Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium 07.03.2023 nr 2-1/2022/1347 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine seoses mootorsõidukijuhi ja trammijuhi ettevalmistamisega Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine seoses mootorsõidukijuhi ja trammijuhi ettevalmistamisega“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) määruse nr 50 lisa 4; 4) määruse nr 57 lisa 5; 5) määruse nr 60 lisa 4; 6) määruse nr 60 lisa 5; 7) määruse nr 60 lisa 7; 8) määruse nr 60 lisa 8; 9) määruse nr 60 lisa 9; 10) määruse nr 60 lisa 10; 11) määruse nr 60 lisa 11; 12) määruse nr 60 lisa 12. Lisaadressaadid: MTÜ Eesti Autokoolide Liit Liikluskoolitajate Liit Tallinna Tehnikakõrgkool Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Tallinna Ülikool, Haapsalu kolledž Eesti Maaülikool Tallinna Tehnikaülikool Mait Klein 625 6379 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 09.01.2023 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine seoses mootorsõidukijuhi ja trammijuhi ettevalmistamisega Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 100 lõigete 5–7, § 112 lõike 2 ja § 145 lõike 4 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2011. a määruse nr 30 „Trammijuhi kvalifikatsiooninõuded, trammijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ja temale trammi juhtimise õiguse andmise kord“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2011. a määruses nr 30 „Trammijuhi kvalifikatsiooninõuded, trammijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ja temale trammi juhtimise õiguse andmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Ettevalmistamise õppekava läbinud ja edukalt eksamid sooritanud trammijuhile väljastab koolitaja tunnistuse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) koolitusasutuse nimetus; 3) koolitaja kinnitus kursuse läbimise ning vajalike eksamite eduka sooritamise kohta; 4) koolitaja kinnitus tunnistuse väljastamise kohta; 5) tunnistuse number; 6) õppetöö alguse ja lõppemise kuupäev; 7) tunnistuse väljaandmise kuupäev.“; 4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Koolitaja peab esitama kolme tööpäeva jooksul pärast õpperühma õppetöö algust Transpordiametile elektrooniliselt järgmised andmed: 1) koolitaja nimi ja registrikood; 2) õpperühma number; 3) õpitava sõiduki kategooria; 4) õppetöö alguse ja lõpu aeg; 5) õpetaja ees- ja perekonnanimi; 6) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg.“; 6) paragrahvi 19 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt: „(13) Sõidueksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise kohta kannab eksamineerija elektroonilisele või paberkandjal olevale sõidueksami kaardile, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, isikukood ja foto; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooria; 3) sõidueksami toimumise kuupäev, alguse ja lõppemise kellaaeg; 4) sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu; 5) sõidueksami kommentaarid, hinnangud ja tulemus; 6) vaidlustamisviide.“; 7) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui isik ei saa määratud ajaks eksamile tulla, peab ta sellest vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või veebikeskkonnas autentimisega Transpordiametit teavitama ning talle määratud eksami aeg muudetakse või tühistatakse. Hilisema teavitamise korral eksami aega ei muudeta ega tühistata, välja arvatud juhul, kui hilisem teavitamine on tingitud isiku ootamatust haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata ning ta esitab selle kohta Transpordiametile asjakohase tõendi.“; 2) paragrahvi 4 lõiget 11 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Autorongi juhtimisõiguse taotlemise teooriaeksamile lubatakse isik pärast vastava kategooria veduki juhtimisõiguse omandamist.“; 3) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui B-kategooria sõidueksam toimub koolitaja autoga, siis eksamineeritava õpetaja või koolitaja esindaja võib sõita kaasa eksamineeritava kõrval esiistmel, tingimusel, et koolitaja auto piduri lisapedaal on varustatud signaalseadmega ja eksamineerija jaoks on olemas lisatahavaatepeegel ning nähtav spidomeetri näit.“; 4) paragrahvi 13 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Sõidueksami võib vastu võtta ka eksamineeritava enda sõidukiga järgmistel juhtudel: 1) AM- või A-kategooria korral; 2) A1- või A2-alamkategooria korral; 3) B-kategooria autorongi korral, kui selle täismass on suurem kui 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg.“; 5) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ § 2 lõige 2, § 6 lõike 4 punktid 3–5 ja lisa 1 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 57 „Traktori-, 2 liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruses nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 8 lõike 7 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva määruse lisas 1 toodud“; 3) paragrahv 9 lõike 7 teises lauses asendatakse sõna „kaks“ sõnaga „kaheksa“; 4) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Juhi ettevalmistamise õppekava edukalt läbinud juhile väljastab koolitaja mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistuse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) koolitaja nimi või nimetus; 3) koolitaja kinnitus õppekavakohase kursuse läbimise kohta; 4) koolitaja kinnitus tunnistuse väljastamise kohta; 5) tunnistuse number; 6) õppetöö alguse ja lõppemise kuupäev; 7) mootorsõiduki kategooria.“; 5) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 13 lõike 1 punktidest 3 ja 5 ning lõike 4 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad „seeriat ja“; 7) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) õpingukaart, mis sisaldab õpilase ees- ja perekonnanime, õpetaja ees- ja perekonnanime, õpetajale väljastatud mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistuse numbrit, koolitaja nime või nimetust, kinnitust õpingukaardi väljastamise kohta, andmeid õpilase teeliiklusesse lubamise kohta (kuupäev, koolitaja kinnitus), andmeid õppesõidu lõpetamise kohta (kuupäev, koolitaja kinnitus), andmed täiendavalt (lisana) väljastatud uue õpingukaardi kohta, õppesõidu läbiviimise kuupäeva ja kellaaega, kategooriat, õppesõidu teemat, sõidutundide arvu, hinnangut õpilase oskuste kohta ja õpilase ning õpetaja kinnitus õppesõidu vastava teema läbiviimise kohta.“; 8) paragrahvi 13 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Koolitaja peab esitama kolme tööpäeva jooksul pärast õpperühma õppetöö algust Transpordiametile elektrooniliselt koolitaja nime ja registrikoodi, õpperühma numbri, õpitava mootorsõiduki kategooria, õppetöö alguse ja lõpu aja, õpetaja ees- ja perekonnanime ning õpetajatunnistuse numbri ja õpilase ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünniaja.“; 9) paragrahvi 18 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Sõidueksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise kohta kannab eksamineerija elektroonilisele või paberkandjal olevale sõidueksami kaardile, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) eksamineeritava ees- ja perekonnanimi, isikukood ja foto; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse kategooria; 3) sõidueksami toimumise kuupäev, alguse ja lõppemise kellaaeg; 4) sõidueksamil kaasa sõitvate isikute nimed; 5) sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu; 3 6) erimanöövritele kulunud aeg; 7) sõidueksami kommentaarid, hinnangud ja tulemus; 8) vaidlustamisviide.“; 10) määruse lisad 1, 3 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 11) määruse lisa 5 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruses nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Auditoorne õppevorm on õppevorm, kus koolitaja ja õpilane osalevad samaaegselt õppetööl ja on vahetult kontaktis kas füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel.“; 3) paragrahvi 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sõiduõpe viiakse läbi õppesõiduväljakul kuni õpetaja annab positiivse hinnangu õpilase valmisolekuks teeliikluses osaleda ning teeb vastava märke õpingukaardile.“; 5) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) B-kategooria, B1-alamkategooria ning neljarattalise AM-kategooria koolituskursusel osalev õpilane peab lõikes 4 sätestatud märke tegemiseks oskama: 1) valmistuda ohutuks sõiduks, kohandades vastavalt juhikohta; 2) alustada ohutult sõitu; 3) vahetada manuaalkäigukastiga sõiduki puhul iseseisvalt käike; 4) tagurdada otse, pöördega paremale ja vasakule järgides oma sõidutrajektoori. (42) Kaherattalise AM-kategooria, A1- ja A2-alamkategooria koolituskursusel osalev õpilane peab lõikes 4 sätestatud märke tegemiseks omandama lõike 41 punktides 2 ja 3 sätestatud oskused.“; 6) paragrahvi 12 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Pimeda aja koolituse sõidutunni võib läbi viia nõuetele vastaval mootorsõidukijuhi koolitusel kasutataval simulaatoril.“; 8) paragrahvi 17 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 221 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Jätkuõppe minimaalne maht on toodud lisas 4.“; 10) paragrahvi 33 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui isik on läbinud automaatkäiguvahetusega B-kategooria või B1-alamkategooria koolituskursuse ning taotleb manuaalkäigukastiga B-kategooria või B1-alamkategooria 4 mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta eelnevalt läbima vastava koolituse sõiduõppes vähemalt kahe sõidutunni mahus.“; 11) paragrahvi 33 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui isik omab C-, D- või D-kategooria koodiga 103 mootorsõiduki juhtimisõigust ja juhiluba ning taotleb B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, peab ta eelnevalt läbima koolituse sõiduõppes vähemalt ühe sõidutunni mahus.“; 12) paragrahvi 42 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) rakenduskõrgkool või ülikool, mis korraldab mootorsõidukijuhi õpetaja koolitust; 2) mootorsõidukijuhi koolitaja.“; 13) paragrahvi 48 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Koolituskursuse õpingukaart võib olla elektrooniline või paberikandjal ning see sisaldab järgmisi andmeid: 1) õpilase ees- ja perekonnanimi; 2) õpetaja ees- ja perekonnanimi; 3) õpetajale väljastatud mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistuse number; 4) koolitaja nimi või nimetus; 5) koolitaja kinnitus õpingukaardi väljastamise kohta; 6) andmed õpilase teeliiklusesse lubamise kohta (kuupäev, koolitaja kinnitus); 7) andmed õppesõidu lõpetamise kohta (kuupäev, koolitaja kinnitus); 8) andmed täiendavalt (lisana) väljastatud uue õpingukaardi kohta; 9) õppesõidu läbiviimise kuupäev ja kellaaeg; 10) mootorsõiduki kategooria; 11) õppesõidu teema; 12) sõidutundide arv; 13 õpetaja hinnang õpilase oskuste kohta; 14) õpilase ja õpetaja kinnitus õppesõidu vastava teema läbiviimise kohta; 15) vajadusel märkused ning muu informatsioon. (12) Koolituskursuse tunnistus sisaldab järgmisi andmeid: 1) vastava kategooria õppekava kohase koolituse edukalt läbinud õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) koolitaja nimi või nimetus; 3) koolitaja kinnitus õppekava kohase kursuse läbimise kohta; 4) koolitaja kinnitus tunnistuse väljastamise kohta; 5) tunnistuse number; 6) õppetöö alguse ja lõppemise kuupäev; 7) mootorsõiduki kategooria; 8) lõppastme koolituse läbi viinud koolitaja nimi või nimetus ning õppetöö alguse ja lõppemise kuupäev; 9) koolitaja kinnitus lõppastme koolituse läbimise kohta. (13) Lõike 12 punktis 1 nimetatud isikukoodi võib asendada sünniajaga õpilasel, kelle alaline elukoht ei ole Eestis.“; 15) paragrahvi 48 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 48 lõike 5 punktist 1 ja lõike 6 punktist 1 ning § 50 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja sõnad „seeriat ja“; 17) paragrahvi 48 lõike 8 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „2 ja“; 18) paragrahvi 50 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 5 „(1) Koolitaja peab esitama kolme tööpäeva jooksul pärast esmaõppe, täiendusõppe ja juhi lõppastme koolituse õppetöö algust Transpordiametile elektrooniliselt järgmised andmed: 1) koolitaja nimi ja registrikood; 2) õpperühma number; 3) õpitava mootorsõiduki kategooria; 4) õppetöö alguse ja lõpu aeg; 5) õpetaja ees- ja perekonnanimi ning õpetajatunnistuse number; 6) õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood.“; 19) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Isik, kes on alustanud õpinguid enne 2023. aasta 1. juulit, võib õpingud läbida õpingute alustamise ajal kehtinud mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava alusel.“; 20) määruse lisad 1–3 tunnistatakse kehtetuks; 21) määruse lisad 4, 5 ja 7–12 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler Lisa 4 Sõidueksami teises järgus kontrollitavad oskused ja käitumine Lisa 5 Sõidueksami teises järgus eksamineeritavale esitatavad nõuded ja tema tegevuse hindamine Lisa 4 Õppetöö mahud Lisa 5 B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Lisa 7 Kaherattalise AM-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Lisa 8 A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise esmaõppe algastme õppekava Lisa 9 C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Lisa 10 D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Lisa 11 BE-, CE- ja DE-kategooria ning C1E- ja D1E-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Lisa 12 A-kategooria ning A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava 6  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ Lisa 4 (muudetud sõnastuses) SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS KONTROLLITAVAD OSKUSED JA KÄITUMINE Sõidueksamil kontrollitavad oskused ja käitumine A, A2 B, B1 C, D, DE ja A1 ja BE CE, D1 ja C1 ja D1E C1E 1. Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast: eksamineeritav peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded Kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja + kaitsekiivri kohandamine Rehvide, piduri, rooliseadme, hädaseiskamislüliti (selle + olemasolu korral), keti, õlitaseme, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll Juhiistme kohandamine õige istumisasendi + + + saavutamiseks Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral + + + peatugede kohandamine Kontrollimine, et uksed oleksid suletud + + + Rehvide, rooliseadme, piduri, vedelike (nt mootoriõli, + + + jahutusvedeliku, pesuvedeliku), tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: ainult + sõidukikere, katted, laadimisluugid, kabiinilukustus, BE, pealelaadimisviis, veose kinnitamine B96 Haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste ainult + + kontrollimine BE, ainult ainult B96 CE ja DE ja C1E D1E Võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; velgede, +1 + rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku) kontroll; lülituspuldi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014, autovedudel kasutatavate 1 sõidumeerikute kohta kindlaks määratud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine Õhusurve, õhupaakide ja vedrustuse kontroll + + Oskus rakendada spetsiaalseid sõidukiohutuse + abinõusid; sõidukikere, teenindususte, avariiväljapääsude, esmaabivahendite, tulekustutite ja muu turvavarustuse kontroll Teedekaardi lugemine, marsruudi planeerimine, + + + + sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik) 2. Käitumine liikluses: eksamineeritav peab sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud: Sõidu alustamine: pärast parkimist, peatumist ja + + + + seismajäämist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest + + + + möödumine, sealhulgas kitsal alal Kurvis sõitmine + + + + Ristmikud (ringliiklusega, reguleeritud, reguleerimata): + + + + ristmikele lähenemine ja nende ületamine Suunamuutmine: parem-, vasak- ja tagasipöörded; + + + + sõiduraja vahetamine Kiirteele või samalaadsele teele (kui neid on) sõit ja + + + + sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine, liiklusvooluga ühinemine Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest + + + + (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on kohane) Erilised teeosad (kui võimalik): raudteeületuskohad; + + + + trammi- ja bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles- ja allamäge sõitmine Sõidu lõpetamine: vajalike ettevaatusabinõude + + + + rakendamine sõidukilt mahatulekul või sõidukist väljumisel 2  Kokkuhoidlik, ohutu, sujuv ja energiasäästlik sõidustiil, + + + võttes arvesse pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist. Ohutu ja energiasäästlik sõidustiil. Sõidustiil, mis on ohutu ning tagab, et kiirendamisel, aeglustamisel, tõusul või langusel ning vajaduse korral käsikäiguvahetuse abil vähenevad kütusetarbimine ja heide. Märkus: 1 välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, reguleerimisalasse mittekuuluva C1- või C1E-kategooria sõiduki juhiloa taotlejad. 1. Sõidueksami sooritamine Sõidueksami sooritamiseks peab eksamineeritav omama ja eksamil tõendama järgnevaid oskusi: 1.1.1. sõiduki käsitsemise oskus: 1.1.1.1. turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede ning juhiistme õige kohandamine ja kasutamine; 1.1.1.2. tulede ja muude seadmete õiget kasutus; siduri, käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õige kasutus; 1.1.1.3. sõiduki valitsemine mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel; 1.1.1.4. kindel teelpüsimine, võttes arvesse sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi; 1.1.1.5. oskus arvestada veose massi ja liiki (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, DE- ja D1Ekategooria puhul); 1.1.1.6. oskus arvestada sõitjate mugavust (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit, järsust pidurdamisest hoidumine); 1.1.1.7. automaatsed liigutused sõiduki juhtimisel ja käsitsemisel; 1.1.1.8. sõiduki sujuv juhtimine erinevatel kiirustel ja erinevates ilmaoludes; 1.1.1.9. sõidusujuvus nii sõidu alustamisel, aeglustamisel kui ka seismajäämisel (õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele, mitmesuguste pidurdussüsteemide kasutamine (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul), teiste kiiruse vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul); 1.1.1.10. ökonoomne ja keskkonnasäästlik sõidustiil (üksnes B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul), võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist. 1.1.2. ohutunnetus: 1.1.2.1. enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ning juhi vastutustunne; 1.1.2.2. tähelepanelikkus; 1.1.2.3. ettenägelikkus, sealhulgas kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine; 1.1.2.4. õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik (lubatud sõidukiiruse järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele, ja kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni sellise kiirusega sõitmine), et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele. 3 1.1.3. liikluses iseseisev toimetulek: 1.1.3.1. liiklusreeglite rakendamine praktikas; 1.1.3.2. teeandmise kohustus ja sõidueesõigus (sõidueesõigus ristmikel, raudteeülesõidukohal, trammi- ja bussipeatuses, ülekäigurajal, teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel), möödasõit (kui võimalik), mööda sõita laskmine (kui see on asjakohane); 1.1.3.3. sõiduteel paiknemise oskus (sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ristmikel, kurvis, asukohta ennetav sõitmine, ümberreastumine); 1.1.3.4. fooride, liiklusmärkide ja teemärgiste järgimise oskus (õige käitumine foori ees, liiklusreguleerijate korralduste täitmine, liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine, teekattemärgiste õige järgimine; 1.1.3.5. liikluse jälgimise (lugemise) ning liiklusalaste situatsioonide tõlgendamise oskus (süstemaatiline liikluse jälgimise oskus ning informatsiooni kogumine ning kaugel, keskmisel ja lähedal asuva liikluse ning olukordade märkamine, tähelepanelikkus teiste liiklejate suunamuutmise ning märguannete andmise suhtes, peeglite õige kasutamine); 1.1.3.6. oskus kohandada oma tegevust vastavalt liiklusolukorrale; 1.1.3.7. täpne ajastus otsuste ja tegevuste vastuvõtmisel (mitte liiga vara ja mitte liiga hilja); 1.1.3.8. koostöö ja suhtlemisoskus teiste liiklejatega (teiste liiklejatega arvestamine, piisava piki- ja külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest, piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest, suunamärguanded ja muud märguanded); 1.1.3.9. sõidumarsruudi planeerimine ja iseseisev liikluses toimetulek; 1.1.3.10. riske ära tundev ja riske vältiv liiklemine, sealhulgas tähelepanelikkus vähekaitstud liiklejate suhtes. 1.2. Iga juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama juhiloa taotleja oskust käsitseda ja juhtida sõidukit liikluses ohutult. Eksamineerija peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. Juhul kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võivad ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija või kaasas olev isik peab sekkuma või mitte. Eksamineerijal on siiski õigus otsustada, kas eksam viia lõpuni või katkestada vastavalt eksamineeritava oskustele ja käitumisele. 1.3. Hindamise käigus pöörab eksamineerija erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav ilmutab kaalutletud ja teisi arvestavat juhtimiskäitumist. See peab peegeldama üldist reeglipärast ja ohutut sõiduki juhtimisstiili. Eksamineerija võtab seda eksamineeritavast üldise ettekujutuse saamisel arvesse. Siia kuulub ka kohanduv ja kindel juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti vähekaitstud) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus. 2. Tulemuseks on teadmiste, oskuste ja käitumise kogumid, mis on esitatud punktis 1.1. 2.1 Sõidueksami tulemus antakse eristava skaala alusel järgmiselt: 2.1.1. „arvestatud“ – eksamineeritav on saavutanud kvalifikatsiooninõuded tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine. Eksam on sooritatud; 2.1.2. „arvestatud märkustega“ – eksamineeritav on saavutanud kõik kvalifikatsiooninõuded piisaval tasemel. Spetsiifilisemate ning detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus. Eksam on sooritatud; 2.1.2. „mittearvestatud“ – eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel. Tüüpolukordades esineb teadmiste ja oskuste kasutamine piiratud viisidel ning 4 avalduvad puudujäägid, mis osutuvad takistuseks lubamaks iseseisva sõidukijuhina liiklusesse. Eksam on mittesooritatud. 2.1.3. „hindamata“ – mittesooritatud eksamil hindamata kvalifikatsiooninõuded. 3. Sõidueksamil antakse hinnang eksamineeritava oskustele, hoiakutele, käitumisele ning teadmiste kasutamisele praktikas. Eksami käigus ilmnenud vead, hinnangud, kommentaarid ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija lisas 8 esitatud sõidueksami kaardile. 5  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ Lisa 5 (muudetud sõnastuses) SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE 1. Eksamineeritavale esitatavad nõuded 1.1. Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav oskama: 1.1.1. valmistada sõidukit ette turvaliseks sõiduks ja käivitada sõidukit; 1.1.2. alustada sõitu sõidutee äärest või parkimiskohast; 1.1.3. kiirendada sõidukit, vahetades käike, juhtida sõidukit sirgjooneliselt ning seda aeglustada; 1.1.4. valida õiget sõidukiirust ja sõidujoont; 1.1.5. arvestada masina liikumise eripära ühinemisel üldise liiklusvooluga, sobitades oma paiknemist ja kiirust, arvestades liiklusmärke, teekattemärgistust ja reguleerija märguandeid ning pöörates tähelepanu tee- ja ilmaoludele ning liiklustingimustele; 1.1.6. vahetada sõidurada, sõita ümber takistustest, mööduda vastu sõitvast sõidukist ja erinevates liiklusolukordades mööda sõita, säilitades õiget piki- ja külgvahet; 1.1.7. läheneda ristmikele, sealhulgas ringliiklusega ristmikele, ülekäiguradadele ja jalgrattateedele ning neid ületada; 1.1.8. ületada raudteed raudteeületuskohal; 1.1.9. tunnetada liiklusohtu ja ohu korral seda vältida; 1.1.10. anda hoiatusmärguannet ja kasutada tulesid; 1.1.11. jälgida liiklust, suhelda teiste liiklejatega ja nendega arvestada; 1.1.12. parkida masinat sõidutee äärde või parkimiskohta; 1.1.13. lõpetada sõitu. 2. Sõidueksami sooritamine 2.1 Sõidueksami sooritamiseks peab juht omama ja eksamil tõendama järgnevaid oskusi: 2.1.1. sõiduki käsitsemise oskus: 2.1.1.1. sõiduki ettevalmistamine ohutuks sõiduks; 2.1.1.2. juhtimisseadmete kasutamine; 2.1.1.3. automaatsed liigutused sõiduki juhtimisel ja käsitsemisel; 2.1.1.4. sõiduki sujuv juhtimine erinevatel kiirustel ja erinevates ilmaoludes; 2.1.1.5. sõidusujuvus nii sõidu alustamisel, aeglustamisel kui ka seismajäämisel. 2.1.2. ohutunnetus: 2.1.2.1. enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamine ning juhi vastutustunne; 2.1.2.2. tähelepanelikkus; 2.1.2.3. ettenägelikkus ja kaasliiklejate tegevuse varajane etteaimamine; 2.1.2.4. õige (olukorrale vastav) sõidukiiruse valik. 2.1.3. liikluses iseseisev toimetulek: 2.1.3.1. liiklusreeglite praktikas rakendamise oskus (sõidu alustamine ja liiklusvooluga ühinemine, sõidu lõpetamine, sõiduteel paiknemine, sõiduraja vahetamine, lähenemine reguleerimata ristmikule, ringristmikule, arvestamine liiklusmärkide ja teemärgistustega, raudtee ületamine, peatumine ja parkimine); 2.1.3.2. liikluse jälgimise (lugemise) ning liiklusalaste situatsioonide tõlgendamise oskus (tähelepanu vähekaitstud liiklejate suhtes, ühissõiduki peatusest möödumine, reguleerimismärguannete arvestamine, teeandmise kohustus ja sõidueesõiguse järgimine); 2.1.3.3. oskus kohandada oma tegevust vastavalt liiklusolukorrale; 2.1.3.4. täpne ajastus otsuste ja tegevuste vastuvõtmisel (mitte liiga vara ja mitte liiga hilja); 2.1.3.5. koostöö ja suhtlemisoskus teiste liiklejatega (teiste liiklejatega arvestamine, suunamärguande kasutamine, tulede kasutamine, piki- ja külgvahe säilitamine, möödasõidu sooritamine, ülekäiguradade ületamine); 2.1.3.6. sõidumarsruudi planeerimine ja iseseisev liikluses toimetulek. 2.2. Iga juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama eksamineeritava oskust käsitseda ja juhtida sõidukit liikluses ohutult. Eksamineerija peab end kogu eksami vältel tundma turvaliselt. Juhul kui juhtimisel esineb vigu ja loomult ohtlikku käitumist, mis võivad ohustada eksamisõidukit, selles sõitjaid või teisi liiklejaid, katkestatakse eksam mittesooritatud tulemusega, olenemata sellest, kas eksamineerija või kaasas olev isik peab sekkuma või mitte. Eksamineerijal on siiski õigus otsustada, kas eksam viia lõpuni või katkestada vastavalt eksami eksamineeritava oskustele ja käitumisele. 2.3. Hindamise käigus pöörab eksamineerija erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav ilmutab kaalutletud ja teisi arvestavat juhtimiskäitumist. See peab peegeldama üldist reeglipärast ja ohutut sõiduki juhtimisstiili. Eksamineerija võtab seda eksamineeritavast üldise ettekujutuse saamisel arvesse. Siia kuulub ka kohanduv ja kindel juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti vähekaitstud) liiklejatega arvestamine ning ettenägelikkus. 3. Tulemuse aluseks on teadmiste, oskuste ja käitumise kogumid, mis on esitatud punktis 2.1. Sõidueksami tulemus antakse eristava skaala alusel järgmiselt: 3.1. „Arvestatud“ – eksamineeritav on saavutanud kvalifikatsiooninõuded tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine. Eksam on sooritatud. 3.2. „Arvestatud märkustega“ – eksamineeritav on saavutanud kõik kvalifikatsiooninõuded piisaval tasemel. Spetsiifilisemate ning detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus. Eksam on sooritatud. 3.3. „Mittearvestatud“ – eksamineeritav ei ole saavutanud kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel. Tüüpolukordades esineb teadmiste ja oskuste kasutamine piiratud viisidel ning avalduvad puudujäägid, mis osutuvad takistuseks lubamaks iseseisva sõidukijuhina liiklusesse. Eksam on mittesooritatud. 3.4. „Hindamata“ – mittesooritatud eksamil hindamata kvalifikatsiooninõuded. 4. Sõidueksamil antakse hinnang eksamineeritava oskustele, hoiakutele, käitumisele ning teadmiste kasutamisele praktikas. Eksami käigus ilmnenud vead, hinnangud, kommentaarid ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija määruse § 18 lõikes 7 nimetatud sõidueksami kaardile. 2  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 4 (muudetud sõnastuses) ÕPPETÖÖ MAHUD Tabel 1. Juhi esmaõppe algastme vähimad õppetöö mahud Taotletav kategooria Teooriaõpe õppetundides Sõiduõpe sõidutundides AM* 24 12 A2, A1 24 12 B, B1 28 30 BC1 40 32 * AM-kategooria mopeedijuhi esmaõpe toimub ühes astmes Tabel 2. Juhi esmaõppe lõppastme koolituse vähimad õppetöö mahud Lõppaste Teooriaõpe õppetundides Sõiduõpe sõidutundides Keskkonda säästev, ohutu ja teisi Keskkonda säästva, riske vältiva ja liiklejaid arvestav mõtteviis. 3 teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi 1 Käitumine libedates teeoludes. süvendamine. Libedasõidu riskivältimise Libedasõidu riskivältimise praktikum. 1 harjutused õppeväljakul. 1 Kokku teooriaõppe tunde 4 Kokku sõidutunde 2 Tabel 3. Juhi täiendusõppe vähimad õppetöö mahud Olemasolev kategooria Taotletav Teooriaõpe Sõiduõpe kategooria õppetundides sõidutundides B, C, D A, A2, A1 10 10 B BE 3 2 B C, C1 20 10 C, C1 CE, C1E 10 10 BC1,C1 C 5 5 B, C D, D1 20 20 D1 D 5 5 D, D1 DE, D1E 10 10 D 103 (üksnes troll) D 5 5 C, D, D 103 (üksnes troll) B 0 1  Üleminek teisele käiguvahetussüsteemile B, C, D 0 2 Automaatkäiguvahetusega auto Manuaalkäigukastiga auto Kaitseväe ajateenija B C 30 15 BC1 C 15 10 C CE 20 15 C D 30 25 Tabel 4. Juhi jätkuõppe vähimad õppetöö mahud Taotletav kategooria Sõiduõpe sõidutundides AM, A, A1, A2, BE 3 B, B1, BC1, C, C1, C1E, CE, D, D1, D1E, 8 DE  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 5 (muudetud sõnastuses) B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Esmaõppe algaste Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidutunde Ülevaade õppetöö korraldusest ja Juhi tööasend ja turvavarustus eesmärkidest Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Sõiduki käsitsemine Liiklus kui süsteem Ohutu liiklemise põhimõtted Teiste liiklejatega arvestamine Sõiduki turvalisus Inimene sõidukijuhina Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht Sõiduki juhtimine vähese liiklusega sõites teel Sõidujärjekord sõites Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine Käitumine liiklusõnnetuse korral Möödasõit, möödumine ja Möödasõit, möödumine ja ümberpõige ümberpõige Sõidu planeerimine riski vältimise Sõiduki juhtimine planeeritud eesmärgil teekonnal Keskkonda säästev sõiduki Keskkonda säästev sõiduki kasutamine juhtimine Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Peatamisteekonna pikkust mõjutavad Algastme libedasõidu harjutuste tegurid ja riskide ennetamine 2 sooritamine 1 1 Pimeda ajal sõiduki juhtimine 1 Pimeda ajal sõiduki juhtimine 1 Riiklikku sõidueksamit jäljendav 1 sõidutund Kokku esmaõppe algastmes 28 Kokku esmaõppe algastmes 30 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis Esmase juhiloa saamine Lõppastme koolitus Teooriaõpe õppetundides Sõiduõpe sõidutundides Keskkonda säästev, ohutu ja teisi Keskkonda säästva, riske vältiva ja liiklejaid arvestav mõtteviis. 3 teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi 1 Käitumine libedates teeoludes. süvendamine Libedasõidu riskivältimise Libedasõidu riskivältimise 1 1 praktikum harjutuste sooritamine Kokku lõppastme koolituses 4 Kokku lõppastme koolituses 2 1. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Teooriaõpe 1.1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest Pärast koolitust õpilane: 1.1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente; 1.1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid. 1.1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.1.2.3. teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab. 1.1.3. Liiklus kui süsteem Pärast koolitust õpilane: 1.1.3.1. teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat; 1.1.3.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi; 1.1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana; 1.1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele. 1.1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted 2 Pärast koolitust õpilane: 1.1.4.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine; 1.1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid; 1.1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid; 1.1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted. 1.1.5. Teiste liiklejatega arvestamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.5.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi; 1.1.5.2. teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid; 1.1.5.3. teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid; 1.1.5.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega; 1.1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust; 1.1.5.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse. 1.1.6. Sõiduki turvalisus Pärast koolitust õpilane: 1.1.6.1. mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust; 1.1.6.2. teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine); 1.1.6.3. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.1.6.4. teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.1.6.5. teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid; 1.1.6.6. teab kasutatavale mootorsõidukile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid; 1.1.6.7. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel; 1.1.6.8. teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele; 1.1.6.9. teab mootorsõiduki pukseerimisega seonduvaid reegleid. 1.1.7. Inimene sõidukijuhina Pärast koolitust õpilane: 1.1.7.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid; 1.1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist; 1.1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele; 3 1.1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks; 1.1.7.5. on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises; 1.1.7.6. teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte. 1.1.8. Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites Pärast koolitust õpilane: 1.1.8.1. teab, kuidas sõitu ohutult alustada; 1.1.8.2. teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet; 1.1.8.3. teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid; 1.1.8.4. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil; 1.1.8.5. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima. 1.1.9. Sõidujärjekord sõites Pärast koolitust õpilane: 1.1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid; 1.1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.1.9.3. on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima. 1.1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis Pärast koolitust õpilane: 1.1.10.1. teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid; 1.1.10.2. teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas; 1.1.10.3. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.1.10.4. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet. 1.1.11. Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.11.1. teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid; 1.1.11.2. teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda; 1.1.11.3. on motiveeritud peatumise ja parkimisega ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima; 1.1.11.4. teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida. 1.1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral 4 Pärast koolitust õpilane: 1.1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; 1.1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi; 1.1.12.3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat. 1.1.13. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Pärast koolitust õpilane: 1.1.13.1. teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi; 1.1.13.2. teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata; 1.1.13.3. teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis; 1.1.13.4. on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil. 1.1.14. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil Pärast koolitust õpilane: 1.1.14.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha; 1.1.14.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.1.14.3. on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima; 1.1.14.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine jms). 1.1.15. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.15.1. teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada; 1.1.15.2. oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta; 1.1.15.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu; 1.1.15.4. on motiveeritud sõidukit kasutades keskkonda säästma; 1.1.15.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. 1.1.16. Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Pärast koolitust õpilane: 1.1.16.1. teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada; 1.1.16.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida. 1.1.16. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.17.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada; 1.1.17.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada; 1.1.17.3. mõistab erinevate tee- ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele; 1.1.17.4. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega. 5 1.1.17. Pimeda ajal sõiduki juhtimine Pärast koolitust õpilane: 1.1.18.1. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 1.1.18.2. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.1.18.3. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.1.18.4. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest. 1.2. Sõiduõpe 1.2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus Pärast koolitust õpilane: 1.2.1.1. oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades sõiduki käsiraamatut; 1.2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 1.2.1.3. oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 1.2.1.4. oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 1.2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 1.2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt. 1.2.2. Sõiduki käsitsemine Pärast koolitust õpilane: 1.2.2.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 1.2.2.2. teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale; 1.2.2.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 1.2.2.5. on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema. 1.2.3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel Pärast koolitust õpilane: 1.2.3.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides; 1.2.3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks; 1.2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 1.2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 6 1.2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 1.2.3.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada. 1.2.4. Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Pärast koolitust õpilane: 1.2.4.1. oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt; 1.2.4.2. omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi; 1.2.4.3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 1.2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 1.2.4.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 1.2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 1.2.4.8. on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 1.2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega. 1.2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Pärast koolitust õpilane: 1.2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu; 1.2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 1.2.5.3. oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 1.2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 1.2.5.5. oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat; 1.2.5.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise, ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. 1.2.6. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal Pärast koolitust õpilane: 1.2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita; 1.2.6.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima; 1.2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine. 1.2.7. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine 7 Pärast koolitust õpilane: 1.2.7.1. oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt; 1.2.7.2. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist; 1.2.7.3. on motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt; 1.2.7.4. omab realistlikku arusaama isiklikest, säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.7.5. on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt. 1.2.8. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine Pärast koolitust õpilane: 1.2.8.1. oskab sooritada äkkpidurduse; 1.2.8.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõidukit peatada; 1.2.8.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.8.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 1.2.8.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega. 1.2.9. Pimeda ajal sõiduki juhtimine Pärast koolitust õpilane: 1.2.9.1. oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõiduki teistele paremini märgatavaks teha; 1.2.9.2. mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust; 1.2.9.3. teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte; 1.2.9.4. oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske; 1.2.9.5. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises nendega arvestada. 1.2.10 Riiklikku sõidueksamit jäljendav sõidutund viiakse läbi arvestades majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 3 ja 4 sätestatut. 2. LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Teooriaõpe 2.1.1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes Pärast koolitust õpilane: 8 2.1.1.1. teab ohte suurendavaid tegureid liikluses; 2.1.1.2. mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid; 2.1.1.3. teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine; 2.1.1.4. tajub ja teab enda isikuga seotud liikluskäitumist mõjutavaid nõrku külgi ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.1.1.5. on motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt. 2.1.2. Libedasõidu riskivältimise praktikum Pärast koolitust õpilane: 2.1.2.1. teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada; 2.1.2.2. mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab oluliselt juhi võimalusi sõiduk peatada; 2.1.2.3. mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil; 2.1.2.4. mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekatete erinevusest on pidurdusteekonna pikkus erinev; 2.1.2.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega. 2.2.Sõiduõpe 2.2.1. Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine Pärast koolitust õpilane: 2.2.1.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest; 2.2.1.2. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt. 2.2.2. Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine Pärast koolitust õpilane: 2.2.2.1. omab realistlikku arusaama isiklikest, äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest; 2.2.2.2. oskab äkkpidurdamist; 2.2.2.3. oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid; 2.2.2.4. oskab valida vastavalt tee olukorrale ja -trajektoorile erinevaid pidurdamistehnikaid ja mõistab sõiduki juhitavust pidurdusprotsessi vältel; 2.2.2.5. mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud; 2.2.2.6. on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt. 9  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 7 (muudetud sõnastuses) Kaherattalise AM-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidu- tunde Ülevaade õppetöö korraldusest ja Juhi tööasend ja turvavarustus eesmärkidest Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Mopeedi käsitsemine Liiklus kui süsteem Ohutu liiklemise põhimõtted Teiste liiklejatega arvestamine Mopeedi turvalisus Inimene sõidukijuhina Sõidu alustamine ja mopeedi asukoht Mopeedi juhtimine vähese sõites liiklusega teel Sõidujärjekord sõites Mopeedi juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Sõidu eripära asulavälisel teel ja tunnelis Mopeedi peatamine ja sõidu lõpetamine Käitumine liiklusõnnetuse korral Grupis sõit Möödasõit, möödumine ja Möödasõit, möödumine ja ümberpõige ümberpõige Sõidu planeerimine riski vältimise Mopeedi juhtimine planeeritud eesmärgil teekonnal Keskkonda säästev mopeedi kasutamine Mopeedi juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Minimaalne õppetundide arv 24 12 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis Juhiloa saamine 1 1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest Pärast koolitust õpilane: 1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente; 1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid. 1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Pärast koolitust õpilane: 1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.2.3. teab, kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab. 1.3. Liiklus kui süsteem Pärast koolitust õpilane: 1.3.1. teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat; 1.3.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi; 1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana; 1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele. 1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted Pärast koolitust õpilane: 1.4.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine; 1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid; 1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid; 1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted. 1.5. Teiste liiklejatega arvestamine Pärast koolitust õpilane: 1.5.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi; 1.5.2. teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid; 1.5.3. teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid; 1.5.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestama eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega; 1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust; 1.5.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse. 2 1.6. Mopeedi turvalisus Pärast koolitust õpilane: 1.6.1. mõistab mopeedi kasutaja juhendiga tutvumise olulisust; 1.6.2. teab mopeedi tüüpe ja nendest tulenevaid erisusi ja riske suurendavaid tegureid; 1.6.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.6.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.6.5. teab mopeedile istumise ja mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.6.6. teab mopeedi erinevate mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.6.7. teab kasutatavale mopeedile kehtivaid tehnoseisundi nõudeid; 1.6.8. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid mopeedi kasutamisel; 1.6.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mopeedi juhitavusele; 1.6.10. teab mopeedi pukseerimisega seonduvaid reegleid. 1.7. Inimene sõidukijuhina Pärast koolitust õpilane: 1.7.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid; 1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus ja oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist; 1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele; 1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks; 1.7.5. on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises. 1.8. Sõidu alustamine ja mopeedi asukoht sõites Pärast koolitust õpilane: 1.8.1. teab, kuidas mopeediga ohutult sõitu alustada; 1.8.2. teab mopeedi asukoha valikuga seotud reegleid; 1.8.3. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil; 1.8.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima. 1.9. Sõidujärjekord sõites Pärast koolitust õpilane: 1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid; 1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.9.3. on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima. 3 1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel ja tunnelis Pärast koolitust õpilane: 1.10.1. teab mopeedi juhtimise eripära asulavälisel teel võrreldes mopeedi juhtimisega asulas; 1.10.2. omab ülevaadet asulavälisel teel ja tunnelis mopeedi juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.10.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel mopeedi juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet. 1.11. Mopeedi peatamine ja sõidu lõpetamine Pärast koolitust õpilane: 1.11.1. teab mopeedi peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi; 1.11.2. oskab mopeedi peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid rakendada probleemülesande lahendamisel; 1.11.3. teab mopeedi peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms). 1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral Pärast koolitust õpilane: 1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; 1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi, 1.12.3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat. 1.13. Grupis sõit Pärast koolitust õpilane: 1.13.1. teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi grupi üles ehitamiseks (grupis olevate mopeedide asukoht teel) lähtuvalt grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mopeedi iseärasustest, juhi kogemusest jms; 1.13.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.13.3. teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi teabe vahetamiseks (käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine); 1.13.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside kokkuleppimise tähtsust. 1.14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Pärast koolitust õpilane: 1.14.1. teab mopeediga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis sõites, mopeedi tüübist tulenev jms); 1.14.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita. 1.15. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil Pärast koolitust õpilane: 4 1.15.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha; 1.15.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.15.3. on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima; 1.15.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms). 1.16. Keskkonda säästev mopeedi kasutamine Pärast koolitust õpilane: 1.16.1. teab, kuidas mopeedi kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada; 1.16.2. oskab leida mopeedi kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta; 1.16.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu; 1.16.4. on motiveeritud mopeedi kasutades keskkonda säästma; 1.16.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. 1.17. Mopeedi juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Pärast koolitust õpilane: 1.17.1. teab mopeedile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada; 1.17.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mopeedi juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida; 1.17.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 1.17.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.17.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.17.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest. 2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus Pärast koolitust õpilane: 2.1.1. oskab teostada mopeedi sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mopeedi käsiraamatut; 2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 2.1.3. oskab kasutada mopeedi turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 2.1.4. oskab kasutada mopeedile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt. 2.2. Mopeedi käsitsemine Pärast koolitust õpilane: 5 2.2.1. oskab käsitseda mopeedi ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 2.2.2. teab mopeedi vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 2.2.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, mopeedi käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mopeedi käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.2.5. on motiveeritud mopeedi ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema. 2.3. Mopeedi juhtimine vähese liiklusega teel Pärast koolitust õpilane: 2.3.1. oskab käsitseda mopeedi ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides; 2.3.2. omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel; 2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.3.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mopeedi juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada. 2.4. Mopeedi juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Pärast koolitust õpilane: 2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mopeedi ohutult ja keskkonda säästvalt; 2.4.2. omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel; 2.4.3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.4.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mopeedi juhtimisega erineva liiklusega teedel ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mopeedi juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega. 2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige 6 Pärast koolitust õpilane: 2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 2.5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. 2.6. Mopeedi juhtimine planeeritud teekonnal Pärast koolitust õpilane: 2.6.1. oskab sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita; 2.6.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima; 2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine. 7  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 8 (muudetud sõnastuses) A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise esmaõppe algastme õppekava Esmaõppe algaste Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidu- tunde Ülevaade õppetöö korraldusest ja Juhi tööasend ja turvavarustus eesmärkidest Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Mootorratta käsitsemine Liiklus kui süsteem Ohutu liiklemise põhimõtted Teiste liiklejatega arvestamine Mootorratta turvalisus Inimene sõidukijuhina Sõidu alustamine ja mootorratta Mootorratta juhtimine vähese asukoht sõites liiklusega teel Sõidujärjekord sõites Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine Käitumine liiklusõnnetuse korral Grupis sõit Möödasõit, möödumine ja Möödasõit, möödumine ja ümberpõige ümberpõige Sõidu planeerimine riski vältimise Mootorratta juhtimine planeeritud eesmärgil teekonnal Keskkonda säästev mootorratta kasutamine Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Minimaalne õppetundide arv 24 12 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis 1  Esmase juhiloa saamine Lõppaste Juhiloa saamine 1. ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Teooriaõpe 1.1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest Pärast koolitust õpilane: 1.1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente; 1.1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid. 1.1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.1.2.3. teab, kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab. 1.1.3. Liiklus kui süsteem Pärast koolitust õpilane: 1.1.3.1. teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat; 1.1.3.2. teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid, liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähendusi; 1.1.3.3. mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana; 1.1.3.4. teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele. 1.1.4. Ohutu liiklemise põhimõtted Pärast koolitust õpilane: 1.1.4.1. mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine; 1.1.4.2. teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid; 1.1.4.3. teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid; 1.1.4.4. on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted. 1.1.5. Teiste liiklejatega arvestamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.5.1. teab, et liikluses osaleb erinevaid liiklejarühmi; 1.1.5.2. teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid; 2 1.1.5.3. teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähekaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid; 1.1.5.4. omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega; 1.1.5.5. mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust; 1.1.5.6. on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähekaitstud liiklejatega, ja tagama oma käitumisega nende ohutuse. 1.1.6. Mootorratta turvalisus Pärast koolitust õpilane: 1.1.6.1. mõistab mootorratta kasutaja juhendiga tutvumise olulisust; 1.1.6.2. teab mootorratta tüüpe ja nendest tulenevaid erisusi ja riske suurendavaid tegureid; 1.1.6.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.1.6.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.1.6.5. teab mootorrattale istumise ja mahatulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.1.6.6. teab mootorratta erinevate mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.1.6.7. teab kasutatavale mootorrattale kehtivaid tehnoseisundi nõudeid; 1.1.6.8. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid mootorratta kasutamisel; 1.1.6.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele; 1.1.6.10. teab mootorratta pukseerimisega seonduvaid reegleid. 1.1.7. Inimene sõidukijuhina Pärast koolitust õpilane: 1.1.7.1. teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid; 1.1.7.2. teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus ja oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi käitumist; 1.1.7.3. teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele; 1.1.7.4. on enda jaoks välja töötanud strateegiad isiksusega ja tervisliku seisundiga seotud liikluskäitumist mõjutavatest asjaoludest tulenevate kahjulike mõjude vältimiseks; 1.1.7.5. on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonna säästlikkust, elu üldistes eesmärkides ja käitumises. 1.1.8. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites Pärast koolitust õpilane: 1.1.8.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada; 1.1.8.2. teab mootorratta asukoha valikuga seotud reegleid; 1.1.8.3. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil; 1.1.8.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima. 3 1.1.9. Sõidujärjekord sõites Pärast koolitust õpilane: 1.1.9.1. oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid; 1.1.9.2. omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.1.9.3. on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud võimalikke ohte vältima. 1.1.10. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis Pärast koolitust õpilane: 1.1.10.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes mootorratta juhtimisega asulas; 1.1.10.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.1.10.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet. 1.1.11. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.11.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi; 1.1.11.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid rakendada probleemülesande lahendamisel; 1.1.11.3. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms). 1.1.12. Käitumine liiklusõnnetuse korral Pärast koolitust õpilane: 1.1.12.1. teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; 1.1.12.2. teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi; 1.1.12.3. teab kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat. 1.1.13. Grupis sõit Pärast koolitust õpilane: 1.1.13.1. teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi grupi üles ehitamiseks (grupis olevate mootorrataste asukoht teel) lähtuvalt grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhi kogemusest jms; 1.1.13.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.1.13.3. teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi teabe vahetamiseks (käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine); 1.1.13.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside kokkuleppimise tähtsust. 4 1.1.14. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Pärast koolitust õpilane: 1.1.14.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis sõites, mootorratta tüübist tulenev jms); 1.1.14.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita. 1.1.15. Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil Pärast koolitust õpilane: 1.1.15.1. teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha; 1.1.15.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.1.15.3. on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima; 1.1.15.4. teab, et sõitu kavandades tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms). 1.1.16. Keskkonda säästev mootorratta kasutamine Pärast koolitust õpilane: 1.1.16.1. teab, kuidas mootorratta kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada; 1.1.16.2. oskab leida mootorratta kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta; 1.1.16.3. teab, kuidas jälgida kütusekulu; 1.1.16.4. on motiveeritud mootorratast kasutades keskkonda säästma; 1.1.16.5. mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. 1.1.17. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Pärast koolitust õpilane: 1.1.17.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada; 1.1.17.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida; 1.1.17.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 1.1.17.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.1.17.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.1.17.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest. 1.2. Sõiduõpe 1.2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus 5 Pärast koolitust õpilane: 1.2.1.1. oskab teostada mootorratta sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mootorratta käsiraamatut; 1.2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 1.2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 1.2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 1.2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 1.2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt. 1.2.2. Mootorratta käsitsemine Pärast koolitust õpilane: 1.2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 1.2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 1.2.2.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, mootorratta käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 1.2.2.5. on motiveeritud mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema. 1.2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel Pärast koolitust õpilane: 1.2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides; 1.2.3.2. omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks; 1.2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 1.2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 1.2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 1.2.3.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada. 1.2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Pärast koolitust õpilane: 1.2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt; 1.2.4.2. omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel; 6 1.2.4.3. teab erineva liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 1.2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal, tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 1.2.4.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 1.2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega erineva liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 1.2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 1.2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 1.2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega. 1.2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Pärast koolitust õpilane: 1.2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 1.2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 1.2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 1.2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 1.2.5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. 1.2.6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal Pärast koolitust õpilane: 1.2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita; 1.2.6.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 1.2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima; 1.2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine. 7  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 9 (muudetud sõnastuses) C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava 1. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA ÕPPE KESTUS Tabel. Õppemahud Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidu- tunde Liiklusreeglid ja käitumine liikluses Sõiduki käsitsemine Sõiduki tundmine Sõiduki juhtimine õppeplatsil Liiklusohutus Sõiduki juhtimine liikluses Liikluspsühholoogia Sõiduki juhtimine erioludes Liiklusalased seaduse ja määrused Minimaalne õppetundide arv 20 10 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis Juhiloa saamine 2. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE 2.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 2.1.1. Liiklusreeglite õppe eesmärk on: 2.1.1.1. süvendada liiklusreeglite tundmist, kindlustamaks lugupidavat hoiakut teiste liiklejate ning looduskeskkonna suhtes; 2.1.1.2. taotleda ohutu liiklemise põhimõtete omaksvõttu; 2.1.1.3. arendada riskiteadlikkust; 2.1.1.4. arendada objektiivse enesehinnangu võimet. 2.1.2. Mõisted 2.1.2.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada järgmisi mõisteid, mis on vahetult seotud sõiduki liikumisega: 1 2.1.2.1.1. anda teed; 2.1.2.1.2. eesõigus; 2.1.2.1.3. peatumine; 2.1.2.1.4. parkimine; 2.1.2.1.5. hädapeatumine; 2.1.2.1.6. manööver; 2.1.2.1.7. möödasõit; 2.1.2.1.8. pööre; 2.1.2.1.9. ümberpõige; 2.1.2.1.10. liiklusõnnetus. 2.1.3. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ka järgmisi mõisteid, mis ei ole vahetult seotud sõiduki liikumisega: 2.1.3.1. sõidukite kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse alusel; 2.1.3.2. sõiduk, mootorsõiduk, auto, mootorratas, haagis, poolhaagis, kerghaagis, autorong, ühissõiduk, jalgratas, mopeed, traktor jt liikurmasinad; 2.1.3.3. autode liigitus kategooriate ja tüübi järgi; 2.1.3.4. esmane juhiloa omanik ja piiratud juhtimisõigus; 2.1.3.5. halb ja piiratud nähtavus, pimeda aeg; 2.1.3.6. liikleja, juht, sõitja, jalakäija; 2.1.3.7. liikluskorraldusvahend; 2.1.3.8. tee, sõidutee, peatee, sõidurada, sõidurida, eraldusriba, kõnnitee, teepeenar, ülekäigurada, jalgrattatee; 2.1.3.9. teega külgnev ala; 2.1.3.10. asula; 2.1.3.11. tegelik mass; 2.1.3.12. tühimass; 2.1.3.13. registrimass; 2.1.3.14. teljekoormus; 2.1.3.15. valmistajakiirus. 2.1.4. Liikluskorraldus 2.1.4.1. Isikud, kes kontrollivad ja korraldavad liiklust Pärast koolitust peab õpilane teadma liikluse reguleerija ja pädeva ametiisiku vastavaid õigusi ja kohustusi. 2.1.4.2. Reguleerija märguanded Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada pildi abil reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral. 2.1.4.3. Foorid Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada foori tulede kõiki tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral. 2.1.4.4. Liiklusmärgid ja teemärgised Pärast koolitust peab õpilane tundma ja oskama: 2.1.4.4.1. selgitada kõikide liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi; 2.1.4.4.2. selgitada liiklusmärkide mõjupiirkondi; 2.1.4.4.3. selgitada joonistel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust. 2.1.5. Juhi märguanded 2.1.5.1. Suunamärguanded Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2 2.1.5.1.1. selgitada, kuidas anda hoiatusmärguannet suunatuledega ja käega enne sõidu alustamist, pööret, ümberreastumist või ettekavatsetud peatumist; 2.1.5.1.2. selgitada ohte, mis võivad tekkida väära suunamärguande korral; 2.1.5.1.3. põhjendada, miks hoiatusmärguanne ei anna juhile eesõigust; 2.1.5.1.4. selgitada, millal kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka. 2.1.5.2. Pidurdamis- ja peatumismärguanne Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.5.2.1. selgitada pidurdamis- ja peatumismärguande vajadust; 2.1.5.2.2. kuidas piduritule(de) rikke korral seda käemärguandega asendada. 2.1.5.3. Helisignaal Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kuidas tohib anda helisignaali. 2.1.5.4. Valgussignaal Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, millal ja kus antakse valgussignaali sõiduki põhitulede vilgutamisega. 