25 5-AASTASE LAPSE UURIMINE (vanus 5.0 - 5.11) 26 Nr Ülesande nimetus 1 Paiguta ritta 2 Kujundikarp 3 Ehita pulkadest (trepp) 4 Pusle (4 tükki) 5 Rühmita kujundikaardid (värvi ja kujundi põhjal) 6 Hulgataju ja arvutamine 7 Võrdle pilte (süžeepildid „Suvel“) 8 Arva ära aastaaeg 9 Joonista terve pilt 10 Jutusta (süžeepiltide seeria „Poisi hommik“) 1) PAIGUTA RITTA Vahendid: ekraan, 6-osaline matrjoška. Uuringu käik: täiskasvanu võtab 6-osalise matrjoška lapse nähes lahti, teeb sellest eraldi nukud ja seab need pikkuse järgi ritta, jättes nende vahele võrdsed vahed. Seejärel tehakse lapsele ettepanek matrjoškadega mängida. Mõne aja möödudes asetab täiskasvanu nukkude ette ekraani, võtab selle taga ühe nuku ära ja rivistab teised jälle pikkuse järgi võrdsete vahedega ritta. Nüüd võetakse ekraan ära ja palutakse lapsel eemaldatud matrjoška oma kohale panna. Samal ajal ei anta lapsele vihjet selle kohta, et nukud on reastatud pikkuse järgi. Kui laps on ülesande täitnud, lubatakse tal veel mängida ja lastakse leida õige koht veel 2-3 nukule (üks nukk korraga). Õpetamine: kui laps paigutab matrjoška valesse kohta, parandab täiskasvanu tema vea, tegutsedes mänguliselt ja rääkides justkui nuku eest: „Ei, see ei ole minu koht, minu koht on hoopis siin.“ Seejärel palub ta lapsel veel kord nukkudega mängida ja eemaldab ekraani taga teise matrjoška, kuid reastamise põhimõtet ikka ei selgita. Nukuga võib mängida koha otsimist selliselt, et alustatakse ühest rea otsast ja proovitakse nukku järjest kõigis vahedes öeldes: „Ei, siin ei ole hea, see ei ole minu koht“, kuni leitakse õige vahe öeldes „Oi, ongi minu koht! Siin on hea.“ NB! Lapsele ei tohi öelda, et nukud on rivis suuruse järgi. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab selle tingimustest aru, täidab ülesande iseseisvalt, kasutades visuaalset orienteerumist 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab selle tingimustest aru; täidab ülesande iseseisvalt, kasutades praktilist proovimist 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista selle tingimusi; paigutab matrjoškasid ritta, arvestamata nende suurust; ka pärast matrjoškade õige paigutuse ettenäitamist ei orienteeru iseseisvalt nende suuruses 1 laps ei saa aru ülesande eesmärgist; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 2) KUJUNDIKARP Vahendid: puidust karp kuue avausega – ring, poolring, kolmnurk, väljalõikega ruut, ruut, kuusnurk ja 6 erinevat ruumilist geomeetrilist kujundit, mille põhi vastab kujult ühele avaustest (igat kujundit 2). 27 Uuringu käik: lapse ette lauale asetatakse avaustega karp, selle kõrvale paigutatakse kujundid (ühesugused kujundid ei tohi olla kõrvuti). Edasi võtab täiskasvanu ühe kujundi ja paneb selle sobivasse avausse. Ülejäänud kujunditega palub lapsel teha sama iseseisvalt. Kui laps ei suuda vajalikku avaust leida, vaid püüab kujundit jõuga suvalisse avausse suruda, tuleb teda õpetada. Õpetamine: täiskasvanu võtab ühe kujundi, asetab selle aeglaselt erinevate avauste juurde seni, kuni leiab vajaliku (demonstreerib sihipärast proovimist). Tegevust saadab kõne: „Kas siia sobib? Ei sobi. Aga siia? Ei sobi. Siia? Jah, sobis!“. Järgmise kujundiga tehakse sama koos lapsega. Ülejäänud kujundid palutakse lapsel ise karpi panna. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, täidab selle huviga kas praktilise katsetamise või visuaalse seostamise meetodil 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, täidab selle variantide valimise meetodil, kuid pärast õpetamist kasutab sihipärase katsetamise meetodit 2 laps nõustub ülesannet täitma, üritab seda täita, kasutades kaootilisi tegevusi või jõuga tegutsemist; pärast õpetamist kasutab variantide valimise meetodit 1 laps ei saa ülesandest aru ega püüa seda täita; pärast õpetamist tegutseb ebaadekvaatselt 3) EHITA PULKADEST (trepp). Vahendid: kakskümmend ühte värvi lamedat pulka, ekraan. Uuringu käik: Lapse nähes ehitatakse kümnest pulgast trepp ja palutakse see meelde jätta: „Vaata, mis ma teen ja jäta meelde!“. Seejärel varjab täiskasvanu trepi ekraaniga ja palub lapsel teha mälu järgi samasuguse: „Nüüd tee sina samasugune, nagu mina tegin.“ Kui tal tekib raskusi, võetakse ekraan näidise eest ära ja öeldakse: „Tee samasugune“ (laps tegutseb valmis näidise järgi). Juhul, kui laps ei tule ülesandega toime, õpetatakse teda. Õpetamine: täiskasvanu ehitab lapse nähes treppi, juhtides ka kõne abil lapse tähelepanu sellele, kuidas ta seda teeb: „Vaata, selle pulga panen niimoodi ja selle panen siia niimoodi, selle jälle niimoodi ja selle siia niimoodi jne“. Seejärel peab laps samasuguse trepi ehitama iseseisvalt, näidis jääb ette. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, oskab konstruktsiooni mälu järgi taasteostada. 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt täita ei suuda; pärast teistkordset ettenäitamist täidab ülesande näidise järgi iseseisvalt 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista selle tingimusi; paigutab pulki näidist 28  arvestamata; ei suuda ehitada ei mälu ega näidise järgi; täidab ülesande ettenäitamise põhjal või ehitab ainult trepi elemente 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 4) PUSLE Vahendid: kaks ühesugust pilti (karu hobuse seljas), millest üks on lõigatud piki diagonaale neljaks tükiks. Uuringu käik: täiskasvanu annab lapsele neli pilditükki ja palub: „Tee pilt terveks.“ Õpetamine: kui laps ei suuda pilditükke õigesti ühendada, annab täiskasvanu näidispildi ja ütleb: „Vaata, minul on terve pilt. Tee sina enda pilt ka terveks.“ Kui ülesanne tekitab ikka raskusi, asetab täiskasvanu ise ühe pilditüki tervele pildile ja palub lapsel ülejäänud tükid oma kohale panna. Lõpuks palutakse lapsel täita ülesanne iseseisvalt, näidis jääb lauale. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; saab ülesande täitmisega hakkama iseseisvalt 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt täita ei suuda; pärast õpetamist paneb pildi kokku iseseisvalt 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista selle tingimusi; paigutab pilditükke kokku tervikpilti tajumata; õpetamise käigus üritab pilti kokku panna, kuid pärast õpetamist ei liigu edasi ülesande iseseisva täitmise juurde 1 laps ei saa aru ülesande eesmärgist; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 5) RÜHMITA KAARDID Vahendid: 24 geomeetriliste kujunditega kaarti (ring, ruut, kolmnurk, ovaal, kuusnurk, ristkülik; nelja värvi – punased, sinised, rohelised ja kollased). Uuringu käik: 1) Rühmitamine värvi järgi: laps istub laua ääres täiskasvanu vastas, kes laob lauale näidiskaardid: punase, sinise, kollase ja rohelise ringi (kujult sarnased, kuid värvilt erinevad objektid). Täiskasvanu palub lapsel asetada ülejäänud kaardid oma kohale. Ülesannet selgitades kasutab ta osutavaid žeste: „Mina annan sulle kaarte ja sina pane kõik sellised siia (osutab žestiga punastele ringidele), siia aga kõik sellised (näitab kollastele ringidele)“ jne. Sealsamas laual on segiläbi ülejäänud kaardid (ruudud, ovaalid, kolmnurgad, ristkülikud, hulknurgad – kokku 20 tükki). Täiskasvanu võtab neist ühe ja seda lapsele ulatades palub selle õigesse kohta panna. Kui laps eksib või ei tegutse üldse, teeb täiskasvanu seda vaikides ise ja ulatab seejärel lapsele järgmise kaardi jne. Pärast seda, kui kõik kaardid on laiali jaotatud, küsitakse lapselt: „Räägi, millised kaardid sa panid sellesse ritta ja millised sellesse“ (osutades žestiga järgemööda kõigile ridadele). Õpetamine: kui laps ei tule toime värvi järgi rühmitamisega, osutatakse vajadusel kolme liiki abi:  Esimene: täiskasvanu kõrvutab kaarti näidiskaartidega värvi põhjal ja näitab, värvi nimetamata, kuidas ta neid näidistele jaotab. Täiskasvanu kõne: „Siia ei sobi, siia ka ei sobi, siia sobib.“ Nii laob ta välja neli kaarti.  Teine: kui laps pärast esimest abi paneb järgmise kaardid ikkagi valesti, tõstab täiskasvanu tema kaardid ümber: „Ei, vaata, nii peab olema.“ Sedasi laob ta välja veel neli kaarti. 29   Kolmas: kui ka teisest abi astmest ei ole kasu, annab täiskasvanu sõnalise juhise: „Siia tuleb panna kõik punased, siia kõik kollased“ jne. Kui laps on täitnud värvi põhjal rühmitamise ülesande, palutakse tal täita teine osa ülesandest: 2) Rühmitamine kujundi kuju järgi: Täiskasvanu laob lapse ette neli kaarti sama värvi ruudu, ringi, kolmnurga ja ristküliku kujutisega ning ütleb: „Ole tähelepanelik, nüüd tuleb kaardid jaotada teisiti.“ Seejärel annab lapsele ühekaupa juhuslikus järjekorras kaarte ja palub lapsel neile õige koht leida. Kui kõik kaardid on jagatud, küsib täiskasvanu jälle selgitust kaartide jagamise põhimõtte kohta: „Räägi, millised kaardid sa panid siia ritta, millised siia jne.“ NB! Ülesande teises osas ei kasutata ovaali ja kuusnurgaga kaarte. Oluline on ülesande käigus mitte nimetada värvusi ega kujundeid. Kui laps ei suuda ülesande teist osa täita, ehk ei lülitu ümber värvi põhjal rühmitamiselt kujundi põhjal rühmitamisele, siis õpetamist enam ei toimu. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; jaotab kaarte laiali, arvestades vajadust orienteeruda värvist ja kujundist; teeb iseseisvalt vahet rühmitamise põhimõtetel 3 laps nõustub ülesannet täitma; jaotab kaarte laiali, arvestades vajadust orienteeruda värvist ja kujundist); mõningatel juhtudel on tarvis ainult esimest liiki abi; ei suuda rühmitamispõhimõtet üldistada kõneliselt 2 laps nõustub ülesannet täitma; jaotab kaarte laiali arvestamata vajadust orienteeruda värvist; pärast kolmandat liiki abi osutamist hakkab orienteeruma näidisele; ülesande teist osa (kujundi järgi rühmitamist) ei täida 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; ei orienteeru selle tingimustes (vehib kaardiga, loobib seda jne); õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 6) HULGATAJU JA ARVUTAMINE Vahendid: viisteist lamedat ühte värvi pulka, ekraan. Uuringu käik.  Esimene variant: lapse ette laotakse 15 pulka ja palutakse tal võtta neist ainult 5, need kokku lugeda ja nende arv meelde jätta. Ülejäänud pulgad võtab uurija laualt ära ning varjab lauale jäänud 5 pulka lapse eest ekraaniga. Seejärel võtab ta ekraani tagant kolm pulka ära ja näitab neid lapsele, küsides: „Mitu pulka sinna alles jäi?“. Kui laps vastab õigesti (5-3=2), antakse talle järgmine ülesanne: täiskasvanu näitab lapsele kahte pulka, paneb need ekraani taha, kus on 2 pulka juba ees ja küsib ekraani avamata: „Mitu pulka seal nüüd on?“ (2+2=4). Õpetamine: raskuste korral loobutakse ekraanist ja vähendatakse pulkade arvu algul neljani, seejärel kolmeni.  Teine variant (suuline ülesanne): „Karbis on 4 pliiatsit. Neist 2 pliiatsit on punased ja ülejäänud sinised. Mitu sinist pliiatsit on karbis?“ (4-2=2) Õpetamine: Lapsel palutakse võtta neli pulka ja öeldakse: „Kaks on punased, näita mulle neid kahte. Ülejäänud on sinised, mitu neid on?“ Kui laps lahendab ülesande, võib anda analoogse suulise ülesande: „Tüdrukul oli 4 õhupalli. Mõned õhupallid läksid katki ja talle jäi alles 2 palli. Mitu õhupalli läks katki?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle eesmärki; visuaalselt loendab pulki viie piires; ettekujutuse põhjal lahendab arvutusülesandeid visuaalselt viie piires ja mõttes suulisi ülesandeid samuti viie piires 30  3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle eesmärki; loendab pulki viie piires tegevuslikul teel (igat pulka sõrmedega puudutades); lahendab arvutusülesandeid ettekujutuse põhjal kolme piires; suulist ülesannet iseseisvalt lahendada ei suuda; pärast õpetamist suudab ülesande lahendada ainult pulkade abil 2 laps nõustub ülesannet täitma; arvutaju on arenenud kõige elementaarsemal tasemel – suudab pulki hulgast eraldada ainult kolme piires; arvutusülesandeid lahendab ettekujutuse põhjal ainult kolme piires; suulisi ülesandeid ei lahenda 1 laps tegutseb pulkadega, orienteerumata arvulisel tunnuse 7) VÕRDLE (süžeepildid). Vahendid: kaks süžeepilti (Mis juhtus jäätisega?). Uuringu käik: lapse ette pannakse esimene pilt ja palutakse seda tähelepanelikult vaadata, seejärel pannakse kõrvale teine pilt. Lapsel palutakse neid võrrelda ja jutustada, mis piltidel toimub. (Laps peab jõudma selleni, mis teisel pildil on juhtunud ja miks. Ei piisa, kui ütleb, et väljas oli soe ja sellepärast sulas jäätis ära. Ta peab välja tooma, et tüdrukud jäid kauaks jutustama ja unustasid jäätise söömise ära). Õpetamine: juhul, kui laps ei vasta või vastab valesti, esitatakse talle pildil kujutatud olukorra tajumist ja terviku mõistmist aktiveerivaid täpsustavaid küsimusi: „Millist aastaaega on siin kujutatud? Mille järgi sa otsustasid, et siin on suvi? Mis tüdrukutel käes on? Mis juhtus? Miks tüdrukud jäätist ära ei söönud?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; mõistab iseseisvalt terviksüžeed ja jutustada piltidel kujutatud sündmuste dünaamikast 3 laps nõustub ülesannet täitma, aga piltidel kujutatud terviklikku olukorda iseseisvalt tajuda ei suuda; täpsustavatele küsimustele vastab õigesti 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista, et mõlemal pildil on kujutatud üks ja sama sündmus; kujutatu põhisüžeest aru ei saa; ei tunneta olukorda dünaamilisena; täpsustavatele küsimustele vastab ebaadekvaatselt 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt; ülesandeid visuaal-kujundlikus plaanis lahendada ei suuda; ei tunneta pildil kujutatud süžeed 8) LEIA AASTAAEG Vahendid: nelja aastaaja spetsiifiliste tunnustega süžeepildid. Uuringu käik: lapse ette pannakse neli pilti, millel on kujutatud neli aastaaega. Lapselt küsitakse: „Näita, millisel pildil on talv (suvi, sügis, kevad).“ Seejärel küsitakse: „Mille järgi sa otsustasid, et siin on talv?“ jne. Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: lapse ette jäetakse ainult kahe aastaaja – suve ja talve – pildid ning esitatakse täpsustavaid küsimusi: „Mis on talvel teistmoodi kui suvel? Näita, millisel pildil on talv. Mis on suvel teistmoodi kui talvel? Näita, millisel pildil on suvi.“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; seostab kõigi aastaaegade kujutised enesekindlalt nende nimetustega; suudab selgitada ühe või teise aastaaja valimist 3 laps nõustub ülesannet täitma; seostab kindlalt ja iseseisvalt ainult kahe aastaaja, talve ja suve kujutise ja selle nimetuse 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei seosta aastaaegade pilte nende nimetustega; pärast õpetamist suudab piltidel ära tunda ainult kaht aastaaega, talve ja suve 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; tõstab pilte ühest kohast teise 31  9) JOONISTA TERVE PILT Vahendid: kaks pilti, millel on kujutatud mänguasi – jonnipunn (üks pilt on kolmeks lõigatud), paber ja pliiatsid (vildikad). Uuringu käik: täiskasvanu paneb lapse ette jonnipunni kujutisega pildi tükid nii, et pea on õiges kohas, aga keha osad on vahetuses ja palub tal joonistada terve. Pilti eelnevalt kokku ei panda. Kui laps ei suuda ülesannet täita, toimub õpetamine. Õpetamine: lapsel palutakse pilt kokku panna ja seejärel joonistada. Vajadusel võib pildi kokkupanekuks anda ette näidispildi. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; joonistab tükeldatud pildi lõpuni; joonistab huviga 3 laps nõustub ülesannet täitma, aga tükeldatud pildi järgi objekti lõpuni joonistamisega hakkama ei saa; pärast pildi kokkupanekut joonistab jonnipunni 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid eseme tükeldatud pildi lõpuni joonistamisega toime ei tule; pärast pildi kokkupanekut üritab jonnipunni joonistada, aga välja tulevad ainult selle üksikud osad 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 10) JUTUSTA Vahendid: neli pilti lastele igapäevastest hommikustest tegevustest: poiss ärkab, peseb , riietub, sööb. Uuringu käik: lapse ette pannakse ruudukujuliselt juhuslikus järjekorras neli pilti, palutakse tal neid vaadata ja antakse korraldus: „Pane pildid õigesse järjekorda! Mida tegi poiss kõigepealt, mida seejärel, millega tema toimetused lõppesid?“. Õpetamine: kui laps pilte õigesse järjekorda ei pane või alustab ülesannet valesti, näitab täiskasvanu talle pilte ja ütleb: „See pilt on esimene. On hommik. Poiss ärkas. Nüüd pane pildid nii, et oleks aru saada, mida poiss edasi teeb.“ Raskuste tekkimisel paneb täiskasvanu ka teise pildi õigesti: „Nüüd paneb poiss riidesse. Mida ta edasi teeb?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; paneb pildid iseseisvalt õigesse järjekorda, orienteerudes täpselt ajalises järgnevuses; jutustab piltidel toimuvast 3 laps nõustub ülesannet täitma; ei aseta pilte alati õigesse järjekorda; orienteerub ajalises järgnevuses; pärast õpetamist hakkab mõistma terviklikku süžeed; oskab sündmustest jutustada 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei taju pildiseeriat tervikliku sündmusena; nimetab igat tegevust eraldi neid ajalises järgnevuses terviklikuks süžeeks ühendamata 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; ei tunneta piltidel kujutatud süžeed 32 5-aastased Aastaaegade äratundmine: aastaajad lõika neljaks Rühmitamine: kujundikaardid iga kujund eraldi ruudukujulise kaardina Pusle (4 osa): kiikhobu lõika viieks, katkine pilt ilma kileservadeta Jutusta: Mis juhtus jäätistega lõika kaheks Joonista: jonnipunn lõika neljaks, katkine pilt ilma kileservadeta Jutusta: Poisi hommik lõika neljaks 33 34 6-AASTASE LAPSE UURIMINE (vanus 6.0 - 6.11) Nr Ülesande nimetus 1 Pusle (5 tükki) 2 Teadmised ümbritsevast (vestlus) 3 Ettekujutus aastaaegadest 4 Loendamine ja arvutamine 5 Jutusta (süžeepiltide seeria „Talvel“) 6 Joonista lõpuni 7 Jutusta (süžeepilt „Metsas“) 8 Sõna häälikanalüüs 9 Jätka rida (kiri) 10 Jäta meelde 1) PUSLE Vahendid: kaks klouni kujutisega pilti, millest üks on lõigatud viieks tükiks. Uuringu käik: uurija näitab lapsele pilditükke, palub neid vaadata ja ütleb: „Tee pilt terveks.“ Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: uurija näitab lapsele tervet pilti ja palub tal teha samasuguse. Kui laps jälle ülesandega toime ei tule, hakkab täiskasvanu tervele pildile laduma tükkideks lõigatud pildi osi – kõigepealt pea, siis käed. Edasi palutakse lapsel pilt lõpuni kokku panna. Lõpuks palutakse tal pilt veelkord ise kokku panna, kusjuures tervikpilt jääb näidiseks. