Kati Tamtik Teie 28.03.2019 nr 16-7/19-0303-002
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet Meie 25.04.2019 nr 6-3-1/767
[email protected]
Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa
taotlusele seisukoha esitamine
Lugupeetud Kati Tamtik
Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotluse,
millega taotletakse Pakri poolsaare ja Pakri saarte piirkonda avamere kalakasvatuse rajamist.
Veeteede Amet annab hoonestusloa taotlustele hinnangu laevaliikluse ohutuse seisukohalt.
Arvestades lisatud joonisel näha olevaid laevade liikumisteid selles piirkonnas leiame, et
kavandavatel aladel 1, 3 ja 4 kalakasvatuste rajamine häiriks oluliselt Pakri ankruala kasutamist
ning regionaalselt olulistesse Paldiski Põhjasadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse suunduvate ja
väljuvate laevade liikumist. Paldiski sadamate laevakülastuste arv on ca 1800 külastust aastas ning
suurimad laevad võiva olla kuni 250 m pikad ja 36 m laiad. Sadamaid külastatavad laevad on väga
erinevad nii oma otstarbe, suuruste kui ka manööverdusvõimekuste poolest.
Konsulteerisime selles küsimuses ka Paldiski lootsidega, kes on seisukohal, et kavandatavad alad
1 ja 3 piiravad Pakri ankruala selliselt, et sinna liginemine, seal seismine ja alalt lahkumine ei oleks
enam ohutu. Samuti tuleb arvestada, et nimetatud ankruala hakkavad kasutama ka Pakri poolsaare
otsa rajatava LNG terminali külastavad laevad.
Kavandatav ala 4 vähendab aga oluliselt manööverdusruumi niigi kitsas Pakri lahes, arvestades
sealset liikluse tihendust ja laevade mõõtmeid. Paldiski Lõunasadam on üks väheseid sadamaid
Eestis, kuhu tankerid sisenevad ka täislastis. Sadamasse sisenemiseks on vaja kasutada sadama
sissesõidukanalit ja et pööre kanalisse oleks võimalikult sujuv, liigub laev Madise sihi teljest lääne
poole, seega Väike-Pakri saarele ligemal. Kavandatav ala 4 raskendaks aga tunduvalt sellise
manöövri tegemist ning ka kalakasvatuse ohutus selles kohas ei oleks kindel.
Kavandatav ala 2 jääb 75 meetri kaugusele ankrualast. Arvestades seda kasutavate laevade
mõõtmeid ja tiirlemist ümber ankru sõltuvalt tuule suunast, aga ka võimalikku triivimist ankrul
tugeva tuulega vms erakorralisi juhtumeid, on seda meie hinnangul liiga vähe. Samas on selle ala
kõrval ranna lähedal mingil määral vaba ruumi, mistõttu me seda ala täiesti ei välista, kui seda
nihutada ankrualast eemale.
Juhime tähelepanu, et hoonestusloa taotluses viidatud analüüsis „Vesiviljeluse laiendamiseks
sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 /
[email protected] / www.veeteedeamet.ee
Registrikood 70002414
tehnoloogiate elluviidavus“ (Jaanuska 2015) ei ole Pakri piirkonna kaardistamisel laevaliiklusega
ja sellest tulenevate piirangutega üldse arvestanud. Pakri laht ja sellele lähenemisteed koos Pakri
ankrualaga on laevaliikluse jaoks üsna kitsas, kuid üks tihedama laevaliiklusega piirkondi Eestis.
Sellisele merealale avamere kalakasvatuste näol täiendavate takistuste rajamine ei ole meie
hinnangul asjaolusid arvesse võttes mõistlik.
Vastavalt veeseaduse §2210 võib pädev asutus keelduda hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa
oluliseks osaks olev ehitis häiriks laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või
veesõidukite ohutut sildumist.
Lähtuvalt eeltoodust on Veeteede Ameti seisukoht mitte algatada hoonestusloa menetlust alade 1,
3 ja 4 osas ning muuta taotlust ala 2 osas.
Oleme veendunud, et avamere kalakasvatustele on võimalik leida sobivamad alad, mis arvestavad
ka laevaliiklusega. Oleme valmis selles küsimuses oma pädevuse piires igati kaasa aitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaidi Katus
hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse
teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eda Paju
Kert Süsmalainen
6205683,
[email protected]
2