Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Saatja: Kaire Kiviselg </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=A4ED9A676D854DFAA0F1DA8BFA6EEC50-KAIRE KIVISELG> Saaja: KRA-Registreerimine Teema: FW: EIS 23.05.2023 Ametit puudutab e-kirja punkt 1 1. SOM/23-0609 - Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 Muudatusega võimaldatakse töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (edaspidi palgavahe hüvitis). Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse töötajale kuni kuus kuud (kuni 180 kalendripäeva) tuberkuloosi korral ja ca neli kuud (122 kalendripäeva) mõne muu haiguse korral. Kehtiva korra järgi on haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi korral ja 182 järjestikust kalendripäeva muu haiguse korral. Tööandja saab edaspidi terviseseisundi tõttu töölepingu lõpetada juhul, kui töötaja ei suuda tööülesandeid täita kuue kuu jooksul. NB! Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus), mille kohta KaM esitas tähelepanekud. Kooskõlastustabelis seda kajastatud ei ole. Resolutsioon: Palun kaitsevalmiduse osakonnal eelnõu läbi vaadata ja vajaduse korral koostada vastus; tähtaeg 16.06.2023. Palun Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil anda eelnõu kohta arvamus; tähtaeg 09.06.2023. From: Liina Martinson <[email protected]> Sent: Tuesday, May 23, 2023 3:38 PM To: legal <[email protected]>; Juhatajad <[email protected]>; kantselei <[email protected]>; juhiabid <[email protected]>; Mikk Tarros <[email protected]>; oigusjuhid <[email protected]> Subject: EIS 23.05.2023 Tere Kaitseministeeriumi valitsemisala puudutav eelnõu: 1. SOM/23-0609 - Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 Muudatusega võimaldatakse töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (edaspidi palgavahe hüvitis). Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse töötajale kuni kuus kuud (kuni 180 kalendripäeva) tuberkuloosi korral ja ca neli kuud (122 kalendripäeva) mõne muu haiguse korral. Kehtiva korra järgi on haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi korral ja 182 järjestikust kalendripäeva muu haiguse korral. Tööandja saab edaspidi terviseseisundi tõttu töölepingu lõpetada juhul, kui töötaja ei suuda tööülesandeid täita kuue kuu jooksul. NB! Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus), mille kohta KaM esitas tähelepanekud. Kooskõlastustabelis seda kajastatud ei ole. Resolutsioon: Palun kaitsevalmiduse osakonnal eelnõu läbi vaadata ja vajaduse korral koostada vastus; tähtaeg 16.06.2023. Palun Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil anda eelnõu kohta arvamus; tähtaeg 09.06.2023. Muu EIS-is kooskõlastamiseks esitatud eelnõu: 2. MEM/23-0617 - Regionaalministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine“ eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8e2995e3-7803-4b51-a228-723a7fef260a Eelnõuga kaotatakse abikõlbliku tarkvara või riistvara soetamise kulu alampiir, mis võimaldab riiklikku järelevalvet teostaval Keskkonnaametil soetada järelevalvetoimingute läbiviimise tõhustamiseks tarkvara või riistvara, mille maksumus on alla 2000 euro ja seeläbi tõhustada järelevalve kvaliteeti. Kehtestatakse erand kalapüügi andmete elektrooniliseks esitamiseks soetatud riistvara tähistamiseks. Erandi kehtestamise vajaduse on tinginud asjaolu, et kutseline kalur kasutab toetusega soetatud riistvara sellistes töö- ja keskkonnatingimustes, kus märgistamise nõuet riistvaral on keeruline täita. Sätestatakse ühtsed määrad kohaliku algatusrühma toetuse arvutamiseks. Tervitades Liina Martinson Õigusloome osakond Kaitseministeerium 7170072 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Justiitsministeerium Meie 22.05.2023 nr 1.2-2/58-1 Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume kooskõlastusi hiljemalt 16. juuniks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Rakendusaktide kavandid 4. VTK kooskõlastustabel Lisaadressaadid: Tervisekassa Eesti Töötukassa Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Perearstide Selts Eesti Haiglate Liit Tööinspektsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Patsientide Liit Eesti Töötervishoiuarstide Selts Andmekaitse Inspektsioon Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Õiguskantsler Notarite Koda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Lii Pärg [email protected]  EELNÕU 09.05.2023 Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks § 1. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlustatud isik, kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on füüsilisest isikust ettevõtja, kohtutäitur ja notar, kes maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele.“; 2) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse tekib äriregistrisse kandmisest, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas või Notarite Kojas registreerimisest 14- päevase ooteaja möödumisel. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda või Tartu Maakohtu registriosakond on kohustatud esitama Tervisekassale isiku Tervisekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud kindlustuskaitse tekkimise andmed seitsme kalendripäeva jooksul äriregistrisse kandmisest või ametisse asumisest.“; 3) paragrahvi 10 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku tegevuse lõpetamisest, ametist vabastamisest või tagandamisest kümne kalendripäeva jooksul äriregistris kustutamiskande tegemisest, ametist vabastamisest või tagandamisest. (4) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud isiku kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel tema tegevuse peatamise, sealhulgas hooajalise tegevuse peatamise äriregistrisse kandmisest, ametisoleku või ametivolituste peatamisest. Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda on kohustatud teatama Tervisekassale isiku tegevuse, ametisoleku või ametivolituste peatamisest kümne kalendripäeva jooksul äriregistris peatamiskande tegemisest, ametisoleku või ametivolituste peatamisest. (5) Kui isik jätkab pärast ametisoleku või ametivolituste peatamist ettevõtlusega või tema ametisoleku või ametivolituste peatamine lõpeb, on Tartu Maakohtu registriosakond, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda kohustatud esitama Tervisekassale ettevõtluse jätkamise andmed kümne kalendripäeva jooksul jätkamisest või peatamise lõppemisest. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.“; 4) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 1 „(4) Haigushüvitist võib maksta isikule, kes saab isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.“; 5) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 1 alusel; 4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 3 alusel;“; 6) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) kindlustatud isiku töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 lõike 1 alusel;“; 7) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument. Töövõimetusleht võib sisaldada ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal. Töövõimetuslehe kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja see edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse.“; 8) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus on tervishoiutöötajal. Töövõimetuslehe väljakirjutaja vastutab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest. Töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust ei ole kiirabi osutamisel ega tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõigetes 4 ja 6 nimetatud isikutel.“; 9) paragrahvi 52 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Ämmaemandal on haiguslehe väljakirjutamise õigus raseda või emapuhkuse õigust omava isiku töö- või teenistuskohustuste täitmise kergendamiseks või tööst keeldumiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 alusel.“; 10) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Haiguslehte, mis sisaldab ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 alusel, on õigus välja kirjutada ainult arstil.“; 11) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Kindlustatud isiku endisel tööandjal või füüsilisest isikust ettevõtjal ei ole kohustust teha töövõimetuslehele omapoolseid kandeid, kui eelmisele töövõimetuslehele järgnev töövõimetusleht algab pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.“; 12) paragrahvi 53 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehe lõpetamisele järgnevast kuupäevast.“; 2 13) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui kindlustatud isikule on antud terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 1 alusel, maksab Tervisekassa kindlustatud isikule haigushüvitist. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasu või palgaga (edaspidi töötasu) on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga.“; 14) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui kindlustatud isikul on õigus haigushüvitisele käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 1 alusel ning talle antakse ajutiselt terviseseisundile vastav töö töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 alusel, jätkab Tervisekassa kindlustatud isikule haigushüvitise maksmist käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punkti 41 alusel alates haiguslehe alusel töötamise esimesest päevast. Maksmist ei jätkata kauem kui käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani. Hüvitis koos selle ajavahemiku eest saadava töötasuga on võrdne haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasuga.“; 15) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 41 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu, lähtudes haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.“; 16) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on tööst keeldumine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 3 alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punkti 1 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates teisest päevast, millal ta keeldus töö- või teenistuskohustusi täitmast.“; 17) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on terviseseisundile vastava töö andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 lõike 1 alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates päevast, millal ta asus töö- või teenistuskohustusi täitma.“; 18) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui haigushüvitise maksmise aluseks on ajutiselt terviseseisundile vastava töö andmine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 alusel, tekib kindlustatud isikul õigus käesoleva seaduse § 54 lõike 4 alusel arvutatavale haigushüvitisele alates päevast, millal ta asus ajutiselt tegema terviseseisundile vastavat tööd, kuid kõige varem 61. töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast.“; 19) paragrahvi 59 lõikes 1 asendatakse arv „14“ arvuga „60“; 20) paragrahvi 59 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 3 „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja lõikes 2 nimetatud piirang ei kehti juhul, kui kindlustatud isik saab töötasu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 või § 124 alusel.“; 22) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tööandja tohib lubada isiku töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 või § 124 alusel töö- või teenistuskohustusi täitma töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal, kui töötaja ja tööandja järgivad tervishoiutöötaja poolt haiguslehele märgitud ettepanekuid terviseseisundile vastavate töö- või teenistustingimuste kohta.“; 23) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 28 ja 29 järgmises sõnastuses: „(28) Käesoleva seaduse 2024. aasta 1. aprillil jõustunud muudatusi rakendatakse pärast 2024. aasta 1. aprilli toimunud kindlustusjuhtumite puhul avatud uutele haiguslehtedele. (29) Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise või terviseseisundile vastava töö andmise haigusleht enne 2024. aasta 1. aprilli, kohaldatakse tema kindlustusjuhtumile käesoleva seaduse enne 2024. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsiooni.“; 24) seadust täiendatakse §-ga 893 järgmises sõnastuses: „§ 893. Töövõimetuse ennetamise süsteemi järelhindamine Sotsiaalministeerium analüüsib töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel ajutist terviseseisundile vastava töö andmist ning selle ajal hüvitise maksmise mõju ja tulemuslikkust hiljemalt 2029. aastal.“. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 83 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tähenduses“ tekstiosaga „, välja arvatud haiguslehe alusel teenistuses olemisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 või § 124 alusel“; 3) paragrahvi 93 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ametniku võib teenistusest vabastada töövõime vähenemise tõttu, kui ametnik ei saa oma teenistusülesandeid täita üle kuue kuu aasta jooksul.“; 4) paragrahvi 93 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui ametnik on teenistuses haiguslehe alusel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 või § 124 alusel, ametiasutusel on võimalik ametniku nõusolekul kohandada ametikohta või muuta ametniku teenistustingimusi või kui ametnikku on võimalik tema nõusolekul üle viia samas ametiasutuses teisele ametikohale, kus ülesannete täitmine vastab tema töövõimele ning sobib tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega.“; 4 5) seadust täiendatakse §-ga 1346 järgmises sõnastuses: „§ 1346. Käesoleva seaduse § 48 rakendamine Ametnikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud töövõimetusleht või kellel tekib õigus emapuhkusele enne 2024. aasta 1. aprilli, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024. aasta 1. aprilli kehtinud § 48.“. § 3. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 ja ravikindlustuse seaduse §-s 54 sätestatud hüvitistele lisaks töövõimetuslehe alusel makstavat hüvitist, välja arvatud ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhul, töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse aja eest summas, mis ei ületa koos nimetatud sätete alusel makstavate kohustuslike hüvitistega töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud töötaja keskmist töötasu ega § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks.“; 2) paragrahvi 3 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „18) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 ja ravikindlustuse seaduse §-s 54 sätestatud hüvitistele lisaks töövõimetuslehe alusel makstavat hüvitist, välja arvatud ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhul, mis vastab koos kohustuslike hüvitistega füüsilisest isikust ettevõtja eelmise aasta kalendripäeva keskmisele sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 sätestatut.“. § 4. Tervisekassa seaduse muutmine Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Tervisekassa võib oma ülesannete täitmisel koostatud nõude, haldusakti või muu dokumendi toimetada füüsilisele isikule kätte posti teel tähtkirjaga, lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt. Elektroonilist kättetoimetamise viisi kasutatakse juhul, kui on mõistlikult võimalik eeldada, et isikul on juurdepääs enda elektronpostile. (32) Elektronposti aadressil saatmisel loetakse dokument kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisest, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine.“. § 5. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 23“ tekstiosaga „lõigetes 23 ja 24“; 2) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses: 5 „(24) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu ravikindlustuse seaduse alusel Tervisekassalt, ei või ta avaldust Tervisekassale esitada.“. § 6. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 101 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Katseaja hulka ei arvestata seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine oli takistatud, eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu, täitis haiguslehe alusel töötamise ajal tavapärasest erinevaid tööülesandeid või kasutas puhkust.“; 2) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Emapuhkuse õigusega töötaja töötingimused Emapuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus töölt äraoleku ajal.“; 3) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (edaspidi töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu), välja arvatud haiguslehe alusel töötamise korral. Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda täita tööülesandeid 12-st kuust kuuel.;“; 4) paragrahvi 97 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse § 88 lõikes 1, välja arvatud punktis 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 13910 järgmises sõnastuses: „§ 13910. Raseda ning emapuhkuse õigusega töötaja töötingimuste rakendamine Isikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud haigusleht või kellel tekib õigus emapuhkusele enne 2024. aasta 1. aprilli, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024. aasta 1. aprilli kehtinud § 18.“. § 7. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse §-dega 123 ja 124 järgmises sõnastuses: „§ 123. Haiguslehe alusel töötamine (1) Töötajal ja tööandjal on õigus kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva ning töökohustuste täitmisest 6 vabastatus kestab vähemalt 90 kalendripäeva kuni ravikindlustuse seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani. (2) Tööandja ja töötaja on kohustatud järgima haiguselehele märgitud terviseseisundile vastavaid töötingimusi. (3) Kui tööandjal ei ole võimalik pakkuda töötajale tema terviseseisundile vastavaid töötingimusi, ei tohi töötaja haiguslehe alusel töötada. (4) Tööandja ei või haiguslehe alusel töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% enne haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevale eelnenud päeval kokku lepitud töötasust. (5) Lisaks tööandja makstavale töötasule saab töötaja haigushüvitist ravikindlustuse seaduses ette nähtud tingimustel ja korras. (6) Töötaja ja tööandja võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe igal ajal üles öelda. § 124. Raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja haiguslehe alusel töötamine (1) Rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töötamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatut. (3) Rase ja emapuhkuse õigusega töötaja võib keelduda haiguslehe alusel tööülesannete täitmisest, kui tööandjal ei ole võimalik anda talle tema terviseseisundile vastavat tööd või töötaja loobub pakutavast tööst.“. § 8. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. veebruaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 7  Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haigushüvitise maksmise perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Erandiks on rasedad, kellele ämmaemand on väljastanud asjakohase tõendi ja kelle töö- või teenistustingimusi võimaldatakse ajutiselt kergendada või keda võidakse ajutiselt teisele tööle üle viia haiguslehe alusel koos hüvitise maksmisega kuni emapuhkuse alguseni. Kehtiv kord on tekitanud ebavõrdse olukorra teiste töötajate suhtes, kellel pikaajalise haiguse korral selline võimalus puudub. Samuti suurendab see pikaajalise haigusega inimeste töötuse ja vaesuse riski, samuti püsiva töövõimetuse riski. Pikka aega töölt eemal olles muutuvad inimese tööharjumused ja -oskused. Kehtiv kord võimaldab tööandjal lõpetada töötajaga töölepingu ka juhul, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul, mistõttu võivad kaotada töö ka need töötajad, kelle terviseseisund võimaldaks haiguslehe ajal kergemale tööle üleviimist. Muudatusega võimaldatakse töötajal pärast kahekuulist (60 päeva) haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (edaspidi palgavahe hüvitis). Kergemale tööle üleviimist ja palgavahe hüvitise saamist võimaldatakse töötajale kuni kuus kuud (kuni 180 kalendripäeva) tuberkuloosi korral ja ca neli kuud (122 kalendripäeva) mõne muu haiguse korral. Kehtiva korra järgi on haigushüvitise maksmise maksimaalne pikkus 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi korral ja 182 järjestikust kalendripäeva muu haiguse korral. Tööandja saab edaspidi terviseseisundi tõttu töölepingu lõpetada juhul, kui töötaja ei suuda tööülesandeid täita kuue kuu jooksul. Uue süsteemi positiivne mõju seisneb pikaajalise haigusega inimeste jaoks tööhõives jätkamisest tulenevas üldise elukvaliteedi paranemises ja tööandjate jaoks tööjõupuuduse leevendamises. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid. Vajaduse korral töövõimet toetavate teenuste osutamine varajasemas etapis võimaldab kiiremat tööle naasmist ja töövõime täielikku taastumist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Lii Pärg ([email protected], telefon 591 43942) ning töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Sandra Kuus ([email protected], telefon 626 9251). Eelnõu väljatöötamisel osalesid Tervisekassa töövõimetushüvitiste teenusejuht Lea Kalda ([email protected], telefon 53 418 960), õigusosakonna jurist Kristiina Aavik ([email protected], telefon 603 3611) ja klienditeeninduse osakonna peaspetsialist Tea 1 Matson ([email protected], telefon 620 8426). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected], telefon 626 9731). Eelnõu mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak ([email protected], telefon 626 9195) ja analüütik Marian Juurik ([email protected], telefon 626 9268). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], telefon 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse ravikindlustuse seadust (RaKS), sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust, töölepingu seadust (TLS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga tehtavad peamised muudatused põhinevad pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusel1, mis läbis EIS-i kooskõlastuse ja arvamuse avaldamise ringi (vt seletuskirja lisa 2. VTK kooskõlastustabel) 2022. aastal. Eelnõu eesmärk on seadustada kindlustatud isiku töötamine haiguslehe alusel ehk talle terviseseisundile vastava töö andmine ja tema töötingimuste ajutine kergendamine ning reguleerida sel perioodil kehtivaid hüvitise arvutamise ja maksmise põhimõtteid. Täiendavalt on eelnõusse lisatud pärast VTK kooskõlastusringi läbimist: 1) RaKS-i muudatus, et viia vandetõlkide, kohtutäiturite ja notarite ravikindlustuse andmete esitamine kooskõlla maksukorralduse seaduse, kohtutäituri seaduse ja notariaadiseadusega; 2) RaKS-i muudatus, et kõikide laste põetamisega kaasneks lapsevanemal õigus saada kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitist (kehtiva õigusega on hõlmatud vaid onkoloogilised haigused); 3) RaKS-i muudatus, et vabastada tööandja töövõimetuslehe järglehtedele kannete tegemise kohustusest, kui töösuhe töötajaga on lõppenud; 4) Tervisekassa seaduse muudatus, millega täpsustatakse Tervisekassa dokumentide kättetoimetamist; 5) sotsiaalmaksuseaduse muudatus, et sotsiaalmaksuvabastus laieneks kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, mille puhul kompenseerib tööandja vabatahtlikult töötajale ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva töötasu; 6) tulumaksuseaduse muudatus, et RaKS-i alusel maksustatava tulu saajad ei esitaks Tervisekassale tulumaksu kinnipidamisest vabastamise avaldusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse ravikindlustuse seadust (RaKS). 