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; täidab ülesande iseseisvalt, kasutades erinevat tüüpi orienteerumist 3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; täidab ülesande kõrvalise abiga; orienteerub näidisest – tervest pildist; pärast õpetamist täidab ülesande, kasutades praktilist proovimist 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid paneb pildi kokku, orienteerumata kujutise terviklikkusest isegi pärast näidise näitamist 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 2) TEADMISED ÜMBRITSEVAST (vestlus). Vestlus tuleks läbi viia võimalikult loomulikuna, mitte ülekuulamisena. Selleks võib uurija ka enda kohta rääkida mõningaid asju, mida lapselt küsib. Soovitatavad küsimused: Mis on su nimi? Perekonnanimi? Kui vana sa oled? Millal on su sünnipäev? 35  Ütle oma kodune aadress. Jutusta oma kodumajast. Mitu korrust teie majal on? Mitmendal korrusel teie elate? Jutusta oma perest. Mis on su ema nimi? Isa nimi? Kas nad käivad tööl? Mis tööd nad teevad? Kes veel teiega koos elab? Kas sa tahad kooli minna? Mis sa arvad, mis on koolis huvitavat? Mitmendasse klassi sa lähed? Raskuste korral võib esitada täpsustavaid küsimusi. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; esitatud küsimustele vastab huviga, demonstreerides väljakujunenud ettekujutust ümbritsevast 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; vastab täiendavate, täpsustavate küsimuste abil, näidates üles ebapiisavat ümbritsevast ettekujutuse kujunemise taset 2 laps nõustub ülesannet täitma; astub kõnelisse kontakti, kuid vastused esitatud küsimustele on ebaadekvaatsed 1 laps ei astu kõnelisse suhtlusse; kontakti ja ühistegevuse võõra täiskasvanuga loob emotsionaalsel ja asjalikul tasandil 3) ETTEKUJUTUS AASTAAEGADEST Vahendid: neli süžeepilti igale aastaajale omaste loodusnähtuste kujutisega. Uuringu käik: täiskasvanu küsib lapselt: „Mis sa arvad, mis aastaaeg praegu on?“ Seejärel laob tema ette (suvalises järjekorras) kõigi nelja aastaaja pildid ja palub: Näita, millisel pildil see aastaaeg on kujutatud. Mis aastaaeg tuleb peale seda? Näita, millisel pildil see on? Aga mis aastaaeg siis tuleb? Leia see pilt. Mitu aastaaega üldse kokku on? Mis aastaaeg tuleb pärast sügist? Mis aastaaeg tuleb pärast kevadet? Mis aastaajal sa kooli lähed? Kuidas nimetatakse esimest sügiskuud? Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: täiskasvanu aitab lapsel leida pildi, millel on praegune aastaaeg, seejärel aga esitab talle täpsustavaid küsimusi: „Milline aastaaeg tuleb pärast talve (näiteks)?“ Uurija kirjeldab seda aastaaega: „Siis hakkab päike jälle eredalt paistma, lumi sulab ära, kasvab ilus roheline rohi, puudel hakkavad kasvama väikesed lehed. Leia piltidelt see aastaaeg. Aga mis aastaaeg pärast seda tuleb? Leia see pilt. Mitu aastaaega üldse kokku on?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täidab ülesande iseseisvalt; ettekujutus aastaaegadest ja nende järgnevusest on välja kujunenud 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt täita kohe ei suuda; pärast õpetamist täidab ülesande 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei mõista selle tingimusi; paigutab pilte, arvestamata aastaaegade järgnevust 1 laps ei saa ülesandest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 4) LOENDAMINE JA ARVUTAMINE Uuringu käik. 36   Esimene tase: lapsel palutakse lugeda kümneni ja tagasi. Seejärel esitatakse küsimusi: „Mis number on suurem, kas 5 või 6? Mis number on väiksem, kas 6 või 7? Mis number tuleb pärast viit? Mis number on kolme ja viie vahel?“ Kui lapsel on nende ülesannetega raskusi, õpetamist ei toimu ja minnakse edasi järgmise ülesande juurde.  Teine tase: lapsele öeldakse: „Nüüd hakkame mängima. Sina võtad 6 pulka, mina hakkan neile pulki juurde panema või ära võtma. Sina ütled, mida ma tegin – kas panin juurde või võtsin ära. Pärast loeme kokku, mitu ma juurde panin või ära võtsin.“ Laps võtab 15-st pulgast endale 6 pulka. Need pannakse lapse ette ritta, palutakse veelkord üle lugeda ja arv meelde jätta. Ülejäänud pulgad võtab uurija enda kätte. Seejärel varjatakse lapse ees olevad pulgad ekraaniga ja võetakse sealt ära kaks pulka. Siis ekraan eemaldatakse ja küsitakse: „Mida ma tegin, kas panin juurde või võtsin ära? Mitu ma ära võtsin?“ (6-2=4) Nüüd pannakse äravõetud pulgad tagasi, palutakse lapsel need uuesti üle lugeda ja arv meelde jätta. Ekraani taga lisatakse kaks pulka, eemaldatakse ekraan ja küsitakse: „Mida ma tegin, kas panin juurde või võtsin ära? Mitu ma juurde panin?“ (6+2=8) Õpetamine: kui lapsel on raskusi, antakse talle lahendada teise taseme esimene ülesanne viie pulgaga (5-2=3), kui ka see on raske, siis nelja pulgaga (4-2=2). Kui laps ei lahenda ülesannet nelja piires, antakse talle lahendada ilma ekraanita arvutustehteid kolme piires (3-1=2; 2+1=3).  Kolmas tase (suuliste ülesannete lahendamine): need antakse juhul, kui laps lahendab õigesti kahe esimese taseme ülesanded. Ülesanded: „Õues jooksid 6 last, neist 2 olid poisid, ülejäänud aga tüdrukud. Mitu tüdrukut jooksis õues?“; „Põõsa tagant paistis 6 jänkukõrva. Mis sa arvad, mitu jänkut kännu taga kükitas?“ Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: lapsel lubatakse kasutada pulki ja lahendada ülesanded nende abil. Seejärel palutakse lahendada analoogseid ülesandeid suuliselt: „Põõsa taga kükitas 6 jänkut, 2 jänkut jooksid ära. Mitu jänkut jäi alles?“; „Aia taga jalutasid kanad, ainult nende jalad paistsid. Lugesin kokku – 6 jalga. Mitu kana oli aia taga?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; lahendab õigesti igat laadi ülesanded 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; arvutaju ainult viie piires; suulisi ülesandeid lahendab ainult kolme piires 2 laps nõustub ülesannet täitma; arvutaju on välja kujunenud kolme piires; suuliste ülesannete lahendamine ei ole jõukohane 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 5) JUTUSTA (pildiseeria „Lumememme ehitamas“). Vahendid: neljast pildist koosnev seeria, millel lapsed ehitavad lumememme. Uuringu käik: Lapse ette asetatakse pildid ruudu-kujuliselt juhuslikus järjekorras. Lapsele antakse korraldus: „Vaata neid pilte! Need pildid kujutavad ühte lugu. Pane nad niimoodi ritta, et saaksid jutukese. Mõtle, kuidas sa saaksid neist jutukese teha.“ Lapsele näidatakse žestiga, kuhu pildid paigutada (lapse suhtes vasakult paremale). Kui lapsel on raskusi, täpsustab uurija: „Pane pildid nii, et saaksid jutukese: kuidas jutt algab, mis edasi juhtub ja millega jutuke lõpeb.“ Kui laps on pildid järjekorda pannud, siis olenemata sellest, kas järjestus on õige või vale, palutakse tal koostada 37 nende põhjal jutustus: „Nüüd palun jutusta mulle see lugu“. Jutustamise ajal tohib laps piltide järjekorda muuta. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pildid iseseisvalt, arvestades sündmuste järgnevust ja koostab jutukese 3 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestades sündmuste järgnevust; mõningatel juhtudel vajab ainult esimest liiki abi, kuid iseseisvalt tegevusest jutustada ei oska 2 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestamata sündmuste järgnevust; pärast abi osutamist ei ühenda neid terviklikuks süžeeks 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 6) JOONISTA LÕPUNI Vahendid: paberileht kuue poolringiga, vildikad (värvipliiatsid). Uuringu käik: lapsel palutakse neid poolikuid ringe vaadata ja joonistada neile igaühele midagi juurde nii, et lõpuks saaks 6 erinevat asja. Kui tundub, et laps ei saa juhisest aru ja nt hakkab poolringe värvima või kopeerib neid, siis võib ühe näidiseks ette teha (vihmavari). Õpetamist ei toimu. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pildid iseseisvalt, arvestades sündmuste järgnevust ja koostab jutukese 3 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestades sündmuste järgnevust; mõningatel juhtudel vajab ainult esimest liiki abi, kuid iseseisvalt tegevusest jutustada ei oska 2 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestamata sündmuste järgnevust; pärast abi osutamist ei ühenda neid terviklikuks süžeeks 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 7) JUTUSTA (süžeepilt „Metsas“). Vahend: pilt, millel on kujutatud metsas marju korjavaid lapsi. Üks lastest on võtnud kaasa oma koera, kes aga märkas jänest ja hakkas seda taga ajama. Uuringu käik: Lapsele antakse korraldus: „Vaata seda pilti ja jutusta, mis siin toimub.“ Raskuste korral esitatakse küsimusi: „Mis aastaaega on pildil kujutatud? Kuhu lapsed on tulnud? Milleks lapsed metsa tulid? Kes koos lastega metsa kaasa tuli? Mis metsas juhtus?“ Täpsustavad küsimused võimaldavad lapsel olukorda uurida ja mõista põhjuse-tagajärje seost. Laps peaks oma jutustuses jõudma selleni, et koer pääses lahti ja ajab jänest taga, aga poiss tahab koera kätte saada. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru pildil kujutatud olukorra terviklikkust; koostab ise jutukese 3 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ilma abita pildil kujutatud tervikolukorda tajuda ei suuda; pärast täpsustavaid küsimusi vastab õigesti, kuid jutustust iseseisvalt koostada ei suuda 2 laps nõustub ülesannet täitma; loetleb pildil kujutatud esemeid ja objekte, kuid ei mõista sündmuste dünaamikat; täpsustavatele küsimustele vastab ebaadekvaatselt; 38  kujutatud sündmuse põhisüžeest aru ei saa 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 8) SÕNA HÄÄLIKANALÜÜS Vahendid: arvutuspulgad. Uuringu käik: täiskasvanu ütleb: „Mina ütlen nüüd ühe sõna. Sina ütled, mitu häälikut selles sõnas on.“ Sõna ISA – Mitu häälikut selles sõnas on? Mis on esimene häälik? Mis häälik on viimane? Mis häälik on teine? Sõna MUNA – Mitu häälikut on? Mis häälik on esimene? Teine? Kolmas? Neljas (viimane)? KASS TULI KOER. Õpetamine: kui laps ei suuda analüüsida sõna ISA, nimetab täiskasvanu häälikud ise järgemööda ja laob lauale vastava arvu pulki. Seejärel analüüsitakse lapsega koos sõna MUNA. Kui laps sai aru, kuidas sõna analüüsitakse, võib talle analüüsimiseks anda ülejäänud sõnad. Kui mitte, siis see ülesanne lõpetatakse. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru selle tingimustest; tuleb ülesande lahendamisega iseseisvalt toime 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru selle tingimustest; iseseisvalt täidab ülesande alles pärast õpetamist 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid selle tingimusi ei mõista; vastused on ebaadekvaatsed; õpetamise tingimustes vastab adekvaatselt, aga pärast õpetamist ülesandega iseseisvalt toime ei tule 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega mõista selle tingimusi 9) JÄTKA RIDA Vahendid: pastapliiats, leht paberit, millel on kujutatud kolm kirjalike ülesannete näidist: esimesel real on kriipsud, teisel – kriipsud ja konksud, kolmandal – kolmnurgad. Uuringu käik: Lapsele antakse korraldus: „Tee edasi samamoodi, nagu siin on ette tehtud.“ Last suunatakse osutava žestiga rida jätkama. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; saab ülesandega veatult hakkama 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru selle tingimustest; võib mõned näidised järele kirjutada, kuid elementide vaheldumise põhimõtet kirjutamisel ei arvesta 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei suuda näidise järgi kirjutada; kirjutab ainult näidiste mõned elemendid, arvestamata nende järgnevust ja jälgimata ridu 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 10) JÄTA MEELDE Vahendid: 2 tabelit geomeetriliste kujunditega Uuringu käik: lapsele näidatakse tabelit geomeetriliste kujunditega, näitamise aeg 10 sekundit. Talle öeldakse: „Vaata ja jäta need kujundid meelde.“ Seejärel näidatakse lapsele teist tabelit, millel etalonkujundid on paigutatud suvalises asendis paljude erinevate kujundite sekka. Tal palutakse leida nende hulgast need kujundid, mida ta nägi esimesel tabelil. 39 Lapse tegevuse hindamine: väga kõrge tulemus – õigesti on ära tuntud 9 kujundit; normtulemus – 7-8 kujundit; madal tulemus – 6 kujundit; väga madal tulemus – 5 ja vähem kujundit. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; tunneb teises tabelis ära 7-9 kujundit 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; suudab ära tunda neli-viis kujundit 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid suudab teises tabelis ära tunda mitte üle kahe- kolme kujundi 1 laps ei nõustu ülesannet täitma 6-aastased Teadmised: aastaajad lõika neljaks Kujundimälu 2 pilti pilti originaalist jäta suurte piltidena Pusle (5 osa) originaalist lõika kuueks, katkine pilt ilma kileservadeta Jutusta: Lumememme ehitamine lõika neljaks Jutusta: Metsas marjul 40 41 42  LISA 2 Ankeet osaleja lapse kohta (*täidab sotsiaaltöötaja) Lapse nimi Lapse hüüdnimi Sünniaeg, vanus Vanema nimi Lähivõrgustik, kellega laps suhtleb igapäevaselt Vanemate kontakt Sobivaim aeg kontakti võtmiseks Sobivaim aeg rehabilitatsioonil osalemiseks Õed – vennad (eesnimi ja vanus) Rehabilitatsiooniprogrammi pöördumise eesmärk (lapse kõneoskuse olukorra kirjeldus ja mida tahetakse saavutada): Oodatavad tulemused ühe aasta möödudes: Andmed lapse tervise kohta (tulemus, aeg) Kuulmiskontroll Nägemiskontroll Muud olulised teostatud uuringud Laps puudunud lasteaiast (sagedus/põhjus) Muu oluline info lapse tervise kohta 43  Lapse lemmikud Lemmikvärv Lemmikmänguasi Lemmikraamat Lemmikväljend Lemmiktoit Minu lapse tugevused on (kirjeldada): Minu lapsele meeldib (kirjeldada): Lugusid kuulata Joonistada ja värvida Üksinda mängida Mängida koos teiste lastega Õues mängida Mängida vaikselt omaette toas Sõprade juures külas käia Veel: Minu lapsele ei meeldi (kirjeldada): Andmed perekonna kohta, kus räägitakse erinevates keeltes: Kodus räägitakse peamiselt keeles suhtlemist. Ema kasutab lapsega valdavalt keeles suhtlemist. Isa kasutab lapsega valdavalt keeles suhtlemist. Lasteaias on kõnekeeleks valdavalt: Laps on saanud logopeedi või muid teenuseid (teenuse saamise aeg, hulk, tulemus) Täname, ja käesolevaga kinnitame, et oleme andnud nõusoleku meie kohta küsitud andmete kasutamiseks lapse kõne arengu eesmärgil ja oleme valmis koostööks lapse jaoks parema tulemuse saavutamise nimel! Allkirjad: nimi kuupäev nimi kuupäev 44  LISA 3 A 4-5 aastase lapse arengu jälgimise tabel ( Täidab psühholoog) Lapse nimi Laps oskab Programmi 6 kuu möödudes 12 kuu möödudes 1 aasta pärast sisenemisel programmi ajal programmi algusest programmi lõppu leida paarilist pildil lõigata kääridega joonistada äratuntavalt nimetada 3-st esemest puuduva nimetada omadusi asetada ette, taha, kõrvale nimetada pildilt puuduvat osa kasutada mõisteid eile, homme vastata 3 sõnalise lausega vastata miks küsimusele nimetada ja tunneb põhivärve jagada esemeid rühmadesse näidata lühikest ja pikka eset näidata kerget ja rasket eset vastata telefonile kuulab rahulikult täiskasvanu esitlust 5 minutit 45  LISA 3 B 6 – 7 AASTASE LAPSE ARENGU JÄLGIMISE TABEL (TÄIDAB PSÜHHOLOOG) Lapse nimi Laps oskab Programmi 6 kuu möödudes 12 kuu möödudes 1 aasta sisenemisel programmi ajal programmi pärast algusest oma sünnipäeva nimetada nädalapäev/järjekorda nimetada erinevusi pildil teab mõisteid kõrgem ja madalam teab laiem, kitsam nimetada kõiki värve näidata ja nimetada ruutu, kolmnurka ringi teab oma aadressi järjestada suuruse järgi. Kuulab täiskasvanu seletust Oskab värvides püsida joone sees Oskab joonistada inimest, nii et kujutatud on olulised kehaosad Teeb pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks esemete arvu (kuni neli) Järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel Mõistab ja kasutab ajamõisteid eile, homme jne Saab aru ruumimõistetest (ees, all, peal, taga, ülal jne) 46  LISA 4 Soovitused eelkooliealise lapse vanemale Lapse kõne saab areneda ainult siis, kui ta saab teiste inimestega suhelda. Läbi mänguliste tegevuste arenevad lapse suhtlemisoskus ja ka kehalised võimed. Selleks, et saaksid lapsevanemana oma lapse kõne arengut toetada: ● võta iga päev lapse jaoks aega selleks et last kuulata ja temaga rääkida ● vestle lapsega näiteks reisimise, einestamise ajal ja enne magama minekut ● julgusta last oma mõtteid väljendama ning ümbritsevas toimuvat jälgima. ● küsi küsimusi, julgusta last oma arvamust avaldama ● julgusta last lugusid jutustama ● kaasa laps tegevustesse ja mängudesse, mis nõuavad kuulamisoskust ja juhiste järgimist ● loe ja räägi lugusid huvitavatest tegelastest lihtsasti arusaadavate piltide järgi ● peale lugude rääkimist või lugemist räägi lapsega loetust ● loe ja laula lapsega koos riimuvaid lasteriime ja laulumänge (varesele valu, harakale haigus … sõit .sõit linna, mis sinna minna, leiba saia tooma, limonaadi jooma….sile tee, sile tee…) ● seleta lapsele arusaadavalt ümberringi toimuvast (mida parajasti lähiümbruses tehakse) Programmi tulemusena Sinu laps: ● räägib täislausetega ● täidab kaks järjestikulist ülesannet (näiteks: “Mine võta köögist laua pealt tass ja vii see õue ema kätte.”) ● mõistab sõnade tähendust: suur, väike, ees, taga, eile, homme jne ● saab aru lihtsama mängu juhistest (mängides lastega või täiskasvanutega) ● oskab öelda/laulda tuttava laulu sõnu (lihtsamat lastelaulukest) ● saab aru lihtsamatest sõnariimidest (kass, tass) Mängud ja tegevused kõneoskuse arendamiseks vanematele I Menüü koostamine Vajad Paber, liim, ajakirjadest väljalõigatud pildid toidust, värvipliiatsid või markerid, toitude nimed kirjutatud täpselt kaartidele Tegevus 1) räägi ja aruta enda lapsega menüü kasutamisest 2) vali enda lapsele päris või väljamõeldud toit, mida panna menüüsse 3) laota välja toidupildid 4) lase lapsel välja valida paar pilti, rääkige parematest valikutest ja lemmikutest 5) kirjuta paberile “MENÜÜ”. Kui laps on valmis, aita tal ise sõna välja kirjutada 6) lase lapsel väljavalitud toidu pildid alla vasakusse paberinurka kleepida 7) aita lapsel leida õiged toidu nimed ning panna need piltide kõrvale või otse peale 8) laps võib lugeda menüüd sulle või jagada seda venna-õega või sõbraga Milleks Teie laps tutvub lähemalt ühe paljudest võimalustest trükiga 47  II Nopi tähti Vajad Ehituspaber, väljalõigatud pildid ajakirjadest ja ajalehtedest, markerid, liim, klammerdaja Tegevus 1) murra ehituspaber kaheks ja klammerda see mööda murtud joont, et teha raamat 2) lase lapsel valida raamatule pealkiri, kirjutage raamatu pealkiri ja lapse nimi raamatule 3) lase lapsel valida pilte, mis sobiksid raamatu pealkirjaga ning lase tal need raamatusse kleepida 4) julgusta last jagada seda raamatut venna-õe või sõbraga Milleks Laps õpib, et pildid ja trükk toovad kindla sõnumi. Samuti saab ta teda kuidas töötab raamat III Hüppav täht Vajad Plastikust 3-D tähed, paberit, markerit, pinnapealne korv Tegevus 1) kasutades tähti, kirjuta oma lapse nimi välja 2) tee markeriga tähtedele jooned ümber, et need jääksid paberile, värvi seest kõik sama värviga 