2.1.6. Sõiduki paiknemine 2.1.6.1. Paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal, sõiduraja valik Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada: 2.1.6.1.1. sõiduki paiknemist asulas ja asulavälisel teel; 2.1.6.1.2. ristmikku ületava sõiduki paiknemist enne ristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku; 2.1.6.1.3. sõiduki paiknemist enne ja pärast vasak- või tagasipööret; 2.1.6.1.4. otse sõitva sõiduki paiknemist; 2.1.6.1.5. sõiduki paiknemist enne ja pärast parempööret; 2.1.6.1.6. millised sõidurajad on eraldatud ühissõidukitele; 2.1.6.1.7. trammiteel sõitmise korda; 2.1.6.1.8. sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades sõiduki laiust ja vajalikku külgvahet. 2.1.6.2. Pikivahe eessõitva sõidukiga Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.6.2.1. ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes; 2.1.6.2.2. millest sõltub ohutu pikivahe. 2.1.7. Teeandmiskohustus Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada: 2.1.7.1. teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost; 2.1.7.2. kuidas peab tegutsema juht, kellel on teeandmiskohustus; 2.1.7.3. joonise abil juhi tegutsemist seal, kus puuduvad liikluskorraldusvahendid (kehtib parema käe reegel); 2.1.7.4. juhi tegutsemist, kui alustatakse liikumist sõidutee äärelt või teepeenralt; 2.1.7.5. juhi tegutsemist, kui sõidetakse teele teega külgnevalt alalt; 2.1.7.6. juhi tegutsemist, kui kasutatakse kiirendusrada; 2.1.7.7. juhi tegutsemist pöördel ristmikult välja sõites; 2.1.7.8. juhi tegutsemist, millega ta peab arvestama, kui ühissõiduk väljub tähistatud peatusest; 2.1.7.9. juhi tegutsemist väljasõidul peateele. 2.1.8. Möödasõit ja vastusõitvad sõidukid 2.1.8.1. Tegutsemine möödasõidul või möödumisel 3 Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.8.1.1. möödasõidu ja möödumise erinevust; 2.1.8.1.2. ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi; 2.1.8.1.3. ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel; 2.1.8.1.4. vajalikke piki- ja külgvahesid; 2.1.8.1.5. millest sõltub möödasõidutee pikkus; 2.1.8.1.6. näidete varal möödasõidu- või möödumistee pikkuse muutumist sõidukite mitmesuguse sõidukiiruse ja pikkuse korral; 2.1.8.1.7. miks on möödasõit (möödumine) mõnedes kohtades ja olukordades keelatud. 2.1.8.2. Möödasõidu keeld Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ohte ja teadma, miks ja kus ning mis olukorras ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda, st: 2.1.8.2.1. piiratud nähtavusega teelõigul; 2.1.8.2.2. kui tagasõitja on alustanud möödasõitu; 2.1.8.2.3. kui eessõitev juht annab vasaksuunamärguande; 2.1.8.2.4. vastutuleva sõiduki korral, kui tegu on riskiga; 2.1.8.2.5. reguleerimata ülekäigurajal; 2.1.8.2.6. raudteeülesõidukohal ja vahetult enne seda; 2.1.8.2.7. ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, märkida erandid, millal möödasõit on lubatud. 2.1.8.3. Sõidukist möödumise keeld Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada ja teadma kohti, miks ja kus ning mis olukorras ei tohi eessõitvast sõidukist mööduda, s.t: 2.1.8.3.1. piiratud nähtavusega teelõik, kui puudub teekattemärgistus; 2.1.8.3.2. reguleerimata ülekäigurajad; 2.1.8.3.3. aeglustusrajad, teepeenar või ühissõiduki peatuskoha teelaiend. 2.1.8.4. Möödasõit või möödumine eri laadi sõidukitest Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.8.4.1. ohte, mis tekivad autorongist või puksiirrongist möödasõidul (möödumisel); 2.1.8.4.2. ohte, mis tekivad pikkadest ja laiadest sõidukitest möödasõidul (möödumisel); 2.1.8.4.3. kuidas mööda sõita (mööduda) teetöömasinatest; 2.1.8.4.4. ohte, mis tekivad möödasõidul (möödumisel) kaherattalistest sõidukitest; 2.1.8.4.5. kuidas ära tunda aeglasi sõidukeid; 2.1.8.4.6. sõiduteel liikuvate jalakäijatega seotud ohte. 2.1.8.5. Tegutsemine vastu sõitva sõiduki korral Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas sellises olukorras erisugustes tingimustes tegutseda. 2.1.9. Sõidukiirus 2.1.9.1. Üldnõuded sõidukiiruse valikul Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.9.1.1. selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust; 2.1.9.1.2. tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul; 2.1.9.1.3. selgitada, miks peab sõidukiirus olema väike: 2.1.9.1.3.1. tihedalt asustatud piirkonnas; 2.1.9.1.3.2. kui nähtavus on vähenenud (sõltuvalt päevaajast või ilmaoludest); 4 2.1.9.1.3.3. ristuva liikluse korral või kohtades, kus see võib esineda; 2.1.9.1.3.4. järskudes kurvides; 2.1.9.1.3.5. tõusuharjal ja teistes piiratud nähtavusega kohtades; 2.1.9.1.3.6. pimestumise korral; 2.1.9.1.3.7. vastu sõitvate sõidukite korral kitsal sõiduteel; 2.1.9.1.3.8. libedal teel; 2.1.9.1.3.9. lähenemisel ühissõiduki peatuskohale, kus on sõidukisse sisenejaid või väljujaid; 2.1.9.1.3.10. kui sõiduk läheneb lastele, kes on teel või selle läheduses; 2.1.9.1.3.11. kui sõiduk läheneb loomadele; 2.1.9.1.3.12. teetööde kohas; 2.1.9.1.3.13. õnnetuskohast möödumisel. 2.1.9.2. Kiirusepiirangud Pärast koolitust peab õpilane oskama nimetada: 2.1.9.2.1. lubatavaid suurimaid sõidukiirusi asulas ja asulavälisel teel; 2.1.9.2.2. sõidukeid, mille lubatud suurim sõidukiirus on asulas või asulavälisel teel kehtestatud piirkiirusest väiksem. 2.1.10. Peatumine ja parkimine 2.1.10.1. Peatumise ja parkimise üldnõuded Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.10.1.1. peatumise ja parkimise üldisi nõudeid; 2.1.10.1.2. sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu. 2.1.10.2. Sõiduki peatamise kohad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit peatada: 2.1.10.2.1. asulas ja asulavälisel teel, ka kõnniteel või teepeenral; 2.1.10.2.2. sõidutee paremal või vasakul äärel; 2.1.10.2.3. ristmiku läheduses; 2.1.10.2.4. ülekäiguraja ja jalgrattatee läheduses; 2.1.10.2.5. raudtee või trammiteega ristumise koha läheduses; 2.1.10.2.6. tõusuharja või kurvi läheduses; 2.1.10.2.7. teega külgneva ala sisse- või väljasõidukoha läheduses; 2.1.10.2.8. ühissõidukipeatuse läheduses; 2.1.10.2.9. haljasala läheduses; 2.1.10.2.10. liiklusmärgi või foori läheduses; 2.1.10.2.11. teekattemärgise läheduses. 2.1.10.3. Sõiduki parkimiskohad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kus ja millisel viisil võib sõidukit parkida: 2.1.10.3.1. ristmikul; 2.1.10.3.2. raudtee või trammiteega ristumise kohas; 2.1.10.3.3. ühissõidukipeatuses; 2.1.10.3.4. teega külgneva ala sisse- või väljasõidukohas; 2.1.10.3.5. tähistatud parkimiskohal; 2.1.10.3.6. teekattemärgistusel; 2.1.10.3.7. peateel; 2.1.10.3.8. aeglustus- ja kiirendusraja läheduses; 2.1.10.3.9. kõnniteel või teepeenral. 5 2.1.10.4. Õpilane peab oskama selgitada: 2.1.10.4.1. kes võib kasutada parkimiskohti, mis on tähistatud lisateatetahvliga „puudega inimese sõiduk“ või teekattemärgisega „puudega inimese sõiduki parkimiskoht“; 2.1.10.4.2. abinõusid, mida peab rakendama, kui sõiduk jäetakse peatuma või parkima; 2.1.10.4.3. kohustusi või abinõusid, mida juht peab kasutusele võtma, kui tekib hädapeatumise vajadus; 2.1.10.4.4. kuidas toimida valvega parkla kasutamisel. 2.1.11. Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.11.1. ohte, mis tekivad pööretel, tagurdamisel või ümberreastumisel; 2.1.11.2. silmsideme loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja kavatsuse mõistmiseks; 2.1.11.3. võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse mõistmisest. 2.1.12. Vähekaitstud liiklejad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud. 2.1.12.1. Juhtide erilised kohustused vähekaitstud liiklejate suhtes Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.12.1.1. miks on jalakäijad, lapsed, vanurid, puuetega inimesed, jalgratturid ja mopeedijuhid teistest vähem kaitstud liiklejad; 2.1.12.1.2. miks on lastel probleeme ohutu käitumisega liikluses; 2.1.12.1.3. kuidas liikluskeskkond laste ohutust mitmel moel mõjutab; 2.1.12.1.4. joonise abil laste võimalikke tegevusi liikluses; 2.1.12.1.5. erilisi ohte sõidu alustamisel, pööretel ja tagurdamisel, kui läheduses on lapsi; 2.1.12.1.6. kuidas juht võiks ette näha olukordi ülekäigurajal või jalgrattateel; 2.1.12.1.7. milline on ohutu sõit ülekäiguraja ja jalgrattatee ületamisel mitmesuguse liiklustiheduse korral; 2.1.12.1.8. probleeme, mis halvendavad vanurite ja nägemis-, kuulmis-, liikumis- ning vaimupuudega inimeste liikumisvõimalusi; 2.1.12.1.9. milline on ohutu sõit möödumisel vähekaitstud liiklejatest; 2.1.12.1.10. juhi kohustusi sõiduteel vastutulevate jalakäijate ning jalgratturite või mopeedijuhtidega kohtumisel; 2.1.12.1.11. juhi kohustusi sõitmisel kõnniteele või teepeenrale, kui seal on teisi liiklejaid; 2.1.12.1.12. juhi kohustusi ühissõidukisse sisenejate ja sellest väljujate suhtes. 2.1.13. Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega 2.1.13.1. Ohutusseadmed, liiklusmärgid ja teemärgised Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.13.1.1. näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee ristumise kohal; 2.1.13.1.2. selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad. 2.1.13.2. Rööbastee ületamine Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.13.2.1. kuidas jaotada tähelepanu, kui juht läheneb raudteele või trammiteele; 2.1.13.2.2. kasutatavate liikluskorraldusvahendite tähendusi; 6 2.1.13.2.3. kasutatavate märguvalgustite ja fooride tähendusi; 2.1.13.2.4. tegureid, mis mõjutavad kiiruse valikut lähenemisel raudteele või trammiteele; 2.1.13.2.5. käitumist eri ristumiskohtade ületamisel; 2.1.13.2.6. näidata kohti, kus tuleb seisma jääda lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks, kui on olemas tõkkepuu, ja siis, kui seda ei ole; 2.1.13.2.7. juhi tegevust hädapeatuse korral raudteeülesõidukohal või trammiteel. 2.1.14. Valgustusseadmete kasutamine Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.14.1. tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes; 2.1.14.2. tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi. 2.1.15. Mootorsõiduki pukseerimine Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.15.1. pukseerimise mooduseid ja tingimusi; 2.1.15.2. pukseeriva sõiduki ja selle juhi nõudeid; 2.1.15.3. pukseeritava sõiduki ja selle juhi nõudeid; 2.1.15.4. ühenduslüli nõudeid; 2.1.15.5. pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi kokkulepitud märguandeid; 2.1.15.6. millistel juhtudel on pukseerimine keelatud; 2.1.15.7. tuua näiteid ohtudest, mis on seotud pukseerimisega. 2.1.16. Autorongiga sõitmine Pärast koolitust peab õpilane tundma autorongi tähistamist ja sellega sõitmise iseärasusi ning oskama tuua näiteid ohtudest, mis tekivad autorongiga sõitmisel. 2.1.17. Liiklus õuealal Pärast koolitust peab õpilane oskama põhjendada: 2.1.17.1. õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi; 2.1.17.2. kehtestatud piiranguid ja nende vajadust. 2.1.18. Liiklus kiirteel Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.18.1. kiirteele sõitmise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega; 2.1.18.2. kiirteel liiklemise iseärasusi võrreldes muu maanteeliiklusega; 2.1.18.3. kiirteel liiklejatele kehtestatud keelde. 2.1.19. Liiklus muutsuunaliiklusega teel Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada muutsuunaliiklusega teel sõitmise iseärasusi. 2.1.20. Sõit tunnelis Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning valgustusseadmete kasutamise nõudeid. 2.1.21. Sõit jääteel Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.21.1. kehtestatud sõidukorda; 2.1.21.2. ohutut kiirust ja pikivahet; 2.1.21.3. ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu. 7 2.1.22. Sõit sadamates Pärast koolitust peab õpilane tundma: 2.1.22.1. kehtestatud sõidukorda sadamates ja parvlaevade ületuskohtades; 2.1.22.2. ohutusnõudeid parvlaevadel. 2.1.23. Piiripunktide läbimine Pärast koolitust peab õpilane tundma autoga piiripunktide läbimise korda. 2.2. Sõiduki tundmine 2.2.1. Sõidukite liigitus Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõidukite liigitust ja jaotust kategooriatesse. 2.2.2. Sõiduki seadmete ja süsteemide otstarve, kontrollimine, hooldus ja tehnoseisund 2.2.2.1. Üldpõhimõtted Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.1.1. näidata sõiduki põhiosi: šassii, mootor, toitesüsteem, elektriseadmed, jõuülekanne, rool, pidurid, rattad, lisaseadmed, turvavarustus; 2.2.2.1.2. käsiraamatu abil selgitada sõiduki neid tehnilisi andmeid, mis on vajalikud sõiduki kasutamisel; 2.2.2.1.3. leida registreerimistunnistuselt sõiduki põhiandmeid; 2.2.2.1.4. selgitada, kuidas sõiduki korrapärane kontroll ja hooldus võivad vähendada kütusekulu ja keskkonnakahjulikku mõju; 2.2.2.1.5. selgitada kütuse, õlide ja sõidukipuhastus- ning hooldusvahendite mõju keskkonnale. 2.2.2.2. Sõiduki osad 2.2.2.2.1. Mootor: Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.2.1.1. selgitada mootori mehhanismide ja süsteemide vastastikust koostööd; 2.2.2.2.1.2. tuua näiteid olukordadest, kus esineb vingugaasimürgistuse oht; 2.2.2.2.1.3. tuua näiteid sellest, kuidas avastada puudusi väljalaskesüsteemis; 2.2.2.2.1.4. selgitada õlitussüsteemi hooldust; 2.2.2.2.1.5. selgitada jahutussüsteemi hooldust; 2.2.2.2.1.6. kirjeldada külma ja sooja mootori käivitamise erisusi; 2.2.2.2.1.7. kirjeldada käivitussoojendi töö põhimõtet; 2.2.2.2.1.8. kirjeldada tühikäigul töötamist; 2.2.2.2.1.9. kirjeldada müra tekkimise põhjusi; 2.2.2.2.1.10. kirjeldada keskkonnakahjulikku mõju. 2.2.2.2.2. Toitesüsteem: Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.2.2.1. selgitada kütuseliike ja ohutusnõudeid kütuse kasutamisel; 2.2.2.2.2.2. joonise abil selgitada toitesüsteemide üldehitust ja otstarvet; 2.2.2.2.2.3. selgitada mootori heitgaaside koostisele esitatud nõudeid ja nende gaaside mõju tervisele; 2.2.2.2.2.4. selgitada mitmesuguse pihustuskvaliteediga diislikütuse heitgaaside mõju keskkonnale; 2.2.2.2.2.5. selgitada diislikütuse valikut vastavalt aastaajale. 8 2.2.2.2.3. Elektriseadmed: Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.2.3.1. näidata joonisel generaatori, generaatoririhma, aku, kaitsmete ja mõõdikute asukohta ning kirjeldada nende otstarvet; 2.2.2.2.3.2. selgitada aku ebaõige käsitsemise tagajärgi; 2.2.2.2.3.3. kirjeldada, kuidas kontrollitakse aku vedelikutaset; 2.2.2.2.3.4. näidata valgustus- ja signalisatsiooniseadmete asukohti, otstarvet, kasutamist ja hooldust; 2.2.2.2.3.5. näidata auto ja haagise vahelisi elektriühendusi. 2.2.2.2.4. Jõuülekanne: Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.2.4.1. selgitada jõuülekannete skeeme; 2.2.2.2.4.2. näidata joonisel jõuülekande agregaatide asukohta ja kirjeldada nende otstarvet; 2.2.2.2.4.3. selgitada jõuülekande liiklusohtlikke rikkeid. 2.2.2.2.5. Rool: Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.2.5.1. selgitada rooli ülesannet, ehitust ja võimalikke rikkeid; 2.2.2.2.5.2. selgitada võimendiga rooli tööpõhimõtet; 2.2.2.2.5.3. selgitada roolivõimendi rikete võimalikke tagajärgi; 2.2.2.2.5.4. selgitada ohte roolivõimendiga auto pukseerimisel; 2.2.2.2.5.5. kirjeldada rooliajami liiklusohtlikke rikkeid; 2.2.2.2.5.6. selgitada esirataste vale seade tagajärgi. 2.2.2.2.6. Pidurid: Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.2.6.1. selgitada piduriajamite ja -mehhanismide ehitust ning võimalikke rikkeid; 2.2.2.2.6.2. selgitada õhkpiduri tööpõhimõtet; 2.2.2.2.6.3. selgitada, kuidas leida pidurite rikkeid; 2.2.2.2.6.4. selgitada mitmesuguste külmumistõrjukite otstarvet; 2.2.2.2.6.5. selgitada eri liiki abipidurite (näiteks mootoripiduri) tööpõhimõtet; 2.2.2.2.6.6. selgitada mitteblokeeruva piduri (ABS) iseärasusi; 2.2.2.2.6.7. selgitada ohte, mis võivad tekkida õhkpiduriga sõiduki pukseerimisel; 2.2.2.2.6.8. selgitada mitmesuguste haagistel kasutatavate pidurisüsteemide tööpõhimõtteid. 2.2.2.2.7. Rattad: Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.2.2.7.1. selgitada eri rehvitüüpide omadusi ja tähistust; 2.2.2.2.7.2. selgitada rehvi ebaõiget kulumist ja selle põhjusi; 2.2.2.2.7.3. selgitada naastrehvi kasutamise eeskirju ja nõudeid; 2.2.2.2.7.4. selgitada vale rehvirõhu tagajärgi; 2.2.2.2.7.5. selgitada tagajärgi, mis võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata; 2.2.2.2.7.6. selgitada ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste vahele on kinni kiilunud võõrkeha; 2.2.2.2.7.7. nimetada rataste nõrga kinnituse tundemärke; 2.2.2.2.7.8. selgitada sõiduviisi mõju rehvide kulumisele; 2.2.2.2.7.9. selgitada eri rehvitüüpide valiku aluseid. 2.2.3. Sõiduki sõidutehnilised omadused 9 Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas mõjutavad auto sõidu- ja keskkonnaomadusi: 2.2.3.1. veotelgede arv ja paigutus autol; 2.2.3.2. massijaotus; 2.2.3.3. diferentsiaali lukustumine või lukustamisvõimalus; 2.2.3.4. veos (ka vedelik paakautos); 2.2.3.5. üle- ja alajuhitavus; 2.2.3.6. tuul; 2.2.3.7. sõiduki gabariidi väljaulatuvad osad; 2.2.3.8. rehvid ja rehvirõhk. 2.2.4. Sõiduki erivarustus Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, milline otstarve on sõiduki erivarustusel: 2.2.4.1. sõidumeerikul; 2.2.4.2. mitmesugustel haakeseadmetel; 2.2.4.3. kabiinil ja veokastil (furgoonil); 2.2.4.4. kastikallutil; 2.2.4.5. vahetuskerel; 2.2.4.6. luuktõstukil; 2.2.4.7. varuratta kinnitusel. 2.2.5. Sõiduki veos 2.2.5.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas nõuetekohaselt koostada ja kinnitada koormat ning katta seda nii, et koorem: 2.2.5.1.1. poleks ohtlik kaasliiklejatele; 2.2.5.1.2. ei piiraks juhi vaatevälja; 2.2.5.1.3. ei varjaks sõiduki tulesid; 2.2.5.1.4. ei varjaks numbri- ega tunnusmärke; 2.2.5.1.5. ei suurendaks oluliselt kütusekulu; 2.2.5.1.6. ei saastaks keskkonda. 2.2.5.2. Pärast koolitust peab juht teadma eri liiki (tükki-, puiste-, vedelik, suure- ja/või raskeveoste veoste ning ohtlike veoste veo põhinõudeid. 2.2.6. Sõiduki registreerimine Pärast koolitust peab õpilane oskama tuua näiteid sõiduki registreerimisest ja ehituslike muudatuste vormistamisest Transpordiametis. 2.2.7. Säästlik sõit Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.2.7.1. kuidas sõidustiil mõjutab kütusekulu; 2.2.7.2. välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu; 2.2.7.3. seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel; 2.2.7.4. kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu ja keskkonda. 2.2.8. Sõiduki mõju keskkonnale Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.8.1. selgitada, kuidas kütuste heitgaasid ja koostis mõjutavad keskkonda; 2.2.8.2. selgitada võimalusi vähendada heitgaasi kahjulikku mõju keskkonnale; 10 2.2.8.3. tuua näiteid mitmesugustest ainetest heitgaasis ja nende mõjust inimesele ning keskkonnale; 2.2.8.4. näidata linnaliikluse osa õhusaastes; 2.2.8.5. selgitada, kuidas tuleb sõidukit kasutada, et ei tekiks üleliigset müra ja heitgaase; 2.2.8.6. selgitada, mis võib põhjustada diiselmootori heitgaasi suurt suitsusust. 2.2.9. Ohutusnõuded traktori ja liikurmasinaga liiklemisel 2.2.9.1. Traktorite ja liikurmasinate juhtimise eripärast tulenevad nõuded täiendavateks oskusteks ja vilumusteks osalemiseks liikluses 2.2.9.2. Pärast koolitust peab õpilane: 2.2.9.2.1. oskama arvestada traktorite ja liikurmasinate juhtimise eripärast ning aeglasest liikumisest tulenevaid ohtusid, sh teistele liiklejatele; 2.2.9.2.2. teadma, et erinevate masinamarkidega liikluses osalemise eel tuleb eelnevalt omandada õiged juhtimisvõtted kinnisel territooriumil sõitmisel; 2.2.9.2.3. oskama aeglase liikumiskiirusega masinaid ja agregaate tähistada vastavalt liiklusreeglite nõuetele. 2.2.10. Ülegabariidiliste masinate ja haakeriistade tähistamise nõuded ja täiendavad teadmised ning kohustused teedel liikumisel Pärast koolitust peab õpilane: 2.2.10.1. oskama tähistada ülegabariidilisi masinaid ja agregaate vastavalt liiklusreeglite nõuetele; 2.2.10.2. teadma täiendavatest ohtudest, mis tulenevad ülegabariidiliste masinate ja agregaatidega teedel liiklemisel. 2.2.11. Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuded traktoritega liiklemisel ja nende hooldamisel Pärast koolitust peab õpilane: 2.2.11.1. täitma kõiki ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid, mis tulenevad kütuse, määrdeainete, pidurivedelike, konserveerimismäärdeainete, taimekaitsevahendite ja jahutusvedelike kasutamisel; 2.2.11.2. mitte osalema teeliikluses, kui traktori käiguosa on määrdunud ja võib tekitada täiendavaid ohtusid teistele liiklejatele. 2.3. Liiklusohutus 2.3.1. Koolitus peab andma õpilasele: 2.3.1.1. ohutunnetuse riski vältimiseks; 2.3.1.2. oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumisest; 2.3.1.3. oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda. 2.3.2. Ohuolukorra ettenägemine Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi: 2.3.2.1. juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes; 2.3.2.2. väheste kogemustega juhte; 2.3.2.3. vähekaitstud liiklejaid; 2.3.2.4. liiklejaid, kelle liikumisvõime on mingil moel piiratud; 2.3.2.5. mõnede autode ja autorongi juhtimise ning liikumise eripära; 2.3.2.6. sõitu eriviisil koormatud sõidukitega; 2.3.2.7. sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes; 11 2.3.2.8. sõitu vahelduvalt valge ja pimeda ajal; 2.3.2.9. loomade teele ilmumist. 2.3.3. Olukorra hindamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.3.3.1. hinnata ohu võimalikku iseloomu; 2.3.3.2. kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades; 2.3.3.3. arvestada liiklejate võimalikke liiklusreeglite sätete tõlgendusi kujutatud olukorras. 2.3.4. Liiklusõnnetused ja kahjustused 2.3.4.1. Õnnetuse iseloom Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada liiklusõnnetusi, mis võivad tekkida: 2.3.4.1.1. teelt välja sõitmisel; 2.3.4.1.2. kaldumisel vastassuunavööndisse; 2.3.4.1.3. manöövri sooritamisel, kui pole antud nõuetekohast suunamärguannet; 2.3.4.1.4. pöörde sooritamisel arvestamata õiget paiknemist; 2.3.4.1.5. vasak- või tagasipöörde sooritamisel arvestamata tagant tulevat sõidukit; 2.3.4.1.6. vasak- või tagasipöörde sooritamisel arvestamata vastutulevat sõidukit; 2.3.4.1.7. kokkupõrkel vastutuleva sõidukiga, mis on vasakpöördel; 2.3.4.1.8. samaliigiliste teedega ristmiku ületamisel; 2.3.4.1.9. kõrvalteelt peateele sõitmisel; 2.3.4.1.10. sõitmisel peateel, jälgimata teeandmiskohustuse täitmist; 2.3.4.1.11. reguleeritava ristmiku ületamisel; 2.3.4.1.12. möödasõidul ühest sõidukist; 2.3.4.1.13. möödasõidul mitmest sõidukist; 2.3.4.1.14. reguleerimata ülekäigurajal (otsasõit jalakäijale); 2.3.4.1.15. reguleeritaval ülekäigurajal (otsasõit jalakäijale); 2.3.4.1.16. ristmikult välja sõites (otsasõit jalakäijale); 2.3.4.1.17. jalgrattatee ületamisel; 2.3.4.1.18. möödumisel ühissõidukipeatuses seisvast bussist või trollist; 2.3.4.1.19. möödumisel trammipeatusest ja seal seisvast trammist; 2.3.4.1.20. kui tee on halvasti valgustatud; 2.3.4.1.21. sõitmisel piiratud või halva nähtavuse tingimustes; 2.3.4.1.22. ulukite ilmumisel teele; 2.3.4.1.23. tuule mõjul liikuvale sõidukile. 2.3.4.2. Õnnetuste ja kahjustuste omavahelised seosed Pärast koolitust peab õpilane teadma järgmisi õnnetuse liike: 2.3.4.2.1. varalise kahjuga lõppevad õnnetused; 2.3.4.2.2. inimvigastusega lõppevad õnnetused; 2.3.4.2.3. surmaga lõppevad õnnetused. 2.3.4.3. Õnnetuste põhjused Pärast koolitust peab õpilane oskama ohuolukorda kujutava joonise abil või tegeliku õnnetuse käigu kirjeldamisega selgitada tõenäolisi tegureid, mis võisid mõjutada õnnetuse: 2.3.4.3.1. teket (nt alkoholi või narkootiliste ainete kasutamine); 2.3.4.3.2. kulgu; 2.3.4.3.3. tagajärgi. 2.3.4.4. Õpilane peab oskama tuua näiteid, kus juht peab tegutsema: 12 2.3.4.4.1. ajapuuduses; 2.3.4.4.2. teabepuuduses; 2.3.4.4.3. kui ta ei saa hinnata oma võimeid õigesti. 2.3.4.5. Juhi piiratud võimed, mis võivad mõjutada õnnetuse teket Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha tekkivat ohuolukorda ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukust. 2.3.5. Liiklusreeglid ja eetikanõuded Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.3.5.1. miks liiklus peab olema reeglistatud; 2.3.5.2. miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid; 2.3.5.3. miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitsenõudeid; 2.3.5.4. liikluskultuuri alust – vastutustunnet. 2.3.6. Ohutegurid pukseerimisel ja autorongiga sõitmisel 2.3.6.1. Ohutegurid pukseerimisel Pärast koolitust peab õpilane teadma, millal tohib pukseerida: 2.3.6.1.1. painduva ühenduslüliga; 2.3.6.1.2. jäiga (varda- või kolmnurgakujulise) ühenduslüliga; 2.3.6.1.3. osaliselt toetatuna. 2.3.6.2. Õpilane peab teadma: 2.3.6.2.1. ühenduslüli kohta esitatavaid nõudeid (tähistus, pikkus); 2.3.6.2.2. lubatud suurimat kiirust; 2.3.6.2.3. ühenduslülist tingitud õigeid pukseerimisvõtteid; 2.3.6.2.4. pukseeriva ja pukseeritava sõiduki juhtide vaheliste leppemärguannete vajadust ja sisu. 2.3.7. Autojuhi töö- ja puhkeaeg Pärast koolitust peab õpilane tundma töö- ja puhkeaja kohta käivate õigusaktide põhilisi sätteid. 2.4. Liikluspsühholoogia 2.4.1. Koolitus peab andma õpilasele: 2.4.1.1. lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes; 2.4.1.2. oskuse hinnata ja arendada endas liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustusvõimet, vastutustunnet); 2.4.1.3. teadmised juhile vajalike võimete kohta; 2.4.1.4. oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel. 2.4.2. Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.2.1. vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda, ja teada, kuidas selles tegutseda; 2.4.2.2. eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid võimalikke liiklusõnnetusi; 2.4.2.3. inimese psühhofüsioloogilisi omadusi; 2.4.2.4. juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon); 2.4.2.5. juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse – mõtlemist ja tähelepanu jaotamise võimet. 13 2.4.3. Inimese psühhofüsioloogilised omadused Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.3.1. reageerimise tähtsust, seda eriti ajapuuduses; 2.4.3.2. reageerimisaja pikkust sõltuvalt juhi tervisest, väsimusest, joobeseisundist, emotsionaalsusest ja teistest teguritest; 2.4.3.3. reageerimisajal läbitavat teepikkust (km/h ja m/s kohta); 2.4.3.4. ärrituse mõju silmadele; 2.4.3.5. vaatevälja piiratust; 2.4.3.6. vaatevälja sõltuvust sõidukiiruse muutumisest; 2.4.3.7. nägemisteravuse erinevust vaatevälja eri osades; 2.4.3.8. kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju; 2.4.3.9. silmade pimedusega kohanemise aega; 2.4.3.10. silmade valgusega kohanemise aega; 2.4.3.11. nägemisteravuse sõltuvust east; 2.4.3.12. nägemisillusioonide tekke põhjusi; 2.4.3.13. vastu liikuva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu; 2.4.3.14. kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus; 2.4.3.15. vastu liikuva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu; 2.4.3.16. kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont; 2.4.3.17. tähelepanu jaotuvust, ümberlülitust ja hajuvust. 2.4.4. Näidete varal peab õpilane oskama nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös seotud kuulmis-, haistmis-, puute- ning liikumistajuga. 2.4.5. Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju: 2.4.5.1. mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale; 2.4.5.2. ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale; 2.4.5.3. tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure, tervislik seisund ja teised halva meeleolu kaasmõjurid); 2.4.5.4. liiklusohu suurenemisele. 2.4.6. Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.6.1. tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja sellest sõltuvalt reageerimismaad; 2.4.6.2. tegureid, mis mõjutavad sõiduki peatumismaa pikkust, sealhulgas pidurite rakendusmaad (-aega), aeglustusmaad ja pidurdusmaad; 2.4.6.3. kuidas sõidukiiruse kasv mõjutab aeglustusmaa pikkust; 2.4.6.4. pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega; 2.4.6.5. sõiduki sise- ja välispeeglite kasutamiseks kuluvat aega; 2.4.6.6. tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme nähtava kauguse erinevust. 2.4.7. Näidete varal peab õpilane oskama selgitada, kuidas juht saab vältida ohuolukorda sattumist ja sõita kaitslikult. 2.4.8. Erilised isikuomadused 2.4.8.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, miks ohtliku iseloomuga käitumisviisideks on agressiivsus, impulsiivsus, ameti- või isikupositsiooni rõhutamine; 2.4.8.2. pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada võimalikke pingeallikaid liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning pinge mõju liiklusohutusele. 14 2.4.9. Juhi valmisolek liikluses osalemiseks Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.9.1. teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme saavutamise vajadust, vastamaks hea käitumise nõuetele; 2.4.9.2. vajadust tunda juhi kutse-eetikat (kutsekohustust, kutseau); 2.4.9.3. reaalsustaju vajadust; 2.4.9.4. enesekriitilisuse vajadust; 2.4.9.5. vastutustunde vajadust; 2.4.9.6. noorte mees- ja naisjuhtide selliseid erinevusi oma võimete hindamisel ja rakendamisel, mis võivad olla põhjustatud rühma iseärasustest. 2.4.10. Sotsiaalsed tegurid Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ohte, mis tekivad: 2.4.10.1. liiklusreeglite nõuete mittetäitmisest; 2.4.10.2. ühe ja sama liiklusnõude erinevast tõlgendamisest; 2.4.10.3. keskkonna mittearvestamisest. 2.4.11. Õpilane peab oskama kirjeldada: 2.4.11.1. mis on grupisurve (kaasliiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib grupisurvega kaasaminek; 2.4.11.2. negatiivse grupisurve eeldusi liiklusõnnetusteks; 2.4.11.3. isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele; 2.4.11.4. isiksuseomadusi, mis ei lase alluda grupisurvele; 2.4.11.5. eeskujulikku käitumist, mis avaldab teistele head mõju. 2.4.12. Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.12.1. kuidas isiklikud motiivid ja varasemad kogemused mõjutavad juhi käitumist; 2.4.12.2. väsimuse tunnuseid; 2.4.12.3. väsimuse mõju liiklusohutusele; 2.4.12.4. väsimuse mõju nägemisele; 2.4.12.5. väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile; 2.4.12.6. väsimuse mõju enesehinnangule; 2.4.12.7. milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule; 2.4.12.8. millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ning millal tohib pärast alkoholi tarvitamist juhtida sõidukit; 2.4.12.9. ohte, mis tekivad, kui sõidukit juhitakse alkoholi- või narkojoobes; 2.4.12.10. tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkojoobes või teatud ravimite mõju all; 2.4.12.11. ohte, mis võivad tekkida mobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal. 2.5. Liiklusalased seadused ja määrused 2.5.1. Koolituse käigus peab õpilasele selgitama neid õigusakte, mis määravad juhi ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku. 2.5.2. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.5.2.1. õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid; 2.5.2.2. eritalituse sõiduki tunnuseid ja nende sõidukite erimärguannetest (sinise, punase ja kollase vilkuriga) tulenevaid kohustusi teistele liiklejatele; 15 2.5.2.3. jalgratturile ja mopeedijuhile kehtestatud nõudeid; 2.5.2.4. loomveoki, looma ja käsikäruga liiklejale kehtestatud nõudeid; 2.5.2.5. kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral; 2.5.2.6. liiklusseadusest tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi; 2.5.2.7. milline on liikluskindlustuse süsteem ja kuidas sõlmitakse kindlustuslepinguid; 2.5.2.8. juhi vastutust liiklusalaste rikkumiste korral ja rikkumiste menetlemine; 2.5.2.9. sõiduki registreerimise korda; 2.5.2.10. tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid; 2.5.2.11. nõuded mootorsõiduki (autorongi) tehnoseisundi ja varustuse kohta; 2.5.2.12. nõudeid sõiduki, veose ja sõitjate kohta; 2.5.2.13. nõudeid suur- ja/või raskeveose veol; 2.5.2.14. nõudeid sõiduki ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale; 2.5.2.15. autojuhi ametikoolituse üldisi aluseid. 3. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: SÕIDUÕPE 3.1. Sõiduki käsitsemine 3.1.1. Sõiduki seadmete otstarve ja hooldus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.1.1.1. lihtsa kontrollimise teel kindlaks teha vigu ja kulumist järgmistel sõiduki seadmetel: 3.1.1.1.1. sõidu- ja seisupidur; 3.1.1.1.2. mootori- ja abipidur; 3.1.1.1.3. rool; 3.1.1.1.4. rattad; 3.1.1.1.5. jõuülekanne; 3.1.1.1.6. diferentsiaalilukusti; 3.1.1.1.7. põhilised elektriseadmed (valgustus- ja signalisatsiooniseadmed); 3.1.1.1.8. väljalaske- ja heitgaasi kahjustamissüsteem; 3.1.1.1.9. poripõlled; 3.1.1.1.10. tahavaatepeeglid; 3.1.1.1.11. haakeseadmed, haagised ja poolhaagised; 3.1.1.1.12. kallutus- ja lukustusseadmed. 3.1.1.2. Kontrollida pidurajami tihedust ja pidurimehhanismi korrasolekut, vabastada pingest piduri vedruakut; 3.1.1.3. Vahetada lampe, kaitsmeid ja rattaid. 3.1.1.4. Kontrollida järgmiste vedelike taset ja vajaduse korral neid lisada: 3.1.1.4.1. kütus; 3.1.1.4.2. mootoriõli; 3.1.1.4.3. pidurivedelik ja külmumistõrjuki vedelik; 3.1.1.4.4. akuvedelik; 3.1.1.4.5. jahutusvedelik; 3.1.1.4.6. klaasipesuvedelik; 3.1.1.4.7. rooliõli. 3.1.2. Sõiduki ohutuse kontroll Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.1.2.1. Kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele: 16 3.1.2.1.1. pidurid; 3.1.2.1.2. rattad; 3.1.2.1.3. rool; 3.1.2.1.4. valgustusseadmed; 3.1.2.1.5. märgutuled; 3.1.2.1.6. helisignaalseade; 3.1.2.1.7. klaasipuhastid; 3.1.2.1.8. poripõlled; 3.1.2.1.9. tahavaatepeeglid; 3.1.2.1.10. haakeseade; 3.1.2.1.11. autorongi piduri- ja elektriühendused; 3.1.2.1.12. veose paigutus ja kinnitus. 3.1.2.2. Otsustada, kas haagist tohib vedukiga ühendada. 3.1.2.3. Otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke. 3.2. Sõiduki juhtimine õppeplatsil 3.2.1. Sõiduasend Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.1.1. kontrollida uste suletust; 3.2.1.2. kasutada juhiistme ja rooliasendi reguleerimisvõimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks. 3.2.2. Juhtimis- ja kontrollseadmed Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.2.1. kasutada kõiki juhtseadiseid; 3.2.2.2. jälgida kõiki kontrollseadmeid. 3.2.3. Tahavaatepeeglid Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.3.1. reguleerida kõiki tahavaatepeegleid saavutamaks õiget vaatevälja sõiduasendis; 3.2.3.2. kontrollida vaatevälja ja pimedat ala peapööramisega. 