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/03478963-b650-41ad-8b22-0a602abcdfc3 Toimik: 22-1069 - Pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus 2 Punktidega 1–3 muudetakse RaKS § 5 lõike 3 ning § 10 lõigete 1 ja 3–5 sõnastust, et eemaldada viited Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) registrile ning sätestada notarite ja kohtutäiturite ravikindlustuse alustamiseks ja lõpetamiseks andmete esitamise kohustus Notarite Kojale ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Kuni 2018. aastani registreeriti notarid ja kohtutäiturid MTA maksukohustuslaste registris, mille kaudu edastas MTA andmed Eesti Haigekassale ravikindlustuse tekitamiseks, peatumiseks ja lõpetamiseks. Alates 01.10.2018 peab kohtutäiturite nimekirja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning notarite nimekirja Notarite Koda. Kojad edastavad MTA-le X-tee kaudu andmeid notarite ja kohtutäiturite ametisse asumise, tegevuse peatumise või ametist lahkumise kohta. Nimetatud infot on vaja kindlustuskaitse algamise, peatumise või lõppemise kande tegemiseks ka Tervisekassal, mistõttu tuleb Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ning Notarite Koja andmete edastamise kohustus sätestada ka RaKS-is. Paragrahvi 5 lõike 3 sõnastusest on välja jäänud vandetõlgid, sest tegemist on muudel alustel kindlustatud isikutega. Vandetõlgil on tavaliselt tööleping või ta on FIE. Vandetõlke ei kanta kuhugi mujale registrisse. Punktiga 4 täiendatakse RaKS § 50 lõikega 4, et sätestada isiku õigus saada haigushüvitist ka sel juhul, kui ta saab isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kehtiva seaduse alusel ei ole haigushüvitise maksmise ajal lubatud teenida sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kuna eelnõuga võimaldatakse isikul haiguslehe alusel töötada ajutiselt kergendatud tingimustel, tuleb sätestada ka õigus saada nii tulu kui haigushüvitist samal ajal. Paragrahvi 50 lõikes 4 sätestatakse isiku õigus saada tulu RaKS-is sätestatud tingimustel, mis tähendab, et seaduse teistest sätetest, mis reguleerivad vastavat kindlustusjuhtumit ning hüvitise määramise ja maksmise aluseid, tulenevadki isiku õigused olla samal ajal nii tööl kui haiguslehel. Punktidega 5 ja 6 muudetakse RaKS § 51 lõike 1 punkte 3 ja 4, et asendada viited TLS-ile viidetega TTOS-ile. Praegu on raseda kergemates tingimustes töötamine reguleeritud TLS-is, kuid eelnõuga viiakse rasedad üle TTOS-i, milles sätestatakse ka pikka aega haiguslehel viibiva isiku töötamine haiguslehe alusel (vt eelnõu § 7, TTOS-i muutmine). RaKS § 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41, et reguleerida kindlustatud isiku töötamise jätkamist või tööst keeldumist vastavalt TTOS §-s 123 sätestatule. RaKS § 51 sätestab ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtumid. Töötamise korral TTOS-i uute sätete alusel on tegemist erinevate kindlustusjuhtumitega. Kui pikka aega haiguslehel viibinud isiku terviseseisund seda võimaldab ja ta soovib haiguslehe alusel töötada ning tööandjal on võimalik talle kergemat tööd pakkuda, on tegemist ühe kindlustusjuhtumiga. Raseda kergemale tööle üleviimisel haiguslehe alusel töötamise korral on tegemist teise kindlustusjuhtumiga. Kui rase keeldub töötamisest kergemale tööle üleviimisel haiguslehe alusel, on tegemist kolmanda kindlustusjuhtumiga. Need kolm olukorda on kolm erinevat kindlustusjuhtumit, sest nende puhul on hüvitise maksmise periood ja hüvitise suurus erinevad (vt § 53, nii kehtiv seadus kui eelnõu). Haiguslehe alusel töötamise korral saab isik tööandjalt vähemalt 50% senisest töötasust ja Tervisekassalt ülejäänud osa 100%-st töötasust. Kui rase keeldub töötamast ning soovib olla haiguslehel ja saada üksnes haigushüvitist, saab ta 70% töötasust. Punktiga 7 muudetakse RaKS § 52 lõike 1 sõnastust. Töövõimetusleht on kehtiva seaduse alusel dokument, mis tõendab töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastust. Kuna eelnõuga võimaldatakse isikul haiguslehe alusel töötada, tuleb töövõimetuslehe definitsiooni muuta 3 (töövõimetusleht jaguneb haigus- ja hooldusleheks). Seega on lisaks ajutist töövõimetust tõendavale dokumendile edaspidi tegemist ka ajutise töövõimetuse ajal terviseseisundile vastavate töötingimuste kohandamise infot sisaldava dokumendiga, kui haiguslehe tööst vabastuse põhjuseks on töötingimuste ajutine kergendamine. Eelnõu rakendusaktiga lisatakse rasedale kergemale tööle üleviimise korral ja teistele töötajatele töötingimuste ajutise kohandamise korral tööst vabastuse põhjusel väljastatava töövõimetuslehe andmekoosseisu uus vabatekstiväli, milles arst või ämmaemand (raseda patsiendi korral) kirjeldab haiguse ajal patsiendi töötamise jätkamiseks vajalikke kohandusi ja töötamise piiranguid. Arst või ämmaemand arvestab haiguslehele kohanduste info märkimisel patsiendi terviseseisundit ja tema antud hinnangut oma töökeskkonnale. Kohandamise vajaduse võib tingida nii füüsiliselt raske töö kui ka vaimset suuremat pingutust nõudev töö, mis diagnoosist ja raviplaanist tulenevalt ei pruugi ajutiselt inimese terviseseisundiga sobida. Teatud juhtudel on võimalik, et patsient ei pruugi detailselt kursis olla sellega, milliseid ohtlikke kemikaale, bioloogilisi vm ohutegureid tema töökeskkonnas esineb, mis raseduse kulgu või haigusest tervenemist võivad negatiivselt mõjutada. Seetõttu luuakse ka töötervishoiuarstiga e-konsultatsiooni võimalus. Punktiga 8 muudetakse RaKS § 52 lõiget 2. Kehtiva sätte alusel on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus tervishoiutöötajal, välja arvatud kiirabi osutamisel. Sätte sõnastust täiendatakse nii, et ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lõigetes 4 ja 6 nimetatud isikutel poleks õigust töövõimetuslehti välja kirjutada. Tegemist on 01.10.2023 jõustuva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusega, mille järgi on kliinilised psühholoogid, füsioterapeudid ja logopeedid võrdsustatud tervishoiutöötajaga. Vältimaks mitmeti mõistetavust, on tarvis sätestada, et kuigi nimetatud isikud on võrdsustatud tervishoiutöötajatega, ei oma nad RaKS-i alusel õigust töövõimetuslehti välja kirjutada. Punktiga 9 muudetakse RaKS § 52 lõike 21 sõnastust nii, et ämmaemandal oleks õigus kirjutada haigusleht välja ka emapuhkuse õigust omavale isikule, mitte vaid rasedale. Täiendus on vajalik, sest TTOS § 124 alusel on nii rasedal kui emapuhkuse õigust omaval isikul õigus kergematele töötingimustele. Seega on asjakohane lubada ämmaemandal välja kirjutada haigusleht ka emapuhkuse õigust omavale isikule. Haiguslehte on vaja nii tööst keeldumiseks kui ka töö- või teenistuskohustuste kergendamiseks. Punktiga 10 täiendatakse RaKS § 52 lõikega 23, et seaduse tasemel kehtestada õigus vaid arstil välja kirjutada haiguslehte, mis sisaldab ettepanekuid terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta, kui tegemist on isikuga, kes soovib haiguslehe alusel töötada ning ei ole rase ega oma õigust emapuhkusele. Kui isik pöördub esimest korda tervishoiutöötaja poole, on ka õel õigus haigusleht välja kirjutada, kuid 60 päeva möödumisel, kui isik soovib ja tohib kohandatud tingimustes tööle minna haiguslehe alusel, võib vaid arst selle haiguslehe talle välja kirjutada. Tegemist on pikka aega haiguslehel oleva ja seega võrreldes teiste ajutise töövõimetuse juhtudega raskema tervisekahjustusega patsiendiga. Seetõttu ei saa haiguslehe väljastajaks olla õde, sest patsiendi terviseseisundist tulenevad ajaolud vajavad arsti poolt läbikaalumist, et otsustada mis ajast alates ja missugustes tingimustes võib patsient haiguslehe ajal töötamist jätkata. Näiteks võib mõne raskema terviseseisundi korral olla 61. päevast isegi kohandatud tingimustes tööle naasmine patsiendi jaoks liiga vara. Tervisele ebasobivates tingimustes töötamise jätkamise korral võib juhtuda, et töötaja terviseseisund mitte ei parane, vaid muutub halvemaks ja ta vajab veel rohkem meditsiinilisi teenuseid. Terviseseisundile vastavaid töötingimusi ja vajalikke kohandusi tuleb töövõimetuslehe vastaval andmeväljal kirjeldada, et patsiendi tööandja saaks kaaluda, kas tal on võimalik töötajale selliseid kohandusi teha ja/või kergemate ülesannetega tööd pakkuda. Vajaduse korral võib raviarst patsiendi töötingimuste kohanduste vajaduse küsimuses konsulteerida ka töötervishoiuarstiga. 4 Punktiga 11 täiendatakse RaKS § 53 lõikega 42, et juhul kui töövõimetuslehe kehtivuse ajal on töösuhe töötaja ja tööandja vahel lõppenud, vabastada tööandja kohustusest kinnitada töölt lahkunud isiku esmasele töövõimetuslehele järgnevaid töövõimetuslehti. Töövõimetuslehele omapoolse märke tegemisega kinnitab tööandja isiku õigust töövõimetushüvitisele. Lõppenud töösuhte korral ei tea aga tööandja üldjuhul oma endisest töötajast midagi. Edaspidi maksab Tervisekassa sellisel juhul (kui inimesel puudub tööandjapoolne kindlustus, st tal ei ole töösuhet) isikule järglehtede hüvitised välja vaid esmase töövõimetuslehe kinnituse alusel. Seega, kui arst on järglehe lõpetanud, varasem töövõimetusleht on tööandja poolt kinnitatud, aga töösuhe on lõppenud ja uut töösuhet veel ei ole, suunatakse leht siiski hüvitamisele. Tervisekassa töötab välja vastava arenduse. Väljapakutav lahendus on eelkõige tööandjate huvides, kes muidu peaksid vastutama nende isikute hüvitise saamise õiguse eest, kelle tegemistest nad enam midagi ei tea. Kui aga inimesel on uus tööandja, st on olemas töösuhe, kinnitab lehe uus tööandja. Punktiga 12 muudetakse RaKS § 53 lõike 5 esimest lauset. Kehtiv sõnastus tekitab mitmeti mõistetavust. Tervisekassa maksab isikule hüvitise välja siis, kui tööandja või FIE on teinud enda kanded töövõimetuslehele. Kannete tegemiseks on aega 90 päeva ja see aeg hakkab kulgema tervishoiutöötaja poolt iga töövõimetuslehe lõpetamise kuupäevast. See tähendab, et kui isik ongi rohkem kui 30 päeva töövõimetuslehel, tekivad tal järglehed. Tervishoiutöötaja lõpetab töövõimetuslehe iga 30 päeva tagant, et isikul oleks võimalik hüvitist saada. Seega peab ka tööandja või FIE iga töövõimetuslehe lõppemisel tegema vajalikud kanded. Oluline on rõhutada, et tööandja ei saa avatud töövõimetuslehte täiendada ega sinna kandeid teha. Kui tervishoiutöötaja on lehe lõpetanud, saab tööandja enda kommentaarid ja informatsiooni sinna lisada. Senine sõnastus „asus töö- ja teenistuskohustusi täitma“ on eksitav ja võib tekitada arusaama, et kolmekuulise haiguslehel oleku puhul hakkab 90-päevane tähtaeg kulgema viimase töövõimetuslehe lõpetamise kuupäevast. Seda olukorda aga seadusandja silmas pidanud pole. Punktiga 13 muudetakse RaKS § 54 lõike 3 sõnastust, et kehtestada rasedale kergemale tööle üleviimise korral makstava hüvitise arvutamiseks uued põhimõtted. Kehtiva korra kohaselt (ainult rasedatel, ämmaemanda väljastatud kergemale tööle üleviimise haiguslehe alusel) võetakse palgavahe arvutamisel aluseks inimese haiguslehe algusele eelneval aastal kehtinud keskmine päevatulu ja päevatulu kergemale tööle üleviimise perioodil. Selline hüvitise maksmise kord tingib, et osadel juhtudel jääb inimene ülekohtuselt hüvitisest ilma, osadel juhtudel aga makstakse hüvitist ebaõigelt suures ulatuses: a) kui eelmise kalendriaasta keskmine päevatasu on väiksem (inimene ei töötanud osa aastast või töötas võrreldes hetkel makstava töötasuga madalama palgaga töökohal) kui päevatasu kergemale tööle üleviimise perioodil, siis Tervisekassa töötasu vähenemist ei hüvita. Samas, kuna kergemale tööle üleviimise perioodil inimese tegelik töötasu väheneb, on inimesel õigustatud ootus, et Tervisekassa hüvitaks tegeliku palgavahe, mitte ei võtaks aluseks tema eelmise aasta väiksemat keskmist kalendripäeva tulu; b) kui eelmise kalendriaasta keskmine päevatasu on võrdne tasuga kergemale tööle üleviimise perioodil, siis Tervisekassa töötasu vähenemist ei hüvita. Taas on inimesel õigustatud ootus, et Tervisekassa hüvitaks tegeliku töötasu ja kergema töö eest saadava töötasu vahe; c) kui eelmise kalendriaasta keskmine päevatasu on suurem kui päevatasu kergemale tööle üleviimise perioodil, hüvitab Tervisekassa keskmise päevatasu vähenemise. Selline olukord võib inimesele kujuneda soodsaks juhul, kui ta sai eelmisel kalendriaastal suuremaid preemiaid, müügiboonuseid, koondamishüvitist, töötas võrreldes praegusega kõrgema palgaga töökohal, sai tulu võlaõigusliku lepingu või FIE-na töötamise eest (kahe viimati nimetatud töövormi tulu ei tohiks 5 üldse kergema töö palgavahe hüvitamisel arvestada, kuid Tervisekassa saab selle info MTA-st, sisaldub inimese summaarses sotsiaalmaksus). Arvestades eelnimetatud tegureid, võib eelmise aasta keskmine kalendripäeva tulu olla palju suurem kui praegune töötasu, mida vähendatakse kergemale tööle üleviimise perioodil. Kuna selle näite puhul kergemale tööle üleviimise korral makstav palgavahe ei arvesta inimese tegeliku sissetuleku muutusega, on see kompensatsioonina ebaõiglane. Seega on kehtiv palgavahe hüvitamise skeem raseda seisukohalt kohati ebaõiglane, kuna ei arvesta inimese tegeliku töötasuga vahetult enne kergemale tööle jäämist. Tervisekassa jaoks on punktis c kirjeldatud olukorra puhul tegemist ülemaksmisega. Nii inimestele kui ka tööandjatele on selgem ja õiglane, kui palgavahe hüvitis kergemale tööle üleviimise korral oleks haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu ja kergema töö ajal saadava töötasu vahe. Alljärgnevalt on esitatud Tervisekassa hüvitatava palgavahe arvutamise põhimõtted koos näidetega. Peeter on kergemale tööle üle viidud:  tööandja poolt märgitud töötasude alusel arvestatakse välja kalendrikuu ühe päeva keskmine töötasu enne kergemale tööle üleviimise lehe algust ning kalendrikuu ühe päeva keskmine töötasu kergemale tööle üleviimise ajal. Arvutatakse välja kalendripäeva palgavahe;  kalendripäeva palgavahe korrutatakse kergemal tööl töötatud kalendripäevade arvuga. Mari on raseduse tõttu kergema töö puudumise tõttu tööst vabastatud kogu töövõimetuslehe perioodi või osa töövõimetuslehe perioodist. Tööst vabastuse perioodi eest makstase hüvitist:  Marile on väljastatud haigusleht põhjusega 17 – rasedale terviseseisundile vastava töö andmine, makstakse hüvitist määraga 70%, arvutatuna töötasust enne kergemale tööle üleviimise lehe algust. Kati on kergemale tööle üle viidud 30 päevaks, kuid tunneb, et ei jaksa siiski haiguse ajal töötada ning laseb lehe pärast 15 päeva lõpetada. Arst väljastab talle 16. päevast haiguslehe ning sellisel juhul saab Kati 15 päeva eest palgavahe hüvitist ja alates 16. päevast makstakse talle hüvitist määraga 70% eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Liisa on üle viidud kergemale tööle ja talle väljastatakse kergemale tööle üleviimise perioodil lapse põetamiseks 8-päevane hooldusleht:  hooldusleht hüvitatakse 80% määraga, võttes aluseks eelmise kalendriaasta keskmise tulu;  kalendripäeva palgavahe (enne kergemale tööle üleviimist ja kergema töö ajal) korrutatakse kergemal tööl töötatud kalendripäevade arvuga;  nende päevade eest, mis Liisa on hoolduslehel, talle palgavahe hüvitist ei arvutata. Alusandmed ja arvutused (tabel 1):  Peetri, Kati ja Liisa tööandjaga kokku lepitud kuutöötasu enne kergemale tööle üleviimise haiguslehe algust oli 1200 eurot (kalendripäeva keskmine töötasu 40 eurot);  Peetri, Kati ja Liisa kokkulepitud kuutöötasu kergema töö ajal on 600 eurot (kalendripäeva keskmine töötasu 20 eurot; palgavahe võrreldes töötasuga enne kergemale tööle üleviimist 20 eurot). Peetril on sellisel juhul Tervisekassa makstavaks palgavahe hüvitiseks 600 eurot, Katil on õigus saada palgavahe hüvitist 15 päeva eest 300 eurot ning Liisal on õigus saada 22 päeva eest palgavahe hüvitist 440 eurot (tabel 1). Tabel 1. Palgavahe hüvitise maksmine toodud näidete korral Peeter Kati Liisa Kergemal tööl töötatud päevade arv 30 15 22 6  Tervisekassa hüvitab palgavahe (euro) 600 300 440 Tööandja maksab töötasu (euro) 600 300 440 Saadav tulu kokku (euro) 1200 600 880 Kui inimesel on mitu tööandjat, siis:  liidetakse kokku inimese kõikide tööandjate makstavad kuutöötasud enne kergemale tööle üleviimise lehe algust ja kokkulepitud kuutöötasud kergemale tööle üleviimiseks väljastatud haiguslehe ajal. Saadud summa teisendatakse ühe kalendripäeva keskmiseks töötasuks ning arvutatakse välja kalendripäeva palgavahe;  korrutatakse kalendripäeva palgavahe kergemal tööl töötatud kalendripäevade arvuga. Punktiga 14 täiendatakse RaKS § 54 lõikega 4, et reguleerida ajutiselt terviseseisundile vastava töö andmise korral haigushüvitise maksmise alustamise ja lõpetamise tähtaegu ja hüvitise suurust. Kindlustatud isikul peab olema tekkinud õigus haigushüvitisele RaKS § 51 lõike 1 punkti 1 alusel (haigus või vigastus, mille tõttu ei olda võimeline töötama / teenistuses olema). Kui isik asub tööle või teenistusse TTOS § 123 alusel, muutub tema kindlustusjuhtum – haigushüvitise maksmist jätkatakse, kuid teisel õiguslikul alusel (RaKS § 51 lõike 1 punkt 41). Teisel õiguslikul alusel makstavale haigushüvitisele tekib kindlustatud isikul õigus alates haiguslehe alusel töötamise esimesest päevast kuni RaKS § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani. See tähendab, et terviseseisundile vastava töö andmise korral makstavat hüvitist on kindlustatud isikul õigus saada sama kaua kui teiste haigushüvitise saamise juhtude korral – kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid kõige rohkem 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi korral ja 182 järjestikust kalendripäeva muu haiguse korral. Terviseseisundile vastava töö andmise korral makstava haigushüvitise arvutamisel lähtub Tervisekassa tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust ja terviseseisundile vastava töö tegemise ajavahemikul makstavast töötasust. Tervisekassa hüvitab kindlustatud isikule nende kahe töötasu vahe, mis saab olla maksimaalselt 50% võrreldes varasema töötasuga, kuna tööandja makstav töötasu terviseseisundile vastava töö andmise perioodil ei tohi TTOS-is sätestatud kohaselt jääda alla 50% võrreldes varasema töötasuga. Hüvitise maksmise muudatused toovad kaasa olukorra, kus osadele inimestele arvutatakse hüvitist (haigus- ja hooldushüvitised), võttes aluseks MTA-st saadavad eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmed, osadel juhtudel (kergemale tööle üleviimisega seotud palgavahe hüvitised) aga töövabastusele eelneval päeval kehtinud tööandja esitatud töötaja kokkulepitud töötasu andmed. Osadel juhtudel, kui inimese töötasu on järgmisel aastal tõstetud, võiks olla inimesel kasulikum saada hüvitist tööst vabastusele eelnenud päeval kehtinud töötasu aluseks võttes. Samas võib mõnede inimeste puhul olla olukord ka vastupidine. Rahaliste hüvitiste arvutamise aluseks olevad andmed peavad olema usaldusväärsed ja kontrollitavad. Ajutise töövõimetuse hüvitise kulud on üks suuremahulisemaid avatud kohustusi ravikindlustuse eelarve vahenditest. Seetõttu lähtubki Tervisekassa enamiku ajutise töövõimetuse juhtude (n-ö tavalised haiguslehed ja hoolduslehed) korral eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmetest, mis on MTA poolt kontrollitud ja seega usaldusväärsed andmed. Arvestades, et Tervisekassale esitati 2022. aastal ca 753 000 haigus- ja hoolduslehte hüvitise maksmiseks, hakkavad kergemale tööle üleviimise palgavahe hüvitised moodustama kõigist hüvitise juhtudest võrdlemisi väikese osa (prognoositavalt ca 5400 juhtu aastas). Nende hüvitise arvutamise aluseks esitatud andmete ülekontrollimise halduskoormus ei ole väga suur. Lisaks, kui 7 eelnõuga kehtestatakse tööandja kohustus tagada vähemalt 50% töötasu, on Tervisekassal võimalik andmete õigsuse kontrolli automatiseerida. Punktiga 15 täiendatakse RaKS § 55 lõikega 9. RaKS § 55 reguleerib keskmise kalendripäeva tulu arvutamist. Raseda, emapuhkuse õigust omava isiku ja haiguslehe alusel töötava isiku kindlustusjuhtumid on reguleeritud eelnõus ning tulevikus RaKS § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 41. Nende kindlustusjuhtumite puhul arvutab Tervisekassa keskmise kalendripäeva tulu, võttes aluseks isiku töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu. Kuna nende kindlustusjuhtumite puhul on sihtrühm väike (väiksem kui nn tavaliste haigus- ja hoolduslehtede puhul), saab siinkohal aluseks võtta eelmise päeva töötasu ning ei pea vaatama eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Punktiga 16 muudetakse RaKS § 56 lõiget 11. Sättes muutub viide – seni oli raseda kergemale tööle üleviimine reguleeritud TLS-is. Eelnõuga viiakse see TTOS-i, mistõttu tuleb kindlustusjuhtumi alguspäeva puhul viidata TTOS-ile. Sätte eesmärk on kehtestada haigushüvitise maksmine kindlustatud isikule alates teisest päevast juhul, kui isik keeldub kergemale tööle üleviimisest. Oluline on tähele panna, et säte viitab omakorda ka RaKS § 54 lõike 1 punktile 1 – kui rase keeldub töötamast haiguslehe alusel, saab ta hüvitist alates teisest päevast 70%. Vaadates juurde RaKS § 55 lõiget 9, tuleb võtta aluseks tööandja poolt haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu ning sellest arvutatakse isiku hüvitis ehk sellest maksab Tervisekassa 70%. Punktiga 17 muudetakse RaKS § 56 lõike 2 sõnastust eesmärgiga viia sätte viide vastavusse TTOS § 124 lõikega 1 (terviseseisundile vastava töö andmine). Kehtiva korra kohaselt toimub rasedale hüvitise maksmine alates terviseseisundile vastava töö andmise kuupäevast, mille esitab Tervisekassale raseda tööandja. Punktiga 18 täiendatakse RaKS § 56 lõikega 21, et kehtestada kindlustatud isikule õigus haigushüvitisele alates päevast, millal ta asus ajutiselt tegema terviseseisundile vastavat tööd TTOS § 123 alusel, kuid kõige varem 61. töö- või teenistuskohustuste täitmise vabastuse päevast. Eelnõu koostamisele eelnes analüüsi2 etapp, kus kaaluti erinevaid lahendusi ekspertide grupis, tutvuti pikaajalise ajutise töövõimetusega patsientide lugudega ja varasemate uuringutega. Leiti, et kõige tõhusama tulemuse annab see, kui hakata tööle naasmist rakendama üle 60 järjestikuse päeva haiguslehte kasutavatel inimestel. Oluline on, et pikaajalise haigusega kaasneva ajutise töövõimetuse esimesel kahel kuul saaks inimene rahulikult keskenduda tervenemisele, sh taastusravile. Samuti on uuringud näidanud, et üle 60 päeva haiguslehel viibivatel inimestel on kõige suurem risk ajutisest töövõimetusest püsiva töövõimetuse tekkeks ja tööhõivest väljalangemiseks. Samuti vähendab pärast 60. haiguslehe päeva rakendatav meede hüvitiste väärkasutuse riski, mis võiks kaasneda ajutise töövõimetuse esimesest päevast palgavahe maksmise võimaluse loomisel. Ajutise töövõimetuse ajal töötamise jätkamise kohandusteks on inimese töökoormuse vähendamine ja/või tööülesannete kergendamine (nt rakendada töötingimusi, milles ei tohi tõsta teatud raskusega esemeid või teatud ajaks ajutiselt eemalduda tööst, mis eeldab otsest kliendisuhtlust jne). Töökoormuse vähendamine ajutise töövõimetuse ajal võimaldab seda, et inimene saab väiksema koormusega tööle naasta ning samal ajal ennast ravida ja vajaduse korral taastusravis osaleda ja olla tööelus oma võimete piires aktiivne. 2 Sotsiaalministeerium. 2021. Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamise meetme väljatöötamise analüüs. https://sm.ee/media/2457/download. 8 Eelnõuga luuakse õiguslik alus pikaajalise ajutise töövõimetusega inimesele töötada kohandatud tingimustes alates 61. haiguspäevast, kuid ei kohustata teda selleks. Arvestatud on, et kindlasti ei ole kõik pikaajalisel haiguslehel olevad inimesed valmis töötama. Samuti ei pruugi nad olla valmis töötama kohe 61. haiguspäevast, vaid näiteks alles peale 90 päeva. Nii kohandatud tingimustes töötamise aeg kui ka ajutisel töövõimetuslehel viibimise aeg on individuaalne ning sõltub inimese terviseseisundist ja võimekusest töötada, samuti tööandja võimalustest teha vajalikke kohandusi või pakkuda kergemat tööd. Eelnõu kohaselt võimaldatakse Tervisekassa poolt isikule osaliselt saamata jäänud töötasu kompenseerida ajutise töövõimetuse 61.