3) pane plastiktähed pinnapealsesse korvi 4) lase lapsel tähed korvist võtta ja sobitada need paberil olevatele tähtedele, seni kuni nimi on välja hääldatud Milleks Su laps saab teda, et tema nimi on loodud tähtedest ning millised tähed need on IV Rääkiv nukk Vajad Nukk või topis, pildiraamat, markerid Tegevus 1) aseta raamat tagurpidi, kus sina ja laps seda näeks 2) too välja nukk ning tutvusta seda lapsele. Ütle, et nukk hakkab lapsele lugema aga selleks vajab ta abi. Julgusta last nukuga rääkima ja suhtlema 3) nukk peab lugema raamatu pealkirja, autori ja illustraatori kuid kuna raamat on tagurpidi ei suuda nukk pealkirja leida ning küsib lapse abi 4) lase lapsel nukku raamatu lugemisega aidata, kust alustada raamatu lugemist, kust leida mingi pilt või kuidas lehekülgi pöörata Milleks Laps saab teda kuidas raamat töötab V Leia sõnaga kaart Vajad Lapsele tuttavaid pilte ajakirjadest ja ajalehtedest, käärid, liim, kaardid (mõnel pildil oleva objekti nimi ja teistel mitte) Tegevus 1) abiks või koos lapsega kleepige iga pilt eraldi kaardile 2) anna lapsele kaks kaarti, üks millel on kirjutatud objekti nimi ja teise, millel pole nime 3) öelge, et mõnel kaartidel on nimed, mis tähistavad pildil olevat asja ning laske lapsel otsida kaart, millel on nimi peal 4) aita lapsel leida nimega kaart. Võib proovida anda lapsel öelda objekti nimetus kaardil 5) korrake mitme kaardiga samuti. Seleta lapsele, et nimed kaardil aitavad anda infot pildil oleva objekti kohta Milleks Laps õpib tundma vahet trüki ja pildi vahel, samuti aitab õpetada trüki vajalikkust 48  VI Kalapüük Vajad Ehituspaber, nöör, magnet, pulk või puust tüübel, käärid, suured paberiklambrid Tegevus 1) lõika ehituspaberist välja 26 kalakuju 2) lase lapsel kujundada iga kala üks külg 3) kirjuta kalade teisele küljele tähestiku tähed 4) kinnita iga kala külge klambrid 5) tehke õng, selleks siduge nöör pulga külge ning nööri otsa kinnitage magnet 6) pane kalad põrandale, tähe pool põranda poole 7) lase lapsel kala püüda ning iga kala püüdmisel lase tal öelda kalal olev täht 8) kui muuta mäng raskemaks, võib laps öelda tähe hääle või öelda sõna selle tähega Milleks Laps õpib tähtede kujusid, nimesid ja kõla VII Leia paar Vajad Sama värvi kaardid, markerid Tegevus 1) kirjuta iga kaardipaari peale ainult lapse nimes sisalduvad tähed, et saada tähtede paarid 2) segad kaardid ja aseta maha tähe pool maha 3) lase lapsel valida ükskõik millised kaks kaarti, kui kaardid on samad, lase tal hääldada täht ning siis jätab ta kaardipaari endale, kui kaardid ei ole samad, lase tal proovida uuesti 4) mäng lõpeb kui kõik kaardipaarid on leitud 5) lase lapsel paigutada tähed õiges järjekorras, et öelda enda nimi Milleks Laps õpib tähtede kujusid, nimesid ja kõla VIII Isetehtud puzzle Vajad Mitu kartongist objekti, mis on lapsele tuttavad, nt hommikuhelbed, piimapakk, kommikarp jne Tegevus 1) lõika kartong eest poolt 4-5 pusletükikesteks 2) pane iga pusletükk kotti, kui võimalik, aseta ette puslele sarnanev kinnine karp näidiseks 3) aita lapsel pusle kokku panna, lase lapsel nimetada toidud, mis on pusletükkidel Milleks Laps saab teada rohkem trükist ja selle kasutusest igapäevaelus ja eristada neid piltidest IX Tähestik Vajad Sama värvi kaardid, markerid Tegevus 1) valmista mängukaardid, vali 6 tähte, mida soovid oma lapsele õpetada, kirjuta iga tähte kaks korda kahele kaardile, et tekiks 6 paari 2) sega kaardid ja aseta nägu põranda poole 3) palu lapsel kaardid ümber pöörata, kui ta leiab kaardipaari ning nimetab tähe, võib ta kaardi endale jätta 4) mäng lõpeb kui kõik paarid on leitud Milleks Laps õpib tähestiku paremini tundma Allikas: http://www.aft.org/sites/default/files/t2k_parents.pdf 49 Lisa 5 Tagasiside ankeet programmi lõppemisel Lapse nimi _________________________________ Arvamus programmi kohta Palun hinnake, kas lapsel või Teil oli kasu järgmistest teenustest. Märkige sobivasse kohta X ei pigem pigem jah, ei olnud ei olnud oli oli kasutanud 1 2 3 4 9 1) lapse ja eripedagoogi kohtumised lapse kohtumised teiste laste ja 2) eripedagoogiga 3) Teie kohtumised eripedagoogiga 4) lapse ja logopeedi kohtumised 5) lapse kohtumised teiste laste ja logopeediga 6) Teie kohtumised logopeediga lapse kohtumised teiste laste ja 7) psühholoogiga 8) Teie kohtumised psühholoogiga Teie kohtumised teiste laste vanemate ja 9) psühholoogiga lapse kohtumised teiste laste ja 10) sotsiaaltöötajaga 11) Teie kohtumised sotsiaaltöötajaga Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega programmis osalenud lapse kohta! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti nõus ole nõus nõus nõus 1 2 3 4 saadud teenused on parandanud lapse 1) enesetunnet saadud teenused on toetanud lapse eakohast 2) arengut saadud teenuste toel on laps juurde saanud 3) iseseisva toimetuleku oskusi programmi läbimine toetas last koolihariduse 4) omandamisel, kooliks ettevalmistamisel või lasteaias käimisel 5) lapse sõnavara on suurenenud 6) lapse arusaamine kõnest on paranenud 7) lapse eneseväljendusoskus on paranenud 50 Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega programmis osalemise kohta! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti nõus ole nõus nõus nõus 1 2 3 4 1) vähenenud on lapsega seotud hoolduskoormus programmi läbimise tulemusel olen säilitanud töökoha või 2) asunud tööle olen saanud juurde oskusi ja teadmisi, kuidas aidata kaasa 3) lapse kõne arengule kasutan saadud teadmisi ja oskusi kodus iseseisvalt lapsega 4) tegeledes ja last arendades minu teadmised kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest 5) võimalustest minu perele on täienenud Programmi läbimise tulemusel olen leidnud koos kooli/lasteaia, 6) haigekassa ja kohaliku omavalitsusega lapsele sobiva lasteaia/kooli ja teenused, mis toetavad lapse arengu jätkumist Kas soovitaksite programmi teistele? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kindlasti mitte Kindlasti soovitan Ettepanekud Mida soovite lisada programmi ja saadud teenuste kohta? Siia saate kirja panna oma ettepanekuid, tähelepanekuid, tunnustust ja kriitikat. Suur tänu Teile tagasiside eest! 51 Saatja: Ewe Alliksoo Saatmisaeg: 22. detsember 2017. a. 14:10 Adressaat: SKA Rehabilitatsioon Koopia: Laura Hints; Kristel Ojala Teema: Jõhvi haigla programmi parandused Manused: selgitused SKAle Selged sõnad_735-1 (1).bdoc Tere Edastan Jõhvi haigla täiendatud ja parandatud programmi. Lugupidamisega Ewe Alliksoo Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5814 9132 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga Sotsiaalkindlustusamet Endla 8 15092 Tallinn 21.12.2017 nr 6-12.6.1/735 Selgitused Jõhvi haigla programmi „ Selged sõnad“ kohta. Lp.Kristel Ojala Suur tänu esitatud kommentaaride eest! Oleme komisjoni seisukohtadest lähtuvalt täiendanud programmi. Lisame enda poolsed teostatud parandused ning edastame korrigeeritud programmi teksti. Muudatused programmi teksti on sisse viidud kollasel taustal. Tehtud on järgmised muudatused Toetudes Astangu KRK RAKK üksuse kaardistusele on lisatud andmed sihtgrupi kohta Eemaldatud on alaeesmärk 4 Alaeesmärk 5 ümbersõnastatud Alaeesmärk 6 ümbersõnastatud Lk. 14 tehtud täpsustused ja lisatud sõna „sihtgrupile“ Lugupidamisega Ewe Alliksoo Rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse juhataja kt Karolin Arula 687 7217  Sotsiaalse rehabilitatsiooni programm „Selged sõnad“ _____________________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Jõhvi Haigla Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon 2017 Käesolev rehabilitatsiooniprogrammi vorm on väljatöötatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koostöös Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa ja rehabilitatsiooniteenuse osutajatega. Programmi vormi algne struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists, Lisainfo http://www.euro- prm.org/) rehabilitatsiooniprogrammi vormile. Vormi väljatöötamine on toimunud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014-2020“ ja ESF meetme „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames. 2  SISUKORD 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED .............................................................................................................................. 4 1.1. Organisatsiooni andmed ................................................................................................................................... 4 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed .......................................................................................................... 4 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed........................................................................................ 4 2. KOKKUVÕTE .............................................................................................................................................................. 5 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA ................................................................................................................ 7 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik ..................................................................................................................................... 7 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond................................................................................................................................ 7 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus ..................................................................................................... 7 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond ............................................................................................ 7 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond ........................................................................................... 7 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel .............................................................. 7 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihgrupp .............................................................................................................. 7 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta .................................................................................................................... 8 3.9. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info .................................................................................. 8 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED............................................................................. 9 4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid ........................................................................................................... 9 4.2. Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid ................................................................................. 10 4.3. Peamised programmis kasutatavad meetodid ............................................................................................... 12 4.4. Peamised programmis kasutatavad metoodikad ........................................................................................... 12 4.5. Asutuse varasem kogemus metoodika kasutamisel ....................................................................................... 13 4.6. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine ............................................................................ 13 4.7. Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. ................................ 13 4.8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine................................................ 17 4.9. Programmi tugevad küljed .............................................................................................................................. 18 4.10. Programmi riskid ja arendamist vajavad küljed ning riskide maandamine ................................................... 18 4.11. Pika-ajalise tagasiside kogumine ja programmi tegevuste täiendamine ........................................................ 18 5. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................................................ 18 6. LISAD (hindamisvahendid) ..................................................................................................................................... 19 3  1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1. ORGANISATSIOONI ANDMED TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Jõhvi Haigla Organisatsiooni tegutsemise alus Põhikiri (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) SRT000104 kehtivuse algus 06.10.2009 kehtiv E-post, koduleht [email protected] www.jõhvihaigla.ee Aadress Jaama 34 Postiindeks 41532 Linn Jõhvi Riik Eesti 1.2. PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi REIMANN Eesnimi Kersti Ametinimetus Eripedagoog/logopeed Telefon 5117124 E-post [email protected] 1.3. PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Spetsialisti nimi, ametinimetus Roll programmi koostamisel Kätlin Saaler, sotsiaaltöötaja Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Ene Mändla, sotsiaaltöötaja Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Alla Tšernjatinskaja, psühholoog Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Marina Mazur, psühholoog Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Kersti Reimann, logopeed - eripedagoog Osalenud programmi piloteerimisel, programmi kokku kirjutamine Olga Korovjonkova logopeed Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Anna Lambing logopeed - eripedagoog Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi Tiiu Sepp, asutuse juht, sotsiaaltöötaja Osalenud programmi piloteerimisel ja andnud sisendi 4  2. KOKKUVÕTE Rehabilitatsiooniprogramm on suunatud 4-7 aastastele keele - ja/või kõnepuudega eelkooliealistele lastele ning nende peredele. Rehabilitatsiooniprogrammi optimaalseks osalejate arvuks on 4-6 last ning nende pered. Programmi peaeesmärk: - Programmi läbimise järgselt suudab laps ennast täiskasvanu abita suuliselt väljendada ja läbi paremate kommunikatiivsete ja sotsiaalsete oskuste aktiivselt osaleda erinevates eakohastes tegevustes. Programmi alaeesmärgid: - Lapse sõnavara on suurenenud, kõne mõistmine ja eneseväljendamisoskus on paranenud, mis võimaldab tal aktiivselt suhelda nii laste kui täiskasvanutega - Lapse keelelised, kognitiivsed ja kommunikatiivsed oskused on saavutanud eakohase taseme - Laps suudab enda soove ja vajadusi väljendada täiskasvanu abita - Pere on teadlik lapse keele ja kõnega seotud erivajadustest ning toetab lapse arengut - Pere on jõustatud ning kasutab riiklikke ja KOV sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuseid - Pere ja laps on seostatud vajalike toetusvõrgustikega (lasteaed, huviring, KOV, kool) Lapse kõne ja väljendusoskuse areng on muude oskuste ja tegurite seas üks olulisemaid näitajaid. Kõne arengut ei saa vaadelda isoleerituna lapse üldarengust- psüühilisest, motoorsest, kognitiivsest, vaimsest – sest kõne vahendab mõtlemise- ja eneseregulatsiooni protsesse. Kõne arengu eelduseks on normikohane psüühiliste protsesside- taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu areng, seega ei saa kõne arendamist vaadata lahus üldiste kognitiivsete oskuste arendamisest. Varases eas avalduvatel keelelise arengu häiretel on leitud olevat tugev seos lugemis-, kirjutamis- ja õpiraskustega. Kõige suuremas ohus on lapsed, kellel on raskusi kõne mõistmisega, sest nad jäävad justkui infosulgu. Ebapiisav eneseväljendusoskus võib tuua kaasa raskusi suhtlemisel ja siit ei ole kaugel käitumisprobleemid. Kõnehäirega kaasneb sageli sotsiaalse suhtlemise piirang, mis omakorda võib süvendada suhtlemise vähesust eakaaslastega, põhjustada tõrjutust, lapse enesehinnangu langust ning edaspidi kutsuda esile ebakohast käitumist. Lapsel võib esineda tõrjutust eakaaslaste poolt – teised lapsed ei võta mängu. Laps tunneb end üksikuna ja tema suhtlusringkond väheneb veelgi. Kõne mõistmise ja väljendusraskuse tõttu on häirunud kognitiivne ehk tunnetuslik areng. Laps ei suuda end “värvikalt” väljendada, ega mõista/taju ümbruse mitmekesisust, mis omakorda viib kujutlusvõime piiranguni. Kõne arengu piiratus viib edaspidi ka sotsiaalse arengu piirangule – takistused laste omavahelises suhtluses ja täiskasvanutega suheldes. (Nugin, Veisson, 2008:5) Programmi eesmärk on koostöös lapse, tema pere ja haridus- ja rehabilitatsioonispetsialistidega toetada lapse eakohast arengut. Programmi raames kasutatakse J. Strebeleva metoodikat, mis võimaldab hinnata lapse potentsiaalset arenguvalda (õpetatavust) ning lapse üldoskuste taset. Metoodika koosneb nii hindamisest kui hindamisjärgsest sekkumistest. Pööratakse suurt rõhku lapse eakohasele tegevusele ja tegevuse sooritamise jälgimisele. Sellega seoses saab hinnata kognitiivsete protsesside (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arengut. On leitud, et koostatud ülesanded võimaldavad täpsemalt ja suhteliselt lühikese ajaga saada ülevaate lapse arengust ja on efektiivsemad kui ainult vaatlusandmetele tuginemine (Puls, 2015). Majutuseta programm kestab 10 kuud ning tegevused on planeeritud intensiivsusega 1-3 korda nädalas, kokku on planeeritud kuni 81 tundi tegevusi, mis sisaldavad nii individuaalseid sekkumisi, grupitegevusi lastele ja nende vanematele kui ka pereteenuseid. Soovitatavaks algusajaks on september-oktoober, kuhu on planeeritud grupi komplekteerimine. Programmi osutatakse teenuseid sotsiaaltöötaja, logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi poolt. Teenuste vahelisele ajale planeeritakse kodused ülesanded, mille käigus tegelevad vanemad lapsega iseseisvalt. Programmi viimases etapis on planeeritud rehabilitatsiooniprogrammi lõpetavad tegevused, sh tulemuste hindamine ning edasiste soovituste andmine ning vajadusel edasiste teenustega seostamine. Programmi raames viiakse tegevusi läbi nii rehabilitatsiooniteenuse osutaja ruumides, kuid lisaks kohtutakse ka haridusasutuse (lasteaia) töötajatega lapse igapäevases keskkonnas. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemusena on laps eakaaslaste ja täiskasvanutega iseseisev suhtleja. Programmi tegevuste kaudu on lapsevanem jõustatud ja läbi kogukonna ressursside on lapsele tagatud vajalik abi sõltuvalt tema 5 arenguvajadusest. Programmi läbimisel on loodud alus koolivalmiduseks ja edaspidiseks koolihariduse omandamiseks lapsele vajalike tugimeetmetega. Peamisteks koostööpartneriteks on haridusasutuse (lasteaia) õpetajad ja tugipersonal (lasteaia logopeed, eripedagoog). Vajadusel kaasatakse Rajaleidja maakondliku keskuse spetsialistid. Oluliseks koostööpartneriks on KOV, kes vajadusel pakub täiendavaid tugiteenuseid (näit. transport). Vajadusel kaasatakse programmi tegevustesse tugiisik. Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Jõhvi Haigla rehabilitatsioonimeeskonna poolt 2016 (august)- 2017 (juuni) aastal. Lastevanemate tagasiside hinnangute põhjal on saadud teenused parandanud lapse enesetunnet (80%), toetanud lapse eakohast arengut (100%) ja arendanud lapse iseseisva toimetuleku oskusi (100%). Lisaks on suurenenud lapse sõnavara (100% osalenud lastest), paranenud arusaamine kõnest ja eneseväljendusoskus (100% osalenud lastest). 6  3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1. REHABILITATSIOONI ALALIIK Sotsiaalne rehabilitatsioon 3.2. REHABILITATSIOONI VALDKOND Elamine Õppimine Suhtlemine ja vaba aeg 3.3. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI VORM JA KESTUS Grupiprogramm (4-6 last grupis) Majutuseta 10 kuud (kestus kalendrikuudes) 1-3 tundi nädalas (tegevuste intensiivsus) 3.4. REHABILITATSIOONI PROGRAMMI OSUTAMISE PIIRKOND Üle Eesti 3.5. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ELLUVIIMISE KESKKOND Haridusasutus (lasteaed) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht Muu keskkond (vajadusel Rajaleidja keskus) 3.6. PEAMISED KOOSTÖÖPARTNERID JA TUGIVÕRGUSTIK PROGRAMMI ELLUVIIMISEL Perekond (lapsevanemad) Lasteaia õpetajad, tugipersonal Kohalik omavalitsus 3.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHGRUPP TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps Tööealine Eakas Kommentaar (vajadusel (vajadusel (vajadusel täpsusta täpsusta täpsusta vanus) vanus) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire (v.a.intellektipuue)  intellektipuue  keele- ja kõnepuue 4-7 aastane eesti- ja/või vene keelt kõnelev laps  kuulmispuue  nägemispuue  liikumispuue  liitpuue MUU (täpsusta) 7 3.8. LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile, kes: 1. on keele- ja/või kõnepuudega 2. on kerge vaimse alaarenguga, millele võib kaasneda keele- ja/või kõnepuue 3. lapsevanem(ad) on nõus rehabilitatsiooniprogrammis aktiivselt osalema, st tegema lapsega koos spetsialistide poolt määratud koduseid ülesandeid. Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. on meelepuudega 2. on raskelt autistlik 3. on mõõduka või sügava intellektipuudega 3.9. MUU OLULINE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI PUUDUTAV INFO (sh seos riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega, viitega konkreetsele dokumendile) Lapse arengus peetakse määravaks esimest kolme eluaastat, kuna areng toimub sel perioodil kiiresti ja kõik kujunev on aluseks lapse edasisele arengule. Kõnel on lapse arengus oluline roll ja selle tähtsus kasvab koos lapsega. Kõnelise arengu häired varases lapseeas on suureks riskifaktoriks hilisemate õpivilumuste häirete tekkes ning nendega seotud kognitiivse ja sotsiaalse arengu kvaliteedi puudulikkuse formeerumisel. Seetõttu on võimalikult varajane diagnoosimine ja kõneravi alustamine lapse edasise arengu seisukohalt väga oluline. Kuigi lapse tõsisemad kõnehäired peaks ilmnema juba esimesel-teisel eluaastal, jäävad need sageli märkamata. Et hilisemas lapse arengu perioodis ei tekiks mahajäämust või isegi puuet, on vaja juba enne kolme aastaseks saamist avastada kõnearengu häire olemasolu võimalikkus. (Center for parent information and resources, 2012). Spetsiifilise kõnearengu häirega lastel võivad kujuneda sekundaarselt käitumisraskused: puudulik suhtluskeskkond lasteaias, kus laps ei saa rahuldada oma suhtlemisvajadust (suur rühm, barjäärid suhtlemisel laps – õpetajad, laps – teised lapsed), soodustab tähelepanu otsimist mitte-eeldatud viisil, mida õpetajad tõlgendavad käitumishälbena. Kui koolis kombineeruvad kommunikatsiooniprobleemid õpiraskustega, tekib soodne pinnas käitumisraskuste tekkeks ja koolist väljalangemiseks (T. Tammemäe 2008). Käitumishäired, õpiraskused viivad hariduse omandamise takistusteni ning edaspidi tööhõive võimaluste vähenemisele, millest omakorda on põhjustatud majanduslik toimetuleku langus ning sotsiaalsete probleemide teke ühiskonnas. Statistika andmeil suureneb järjest ka pervasiivse häirega laste hulk, millega kaasuvad sageli suhtlemisraskused või kõnehäire. Keskkonnamuutused, teadlikkuse üldine kasv ja meditsiini areng toovad laste arenguhäired aina enam nähtavale nendib Tartu ülikooli eripedagoogika osakonna juhataja, logopeedia ja õpiraskuste teooria õppejõud Marika Padrik “Keelelise arengu häire võib viidata sageli ka mõnele tõsisemale arenguprobleemile”, ajalehes “Postimees” antud intervjuus. Kirjanduse andmeil esineb häälikute ebaõiget hääldust koolieelses eas (5–6-aastaselt) umbes 25–30% lastest. (Logopeedia õpik, 2013). Spetsiifilist kõnearengupuuet (SKAP), mis on raskem kõnepuue lapseeas ning selgelt koolijõudlust mõjutav, on 3–7-aastastest lastest 6–8 protsendil. (Tomblin, 1997). Erinevate uurijate andmetel on 40–70%-l SKAP-ga lastest suuri raskusi kirjaliku kõne omandamisel. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt koostatud „Erivajadustega laste ja vähenenud töövõimega tööealiste sihtrühmade kaardistus sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni programmide arendamiseks“ alusel esines 2014 aasta andmetele tuginedes keele ja kõnepuudega lapsi üle 750 8  4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK-GA Üldeesmärk: Laps suudab ennast täiskasvanu abita suuliselt väljendada ja läbi paremate kommunikatsiivsete ja sotsiaalsete oskuste aktiivselt osaleda erinevates eakohastes tegevustes. Alaeesmärk 1: Lapse sõnavara on suurenenud, kõne mõistmine ja eneseväljendamisoskus paranenud, mis võimaldab tal aktiivselt suhelda nii laste kui täiskasvanutega. RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b144 Mälu b144.2 - b140.1 b144.1-b144.0 b167 Keele vaimsed funktsioonid b167.3 - b167.1 b167.2 - b167.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 Alaeesmärk 2: Lapse keelelised, kognitiivsed ja kommunikatiivsed oskused on saavutanud eakohase taseme RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b140 Tähelepanu b140.2 - b140.1 b140.1-b140.0 b144 Mälu b144.2 - b140.1 b144.1-b144.0 b160 Mõtlemisfunktsioonid b160.3 - b160.1 b160.2 - b160.0 b167 Keele vaimsed funktsioonid b167.3 - b167.1 b167.2 - b167.0 b320 Hääldamise ja artikulatsiooni funktsioon b320.3-b320.2 b320.1-b320.0 b330 Kõne ladususe ja rütmi funktsioonid b330.3-b330.2 b330.2-b330.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 Alaeesmärk 3: Laps suudab enda soove ja vajadusi väljendada täiskasvanu abita RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b160 Mõtlemisfunktsioonid b160.3 - b160.1 b160.2 - b160.0 b167 Keele vaimsed funktsioonid b167.3 - b167.1 b167.2 - b167.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 e310 Kitsas perering e.310.2- e310.0 e310.+3-e310+4 e325 Tuttavad, omasugused, kolleegid, naabrid ja teised kaaslased e325.2- e325.1 e325.+3-e325+4 Alaeesmärk 4 Pere on teadlik lapse keele ja kõnega seotud erivajadustest ning toetab lapse arengut RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b1301 Motivatsioon b1301.3-b1301.2 b1301.0-b1301.1 d155 Oskuste omandamine d155.2-d155.1 d155.1-d155.0 d330 Rääkimine d330.3-d330.2 d330.1-d330.0 d310 Suhtlemine d310.3-d310.2 d.310.1-d310.0 9 d350 Vestlus d350.3-d350.2 d.350.1-d350.0 e310 Kitsas perering e.310.2- e310.0 e310.+3-e310+4 Alaeesmärk 5: Pere on jõustatud ning kasutab riiklikke ja KOV sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuseid RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood b1301 Motivatsioon b1301.3-b1301.2 b1301.0-b1301.1 e310 Kitsas perering e.310.2- e310.0 e310.+3-e310+4 e570 Sotsiaalkindlustusteenused, süsteemid ja strateegiad e570.2- e570.0 e570.+2-e570.+4 e5850 Haridus- ja õpetamisteenused e5850.2- e5850.0 e5850.+2-e5850.+4 Alaeesmärk 6: Pere ja laps on seostatud vajalike toetusvõrgustikega (lasteaed, huviring, KOV, kool) RFK Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, keskkonnategur) Algtase Soovitud lõpptase Kood e570 Sotsiaalkindlustusteenused, süsteemid ja strateegiad e570.2- e570.0 e570.+2-e570.+4 e5850 Haridus- ja õpetamisteenused e5850.2- e5850.0 e5850.+2-e5850.+4 4.2. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahendi Spetsialist, kes Hindamisvahendi sisu lühikirjeldus Hindamisvahendi kasutamise nimetus koos viitega seda kasutab põhjendus (sh asja- ja eakohasus), autorile hindamisvahendi kasutamise seos programmi (ala)eesmärkidega. RFK põhine Meeskond RFK on Rahvusvahelise Programmi alguses toimub kliendi hindamine Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt funktsioneerimisvõime hindamine arendatud klassifikatsioon inimese kasutades Rahvusvahelisele funktsioneerimisvõimega seotud Funktsioneerimisvõime info dokumenteerimiseks. Klassifikatsioonile (RFK) tuginevat Tuginedes RFK-le on koostatud hindamismetoodikat, et selgitada hindamisküsimustik, mille välja kliendi ressursid ja piirangud valdkonnad (koodid) on valitud funktsioneerimise, tegutsemise ja lähtudes programmi eesmärkidest; osalemisega ning vastamine toimub RFK skaala alusel. keskkonnateguritega seotud Sama küsimustik täidetakse valdkondades. Hinnatakse programmi alguses ja lõpus, et piiranguid skaalal 0 - 4 , kus 0 selgitada välja seatud eesmärkide tähistab probleemide puudumist ja saavutamine ning muutused 4 täielikku probleemi. Skaalal programmi lõpus hindamine võimaldab kirjeldada protsessi muutumist aja jooksul. RFK-le tuginev hindamisvahend sisaldab konkreetselt programmi alaeesmärkidega seotud valdkondade hindamist. See muudab hindamise ühtlustatuks programmi erinevate klientide vahel ning võimaldab fikseerida kliendi olukorra programmi sisenemisel ja väljumisel. Seotud kõikide alaeesmärkidega. 10 J. Strebeleva eripedagoog Kõik testid koosnevad kümnest Tulemuste analüüs annab võimaluse hindamismetoodika ülesandest. Eakohase arengu hinnata sihtgruppi kuuluvate laste hindamise metoodika puhul on erinevaid arenguvaldkondi. Selle loodud eraldi testid järgnevatele järgi saab hinnata ka lapse vanustele: 2–3, 3–4, 4–5, 5–6, 6– potentsiaalset arenguvalda 7.Ülesannete puhul järgitakse testi (õpetatavust) ning lapse eakohaste manuaali instruktsioone. Testimise oskuste taset. puhul kehtib põhimõte, et laps Seotud 2. alaeesmärgiga. sooritab ülesande ja kui ta ei saa iseseisvalt hakkama, pakutakse talle abi. Hinnatakse punktiskoori alusel. (Metoodika testid toodud lisadena) A.S. Gerasimova Logopeed Antud uuringu sisuks on põhjalik A.S Gerasimova hindamisvahend „Logopeedia“ Suulise kõne baasil kujunevad valiti seetõttu, et see on õpikus avaldatud kirjaliku kõne vormid. Lugemine – ja kaasaegsem ja koolieelse lapse uuring. kirjutamine on omakorda baasiks arengu kõiki aspekte arvestav teiste õpioskuste kujunemisele. vahend. Suulise kõne arendamine Gerasimova hindamisvahendi järgi (häälduse täpsustamine kuulmistaju uuritakse põhjalikult lapse - ja  hääldust artikulatsiooniaparaati arendavate  sõnavara harjutuste kaudu, kõnemängud ja  grammatikat praktiline  kasutatavaid lausemalle tegevus sõnavara laiendamiseks,  foneemitaju (võimaldab grammatiliste vormide ja eristada sõnu ja häälikuid lausemallide üksteisest) mõistmiseks ja kasutamiseks) on 2.- Kasutatakse vene keelt kõnelevate 5.eluaastal oluliseks tööks lugemis- laste puhul. ja kirjutamiseelduste kujunemisel. TÜ Laste kõne Logopeed Test koosneb 26 ülesandest, millega Käesoleva testi eesmärkideks on: hindamise test 2013 on võimalik saada ülevaade lapse 1. Eristada kõne arengu sõnavara, grammatika ja mahajäämusega lapsi eakohase hääldamise arengust. Täismahus kõnearenguga lastest, st testiga on testi läbiviimine võimaldab võimalik välja selgitada riskirühma koostada lapse kõnearengu profiili. kuuluvad lapsed, kes vajavad Kuid testil on olemas ka nn lisaõpet enne kooli ja täiendavat lühiversioon, mis võimaldab nõustamist sobiva õpikeskkonna logopeedidel kiiresti ja objektiivselt valikul ja/ või korraldamisel. välja selgitada alakõnega laste 2. Anda ülevaade konkreetse lapse riskirühm, seega hoida kokku kõnearengu profiilist kõigi tööaega ja ressurssi. kõnevaldkondade ( hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause) kaupa. Test on valiidne ja võimaldab hinnata lapse kõne arengut, arvestas eesti keele spetsiifikat. Lapse arengu Psühholoog Võimaldab hinnata lapse eakohast Struktureeritud hindamisintervjuu jälgimise tabel arengut (sh suuline võimaldab välja tuua puudujääke eneseväljendusoskus, kognitiivsed eakohastes oskustes. Oluline on, et võimed, peenmotoorsed oskused eristatakse lapsi vanuseliselt, mis ning suulistest juhenditest tagab võimalikult täpse võrdluse arusaamine). Eristatakse lapsi eakohaste normidega. vastavalt vanusele (4-5 aastased Seotud alaeesmärkidega 1., 2. 3. ja lapsed ning 6-7 aastased lapsed). 4. Ankeet osaleja lapse Sotsiaaltöötaja Kaardistatakse pere ja lapse Eesmärgiks on üldandmete kohta hetkeolukord, suhtlemis- ja kogumine lapse ja pere kohta ning 11  lähivõrgustik esmase kontakti loomine. Pere teadlikkuse kaardistamine seoses erivajadusest tulenevate vajadustega. Seotud alaeesmärkidega 5, 6 ja 7. 4.3. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi nimetus Spetsialist, kes Meetodi valiku põhjendus seda kasutab Grupitöö Eripedagoog, Grupitöö võimaldab lastel omavahel suhelda ning ei võimalda kasutada ainult logopeed, õpitud fraase. Oluliseks osaks on ka positiivse käitumise kujundamine, psühholoog, positiivse tagasiside andmine. Õppimine toimub sotsiaalses võrgustikus – sotsiaaltöötaja lasteaias, kodus ja mujal, kus õpetajal on väga tähtis roll lapse juhendamisel. Samuti on oluline roll ka eakaaslastel, kes grupitöös üksteist toetavad. Grupitöö Sotsiaaltöötaja Kõnehäirega lapsega töötades on ülioluline lapsevanema teadlikkuse vanematele psühholoog tõstmine. Grupitöös on võimalik vanemate omavaheline teadmiste ja kogemuste vahetamine ning üksteisele emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Individuaaltöö Eripedagoog, Meetod on vajalik tagamaks kliendile individuaalse lähenemine ning logopeed sekkumine vastavalt tema vajadustele. Meetod võimaldab läbi viia korrektsioonitegevusi kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste jm arendamiseks. Nimetatud oskused kinnistatakse grupitegevustes. Peretöö (sh Eripedagoog, Pereteenuse osutamine on vajalik, et anda perele vajalikud oskused, mis jõustamine) logopeed, võimaldavad tal toetada last kogu programmi vältel ning üldistes lapse psühholoog, arengu aspektides, mis on seotud keele- ja kõne arenguga. sotsiaaltöötaja Võrgustikutöö Sotsiaaltöötaja Võrgustikutöö võimaldab saada lisainformatsiooni lapse hetkeolukorrast ja samas pakkuda tuge haridusasutusele. Võrgustikutöö on vajalik, et meeskond saaks lapsega varasemalt tegelenud spetsialistidelt (lasteaiaõpetaja ning tugipersonal) lisainformatsiooni lapse hetkeolukorrast ning samas pakkuda õpetajatele võimalust rehabilitatsioonimeeskonnalt nõu küsida, et last paremini toetada. 4.4. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD TABEL 9 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika Spetsialist, kes Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus nimetus seda kasutab J. Strebeleva Eripedagoog Metoodika koosneb nii hindamisest kui hindamisjärgsest sekkumistest. meetodika Pööratakse suurt rõhku lapse eakohasele tegevusele ja tegevuse sooritamise jälgimisele. Sellega seoses saab hinnata kognitiivsete protsesside (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arengut. On leitud, et koostatud ülesanded võimaldavad täpsemalt ja suhteliselt lühikese ajaga saada ülevaate lapse arengust ja on efektiivsemad kui ainult vaatlusandmetele tuginemine (Puls, 2015). Metoodika on tunnustatud ning laialdaselt kasutatud Eesti haridussüsteemis ning selle eesmärgid on kooskõlas Eesti Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. T. Kotsenko „SKAP logopeed Oluline on sõnavara rikastamine ja teksti mõistmise arendamine. laste kõne Luuakse seoseid esemete/olendite, nende piltide ja vastavate sõnade 12 korrektsioonitöö“ vahel. Seletatakse abstraktsete või ülekantud tähendusega sõnu ja ja Novikova, väljendeid. Ülesandeid selgitatakse detailselt selges ja korrektses kõnes, Ivantsovi motiveerides last suhtlema ja kaasa rääkima. Tegevusi alustatakse metoodika „Sõnast eakohaseid oskust nõudvate ülesannetega – ainespetsiifiliste sõnade fraasini“. mõistmise toetamine sünonüümide ja antonüümide kasutamise ning sõnastuse varieerimisega. 4.5. ASUTUSE VARASEM KOGEMUS METOODIKA KASUTAMISEL (või rahvusvahelise kogemuse analüüs) ja saavutatud tulemused, millele tuginete: Jõhvi haigla rehabilitatsioonimeeskond omab pikaajalist kogemust töös erivajadustega lastega. Käesolevas programmis toodud metoodikaid on rakendatud nii pilootprojektis kui ka varasemas rehabilitatsioonitöös keele- ja kõnepuudega lastega. Rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Jõhvi Haigla rehabilitatsioonimeeskonna poolt 2016 (august)- 2017 (juuni) aastal. Lastevanemate tagasiside hinnangute põhjal on saadud teenused parandanud lapse enesetunnet (80%), toetanud lapse eakohast arengut (100%) ja arendanud lapse iseseisva toimetuleku oskusi (100%). Lisaks on suurenenud lapse sõnavara (100% osalenud lastest), paranenud arusaamine kõnest ja eneseväljendusoskus (100% osalenud lastest). Pilootprogrammi on vanemate hinnangul lastele osutunud mõjusaks (97%, ulatuses) ja vanemad ise on hinnanud programmi mõjusust endile samuti kõrgelt (86%). 4.6. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OSUTAMISE ETTEVALMISTAMINE Ettevalmistusetapp kestab kuni üks kuu, mil tegeletakse laste gruppi valimise ja jagamisega (kõnehäire raskus, vanus, kodune keel). Laps kuulub programmi sihtgruppi, kui tema väljendusoskus ja arusaamine ei vasta eakohasele tasemele. Võimalusel valitakse lapsed, kellel on sarnased häire parameetrid, st laste lähima arengutsooni tase ei erine liiga suures ulatuses. Sotsiaaltöötaja roll. Teavitustöö sihtgrupile – haridusasutuste, KOV, vanemate teavitamine programmi käivitumisest ja kohtumine lastevanematega grupis. Spetsialistide ja lähivõrgustiku koostööna annab koolieelse haridusasutuse õpetaja informatsiooni lapse arengu kohta ja edastab selle vanemale ning spetsialistidele, sõlmitakse suuline kokkulepe haridusasutuse õpetajatega. Logopeedi ja eripedagoogi roll. Laste hindamine. Viiakse läbi esmane hindamine, et määratleda kõnetaseme algseis. Arvestatakse võimalusega, et laste valikul gruppidesse tuleb hinnata rohkem lapsi. Hindamise järgselt moodustatakse kaks kõnehäirega laste rühma: vastavalt vene keelt ja eesti keelt kõnelevate laste grupid, mille tegevused hakkavad toimuma paralleelselt juhul kui toimub töö eraldi keelegruppidega. 