HANKELEPING nr 2/8-23
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, registrikoodiga 70000310, asukohaga Lubja 4, Tallinn 19081,
keda põhimääruse alusel esindab direktor Rivo Reitmann (edaspidi nimetatud RIK),
ja
Montonio Finance UAB registrikoodiga 30520512, asukohaga Konstitucijos pr. 7, LT-09308 Vilnius,
Leedu, keda esindab direktor Rasmus Õisma (edaspidi nimetatud Teenusepakkuja),
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja dokumendid
1.1. Leping sõlmitakse hanke „Avaliku E-Toimiku maksevahendaja“ tulemusena.
1.2. Lepingu esemeks on Avalikus E-toimikus (edaspidiselt AET) maksevahendusteenuse osutamine
AET kasutajatele lepingus ja nimetatu lisades toodud tingimustel (edaspidi nimetatud Teenus).
1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hankeleping ja nimetatu lisad, pooltevahelised kirjalikud
teated ning kõik lepingu muudatused ja muud lisad.
1.4. Lepingu lisadeks lepingu allkirjastamisel on:
1.4.1. Tehniline kirjeldus
2. Lepingu jõustumine ja kehtivus ning lepingu hind
2.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib 4 aastat alates Teenuse osutamise alustamisest.
Teenuse osutamise alustamine lepitakse poolte vahel kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
2.2. Lepingu hind on maksimaalselt 0 eurot (netosumma). Lepingu hind moodustub Avalikus E-toimikus
kasutajate poolt tasutud maksevahenduse teenustasudest.
2.3. Kasutajad tasuvad maksevahenduse teenustasu automaatselt Avalikus E-toimikus rahalisi
kohustusi tasudes.
2.4. Maksevahenduse teenustasu on 0 eurot ülekandelt.
3. Kasutajatugi
3.1. Teenusepakkuja peab RIK-ile pakkuma kasutajatuge tööajal (E-R 09:00-17:00), kus lahendatakse
maksevahendaja süsteemiga seotud tehnilisi küsimusi.
3.2. Kasutajatugi peab olema pöördumiste esitamiseks kättesaadav e-posti aadressi ja telefoni teel
ning pöördumiste lahendamine peab toimuma eesti keeles.
4. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed
4.1. Pooled peavad lepingu täitmise käigust teineteiselt ükskõik mis vormis saadud kogu
informatsiooni, millele seda avaldanud lepingupool on osutanud kui konfidentsiaalsele või mille
konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada, konfidentsiaalseks (sh know-how) ja ei anna seda edasi
kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seadustes ettenähtud
juhtudel. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele ja advokaatidele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama.
4.2. Teenusepakkuja kasutab lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset informatsiooni üksnes
lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Teenusepakkuja kohustub lepingu lõppemisel
kustutama kõik talle lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, v.a
juhul kui õigusaktidest tuleneb teisiti.
4.3. Teenuse osutamisega seotud raamatupidamislike andmeid tuleb säilitada vastavalt Euroopa Liidu
ja Eesti Vabariigi õigusaktidele. Makseteenuse pakkuja logist peavad olema tuvastatavad uurimise
või avastamise seisukohast olulised andmed.
4.4. Pooled täidavad kõiki lepingu täitmise kohas kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid,
andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi
õigusakte ja muid eeskirju.
4.5. Teenuse osutamise raames töödeldavate isikuandmetega seotud rikkumise korral teavitab
Teenusepakkuja RIK-i sellest põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui ta on rikkumisest teada
saanud.
4.6. Teenusepakkuja kohustub võtma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise,
tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
4.7. Teenusepakkuja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
4.8. Pooled on kohustatud hoidma saladuses teise poole poolt kasutatavaid töömeetodeid, töös
kasutatud protsesse, süsteeme jmt, millised neid kasutav pool on ise välja töötanud.
4.9. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele töötajatele, kes on lepingu
täitmisega otseselt seotud, ja kindlustavad, et need töötajad on teadlikud ja täidavad
konfidentsiaalsuse nõuet.
4.10. Pooled võivad teise poole kirjalikul nõusolekul võimaldada juurdepääsu konfidentsiaalsele
informatsioonile nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning
tagavad, et nende töötajad on teadlikud isikuandmete töötlemisalastest nõuetest ning
õigusaktidest.
4.11. Konfidentsiaalsusnõue kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast seda tähtajatult.
4.12. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab Teenusepakkuja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta
kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
4.13. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on RIK-il õigus seada täiendavaid nõuded ja/või
juhised isikuandmete töötlemiseks.