–182. päeval (tuberkuloosi korral 61.–240. päeval) ehk maksimaalselt 122 päeva (tuberkuloosi korral maksimaalselt 180 päeva). Samal ajal võimaldatakse inimesele vajaduse korral ka juurdepääs töövõimet toetavatele teenustele. Kehtiva korra kohaselt pikendab arst pikaajalise haigusega isiku haiguslehte ühe kuu kaupa. Kui patsisent käib ravi käigus arsti korralisel vastuvõtul, tasub vähemalt 90 päeva kestva ajutise töövõimetuse vajadusega ravi korral patsiendi raviarstil kaaluda, kas ja millal haiguslehel viibiva isiku terviseseisund võimaldab tal kohandatud tingimustes töötada ning arutada patsiendi valmisolekut täita haiguse ravi kõrvalt töökohustusi kas kergemaid ülesandeid ja/või osalise ajaga. Algatus kergemale tööle üleviimiseks võib tulla ka patsiendilt, kuid raviarstil tuleb siis kaaluda patsiendi terviseseisundit, ohutegureid ja tööülesannete iseloomu, samuti selgitada patsiendile, millistes tingimustes ja milliste kohandustega on haiguslehe ajal võimalik töötada, et mitte seada ohtu tervise taastumist ega võimalust kasutada toetavaid teenuseid. Patsiendi algatuse korral saab ta olemasolevate võimaluste juures oma soovi väljendada arsti vastuvõtul suuliselt või teavitada perearsti elektroonselt, kasutades nt e-perearstikeskuse süsteemi. Kui patsiendi terviseseisund võimaldab ja ta on valmis haiguslehe ajal kohandatud tingimustes töötama, väljastab arst vastava tööst vabastuse põhjusega haiguslehe, milles sisaldub andmeväli töötamise jätkamiseks vajalike kohanduste kirjeldusega, sh vajaduse korral teenuste kasutamise soovitused. Haiguslehe andmeväljal sisalduv info on nähtav eesti.ee töövõimetuslehtede lahenduse kaudu patsiendile endale, tööandjale ja ka Eesti Töötukassale. Kui raviarstil on kohanduste kirjeldamisel raskusi või tekib küsimusi, on tal võimalik konsulteerida töötervishoiuarstiga. Näiteks võib töötervishoiuarsti konsultatsioon olla vajalik olukorras, kus töökeskkonnas on palju töötaja tervist mõjutavaid ohutegureid (nt töö kemikaalidega vms) või kui tegemist on keeruliste tööprotsessidega, samuti juhul, kui töötaja haigestumine on seotud tööga/töökeskkonnaga. Punktiga 19 muudetakse RaKS § 59 lõikes 1 kehtestatud hooldushüvitise maksmise päevade arvu – varasema 14 kalendripäeva asemel on edaspidi võimalik saada hooldushüvitist kuni 60 kalendripäeva eest. Tervisekassa hüvitab praegu kõikidel põhjustel hoolduslehti alates 1. päevast, hüvitise määr on 80% töötasust. Muudatuse eesmärk on hoolduslehtede alusel hüvitatavate päevade arv alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise kestuse osas ühtlustada – hooldusleht väljastatakse kuni tervenemiseni või maksimaalselt 60 päevaks. Loobutakse diagnoosipõhisest lähenemisviisist – varem oli vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamisel, kui haigusjuhtum algas haiglas, võimalik saada hüvitist 60 päevaks hoolduslehe alusel. Edaspidi võimaldatakse vastavalt vajadusele ka teistel raskema ja pikema tervenemise ajakuluga põetamise vajaduse juhtudel olla lapsevanematel lapsega hoolduslehel ja saada hooldushüvitist kauem kui kaks nädalat. Punktiga 20 tunnistatakse RaKS § 59 lõige 11 kehtetuks. Kuna kõikide laste puhul võimaldatakse eelnõuga viibida hoolduslehel senise 14 päeva asemel 60 päeva, ei ole põhjust eristada hoolduslehel viibimise alust ehk seda, mis haiguse tõttu hoolduslehel viibitakse. Kui tervishoiutöötaja otsustab, et laps vajab pikka aega ravi, on õigus väljastada hooldusleht kuni 60 päevaks, hoolimata sellest, mis haigusega on tegemist. Kehtiva korra kohaselt võimaldati kuni 60 päeva hoolduslehte vaid neil juhtudel, kui lapse haigestumise põhjuseks oli pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algas haiglas. 9 Punktiga 21 täiendatakse RaKS § 60 lõikega 11, et võimaldada maksta kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse ajal töötasu juhul, kui töötaja töötab ajutiselt terviseseisundile kohandatud tingimustes (on kergemale tööle üle viidud). Praegu on kehtestatud piirang, et ei saa samal ajal olla haiguslehel ja töötada, kuid kuna eelnõuga luuakse võimalus haiguslehe alusel töötada, siis on tarvis sätestada, millisel juhul piirang ei kehti. Punktiga 22 täiendatakse RaKS § 61 lõikega 3, milles sätestatakse, et tööandja tohib lubada isiku TTOS § 123 või § 124 alusel töö- või teenistuskohustusi täitma töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatuse ajal, kui töötaja ja tööandja järgivad tervishoiutöötaja poolt haiguslehele märgitud ettepanekuid terviseseisundile vastavate töö- või teenistustingimuste kohta. Muudatus on vajalik, et inimest ei lubataks tööle ilma töötingimuste tervisele vastavate kohandusteta, kuna vastasel juhul on risk töötaja tervise halvenemiseks. Terviseseisundile vastav töö võib tähendada nii osalise ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi/töökeskkonda kui ka kergemaid tööülesandeid. Sobivad töötingimused määrab raviarst ning need esitatakse töövõimetuslehel. Raviarst saab sobivate töötingimuste määramisel vajaduse korral konsulteerida ka töötervishoiuarstiga. Näiteks võib töötaja puhul, kellel on füüsilise tervisega probleeme, olla vajalikuks kohanduseks ajutiselt teatud raskusega esemete tõstmise keeld, kõrgustes töötamise keeld, põlvitamist või kükitamist välistavad tegevused jne. Vaimse tervise probleemide korral võib vajalik olla vältida ajutiselt aktiivset suhtlust või kiiret analüüsi ja suurt vastutust eeldavaid otsustusi, samuti võib olla vajalik reguleerida töövahetuse pikkust, vältida öises vahetuses töötamist või töötamist kõrge või madala temperatuuriga tingimustes, töötamist tolmuses keskkonnas jne. Punktiga 23 täiendatakse RaKS § 89 lõigetega 28 ja 29. Kuna seadus jõustub 1. aprillil 2024, on mõistlik, et töövõimetuse ennetamise süsteemi hakatakse rakendama pärast nimetatud kuupäeva toimunud kindlustusjuhtumitele. Seega, kui isik jääb haiguslehele enne 1. aprilli 2024, siis temale veel haiguslehe alusel töötamist võimaldada ei saa. Kui aga isik haigestub pärast 1. aprilli 2024 ja ta on haiguslehel enam kui kaks kuud, saab ta võimaluse teha haiguslehe alusel terviseseisundile vastavat tööd. Kui rasedus tuvastatakse enne 1. aprilli 2024 ja isikule väljastatakse raseduse tõttu haigusleht või tal tekib õigus emapuhkusele enne 1. aprilli 2024, tuleb talle kohaldada enne seda tähtaega kehtinud seadust. See tähendab, et mõnda aega kehtivad rasedatele paralleelsed süsteemid, sh Tervisekassal infotehnoloogiliselt. Kui rase saab raseduse tõttu haiguselehe pärast 1. aprilli 2024, on ta n-ö uues süsteemis; kui aga varem, on ta enda kindlustusjuhtumi lõpuni n-ö vanas süsteemis. Nimelt muutub 1. aprillil 2024 rasedale hüvitise maksmise alus. Kui kindlustusjuhtumi alguses on üks hüvitise maksmise alus, siis ei ole mõistlik ega otstarbekas kindlustusjuhtumi kestel arvutamise alust muuta – isik jääb vanasse süsteemi. Punktiga 24 täiendatakse RaKS-i §-ga 893, mis annab Sotsiaalministeeriumile analüüsikohustuse. Kuna tegemist on täiesti uue süsteemi loomisega, on vaja saada põhjalik ülevaade süsteemi kasutamise ja selle kulutõhususe kohta ning hinnata süsteemi toimivust, et vajaduse korral rakendada lisameetmeid või planeerida süsteemi edasiarendusi (muuta protsessi või hüvitise põhimõtteid, täiendada andmevahetust jne). Vajalik on hinnata, kas kasutusele võetud süsteem toetab sellele seatud eesmärke – pikaajalise haigusega inimeste tööhõives püsimist, toetab tervenemisprotsessi ja ennetab püsiva töövõimekao teket. Analüüsiks kasutatakse peamiselt Tervisekassa kindlustatute registri ja töövõimetushüvitiste andmeid, Eesti Töötukassa andmekogust saadavaid andmeid tööturuteenuste kasutamise kohta ja andmeid pikaajalise haigusega inimestel 10 osalise või puuduva töövõime tuvastamise kohta. Samuti võib vajalikuks osutuda teha küsitlusi süsteemi kasutanud töötajate, tööandjate, arstide ja protsessis osalevate asutuste töötajatega. Lisaks võib vajalik olla kasutada töötamise registri andmeid, et analüüsida süsteemi kasutanud inimeste töötamist. Paragrahviga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust (ATS). ATS § 48 tunnistatakse kehtetuks, kuna raseda ja emapuhkuse õigusega ametniku kergema töötamise tingimused sätestatakse TTOS-is, mis kohaldub ka ametnikele. Seetõttu ei ole eraldi regulatsioon ATS-is vajalik. Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse ATS § 83 punkti 3 – avaliku võimu teostamine haiguslehe alusel töötamisel ei peatu, sest isik on samal ajal haiguslehel ja teenistuses TTOS-i alusel. Paragrahvi 2 punktidega 3 ja 4 muudetakse ATS § 93. Muudatuse eesmärk on see, et ametniku teenistusest vabastamine ei oleks haiguslehe alusel teenistuses viibimise ajal võimalik. Kui ametniku ja tema vahetu juhi vahel on kokku lepitud kergematel tingimustel teenistuses olemine, siis ei oleks õiglane, et haiguslehe alusel kergematel tingimustel teenistuses olles saaks ametnikku siiski teenistusest vabastada. Sarnane muudatus tehakse ka TLS-is. Samuti on eesmärk pikendada töövõime vähenemise tõttu teenistusest vabastamise aega (§ 93 lõige 1). Kehtiva seaduse alusel tohib ametniku teenistusest vabastada juhul, kui ta ei ole suutnud täita enda ülesandeid neli kuud või viis kuud aasta jooksul. ATS-i täiendatakse rakendussättega – § 1346. See on seotud RaKS-is tehtava rakendussättega (§ 89 lõige 28). Kui rasedale on väljastatud raseduse tõttu haigusleht enne 1. aprilli 2024, makstakse talle hüvitist enne seda tähtaega kehtinud seaduse alusel. Seega peab ametnikul olema ka nn vana seaduse alusel õigus olla teenistuses kergematel tingimustel. Sama kehtib emapuhkuse õigust omava isiku puhul, kelle õigus tekib enne 1. aprilli 2024. Kui haigusleht väljastatakse pärast 1. aprilli 2024, kohaldub juba uus regulatsioon. Paragrahviga 3 muudetakse sotsiaalmaksuseadust. Muudatuse eesmärk on võimaldada tööandjatel maksta töötajale sotsiaalmaksuvabastusega hüvitist nendel juhtudel, kui töötajal tekib omavastutus. Need on näiteks töövõimetuspäevad, mida RaKS-i alusel Tervisekassa ei hüvita või tööandja makstava töötasu ja RaKS-i alusel makstava hüvitise vahe. Sellisel juhul kompenseerib tööandja töötajale temaga töölepingus kokku lepitud töötasu ja RaKS-i alusel võimaliku hüvitise määra vahe, mis haigushüvitise puhul tähendab, et tööandja maksab töötajale juurde 30% töötasust ja hooldushüvitise puhul 20%. Sellisel juhul saab tööandja vabatahtliku hüvitise arvutamisel lähtuda ainult seaduses sätestatud protsendist ja töötasu andmetest. Tervisekassa võtab hüvitise arvutamisel aluseks kindlustatud isiku eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatava tulu andmed. Inimesel võib olla mitu tööandjat, ta võib töötada lisaks FIE-na ja kõik need andmed kokku on Tervisekassa makstava hüvitise aluseks. Samuti võib esineda olukord, et inimene ei töötanudki eelmisel aastal selles ettevõttes, kus ta haiguslehe ajal töötab. Tervisekassa ei tohi tööandjale väljastada andmeid inimese tulude kohta. Seetõttu saavad tööandjad jätkata vaid senist praktikat, võttes aluseks enda makstava töötasu andmed. Regulatsiooni loomise vajadusele on juhtinud tähelepanu Õiguskantsleri Büroo (raseda haigushüvitise juhtumid, millele praegu kehtiva sotsiaalmaksuseadusega sotsiaalmaksusoodustus ei laiene) ning Kaubandus- ja Tööstuskoda. Kindlustatud isikute võrdse kohtlemise huvides laiendatakse eelnõuga sotsiaalmaksuvabastust kõikidele juhtudele, millal tööandja soovib maksta 11 vabatahtlikult hüvitist, et kompenseerida ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäävat töötasu. Samas nähakse eelnõuga ette, et vabatahtlik hüvitis koos tööandja makstava hüvitisega ei tohi olla varasemast kokkulepitud töötasust suurem ning kompenseeritavad päevad ei tohi ületada ajutise töövõimetuse lehel märgitud tööst vabastuse perioodi. Vabatahtlikku hüvitist ei saa kohaldada RaKS §-s 60 kehtestatud ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangute (ajutise töövõimetuse põhjustab isiku tahtlus, joove jne) korral. Samuti tekitatakse vabatahtliku hüvitise maksmise võimalus FIE-le. Paragrahviga 4 täiendatakse Tervisekassa seadust. Tervisekassa toimetab füüsilistele isikutele kätte erinevaid nõudeid, haldusakte, dokumente (nt korraldused, millega keeldutakse hüvitise määramisest ja maksmisest, ettekirjutused, vaktsiinikahjude hüvitamise otsused). Edaspidi on plaanis edastada isikutele nii haldusakte kui ka nõudeid (sh tsiviilnõuded) ja muid dokumente (nt enne haldusakti andmist saadetavad ärakuulamiskirjad). Nimetatud dokumendid koostatakse erinevate seaduste alusel, mistõttu on asjakohane täiendada Tervisekassa seadust kui haldusorgani tegevuse alusseadust. Haldusmenetluse seaduse § 25 alusel toimetatakse haldusaktid, dokumendid jms kätte isikule kas postiga, haldusorgani enda poolt või elektrooniliselt. Kuna Tervisekassal on vähe nn teenindussaale, ei ole dokumentide kättetoimetamine nende kaudu otstarbekas. Seetõttu täiendatakse Tervisekassa seaduse § 2 lõikega 31, mille alusel toimetab Tervisekassa isikutele dokumente kätte posti teel lihtkirjaga, tähtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt. Posti teel kättetoimetamine on haldusmenetluse seaduse § 26 tähenduses dokumendi saatmine isikule tähtkirjaga ning seaduses sätestatud juhul võib kirja saata lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Kuna Tervisekassa soovib kasutada nii lihtkirja kui väljastusteatega tähtkirja saatmise võimalusi, tuleb need seaduses sätestada. Posti teel saadetakse dokument isikule sellel aadressil, mille ta on ise Tervisekassale teatavaks teinud, või tema rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Oluline on märkida, et elektroonilist viisi tohib kasutada vaid juhul, kui on arusaadav ja mõistlikult eeldatav, et isik kasutab elektronposti, tal on meiliaadress ning ta on selle kaudu päriselt kättesaadav (nt on ise varem meili teel Tervisekassa poole pöördunud). Kui Tervisekassale on teada, et isik elektronposti ei kasuta (nt on tegu vanemaealisega või isikuga, kes iga päev internetti ei kasuta, tegemist ei ole eestlasega), siis elektroonilist kättetoimetamise viisi kasutada ei tohi. Elektronposti võib kasutada näiteks siis, kui isikuga on varem meili teel suheldud, samuti juhul, kui eesti.ee-st ei tule tagasisidet, et meiliaadressi ei leitud, misjuhul saab eeldada, et isiku kirjad on isiklikule meiliaadressile edasi suunatud. Kui Tervisekassale on teada või ta saab mõistlikult eeldada, et isik kasutab elektroonilisi vahendeid, tohib dokumendid edastada elektrooniliselt. Haldusmenetluse seaduse § 27 alusel tohib haldusorgan dokumente kätte toimetada elektrooniliselt. Elektrooniline kättetoimetamine tähendab dokumendi kättesaadavaks tegemist asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas ([email protected]) või saadetakse dokument menetlusosalise elektronposti aadressil. Oluline on tähele panna, et dokumendile peab olema lisatud digiallkiri, vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Haldusmenetluse seaduse § 26 lõike 3 alusel on posti teel saadetud dokument isikule kätte toimetatud, kui dokument on jõudnud isiku aadressile või on postiasutuses allkirja vastu üle antud. See tähendab, et kui dokument on viidud isiku postkasti või postiasutuse töötaja poolt isikule üle 12 antud, siis on dokument kätte toimetatud. Isik ise peab hoolitsema selle eest, et tema teatavaks tehtud aadressil või registrijärgsel aadressil oleks organiseeritud kirjade õigeaegne kättesaamine.3 Haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 järgi on dokument füüsilisele isikule kätte toimetatud siis, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise või adressaat on dokumendi kättesaamist ise kinnitanud. Haldusmenetluse seadusest aga ei tulene, mis saab juhtudel, kui isik ise ei ole kinnitanud, et ta on dokumendi elektrooniliselt kätte saanud. Seetõttu täiendataksegi Tervisekassa seaduse § 2 lõikega 32. Nimetatud lõike alusel loetakse, et isik on dokumendi igatahes kätte saanud 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi talle saatmisest (otse tema meiliaadressile või teabevärava kaudu). Tänapäeval on mõistlik eeldada, et isikud loevad enda e-kirju iga päev. Erandjuhtudel, näiteks puhkepäevadel võib eeldada, et võivad tekkida paaripäevased eemalolekud, kuid 30 päeva on selline aeg, kui iga inimene enda e-kirjadega kursis on. Tervisekassa saadab haldusakte elektrooniliselt ka praegu, kuid probleem on selles, et isikud ei taha nende kättesaamist kinnitada. Umbes 5% elektrooniliselt saadetud aktidest tuleb tagasi ehk ei lähe läbi erinevatel põhjustel, nt postkast on täis, sellist postkasti ei ole või eesti.ee postkast ei ole edasi suunatud. Sellisel korral tuleb vastus „Sisestatud meiliaadressi ei leitud. Kontrollige adressaadi meiliaadressi ja proovige sõnumit uuesti saata. Kui probleem ei lahene, pöörduge oma meiliadministraatori poole.“ või „Adressaati K... ei leitud domeenist mail.ee.“. Paragrahviga 5 muudetakse tulumaksuseadust. Muudatuse eesmärk on lõpetada Tervisekassale avalduste esitamine töövõimetushüvitistelt tulumaksu mittekinnipidamiseks. Ühelt poolt on see Tervisekassa sõnul tekitanud inimestel hilisemaid ebameeldivusi, sest nad arvestavad valesti ja üldjuhul siiski peavad tuludeklaratsiooni esitamise järel tulumaksu MTA-le tagasi maksma. Teiseks on olukorra teinud keeruliseks nõue rakendada vanaduspensioniikka jõudvatel inimestel maksuvaba tulu juhul, kui inimese Sotsiaalkindlustusametist (SKA) saadav pension on väiksem kui keskmine pension. Tulumaksuseaduses on kindlaks määratud vanaduspensioni maksuvaba tulu rakendamise järjekord: vanaduspensioni maksuvaba tulu rakendab esimesena SKA, seejärel Pensionikeskus, kui ta teeb isikule 10% maksustavaid II samba väljamakseid. Pensionikeskus saab rakendamata maksuvaba tulu jäägi SKA-st. Nii SKA-l kui ka Pensionikeskusel on õigus rakendada vanaduspensioni maksuvaba tulu automaatselt, isikud maksuvaba tulu avaldusi neile asutustele ei esita. Kui ka siis on väljamaksed kokku väiksemad kui keskmine pension, tekib Tervisekassal (muu väljamakse tegijal) õigus rakendada pensioni maksuvaba tulu. Muu väljamakse tegijale peab isik aga esitama maksuvaba tulu rakendamise avalduse ja märkima ära summa, mida ta soovib, et tema väljamaksele rakendataks. Seega, kui rakendada vanaduspensionieas olevatele isikutele maksuvaba tulu, tuleb eelnevalt üle kontrollida nende isikute maksuvaba tulu rakendamise summa. Võimalik, et isikule rakendatakse rohkem maksuvaba tulu, kui seadus lubab. Samas, erinevalt SKA-st ja Pensionikeskusest ei ole Tervisekassal võimalik maksuvaba tulu jääki kuskilt teada saada. Eelmise aasta jooksul esitati Tervisekassale 300 maksuvaba tulu arvestamise avaldust. Arvestades, et avaldusi on vähe ja arenduste tegemine on ressursimahukas ja hõlmab mitut osapoolt, on mõistlikum Tervisekassale avalduse esitamine lõpetada. Paragrahviga 6 muudetakse töölepingu seadust (TLS). 3 A. Aedmaa jt „Haldusmenetluse käsiraamat“, Tartu 2004, lk 100–101. 13 Punktiga 1 muudetakse TLS § 101 lõiget 4, mis sätestab ajavahemikud, mida ei loeta katseaja hulka. Kuivõrd haiguslehe alusel töötamise korral võib tööandja pakkuda töötajale tööülesandeid, mille täitmises ei ole varem kokku lepitud, ei saa tööandja selle aja jooksul hinnata töötaja sobivust esialgsele töökohale. Seega ei loeta edaspidi katseaja hulka seda aega, millal töötaja täitis haiguslehe alusel töötamise ajal ajutiselt tavapärasest erinevaid tööülesandeid. Kui töötaja tavapärasest erinevaid ülesandeid ei täitnud, saab tööl oldud aja ikkagi katseaja hulka arvata, sest siis saab hinnata tema töötamist. Punktiga 2 muudetakse TLS § 18, kuna raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja kergema töötamise tingimused sätestatakse TTOS-is. Nimetatud paragrahvi lõigetes 1–4 sisalduv regulatsioon kehtestatakse uuesti TTOS-is, kuid lõikes 5 sätestatud naise õigus emapuhkuse lõppemisel kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal, jääb TLS-i, kuivõrd reguleeritakse töötajate töötingimusi. Punktiga 3 muudetakse TLS § 88 lõike 1 punkti 1 nii, et töölepingu ülesütlemine ei oleks haiguslehe alusel töötamise ajal võimalik. Muudatuse eesmärk on kaitsta haiguslehe alusel töötamise korral töötajaid töölepingu ülesütlemisest töövõime vähenemise tõttu. Kuivõrd eelnõuga võimaldatakse töötajal haiguslehel olemise ajal töötada, ei ole asjakohane sellel ajal tema töölepingut üles öelda põhjusel, et ta ei ole olnud terviseseisundi tõttu võimeline tööülesandeid täitma, kui tegelikult töötaja tegi tööd. Muudatusega motiveeritakse töötajaid võimaluse korral haiguslehe alusel töötama, sest nii nende töösuhe jätkub ja töölepingut tervislikel põhjustel üles öelda ei saa. Lisaks muudetakse TLS § 88 lõike 1 punkti 1 viimast lauset, mille kohaselt eeldatakse töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Samas ei ole haiguslehel olemise aeg piiratud ning töötajal on võimalik saada haigushüvitist järjest kuni 182 päeva (umbes kuus kuud). Seega ei ole loogiline, et RaKS võimaldab töötajal haiguse tõttu töölt eemal olla kuus kuud, aga TLS lubab tööandjal töölepingu üles öelda juba siis, kui töötaja on töölt eemal olnud neli kuud. Sellest tulenevalt ühtlustatakse TLS-i regulatsioon RaKS- i regulatsiooniga ning tööandja võib TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel töölepingu üles öelda, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Punktiga 4 muudetakse TLS § 97 lõiget 3 selliselt, et tööandja peab järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhe öeldakse üles TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega peab edaspidi tööandja, kes soovib töölepingu üles öelda TLS § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, järgima TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamise tähtaegu. Muudatus arvestab Euroopa sotsiaalõiguste komitee poolt Eestile ette heidetud mittevastavust Euroopa sotsiaalhartale. Euroopa sotsiaalharta kohaselt peab töötajatel olema õigus etteteatamistähtajale töösuhte lõppemisel. Harta rakendamise soovitustes täpsustatakse, et tervise tõttu on keelatud lõpetada töösuhe etteteatamistähtaega järgimata. Seetõttu viiakse TLS § 97 lõige 3 vastavusse Euroopa sotsiaalhartaga. Punktiga 5 täiendatakse TLS-i §-ga 13910. Säte on vajalik neile rasedatele ja emapuhkuse õigusega töötajatele, kellele on enne 1. aprilli 2024 haigusleht välja kirjutatud või kellel tekib õigus emapuhkusele enne seda tähtaega. Nemad jäävad töötama varem kehtinud seaduse alusel ehk TLS § 18 alusel. Paragrahviga 7 muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS). 