4.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI RAAMES OSUTATAVAD TEENUSED JA KAASATAVAD SPETSIALISTID. 13 TABEL 10 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE Hindamine ja planeerimine. Kestus: 1 kuu Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nimetus, kood maht* Rehabilitatsioonivajaduse Elluviijad: logopeed, eripedagoog, sotsiaaltöötaja 6 tundi hindamine, 1001 Hindamine programmi sisenemiseks - J. Strebeleva lapse (2h/klient/spetsia arenguhindamise test (nii eestikeelsed kui ka venekeelsed list) lapsed) Standardiseeritud kõne hindamise test 5-6 aastastele lastele (eestikeelsed lapsed) Eraldi test vene keeles, mida kasutatakse ainult vene keelt kõnelevate laste hindamisel. Sotsiaaltöötaja kohtumisel täidetakse ankeet osaleja lapse kohta. Hindamise järgselt viiakse läbi meeskonna töö ja määratletakse RFK põhine algtase ja luuakse individuaalne tegvuskava Rehabilitatsiooniprotsessis Koostöö erinevate võrgustikupartneritega. Teavitustöö – 2 tundi osalemise juhendamine ja haridusasutuste, KOV, vanemate teavitamine programmi võrgustikutöö, 1002 käivitumisest ja kohtumine lastevanematega grupis (sh programmi eesmärkide tutvustamine ja ajakava kokkuleppimine.) Orienteeruv maht kokku: 8 tundi Programmi elluviimine. Kestus: 8 kuud Rehabilitatsiooniteenuse Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nimetus, kood maht* Sotsiaaltöötaja Elluviijad: sotsiaaltöötaja 3 tundi pereteenus, 2005 Sotsiaaltöötaja ülesandeks on perekonna toimetuleku uurimine ja vajalike toetavate teenuste osas, et pere oleks jõustatud lapsele arendavat keskkonda pakkuma. Sotsiaaltöötaja on programmis võrgustikutöö korraldajaks pere, haridusasutuse, KOV ja Rajaleidja spetsialistide vahel. Sotsiaaltöötaja jõustab perekonda toimetuleku tagamiseks, et lapsel oleks olemas arendavad mängud ja laps saaks osaleda eakohastes huviringides ning lasteaiavälistel üritustel (etendustel, raamatukogutundides jne). Sotsiaaltöötaja grupitöö, Elluviija: sotsiaaltöötaja 4 tundi 2006 (lapsevanematele) Grupitöös käsitletavad võimalikud teemad: - Perehüvitised. Positiivne vanemlus. Puudega laps. - Lugemiseks infomaterjalide tutvustamine, info leidmise võimaluste edastamine, kogemusnõustamise võimalused. - Eri osapoolte rollid lapse arendamise protsessis, eri osapoolte kohustused ja õigused. - Lastekaitseseadus. Perekonnaseadus. Lapse õigused ja heaolu. (Sotsiaalministeeriumi veebileht). Eripedagoogi Elluviija: eripedagoog 8 tundi individuaalteenus, 2007 14 Eripedagoog kasutab oma töös järgmisi tegevusi - piltide  võrdlemine ning nähtu üle arutlemine, didaktilised mängud käe ja sõrmede peenmotoorika arendamiseks, nähtustevaheliste põhjuse-tagajärje seoste mõistmise kujundamine, rütmimängud, rollimängud, sõnavaraline töö. Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult. Tähelepanu arengut soodustavad didaktilised mängude tutvustamine ja õpetamine (Näiteks mäng “Kuku”, “Jalutuskäik”, “Otsi sõpra”, “Karu on kadunud”, “Ära jää ootama” ) Mälu arengut soodustavate didaktiliste mängude tutvustamine ja õpetamine (Näiteks mäng “Leia asi üles”, “Mis on kadunud”, “Otsi ja leia”) Mõtlemise arengut soodustavate didaktiliste mängude tutvustamine ja õpetamine (mäng “Seenel”, “Kes kus elab”, “Mida kellelegi anda”, “Too samasugused”, “Jaota mänguasjad” jne) Sõrmemängud ja -harjutused (mäng “Igal sõrmel oma müts”, “Vilepill”, “Vanaema prillid”, “Varjuteater”, “ Jänesed” jne) Sõna ja kujutluste vahelise seose loomine. Rühmitamise, järjestamise ja hulgakujutluste loomine. Eripedagoogi grupitöö, Elluviija: eripedagoog 6 tundi 2009 (lastele) Õppemängud, dramatiseeringud spetsialisti valikul arvestades lapse eripära. Eripedagoogi pereteenus, Elluviija: eripedagoog 6 tundi 2008 Juhendab vanemat kommunikatsiooni ja kognitiivsete oskuste arendamise osas. Aitab valida perel erinevaid didaktilisi mänge tähelepanu, mälu ja mõtlemise arendamiseks. Logopeedi Elluviija: logopeed 22 tundi individuaalteenus, 2013 Verbaalse kommunikatsiooni arendamiseks ja taastamiseks viib logopeed läbi järgnevaid tegevusi: - Oraalmotoorika harjutused (spetsiaalsed harjutused vahenditega ja ilma, huulte keele, lõua, jm artikulatsiooniaparaadi lihaskonna tugevdamiseks), - Häälikuseade (vastavalt iga programmis osaleva lapse vajadusest tingituna lähtutakse materjali valikul, aluseks “Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik” T.Tammemäe, K. Lukanenok 2007), - Häälikanalüüsi oskuse arendamine, (õppemängud “Eesti keele õppemängud lasteaias” T. Puik, K. Kütimets 2008), - Foneemikuulmisharjutused, (õppemängud “Eesti keele õppemängud lasteaias” T. Puik, K. Kütimets 2008), - Kõne grammatiliste vormide kujundamine, (õppemängud, jutustamisoskuse arendamine, kasutatakse mänge H. Karu ja L. Laane kogumikust “Kõnearendusmängud”, H. Kivipõld, Verbitskase ja K. Kunto vahendid “Lausemäng rongidega“ ja “Sõnaühendimäng autodega” (grupitööna), - logopeediline massaaž (artikulatsiooniaparaati stimuleeriv massaaž). Logopeedi pereteenus, Elluviija: logopeed 4 tundi 15 2014 Lapsevanemale info andmine ja juhendamine koduste harjutuste ja tegevuste osas:  Oraalmotoorika harjutused  Häälikuseade  Häälikanalüüsi oskuste arendus  Foneemikuulmisharjutused  Kõne grammatiliste vormide kujundamine  Logopeediline massaaž Logopeedi grupiteenus, Elluviija: logopeed 6 tundi 2015 (lastele) Õppemängud spetsialisti valikul arvestades lapse arengut ja individuaalsust. Individuaalteenuse raames omandatud oskuste rakendamine grupis Psühholoogi grupitöö, Elluviija: psühholoog 6 tundi 2012 (lastevanematele 3 Psühholoogi grupitöö vanematega: tundi, lastele 3 tundi) - Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne eakohane areng. Lapse emotsionaalsed vajadused. Emotsionaalsed käitumisraskused. Soovitused lapsevanemale lapse emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks - Kasvatusstiilid. Toimetulek probleemse käitumisega. Laste väärkohtumine. Soolised erinevused. - Tundeelu häired (ärevus-, meeleoluhäired, arutelu) - Arvuti kasutamise kasulikkus ja ohud. Didaktiliste mängude õpetamine, lapse päevakava kujundamine. - Koolivalmiduse kujunemine. - Sotsiaalsete oskuste õpetamine: kognitiivsed oskused, motoorika valdkond, kommunikatsioon, sotsiaalsed oskused). Grupitöös on võimalik vanemate omavaheline teadmiste ja kogemuste vahetamine ning üksteisele emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Psühholoogi grupitöö lapsega.  sotsiaalsete oskuste õpetamine läbi rollimängude  emotsioonide ja koostöö mõistmist arendavad õppemängud  tähelepanu, püsivuse, kuulamisoskuse arendamiseks didaktilised mängud  värvitaju, ruumikujutlused ja - taju arendavad mängud Psühholoogi pereteenus, Elluviija: psühholoog 4 tundi 2011 Psühholoog tegeleb perega, et toetada suhtlemisoskuse arengut ning tõsta nende teadlikkust. Vanemate aktiveerimine ja motiveerimine, nende kompetentsi ja teadmiste tõstmine lapse aitamise osas. Orienteeruv maht kokku: 69 Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 1 kuu Teenus, kood Teemad Orienteeruv maht* Rehabilitatsiooni Elluviijad: eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, psühholoog 4 tulemuste hindamine, Meeskonnatöö 1003 (meeskonnatöö; Vahehindamine ja edasise töö planeerimine. Vajadusel V kuu lõpus 2 h lapse tegevuskava korrigeerimine. Rehabilitatsiooniprogrammis kohta hinnatakse muutusi lapse kõne arengus viimasel kohtumisel. VIII kuu lõpus 1h Hindamistegevuste tulemusena tuuakse kõne ja üldine areng 16 X kuu lõpus 1h) välja võrdlusena - millega tuleb laps toime ja mis osas on lapse mahajäämuse tase madalam. Kasutatakse samu hindamisvahendeid, mida programmi sisenemisel. Hindamistulemused dokumenteeritakse. Antakse RFK põhine lõpphinnang Orienteeruv maht kokku: 4 4.8. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED JA TULEMUSTE HINDAMINE TABEL 11 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi Prognoositav tulemuse Tulemuste saavutamise hindamiseks tulemused saavutamise indikaator kasutatav hindamisvahend/meetod (%, klientide arv kogugrupist) Lapsevanem on jõustatud ja teadlik 95 % Tagasiside küsimustik oma lapse erivajadustest ja oskab last aidata, tagatud on toetav keelekeskkond pereliikmete poolt Lapsevanemal on olemas teadmised 95% Tagasiside küsimustik. Sotsiaaltöötaja KOV-i ja riigi poolt pakutavatest kaardistus ning vestlus lapsevanemaga sotsiaal – ja haridusvaldkonna programmi sisenedes ja väljudes tugiteenustest ja oskab neid kasutada. Lapsevanem on omandanud oskused 75% Tagasiside küsimustik. RFK põhine iseseisvalt (vajadusel hindamine programmi alguses ja lõpus juhendamisega) läbi viia lapse arendamiseks vajalikke koduseid ülesandeid/tegevusi Lapse sõnavara on suurenenud, 95% Logopeedi testid, Strebeleva kõne mõistmine paranenud ja hindamismetoodika. RFK põhine eneseväljendamisoskus arenenud hindamine programmi alguses ja lõpus (positiivne muutus/nihe testide alusel). Lapse keelelised, kognitiivsed ja 75-80% Strebeleva hindamismetoodika. RFK kommunikatiivsed oskused on põhine hindamine programmi alguses ja saavutanud eakohase taseme lõpus Laps suudab enda soove ja vajadusi 90% Lapse arengu jälgimise tabel väljendada täiskasvanu abita (psühholoog) Programmi lõppedes on välja 100% Sotsiaaltöötaja kaardistus selgitatud jätkuteenuste vajadus ja lapse juhtum üle antud Palun kirjeldage, kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Kui hindamistulemustest selgub, et pere jaoks on vajalik edaspidine tugi, siis lähtutakse lapse vajadusest ja otsustatakse edasine tegevus. Selles osas nõustatakse vanemaid ja haridustöötajaid lasteaias. Kui programmi järgselt lapse olukord nõuab sagedasemat sekkumist, kui seda saab võimaldada haridusasutus, siis koostöös Rajaleidja nõustamiskomisjoni ja KOV peresotsiaaltöötajaga leitakse võimalus lisateenuste saamiseks. 17 4.9. PROGRAMMI TUGEVAD KÜLJED Programmi üheks tugevuseks on kliendikesksus ning pere/võrgustiku kaasamine igas sekkumise etapis. Kliendikesksus on tagatud isikliku tegevuskava koostamise ja pere kaasamisega. Pere kaasamise eesmärgiks on jagada teadmisi ja oskusi lapsevanematele, et nad oleksid ka iseseisvalt teenuste vahelisel perioodil valmis oma lapsega tegelema. Tihe koostöö erinevate osapoolte vahel tagab tulemuslikkuse. Programmi tugevuseks võib ka pidada rehabilitatsioonimeeskonna pikaaegset kogemust metoodikate kasutamisel ja töös sarnase sihtgrupiga. 4.10. PROGRAMMI RISKID JA ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED NING RISKIDE MAANDAMINE Suurimaks riskiks võib olla perekonna vähest motivatsioon programmis osalemiseks. Riski on võimalik maandada kui spetsialistid selgitavad lapsevanemale teenuste vajalikkust ja kasu lapsele. Lapse ja /või perekonna kohene soov näha muutusi. Riski on võimalik maandada kui lapsevanem saab spetsialistide poolt selgitusi. Raskused gruppide komplekteerimisel. Riski maandamiseks on vajalik teha laialdast koostööd erinevate osapooltega (Lasteaed, KOV, Rajaleidja). 4.11. PIKA-AJALISE TAGASISIDE KOGUMINE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE TÄIENDAMINE Programmi tulemuste analüüsimine iga kliendi puhul toimub tegevuskava, RFK hindamise ja tagasiside küsimustiku alusel. Andmed koondatakse kõikide programmis osalenud klientide kohta. 1 aasta peale programmi lõpetamist võetakse klientidega ühendust, et hinnata programmi pika-ajalisi tulemusi. Tagasiside küsimine on arvestatud lõpphindamise sisse ja selle eest täiendavaid arveid ei esitada. Kogutud informatsiooni arvestatakse programmi edasisel rakendamisel. 5. KASUTATUD KIRJANDUS Gerasimova, A.S. (2009) Logopeedia. Moskva. Airis press. Jahu, M. Lapse kõne areng 0-7. Ettekanne. Tallinna Lastehaigla 3.10.2014 „Kõne ja keelepuuded lastel ja täiskasvanutel“ (2013) Tartu Ülikooli Kirjastus Eripedagoogi käsiraamat. Tartu Kivipõld - Verbitskas, H Kunto, K (2016) Lausemäng rongidega. Pärnu väikelastekool Kivipõld - Verbitskas, H Kunto, K (2016) Sõnaühendimäng autodega. Pärnu väikelastekool Karu, H. Laane, L. (2008) Kõnearendusmängud. Atlex Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel: märkamine, hindamine ja teraapia (2016). Tartu Ülikool Kõrgesaar, J. (2002) Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu Ülikooli Kirjastus Kütimets, K. Puik T (2008) Eesti keele õppemängud lasteaias. Tartu Lukaneneok, K. Tammemäe, T. (2007) Häälikuseade ja kõnearenduse harjutustik. Tallinn. Koolibri. Niševa, N. (2009) Rõõmsad artikulatsiooni harjutused. Eripedagoogika. Sankt –Peterburg 18 Niševa, N. (2014) Развитие фонематических процессов и навыков звукового анализа и синтеза у старших дошкольников. Eripedagoogika. Sankt – Peterburg Nugin, K., Veisson, M. Lapse arengu hindamine. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008. ISBN 978-9949-436- 47-7 Padrik,M., Hallap,M., Aid,M., Mäll, R. (2013) Standardiseeritud kõnehindamise test 5–6-aastastele lastele. TÜ, ELÜ. Tartu Strebeleva, J. (2010) Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Tammemäe, T. (2008) The Development of Speech of Estonian Children Aged 2 and 3 Years (based on Reynell and HYKS test) and its Relations with the Factors of the Home Environment. (Doctoral thesis, Tallinn University, Tallinn, Estonia) Tkatsenko, T. (2008) Suulise kõne arendamine lapsel. Moskva Tunnetuslik arendamine. Spetsialnaja doškolnaja pedagogika, 2001 Moskva, Academa Veske, T. (1990) „Kõnearendus alakõnega laste rühmas“, Tartu Veikar, H. Viie- ja kuueaastaste laste standardiseeritud kõnetesti valiidsuse hindamine. Magistritöö. 2010 Viks, M. (1999). Laste psühholoogilis-pedagoogiline uurimine varajases lapseeas. Töid eripedagoogikast. XV, 9–19. Tartu Ülikool. Elektrooniline viide: http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/80psyhhol_arengu_haired_e.htm Ärm, T. (2016). Postimees. http://tervis.postimees.ee/3611713/lapse-konehaired-kasvav-probleem. 24.03.2016 Veebimaterjal: http://www.parentcenterhub.org/repository/speechlanguage/#develop 6. LISAD (HINDAMISVAHENDID) Lisa 1 1) Standardiseeritud kõnehindamise test 5–6-aastastele lastele. TÜ, ELÜ 2013 19 Test koosneb järgmistest valdkondadest: hääldamine ehk foneetika, grammatika ehk morfoloogia, sõnavara ja lause ehk süntaks. Rõhuasetus on kõneloomeoskuste uurimisele, kuid ülesannete täitmine eeldab ka kõne mõistmist. Test täidab kahte eesmärki: 1. Eristada kõnearengu mahajäämusega lapsi eakohase kõnearenguga lastest. 2. Anda ülevaade konkreetse lapse kõnearengu profiilist kõigi kõnevaldkondade kaupa Hindamistegevuste tulemusena tuuakse kõne- ja üldises arengus välja: • millega tuleb laps toime iseseisvalt, • ja missugustes toimingutes vajab abi, • mis osas on lapse hetketase madalam (mahajäämus). Soovitavalt viia lapsega läbi ekspresstest. 2) Strebeleva metoodika (Kuusik, 2010) kasutatakse laste vaimsete võimete hindamiseks ja edaspidises arendustöös kasutatakse. Programmi alustades hinnatakse lapse kõnearengu taset, kognitiivseid võimeid ja üldist arengu taset. Määratakse tema lähim arengutsoon. J.Strebeleva uurimislehed 4-AASTASTE LASTE UURIMINE (vanus 4.0 - 4.11) Nr Ülesande nimetus 1 Mängi (komplekt süžeemänguasju) 2 Vormikarp 3 Matrjoška lahti ja kokku (5-osaline) 4 Looma maja (V. Wechsleri metoodika kohandatud variant) 5 Pusle (4-osaline) 6 Mis on puudu (piltide võrdlemine) 7 Arvutamine (noorematel 3 piires, vanematel 5 piires) 8 Ehita pulkadest 9 Joonista inimene (Goodenough-Harrise metoodika kohandatud variant) 10 Jutusta (süžeepilt „Talvel“) 1) MÄNGI Vahendid: nukk, nukumööbel (laud, tool, voodi koos voodiriietega, nõudekapp koos nõudekomplektiga), nukuvanker; ehituskomplekt, auto, pall. Mänguasjad, mida kasutatakse, võib ise valida, kuid nad peavad võimaldama mingi süžee edasiandmist ja tegevuste järjestamist. Uuringu käik: täiskasvanu teeb lapsele ettepaneku mängida. Kui laps ei hakka mängima, paneb täiskasvanu nuku laua äärde istuma ja nõusid lauale asetades katab selle, paludes lapsel end aidata, teda järk-järgult koostegevusse kaasa tõmmates. Juhul, kui laps keeldub nukuga mängimast, teeb täiskasvanu ettepaneku mängida autoga, laadib sellele klotsid ja 20 palub lapsel aidata need vaibale viia ja hakkab seal neist ehitama jne. Õpetamine: kui laps ei hakka mängus osalema, kaasatakse laps esemelistesse mängutegevustesse, nt auto veeretamine: täiskasvanu veeretab auto lapse juurde ja palub tal see endale tagasi veeretada. Punktid: 4 laps tunneb mänguasjade vastu huvi ja suudab nendega iseseisvalt täita tervet rida loogiliselt järgnevaid tegevusi, ühendades need terviklikuks süžeeks 3 laps ilmutab mänguasjade vastu huvi; suudab iseseisvalt täita tervet rida järjestikuseid esemelise mängu tegevusi, kuid ei suuda ilma täiskasvanu abita süžeemängu korraldada 2 laps reageerib mõnedele mänguasjadele emotsionaalselt, kuid ise ei suuda täita järjestikkuseid esemelise mängu tegevusi; õpetamise käigus on täheldatavad manipulatsioonid ja protsessuaalsed tegevused mänguasjadega 1 laps tegutseb mänguasjadega ebaadekvaatselt (topib suhu või loobib neid); õpetamisel ei püüa täiskasvanuga koostööd teha või ei reageeri mänguasjadele üldse. 2) VORMIKARP Vahendid: puidust karp viie avausega – poolring, kolmnurk, ristkülik, ruut, kuusnurk ja kümme neile avadele vastavat ruumilist geomeetrilist kujundit (igat kujundit 2). Uuringu käik: uurija võtab ühe kujundi ja paneb selle sobivasse avausse. Seejärel palub lapsel kõik ülejäänud klotsid ka karpi panna. Kui laps ei suuda vajalikku avaust leida, vaid püüab kujundit jõuga sisse toppida, tuleb teda õpetada. Õpetamine: uurija võtab ühe kujundi ja näitab tegevuse aeglaselt ette, sobitades kujundit erinevate avauste juurde seni, kuni leiab õige (õpetatakse proovimist). Seejärel annab lapsele teise kujundi ja sobitab seda temaga koos avauste juurde, otsides õiget. Ülejäänud kujundid paneb laps avaustesse iseseisvalt. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täidab selle praktilise või visuaalse sobitamise meetodil; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täitmisel kasutab variantide valiku või katsetamise meetodit; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid seda täites kasutab kaootilisi tegevusi, st ei seosta kujundit avausega, vaid püüab seda jõuga igasse avausse suruda; õpetamise tingimustes tegutseb adekvaatselt, kuid pärast õpetamist ei lähe edasi ülesande muu täitmisviisi juurde; puudub katsetamise meetod; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (topib mänguasju suhu, loobib neid jne) 3) MATRJOŠKA LAHTI JA KOKKU Vahendid: 5-osaline matrjoška. Uuringu käik: 21 uurija näitab lapsele matrjoškat ja palub selle lahti võtta: „Vaata, mis tal sees on.“ Pärast kõigi matrjoškade ülevaatamist tehakse lapsele ettepanek: „Pane kõik kokku nii, et oleks jälle üks nukk.“ Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: täiskasvanu näitab lapsele, kuidas pannakse kokku kõigepealt kaheosaline matrjoška ja seejärel ka kõik ülejäänud. Näitamine toimub aeglaselt, demonstreeritakse nuku poolte sobivuse proovimist –proovida eri suuruses nuku osi, et näidata ka mittesobivust. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; täidab selle praktilise või visuaalse orienteerumise meetodil; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täitmisel kasutab variantide valimise või katsetamise meetodit; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täitmisel tegutseb kaootiliselt: üritab matrjoškat kokku panna suurusi arvestamata; õpetamise tingimustes tegutseb adekvaatselt, kuid hiljem ei liigu edasi adekvaatsete tegevuste juurde; lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei saa ülesandest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (loobib matrjoškat, topib selle suhu, kopsib sellega vastu lauda jne) 4) LOOMA MAJA Vahendid: puidust tahvel, mille ülaosas on neli süvendit koos loomade piltidega: koer, kana, kala, kass. Ülejäänud tahvlil paiknevad süvendid ja loomade pildid neljas reas, igas viis pilti ja süvendit. Komplekt värvilisi nuppe – maju. Uuringu käik: täiskasvanu asetab tahvli lapse ette ja näitab talle järgemööda esimeses reas olevaid loomapilte, osutades seejuures igale loomale. Seejärel paneb uurija nupud järgemööda süvenditesse ja selgitab: „Koeral on oma maja – kollane (kollane nupp), kana maja on valge, kalal – sinine ja kassil – must.“ Edasi annab täiskasvanu näidistele osutades korralduse: „Aga nüüd pane igale loomale tema majake. Näed, nagu siin.“ Täiskasvanu aitab lapsel esimesed kaks nuppu kohale panna, edasi peab laps täitma ülesande iseseisvalt. Õpetamine: kui laps ei paiguta nuppe vastavalt näidisele, osutab täiskasvanu järgnevale süvendile ja palub lapsel panna sellele loomale tema maja. Enne nupu paigutamist palub ta lapsel vaadata näidisrida ja leida sealt sama loom ning öelda, mis värvi maja tal on. Edasi palutakse lapsel ise teha. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; tegutseb sihipäraselt, arvestades talle antud näidist; on huvitatud tulemusest; suudab oma viga ise märgata ja selle parandada 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid täitmisel ei orienteeru näidisele, kuigi paigutab nööpe järjestikku; pärast vigadele osutamist (täiskasvanu juhib veelkord tähelepanu majakeste värvile) tegutseb laps vastavalt näidisele; on huvitatud tulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei orienteeru oma tegevuses näidisele; ei paiguta nööpe järjest, jätab süvendeid vahele; tegevustes puudub sihipärasus; tulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamisel tegutseb ebaadekvaatselt 5) PUSLE Vahendid: kaks ühesugust esemepilti, millest üks on lõigatud neljaks tükiks (tass). 22 Uuringu käik: täiskasvanu näitab lapsele nelja pilditükki ja palub: „Tee pilt terveks.“ Õpetamine: kui laps ei suuda pilditükke õigesti kokku panna, näitab täiskasvanu tervet pilti ja palub panna tükkidest kokku samasugune. Kui laps ka pärast seda ülesandega toime ei tule, asetab uurija ühe pilditüki tervele pildile ja palub lapsel panna teised tükid oma kohale. Lõpuks palutakse lapsel täita ülesanne iseseisvalt, näidis jääb ette. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täidab selle iseseisvalt; on huvitatud oma tegevuse tulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; iseseisvalt ei suuda seda lahendada, kuid üritab tükke tervikuks ühendada; õpetamise tingimustes kasutab abi esimest varianti; pärast õpetamist liigub edasi iseseisva täitmisviisi juurde; on huvitatud oma tegevuse tulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid iseseisvalt tegutsedes paneb ühe pilditüki teise peale või ühendab need tükid, arvestamata eseme terviklikku kujutist; õpetamise tingimustes kasutab ainult abi teist varianti – paigutab pilditüki tervele pildile; pärast õpetamist ei liigu edasi ülesande iseseisvale täitmisele; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; tegutseb isegi õpetamise käigus ebaadekvaatselt (vehib piltidega, topib neid suhu, kopsib vastu lauda jne) 6) MIS ON PUUDU (piltide võrdlemine). Vahendid: kaks pilti, millel on kujutatud riiul esemetega ja tüdruk. Esimesel pildil on mänguasjad riiulitel ühes järjekorras ja tüdruk sirutab kätt mängukassi poole. Teisel aga on mänguasjad kujutatud teises järjekorras, tüdruk on lahkumas, käes asi, mida pole näha. Uuringu käik: lapse ette asetatakse kaks pilti. Uurija palub lapsel pilte hoolega vaadata, seejärel aga jutustab: „See on Pille, tal on palju mänguasju. Ta koristas riiulit ja tõstis asju ringi, aga ühe asja võtab ta kaasa. Arva ära, millise mänguasja Pille kaasa võtab.“ Õpetamine: kui laps hakkab mänguasju järjekorras nimetama või teeb midagi muud, juhib uurija veelkord lapse tähelepanu sellele, et asjad on teisel pildil ringi paigutatud ja et Pille võtab kaasa ainult ühe asja. Kui laps pärast seda ülesannet ei lahenda, näitab täiskasvanu lahendusviisi: viib osutava žestiga esimesel ja teisel pildil olevad mänguasjad järgemööda vastavusse: „See on kaelkirjak, selle jättis Pille oma kohale. Seene pani Pille allapoole, näed siia. See on Buratino, vaata teisel pildil, kuhu ta Buratino pani.“ Nii selgitab täiskasvanu mänguasju omavahel vastavusse viies nende asukoha muutusi. „Edasi kontrolli sina, millist mänguasja ei ole, järelikult selle Pille kaasa võttiski.“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; lahendab ülesande iseseisvalt mõtlemise tasandil 3 Laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt seda täita ei suuda; pärast õpetamist lahendab ülesande; on huvitatud oma tegevuse tulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei mõista selle tingmusi; iseseisval täitmisel loeb üles kõik pildil olevad mänguasjad; pärast õpetamist ei liigu edasi ülesande täitmise adekvaatsete mooduste juurde; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 7) ARVUTA Vahendid: kümme lamedat pulka, ekraan. 4.0- 4.6 vanustele antakse ülesanded kolme piires, 4.6 – 5.0 vanustele lastele aga viie piires 23 Uuringu käik: a. lapse ette laotakse 10 pulka ja palutakse tal neist 3 (5) pulka ära võtta, seejärel 1, siis veel 2. Seejuures küsitakse temalt iga kord: „Mitu pulka sa võtsid?“. Kui laps eraldas hulgast õigesti 3 (5) pulka, palutakse tal teha arvutustehteid 3 (5) piires järgnevalt: b. Täiskasvanu laob ritta 3 (5) pulka, palub lapsel meelde jätta, mitu neid on ja varjab need siis ekraaniga. Ekraani tagant võtab ta 2 pulka ja asetab need lapse ette ning osutades ekraanile, küsib „Mitu sinna järele jäi?“ Pärast seda ekraan eemaldatakse ja võrreldakse lapse vastust jäägiga. (3-2=1) (5-2=3) c. Nüüd laob uurija jälle lapse ette 3 (5) pulka, varjab need ekraaniga, eemaldab ainult ühe, näitab seda lapsele ja küsib žestiga ekraanile osutades: „Mitu sinna järele jäi?“ (3-1=2) (5-1=4) Õpetamine: kui laps ei suuda sõnaliste juhiste järgi vajalikku arvu pulki eraldada (a.), palutakse tal teha seda ettenäitamise järgi: täiskasvanu võtab lapse nähes kolm pulka, laob need oma peopesale ja ütleb: „Võta sama palju nagu mina.“ Kui laps sellega toime ei tule, palutakse tal võtta üks pulk, seejärel aga palju pulki. Arvutustehteid (b. ja c.) ei õpetata. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; eraldab hulgast nõutava arvu ja teeb arvutustehteid nende esitamisel; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; eraldab hulgast koguse kolme piires, kuid viie piires satub raskustesse; arvutustehteid teeb ainult kolme piires; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; sõnaliste juhiste järgi ei suuda vajalikku hulka eraldada; õpetamise tingimustes tegutseb adekvaatselt, kuid suudab hulgast pulki eraldada ainult kolme piires; arvutustehteid ei tee isegi kolme piires; on lõpptulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (loobib pulgad laiali, topib neid suhu, kopsib nendega vastu lauda, vehib nendega jne). 8) PULKADEST EHITAMINE Vahendid: 15 ühevärvilist lamedat pulka. Uuringu käik: täiskasvanu ehitab ekraani taga (lapse eest varjatult) viiest pulgast kujundi, avab ekraani ja palub lapsel ehitada samasugune. Kui laps tuli esimese ülesandega toime, palutakse tal ehitada teine kujund. Õpetamine: kui laps ei suuda ülesannet valmis näidise järgi teha, näitab täiskasvanu ilma ekraanita, kuidas ta seda ehitab, seejärel aga palub lapsel ehitada kujund iseseisvalt. Kui ka siis tekib raskusi, kasutab uurija matkimise teel tegutsemise meetodit, s.t. näitab pulk-haaval, kuidas ta neid paigutab ja palub lapsel oma pulgad ükshaaval samamoodi asetada. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; ehitab iseseisvalt näidise järgi; on huvitatud lõpptulemusest 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; iseseisvalt näidise järgi suudab ehitada alles pärast õpetamist; on huvitatud lõpptulemusest 2 laps nõustub ülesannet täitma; iseseisvalt näidise järgi töötada ei suuda ei enne ega pärast õpetamist; on tulemuse suhtes ükskõikne 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt (topib pulki suhu, loobib neid, vehib nendega, kopsib vastu lauda jne) 24 9) JOONISTA INIMENE Vahendid: paberileht, värvipliiatsid (vildikad). Uuringu käik: lapse ette pannakse leht paberit ja värvipliiatsid (vildikad) ning palutakse tal joonistada inimene (võib joonistada mehe või naise). Kui laps ei joonista inimest pildile täispikkuses, palutakse tal teisele paberile uuesti joonistada. Valmis joonistuse põhjal vesteldakse lapsega, et selgitada detailide tähendust. Õpetamist ei toimu. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; joonistab kõik inimese põhilised keha- ja näoosad 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; joonistab „peajalgse“ inimese: pea ja jalad või pea ja keha 2 laps nõustub ülesannet täitma; esemepilt on sikerdus või esemejoonistuse eeldustega – joonistab pea (ring) 1 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei saa sellest aru; tegutseb ebaadekvaatselt (vehib pliiatsiga, kortsutab paberit, topib seda suhu jne) 10) JUTUSTA (süžeepilt „Talvel“). Vahendid: talvise süžee kujutisega pilt (ümberringi on valge lumi; kass lidub mäest alla, tema kannul kihutab kelgu ette rakendatud koer; kaks naervat last lamavad kelgu lähedal lumel). Uuringu käik: täiskasvanu palub lapsel pilti vaadata ja jutustada, mis sellel on kujutatud. Kui laps ei hakka jutustama, esitab uurija talle järjest täpsustavaid küsimusi: „Mis aastaaeg on siia joonistatud? Mis lastega juhtus? Mida nad tahtsid teha? Miks neil ei õnnestunud kelguga mäest alla sõita? Miks koer nii kiiresti jooksu pistis? Keda ta nägi?“ Õpetamine: kui laps ei suuda neile küsimustele vastata, korraldab täiskasvanu süžeepildi vaatamise: „Vaatame, kes siin lumel lamavad (osutab lastele). Kuidas lapsed lumehange sattusid? Mis juhtus kelguga? Aga kes see jookseb (osutab koerale)? Kellele koer järele jookseb? Mida lapsed teha tahtsid? Miks neil ei õnnestunud kelguga mäest alla sõita?“ Uuring lõpetatakse, kui laps vaikib või vastab ebaadekvaatselt. Punktid: 4 nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; koostab seotud jutustuse (kolm-neli lauset), peegeldades selles põhilist põhjuse ja tagajärje sõltuvust 3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab süžee mõttelist külge, kuid seda seotud jutustuses seletada ei suuda; küsimustele vastab ühesõnaliselt, näidates sellega, et mõte on arusaadav 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei saa sellest aru; loetleb pildil olevaid esemeid ja objekte, ühendamata neid ühtseks süžeeks 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega saa sellest aru 4-aastased Pusle (4 osa): kruus lõika viieks, katkine kruus ilma kileservadeta Mis on puudu: mänguasjariiul lõika kaheks Jutusta: Kelgutamas 25 5-AASTASE LAPSE UURIMINE (vanus 5.0 - 5.11) 26 Nr Ülesande nimetus 1 Paiguta ritta 2 Kujundikarp 3 Ehita pulkadest (trepp) 4 Pusle (4 tükki) 5 Rühmita kujundikaardid (värvi ja kujundi põhjal) 6 Hulgataju ja arvutamine 7 Võrdle pilte (süžeepildid „Suvel“) 8 Arva ära aastaaeg 9 Joonista terve pilt 10 Jutusta (süžeepiltide seeria „Poisi hommik“) 1) PAIGUTA RITTA Vahendid: ekraan, 6-osaline matrjoška. Uuringu käik: täiskasvanu võtab 6-osalise matrjoška lapse nähes lahti, teeb sellest eraldi nukud ja seab need pikkuse järgi ritta, jättes nende vahele võrdsed vahed. Seejärel tehakse lapsele ettepanek matrjoškadega mängida. Mõne aja möödudes asetab täiskasvanu nukkude ette ekraani, võtab selle taga ühe nuku ära ja rivistab teised jälle pikkuse järgi võrdsete vahedega ritta. Nüüd võetakse ekraan ära ja palutakse lapsel eemaldatud matrjoška oma kohale panna. Samal ajal ei anta lapsele vihjet selle kohta, et nukud on reastatud pikkuse järgi. Kui laps on ülesande täitnud, lubatakse tal veel mängida ja lastakse leida õige koht veel 2-3 nukule (üks nukk korraga). Õpetamine: kui laps paigutab matrjoška valesse kohta, parandab täiskasvanu tema vea, tegutsedes mänguliselt ja rääkides justkui nuku eest: „Ei, see ei ole minu koht, minu koht on hoopis siin.“ Seejärel palub ta lapsel veel kord nukkudega mängida ja eemaldab ekraani taga teise matrjoška, kuid reastamise põhimõtet ikka ei selgita. Nukuga võib mängida koha otsimist selliselt, et alustatakse ühest rea otsast ja proovitakse nukku järjest kõigis vahedes öeldes: „Ei, siin ei ole hea, see ei ole minu koht“, kuni leitakse õige vahe öeldes „Oi, ongi minu koht! Siin on hea.“ NB! Lapsele ei tohi öelda, et nukud on rivis suuruse järgi. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab selle tingimustest aru, täidab ülesande iseseisvalt, kasutades visuaalset orienteerumist 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab selle tingimustest aru; täidab ülesande iseseisvalt, kasutades praktilist proovimist 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista selle tingimusi; paigutab matrjoškasid ritta, arvestamata nende suurust; ka pärast matrjoškade õige paigutuse ettenäitamist ei orienteeru iseseisvalt nende suuruses 1 laps ei saa aru ülesande eesmärgist; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 2) KUJUNDIKARP Vahendid: puidust karp kuue avausega – ring, poolring, kolmnurk, väljalõikega ruut, ruut, kuusnurk ja 6 erinevat ruumilist geomeetrilist kujundit, mille põhi vastab kujult ühele avaustest (igat kujundit 2). 27 Uuringu käik: lapse ette lauale asetatakse avaustega karp, selle kõrvale paigutatakse kujundid (ühesugused kujundid ei tohi olla kõrvuti). Edasi võtab täiskasvanu ühe kujundi ja paneb selle sobivasse avausse. Ülejäänud kujunditega palub lapsel teha sama iseseisvalt. Kui laps ei suuda vajalikku avaust leida, vaid püüab kujundit jõuga suvalisse avausse suruda, tuleb teda õpetada. Õpetamine: täiskasvanu võtab ühe kujundi, asetab selle aeglaselt erinevate avauste juurde seni, kuni leiab vajaliku (demonstreerib sihipärast proovimist). Tegevust saadab kõne: „Kas siia sobib? Ei sobi. Aga siia? Ei sobi. Siia? Jah, sobis!“. Järgmise kujundiga tehakse sama koos lapsega. Ülejäänud kujundid palutakse lapsel ise karpi panna. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, täidab selle huviga kas praktilise katsetamise või visuaalse seostamise meetodil 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, täidab selle variantide valimise meetodil, kuid pärast õpetamist kasutab sihipärase katsetamise meetodit 2 laps nõustub ülesannet täitma, üritab seda täita, kasutades kaootilisi tegevusi või jõuga tegutsemist; pärast õpetamist kasutab variantide valimise meetodit 1 laps ei saa ülesandest aru ega püüa seda täita; pärast õpetamist tegutseb ebaadekvaatselt 3) EHITA PULKADEST (trepp). Vahendid: kakskümmend ühte värvi lamedat pulka, ekraan. Uuringu käik: Lapse nähes ehitatakse kümnest pulgast trepp ja palutakse see meelde jätta: „Vaata, mis ma teen ja jäta meelde!“. Seejärel varjab täiskasvanu trepi ekraaniga ja palub lapsel teha mälu järgi samasuguse: „Nüüd tee sina samasugune, nagu mina tegin.“ Kui tal tekib raskusi, võetakse ekraan näidise eest ära ja öeldakse: „Tee samasugune“ (laps tegutseb valmis näidise järgi). Juhul, kui laps ei tule ülesandega toime, õpetatakse teda. Õpetamine: täiskasvanu ehitab lapse nähes treppi, juhtides ka kõne abil lapse tähelepanu sellele, kuidas ta seda teeb: „Vaata, selle pulga panen niimoodi ja selle panen siia niimoodi, selle jälle niimoodi ja selle siia niimoodi jne“. Seejärel peab laps samasuguse trepi ehitama iseseisvalt, näidis jääb ette. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, oskab konstruktsiooni mälu järgi taasteostada. 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt täita ei suuda; pärast teistkordset ettenäitamist täidab ülesande näidise järgi iseseisvalt 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista selle tingimusi; paigutab pulki näidist 28  arvestamata; ei suuda ehitada ei mälu ega näidise järgi; täidab ülesande ettenäitamise põhjal või ehitab ainult trepi elemente 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 4) PUSLE Vahendid: kaks ühesugust pilti (karu hobuse seljas), millest üks on lõigatud piki diagonaale neljaks tükiks. Uuringu käik: täiskasvanu annab lapsele neli pilditükki ja palub: „Tee pilt terveks.“ Õpetamine: kui laps ei suuda pilditükke õigesti ühendada, annab täiskasvanu näidispildi ja ütleb: „Vaata, minul on terve pilt. Tee sina enda pilt ka terveks.“ Kui ülesanne tekitab ikka raskusi, asetab täiskasvanu ise ühe pilditüki tervele pildile ja palub lapsel ülejäänud tükid oma kohale panna. Lõpuks palutakse lapsel täita ülesanne iseseisvalt, näidis jääb lauale. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; saab ülesande täitmisega hakkama iseseisvalt 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt täita ei suuda; pärast õpetamist paneb pildi kokku iseseisvalt 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista selle tingimusi; paigutab pilditükke kokku tervikpilti tajumata; õpetamise käigus üritab pilti kokku panna, kuid pärast õpetamist ei liigu edasi ülesande iseseisva täitmise juurde 1 laps ei saa aru ülesande eesmärgist; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 5) RÜHMITA KAARDID Vahendid: 24 geomeetriliste kujunditega kaarti (ring, ruut, kolmnurk, ovaal, kuusnurk, ristkülik; nelja värvi – punased, sinised, rohelised ja kollased). Uuringu käik: 1) Rühmitamine värvi järgi: laps istub laua ääres täiskasvanu vastas, kes laob lauale näidiskaardid: punase, sinise, kollase ja rohelise ringi (kujult sarnased, kuid värvilt erinevad objektid). Täiskasvanu palub lapsel asetada ülejäänud kaardid oma kohale. Ülesannet selgitades kasutab ta osutavaid žeste: „Mina annan sulle kaarte ja sina pane kõik sellised siia (osutab žestiga punastele ringidele), siia aga kõik sellised (näitab kollastele ringidele)“ jne. Sealsamas laual on segiläbi ülejäänud kaardid (ruudud, ovaalid, kolmnurgad, ristkülikud, hulknurgad – kokku 20 tükki). Täiskasvanu võtab neist ühe ja seda lapsele ulatades palub selle õigesse kohta panna. Kui laps eksib või ei tegutse üldse, teeb täiskasvanu seda vaikides ise ja ulatab seejärel lapsele järgmise kaardi jne. Pärast seda, kui kõik kaardid on laiali jaotatud, küsitakse lapselt: „Räägi, millised kaardid sa panid sellesse ritta ja millised sellesse“ (osutades žestiga järgemööda kõigile ridadele). Õpetamine: kui laps ei tule toime värvi järgi rühmitamisega, osutatakse vajadusel kolme liiki abi:  Esimene: täiskasvanu kõrvutab kaarti näidiskaartidega värvi põhjal ja näitab, värvi nimetamata, kuidas ta neid näidistele jaotab. Täiskasvanu kõne: „Siia ei sobi, siia ka ei sobi, siia sobib.“ Nii laob ta välja neli kaarti.  Teine: kui laps pärast esimest abi paneb järgmise kaardid ikkagi valesti, tõstab täiskasvanu tema kaardid ümber: „Ei, vaata, nii peab olema.“ Sedasi laob ta välja veel neli kaarti. 29   Kolmas: kui ka teisest abi astmest ei ole kasu, annab täiskasvanu sõnalise juhise: „Siia tuleb panna kõik punased, siia kõik kollased“ jne. Kui laps on täitnud värvi põhjal rühmitamise ülesande, palutakse tal täita teine osa ülesandest: 2) Rühmitamine kujundi kuju järgi: Täiskasvanu laob lapse ette neli kaarti sama värvi ruudu, ringi, kolmnurga ja ristküliku kujutisega ning ütleb: „Ole tähelepanelik, nüüd tuleb kaardid jaotada teisiti.“ Seejärel annab lapsele ühekaupa juhuslikus järjekorras kaarte ja palub lapsel neile õige koht leida. Kui kõik kaardid on jagatud, küsib täiskasvanu jälle selgitust kaartide jagamise põhimõtte kohta: „Räägi, millised kaardid sa panid siia ritta, millised siia jne.“ NB! Ülesande teises osas ei kasutata ovaali ja kuusnurgaga kaarte. Oluline on ülesande käigus mitte nimetada värvusi ega kujundeid. Kui laps ei suuda ülesande teist osa täita, ehk ei lülitu ümber värvi põhjal rühmitamiselt kujundi põhjal rühmitamisele, siis õpetamist enam ei toimu. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; jaotab kaarte laiali, arvestades vajadust orienteeruda värvist ja kujundist; teeb iseseisvalt vahet rühmitamise põhimõtetel 3 laps nõustub ülesannet täitma; jaotab kaarte laiali, arvestades vajadust orienteeruda värvist ja kujundist); mõningatel juhtudel on tarvis ainult esimest liiki abi; ei suuda rühmitamispõhimõtet üldistada kõneliselt 2 laps nõustub ülesannet täitma; jaotab kaarte laiali arvestamata vajadust orienteeruda värvist; pärast kolmandat liiki abi osutamist hakkab orienteeruma näidisele; ülesande teist osa (kujundi järgi rühmitamist) ei täida 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; ei orienteeru selle tingimustes (vehib kaardiga, loobib seda jne); õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 6) HULGATAJU JA ARVUTAMINE Vahendid: viisteist lamedat ühte värvi pulka, ekraan. Uuringu käik.  Esimene variant: lapse ette laotakse 15 pulka ja palutakse tal võtta neist ainult 5, need kokku lugeda ja nende arv meelde jätta. Ülejäänud pulgad võtab uurija laualt ära ning varjab lauale jäänud 5 pulka lapse eest ekraaniga. Seejärel võtab ta ekraani tagant kolm pulka ära ja näitab neid lapsele, küsides: „Mitu pulka sinna alles jäi?“. Kui laps vastab õigesti (5-3=2), antakse talle järgmine ülesanne: täiskasvanu näitab lapsele kahte pulka, paneb need ekraani taha, kus on 2 pulka juba ees ja küsib ekraani avamata: „Mitu pulka seal nüüd on?“ (2+2=4). Õpetamine: raskuste korral loobutakse ekraanist ja vähendatakse pulkade arvu algul neljani, seejärel kolmeni.  Teine variant (suuline ülesanne): „Karbis on 4 pliiatsit. Neist 2 pliiatsit on punased ja ülejäänud sinised. Mitu sinist pliiatsit on karbis?“ (4-2=2) Õpetamine: Lapsel palutakse võtta neli pulka ja öeldakse: „Kaks on punased, näita mulle neid kahte. Ülejäänud on sinised, mitu neid on?“ Kui laps lahendab ülesande, võib anda analoogse suulise ülesande: „Tüdrukul oli 4 õhupalli. Mõned õhupallid läksid katki ja talle jäi alles 2 palli. Mitu õhupalli läks katki?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle eesmärki; visuaalselt loendab pulki viie piires; ettekujutuse põhjal lahendab arvutusülesandeid visuaalselt viie piires ja mõttes suulisi ülesandeid samuti viie piires 30  3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle eesmärki; loendab pulki viie piires tegevuslikul teel (igat pulka sõrmedega puudutades); lahendab arvutusülesandeid ettekujutuse põhjal kolme piires; suulist ülesannet iseseisvalt lahendada ei suuda; pärast õpetamist suudab ülesande lahendada ainult pulkade abil 2 laps nõustub ülesannet täitma; arvutaju on arenenud kõige elementaarsemal tasemel – suudab pulki hulgast eraldada ainult kolme piires; arvutusülesandeid lahendab ettekujutuse põhjal ainult kolme piires; suulisi ülesandeid ei lahenda 1 laps tegutseb pulkadega, orienteerumata arvulisel tunnuse 7) VÕRDLE (süžeepildid). Vahendid: kaks süžeepilti (Mis juhtus jäätisega?). Uuringu käik: lapse ette pannakse esimene pilt ja palutakse seda tähelepanelikult vaadata, seejärel pannakse kõrvale teine pilt. Lapsel palutakse neid võrrelda ja jutustada, mis piltidel toimub. (Laps peab jõudma selleni, mis teisel pildil on juhtunud ja miks. Ei piisa, kui ütleb, et väljas oli soe ja sellepärast sulas jäätis ära. Ta peab välja tooma, et tüdrukud jäid kauaks jutustama ja unustasid jäätise söömise ära). Õpetamine: juhul, kui laps ei vasta või vastab valesti, esitatakse talle pildil kujutatud olukorra tajumist ja terviku mõistmist aktiveerivaid täpsustavaid küsimusi: „Millist aastaaega on siin kujutatud? Mille järgi sa otsustasid, et siin on suvi? Mis tüdrukutel käes on? Mis juhtus? Miks tüdrukud jäätist ära ei söönud?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; mõistab iseseisvalt terviksüžeed ja jutustada piltidel kujutatud sündmuste dünaamikast 3 laps nõustub ülesannet täitma, aga piltidel kujutatud terviklikku olukorda iseseisvalt tajuda ei suuda; täpsustavatele küsimustele vastab õigesti 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei mõista, et mõlemal pildil on kujutatud üks ja sama sündmus; kujutatu põhisüžeest aru ei saa; ei tunneta olukorda dünaamilisena; täpsustavatele küsimustele vastab ebaadekvaatselt 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt; ülesandeid visuaal-kujundlikus plaanis lahendada ei suuda; ei tunneta pildil kujutatud süžeed 8) LEIA AASTAAEG Vahendid: nelja aastaaja spetsiifiliste tunnustega süžeepildid. Uuringu käik: lapse ette pannakse neli pilti, millel on kujutatud neli aastaaega. Lapselt küsitakse: „Näita, millisel pildil on talv (suvi, sügis, kevad).“ Seejärel küsitakse: „Mille järgi sa otsustasid, et siin on talv?“ jne. Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: lapse ette jäetakse ainult kahe aastaaja – suve ja talve – pildid ning esitatakse täpsustavaid küsimusi: „Mis on talvel teistmoodi kui suvel? Näita, millisel pildil on talv. Mis on suvel teistmoodi kui talvel? Näita, millisel pildil on suvi.“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; seostab kõigi aastaaegade kujutised enesekindlalt nende nimetustega; suudab selgitada ühe või teise aastaaja valimist 3 laps nõustub ülesannet täitma; seostab kindlalt ja iseseisvalt ainult kahe aastaaja, talve ja suve kujutise ja selle nimetuse 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei seosta aastaaegade pilte nende nimetustega; pärast õpetamist suudab piltidel ära tunda ainult kaht aastaaega, talve ja suve 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; tõstab pilte ühest kohast teise 31  9) JOONISTA TERVE PILT Vahendid: kaks pilti, millel on kujutatud mänguasi – jonnipunn (üks pilt on kolmeks lõigatud), paber ja pliiatsid (vildikad). Uuringu käik: täiskasvanu paneb lapse ette jonnipunni kujutisega pildi tükid nii, et pea on õiges kohas, aga keha osad on vahetuses ja palub tal joonistada terve. Pilti eelnevalt kokku ei panda. Kui laps ei suuda ülesannet täita, toimub õpetamine. Õpetamine: lapsel palutakse pilt kokku panna ja seejärel joonistada. Vajadusel võib pildi kokkupanekuks anda ette näidispildi. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; joonistab tükeldatud pildi lõpuni; joonistab huviga 3 laps nõustub ülesannet täitma, aga tükeldatud pildi järgi objekti lõpuni joonistamisega hakkama ei saa; pärast pildi kokkupanekut joonistab jonnipunni 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid eseme tükeldatud pildi lõpuni joonistamisega toime ei tule; pärast pildi kokkupanekut üritab jonnipunni joonistada, aga välja tulevad ainult selle üksikud osad 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 10) JUTUSTA Vahendid: neli pilti lastele igapäevastest hommikustest tegevustest: poiss ärkab, peseb , riietub, sööb. Uuringu käik: lapse ette pannakse ruudukujuliselt juhuslikus järjekorras neli pilti, palutakse tal neid vaadata ja antakse korraldus: „Pane pildid õigesse järjekorda! Mida tegi poiss kõigepealt, mida seejärel, millega tema toimetused lõppesid?“. Õpetamine: kui laps pilte õigesse järjekorda ei pane või alustab ülesannet valesti, näitab täiskasvanu talle pilte ja ütleb: „See pilt on esimene. On hommik. Poiss ärkas. Nüüd pane pildid nii, et oleks aru saada, mida poiss edasi teeb.“ Raskuste tekkimisel paneb täiskasvanu ka teise pildi õigesti: „Nüüd paneb poiss riidesse. Mida ta edasi teeb?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; paneb pildid iseseisvalt õigesse järjekorda, orienteerudes täpselt ajalises järgnevuses; jutustab piltidel toimuvast 3 laps nõustub ülesannet täitma; ei aseta pilte alati õigesse järjekorda; orienteerub ajalises järgnevuses; pärast õpetamist hakkab mõistma terviklikku süžeed; oskab sündmustest jutustada 2 laps nõustub ülesannet täitma, aga ei taju pildiseeriat tervikliku sündmusena; nimetab igat tegevust eraldi neid ajalises järgnevuses terviklikuks süžeeks ühendamata 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; ei tunneta piltidel kujutatud süžeed 32 5-aastased Aastaaegade äratundmine: aastaajad lõika neljaks Rühmitamine: kujundikaardid iga kujund eraldi ruudukujulise kaardina Pusle (4 osa): kiikhobu lõika viieks, katkine pilt ilma kileservadeta Jutusta: Mis juhtus jäätistega lõika kaheks Joonista: jonnipunn lõika neljaks, katkine pilt ilma kileservadeta Jutusta: Poisi hommik lõika neljaks 33 34 6-AASTASE LAPSE UURIMINE (vanus 6.0 - 6.11) Nr Ülesande nimetus 1 Pusle (5 tükki) 2 Teadmised ümbritsevast (vestlus) 3 Ettekujutus aastaaegadest 4 Loendamine ja arvutamine 5 Jutusta (süžeepiltide seeria „Talvel“) 6 Joonista lõpuni 7 Jutusta (süžeepilt „Metsas“) 8 Sõna häälikanalüüs 9 Jätka rida (kiri) 10 Jäta meelde 1) PUSLE Vahendid: kaks klouni kujutisega pilti, millest üks on lõigatud viieks tükiks. Uuringu käik: uurija näitab lapsele pilditükke, palub neid vaadata ja ütleb: „Tee pilt terveks.“ Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: uurija näitab lapsele tervet pilti ja palub tal teha samasuguse. Kui laps jälle ülesandega toime ei tule, hakkab täiskasvanu tervele pildile laduma tükkideks lõigatud pildi osi – kõigepealt pea, siis käed. Edasi palutakse lapsel pilt lõpuni kokku panna. Lõpuks palutakse tal pilt veelkord ise kokku panna, kusjuures tervikpilt jääb näidiseks. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; täidab ülesande iseseisvalt, kasutades erinevat tüüpi orienteerumist 3 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; täidab ülesande kõrvalise abiga; orienteerub näidisest – tervest pildist; pärast õpetamist täidab ülesande, kasutades praktilist proovimist 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid paneb pildi kokku, orienteerumata kujutise terviklikkusest isegi pärast näidise näitamist 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 2) TEADMISED ÜMBRITSEVAST (vestlus). Vestlus tuleks läbi viia võimalikult loomulikuna, mitte ülekuulamisena. Selleks võib uurija ka enda kohta rääkida mõningaid asju, mida lapselt küsib. Soovitatavad küsimused: Mis on su nimi? Perekonnanimi? Kui vana sa oled? Millal on su sünnipäev? 35  Ütle oma kodune aadress. Jutusta oma kodumajast. Mitu korrust teie majal on? Mitmendal korrusel teie elate? Jutusta oma perest. Mis on su ema nimi? Isa nimi? Kas nad käivad tööl? Mis tööd nad teevad? Kes veel teiega koos elab? Kas sa tahad kooli minna? Mis sa arvad, mis on koolis huvitavat? Mitmendasse klassi sa lähed? Raskuste korral võib esitada täpsustavaid küsimusi. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; esitatud küsimustele vastab huviga, demonstreerides väljakujunenud ettekujutust ümbritsevast 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; vastab täiendavate, täpsustavate küsimuste abil, näidates üles ebapiisavat ümbritsevast ettekujutuse kujunemise taset 2 laps nõustub ülesannet täitma; astub kõnelisse kontakti, kuid vastused esitatud küsimustele on ebaadekvaatsed 1 laps ei astu kõnelisse suhtlusse; kontakti ja ühistegevuse võõra täiskasvanuga loob emotsionaalsel ja asjalikul tasandil 3) ETTEKUJUTUS AASTAAEGADEST Vahendid: neli süžeepilti igale aastaajale omaste loodusnähtuste kujutisega. Uuringu käik: täiskasvanu küsib lapselt: „Mis sa arvad, mis aastaaeg praegu on?“ Seejärel laob tema ette (suvalises järjekorras) kõigi nelja aastaaja pildid ja palub: Näita, millisel pildil see aastaaeg on kujutatud. Mis aastaaeg tuleb peale seda? Näita, millisel pildil see on? Aga mis aastaaeg siis tuleb? Leia see pilt. Mitu aastaaega üldse kokku on? Mis aastaaeg tuleb pärast sügist? Mis aastaaeg tuleb pärast kevadet? Mis aastaajal sa kooli lähed? Kuidas nimetatakse esimest sügiskuud? Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: täiskasvanu aitab lapsel leida pildi, millel on praegune aastaaeg, seejärel aga esitab talle täpsustavaid küsimusi: „Milline aastaaeg tuleb pärast talve (näiteks)?“ Uurija kirjeldab seda aastaaega: „Siis hakkab päike jälle eredalt paistma, lumi sulab ära, kasvab ilus roheline rohi, puudel hakkavad kasvama väikesed lehed. Leia piltidelt see aastaaeg. Aga mis aastaaeg pärast seda tuleb? Leia see pilt. Mitu aastaaega üldse kokku on?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; täidab ülesande iseseisvalt; ettekujutus aastaaegadest ja nende järgnevusest on välja kujunenud 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru, kuid iseseisvalt täita kohe ei suuda; pärast õpetamist täidab ülesande 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei mõista selle tingimusi; paigutab pilte, arvestamata aastaaegade järgnevust 1 laps ei saa ülesandest aru; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 4) LOENDAMINE JA ARVUTAMINE Uuringu käik. 36   Esimene tase: lapsel palutakse lugeda kümneni ja tagasi. Seejärel esitatakse küsimusi: „Mis number on suurem, kas 5 või 6? Mis number on väiksem, kas 6 või 7? Mis number tuleb pärast viit? Mis number on kolme ja viie vahel?“ Kui lapsel on nende ülesannetega raskusi, õpetamist ei toimu ja minnakse edasi järgmise ülesande juurde.  Teine tase: lapsele öeldakse: „Nüüd hakkame mängima. Sina võtad 6 pulka, mina hakkan neile pulki juurde panema või ära võtma. Sina ütled, mida ma tegin – kas panin juurde või võtsin ära. Pärast loeme kokku, mitu ma juurde panin või ära võtsin.“ Laps võtab 15-st pulgast endale 6 pulka. Need pannakse lapse ette ritta, palutakse veelkord üle lugeda ja arv meelde jätta. Ülejäänud pulgad võtab uurija enda kätte. Seejärel varjatakse lapse ees olevad pulgad ekraaniga ja võetakse sealt ära kaks pulka. Siis ekraan eemaldatakse ja küsitakse: „Mida ma tegin, kas panin juurde või võtsin ära? Mitu ma ära võtsin?“ (6-2=4) Nüüd pannakse äravõetud pulgad tagasi, palutakse lapsel need uuesti üle lugeda ja arv meelde jätta. Ekraani taga lisatakse kaks pulka, eemaldatakse ekraan ja küsitakse: „Mida ma tegin, kas panin juurde või võtsin ära? Mitu ma juurde panin?“ (6+2=8) Õpetamine: kui lapsel on raskusi, antakse talle lahendada teise taseme esimene ülesanne viie pulgaga (5-2=3), kui ka see on raske, siis nelja pulgaga (4-2=2). Kui laps ei lahenda ülesannet nelja piires, antakse talle lahendada ilma ekraanita arvutustehteid kolme piires (3-1=2; 2+1=3).  Kolmas tase (suuliste ülesannete lahendamine): need antakse juhul, kui laps lahendab õigesti kahe esimese taseme ülesanded. Ülesanded: „Õues jooksid 6 last, neist 2 olid poisid, ülejäänud aga tüdrukud. Mitu tüdrukut jooksis õues?“; „Põõsa tagant paistis 6 jänkukõrva. Mis sa arvad, mitu jänkut kännu taga kükitas?“ Raskuste korral toimub õpetamine. Õpetamine: lapsel lubatakse kasutada pulki ja lahendada ülesanded nende abil. Seejärel palutakse lahendada analoogseid ülesandeid suuliselt: „Põõsa taga kükitas 6 jänkut, 2 jänkut jooksid ära. Mitu jänkut jäi alles?“; „Aia taga jalutasid kanad, ainult nende jalad paistsid. Lugesin kokku – 6 jalga. Mitu kana oli aia taga?“ Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; lahendab õigesti igat laadi ülesanded 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; arvutaju ainult viie piires; suulisi ülesandeid lahendab ainult kolme piires 2 laps nõustub ülesannet täitma; arvutaju on välja kujunenud kolme piires; suuliste ülesannete lahendamine ei ole jõukohane 1 laps ei mõista ülesande eesmärki; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 5) JUTUSTA (pildiseeria „Lumememme ehitamas“). Vahendid: neljast pildist koosnev seeria, millel lapsed ehitavad lumememme. Uuringu käik: Lapse ette asetatakse pildid ruudu-kujuliselt juhuslikus järjekorras. Lapsele antakse korraldus: „Vaata neid pilte! Need pildid kujutavad ühte lugu. Pane nad niimoodi ritta, et saaksid jutukese. Mõtle, kuidas sa saaksid neist jutukese teha.“ Lapsele näidatakse žestiga, kuhu pildid paigutada (lapse suhtes vasakult paremale). Kui lapsel on raskusi, täpsustab uurija: „Pane pildid nii, et saaksid jutukese: kuidas jutt algab, mis edasi juhtub ja millega jutuke lõpeb.