5. Avalikud suhted
5.1. Teenusepakkuja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud RIK-i eelneval
kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on RIK-iga eelnevalt kooskõlastatud.
5.2. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab Teenusepakkuja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda
ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
6. Load ja litsentsid
6.1. Teenusepakkuja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise
eest. RIK teeb Teenusepakkujaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside
väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
6.2. RIK võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Teenusepakkuja ei saa lepingu täitmiseks
vajalikku luba või litsentsi.
6.3. Teenusepakkuja garanteerib, et tal on õigus anda RIK-ile lepingu esemeks oleva teenuse
kasutamise objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate
esemete kasutamisõigus.
6.4. Teenusepakkuja garanteerib, et RIK-ile teenuse kasutamiseks antava litsentsi üleandmisega ei
rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu RIK-i
vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Teenusepakkuja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti
advokaaditasud ja muud kohtumenetlusega seonduvad kulud.
7. Teated ja kirjavahetus
7.1. RIK-i ja Teenusepakkuja vaheline kirjavahetus toimub elektroonilisel teel ning selleks otstarbeks
määratud poolte kontaktandmetel.
7.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
7.2.1. teade on üle antud allkirja vastu;
7.2.2. e-posti või telefoni teel saadud teate saamist on kinnitatud e-posti teel.
8. Lepingu muutmine ja täiendamine
8.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel
on muudatused tühised.
9. Poolte vastutus lepingu rikkumisel
9.1. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest
õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on
kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
9.2. Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras.
9.3. Pooled käsitlevad olulise lepingu rikkumisena peamiselt olukorda, mil pool ei täida mis tahes
lepingust tulenevat kohustust teise poole poolt lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks
antud täiendava tähtaja jooksul. Lisaks võivad olulise lepingurikkumisena olla käsitletud järgnevad
olukorrad:
9.3.1. pool rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
2
9.3.2. teenusepakkuja hilineb oma lepingujärgsete kohustuste täitmisega rohkem kui 7
kalendripäeva;
9.3.3. teenusepakkuja ei kõrvalda puudusi või viivitab nende kõrvaldamisega rohkem kui 14
tööpäeva;
9.3.4. teenusepakkuja rikub personaliga seotud kohustusi;
9.3.5. teenusepakkuja annab oma lepingujärgsed kohustused üle kolmandatele isikutele;
9.3.6. pool on rikkunud konfidentsiaalsusnõuet;
9.3.7. pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
9.3.8. teenusepakkuja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud,
teenusepakkuja varad arestitakse või teenusepakkuja finantsseisund halveneb RIKi
põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu
nõuetekohase täitmise.
9.4. Poolel on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 10% rikkumise
hetkele vastavast lepingu maksimaalsest hinnast iga vastava juhtumi korral.
9.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, v. a juhul, kui pool rikkus kohustust
tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
9.6. Pool peab teavitama teist poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai
teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi 14
kalendripäeva jooksul arvates teiselt poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui poole hinnangul on
leppetrahvi nõue alusetu, on pool kohustatud 14 kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult
selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda poolelt puuduste kõrvaldamist ning
kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh leping üles
öelda ilma etteteavitamise tähtajata.
9.7. RIKil on õigus igal ajal leping korraliselt üles öelda, teavitades nimetatust teenusepakkujat ette
vähemalt 30 kalendripäeva. Teenusepakkujal ei ole õigust nõuda RIKilt lepingu ülesütlemise korral
saamata jäänud tulu hüvitamist.
10. Vääramatu jõud
10.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled
võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.
10.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes
tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
10.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
10.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
10.2.3. asjaolu ettenägematus;
10.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus.
10.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude
esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma
asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine
takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.
11. Poolte kontaktandmed:
11.1. RIK kontaktandmed on:
11.1.1. RIK kontaktisik lepingu täitmisel on Indrek Tops (tel: +372 58303418, elektronpost:
[email protected]).
11.1.2. RIK kontaktisik(ud) kasutajatoega suhtlemisel on Kaisa Kask (tel: +372 58481744,
elektronpost:
[email protected]).
11.2. Teenusepakkuja kontaktandmed on:
11.2.1. Teenusepakkuja esindajaks on Rasmus Õisma (elektronpost:
[email protected]).
11.2.2. Teenusepakkuja kontaktisik on Mark Erik Kink (tel: +372 53007072, elektronpost:
[email protected]).
11.2.3. Kontaktandmed kasutajatoele pöördumiste esitamiseks on
[email protected], tel:
+372 5333 4770.
12. Lõppsätted
12.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
12.2. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja
selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
12.3. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida
lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.