14 TTOS-i täiendatakse §-ga 123, millega tuuakse seadusesse haiguslehe alusel töötamise mõiste. Tulenevalt TTOS-i kohaldamisalast (§ 1 lg 1) kohaldub haiguslehe alusel töötamise regulatsioon nii töötajatele kui ametnikele. Lõikes 1 sätestatakse töötaja ja tööandja õigus kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva ning töökohustuste täitmisest vabastatus kestab vähemalt 90 kalendripäeva kuni RaKS § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani. Inimesel tekib töötamise võimalus pärast 60. haiguslehel viibitud päeva. Oluline on, et pikaajalise haigusega kaasneva ajutise töövõimetuse esimesel kahel kuul keskenduks inimene tervise ja töövõime taastamisele, vajaduse korral ka taastusravile ning ei seaks ohtu tervenemisprotsessi. Ajutine töövõimetus peaks eelduslikult kestma veel 30 kalendripäeva ehk ajutiselt terviseseisundile vastavad töötingimused esitatakse vähemalt 30 kalendripäevaks. Selline piirang on vajalik, et tööandja ei peaks töökeskkonnas tegema kohandusi väga lühikeseks ajaks. Kui töötaja töötab haiguslehe alusel, kohaldub talle TLS või ATS nagu tavalise töötamise puhul. Näiteks saab töötaja haiguslehe alusel töötamise ajal kasutada puhkust. Tööandja märgib haiguslehe kinnitamisel puhkuse perioodi. Selle perioodi eest Tervisekassa isikule hüvitist ei maksa. Ajutiselt saab terviseseisundile vastavat tööd teha haiguslehe alusel ainult siis, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad ehk mõlemad pooled on sellega nõus. Kokkuleppe vorm on poolte enda kokku leppida, kuid soovitatav on järgida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Muu hulgas tuleb kokku leppida tööle asumise kuupäevas. Raviarsti ettepanekuid töötaja terviseseisundile sobivate töötingimuste kohta saab tööandja teada elektroonilise haiguslehe andmeedastusega samal ajal, st töötaja ei pea tööandjale esitama arsti ettepanekuid paberil tõendiga. Lõige 2 sätestab, et tööandja ja töötaja on kohustatud järgima haiguselehele märgitud terviseseisundile vastavaid töötingimusi. Terviseseisundile vastav töö võib tähendada nii osalise ajaga töötamist, kohandatud töötingimusi/töökeskkonda kui ka kergemaid tööülesandeid. Sobivad töötingimused määrab raviarst ning need esitatakse töövõimetuslehel. Raviarst saab sobivate töötingimuste määramisel konsulteerida töötervishoiuarstiga. Töötervishoiuarsti erialase pädevuse hulka kuuluvad töökeskkonna ohutegurite tundmine ja nende tervisemõjudega arvestamine kui ka tervisedenduslike meetmete rakendamine töökohal. Seega oskab töötervishoiuarst teatud juhtudel paremini soovitada konkreetsele olukorrale vastavaid töötingimusi ja vajalikke kohandusi. Kui tööandja ei leia võimalust töövõimetusel viibiva töötaja töötingimuste muutmiseks, tuleb töötajal jääda edasi haiguslehele, isegi kui töötaja soovib ise töötada. Lõikes 3 sätestatakse keeld töötada juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda töötajale terviseseisundile vastavaid töötingimusi. Sätte eesmärk on kaitsta töötajate tervist. Tööandja peab hindama, kas tal on võimalik pakkuda töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd, lähtudes raviarsti tehtud ettepanekutest. Kui tööandja võimaldab töötajale terviseseisundile vastavat tööd, on tal siiski õigus igal ajal sellest loobuda, näiteks olukorras, kus töötaja ei saa terviseseisundi tõttu tööülesannetega hakkama. Kui tööandjal ei ole töötaja terviseseisundile vastavat tööd anda, ei tohi töötaja ajutise töövõimetuse ajal tööle naasta. Kui tööandjal ei ole inimesele kergemat tööd anda, rakendub tavaline haiguslehel viibimise kindlustusjuhtum ning Tervisekassa hüvitab 70% 15 isiku kalendripäeva tulust, mis arvestatakse isiku eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Lõige 4 sätestab, et tööandja ei või haiguslehe ajal töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% töölepingus kokku lepitud töötasust. Piirmäära seadmine lihtsustab arvutusskeemi tööandja ja töötaja jaoks, samuti Tervisekassa jaoks, kui on vaja kontrollida töötasu andmete muutust MTA-st, teiselt poolt aga vähendab see tööandjate valemotivatsiooni maksta töötajale väiksemat töötasu, mis ei vasta tema tööpanusele. Seega on tööandjal kohustus jätkata töötajale töötasu maksmist, kui ta töötab haiguslehe alusel. Kui töötaja täidab haiguslehe alusel töötades kokkulepitud tööülesandeid, peab tööandja maksma töötasu vastavalt tehtud tööajale. Kui töötaja täidab ülesandeid, mis ei tulene tema töölepingust, peavad töötaja ja tööandja enne töötaja haiguslehe alusel tööle asumist leppima kokku töötasus. Igal juhul peab töötasu olema vähemalt 50% varasemast töötasust. Haiguslehe alusel töötamise ajal on võimalik olla puhkusel, kuid puhkuse ajal Tervisekassa isikule hüvitist ei maksa. Lõike 5 kohaselt makstakse töötajale ka haigushüvitist RaKS-is ette nähtud tingimustel ja korras (vt eelnõu § 1 ja selgitused, eelkõige § 1 punkt 14). Tulenevalt raviarsti ettekirjutustest on võimalik kolm erinevat palgavahe hüvitise stsenaariumit: 1. Kui töötaja saab jätkata kohandatud tingimustes töötamist, mis ei too kaasa väiksemat tööpanust, peab tööandja jätkama töötasu maksmist varasemas ulatuses ja sellisel juhul Tervisekassa hüvitist ei maksa. 2. Kui kohanduseks on töökoormuse vähendamine (sõltumata sellest, milline oli inimese eelnev töökoormus), võib tööandja vähendada töötajale töötasu maksmist kuni 50%. Sellisel juhul maksab Tervisekassa nn palgavahet, mis katab töötajale 100% töövabastuse alguspäeval kehtinud töötasu ja töökoormuse vähendamise järgse töötasu vahe. Oluline rõhutada, et Tervisekassa ei maksa rohkem kui 50% töövabastuse alguspäevale kehtinud töötasust. 3. Kui kohandus näeb ette teistsuguse iseloomuga (kergemate) tööülesannete täitmist, mis toob kaasa töötasu vähendamise tööandja poolt, maksab Tervisekassa palgavahet, mis katab töötajale 100% töövabastuse alguspäeval kehtinud töötasu ja töötingimuste muutmise järgse töötasu vahe, aga kõige rohkem 50%. Lõike 6 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokkuleppe igal ajal üles öelda. Näiteks kui töötaja leiab haiguslehe alusel töötamise ajal, et tema terviseseisund ei võimalda ka kergemaid tingimusi täita, on töötajal õigus jääda tavalisele haiguslehele edasi. Sellisel juhul peab töötaja teavitama oma raviarsti, kes avab töötajale uue ajutise töövõimetuslehe. Ka tööandja võib haiguslehe alusel töötamise ajal leida, et raviarsti ettepanekute kohaldamine ei ole enam võimalik ega otstarbekas. TTOS-i täiendatakse §-ga 124, millega tõstetakse varem TLS-is ja ATS-is olnud rasedate ja töötajate/ametnike, kellel on õigus emapuhkusele, haiguslehe alusel töötamise regulatsioon TTOS- i. Säte kohaldub nii töötajatele kui ametnikele. Rasedale ja emapuhkuse õigusega töötajale kohaldatakse TTOS §-s 123 sätestatut, arvestades §-s 124 sätestatud erisustega. Erisuseks on see, et emapuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paremaid töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. Samuti see, et rasedal või emapuhkuse õigusega töötajal/ametnikul on õigus tingituna rasedusest või emapuhkuse õigusest haiguslehe alusel tööst keelduda. Samuti on haiguslehe ajal töötamise korral ka raseda või emapuhkuse õigusega töötajale kergema töö võimaldamisel tööandjal kohustus maksta töötajale vähemalt 50% tema tööst vabastuse päevale eelneval päeval kehtinud töötasu. Muudatus on oluline, et tagada ravikindlustussüsteemis 16 palgavahena hüvitise maksmisel võrdne kohtlemine mõlemale sihtrühmale ja ravikindlustusvahendite sihtotstarbeline kasutamine. Ei saa tekitada olukorda, kus ravikindlustuse vahenditest makstakse kinni hüvitisena ebaproportsionaalselt suures osas inimeste töötasud. Ilma piiranguta tekitataks võimalus ravikindlustusvahendite mitteeesmärgipäraseks kasutamiseks ja olukord, kus Tervisekassa maksab kinni raseda töötasu täies mahus. 2022. aastal viidi Tervisekassa andmetel kergemale tööle üle 491 naist, neist 140-le palgavahe hüvitist ei makstud, sest töötasu üleviimise järel säilis või suurenes ning 71%-l juhtudest ehk 348 juhul maksis Tervisekassa palgavahet (tabel 2). Muudatus puudutab 185 juhtu, kus tööandja peaks edaspidi hakkama panustama samuti vähealt 50%. Nendest 185 juhust 70 raseda puhul on tööandjad näidanud töötasu vähenemist 80–100% võrra, mis tähendab, et tööandja osa on markantselt väike ja Tervisekassa panus ebaproportsionaalselt suur. Eriti tähelepanuväärsed on need juhtumid, kus tööandja on märkinud uueks kuupalgaks kergemale tööle üle viidud inimesele summad, mis jäävad alla 50 euro (nt eelnev palk on 2300 ja uus töötasu 50 eurot). Antud näite puhul, kui tööandjapoolset 50% töötasu säilitamise kohustust ei kohaldata, peaks Tervisekassa hakkama inimesele hüvitama palgavahet 2250 eurot kuus. Palgavahe hüvitamise juhtudest moodustavad 38% need, kus tööandja on töötasu vähenemist näidanud rohkem kui 50% ning 70 inimese puhul on töötasu vähenemist näidatud vahemikus 80–100%. Samuti peab arvestama, et üldjuhul on rasedate kergemale tööle üleviimise haiguslehed väga pikad, hüvitist makstakse kergemale tööle üleviimise päevast kuni vanemapuhkuse alguseni. Ilma tööandjapoolse kohustuseta oleks sel viisil hüvitise maksmine ebamõistlik koormus ravikindlustuse eelarvele ja tekitaks petuskeemide riski. Tabel. 2. Töötasu muutus rasedatel kergemale tööle üleviimisel ja kergemale tööle üle viidud rasedate arv. Allikas: Tervisekassa, 2023 Kergemale tööle Töötasu muutus kergemale tööle üleviimisel üle viidud rasedate arv Säilis sama töötasu, kui enne kergemale tööle üleviimist (Tervisekassa hüvitist ei maksa). 72 Kergemal tööl olles töötasu suurenes (Tervisekassa hüvitist ei maksa). 71 Kergemal tööl olles töötasu vähenes kuni 49% (Tervisekassa hüvitab palgavahe). 163 Kergemal tööl olles töötasu vähenes enam kui 50% (muudatuse kohaselt peab tööandja hakkama maksma töötasu vähemalt 50%). 185 Kokku 491 Raseda ja emapuhkuse õigust omava isiku jaoks olulised muudatused: 1) enam ei pea tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendit paberil, vaid töötaja terviseseisundile vastavad ajutised töötingimused esitatakse tööandjale elektroonselt koos töövõimetuslehega; 2) haigushüvitisi arvutatakse tööst vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud töötasu alusel; 3) tööandja peab maksma töötasu vähemalt 50% ulatuses. Paragrahvis 8 sätestatakse seaduse jõustumine 2024. aasta 1. aprillil. Selleks ajaks valmivad seaduse rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilised arendused. Paragrahvi 1 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. veebruaril, sest selleks ajaks valmivad selle sätte rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilised arengud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uus mõiste – haiguslehe alusel töötamine. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 17 Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, v.a andmekaitselised aspektid. 6. Seaduse mõjud Muudatuste rakendumisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju (muudatused 1, 2, 3 ja 4), mõju majandusele (muudatused 1 ja 3), mõju regionaalarengule (muudatus 1) ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele (muudatused 1, 2 ja 4). Mõju elanike majanduslikule toimetulekule on hinnatud sotsiaalse mõju all. Seaduse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnatakse nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid ega elu- ja looduskeskkonda ning sellest lähtuvalt ei ole nendes mõjuvaldkondades mõju olulisust hinnatud. Muudatus 1: haiguslehe alusel töötamise regulatsiooni lisamine TTOS-i ja töötamist toetavate teenuste pakkumine Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: pikaajalise ajutise töövõimetuse (edaspidi ATV) lehe kehtivuse ajal (61+ päeva) kohandatud tingimustes töötavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse peamine eesmärk on võimaldada pikaajalise ATV lehe kehtivuse ajal (alates 61. haiguslehe päevast) kohandatud töötingimustes töötamist ning ennetada seeläbi püsiva töövõimetuse väljakujunemist ja inimese tööhõivest väljalangemist. Eelnõu kohaselt tekib pikaajalise ATV-ga inimestel raviarsti hinnangu alusel võimalus alates 61. haiguslehe päevast samal ajal ATV-ga töötada kohandatud töötingimustes vastavalt oma terviseseisundile ja võimekusele. Tööandja maksab töötasu vähemalt 50% ulatuses haiguslehele eelneva päeva seisuga kokkulepitud töötasust ja Tervisekassa kompenseerib töötajale palgavahe võrreldes töövõimetuslehele eelnenud töötasuga (edaspidi palgavahe hüvitis). Potentsiaalselt puudutab muudatus kõiki töötamise alusel ravikindlustatud inimesi, kellel tekib õigus alates 61. haiguslehe päevast kohandatud töötingimustes töötada, kuid praktikas moodustavad pikaajaliste haigusjuhtumitega isikud kõikidest haigusjuhtumitega isikutest väikese osa. Tervisekassa andmetel oli perioodil 2018–2022 kahest kuust pikemaid haiguslehti aasta jooksul keskmiselt 16 900. 2022. aastal oli pikaajalisel ATV lehel (61+ päeva) 16 804 inimest (tabel 3), mis moodustab 2,6% kõikidest töötamise alusel ravikindlustatud inimestest4. Võttes arvesse, et kavandatav muudatus on suunatud ambulatoorse režiimiga haiguslehel olevatele inimestele (92% kõikidest haiguslehtedest) ning TLS-i või ATS-i alusel töötavatele inimestele (Eesti tööjõu-uuringu andmetel töötab töölepingu või avaliku teenistuse lepingu alusel 98% palgatöötajatest), on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus aastas ca 15 200. Arvestada tuleb seda, et kõik pikaajalisel ATV lehel olevad inimesed ei ole kas tervislikel või muudel põhjustel valmis kohandatud tingimustes töötama. Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR (2015)5 uuringu kohaselt jätkab keskmiselt 11,5% inimestest mingil moel töötamist ka haigestudes ning keskmiselt 21,5% neist, kes tavaliselt töötamist ATV ajal ei jätka, on mõni kord tundnud, et võiksid väikese koormusega töötada. Seega on kohandatud tingimustes valmis töötama 4 31.12.2022 seisuga oli Eestis töötamise alusel ravikindlusega kaetud inimeste arv 648 618. Allikas: Tervisekassa, 2023. 5 Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 2015. Töötingimuste ja töökeskkonna mõju ajutise ja püsiva töövõimetuse kujunemisel. Veebilehel: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/centar_uuringu_loppraport.pdf. 18 hinnanguliselt 33% pikaajalise ATV-ga inimestest ehk ca 5000 inimest aastas, mistõttu on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. CentARi (2015) uuringu kohaselt vajaks ATV ajal töötavatest inimestest ca 10,5% töökeskkonna kohandamist ja ca 25,5% nii töökeskkonna kui ka töötingimuste kohandamist, mis tähendab, et eelduslikult vajab tööturumeetmeid hinnanguliselt ca 1800 inimest aastas. Tabel 3. 61+ päeva kestnud ATV juhtumite ja isikute arv ja osakaal kõikidest 61+ päeva kestnud ATV juhtumitest ATV lehe pikkuse järgi 2022. aastal. Allikas: Tervisekassa, 2023 ATV lehe pikkus Osakaal juhtumitest päevades Juhtumite arv (%) Isikute arv Osakaal isikutest (%) 61–90 7 166 42% 6 986 42% 91–120 3 963 23% 3 902 23% 121–150 2 259 13% 2 238 13% 151–180 1 841 11% 1 804 11% 181+ 1 909 11% 1 874 11% Kokku 17 138 100% 16 804 100% Kohandatud töötingimustes töötamine võib tähendada: 1) tööülesannete muutmist, 2) töökeskkonna kohandamist ja/või 3) töökoormuse vähendamist, mistõttu on võimalik eristada kolme muudatusest mõjutatud sihtrühma: 1) sihtrühm 1: töötajad, kes jätkavad töötamist kohandatud tingimustes, st tehes teistsuguse iseloomuga tööd, millega ei kaasne väiksemat tööpanust ega väiksemat töötasu. Tööandja maksab töötasu varasemas ulatuses ning Tervisekassa ei maksa täiendavat hüvitist; 2) sihtrühm 2: töötajad, kelle töökoormust vähendatakse. Tööandja maksab töötasu vähemalt 50% ulatuses haiguslehele eelneva päeva seisuga kokkulepitud töötasust ja Tervisekassa kompenseerib töötajale palgavahe võrreldes ATV lehele eelnenud töötasuga; 3) sihtrühm 3: töötajad, kelle töökeskkonda kohandatakse ja/või tööülesandeid muudetakse viisil (nt kergemate tööülesannete tegemine), mis toob kaasa töötasu vähendamise tööandja poolt. Tööandja maksab töötasu vastavalt muudetud töötasu kokkuleppele, kuid kõige vähem 50% haiguslehele eelneva päeva seisuga kokkulepitud töötasust, ning Tervisekassa hüvitab haiguslehe alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu ja kohandatud töötingimuste järgse töötasu palgavahe. Muudatus loob õigusliku aluse pikaajalisel ATV lehel olevale inimesele alates 61. haiguspäevast kohandatud tingimustes töötamiseks, kuid ei kohusta teda selleks, mis ühtlasi tagab selle, et juhul kui inimese terviseseisund kohandatud tingimustes töötamist ei võimalda, saab ta jätkuvalt keskenduda enda tervenemise protsessile ning haigushüvitist makstakse samadel tingimustel nagu seni. Seega eeldab ATV ajal töötamine nii inimese valmisolekut ATV ajal kohandatud tingimustes töötada kui ka tööandja valmisolekut ja võimekust töötaja terviseseisundile vastavat tööd pakkuda, sh vajaduse korral töökeskkonda kohandada. Pikaajalise ATV ajal kohandatud tingimustes töötamine aitab säilitada inimese tööalaseid oskusi ja teadmisi ning ennetab seeläbi pikas perspektiivis tema tööhõivest väljalangemist. Eespool välja toodud sihtrühma 1 jaoks loob kavandatav muudatus õigusliku aluse ATV ajal töötamiseks eeldusel, et tööandjal on võimalik töötajale kohandatud tingimustes tööd pakkuda ning sellega ei kaasne töötaja jaoks töötasu vähenemist võrreldes ATV-le eelnenud töötasuga. Seega koosneb sihtrühma 1 sissetulek alates 61. haiguspäevast täielikult töötasust ning Tervisekassa palgavahe hüvitist ei maksa. Sihtrühma 2 jaoks loob kavandatav muudatus samuti õigusliku aluse ATV ajal alates 61. päevast töötamiseks, kuid lisaks eeldatakse töökoormuse ja töötasu vähenemist, mistõttu maksab sihtrühma 2 puhul tööandja töötajale vähemalt 50% haiguslehele eelneva päeva seisuga kokkulepitud töötasust ning lisaks maksab Tervisekassa palgavahe hüvitist. Sarnaselt sihtrühmadega 1 ja 2 loob kavandatav muudatus ka sihtrühma 3 jaoks õigusliku aluse ATV ajal töötamiseks, kuid eeldatud on, et töötaja 19 tööülesanded muutuvad viisil, mis vähendab tema töötasu. Töötasu täpne suurus sõltub vastaval ametikohal makstavast töötasust ja tööülesannete muutmise / töökeskkonna kohandamise ulatusest. Tööandja maksab töötajale töötasu vähemalt 50% haiguslehele eelneva päeva seisuga kokkulepitud töötasust ning Tervisekassa hüvitab haiguslehe alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasu ja kohandatud töötingimuste järgse töötasu palgavahe. Võrreldes pikaajalise ATV-ga suurendab muudatus sihtrühmade sissetulekut ning parandab seeläbi nende majanduslikku toimetulekut (vt joonis 1). Näiteks 1000-eurose brutokuupalgaga inimese sissetulek (keskmine kalendripäeva töötasu 33,3 eurot) oleks maksimaalse ATV lehe perioodi ajal ehk 182 päeva eest saadav töötasu töötamise korral 6061 eurot (st inimene töötab ja ei saa ATV hüvitist, ATV lehel olles oleks tema brutosissetulek sama perioodi eest 4217 eurot (ATV hüvitis) ning kohandatud tingimustel töötades 5437 eurot (1. päev omavastutus, 2.–5. päev tööandja makstav ATV hüvitis, 6.–60. päev Tervisekassa makstav ATV hüvitis + 122 päeva töötasu või töötasu koos palgavahe hüvitisega). Eeltoodud arvutustes on eeldatud, et töötaja töötasu ei ole võrreldes eelmise kalendriaastaga muutunud. Kui töötaja töötasu on vahepeal kasvanud, on kohandatud tingimustes töötamisest saadav tulu inimese jaoks veelgi suurem, kuna ATV hüvitist arvestatakse eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu alusel, aga kohandatud tingimustes töötamisel hüvitatakse palgavahe haiguslehe algusele eelnenud päeval kehtinud töötasu järgi ehk esitatud näite korral inimese kasvanud töötasu alusel. 35 35 Ühe kalendripäeva keskmine sissetulek 30 30 25 25 20 20 15 15 10 10 5 5 0 0 2 32 62 92 122 152 8 14 20 26 38 44 50 56 68 74 80 86 98 104 110 116 128 134 140 146 158 164 170 176 1 kuu 2 kuu 3 kuu 4 kuu 5 kuu 6 kuu Ajutise töövõimetuse ajal Töötades Pikaajalise ajutise töövõimetuse ajal töötades Joonis 1. Keskmine kalendripäeva sissetulek 1000-eurose brutosissetulekuga inimesel ATV ajal, kui ta ei tööta (praegune süsteem), töötades (ei saa ATV hüvitist) ja ATV ajal töötades (töövõimetuse ennetuse projekt). Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused* * Eeldus on, et töötaja töötasu ei ole muutunud ehk viimase kuue kuu jooksul makstud keskmise töötasu alusel leitud tööandja hüvitatav keskmine kalendripäeva töötasu ja töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu alusel leitav Tervisekassa keskmine kalendripäeva hüvitis on võrdsed. Pikaajalise ATV ajal kohandatud tingimustes töötamist soodustab ka kindlus, et haiguslehe alusel töötamise ajal ei ole töölepingu ülesütlemine võimalik. Kuivõrd eelnõuga võimaldatakse töötajal haiguslehel olemise ajal töötada, ei ole asjakohane sellel ajal tema töölepingut üles öelda põhjusel, et ta ei ole olnud terviseseisundi tõttu võimeline tööülesandeid täitma, kui tegelikult töötaja tegi tööd. Muudatusega motiveeritakse töötajaid võimaluse korral haiguslehe alusel töötama, sest nii nende töösuhe jätkub ja töölepingut tervislikel põhjustel üles öelda ei saa. 20 Lisaks õiguslikule alusele pikaajalise ATV ajal kohandatud tingimustes töötada tekib sihtrühmal õigus saada vajaduse korral Eesti Töötukassa kaudu ka toetavaid tööturumeetmeid (vt täpsemat tööturumeetmete loetelu tabelis 6). Seda, kas inimene vajab toetavaid teenuseid, hindab raviarst, vajaduse korral koostöös töötervishoiuarstiga. Konkreetse tööturumeetme saamist (nt tööalane rehabilitatsioon) hindab töötukassa juhtumikorraldaja. Tööturuteenuste saamine mõjutab sihtrühma positiivselt, sest toetab pikaajalise ATV-ga inimeste hõives püsimist ning ennetab pikas perspektiivis nende tööhõivest väljalangemist. Kokkuvõtvalt on muudatusel sihtrühma jaoks oluline mõju, sest võimaldab pikaajalise ATV ajal vastavalt terviseseisundile töötada ning saada sissetulekut võrdväärselt ATV-le eelnenud töötasuga, kuid kuna kohandatud tingimustes töötamine on inimese valik, mitte kohustus, võib mõju ulatust pidada keskmiseks. Mõju avaldumise sagedus sihtrühma jaoks on regulaarne, kuid sõltub täpsemalt sellest kui kaua on inimene ATV lehel ja kui pika perioodi vältel töötatakse. 2022. aastal kestis 42% kõikidest pikaajalistest ATV juhtumitest 2– 3 kuud (61–90 päeva), 23% kestis 3–4 kuud (91–120 päeva), 13% kestis 4–5 kuud (121–150 päeva), 11% kestis 5–6 kuud (151–180 päeva) ja 11% üle 6 kuu (191+ päeva) (vt tabel 1) (Tervisekassa, 2023). Kohandatud tingimustes töötamise aeg ja ATV lehel viibimise aeg on individuaalne ning sõltub inimese terviseseisundist ja tema võimekusest töötada, kuid muudatuse kohaselt saab töötada ATV lehe 61.–182. päeval (tuberkuloosi korral 61.–240. päeval). Seejuures on töötamise minimaalne pikkus 30 päeva ja maksimaalne pikkus 122 päeva (tuberkuloosi korral 180 päeva). Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavad mõjud võivad ilmneda juhul, kui inimene töötab pikaajalise ATV ajal võrreldes varasemaga vähendatud töökoormusega ja/või vähendatud töötasuga, samuti juhul, kui muudatus ajendab inimest olema pikema perioodi vältel ATV lehel võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Kuigi Tervisekassa kompenseerib palgavahe ning inimese netotulu võrreldes eelneva töötasuga ei vähene, ilmneb mõju tema muudele sotsiaalsetele garantiididele. Näiteks ei maksta haigushüvitistelt töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset. Kokkuvõttes on risk siiski väike, sest sama olukord on ka kehtiva seaduse puhul. Teisalt vähendab muudatus ebasoovitavat mõju olukorras, kus inimene jääb 61+ päevaks haiguslehele ja saab ATV hüvitist eelneva kalendriaasta alusel, mistõttu oleks tema sissetuleku langus koos sotsiaalsetesse garantiidesse panustamise vähenemisega oluliselt suurem kui muudatuse korral. Näiteks, kui töötaja eelmisel kalendriaastal saadud brutotöötasu oli 900 eurot ja enne haiguslehele jäämist 1000 eurot, siis juhul, kui inimene ei tööta ja on pikaajalisel ATV lehel, oleks tema netotulu (ATV hüvitis) ühes kuus 504 eurot (tabel 4, stsenaarium 4), aga juhul, kui ta töötaks kohandatud tingimustes täies ulatuses, oleks tema netotulu 871 eurot (stsenaarium 1) ja pooles ulatuses töötamise korral 882 eurot (stsenaarium 2). Lisaks võivad ebasoovitavad mõjud sihtrühma jaoks avalduda olukorras, kus inimene ise oleks küll valmis pikaajalise ATV ajal töötama, kuid kuna tööandjal ei ole võimalik talle kohandatud tingimustes tööd pakkuda, ei ole inimesel võimalik seda teha, mistõttu võivad tal jääda saamata ATV ajal töötamisest saadavad eelised (nt tööhõives püsimine ja seeläbi parema majandusliku toimetuleku säilitamine). Ebasoovitav mõju avaldub ka nende pikaajalise ATV ajal töötavate inimeste puhul, kes teatud asjaoludel antud meedet kasutada ei saa. Kuna eelnõu kohaselt saavad kohandatud tingimustes töötamist jätkata vaid töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötavad isikud, ei kohaldu tingimused võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule, juhatuse liikmele või füüsilisest isikust ettevõtjale. Samas moodustavad töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötavad inimesed 88% kõikidest hõivatutest. Samuti võib takistavaks asjaoluks olla ametist sõltuvad töötamise nõuded, mille puhul ei ole tervisenõuetele mittevastavat töötajat võimalik tööle lubada (nt Päästeametis töötavad päästjad, meeskonnavanemad, rühmapealikud ning demineerijad). Tabel 4. Netotulu erinevus pikaajalisel ATV lehel oleva inimese jaoks 1000-eurose brutotöötasu korral erinevate stsenaariumite järgi. Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused 21  Stsenaarium 1: Stsenaarium 2: Stsenaarium 3:Stsenaarium 4: töötab töötab 50% ja saab saab kohandatud 50% ulatuses pikaajalise pikaajalise tingimustes saab ATV ATV hüvitist, ATV hüvitist, (palk sama, mis hüvitist ei tööta ei tööta enne ATV-d) (eelneval kalendriaastal väiksem töötasu) kuus, € kuus, € kuus, € kuus, € Töötasu (bruto) 1 000 € 500 € 1 000 € 900 € Töötasu (neto) 902 € 482 € 0€ 0€ Töötuskindlustusmakse (töötaja, 1,6%) 16 € 8€ 0€ 0€ Kogumispensioni kindlustusmakse (töötaja, 2%) 20 € 10 € 0€ 0€ Tulumaks 62 € 0€ 0€ 0€ ...tulumaksuga maksustatav tulu 310 € 0€ 0€ 0€ ...isiku maksuvaba tulu 654 € 500 € 0€ 0€ ...tulumaksuvaba miinimum (on avalduse esitanud) 654 € 482 € 0€ 0€ kuus, € kuus, € kuus, € kuus, € Haigushüvitis (bruto) 0€ 500 € 700 € 630 € Netohüvitis (neto) 0€ 400 € 560 € 504 € Töötuskindlustusmakse (töötaja, 1,6%) 0€ 0€ 0€ 0€ Kogumispensioni kindlustusmakse (töötaja, 2%) 0€ 0€ 0€ 0€ Tulumaks 0€ 100 € 140 € 126 € ...tulumaksuga maksustatav tulu 0€ 500 € 700 € 630 € ...isiku maksuvaba tulu 0€ 0€ 0€ 0€ Kokku netotulu 902 € 882 € 560 € 504 € Kokkuvõttev hinnang Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju ulatus on keskmine. Muudatus loob õigusliku aluse alates 61. haiguslehe päevast samal ajal ATV lehega töötada kohandatud töötingimustes vastavalt inimese terviseseisundile ja võimekusele, mis suurendab inimese sissetulekut võrreldes olukorraga, kus inimene saaks ainult ATV hüvitist. Mõju avaldumise sagedus sihtrühma jaoks on regulaarne, kuid sõltub täpsemalt sellest kui kaua pikaajalisel ATV lehel ollakse ja millise perioodi vältel töötatakse (maksimaalselt saab üldjuhul töötada 122 päeva ehk ca 4 kuud, tuberkuloosihaige saab töötada 180 päeva ehk 6 kuud). Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda sihtrühma sotsiaalsetele garantiidele (ATV hüvitiselt ei maksta töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset) juhul, kui inimene töötab võrreldes varasemaga vähendatud töökoormusega ja/või vähendatud töötasuga ja kui muudatus ajendab pikaajalisel ATV lehel viibivat inimest olema pikema perioodi vältel ATV lehel võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Samas on risk siiski väike, sest sama olukord on ka kehtiva seaduse puhul. Kokkuvõttes on mõju sihtrühma jaoks oluline. Mõju sihtrühm: rasedad ja emapuhkuse õigust omavad isikud Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus 22 Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki töötavaid rasedaid ja emapuhkuse õigust omavaid isikuid, keda oli Tervisekassa andmetel 2021. aastal ligikaudu 9800, moodustades fertiilses eas naistest 3,5%. Aastal 2022 viidi Tervisekassa andmetel kergemale tööle üle 491 naist, kellest 348 ehk 71% sai ka palgavahehüvitist. Seega on sihtrühma suurus väike. Siinkohal tuleb arvestada ka võimalusega, et muudatuse järel võib seoses tööandja miinimumpanuse kehtestamisega (50% töötasust) kergemale tööle üle viidavate rasedate arv väheneda. Muudatusega kohaldatakse rasedatele ja emapuhkuse õigust omavatele inimestele samasuguseid sätteid nagu ATV-ga inimestele. See tähendab, et võrreldes varasemaga ei pea rasedad ja emapuhkuse õigust omavad isikud enam tööandjale arsti või ämmaemanda pabertõendit esitama, vaid ajutiselt terviseseisundile vastavad töötingimused esitatakse elektrooniliselt koos töövõimetuslehega. See muudab sihtrühma jaoks kergemale tööle ülemineku protsessi lihtsamaks. Lisaks muutub hüvitise maksmise alus ehk eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmise tulu asemel võetakse aluseks tööst vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud töötasu. Eesmärk on kohelda sihtrühmi võrdselt ning tagada, et hüvitise maksmise alus oleks inimese majandusliku hetkeolukorraga kooskõlas. Kõige suuremaks muudatuseks on tööandjatele kohustuse seadmine, mille kohaselt peavad nad maksma vähemalt 50% töötasust. Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt tööandjale töötasu maksmisel piirangud puuduvad, võib see mõjutada tööandjate valmisolekut uue sätte kohaselt kohandatud tingimustel töö pakkumist. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaks mõjuks võib olla tööandjate vähene huvi pakkuda rasedatele kergemale tööle üleviimist, kuna tööandjal on kohustus vähemalt 50% ulatuses maksta töötasu. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kergemale tööle üleviimise töötasule kehtestatud ühtegi piirangut. Lisaks võib ebasoovitavaks mõjuks olla olukord, kus isiku tööst vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud töötasu on väiksem kui eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmine tulu ehk saadav hüvitis on varasemast väiksem. Kokkuvõttev hinnang Muudatuse mõju ulatus rasedate ja emapuhkuse õigust omavate isikute jaoks on väike, kuna kohandatud tingimustes töötamise võimaldamine on ka kehtiva korra alusel võimalik, muudetakse vaid tingimusi. Lisaks on see töötaja jaoks võimalus, mitte kohustus. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna kohandatud tingimustes töötamist kasutatakse regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on väike, kuna kergemale tööle viiakse aastas üle alla 500 raseda või emapuhkuse õigusega isiku. Kokkuvõttes ei oma muudatus rasedatele ja emapuhkuse õigust omavatele isikutele olulist mõju. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: raviarstid ja töötervishoiuarstid Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt hakkavad ATV lehe väljastanud raviarstid hindama, kas haiguslehel viibiva isiku terviseseisund võimaldab tal alates 61. haiguspäevast kohandatud tingimustes töötada. Kui terviseseisund seda võimaldab, edastab raviarst hinnangu tööandjale. Kui raviarst vajab otsuse langetamiseks täiendavat eksperdi hinnangut, on tal õigus hinnangu saamisse kaasata ka töötervishoiuarst. Kõige enam mõjutab muudatus perearste, kes väljastavad ligikaudu 90% pikaajalistest haiguslehtedest, samuti töötervishoiuarste, kes vastavalt vajadusele hindamisse 23 kaasatakse. 2023. aasta aprilli seisuga oli Terviseameti registri andmetel Eestis kokku 7142 arsti, kellest 1181 on perearstid (17% kõikidest arstidest) ja 105 töötervishoiuarstid (1% kõikidest arstidest). Muudatus mõjutab osaliselt ka teisi ATV lehe väljastamise õigusega tervishoiutöötajaid ehk teiste erialade arste ja pereõdesid (687 ehk 5% kõikidest õdedest). Tervishoiutöötajad töötavad lisaks haiglavõrgu arengukava haiglatele ka erahaiglates ja raviasutustes, mis tähendab, et majanduslikult on mõjutatud nii Tervisekassa kui ka valdkonna eraettevõtjad. Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Muudatusega kaasneb tervishoiutöötajate mõningane töökoormuse kasv, millega tuleb ülekoormatud tervisehoiusüsteemi puhul ettevaatlik olla. Kui aga arvestada, et Eestis on 748 perearstinimistut ja kui aastas on keskmiselt 17 000 inimest, kes vajavad üle 60 päeva pikkust haiguslehte, tähendab see perearsti praksise kohta ca 1,9 inimest kuus. Kui neist 33% ehk prognoositavalt 5000 inimest saavad teha kergemat tööd, kellele sobivad töötingimused vajavad haiguslehel kajastamist (vajaduse korral töötervishoiuarstidega koostöös), on see 0,6 inimest kuus, mis ei tohiks ressursi koormust oluliselt suurendada. Lisaks kuulub ATV määramine (haiguslehe väljastamine) juba arstide tööülesannete hulka ning pikemas perspektiivis on nimetatud meede pigem koormust vähendav, kuna eesmärk on ennetada püsiva töövõimetuse väljakujunemist. Pikaajalise haigusega patsiendid vajavad üldjuhul korduvaid arsti vastuvõtte ja ravitulemuste kontrollimise raames ka haiguslehe vajaduse ülevaatamist, mistõttu on nad juba praegu kehtiva süsteemi puhul arstide vaateväljas. Samas tuleb muudatuse korral ravi- ja töötervishoiuarstidel hinnata pikaajalise ATV-ga patsientide võimekust ATV ajal töötada, mis on võrreldes kehtiva süsteemiga uus tööülesanne, kuid muudab eelduslikult haiguslehe väljastamise protsessi sisukamaks. Muudatusega kaasnevad ka töötervishoiuarstide konsulteerimisega seonduvad kulud, mida hinnatakse täpsemalt eelnõu koostamise käigus. Kuna muudatus puudutab ka haiguslehe täitmist, vajavad arstid kohanemisaega, et uue juhendi ja süsteemiga tutvuda ning vajaduse korral koolitusel osaleda. Eeltoodust tulenevalt on mõju ulatus perearstide ja töötervishoiuarstide jaoks keskmine. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne, kuna arstidel on regulaarselt pikaajalisel haiguslehel viibivaid patsiente, kelle kohandatud tingimustes töötamise kohta tuleb uue süsteemi korral hinnang anda. Ebasoovitavate mõjude risk Tegemist on muudatusega, mis eeldab pere- ja raviarstidelt patsiendi töökohas vajalike kohanduste määramist, mis võib keerulisematel juhtudel vajada töötervishoiuarsti kaasamist, kuivõrd perearstil ei pruugi olla täit informatsiooni patsiendi töötingimustest ja -keskkonnast. Terviseameti registri andmetel oli 2023. aastal töötervishoiuarste Eestis vaid 105, mistõttu võib uue süsteemiga kaasneda mõningane töökoormuse kasv. Kokkuvõttev hinnang Muudatuse mõju ulatus pere- ja töötervishoiuarstidele on väike, kuna lisanduv töökoormus on perearstide puhul seotud juba abi vajavate patsientide raviprotsessiga ning töötervishoiuarste kaasatakse vaid keerulisematel juhtudel. Kuna ATV ajal töötamise jätkamist võimaldavat süsteemi hakatakse kasutama regulaarselt, on mõju avaldumise sagedus keskmine. Perearstid ja töötervishoiuarstid moodustavad 18% kõikidest registreeritud arstidest, mistõttu on sihtrühma suurus keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju sihtrühma jaoks oluline. Mõju sihtrühm: tööandjad 24 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki tööandjaid, kuivõrd pikaajalise ATV-ga inimesi võib töötada kõikides ettevõtetes. 2021. aastal oli Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (v.a füüsilisest isikust ettevõtjad, kes moodustavad 10% kõikidest ettevõtetest) Statistikaameti andmetel 171 000. 2021. aastal oli 61+ päeva pikaajalisi haigusjuhtumeid kokku 18 528, millel oli 9039 unikaalset tööandjat, mis moodustab kõikidest Eesti tööandjatest ca 5%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Muudatus mõjutab ka tööandjaid, kes saavad hakata uue süsteemi järgi pakkuma kohandatud tingimustel töötamist rasedatele, kuid kuna muutuvad vaid tingimused ja töötamise võimaldamine ei ole kohustuslik, ei ole mõju antud tööandjatele oluline. Aastal 2022 viidi Tervisekassa andmetel kergemale tööle üle vaid 491 naist, kellest 348 ehk 71% said ka palgavahehüvitist. Muudatuse kohaselt tekib tööandjal võimalus pakkuda pikaajalise ATV-ga töötajale kohandatud tingimustes töötamist. Tööandjatel aitab muudatus vähendada töötaja pikaajalisest ATV-st tingitud tööjõupuudust, kuivõrd sobiva uue töötaja leidmine ja väljakoolitamine ning ka endise töötaja tööülesannete ajutise täitmise tagamine nõuab nii aega kui raha. Eriti tugevalt avaldab see positiivset mõju ettevõtetele, kes tegutsevad spetsiifilistes valdkondades, kus tööjõu nõudlus ületab pakkumise ning vajalike oskustega töötajat on keeruline leida. Seega on pikaajalise haigusega töötaja tööle naasmine üldjuhul ka ettevõtja huvides. Tööandjaid puudutab ka ATV ajal töötavate inimeste huvides loodav muudatus, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma, varasema nelja kuu asemel. Muudatusega ühtlustatakse TLS-i regulatsioon RaKS-i regulatsiooniga. Kuigi muudatus pikendab aega, kui tööandja peab ATV-ga inimese töölepingut kehtivana hoidma, on tööandja kokkuvõttes võrreldes kehtiva regulatsiooniga siiski soodsamas seisus, kuna tekib võimalus pakkuda kohandatud tingimustes töötamist. 2022. aastal lõpetati terviseseisundi tõttu 2636 töölepingut, mis moodustasid umbes 1% kõikidest töösuhete lõpetamistest. Kavandatud palgavahe hüvitis kompenseerib tööandja jaoks riski, et tööle naasnud töötaja ei täida oma tööülesandeid tavalises mahus ning säilitab nii tööandja motivatsiooni kohandatud tingimustes tööd pakkuda kui ka töötaja motivatsiooni vastavalt terviseseisundile töötada. Võrreldes kehtiva süsteemiga, kus pikaajalise ATV-ga inimene saab Tervisekassalt vaid haigushüvitist, tuleb tööandjal kohandatud tingimustes töötajale maksta töötasu vastavalt tehtud tööle. Kui töötaja töötab võrreldes ATV-le eelnenud ajaga väiksema koormusega, võib muudatus vähendada tööandja kulusid. Näiteks juhul, kui töötaja brutotöötasu oli enne ATV-d 1000 eurot ning muudatuse korral töötaks inimene poole koormusega või määral, mis vähendab tema töötasu poole võrra, oleks tööandja kulu 697 eurot võrreldes varasema 1338 euroga (vt tabel 5). Töötukassa pakutavad töötamist toetavad teenused mõjutavad positiivselt tööandja töötajate hõives püsimist ning pikas perspektiivis ennetavad töötajate tööhõivest väljalangemist. Lisaks säilitab pikaajalise ATV ajal töötamine töötaja tööalaseid oskusi ja teadmisi ning suurendab tõenäosust, et kui töötaja töövõime taastub, vastavad tema teadmised ja oskused jätkuvalt tööandja vajadustele. Eeltoodust tulenevalt on mõju ulatus tööandjate jaoks keskmine. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne nende tööandjate jaoks, kes kohandatud tingimustes töötamist võimaldavad. Ebasoovitavate mõjude risk 25 Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui kavandatav süsteem ja sellest saadavad hüved ei ole tööandjate jaoks piisavalt motiveerivad. Valdkondades, kus uue töötaja leidmine on lihtsam kui ajutiste kohanduste tegemine või kergemale tööle üleviimine, võivad tööandjad ettepanekust keelduda. Ühe töötaja töökoormuse vähendamine võib tuua kaasa vajaduse suurendada teiste töötajate töökoormust või palgata uus töötaja. Seetõttu võib muudatus olla tööandja jaoks teatud olukordades võrreldes kehtiva süsteemiga majanduslikult vähem eelistatud. Tööandjate jaoks võib esineda ka risk, et ühele töötajale kohanduste tegemine võib teiste töötajate jaoks tunduda diskrimineeriv juhul, kui neile lisatakse seetõttu keerulisemaid töökohustusi või ületunde. Sõltuvalt valdkonnast, ettevõtte suurusest ja töö iseloomust on tööandjate võimalused kohandatud tingimuste pakkumiseks väga erinevad ning teatud juhtudel ei pruugi see üldse võimalik olla. Seetõttu võib muudatus kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist, kus osadel inimestel on võimalik kohandatud tingimustes töötada ja teistel mitte. Töökeskkonna kohandamine võib teatud juhtudel vaatamata seda kompenseerivale teenusele tööandja jaoks kaasa tuua ebamõistlikult suuri kulutusi, seda eelkõige väiksemate ettevõtete puhul. Olukorrad, kus arsti hinnangul võiks patsient tööle naasta, kuid mõne aja möödudes selgub, et pikaajalise haigusega töötaja ei ole selleks siiski võimeline, on ebasoodsad tööandjale, kes on vajalikud muudatused töökohas juba ellu viinud ja töötaja tööle naasmisega arvestanud. Sellisel juhul peab tööandja lisaks tehtud kulutustele leidma ka uue töötaja. Muudatus mõjutab ka tööandja kulusid töötasule ja sellelt tasutavatele maksudele. Vähenenud töötasu vähendab proportsionaalselt ka makse, kuid madalapalgaliste töötajate või juba ATV-le eelnenud ajal väiksema koormusega töötajate puhul võib kavandatud muudatuse kasutamist mõjutada sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär, mis on 2023. aastal 654 eurot. Näiteks juhul, kui 1000-eurose brutotöötasuga töötaja töötab kavandatava muudatuse korral 50%, maksab tööandja brutotöötasu 500 eurot ja sotsiaalmaksu miinimumi 215,82 eurot, sest makstav töötasu jääb allapoole sotsiaalmaksu miinimumi aluseks olevat eelmise aasta alampalka (vt tabel 5). Tabel 5. Tööandja kulud stsenaariumite järgi, kui 61+ päeva ATV-ga töötaja brutotöötasu on 1000 eurot kuus. Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Stsenaarium 1: Stsenaarium 2: töötab Stsenaarium 3: Stsenaarium 4: töötab 100% 50% ja 50% ulatuses pikaajaline ATV, ei pikaajaline ATV, (palk sama, mis saab ATV hüvitist tööta ei tööta (eelneval enne ATV-d) kalendriaastal väiksem töötasu) kuus, € kuus, € kuus, € kuus, € Töötaja töötasu (bruto) 1000 € 500 € 0€ 0€ Töötuskindlustusmakse (tööandja, 0,8%) 8€ 4€ 0€ 0€ Sotsiaalmaks 33% 330 € 215,82 € 0€ 0€ …sotsiaalmaksu miinimum 33% 215,82 € 215,82 € 0€ 0€ …sotsiaalmaksu miinimumi aluseks olev eelmise aasta alampalk 654 € 654 € 0€ 0€ Tööandja kulu kokku 1338 € 720 € 0€ 0€ Kokkuvõttev hinnang 26 Muudatuse mõju ulatus tööandjate jaoks on keskmine, kuna kohandatud tingimustes töötamise võimaldamine on tööandja võimalus, mitte kohustus. Kuna ATV ajal töötamise jätkamist võimaldavat süsteemi hakatakse kasutama regulaarselt, on mõju avaldumise sagedus süsteemi kasutavate tööandjate jaoks keskmine. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki ettevõtteid, kuid võttes arvesse pikaajaliste haigusjuhtumite koguarvu ja mõjutatud unikaalseid tööandjaid 2021. aastal, on sihtrühm väike. Kokkuvõttes on majanduslik mõju tööandjatele oluline. Mõju regionaalarengule Mõju sihtrühm: pikaajalise ATV lehe ajal (61+ päeva) kohandatud tingimustes töötavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõu rakendumine võib mõjutada regionaalarengut, kuna pikaajalise ATV-ga inimeste tööhõives hoidmine aitab ära hoida töötuse kasvu, samuti ennetab pikaajalise töövõimetuse kujunemist ja sellest tingitud hüvitiste ja teenuste pakkumise vajadust tulevikus. Kuigi muudatus ei ole suunatud konkreetsele piirkonnale, on kavandatud muudatustel suurem mõju siiski nendele piirkondadele, kus pikaajalise ATV-ga elanike osakaal on suurem (vt joonis 4). Samuti aitab muudatus vähendada tööjõupuudust ning parandada üldist elukvaliteeti. 8 000 45% 6 705 40% 7 000 6 000 39% 35% 30% 5 000 25% 4 000 20% 3 000 2 105 15% 2 000 1 656 1 124 884 10% 12% 702 526 523 1 000 11% 492 472 462 432 407 244 241 5% 163 0 0% Juhtumite arv Osakaal Joonis 4. Pikaajaliste haigusjuhtumite koguarv ja osakaal maakonniti aastal 2022. Allikas: Tervisekassa Ebasoovitavate mõjude risk Pikaajalise ATV ajal töötamine võib erineda sõltuvalt piirkonna tööhõivest. Maakondades, kus tööjõudu on vähem, on tööandjatel tõenäoliselt ka suurem motivatsioon vajalikke kohandusi teha, et vältida töötaja lahkumist. Suuremates linnades ja nende ümbruses on tööandjatel valikuvõimalused suuremad ning seega on suurem ka tõenäosus, et ATV-ga töötajale kohanduste tegemise asemel on kasulikum leida uus töötaja. Kokkuvõttev hinnang 27 Kokkuvõttes ei ole muudatuse mõju eri piirkondades täpsemalt võimalik hinnata, kuna sellega ei kaasne spetsiifilisi tegevusi mõne konkreetse piirkonna suhtes. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Tervisekassa ja Eesti Töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatusest on mõjutatud eeskätt Tervisekassa, kes tegeleb ATV hüvitise maksmisega ja kelle ülesannete hulka kuulub ka palgavahe hüvitise maksmine. Samuti on muudatusest mõjutatud Eesti Töötukassa, kuna teatud tööturumeetmeid (vt täpsemat tööturumeetmete loetelu tabel 3) saama õigustatud inimeste sihtrühm laieneb pikaajalisel ATV lehel olevate inimeste lisandumise tõttu. Selleks, et raviarstid saaksid anda hinnangu pikaajalise ATV-ga inimese töötamise kohta ja vajaduse korral töötervishoiuarste kaasata ning et raviarsti hinnang oleks nähtav ka tööandjale, on vaja teha IT-arendusi, mis seda võimaldaksid. Kuigi IT-arendused töötatakse välja enne süsteemi rakendumist, on palgavahe hüvitise väljamaksmine ja uue süsteemi töös hoidmine järjepidev protsess, mistõttu on mõju avaldumise sagedus Tervisekassa jaoks regulaarne. Palgavahe hüvitisega kaasnevaid kulusid ja tulusid on täpsemalt analüüsitud 7. peatükis. Kuna kehtiva korra alusel ei ole pikaajalise ATV ajal töötamine võimalik ning tegemist on uue süsteemiga, tuleb arvestada, et muudatusest tuleb informeerida ja asjakohaselt koolitada ka tervishoiutöötajaid, kes hakkavad hindama, kas pikaajalise ATV-ga inimese terviseseisund võimaldab töötada, ning kui võimaldab, siis millistel tingimustel. Selleks täpsustab Tervisekassa ATV juhendit tööandjale ja raviasutusele6. Eeltoodust tulenevalt on muudatusel Tervisekassa jaoks oluline mõju, kuid arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine ja ravikindlustatud isikutele ATV hüvitise maksmine on Tervisekassa põhiülesanded, ei kaasne muudatusega eeldatavalt kohanemisraskusi ning mõju ulatus on Tervisekassa jaoks keskmine. Kuigi Eesti Töötukassa pakub ka praegu tööturumeetmeid töötutele ja vähenenud töövõimega inimestele, samuti töötavatele inimestele, lisanduvad muudatuse kohaselt teatud tööturumeetmeid saama õigustatud inimeste ringi ka pikaajalise ATV-ga inimesed (esialgse prognoosi kohaselt ca 1800 inimest aastas). See suurendab Eesti Töötukassa töökoormust ja sellega kaasneb ka tööturumeetmete kulude kasv. Pikaajalise ATV-ga inimestel tekib õigus seitsmele tööturumeetmele, mille keskmine kulu teenusega liitumisel varieerub sõltuvalt meetmest, olles väiksem nõustamisteenuste puhul ja suurem tugiisikuga töötamise puhul (vt tabel 6). Tööturumeetmeteks on planeeritud ligikaudu 7 miljonit eurot ESF-i vahendeid, kuid kuna tegemist on täiesti uue sihtrühmaga, selgub täpsem sihtrühma ja vahendite prognoos pärast süsteemi käivitamist. Kuna tööturumeetmete pakkumine, sh inimeste tööl püsimise toetamine, on Eesti Töötukassa peamine tegevus, ja arvestades lisanduva sihtrühma väiksust, ei toimu Eesti Töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga olulisi muutusi ning eeldatavalt ei kaasne ka kohanemisraskusi, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikeseks. Mõju avaldumise sagedus Eesti Töötukassa jaoks on regulaarne, kuna tööturumeetmeid tuleb täiendavale sihtrühmale pakkuda jooksvalt vastavalt sihtrühma vajadusele. Tabel 6. Eesti Töötukassa teenused, mis laienevad pikaajalise ATV-ga inimestele ja nende 2022. aasta keskmine kulu teenusega liitumisel. Allikas: Eesti Töötukassa 6 https://www.haigekassa.ee/partnerile/it-juhendid#tab-toovoimetus-leht 28 Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui IT-arendused ei valmi õigel ajal ja/või tegelikud kulud ületavad oluliselt prognoositud kulusid, mistõttu tuleb otsida täiendavaid lahendusi ning süsteemi käivitamine võib viibida. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab riigiasutustest Tervisekassat ja Eesti Töötukassat, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Muudatused mõjutavad Tervisekassat, kuid arvestades, et tervishoiuteenuste korraldamine ja ravikindlustatud isikutele ATV hüvitise maksmine on Tervisekassa põhiülesanded, ei kaasne muudatusega eeldatavalt kohanemisraskusi ning mõju ulatus on Tervisekassa jaoks keskmine. Eesti Töötukassa jaoks laieneb tööturumeetmeid saama õigustatud inimeste ring, kuid kuna tööturumeetmete pakkumine on Eesti Töötukassa peamine tegevus, võib mõju ulatust pidada väikeseks. Mõju avaldumise sagedus on mõlema asutuse jaoks keskmine, sest palgavahe hüvitist tuleb maksta (Tervisekassa) ja tööturumeetmeid pakkuda (Eesti Töötukassa) regulaarselt. Kokkuvõttes on muudatusel Tervisekassale ja Eesti Töötukassale oluline mõju. Muudatus 2: RaKS-i alusel laste põetamiseks kuni 60 kalendripäeva hooldushüvitise laiendamine kõikidele rasketele terviseseisunditele Muudatuse eesmärk on ühtlustada hoolduslehtede alusel hüvitatavate päevade arv alla 12-aastase lapse ja alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise puhul. Loobutakse senisest diagnoosipõhisest lähenemisviisist, mille alusel on võimalik saada hooldushüvitist kuni 60 päeva vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamisel, kui haigusjuhtum algas haiglas. Edaspidi võimaldatakse vastavalt vajadusele ka teistel raskema ja pikema tervenemise ajakuluga hooldamise ja põetamise vajaduse juhtudel olla lapsevanematel lapsega hoolduslehel ja saada hooldushüvitist kauem kui kaks nädalat. Mõju arvutamisel on aluseks võetud välja makstud hoolduslehtede arv viimase kolme aasta kohta (tabel 7). Valimist on välja jäetud diagnoosigrupid, mille puhul hüvitatakse kehtiva korra alusel juba kuni 60 päeva. Hooldushüvitise regulatsioon muutub alla 12-aastase lapse ja alla 19-aastase puudega 29 kindlustatud isiku põetamise kestuse puhul. Kuna aga enamik hoolduslehti ongi võetud seoses alla 12-aastase lapse põetamisega, annab tabelis esitatud info ülevaate taoliste hoolduslehtede hulgast ja väljamakstavate hüvitiste kogusummast, sh eelarvemõjust. Tabel 7. Mõju Tervisekassa eelarvele hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale Aasta Juhtumite TVL-e Töövabastuspäevade Hüvitatud Arvestatud Hüvitatud Summa Mõju arv arv päevade summa päevade prognoos, Tervisekassa arv arvu arvestades eelarvele, kui prognoos, juhtumi vaadata arvestades pikkust juhtumi juhtumi pikkust kuni pikkust 60 päeva 2020 98 765 105 999 888 518 865 363 25 403 529 888 518 26 034 174 630 644 2021 116 167 122 698 997 480 974 532 28 327 540 997 480 28 916 055 588 515 2022 156 594 164 671 1 248 813 1 226 386 38 618 777 1 248 813 39 245 235 626 458 Arvutustest selgub, et mõju Tervisekassa eelarvele oleks keskmiselt 615 000 eurot aastas, mis moodustab vaid ligi 2% kehtiva korra alusel makstavast hüvitiste kogusummast. Prognoosi ei ole arvestatud soodsamast hüvitamise skeemist tulenevat võimalikku haiguslehtede kasutuse suurenemist. Tervisekassa andmetel väljastatakse kõige enam hoolduslehti seoses hingamiselundite haigustega ning nakkus- ja parasiithaigustega ehk rohkem kui 80% kõigist hoolduslehtedest. Kui aga kitsendada valimit hoolduslehtede pikkuse järgi, on üle 30 päeva pikkuste lehtede puhul levinuimad diagnoosid hingamiselundite haigused, vigastused ja mürgistused ning nakkushaigused. See näitab, et lisaks pahaloomulistele kasvajatele on ka teisi seisundeid, mis vajavad pikemaajalist ravi ja seega ka pikemat hoolduslehte. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: hoolduslehti kasutavad lapsevanemad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõu kohaselt kuuluvad sihtrühma lapsevanemad, kes vajavad hoolduslehte alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamiseks. 2022. aastal hüvitati 172 000 hoolduslehte, millest 165 000 väljastati alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamiseks. Siinjuures tuleb arvestada, et muudetud hüvitamise skeemi kasutusele võtmisega suureneb tõenäoliselt ka hoolduslehe kasutajate arv, kuna muudatuse eesmärk on pakkuda vajaduspõhist hüvitist kõigile alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetajatele olenemata diagnoosist. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on suur, kuna ligi 98% hüvitatud hoolduslehtedest väljastatakse alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamiseks. Muudatus toob endaga kaasa võimaluse põetada alla 12-aastaseid lapsi ja alla 19-aastaseid puudega kindlustatud isikuid kuni tervenemiseni või maksimaalselt 60 päeva. Kehtiva korra alusel saab seda teha vaid onkoloogilise diagnoosiga laste põetamise korral. Kuna üle 30-päevaste hoolduslehtede levinuimate diagnooside hulka kuulub peale pahaloomuliste kasvajate ka teisi haigusi, on oluline pakkuda lapsevanematele hooldushüvitist vastavalt vajadusele ehk ravi pikkusele olenemata diagnoosist. Mõju sihtrühma majanduslikule toimetulekule on positiivne, kuna lapsevanemad ei pea enamasti enne lapse tervenemist tööle naasma ega leidma lapse põetamiseks abi mujalt. Lisaks on 60 päeva mõistlikult pikk aeg, et kõige raskemate ja üle 60 päeva kestvate haigusjuhtude puhul saaks lapsevanem ilma töö kaotamise ohuta uue elukorraldusega harjuda ja seda planeerida. 30 Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Ebasoovitavaid mõjusid sihtrühmale ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest loob lapsevanematele võrdsema võimaluse saada laste põetamiseks hooldushüvitist vastavalt raviaja pikkusele või maksimaalselt 60 päeva, olenemata diagnoosist. 2022. aastal oli juhtumite pikkust arvesse võttes ligikaudu 22 400 päeva, mille eest oleks loodava regulatsiooni kohaselt hüvitist lisaks makstud. See on keskmiselt 0,15 päeva ühe juhtumi kohta aastas. Kuigi sihtrühm on suur, mõjutades 2022. aastal ligikaudu 62 000 lapsevanemat, jäi ühe vanema kohta hüvitamata 0,4 päeva aastas, mistõttu on mõju ulatus väike. Mõju avaldumise sagedus on sihtrühma jaoks regulaarne. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Tervisekassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatusest on mõjutatud Tervisekassa, kelle eelarvet mõjutab hooldushüvitise maksmise perioodi pikendamine kõikide diagnooside üleselt. 2022. aastal kulus hooldushüvitiste maksmisele 38,6 miljonit eurot. Kui võtta arvesse juhtumite pikkus ja 60 päeva piirang, oleks 2022. aastal uue regulatsiooni alusel hoolduslehtede hüvitamisele kulunud 39,2 miljonit eurot. Seega oleksid kulud suurenenud umbes 600 000 euro võrra, mis moodustab vaid 1,6% haigushüvitiste 2022. aasta kuludest. Kui võrrelda hüvitatud päevade arvu, oleks uue regulatsiooni kohaselt 2022. aastal pidanud lisaks hüvitama ligikaudu 22 400 päeva ehk 1,8% hüvitatud päevadest. Siinkohal tuleb arvestada võimalusega, et soodsamatel tingimustel hüvitamine võib kasvatada hoolduslehe kasutajate arvu, kuid kuna see on tugevalt seotud juhtumite arvu ja ravi pikkusega, on võimalike kasutajate arv selgelt piiritletud. Kuna tegemist on olemasoleva hüvitise liigiga ning pikendatakse ainult hüvitatavat perioodi, on mõju Tervisekassa halduskoormusele väike. Mõju olulisus on Tervisekassale väike, kuna mõju eelarvele on alla 2% aastas ja asutuse halduskoormus ei suurene. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest uue regulatsiooniga saab Tervisekassa võrdsustada lapsevanemate õiguse saada hüvitist alla 12-aastaste laste ja alla 19-aastaste puudega kindlustatud isikute põetamiseks. Varasem diagnoosipõhine lähenemisviis tekitas soodsama olukorra vaid nendele lapsevanematele, kelle laps oli saanud onkoloogilise diagnoosi. Kuna tegemist on juba kehtiva hüvitisega, ei kaasne muudatusega laialdasi tehnilisi arendusi. Sihtrühma suurus on väike, kuna puudutab riigiasutustest vaid Tervisekassat ning suure tõenäosusega vaid väikest osa töötajatest. Mõju ulatus on väike, kuna hinnanguliselt tõuseks hüvitiste kogusumma aastas ligikaudu 2%. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne. 31 Muudatus 3: sotsiaalmaksuvabastuse laiendamine kõikidele ATV hüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale ATV hüvitise ja töötaja keskmise töötasu vahe Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõjutatud sihtrühm: ATV lehte kasutavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiva regulatsiooni alusel ei maksusta tööandja sotsiaalmaksuga töötajale 2.–5. kalendripäeva eest makstavat ATV hüvitist, mille suurus on 70% töötaja keskmisest töötasust. Kui tööandja soovib töötaja ATV hüvitise ja tegeliku töötasu vahe töötajale kompenseerida, tuleb kehtiva regulatsiooni alusel sellelt summalt maksta ka sotsiaalmaksu. Muudatuse kohaselt laiendatakse sotsiaalmaksuvabastus kõikidele ATV hüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale ATV hüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Näiteks olukorras, kus tööandja soovib maksta töötaja haigestumise tõttu töötajale tööandja makstavat ATV hüvitist teise kuni viienda kalendripäeva eest kõrgemas määras kui 70% töötaja keskmisest töötasust, saab ta seda muudatuse kohaselt teha sotsiaalmaksu maksmata. Lisaks võib tööandja soovi korral töötajale sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida ka Tervisekassa poolt makstava ATV hüvitise (nt haigestumise korral 70% töötaja eest eelmisel kalendriaastal arvestatud sotsiaalmaksu alusel leitud keskmisest kalendripäeva tulust) ja tegeliku töötasu vahe. Sotsiaalmaksust on vabastatud tööandja poolt täiendavalt makstav ATV hüvitis, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eestis töötamise alusel ravikindlustatud inimesi, kes viibivad ATV lehel ja kelle tööandjatele laieneb võimalus maksta töötajale täiendavat ATV hüvitist sotsiaalmaksuvabalt summas, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. 2022. aastal viibis aasta jooksul ATV lehel 362 928 inimest, mis moodustab ca 56% kõikidest ravikindlustatud inimestest7, mistõttu on muudatusest mõjutatud sihtrühm suur. Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest loob ATV- d vajavate inimeste tööandjatele võimaluse maksta täiendavat ATV hüvitist sotsiaalmaksuvabalt ulatuses, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Olukorras, kus tööandja on valmis töötajale täiendavat ATV hüvitist maksma, kasvab ATV lehel viibiva inimese sissetulek ning sõltuvalt tööandja valmisolekust on võimalik, et töötaja sissetulek on ATV lehel viibides sama, mis töötades ehk ei vähene üldse. See omakorda võimaldab ATV lehel viibival inimesel keskenduda täielikult tervenemise protsessile ning olukorras, kus inimene vajab ATV-d näiteks nakkushaiguse tõttu, vähendab riski, et inimene suundub majanduslikel põhjustel tagasi tööle juhul, kui ta pole veel täielikult paranenud ning on veel nakkusohtlik. Samas on täiendava ATV hüvitise maksmine töötajale tööandjate valik, mitte kohustus, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikseks. Mõju avaldumise sagedus sihtrühma jaoks on regulaarne, kuid sõltub täpsemalt ATV-d vajavate inimeste tööandjate valmisolekust ja võimekusest töötajale täiendavat ATV hüvitist maksta. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest loob ATV-d vajavate inimeste tööandjatele võimaluse maksta töötajale täiendavat ATV hüvitist sotsiaalmaksuvabalt ulatuses, mis ei ületa töötaja keskmist 7 31.12.2022 seisuga oli Eestis töötamise alusel ravikindlusega kaetud inimeste arv 648 618. Allikas: Tervisekassa, 2023. 32 töötasu. 2022. aastal viibis aasta jooksul ATV lehel 362 928 inimest, mis moodustab ca 56% kõikidest ravikindlustatud inimestest8, mistõttu on muudatusest mõjutatud sihtrühm suur. Kuna täiendava ATV hüvitise maksmine töötajale on tööandjate valik, mitte kohustus, võib mõju ulatust pidada väikseks. Mõju avaldumise sagedus sihtrühma jaoks on regulaarne, kuid sõltub täpsemalt ATV-d vajavate inimeste tööandjate valmisolekust ja võimekusest töötajale täiendavat ATV hüvitist maksta. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju ATV-d vajavatele inimestele. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm: tööandjad Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus laiendab tööandjate jaoks sotsiaalmaksuvabastust kõikidelt ATV hüvitistelt, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale ATV hüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. 2022. aastal oli Eestis majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (v.a füüsilisest isikust ettevõtjad, kes moodustavad 11% kõikidest ettevõtetest) Statistikaameti andmetel 175 683, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Eeldusel, et tööandja otsustab töötajale täiendavat ATV hüvitist maksta, suureneb töötaja sissetulek ATV perioodi vältel, mis pikas perspektiivis mõjub positiivselt töötaja tervenemise protsessile ja tööhõivele ning vähendab töötaja vajadust majanduslikel kaalutlustel täielikult mitteparanenuna tööle naasta, mis on iseäranis oluline näiteks nakkushaiguste kontekstis, mis mõjutavad tervet kollektiivi. Eelduse kohaselt mõjub muudatus positiivselt tööandjate motivatsioonile töötajatele täiendavat ATV hüvitist maksta, kuid täiendava ATV hüvitise maksmine töötajale on tööandja valik, mitte kohustus, mistõttu võib mõju ulatust pidada väikseks. Mõju avaldumise sagedus sõltub tööandjate valmisolekust ja võimalustest oma töötajatele täiendavat ATV hüvitist maksta ning on regulaarne nende tööandjate jaoks, kes otsustavad seda teha, ja harv või puudulik nende tööandjate jaoks, kes maksavad töötajale täiendavat ATV hüvitist vaid teatud juhtudel või seda ei maksa. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid tööandjaid, kelle jaoks laieneb sotsiaalmaksuvabastus kõikidele ATV hüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale ATV hüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu, mistõttu on mõjutatud sihtrühm suur. Kuivõrd täiendava ATV hüvitise maksmine töötajale on tööandja valik, mitte kohustus, on mõju ulatus tööandjate jaoks väike. Mõju avaldumise sagedus sõltub tööandjate valmisolekust ja võimekusest töötajatele täiendavat ATV hüvitist maksta, mistõttu on teatud tööandjate jaoks muudatusega kokkupuude regulaarne, kuid teiste jaoks harv või puudulik. Kokkuvõttes on muudatusel tööandjate jaoks oluline mõju. Muudatus 4: tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt lõpetatakse RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu arvestamine Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju 33 Mõjutatud sihtrühm: ATV lehte kasutavad inimesed Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus RaKS-i alusel makstud ATV hüvitis maksustatakse tulumaksuga. Kehtiva regulatsiooni alusel on RaKS-i alusel maksustatava tulu saajal õigus esitada Tervisekassale maksuvaba tulu avaldus tulumaksu kinnipidamata jätmiseks. Muudatusega lõpetatakse RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu arvestamine. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eestis ravikindlustatud inimesi, kes viibivad ATV lehel ja kellele makstakse ATV hüvitist (2022. aastal viibis ATV lehel 362 928 inimest ja ATV hüvitist maksti 320 256 inimesele (Tervisekassa, 2023)), kuid praktikas on Tervisekassale maksuvaba tulu avalduse esitanute arv väga väike. 2022. aastal esitas Tervisekassale avalduse ATV hüvitiselt tulumaksu kinnipidamata jätmiseks ca 300 inimest, mis moodustab kõikidest ATV hüvitise saajatest marginaalse osa (0,1%) (Tervisekassa, 2023), mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Kehtiva tulumaksusüsteemi puhul oleks näiteks 1000-eurose brutokuupalgaga inimese jaoks, kelle eelmise aasta ühe kalendripäevatasu on 33,33 eurot (millest 70% on 23,3 eurot), Tervisekassa makstav haigushüvitise brutosumma 22 kalendripäeva eest 512,6 eurot, millest arvatakse maha 20% tulumaks ehk 102,52 eurot. Seega on haigushüvitise netotulu inimese jaoks 410,08 eurot. 102,52 eurot saab inimene tagasi järgmisel aastal koos tuludeklaratsiooniga. Kui inimene oleks saanud esitada maksuvaba tulu avalduse, oleks tema haigushüvitisest saadav netotulu olnud 512,6 eurot (eeldusel, et tema aastane brutotulu ei ületa 14 400 eurot). Kuna Tervisekassal puuduvad andmed selle kohta kui suur on inimese tegelik maksuvaba tulu jääk ning maksuvaba tulu suurust arvestatakse ATV hüvitise saaja esitatud avalduse alusel, võib muudatus kehtiva tulumaksusüsteemi puhul vähendada neid olukordi, kus inimene on maksuvaba tulu avaldusele märkinud liiga suure maksuvaba tulu summa, mistõttu tuleb tal järgmisel kalendriaastal tuludeklaratsiooni alusel vähem makstud tulumaks MTA-le tagasi maksta. Võttes arvesse, et senise praktika kohaselt moodustavad maksuvaba tulu esitanud inimesed kõikidest ATV hüvitise saajatest marginaalse osa, on sihtrühma kokkupuude muudatusega harv. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda nende inimeste jaoks, kelle aastane brutotulu on kuni 14 400 eurot (kuni 1200 eurot kuus) ja kellel on õigus maksimaalses ulatuses maksuvabale tulule ehk 7848 eurole aastas (654 eurot kuus), samuti nende inimeste jaoks, kelle aastane brutotulu jääb vahemikku 14 400–25 200 eurot (1200–2100 eurot kuus) ja kelle aastane maksuvaba tulu suurus leitakse vastavalt valemile 7848 – 7848 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400). Muudatuse tulemusena võib nende ATV hüvitise saajate jaoks, kes kuuluvad eespool nimetatud sissetuleku gruppi, kuine netotulu väheneda, eeldusel et nad kehtiva regulatsiooni tingimustes oleksid Tervisekassale maksuvaba tulu avalduse esitanud. Samas ei vähene siiski sihtrühma aastane netotulu, sest MTA tagastab enam makstud tulumaksu inimesele tuludeklaratsiooni alusel järgmisel kalendriaastal. Kokkuvõttev hinnang Muudatusega lõpetatakse RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu arvestamine. 2022. aastal esitas Tervisekassale avalduse ATV hüvitiselt tulumaksu kinnipidamata jätmiseks ca 300 inimest, mis moodustab kõikidest ATV hüvitise saajatest marginaalse osa (0,1%), mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike ja mõju avaldumise sagedus harv. Muudatuse tulemusena võib kuine netotulu väheneda nende ATV hüvitise saajate jaoks, kes kuuluvad sissetuleku gruppi, kellele rakendub maksuvaba tulu ja kes kehtiva regulatsiooni tingimustes oleksid Tervisekassale maksuvaba tulu avalduse esitanud. Sihtrühma aastane netotulu siiski ei vähene, sest 34 enam makstud tulumaks tagastatakse sihtrühmale tuludeklaratsiooni alusel. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühma jaoks vähene mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Tervisekassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatusega lõpetatakse RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu arvestamine ehk edaspidi ei ole võimalik Tervisekassale avaldusi maksuvaba tulu arvestamiseks esitada. Muudatus on eeskätt tingitud 01.01.2023 jõustunud tulumaksuseaduse muudatusest, mille kohaselt on vanaduspensionieas või vastaval kalendriaastal vanaduspensionikka jõudvatel inimestel maksuvaba tulu suurus aastas võrdne 12-kordse keskmise vanaduspensioni summaga (kuus võrdne keskmise vanaduspensioniga). Tulumaksuseaduses on kindlaks määratud vanaduspensionieas oleva inimese maksuvaba tulu rakendamise järjekord: vanaduspensionieas oleva inimese maksuvaba tulu rakendab esimesena SKA ning seejärel Pensionikeskus, kui ta teeb isikule 10%-ga maksustavaid II samba väljamakseid. Pensionikeskus saab rakendamata maksuvaba tulu jäägi SKA-st. Nii SKA-l kui ka Pensionikeskusel on õigus rakendada vanaduspensioni maksuvaba tulu automaatselt, inimesed neile maksuvaba tulu avaldusi ei esita. Kui ka siis on väljamaksed kokku väiksemad kui keskmine vanaduspension, tekib Tervisekassal (muu väljamakse tegijal) õigus maksuvaba tulu rakendamiseks. Muu väljamakse tegijale peab inimene aga esitama maksuvaba tulu rakendamise avalduse ja märkima ära summa, mida ta soovib, et tema väljamaksele rakendataks. Seega kui rakendada vanaduspensionieas olevatele isikutele maksuvaba tulu, tuleks eelnevalt üle kontrollida nende isikute maksuvaba tulu rakendamise summa. Võimalik, et isikule rakendatakse rohkem maksuvaba tulu, kui seadus ubab. Samas ei ole Tervisekassal erinevalt SKA-st ja Pensionikeskusest andmeid inimese maksuvaba tulu jäägi kohta. Arvestades, et maksuvaba tulu avaldusi on vähe (2022. aastal esitati Tervisekassale ca 300 maksuvaba tulu avaldust) ning arendused oleksid ressursimahukad ja hõlmaksid mitut osapoolt, on otstarbekam lõpetada RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu arvestamine. Muudatus vähendab Tervisekassa töökoormust ja täiendavate investeeringute tegemist IT-arenduste jaoks, mis võimaldaksid Tervisekassal saada andmeid inimese maksuvaba tulu jäägi kohta. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on muudatusel Tervisekassale keskmine mõju. Võttes aga arvesse seni esitatud maksuvaba tulu avalduste vähest arvu, on Tervisekassa kokkupuude muudatusega harv. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang Muudatus vähendab Tervisekassa töökoormust ja potentsiaalseid IT-arenduste kulusid, mis oleksid vajalikud, et RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu ilma inimese avalduseta arvestada. Arvestades seni esitatud maksuvaba tulu avalduste marginaalset arvu, on Tervisekassa kokkupuude muudatusega harv. Kokkuvõttes on muudatusel Tervisekassale vähene mõju. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele ATV ajal töötamise võimaldamisel ja töötamist toetavate teenuste pakkumisel on oluline mõju pikaajalise ATV-ga inimestele, mistõttu nad saavad kohandatud tingimustes töötada (alates 61. ATV 35 päevast), samuti ravi- ja töötervishoiuarstidele, kes peavad hindama, kas patsiendi terviseseisund seda võimaldab. Muudatusel on oluline mõju ka tööandjatele, kes peavad hindama, kas neil on võimalik pikaajalise ATV-ga töötajale kohandatud tingimustes töötamist pakkuda, ning vastavalt vajadusele tegema ka kohandusi töökeskkonnas. Muudatus ei suurenda pikaajalise ATV-ga inimeste ega nende tööandjate halduskoormust, kuivõrd kohandatud tingimustes töötamine ja selle võimaldamine on võimalus, mitte kohustus. Vähesel määral suureneb haiguslehe väljastanud ravi- ja perearstide ning töötervishoiuarstide töökoormus seoses pikaajalise ATV-ga inimeste töötamiseks võimaliku terviseseisundi hindamisega, samuti vähesel määral Eesti Töötukassa töökoormus, kes hakkab uuele sihtrühmale tööturumeetmeid pakkuma. Prognoosi kohaselt kasutaks kohandatud tingimustes töötamist ca 5000 inimest aastas ning neist ca 1800 vajaksid ka toetavaid teenuseid, mis moodustab kogu Eesti tööealisest elanikkonnast väga väikese osa (alla 1%). Tabelis 8 on välja toodud kavandatud muudatusega kaasnevad võimalikud kulud ja tulud. Palgavahe hüvitamise arvutuste tegemisel on eeldatud, et toetussüsteemi kasutajate arv vastab varem prognoositule ning jaguneb aastate vahel võrdselt (ca 5000 inimest aastas). Brutosissetuleku leidmiseks on kasutatud Tervisekassa ühe päeva keskmist hüvitist viimase viie aasta jooksul. Tervisekassa 2022. aasta keskmist hüvitist on järgnevatel aastatel korrigeeritud palgakasvuga vastavalt Rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadprognoosile. Arvutustes on välja pakutud maksimaalsete kulude stsenaarium (vt tabel 8), kus kõik toetussüsteemi kasutajad saavad 50%-list palgavahe hüvitist maksimaalse võimaliku perioodi jooksul (122 päeva). Palgavahe hüvitise kulude ja tulude hindamisel on eeldatud, et: 1) palgavahe hüvitis 50% rakendub kogu prognoositaval sihtrühmal (st kõik süsteemi kasutajad kuuluvad sihtrühma 2 või 3); 2) kogu sihtrühm kasutab palgavahe hüvitist maksimaalse perioodi jooksul (122 päeva); 3) Tervisekassa ühe päeva keskmine hüvitis on võrdne isiku sissetulekuga enne pikaajalist ATV lehte ehk inimese töötasu ei ole tõusnud. Tabel 8. Palgavahe hüvitise hinnangulised kulud ja tulud. Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused 2024 2025 2026 2027 2028 2029 KOKKU Toetussüsteemi kasutajate arv 2 942 5 043 5 043 5 043 5 043 5 043 33 546 Tervisekassa ühe päeva keskmine hüvitis inimese kohta, 70% 30,8 € 32,6 € 33,9 € 35,3 € 36,8 € 38,3 € Tervisekassa ühe päeva keskmine hüvitis inimese kohta, 50% 22 € 23,3 € 24,2 € 25,2 € 26,3 € 27,4 € Kuu brutosissetulek ühe päeva keskmise hüvitise alusel 1320 € 1398 € 1452 € 1512 € 1578 € 1644 € Tulumaksu määr inimese jaoks % 7,99% 8,96% 9,56% 10,19% 10,82% 11,40% Maksimaalne tervisekassa hüvitise kulu ilma TVRII-ta 11 053 920 € 20 057 020 € 20 856 839 € 21 718 184 € 22 641 053 € 23 563 922 € 138 344 001 € … sh tulumaks 2 210 784 € 4 011 404 € 4 171 368 € 4 343 637 € 4 528 211 € 4 712 784 € 27 668 800 € Tervisekassa kulud 7 830 939 € 14 217 730 € 14 766 913 € 15 377 116 € 16 048 339 € 16 719 562 € 98 132 042 € .. sh tulumaks 1 566 188 € 2 843 546 € 2 953 383 € 3 075 423 € 3 209 668 € 3 343 912 € 19 626 408 € Tulumaksu erinevus tervisekassa jaoks 644 596 € 1 167 858 € 1 217 985 € 1 268 214 € 1 318 543 € 1 368 872 € 8 042 392 € Tööandja töötasu ja maksud (kulu) 10 477 796 € 19 023 323 € 19 758 129 € 20 574 581 € 21 472 677 € 22 370 774 € 131 300 673 € …sh sotsiaalmaks (tööandja) 2 584 210 € 4 691 851 € 4 873 081 € 5 074 448 € 5 295 952 € 5 517 456 € 32 383 574 € …sh töötuskindlustusmakse (tööandja) 62 648 € 113 742 € 118 135 € 123 017 € 128 387 € 133 756 € 785 056 € Brutotöötasu 50% 7 830 939 € 14 217 730 € 14 766 913 € 15 377 116 € 16 048 339 € 16 719 562 € 98 132 042 € … sh tulumaks (töötaja) 625 692 € 1 273 909 € 1 411 717 € 1 566 928 € 1 736 430 € 1 906 030 € 8 520 706 € …sh töötuskindlustusmakse (töötaja) 125 295 € 227 484 € 236 271 € 246 034 € 256 773 € 267 513 € 1 570 113 € …sh kogumispension (töötaja) 156 619 € 284 355 € 295 338 € 307 542 € 320 967 € 334 391 € 1 962 641 € Riigi maksutulu 3 397 844 € 6 306 985 € 6 639 204 € 7 010 427 € 7 417 542 € 7 824 755 € 43 259 449 € Tervisekassa kulude kokkuhoid 3 222 981 € 5 839 290 € 6 089 927 € 6 341 068 € 6 592 714 € 6 844 360 € 40 211 958 € Riigi maksutulu kokku 4 199 059 € 7 759 198 € 8 152 528 € 8 586 183 € 9 057 052 € 9 528 018 € 53 264 481 € Aastaks 2024 on palgatõusu prognoosi kohaselt Tervisekassa ühe päeva keskmine hüvitis 70% ulatuses inimese kohta 28,5 eurot. Kuna regulatsioon hakkab kehtima 1. aprillil, on 2024. aastal sihtrühma suuruseks 2942 inimest (arvestus alates juunist, kui on möödunud vähemalt 60 päeva haiguslehe väljastamisest). Kehtiva regulatsiooni alusel kuluks Tervisekassal sellisel juhul 36 kavandatud muudatuse sihtrühma ehk 2942 ATV-ga inimese haigushüvitiste maksmiseks 10,1 miljonit eurot. Muudatuse tulemusel oleksid Tervisekassa kulud sama sihtrühma puhul 7,3 miljonit ehk 2,8 miljonit eurot vähem. Aastatel 2025–2027 kasutab prognoosi kohaselt toetussüsteemi 5043 inimest aastas ning Tervisekassa kulude kokkuhoid jääb sõltuvalt aastast vahemikku 6–7 miljonit eurot. Lisaks vähenenud kuludele mõjutab muudatus positiivselt tööhõivet ning parandab pikaajalise ATV-ga inimeste sissetulekut. RaKS-i muudatusega laiendatakse lapsevanematele laste põetamiseks hüvitatavat kuni 60 kalendripäeva kestvat hooldushüvitist kõikidele rasketele terviseseisunditele. Varem hüvitati kuni 60 kalendripäeva vaid onkoloogiliste diagnooside puhul ning teiste diagnooside puhul kuni 14 kalendripäeva. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki lapsevanemaid, kelle lapsel diagnoositakse raske haigus. Sotsiaalmaksuseaduse muudatusega laiendatakse sotsiaalmaksuvabastust kõikidele ATV hüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale ATV hüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eestis ravikindlustatud inimesi ja nende tööandjaid, kellele sotsiaalmaksuvabastus laieneb. Tulumaksuseaduse muudatusega lõpetakse RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu arvestamine. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eestis ravikindlustatud inimesi, kes viibivad ATV lehel ja kellele makstakse ATV hüvitist, kuid praktikas on Tervisekassale maksuvaba tulu avalduse esitanute arv väga väike. Muudatus vähendab Tervisekassa töökoormust, samuti potentsiaalseid IT-arenduste kulusid, mis oleksid vajalikud, et RaKS-i alusel maksustatava tulu saajate jaoks maksuvaba tulu ilma inimese avalduseta arvestada. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõuga ei muutu töövõimetuslehe andmeid vahetavate asutuste ega andmeid töötlevate isikute ring. Juba praegu esitavad raviasutused ja tööandjad Tervisekassale andmeid ATV hüvitise maksmiseks ning tööandjale kuvatakse töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse alusel tema töötaja kogu töövõimetuslehe infot (v.a diagnoos ja arsti andmed), samuti saab Eesti Töötukassa X-tee kaudu pärida Tervisekassalt töövõimetuslehtede andmeid, kuna ATV lehel viibitud aega ei arvestata töötuskindlustusstaaži hulka. Eelnõuga lisandub raseda kergemale tööle üleviimise ja teiste töötajate töötingimuste ajutisel kohandamisel väljastatava töövõimetuslehe andmekoosseisu uus vabatekstiväli. Vabatekstiväli hakkab sisaldama ettepanekuid töötingimuste kergendamiseks ning see annab tööandjatele ja Eesti Töötukassale infot raseduse või haiguse ajal töötajale töötamise jätkamiseks vajalikest kohandustest, sh töötamist toetavate teenuste vajadusest. Uue andmevälja töövõimetuslehele lisamisega digiteeritakse ka senine raseda töötingimuste kergendamiseks vajalike kohanduste kohta ämmaemanda või arsti (edaspidi ka tervishoiutöötaja) antud pabertõend. Andmete digiteerimine muudab andmevahetuse turvalisemaks. Ühe ebasoovitava riskina võib kaasneda olukord, kui vabatekstiväljale sisestatakse ekslikult inimese terviseandmeid paljastav info. Vabatekstiväljale ei tohi sisestada diagnoosi ega muud infot, mis otsesõnu ütleb, millise haigusega inimesel on tegemist, sest info on isiku tööandjale nähtav. Vabatekstiväli peab sisaldama vaid ettepanekuid selle kohta, kuidas isiku töötamist kergendada. Seetõttu lasub tervishoiutöötajal vastutus jälgida, et ta ei sisestaks uuele andmeväljale patsiendi terviseseisundit või diagnoosi paljastavat infot. Riski maandamiseks saab Tervisekassa ja 37 raviasutuse arendaja nimetada andmevälja selliselt, et arstil ei ununeks, et andmeväljal olev info on mõeldud tööandjatele, mitte tervishoiutöötajatele. Samuti võib raviasutus hankida arenduse, mis toetab tervishoiutöötaja tööd ja kuvab välja täitmisel nt hoiatuse, mis palub info üle kontrollida, et andmeväli ei sisaldaks delikaatseid andmeid. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil koostöös Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga kavas koostada õppmaterjale ja korraldada koolitusi, et anda tervishoiutöötajatele vajalikke teadmisi andmevälja sisu ootuste kohta. Töövõimetuslehe uue vabatekstivälja andmete koostaja on raseda puhul ämmaemand ja teiste töötajate puhul isikut raviv arst või perearst, kes võib vajaduse korral konsulteerida töötervishoiuarstiga. Ämmaemanda ja arsti töökohaks olev raviasutus edastab töövõimetuslehtede andmed Tervisekassale. Tööandjatele ja Eesti Töötukassale võimaldatakse töövõimetuslehtede kohta infot pärida Tervisekassa infosüsteemist turvalise krüpteeritud X-tee andmevahetuskanali kaudu. Tööandjatele ja Eesti Töötukassale ei kuvata töövõimetuslehe andmekoosseisust inimese delikaatseid terviseandmeid ehk ATV-d põhjustanud diagnoosi ega töövõimetuslehe väljastanud arsti eriala. Eelnõuga ei kaasne andmevahetuspartnerite jaoks tervikuna erilisi muutusi ning andmevahetuseks kasutatakse turvalisi kanaleid ja andmekaitselist mõju võib hinnata väikeseks. Uuele andmeväljale inimliku eksimuse tõttu terviseandmete sisestamise riski võib hinnata mõõdukaks. Riski saab edukalt maandada väiksemahuliste arendustega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Töövõimetuse ennetuseks kavandatavate muudatuse tulemusel on Tervisekassa kulud 2024. aastal ca 3 miljonit eurot väiksemad. Aastatel 2025–2027 on Tervisekassa kulude kokkuhoid sõltuvalt aastast vahemikus 6–7 miljonit eurot. Mõju Tervisekassa eelarvele hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on keskmiselt 615 000 eurot aastas, mille saab katta töövõimetuse ennetuse muudatusega kaasneva kulude kokkuhoiu arvelt. Seega muudatustega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulutusi. Tööturumeetmeteks on planeeritud ligikaudu 7 miljonit eurot ESF-i vahendeid, kuid kuna tegemist on täiesti uue sihtrühmaga, selgub täpsem sihtrühma ja vahendite prognoos pärast süsteemi käivitamist. Lisaks rahastatakse ESF-ist töötervishoiuarstide konsultatsioone, mille prognoositav kulu kuni 2029. aastani on kokku ca 10 miljonit eurot. Muudatusega kaasnevad süsteemide arenduskulud peamiselt Tervisekassale ja raviasutustele. Lisaks on vajalikud väiksemahulised arendused TEHIK-u ja Eesti Töötukassa infosüsteemis. TEHIK-u prognoositav arenduste kulu 30 000 eurot kaetakse ESF-i vahenditest. Eesti Töötukassa prognoositav arenduskulu 36 000 eurot kaetakse Eesti Töötukassa arenduskulude vahenditest. Tervisekassa arenduskulud on hinnanguliselt 481 000 eurot, mis kaetakse ESF-i vahenditest. Koostöös Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga töötervishoiuarstide ja raviarstide juhendmaterjalide ja koolituste korraldamise kulud on 15 000 eurot, mis kaetakse ESF-i vahenditest. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil vaja kavandada laiemalt kommunikatsioonitegevusi – koolituste ja teavitusürituste korraldamine, infoteatmike koostamine ja levitamine jne. Kommunikatsioonitegevuste täpsem ulatus ja prognoositavad kulud selguvad kommunikatsiooniplaani koostamise järgselt 2023. aasta septembriks. 38 Tulumaksuseaduse muudatusega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid. Sotsiaalmaksuseaduse muudatusega võib väheneda riigile laekuv sotsiaalmaks, kuna muudatusega laieneb sotsiaalmaksuvabastus kõikidele ATV hüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib töötajale ATV hüvitise ja töötasu vahe summas, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Samas ei ole võimalik potentsiaalselt vähem laekuvat sotsiaalmaksu suurust välja arvutada, kuna muudatus on tööandjate jaoks vabatahtlik ning ei ole teada, kui paljud tööandjad on valmis töötajale täiendavat ATV hüvitist maksma. Lisaks tööandja valmisolekule peab töötaja viibima ka ATV lehel, mille pikkus on individuaalne ning millest omakorda sõltub kui pika perioodi vältel ja kui suures mahus on tööandja valmis töötajale täiendavat hüvitist maksma. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta määruseid. Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisana. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil. Selleks ajaks valmivad IT-arendused ning asutustel ja isikutel on olnud piisavalt aega muudatustega tutvumiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Notarite Kojale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Tööinspektsioonile, Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile arvamuse avaldamiseks, Andmekaitse Inspektsioonile, Õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Patsientide Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ ….. a. 39  „Pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus“ Seletuskirja lisa 2 Pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastustabel Eelnõu kooskõlastasid märkusteta: Eesti Perearstide Selts Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi EIS-is Kooskõlastusringil esitatud arvamused ja ettepanekud: Rahandusministeerium kooskõlastab vaikimisi EISis pikaajalise haigusega Vajab kaalumist ja arutamist, kas sellised erisused on mõistlikud. inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu VTK. Samas VÕS lepingu alusel teenust osutavate isikutel, juhatuse liikmetel ja FIE-l meil oleks paar väikest ettepanekut ja märkamist, mille edastan käesoleva on ka õigus ajutise töövõimetuse ajal töötada, kui neil on kehtiv e-mailiga otse VTK koostajatele: ravikindlustus. Eelnõu seletuskirjas arvestame vajadusega täiendada 1) VTK-s on mainitud negatiivse mõjuna, et koormuse vähendamisel võib mõjuanalüüsi vastavalt. tööandjal tekkida täiendav kulu sotsiaalmaksu miinimumkohustusest, kui makstav tasu on eelmise aasta töötasu alammäärast väiksem. Kuna see võib vähendada tööandja motivatsiooni pakkuda ajutiselt töövõimetule töötajale osaajaga tööd, teeme ettepaneku kaaluda sotsiaalmaksu osas erisuse kehtestamist. Mitmes, olemuselt sarnases olukorras on kehtestatud erandid ja neil juhtudel tasub tööandja sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt (SMS § 2 lg 4). 2) VTK-s puudub analüüs, kas ja kuidas on võimalik tagada sarnased õigused teistele aktiivselt tegutsevatele inimestele nt. võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule, juhatuse liikmele või füüsilisest isikust ettevõtjale. Palume selles osas VTK-d täiendada. Haigekassa: Kooskõlastame pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse Arvestame eelnõu koostamisel ja parandame viite. ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse märkusteta, kuid Teise punkti osas leiame, et kalendripäeva keskmise tulu juhime tähelepanu kahele aspektile: arvutamiseks on RaKS § 55 alus Maksu- ja Tolliametilt andmete saamiseks 1) Eelnõu seletuskirja leheküljel 7 olev viide vajaks ajakohastamist. RaKS § 53 olemas. kohaselt kehtestab ATV hüvitise määramise ja maksmise korra valdkonna eest Kergemale tööle üleviimise perioodil tegelikult makstud palga andmed vastutav minister (sotsiaalministri määrused nr 109 ja nr 114). Käesolevaks esitab kindlustatud isiku tööandja. hetkeks on sotsiaalministri määrus nr 114 kehtetu, palume viidata uuele terviseja tööministri 22.07.2022 määrusele nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Eesti Haigekassale“. 2) Teeme ettepaneku VTK koostajal üle hinnata, kas haigekassal on õiguslik alus andmete saamiseks Maksu- ja Tolliametilt või on vajadus täiendada haigekassa andmekogu pidamise põhimääruse § 8 lõiget 3. Haigekassa, täites avalikku ülesannet, vajab andmeid tegelikult makstud palga kohta, mis võimaldaks isikule maksta õiges suuruses töövõimetushüvitist. Eesti Töötervishoiuarstide Selts toetab tugevalt püsiva töövõimetuse Nõustume ja arvestame ettepanekud, et on väga oluline kvaliteetse ja ennetamise meetmeid. Töötervishoiuarstide igapäevase praktika vaatest on efektiivse korralduse tagamiseks arvestada, et konsulteerivaks arstiks oleks planeeritavate muudatuste eesmärgid väga asjakohased. Oleme nõus, et tänases ettevõttele (töökohale) töötervishoiu partnerlustteenust osutanud tervishoiu praktikas ei kaasata raviprotsessis töötervishoiuarste, et pikaajalisel töötervishoiuarst- tema on pädev töötervishoiuarst on hindama, kuidas haiguslehel oleva töötaja töötingimusi kohandada tervisega sobivateks ning see töökeskkonna ohutegurid ja töö iseloom konkreetse inimese tervist pärsib töötaja kiiremat haiguslehelt tööle naasmist. Pöörame tähelepanu, et mõjutavad ning millistes tingimustes töötaja tööd teha tohib. kooskõlastamisele saadetud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses kirjeldatakse töötervishoiuarstide kaasamist “keerulisematel juhtudel”. Täna on Kaalume, kuidas on protsessi võimalik nad kaasata ja kuidas süsteem peaks Eestis töötervishoiuarstid ainuke eriala, kelle väljaõpe võimaldab hinnangut siis toimima, kui tööandjal pole kehtivat lepingut. anda töötingimuste ja terviseseisundite omavahelisele koosmõjule. Ülejäänud arstkonnale töötervishoiu teadmisi põhiõppe käigus ei anta. Ka paljudes teistes riikides on terviseprobleemidega töötajate võimalikult kiireks tööle suunamiseks rakendatud töötervishoiuarstide kompetentsi. Töötervishoiuarstide hinnangul on väga oluline kvaliteetse ja efektiivse korralduse tagamiseks arvestada, et konsulteerivaks arstiks oleks ettevõttele (töökohale) töötervishoiu partnerlustteenust osutanud töötervishoiuarst- tema on pädev töötervishoiuarst on hindama, kuidas töökeskkonna ohutegurid ja töö iseloom konkreetse inimese tervist mõjutavad ning millistes tingimustes töötaja tööd teha tohib. Eesti töötervishoiuarstide Selts pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust. Palume siiski tähelepanu pöörata töötervishoiuarstide kui selleks spetsiaalse väljaõppe saanud erialaarstide keskse rolli vajadusle pikaajalisel haiguslehel oleva töötaja töötingimuste kohandamisel. Siseministeerium: Kooskõlastasime VTK märkusteta, kuid edastan siiski Võtame teadmiseks ja eelnõu koostamisel täpsustame vastavalt Päästeameti tähelepanekud, et saaksite eelnõu väljatöötamisel nendega mõjuanalüüsi. arvestada: 1. Päästjate/ meeskonnavanemate/ rühmapealike ning demineerijate puhul 4. Sõltuvalt valdkonnast ja töö iseloomust on tööandjate võimalused pole antud seadust võimalik rakendada, sest vastavalt siseministri kohandatud tingimuste pakkumiseks väga erinevad ning teatud juhtudel ei 15.02.2011 määrusele nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, pruugi see üldse võimalik olla. Sama olukord on näiteks kaugtöö puhul, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse – ja tervisenõuded“ pole meil mida üldiselt kontoritöötajatele võimaldatakse, kuid töö iseloomust võimalik tööle lubada tervisenõuetele mittevastavat töötajat. Ajutise tulenevalt ei saa kaugtööd teha nt poes klienditeenindajad. Sellele töövõimetuse ajal ei ole võimalik meil selle sihtgrupi puhul kergendada vaatamata ei ole tegemist diskrimineerimisega, sest puudub seos seaduses tööülesandeid ning võimaldada ajutiselt kergemat tööd. Pikaajalise nimetatud tunnustega (sugu, rahvus, rass, nahavärvus, usutunnistus või töövõimetuse ajal antut teenistujaid tööle rakendada pole võimalik ning veendumus, vanus, puue või seksuaalne sättumus). Võrdse kohtlemise ajutise töövõimetuse lõppemise korral hindame uuesti töötervishoiuteenuse seaduse § 11 lg 1 alusel ei peeta diskrimineerimiseks eeliste andmist osutaja juures teenistujate tervisenõuetele vastavust. puudega töötajale, sealhulgas puudest tuleneva erivajadustele vastava 2. Eelnõu toob välja, et raviarst hindab ajutise töövõimetuse ajal inimese töökeskkonna loomist. Puue on võrdse kohtlemise seaduse alusel inimese töötamise võimalikkust, kaasates vajaduse korral töötervishoiuarsti. anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni Päästeameti seisukohast vaadatuna saab nende päästeteenistujate, kes kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju peavad siseministri määruse alusel vastama päästeteenistuja igapäevatoimingute sooritamisele. tervisenõuetele, tervisenõuetele vastavust/mittevastavust hinnata ainult töötervishoiuarst, mitte raviarst. Kuna tervisenõuetele vastamine on teenistussuhte jätkumisel ülioluline komponent, ei saa seda hinnata kõrvaline töötervishoiuarst, vastasel juhul tekib olukord, kus PÄA lepingupartner hindab teenistuja tervisliku seisundi tervisenõuetele mittevastavaks, kuid raviarst ning tema valitud töötervishoiuarst võivad leida, et teenistujal on võimalik väiksema koormuse või kergemate tööülesannete korral tööd siiski teha. Riigihanke kaudu on PÄA-l kindlad töötervishoiuteenuse lepingupartnerid, kes juhinduvad spetsiifilisest seadusandlusest, tööandja riskianalüüsidest, mistõttu leian, et  töötervishoiuarsti kaasamine otsuse langetamisel peab olema kohustuslik, ent veelgi enam peab kaasatud töötervishoiuarst olema PÄA lepingupartner, kes on kursis töötingimuste, töökeskkonna ohutegurite ning päästeteenistujatele kehtestatud tervisenõuetega. Analoog kehtib ka praegu kui teenistuja ei läbi tervisenõudeid, siis ei ole tal võimalik minna teisese arvamuse küsimiseks ükskõik millise töötervishoiuteenuse osutaja juurde. Juhul, kui raviarst ning töötervishoiuarst vajavad tööandjalt täiendavat informatsiooni, toob see kaasa mõningase halduskoormuse kasvu töökeskkonnaspetsialistidele, kes peavad antud informatsiooni tervishoiuteenuse osutajatele edastama. 3. Teiste teenistujate puhul on antud seadust võimalik rakendada ning ettepanekud selles osas puuduvad. Kuna antud hetkel on paindlik tööaeg ning kaugtöö võimalus Päästeametis juba praegu laialdaselt kasutusel, ei too kavandatav seadus kaasa ebamõistlikke kulutusi ja töökorralduse muudatusi. Kui tervislikust seisundist tulenevalt peab töökoha või töökeskkonna suures ulatuses ümber kujundama, võib see kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Samas nagu seaduseelnõu väljatöötanud on välja toonud, on seaduseelnõu pigem tööandjale võimalus kui kohustus ning kulutuste otstarbekust on võimalik hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Tööruumide – ja vahendite kohandamiseks mõeldud meede koos taotluste esitamisega tõstab tööandja halduskoormust Kui tervishoiuteenuse osutaja hindab teenistuja tervist selliseks, et tal on võimalik tööle naasta kergemale tööle või osaajaga tööle, peab töökoha tema tervisenäitajatele vastavaks kujundama võimalikult lühikese ajaga, mistõttu peab toetusmeetme taotlusprotsess olema tööandja jaoks võimalikult automaatne ja kiire. 4. Seaduseelnõu kavatsuses on välja toodud võrdse kohtlemise printsiibi olulisus. Kuna iga juhtumi puhul on tööandjal võimalik otsustada töökoha kohandamise otstarbekus ja mõistlikkus, võib see esile kutsuda ebavõrdsust, sest ühe teenistuja puhul saab seadust rakendada, teise puhul ei pruugi see olla võimalik või otstarbekas. Päästeteenistujatele, kellele rakenduvad tervisenõuded, pole seda võimalik paraku üldse rakendada. Eesti Tööandjate Keskliit toetab pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse Kaalume, kuidas on protsessi võimalik kaasata need töötervishoiuarstid, ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) eesmärke kellel on seos ettevõttega. ning pakutavaid lahendusi ajutise töövõimetuse ajal tööhõives püsimise toetamiseks. Peame oluliseks, et VTK-s toodud süsteemi rakendamisel oleks võimalikult palju kaasatud töötervishoiuarstid, kuna perearstid ei pruugi kõikide asjaoludega kursis olla ning praktika näitab, et töötajad ise ei tunne täpselt oma töökeskkonna, kuigi neid on kõikidest ohuteguritest teavitatud. Töötervishoiuarstidel peaks olema ka otsene seos ettevõttega, kus töötaja töötab ning seega ülevaade konkreetsetest töötingimustest. Eesti Töötukassa: Leiame, et lahendamist vajaks alljärgnevad 1) Selgitame, et VTK-s oleme kajastanud vaid seda, mis olemasoleva probleemkohad: süsteemiga võrreldes muutub. 1) VTK punktis 2 on sihtrühmana välja toodud, et ajutise töövõimetuse Kuna ei ole planeeritud muudatusi meditsiinisüsteemi kaudu teenuste (edaspidi ATV) ajal kohandatud tingimustes töötamise võimalust kasutaks osutamisel ja neid on võimalik inimestel saada ATV ajal jätkuvalt sellisel aastas hinnanguliselt 5400 inimest ja neist 1900 vajaks selleks töövõimet viisil nagu inimese raviarst vajadust näeb, siis VTK-s neid ei kajastata. toetavaid teenuseid. Samas ei nähtu VTKst, milliseid toetavaid teenuseid on Töövõimet toetavate teenuste osa on plaanis tööhõive osakonnal koostöös mõeldud. Kuna pikaajalise haiguslehel olevad inimesed vajavad ka nö Töötukassaga täpsustada tööhõiveprogrammis (THP). Oleme VTK-s lk 15 ambulatoorse taastusravi teenuseid: psühholoog, füsioterapeut, ka nii kirjeldanud: „Töötamist toetavate meetmete loetelu kehtestatakse tegevusterapeut, logopeed, tuleks VTK käsitada ka neid teenuseid, mida TTTS-i muudatusega. Töötavale inimesele, kes vajab tuge tööl püsimisel inimene saab tervishoiusüsteemist taastumise toetamise ja aktiivsuse ja terviseolukorrast tingitud piirangute tõttu tööga uuesti kohanemisel, säilitamiseks. Palume täpsustada VTKs, mis teenuseid on mõeldud töövõimet sätestatakse teenused ja teenuste saamise tingimused toetavate teenustena ja kui palju eeldatavalt vajatakse tööturuteenuseid. VTK tööhõiveprogrammis“. punktis 4.2.3. on välja toodud, et „kehtivas süsteemis ei ole töötavale inimesele Töövõimet toetavate teenustena ja mis praegu ei ole ATV ajal inimestele töövõimet toetavad teenused ATV perioodil kättesaadavad“. Tegemist on kättesaadavad, on mõeldud teenuseid, mida osutatakse osalise ja eksitava infoga, ka täna osutatakse tööruteenuseid töötavatele inimestele, puuduva töövõimega inimestele. Täpselt nii nagu Töötukassa ise ka oma kellel ei ole töövõime langust tuvastatud, sh nõustamine tööturu olukorrast, tagasiside punktis 6 viitab. Ehkki on tõsi, et üldteenused nagu teavitamine karjäärinõustamine, töövahendus, tööturukoolitus. Palume VTKd selles osas tööturu olukorrast, töövahendus ja karjäärinõustamine ei sea inimese täpsustada. tööturustaatusele erilisi piiranguid ja tööturukoolitus on kättesaadav teatud 2) VTK kohaselt on kavas lubada ATV ajal töötada, kuid puudub analüüs selle juhtudel ka töötavale inimesele, siis üldjuhul ei ole tööturuteenused n.ö kohta, kuidas mõjutab ATV ajal väiksema töökoormusega või kergemate kättesaadavad selles vaates, et praegune kehtiv süsteem eeldab, et tööülesannete täitmisega makstav väiksem töötasu koos palgavahehüvitisega inimene on ajutise töövõimetuse perioodil passiivne. Näiteks võib ajutise tulevikus võimalikku töötuskindlustushüvitise saamist, kuna haigushüvitiselt töövõimetuse ajal inimese aktiivsust käsitleda ravi eiramisena ja töötuskindlustusmakset ei maksta ja töötuskindlustusstaaži ei teki. Palume sanktsioneerida hüvitise tagasinõudega. Uue süsteemi käivitudes, kui VTKs täpsustada töötuskindlustusstaaži arvestust. VTKst ei selgu, kas osalise raviarst peab seda võimalikuks, siis saab inimene võimaluse olla ATV töötamise/osalise haiguslehel viibimise ajal edaspidi peaks tekkima. Kui ootus perioodil aktiivne ja sellega kaasnevalt vajadusel saada selleks laiemat on, et ATV ajal töötamine annaks kindlustusstaaži, eeldab see muudatusi tuge. staažiarvestuses, sh infosüsteemi arendust ja sellest sõltub muudatuste 2) Selgitame, et kui isik töötab ATV ajal ning saab töötasu, siis on rakendamiseks valmisoleku loomise aeg. Palume VTKs täpsustada, kas tööandjal kohustus töötuskindlustusseaduses (TKindlS) sätestatud korras kavandatud muudatuse tulemusel ATV hüvitise suurust ja perioodi peaks töötasult kinni pidada töötuskindlustusmakse ning antud periood läheb arvestama TKH suuruse arvestamisel sisse või mitte, sellest sõltub TKindlS § 7 lõigete 1, 2 ja 22 kohaselt ka kindlustusstaaži arvestusse. ATV infosüsteemi arendusvajadus ja muudatuste rakendamiseks valmisoleku perioodil saadud töötasu tuleb TKindlS § 9 kohaselt arvesse võtta loomise aeg. töötuskindlustushüvitise suuruse arvestamisel. Täpselt samamoodi 3) VTKs tuleks analüüsida ka seda, kuidas ATV ajal töötamine mõjutab võetakse täna vanemahüvitise ajal osakoormusega töötamise korral töövõimetoetuse saamist. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 16 lg 2 kohaselt töötasu töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel arvesse. esmakordselt osalise või puuduva töövõime tuvastamisel haiguslehel viibimise Arvestatud on, et selles osas säilib tänane süsteem, see tähendab, et nii ajal makstakse töövõimetoetust pärast haiguslehe lõppu. Samas neil juhtudel, nagu kehtivas süsteemis on rasedatel võimalik kergemale tööle üleviimise kui inimene ei viibi osalise või puuduva töövõime tuvastamise ajal haiguslehel, haiguslehe perioodil töötada ja saada palgavahe hüvitist. makstakse töövõimetoetust alates taotluse esitamisest. Palume VTKs 3) Täiendame eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsi vastavalt. Arvestatud on, analüüsida, millal peaks algama töövõimetoetuse maksmine juhul, kui inimene et säilib tänane süsteem, see tähendab, et nii nagu kehtivas süsteemis on töötab haiguslehe ajal. rasedatel võimalik kergemale tööle üleviimise haiguslehe perioodil töötada 4) VTK punkti 7.1.2 kohaselt rahastatakse süsteemi väljaarendamiseks ja ja saada palgavahe hüvitist ning kuidas praegu kehtivas süsteemis siis teenuste osutamiseks vajalikke tegevusi perioodi 2014–2020 ESF-i meetme algab töövõimetoetuse maksmine. 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja selle alusel toetuse 4) Täpsemad rahastamise allikad tuuakse välja vastavate eelnõude andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ ning perioodi mõjuanalüüsides. 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Ebaselge on, mis 5) Oleme lähtunud eeldusest, et töötervishoiuarsti poolt raviarsti teenuste osutamiseks vajalikke tegevusi on plaanis rahastada perioodi 2014- nõustamise võimaluse loomine ei 2020 ESFi meetmest, arvestades eelnõu eeldatavat rakendamist 2024. aasta eelda töötervishoiusüsteemi muutmist. Sotsiaalministeerium on leppinud aprillis. Palume töövõimetuse ennetamise süsteemi tööturuteenuste kokku koostöö Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga (ETAS), et rahastamine allika VTKs selgemalt välja tuua. nõustamisprotsessiks vajalikud juhendid, e-saatekirjade sisu jms välja 5) VTK punkti 9.1.1. kohaselt peetakse vajalikuks luua uues süsteemis töötada. Samuti need põhimõtted, kuidas valitakse siis töötervishoiuarst, keerulisemate juhtumite korral töötervishoiuarstiga konsulteerimise võimalus kui tööandjal pole kehtivat töötervishoiuteenuse osutaja lepingut või kui on raviarstidele, kui nad seda vajavad. Töötervishoiuarsti roll on uues süsteemis tegemist FIE-ga, VÕS-lepingu alusel töötajaga. vajaduse tekkimise korral pakkuda tuge raviarstile ja tööandjale seoses Oleme arvestanud, et tegemist saab olla soovituste andmisega teenuste töökeskkonnaga ning hinnata kohanduste ja toe vajadust ehk töötaja vajaduse kohta. VTK-s ei ole ka selliselt väljendatud, et raviarst või töötingimuste ja töökeskkonna muutmise vajadust, samuti töötamist toetavate töötervishoiuarst otsustab. VTK lk 15, oleme kirjeldanud, et: „Töökeskse teenuste osutamise vajadust. VTKst ei nähtu, kas ka töötervishoiusüsteem nõustamise käigus selgitatakse välja inimese tööl püsimiseks ja tööga eeldab VTK rakendamiseks muutmist. Sealhulgas mis alusel ja millises ulatuses nõustamine toimub, kuidas valitakse töötervishoiuarst, kuidas kohanemiseks vajalik tegevusplaan ning korraldatakse vajaduse korral töötervishoiuarsti osutatavat teenust rahastatakse jms. Palume muude teenuste saamine.“ töötervishoiuarsti nõustav roll VTKs rohkem avada. Juhime tähelepanu, et Seda, millisel viisil tehniliselt andmed jõuavad töötukassasse on kirjeldatud töötervishoiuarst ja raviarst saavad anda soovitusi töötamist toetavate teenuste IT arendusvajaduste analüüsis, mis koostati koostöös Töötukassaga ja osas, kuid nad ei saa otsustada töötukassa osutatavate teenuste määramise TEHIK edastas 10.11.2022. Kuna VTK koostamise etapis ei olnud seda üle. Palume VTKs täpsustada, et lõpliku otsuse tööturuteenuste vajaduse analüüsi veel teostatud, siis VTK ei sisalda IT andmevahetuse kaardistusi, kohta teeb siiski töötukassa. Samuti palume VTKs täpsustada mil viisil selle materjali ja info lisamine kõikide osapoolte vaates oleks ka eelkirjeldatud hinnangud ja soovitused töötukassasse jõuavad. ebamõistlikult mahukas. 6) Raviarsti/eriarsti soovitused töölenaasmisel. Kuigi VTKst ei ilmne, milliseid 6) ja 7) Tegemist on vähenenud töövõimega inimestele mõeldud tööturuteenuseid soovitakse avada ATV ajal kasutamiseks, siis eeldame, et eriteenustega. Esialgsed mõtted teenuste osas on projekti töörühmas tegemist võib olla vähenenud töövõimega inimestele mõeldud eriteenustega. Töötukassaga arutatud ja sisuanalüüsis, VTK-s vastavalt kajastatud ning Vähenenud töövõimega inimestele eriteenuste vajaduse hindamisel (nt ka hiljem Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööalase rehabilitatsiooni teenus) tuginevad töötukassa nõustajad töövõime inimestega läbiarutatud ja kirjeldatud. Täpsemad eriteenused, mida avada hindamise ekspertiisi andmetele, mis toovad välja inimese pannakse koostöös lõplikult paika THP koostamise protsessis. Praegusel tegutsemispiirangud. ATV ajal ei ole inimestel töövõime hinnatud, mistõttu ei hetkel on kõne all olnud järgnevad teenused: tööalane rehabilitatsioon, saa ka nõustajad kasutada töövõime hindamise ekspertiisi andmeid. Sellest kogemusnõustamine, tugiisikuga töötamine, töötamise jätkamise tulenevalt on väga oluline, et ATV ajal tööturu eriteenuste (nt tööalane toetamine, tööks vajalik abivahend (teatud juhtudel, kui on võimalik kohe rehabilitatsioon, abivahend, tugiisik jm) vajaduse hindamisel jõuaks töötukassa inimesele abivahend anda), individuaalne lahendus, tööandja nõustamine nõustajani info inimese nö meditsiiniliselt kinnitatud piirangute kohta töövõimes (TK võimaluste osas). Lisaks arvestame, et on oluline, et teenuste (nt inimesel on mõõdukad piirangud keskendumisel, teiste inimestega osutamine ei oleks seotud haiguslehe pikkusega. Sotsiaalministeerium suhtlemisel, tõsised piirangud raskuste tõstmisel, püsti seismisel jne). nõustub, et oluline on, et teenuse osutamine ei tehtaks vaid inimese Meditsiiniliselt kinnitatud piirangute info koostoimes inimesega läbiviidud enesehinnangu alusel, vaid selleks on olulised ka arsti või töötervishoiu vestlusega annaks selguse kompleksse tööturuteenuse vajaduse osas. arsti objektiivsed andmed inimesed piirangute kohta, mille kokkuleppe Perearsti/raviarsti poolt dokumenteeritud andmed peaksid sisaldama saame teha järgnevates etappides. Lähtuvalt Töötukassaga läbiräägitud järgnevat: a) meditsiiniliselt kinnitatud piirangud töövõimes (mittemeditsiinilises juhtumikorralduse mudelist, on eeldatud, et töökeskse nõustamise käigus keeles), b) soovitused töö kohanduste iseloomu osas. 3 Oleme valmis selgitatakse välja inimese tööl püsimiseks ja tööga kohanemiseks vajalik töötukassa poolt koostama standardse loetelu võimalikest piirangutest, mida tegevusplaan ja täpsem teenuste vajadus. Töötukassal saab seejuures raviarst saab hinnata ja dokumenteerida. abiks olla töövõimetuslehele raviarsti või töötervishoiuarsti poolt lisatud 7) VTK punktis 9.1.2 on märgitud TLSis sätestamist vajavad põhimõtted. vastavad selgitused. Raviarst hindamist läbi ei vii, kuid saab anda Muuhulgas peab töötaja tööandjat teavitama oma soovist naasta ATV ajal tööle selgitused töötingimuste ja töökeskkonna muutmisvajaduse ja piirangute tema terviseseisundile vastavates tingimustes. Terviseseisundile vastavaid kohta, mistõttu ta teenuseid soovitab. Siinjuures on ETAS-il kavas teha töötingimusi on töötajal õigus nõuda kuni haiguslehe lõpuni. Raviarsti raviarstidele juhendid ja viia läbi koolitused, arvestame siin Töötukassa ettepanekuid töötaja terviseseisundile sobivate töötingimuste kohta saab sisendiga ja kaasame protsessi selles küsimuses. tööandja teada samal ajal elektroonilise haiguslehe andmeedastusega. 8) Täpsustame eelnõu seletuskirjas, et TLS § 88 lg 1 p 1 alusel ei saa Arvestades, et haiguslehte pikendatakse iga 30 päeva järel ja uus süsteem on töösuhet üles öelda, kui isik töötab kohandatud tingimustes ATV ajal. kavandatud maksimaalselt 4-kuuliseks perioodiks, siis tuleks VTKs analüüsida Eesmärk on, et töökoht säiliks ja töötaja saaks naasta peale haiguslehte ka kohandatud töötingimuste rakendamise (nt töökoha kohandamise) täiskohaga eelnevatel tingimustel tööle. teostamise võimalikkustselles ajaraamis, kuna tänase praktika kohaselt Kui tööandja ei saa kergemat tööd pakkuda, siis jääb töötaja ikkagi töökoha kohandused ei jõua valmis 4 kuu jooksul, samuti on tänaste haiguslehele edasi ja töösuhte võib pikaajalise haiguse korral (üle 4 kuu) kohanduste puhul investeeringud tehtud arvestusega, et inimene vajab ja üles öelda. kasutab lahendusi pikemal ajal. 9) Haiguslehe pikendamist ei seota teenuse osutamisega, st kui inimesel 8) VTKs vajab kajastamist, kuidas haiguslehe ajal töötamine mõjutab TLS § 88 on ATV ajal tuvastatud teenuse vajadus, siis on võimalik hoolimata lg 1 p 1 rakendamist. haiguslehe pikkusest inimesele teenuse osutamist jätkata. 9) Ebaselge on ajaline raam, kui kiiresti peab tagama teenuste osutamise ja 10) VTK-s, lk 12 on selgitatud, et 50%-se piirmäära seadmine lihtsustab arsti soovituste ellu viimise. Kui haiguslehte pikendatakse 30 päeva kaupa, siis arvutusskeemi tööandja ja töötaja jaoks, samuti haigekassa jaoks, kui on eelduslikult peab abi olema vajalik ka 30 päeva jooksul (st isegi siis, kui inimese vaja kontrollida töötasu andmete muutust Maksu- ja Tolliametist, teiselt haigusleht lõpetatakse). Samas ei pruugi olla võimalik 30 päeva jooksul poolt aga vähendab see tööandjate valemotivatsiooni maksta töötajale mõningal juhul alustada teenuste kasutamist, samuti teenustel osalemise väiksemat töötasu, mis ei vasta tema tööpanusele. periood võib olla pikem kui 30 päeva, nt tööalase rehabilitatsiooni teenuse 11) Teenuste paketi all on mõeldud koondnimetust, mis peaks hõlmama osutamine võib kesta kuni 1 aasta. VTKs jääb ebaselgeks, kuidas teenuste sihtrühma teenuste võimalusi, millesse nad saavad siseneda pikaajalise osutamine ja 30 päeva kaupa ATV pikendamine omavahel kooskõlas on. ATV-ga seonduvalt. Me peame suutma sihtrühmale selgitada ja neid 10) VTK punktis 9.1.3 on ühe stsenaariumina ette nähtud töökoormuse informeerida, mis osas nad siis tuge saaksid Töötukassalt. vähendamine 50% võrra(sõltumata sellest, milline oli inimese eelnev 12) Koordineeritud toetusmudeli all on eelkõige silmas peetud töökoormus), mis juhul vähendab tööandja töötajale töötasu maksmist 50% juhtumikorraldust ja töökeskset nõustamist, mis on Töötukassaga võrra ja haigekassa maksab töötajale saamata jääva 50% töötasu varasemalt läbi räägitud. Töötukassa roll nõustamise osas saab olla ja on palgavahena. VTKst ei nähtu, miks on asjakohane sõltumata inimese planeeritud eelkõige Töötukassa võimaluste ja pädevuste piires nii nagu tervislikust seisundist kõigil juhtudel 50%-ne töökoormuse vähendamine. see on praegugi korraldatud. Oleme teadlikud, et inimene võib igal ajal Palume VTKd selles osas täiendada. töövõime hindamist taotleda. Küsimus on ennetuses, et inimesed ei peaks 11) VTK p 9.2 alapunkti 1 kohaselt on kavas luua pikaajalise ATV ajal töötamise tingimata töövõime hindamisse liikuma. See peaks olema ka Töötukassa jätkamist toetavate teenuste pakett. Kuna tööturuteenuseid osutatakse iga töövõime hindamise jms kulude vaates mõistlik. Samuti selles, et toetada inimese vajadustest lähtuvalt ning kõik inimesed ei vaja samu teenuseid, ei ole inimest töökohavahetuses, et ennetada hilisemaid suuremaid kahjusid, kui otstarbekas teenuste «paketi» (ehk komplekti) moodustamine, vaid tuleks inimene teeb sellist tööd, mis tema tervisele halvasti mõjub. VTK-s on tööhõiveprogrammis kirjeldada üksikteenused, mis sihtrühmale ja mis kirjeldatud, et süsteemi kasutamine on inimesele vabatahtlik. tingimustel neid osutatakse. Palume VTKd selles osas täpsustada. 13) VTK ei sisalda mõjuhinnanguid IT arenduskuludele, kuna IT 12) VTK p 9.2 alapunkti 2 kohaselt on kavas luua koordineeritud toetusmudel, arendusvajaduste analüüs VTK koostamise ajal ei olnud veel valminud. IT mille kaudu osutatakse sihtrühmale vajalikke tööturuteenuseid ning pikaajalise arendusvajaduste analüüsi protsessi juhib TEHIK. Töötukassa on sellesse ATV järel tööle naasmise korral tagatakse inimesele ja tema tööandjale protsessi kaasatud ja saab anda oma sisendi IT arendusvajaduste kohta, nõustamine ja koordineeriv tugi. VTKs peaks täpsustama töötukassa rolli, mida siis on võimalik vajadusel arvesse võtta eelnõu seletuskirjas. arvestades, et töötukassa poolne nõustamine piirdub töötukassa pädevuse Töötukassa on andnud sisuanalüüsi etapis Sotsiaalministeeriumile ulatusega ja töötukassa poolt korraldatavate meetmete ulatuses. Peame tagasisidet, et sihtrühmale uusi teenuseid arendada pole vaja ja võimalik oluliseks, et tööandja nõustamine, milliseid kohandusi või ümberkorraldusi on rakendada olemasolevaid tööturuteenuseid. Juhul, kui näete vajadust tööandja oma vastutusalas tegema peab, jääb töötervishoiuarsti nõustamise uute teenuste arendamiseks, siis saame seda arvesse võtta pädevusalaks ning et tööandjale oleks loodavad süsteemis töötervishoiuarsti tööhõiveprogrammis (THP). Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakond vastav nõustamine piisavas mahus kättesaadav. VTK kohaselt «kui inimese paneb teenuste vajaduse Töötukassaga koostöös lõplikult paika tervisekahjustus on püsiv ja 100%-line tööle naasmine pole enam võimalik, tööhõiveprogrammi koostamise protsessis. läbib inimene töötukassas töövõime hindamise. Kui samal töökohal 4 jätkamine Töövõimetuse ennetuse projekti raames on seatud eesmärgiks süsteem pole inimese raviarsti hinnangul soovitatav, osutatakse inimesele abi kasutusele võtta ja vastav eelnõu jõustada 1. aprillist 2024. Kuna töökohavahetuse, karjääripöörde ja vajaduse korral ümberõppe küsimustes, sihtrühmal tekib õigus süsteemi kasutama hakata peale kahe kuulist ajutist mida juba praegu on võimalik töötukassa toel saada». Juhime tähelepanu, et töövõimetust, siis sellest tulenevalt, peaks Töötukassa olema valmis töövõime hindamist võib inimene taotleda igal ajal ja inimene võib arsti süsteemi rakendumist alustama hiljemalt 1. juunist 2024. soovitusest hoolimata jätkata senist tööd. Palume VTKd vastavalt täpsustada. 14) Oleme VTK-s lk 12 selgitanud terminit püsiv töövõimetus: püsiva 13) VTK mõjude hindamise osas tuleks välja tuua, et töötukassale tuleb teha töövõimetusega (edaspidi PTV) ehk osalise või puuduva töövõimega. kättesaadavaks teenuste osutamiseks vajalikud andmed ja selleks on vaja teha Termini kasutamine VTK-s sellisel kujul võtab kõige selgemini kokku ka IT- arendusi ja kulusid. VTK mõjude hindamise osas on märgitud, et eesmärgi, kui räägime ajutisest töövõimetusest ja sellest inimese tööturumeetmeteks on planeeritud ligikaudu 7 miljonit eurot ESF-i vahendeid, seisundist, mida me soovime ennetada. kuid kuna tegemist on täiesti uue sihtrühmaga, selgub täpsem sihtrühma ja Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakond kaasab ja teeb koostööd vahendite prognoos pärast süsteemi käivitamist. Süsteemi käivitamise ajaks Töötukassaga THP protsessis ja sihtrühma teenuste vajaduse küsimustes (enne käivitamist) peavad siiski sihtrühm, teenused ja sellest tulenev vahendite ning kindlasti kaasame erinevates projekti etappides, kus Töötukassa roll prognoos olema teada ja õigusaktides sätestatud. Muidu ei ole süsteemi oluline. Edastasime Töötukassale ka 2023. aasta tööplaanis oleva käivitamisel midagi osutada. Palume VTKd vastavalt täpsustada. Samuti on tegevuskava 10.11.2022. oluline jätta piisav ajavahe eelnõu vastuvõtmise ja rakendamise aja vahel, et oleks võimalik teha vastavad infosüsteemide arendused. Kuna VTKst ei ilmne täpsemalt, milliste teenuste arendust ja millist infovahetust süsteemi rakendamine eeldab, ei ole võimalik töötukassa poolt hinnata uue süsteemi rakendamise võimalikkust VTKs toodud ajal (so aprill 2024). 14) VTKs kasutatakse terminit püsiv töövõimetus ja lühendit PTV. Arvestades, et alates 2017.aastast ei tuvastata enam inimese püsivat töövõimetust vaid töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatakse inimesel töövõime vähenemist, on püsiva töövõimetuse kasutamine VTKs eksitav. Palume muuta termini kasutamist vastavalt kehtivale õigusele. Soovime olla kaasatud VTKs toodud lahenduste edasises arutelus eelkõige küsimustes, mis puudutavad töötukassa võimalikku rolli ja ülesandeid kavandatavas süsteemis. Palume meid teavitada edasisest tegevus- ja ajakavast.  Seletuskirja lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND TERVISE- JA TÖÖMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri määruste muutmine § 1. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ muutmine Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruses nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 punktist 1 jäetakse välja sõnad „Maksu- ja Tolliametis registreeritud“; 2) paragrahvi 71 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, kui hüvitise arvutamise aluseks on ravikindlustuse seaduse § 55 lõigetes 3 või 4 toodud tingimus“. § 2. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Tervisekassa andmekogu pidamise põhimäärus“ §-i 8 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning Notarite Koda edastavad andmekogule § 7 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud andmed.“. § 3. Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“ §-i 36 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) Tervisekassa andmekogu – haiguslehe periood ja haiguslehele märgitud ettepanekud terviseseisundile vastavate töötingimuste kohta.“. § 4. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine 1 Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 7 sõnastada järgmiselt: „7) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine ja olmevigastus; 2. kutsehaigus; 4. liiklusvigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin; 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamine; 17. rasedale terviseseisundile vastava töö andmine; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal; 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus); 21. töötingimuste ajutine kergendamine“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) info tööandjale töötingimuste kohandamiseks“; 3) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövõimetusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–5 ning § 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral peale kindlustatu, hooldatava või põetatava läbivaatust või neile teenuse osutamist sidevahendi teel.“; 5) paragrahvi 5 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tagasiulatuvalt võib töövõimetuslehe avada, kui kindlustatud isik haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja isik teavitab sellest tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval.“; 6) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) andmete esitamise eest vastutava isiku kontaktandmed.“. 2  KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §-i 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva määruse § 3 ja 4 alusel keskmise töötasu arvutamisel vähendatakse keskmise töötasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade või kalendripäevade arvu ja töötasu nende tööpäevade või kalendripäevade võrra, millal töötaja töötas haiguslehe alusel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 ja 124 alusel.“. 3 Saatja: Külli Kärner </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER54B5C247> Saaja: KVPS Üldosakond, Astra Mölder, Katrin Lehtla, KRA Info Teema: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Tere! Esitame arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumi koostatud seaduseelnõu „Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu töövõimetuse ennetamiseks.“ Viide EIS-ist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76cfb8fd-9dab-436c-9d1b-d26a15d2ed16 Tähtaeg: 09.06.2023. Lugupidamisega Külli Kärner *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.