3.2.4. Turvavöö Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.4.1. kasutada turvavööd õigesti; 3.2.4.2. aidata sõitjatel turvavööd kinnitada ja sellest vabaneda; 3.2.4.3. aidata erinevas vanuses lastel kasutada õiget turvavarustust. 3.2.5. Sõiduki käivitamine, sõidu alustamine, slaalom, peatumine Pärast koolitust peab õpilane olema suuteline sooritama sõidueksami esimese järgu kõik harjutused. 3.2.5.1. Käivitamine Pärast koolitust peab õpilane oskama käivitada mootorit: 3.2.5.1.1. külmalt ja soojalt; 3.2.5.1.2. sooja, külma ja niiske ilmaga; 3.2.5.1.3. pärast väljasuremist. 17 3.2.5.2. Sõidu alustamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.5.2.1. anda märku enne liikumise alustamist; 3.2.5.2.2. alustada sõitu sujuvalt suunamata pilku pedaalidele; 3.2.5.2.3. sõidu alustamisel jälgida ümbritsevat liiklust; 3.2.5.2.4. sujuvalt alustada sõitu tõusul. 3.2.5.3. Slaalom Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.5.3.1. reguleerida sõidukiirust siduri abil; 3.2.5.3.2. sõita slaalomit edasi. 3.2.5.4. Peatumine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.5.4.1. peatuda sujuvalt, pidurdades ettenähtud kohas; 3.2.5.4.2. auto seismajäämisel rakendada abinõusid auto iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks. 3.2.6. Juhtimine 3.2.6.1. Rooli pööramine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.6.1.1. hoida rooli õigesti; 3.2.6.1.2. pöörata rooli vastavalt sõidukiirusele. 3.2.6.2. Sõit piiratud alal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.6.2.1. juhtida autot piiratud alal vastavalt harjutusskeemidele; 3.2.6.2.2. sõita vasaku või parema küljega äärejoone lähedale ja peatuda nii, et rattad puudutavad seda; 3.2.6.2.3. paigutada autot laadimisplatvomi äärde. 3.2.6.3. Tagurdamine Pärast koolitust peab õpilane oskama tagurdada: 3.2.6.3.1. otsesuunas; 3.2.6.3.2. pöördega nii vasakule kui paremale; 3.2.6.3.3. boksi pöördega. 3.2.6.4. Juhtimisasend Pärast koolitust peab õpilane oskama tagurdada sellises asendis, mis annab talle võimaluse täpselt manööverdada ja oma tähelepanu jaotada. 3.2.6.5. Tagurdamine piiratud alal Pärast koolitust peab õpilane oskama tagurdada otsesuunas ja pöördega (tagurpidi slaalom). 3.2.6.6. Manööverdamine kallakul 3.2.6.6.1. Sõidu alustamine tõusul Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.6.6.1.1. alustada sõitu mitmesuguse kaldega tõusudel ja langudel nii edasi- kui ka tagasisuunas, seisupiduri abil ja ilma; 3.2.6.6.1.2. peatada autot laugel tõusul ning hoida seda paigal siduri või sõidupiduriga. 18 3.2.6.6.2. Sõidu alustamine langul Pärast koolitust peab õpilane oskama rakendatud seisupiduri korral valida sobivat käiku ja pärast mootori käivitamist sõita edasi- või tagasisuunas. 3.2.7. Sõiduki käiguvahetus 3.2.7.1. Kõrgema ja madalama käigu lülitamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.7.1.1. vahetada käiku; 3.2.7.1.2. valida sobivat käiku vastavalt auto kiirusele ja mootori pöörlemissagedusele; 3.2.7.1.3. mootoriga pidurdamiseks lülitada madalamat käiku; 3.2.7.1.4. tõusul lülitada mõnelt kõrgemalt käigult sisse esimest käiku ja hoida siduri või sõidupiduri abil autot paigal; 3.2.7.1.5. valida käiku nii, et väheneks kütusekulu, heitgaasi kogus ja mootorimüra. 3.2.8. Sõiduki pidurdamine – sujuv ja järsk pidurdamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.8.1. pidurdada sujuvalt mitmesugustel teekatetel ja erinevatelt kiirustelt seismajäämiseni varem määratud kohal, kasutades õigeid pidurdusvõtteid; 3.2.8.2. pidurdada üksteisest järsult erinevate katetega teel õigete pidurdusvõtetega, saavutamaks lühemat pidurdusteed; 3.2.8.3. kasutada õigeid pidurdusvõtteid tõusudel ja langudel. 3.2.9. Tagasipööre Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.9.1. pöörata tagasi eri laiustega teedel; 3.2.9.2. pöörata tagasi ristmikul. 3.2.10. Parkimine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.10.1. parkida parklas: 3.2.10.1.1. parkivate sõidukite vahele ja külgboksi; 3.2.10.1.2. märgistatud parkimiskohale. 3.2.10.2. Parkida nii paremal kui vasakul teepoolel: 3.2.10.2.1. parkivate sõidukite vahele; 3.2.10.2.2. märgistatud parkimiskohale. 3.2.11. Tähelepanu jaotamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.11.1. sõita mitmesugustes tingimustes ja olukordades; 3.2.11.2. jälgida mõõdikute näite nii, et auto säilitaks valitud sõidusuuna; 3.2.11.3. jaotada tähelepanu ja anda märku nii, et auto säilitaks valitud sõidusuuna. 3.2.12. Haagise ühendamine vedukiga Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.12.1. ühendada vedukiga kerghaagist ja kontrollida ühendusi; 3.2.12.2. lahutada kerghaagist vedukist; 3.2.12.3. võtta kasutusele abinõusid kerghaagise iseenesliku liikuma hakkamise tõkestamiseks. 19 3.3. Sõiduki juhtimine liikluses 3.3.1. Sõidu alustamine Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu: 3.3.1.1. tee äärest, jälgides liiklust; 3.3.1.2. järgides teeandmise nõudeid. 3.3.2. Sõiduki paiknemine teel 3.3.2.1. Paiknemine sõiduteel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.2.1.1. valida õiget sõidurada ja sõiduki rida, arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust; 3.3.2.1.2. kasutada teepeenart; 3.3.2.1.3. kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid. 3.3.2.2. Paiknemine sõiduradadel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.2.2.1. sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas; 3.3.2.2.2. kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks; 3.3.2.2.3. kasutada naaberrada möödumiseks; 3.3.2.2.4. valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi. 3.3.3. Sõidukiiruse valik 3.3.3.1. Üldised nõuded Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.3.1.1. suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistataks taga sõitjaid; 3.3.3.1.2. hoida ohutut kiirust. 3.3.3.2. Kiiruspiirangud Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.3.2.1. hoida ühtlast sõidukiirust; 3.3.3.2.2. hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas; 3.3.3.2.3. valida kiirust, arvestades kiiruspiiranguid, teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu), ilma- ja nähtavustingimusi, auto seisundit ja koormatust, isiklikke sõiduvõimeid, mitmesuguseid keskkonnamõjusid ja muid liiklustingimusi; 3.3.3.2.4. valida õiget kiirust, sõitmata põhjendamatult aeglaselt; 3.3.3.2.5. valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt võimaliku takistuse ees). 3.3.4. Vastu sõitvad sõidukid 3.3.4.1. Kiirus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.4.1.1. valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel; 3.3.4.1.2. valida kiirust nii, et kohtumine vastutulevate sõidukitega toimuks võimalikult ohutus kohas. 3.3.4.2. Paiknemine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.4.2.1. valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika; 20 3.3.4.2.2. jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi. 3.3.5. Sõit liiklusvoos 3.3.5.1. Sõit teiste sõidukite ees Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.5.1.1. kiiresti kindlaks teha taga sõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu; 3.3.5.1.2. kergendada taga sõitjate möödasõitu; 3.3.5.1.3. aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks taga sõitjat ettekavatsetud peatumisest õigel ajal. 3.3.5.2. Sõit teiste sõidukite järel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.5.2.1. hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades ilma- ja teeolusid, eessõitva sõiduki mõju nähtavusele, kiirust, möödasõitvaid sõidukeid ja hoiatusmärguande õigeaegsust; 3.3.5.2.2. tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi; 3.3.5.2.3. hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust. 3.3.5.3. Sõit teiste sõidukite kõrval Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.5.3.1. vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal; 3.3.5.3.2. arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust; 3.3.5.3.3. arvestada vajalikku külgvahet. 3.3.5.4. Sõiduraja vahetus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.5.4.1. vahetada sõidurada tiheda liikluse korral; 3.3.5.4.2. panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja kergendada nende manöövrit; 3.3.5.4.3. vahetada sõidurada pidevjoont ületamata. 3.3.6. Ristmike ületamine 3.3.6.1. Juhi tegevus enne ristmikku Pärast koolitust peab õpilane ristmikule sõites oskama: 3.3.6.1.1.valida sobivat paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda; 3.3.6.1.2. olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama; 3.3.6.1.3. vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda; 3.3.6.1.4. panna tähele tagapool toimuvat; 3.3.6.1.5. jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk; 3.3.6.1.6. jälgida reguleerija märguandeid; 3.3.6.1.7. olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele; 3.3.6.1.8. olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne. 3.3.6.2. Otsesõit ristmikul Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmiskohustust ristmikul. Sõites otse ristmikul, peab õpilane oskama: 3.3.6.2.1. jälgida nähtavust ristmikul ja pärast seda; 3.3.6.2.2. jälgida teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.6.2.3. näidata selgelt oma kavatsust teeandmiskohustust täita; 3.3.6.2.4. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul; 21 3.3.6.2.5. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites. 3.3.6.3. Ristmikul parempöörde sooritamisega kaasnevad nõuded juhile Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmisnõudeid. Ristmikul paremale pöörates peab õpilane oskama: 3.3.6.3.1. anda õigeaegselt suunamärguannet; 3.3.6.3.2. sõita võimalikult pärisuunavööndi parema ääre lähedale; 3.3.6.3.3. sooritada pööret võimalikult kitsal alal; 3.3.6.3.4. mitte ohustada autost paremal paiknevaid kaherattalisi sõidukeid; 3.3.6.3.5. pöörata tähelepanu vasakul toimuvale; 3.3.6.3.6. näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust; 3.3.6.3.7. panna tähele teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.6.3.8. valida ohutut kiirust vastavalt pöörderaadiusele; 3.3.6.3.9. kasutada aeglustusraja puudumisel teepeenart; 3.3.6.3.10. anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele; 3.3.6.3.11. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites. 3.3.6.4. Ristmikul vasakpöörde sooritamisega kaasnevad nõuded juhile Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.6.4.1. täita teeandmisnõudeid ristmikul; 3.3.6.4.2. pöörata ristmikul vasakule ja sealjuures: 3.3.6.4.2.1. anda õigeaegselt suunamärguannet; 3.3.6.4.2.2. sõita pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale; 3.3.6.4.2.3. pöörata tähelepanu vastutulevatele sõidukitele; 3.3.6.4.2.4. näidata tagant tuleva trammi ja möödasõitu lõpetava sõiduki juhile selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust; 3.3.6.4.2.5. panna tähele teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.6.4.2.6. valida ohutut kiirust vastavalt pöörderaadiusele; 3.3.6.4.2.7. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul; 3.3.6.4.2.8. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites; 3.3.6.4.2.9. anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele; 3.3.6.4.2.10. pärast pööret suurendada kiirust vältimaks teiste liiklejate takistamist; 3.3.6.4.2.11. asendada vasakpööret teise, ohutuma sõidusuunaga tiheda liikluse, piiratud nähtavuse vms korral. 3.3.6.5. Ringristmikul sõiduga kaasnevad nõuded juhile Pärast koolitust peab õpilane oskama täita teeandmisnõudeid ringristmikul. Ringristmikul sõites peab õpilane oskama: 3.3.6.5.1. paikneda õigesti, arvestades sõidusuunda ringilt väljasõidul; 3.3.6.5.2. näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust; 3.3.6.5.3. valida kiirust vastavalt liiklustihedusele, teeoludele ja ristmiku kujule; 3.3.6.5.4. panna tähele teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.6.5.5. olla eriti tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes. 3.3.7. Sõit ühesuunalisel teel 3.3.7.1. Otsesõit Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.7.1.1. täita teeandmisnõudeid; 3.3.7.1.2. otsustada, kas liiklus on ühesuunaline; 22 3.3.7.1.3. sõita otse ühesuunalisel teel, paiknedes sellel vastavalt järgnevale sõidusuunale, pöörates erilist tähelepanu jalakäijatele, jalgratturitele ja seisvatele sõidukitele. 3.3.7.2. Vasakpöörde sooritamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.7.2.1. täita teeandmisnõudeid ristmikul; 3.3.7.2.2. pöörata vasakule võimalikult sõidutee vasaku ääre lähedalt. 3.3.8. Vöötrada ja jalgrattatee – vöötraja ja jalgrattatee ületamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.8.1. täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega ristumise kohal; 3.3.8.2. vältida jalakäijate ja jalgratturite ohustamist; 3.3.8.3. vältida peatumist ülekäigurajal või jalgrattatee ja sõidutee ristumise kohal. 3.3.9. Tagasipöörde sooritamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.9.1. valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid; 3.3.9.2. pöörata tagasi, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid. 3.3.10. Peatumine ja parkimine 3.3.10.1. Sõiduki peatumine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.10.1.1. valida sõiduki peatamiseks ohutut kohta, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid, väljumise ohutust; 3.3.10.1.2. peatada sõiduk, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid. 3.3.10.2. Sõiduki parkimine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.10.2.1. otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale; 3.3.10.2.2. parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid; 3.3.10.2.3. kasutada parkimisala otstarbekalt; 3.3.10.2.4. võtta kasutusele abinõusid auto ja haagise iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks; 3.3.10.2.5. võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada; 3.3.10.2.6. parkida liiklusmärkide ja teiste liiklusreeglite kohaselt. 3.3.11. Möödasõit teel liikuvast või seisvast sõidukist 3.3.11.1. Nõuded teadmistele enne möödasõidu alustamist Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.1.1. kavandada möödasõitu; 3.3.11.1.2. sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja külgvahe; 3.3.11.1.3. otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades nähtavust, ristmike olemasolu, ilma- ja teeolusid, pimestusohtu, vastutulevaid sõidukeid, vähekaitstud liiklejaid, eessõitvaid sõidukeid, võimalust pärast möödasõitu naasta pärisuunavööndisse, taga sõitvaid sõidukeid, auto kiirendusvõimet, auto ja haagise koormat, liiklusreegleid; 3.3.11.1.4. otsustada, millal anda märku möödasõidul. 23 3.3.11.2. Teel liikuvast või seisvast sõidukist möödasõit Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.2.1. sooritada ohutut möödasõitu, suurendades sõidukiirust, jälgides samal ajal teisi liiklejaid; 3.3.11.2.2. katkestada möödasõit ohu ilmemisel; 3.3.11.2.3. möödasõidu ohutuks lõpetamiseks arvestada vajalikku pikivahet ja võimalust naasta pärisuunavööndisse. 3.3.11.3. Möödasõit järjest mitmest sõidukist Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.3.1. mööda sõita mitmest järjestikku sõitvast sõidukist; 3.3.11.3.2. panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide märguandeid ja olla valmis ohutult tegutsema. 3.3.11.4. Möödasõit teisest sõidukist paremalt poolt Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.4.1. otsustada, kas tohib ja saab sõidukist mööduda paremalt, arvestades nähtavust, pärisuunavööndi laiust, ohutut külgvahet, vähekaitstud liiklejaid ja liiklusreegleid; 3.3.11.4.2. valida möödumiseks ohutut kiirust. 3.3.12. Sõitmine maanteel 3.3.12.1. Sõitmine maanteel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.12.1.1. sõita maanteele kiirendusrajalt ja sealjuures: 3.3.12.1.1.1. tegutseda sõltuvalt nähtavusest liikluses; 3.3.12.1.1.2. valida kiirust vastavalt liikluse rütmile ja tihedusele maanteel; 3.3.12.1.2. sõita maanteel ja sealjuures: 3.3.12.1.2.1. kasutada parempoolset sõidurida otsesõiduks ja pärisuuna vasakpoolset sõidurida möödumiseks; 3.3.12.1.2.2. jälgida, et nähtavus vastaks liikluse tihedusele ja kiirusele; 3.3.12.1.2.3. kiiresti reageerida taga sõitvate sõidukite juhtide kavatsustele; 3.3.12.1.2.4. pöörata erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele kõrvalteelt, ja valida vastavalt kiirust, tehes teele sõitmise teistele ohutumaks; 3.3.12.1.2.5. valida sobivat kiirust, vältides põhjendamatult aeglast sõitu; 3.3.12.1.3. maanteelt maha sõites: 3.3.12.1.3.1. anda varakult märku; 3.3.12.1.3.2. sõita aeglustusrajale; 3.3.12.1.3.3. vähendada sujuvalt kiirust. 3.3.13. Raudtee ja trammitee 3.3.13.1. Raudtee ületamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.13.1.1. jälgida raudteeliiklust; 3.3.13.1.2. valida sobivat kiirust nii, et autot oleks võimalik peatada ohutus kauguses tõkkepuust, rööbastest, foorist, liiklusmärgist ja/või stoppjoonest; 24 3.3.13.1.3. anda raudteesõidukile teed; 3.3.13.1.4. täita raudtee ületamise nõudeid; 3.3.13.1.5. täita raudteeülesõidukohal nõudeid, mis käsitlevad peatumist, parkimist, möödasõitu ja juhi tegutsemist hädapeatumise korral. 3.3.13.2. Trammiteega seonduv liikluses Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.13.2.1. jälgida trammiliiklust; 3.3.13.2.2. valida sobivat kiirust nii, et autot oleks võimalik peatada ohutus kauguses rööbastest, foorist, liiklusmärgist või stoppjoonest; 3.3.13.2.3. anda teed trammi peale minevatele ja trammist väljuvatele sõitjatele; 3.3.13.2.4. täita nõudeid, mis kehtivad trammiteega teedel ja sätestavad trammile tee andmise kohustuse, peatumise ja parkimise trammitee läheduses, möödasõidu nõuded ning trammitee kasutamise rööbasteta sõidukite poolt. 3.3.14. Sõit teetööde korral Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.14.1. järgida juhiseid (märgid jms) teetööde tegemise kohtades; 3.3.14.2. täita reegleid, mis kehtivad sisselülitatud kollase vilkuriga sõiduki suhtes; 3.3.14.3. sõita ohutu kiirusega, arvestades libeduse võimalust, teetöölisi, teemasinaid, piiratud manööverdamisruumi ja varjatud ohu võimalust. 3.3.15. Vähekaitstud liiklejad 3.3.15.1. Jalakäijad liikluses Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.15.1.1. jätta jalakäijale piisavalt ruumi sõiduteel kõnnitee või teepeenra puudumisel; 3.3.15.1.2. anda teed vöötrajale astunud või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale; 3.3.15.1.3. valida keskkonnasõbralikku sõiduviisi, et väheneks heitgaasi ja müra mõju lähiümbruse jalakäijale, ning vältida jalakäija pritsimist poriga. 3.3.15.2. Lapsed liikluses Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.15.2.1. pöörata erilist tähelepanu lastele – nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga: 3.3.15.2.1.1. näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega; 3.3.15.2.1.2. andes lastele aega kõrvale põigata või teed ületada; 3.3.15.2.1.3. andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma; 3.3.15.2.2. valida sellist sõiduviisi, et vähendada heitgaase ja müra. 3.3.15.3. Vanurid ja puuetega inimesed liikluses Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega jalakäijatele: 3.3.15.3.1. näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguandega sõidu aeglustamisega; 3.3.15.3.2. andes neile aega tee ületamiseks; 3.3.15.3.3. andes teed nägemispuudega inimestele, kes annavad sellest nõuetekohaselt märku; 3.3.15.3.4. andes täiendavalt märku tulede vilgutamise vms viisil või jäädes seisma. 3.3.16. Eriolukorrad liikluses 3.3.16.1. Seisvad sõidukid 25 Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.1.1. valida ohutut kiirust ja vajadusel jääda seisma, et anda teed: 3.3.16.1.1.1. lastele, kes ületavad sõiduteed lasterühma tunnusmärki kandva bussi lähedal; 3.3.16.1.1.2. pärisuunalisele trammile minejatele ja sellelt tulijatele; 3.3.16.1.1.3. asulas peatusest väljuvale ühissõidukile; 3.3.16.1.2. hoida ohutut külgvahet seisvatest sõidukitest möödudes; 3.3.16.1.3. anda valgus- või helisignaaliga märku ohu ennetamiseks. 3.3.16.2. Loomad teel või tee kõrval Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.2.1. vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda teel olevate või tee läheduses asuvate loomade puhul; 3.3.16.2.2. tunda ära teel piirkondi, kus on metsloomade teele ilmumise oht. 3.3.16.3. Organiseeritud inimrühm Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.3.1. arvestada võimalikke ohte inimrühmast möödumisel; 3.3.16.3.2. sõita inimrühma takistamata. 3.3.16.4. Hädapeatumine, sõiduki mootori- või muu rike Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.4.1. võtta sõiduki liiklusohtlike rikete tekkimisel kasutusele ohutusabinõusid; 3.3.16.4.2. paigutada autot sõidutee äärde või teepeenrale, et vältida ohtu või teiste sõidukite liikumise takistamist; 3.3.16.4.3. hoolitseda sõitjate turvalisuse eest; 3.3.16.4.4. kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka; 3.3.16.4.5. võtta kasutusele abinõusid tekkinud liiklustakistuse kõrvaldamiseks. 3.3.17. Juhi tähelepanuvõime ja riskiteadlikkus liikluses osalemisel 3.3.17.1. Juhi tähelepanuvõime liikluses osalemisel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.17.1.1. olla ettenägelik ja jälgida ümbrust nii, et ettenähtamatute olukordade tekkimisel saaks rakendada abinõusid; 3.3.17.1.2. kavandada sõitu nii, et ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ümber põigata ohutult; 3.3.17.1.3. saada ülevaadet liiklusest tahavaatepeeglite kaudu. 3.3.17.2. Juhindumine ohutu liiklemise nõuetest Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda: 3.3.17.2.1. liiklusmärkidest; 3.3.17.2.2. foorituledest; 3.3.17.2.3. reguleerija märguannetest; 3.3.17.2.4. teemärgistest; 3.3.17.2.5. ohutusseadmetest ristumisel raudtee või trammiteega; 3.3.17.2.6. teiste juhtide märguannetest ja sõiduki tähistest; 3.3.17.2.7. muudest ohutu liikluse nõuetest. 3.3.17.3. Juhi riskiteadlikkus liikluses osalemisel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.17.3.1. sõita ohutult ja olla valmis reageerima, arvestades teiste liiklejate võimalikku vale käitumist, varjatud ohte, isiklikke kogemusi ja harjumusi ning liiklusreegleid jm -juhiseid; 26 3.3.17.3.2. sõita sujuvalt ja arvestades üldisi keskkonnakaitsenõudeid ning oma terviseriske. 3.3.17.4. Ohuolukorrad liikluses Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.17.4.1. tunda ja ette näha ohtlikke olukordi, tunnetades märke, mis võivad viidata riskidele, ning teades, millal on vajalik pidurdusvalmidus, ning tehes õigeid otsuseid; 3.3.17.4.2. võtta kasutusele sobivaid abinõusid ohuolukorra vältimiseks. 3.3.17.5. Liikluskaitslikud hoiakud sõidukijuhina liikluses osalemisel Pärast koolitust peab õpilane oskama vältida liiklusõnnetust: 3.3.17.5.1. arvestades teisi liiklejaid; 3.3.17.5.2. järgides liiklusreegleid; 3.3.17.5.3. saades aru, et ta ise on liikluses veel harjumatu, näidates üles erilist tähelepanu algajate juhtide ja vähekaitstud liiklejate suhtes; 3.3.17.5.4. arvestades, et isegi kogenud liiklejad võivad eksida. 3.4. Sõiduki juhtimine erioludes 3.4.1. Juhi tegutsemine sõidul rasketes ilmastikuoludes Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.1.1. valida ohutut kiirust, arvestades piiratud nähtavust; 3.4.1.2. valida ohutut piki- ja külgvahet eessõitjate, vastu sõitja ja teeserva suhtes; 3.4.1.3. kasutada õigeid valgustusseadmeid; 3.4.1.4. vältida teiste liiklejate pritsimist vee ja poriga. 3.4.1.5. Juhi riskiteadlikkus sõidul rasketes ilmastikuoludes Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.1.5.1. arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavuse oludes; 3.4.1.5.2. olla valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele; 3.4.1.5.3. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele. 3.4.2. Sõit pimeda ajal 3.4.2.1. Sõidutingimuste hindamisvõime Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.2.1.1. hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede puhul märjal asfaldil, kuival asfaldil ning lumega kaetud teel; 3.4.2.1.2. hinnata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest; 3.4.2.1.3. sõita pimedas ja oskama ümber lülitada tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul, valida õigeid tulesid vastavalt tee valgustatusele ning valida õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel. 3.4.2.2. Õiged juhtimisvõtted sõitmisel pimeda ajal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.2.2.1. valida õiget kiirust, arvestades nähtavust, tee laiust ja suunda ning pimestusohtu; 3.4.2.2.2. valida sobivat paiknemist teel, arvestades: 3.4.2.2.2.1. vastutulevate sõidukite paiknemist; 3.4.2.2.2.2. takistusi, mida on raske märgata; 3.4.2.2.2.3. vähekaitstud liiklejaid; 3.4.2.2.2.4. ohtu, et teel on jalakäijaid; 3.4.2.2.2.5. koha sobivust peatumiseks ja parkimiseks. 27 3.4.2.3. Juhi riskiteadlikkus sõitmisel pimeda ajal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.2.3.1. teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal; 3.4.2.3.2. hoolitseda, et nähtavus oleks küllaldane, ja kasutada ära ka teiste sõidukite valgustatud ala; 3.4.2.3.3. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele (nt metsloomad, või vähekaitstud liiklejad, kes ei kanna helkurit ega ole pimeda ajal nähtavad). 3.4.3. Sõit libedal teel 3.4.3.1. Õiged sõiduvõtted sõitmisel libedal teel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.3.1.1. alustada sõitu libedal teel ja kiirendada sõidukit, vahetades käike ning muutes gaasipedaali asendit vältimaks veoratta ja teekatte haardumise katkemist, s.o rataste libisema hakkamist; 3.4.3.1.2. pidurdada libedal teel kiiruselt 40 km/h ja 60 km/h seismajäämiseni, saavutades lühima aeglustusmaa; 3.4.3.1.3. tugevalt pidurdada kiiruselt 60 km/h erisugustel teekatetel vasaku ja parema ratta all nii, et säiliks otsesuund, tugevalt pidurdada libedal teel kiiruselt 60 km/h järgneva möödumisega takistusest; 3.4.3.1.4. rakendada selliseid juhtimisvõtteid, mis vähendaksid külglibisemist libedal teel ka kurvisõidul; 3.4.3.1.5. valida sõidujoont, arvestades teisi sõidukeid, rataste haarduvust teega ja veega täidetud rööpaid. 3.4.3.2. Juhi riskiteadlikkus sõitmisel libedal teel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.3.2.1. arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel; 3.4.3.2.2. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele libeda tee ohtudele; 3.4.3.2.3. ette näha ilmaolude ja koha järgi nn musta jää tekkimise võimalusi. 28  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 10 (muudetud sõnastuses) D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava 1. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA ÕPPE KESTUS Tabel. Õppemahud Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidu- tunde Liiklusreeglid ja käitumine liikluses Sõiduki käsitsemine Sõiduki tundmine Sõiduki juhtimine õppeplatsil Liiklusohutus Sõiduki juhtimine liikluses Liikluspsühholoogia Sõiduki juhtimine erioludes Liiklusalased seadused ja määrused Minimaalne õppetundide arv 20 20 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis Juhiloa saamine 2. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE 2.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 2.1.1. Liiklusreeglite õppe eesmärk on: 2.1.1.1. kinnistada ja süvendada liiklusreeglite tundmist; 2.1.1.2. anda mitmesuguste liiklusolukordade analüüsi ja hindamise oskust; 2.1.1.3. välja arendada riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võimet ning lugupidavat hoiakut teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes. 2.1.2. Mõisted 2.1.2.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada järgmisi mõisteid, mis on vahetult seotud sõiduki liikumisega: 2.1.2.1.1. anda teed; 1 2.1.2.1.2. eesõigus; 2.1.2.1.3. peatumine; 2.1.2.1.4. parkimine; 2.1.2.1.5. hädapeatumine; 2.1.2.1.6. manööver; 2.1.2.1.7. möödasõit; 2.1.2.1.8. pööre; 2.1.2.1.9. ümberpõige; 2.1.2.1.10. liiklusõnnetus. 2.1.2.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ka järgmisi mõisteid, mis ei ole vahetult seotud sõiduki liikumisega: 2.1.2.2.1. sõidukite kategooriad, millesse jaotatakse autod ja mootorrattad juhtimisõiguse alusel; 2.1.2.2.2. sõiduk, mootorsõiduk, auto, buss, troll, mootorratas, haagis, kerghaagis, autorong, ühissõiduk, jalgratas, mopeed, pisimopeed; 2.1.2.2.3. esmane ja piiratud juhtimisõigus; 2.1.2.2.4. liikleja, juht, sõitja, jalakäija; 2.1.2.2.5. liikluskorraldusvahend, liiklusmärk, foor, teemärgis; 2.1.2.2.6. tee, sõidutee, peatee, kiirtee, sõidurada, sõidurida, ühissõidukirada, eraldusriba, kõnnitee, jalgtee, ülekäigurada, ülekäigukoht, jalgrattatee, jalgrattarada, jalgratta- ja jalgtee; 2.1.2.2.7. teega külgnev ala, õueala; 2.1.2.2.8. asula; 2.1.2.2.9. halb ja piiratud nähtavus, pimeda aeg, liiklusoht. 2.1.3 Liikluskorraldus 2.1.3.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.3.1.1. ohutu liikluse korraldamise võimalusi mitmesuguste liikluskorraldusvahenditega; 2.1.3.1.2. reguleerija märguandeid ja lubatavaid liikumissuundi; 2.1.3.1.3. kontrollimisõigusega isikuid. 2.1.3.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama tegutseda õigesti ja ohutult peatumismärguande saamisel. 2.1.4. Vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad olukorrad 2.1.4.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.4.1.1. juhi kohustusi vähekaitstud liiklejate suhtes mitmesugustes liiklustingimustes ning nendest möödumisel; 2.1.4.1.2. vanurite, nägemis- ja kuulmispuudega või füüsilise puudega inimeste võimalikke raskusi liiklusolukordadega kohanemisel ning sellest tulenevaid ohte; 2.1.4.1.3. laste turvalisuse sõltuvust liikluskeskkonnast ning laste võimalikku ootamatut käitumist liikluses; 2.1.4.1.4. juhi kohustusi peatuses oleva ühissõiduki ning sellesse sisenejate ja sellest väljujate ohutuse tagamiseks. 2 2.1.4.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.4.2.1. analüüsida juhi ohutusttagavat tegevust temale sõiduteel vastu tulevate jalakäijate, jalgratturite või mopeedijuhtidega kohtumisel või nendest pärisuunas möödumisel; 2.1.4.2.2. pöörata tähelepanu lastega seotud olukordadele liikluses (sõidu alustamisel, pööretel, tagurdamisel, sõitmisel lasteasutuste ja koolide läheduses); 2.1.4.2.3. põhjendada ohutu sõiduviisi valikut lähenemisel ülekäigurajale või tee ja jalgrattatee ristumiskohale mitmesuguste teeolude, nähtavustingimuste ja liiklustiheduse puhul. 2.1.5. Juhi märguanded Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.5.1. märguandmise võimalusi: 2.1.5.1.1. tuledega: suuna-, piduri- ja ohutuledega ning esitulede ümberlülitamisega (vilgutamisega); 2.1.5.1.2. käega; 2.1.5.2. suunamärguande andmise kohustust enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist; 2.1.5.3. helisignaali kasutamist; 2.1.5.4. ohutulede ja/või ohukolmnurga kasutamist nõudvaid olukordi; 2.1.5.5. põhjendust, miks hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust. 2.1.6. Sõiduki paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal; sõiduraja valik 2.1.6.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.6.1.1. bussi õiget paiknemist linna- ja maanteesõidul; 2.1.6.1.2. bussi õiget paiknemist ristmike ületamisel enne ristmikku, ristmikul otsesõidul või pöörete sooritamisel ning pärast ristmikku; 2.1.6.1.3. bussi õiget paiknemist enne ja pärast parem-, vasak- või tagasipööret; 2.1.6.1.4. ühissõidukiraja kasutamise ning trammiteel sõitmise korda. 2.1.6.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.6.2.1. valida õiget sõidurada mitmesugustes liiklusolukordades, vähendades sellega liiklusohtu; 2.1.6.2.2. arvestada liikluses paiknemisel bussi mõõtmeid ning vajalikku ohutut piki- ja külgvahet. 2.1.7. Pikivahe eessõitjaga 2.1.7.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma piisava pikivahe hoidmise vajadust ja selle tähtsust mitmesugustes liiklusoludes. 2.1.7.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.7.2.1. määrata ohutut pikivahet eessõitjaga; 2.1.7.2.2. analüüsida pikivahe valikul arvestatavaid tegureid. 2.1.8. Teeandmiskohustus (teeandmise reeglid ja kohad) Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.8.1. teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost, vältides asjatuid riske eesõiguse kasutamisel; 3 2.1.8.2. juhi kohustusi, tegevust ja käitumist ohutuks väljasõiduks kõrvalteelt peateele või sõidueesõigusega teele; 2.1.8.3. juhi tegevust ja käitumist: 2.1.8.3.1. samaliigilisel reguleerimata ristmikul nn parema käe reegli rakendamisel; 2.1.8.3.2. liikumise alustamisel sõidutee äärelt või teepeenralt; 2.1.8.3.3. teele sõitmisel teega külgnevalt alalt või õuealalt; 2.1.8.3.4. sõitmisel aeglustus- või kiirendusrajal; 2.1.8.3.5. ristmikult ärasõidul pöörde lõpetamise järel; 2.1.8.3.6. tee andmisel tähistatud peatusest väljasõitvale ühissõidukile. 2.1.9. Möödasõit ja vastu sõitvad sõidukid (tegevus ja käitumine ohutul möödasõidul või möödumisel) Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.9.1. möödasõidu ja möödumise erinevust; 2.1.9.2. ohutuks möödasõiduks või möödumiseks vajalikke tingimusi; 2.1.9.3. võimalikke ohte möödasõidu või möödumise üksikutel etappidel; 2.1.9.4. möödasõidutee pikkust mõjutavaid tegureid; 2.1.9.5. kohti, kus möödasõit või möödumine on keelatud; 2.1.9.6. ohte, mis võivad tekkida möödasõidul või möödumisel: 2.1.9.6.1. autorongist või puksiirrongist; 2.1.9.6.2. pikkadest või laiadest sõidukitest; 2.1.9.6.3. liikurmasinatest või aeglastest sõidukitest; 2.1.9.6.4. kaherattalistest sõidukitest (jalgrattad, mopeedid, mootorrattad); 2.1.9.6.5. teel liikuvatest jalakäijatest; 2.1.9.7. juhi tegevuse ja ohutu käitumise põhimõtteid kohtumisel vastu sõitva sõidukiga mitmesugustes liiklustingimustes. 2.1.10. Sõidukiirus (nõuded ohutu sõidukiiruse valikul) 2.1.10.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.10.1.1. lubatud suurima kiiruse ja liiklusoludele vastava kiiruse erinevust; 2.1.10.1.2. kehtivaid piirkiirusi asulateel ja asulavälisel teel; 2.1.10.1.3. liiklusoludele mittevastavast sõidukiirusest tulenevaid ohte. 2.1.10.