3
12.4. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
12.5. Lepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
12.6. Pooled on lepingu allkirjastanud digitaalselt.
Registrite ja Infosüsteemide Teenusepakkuja
Keskus
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
4
Leping nr 2/8-23
Lisa 1
TEHNILINE KIRJELDUS
1. Tutvustus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) soovib leida partnerit, kes pakuks maksete vahendamise
teenust läbi Avaliku E-toimiku (AET).
AET on keskkond, kus kohustatud isik saab vaadata ja tasuda talle määratud rahalisi kohustusi.
Näitena tasub kohustatud isik kohustust MTÜ-le või muule organisatsioonile. Hetkel on meil nimekirjas ca
450 erinevat organisatsiooni, kellel kõigil on erinevad pangakontod.
Kohustuse tasumiseks on AET-i kohustuse juures makseplokk, mille kaudu saab kohustust tasuma asuda.
Seega saab teenuse poole pöörduja olla ainult RIK.
Hetkel prognoositav kannete arv aastas on 1000 – 2000 kannet ning keskmine makse suurus 300 eurot.
2. Maksevahendamise kriteeriumid on järgmised:
Maksevahendaja võtab maksevahenduse teenustasu makstavast summast ja Registrite ja Infosüsteemide
Keskusele ei teki eraldiseivaid väljaminekuid.
Soovime (hinna)pakkumist vastavale tootele/teenusele 4 aastaseks perioodiks.
Teenuse kasutamise orienteeruv algus on juuni 2023. Täpne algus aeg fikseeritakse vastavalt lepingule
kirjalikult taasesitataval viisil ja alates sellest hakkab 4 aasta periood kehtima.
Pakkumuste hindamise kriteeriumiks on madalaim hind ühe makse vahendamise kohta.
Juhul, kui erinevatel pakkumustel on võrdne maksumus, heidab hankija pingerea järjekoha määramiseks
pakkumuste vahel liisku.
3. Protsessikirjeldus:
3.1. AET-i kasutaja (kohustatud isik/maksja) avab AET-is talle määratud kohustuse.
3.2. Sisestab summa, mida soovib tasuda.
3.3. Valib sobiva panga (pangaikooni). Miinimum vajadus Swedbank, SEB, LHV, Coop, Luminor.
3.4. Pangaikoonile klikkides suunatakse maksja panga sisselogimise vaatesse ja samaaegselt
pangaikoonile vajutamisega genereeritakse vajalike andmetega makselink.
3.5. Kui maksja tasub X summa, siis Maksevahendaja arvutab ise tasutavast summast maha kokkulepitud
teenustasu.
Näiteks: Maksja tasub summa 300. Maksevahendaja saab makse ja arvutab sealt ise endale
teenustasuks maha 0,50 senti. Maksevahendaja kannab makse saajale(MTÜ) edasi 299.50 eurot.
Maksevahendaja saadab AET-i tagasi info, et kohustusest tasuti 300 eurot.
Sel viisil „tasub“ teenustasud makse saaja, kes saab teenustasude võrra väiksema summa kätte.
3.6. Maksja suunatakse tagasi AET-i kohustuse vaatesse ning kohustuse info peab sooritatud makse
tagajärjel olema uuenenud.
3.7. Maksevahendaja kannab makse saajale (MTÜ-le) edasi 299.50 eurot. Maksevahendaja paneb ’makse
selgituse’ reale kaasa maksja isikukoodi ja meie viite. Sellisel kujul: „ANNETAJA:49105260089
(Prokuratuuri makse)“. See info on vajalik, et MTÜ saaks laekumist deklareerida Maksu- ja
Tolliametile.
3.8. RIK tagab teenuse integreerimise vastavalt teenuseosutaja suunistele (API dokumentatsioon).
5
4. Andmed, mida edastatakse makse vahendamisel:
4.1. Maksja /saaja pangakonto numbrid (IBAN)
4.2. Maksja/saaja nimi (Kes maksab ja kellele makstakse)
4.3. Selgituse tekst, mis sisaldab ka maksja isikukoodi (vajalik, et MTÜ teaks, kes on teinud annetuse,
kuna neil on kohtustus seda iga aasta deklareerida MTA’le)
4.4. Makstavad summad (see ei ole andmete seisukohast oluline)
4.5. Viitenumber (kui on võimalik genereerida või kui on kaasa antud)
4.6. RIK kohustub genereerima viitenumbrid ja maksega edastama vastavalt regioonistandarditele.
4.7. Täiendavad andmed, mida on võimalik edastada, on välja toodud teenuseostaja API
dokumentatsioonis
4.8. Eelnimetatud andmed edastab RIK teenuseosutajale.
6