“ Kui laps on pildid järjekorda pannud, siis olenemata sellest, kas järjestus on õige või vale, palutakse tal koostada 37 nende põhjal jutustus: „Nüüd palun jutusta mulle see lugu“. Jutustamise ajal tohib laps piltide järjekorda muuta. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pildid iseseisvalt, arvestades sündmuste järgnevust ja koostab jutukese 3 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestades sündmuste järgnevust; mõningatel juhtudel vajab ainult esimest liiki abi, kuid iseseisvalt tegevusest jutustada ei oska 2 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestamata sündmuste järgnevust; pärast abi osutamist ei ühenda neid terviklikuks süžeeks 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 6) JOONISTA LÕPUNI Vahendid: paberileht kuue poolringiga, vildikad (värvipliiatsid). Uuringu käik: lapsel palutakse neid poolikuid ringe vaadata ja joonistada neile igaühele midagi juurde nii, et lõpuks saaks 6 erinevat asja. Kui tundub, et laps ei saa juhisest aru ja nt hakkab poolringe värvima või kopeerib neid, siis võib ühe näidiseks ette teha (vihmavari). Õpetamist ei toimu. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pildid iseseisvalt, arvestades sündmuste järgnevust ja koostab jutukese 3 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestades sündmuste järgnevust; mõningatel juhtudel vajab ainult esimest liiki abi, kuid iseseisvalt tegevusest jutustada ei oska 2 laps nõustub ülesannet täitma; paigutab pilte, arvestamata sündmuste järgnevust; pärast abi osutamist ei ühenda neid terviklikuks süžeeks 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 7) JUTUSTA (süžeepilt „Metsas“). Vahend: pilt, millel on kujutatud metsas marju korjavaid lapsi. Üks lastest on võtnud kaasa oma koera, kes aga märkas jänest ja hakkas seda taga ajama. Uuringu käik: Lapsele antakse korraldus: „Vaata seda pilti ja jutusta, mis siin toimub.“ Raskuste korral esitatakse küsimusi: „Mis aastaaega on pildil kujutatud? Kuhu lapsed on tulnud? Milleks lapsed metsa tulid? Kes koos lastega metsa kaasa tuli? Mis metsas juhtus?“ Täpsustavad küsimused võimaldavad lapsel olukorda uurida ja mõista põhjuse-tagajärje seost. Laps peaks oma jutustuses jõudma selleni, et koer pääses lahti ja ajab jänest taga, aga poiss tahab koera kätte saada. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru pildil kujutatud olukorra terviklikkust; koostab ise jutukese 3 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ilma abita pildil kujutatud tervikolukorda tajuda ei suuda; pärast täpsustavaid küsimusi vastab õigesti, kuid jutustust iseseisvalt koostada ei suuda 2 laps nõustub ülesannet täitma; loetleb pildil kujutatud esemeid ja objekte, kuid ei mõista sündmuste dünaamikat; täpsustavatele küsimustele vastab ebaadekvaatselt; 38  kujutatud sündmuse põhisüžeest aru ei saa 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 8) SÕNA HÄÄLIKANALÜÜS Vahendid: arvutuspulgad. Uuringu käik: täiskasvanu ütleb: „Mina ütlen nüüd ühe sõna. Sina ütled, mitu häälikut selles sõnas on.“ Sõna ISA – Mitu häälikut selles sõnas on? Mis on esimene häälik? Mis häälik on viimane? Mis häälik on teine? Sõna MUNA – Mitu häälikut on? Mis häälik on esimene? Teine? Kolmas? Neljas (viimane)? KASS TULI KOER. Õpetamine: kui laps ei suuda analüüsida sõna ISA, nimetab täiskasvanu häälikud ise järgemööda ja laob lauale vastava arvu pulki. Seejärel analüüsitakse lapsega koos sõna MUNA. Kui laps sai aru, kuidas sõna analüüsitakse, võib talle analüüsimiseks anda ülejäänud sõnad. Kui mitte, siis see ülesanne lõpetatakse. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru selle tingimustest; tuleb ülesande lahendamisega iseseisvalt toime 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru selle tingimustest; iseseisvalt täidab ülesande alles pärast õpetamist 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid selle tingimusi ei mõista; vastused on ebaadekvaatsed; õpetamise tingimustes vastab adekvaatselt, aga pärast õpetamist ülesandega iseseisvalt toime ei tule 1 laps ei nõustu ülesannet täitma ega mõista selle tingimusi 9) JÄTKA RIDA Vahendid: pastapliiats, leht paberit, millel on kujutatud kolm kirjalike ülesannete näidist: esimesel real on kriipsud, teisel – kriipsud ja konksud, kolmandal – kolmnurgad. Uuringu käik: Lapsele antakse korraldus: „Tee edasi samamoodi, nagu siin on ette tehtud.“ Last suunatakse osutava žestiga rida jätkama. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja mõistab selle tingimusi; saab ülesandega veatult hakkama 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab aru selle tingimustest; võib mõned näidised järele kirjutada, kuid elementide vaheldumise põhimõtet kirjutamisel ei arvesta 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid ei suuda näidise järgi kirjutada; kirjutab ainult näidiste mõned elemendid, arvestamata nende järgnevust ja jälgimata ridu 1 laps ei nõustu ülesannet täitma; õpetamise tingimustes tegutseb ebaadekvaatselt 10) JÄTA MEELDE Vahendid: 2 tabelit geomeetriliste kujunditega Uuringu käik: lapsele näidatakse tabelit geomeetriliste kujunditega, näitamise aeg 10 sekundit. Talle öeldakse: „Vaata ja jäta need kujundid meelde.“ Seejärel näidatakse lapsele teist tabelit, millel etalonkujundid on paigutatud suvalises asendis paljude erinevate kujundite sekka. Tal palutakse leida nende hulgast need kujundid, mida ta nägi esimesel tabelil. 39 Lapse tegevuse hindamine: väga kõrge tulemus – õigesti on ära tuntud 9 kujundit; normtulemus – 7-8 kujundit; madal tulemus – 6 kujundit; väga madal tulemus – 5 ja vähem kujundit. Punktid: 4 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; tunneb teises tabelis ära 7-9 kujundit 3 laps nõustub ülesannet täitma ja saab sellest aru; suudab ära tunda neli-viis kujundit 2 laps nõustub ülesannet täitma, kuid suudab teises tabelis ära tunda mitte üle kahe- kolme kujundi 1 laps ei nõustu ülesannet täitma 6-aastased Teadmised: aastaajad lõika neljaks Kujundimälu 2 pilti pilti originaalist jäta suurte piltidena Pusle (5 osa) originaalist lõika kuueks, katkine pilt ilma kileservadeta Jutusta: Lumememme ehitamine lõika neljaks Jutusta: Metsas marjul 40 41 42  LISA 2 Ankeet osaleja lapse kohta (*täidab sotsiaaltöötaja) Lapse nimi Lapse hüüdnimi Sünniaeg, vanus Vanema nimi Lähivõrgustik, kellega laps suhtleb igapäevaselt Vanemate kontakt Sobivaim aeg kontakti võtmiseks Sobivaim aeg rehabilitatsioonil osalemiseks Õed – vennad (eesnimi ja vanus) Rehabilitatsiooniprogrammi pöördumise eesmärk (lapse kõneoskuse olukorra kirjeldus ja mida tahetakse saavutada): Oodatavad tulemused ühe aasta möödudes: Andmed lapse tervise kohta (tulemus, aeg) Kuulmiskontroll Nägemiskontroll Muud olulised teostatud uuringud Laps puudunud lasteaiast (sagedus/põhjus) Muu oluline info lapse tervise kohta 43  Lapse lemmikud Lemmikvärv Lemmikmänguasi Lemmikraamat Lemmikväljend Lemmiktoit Minu lapse tugevused on (kirjeldada): Minu lapsele meeldib (kirjeldada): Lugusid kuulata Joonistada ja värvida Üksinda mängida Mängida koos teiste lastega Õues mängida Mängida vaikselt omaette toas Sõprade juures külas käia Veel: Minu lapsele ei meeldi (kirjeldada): Andmed perekonna kohta, kus räägitakse erinevates keeltes: Kodus räägitakse peamiselt keeles suhtlemist. Ema kasutab lapsega valdavalt keeles suhtlemist. Isa kasutab lapsega valdavalt keeles suhtlemist. Lasteaias on kõnekeeleks valdavalt: Laps on saanud logopeedi või muid teenuseid (teenuse saamise aeg, hulk, tulemus) Täname, ja käesolevaga kinnitame, et oleme andnud nõusoleku meie kohta küsitud andmete kasutamiseks lapse kõne arengu eesmärgil ja oleme valmis koostööks lapse jaoks parema tulemuse saavutamise nimel! Allkirjad: nimi kuupäev nimi kuupäev 44  LISA 3 A 4-5 aastase lapse arengu jälgimise tabel ( Täidab psühholoog) Lapse nimi Laps oskab Programmi 6 kuu möödudes 12 kuu möödudes 1 aasta pärast sisenemisel programmi ajal programmi algusest programmi lõppu leida paarilist pildil lõigata kääridega joonistada äratuntavalt nimetada 3-st esemest puuduva nimetada omadusi asetada ette, taha, kõrvale nimetada pildilt puuduvat osa kasutada mõisteid eile, homme vastata 3 sõnalise lausega vastata miks küsimusele nimetada ja tunneb põhivärve jagada esemeid rühmadesse näidata lühikest ja pikka eset näidata kerget ja rasket eset vastata telefonile kuulab rahulikult täiskasvanu esitlust 5 minutit 45  LISA 3 B 6 – 7 AASTASE LAPSE ARENGU JÄLGIMISE TABEL (TÄIDAB PSÜHHOLOOG) Lapse nimi Laps oskab Programmi 6 kuu möödudes 12 kuu möödudes 1 aasta sisenemisel programmi ajal programmi pärast algusest oma sünnipäeva nimetada nädalapäev/järjekorda nimetada erinevusi pildil teab mõisteid kõrgem ja madalam teab laiem, kitsam nimetada kõiki värve näidata ja nimetada ruutu, kolmnurka ringi teab oma aadressi järjestada suuruse järgi. Kuulab täiskasvanu seletust Oskab värvides püsida joone sees Oskab joonistada inimest, nii et kujutatud on olulised kehaosad Teeb pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks esemete arvu (kuni neli) Järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel Mõistab ja kasutab ajamõisteid eile, homme jne Saab aru ruumimõistetest (ees, all, peal, taga, ülal jne) 46  LISA 4 Soovitused eelkooliealise lapse vanemale Lapse kõne saab areneda ainult siis, kui ta saab teiste inimestega suhelda. Läbi mänguliste tegevuste arenevad lapse suhtlemisoskus ja ka kehalised võimed. Selleks, et saaksid lapsevanemana oma lapse kõne arengut toetada: ● võta iga päev lapse jaoks aega selleks et last kuulata ja temaga rääkida ● vestle lapsega näiteks reisimise, einestamise ajal ja enne magama minekut ● julgusta last oma mõtteid väljendama ning ümbritsevas toimuvat jälgima. ● küsi küsimusi, julgusta last oma arvamust avaldama ● julgusta last lugusid jutustama ● kaasa laps tegevustesse ja mängudesse, mis nõuavad kuulamisoskust ja juhiste järgimist ● loe ja räägi lugusid huvitavatest tegelastest lihtsasti arusaadavate piltide järgi ● peale lugude rääkimist või lugemist räägi lapsega loetust ● loe ja laula lapsega koos riimuvaid lasteriime ja laulumänge (varesele valu, harakale haigus … sõit .sõit linna, mis sinna minna, leiba saia tooma, limonaadi jooma….sile tee, sile tee…) ● seleta lapsele arusaadavalt ümberringi toimuvast (mida parajasti lähiümbruses tehakse) Programmi tulemusena Sinu laps: ● räägib täislausetega ● täidab kaks järjestikulist ülesannet (näiteks: “Mine võta köögist laua pealt tass ja vii see õue ema kätte.”) ● mõistab sõnade tähendust: suur, väike, ees, taga, eile, homme jne ● saab aru lihtsama mängu juhistest (mängides lastega või täiskasvanutega) ● oskab öelda/laulda tuttava laulu sõnu (lihtsamat lastelaulukest) ● saab aru lihtsamatest sõnariimidest (kass, tass) Mängud ja tegevused kõneoskuse arendamiseks vanematele I Menüü koostamine Vajad Paber, liim, ajakirjadest väljalõigatud pildid toidust, värvipliiatsid või markerid, toitude nimed kirjutatud täpselt kaartidele Tegevus 1) räägi ja aruta enda lapsega menüü kasutamisest 2) vali enda lapsele päris või väljamõeldud toit, mida panna menüüsse 3) laota välja toidupildid 4) lase lapsel välja valida paar pilti, rääkige parematest valikutest ja lemmikutest 5) kirjuta paberile “MENÜÜ”. Kui laps on valmis, aita tal ise sõna välja kirjutada 6) lase lapsel väljavalitud toidu pildid alla vasakusse paberinurka kleepida 7) aita lapsel leida õiged toidu nimed ning panna need piltide kõrvale või otse peale 8) laps võib lugeda menüüd sulle või jagada seda venna-õega või sõbraga Milleks Teie laps tutvub lähemalt ühe paljudest võimalustest trükiga 47  II Nopi tähti Vajad Ehituspaber, väljalõigatud pildid ajakirjadest ja ajalehtedest, markerid, liim, klammerdaja Tegevus 1) murra ehituspaber kaheks ja klammerda see mööda murtud joont, et teha raamat 2) lase lapsel valida raamatule pealkiri, kirjutage raamatu pealkiri ja lapse nimi raamatule 3) lase lapsel valida pilte, mis sobiksid raamatu pealkirjaga ning lase tal need raamatusse kleepida 4) julgusta last jagada seda raamatut venna-õe või sõbraga Milleks Laps õpib, et pildid ja trükk toovad kindla sõnumi. Samuti saab ta teda kuidas töötab raamat III Hüppav täht Vajad Plastikust 3-D tähed, paberit, markerit, pinnapealne korv Tegevus 1) kasutades tähti, kirjuta oma lapse nimi välja 2) tee markeriga tähtedele jooned ümber, et need jääksid paberile, värvi seest kõik sama värviga 3) pane plastiktähed pinnapealsesse korvi 4) lase lapsel tähed korvist võtta ja sobitada need paberil olevatele tähtedele, seni kuni nimi on välja hääldatud Milleks Su laps saab teda, et tema nimi on loodud tähtedest ning millised tähed need on IV Rääkiv nukk Vajad Nukk või topis, pildiraamat, markerid Tegevus 1) aseta raamat tagurpidi, kus sina ja laps seda näeks 2) too välja nukk ning tutvusta seda lapsele. Ütle, et nukk hakkab lapsele lugema aga selleks vajab ta abi. Julgusta last nukuga rääkima ja suhtlema 3) nukk peab lugema raamatu pealkirja, autori ja illustraatori kuid kuna raamat on tagurpidi ei suuda nukk pealkirja leida ning küsib lapse abi 4) lase lapsel nukku raamatu lugemisega aidata, kust alustada raamatu lugemist, kust leida mingi pilt või kuidas lehekülgi pöörata Milleks Laps saab teda kuidas raamat töötab V Leia sõnaga kaart Vajad Lapsele tuttavaid pilte ajakirjadest ja ajalehtedest, käärid, liim, kaardid (mõnel pildil oleva objekti nimi ja teistel mitte) Tegevus 1) abiks või koos lapsega kleepige iga pilt eraldi kaardile 2) anna lapsele kaks kaarti, üks millel on kirjutatud objekti nimi ja teise, millel pole nime 3) öelge, et mõnel kaartidel on nimed, mis tähistavad pildil olevat asja ning laske lapsel otsida kaart, millel on nimi peal 4) aita lapsel leida nimega kaart. Võib proovida anda lapsel öelda objekti nimetus kaardil 5) korrake mitme kaardiga samuti. Seleta lapsele, et nimed kaardil aitavad anda infot pildil oleva objekti kohta Milleks Laps õpib tundma vahet trüki ja pildi vahel, samuti aitab õpetada trüki vajalikkust 48  VI Kalapüük Vajad Ehituspaber, nöör, magnet, pulk või puust tüübel, käärid, suured paberiklambrid Tegevus 1) lõika ehituspaberist välja 26 kalakuju 2) lase lapsel kujundada iga kala üks külg 3) kirjuta kalade teisele küljele tähestiku tähed 4) kinnita iga kala külge klambrid 5) tehke õng, selleks siduge nöör pulga külge ning nööri otsa kinnitage magnet 6) pane kalad põrandale, tähe pool põranda poole 7) lase lapsel kala püüda ning iga kala püüdmisel lase tal öelda kalal olev täht 8) kui muuta mäng raskemaks, võib laps öelda tähe hääle või öelda sõna selle tähega Milleks Laps õpib tähtede kujusid, nimesid ja kõla VII Leia paar Vajad Sama värvi kaardid, markerid Tegevus 1) kirjuta iga kaardipaari peale ainult lapse nimes sisalduvad tähed, et saada tähtede paarid 2) segad kaardid ja aseta maha tähe pool maha 3) lase lapsel valida ükskõik millised kaks kaarti, kui kaardid on samad, lase tal hääldada täht ning siis jätab ta kaardipaari endale, kui kaardid ei ole samad, lase tal proovida uuesti 4) mäng lõpeb kui kõik kaardipaarid on leitud 5) lase lapsel paigutada tähed õiges järjekorras, et öelda enda nimi Milleks Laps õpib tähtede kujusid, nimesid ja kõla VIII Isetehtud puzzle Vajad Mitu kartongist objekti, mis on lapsele tuttavad, nt hommikuhelbed, piimapakk, kommikarp jne Tegevus 1) lõika kartong eest poolt 4-5 pusletükikesteks 2) pane iga pusletükk kotti, kui võimalik, aseta ette puslele sarnanev kinnine karp näidiseks 3) aita lapsel pusle kokku panna, lase lapsel nimetada toidud, mis on pusletükkidel Milleks Laps saab teada rohkem trükist ja selle kasutusest igapäevaelus ja eristada neid piltidest IX Tähestik Vajad Sama värvi kaardid, markerid Tegevus 1) valmista mängukaardid, vali 6 tähte, mida soovid oma lapsele õpetada, kirjuta iga tähte kaks korda kahele kaardile, et tekiks 6 paari 2) sega kaardid ja aseta nägu põranda poole 3) palu lapsel kaardid ümber pöörata, kui ta leiab kaardipaari ning nimetab tähe, võib ta kaardi endale jätta 4) mäng lõpeb kui kõik paarid on leitud Milleks Laps õpib tähestiku paremini tundma Allikas: http://www.aft.org/sites/default/files/t2k_parents.pdf 49 Lisa 5 Tagasiside ankeet programmi lõppemisel Lapse nimi _________________________________ Arvamus programmi kohta Palun hinnake, kas lapsel või Teil oli kasu järgmistest teenustest. Märkige sobivasse kohta X ei pigem pigem jah, ei olnud ei olnud oli oli kasutanud 1 2 3 4 9 1) lapse ja eripedagoogi kohtumised lapse kohtumised teiste laste ja 2) eripedagoogiga 3) Teie kohtumised eripedagoogiga 4) lapse ja logopeedi kohtumised 5) lapse kohtumised teiste laste ja logopeediga 6) Teie kohtumised logopeediga lapse kohtumised teiste laste ja 7) psühholoogiga 8) Teie kohtumised psühholoogiga Teie kohtumised teiste laste vanemate ja 9) psühholoogiga lapse kohtumised teiste laste ja 10) sotsiaaltöötajaga 11) Teie kohtumised sotsiaaltöötajaga Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega programmis osalenud lapse kohta! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti nõus ole nõus nõus nõus 1 2 3 4 saadud teenused on parandanud lapse 1) enesetunnet saadud teenused on toetanud lapse eakohast 2) arengut saadud teenuste toel on laps juurde saanud 3) iseseisva toimetuleku oskusi programmi läbimine toetas last koolihariduse 4) omandamisel, kooliks ettevalmistamisel või lasteaias käimisel 5) lapse sõnavara on suurenenud 6) lapse arusaamine kõnest on paranenud 7) lapse eneseväljendusoskus on paranenud 50 Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega programmis osalemise kohta! Märkige sobivasse kohta X ei ole pigem ei pigem täiesti nõus ole nõus nõus nõus 1 2 3 4 1) vähenenud on lapsega seotud hoolduskoormus programmi läbimise tulemusel olen säilitanud töökoha või 2) asunud tööle olen saanud juurde oskusi ja teadmisi, kuidas aidata kaasa 3) lapse kõne arengule kasutan saadud teadmisi ja oskusi kodus iseseisvalt lapsega 4) tegeledes ja last arendades minu teadmised kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest 5) võimalustest minu perele on täienenud Programmi läbimise tulemusel olen leidnud koos kooli/lasteaia, 6) haigekassa ja kohaliku omavalitsusega lapsele sobiva lasteaia/kooli ja teenused, mis toetavad lapse arengu jätkumist Kas soovitaksite programmi teistele? 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kindlasti mitte Kindlasti soovitan Ettepanekud Mida soovite lisada programmi ja saadud teenuste kohta? Siia saate kirja panna oma ettepanekuid, tähelepanekuid, tunnustust ja kriitikat. Suur tänu Teile tagasiside eest! 51