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama valida liiklusoludele vastavat ohutut sõidukiirust asulateel ja asulavälisel teel. 2.1.11. Peatumine ja parkimine Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.11.1. peatumise ja parkimise üldnõudeid; 2.1.11.2. ohutu peatumise ja parkimise kohti linnas ja maanteel; 2.1.11.3. bussi peatumisel või parkimisel rakendatavaid ohutusabinõusid; 2.1.11.4. kohti, kus on keelatud: 2.1.11.4.1. peatumine; 2.1.11.4.2. parkimine; 4 2.1.11.5. tasuliste või valvega parkimiskohtade kasutamise korda; 2.1.11.6. juhi kohustusi ja tegevusi bussi hädapeatumise korral; 2.1.11.7. kes võib kasutada parkimiskohti, mis on tähistatud lisateatetahvliga „puudega inimese sõiduk“ või teekattemärgisega „puudega inimese sõiduki parkimiskoht“; 2.1.11.8. nõudeid, kui buss kasutab puudega isiku tunnusmärki ja/või liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. 2.1.12. Raudteeülesõidukohad ja trammiteega ristumise kohad 2.1.12.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.12.1.1. tee ja rööbastee ristumise kohtades kasutatavaid liikluskorraldusvahendeid; 2.1.12.1.2. liikluskorraldusvahendite puudumisest või nende mittekorrasolekust tulenevaid ohte; 2.1.12.1.3. juhi tegevust ohutuse tagamisel raudteeülesõidukohale või trammiteega ristumise kohale lähenedes; 2.1.12.1.4. ohutu peatumise kohti tee andmiseks raudteesõidukile; 2.1.12.1.5. juhi kohustusi hädapeatumise korral raudteeülesõidukohal või trammiteel. 2.1.12.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama ületada ohutult raudteeülesõidukohti ja trammiteega ristumise kohti. 2.1.13. Tulede kasutamine 2.1.13.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.13.1.1. tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes; 2.1.13.1.2. tulede ebaõigest kasutamisest tulenevaid ohtlikke tagajärgi. 2.1.13.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama liiklusohutuse tagamiseks bussitulesid õigesti kasutada. 2.1.14. Bussi pukseerimine Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.14.1. ohutu pukseerimise viise ja tingimusi; 2.1.14.2. ühenduslüli kohta kehtestatud nõudeid; 2.1.14.3. pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja leppemärguandeid; 2.1.14.4. pukseeriva ja pukseeritava sõiduki kohta kehtestatud nõudeid; 2.1.14.5. olukordi, kui pukseerimine on keelatud; 2.1.14.6. pukseerimisega kaasnevaid võimalikke ohte. 2.1.15. Liiklus kiirteel Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.15.1. kiirteele ja kiirteel sõitmise korda ning kiirteelt ärasõidu iseärasusi; 2.1.15.2. kiirteel liiklejatele kehtestatud keelde ja piiranguid. 2.1.16. Liiklus õuealal Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.16.1. juhi ja jalakäija vastastikuseid kohustusi ohutuse tagamisel; 5 2.1.16.2. õuealal liiklejatele kehtestatud piiranguid. 2.1.17. Sõit tunnelis Pärast koolitust peab õpilane teadma tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise nõudeid ning tulede kasutamist. 2.1.18. Sõit muutsuunaliiklusega teel Pärast koolitust peab õpilane teadma muutsuunaliiklusega teele ja sellisel teel sõitmise iseärasusi. 2.1.19. Tegutsemine liiklusõnnetuse korral Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.19.1. liiklusõnnetuse korral bussijuhile kehtestatud nõudeid; 2.1.19.2. tegevusi liiklusõnnetuse kohas. 2.1.20. Eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord Pärast koolitust peab õpilane teadma eritalituse sõidukite tunnuseid ning teiste juhtide kohustusi tööülesandeid täitva eritalituse sõiduki suhtes. 2.1.21. Mõnede liiklejate kohta kehtivad lisanõuded Pärast koolitust peab õpilane teadma jalgratturile, mopeedijuhile, loomveokile ning looma- ja käsikäruga liiklejale kehtestatud lisanõudeid. 2.2. Sõiduki tundmine 2.2.1. Koolitus peab andma teadmised busside ehitusest, käsitsemisest, tehniliste rikete tekkimise põhjustest ja nende mõjust liiklusohutusele. 2.2.2. Sõiduki ehitus ja tehniline hooldus Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.2.2.1. busside liigitust ja nende lühiiseloomustust; 2.2.2.2. bussi üldandmeid ja tehnilisi parameetreid või oskama neid kiirelt leida hooldus- või juhendraamatust; 2.2.2.3. regulaarse tehnilise hoolduse ja järelevalve tähtsust bussi kütusekulu ning keskkonnaohtlikkuse vähendamisel; 2.2.2.4. kütuse, õlide, erivedelike ja hooldusmaterjalide, sh pesu- või puhastusvahendite mõju looduskeskkonnale. 2.2.3. Bussi agregaatide, mehhanismide ning süsteemide otstarve ja tööpõhimõte 2.2.3.1. Mootor Pärast koolitust peab õpilane tundma bussimootorite liigitust ja lühiiseloomustust ning oskama: 2.2.3.1.1. kontrollida mootori jahutusvedeliku temperatuuri, taset ja tihedust (külmumiskindlust); 2.2.3.1.2. täita jahutussüsteemi jahutusvedelikuga; 2.2.3.1.3. rakendada abinõusid mootori ülekuumenemise korral; 6 2.2.3.1.4. kontrollida õli taset ja rõhku; 2.2.3.1.5. lisada mootorisse õli; 2.2.3.1.6. eemaldada diisli toitesüsteemist õhku; 2.2.3.1.7. käivitada mootorit külmalt ja soojalt. 2.2.3.2. Jõuülekanne Pärast koolitust peab õpilane tundma jõuülekandeseadmete üldehitust, tööpõhimõtet ja kasutusviisi. 2.2.3.3. Rool Pärast koolitust peab õpilane tundma: 2.2.3.3.1. roolimehhanismi, rooliajami ja roolivõimendi tööpõhimõtet; 2.2.3.3.2. juhtseadistes esinevaid rikkeid, mis on liiklusohutuse seisukohalt tähtsad. 2.2.3.4. Pidurid (sh suruõhusüsteem) Pärast koolitust peab õpilane tundma: 2.2.3.4.1. mitut liiki toimemehhanismidega pidurite üldehitust ja pidurisüsteemi tööd; 2.2.3.4.2. sõidupiduri, seisupiduri ja mitut liiki abi- või kestuspidurite tööpõhimõtet; 2.2.3.4.3. mitteblokeeruvate pidurite (ABS) tööpõhimõtet ja oskama: 2.2.3.4.3.1. eemaldada õhupaakidest kondensaati; 2.2.3.4.3.2. kontrollida õhkajamis õhurõhku; 2.2.3.4.3.3. vabastada rikkepidurit. 2.2.2.5. Rattad Pärast koolitust peab õpilane tundma rehvitüüpe ning nende tähistust ja teadma: 2.2.2.5.1. rehvide kasutusea sõltuvust juhtimisvõtetest, esirataste suunangust ja siserõhust; 2.2.2.5.2. tasakaalustamata rataste kasutamise võimalikke tagajärgi; 2.2.2.5.3. tunnuseid, mis viitavad sõidu ajal rattapoltide ja -mutrite keermesliidete kinnituse lõdvenemisele, ning sellest tulenevaid ohte. 2.2.2.6. Elektriseadmed Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.2.2.6.1. aku, generaatori, generaatoririhma, käiviti ja kaitsmete asukohta; 2.2.2.6.2. aku hoolduse põhimõtteid ja ebaõigest käsitsemisest tulenevaid tagajärgi; 2.2.2.6.3. mis vedelikku lisatakse vajaduse korral akusse; 2.2.2.6.4. elektrisüsteemi rikkeid ja nende võimalikke tekkepõhjusi ja oskama: 2.2.2.6.4.1. kontrollida elektrolüüdi taset akus; 2.2.2.6.4.2. kontrollida valgustusseadmete, helisignaali, näidikute ning mõõdikute korrasolekut. 2.2.4. Bussi juhitavus Pärast koolitust peab õpilane teadma järgmiste tegurite mõju bussi juhitavusele: 2.2.4.1. bussi mõõtmed; 2.2.4.2. kasutatavad rehvid; 2.2.4.3. tugev tuul. 7 2.2.5. Bussi varustus Pärast koolitust peab õpilane teadma bussi komplekti kuuluvat varustust ja millistele nõuetele see peab vastama. 2.2.6. Bussi erivarustus 2.2.6.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.2.6.1.1. kütte- ja ventilatsiooniseadmete ning uste juhtajami otstarvet; 2.2.6.1.2. nõudeid sõidumeeriku kasutamise kohta. 2.2.6.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.6.2.1. kasutada bussi avariiväljapääse; 2.2.6.2.2. vahetada sõidumeeriku ketast. 2.2.7. Bussi säästlikkus. Säästlik sõiduviis 2.2.7.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.2.7.1.1. õigeaegse korralise (graafikujärgse) ja hooajalise hoolduse vajalikkust; 2.2.7.1.2. kütusekulu mõjutavaid tegureid: 2.2.7.1.2.1. bussi tehniline seisukord; 2.2.7.1.2.2. juhtimisvõtted; 2.2.7.1.2.3. ilma-, tee- ning liiklusolud jt välismõjurid; 2.2.7.1.3. ohutu sõiduviisi ja säästliku sõiduviisi olemust ning nende mõistete põhimõttelist kattuvust. 2.2.7.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.2.7.2.1. kasutada ohutuid ja säästlikke sõiduvõtteid: 2.2.7.2.1.1. sõita ja peatuda sujuvalt, vältides järske kiirendusi ja pidurdusi ning ootamatuid manöövreid, 2.2.7.2.1.2. valida sobivat, sõidukiirusele vastavat käiku, vältides bussi liikumise ajal otstarbetut vabakäigu kasutamist; 2.2.7.2.2. näha ette võimalikke takistusi ja liiklusohtlikke olukordi. 2.2.8. Bussi mõju keskkonnale 2.2.8.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.2.8.1.1. looduskeskkonna saastatuse põhjusi ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes; 2.2.8.1.2. looduskeskkonda mõjutavaid tegureid, nagu bussi toiteseadmete tehniline korrasolek, kasutatava kütuse kvaliteet ja heitgaaside koostis; 2.2.8.1.3. heitgaasides sisalduvaid aineid ja ühendeid ning nende mõju inimesele ja looduskeskkonnale; 2.2.8.1.4. heitgaaside kahjulike mõjude vähendamise võimalusi; 2.2.8.1.5. katalüsaatori otstarvet väljalaskesüsteemis. 2.2.8.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama käsitseda bussi ilma liigse müra ja ülemäärase heitgaasi eraldumiseta. 8 2.3. Liiklusohutus 2.3.1. Koolitus peab: 2.3.1.1. kujundama positiivse suhtumise teistesse liiklejatesse ja looduskeskkonda; 2.3.1.2. andma piisava ohutunnetuse asjatu riski vältimiseks liikluses; 2.3.1.3. andma teadmised liiklusohtlikesse olukordadesse sattumise ärahoidmiseks; 2.3.1.4. andma oskused võimalike ohuolukordade ennetamiseks. 2.3.2. Ohuolukorra tunnetamine Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma ohuolukordade tekkimise põhjusi ning põhjustajaid: 2.3.2.1. teiste liiklejate vastu tähelepaneliku hoiakuta juhte; 2.3.2.2. väära enesehinnanguga ja oma oskusi ülehindavaid juhte; 2.3.2.3. muutuvate ilma- või teeoludega mittearvestamist; 2.3.2.4. vähest sõidukogemust; 2.3.2.5. vähekaitstud liiklejaid (jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid); 2.3.2.6. piiratud liikumisvõimega (vanurid, nägemis- ja füüsilise puudega isikud) või kuulmispuudega liiklejaid; 2.3.2.7. ootamatult teele ilmuvaid ulukeid ja koduloomi; 2.3.2.8. mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära; 2.3.2.9. alkoholi või narkootiliste (psühhotroopsete) ainete kasutamist; 2.3.2.10. juhtimist sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist. 2.3.3. Olukorra hindamine Pärast koolitust peab õpilane teadma ohuolukordades kasutatavaid ohutuid juhtimisvõtteid ja oskama: 2.3.3.1. hinnata ohu võimalikku iseloomu; 2.3.3.2. arvestada, et teine liikleja võib liiklusreeglite sätteid tõlgendada teisiti kui tema. 2.3.4. Liiklusõnnetused ja -kahjustused, nende põhjused ja iseloom 2.3.4.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.3.4.1.1. liiklusõnnetuste tekkepõhjusi; 2.3.4.1.2. tüüpilisi ootamatult tekkida võivaid liiklusolukordi, kus juhil tuleb tegutseda aja- ja teabepuuduses; 2.3.4.1.3. liiklusolukordade keerukust mõjutavaid tegureid. 2.3.4.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama analüüsida järgmisi olukordi: 2.3.4.2.1. teelt väljasõit oludele mittevastava sõidukiiruse tõttu; 2.3.4.2.2. liiklusõnnetus ühe sõidukiga; 2.3.4.2.3. liiklusõnnetus mitme sõidukiga; 2.3.4.2.4. suunamärgu mitteandmisest põhjustatud liiklusõnnetus; 2.3.4.2.5. ebaõigest paiknemisest manöövri sooritamisel põhjustatud liiklusõnnetus; 2.3.4.2.6. teeandmise kohustuse eiramisest põhjustatud liiklusõnnetus kõrvalteelt peateele sõitmisel ja vasak- või tagasipöörde sooritamisel; 9 2.3.4.2.7. möödasõidu reeglite eiramisest tingitud liiklusõnnetus; 2.3.4.2.8. reguleeritud või reguleerimata ülekäigurajal teeandmise kohustuse eiramisest põhjustatud liiklusõnnetus; 2.3.4.2.9. trammipeatusest ning ühissõidukipeatuses seisvast sõidukist möödumisel aset leidnud liiklusõnnetus. 2.3.5. Liiklusreeglid ja eetilised nõuded Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.3.5.1. liiklusreeglite ja keskkonnakaitsenõuete eiramise või rikkumise motiive ja põhjusi; 2.3.5.2. liikluskultuuri aluseid, nagu viisakas ja lugupidav suhtumine teistesse liiklejatesse; 2.3.5.3. liiklusolukordade ettenägemise, analüüsimise ja lahtimõtestamise tähtsust liiklusohutuse tagamisel. 2.4. Liikluspsühholoogia 2.4.1. Koolitus peab andma: 2.4.1.1. lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes; 2.4.1.2. teadmised bussi juhtimiseks vajalike võimete ja bussijuhi töö psühhofüsioloogiliste aluste kohta; 2.4.1.3. oskuse käituda õigesti ja ohutult kõikides liikluses ettetulevates olukordades. 2.4.2. Liikluspsühholoogia üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem 2.4.2.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma: 2.4.2.1.1. inimese psühhofüsioloogilisi omadusi; 2.4.2.1.2. bussijuhi töö esmatähtsaid psüühilisi protsesse, nagu mõtlemise ja tähelepanu jaotamise võime; 2.4.2.1.3. liiklusolukordade ettenägemise võimet; 2.4.2.1.4. liiklusalase teabe vastuvõtmise protsessi: 2.4.2.1.4.1. meeleorganite ärritust; 2.4.2.1.4.2. reageerimist; 2.4.2.1.4.3. reaktsioonina kavandatavat tegevust. 2.4.2.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama analüüsida juhi väära käitumise tulemusena tekkida võivaid liiklusõnnetusi või liiklusohtlikke olukordi. 2.4.3. Inimese psühhofüsioloogilised omadused 2.4.3.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.4.3.1.1. nägemismeele osatähtsust liiklusalase teabe hankimisel: 2.4.3.1.1.1. nägemisvälja muutumist sõidukiiruse muutudes; 2.4.3.1.1.2. nägemisteravuse erinevusi nägemisvälja eri kohtades; 2.4.3.1.1.3. nägemisteravuse sõltuvust vanusest; 2.4.3.1.1.4. silma valguse ja pimedusega kohanemise aega ning kontrastsusmõju; 2.4.3.1.1.5. nägemisillusioonide tekkimise põhjusi; 2.4.3.1.2. reageerimise tähtsust, seda eriti piiratud tegutsemisaja korral; 10 2.4.3.1.3. reageerimisaja pikkuse sõltuvust juhi tervislikust ja emotsionaalsest seisundist, väsimusastmest jt teguritest; 2.4.3.1.4. reageerimisajal läbitavat maad; 2.4.3.1.5. vastu sõitva sõiduki kauguse ja kiiruse hindamisel tehtavaid vigu; 2.4.3.1.6. võimalikke vigu kauguse ja liikumiskiiruse hindamisel halva nähtavuse korral (udus); 2.4.3.1.7. mingile objektile kinnistunud pilgu tõttu võimalikku kõrvalekaldumist sõidujoonelt; 2.4.3.1.8. tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju: 2.4.3.1.8.1. mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale; 2.4.3.1.8.2. tundepinge (stressi) suurenemisele; 2.4.3.1.8.3. liiklusohutusele. 2.4.3.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama analüüsida tähelepanu jaotuvuse, ümberlülitusvõime ja hajuvuse mõju liiklusohutusele. 2.4.4. Liiklusohutust mõjutavad tegurid Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.4.4.1. tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega, reageerimismaad ning bussi peatumismaad; 2.4.4.2. pidurite rakendusmaa, aeglustusmaa ja pidurdusmaa mõistete sisu; 2.4.4.3. aeglustusmaa sõltuvust sõidukiirusest; 2.4.4.4. tahavaatepeegli kasutamisel: 2.4.4.4.1. pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega; 2.4.4.4.2. sise- ja välispeeglitesse vaatamiseks kuluvat aega; 2.4.4.4.3. tasa- ja kumerpeegli erinevust objektide kauguse hindamisel; 2.4.4.5. liiklusohtlike olukordade vältimise võimalusi kaitsliku sõiduviisi kasutamisega. 2.4.5. Isikuomadused Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.4.5.1. võimalikke pingeallikaid (stressoreid) liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning selle mõju liiklusohutusele; 2.4.5.2. agressiivse või impulsiivse käitumisviisi negatiivset mõju liiklusohutusele. 2.4.6. Valmisolek liikluses osalemiseks Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.4.6.1. liikluses osalemiseks ja liiklusohutuse tagamiseks vajaliku tasakaalustatud emotsioonitaseme saavutamise tähtsust; 2.4.6.2. juhi kutse-eetika põhimõisteid, nagu kutsekohustused ja kutseau; 2.4.6.3. reaalsustaju, enesekriitika ja vastutustunde vajalikkust liikluses osalemisel ja liiklusohutuse tagamisel. 2.4.7. Sotsiaalsed tegurid Pärast koolitust peab õpilane tundma: 2.4.7.1. liiklusreeglite ja keskkonnakaitsenõuete mittetäitmisest tulenevaid ohte; 2.4.7.2. põhjusi, miks inimesed tõlgendavad sarnaseid liiklusolukordi erinevalt; 2.4.7.3. teiste liiklejate käitumisviisi omaksvõtmise, nn grupisurve avaldumist liikluses; 11 2.4.7.4. isiksuse kalduvust grupisurvele allumiseks või mitteallumiseks, selle põhjusi ning negatiivse grupisurve mõju liiklusohutusele; 2.4.7.5. teistele liiklejatele eeskujuks olevat ja neid positiivselt mõjutavat käitumisviisi. 2.4.8. Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.4.8.1. isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele; 2.4.8.2. väsimustunnuseid ja väsimuse mõju liiklusohutusele; 2.4.8.3. alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõju tajule, nägemisele, liigutuste koordinatsioonile ja enesehinnangule; 2.4.8.4. alkoholi- või narkojoobes juhtimisest tulenevaid võimalikke tagajärgi; 2.4.8.5. tähelepanu hajumist sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamisel, eriti ilma vabakäesüsteemita. 2.5. Liiklusalased seadused ja määrused 2.5.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma: 2.5.1.1. sõitjate teenindamise aluseid; 2.5.1.2. liiklusseadusest tulenevaid liiklejate õigusi ja kohustusi; 2.5.1.3. juhi vastutust liiklusalaste rikkumiste korral ja rikkumiste menetlemist. 2.5.1.4. bussi tehnoseisundi ja varustuse kohta kehtivaid nõudeid; 2.5.1.5. tehnoülevaatusel bussi kohta esitatavaid nõudeid; 2.5.1.6. kehtivat liikluskindlustussüsteemi ja kindlustuslepingute sõlmimise korda; 2.5.1.7. sõitjateveo kohta käivaid nõudeid. 2.5.2. Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.5.2.1. täita varalise kahjuga liiklusõnnetuse kohta vormistatavat „Teadet liiklusõnnetusest“; 2.5.2.2. suhelda sõitjatega korrektselt; 2.5.2.3. rakendada sõitjaveole iseloomulikke tavalisi ja täiendavaid turvameetmeid (toimimine liiklusõnnetuse või õnnetusjuhtumi korral, sõitjate instrueerimine ja juhendamine eriolukordades, laste vedu jne). 3. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: SÕIDUÕPE 3.1. Sõiduki käsitsemine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.1.1. käsitseda kõiki bussi juhtseadiseid; 3.1.2. kontrollida enne sõidu alustamist: 3.1.2.1. kere ja sõitjateruumi puhtust; 3.1.2.2. riiklike registreerimismärkide, tuuleklaaside ja laternaklaaside puhtust; 3.1.2.3. peeglite, tulekustutite, ohukolmnurga, käsiapteegi ja tõkiskingade olemasolu; 3.1.2.4. mootori õlitus- ja jahutussüsteemi hermeetilisust ning õli ja jahutusvedeliku olemasolu; 3.1.2.5. juhtseadiste (rool, pidurid) korrasolekut; 3.1.2.6. pidurivedeliku või õhupaakides suruõhu olemasolu; 3.1.2.7. rehvide üldist seisukorda ja välisvigastuste puudumist; 12 3.1.2.8. õhurõhku rehvis; 3.1.2.9. elektriseadmestikus valgustus-, signalisatsiooni- ja abiseadmete, näidikute ja märgulampide, klaasipuhastite ja -pesuri ning uste juhtajami korrasolekut; 3.1.3. eemaldada õhkajamiga pidurisüsteemi õhupaakidest kondensaati ning kontrollida külmumistõrjukis vedeliku olemasolu; 3.1.4. vahetada lampe ja kaitsmeid; 3.1.5. vahetada ratast. 3.2. Sõiduki juhtimine õppeplatsil 3.2.1. Sõiduks valmistumine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.1.1. kasutada kõiki juhiistme reguleerimise võimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks; 3.2.1.2. kontrollida uste suletust; 3.2.1.3. reguleerida kõiki tahavaatepeegleid parima nähtavusvälja saavutamiseks; 3.2.1.4. reguleerida rooliratta asendit; 3.2.1.5. kasutada turvavööd õigesti. 3.2.2. Käivitamine, liikumise alustamine, sõit väikese kiirusega, bussi peatamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.2.1. käivitada mootorit: 3.2.2.1.1. külmalt; 3.2.2.1.2. soojalt; 3.2.2.1.3 mitmesugustes ilmaoludes (külma, sooja, niiske ilmaga); 3.2.2.1.4. kallakul (tõusul ja langul); 3.2.2.2. alustada sujuvalt liikumist; 3.2.2.3. muuta sujuvalt sõidukiirust; 3.2.2.4. hoida rooli õigesti; 3.2.2.5. pöörata rooli vastavalt sõidukiirusele; 3.2.2.6. juhtida bussi piiratud alal; 3.2.2.7. peatada bussi sujuvalt pidurdades; 3.2.2.8. sõita vasakpoolsete või parempoolsete ratastega teemärgistuse lähedal ja peatuda enne stoppjoont; 3.2.2.9. jätta buss seisma rööpselt sõidutee äärega, sellest mitte kaugemal kui 0,2 m; 3.2.2.10. rakendada bussi seisma jätmisel kõiki abinõusid iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks. 3.2.3. Tagurdamine, manööverdamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.3.1. valida tagurdamisel õiget sõiduasendit; 3.2.3.2. tagurdada: 3.2.3.2.1. otse kõrvalekaldumiseta sõidujoonest; 3.2.3.2.2. pöördega paremale või vasakule koos sellele järgneva otseliikumisega. 13 3.2.4. Käiguvahetus, pidurdamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.4.1. valida sobivat käiku sõltuvalt tee- ja ilmaoludest, sõidukiirusest, mootori pöörlemissagedusest ning tõusu või langu pikkusest ja kaldenurgast; 3.2.4.2. pidurdada õigeid pidurdusvõtteid kasutades mitmesugustel teekatetel: 3.2.4.2.1. sujuvalt – kiiruselt u 70 km/h kuni seismajäämiseni varem kindlaksmääratud kohas; 3.2.4.2.2. tugevalt – kiiruselt u 70 km/h kuni seismajäämiseni, püüdes saavutada võimalikult lühikest pidurdusmaad; 3.2.4.2.3. tõusul või langul. 3.2.5. Pöörded ja parkimine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.2.5.1. pöörata tagasi kitsal teel, kasutades tagurdamist; 3.2.5.2. paigutada märgistatud parkimisplatsil bussi: 3.2.5.2.1. parkivate sõidukite kõrvale ja vahele; 3.2.5.2.2. parkivate sõidukite ette ja taha. 3.3. Sõiduki juhtimine liikluses 3.3.1. Sõidu alustamine, paiknemine teel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.1.1. alustada sõitu sõidutee äärelt või teepeenralt ja ühineda sujuvalt liiklusvooluga; 3.3.1.2. tagada vähekaitstud liiklejatele ohutust ja piisavat liikumisruumi; 3.3.1.3. valida teeolusid, liiklustihedust ja nähtavust arvestades õiget sõidurada; 3.3.1.4. jälgida teiste sõidukijuhtide märguandeid ja võimaldada neil kavatsetavaid manöövreid ohutult sooritada; 3.3.1.5. paikneda vastutulevate sõidukite korral õigesti; 3.3.1.6. kasutada sobivat kurvisõidutehnikat. 3.3.2. Sõidukiirus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.2.1. arvestada sõidukiiruse valikul: 3.3.2.1.1. ilma- ja teeoludega; 3.3.2.1.2. kehtivate kiiruspiirangutega; 3.3.2.1.3. bussi seisundi ja koormatusega; 3.3.2.1.4. mitmesuguste keskkonnamõjudega; 3.3.2.1.5. oma tervisliku seisundi ja enesetundega; 3.3.2.1.6. oma sõidukogemusega; 3.3.2.2. hoida võimalikult ühtlast sõidukiirust; 3.3.2.3. jälgida üldist liiklusrütmi ja sõita liiklusoludele vastava sobivaima kiirusega; 3.3.2.4. suurendada sujuvalt sõidukiirust pärast pöörde sooritamist, takistamata kaasliiklejaid; 3.3.2.5. sobitada sõidukiirust olukorraga, et jõuda vastutulevate sõidukitega kohakuti kõige sobivamas ja ohutumas kohas. 14 3.3.3. Sõitmine liiklusvoolus ja manöövrite sooritamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.3.1. hoida eessõitjaga ohutut pikivahet; 3.3.3.2. arvestada manöövrite sooritamisel ilma- ja teeoludega, nähtavusega, sõidukiirusega, liiklustihedusega ning möödasõitvate sõidukitega; 3.3.3.3. märgata õigel ajal nii ees- kui taga sõitva sõidukijuhi kavatsusi; 3.3.3.4. hõlbustada taga sõitva sõiduki möödasõitu või möödumist; 3.3.3.5. arvestada kõrval sõitva sõiduki puhul ohutut külgvahet; 3.3.3.6. vahetada tiheda liikluse korral ohutult sõidurada. 3.3.4. Sõit ristmikule lähenemisel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.4.1. valida aegsasti õiget sõidurada, arvestades kavatsetavat sõidusuunda pärast ristmikku; 3.3.4.2. jälgida olukorda tagapool; 3.3.4.3. märgata reguleerija märguandeid, foori tulesid, liiklusmärke ja teemärgistust; 3.3.4.4. vähendada sõidukiirust ja vajaduse korral peatuda sujuvalt liiklusreeglitega ettenähtud kohas; 3.3.4.5. heastada teiste liiklejate vigu. 3.3.5. Sõit ristmikul Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.5.1. ületada ristmikku otse ja sooritada ristmikul parem-, vasak- või tagasipööret; 3.3.5.2. arvestada ristmiku ületamisel ilma- ja teeoludega, nähtavusega, liiklustihedusega ning oma sõidukogemusega; 3.3.5.3. täita ristmikul teeandekohustust; 3.3.5.4. väljendada teistele liiklejatele arusaadavalt teeandmiskohustuse täitmise kavatsust; 3.3.5.5. vältida eesõigusega liiklejate takistamist; 3.3.5.6. anda aegsasti suunamärguannet enne kavatsetava pöörde sooritamist; 3.3.5.7. suunduda enne kavatsetavat manöövrit aegsasti sõidutee vastava ääre lähedusse; 3.3.5.8. jälgida teiste liiklejate märguandeid; 3.3.5.9. valida pöörde sooritamiseks sobivat sõidukiirust; 3.3.5.10. suurendada pärast pöörde sooritamist sujuvalt sõidukiirust ja vältida teiste liiklejate takistamist. 3.3.6. Peatumine ja parkimine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.6.1. peatuda või parkida ohtu tekitamata ja teisi liiklejaid takistamata; 3.3.6.2. juhinduda peatumisel või parkimisel liiklusreeglite ja liikluskorraldusvahendite nõuetest; 3.3.6.3. täita parklas kehtiva parkimiskorra või liiklusreegleid; 3.3.6.4. arvestada peatumis- või parkimiskoha valikul nähtavusega, liiklustihedusega ning ohutusega bussist väljumisel; 3.3.6.5. vältida bussi iseeneslikku liikuma hakkamist; 3.3.6.6. ära hoida bussi kasutamist kõrvaliste isikute poolt. 15 3.3.7. Möödasõit ja möödumine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.7.1. valida sõiduteel möödasõidu alustamiseks sobivaimat kohta; 3.3.7.2. hinnata möödasõidu ohutust, arvestades: 3.3.7.2.1. liiklusreeglitega kehtestatud nõudeid; 3.3.7.2.2. ilma- ja teeolusid; 3.3.7.2.3. nähtavust; 3.3.7.2.4. ees- ja tagasõitvaid sõidukeid; 3.3.7.2.5. vastutulevaid sõidukeid; 3.3.7.2.6. pimestusohtu; 3.3.7.2.7. vähekaitstud liiklejaid; 3.3.7.2.8. bussi mootori võimsust ja kiirendusvõimet; 3.3.7.3. anda õigeaegselt suunamärguannet; 3.3.7.4. alustada möödasõitu teisi liiklejaid takistamata; 3.3.7.5. sooritada möödasõitu kiirendusega ja eelnevalt kiirust vähendamata; 3.3.7.6. katkestada möödasõitu takistuse või liiklusohu ilmnemisel; 3.3.7.7. lõpetada möödasõitu ohutult; 3.3.7.8. hinnata paremalt möödumise ohutust, arvestades liiklusreegleid, piisava vaba ruumi olemasolu, vähekaitstud liiklejaid ning sõidukiirust. 3.3.8. Sõit maanteel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.8.1. kasutada maanteele sõiduks kiirendusrada ja sealt ära pööramiseks aeglustusrada; 3.3.8.2. veenduda teele sõidul manöövri ohutuses; 3.3.8.3. paikneda teel õigesti otsesõidul ja enne kavatsetavate manöövrite sooritamist; 3.3.8.4. arvestada sõidukiiruse valikul nähtavuskaugust; 3.3.8.5. valida liiklusvoolus sobivat sõidukiirust kaasliiklejaid takistamata. 3.3.9. Raudteeülesõidukoha ületamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.9.1. veenduda küllaldases nähtavuses ülesõidukohal; 3.3.9.2. valida ülesõidukohale lähenemisel õiget sõidukiirust; 3.3.9.3. peatada sujuvalt bussi raudteesõidukile tee andmiseks selleks ettenähtud kohas. 3.3.10. Sõit teetööde kohas Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.10.1. jälgida teetööde kohas ülesseatud liikluskorraldusvahendeid; 3.3.10.2. täita ohutusnõudeid vastu sõitvate teeparandussõidukite või liikurmasinatega kohtumisel ning pärisuunas nendest möödasõidul, möödumisel või ümberpõikel; 3.3.10.3. arvestada sõidukiiruse valikul teel töötavaid töölisi, piiratud manööverdamisruumi, teeparandusmasinaid, uue teekatte võimalikku libedust ning ootamatuid ohte. 3.3.11. Kohtumine vähekaitstud liiklejatega 16 Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.1. anda ülekäigurajal olevatele jalakäijatele võimaluse ületada sõiduteed; 3.3.11.2. tagada kõnnitee või teepeenra puudumisel sõiduteel liikuvate jalakäijate ohutust; 3.3.11.3. mööduda lähiümbruses olevatest jalakäijatest neid müra ja heitgaasidega häirimata; 3.3.11.4. vältida märja ilma korral jalakäijate poriga pritsimist; 3.3.11.5. osutada tähelepanu teel jalgsi või jalgratastel liikuvatele inimestele ning eriti lastele, vanuritele ja liikumis- või nägemispuudega inimestele; 3.3.11.6. mööduda ohutult jalgratturitest jt vähekaitstud liiklejatest. 3.3.12. Tegutsemine tehnilise rikke ilmnemisel ja ohuolukordades Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.12.1. rakendada vajalikke ohutusabinõusid, nagu kasutada ohutulesid ja/või ohukolmnurka ning eemaldada bussi võimaluse korral sõiduteelt; 3.3.12.2. tagada sõitjate turvalisust; 3.3.12.3. ära tunda ja ette näha liiklusohtlikke olukordi; 3.3.12.4. vältida lisaohu tekkimist. 3.4. Sõiduki juhtimine erioludes 3.4.1. Sõit udus, vihma- või lumesajus jt halva nähtavuse tingimustes Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.1.1. valida halva nähtavuse korral sobivat sõidukiirust; 3.4.1.2. hoida eessõitjaga ohutut pikivahet, vastutulijatega ohutut külgvahet ning piisavat kaugust sõidutee äärest; 3.4.1.3. kasutada valgustusseadmeid õigesti; 3.4.1.4. ette näha halva nähtavusega kaasnevaid ohte; 3.4.1.5. heastada teiste liiklejate vigu; 3.4.1.6. reageerida ootamatutele ohtudele. 3.4.2. Sõit pimeda ajal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.4.2.1. hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede valgel kuival teel, märjal teel ning lumisel või jäisel teel; 3.4.2.2. määrata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest; 3.4.2.3. ümber lülitada tulesid kohtumisel vastutulevate sõidukitega ja möödasõidul; 3.4.2.4. kasutada bussi liikumisel õigeid sõidutulesid; 3.4.2.5. kasutada bussi seismise (peatumise, parkimise, hädapeatumise) ajal õigeid tulesid; 3.4.2.6. valida õiget sõidukiirust, arvestades nähtavust, tee laiust ning pimestusohtu; 3.4.2.7. valida sobivat paiknemiskohta teel, arvestades vastutulevaid sõidukeid, võimalikke takistusi teel ning vähekaitstud liiklejate olemasolu ja nende teel viibimise võimalust; 3.4.2.8. valida sobivat ja ohutut kohta peatumiseks või parkimiseks; 3.4.2.9. reageerida võimalikele ootamatutele ohtudele. 3.4.3. Sõit libedal teel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 17 3.4.3.1. alustada sujuvalt kohalt liikumist ja ühtlaselt kiirendada; 3.4.3.2. kasutada käiguvahetusel sobivaid käike; 3.4.3.3. vajutada sujuvalt gaasipedaalile; 3.4.3.4. muuta sõidusuunda; 3.4.3.5. valida õiget sõidukiirust, arvestades tee laiust, teekatte seisundit, liiklustihedust ning rehvide seisukorda; 3.4.3.6. reageerida ootamatutele ohtudele. 18  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 11 (muudetud sõnastuses) BE-, CE- ja DE-kategooria ning C1E- ja D1E-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava 1. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA ÕPPE KESTUS Tabel 1. Õppemahud üleminekul B-kategoorialt BE-kategooriale Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidu- tunde Autorongi juhtimine õppeplatsil ja Liiklusreeglid ja käitumine liikluses autorongi koostamine Autorongi ehitus Autorongi juhtimine liikluses Liiklusohutus Liiklusalased seadused ja määrused Minimaalne õppetundide arv 3 2 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis Juhiloa saamine BE-kategooria ettevalmistamise õppekavva valib koolitaja punktides 2 ja 3 sätestatud BE- kategooriale asjakohased õpiväljundid. Tabel 2. Õppemahud üleminekul C- või D-kategoorialt ning C1- või D1-alamkategoorialt vastavalt CE-, DE-kategooriale või C1E-, D1E-alamkategooriale Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidu- tunde Autorongi juhtimine õppeplatsil ja Liiklusreeglid ja käitumine liikluses autorongi koostamine Autorongi ehitus Autorongi juhtimine liikluses Liiklusohutus Liikluspsühholoogia 1 Liiklusalased seadused ja määrused Minimaalne õppetundide arv 10 10 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis Juhiloa saamine 2. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: TEOORIAÕPE 2.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses 2.1.1. Liiklusreeglite õppe eesmärk on: 2.1.1.1. kinnistada ja süvendada liiklusreeglite tundmist; 2.1.1.2. anda mitmesuguste liiklusolukordade analüüsi ja hindamise oskust; 2.1.1.3. välja arendada riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võimet ning lugupidavat hoiakut teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes. 2.1.2. Mõisted Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada varem õpitud mõisteid ning mõisteid, mis on seotud autorongi, haagise, poolhaagise ja kerghaagisega. 2.1.3. Liikluskorraldus Pärast koolitust peab õpilasel olema: 2.1.3.1. teadmised reguleerija ning kontrollija volitustest ja tegevusest; 2.1.3.2. oskus selgitada reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral; 2.1.3.3. oskus selgitada fooritulede tähendusi ja liiklejate lubatud liikumissuundi nende korral; 2.1.3.4. oskus selgitada liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi ning teada nende mõjupiirkondi; 2.1.3.5. oskus selgitada piltidel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust. 2.1.4. Juhi märguanded Pärast koolitust peab õpilane teadma ja oskama selgitada juhi märguandeid. 2.1.5. Autorongi asukoht sõites Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ja selgitada: 2.1.5.1. autorongi asukohta asulas ja asulavälisel teel sõites; 2.1.5.2. sõitmist sõidukireas ja sõidurajal, arvestades autorongi pikkust ja laiust ning külgvahet; 2.1.5.3. tagurdamist pööretel ja tõusudel-langudel; 2.1.5.4. ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes ja seda, millest sõltub ohutu pikivahe. 2.1.6. Teeandmiskohustus 2 Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada teeandmiskohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost, arvestades autorongi liikumise eripära. 2.1.7. Möödasõit ja vastu sõitvad sõidukid Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi ja ohte möödasõidu (möödumise) üksikutel etappidel ning vajalikke piki- ja külgvahesid. 2.1.8. Sõidukiirus Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust ja tuua näiteid ohuteguritest, mida juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul, sõites autorongiga tihedalt asustatud piirkonnas. 2.1.9. Peatumine ja parkimine Pärast koolitust peab õpilane oskama seletada üldisi nõudeid peatumisel ja parkimisel ning sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu. 2.1.10. Erilist tähelepanu nõudvad olukorrad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.10.1. silmsideme loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja kavatsuse mõistmiseks; 2.1.10.2. võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse mõistmisest. 2.1.11. Vähekaitstud liiklejad Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud. 2.1.12. Liiklus ristumisel raudtee või trammiteega Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.12.1. näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee lõikumise kohal; 2.1.12.2. selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased liikluskorraldusvahendid puuduvad. 2.1.13. Valgustusseadmed Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.13.1. selgitada tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes, arvestades autorongi eripära; 2.1.13.2. selgitada tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi. 2.1.14. Mootorsõiduki pukseerimine Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.14.1. pukseerimise mooduseid ja tingimusi; 2.1.14.2. pukseeriva sõiduki ja selle juhi nõudeid; 3 2.1.14.3. pukseeritava sõiduki juhi nõudeid; 2.1.14.4. ühenduslüli nõudeid; 2.1.14.5. pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi kokkulepitud märguandeid; 2.1.14.6. millistel juhtudel pukseerimine on keelatud. 2.1.15. Autorongi tähistamine Pärast koolitust peab õpilane tundma autorongi tähistamist mitmesuguste veoste veol. 2.1.16. Liiklus õuealal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 2.1.16.1. põhjendada õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi; 2.1.16.2. kehtestatud piiranguid ja nende vajadust. 2.1.17. Liiklus kiirteel Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.1.17.1. kiirteele sõitmise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega; 2.1.17.2. kiirteel liiklemise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega. 2.1.18. Liiklus muutsuunaliiklusega teel Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada muutsuunaliiklusega teel sõitmise iseärasusi. 2.1.19. Sõit tunnelis Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning valgustusseadmete kasutamise nõudeid. 2.1.20. Sõit jääteel Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.1.20.1. kehtestatud sõidukorda; 2.1.20.2. ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu. 2.1.21. Sõit sadamates ja parvlaevadel Pärast koolitust peab õpilane teadma sadamates sõitmise korda ning nõudeid parvlaevadel viibimise, neile peale- ja neilt mahasõidu korda. 2.1.22. Piiripunktide läbimine Pärast koolitust peab õpilane tundma autoga piiripunktide läbimise korda. 2.2. Autorongi ehitus 2.2.1. Autorongi seadmete ja süsteemide otstarve, kontrollimine, hooldus ja tehnoseisund Pärast koolitust peab õpilane: 2.2.1.1. tundma mitmesuguste autorongide ja nende osade tüüpe ja otstarvet ning loetletud osadest koostatud autorongide nimetusi: 2.2.1.1.1. haagiseveduk; 2.2.1.1.2. sadulveduk; 4 2.2.1.1.3. täishaagis; 2.2.1.1.4. poolhaagis; 2.2.1.1.5. kesktelghaagis; 2.2.1.1.6. sihtotstarbeline haagis; 2.2.1.2. oskama joonisel näidata sõiduki põhiosi ja oskama selgitada haagise (poolhaagise) ühendamist autoga, st autorongi koostamist; 2.2.1.3. oskama käsiraamatu abil selgitada tehnilisi andmeid, mis on vajalikud sõiduki kasutamisel; 2.2.1.4. oskama leida registreerimistunnistuselt põhiandmeid; 2.2.1.5. oskama selgitada, kuidas sõiduki regulaarne kontroll ja hooldus võivad vähendada kütusekulu ja keskkonnakahjulikke mõjusid; 2.2.1.6. oskama selgitada kütuse, õlide ja sõidukite puhastus- ja hooldusvahendite mõju keskkonnale. 2.2.2. Elektriseadmed Pärast koolitust peab õpilane oskama joonisel näidata: 2.2.2.1. valgustus- ja signalisatsiooniseadmete asukohti, otstarvet, kasutamist ja hooldust; 2.2.2.2. auto ja haagise vahelisi elektriühendusi. 2.2.3. Pidurid Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise või näitvahendite abil selgitada: 2.2.3.1. piduriajamite ja -mehhanismide ehitust ning võimalikke rikkeid; 2.2.3.2. õhkpiduri tööpõhimõtet; 2.2.3.3. kuidas leida pidurite rikkeid; 2.2.3.4. mitmesuguste külmumistõrjukite otstarvet; 2.2.3.5. eri liiki abipidurite (näiteks mootorpiduri) tööpõhimõtet; 2.2.3.6. mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS) iseärasusi; 2.2.3.7. ohte, mis võivad tekkida õhkpiduriga sõiduki pukseerimisel; 2.2.3.8. mitmesuguste haagise pidurisüsteemide tööpõhimõtet ning näitama tegelikkuses auto ja haagise pidurisüsteemide ühendamist. 2.2.4. Rattad Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise või näitvahendite abil selgitada: 2.2.4.1. eri rehvitüüpide omadusi ja tähistust; 2.2.4.2. rehvi ebaõiget kulumist ja selle põhjusi; 2.2.4.3. naastrehvi kasutamise nõudeid; 2.2.4.4. vale rehvi õhurõhu tagajärgi rehvile; 2.2.4.5. tagajärgi, mis võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata; 2.2.4.6. ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste vahele on kinni kiildunud võõrkeha; 2.2.4.7. sõiduviisi mõju rehvide kulumisele; 2.2.4.8. eri rehvitüüpide valiku aluseid; 2.2.4.9. tunnuseid, mis viitavad nõrgalt kinnitatud ratastele. 2.2.5. Autorongi sõidutehnilised omadused 5 Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada, kuidas järgmised tegurid mõjutavad autorongi sõiduomadusi: 2.2.5.1. eri veorattakombinatsioonid; 2.2.5.2. massi jaotus; 2.2.5.3. teljekoormus; 2.2.5.4. rehvid ja õhurõhk nendes; 2.2.5.5. veos (ka vedelik paakautos, -haagises); 2.2.5.6. üle- ja alajuhitavus; 2.2.5.7. tuul. 2.2.6. Autorongi erivarustus Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada sõidumeeriku, mitmesuguste haakeseadmete, kabiini ja veokasti, furgooni, kastikalluti, vahetuskere, luuktõstuki, varuratta kinnituse jms otstarvet ja kasutamist. 2.2.7. Autorongi koormamine 2.2.7.1. Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas nõuetekohaselt koostada koormat ja kinnitada ning katta seda nii, et see ei: 2.2.7.1.1. oleks ohtlik kaasliiklejatele; 2.2.7.1.2. ületaks lubatud mõõtmeid, teljekoormust ja massi; 2.2.7.1.3. piiraks juhi vaatevälja; 2.2.7.1.4. varjaks sõiduki tulesid; 2.2.7.1.5. varjaks numbri- ega tunnusmärke; 2.2.7.1.6. suurendaks oluliselt kütusekulu; 2.2.7.1.7. saastaks keskkonda. 2.2.7.2. Pärast koolitust peab juht teadma eri liiki (tükk-, puiste-, suur- ja/või raskeveoste jt) ning ohtlike veoste veo põhinõudeid. 2.2.8. Sõiduki registreerimine Pärast koolitust peab õpilane oskama tuua näiteid auto ja haagise registreerimisest ja ehituslike muudatuste vormistamisest Transpordiametis. 2.2.9. Säästlik sõit Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.2.9.1. kuidas autorongi väliskuju ja juhi sõidustiil mõjutavad kütusekulu; 2.2.9.2. välistegureid, mis võivad mõjutada kütusekulu; 2.2.9.3. seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel; 2.2.9.4. kuidas tehnohooldus ja kontroll mõjutavad säästlikku sõitu. 2.2.10. Sõiduki mõju keskkonnale Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.2.10.1. kuidas eri kütuste heitgaasid ja koostis mõjuvad keskkonnale; 2.2.10.2. võimalusi vähendada heitgaaside kahjulikku mõju keskkonnale; 6 2.2.10.3. müra ja heitgaaside mürgisuse vähendamise võimalusi; 2.2.10.4. kuidas eri ained heitgaasides inimesele mõjuvad. 2.3. Liiklusohutus 2.3.1. Koolitus peab andma õpilasele: 2.3.1.1. ohutunnetuse riski vältimiseks; 2.3.1.2. oskuse hoiduda ohuolukordade tekitamisest ja nendesse sattumist; 2.3.1.3. oskuse ohuolukorrast võimalikult ohutult väljuda. 2.3.2. Ohuolukorra ettenägemine Pärast koolitust peab õpilane oskama ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi ning põhjustajaid, sealhulgas: 2.3.2.1. juhte, kellel puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes; 2.3.2.2. väheste kogemustega juhte; 2.3.2.3. vähekaitstud liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt); 2.3.2.4. piiratud liikumisvõimega liiklejad; 2.3.2.5. mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära; 2.3.2.6. sõitu eri viisil koormatud sõidukitega; 2.3.2.7. sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes ning sõitu vahelduvalt valge ja pimeda ajal; 2.3.2.8. metsloomade teele ilmumist. 2.3.3. Olukorra hindamine Pärast koolitust peab õpilane oskama joonise abil: 2.3.3.1. hinnata ohu võimalikku iseloomu; 2.3.3.2. kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades; 2.3.3.3. kirjeldada liiklejate võimalikke liiklusreeglite sätete tõlgendusi skeemil kujutatud olukorras. 2.3.4. Liiklusõnnetused ja kahjustused Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada mitmesugustel põhjustel tekkida võivaid liiklusõnnetusi. Õpilane peab oskama tekkivat ohuolukorda ette näha ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra keerukust. 2.3.5. Liiklusreeglid ja eetika nõuded Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.3.5.1. miks liiklus peab olema reeglistatud; 2.3.5.2. miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid; 2.3.5.3. miks inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitse nõudeid; 2.3.5.4. liikluskultuuri alust ja vastutustunnet. 2.3.6. Ohud pukseerimisel ja autorongiga sõitmisel 2.3.6.1. Ohud pukseerimisel 7 Pärast koolitust peab õpilane teadma pukseerimisega kaasnevaid ohtusid ja nende vältimise võimalusi. 2.3.6.2. Ohud autorongiga sõitmisel Pärast koolitust peab õpilane oskama hinnata: 2.3.6.2.1. veduki, haagise ja poolhaagise masside erinevusi; 2.3.6.2.2. autorongi pidurdusvõimet; 2.3.6.2.3. autorongi pidurdamisel tekkivaid ohte; 2.3.6.2.4. poolhaagise vibamist; 2.3.6.2.5. trajektoore ning jõude pööretel ja kurvis sõidul; 2.3.6.2.6. haagise mõju autorongi juhitavusele; 2.3.6.2.7. nõudeid ja ohte autorongiga manööverdamisel; 2.3.6.2.8. ohte autorongi tagurdamisel tõusul-langul. 2.3.7. Autojuhi töö- ja puhkeaeg Pärast koolitust peab õpilane tundma töö- ja puhkeaja kohta kehtivate õigusaktide põhilisi sätteid. 2.4. Liikluspsühholoogia 2.4.1. Koolitus peab andma õpilasele: 2.4.1.1. lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes ning oskuse hinnata ja endas arendada liikluskultuuri (olukorra ettenägemise võimet, arukust, otsustus- ja vastutusvõimet); 2.4.1.2. teadmised juhile vajalike võimete kohta; 2.4.1.3. oskuse täielikult rakendada oma võimeid ohuolukorra tekkimisel. 2.4.2. Üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.2.1. vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda, ja teada, kuidas selles tegutseda; 2.4.2.2. eksliku käitumise tulemusel tekkida võivaid liiklusõnnetusi; 2.4.2.3. inimese psühhofüsioloogilisi omadusi, mis mõjutavad juhi tööd; 2.4.2.4. juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja reaktsioon); 2.4.2.5. juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse, mõtlemist, tähelepanu jaotamise võimet. 2.4.3. Juhi tööd mõjutavad psühhofüsioloogilised omadused 2.4.3.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.3.1.1. reageerimise tähtsust ajapuuduses; 2.4.3.1.2. reageerimisaja pikkust sõltuvalt juhi füüsilisest ja psüühilisest seisundist, tähelepanust ning liiklustihedusest; 2.4.3.1.3. reageerimisajal läbitavat teepikkust; 2.4.3.1.4. ärrituse mõju silmale; 2.4.3.1.5. vaatevälja piiratust; 8 2.4.3.1.6. nägemisvälja ahenemist sõidukiiruse suurenemisel; 2.4.3.1.7. nägemisteravuse erinevust vaateväljas; 2.4.3.1.8. kontrastsuse (objekti taustast erinevuse) mõju; 2.4.3.1.9. silma pimedusega kohanemise aega; 2.4.3.1.10. silma valgusega kohanemise aega; 2.4.3.1.11. nägemisteravuse sõltuvust east; 2.4.3.1.12. nägemisillusioonide tekke põhjusi; 2.4.3.1.13. vastu sõitva sõiduki kauguse hindamisel tehtavaid vigu; 2.4.3.1.14. kauguse hindamisel tehtavaid vigu udus; 2.4.3.1.15. vastu sõitva sõiduki kiiruse hindamisel tehtavaid vigu; 2.4.3.1.16. kuidas mingile esemele kinnistunud pilk mõjutab sõidujoont, tähelepanu jaotuvust, ümberlülitust ja hajuvust. 2.4.3.2. Näidete varal peab õpilane oskama nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös seotud kuulmis-, haistmis-, puute- ning liikumistajuga. 2.4.3.3. Näidete varal peab õpilane oskama selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju: 2.4.3.3.1. mõtlemisvõimele, tähelepanule ja reageerimisajale; 2.4.3.1.2. ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale; 2.4.3.1.3. tundepinge (stressi) kasvule (erutus, ärritatus, mure ja teised halva meeleolu kaasmõjurid); 2.4.3.1.4. liiklusohu suurenemisele. 2.4.4. Tegurid, mis mõjutavad liiklusohutust 2.4.4.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.4.1.1. tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja reageerimismaad; 2.4.4.1.2. tegureid, mis mõjutavad sõiduki peatumismaa pikkust; 2.4.4.1.3. pidurite rakendusmaad (-aega); 2.4.4.1.4. aeglustusmaa pikkust; 2.4.4.1.5. pidurdusmaa pikkust; 2.4.4.1.6. kuidas sõidukiiruse kasv mõjutab aeglustusmaa pikkust; 2.4.4.1.7. pilgu ümbersuunamiseks kuluvat aega; 2.4.4.1.8. sõiduki sise- ja välispeeglite kasutamiseks kuluvat aega; 2.4.4.1.9. tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme nähtava kauguse erinevust. 2.4.4.2. Näidete varal peab õpilane oskama selgitada: 2.4.4.2.1. kuidas vältida ohuolukorda sattumist; 2.4.4.2.2. ohtu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi olemust; 2.4.4.2.3. juhi kogemuste seost liiklusohutusega. 2.4.5. Erilised isiksuseomadused Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.5.1. miks on agressiivsus ohtlik; 2.4.5.2. miks on impulsiivsus ohtlik; 9 2.4.5.3. miks on ametipositsiooni rõhutamine ohtlik; 2.4.5.4. võimalikke pingeallikaid liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning mõju liiklusohutusele. 2.4.6. Juhi valmisolek liikluses osalemiseks Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.6.1. miks isik peab saavutama teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme, enne kui ta vastab hea käitumise nõuetele; 2.4.6.2. miks on vaja tunda juhi kutse-eetikat (kutsekohustusi, kutseau); 2.4.6.3. miks on vaja reaalsustaju, enesekriitilisust, vastutustunnet; 2.4.6.4. miks on noortel, mees- ja naisjuhtidel selliseid erinevusi oma võimete hindamisel ja rakendamisel, mida võivad põhjustada rühma iseärasused. 2.4.7. Sotsiaalsed tegurid 2.4.7.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldada ohte, mis tekivad, kui: 2.4.7.1.1. inimesed ei täida alati liiklusreeglite nõudeid; 2.4.7.1.2. inimesed tõlgendavad üht ja sama liiklusnõuet erinevalt; 2.4.7.1.3. inimesed ei arvesta alati keskkonda. 2.4.7.2. Õpilane peab oskama kirjeldada: 2.4.7.2.1. mis on grupisurve (teiste liiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib grupisuhe ja kaasaminek; 2.4.7.2.2. negatiivse grupisurve tekitatavaid eeldusi liiklusõnnetusteks; 2.4.7.2.3. isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele; 2.4.7.2.4. isiksuseomadusi, mis ei lase alluda grupisurvele; 2.4.7.2.5. eeskujulikku käitumist, mis mõjutab teisi positiivselt. 2.4.8. Tegutsemisvõimet vähendavad tegurid Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada: 2.4.8.1. isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele; 2.4.8.2. väsimuse tunnuseid; 2.4.8.3. väsimuse mõju liiklusohutusele; 2.4.8.4. väsimuse mõju nägemisele; 2.4.8.5. väsimuse mõju liigutuste koordinatsioonile; 2.4.8.6. väsimuse mõju enesehinnangule; 2.4.8.7. milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju tajule; 2.4.8.8. millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ja millal on inimene jälle võimeline juhtima sõidukit pärast alkoholitarbimist; 2.4.8.9. põhjusi, miks juhitakse sõidukit alkoholi- või narkojoobes; 2.4.8.10. tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkojoobes või teatud ravimite mõju all; 2.4.8.11. ohte, mis võivad tekkida mobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal. 10 2.5. Liiklusalased seadused ja määrused 2.5.1. Koolituse käigus peab õpilasele selgitama neid õigusakte, mis määravad juhi ohte ennetava ja keskkonda säästva hoiaku. Pärast koolitust peab õpilane teadma: 2.5.1.1. õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid; 2.5.1.2. kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral; 2.5.1.3. liiklusseadusest tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi; 2.5.1.4. liikluskindlustussüsteemi ja kindlustuslepingute sõlmimist; 2.5.1.5. juhi vastutust liiklusalaste rikkumiste korral ja rikkumiste menetlemine; 2.5.1.6. tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid; 2.5.1.7. nõudeid autorongi tehnoseisundi ja varustuse kohta; 2.5.1.8. nõudeid suur- ja/või raskeveose veol; 2.5.1.9. nõudeid sõiduki ja juhi suhtes, kui sõidetakse välismaale. 3. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: ÕPPESÕIT 3.1. Autorongi koostamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.1.1. kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele: 3.1.1.1. pidurid; 3.1.1.2. rattad; 3.1.1.3. valgustusseadmed; 3.1.1.4. märgutuled; 3.1.1.5. poripõlled; 3.1.1.6. tahavaatepeeglid; 3.1.1.7. haakeseade; 3.1.1.8. autorongi piduri- ja elektriühendused; 3.1.1.9. veose paigutus ja kinnitus; 3.1.2. otsustada, kas haagist tohib vedukiga ühendada; 3.1.3. ühendada ja lahti ühendada haagist (poolhaagist) vedukist; 3.1.4. otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke. 3.2. Autorongi juhtimine õppeplatsil Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritada heal tasemel kõik sõidueksamil ettenähtud sõiduharjutused. 3.3. Autorongi juhtimine liikluses 3.3.1. Sõidu alustamine Pärast koolitust peab õpilane oskama alustada sõitu: 3.3.1.1. tee äärest, jälgides liiklust; 3.3.1.2. järgides teeandmise nõudeid. 11 3.3.2. Sõiduki paiknemine teel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.2.1. valida õiget sõidurada ja sõiduki rida, arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust; 3.3.2.2. kasutada teepeenart; 3.3.2.3. kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid. 3.3.3. Paiknemine sõidurajal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.3.1. sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas; 3.3.3.2. kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks; 3.3.3.3. kasutada naaberrada möödumiseks; 3.3.3.4. valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi. 3.3.4. Sõidukiiruse valik 3.3.4.1. Üldised nõuded Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.4.1.1. suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistaks taga sõitjaid; 3.3.4.1.2. hoida ohutut kiirust. 3.3.4.2. Kiiruspiirangud Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.4.2.1. hoida ühtlast sõidukiirust; 3.3.4.2.2. hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas; 3.3.4.2.3. valida kiirust, arvestades kehtivaid kiiruspiiranguid, teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu), ilma- ja nähtavustingimusi, auto seisundit ja koormatust, isiklikke sõiduvõimeid, mitmesuguseid keskkonnamõjusid ning muid liiklustingimusi; 3.3.4.2.4. valida õiget kiirust, sõitmata põhjendamatult aeglaselt; 3.3.4.2.5. valida kiirust nii, et oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt takistuse ees). 3.3.5. Vastu sõitvad sõidukid 3.3.5.1. Kiirus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.5.1.1. valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel; 3.3.5.1.2. valida kiirust nii, et vastutulevate sõidukitega kohtumine toimuks võimalikult ohutus kohas. 3.3.5.2. Paiknemine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 12 3.3.5.2.1. valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika; 3.3.5.2.2. jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi. 3.3.6. Sõit liiklusvoos 3.3.6.1. Sõit teiste sõidukite ees Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.6.1.1. kiiresti kindlaks teha taga sõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu; 3.3.6.1.2. kergendada taga sõitjate möödasõitu; 3.3.6.1.3. aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks õigel ajal taga sõitjat ettekavatsetud peatumisest. 3.3.6.2. Sõit teiste sõidukite järel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.6.2.1. hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades ilma- ja teeolusid, eessõitva sõiduki mõju nähtavusele, kiirust, möödasõitvaid sõidukeid ja hoiatusmärguande õigeaegsust; 3.3.6.2.2. tähele panna eessõitva sõiduki juhi kavatsusi; 3.3.6.2.3. hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust. 3.3.6.3. Sõit teiste sõidukite kõrval Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.6.3.1. vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal; 3.3.6.3.2. arvestada suuremate sõidukite pöördeala laiust; 3.3.6.3.3. arvestada vajalikku külgvahet. 3.3.6.4. Sõiduraja vahetus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.6.4.1. vahetada sõidurada tiheda liikluse korral; 3.3.6.4.2. panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende ümberreastumist; 3.3.6.4.3. vahetada sõidurada pidevjoont ületamata. 3.3.7. Ristmike ületamine 3.3.7.1. Enne ristmikku Pärast koolitust peab õpilane ristmikule sõites oskama: 3.3.7.1.1. valida paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda; 3.3.7.1.2. olla valmis muutma sõidusuunda või pidurdama; 3.3.7.1.3. vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda; 3.3.7.1.4. panna tähele tagapool toimuvat; 3.3.7.1.5. jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk; 3.3.7.1.6. jälgida reguleerija märguandeid; 3.3.7.1.7. olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele; 3.3.7.1.8. olla valmis liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne. 13 3.3.7.2. Otsesõit ristmikul Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.7.2.1. täita teeandmisnõudeid ristmikul; 3.3.7.2.2. ristmikul otse sõites: 3.3.7.2.2.1. jälgida nähtavust ristmikul ja pärast seda; 3.3.7.2.2.2. jälgida teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.7.2.2.3. näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust; 3.3.7.2.2.4. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul; 3.3.7.2.2.5. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites. 3.3.7.3. Parempööre ristmikul Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.7.3.1. täita teeandmisnõudeid ristmikul; 3.3.7.3.2. ristmikult paremale pöörates: 3.3.7.3.2.1. anda õigeaegselt suunamärguannet; 3.3.7.3.2.2. sõita võimalikult pärisuunavööndi parema ääre lähedale, arvestades autorongi pöörderaadiust; 3.3.7.3.2.3. sooritada pööret võimalikult kitsal alal; 3.3.7.3.2.4. mitte ohustada autost paremal paiknevaid kaherattalisi sõidukeid; 3.3.7.3.2.5. pöörata tähelepanu vasakul toimuvale; 3.3.7.3.2.6. näidata selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust; 3.3.7.3.2.7. tähele panna teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.7.3.2.8. valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele; 3.3.7.3.2.9. kasutada aeglustusraja puudumisel teepeenart; 3.3.7.3.2.10. anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele; 3.3.7.3.2.11. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites. 3.3.7.4. Vasakpööre ristmikul Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.7.4.1. valida autorongi tagasipöördeks sobivat võimalust; 3.3.7.4.2. täita teeandmisnõudeid ristmikul; 3.3.7.4.3. pöörata ristmikult vasakule ja sealjuures: 3.3.7.4.3.1. anda õigeaegselt suunamärguannet; 3.3.7.4.3.2. sõita pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale; 3.3.7.4.3.3. pöörata tähelepanu vastutulevatele sõidukitele; 3.3.7.4.3.4. näidata tagant tuleva trammi ja möödasõitu lõpetava sõiduki juhile selgelt oma kavatsust täita teeandmiskohustust; 3.3.7.4.3.5. panna tähele teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.7.4.3.6. valida ohutut kiirust vastavalt pöörde raadiusele; 3.3.7.4.3.7. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikul; 3.3.7.4.3.8. mitte takistada teisi liiklejaid ristmikult ära sõites; 3.3.7.4.3.9. anda teed sõiduteed ületavatele jalakäijatele ja jalgratturitele; 3.3.7.4.3.10. pärast pööret suurendada kiirust vältimaks teiste liiklejate takistamist. 14 3.3.7.5. Sõit ringristmikul Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.7.5.1. täita teeandmisnõudeid ringristmikul; 3.3.7.5.2. ringristmikul sõites: 3.3.7.5.2.1. paikneda õigesti, arvestades sõidusuunda ringilt väljasõidul; 3.3.7.5.2.2. näidata selgelt oma kavatsust teeandmiskohustust täita; 3.3.7.5.2.3. valida kiirust vastavalt liiklustihedusele, teeoludele ja ristmiku kujule; 3.3.7.5.2.4. panna tähele teiste liiklejate kavatsusi; 3.3.7.5.2.5. olla eriti tähelepanelik vähekaitstud sõidukite suhtes. 3.3.8. Vöötrada ja jalgrattatee 3.3.8.1. Üldosa Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.8.1.1. täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega lõikumise kohal; 3.3.8.1.2. vältida jalakäijate ja jalgratturite ohustamist; 3.3.8.1.3. vältida peatumist ülekäigurajal või jalgrattatee ja sõidutee lõikumise kohal. 3.3.9. Tagasipööre Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.9.1. valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid ning autorongi mõõtmeid; 3.3.9.2. pöörata tagasi, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid. 3.3.10. Peatumine ja parkimine 3.3.10.1. Peatumine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.10.1.1. valida peatumiseks ohutut kohta, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid ja väljumise ohutust; 3.3.10.1.2. peatuda, tekitamata ohtu ja takistamata teisi liiklejaid. 3.3.10.2. Parkimine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.10.2.1. otsida parkimiskohta, ilma et see juhiks tähelepanu muult liikluselt kõrvale; 3.3.10.2.2. parkida, ilma et tekitataks ohtu või takistataks teisi liiklejaid; 3.3.10.2.3. kasutada parkimisala otstarbekalt; 3.3.10.2.4. võtta kasutusele abinõusid auto ja haagise iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks; 3.3.10.2.5. võtta kasutusele abinõusid selleks, et kõrvalised isikud ei saaks autot kasutada; 3.3.10.2.6. parkida vastavalt liiklusmärkide ja liiklusreeglite kohaselt. 3.3.11. Möödasõit 15 3.3.11.1. Enne möödasõidu alustamist Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.1.1. kavandada möödasõitu; 3.3.11.1.2. sõita eessõitva sõiduki suhtes nii, et säiliks parim nähtavus ning ohutu piki- ja külgvahe; 3.3.11.1.3. otsustada, kas on võimalik ohutult mööda sõita, arvestades: 3.3.11.1.3.1. nähtavust; 3.3.11.1.3.2. ristmike olemasolu; 3.3.11.1.3.3. ilma- ja teeolusid; 3.3.11.1.3.4. pimestamisohtu; 3.3.11.1.3.5. vastutulevaid sõidukeid; 3.3.11.1.3.6. vähekaitstud liiklejaid; 3.3.11.1.3.7. eessõitvaid sõidukeid; 3.3.11.1.3.8. võimalust pärast möödasõitu pärisuunavööndisse naasta; 3.3.11.1.3.9. taga sõitvaid sõidukeid; 3.3.11.1.3.10. autorongi kiirendusvõimet; 3.3.11.1.3.11. liiklusreegleid; 3.3.11.1.4. otsustada, millal anda märku möödasõiduks. 3.3.11.2. Möödasõidu ajal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.2.1. sooritada ohutut möödasõitu, kiirendades autorongi ning jälgides teisi liiklejaid; 3.3.11.2.2. katkestada möödasõit ohu ilmnemisel; 3.3.11.2.3. arvestada möödasõidu ohutuks lõpetamiseks vajalikku pikivahet ja võimalust naasta pärisuunavööndisse. 3.3.11.3. Möödasõit mitmest sõidukist Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.3.1. mööda sõita mitmest järjestikku sõitvast sõidukist; 3.3.11.3.2. panna tähele eessõitvate sõidukite juhtide märguandeid ja olla valmis ohutult tegutsema. 3.3.11.4. Möödumine paremalt Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.11.4.1. otsustada, kas tohib ja saab mööduda paremalt, arvestades nähtavust, pärisuunavööndi laiust, ohutut külgvahet, vähekaitstud liiklejaid ning liiklusreegleid; 3.3.11.4.2. valida möödumiseks ohutut kiirust. 3.3.12. Maantee 3.3.12.1. Maantee Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.12.1.1. sõita maanteele kiirendusrajalt ja sealjuures tegutseda liikluses sõltuvalt nähtavusest ning valida kiirust vastavalt liikluse rütmile ja tihedusele maanteel; 16 3.3.12.1.2. sõita maanteel ja sealjuures: 3.3.12.1.2.1. kasutada parempoolset sõidurida otsesõiduks ja pärisuuna vasakpoolset sõidurida möödumiseks; 3.3.12.1.2.2. hoolitseda, et nähtavus vastaks liikluse tihedusele ja kiirusele; 3.3.12.1.2.3. kiiresti reageerida taga sõitvate sõidukite juhtide kavatsustele; 3.3.12.1.2.4. pöörata erilist tähelepanu neile, kes sõidavad maanteele kõrvalteelt ja valida vastavalt kiirust, tehes teistele teele sõitmise ohutumaks; 3.3.12.1.2.5. valida sobivat kiirust, vältides põhjendamatult aeglast sõitu; 3.3.12.1.3. maanteelt ära sõites anda varakult märku, sõita aeglustusrajale ning vähendada sujuvalt kiirust. 3.3.13. Raudtee ja trammitee 3.3.13.1. Raudtee ületamine Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.13.1.1. jälgida raudteeliiklust; 3.3.13.1.2. valida sobivat kiirust nii, et autorongi oleks võimalik peatada ohutus kauguses tõkkepuust, rööbastest, foorist, liiklusmärgist või stoppjoonest; 3.3.13.1.3. anda raudteesõidukile teed; 3.3.13.1.4. täita raudtee ületamise nõudeid; 3.3.13.1.5. täita raudteeülesõidukohal nõudeid, mis käsitlevad autorongi mõõtmeid ja massi, peatumist, möödasõitu ning juhi tegutsemist hädapeatumise korral ülesõidukohal. 3.3.13.2. Trammitee Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.13.2.1. jälgida trammiliiklust; 3.3.13.2.2. valida sobivat kiirust nii, et autorongi oleks võimalik peatada ohutus kauguses rööbastest, foorist, liiklusmärgist või stoppjoonest; 3.3.13.2.3. anda teed trammi peale minevatele ja trammist väljuvatele sõitjatele; 3.3.13.2.4. täita nõudeid, mis kehtivad trammiteega teedel ja käsitlevad: 3.3.13.2.4.1. trammile tee andmise kohustust; 3.3.13.2.4.2. peatumist ja parkimist trammitee läheduses; 3.3.13.2.4.3. möödasõitu; 3.3.13.2.4.4. trammitee kasutamist rööbasteta sõidukite poolt. 3.3.14. Teetööd 3.3.14.1. Sõit teetööde korral Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.14.1.1. järgida juhiseid (märgid jms) teetööde tegemise kohtades; 3.3.14.1.2. täita reegleid, mis kehtivad sisselülitatud kollase vilkuriga sõiduki suhtes; 3.3.14.1.3. sõita ohutu kiirusega, arvestades libeduse ohtu, teetöölisi, teeparandusmasinaid, piiratud manööverdamisruumi ning varjatud ohu võimalusi. 3.3.15. Vähekaitstud liiklejad 17 3.3.15.1. Jalakäijad Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.15.1.1. jätta jalakäijatele piisavalt ruumi sõiduteel kõnnitee või teepeenra puudumisel; 3.3.15.1.2. anda teed vöötrajale astunud või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale; 3.3.15.1.3. valida keskkonnasõbralikku sõiduviisi, et väheneks heitgaasi ja müra mõju lähiümbruse jalakäijaile, ning vältida jalakäija pritsimist poriga. 3.3.15.2. Lapsed Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.15.2.1. pöörata erilist tähelepanu lastele (nii neile, kes käivad jala, kui ka neile, kes sõidavad jalgrattaga): 3.3.15.2.1.1. näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega; 3.3.15.2.1.2. andes lastele aega põigata kõrvale või ületada teed; 3.3.15.2.1.3. andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma; 3.3.15.2.2. valida sellist sõiduviisi, et vähendada heitgaase ja müra. 3.3.15.3. Vanurid ja puuetega inimesed Pärast koolitust peab õpilane oskama osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega jalakäijatele: 3.3.15.3.1. näidates selgelt oma kavatsusi suunamärguande ja sõidu aeglustamisega; 3.3.15.3.2. andes neile aega tee ületamiseks; 3.3.15.3.3. andes teed nägemispuudega inimestele, kes annavad sellest nõuetekohaselt märku; 3.3.15.3.4. andes täiendavalt märku tulede vilgutamisega vms viisil või jäädes seisma. 3.3.16. Eriolukorrad 3.3.16.1. Seisvad sõidukid Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.1.1. valida ohutut kiirust ja seisma jääda, et anda teed: 3.3.16.1.1.1. lastele, kes ületavad sõiduteed lasterühma tunnusmärki kandva bussi lähedal; 3.3.16.1.1.2. pärisuunalisele trammile minejatele ja sellelt tulijatele; 3.3.16.1.1.3. peatusest väljuvale ühissõidukile asulas, kus lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h; 3.3.16.1.2. hoida ohutut külgvahet seisvatest sõidukitest möödudes; 3.3.16.1.3. anda valgus- või helisignaaliga märku ohu ennetamiseks. 3.3.16.2. Loomad teel või tee kõrval Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.2.1. vähendada kiirust ja vajaduse korral peatuda teel olevate või tee läheduses asuvate loomade puhul; 3.3.16.2.2. tunda ära teel piirkondi, kus on metsloomade teele ilmumise oht. 3.3.16.3. Organiseeritud inimrühm Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.3.1. arvestada võimalikke ohte inimrühmast möödumisel; 18 3.3.16.3.2. sõita inimrühma liikumist takistamata. 3.3.16.4. Hädapeatumine mootori- või muu rikke korral Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.16.4.1. võtta sõiduki liiklusohtlike rikete tekkimisel kasutusele ohutusabinõusid; 3.3.16.4.2. paigutada autorong sõidutee äärde või teepeenrale, et vältida ohtu või teiste sõidukite liikumise takistamist; 3.3.16.4.3. hoolitseda kaassõitjate turvalisuse eest; 3.3.16.4.4. kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka; 3.3.16.4.5. võtta kasutusele abinõusid tekkinud liiklustakistuse kõrvaldamiseks. 3.3.17. Tähelepanelikkus ja riskiteadlikkus 3.3.17.1. Tähelepanelikkus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.17.1.1. olla ettenägelik ja jälgida ümbrust, nii et saaks ohuolukordade tekkimisel rakendada vajalikke abinõusid; 3.3.17.1.2. kavandada sõitu nii, et ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ümber põigata ohutult; 3.3.17.1.3. saada ülevaadet liiklusest tahavaatepeeglite kaudu. 3.3.17.2. Liikluskorraldusvahendid ja reguleerija märguanded Pärast koolitust peab õpilane oskama juhinduda: 3.3.17.2.1. liiklusmärkidest; 3.3.17.2.2. foorituledest; 3.3.17.2.3. reguleerija märguannetest; 3.3.17.2.4. teemärgistest; 3.3.17.2.5. ohutusseadmetest ristumisel raudtee või trammiteega; 3.3.17.2.6. teiste juhtide märguannetest ja sõidukitähistest; 3.3.17.2.7. muudest liiklusnõuetest. 3.3.17.3. Riskiteadlikkus Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.17.3.1. sõita ohte ennetavalt ja olla valmis reageerima, arvestades: 3.3.17.3.1.1. autorongi eripära asukoha valikul liikluses; 3.3.17.3.1.2. teiste liiklejate võimalikku vale käitumist; 3.3.17.3.1.3. varjatud ohte; 3.3.17.3.1.4. isiklikke kogemusi ja harjumusi; 3.3.17.3.2. sõita sujuvalt, arvestades üldisi keskkonnakaitsenõudeid ja oma terviseriske. 3.3.17.4. Ohuolukorrad liikluses Pärast koolitust peab õpilane oskama ära tunda ja ette näha ohuolukordi: 3.3.17.4.1. tunnetades märke, mis võivad viidata riskidele; 3.3.17.4.2. teades, millal on vajalik pidurdusvalmidus; 19 3.3.17.4.3. tehes õigeid otsuseid; 3.3.17.4.4. rakendada sobivaid abinõusid ohuolukorra vältimiseks. 3.3.17.5. Hoiakud Pärast koolitust peab õpilane oskama vältida liiklusõnnetust: 3.3.17.5.1. arvestades teisi liiklejaid; 3.3.17.5.2. järgides liiklusreegleid; 3.3.17.5.3. saades aru, et ta ise on liikluses veel harjumatu; 3.3.17.5.4. näidates üles erilist tähelepanu algajate juhtide ja vähekaitstud liiklejate suhtes. 3.3.18. Tegutsemine sõidul rasketes ilmastikuoludes 3.3.18.1. Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.18.1.1. arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavusega oludes; 3.3.18.1.2. olla valmis reageerima teiste liiklejate valele käitumisele; 3.3.18.1.3. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele ohtudele; 3.3.18.1.4. valida ohutut kiirust, arvestades piiratud nähtavust; 3.3.18.1.5. valida ohutut piki- ja külgvahet eessõitjate, vastu sõitjate ja teeserva suhtes; 3.3.18.1.6. valida õiget valgustust; 3.3.18.1.7. vältida teiste liiklejate pritsimist vee ja poriga. 3.3.18.2. Sõit pimeda ajal Pärast koolitust peab õpilane oskama: 3.3.18.2.1. teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal; 3.3.18.2.2. hoolitseda, et nähtavus oleks küllaldane, ja ära kasutada ka teiste sõidukite valgustatud ala; 3.3.18.2.3. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele ohtudele, nt metsloomad, või vähekaitstud liiklejad, kes ei kanna helkurit ega ole pimedas nähtavad; 3.3.18.2.4. hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede puhul märjal asfaldil, kuival asfaldil ja lumega kaetud teel; 3.3.18.2.5. hinnata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest; 3.3.18.2.6. sõita pimedas ja oskama: 3.3.18.2.6.1. ümber lülitada tulesid vastutulevate sõidukite ja möödasõidu puhul; 3.3.18.2.6.2. valida õigeid tulesid vastavalt tee valgustatusele; 3.3.18.2.6.3. valida õigeid tulesid peatumisel ja parkimisel; 3.3.18.2.7. valida sobivat paiknemist teel, arvestades: 3.3.18.2.7.1. vastutulevate sõidukite paiknemist; 3.3.18.2.7.2. takistusi, mida on raske märgata; 3.3.18.2.7.3. vähekaitstud liiklejaid; 3.3.18.2.7.4. ohtu, et teel on jalakäijaid; 3.3.18.2.7.5. valida sobivat kohta peatumiseks ja parkimiseks. 3.3.18.3. Sõit libedal teel Pärast koolitust peab õpilane oskama: 20 3.3.18.3.1. arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal teel; 3.3.18.3.2. olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatutele libeda tee ohtudele; 3.3.18.3.3. ette näha ilmaolude ja koha järgi nn musta jää tekkimise võimalusi; 3.3.18.3.4. alustada sõitu libedal teel ja kiirendada autorongi, vahetades käike ning muutes gaasipedaali asendit, vältimaks veorataste ja teekatte haardumise katkemist, s.o rataste libisema hakkamist; 3.3.18.3.5. pidurdada libedal teel kiiruselt 40 km/h seismajäämiseni, saavutades lühima aeglustusmaa; 3.3.18.3.6. tugevalt pidurdada kiiruselt 60 km/h erisugustel teekatetel vasaku ja parema ratta all nii, et säiliks otsesuund; 3.3.18.3.7. tugevalt pidurdada libedal teel kiirusel 60 km/h järgneva möödumisega takistusest; 3.3.18.3.8. rakendada selliseid juhtimisvõtteid, mis vähendaksid külglibisemist teel ja ka kurvisõidul; 3.3.18.3.9. vältida autorongi käärasendisse sattumist; 3.3.18.3.10. valida õiget kiirust, arvestades tee laiust ja suunda, autorongi rehvide iseärasusi ning kaasliiklejaid. 21  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. a määrus nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ Lisa 12 (muudetud sõnastuses) A-kategooria ning A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise täiendusõppe õppekava Teooriaõpe Sõiduõpe Õppetunde Sõidu- tunde Ülevaade õppetöö korraldusest ja Juhi tööasend ja turvavarustus eesmärkidest Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Mootorratta käsitsemine Mootorratta turvalisus Sõidu alustamine ja mootorratta Mootorratta juhtimine vähese asukoht sõites liiklusega teel Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis Mootorratta peatumine ja sõidu lõpetamine Grupis sõit Möödasõit, möödumine ja Möödasõit, möödumine ja ümberpõige ümberpõige Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Minimaalne õppetundide arv 10 10 Teooria- ja sõidueksam Transpordiametis Juhiloa saamine 1  1. TEOORIAÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest Pärast koolitust õpilane: 1.1.1. teab juhiloa saamise tingimusi ja korda; 1.1.2. teab õppetöö korraldust; 1.1.3. teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente; 1.1.4. on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid. 1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine Pärast koolitust õpilane: 1.2.1. on valmis vastutama oma õppimise eest; 1.2.2. on koostanud individuaalse õppeplaani; 1.2.3. teab, kuidas autokool iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajadusel abi saab. 1.3. Mootorratta turvalisus Pärast koolitust õpilane: 1.3.1. mõistab mootorratta kasutaja juhendiga tutvumise olulisust; 1.3.2. teab mootorratta tüüpe ja nendest tulenevaid erisusi ja riske suurendavaid tegureid; 1.3.3. teab sõitjate- ja veoseveo ning turvavarustuse kasutamise nõudeid; 1.3.4. teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust kasutama; 1.3.5. teab mootorrattale istumise ja maha tulekuga seotud ettevaatusabinõusid; 1.3.6. teab mootorratta erinevate mehhanismide tööpõhimõtteid; 1.3.7. teab kasutatavale mootorrattale kehtivaid tehnoseisundi nõudeid; 1.3.8. teab keskkonnaga seonduvaid nõudeid mootorratta kasutamisel; 1.3.9. teab kasutatava lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja mootorratta juhitavusele. 1.4. Sõidu alustamine ja mootorratta asukoht sõites Pärast koolitust õpilane: 1.4.1. teab, kuidas mootorrattaga ohutult sõitu alustada; 1.4.2. teab mootorratta asukoha valikuga seotud reegleid; 1.4.3. teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil; 1.4.4. on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima. 1.5. Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis Pärast koolitust õpilane: 1.5.1. teab mootorratta juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes mootorratta juhtimisega asulas; 1.5.2. omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis mootorratta juhtimisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest; 1.5.3. on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel mootorratast juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet. 2 1.6. Mootorratta peatamine ja sõidu lõpetamine Pärast koolitust õpilane: 1.6.1. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud erisusi; 1.6.2. oskab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamise reegleid probleemülesande lahendamisel rakendada; 1.6.3. teab mootorratta peatamise ja sõidu lõpetamisega seotud ohtu suurendavaid tegureid (pehme ja ebatasane pinnas, teekatte eripärast lähtuvad ohud, kallak ja tõus jms). 1.7. Grupis sõit Pärast koolitust õpilane: 1.7.1. teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi grupi üles ehitamiseks (grupis olevate mootorrataste asukoht teel) lähtuvalt grupi suurusest, tee iseärasustest, sõidu eesmärgist, mootorratta iseärasustest, juhi kogemusest jms; 1.7.2. mõistab, et grupi ülesehitusest sõltub sõidu ohutus; 1.7.3. teab grupis sõitmisel erinevaid võimalusi teabe vahetamiseks (käeviiped, raadiojaamade kasutamine, navigatsiooniseadmete kasutamine); 1.7.4. mõistab grupis sõitmisel ohutuse tagamiseks vajaliku teabe vahetamise viiside kokkuleppimise tähtsust. 1.8. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Pärast koolitust õpilane: 1.8.1. teab mootorrattaga möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud erisusi (grupis sõites, mootorratta tüübist tulenev jms); 1.8.2. mõistab, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on ohtlik tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita. 1.9. Mootorratta juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes Pärast koolitust õpilane: 1.9.1. teab mootorrattale mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada; 1.9.2. teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes mootorratta juhtimisega seotud ohte ja kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida; 1.9.3. teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral; 1.9.4. mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele, ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega; 1.9.5. omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega; 1.9.6. saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest. 3 2. SÕIDUÕPPE ÕPIVÄLJUNDID 2.1. Juhi tööasend ja turvavarustus Pärast koolitust õpilane: 2.1.1. oskab teostada mootorratta sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades mootorratta käsiraamatut; 2.1.2. oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks; 2.1.3. oskab kasutada mootorratta turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust; 2.1.4. oskab kasutada mootorrattale paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid; 2.1.5. teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte; 2.1.6. on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt. 2.2. Mootorratta käsitsemine Pärast koolitust õpilane: 2.2.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teel; 2.2.2. teab mootorratta vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale ning oskab sooritada erimanöövreid; 2.2.3. omab realistlikku arusaama isiklikest, mootorratta käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.2.4. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta käsitsemisega, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.2.5. on motiveeritud mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema. 2.3. Mootorratta juhtimine vähese liiklusega teel Pärast koolitust õpilane: 2.3.1. oskab käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides; 2.3.2. omab vajalikke oskusi liiklemiseks vähese liiklusega teel; 2.3.3. oskab peatuda ja parkida teel; 2.3.4. teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.3.5. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.3.6. omab realistlikku arusaama isiklikest, vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.3.7. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada. 2.4. Mootorratta juhtimine erinevates liiklussituatsioonides Pärast koolitust õpilane: 2.4.1. oskab keerulisema ja tihedama liiklusega teel käsitseda mootorratast ohutult ja keskkonda säästvalt; 4 2.4.2. omab erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi teel; 2.4.3. teab erineva liiklusega teedel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida; 2.4.4. mõistab, et juhil kui suurema ohuallika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest; 2.4.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest; 2.4.6. tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud mootorratta juhtimisega erineva liiklusega teedel, ning oskab oma käitumises nendega arvestada; 2.4.7. on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega; 2.4.8. on võimeline hindama võimaliku liiklusohtliku olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt; 2.4.9. on võimeline liiklusoludega arvestades mootorratast juhtima antud teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega. 2.5. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Pärast koolitust õpilane: 2.5.1. oskab hinnata ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu; 2.5.2. mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver; 2.5.3. oskab ohutult mööda sõita nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu; 2.5.4. oskab käituda möödasõidetava rollis; 2.5.5. omab realistlikku arusaama isiklikest, möödasõidu, möödumise ning ümberpõikega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest. 2.6. Mootorratta juhtimine planeeritud teekonnal Pärast koolitust õpilane: 2.6.1. oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita; 2.6.2. mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust; 2.6.3. on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima; 2.6.4. sõiduteekonda kavandades hindab ja võtab arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus ja halb nägemine. 5  09.01.2023 Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruste muutmine seoses mootorsõidukijuhti ja trammijuhi ettevalmistamisega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärgiks on tõsta mootorsõidukijuhi koolitusel osalejate teadmiste ja oskuste taset ning seeläbi aidata kaasa sõidueksamite edukale sooritamisele, mis omakorda aitab vähendada järjekordi riiklikule sõidueksamile pääsemiseks. Eelnõuga piiritletakse selgemalt, millised oskused peab koolitatav omandama, enne kui võib asuda õppesõitu tegema teeliikluses. Muudatus on tingitud liiklusohutuse tagamise soovist, et teeliikluses ei osaleks juhikandidaadid, kelle oskused ei ole veel piisavad liikluses ohutult hakkama saamiseks. Eelnõus muudetakse mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavade teemasid ja mahtusid ning jätkuõppe mahtusid. B-kategooria ja B1-alamkategooria õppekavva lisatakse riiklikku sõidueksamit jäljendav sõidutund. Riiklikku eksamit jäljendava sõidutunni läbiviimine autokoolis annab koolitusel osalejale aimu, mis ootab teda ees riiklikul eksamil ja aitab vähendada eksamiärevust riiklikku sõidueksami ees. AM-kategooria teooriaõppe mahtu suurendatakse seniselt 12 tunnilt 24 tunnile ja D-kategooria ning D1-alamkategooria õppemahtu vähendatakse 40 tunnilt 20 tunnile. Lisaks täiendatakse AM-, A- ja B-kategooria ning A1- ja A2-alamkategooria õppekavu uute õpiväljunditega, mis puudutavad liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähenduste tundmist, pukseerimisega seonduvate reeglite tundmist ning kohustusliku liikluskindlustusega ja kaskokindlustusega seonduvate nõuete tundmist. Eelnõuga suurendatakse ka jätkuõppe vähimat õppemahtu AM-, A-, BE-kategooriate ja A1-, A2-alamkategooriate taotlemise korral kahelt tunnilt kolmele ja B-, C-, CE-, D-, DE- kategooriate ning B1-, BC1-, C1-, C1E-, D1-, D1E-alamkategooriate taotlemisel kahelt tunnilt kaheksale. Jätkuõppe peavad läbima need koolituskursuse lõpetanud, kes pole suutnud kolmel korral sõidueksamit edukalt sooritada. Transpordiameti statistika näitab, et jätkuõppest on olnud kasu sõidueksami edukaks sooritamiseks, aga selle maht on sageli liiga väike, et õpilane jõuaks omandada õiged sõiduvõtted. Eelnõuga luuakse võimalus juba kokkulepitud eksamiaegu lisaks edasilükkamisele ka tühistada. Tühistamise võimaldamine aitab vähendada eksamiaegade n-ö kaotsi minemist, seetõttu, et eksamineeritav ei ilmu eksamile. Õigeaegne tühistamine võimaldab juba broneeritud aega kasutada teisel eksamineeritaval. Veel täpsustatakse automaatkäiguvahetusega sõidukilt manuaalkäiguvahetusega sõidukile ümberõppimise võimalusi ning trollijuhi võimalusi B-kategooria juhtimisõiguse omandamiseks. Lisaks ajakohastatakse trammijuhi ja mootorsõidukijuhi ettevalmistamisega seotud õppedokumentatsioonile esitatavaid nõudeid ja vähendatakse seeläbi koolitajate halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse direktor Joel Jesse (tel 505 8978, e-post [email protected]), liikuvuse korraldamise teenistuse teenuste juhtimise osakonna juhataja Reedik Poopuu (tel 5376 9800, e-post [email protected]), sama osakonna eksamite teenusehaldur Ave Smirnov (tel 5813 4906, e-post [email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhataja Margus Tähepõld (tel 625 6490, e-post [email protected]) ja sama talituse peaspetsialist Mait Klein (tel 625 6379, e-post [email protected]). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määrusega muudetakse: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2011. a määrust nr 30 „Trammijuhi kvalifikatsiooninõuded, trammijuhi ettevalmistamise, eksamineerimise ja temale trammi juhtimise õiguse andmise kord“ (RT I, 16.01.2020, 8) (edaspidi määrus nr 30); 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrust nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” (RT I, 23.04.2021, 3) (edaspidi määrus nr 50); 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele“ (RT I, 23.04.2021, 4) (edaspidi määrus nr 54); 4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 57 „Traktori-, liikurmasina- ja masinrongijuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise tingimused ja kord, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise kord, nõuded eksamisõidukile ja õppekava“ (RT I, 02.10.2020, 4) (edaspidi määrus nr 57); 5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad” (RT I, 02.10.2020, 5) (edaspidi määrus nr 60). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 muudetakse määrust nr 30. Punktiga 1 asendatakse määruses Maanteeameti nimi Transpordiametiga. Muudatus on tingitud Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamisest Transpordiametiks alates 1. jaanuarist 2021. a. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõiked 1 ja 3. Muudatusega loobutakse trammijuhi ettevalmistamisel piirangust teooriaõppe õpperühma suurusele ning sätestatakse selged reeglid õpperühma registreerimisele. Kuna määruse § 14 lõikes 2 on juba täpsemalt sätestatud õpperühma õpilaste registreerimise reeglid ja Transpordiametile esitamise tähtajad, ei ole vajadust § 9 lõike 1 järele. Praktikas esitatakse õpilaste registreerimise nimekirju elektrooniliselt veebikeskkonna vahendusel ja puudub vajadus andmete esitamiseks asukohajärgsele Transpordiameti büroole. Lõike 3 kehtetuks tunnistamisega loobutakse teooriaõppe õpperühmas 25-õpilase piirangust. Trammijuhi õppetöö korraldus viiakse sarnaseks mootorsõidukijuhi õppetöö korraldusega, mille puhul ei ole kehtestatud piirangut teooriaõppe õpperühma suurusele. Õpperühma suuruse piiramisel puudub praktiline vajadus. Punktiga 3 muudetakse § 11 lõiget 6. Lõikes 6 sätestatakse varasemalt määruse lisas 1 olnud koolitaja tunnistusele kantavad andmed. Kuna lisas ei ole esitatud koolitaja tunnistuse vormi ja piirdutakse vaid tunnistusele kantavate andmete loeteluga, puudub lisa järele vajadus. Lisaks kehtestatakse koolitaja tunnistusele sarnased nõuded nagu on mootorsõidukijuhi koolituse tunnistusel. Tunnistuselt jäetakse välja koolituskursuse tunnistusele seeria tähise kandmise nõue, loobutakse trammijuhikoolituse läbinud õpilase juhiloa kohta käivate andmete kajastamisest ning Transpordiameti tehtavast kinnitusest trammijuhi kvalifikatsiooni omistamise kohta. Eraldi tunnistuse seeria kandmine koolitaja tunnistusele ei ole vajalik, piisab tunnistuse numbrist. Samuti ei ole vajalik tunnistusele kanda Transpordiameti kinnitust kvalifikatsiooni omistamise kohta. Juhtimisõiguse andmise kohta tehtud otsuse kannab Transpordiamet liiklusregistrisse ning liiklusseaduse kohaselt tõendatakse juhiloa vormistamise ajal juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel (LS § 96 lg 7). Transpordiameti kinnitus tunnistusel juhtimisõigust ei tõenda ning pole seega vajalik. Kuna ka juhiloa andmed on Transpordiametile teada, siis pole juhiluba puudutavate andmete tunnistusele kandmine vajalik. Punktidega 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 14 lõike 1 punkt 1 ja muudetakse § 14 lõiget 2. Muudatusega loobutakse nõudest, et koolitajal peab olema eraldi õpperühma õpilaste nimekiri. Kuna kehtiva korra järgi tuleb õpperühma õpilaste nimekirja kantavad andmed hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast õppetöö algust esitada elektrooniliselt Transpordiametile, siis pole vajalik eraldi registreerimislehe koostamine ja säilitamine. Lõikes 2 sätestatakse andmed, mis tuleb kolme päeva jooksul Transpordiametile elektroonselt esitada. Esitatavad andmed muudetakse sarnaseks mootorsõidukijuhi koolitamise õppedokumentatsioonile. Esitada tuleb õpperühma number, õpitava sõiduki kategooria, õppetöö alguse ja lõpu aeg, õpetajate ees- ja perekonnanimi, õpilase ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg. Varasemalt nõutud olnud elukohta, tervisetõendi numbrit ja väljaandjat puudutavaid andmeid edaspidi vajalik enam esitada ei ole, neid andmed saab Transpordiamet ise infosüsteemidest kontrollida. Punktiga 6 muudetakse § 19 lõiget 13. Lõiget täiendatakse varasemalt lisas 2 sätestatud sõidueksami kaardile kantavate andmetega. Kuna lisas ei esitata sõidueksami kaardi vormi ja piirdutakse vaid kaardile kantavate andmete loeteluga, puudub lisa järgi vajadus. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1 ja 2. Lisades sätestatud trammijuhi koolituse tunnistuse ja sõidueksami kaardi andmed sätestatakse määruse tekstis (vt punkti 3 ja 6 selgitust) ning lisade järgi puudub vajadus. Eelnõu §-s 2 muudetakse määrust nr 50. Punktiga 1 muudetakse § 3 lõiget 7. Muudatusega võimaldatakse isikule, kes ei saa eksamile tulla, lisaks eksamiaja muutmisele eksamiaeg ka tühistada. Sarnaselt eksamiaja muutmisele tuleb ka eksamiaja tühistamiseks teavitada Transpordiametit vähemalt kolm tööpäeva enne eksamiks määratud kuupäeva ja teha seda taasesitamist võimaldavas vormis või veebikeskkonnas autentimisega. Hilisema tühistamisest teavitamise korral eksamiaega ei tühistata ja eksam loetakse määruse § 3 lõike 8 kohaselt toimunuks ning eksami eest tasutud riigilõiv kasutatuks. Kui hilisem teavitamine on siiski tingitud isiku ootamatust haigestumisest või muust asjaolust, mida isik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist isikult oodata, siis eksam tühistatakse ning eksamit toimunuks ega tasutud riigilõivu kasutatuks ei loeta. Tühistamise võimaldamine aitab kaasa sellele, et vähem eksamiaegu läheks n-ö raisku, kuna eksamineeritav ei ilmu eksamile. Õigeaegne tühistamine võimaldab broneeritud aega kasutada teisel eksamineeritaval. Igal aastal jätab eksamile ilmumata ligi 1000 eksamineeritavat. Punktiga 2 täiendatakse § 4 lõiget 11 teise lausega. Muudatusega sätestatakse, et autorongi juhtimisõiguse taotlemise teooriaeksamit on võimalik sooritada alles pärast vastava kategooria veduki juhtimisõiguse omandamist. Näiteks tekib õigus CE-kategooria teooriaeksami sooritamiseks pärast seda, kui C-kategooria juhtimisõigus on omandatud ja koolitaja juures on läbitud CE-kategooria teooriakursus. Vastasel juhul võib tekkida segadust tekitav olukord, kus isik suudab näiteks edukalt sooritada CE-kategooria teooriaeksami aga ei suuda omandada C- kategooria juhtimisõigust ja juba sooritatud CE-kategooria teooriaeksami tulemus aegub ning hiljem CE-kategooria juhtimisõiguse saamiseks on vajalik uuesti vastav teooriaeksam sooritada ning tasuda selle eest uuesti riigilõivu. Punktiga 3 muudetakse § 10 lõiget 4. Sättes täpsustatakse, et kui B-kategooria sõidueksam toimub koolitaja autoga, siis eksamineeritava õpetaja või koolitaja esindaja võib sõita kaasa eksamineeritava kõrval esiistmel, aga ei pea seda tegema. Kehtiva korra järgi võis sätet tõlgendada selliselt, et eksamineeritava õpetaja või koolitaja esindaja peab kindlasti eksamil kaasa sõitma. Praktikas on see tekitanud aga probleeme, kui õpetaja või koolitaja esindaja saab küll tuua õppeauto eksami tarbeks kohale, aga tal endal pole võimalust kaasa sõita, siis tuleks eksam ära jätta, samas eksamineeritav ja eksamineerija on valmis sõidueksamit läbi viima. Kui sõidueksam toimub Transpordiameti autoga, siis pole kehtiva korra kohaselt nõutud, et õpetaja või koolitaja esindaja peaks eksamil kaasa sõitma. Punktiga 4 muudetakse § 13 lõiget 7. Muudatusega lubatakse AM-, A-kategooria ja A1- ning A2-alamkategooria sõidueksameid vastu võtta eksamineeritava enda sõidukiga. Kehtiva korra järgi võib eksamineeritavale kuuluva sõidukiga vastu võtta B-kategooria autorongi, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, sõidueksamit. Pole aga selgelt reguleeritud teiste kategooriate eksamite vastuvõtmist, mida praktikas on Transpordiamet läbi viinud eksamineeritava enda sõidukiga. Seetõttu sätestatakse õigusselguse huvides, et ka AM-, A-kategooria ning A1- ja A2-alamkategooria eksameid on lubatud vastu võtta eksamineeritava enda sõidukiga. Transpordiametil endal vastavate kategooriate sõidukeid ei ole ja enda sõidukiga eksami sooritamisele on alternatiiviks autokoolile kuuluva sõidukiga eksami sooritamine. Autokoolilt eksami tarbeks sõiduki rentimine on aga eksamineeritava jaoks kulukam, kui enda sõidukiga eksami sooritamine ja seetõttu on mõistlik rakendada praktikat, kus eksamineeritav saab eksami sooritada talle kuuluva sõidukiga. Punktiga 5 kehtestatakse määruse lisa 4 uues sõnastuses. Lisas 4 täiendatakse punkti 2 alapunktiga 2.1.3. Alapunktis sätestatakse täiendav sõidueksami tulemuse hindamise skaala väärtus „hindamata“. „Hindamata“ väärtusega kirjeldatakse mittesooritatud sõidueksamil hindamata jäänud kvalifikatsiooninõudeid. Näiteks olukorras, kus juba eksami algjärgus selgub, et eksamineeritava oskused ja käitumine liikluses ei ole ohutu ning eksamineerija otsustab seetõttu eksami katkestada, ei jõuta hinnata kõiki vajalikke kvalifikatsiooninõuded. Nende nõuete kohta, mida eksamil hinnata ei jõutud, kantakse edaspidi sõidueksami kaardile märge „hindamata“. „Hindamata“ kvalifikatsiooninõuete näitamine sõidueksami kaardil on oluline seetõttu, et sõidueksami kaart on aluseks võimalikule hilisemale jätkuõppele. Jätkuõppe sisu määrab koolitaja lähtudes just sõidueksami kaartide väljavõtetest. Eelnõu §-s 3 muudetakse määrust nr 54. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõige 2, § 6 lõike 4 punktid 3–5 ja määruse lisa 1. Paragrahv 2 lõikega 2 ja lisaga 1 oli kehtestatud detailne loetelu mootorsõidukijuhi koolitajalt nõutavatest õppevahenditest ja tarvikutest. Kuna loetelu on tänaseks osaliselt aegunud ning arvestades sellega, et teooriaõpet on võimalik läbi viia ka virtuaalkeskkonna vahendusel, ei ole enam mõistlik sätestada nii detailset loetelu õppevahenditest. Määruse § 2 lõikes 1 on juba piisava detailsusega sätestatud nõue õpetatava aine esitamiseks vajalikele õppevahenditele, seadmetele ja visualiseerimisvõimalustele. Määruse § 2 lõike 2 ja lisa 1 kehtetuks tunnistamine jätab koolitajale laiema võimaluse ise otsustada, milliseid õppevahendeid ta peab vajalikuks kasutada, et saavutada õppeprotsessis õpiväljundid. Paragrahv 6 lõike 4 punktid 3–5 tunnistatakse kehtetuks. Kehtetuks tunnistatavad punktid puudutasid õppesõidul mootorrattajuhi riietusele ja varustusele esitatud nõudeid. Kuna nõuded mopeedi- ja mootorrattajuhi õppesõidul kasutatavale riietusele ja varustusele on juba sätestatud määruse nr 60 §-s 36 ja sealjuures detailsemalt, ei ole vajadust määruses nr 54 neid nõudeid korrata. Eelnõu §-s 4 muudetakse määrust nr 57. Punktiga 1 asendatakse määruses Maanteeameti nimi Transpordiametiga. Muudatus on tingitud Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamisest Transpordiametiks alates 1. jaanuarist 2021. a. Punktidega 2 ja 7 muudetakse § 8 lõike 7 teist lauset ja § 13 lõike 1 punkti 4. Paragrahvi 8 lõike 7 teisest lausest jäetakse välja viide määruse lisale 1. Lisas 1 olnud koolituskursuse õpingukaardile kantavate andmete loetelu kehtestatakse määruse § 13 lõike 1 punktis 4. Kuna lisas ei ole esitatud koolituskursuse õpingukaardi vormi ja piirdutakse vaid kaardile kantavate andmete loeteluga, puudub lisa järele vajadus. Lisaks kaotatakse kohustus kanda koolituskursuse õpingukaardile foto. Kuna liiklusseaduse kohaselt on nõutud, et õppesõidu ajal peab isikul olema kaasas lisaks koolituskursuse õpingukaardile või tunnistusele ka isikut tõendav dokument (LS § 88 lg 8), siis ei ole õpingukaardile täiendavalt foto kandmine vajalik. Punktiga 3 asendatakse § 9 lõike 7 teises lauses sõna kaks sõnaga kaheksa. Muudatusega suurendatakse jätkuõppe minimaalset õppemahtu kahelt tunnilt kaheksale. Jätkuõpe tuleb läbida juhikandidaadil, kes ei ole kolmel korral suutnud edukalt sooritada sõidueksamit. Kehtiva korra järgi on jätkuõppe minimaalseks mahuks kaks sõidutundi. Sellises mahus koolitus pole aga piisav, et hinnata puudujääke juhikandidaadi teadmistes ja oskustes ning kujundada seejärel ohutud sõiduvõtted. Kehtiva määruse sõnastuse tõttu on juhikandidaatidel aga ootus, et kahe sõidutunni läbimise järgselt on neil õigus taaskord minna sõidueksamile. Jätkukoolituse mahu suurendamine aitab tagada, et järjekordsele sõidueksamile jõuavad parema ettevalmistuse saanud juhikandidaadid, kelle oskused on piisavad ohutult liikluses hakkama saamiseks ja kes suudavad tõenäolisemalt sooritada riikliku sõidueksami. Transpordiameti statistika kohaselt oli 2021. a kõikide kategooriate sõidueksamite edukalt sooritamise protsent kolmandal sõidueksami katsel 47,4 ja neljandal katsel (ehk peale jätkuõppe läbimist) 47,7, mis näitab, et jätkuõppe maht ei ole piisav. Samas võrreldes neljandal katsel eksami edukalt sooritamise protsenti ajaga, mil jätkuõpet veel ei olnud, oli see 39,8 ehk see omakorda näitab, et jätkuõpe on siiski vajalik. Alates jätkuõppe regulatsiooni kehtestamisest (01.02.2020. a) on suunatud T-kategooria taotlejaid jätkuõppesse 20, kellest jätkuõppe on läbinud 10 isikut. Neist 60% suutis sooritada sõidueksami edukalt neljandal katsel. 2022. a septembri alguse seisuga on viidud läbi 607 T-kategooria eksamit, eksami on edukalt sooritanud 83% eksamil käinutest. 2021. a viidi läbi 933 T-kategooria eksamit, edukalt sooritamise protsent oli 80 ja 2020. a 689 eksamit ning 70% sooritas eksami edukalt. Lisaks Transpordiamet parandanud sõidueksamiprogrammi, et saavutada seeläbi informatiivsemad sõidueksamikaardid, mis on jätkuõppe oluliseks sisendiks. Punktiga 4 muudetakse § 10 lõiget 3. Muudatusega kehtestatakse lõikes 3 varem lisas 3 sätestatud mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele kantavad andmed. Kuna lisas ei ole esitatud koolituskursuse tunnistuse vormi ja piirdutakse vaid tunnistusele kantavate andmete loeteluga, puudub lisa järele vajadus. Lisaks loobutakse nõudest kanda mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele tunnistuse seeria tähis ja kaotatakse kohustus kanda tunnistusele Transpordiameti kinnitus juhtimisõiguse andmise kohta. Eraldi tunnistuse seeria kandmine koolituskurusse tunnistusele ei ole vajalik, piisab tunnistuse numbrist. Samuti ei ole vajalik, et Transpordiamet teeks tunnistusele märke juhtimisõiguse andmise kohta. Transpordiamet kannab otsuse juhtimisõiguse andmise kohta liiklusregistrisse ning liiklusseaduse kohaselt tõendatakse juhiloa vormistamise ajal juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel (LS § 96 lg 7). Transpordiameti märge tunnistusel juhtimisõigust ei tõenda ning pole seega vajalik. Lisaks võib koolituskursuse tunnistus olla elektrooniline ja sellisel juhul oleks Transpordiametil keeruline sellist märget teha. Punktidega 5 ja 8 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõike 1 punkt 1 ning muudetakse § 13 lõike 3 esimest lauset. Muudatusega loobutakse nõudest, et koolitajal peab olema õpilaste registreerimisleht. Kuna kehtiva korra järgi tuleb registreerimislehele kantavad andmed hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast õppetöö algust esitada elektrooniliselt Transpordiametile, siis pole vajalik samade andmetega eraldi registreerimislehe koostamine ja säilitamine. Paragrahvi 13 lõike 3 esimeses lauses sätestatakse varasemalt § 13 lõike 1 punktis 1 olnud andmed, mis tuleb õppetöö alguses Transpordiametile esitada. Punktiga 6 muudetakse § 13 lõike 1 punkte 3 ja 5 ning lõike 4 kolmandat lauset. Muudatusega loobutakse koolituskursuse tunnistuste väljaandmise registris, õpingukaartide väljaandmise registris ja mootorsõidukijuhi koolituskursuse läbimise andmete elektrooniliselt Transpordiametile esitamisel tunnistuse seeria ja õpingukaartide seeria tähise nõudmisest. Piisab, et tunnistuste, õpingukaartide väljaandmise registritesse ja koolituskursuse läbimise kohta elektrooniliselt andmete saatmisel on kajastatud tunnistuse või õpingukaardi number. Punktiga 9 muudetakse § 18 lõiget 7. Muudatusega sätestatakse lõikes 7 varem lisas 6 sätestatud sõidueksami kaardile kantavad andmed. Kuna lisas ei ole esitatud sõidueksami kaardi vormi ja piirdutakse vaid kaardile kantavate andmete loeteluga, puudub lisa järele vajadus. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 1, 3 ja 6. Lisades sätestatud koolituskursuse õpingukaardi, koolituskursuse tunnistuse ja sõidueksami kaardi andmed sätestatakse määruse tekstis (vt ka punktide 4, 7 ja 9 selgitust) ning lisade järgi puudub vajadus. Punktiga 11 kehtestatakse määruse lisa 5 uues sõnastuses. Lisa 5 punkti 3 täiendatakse alapunktiga 3.4. Alapunktis sätestatakse täiendav sõidueksami tulemuse hindamise skaala väärtus „hindamata“. „Hindamata“ väärtusega kirjeldatakse mittesooritatud sõidueksamil hindamata jäänud kvalifikatsiooninõudeid. Näiteks olukorras, kus juba eksami algjärgus selgub, et eksamineeritava oskused ja käitumine liikluses ei ole ohutu ning eksamineerija otsustab seetõttu eksami katkestada, ei jõuta eksami käigus hinnata kõiki vajalikke kvalifikatsiooninõuded. Nende nõuete kohta, mida eksamil hinnata ei jõutud, kantakse edaspidi sõidueksami kaardile märge „hindamata“. „Hindamata“ kvalifikatsiooninõuete näitamine sõidueksami kaardil on oluline seetõttu, et sõidueksami kaart on aluseks võimalikule hilisemale jätkuõppele. Jätkuõppe sisu määrab koolitaja lähtudes just sõidueksami kaartide väljavõtetest. Eelnõu §-s 5 muudetakse määrust nr 60. Punktiga 1 asendatakse määruses Maanteeameti nimi Transpordiametiga. Muudatus on tingitud Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamisest Transpordiametiks alates 1. jaanuarist 2021. a. Punktiga 2 täiendatakse määruse § 5 lõikega 11, milles sätestatakse auditoorse õppevormi mõiste. Auditoorse õppevormi all mõeldakse õppevormi, kus koolitaja ja õpilane osalevad samaaegselt õppetööl ja on kontaktis kas vahetult füüsilises õppeklassis või virtuaalse keskkonna vahendusel. Ehk auditoorse õppe korral toimuvad nt loengud kindlal kuupäeval ja kellaajal koolitaja ja õpilase vahetul osavõtul ja on kindla kestusega (õppetunni arvestuslik kestus nt 45 minutit). Punktidega 3 ja 20 tunnistatakse § 10 lõige 2 ja määruse lisa 1 kehtetuks. Lisas 1 kehtestatud juhi esmaõppe korralduse skeemil visualiseeritakse esmaõppe korraldamise etappe, mis on aga määruses endas kirjeldatud ja seega skeemil ei ole regulatiivset mõju. Kuna esmaõppe astmeline süsteem on juba üle 10-aasta kasutuses ja üldtuntud ning juhiloa taotlejatele teada, siis ei ole enam vajadust skeemi järele. Punktidega 4 ja 5 muudetakse § 11 lõiget 4 ning täiendatakse § 11 lõigetega 41 ja 42. Muudatusega sätestatakse kohustus viia sõiduõpet läbi õppesõiduväljakul seni, kuni õpetaja annab positiivse hinnangu õpilase valmisoleku kohta teeliikluses osaleda ning õpetaja teeb vastava märke koolituskursuse õpingukaardile. Kehtiva määruse sõnastuse kohaselt ei olnud üheselt mõistetav, et esimesed tunnid kuni õpetaja positiivse hinnangu andmiseni tuleb läbida õppesõiduväljakul ja seetõttu esines olukordi, kus esimesi tunde viidi läbi maantee servas, linnakeskkonnas, tanklas jne. Kuna õpilaste tase on sõiduõppe alustamisel väga erinev ja õpilane ei pruugi olla varasemalt sõiduki juhtimisega üldse kokku puutunud, siis ei ole ohutu esimeste sõidutundidega algust teha kohe teeliikluses. Täiendavalt sätestatakse lõigetes 41 ja 42 oskused, mille peab õpilane omandama enne, kui õpetaja saab teha teeliikluses osalemise valmisolekut tõendava märke õpingukaardile. Juhi esmaõppe algastme sõiduõppe puhul hakatakse nõudma, et neljarattalise AM-, B-kategooria ja B1-alamkategooria koolituskursusel osalev õpilane omandaks enne teeliiklusesse lubamist ohutuks sõiduks valmistumise oskuse kohandades vastavalt juhikohta, oskaks alustada ohutult sõitmist, oskaks manuaalkäigukastiga sõiduki korral vahetada käike ning oskaks tagurdada otse, pöördega paremale ja vasakule järgides oma sõidutrajektoori. Käikude vahetamisel ei eeldata, et õpilane peaks õppesõiduväljakul oskama vahetada kõiki käike, piisab kui õpilane saab hakkama esimese käigu sisselülitamise ja esimeselt käigult teisele vahetamisega ning tagurduskäigu lülitamisega. Väiksemate käikude vahetamist on võimalik harjutada ka minimaalsete mõõtmetega õppesõiduväljakul ja muudatusega ei kaasne vajadust suuremate väljakute järele. Kaherattalise AM-kategooria, A1- ja A2-alamkategooria koolituskursusel osaleja peab enne lõikes 4 sätestatud teeliiklusesse lubava märke tegemist oskama alustada ohutult sõitu ja vahetada manuaalkäigukastiga sõiduki puhul iseseisvalt käike. Käikude vahetamisel eeldatakse, et õpilane oskab lülitada esimest käiku ja vahetada esimeselt käigult teisele käigule. Punktidega 6, 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõige 4 ja § 17 lõike 3 teine lause ning täiendatakse § 12 lõikega 5. Muudatused puudutavad esmaõppe algastme pimeda aja koolituse läbi viimist. Lõike 4 kehtetuks tunnistamisega loobutakse nõudest kanda koolituskursuse tunnistusele pimeda aja koolituse läbimist tõendav märge. Märke tegemine oli vajalik enne 01.06.2013. a kehtinud määruse redaktsiooni korral, kui pimedasõitu oli lubatud läbida ka pärast algastme koolituse läbimist. Kehtiva korra järgi on pimeda aja koolitus esmaõppe koolituse osa ning see tuleb igal juhul enne koolituskursuse tunnistuse väljastamist läbida. Seetõttu ei ole vajalik teemat enam eraldi tunnistusel kajastada. Samuti ei ole vajalik määruses eraldi sätestada, et lõppastme koolituse läbimiseks peab olema läbitud pimeda aja koolitus. Kuna pimeda aja koolitus on esmaõppe algastme osa ja see tuleb läbida igal juhul esmaõppe algastme käigus, ei ole vaja seda § 17 lõike 3 teises lauses eraldi sätestada. Lõikes 5 sätestatakse õigus asendada pimeda aja koolituse sõidutund õppega nõuetele vastaval mootorsõidukijuhi koolituskursusel kasutataval simulaatoril. Kuni 31.01.2020. a kehtinud määruse redaktsioonis oli selgelt sätestatud, et pimeda aja koolitust võis läbi viia ka nõuetele vastaval simulaatoril. Seoses ainekaartide ja moodulite kaotamisega määrusest jäi ekslikult üheselt määratlemata simulaatorite kasutamise lubatavus pimeda aja koolituse läbiviimisel. Seetõttu sätestatakse õigusselguse tagamiseks lõikes 5, et nõuetele vastavaid simulaatoreid on endiselt lubatud pimeda aja koolituse sõiduõppe läbiviimisel kasutada. Nõuded simulaatorile on kehtestatud määrusega nr 54. Punktiga 9 muudetakse § 221 lõike 3 teine lause, mille kohaselt sätestatakse edaspidi jätkuõppe maht määruse lisas 4. Muudatusega suurendatakse jätkuõppe vähimat õppemahtu AM-, A-, BE- kategooriate ja A1-, A2-alamkategooriate taotlemise korral kahelt tunnilt kolmele ja B-, C-, CE-, D-, DE-kategooriate ja B1-, BC1-, C1-, C1E-, D1-, D1E-alamkategooriate taotlemisel kahelt tunnilt kaheksale. Kehtiva korra järgi on jätkuõppe minimaalseks mahuks kaks sõidutundi. Sellises mahus koolitus pole piisav, et hinnata puudujääke juhikandidaadi teadmistes ja oskustes ning aidata tal kujundada õigeid sõiduvõtteid liikluses ohutult toimetulekuks. Kehtiva määruse sõnastuse tõttu on isikutel aga ootus, et kahe sõidutunni läbimise järel on neil õigus taaskord sõidueksamile minna. Jätkukoolitus keskendub neile juhikandidaatidele, kelle teadmised ja oskused on osutunud ebapiisavaks liikluses ohutult toimetulekul ning kes ei ole seetõttu suutnud sõidueksamit kolmel katsel edukalt sooritada. Transpordiameti statistika kohaselt oli 2021. a kõikide sõidueksamite läbisaamise protsent kolmandal sõidueksami katsel 47,4 ja neljandal katsel (ehk peale jätkuõppe läbimist) 47,7, mis näitab, et jätkuõppe maht ei ole piisav. Samas võrreldes neljandal katsel eksami edukalt sooritamise protsenti ajaga, mil jätkuõpet veel ei olnud, siis sooritati neljandal katsel eksameid edukalt 39,8% juhtudest ehk see omakorda näitab, et jätkuõpe on siiski vajalik. Alates jätkuõppe regulatsiooni kehtestamisest (01.02.2020. a) on 2022. a septembri alguse seisuga jätkuõppele suunatud 5589 isikut, kellest jätkuõppe on läbinud 4588. Täpsem statistika jätkuõppe läbimise kohta kategooriate lõikes ja kolmandal ning neljandal katsel sõidueksami edukalt sooritamise protsendid on kajastatud allolevas tabelis. Suunatud Läbitud Läbisaamise % Läbisaamise % jätkuõppesse jätkuõpe kolmandal neljandal alates sõidueksamikatsel sõidueksamikatsel jätkuõppe (enne jätkuõpet) (peale jätkuõpet)  kehtestamisest (01.02.20) Kokku 5589 4588 47.4 47.7 A, A1, A2 78 64 68.9 60 AM 21 16 61.0 56.3 B, B1 4883 4097 45.9 47.1 BE 42 32 64 62.1 C, C1 194 127 53.5 48.3 2022. C1E, CE 292 195 45.7 52.9 a D, D1 59 47 50.0 43.5 T 20 10 69.8 60 septembri alguse seisuga on Transpordiamet 2022. a viinud läbi veidi üle 31 000 sõidueksami ja sõidueksami keskmine edukalt sooritamise protsent on 58. 2021. a viidi läbi 41 804 sõidueksamit, edukalt sooritamise protsent oli 55 ja 2020. a 36 732 sõidueksamit ning 53% sooritas eksami edukalt. Jätkuõppe vähima mahu suurandamine aitab kaasa sõidueksamite edukamale sooritamisele, aitab vähendada korduseksamite arvu ja seeläbi lühenevad järjekorrad sõidueksamile pääsemiseks. Lisaks on Transpordiamet parandanud sõidueksamiprogrammi, et saavutada seeläbi informatiivsed sõidueksamikaardid, mis on jätkuõppe oluliseks sisendiks. Punktiga 10 muudetakse § 33 lõike 1 esimene lause. Kehtiva korra kohaselt on määruses reguleeritud automaatkäigukastiga sõiduki juhtimisõiguse omamisel üleminek manuaalkäigukastiga sõiduki juhtimisõigusele üksnes juhul, kui isik juba omab juhtimisõigust ja juhiluba. Need isikud, kes on autokooli läbinud automaatkäigukastiga sõidukiga õppides, aga kellel juhtimisõigust veel ei ole, peaksid manuaalkäigukastiga juhtimisõiguse saamiseks sooritama kõigepealt sõidueksami automaatkäigukastiga sõidukiga, siis minema uuesti autokooli ja läbima koolituse manuaalkäigukastiga sõidukiga vähemalt 2-tunnises mahus ja seejärel sooritama uuesti sõidueksami manuaalkäigukastiga sõidukiga. Muudatusega võimaldatakse automaatkäigukastiga B-kategooria ja B1-alamkategooria koolituskursuse läbinul, kes pole veel omandanud juhtimisõigust, sooritada sõidueksam manuaalkäigukastiga autoga ilma, et ta peaks eelnevalt sooritama sõidueksami automaatkäigukastiga sõidukiga. Endiselt säilib kohustus läbida sõiduõpe vähemalt kahe sõidutunni mahus manuaalkäigukastiga sõidukiga. Punktiga 11 muudetakse § 33 lõike 2 esimene lause. Muudatusega määratakse D-kategooria koodiga 103 juhtimisõigust omavale isikule õppetöö maht, kui isik veel ei oma B-kategooria juhtimisõigust ja soovib seda omandada. Juhiloale kantud kood 103 tähistab määruse 50 kohaselt üksnes trolli juhtimisõigust. Kuna trolli juhtimine on olemuselt väga sarnane D- kategooria bussi juhtimisele ja kehtiva korra järgi peab D-kategooria bussi juhtimisõigust omav isik, kes soovib taotleda B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, läbima koolituse sõiduõppes vähemalt ühe sõidutunni mahus, siis on mõistlik samas mahus koolituse läbimise nõue kehtestada ka üksnes trolli juhtimisõigust omavale isikule. Transpordiameti statistika kohaselt on selliseid isikuid, kellel on üksnes trolli juhtimisõigus ja puudub B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus jäänud vanast ajast veel veidi alla 400, kehtiva korra järgi ei ole võimalik D-kategooria ja D-kategooria koodiga 103 juhtimisõigust omandada ilma, et taotlejal oleks juba olemas B-kategooria juhtimisõigus. Punktiga 12 muudetakse § 42 lõike 1 punktid 1 ja 2. Muudatus puudutab järelkoolituse korraldajaid. Kehtiva määruse kohaselt võib järelkoolitust läbi viia kõrgkool, mis omab Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba mootorsõidukijuhi õpetaja või liiklusohutuse spetsialisti koolitamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium aga ei väljasta kõrgkoolidele enam koolituslube mootorsõidukijuhi õpetaja või liiklusohutuse spetsialisti koolitamiseks. Säte on määrusesse jäänud ajast, mil Haridus- ja Teadusministeeriumilt oli võimalik selliste koolituste läbiviimiseks koolitusluba taotleda (enne 2015. a 1. juulit kui kehtima hakkas TäKS). Muudatusega sätestatakse, et järelkoolitust võib korraldada rakenduskõrgkool või ülikool, mis korraldab mootorsõidukijuhi õpetaja koolitust. Selleks, et kõrgkool või ülikool saaks järelkoolitust läbi viia, piisabki kui ollakse kõrgkool või ülikool, mis korraldab mootorsõidukijuhi õpetaja koolitust, eraldi luba kool selleks Haridus- ja Teadusministeeriumilt taotlema ei pea. Kehtiv määrus nõuab järelkoolitust korraldavalt mootorsõidukijuhi koolitajalt Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba mootorsõidukijuhi koolitamiseks. Terminit koolitusluba täiskasvanute täienduskoolituse puhul ei ole enam kasutusel ja mootorsõidukijuhi koolitajatel peab olema liiklusseaduse § 111 lõike 1 kohaselt tegevusluba mootorsõidukijuhi koolitamiseks. Seetõttu jäetakse määruse § 42 lõike 1 punktist 2 välja aegunud nõue koolitusluba omada. Seega järelkoolitust võib korraldada ka mootorsõidukijuhi koolitaja, kellel on liiklusseaduse § 111 lõike 1 kohane tegevusluba. Punktidega 13 ja 14 muudetakse § 48 lõiget 1 ja täiendatakse § 48 lõigetega 11–13. Muudatusega jäetakse § 48 lõikest 1 välja teine lause, mis viitas lisadele 2 ja 3. Lisades sätestatud koolituskursuse õpingukaardile ja mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele kantavate andmete loetelu sätestatakse § 48 lõigetes 11 ja 12. Kuna lisades ei ole esitatud koolituskursuse õpingukaardi ja koolituskursuse tunnistuse vormi ja piirdutakse vaid neile kantavate andmete loeteluga, puudub lisa järele vajadus. Lõikega 13 sätestatakse, et koolituskursuse õpingukaardil võib asendada isikukoodi sünniajaga õpilasel, kelle alaline elukoht ei ole Eestis. Koolituskursuse õpingukaardile kantavatest andmetest jäetakse välja punkt, mis käsitles pimeda ajal sõidukijuhtimise koolituse õpingukaardil kajastamist. Kuivõrd pimeda aja sõidutund on osa esmaõppe algastmest, siis on selle tunni kajastamine kaetud punktiga 11, mis kohustab õpingukaardile kandma andmed õppesõidu läbiviimise teema kohta ja ühe teema eraldi välja toomine lisas vajalik ei ole. Mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistusele kantavatest andmetest jäetakse välja tunnistusele seeria tähise kandmise nõue, loobutakse liiklusregistri büroo märke tegemise kohustusest ning pimeda aja koolituse kajastamisest. Eraldi tunnistuse seeria kandmine koolituskurusse tunnistusele ei ole vajalik, piisab tunnistuse numbrist. Samuti ei ole vajalik tunnistusele teha Transpordiameti märget juhtimisõiguse andmise kohta. Transpordiamet kannab otsuse juhtimisõiguse andmise kohta liiklusregistrisse ning liiklusseaduse kohaselt tõendatakse juhiloa vormistamise ajal juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel (LS § 96 lg 7). Transpordiameti märge tunnistusel juhtimisõigust ei tõenda ning pole seega vajalik. Lisaks võib koolituskursuse tunnistus olla elektrooniline ja sellisel juhul oleks Transpordiametil keeruline sellist märget teha. Kehtiva korra järgi on pimeda aja koolitus esmaõppe koolituse osa ning see tuleb igal juhul enne koolituskursuse tunnistuse väljastamist läbida. Seetõttu ei ole vajalik teemat enam eraldi tunnistusel kajastada. Punktidega 15, 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks määruse § 48 lõiked 2 ja 3, muudetakse § 48 lõike 8 teist lauset ning § 50 lõiget 1. Muudatusega loobutakse nõudest, et koolitajal peab olema õpilaste registreerimisleht juhi esmaõppe, täiendusõppe ja juhi lõppastme koolituse läbimiseks. Kuna kehtiva korra järgi tuleb registreerimislehele kantavad andmed hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast õppetöö algust esitada elektrooniliselt Transpordiametile, siis pole vajalik samade andmetega eraldi registreerimislehe koostmaine ja säilitamine. Paragrahvi 48 lõike 8 teisest lausest jäetakse välja viide lõikele 2 ja § 50 lõikes 1 sätestatakse varasemalt § 48 lõikes 2 sätestatud andmed, mis tuleb õppetöö alguses Transpordiametile esitada. Punktiga 16 muudetakse § 48 lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 punkti 1 ning § 50 lõike 3 punkti 1. Muudatusega loobutakse koolituskursuse tunnistuste väljaandmise registris ja õpingukaartide väljaandmise registris vastavalt tunnistuse seeria ja õpingukaartide seeria tähise nõudmisest. Piisab, et tunnistuste ja õpingukaartide väljaandmise registritesse on kantud vastavalt tunnistuse ja õpingukaardi number. Samuti jäetakse välja mootorsõidukijuhi koolituskursuse läbimise andmete elektroonselt Transpordiametile esitamisel koolituskursuse tunnistuse seeria saatmise kohustus. Piisab koolituskursuse tunnistuse numbri saatmisest. Punktiga 19 täiendatakse määruse § 51 lõikega 6. Käesoleva määrusega muudetakse mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavasid ja § 51 lõikega 6 antakse üleminekuaeg, millega võimaldatakse enne 2023. aasta 1. juulit koolitusega alustanutel koolitus lõpetada õpingute alustamise ajal kehtinud õppekava alusel. Punktiga 20 tunnistatakse määruse lisad 1–3 kehtetuks. Lisas 1 kehtestatud juhi esmaõppe korralduse skeemil visualiseeritakse esmaõppe korraldamise etappe, mis on aga määruses endas kirjeldatud ja seega skeemil ei ole regulatiivset mõju (vt ka punkti 3 selgitust). Lisades 2 ja 3 sätestatud koolituskursuse õpingukaardi ja koolituskursuse tunnistuse andmed sätestatakse määruse tekstis (vt ka punktide 13 ja 14 selgitust) ning lisade järgi puudub vajadus. Punktiga 21 kehtestatakse määruse lisad 4 ja 5 ning 7–12 uues sõnastuses. Lisades asendatakse Maanteeameti nimi Transpordiametiga. Lisa 4 tabelis 1 muudetakse AM-kategooria teooriaõppe mahtu seniselt 12 tunnilt 24 tunnile. Liiklusohutuse seisukohast ei ole põhjendatav, et AM-kategooria (näiteks 14-aastase) õppija teooriaõppe maht on poole väiksem, kui A1-alamkategooria (näiteks 16-aastase) õppija teooriaõppe maht. Mõlema kategooria õppurite näol on tegemist sageli varasemat mootorsõidukiga liikluses osalemise kogemust mitteomavate juhikandidaatidega ning vastavate kategooriate õppekavade teooriaõppe õppeväljundid on sisuliselt samad. Samade õpiväljundite saavutamiseks näeb aga AM-kategooria õppekava ette poole väiksema teooriatundide arvu, kui A1- ja A2-alamkategooriate korral. Transpordiameti hinnangul peaksid teooriaõppe mahud antud juhtudel olema võrdsed ja seetõttu tõstetakse AM-kategooria teooriaõppe mahtu 12 tunnilt 24 tunnile. AM-kategooria teooriaõppe õppemahu suurendamist toetab ka teooriaeksamite edukalt sooritamise statistika. Transpordiameti andmete kohaselt on A-kategooria esmaõppe korral teooriaeksami edukalt sooritamise protsent 2022. a septembri alguse seisuga 63. 2021. a sooritasid A-kategooria esmaõppe läbinud teooriaeksamit 64% ja 2020. a 61% juhtudest. Võrdluseks AM-kategooria teooriaeksami on 2022. a septembri alguse seisuga edukalt sooritanud vaid 54% eksamil käinutest (2021. a vastavalt 52% ja 2020. a 49%). Lisa 4 tabelis 3 näidatakse, et D-kategooria koodiga 103 juhtimisõigust omav isik peab B- kategooria juhtimisõiguse taotlemiseks läbima koolituse ühe sõidutunni mahus (vt. selgitust punkti 11 juures) ning D-kategooria ja D1-alamkategooria teooriaõppe õppemahtu, kui taotlejal on B- või C-kategooria juhtimisõigus vähendatakse 40 tunnilt 20 tunnile, kaitseväe ajateenija korral 50 tunnilt 30 tunnile (vt selgitust lisa 10 juures). Veel täiendatakse lisa 4 tabeliga 4, milles sätestatakse juhi jätkuõppe vähimad õppetöö mahud (vt selgitust punkti 9 juures.). Lisas 5 täiendatakse B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava täiendava sõidutunni teemaga. Õppekavva lisatakse riiklikku sõidueksamit jäljendav sõidutund. Sõidutunnis jäljendatakse Transpordiametis läbiviidavat sõidueksamit vastavalt määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodule. Kehtiva korra kohaselt ei ole koolitajal kohustust koolituse lõpus läbi viia sõidueksamit, paljud koolitajad seda hoolimata kohustuse puudumisest siiski teevad. Transpordiamet hinnangul aitab riiklikku eksamit jäljendava sõidu läbiviimine vähendada eksamiärevust riiklikku sõidueksami ees ja seeläbi paraneb riikliku sõidueksami esimesel katsel edukalt sooritanute arv. Transpordiameti statistika kohaselt on kõigi kategooriate keskmine sõidueksami edukalt sooritamise protsent 2022. a septembri alguse seisuga 58, sealhulgas B-kategooria ja B1- alamkategooria sõidueksamit sooritati edukalt 51% juhtudest. 2021. a oli kõikide kategooriate keskmine sõidueksami edukalt sooritamise protsent 55 ja 2020. a 53, sealhulgas B-kategooria ja B1-alamkategooriat sõidueksamit sooritati edukalt 2021. a 48% ja 2020. a 46% juhtudest. Lisaks täiendatakse B-kategooria ja B1-alamkategooria õppekava uute õpiväljunditega. Teooriaõppe teema liiklus kui süsteem alapunkti 1.1.3.2 õpiväljundeid täiendatakse liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähenduste tundmisega. Punkti 1.1.6 sõiduki turvalisus täiendatakse alapunktiga 1.1.6.9, millega nõutakse mootorsõiduki pukseerimisega seonduvate reeglite teadmist. Punkti 1.1.12 täiendatakse alapunktiga 1.1.12.3, millega nõutakse, et õpilane teaks pärast koolitust kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustusega seonduvat. Määruse 50 lisa 2 kohaselt kontrollitakse teooriaeksamil liiklusmärkide, teemärgiste, reguleerimise märguannete, pukseerimise ja liikluskindlustuse alaste teadmiste olemasolu, aga õppekavas ei ole vastavaid õpiväljundeid üheselt välja toodud. Seetõttu täiendatakse õppekava vastavate õpiväljunditega. Õppeväljundite täpsustamine ja täiendava sõiduteema lisamine toob koolitajate jaoks kaasa vajaduse muuta oma õppekavasid ja uute õppekavade kehtestamiseks antakse üleminekuaeg, muudatused hakkavad kehtima 1. juulil 2023. a. Samuti sätestatakse, et vana õppekava alusel alustatud õpingud on lubatud lõpuni viia vana õppekava kohaselt (vt ka punkti 19 ja § 6 selgitust). Lisas 7 suurendatakse kaherattalise AM-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekava teooriaõppe mahtu 12 tunnilt 24 tunnile (vt selgitust lisa 4 muutmise selgituse juures). Lisaks täiendatakse kaherattalise AM-kategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava uute õpiväljunditega. Teooriaõppe teema liiklus kui süsteem alapunkti 1.3.2 õpiväljundit täiendatakse liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähenduste tundmise lisamisega. Punktist 1.6 mopeedi turvalisus jäetakse välja senine alapunkt 1.6.2, mis käsitles mopeedide turvavarustuse elemente ja nende tööpõhimõtet (nt. istmeasendi reguleerimine, juhi ja kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine). Kuna mopeedidel ei ole reeglina istmeasendi reguleerimine võimalik ja ülejäänud alapunktis 1.6.2 kirjeldatud õpiväljundid on juba kajastatud punkti 1.6. teistes alapunktides, ei ole alapunkt 1.6.2 vajalik. Pärast alapunkti 1.6.1 olevad alapunktid nummerdatakse ümber ja punkti 1.6. täiendatakse alapunktiga 1.6.10, millega nõutakse mopeedi pukseerimisega seonduvate reeglite teadmist. Punkti 1.12 käitumine liiklusõnnetuse korral täiendatakse alapunktiga 1.12.3, millega nõutakse, et õpilane teaks pärast koolitust kohustusliku liikluskindlustusega ja kaskokindlustusega seonduvat. Määruse 50 lisa 2 kohaselt kontrollitakse teooriaeksamil liiklusmärkide, teemärgiste, reguleerimise märguannete, pukseerimise ja liikluskindlustuse alaste teadmiste olemasolu, aga õppekavas ei ole vastavaid õpiväljundeid üheselt välja toodud. Seetõttu täiendatakse õppekava vastavate õpiväljunditega. Lisas 8 täiendatakse A1- ja A2-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava uute õpiväljunditega. Teooriaõppe teema liiklus kui süsteem alapunkti 1.1.3.2 õpiväljundit täiendatakse liikluskorraldusvahendite ja reguleerija märguannete tähenduste tundmise lisamisega. Punktist 1.1.6 mootorratta turvalisus jäetakse välja senine alapunkt 1.1.6.2, mis käsitles mootorrataste turvavarustuse elemente ja nende tööpõhimõtet (nt. istmeasendi reguleerimine, juhi ja kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine). Kuna mootorratastele ei ole reeglina istmeasendi reguleerimine võimalik ja ülejäänud alapunktis 1.1.6.2 kirjeldatud õpiväljundid on juba kajastatud punkti 1.1.6 teistes alapunktides, ei ole alapunkt 1.1.6.2 vajalik. Pärast alapunkti 1.1.6.1 olevad alapunktid nummerdatakse ümber ja punkti 1.1.6 täiendatakse alapunktiga 1.1.6.10, millega nõutakse mootorratta pukseerimisega seonduvate reeglite teadmist. Punkti 1.1.12 käitumine liiklusõnnetuse korral täiendatakse alapunktiga 1.1.12.3, millega nõutakse, et õpilane teaks pärast koolitust kohustusliku liikluskindlustusega ja kaskokindlustusega seonduvat. Määruse 50 lisa 2 kohaselt kontrollitakse teooriaeksamil liiklusmärkide, teemärgiste, reguleerimise märguannete, pukseerimise ja liikluskindlustuse alaste teadmiste olemasolu, aga õppekavas ei ole vastavaid õpiväljundeid üheselt välja toodud. Seetõttu täiendatakse õppekava vastavate õpiväljunditega. Lisast 9 jäetakse välja punktid 2.3.6.3 ohutegurid autorongiga sõitmisel, 3.3.12.2 sõitmine kiirteel ja 3.3.16.2 eritalituse sõidukid ning muudetakse punkti 3.3.12.1.2.4, millest jäätakse välja kiirteelt maanteele sõitmise nõuded. Punkt 2.3.6.3. käsitles ohutegureid autorongiga sõitmisel ja vastava teema õpiväljundid on oluline omandada autorongi juhtimisõiguse omandamisel, C-kategooria ja C1-alamkategooria õppekava läbimine ei anna õigust autorongiga sõitmiseks ja seetõttu ei ole vastavad õpiväljundid õppekavas vajalikud. Teema ohud autorongiga sõitmisel on kajastatud määruse 60 lisas 11 BE-, CE- ja DE-kategooria ning C1E- ja D1E-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekavas. Kiirteel sõitmist ja eritalituse sõidukitega sõitmist puudutavad teemad jäetakse lisast välja, kuna sõiduõppes ei ole võimalik kiirteel sõita ja eritalituse sõidukiga erinevates situatsioonides liikluses osaleda, eritalituse sõidukid (või nende kasutamise võimalus) koolitajatel reeglina puudub. Kuna vastavad võimalused praktikas puuduvad, ei ole mõistlik nimetatud õpiväljundeid ka õppekavas nõuda. Lisas 10 muudetakse D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava teooriaõppe vähimat mahtu 40 tunnilt 20 tunnile. Koolitajad on juhtinud tähelepanu, et D-kategooria ja D1-alamkategooria ning C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavade teooriaõppe teemad ja suures osas ka õpiväljundid on kattuvad, aga D-kategooria ja D1-alamkategooria korral nõutakse vähemalt 40 teooriatunni läbimist, võrdluseks C-kategooria ja C1-alamkategooria 20 tunniga. Koolitajate hinnangul on D-kategooria ja D1-alamkategooria teooriaõppe vähim maht liiga suur, ollakse hädas nii suures mahus teemade sisustamisega. Seetõttu vähendatakse D-kategooria ja D1- alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava teooriaõppe õppemahtu 40 tunnilt 20 tunnile. Tegemist on vähima nõutud õppemahuga ja koolitajatel on võimalus oma õppekavas kehtestada ka suuremas mahus koolitus, kui nad seda vajalikuks peavad. Samas tuleb arvestada, et üldise liiklusteooria on isikud omandanud varasemalt B-kategooria õppes. Lisast 11 jäätakse välja punktid 3.3.12.2. kiirtee, 3.3.16.2. eritalituse sõidukid ja muudetakse punkti 3.3.12.1.2.4, millest jäätakse välja kiirteelt maanteele sõitmise nõuded. Teemad jäetakse välja, kuna sõiduõppes ei ole võimalik Eestis saada oskusi kiirteel sõites või eritalituse sõidukiga erinevates situatsioonides, kuivõrd eritalituse sõidukid (või nende kasutamise võimalus) koolitajatel reeglina puudub. Kuna vastavad võimalused praktikas puuduvad, ei ole mõistlik nimetatud õpiväljundeid ka õppekavas nõuda. Lisa tabeli 1 alla lisatakse täiendus, et BE-kategooria ettevalmistamise õppekava koostamisel valib koolitaja oma õppekavva lisa punktides 2 ja 3 sätestatud õpiväljunditest need, mis on asjakohased BE-kategooria õppe läbiviimisel. BE-kategooria ja CE-, DE-kategooria õppekavade vähimad õppemahud on erinevad, aga punktides 2 ja 3 sätestatud õpiväljundid kattuvad. Kuna BE-kategooria korral ei ole vajalik kõigi õpiväljundite saavutamine ja seetõttu on ka minimaalne õppemaht väiksem, täpsustatakse, et koolitaja valib oma õppekavva need õpiväljundid, mis on olulised BE-kategooria autorongi juhtimiseks vajalike teadmiste ja oskuste saavutamiseks. Lisast 12 jäetakse välja alapunkt 1.3.2 ja alapunktid pärast alapunkti 1.3.1 nummerdatakse ümber. Punktist 1.3 mootorratta turvalisus jäetakse välja senine alapunkt 1.3.2, mis käsitles mootorrataste turvavarustuse elemente ja nende tööpõhimõtet (nt. istmeasendi reguleerimine, juhi ja kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine). Kuna mootorratastele ei ole reeglina istmeasendi reguleerimine võimalik ja ülejäänud alapunktis 1.3.2 kirjeldatud õpiväljundid on juba kajastatud punkti 1.3 teistes alapunktides, ei ole alapunkt 1.3.2 vajalik. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ega regionaalarengule. 4.1 Mõju majandusele Eelnõu mõjutab mootorsõidukijuhte koolitavate ettevõtete toimetulekut ja enim väikeettevõtete toimetulekut. Eestis tegutseb natuke alla 300 mootorsõidukijuhi koolitaja, kellest suur osa on väikeettevõtted. Eelnõuga suurendatakse jätkuõppe mahtu ja AM-kategooria teooriaõppe mahtu ning vähendatakse D-kategooria ja D1-alamkategooria teooriaõppe õppemahtu, muudetakse B-, C- BE-, CE- ja DE-õppekavade õpiväljundeid. Muudatuse mõju ulatus on väike. Koolitajad on sageli jätkuõpet ja AM-kategooria teooriaõpet viinud läbi minimaalsest nõutud mahust suuremas mahus, samuti on koolitajad ise hinnanud D-kategooria ja D1-alamkategooria teooriaõppe mahtu liialt mahukaks ja raskesti sisustatavaks. Õpiväljundite muudatus puudutab kiirteel sõitmise nõudeid ning eritalituse sõidukitega erinevates situatsioonides sõitmise nõudeid, mille läbiviimiseks praktikas võimalused puuduvad. B-kategooria õppekavva lisatakse riiklikku sõidueksamit jäljendav sõidutund, mida osad koolitajad on vabatahtlikult järjepidevalt läbi viinud. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kokkupuude muudatusega on reeglipärane. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on vähene, koolitajatele tekib vajadus muuta õppekavasid ent muudatused on väiksed ja praktikas osaliselt juba rakendatud. Muudatuse mõju on ebaoluline. Eelnõuga ajakohastatakse juhtide ettevalmistamisega seotud õppedokumentatsioonile esitatavaid nõudeid ja vähendatakse seeläbi koolitajate halduskoormust. Koolitajalt ei nõuta enam detailset nimekirja õppevahenditest ja tarvikutest, loobutakse kursuse registreerimislehe koostamise kohustusest ja korrastatakse õpingukaardile ja koolituskursuse tunnistusele kantavate andmete loetelu. Muudatuse mõju ulatus on väike, koolitajatele ei too muudatus kaasa erilisi muutusi ja puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Muudatuse avaldumise sagedus on keskmine, kokkupuude muudatuse tagajärgedega on regulaarne, aga mitte igapäevane ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Muudatuse mõju on ebaoluline. 4.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu mõjutab Transpordiameti töökorraldust. Eelnõuga võimaldatakse isikutel, kes ei saa määratud ajaks eksamile tulla, eksamiaeg tühistada. Kehtiva korra järgi on võimalik eksamiaega vaid muuta, tühistamise võimalust ei olnud. Muudatus aitab kaasa eksamiaegade efektiivsemale broneerimisele ja seeläbi aitab vähendada järjekordi sõidueksamile pääsemiseks. Muudatus toob Transpordiameti jaoks kaasa vajaduse arendada eksamitele registreerimise infosüsteemi. Mõju ulatus ja sagedus Transpordiameti jaoks on väiksed, tegemist ei ole mahuka infosüsteemi arendusega. Ka sihtrühma suurus on väike, tõenäoliselt ei leidu palju juhikandidaate, kes soovivad tulevikus eksamiaega tühistama hakata. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Muudatused võimaldavad sõidueksamite aegade efektiivsemat kasutamist. Nii riiklikku sõidueksamit jäljendav sõidutund autokoolis kui täiendav kohustuslikud jätkuõppe tunnid tähendavad, et juhikandidaadid tulevad riiklikule sõidueksamile parema ettevalmistusega. Parem ettevalmistus suurendab juhikandidaadi sõidueksami läbimise tõenäosust (hetkel igal eksamikorral umbes 52%), mis omakorda tähendab rohkem vabu eksamiaegu, lühemaid järjekordi ning väiksemat rahalist kulu juhikandidaatidele tulenevalt väiksemast arvust „katsetustest“. Riikliku sõidueksami broneeringute tühistamise eesmärk on samuti efektiivsemalt ära kasutada Transpordiameti eksamineerijate ressurssi. Automaatkäigukastiga sõiduki juhtimisõiguse omamisel ülemineku manuaalkäigukastiga sõiduki juhtimisõigusele lihtsustamine (eemaldatakse nõue eelnevalt automaatkäigukastiga riikliku sõidueksami sooritamine) vähendab samuti mittevajalike eksamite arvu ning võimaldab seeläbi kasutada eksamineerijate ressurssi eesmärgipäraselt. 4.3 Mõju mootorsõidukijuhi koolitusel osalejale Mootorsõidukijuhi koolitustel osaleb igal aastal üle 20 000 inimese. Transpordiameti statistika kohaselt on 2022. a septembri seisuga teooriaeksamitel käinud 20 204 inimest (2021. a käis kokku 28 517 inimest, 2020. a 24 967 inimest). Sõidueksamitel on käinud 2022. a septembri seisuga 21 699 inimest (2021. a käis 26 465 inimest, 2020. a 23 320 inimest). Kõige arvukamalt on B-kategooria eksamitel käijaid. 2022. a septembri seisuga on käinud B- kategooria teooriaeksamil 13 168 inimest (2021. a kokku 19 186 inimest, 2020. a 16 472 inimest) ja sõidueksamil 21 699 inimest (2021. a kokku 26 465 ja 2020. a 23 320 inimest). Eelnõuga kehtestatakse jätkuõppele senisest suuremad mahud. Muudatusega suurendatakse jätkuõppe vähimat õppemahtu AM-, A-, BE-kategooriate ja A1-, A2-alamkategooriate taotlemise korral kahelt tunnilt kolmele ja B-, C-, CE-, D-, DE-kategooriate ja B1-, BC1-, C1-, C1E-, D1-, D1E-almkategooriate taotlemisel kahelt tunnilt kaheksale. Muudatusel on kaks eesmärki, ühest küljes on senine 2-tunnises mahus koolitus osutunud liiga lühikeseks, et eksamil korduvalt läbikukkunud juhikandidaadid jõuaks omandada ohutud sõiduvõtted, teisest küljest on jätkuõppe mahu tõstmisel ennetav eesmärk, et koolituskursusel osaleja valmistaks ennast juba varasemateks eksamiteks paremini ette ning ei peaks hiljem jätkuõpet üldse läbima. Jätkuõpe tuleb läbida, kui sõidueksamit ei ole õnnestunud kolmel katsel edukalt sooritada. Kui eksamile jõuavad paremini ettevalmistunud juhikandidaadid, paraneb eksamite edukalt sooritamise protsent ja vähenevad järjekorrad sõidueksamile pääsemiseks. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, varasema regulatsiooni kohaselt oli jätkuõppe maht vähemalt 2 sõidutundi, koolitajad viisid seda aga läbi tulenevalt osaleja teadmistest ja oskustest individuaalselt sageli suuremas mahus. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Jätkuõppe peavad läbima vaid need koolituskursusel osalejad, kes pole kolmel katsel suutnud sõidueksamit edukalt sooritada. Jätkuõppele on alates regulatsiooni kehtestamisest (01.02.2020. a) suunatud 2022. a septembri alguse seisuga 5589 isikut, kellest jätkuõppe on läbinud 4588. Sõidueksamil on sellel perioodil käinud ca 60 000 inimest. Muudatus puudutab ca 9% sõidueksamil osalejatest. Ebasoovitavate mõjudena kaasneb risk, et jätkuõppe läheb osaleja jaoks kallimaks ning suurema mahuga jätkuõppe peavad läbima ka need juhikandidaadid, kes oleksid olnud võimelised väiksemas mahus koolituse järel sõidueksami edukalt sooritama. Samas saab isik riske ise maandada pühendudes õppele juba alguses, mis tagab eksami soorituse esimestel katsetel. Arvestades, et B-kategooria sõidutund autokoolis maksab 25–35 eurot, maksab jätkuõpe hetkel oma minimaalse mahu juures 50–70 eurot. Mahu suurendamisel kaheksale tunnile kujuneks jätkuõppe maksumuseks 200–280 eurot. AM-, A1-, A2-, A-kategooria sõidutund maksab 23–40. Jätkuõpe minimaalses mahus maksab 46–80 eurot. Suurenenud mahu juures hakkaks kursus tõenäoliselt maksma 69–120 eurot. C- ja C1-kategooria sõidutund maksab 28–55 eurot. Hetkel on minimaalses mahus koolituse hind 56–110 eurot, muudatuse järel hakkaks jätkuõppe minimaalses mahus maksma 224–440 eurot. C1E-, CE-kategooria sõidutund maksab 41–60 eurot. Hetkel on minimaalses mahus koolituse hind 82–120 eurot, muudatuse järel hakkaks jätkuõppe minimaalses mahus maksma 328–480 eurot. D-kategooria sõidutund maksab 44–60 eurot. Hetkel on minimaalses mahus koolituse hind 88– 120 eurot, muudatuse järel hakkaks jätkuõppe minimaalses mahus maksma 352–480 eurot. T-kategooria sõidutund maksab 46–72 eurot. Hetkel on minimaalses mahus koolituse hind 92– 144 eurot, muudatuse järel hakkaks jätkuõppe minimaalses mahus maksma 368–576 eurot. Samas on teada, et sageli ei ole minimaalses mahus läbitav jätkuõpe piisav ja tegelikkuses viivad koolitajad seda juba praegu läbi suuremas mahus, seega tegelik kulude kasv jätkuõppel osaleja jaoks on tõenäoliselt väiksem. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud. Määruste rakendamisega seonduvalt tuleb Transpordiametil teha arendused, mis võimaldaks eksamite aegu tühistada. Arenduse maksumus on hinnanguliselt u 10 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil. Muudatused eeldavad nii Transpordiameti poolt infotehnoloogilisi arendusi kui ka autokoolide õppeprotsessi muudatusi. Seetõttu antakse muudatuste rakendamiseks üleminekuaeg. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Eelnõu kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Autokoolide Liit ja Liikluskoolitajate Liidule, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžile, Eesti Maaülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile.