Kiri - Veeteede Amet - dokumendiregister.ee

Failid

Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnam.bdoc2874 KB

Sisu (failidest)

Nimekirja alusel Teie Meie 18.04.2019 nr 7-7/684 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas laekunud ettepanekutest teavitamine Austatud koostööpartner, Viru-Nigula Vallavolikogu algatas 27. juunil 2018 otsusega nr 83 Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise. Üldplaneeringu koostamise algetapis on toimunud planeeringu lähteseisukohtade kujundamine ja KSH kavatsuse väljatöötamine, nimetatud dokumentidele ettepanekute kogumine ning avalik arutelu Viru-Nigula rahvamajas 13. märtsil 2019. Saadame Teile koondtabeli planeeringu koostamise algdokumentidele tehtud ettepanekute ja meie seisukohtadega ning lähtedokumendid. Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamise protsessi käigus tekkivad materjalid avaldame siin: https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-nigulas. Lisad: 1) Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad. 2) Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. 3) Esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad üldplaneeringule ning keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Einar Vallbaum vallavanem Eve Ojala-Bakradze 325 5963 __________________________________________________________________ Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE252200221011939622 44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500 Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee Kirja adressaadid on: Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Põllumajandusuuringute Keskus [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] Rakvere vald [email protected] Vinni vald [email protected] Lüganuse vald [email protected] Telia Eesti AS [email protected], [email protected] valla suurettevõtete list [email protected] valla väikeettevõtete list [email protected] valla mtü-de list [email protected] valla korteriühistute list [email protected] Eesti Lairiba Arenduse SA [email protected] Adven Eesti AS [email protected], [email protected] Elektrilevi OÜ [email protected], [email protected], [email protected] AS Eesti Gaas [email protected] Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad Viru-Nigula 2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 3 2. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ....... 3 2.1. Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ................................ 3 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded .................................................. 3 2.3. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused ............ 11 2.3.1. Valla arenguvisioon ja arengukava eesmärgid ..................................... 12 2.3.2. Kõrgemalseisvad arengudokumendid .................................................. 13 2.3.3. Naaberomavalitsuste arengudokumendid ............................................ 16 2.3.4. Kehtivad õigusaktid ........................................................................... 16 2.3.5. Täiendavate uuringute vajadus ........................................................... 18 2.4. Ametkondade ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks ........................... 18 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS .................................................. 19 3.1. Koostöö ja kaasamine ............................................................................... 19 3.2. Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava .................................................. 23 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ............................... 27 LISA 1. LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE ESITATUD ETTEPANEKUD ................................................................................................. 28 Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 1. SISSEJUHATUS Käesolevas dokumendis on välja toodud Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (ptk 2) ning paralleelselt kulgeva üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi ülevaade (ptk 3). 2. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2.1. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsusega nr 83. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamiseks ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramiseks . Planeeringu koostamise juures peetakse silmas ruumilisi ja funktsionaalseid erinevusi tihe- ja hajaasustuse piirkondade vahel. Koostatava üldplaneeringu eesmärk on kohandada elanikkonna kahanemisest tingitud nii tihe- kui ka hajaasustusega piirkonnad kompaktseks, kvaliteetseks, hästi funktsioneerivaks ja ökonoomseks elu- ja majanduskeskkonnaks, rõhuasetusega elamufondi kaasajastamisele ning äri- ja tootmisalade loomisele. Eesmärgiks on ka soodustada ressurssi (sh energia) säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu kasutamist uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel. 2.2. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §75-st. Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseaduse §75 lõige 2). Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 4 Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 1. Transpordivõrgustiku ja muu Tegeletakse põhjalikult. infrastruktuuri, sealhulgas Sadamad kohalike teede, raudteede, Sadamate arengutingimuste määramine: sadamate ning väikesadamate - Kunda sadama arendamine ja üldise asukoha ja nendest laiendamine. tekkivate kitsenduste määramine. - Soome lahe väikesadamate võrgustiku osana Kunda, Mahu ja Aseri sadama käsitlemine (rekonstrueerimine, ehitamine). - Aseri sadama ja tööstuspargi juurdepääsude rajamine. Lautrite käsitlemine planeeringus. Ettevõtlusalad Ettevõtlust toetava taristu (juurdepääsuteed, tänavad, valgustus, liiklusohutus, kergliiklus) vajaduse täpsustamine. Teed ja transport - Kunda sadam:  rööbastranspordi viimine Kunda sadamani, teiste raudteeharude kaalumine  Kunda linna ümbersõidu ehitamise vajadus sadamani. - Täiendavate teede ehitamise vajaduse selgitamine (põhimaantee nr 1 õgvendus). - Kergliiklusteede ja parklate ehitamine liiklusohutuse ja mitmeliigilise Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 5 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) transpordiühenduse tagamiseks. Plaanitavad kergliiklusteed on Aseri - Rannu, Aseri - Kalvi - Viru-Nigula, Pada - Viru-Nigula - Kunda, Kunda – Kunda - Aru kuni Essuni. - Matkaradade/kergliiklusteede rajamine võrgustikuna: Kronkskaldale, Kunda randa, Mahu-Letipea jt. - Vallateed erakinnistutel – avalikult kasutatavate teede ettepanekute tegemine. - Tänavavalgustuse rajamine. - Parkimise korraldamise põhimõtete käsitlus. - Müratõkete rajamise vajaduse käsitlus. 2. Kohaliku tähtsusega Kompostimisväljakute kavandamine ja jäätmekäitluskohtade asukoha ja Aseri jäätmejaama kavandamine. nendest tekkivate kitsenduste määramine. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise Tuletõrje veevõtuvõimaluste tagamine asukoha ja nendest tekkivate (kaardistamine, ligipääsu tagamine). kitsenduste määramine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning soojamajanduse arendamisel lähtutakse kehtivatest arengukavadest. Täpsustatakse tööstusalade ÜVK temaatikat. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 6 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) Rohelise energia tootmisega seotud alade/vajaduse täpsustamine. Tehnilise taristu trasside asukohtade täpsustamine: gaasitrassid, kõrgepingeliinid, sidevõrgud, taastuvenergeetika (tuulepargid) jt. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise ÜP raames kaalutakse võimalikke maa- asukoha valimine. alasid ja määratakse ehitiste rajamise tingimused. 5. Avalikus veekogus kaldaga Tegeletakse põhjalikult. püsivalt ühendatud või kaldaga Täpsustatakse sadamate arendamise funktsionaalselt seotud ehitise vajadusi ja maakasutustingimusi (seotud üldiste ehituslike tingimuste ja punktiga 1). asukoha määramine. 6. Asustuse arengut suunavate Tegeletakse põhjalikult. tingimuste täpsustamine. Üldplaneeringu koostamisel määratakse asustuse arengut suunavad tingimused tihe- ja hajaasustuses. 7. Supelranna ala määramine. Kavandatakse üldplaneeringu raames (Kunda, Mahu, Kalvi ja Aseri) ja määratakse kasutamistingimused. 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine. Teadaolevalt vajadus puudub. 9. Korduva üleujutusega ala piiri Probleemseid piirkondi käsitletakse määramine mererannal ja üldplaneeringus (nt Lontova piirkond, Padaorg). Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 7 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. 10. Rohevõrgustiku toimimist tagavate Täpsustatakse üldplaneeringu tingimuste täpsustamine ning koostamisel vastavalt 2018. a valminud sellest tekkivate kitsenduste rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud määramine. soovitustele. Koostöös Keskkonnaametiga analüüsitakse elurikkuse säilitamiseks täiendavate tingimuste seadmise vajadust. 11. Kallasrajale avaliku juurdepääsu Täpsustatakse üldplaneeringu tingimuste määramine. koostamisel (nt Aseri sadama territoorium). 12. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi Vähendamise ettepanekud tehakse ÜP suurendamine ja vähendamine. raames. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud peavad olema hoolikalt kaalutletud ja põhjendatud. 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse Teadaolevalt vajadus puudub. tasandil kaitstavate loodusobjektide ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 14. Väärtuslike põllumajandusmaade, Täpsustatakse väärtuslike maastike piire rohealade, maastike, maastiku ja kasutamistingimusi, väärtuslike üksikelementide ja põllumajandusmaade kasutamistingimusi. looduskoosluste määramine ning Üldplaneeringu käigus täpsustub nende kaitse- ja kasutustingimuste maastike üksikelementide ja seadmine. looduskoostluste määramise ja kasutus- /kaitsetingimuste seadmise vajadus. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 8 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 15. Maardlatest ja kaevandamisest Käsitletakse üldplaneeringu koostamisel, mõjutatud aladest tekkivate sh maardlate laienemisega kitsenduste määramine. naabervaldades ja kaevise transportimise mõjuga valla teedele. 16. Miljööväärtuslike alade ja Miljööalade ja üksikobjektide määramine väärtuslike üksikobjektide ja kasutustingimuste täpsustamine. määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 17. Kohaliku tähtsusega Pärandkultuuri ja XX sajandi kultuuripärandi säilitamise arhitektuuripärandi väärtustamiseks meetmete, sh selle üldiste täpsustatakse objektid ja nende kasutustingimuste määramine. kasutustingimused ÜP raames. 18. Planeeringuala üldiste kasutus- ja Tegeletakse põhjalikult. ehitustingimuste, sealhulgas Kunda, Aseri ja Viru-Nigula tööstusalade projekteerimistingimuste andmise ja nende kasutamistingimuste aluseks olevate tingimuste, täpsustamine. maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, Elamumaade vajaduse ja hoonestuse kõrguspiirangu ja kasutustingimuste täpsustamine haljastusnõuete määramine. atraktiivsete ja kaasaegsete elupiirkondade loomiseks. Kasutuseta hoonete edasise kasutuse täpsustamine. Linnalise asustusega alade (tiheasumite) piiride täpsustamine. Elamualade teenindamisega seotud laste mänguväljakute, haljasalade, puhke- ja virgestusalade jms paiknemise täpsustamine ja sidumine kergliiklusteede Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 9 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) võrgustikuga. Elamualasid teenindava taristu kavandamisel arvestamine planeeritud elamumaade osatähtsusega. Elamualade ja haridusasutuste planeerimisel arvestamine rahvastikuprognoosiga. 19. Riigikaitselise otstarbega maa-ala Eeldatavalt vajadus riigikaitselise määramine ning otstarbega maa-ala määramiseks puudub, maakonnaplaneeringus määratud teemat täpsustatakse koostöös riigikaitselise otstarbega maa- Kaitseministeeriumiga. alade piiride täpsustamine. 20. Puhke- ja virgestusalade asukoha Kunda tsemenditööstuse teemapargi ja nendest tekkivate kitsenduste rajamine. Kronkskalda vaateplatvormi ja määramine. laudtee rajamine randa. Uute avalike mänguväljakute rajamine nii Kundas, Viru-Nigulas kui Aseris. Puhkealadele teenindava taristu rajamine (nt Kunda ranna puhkealal). 21. Asula või ehitiste kaitseks Määratakse vajadusel üldplaneeringu õhusaaste, müra, tugeva tuule või koostamise raames. lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 10 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 22. Müra normtasemete kategooriate Käsitletakse üldplaneeringu koostamisel määramine. tulenevalt õigusaktidest. 23. Liikluskorralduse üldiste Määratakse üldplaneeringu koostamisel, põhimõtete määramine. arvestades erinevate liiklejagruppide vajadustega. 24. Krundi minimaalsuuruse Määratakse üldplaneeringu koostamisel määramine. lähtuvalt erinevate alade eripärast ja reguleerimise vajadusest. 25. Alade ja juhtude määramine, mille Määratakse üldplaneeringu koostamisel. esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. 26. Detailplaneeringu koostamise DP koostamise kohustusega alad ja/või kohustusega alade või juhtude juhud täpsustatakse ÜP raames. määramine. 27. Maareformiseaduse ja Täpsustatakse ÜP raames. looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 28. Maaparandussüsteemide asukoha Teema täpsustub planeeringu ja nendest tekkivate kitsenduste koostamisel. määramine. 29. Käesolevas lõikes nimetatud Vajadus täpsustub üldplaneeringu ülesannete elluviimiseks koostamisel. sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 11 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 30. Sanitaarkaitsealaga veehaarete Täpsustub üldplaneeringu koostamisel. asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 31. Muud käesolevas lõikes nimetatud Valla väliruumi arendamise põhimõte ülesannetega seonduvad seadmine (haljastus, skulptuurid, ülesanded. omanäolised objektid). Aseri keskusväljaku rekonstrueerimise/ kujundamise põhimõtete seadmine. Maade munitsipaliseerimisvajaduse täpsustamine. Kunda jõe esimese ajaloolise hüdroelektrijaama paisutuse ja paisu säilitamine ning töösse rakendamise võimaluste täiendav kaalumine hüdroenergia tootmiseks ja kalalahenduse rajamiseks. Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. 2.3. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse: 1. piirkonnale iseloomulikke väärtusi ehk väärtustepõhine lähenemine: planeeringulahenduse väljatöötamisel võimaldatakse arendustegevust erinevaid valla väärtusi kahjustamata. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele ja Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 12 sotsiaalsetele nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti. Vallas on hiljuti arengukava koostamise raames läbi viidud SWOT-analüüs, mille tulemused peegeldavad valla väärtusi (vt Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2019- 2026). 2. valla visiooni, arengukava ja sektorarengukavad, eelkõige on oluline valla uue arengukava sidumine ruumiplaneerimisega; 3. Kunda, Viru-Nigula ja Aseri piirkondade eelnevalt koostatud üldplaneeringud; 4. Kunda, Viru-Nigula ja Aseri piirkondade üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud; 5. ruumilise arengu suunad, mis on paika pandud kõrgemalseisvates arengudokumentides: eelkõige Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ja Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ning nendega seotud teemaplaneeringutes ja Lääne-Viru maakonna arengustrateegias 2030+. Üleriigilise taseme planeeringutest tuleb arvestada koostatava Eesti mereala planeeringuga. 6. Looduskaitse arengukava ja kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; 7. naaberomavalitsuste arengusuunad; 8. Leader-programmi kohalike koostöögruppide mtü Partnerid ja mtü Virumaa Koostöökogu (VIKO) tegevuspiirkonna arengustrateegiad; 9. MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing kalanduspiirkonna strateegia 2015-2022; 10. kehtivad õigusaktid; 11. üldplaneeringu protsessi raames läbi viidud täiendavad uuringud/analüüsid; 12. huvitatud osapoolte ja protsessi kaasatavate ettepanekud. 2.3.1. VALLA ARENGUVISIOON JA ARENGUKAVA EESMÄRGID Viru-Nigula pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused on välja toodud Viru-Nigula valla arengukavas aastateks 2019-2026 (vastu võetud 2018). Arengukava on koostatud ühinemise järgsele territooriumile, mis hõlmab endist Kunda linna, Viru-Nigula valda (osad Lääne-Viru maakonnast) ja Aseri valda (enne osa Ida-Viru maakonnast, nüüd Lääne-Viru maakond), arengukava fookus on seega uue valla ühtsel toimimisel. Valla visioon on järgmine: Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 13 Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu - ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne- Virumaal ‒ meretäis võimalusi. Valla missiooniks on luua parimad eeldused valla elanike heaoluks, ettevõtluse laienemiseks ja kindlaks tulevikuks, tagades avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, valla tasakaalustatud arengu, pärandkultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse koostöös kogukondadega. Viru -Nigula vald on usaldusväärne partner valla arengust huvitatutele. Valla arenguvisiooni saavutamiseks pöörab arengukava tähelepanu järgmistele teemavaldkondadele: 1. Tugev ettevõtlus ja tasuvad töökohad. 2. Elanikusõbralik, turvaline ja miljööväärtuslik elukeskkond. 3. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused. 4. Elujõulised kogukonnad ja vilgas seltsielu. 5. Eesmärgistatud, kaasav ja tõhus valla juhtimine. Iga teemavaldkonna kohta on välja toodud alameesmärgid ja tegevused. Konkreetselt üldplaneeringuga lahendatavad tegevused on üle kantud ptk 2.2 Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded toodud tabelisse. 2.3.2. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENDID Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisimaks suunda andvaks dokumendiks Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 2030+, Aseri vallaosa jaoks ka Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringud annavad suuniseid kolmes põhilises teemavaldkonnas: asustuse suunamine, ruumilised väärtused ja tehnilised võrgustikud. Asustuse suunamisel toovad maakonnaplaneeringud välja kompaktselt ja hajusalt asustatud alad ning annavad nendele arendamise põhimõtted ja tingimused. Viru- Nigula valla seisukohast on oluliseks keskuste ja toimepiirkondade temaatika. Maakonnaplaneeringud vallas linnalise asustuse alasid ei määra. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 14 Kunda tugitoimepiirkond hõlmab Viru-Nigula valla territooriumit ja sellega vahetult piirnevaid alasid Vihula, Haljala ning Sõmeru vallas, Ida-Viru maakonnas ulatub ala Aserini. Tugitoimepiirkonna keskuseks on Kunda linn. Kunda tugitoimepiirkonna eesmärgiks on tugevdada asustusstruktuuri Lääne-Viru maakonna põhjaosas, püüdes suurtööstusliku taustaga Kundale anda tugevamat keskuse rolli oma tagamaa paremaks sidumiseks. Oluline on tagada hea transpordiühendus maakonnakeskuse ga, samuti tugitoimepiirkonna siseselt. Kunda tugitoimepiirkonnas on olulised Kunda linna ühendused Viru-Nigula ning Aseriga, samuti Vihula valla idapoolse osaga, hõlmates peamiselt Rutja, Karepa ja Toolse külasid. Maakonnaplaneeringud suunavad asustust ka keskuste võrgustiku määramisega, kus igale keskuse tasandile on välja toodud vastavad soovituslikud teenused, mida keskus võiks elanike heaolu arvestades pakkuda. Planeeringud määravad piirkondlikuks keskuseks Kunda, kohalikuks keskuseks Aseri ja lähikeskuseks Viru-Nigula. Maakonnaplaneeringu mõistes on alad väljaspool linnalise asustuse alasid maalisteks piirkondadeks, kus võib esineda väiksemaid tihedamaid külakeskusi ja alevikke. Antud asulate arengusuunad ja -tingimused määratakse üldplaneeringu raames. Tehnilise taristu osas käsitlevad nii Lääne-Viru kui Ida-Viru maakonnaplaneeringud põhimaanteed nr 1 kui teatud lõikudes arendatavat maanteed/oluliselt muudetavat maanteed. Lääne-Viru maakonnaplaneering toob täpsemalt välja põhimaantee nr 1 õgvendusvajaduse valla idaosas (Padaoru piirkond), maantee uus trass täpsustub edasise kavandamise käigus. Lääne-Viru maakonnaplaneering rõhutab Kunda sadama olulisust: Kunda sadamat nähakse toimimas nii kauba- kui reisisadamana, millega kaasneb sadama laiendamine, reisiterminaali ja jahisadama rajamine. Sadama väljaarendamine on oluline ka nn Põhjakoridori (Rakvere-Kotka suund) tugevdamiseks. Sadama arengu kavandamisel on oluline tagada sadama elujõulisus ja ettevõtlusala areng, samas tagada ka Kunda linnas hea elukeskkond. Rööbastranspordi osas teeb Lääne-Viru maakonnaplaneering ettepaneku kaaluda võimalusi raudtee rajamiseks Kunda sadamani ning samuti Kunda ümbersõidu rajamist. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 15 Kvaliteetteenuseid pakkuva mereturistile suunatud väikesadamana nähakse Mahu sadamat. Ida-Viru maakonnaplaneering toob samuti välja Aseri kaubasadamana ja Kalvi külalissadamana. Tehnilise taristu osas toob Ida-Viru maakonnaplaneering täiendavalt välja potentsiaalsete tuuleparkide ala Aseri vallaosas, samuti Estlink 2 trassi ja hüdroakumulatsiooni-elektrijaama asukohad. Lääne-Viru maakonnaplaneering toob välja kavandatavate jalgrattateede prioriteedid nii Kunda kui Viru-Nigula kohta; samuti rattamarsruudid seal, kus eraldi kergliiklusteed välja ei ehitata. Ida-Viru maakonnaplaneering samadel alustel kergliiklusteede prioriteete ei erista – välja on toodud põhimõttelised suunad, nt Rannu-Aseri ühendusvajadus. Võimalike riigikaitseliste huvide osas tuleb vallas arvestada Letipea neeme merele orienteeritud harjutusalaga. Vallas asuvad ka riigikaitseliste õppuste läbiviimiseks kasutatavad taktikaalad (valdavalt metsaalad). Ruumiliste väärtuste osas toob maakonnaplaneering välja loodus-, kultuuri- jt väärtused. Peamiseks loodusväärtuseks Viru-Nigula vallas on roheline võrgustik, mis hõlmab sageli ka kaitstavaid loodusobjekte. Kultuuriväärtustest on maakonnaplaneeringusse kantud kultuurimälestised (Ida-Viru maakonnaplaneeringus), planeering suunab ka XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kasutamist. Aladena on välja toodud väärtuslikud maastikud: suur osa valla rannikust on määratletud väärtuslike maastikena. Samuti on maakonnaplaneeringutesse kantud väärtuslike põllumajandusmaade kiht: Lääne-Virumaa mullad on väga kõrge boniteediga (46 hindepunkti), väärtuslikeks on planeeringus loetud põllumaad alates 40 punktist, Ida-Viru maakonnaplaneeringus Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 16 boniteedist alates 38 punkti 1 . Viru-Nigula valda jääb määratud väärtuslikest põllumaadest samas võrdlemisi väike osa. Maakonnaplaneeringud toovad väärtustena välja ka maardlad (nt lubjakivi, kruus, liiv, turvas, põlevkivi ja fosforiit jt). Lääne-Viru maakonnaplaneering näeb ühena kahest maakonna kaevanduspiirkonnast Kunda tsemenditoorme piirkonda, kus olemasoleva tsemenditootmise jaoks on olemas piisavad varud 25 aastaks ning võimalik ka kaevandusi laiendada. Väärtustades Lääne-Viru rannikuala ei soovita maakonnaplaneering karjääride rajamist rannajoonele lähemale kui 3 km. Põlevkivi- ja fosforiidikaevandamise võimalikku vajadust lähitulevikus ette ei nähta. Üldplaneeringu koostamisel on oluline arvestada maakonnaplaneeringust tulenevate suunanäitajatega nii asustuse, ruumiliste väärtuste kui taristute edasisel kavandamisel. Üldplaneeringus tuleb kaaluda maakonnaplaneeringus toodud konkreetsete taristute kavandamise võimalusi. 2.3.3. NAABEROMAVALITSUSTE ARENGUDOKUMENDID Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamisel on asjakohane käsitleda piirnevate omavalitsuste arengudokumente. Üldplaneeringu kontekstis on olulisimateks dokumentideks naaberomavalitsuste üldplaneeringud, mis toovad välja ruumilised arengud vallaga piirnevatel lähialadel, mis võivad mõjutada ka valla arengut. Haldusreformi järgselt on mitmed Viru-Nigula naaberomavalitsused juba koostamas uue ühinenud valla üldplaneeringut (Haljala, Vinni ja Lüganuse), mistõttu on kohane endiste üldplaneeringutega arvestamise asemel teha igakülgset koostööd uute planeeringute väljatöötamisel. 2.3.4. KEHTIVAD ÕIGUSAKTID Üldplaneeringu ja KSH protsesside läbiviimisel lähtutakse PlanS ja KeHJS toodud nõuetest mõlema protsessi vormile ja sisule, valdkondlikult olulised õigusaktid tuuakse vajadusel välja planeeringulahenduse ja KSH aruande vastavates peatükkides. 1 Väärtusliku põllumajandusmaa täpsem kaardikiht ja kasutamistingimused selguvad menetluses oleva väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist reguleeriva seaduseelnõu jõustumisel. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 17 Üldplaneeringu ja KSH koostamisel tuleb arvestada järgmiste õigusaktidega (õigusaktide nimekiri ei ole lõplik, vaid võib protsessi käigus muutuda ja/või täieneda):  Planeerimisseadus  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus  Ehitusseadustik  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus  Looduskaitseseadus  Maapõueseadus  Maaparandusseadus  Muinsuskaitseseadus  Maakatastriseadus  Maareformi seadus  Raudteeseadus  Keskkonnaseadustiku üldosa seadus  Veeseadus  Atmosfääriõhu kaitse seadus  Tööstusheite seadus  Rahvatervise seadus  Jäätmeseadus  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus  Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“  Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „ Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“  Sotsiaalministri 11.02.2017 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” 2.3.5. TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS Üldplaneeringu raames on vajalik koostada järgmised analüüsid või eksperthinnangud:  Ettevõtluskeskkonna analüüs: olemasoleva ettevõtete ja sadama kitsaskohad ja arengusuunad, võimalike uute ettevõtete arenguperspektiiv (sh ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted).  Viru-Nigula valla riskikaardi koostamine: riskikaardi koostamisel arvestatakse riskidega nii hädaolukorraseaduse mõistes (elutähtsate teenuste toimepidevus) kui ka kemikaaliseaduse mõistes (ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted). Analüüside ja eksperthinnangute koostamise metoodika tuleb täpsustada pakkujatel üldplaneeringu konsultandi leidmiseks korraldatava riigihanke raames. 2.4. AMETKONDADE ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Üldplaneeringu ja KSH algatamise järgselt on esitanud seisukohad üldplaneeringu ja KSH koostamiseks Veterinaar- ja Toiduamet ning Päästeamet. Planeeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas on täiendavalt ettepanekuid esitanud mitmed ministeeriumid, ametkonnad, ettevõtjad, elanikud jt huvitatud osapooled. Ettepanekute koondtabel on toodud antud dokumendi lisas 1 (eraldi dokumendina). Ettepanekute põhjal on täiendatud nii LS kui KSH VTK dokumente. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 19 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS Kuna üldplaneering ja KSH on paralleelselt kulgevad ja tihedalt seotud protsessid, siis on järgnevalt välja toodud kaasatavad osapooled ja kaasamise ajakava mõlema protsessi kohta. 3.1. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Kaasatavad osapooled Üldplaneering kui omavalitsuse pikaajaline ruumiline arenguplaan sünnib kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate huvigruppide koostöös. Lähtuvalt PlanS kaasatakse üldplaneeringu ja KSH koostamisse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaas neva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasamise viisid Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud, avalikud arutelud jne), mille tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel viiakse läbi lisaks planeerimisseaduses nõutud avalikele aruteludele töökoosolekuid. Temaatiliste töökoosolekute (sh ametkondadega nõupidamiste) vajadus täpsustub üldplaneeringu koostamise protsessi raames. Piirkondlikult toimub planeeringulahenduse läbiarutamine Kundas, Viru-Nigulas ja Aseris. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 20 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Rahandusministeerium Planeeringu järelevalve Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Kaitseministeerium Riigikaitse Teavitatakse e-kirjaga, korraldamine kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Majandus- ja Sadamate, sh Teavitatakse e-kirjaga, Kommunikatsiooni- väikesadamate kutsutakse osalema avalikel ministeerium arendamine. aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Keskkonnaministeerium Maapoliitika Teavitatakse e-kirjaga, kujundamine, kutsutakse osalema avalikel reformimata riigimaad aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Siseministeerium Riigipiiri kaitse Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitsealade ja - Teavitatakse e-kirjaga, kinnismälestiste ja kutsutakse osalema avalikel nende kaitsevööndite aruteludel, vajadusel viiakse ning kultuuripärandi läbi töökoosolekuid. kaitse ja tasakaalustatud avaliku huvi kaitsmine Terviseamet Rahvatervise ja Teavitatakse e-kirjaga, tervisekaitse kutsutakse osalema avalikel valdkondade aruteludel, vajadusel viiakse järelevalve piirkonnas läbi töökoosolekuid. ÜP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi Keskkonnaamet Keskkonnakaitse ja Teavitatakse e-kirjaga, protsessi vastavuse kutsutakse osalema avalikel tagamine seaduses aruteludel, vajadusel viiakse nõutule läbi töökoosolekuid. Maa-amet Riigi omandis oleva Teavitatakse e-kirjaga, maa valitseja kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Maaeluministeerium Väärtuslike Teavitatakse e-kirjaga, põllumajandusmaade kutsutakse osalema avalikel säilimine aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 21 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Põllumajandusamet Maaparandus- Teavitatakse e-kirjaga, süsteemide korrashoid kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Päästeamet Turvalise ja ohutu Teavitatakse e-kirjaga, keskkonna loomine kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Maanteeamet Esindab riigi huvi Teavitatakse e-kirjaga, maanteede hooldamisel kutsutakse osalema avalikel ja rajamisel, samuti aruteludel, vajadusel viiakse tegevusi riigiteede läbi töökoosolekuid. kaitsevööndis Lennuamet Ohutu lennundus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Politsei- ja Riigi turvalisus Teavitatakse e-kirjaga, Piirivalveamet kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Tarbijakaitse ja Ohutusalane järelevalve Teavitatakse e-kirjaga, Tehnilise Järelevalve kutsutakse osalema avalikel Amet aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Veeteede Amet Veesõidu ohutus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Planeeringuala ettevõtted Majandusliku Teavitatakse teadetega potentsiaali ajalehtedes, Ametlikes suurendamine Teadaannetes ja valla kodulehel. Kaasatakse ettevõtluskeskkonna analüüsi raames. Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga Teavitatakse teadetega elukeskkond ajalehtedes, Ametlikes Teadaannetes ja valla kodulehel ning enamkäidavates kohtades (nt kauplused, kultuurimajad). Oodatakse osalema avalikel aruteludel ja piirkondlikel töökoosolekutel. Planeeringuala MTÜ-d ja Kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga SA-d elukeskkond suuremat arvu elanikke Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 22 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) koondavaid ja aktiivses tegevuses olevaid MTÜ-sid. Kutsutakse osalema piirkondlikel töökoosolekutel ja avalikel aruteludel. Veterinaar- ja Toiduamet Taudistunud Teavitatakse e-kirjaga. põllumajandusloomade matmispaikade määramise võimalikkus. Riigimetsa Majandamise Riigimets Teavitatakse e-kirjaga. Keskus planeeringualal MTÜ Eesti Erametsaliit Metsaomanike huvide Teavitatakse e-kirjaga. kaitse Virumaa Rannakalurite Kalasadamate Teavitatakse e-kirjaga. Ühing MTÜ arendamine ja koelmualade taastamine Naaberomavalitsused Naaberomavalitsuste Teavitatakse e-kirjaga. (Haljala vald, Rakvere arengu edendamine ja vald, Vinni vald ja avaliku huvi kaitsmine Lüganuse vald) Tehnovõrkude ja - Teenuste pakkumine Teavitatakse e-kirjaga. rajatiste valdajad ning teenusega seotud taristu rajamine. Elektrilevi OÜ, Elektrivõrk ja -liinid Elering AS planeeringualal Gaasivõrk Eesti Gaas AS planeeringualal Eesti Lairiba Arenduse Sidetaristud, - Sihtasutus, Telia Eesti AS, paigaldised ja -liinid Elisa Eesti AS ja Tele2 planeeringualal Eesti AS Eesti Keskkonnakaitse Teavitatakse e-kirjaga. Keskkonnaühenduste tagamine avalikes Koda (EKO) huvides Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 23 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Viru-Nigula Valla mitmekülgne Teavitatakse e-kirjaga. vallavalitsuse hallatavad areng Kutsutakse osalema asutused piirkondlikel töökoosolekutel ja avalikel aruteludel. Planeeringu ja KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 3.2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EELDATAV AJAKAVA Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist esialgset ajagraafikut (eeldusel, et hankeleping üldplaneeringu ja KSH konsulteerimiseks sõlmitakse aprillis 2019). Versioon: 03/04/2018 ÜP ja KSH etapid Tähtaeg Vastutaja Märkused ÜP ja KSH algatamine. 27. juuni 2018 otsusega Vallavolikogu nr 83. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse september 2018 – Vallavalitus ja (VTK) esialgse versiooni koostamine. detsember 2019 konsultant ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute jaanuar – veebruar 2019 Vallavalitsus ja küsimine (PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt konsultant ja asutustelt; tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva), ettepanekute läbiarutamine, täienduste sisseviimine. ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK (koos esitatud märts – aprill 2019 Vallavalitsus ja ettepanekutega) avalikustamine valla veebilehel ja konsultant. avalikul tutvustusel Konsultatsioonihanke läbiviimine. märts – aprill 2019 Vallavalitsus ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine, sh piirkondlikud aprill 2019 – detsember Vallavalitsus, konsultant töökoosolekud. 2020 Uuringute/analüüside läbiviimine. aprill 2019 – detsember Konsultant 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab jaanuar – veebruar 2020 Vallavalitsus vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust). ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku märts 2020 Vallavalitsus, konsultant tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 25 ÜP ja KSH etapid Tähtaeg Vastutaja Märkused nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust). Vallavolikogu komisjonide ja -volikogu seisukoht märts 2020 Vallavalitsus, esitatud arvamuste kohta. Vallavolikogu ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt aprill 2020 Konsultant avaliku väljapaneku tulemustele. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse mai – juuni 2020 Vallavalitsus; andmine (esitatakse kooskõlastamiseks kooskõlastavad ja planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele arvamust andvad ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja osapooled asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust). ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine kooskõlastamise juuli – august 2020 Vallavalitsus, konsultant ja arvamuste andmise tulemustele vastavalt. Arvamuste esitajatele vastamine. ÜP vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku kuulutamine september 2021 Vallavolikogu Vallavolikogu otsusega. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine september – detsember Vallavalitsus Keskkonnaametilt. 2021 ÜP avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; detsember – jaanuar Vallavalitsus avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse 2021 § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust). ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu veebruar 2021 Vallavalitsus, konsultant (avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust). Kui ettepanekuid ei esitata, on võimalik arutelust loobuda. ÜP avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste avaldamine veebruar (märts) 2021 Vallavalitsus valla veebilehel. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 26 ÜP ja KSH etapid Tähtaeg Vastutaja Märkused ÜP ja KSH aruande täiendamine avaliku väljapaneku veebruar 2021 Vallavalitsus, konsultant tulemustele vastavalt. Vajadusel arvamuste esitajatele vastamine. ÜP ettepaneku ja KSH aruande esitamine järelevalve märts 2021 Vallavalitsus, konsultant teostamiseks-heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. ÜP heakskiitmine (järelevalvaja kiidab üldplaneeringu märts – mai 2021 Rahandusministeerium heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib järelevalvaja tähtaega pikendada 90 päevani). Vajadusel ÜP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja juuni 2021 Vallavalitsus, konsultant täiendamine vastavalt esitatud seisukohtadele. Vajadusel ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastuste (vajaduse ilmnedes) Vallavalitsus, konsultant, ringi, avalikustamise ja avaliku arutelu kordamine (kui kooskõlastavad muudatused muudavad ÜP põhilahendust või tekib osapooled. vajadus KSH aruande oluliseks muutmiseks). ÜP kehtestamine Vallavolikogu otsusega. juuni lõpp 2021 Vallavolikogu täpsustub ÜP kehtestamise ajaks ÜP kehtestamisest teavitamine maakonnalehes, juuli 2021 Vallavalitsus vallalehes, valla veebilehel, Ametlikes Teadaannetes, samuti kõigi huvitatud osapoolte, koostöö tegijate ja kaasatute teavitamine. Kehtestatud ÜP esitamine Rahandusministeeriumile ja juuli 2021 Vallavalitsus Maa-ametile. ÜP ülevaatamine (viis aastat pärast kehtestamist ja iga 2026 Vallavolikogu viie aasta tagant). ÜP ülevaatamise tulemuste kokkuvõtte esitamine Vallavalitsus riigihalduse ministrile (kuue kuu jooksul peale ülevaatamist). Versioon: 03/04/2018 3.3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Viru-Nigula vallavalitsus Kasemäe 19, 44107 Kunda Tel 325 5960, e-post [email protected] Juhtrühma moodustavad: Raido Tetto, majandusvaldkonna juht, tel 325 5968, 503 2591, e -post [email protected] Kristi Jõemets, ehitusspetsialist, tel 322 9632, 5305 9960, e-post [email protected] Marit Laast, planeerimis- ja maakorraldusspetsialist, tel 322 9631, e-post [email protected] Heiko Källo, keskkonnaspetsialist, tel 325 5967, 5374 1160, e -post [email protected] Eve Ojala-Bakradze, arendusjuht, tel 325 5963, e-post eve.ojala-bakradze@viru- nigula.ee Juhtrühma kuuluvad ka Viru-Nigula Vallavolikogu majanduskomisjoni ja arengukomisjoni liikmed (täpsustamisel). Vajadusel kaasatakse juhtrühma ka teisi spetsialiste ja eksperte. Üldplaneeringu konsultant on: Täpsustub hanke läbiviimise järel. Planeeringu töörühm: Täpsustub hanke läbiviimise järel. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 28 LISA 1. LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE ESITATUD ETTEPANEKUD Ettepanekute koondtabel on toodud eraldiseisva dokumendina. Versioon: 03/04/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Viru-Nigula 2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 2 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..............................................................................................3 2. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS .................................................3 2.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus ............................ 3 2.2. Olulisemad eesmärgid ja väljakutsed ........................................................... 4 2.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ..................................... 4 2.2.2. Sotsiaalne keskkond ............................................................................. 5 2.2.3. Ettevõtluskeskkond .............................................................................. 6 2.2.4. Tehniline taristu ja teed ........................................................................ 7 2.2.5. Ajalooline ja kultuuriline keskkond ...................................................... 8 2.2.6. Looduskeskkond .................................................................................. 9 2.2.7. Keskkonnatervis................................................................................. 11 2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ................................................................................................... 12 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS ................................................... 14 3.1. Koostöö ja kaasamine ning ajakava ............................................................ 14 3.2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostanud eksperdid ............................................................................ 14 LISA 1. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ........................................ 17 Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 3 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. SISSEJUHATUS Käesolevas dokumendis on toodud Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (KSH VTK, vt ptk 2) ning paralleelselt kulgeva ja tihedalt seotud üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade (ptk 3). 2. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 2.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Viru-Nigula valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu ja KSH algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsusega nr 83. Üldplaneeringu kehtestamisel peab KOV olema veendunud, et on planeeringulahenduse koostamisel arvestanud asjakohaste avalduvate mõjudega. Selle eesmärgi saavutamiseks on PlanS-i pandud KOV-ile ülesanne hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid (sh tervise) ja looduskeskkondlikke mõjusid (vt täpsemalt ptk 3.3). Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hind amine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa ja nendega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele 1. KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel keskkkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsust eni jõudmine. 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 4 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Piiriülest keskkonnamõju üldplaneeringu elluviimisega ette ei ole näha. KSH koostamine lähtub Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtadest: arvestatakse samade sisenditega nagu on toodud lähteseisukohtade dokumendi ptk 2.3. Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks KSH aruande koostamisele. 2.2. OLULISEMAD EESMÄRGID JA VÄLJAKUTSED Järgnevates alapeatükkides on väljat toodud erinevate teemavalkondade olulisemad eesmärgid ja väljakutsed. Enam tähelepanu vajavaid teemavaldkondi on käsitletud pikemalt. Mõjutatava keskkonna põhjalikum taustinformatsioon on toodud lisas 1. 2.2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Joonis 1. Viru-Nigula valla paiknemine Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 5 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Viru-Nigula (312,58 km 2 , 5843 elanikku 2 ) asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas Soome lahe ääres, piirnedes Haljala, Rakvere, Vinni ja Lüganuse vallaga. Valla suuremateks keskusteks on Kunda linn ning Viru-Nigula ja Aseri alevikud, kus elab kokku ca 76% valla elanikest. Kunda linn on Lääne-Virumaa kontekstis oluliseks tööstus- ja logistikalinnaks (tsemenditootmine, Kunda sadam), samuti valla põhiliseks teenuskeskuseks ja töökohtade pakkujaks. Viru-Nigula ja Aseri alevik toimivad piirkondlike väiksemate keskustena. Valda läbib olulise transpordikoridorina põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, valla territooriumil on võimalik ka trassikoridori muutumine ja sellest tulenevad võimalikud funktsionaalsed muutused. ÜP ja KSH raames on eelkõige oluline pöörata tähelepanu ühinenud valla funktsionaalsetele seostele ja toimimisele: valla koostoimimi sele uue territooriumina. 2.2.2. SOTSIAALNE KESKKOND Rahvastik ja asustus Lähiaastatel jätkub valla rahvastiku kahanemine ning elanikkonna vananemine , mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ruumiliselt nii eakate kui ka noortele/lastele suunatud teenuste tagamisele (eelkõige Aseris). Rahvaarvu säilitamise nimel on eelkõige oluline üldplaneeringu ja KSH käigus tähelepanu pöörata atraktiivse elu - ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Sotsiaalne taristu Valla peamised teenused koonduvad põhilistesse keskustesse ja asuvad funktsioonide sobivusel ka ühes hoones. Üldplaneeringu koostamisel on otstarbekas analüüsida erinevate teenuste kättesaadavust valla erinevates osades ja teha vajadusel ettepanekud kättesaadavuse parandamiseks. 2 Allikas: Statistikaamet Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 6 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.2.3. ETTEVÕTLUSKESKKOND Ettevõtlus Tuginedes valla arengukava protsessi raames koostatud valla profiilis toodud informatsioonile (vt lisa 1), on üldplaneeringu koostamisel oluline soodustada erineva ettevõtluse arengut vallas: vajalik on täpsustada suurtööstuste ruumi- ja taristuvajadusi, samuti sadamaga seotud ettevõtete ruumi- ja liikumisvajadusi. Samaaegselt on oluline toetada teistesse tegevusaladesse kuuluvaid ettevõtteid: soodustada nii traditsiooniliste (põllumajanduslikke) kui ka puhkeotstarbeliste ja kõrget elukvaliteeti toetavate ettevõtete arengut vallas. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Viru-Nigula vallas asuvad Maa-ameti portaali ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel kaks suurõnnetuse ohuga ettevõtet: Estonian Cell AS ja Baltic Tank AS, mis mõlemad paiknevad Kunda linnas. Ettevõtete ohualade raadiused on vastavalt 77 m ja 128 m. Teadaolevalt uusi ohtlikke või suurõnnetusega ohuga ettevõtteid rajamisel ei ole. Ohtliku ettevõtte staatuse võivad kõige suurema tõenäosusega saavutada ta nklad, kui paigaldatakse gaasikütuse tankimisseadmed ja ka põllumajandusettevõtted, kui kütusena hakatakse kasutama vedelgaasi. Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma koostöös Päästeametiga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette ohtlike või suurõnnetusega ohuga ettevõtete asukohad, tuleb KSH aruandes hinnata sellega seotud riske, valida neile sobivaim asukoht (õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes), anda üldine Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 7 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus hinnang doominoefekti võimaluse kohta ja tuua välja, milliseid meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks-tagajärgede leevendamiseks. Kui konkreetseid asukohti ei kavandata, tuleb üldplaneeringuga sätestada tingimused ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamiseks (mida ei määratleta olulise ruumilise ehitisena Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 järgi), nende tegevuses muudatuste tegemiseks ja nende ohualasse planeerimiseks, nt sätestada detailplaneeringu kohustus, kui see ei tulene automaatselt plan eerimisseadusest. ÜP ja KSH protsessis arvestatakse olemasolevate ja võimalike uute ohtlike ettevõtete ning riskide maandamise vajadusega. 2.2.4. TEHNILINE TARISTU JA TEED Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni edaspidises arengus on vajalik ühisvee- ja kanalisatsioonitorustike-rajatiste, hüdrantide ning sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine vastavalt arengukavadele. ÜP ja KSH raames tuleb pöörata tähelepanu valla erinevates osades tuletõrjevee tagamisele. Soojusvarustus Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt arengukavadele (Kunda linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2015 -2025, Aseri valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026). Olulisi muudatusi üldplaneering soojamajanduse arendamisel ei kavanda. Teedevõrk Üldplaneeringu raames pööratakse tähelepanu kergliiklusvõrgustiku arendamisele ja seostamisele naabervaldadega ning teede ja tänavate kvaliteedi tõstmisele Kundas, Viru-Nigulas ja Aseris. Üldplaneeringu raames täpsustatakse parklate vajadust. Samuti kaalutakse uute teede rajamise vajadusi – nt Kunda ümbersõit sadamani, põhimaantee uue trassi kavandamise võimalusi. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 8 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sadamad Kundas asub üks Eesti ja põhjaranniku olulistest kaubasadamatest, mille kaudu transporditakse nii tahket kui vedellasti (nt paberipuu, hakkepuit, saepurugraanul, turvas, killustik ja saepalk; kips, tsement jt). Sadamat külastab aastas 400-600 laeva ja käideldakse 1,5-1,8 miljonit tonni erinevaid laste. Seoses Kunda lahes kilu - ja räimepüügi aktiviseerumisega on suurenenud kalalaevade sadama külastus. Kaubasadama tegevusest tulenevalt on raskeveokite liiklussurve Kunda linna läbivale transiitteele võrdlemisi kõrge ning kasvav. Kunda sadamat nähakse tulevikus enam ka reisi- ja jahisadamana. Kvaliteetseid teenuseid pakkuva väikesadamana nähakse Mahu sadamat. ÜP raames pööratakse tähelepanu Kunda sadamale ja taristuvajadusele , samuti Aseri ja Mahu sadamate arendamisele. Planeeringu raames täpsustatakse teiste sadamate funktsioone, sh arvestades merelt-maale (jahituristid) ja maalt-merele (kohalik kasutaja) vajadusi. Raudtee Valda läbib Rakvere-Kunda kaubaraudtee (19 km), mis on AS Kunda Trans omanduses ja mida kasutatakse kaupade-toorme transpordiks. Üldplaneeringu raames kaalutakse täiendava raudteetrassi rajamise vajadusi ja võimalusi Kunda sadamani. 2.2.5. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Üldplaneeringu raames on kohane väärtuslike maastike kasutustingimuste ülevaatamine, sh ilusate vaatekohtade ja kaunite teelõikude kajastamine ja kasutustingimuste määramine. ÜP ja KSH raames täpsustatakse pärandkultuuri ja XX sajandi arhitektuuripärandi kaitse- ja kasutamistingimusi. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 9 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Miljööväärtuslikud alad on määratud valla territooriumil kehtestatud üldplaneeringutega: Aseri valla ja Kunda linna üldplaneering miljööväärtuslikke alasid ei määranud Viru-Nigula üldplaneeringuga on määratud erinevad alad, sh hoonekompleksid ja üksikobjektid (nt tuuliku vare). ÜP ja KSH raames on oluline täpsustada miljööväärtuslike alade käsitlust ja määratavate alade kasutamistingimusi. 2.2.6. LOODUSKESKKOND Looduskeskkonnast tulenevalt on olulisimad teemad maavarad, põhjavesi ja rannikualad. Geoloogia ja maavarad ÜP ja KSH raames on oluline arvestada praeguse ja võimaliku kaevandustegevuse ja selle keskkonnamõjudega (sh tooraine transport). Tulenevalt aluspõhja ja pinnakatte eripärast on oluline pöörata tähelepanu meetmetele, mis tagavad pinnase ja põhjavee/veekogude kaitse. Põhjavesi ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu valla põhjavee kaitstuse tagamisele, vajadusel täpsustatakse ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseks potentsiaalseid alasid. Meri ja pinnaveekogud Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste puhul tuleb tähelepanu pöörata pinnase reostuse ja veekaitse teemadele seoses sadama, tööstuse- ja ettevõtluse võimaliku arenguga. Elamu-, tootmis- ja tööstusalade kavandamisel tuleb hinnata, kuidas kavandatakse sademevee ärajuhtimine, veevarustus ja kanalisatsioon. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 10 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu käigus hinnata mererannikul arendustegevusega kaasnevaid mõjusid. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud tehakse nii mere kui teiste veekogude ääres. Tähelepanu pöörata kallasrajale ligipääsude tagamisele. ÜP ja KSH raames hinnata võimalusi lokaalsete üleujutusprobleemide vältimiseks. Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi tuleb üldplaneeringu koostamisel üle vaadata ja vajadusel täpsustada (nt tugialade ja koridoride ruumikujude eristamine, ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni rakendamine jms) lähtudes olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast. Seejuures saab aluseks võtta uue juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes 3. Rohelise võrgustik täpsustamisel pöörata tähelepanu ka linnasisestele struktuuridele Kundas, samuti maakonnapiiriülestele ühendustele. Kaitstavad loodusobjektid Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada olemasolevate kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitletavad konkreetsed objektid selguvad üldplaneeringu tööprotsessi käigus. Natura 2000 alad Viru-Nigula valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Eelhindamise etapis prognoositakse kavandatava tegevuse tõenäolist mõju Natura 2000 aladele, sh vajadusel koosmõjus teiste kavandatavate tegevustega ning hinnatakse, kas on 3 Rohevõrgu planeerimisjuhend https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku -planeerimisjuhend_fin.pdf Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 11 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus võimalik objektiivselt järeldada, et ebasoodne mõju on välistatud. Vajadusel/võimalusel liigutakse edasi asjakohase hindamise etappi , seda juhul kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad ebasoodsat mõju omavad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Vääriselupaigad Vääriselupaikade väärtustamist ja selleks võimalikke meetmeid kaalutakse üldplaneeringu koostamisel. 2.2.7. KESKKONNATERVIS Heited õhku, välisõhu kvaliteet Üldplaneeringu ja KSH raames on oluline pöörata tähelepanu tööstuslik ele ja soojamajandusega/energeetikaga seotud heiteallikatele. Radoon Üldplaneeringu ja KSH raames pööratakse tähelepanu radooniriskile ja selle negatiivse mõju leevendamise võimalustele. Müra ja vibratsioon Maakasutuse kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata, et oleks tagatud välisõhu kvaliteedi seisund ning hinnata kavandatavate muutustega kaasnevaid keskkonnamõjusid, vajadusel välja tuua sobivad keskkonnameetmed. Jäätmed Tööstuslike jt jäätmekäitluskohtade puhul on oluline tagada nende keskkonnaohutus. Üldplaneeringu täpsusastmes on eelkõige tarvis tähelepanu pöörata jäätmejaamade toimimisele ja biojäätmete (aia- ja haljasala jt biolagunevad jäätmed) eraldi kogumiseks kompostimisväljakute kavandamisele. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 12 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Väljakujunenud tavapraktika, mida toetab direktiiv ja Eesti õigusaktid, on pigem looduskeskkonna-keskne lähenemine. Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaal-kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud. Kui soovitakse, et KSH käsitleks traditsiooniliselt hinnatavatele valdkondadele ja olulistele mõjudele täiendavalt asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid või looduskeskkondlikke mõjusid, siis tuleb vastavat vajadust ja hindamise ulatust väl ja selgitada KSH VTK etapis, kaasates erinevaid asjaomaseid asutusi ja huvigruppe. Keskkonnamõjude laiapõhjalise ehk asjakohase mõjude hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab E estis aset leidvate ühiskondlike protsessidega, samuti Viru-Nigula valla, Lääne-Viru maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Kui planeerimismenetluses ilmneb mõni täiendav asjakohane mõju, mida nimetatud mõjude hindamine ei kata, tuleb läbi viia vastava valdkonna asj akohase mõju hindamine, et tagada tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne. Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju st rateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju iseloomu ja ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes . KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi: Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 13 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus looduskeskkonnale, sh põhja- ja pinnavesi, väärtuslikud põllumajandusmaad, roheline võrgustik, loodusväärtuslikud alad ja objektid; tehiskeskkonnale, sh tehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus, riigikaitselised vajadused; sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh ettevõtluskeskkonnale, teenuste ja töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (müra, välisõhu kvaliteedi jm raames); ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, sh erinevatele kultuuriväärtuslikele objektide ja aladele. KSH aruandes kirjeldatakse keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või keskkonnameetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, hetkeseisuga piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadus el kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist, vastavusanalüüse jne. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 14 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Objektipõhist hindamist, tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust, ei teostata. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub planeeringualaga tutvumine, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS 3.1. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE NING AJAKAVA Üldplaneeringu ja KSH protsessi kaasatavad osapooled, kaasamise viisid ja ajakava on toodud Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade dokumendis (ptk 3.1. ja 3.2). 3.2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Viru-Nigula vallavalitsus Kasemäe 19, 44107 Kunda Tel 325 5960, e-post [email protected] Juhtrühma moodustavad: Raido Tetto, majandusvaldkonna juht, tel 325 5968, 503 2591, e -post [email protected] Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 15 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Marit Laast, planeerimis- ja maakorraldusspetsialist, tel 322 9631, e-post [email protected] Heiko Källo, keskkonnaspetsialist, tel 325 5967, 5374 1160, e -post [email protected] Eve Ojala-Bakradze, arendusjuht, tel 325 5963, e-post eve.ojala-bakradze@viru- nigula.ee Kristi Jõemets, ehitusspetsialist, tel 5305 9960, e-post [email protected] Juhtrühma kuuluvad ka Viru-Nigula Vallavolikogu majanduskomisjoni ja arengukomisjoni liikmed (täpsustamisel). Vajadusel kaasatakse juhtrühma ka teisi spetsialiste ja eksperte. KSH väljatöötamise kavatsuse koostaja on: Hendrikson&Ko OÜ Raekoja plats 8 , 51004 Tartu Tel 740 9800, e-post: [email protected] Töörühma moodustavad: planeerija/KSH juhtekspert, üldplaneeringu osakonna juhataja Pille Metspalu projektijuht, sotsiaalmajanduslikud mõjud Ann Ideon looduskeskkonna ekspert, välisõhk, ohtlikud ettevõtted Juhan Ruut looduskeskkonna spetsialist, taimestik ja loomastik Kaile Peet looduskeskkonna spetsialist, müra Veiko Kärbla looduskeskkonna spetsialist, põhja- ja pinnavesi Ethel Simmul looduskeskkonna spetsialist, geoloogia Epp Zirk KSH juhtekspert Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJSe § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis. Omab teadusmagistri kraadi inimgeograafias; Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 16 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999, planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates aastast 2005; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust 60 tunni ulatuses ja läbinud KSH juhteksperdi koolituse 60 tunni mahus, tunnistus nr KSH006 (korraldaja KeMÜ); on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Juhtekspert Pille Metspalu kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Üldplaneeringu konsultant ja KSH aruande koostaja on: Täpsustub hanke läbiviimise järel. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 17 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 1. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE Mõjutatava keskkonnaülevaate koostamisel on toetutud valla arengukava raames 2018. a koostatud valla profiilile, erinevatele avalikele andmekogudele, registritele jms allikatele. 1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Joonis 1. Viru-Nigula valla paiknemine Viru-Nigula (312,58 km 2 , 5843 elanikku 4 ) asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas Soome lahe ääres, piirnedes Haljala, Rakvere, Vinni ja Lüganuse vallaga. Valla suuremateks keskusteks on Kunda linn ning Viru-Nigula ja Aseri alevikud, kus elab kokku ca 76% valla elanikest. Kunda linn on Lääne-Virumaa kontekstis oluliseks tööstus- ja logistikalinnaks (tsemenditootmine, Kunda sadam), samuti valla põhiliseks teenuskeskuseks ja töökohtade pakkujaks. Viru-Nigula ja Aseri alevik toimivad piirkondlike väiksemate keskustena. 4 Allikas: Statistikaamet Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 18 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Valda läbib olulise transpordikoridorina põhimaantee nr 1 Tallinn -Narva, valla territooriumil on võimalik ka trassikoridori muutumine ja sellest tulenevad võimalikud funktsionaalsed muutused. 2. SOTSIAALNE KESKKOND 2.1. RAHVASTIK JA ASUSTUS Viru-Nigula valla rahvaarv oli Statistikaameti andmetel 1.01.2018 seisuga 5843 inimest 5. Valla rahvastik on kahanev – vähenev ja vananev. Perioodil 2008-2018 vähenes rahvastik Viru-Nigula vallas 1351 inimese ehk 18,4% võrra. Piirkondlikult on kahanemine toimunud ka erineva kiirusega: Aseri on kahanenud kiiremini kui Kunda ja Viru-Nigula vallaosad. Rahvastiku kahanemine antud perioodil on tingitud negatiivsest loomulikust iibest, samuti negatiivsest rändesaldost. Rändesaldo on Kunda ja Viru-Nigula osas samas viimastel aastatel (2016-17) pöördunud positiivseks. Valla rahvastiku vanusjaotuses on ruumiliselt teatud erinevused (vt joonis 2): vanuspüramiid on ühtlasem Viru-Nigulas: mõnevõrra enam on keskealisi mehi, mis on omane maavaldadale – mehed on elukohaeelistustes püsivamad ja vähem rändealdid kui naised. Kundas ja Aseris hakkab vanuseline raskuskese koonduma eakate ja eelkõige naiste poole. Vallaosade vanuspüramiididel on ka emakeele (rahvuse) mõõde – REL 2011 andmetel oli Aseri elanikest ~56% vene emakeelega, Kundas vastavalt ~38% ja Viru-Nigulas ~5%. Vananemine on mõnevõrra kiirem ja järsem just vene emakeelega rahvastiku osas: noorte tööealistena sisserännanud jõuavad praegu kõrgesse vanusesse, teisalt on rahvastiku juurdekasv madal, sest sündimuskordajad venekeelse elanikkonna seas pisut madalamad kui eestlaste seas. Statistikaameti koostatud klasteranalüüsi 6 põhjal on vallaosade rahvastikuprotsessid mõnevõrra erinevad ja kuuluvad erinevatesse tüüpidesse: Kunda on mitte - ääremaaline, Viru-Nigula riskiga ääremaastuda ja Aseri ääremaaline. 5 Allikas: Statistikaamet 6 Tammur, A., Tiit, E-M., Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades. Klasteranalüüs. Statistikaamet 2015 Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 19 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tulevikuprognoos on ebasoodsaim Aseri vallaosa kohta: laste arv on taastootmiseks liiga madal ja tööealisi on vähe, mistõttu vananemine toimubki põhiliselt negatiivse loomuliku iibe tagajärjel. Prognoos hindab perioodi 2015-2030 vähenemiseks - 21,8…-23,2 %. Kahanemist Kunda ja Viru-Nigula osas on hinnatud pisut väiksemaks: -18,4…-19,7%. Versioon 03/04/2019 Joonis 2. Viru-Nigula valla erinevate osade rahvastiku koosseis seisuga 1.01.2018 (Allikas: Statistikaamet) 2.2. SOTSIAALNE TARISTU Eelkooliealiste jaoks tegutsevad vallas Kunda, Viru -Nigula ja Aseri lasteaiad. Üldharidust pakuvad kolm kooli – Vasta Kool, Aseri kool 7 ja Kunda Ühisgümnaasium. Huvikoolidest tegutsevad Kundas ja Aseris muusikakoolid. Raamatukogud ja noortemajad/-toad asuvad kõigis kolmes suuremas keskuses. Tegutseb Viru-Nigula Kultuurikeskus, mis koosneb Kunda klubist ning Aseri ja Viru-Nigula rahvamajadest. Kundas asub tsemendimuuseum ja Viru-Nigulas koduloomuuseum, mis ühendati üheks vallavalitsuse hallatavaks asutuseks Viru- Nigula Muuseumid. Erinevaid treeninguvõimalusi pakuvad valla koolide võimlad, keskuste spordihooned/vabaajakeskused, välipuhkealad ja -rajad. Tegutsevad erinevad spordiklubid: moto- ja autospordi, jooksu- jt klubid. Kunda spordihoones asub ka ujula. Avaliku teenusena asub Kundas hooldekodu ja päevakeskus, Viru-Nigulas sotsiaalmajutusüksus. Lisaks tegutseb Aseris MTÜ Lille Turvakodu, Kundas eakate kodu West-Wind ja Villa Alfred. Psüühilise erivajaduse erihoolekannet pakub AS Hoolekandeteenused. Perearsti vastuvõtud toimuvad kõigis kolmes keskuses. Kundas asub ka eraldi tervisekeskus (sh hambaravi). Kundas paikneb Karell Kiirabi AS kiirabibrigaad. Raviteenused on kättesaadavad ka Rakveres. Apteegid asuvad Kundas ja Aseris. 3. ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. ETTEVÕTETE PROFIIL Valla ettevõtluse raskuskese koondub Kunda linna, tootmistöökohti on ka Viru - Nigula ja Aseri alevikes. Arengukava raames koostatud valla profiil toob välja, et 2018. a alguses oli vallas registreeritud 586 ettevõtet, millest 95% on alla kümne töötajaga väike-ettevõtted. Statistikaameti andmetele tuginedes on vallas 10-49 töötajaga ettevõtteid kümme ja 7 Aseri ja Vasta koolid tegutsevad kool -lasteaiana. Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 22 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus enam kui 50 töötajaga neli: AS Kunda Nordic Tsement, AS Estonian Cell, AS Lajos asuvad Kunda linnas ja Wienerberger AS Aseris. AS Kunda sadam kuulub kontserni Baltic Maritime Logistics Group. Valla profiil toob samuti välja, et lisaks tegutsevad Kunda linna territooriumil ja lähipiirkonnas suurettevõtete filiaalid (enamik neist puidufirmad) peakontoritega välismaal ja mujal Eestis. Viru-Nigula aleviku (lähiala) suurimateks tööandjateks on Viru -Nigula Saeveski AS ja Flexa Eesti AS. Rannu külla kavandatakse 2019. a käivituvat saetööstu st. Statistikaameti 2017. a andmetel tegutses enim valla ettevõtteid põllumajanduses - metsamajanduses (19%), nii töötlevas tööstuses kui ka veonduses 11%, ehituses 9%, hulgi- ja jaekaubanduses 14%. 4. TEHNILINE TARISTU JA TEED 4.1. ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise aluseks on ühinemiseelsete omavalitsuste ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavad jt. Põhilisteks arengusuundadeks on olemasolevate süsteemide renoveerimine ning vajadusel laiendamine. Kunda linnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks arengukava aastateks 2017-2033. Ühisveevärgiga on Kundas ühendatud ~98% elanikest, ühiskanalisatsiooniga 90%. Ühiskanalisatsiooniga on liitumat a peamiselt Sadama tee ja Lontova piirkonna elanikud. ÜVK-ga kavandatakse ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus kõigile Kunda linna reoveekogumisala elanikele, arendatakse välja lahkvoolne kanalisatsioon Jaama, Koidu tänaval, Rakvere mnt-l ning Selja teel, ühendatakse ühiskanalisatsiooniga Lontova ja Sadama tee piirkond ning rekonstrueeritakse enamik linna amortiseerunud ühisveevärgi ning -kanalisatsioonitorustikest. Sademeveekanalisatsiooni on linnas võrdlemisi vähe (2,2 km Võidu, Jaama, Kalevi ja Lasteaia tänavate piirkonnas). Sademeveesüsteemid on amortiseerunud ja ei suuda sademevett piisavalt vastu võtta/ära juhtida. Uus süsteem on rajatud Selja tee - Rakvere mnt remondi käigus. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 23 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kundas kuulub olmevee- ja reovee kanalisatsioon OÜ-le Kunda Vesi, sademevee kanalisatsioon kuulub vallale. Viru-Nigula vallaosas on ühisveevarustus Viru-Nigula alevikus, Vasta ja Pada külas (ühised puurkaevpumplad). Ühiskanalisatsioonisüsteem on olemas Viru -Nigula alevikus (renoveeritud 2012) ja Pada külas. “Viru -Nigula valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2025” toob välja eelolevate aastate investeeringuvajadused. Aseri vallaosas on Aseris ja Rannu külas (sh Kõrtsialuse küla) tagatud veevarustus ning reovee kogumine Aseri alevikus asuvasse puhastusseadmesse. Kestla külas on ühisveevärk. Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas aastateks 2013-2025 ei planeerita suuremahulisi investeeringuid vee - ja kanalisatsiooni taristusse. Aseri valla arengukavas 2016-2022 nähakse ette vee- ja kanalisatsioonitorustike laiendamist endiste aiandusühistute aladele. Valla ühise ÜVK arengukava koostamist lähiajal ette ei nähta, olemasolevaid süsteeme arendatakse edasi eraldisesivate arengukavade kaudu. Hajaasustuses toimivad lokaalsed lahedused nii veevarustuses kui reovee käitlemisel. Hajaasustuses jääb veevarustus toimima tuginedes individuaalsetele salv- või puurkaevudele. Reoveekäitluseks on hajaasustuses erinevaid võimalusi: immutamine, omapuhasti rajamine või reovee kogumismahuti paigutamine. Reoveekogumisalad on vallas määratud Kunda linnas, Viru-Nigula ja Aseri alevikes ning Vasta külas. Kunda linnas on ÜVK arengukava andmetel kokku 21 hüdranti (2016. a seisuga), teatud hüdranditüüpide puhul on veevarustusega olnud probleeme. Teadaolevalt on hiljem linnas täiendavaid hüdrante rajatud. Lisaks on Kunda linnas tuletõrjevett võimalik võtta neljast reservuaarist, vajadusel saab vett kätte ka sadamast ja Lontova silla juurest. Viru-Nigula vallaosas on kolm tuletõrje veevõtukohta: katlamaja juures, endise vallamaja juures ja OÜ Veduk territooriumil. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 24 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4.2. SOOJUSVARUSTUS Kaugküttesüsteemid on välja arendatud Kundas, Viru-Nigulas ja Aseris. Süsteemide põhiliseks arengusuunaks on torustike ja katlamajade renoveerimine, ka sobivamale küttele üleminek. Kunda linnas moodustab kaugküttesüsteemi kaks katlamaja ja ligi 7 km pikkune torustik. Kaugküttesüsteemi kuuluvad kõik linna allasutused. Eraldi ga asiküttega katlamajad on Kunda tsemendimuuseumis ja Kunda klubis. Kunda linna soojavarustuse edasist arengut suunab “Kunda linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2015-2025“. Viru-Nigula alevikus on kaugküttesüsteemiga ühendatud elamud ja ühiskondlikud hooned. Soojatrasse on rekonstrueeritud 2013. a, hetkel toimub katlamajas kütmine saepuru baasil (võimalik üleminek hakkepuidule). Eraldi keskküttekatlamaja (pelletid ja kergkütteõli) teenindab Vasta kooli hooneid. Algatatud on valdkondliku arengukava koostamine. Aseri alevikus on olemasoleva kaugküttevõrgu kogupikkus 2,6 km, kaugküttevõrgu peatrass renoveeriti 2010. aastal. Aseri kaugküttepiirkonna kaugküttevõrk vajab täiendavaid investeeringuid kateldesse ja trasside renoveerimisse. Soojusmajanduse arenguvajadusi ja -võimalusi käsitletakse valdkondlikus arengukavas “Aseri valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026”. Valla territooriumil tegutsevatel asutustel ja ettevõtetel on oma katlad, kütteks kasutatakse saepuru ja hakkepuitu. Üksikud ettevõtted kasutavad tootmisr uumide kütteks ka puidukütte katlaid. Hajaasustuses on valla soojamajandus lahendatud lokaalküttega. Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt arengukavadele. Olulisi muudatusi üldplaneering soojamajanduse arendamisel ei kavanda. 4.3. TEEDEVÕRK Viru-Nigula valla teede kogupikkus on 384 km. Valla teid on nendest 142,5 km ja tänavaid 14,8 km (sh Aseri alevikus 9,3 km, Viru -Nigula alevikus 5,5 km). Enamik valla teedest on kruusakattega. Kohalike teede seisund on rahuldav, valdav osa kruusateid vajavad remonti. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 25 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kunda linnas on teede kogupikkus on 32,7 km, neist suurem osa asfalteeritud ja valgustatud. Nii tänavad kui tänavavalgustus vajavad remonti. Kõnniteedega tänavate pikkus on 11,7 km, jalg- ja jalgrattateede pikkuseks on 4 km. Linna piiridesse jääb neli silda. Riigimaanteedest asuvad vallas: Põhimaantee: nr 1 Tallinn - Narva Tugimaantee: nr 20 Põdruse – Kunda – Pada Kõrvalmaanteed: nr 18104 Mõntsi tee nr 17117 Pada – Sonda nr 17157 Kunda mõis – Sämi nr 17158 Kunda - Malla – Ojaküla nr 17159 Unukse – Mahu nr 17160 Viru-Nigula – Aseri nr 17166 Haljala – Karepa nr 17170 Võle – Vainupea – Kunda nr 17172 Kunda – Selja Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva on nii Lääne-Viru kui Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ välja toodud kui muudetava trassikoridoriga maantee. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ toob eelkõige välja vajaduse õgvendada maanteed Padaoru piirkonnas. Maakonnaplaneering võimalikku uut trassikoridori ei esita. 4.4. RAUDTEE Valda läbib Rakvere-Kunda kaubaraudtee (19 km), mis on AS Kunda Trans omanduses ja mida kasutatakse kaupade-toorme transpordiks. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 26 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND 5.1. VIRU-NIGULA VALLA AJALOOLINE KUJUNEMINE JA ASUSTUS Praegune Viru-Nigula vald moodustus 2017. a ühinemise järel Kunda linnast ning Viru-Nigula ja Aseri vallast. Valla suuremateks keskusteks on vallasisene linn Kunda, Viru-Nigula ja Aseri alevikud, hajaasustus jaguneb 43 külaks. Esimesed arheoloogilised leiud pärinevad Viru-Nigula vallas mesoliitikumist – Kunda Lammasmäe leiud annavad nime Kunda kultuurile. Muinasaja asustusest annavad märku mitmed linnusekohad (Koila linnamägi, Keldrimägi) ja asulakohad, samuti kalmed, ohvrikivid jt arheoloogilised leiud. Keskajal rajati mitmed mõisad, praegu asuvad vallas Kalvi, Koogu, Kund a, Malla, Pada, Samma, Selja, Varudi ja Vasta rüütlimõisahooned / -kompleksid, Viru-Nigula kirikumõis; vallas asusid ka Aseri, Tüükri ja Unukse kõrvalmõisad. Mõisahoonete seisukord on erinev. Viru-Nigula tööstuslike asulate areng oli seotud tooraine (nt p angaalustes maardlates leiduv sinisavi) ja asukoha eelistega. Kundas rajati üks Venemaa esimesi tsemenditehaseid 1870. aastal. 1905 valmis Rakvere-Kunda raudtee ja võeti kasutusele Kunda raudteejaam. II maailmasõja järgsel perioodil laienes linn tööstuslinnana: ehitati elamuid ja teenindavaid asutusi. Aseri aleviku areng on eelkõige seotud Aseri tsemenditehase rajamisega 1899, seejärel 1922. a tellisetehase rajamisega. II maailmasõja järgsel perioodil omandas Aseri elamute ja teenindushoonete rajamisega väikelinnalise ilme. Viru-Nigula alevik on tekkinud Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnakeskuse ümber. Viru- Nigula kiriku vanemad osad pärinevad eeldatavalt 13. sajandist, kirikut on mitmel korral üles ehitatud. Valla rannikualad on ajalooliselt olnud seotud kalapüügi ja rannakaubandusega, oluline on olnud Soome seos: kaubavahetus, tööalane (soome sulased), kultuurilised seosed. Soome kaubavahetusest – sõbrakaubandusest – kasvas hiljem välja ka piiritusevedu. Täna hoitakse traditsioone Sõbralaadaga, mis üle kahe aasta toimub Soomes ja Eestis. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 27 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5.2. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD Viru-Nigula valla kultuuriväärtuslikud objektid ja alad erinevad oma kaitsestaatuselt ning sellest tulenevatest tingimustest. Muinsuskaitseseadusega on vallas kaitstud 374 muinsuskaitseobjekti. Viru-Nigula vallas asuvad järgmised kinnismälestised 8: 7 ajaloomälestist (sh kalmistud, (ühis)hauad, mälestussambad). 277 arheoloogiamälestist (linnused, asulakohad, kalmed, kultusekivid jt) 87 ehitismälestist (sh tsemenditehaste hooned-rajatised, pastoraadi- ja mõisahooned) 5 kunstimälestist (hauaristid) Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringud 2030+ on määranud väärtuslikud maastikud ning maastike kasutustingimused. Viru-Nigula valla väärtuslikeks maastikeks on maakonnaplaneeringuga määratud maakonna I klassi väärtuslikud maastikud: Letipea-Mahu Malla-Iila-Kutsala-Padaorg Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik II tähtsusklassi (maakondliku tähtsusega) maastikuks on määratud Kiviküla. Ida-Viru maakonnaplaneering määrab Aseri vallaosas Kalvi, Rannu ja Lüganuse-Purtse väärtuslikud maastikud. Väärtustamist vajavateks objektideks on vallas pärandkultuuriobjektid ja XX sajandi kultuuriväärtuslikud objektid, mille kasutamistingimused määratakse üldplaneeringuga. Vajadusel tehakse ettepanek ka objektide kaitse alla võtmiseks. Pärandkultuuri objektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus. Viru-Nigula vallas on sellisteks kohtadeks nt põlised talukohad, metsavahikordonid, turbaaugud ja paemurrud, mõisa- ja 8 Üldplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta vallasmälestisi. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 28 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus taluhooned (meiereid, magasiaidad, sepikojad, võrgukuurid), piirikupitsad; samas ka militaarajalooga seotud objektid nagu raketibaas, helgiheitja, vangilaagrite asukohad jt. XX sajandi kultuuripärandi objekte on vallas üheksa – nendeks on valdavalt tsaariaegsed hooned, aga ka nõukogude ja vabariigiaegsed hooned 9: Kunda-Malla vallamaja Kalvi vallamaja Viru-Nigula kihelkonnakool Lontova sadama hoonestus Kivitee Viru-Nigula kalmistu ees Kunda raudteejaam Elamu (Lasteaia 2) Veetorn-elamu (Kasemäe 17) EELK Kunda Kolmekuninga kirik Miljööväärtuslikud alad on määratud kehtestatud üldplaneeringutega. Aseri valla ja Kunda linna üldplaneering miljööväärtuslikke alasid ei määranud Viru-Nigula üldplaneeringuga on määratud erinevad alad, sh hoonekompleksid ja üksikobjektid (nt tuuliku vare). 6. LOODUSKESKKOND 6.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD Viru-Nigula vald jääb valdavalt Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalale. Valla põhjaosas kulgeb Põhja-Eesti klint, kus paljanduvad Kesk- Ordoviitsiumi kivimid, klindi alumises osas ja klindi all ka Kambriumi ladestu kivimid (liivakivid, aleuroliidid, sinisavid). 9 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, XX sajandi arhitektuuri alamregister Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 29 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Aluspõhja lõikavad mitmed põhja-lõuna suunalised mattunud orud (nt Kunda ja Pada ürgorg). Hilisema maakerke tõttu on moodustunud mitmed rannikul kulgevad klindiastangud, mis kohati on mattunud kvaternaarisetete alla. Pinnakatte paksus varieerub piirkonniti – kõige õhem on see klindiplatoodel (Malla klindiplatoo, Kalvi klindisaar 20-40 cm), paksem mattunud orgudes ja klindieelsel madalikul (kuni ca 30 m). Pinnakattes levivad valdavalt erinevad glatsiolimnilised liivad, rannikumadalikul (nt Letipea poolsaarel) ka liivased-kruusased Limneamere setted. Laiguti leidub turvast, moreeni ja glatsiofluviaalse tekkega purdsetteid (kruus, liiv, aleuriit, savi jms). Maastikuliselt jääb Viru-Nigula vald suures osas Viru lavamaale ja Soome lahe rannikumadalikule. Lavamaa alvaritele on iseloomulikuks õhukeste karbonaatsete muldade ning kaltsifiilsete taimekoosluste ülekaal. Rannikumadaliku laius on vallas ebaühtlane – laiem on see Letipea poolsaarel, kitsam Aseri piirkonnas, kus klint jookseb piki ran nikut kuni ca 50 m kõrgusel merepinnast. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea poolsaarel. Põhja -Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused liigirikka pangametsa kasvuks. Maavarad Maa-ameti kaardirakenduse ja Eesti maavarade 2017. aasta koondbilansi 10 andmetel jäävad Viru-Nigula valda osaliselt või tervikuna järgmised maardlad: Kruusamaardla  Kõrtsi (reg kaart 779) - pindala 6,36 ha; Liivamaardlad  Toolse (reg kaart 809) - pindala 50,33 ha;  Letipea (reg kaart 928) - pindala 133,16 ha;  Rihila (reg kaart 372) - pindala 27,31 ha;  Voorse (reg kaart 330) - pindala 0,89 ha; Lubjakivimaardlad 10 https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2017.pdf?t=20180627085517 Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 30 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Kunda (reg kaart 18) - pindala 2426,88 ha;  Rannu (reg kaart 472) - pindala 171,47 ha;  Suurkõrtsi (reg kaart 808) - pindala 33,06 ha; Turbamaardlad  Varudi (reg kaart 258) - pindala 938,63 ha;  Selja (reg kaart 355) - pindala 200,9 ha;  Rannu (Kestla) (reg kaart 540) - pindala 434,68 ha;  Kunda (reg kaart 356) - pindala 285,38 ha;  Sämi (reg kaart 415) - pindala 649,86 ha;  Kure (reg kaart 524) - pindala 1374,06 ha;  Mahu (reg kaart 252) - pindala 441,8 ha; Savimaardlad  Kunda (reg kaart 21) - pindala 82,69 ha;  Aseri (reg kaart 152) - pindala 39,19 ha; Fosforiidimaardlad  Aseri (reg kaart 191) - pindala 12 205,67 ha;  Toolse (reg kaart 193) - pindala 10 109,52 ha; Põlevkivimaardlad  Eesti; Pada uuringuväli (reg kaart 4) - pindala 3037,67,52 ha;  Eesti; Uljaste uuringuväli (reg kaart 31) - pindala 2560,41ha. Viru-Nigula vallas on maavara kaevandamisload (Keskkonnaregistri 14.02.2019 seisuga) antud Kunda lubjakivimaardla, Kunda ja Aseri savimaardlate, Varudi turbamaardla ning Toolse liivamaardla mäeeraldistel. Täiendavad kaevandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Suurkõrtsi lubjakivimaardlas (menetlus algatatud 28.01.2019), Letipea liivamaardlas ning Varudi turbamaardlas (load kehtivad kuni 16.08.2019 ja 27.03.2038). Vallas toimuva kaevandamistegevuse kõrval on oluline arvestada ka naabervaldades toimuva kaevandamistegevusega, mis funktsionaalselt on seotud või mõjutab Viru - Nigula valda (nt kaevise transport Viru-Nigula vallas, AS Kunda Nordic Tsement karjääri laienemine Rakvere vallas, kaevandustegevus Vinni vallas (endine Rägavere vald)). Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 31 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.2. PÕHJAVESI Viru-Nigula vallas levivatest veekompleksidest kasutatakse joogiveeks kvaternaari, ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekse. Ühisveevärgis kasutatakse põhiliselt kambriumi-vendi veekompleksi põhjaveekihtide põhjavett, mis on ülalpool lasuvatest paremini kaitstud ja veerikkam. Ülemiste veekomplekside põhjavett kasutavad eelkõige eratarbijad. Aluspõhjaliste veekomplekside kaitstus on hea rannikumadalikul ja jõeorgudes. Samas jääb valdav osa asustusest pigem nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladele – nt Kunda linnas jääb hästi kaitstud rannikumadalikule sadamakompleks, samas valdav osa elupiirkondadest asub nõrgemalt kaitstud klindiplatool. Erandiks on Aseri alevik, kus veekomplekside kaitstus on parem (vt joonis 3). Põhjaveevaru probleemiks on veetase Aseriaru küla kaevudes, mis sademetevaesel perioodil jäävad kuivaks ning elanikud jäävad ilma veeta. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 32 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Põhjavee kaitstus Viru-Nigula vallas (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus) 6.3. MERI JA PINNAVEEKOGUD Viru-Nigula vald piirneb põhjast Soome lahega. Rannikumere moodustab siin valdavalt kuhjetasandik: merepõhi ja rannik on moreensete setete rikas, leidub kivikülve ja rändrahne. Letipeal asub Eesti suurim maapealne rändrahn (Ehalkivi, ümbermõõt ~50 m). Kohati moodustuvad hoovuste kuhjest liivaseid leetseljakud ja laugemaid madalikke (Kunda laht). Rannikul moodustuvatest lahtedest on suurim lainetusele võrdlemisi sule tud Kunda laht. Lahes on laevateed on Kunda sadamani süvendatud. Letipea poolsaarest ida suunas on rannik enam liigendatud, vahelduvad neemed ja väiksemad lahed. Kalvi piirkonnast algab ida suunas kulgev võrdlemisi sirge pankranniku ala, mida liigendavad vähesel määral sadamakohad ja jõesuudmed. Valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda. Jõed suubuvad Soome lahte, suurimateks on Kunda, Pada, Toolse ja Erra jõgi. Soome lahe vesikonna jõgedele on omane väike lang jõe ülem- ja keskjooksul ning suur alamjooksul (terrassid, joad, kärestikud). Kunda jõgi (65,9 km, valgla 535,9 km 2 ) saab alguse Pandivere kõrgustikult, kulgedes piki aluspõhjalist ürgorgu mereni. Alamjooksul kulgeb jõgi piki kanjonorgu. Kunda jõgi on peamiselt alamjooksul tugevasti muudetud veekogu, mis on põhjustatud jõe paisutamisest (Kunda HEJ ja tsemenditehase vana pais). Kunda jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Toolse jõgi (25,2 km, valgla 84,3 km²) suubub Soome lahte Toolse külas. Jõgi kuulub Ubja-Kohala maantee sillast kuni suubumiseni merre lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 33 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Pada jõgi on Sämi–Sonda–Kiviõli maanteest suubumiseni merre samuti arvel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikana, samuti on elupaigaks määratud Pada jõe lisajõgi Kongla oja. Jõgede keskkonnaseisund. Keskkonnaagentuuri 2016. a seireandmetele tuginedes on Kunda jõgi valdavalt kesises seisundis, seisundit on heaks hinnatud Kunda linna piires. Kunda jõe seisundit on hinnatud neljas erinevas lõigus, perioodil 2014 -2016 on olulist paranemist märgata jõe alamjooksul Kunda alumisest HEJ paisust suudmeni, kus koondseisund on paranenud hinnangust „halb“ hinnanguni „hea“. Antud lõigust ülesvoolu ei ole jõe koondseisundi hinnang muutunud. Keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes on kesiseks hinnatud ka Toolse jõe seisund. Jõe ökoloogilist seisundit on perioodil 2013-2014 hinnatud heaks, seejärel on seisund 2015. a langenud halvaks ning 2016. a paranenud kesiseks. Keskkonnaagentuur on hinnangus välja toonud ökoloogilise seisundi mittehead näitajad. Kunda jõe puhul on nendeks paisudest põhjustatud kalastiku näitajad, fenoolide sisaldus ja hapnikusisaldus; Toolse jõe puhul on välja toodud baariumi sisaldus ja kalastikunäitaj ad. 11 Kunda ja Toolse jõe seisundit on täiendavalt hinnanud Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut (2015-2016. a) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus (2017-2018. a), seirates füüsikalis-keemilisi komponente. Mõlema uuringu järeldusel ei mõjuta Kunda tsemenditehase oluliselt Kunda jõe veeseisundit. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi uuringu koondhinnang on toodud järgnevas tabelis 1., lisaks toob aruanne välja, et Kunda jõe fenoolide sisaldus jäi mõõtmisel alla piirväärtuste. Uuring toob välja, et kuigi üldiselt vastavad näitajad Kunda jões klassile „hea“ ja „väga hea“, jääb lämmastikusisalduse hinnang „kesine“. Seetõttu on ka jõe üldhinnang kokkuvõtvalt „kesine“ 12. Tabel 1. Toolse ja Kunda jõevee hinnang 2015-2016 seire tulemuste põhjal (Allikas: Kunda piirkonna ning Toolse ja Kunda jõevee seire 2015-2016. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, 2016). 11 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid -tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite - seisundiinfo 12 Veekogu veeklass määratakse halvima kvaliteedinäitaja alusel. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 34 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Pada jõe seisund on seireperioodil 2013-2016 olnud kesine. Looduslikke järvi on vallas kolm, suurimaks neist on Keskkonnaregistri andmetel Moltja järv (ka Moltina järv, Ulvi laugas) – 3,8 ha. Vallas asub kolm paisjärve – Kunda, Aseri ja Padaoru. Tehisjärvi on üks – Vasta tiik. Kunda jõel on kavandatud hüdroelektrijaama lammutamist, millega kaoks ka käesolevalt veevõtuks kasutatav paisjärv. Keskkonnaregistri andmetel asub vallas ka mitmeid allikaid. Üleujutuse ohuga alad. Maa-ameti kaardirakendus vallas üleujutusohuga alasid välja ei too. Lokaalselt on teada regulaarse üleujutuse esinemist Lontova piirkonnas (Kunda jõgi). Üleujutus on viimase kümne aasta jooksul toimunud ka Pada jõel Unukse-Mahu maantee piirkonnas ja Padaorus. Ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist kavandatakse mere jt veekogude ääres, konkreetsed alad selgitatakse välja planeerimisprotsessi käigus. Planeeringu käigus on oluline käsitletakse ka kallasrajale ligipääsude tagamist. 6.4. ROHELINE VÕRGUSTIK Rohelise võrgustiku all peetakse silmas eri tüüpi ökosüsteemide ja maasti ke säilimist tagavat ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustavat looduslikest, Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 35 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus poollooduslikest kooslustest koosnevat süsteemi, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku käsitluse aluseks üldplaneeringutes on Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Roheline võrgustik hõlmab vallas suuremaid metsaalasid ja märgalasid. Rohevõrgustiku üheks olulisemaks konfliktobjekt iks võib pidada valda ida-lääne suunaliselt läbivat Tallinn-Narva põhimaanteed, kus liiklussagedused ületavad 4000 sõidukit ööpäevas, samuti teisi maanteid. Roheline võrgustik ja konfliktkohad maantee ja raudteega on toodud välja allpool ka joonisel 4. Joonis 4. Roheline võrgustik vastavalt Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+ (väljavõtted maakonnaplaneeringutest). Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 36 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Viru-Nigula valla territooriumil on esindatud kõik erinevad kaitstavate loodusobjektide tüübid, v.a kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid objektid ja kaitstavad kivistised. Kaitsealasid leidub Viru-Nigula vallas kokku 12. Vallas on kokku viis hoiuala ja viis kaitstavat üksikobjekti, milleks on puud ja rändrahnud. Osaliselt või kogu ulatuses Viru-Nigula valla territooriumile jäävad kaitsealad, hoiualad ja üksikobjektid on järgmised: Kaitsealad Hoiualad Üksikobjektid Ehalkivi; Ehakivi; Aseri maastikukaitseala Arupealse hoiuala Linnukivi; Veljastekivi Pada oru mänd (Vanaveski Kalvi mõisa park Kalvi hoiuala mänd) Padaoru mänd (Peetri mänd; Kunda linnapark Kunda jõe hoiuala Ulmi mänd) Kunda põlispuud Pada jõe hoiuala (Ida-Viru) Selja küla rahnud (4) Letipea maastikukaitseala Pada jõe hoiuala (Lääne-Viru) Tagaküla suurkivi Mahu-Rannametsa looduskaitseala Malla mõisa park Pada park Padaoru maastikukaitseala Sämi maastikukaitseala Toolse looduskaitseala Vasta mõisa park Kaitstavatest liikidest on Viru-Nigula vallas registreeritud 154 leiukohta, nendest viis on I kaitsekategooria leiukohad (loomaliigid), 36 on II kaitsekategooria Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 37 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus leiukohad ja 113 on III kategooria leiukohad (nii looma- kui taimeliigid). Moodustatud on neli erinevat püsielupaika kolme erineva liigi elupaikade kaitseks. Keskkonnaregistri andmetel 13 ei ole vallas kavandatavaid kaitsealasid. 6.5. NATURA 2000 ALAD Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Viru-Nigula vallas ka rahvusvahelisse kaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura 2000 alasid. Täielikult või osaliselt jääb Viru-Nigula valla territooriumile Natura 2000 võrgustiku seitse loodusala ning üks linnuala: Toolse linnuala Toolse loodusala Aseri loodusala Letipea loodusala Mahu-Rannametsa loodusala Padaoru loodusala Sirtsi loodusala Sämi loodusala 6.6. VÄÄRISELUPAIGAD Väärtustamist vajavateks loodusobjektideks on vääriselupaigad: alad, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri käskkirja alusel on kaitstud vääriselupaigad, mis asuvad riigimetsas; erametsas toimub vääriselupaikade kaitse vastavalt omaniku soovile. Viru-Nigula vallas on Keskkonnaregistri andmetel 52 vääriselupaika: nt pankrannikule omased pangametsad, laialehised metsad, sanglepikud, haavikud jt. 13 Seisuga oktoober 2018 Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 38 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7. KESKKONNATERVIS 7.1. HEITED ÕHKU, VÄLISÕHU KVALITEET Viru-Nigula valla territooriumil on peamisteks välisõhu punkt heiteallikateks keskkonnakompleksloa või õhusaasteloa kohuslased tööstusettevõtted, samuti suuremate asulate katlamajad. Heiteallikad asuvad peamiselt Kunda linnas, Aseri alevikus ja Viru-Nigula alevikus. Kunda linn: 1) AS Kunda Nordic Tsement (keskkonnakompleksluba nr 18399, asukoht Jaama tn 2). Tegevusalaks tsemendi tootmine, mille käigus kasutatakse energiaallikana ka jäätmekütust (samas ei ole jäätmekütuse käitlemine põhjustanud lõhnahäiringuid). Heiteallikaks on ka koostootmisjaam. Tsemendi tootmisel ja tootmisjäätmete ladestamisel (ettevõtte tootmisjäätmete prügila asub samuti Kunda linna lähistel, ettevõte savikarjääri kõrval) on võimalikuks probleemiks tolmu heide. 2016. aastal tehtud Kunda linna ja ümbruse tolmuseirest selgub, et võrreldes varasemaga on aasta keskmine tolmusisaldus õhus vähenenud ja piirväärtuste ületamisi ei ole registreeritud. Allikas: Käitise kontrolli aruanne nr 1078583 , 15.03.2018. 2017. aasta seireandmetel aga ületati PM10 kehtestatud 24 tunni piirväärtust kokku seitsmel korral (aastas lubatud ületamiste arv on 35). Allikas: „Kunda linna ja ümbruse tolmuseire 2017. a aruanne“. 2) AS Estonian Cell (keskkonnakompleksluba nr 1, Jaama tn 21). Tegevusalaks haavapuitmassi tootmine. Peamised õhusaasteained tekivad põletusseadmetest, mis kasutavad kütusena maagaasi ja biogaasi. Ettevõte on potentsiaalne ebameeldiva lõhna allikas, mis võib tekkida tootmisjäätmete ladustamisel (puukoor) ja reoveepuhasti jääkmuda ning tootmisjäätmete kompostimisel. Samas ei ole ajavahemikul 2015-2017 registreeritud kaebusi käitisest pärineva lõhna (ega ka müra ja vibratsiooni) osas. Allikas: Käitise kontrolli aruanne nr 1074793, 07.09.2017. Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 39 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3) Adven Eesti AS katlamaja Jaama tn 12a (õhusaasteluba L.ÕV/317873). Paigaldatud on kaks katelt võimsusega 8 ja 4 MW. Kütusena kasutatakse maagaasi 5 mln m3/a. 4) Adven Eesti AS konteinerkatlamaja Jaama tn 2 (õhusaasteluba L.ÕV/324428). Paigaldatud on kaks katelt võimsusega 2,5 ja 1,9 MW Kütusena kasutatakse maagaasi kuni 1,26 mln m 3 aastas. 5) Adven Eesti AS katlamaja Võidu tn 10 (õhusaasteluba nr L.ÕV/329091). Katlamajas on kaks katelt sisendvõimsusega a’ 3,53 MW th . Ühes katlas kasutatakse kütusena puiduhaket kuni 9145 t/a, teises tükkturvast kuni 9145 t/a. 6) Aktsiaselts Baltic Tank vedelkaupade terminal Uus-Sadama tee 2 ja Uus- Sadama tee 10 (õhusaasteluba nr L.ÕV.LV-184260). Kunda sadamas asuvas terminalis on kokku 24 heiteallikat: neist kaks põletusseadmete korstnat, 18 mahutit, kaks laadimisestakaadi ja vedelkaupade laadimine tankerile. Vedelkaupade käitlemisel tekkiva lenduvate orgaaniliste ühendite heite vähendamiseks on paigaldatud katalüütiline põleti. Kunda linnas Sauna 4 kinnistul tegutses ka vanarehvide pürolüüsitehas, kuid selle keskkonnakompleksluba tunnistati 2015. a kehtetuks. Kundas on õhukvaliteedi seirejaam, milles mõõdetakse vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldust välisõhus, samuti meteoroloogilisi parameetreid (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur). Aseri alevik: 1) Wienerberger AS (keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-24837, Kordoni 1 ja 6) – telliste ja katusekivide valmistamine. Peamine heide õhku tekib põlemisprotsessidest (tunnelahi, kuivati, katlamajad). Kütusena kasutatakse maagaasi. 2) Adven Eesti AS katlamaja Rahva tn 9 (õhusaasteluba nr L.ÕV.IV-199914), kütusena kasutatakse maagaasi kuni 2,2 mln m 3 aastas. 3) OÜ Aseri Kommunaal katlamaja Kooli tn 2 (paikse heiteallika käitaja registreeringu tõend nr PHRR/332308). Katlamaja varustab soojaga Aseri koolimaja. Kasutatakse maagaasil töötavat katelt, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 0,5 MW th . Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 40 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Viru-Nigula alevik: 1) Viru-Nigula Saeveski (õhusaasteluba nr L.ÕV/323653). Heiteallikaks on katlamaja, kus on kaks tahkeküttel katel (puiduhaket ja saepuru kuni 8000 t/a). Samuti on käitises oma vedelkütuse tankla (kuni 180 t/a diislikütust). 2) AS Adven Eesti Viru-Nigula aleviku katlamaja Maarja tn 7 (õhusaasteluba nr L.ÕV/300656). Katlamajas on kaks katelt summaarse sisendvõimsusega 2,54 MW th . Kasutatakse peamiselt 1,38 MW th sisendvõimsusega puiduhakkekatelt (kütusena kuni 750 t/a puiduhaket). Kerget kütteõli kasutatakse kuni 2 t/a. Vasta külas tegutseb Flexa Eesti AS puidutööstus (õhusaasteluba nr L.ÕV/323868). Heiteallikateks on tahkekütuse katlamaja kahe katlaga ja lakkimisliinid. Rannu külas tootis Dream Slats OÜ voodipõhja lamelle (vineeri tootmine kuni 2500 m 3 ööpäevas), kuid 2017. a esitas ettevõte kompleksloast loobumise taotluse, kuna tegevus lõpetati. Peamiseks heiteallikaks oli ettevõtte tahkekütuse katlamaja. Võib eeldada, et Rannu külla kavandatavas saetööstuses rajatakse samuti tahkekütuse katlamaja. Valla territooriumil tegutsevad ka põllumajandusettevõtted. Keskkonnakompleksloa kohuslasi farme ei ole. Keskkonnaloa (õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba) kohuslaste ettevõtete tegevust reguleeritakse loa tingimuste kaudu, seejuures tuleb load väljastada selliselt, et kõikide allikate koosmõjus ei teki atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 47 lg 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtuste ületamist väljapool tootmisterritooriumi püsiva asustusega või avalikkuse juurdepääsuga kohtades (AÕKS § 30 lg 4, § 33 lg 5 ja § 94 lg 2 ja 3 alusel). Õhuheide tekib ka lokaalküttekolletest, väikesemahulisest tootmis- tegevusest, autoliiklusest, teedelt ja platsidelt tolmuheitest jms. Nende heiteallikate tegevust ei reguleerita keskkonnalubade kaudu. Samuti võivad tootmis - ja põllumajandusettevõtted olla lõhnahäiringu põhjustajad. Planeerimisel tuleb õhuheite Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 41 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus mõjude ja võimaliku lõhnahäiringu ennetamiseks arvestada samu põhimõtteid, mida rakendatakse müra puhul teede ja tootmistegevuse kavandamisel (vt ptk 3.2.6.8). Teadaolevalt ei ole ühegi Viru-Nigula valla asulas või piirkonnas õhukvaliteet selline, mis tingiks õhukvaliteedi parandamise kava koostamise vajaduse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 73-77 sätetele. Samas, kui üldplaneeringu realiseerimise tulemusena tekib oht, et piirkonna õhukvaliteedi tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine kohta AÕKS § 47 lg 1 alusel ke htestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust või nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas või piirväärtuse lubatud ületamise määra, tuleb kohalikul omavalitsusel koostada õhukvaliteedi parandamise kava. Kava koostamise aluseks on andmed saasteainete mõõdetud kontsentratsiooni kohta (AÕKS § 74 lg 1 p. 15 alusel), kusjuures Keskkonnaministeerium teavitab kohaliku omavalitsuse üksust, kui õhukvaliteedi hindamise käigus tuvastatakse saasteainete piirväärtuste ületamine (AÕKS § 73 lg 5). Juhul kui tekib oht, et saastetase ületab AÕKS § 47 lg 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, võivad meetmeteks olla õhukvaliteedi taseme piir- või sihtväärtuse või häiretaseme ületamise põhjustanud tegevuste nagu mootorsõidukiliikluse, tööstuslike seadmete või toodete ja majapidamistes kasutatavate kütteseadmete kasutamise piiramine ja peatamine ning meetmed elanikkonna tundlike rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks (AÕKS § 78 lg 4 alusel). Kui tekib oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud õhukvaliteedi piirkonnas ühe või mitme saasteaine kohta peab kohaliku omavalitsuse üksus määratlema konkreetsed meetmed sellise ületamise ohu vähendamiseks ja selle kestuse lühendamiseks, koostades lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava vastavalt AÕKS § 78 sätetele. Lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas ette nähtud meetmeteks. Uute potentsiaalsete lõhnaallikate kavandamisel tuleb tagada, et lõhn aaine väljutamisel mitme käitise heiteallikatest kokku ei tekitata koosmõjus lõhnaaine häiringutaseme ületamist (AÕKS § 69). Vastavad häiringutasemed ja hindamise kord on kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaai ne esinemise häiringutasemed“. Kui tuvastatakse lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamine, määrab Keskkonnainspektsioon lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 42 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus põhjustanud heiteallika käitajale tähtaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks (AÕKS § 70 ja 71 kohaselt). 7.2. RADOON Eesti peamiseks radooniohtlikuks alaks on Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal lasub poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul tõusta maapinnale. 2004. a koostatud esialgse Eesti radooniriski leviala kaardi järgi (koost. Eesti Geoloogiakeskus jt) asub valdav osa Viru-Nigula vallast kõrge radooniriskiga alal, radoonirisk on madalam/normaalne vaid rannikumadalikul (Malla, Mahu, Letipea piirkonnas). 7.3. MÜRA JA VIBRATSIOON Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja -ohutust käsitlevad nõuded. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:  I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,  II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad,  III kategooria – keskuse maa-alad,  IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Peamisteks Viru-Nigula valla välisõhu müraolukorda (vibratsiooni mõju on valdavalt lokaalne) mõjutavateks teguriteks on maanteede autoliiklus ja tööstusettevõtted (üksikobjektid). Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 43 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Autoliikluse osas võib tervikuna lähitulevikus ette näha mõningast liikluskoormuse suurenemist, mis suurendab liiklusmüra tekitatavat häiringut ja müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Kõige olulisem müraallikas on põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mille liikluskoormus Viru-Nigula valla territooriumil oli 2017. a Maanteeameti liiklusloenduse andmetel 4148…4758 autot ööpäevas. Oluline on ka raskeveokite liikumine Kunda sadamasse ja tööstusettevõtetesse: Rakvere-Kunda suunal moodustavad Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee liikluskoormusest 25% raskeveokid. Oluline raskeveokite koormus (müra, vibratsioon) langeb ka Kunda linna põhitänavatele. Kunda linna kohta on koostatud mürakaart 2018. aastal 14. Aasta keskmine summaarne müratase päeval ja öösel on vastavalt välja toodud joonisel 5 ja 6. Üldplaneeringus kavandatava tööstustegevuse puhul tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Tööstust on soovitatav arendada eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra - ja saastetundlike alasid läbimata. Elamupiirkondade lähistel tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmishoonest väljapoole. Juhul, kui mõju ulatub tootmishoonest väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed. Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul tuleb järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealad suhtes ning rakendada negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid). 14 Vt täiendavalt: https://viru-nigula.ee/murakaardid Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 44 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Aasta keskmine summaarne müratase Kundas (päev). Allikas: Viru -Nigula valla koduleht (https://viru-nigula.ee/murakaardid) Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 45 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 5. Aasta keskmine summaarne müratase Kundas (päev). Allikas: Viru -Nigula valla koduleht (https://viru-nigula.ee/murakaardid) Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 46 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7.4. JÄÄTMEHOOLDUS Viru-Nigula vallas hetkel tegutsevad jäätmekäitluskohad on toodud tabelis 2. Jäätmekäitluskohad tegelevad nii enda jäätmete käitlemisega (nt tööstusjäätmed) kui ka käitlevad teiste jäätmeid. Tabel 2. Viru-Nigula valla jäätmekäitluskohad (Allikas: Keskkonnaregister, 23.03.2019) Jäätmekäitluskoht Asukoht Tegevuse liik 1. Vasta saeveski Vasta küla Koospõletustehas 2. Mereäärne Kunda linn Muu tegevus savikarjäär, Kunda Nordic Tsement AS 3. Mere 2 Aseri alevik Tavajäätmete käitluskoht katusekivitehas, vana savikaevandamise karjäär, Wienerberger AS 4. Kunda Kunda linn Bioloogiline töötlus tsemenditehase tööstusjäätmete prügila, Kunda Nordic Tsement AS 5. Kunda Kunda linn Muu komplekstegevus, ohtlike jäätmete tsemenditehas, Kunda käitluskoht, tavajäätmete käitluskoht, muu Nordic Tsement AS tegevus, ümberlaadimisjaam, vaheladu, koospõletustehas 6. Kunda sadama Kunda linn Ohtlike jäätmete käitluskoht, tavajäätmete ohtlike jäätmete käitluskoht kogumispunkt, Ragn- Sells AS 7. Kunda Kunda linn Bioloogiline töötlus haavapuitmassi tehas, Estonian Cell AS 8. Kordoni 1 Aseri alevik Tavajäätmete käitluskoht tellisetehase jäätmekäitluskoht, Wienerberger AS 9. Kalvi tee 9 Viru-Nigula Tavajäätmete käitluskoht, puidujäätmete alevik ümberlaadimisjaam, vaheladu käitlemise plats, Wiru Puiduhakke OÜ 10. Aseri Aseri alevik Bioloogiline töötlus reoveepuhasti, Aseri Kommunaal OÜ Versioon 03/04/2019 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 47 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Tööstuslike jt jäätmekäitluskohtade puhul on oluline tagada nende keskkonnaohutus. Vallas teenindavad elanikke ka Kunda jäätmejaam, mis võtab vastu erinevaid jäätmeliike (sh kodumajapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid). Vallas asuvad ka erinevad kogumiskonteinerid. Jäätmehoolduse põhiliseks suunaks on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja liigiti kogumine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja ohtlike jäätmete eraldi kogumine. Üldplaneeringu täpsusastmes on eelkõige tarvis tähelepanu pöörata jäätmejaamade toimimisele ja täiendavale kavandamisele (nt Aseri jäätmejaam) ja biojäätmete eraldi kogumiseks kompostimisväljakute kavandamisele. Versioon 03/04/2019 1. ALGATAMISE JÄRGSELT ESITATUD ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGULE (ÜP) JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGLISELE HINDAMISELE (KSH) Nr Ettepaneku esitaja/ Ettepanek Vastusseisukoht kirja kuupäev 1. Veterinaar- ja Leida üldplaneeringuga asukoht taudistunud 1. Ettepanekuga ei arvestata. Lähtume Toiduamet põllumajandusloomade võimalike Rahandusministeeriumi ja VTA vahel matmispaikade osas toimunud koosoleku tulemusest, et VTA 13.07.2018 kiri nr üldplaneering ei ole parim vahend 1.1-23/6410 kriisiolukordade teema lahendamiseks. 2. Päästeamet 1. Üldplaneeringus tuleb kindlasti ette näha 1. Ettepanekuga arvestatakse. ÜP määrab tuletõrje veevarustus, see on oluline tuletõrje veevõtukohad ja 12.11.2018 nr 7.2- tagamaks kohaliku elukeskkonna juurdepääsud jm info vastavalt 1/18046-1 turvalisust. Siseministri määruse nr 17 üldplaneeringu täpsusastmele. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg Ettepanek kajastub: lähteseisukohtade 1, 2, 3 alusel on oluline määrata (LS) ptk 2.2. punkt 3. üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade asukohad, - juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused rajamise kohustuse kohta. 2. LÄHTESEISUKOHTADE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE ( LS JA KSH VTK) ESITATUD ETTEPANEKUD Nr Ettepaneku esitaja/ Ettepanek Vastusseisukoht kirja kuupäev 1. MTÜ Eesti Erametsaliit 1. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist 1. Erametsaliitu kaasatakse metsamajandamise praktikat muuta, tuleb planeerimisprotsessi. Huvitatud muudatusega hõlmatud maaomanikke käsitleda osapooli teavitatakse vastavalt 01.02.2019 planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, PlanS §76-le. kelle õigusi planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavitamine LS-i on lisatud MTÜ Eesti Erametsaliit peab olema individuaalne. ptk 3.1. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu 2. Ettepanekuga arvestatakse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi vastavalt PlanS-le planeeringu erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi koostamise käigus. planeering võib puudutada kaasata planeerimisseaduse § 81 lõike 1; § 82 lõike 4; § 85 LS ja KSH VTK parandamise vajadus lõike 1; § 87 lõigete (1) ja (5); § 88 lõigete (1) ja puudub. (3) sätteid jälgides. 2. Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse § 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. 2. Muinsuskaitseamet 1. Viru-Nigula valla üldplaneeringu 1. Ettepanekuga arvestatakse koostamisel tuleb lähtuda riikliku kaitse all planeeringulahenduse olevatest kultuurimälestistest ja nende väljatöötamisel. 12.02.2019 nr 1.1-7/242- kaitsevöönditest. 1 2. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas LS ja KSH VTK parandamise vajadus pidada, et mitmesuguste ehitus-, kaeve- ja puudub. mullatööde käigus võib varasemale 2. Arheoloogiaeksperdi kaasamise inimtegevusele sobilikelt maastikelt välja vajadus selgub üldplaneeringu tulla kultuuriväärtusega leide või koostamise käigus, tulenevalt arheoloogilist kultuurikihti. Otstarbekas on kavandatavast tegevusest. keskkonnamõjude hindamisel kaasata arheoloogiaeksperti, kelle ülesanne on hinnata LS ja KSH VTK parandamise vajadus üldplaneeringuga kavandatavate maastikku puudub. oluliselt muutvate arenduste (nt uued tiheasustusalad, kaevandused-karjäärid jms) 3. Võetakse teadmiseks. mõju võimalikule ja veel leidmata arheoloogiapärandile. LS ja KSH VTK parandamise vajadus 3. Muinsuskaitseamet palub teada anda puudub. keskkonnamõjude strateegilise hindamise 4. ÜP lahenduse väljatöötamisel algatamisest või algatamata jätmisest ka lähtutakse juhisest ja valla juhtudel, kui alal ei ole riikliku kaitse all väärtustest. olevat kultuurimälestist. Selline tegutsemine annab meile võimaluse andmebaasist LS ja KSH VTK parandamise vajadus kontrollida, kas alale jääb arheoloogiaobjekte, puudub. mis on teada, kuid ei ole riikliku kaitse alla veel jõudnud. 5. LS ptk 2.2 punktis 16 näeb ette 4. Kultuuripärandi käsitlemisel lähtuda 2018. miljööväärtuslike alade ja a Rahandusministeeriumi koostatud juhises väärtuslike üksikobjektide „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ määramist (vt ka punkt 4 ptk 4.7 (vt seisukohta). Planeeringu käigus https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplane kaalutakse toodud objektide eringu_juhis_final.pdf). Kultuuripärand ei ole käsitlemist. vaid Muinsuskaitseseaduse alusel XX saj. Arhitektuuripärandi kultuurimälestiseks tunnistatud objektid ja objektid lisatakse LS ptk 2.2. alad vaid kultuuriväärtuslik keskkond tabelisse. laiemalt. 5. Üldplaneeringu ülesanded on vastavalt LS täpsustatakse. planeerimisseaduse § 75 (1) 16) ka 6. Teemasid analüüsitakse vastavalt miljööväärtuslike alade ja väärtuslike kavandatavale tegevusele, üksikobjektide määramine ning nende kaitse- üldplaneeringu vajadustele ja ja kasutustingimuste seadmine. üldplaneeringu täpsusastmele. Viru-Nigula valla territooriumil asub rida Lisame, et: väärtuslikke 20. sajandi arhitektuuri 2) leidmata leidude kaitsesse inventeerimisel kaardistatud hooneid, mida suhtume tähelepanuga, kuid samas soovitame säilitada ja hoida nende oleme seisukohal, et täiendava arhitektuurset väärtust läbi üldplaneeringus piirangu seadmine igasugusele miljööväärtuslikuks alaks või väärtuslikuks arendustegevusele ei ole üksikobjektiks tunnistamise: proportsionaalne. 1. Kunda-Malla vallamaja; 2. Kihelkonnakool, Maarja 2 Viru-Nigulas; 3.-7.) arvestatakse vastavalt ÜP 3. Lontova sadama hoonestus; täpsusastmele ja võimalustele antud 4. Kivitee Viru-Nigula surnuaia ees; teemasid suunata. 5. Kunda raudteejaam; 6. Elamu, Lasteaia 2, Kundas; LS ja KSH VTK parandamise vajadus 7. Veetorn-elamu, Kasemäe 17, Kundas; puudub. 8. EELK Kunda Kolmekuninga kirik, Mere tn 7 Kundas; 9. Kalvi vallamaja. 6. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid: 1) erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väärtus. Väärtust võiks omistada ajaloosündmustega või kohapeal tuntud muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samastumise kohtadele; 2) võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik; 3) olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad. Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui erilisus. Et määrata küladesse ehitamise ja maakasutamise tingimused, soovitame analüüsida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säilitamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus; 4) ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne ning nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmine; 5) maastikupilt, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine; 6) väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Keskkonna kultuuristamisel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, veskijärved jms. 7) kultuurilise eripära säilimine talude planeeringutes, ehitistes, rajatistes, aedades, parkides jm. 3. Levikom 1. Ettepanekud puuduvad LS ja KSH VTK 1. Valdkonna laiemate suundadega osas. arvestatakse üldplaneeringu 18.02.2019 täpsusastmes. Ettepanek arvestada laiemalt uute suundadega: kauglugemine ja -juhtimine, LS ja KSH VTK parandamise vajadus ennetav hooldus, tehnoloogiate puudub. kombineerimine (maakaabel, juhtmeta raadiolink püsiühendus, mobiilne 4G ühendus) vajaliku signaali loomiseks kasutajaskonnale. 4. Maa-amet 1. Edastatud Viru-Nigula valla 1.-2. KSH VTK täpsustatakse vastavalt üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekule. 18.02.2019 nr 6- dokumendi peatükis 6.1. Geoloogia ja 3/19/2197-2 maavarad on kirjeldatud (tsiteerin): KSH VTK täpsustatakse. „Maavara kaevandamisload on väljastatud 3.-4. Suunistega planeeringulahenduse Kunda ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, koostamiseks arvestatakse planeeringu Kunda ja Aseri savimaardlas, Varudi järgmistes etappides. turbamaardlas ning Toolse liivamaardlas” ning (tsiteerin): „Täiendavad kaevandamisloa LS ja KSH VTK parandamise vajadus taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda puudub. ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ning Varudi turbamaardlas”. Täpsustame, et seisuga 14.02.2019 on keskkonnaregistri andmetel Viru-Nigula vallas kaevandamisload antud Kunda lubjakivimaardla, Kunda ja Aseri savimaardlate, Varudi turbamaardla ning Toolse liivamaardla mäeeraldistel. Kaevandamise loa taotlused on menetluses Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ja Varudi turbamaardlas. Viru- Nigula vallas Suurkõrtsi lubjakivimaardlas kehtivat kaevandamise luba ei ole ning Kunda lubjakivimaardlas kaevandamise loa taotlust menetluses ei ole. 2. Lisaks on KSH väljatöötamise kavatsuses märgitud maardlate loetelus Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja maardlaosa (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart kaart nr 31) pindalana 133,16 ha. Täpsustame, et Uljaste uuringuvälja pindala on maardlate nimistu andmetel 2560,41 ha. Palume KSH väljatöötamise kavatsuses Uljaste uuringuvälja pindala täpsustada. 3. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega, palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. 4. Palume planeeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ja reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib mäetööstusmaade juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe. 5. Politsei- ja Piirivalveamet Ettepanekud puuduvad. - 20.02.2019 nr 1.11- 11/98-2 6. Eestimaa Looduse Fond 1. Teeme ettepaneku lisada planeeringu 1. Ettepanekuga arvestatakse. Eesti (ELF) lähteseisukohtade ja keskkonnamõju mereala planeering lisatakse LS ptk 2.3. strateegilise hindamise väljatöötamise Viru-Nigula valla üldplaneeringu kavatsuse dokumentidesse nõue tagada 22.02.2019 nr 3/21 mõlemas protsessis kooskõla välja töötatava lahenduse väljatöötamise alused. riikliku merealade planeeringuga. LS dokumenti täiendatakse. 7. Terviseamet 1. Joogivee kvaliteet 1.-7. Planeeringu väljatöötamisel 26.02.2019nr 9.3- Olemasolevate kui ka uute asustuspiirkondade arvestatakse hea elukeskkonna 4/19/791-2 planeerimisel tuleks arvestada joogivee tagamiseks ja teemade lahendamiseks ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi antud suunistega ning seatakse nõuetega. Salvkaevude reostustundlikkuse tingimused vastavalt üldplaneeringu tõttu ei soovita amet planeerimisel uute täpsusastmele, kavandatavale tegevusele salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. ja vajadustele. Lähtuvalt veeseaduse § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sellest tulenevalt tuleks vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. 2. Supluskohad Supluskohad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Nimetatud nõue kehtib nii ametlikele kui mitteametlikele supluskohtadele. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse § 5 korraldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustamisele. Kui supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis tuleks suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole supluskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita. 3. Müra Planeeringus tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteedega, paigutades elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemete vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid. 4. Radoon Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Aladel, kus on teada, et radoonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3), tuleb elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemaid radoonialaseid uuringuid. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse majade sisesõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3). 5. Mitteioniseeriv kiirgus Planeeringus tuleb arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. 6. Valgusreostus Planeeringus tuleb arvestada ka võimaliku valgusreostusega (nt uute kergliiklusteede rajamisel) ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 7. Kaitsevööndid Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, etkaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning kaitsevöönditele. 8. Tarbijakaitse ja Tehnilise Edastame ettepanekud, mis puudutavad 1.-5. Ettepanekutega arvestatakse Järelevalve Amet raudteeohutuse valdkonda seoses üldplaneeringu planeeringulahenduse väljatöötamise 27.02.2019 nr ruumilise arenguga (näiteks planeeritav käigus vastavalt kavandatavale 16-6/19-0432-002 rööbastranspordi ühendus Kunda sadamaga) ning tegevusele. Tähelepanu pööratakse võivad olla kitsendavateks tingimusteks ja/või ohutuse tagamisele. mõjutada inimeste tervist ja heaolu: 1) Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks LS ja KSH VTK parandamise vajadus elamupiirkondade planeerimisel ja rajamisel puudub. tuleb analüüsida inimeste võimalikud liikumisteed (sh pendelliikumine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja näiteks eraldi ületuskohti, piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest). Reeglina pole uute samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas. 2) Juhul kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus). 3) Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele. 4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide raudteepoolse külje piiramiseks aia või läbipääsmatu taimestikuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale. 5) Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas (näiteks pargid, puhkealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. 9. Maaeluministeerium 1. Üldplaneeringu lähteseisukohtades 1. Ettepanekuid kaalutakse planeeringu üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded: koostamise käigus. 28.02.2019 nr 4.1-5/369-1 rida 18 – maakasutuse juhtotstarvete määramisel määrata väärtusliku põllumajandusmaa maa- LS ja KSH VTK parandamise vajadus aladele põllumajandusmaa juhtotstarve; puudub. rida 18 – planeeringuala üldiste kasutus-ja ehitustingimuste määramisel analüüsida 2. Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse lisatakse LS kaasatavate osapoolte põhimõtete elluviimist, seal hulgas varem tabelisse ptk 3.1. kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. LS täiendatakse. 2. KSH väljatöötamise kavatsus: peatüki 2.2.4 alapeatükis „Sadamad“ on märgitud, Peatükis 2.2.6 „Looduskeskkond“ et üldplaneeringu raames täpsustatakse teiste leiame, et ÜP täpsusastmes ei ole sadamate funktsioone, sh arvestades merelt-maale mullastikule avalduva mõju täiendav (jahituristid) ja maalt-merele (kohalik analüüsimine vajalik. kasutaja) vajadusi. Seoses sellega soovitame planeeringu koostamisse kaasata selles piirkonnas LS ja KSH VTK parandamise vajadus tegutsev Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ, puudub. kelle strateegiliseks ülesandeks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toel tegeleda nii Sademevee juhtimist kalasadamate arendamise kui ka koelmualade maaparandussüsteemidesse taastamisega; analüüsitakse KSH-s vastavalt ÜP peatükis 2.2.6 „Looduskeskkond“ lisada looduskeskkonnast tulenevalt olulisemate teemade täpsusastmele. loetellu (lk 9) ka mullastik. Samasisuline ettepanek puudutab ka peatükis 2.3 (lk 12) toodud LS ja KSH VTK parandamise vajadus loetelu, mis käsitleb KSH käigus vaadeldavaid puudub. üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi; 3. Ettepanekut kaalutakse ÜP peatüki 2.2.6 alapeatükis „Meri ja pinnaveekogud“ väljatöötamise käigus väärtuslike on märgitud, et elamu-, tootmis- ja tööstusalade põllumajandusmaade määramisel ja kavandamisel tuleb hinnata, kuidas kavandatakse nende kasutamistingimuste sademevee ärajuhtimine. seadmisel. Märgime, et 2019. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud maaparandusseaduse § 53 kohaselt on LS ja KSH VTK parandamise vajadus Põllumajandusameti kooskõlastusel või loal puudub. võimalik juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vett ehk lisavett maaparandussüsteemi. Kui üldplaneeringuga kavandatakse võimalikku sademevee juhtimist maaparandussüsteemi, palume sellekohane analüüs teha ka KSH koostamise raames. 3. Teavitame Teid, et Maaeluministeeriumi poolt välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu (maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 735 SE) menetlus Riigikogus katkes enne selle teist lugemist. Kuigi kehtestatud õiguslikke regulatsioone väärtusliku põllumajandusmaa kohta ei ole, palub Maaeluministeerium väärtusliku põllumajandusmaa määratlemisel järgida nimetatud eelnõus toodud põhimõtteid. Selle kohaselt on väärtuslik põllumajandusmaa maatulundusmaa sihtotstarbega põllumajandusmaa (haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik) massiiv, mis: - asub küla või aleviku territooriumil, - mille suurus on kaks hektarit või rohkem, - mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Selles maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on riigi keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem selle maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Esialgsete arvestuste kohaselt on riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 41 hindepunkti ja Lääne-Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 47 hindepunkti. See tähendab, et Viru- Nigula valla puhul osutuvad väärtuslikuks põllumajandusmaaks vähemalt kahe hektari suurused massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 41 hindepunkti. 10. Siseministeerium 1. LS ja KSH VTK osas ettepanekud 1. Arvestatakse edasiste etappide puuduvad. Samas palume informeerida käigus. ministeeriumit tulevikus juhul, kui 28.02.2019 nr 13- planeeritakse valla territooriumile LS ja KSH VTK parandamise vajadus 3/334-2 ehitada või rajada kõrgemaid ehitisi puudub. (hooned, tuulepark vms), et saaksime analüüsida, kuidas ehitised võivad mõjutada ministeeriumi sideteenuste levi. 11. Elering 1. Edastame Elering AS-le kuuluvate 1. Ettepanekuga arvestatakse olemasolevate elektri- ja gaasitaristu objektide planeeringulahenduse väljatöötamisel. 28.02.2019 nr 11- asukohad Viru- Nigula vallas, mida tuleb 4/2019/98-2 üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. LS ja KSH VTK parandamise vajadus 2. Planeeringus arvestada elektrivõrgu puudub. kaitsevööndite ja gaasivõrgu kaitsevöönditega. 2. Ettepanekuga arvestatakse planeeringulahenduse väljatöötamisel. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 12. Keskkonnaamet Kaitstavate loodusobjektide sh Natura Kaitstavate loodusobjektide sh Natura alade ja liikide leiukohtade käsitlus alade ja liikide leiukohtade käsitlus 01.03.2019 nr 6- 5/19/27-2 1. Objektid kajastada üldplaneeringus, sh 1.-4. Antud suunised on üldplaneeringu joonisel, liikide leiukohtade puhul arvestada lahenduse väljatöötamiseks ning nendega looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 53. arvestatakse planeeringulahenduse 2. Arvestada Keskkonnaregistri ajakohaste koostamise etapis. andmetega. ÜP-s kajastada kaitstavate loodusobjektide ajaline seis (EELIS-e LS ja KSH VTK parandamise vajadus väljavõtte aeg) ning märkida, et andmed puudub. võivad olla ajas-ruumis muutuvad. 3. Arvestada konkreetsete objektide kaitse- 5. ÜP koostamise käigus kaalutakse eeskirjadega ja neis seatud tingimustega, lahendusi Kunda jõe esimese ajaloolise samuti aladele koostatud paisu säilitamiseks ja kalalahenduse kaitsekorralduskavadega ning vajadusel ka rajamiseks. liigi ja elupaiga kaitse-tegevuskavadega. 4. I ja II kaitsekategooria liikide info LS p 2.2. p 31 sõnastatakse ümber. kajastada kooskõlas LKS § 53. Keskkonnaameti hinnangul võib kõiki Veekogude kaitsevööndite kaitsealuste liikide leiukohti ja liikide (piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, püsielupaiku kujutada ühe tingmärgiga v.a I veekaitsevöönd) käsitlus kaitsekategooria liigi ringikujulised püsielupaigad. Vastav märkus lisada 1.-5. Kaalutakse ÜP koostamise käigus ja üldplaneeringu teksti ja/või legendi. EKV vähendamise analüüsimisel (sh 5. ÜP lähteseisukohtade punktis 31 on vormistamise võimalusi). planeeringu ühe eesmärgina nimetatud „Kunda jõe esimese ajaloolise LS ja KSH VTK parandamise vajadus hüdroelektrijaama paisutuse ja paisu puudub. säilitamine ning töösse rakendamine hüdroenergia tootmiseks ja kalalahenduse Natura hindamine (eelhindamine ja rajamiseks“. Keskkonnaamet asjakohane hindamine) on seisukohal, et tegemist ei ole ÜP-ga lahendatava küsimusega. Kunda jõe I paisu 1. Arutatakse ÜP ja KSH koostamisel. osas tuleb lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018 kohtuotsusest LS ja KSH VTK parandamise vajadus nr 3-16-478. puudub. Veekogude kaitsevööndite (piiranguvöönd, Välisõhu temaatika käsitlemine ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd) käsitlus 1. Arvestada erisustega kaitsevööndite 1. Nõustume ettepanekuga: tekstis lähtejoone määramisel (LKS § 35 lõiked 4 ja kasutatakse viidatud mõisteid. 5). Keskkonnaamet on seisukohal, et vastavalt LKS § 35 lõige 31 tuleks korduvalt KSH VTK täpsustatakse. üleujutatava ala piiri st ka ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) lähtejoone määramisel 2. rannikul võtta aluseks üleujutatavale alale iseloomulik taimkate (sh roostik, rannaniidud) 2.1. Teksti täiendatakse 2017. a ja mullastik (sooldunud rannikumullad). Kui seireandmetega. rakendatakse teisi põhimõtteid, tuleb see üldplaneeringus lahti kirjutada ning selgitada, KSH VTK täpsustatakse. kuidas on see kooskõlas LKS ranna ja kaldakaitse eesmärkidega. Samuti tuleb 2.2, 2.4, 2.5, 2.6, 2,7 ja 2.8. Nõustume arvestada täiendavaid kohapõhiseid ettepanekuga. asjakohaseid andmeid (nt veetasemete andmed). KSH VTK täpsustatakse. 2. EKV ulatuses võtta arvesse ka erandeid tekitavad olukorrad, milleks on metsamaa 2.3 ja 2.9 selgitame, et üldplaneeringu erisus LKS § 38 lõikes 2 ja tiheasustusala tasandil ei ole põhjendatud keskkonnaloa erisus LKS § 38 lõige 1 punktis 3. Metsamaa ümberkirjutamine. KSH VTK raames erisust käsitleda seletuskirjas, mitte koostatud ülevaate eesmärk on anda planeeringu joonisel, kuna olukord on ülevaade ettevõtetest/tegevustest, millest ajaliselt muutuv. võib tekkida oluline heide ning 3. ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda koondteave nende tegevuste kohta, tuues üheselt olemasolevad, laiendatavad ja välja olulisema. Komplekslubade puhul moodustatavad tiheasustusalad, juhindudes ka on juba luba ise viiteks olulise heite/mõju LKS §-st 41. võimalikkuse kohta. Katlamajade puhul 4. Tuua välja olulisemad LKS § 38 lõigetes 4 kasutatava kütuse liik, lisateabeks on ja 5 erisuste alla kuuluvad objektid, nt katelde võimsus või kütusekulu aastas; tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, väiksemate seadmete puhul ei ole ka supelrannad, planeeritavad avalikult nende andmete esitamine põhjendatud. kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), KSH koostamisel analüüsitakse viidatud planeeritavad tehnovõrgud ja rajatised, allikaid detailsemalt, kuid ka KSH sadamad, sildumis- ja randumiskohad ning aruandesse ei kirjutata ümber loa detaile, nende juurdepääsud. vaid peamiselt nende põhjal tehtud 5. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning järeldused. suurendamine (LKS § 40). ÜP lähteseisukoha kohaselt taotletakse ÜP ka EKV vähendamist. LS ja KSH VTK parandamise vajadus Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et EKV puudub. vähendamine on LKS kohaselt erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral. ÜP 3. Nõustume, KSH VTK-le lisatakse peab seega sisaldama sisulisi põhjendusi EKV Kunda linna mürakaart. vähendamiseks. Samuti juhime tähelepanu, et uue ÜP kehtestamisega kaotavad kehtivuse ka KSH VTK dokumenti täiendatakse. varasemad EKV vähendamised. Kohalikud omavalitsused võivad viia uue ÜP koostamise Jäätmemajandus raames läbi varasemate ÜP-ga antud EKV vähendamise kaardistamise, millega 1. Jäätmete temaatika lisatakse KSH kehtestuksid varasemate EKV vähendamiste VTK dokumenti vastavalt ÜP nõusolekud ja need kanduksid uude täpsusastmele ptk 7. planeeringusse. Seega tuleb EKV vähendamise kaardistamisel (joonisel) ning KSH VTK dokumenti täiendatakse. seletuskirjas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. ÜP 2. LS dokumenti lisatakse Aseri tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus jäätmejaama kavandamise vajadus ptk annab Keskkonnaamet seisukoha, kas 2.2. punkt 2. Kompostimisväljakute varasemad EKV vähendamised jäävad asukohad ja nendes käideldavad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul jäätmeliigid täpsustuvad planeeringu arvestada (kui olud on muutunud, siis võib koostamise käigus. Ohtlike jäätmete erandjuhul olla vajalik uus EKV vähendamise kogumispunktide (nt patareide kogumine kaalumine). Juhul kui koostatava ÜP raames jms) kavandamine väljub ÜP ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei täpsusastmest. tooda välja veekogusid, kus eelmiste ÜP-ga on EKV-d vähendatud, siis automaatselt LS täpsustatakse. varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu. Muud tähelepanekud, ettepanekud 1. ÜP kui strateegilise arengudokumendi Natura hindamine (eelhindamine ja tasemel arvestatakse strateegiliste asjakohane hindamine) looduskaitseliste dokumentidega. LS ptk 1. Arvestada lisaks otsestele mõjudele ka 2.3. lisatakse looduskaitse arengukava ja kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. kliimamuutustega kohanemise Hindamise üheks väljundiks võiks olla arengukava aastani 2030 teadaolevate objektide-juhtude määratlemine, (Keskkonnaministeerium). mille puhul on edaspidistes etappides vajalik asjakohase hindamise läbiviimine. LS täpsustatakse. Välisõhu temaatika käsitlemine 2. Võetakse teadmiseks. 1. Palume ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuses kasutatud mõisted viia vastavusse LS ja KSH VTK parandamise vajadus atmosfääriõhu kaitse seaduses (edaspidi puudub. AÕKS) ja tööstusheite seaduses (edaspidi THS) kehtestatud mõistetega (saasteallika 3. Arvestatakse planeeringu kootamisel. asemel heiteallikas, kompleksloa asemele keskkonnakompleksluba jne). LS ja KSH VTK parandamise vajadus 2. Keskkonnaametil tekkisid KSH puudub. väljatöötamise kavatsuse alapeatükis 7.1. „Heited õhku, välisõhu kvaliteet“ toodud 4. Nõustume, täpsustus lisatakse. andmete kohta järgmised tähelepanekud: 2.1. Alapeatükis on toodud tsitaat AS Kunda KSH VTK täpsustatakse. Nordic Tsement käitise kontrolli aruandest (15.03.2018 nr 1078583): „2016. aastal tehtud Kunda linna ümbruse tolmuseirest selgub, et võrreldes varasemaga on aasta keskmine tolmusisaldus õhus vähenenud ja piirväärtuse ületamisi ei ole registreeritud.“ Keskkonnaamet juhib Teie tähelepanu, et 2018. aastal on valminud „Kunda linna ja ümbruse tolmuseire 2017. a“ aruanne, mille kohaselt 2017. aastal ületati PM10 kehtestatud 24 tunni piirväärtust kokku 7 korral. Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuses tuleb lähtuda uuematest andmetest või kajastada rohkem andmeid, sh ka kõige viimased. 2.2 AS Kunda Nordic Tsement keskkonnakompleksloa õige number on 18399, mitte KKL/18399. 2.3 Keskkonnaamet on seisukohal, et käitise kirjeldamisel ei ole korrektne viidata ühele/kahele heiteallikale, kui tootmisterritooriumil on neid üle kümne. Samuti pole korrektne käitise kirjeldamiseks kasutada erinevat tüüpi andmeid (kütuse kulu tunnis/aastas/pole üldse toodud kogus). 2.4 Vastavalt Keskkonnaameti andmetele tegutseb Viru-Nigula vallas lisaks veel Aktsiaselts Baltic Tank (õhusaasteluba nr L.ÕV.LV-184260). 2.5 AS Estonian Cell käitise kontrolli aruanne nr 1074793 õige kuupäev on 07.09.2017, mitte 07.09.2018. 2.6 Adven Eesti AS katlamaja (mis asub aadressil Võidu tn 10) õige õhusaasteloa number on L.ÕV/329091 mitte L.ÕV/300656. 2.7 Õhusaasteluba nr L.ÕV/300656 on väljastatud katlamajale, mis asub aadressil Maarja tn 7, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond. 2.8 Õhusaasteloa nr L.ÕV.IV-199914 raames tegutseb katlamaja vaid aadressil Rahva tn 9 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond. Kooli tn 2 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond asuvale katlamajale on väljastatud paikse heiteallika käitaja registreeringu tõend (käitaja on OÜ Aseri Kommunaal, tõendi nr PHRR/332308). 2.9 Käitiste õiged tegevusalad, mille load antud on toodud vastavate lubade peal. Palume andmed üle kontrollida ning vajadusel korrigeerida. 3. ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 7.3. „Müra ja vibratsioon“ on toodud, et 2018. aastal Kunda linna kohta on koostatud mürakaart. Keskkonnaamet on seisukohal, et mürakaarti tuleks käsitleda ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisana. Jäätmemajandus 1. KSH väljatöötamise kavatsuses, nt peatükk 7 „Keskkonnatervis“ ei ole käsitletud jäätmemajanduse temaatikat ja jäätmete käitlemisega seonduvat mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. 2. Üldplaneeringu lähteseisukohtades ei ole käsitletud jäätmejaama(sid) ega ohtlike jäätmete kogumispunkti(e). Näiteks Keskkonnaametile 10.01.2019 esitatud Viru- Nigula valla korraldatud jäätmeveo hankedokumentidest „Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Viru-Nigula vallas“ nähtub, et vald korraldab hanke jäätmete kogumiseks Aseri jäätmejaamas. Aseri jäätmejaama veel rajatud ei ole ning Keskkonnaamet leiab, et üldplaneeringu dokumentides peab uue jäätmejaama rajamist (planeerimist) käsitlema ja kirjeldama. Lähteseisukohtade punktis 2 on välja toodud kompostimisväljakute kavandamine, kuid ei ole kirjeldatud kuhu kompostimisväljakud planeeritakse ning milliseid jäätmeliike seal käideldakse. Muud tähelepanekud, ettepanekud 1. ÜP lahenduse väljatöötamisel kasutatavate alusmaterjalidena ei ole nimetatud: looduskaitse arengukava, 2007. a Riigikontrolli aruannet randade ja kallaste kaitse kohta, kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium), samuti ka kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjasid, kaitsekorralduskavasid, liigikaitse tegevuskavasid. 2. Seoses käimasolevate vääriselupaikade inventuuridega (RMK, ELUS) on oodata ka vääriselupaiga andmestiku uuenemist. 3. Pöörata tähelepanu vaba põhjaveevarude olemasolule ja nende ajakohastamise vajadusele ning Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016. a kinnitatud veemajanduskavaga perioodiks 2015‒2021 ettenähtud meetmetele põhjaveekogumite ja pinnaveekogumite seisundi parandamiseks. 4. KSH väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et „täiendavad kaevandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ja Varudi turbamaardlas.“ Siin võiks olla täpsustus selle kohta, millise seisuga on andmed esitatud, kuna see on ajas muutuv. 13. Baltic Tank AS 1. Täiendava raudteetrassi rajamine Kunda 1. Ettepanekuga arvestatakse Sadamani, suurendaks oluliselt ettevõtte planeeringulahenduse 04.03.2019 tegevuse võimalusi. väljatöötamisel. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 14. AS Estonian Cell 1. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu 1.-3. Ettepanekut ja võimalusi kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldplaneeringu koostamise käigus. 04.03.2019 väljatöötamise kavatsuse eelnõu” peatüki 2.2.4 “Tehniline taristu ja teed” alapeatükiga LS ja KSH VTK parandamise vajadus “Raudtee” teeme ettepaneku täiendava puudub. raudteetrassi rajamisel Kunda sadamani lisada raudtee pikenduse lisaharu Estonian Celli. 2. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendatavad ülesanded” tabeli punktiga 1 “Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine” teeme ettepaneku ettevõtlust toetava taristu tagamiseks tõsta lubatud rekka kaalupiirangut (praegu kehtiv kuni 52 tonni) Kunda tööstuste ja sadama vahelisele autotrassile (Jaama ja Uus-Sadama piirkond). Sellest lähtuvalt palume kaaluda ettepanekut renoveerida Kunda sild. 3. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendatavad ülesanded” tabeli punktiga 18 “Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja hajastusnõuete määramine” teeme ettepaneku kaaluda Estonian Celli laienemise otstarbeks naabruses olevaid kinnistuid, toetamaks Viru- Nigula valla missiooni ettevõtluse laienemiseks ja kindlaks tulevikuks. 15. Kunda Sadam AS 1. Rööbastranspordi võimaluste kaalumise 1. Ettepanekuga arvestatakse. juures näha ette Rakvere-Kunda kaubaraudtee pikendamise võimalus Kunda sadamani. LS täpsustatakse. 04.03.2019 Selleks näha ette võimalikud alternatiivsed raudteekoridorid, käsitleda raudtee 2. - 4. Ettepanekuid analüüsitakse ja ristumiskonflikte Kunda jõe ja teedega, kaalutakse planeeringulahenduse kõrguste konflikti jne. koostamisel. 2. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha LS ja KSH VTK parandamise vajadus ette võimalus Kundas veel ühe liigi, puudub. torutranspordi kasutusevõtuga, täpsemalt toruühenduse rajamiseks Rakvere-Kunda 5. Ehituskeeluvööndi vähendamise kaubaraudtee lõppjaama ja Kunda sadama ettepanekuid kaalutakse põhjalikult vahel, mis võimaldaks kordades suurendada planeeringu koostamise käigus. läbi Kunda sadama töödeldavaid vedelkaupade mahte. Tehnilised väljakutsed: LS ja KSH VTK parandamise vajadus torutranspordi võimalike koridoride puudub. määramine, ristumised tänavate/maanteega, looduskaitse meetmed jne 6. Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise 3. Tehnilise taristu ja teede teema juures käigus. töötada läbi mõjud, mis võivad tekkida autotranspordi transiitliikluse ohjamisega LS ja KSH VTK parandamise vajadus Kunda linnas: 2030+ programmi raames puudub. mainitud regulaarne laevaühendus Soome ja Eesti vahel võib käivituda lähiaastatel. Sh. kaubaautode ootealad, sellega kaasnevad lisateenused ning võimalikud ohud. 4. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha ette eesmärk anda Uus-Sadama tee kui Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteed nr 20 Kunda sadama ja piiripunktiga ühendav eratee üle riigile kasutamiseks avalikuna riigiteena (tugimaanteena). 5. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi vähendamise teema all näha ette Madala kinnistu (34501:002:0017) kui Kunda sadama lõunaosa detailplaneeringu alaga külgneva ja Kunda linna üldplaneeringu kohaselt sadama arendusalas oleva, perspektiivsete sadamarajatistega kinnistu ehituskeelu vööndi vähendamine Kunda sadama lõunaosa detailplaneeringus sätestatud ehituskeelu vööndi piirini (veepiirist 20 m). 6. Ettevõtluskeskkonna teema juures kaaluda nn tööstus- või tootmiskaitsepiirkondade kehtestamist, sh Kunda sadama tagalas, eesmärgiga mitte laiendada olemasolevaid või luua uusi loodukaitsealasid. Viru-Nigula valla tööstuskaitsepiirkondade olemasolu annaks investoritele kindlustunnet ning “olete oodatud” signaali (vs näide Tartu miljarditehase kogemusest). Selline “kaitsepiirkond” annaks õiguse inimtegevusele erinevate tootmisprotsesside arendamisel koos parima võimaliku tehnika rakendamisega ning lisandväärtuse loomisega. Nt Aseri, Viru-Nigula ja Kunda tööstuste piirkonnad koos nende potentsiaalsete arengualadega. 16. Lontova elanikud 1. Lähtuvalt eelpool välja toodud ajaloolistest 1. Planeeringu koostamise käigus ja looduslikest aspektidest soovivad tutvustatakse elanikele sadama 04.03.2019 kohalikud elanikud Sadama tee ja Lontova arenguplaane ja kaasatakse elanikke majade taga asuva tulundusmaa (katastri aruteludele. tunnusega 34501:001:0042; sihtotstarve 1: maatulundusmaa 100 %; pindala 13,4 h) LS ja KSH VTK parandamise vajadus sihtotstarbe muutmist planeeritavast puudub. tööstusmaast elamumaaks, mis näekski tulevikus ette elamumaade või roheala rajamist rohekoridori näol (märgala kahepaiksete sigimiseks). Hetkel on antud maa-ala kaetud metsa, võsa ja loodusliku rohumaaga. Mets ja võsa on maa-alal väga vajalik, sest summutavad müra ning takistavad tolmu ja teiste saasteainete levikut sadamast ja puiduterminalidest. Järelikult on taoline puhvertsoon tööstuse ja elamute vahel esmatähtis ala, mille tööstusmaaks muutmisel muutuvad elamistingimused kohalike jaoks olulisel määral, st langeb kinnisvara väärtus, turistide arv kahaneb, miljööväärtus kaob, keskkonna olukord halveneb, kahaneb piirkonna ajalooline väärtus. Kõiki eelpool mainitud negatiivseid aspekte annab vältida, kui Viru-Nigula vallavalitsus muudab ära senise üldplaneeringu, arvestades sealhulgas kohalike inimeste soovidega, Lontova mitmekülgse ajaloo ja väärtusliku loodusliku taustaga. 17. Kaitseministeerium 1. Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes 1.-2. Ettepanekutega arvestatakse kõrgusega tuulikud ja tuulepargid kogu valla planeeringulahenduse väljatöötamisel. 04.03.2019 nr 12-1/19/489 territooriumil võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga LS ja KSH VTK parandamise vajadus tuleb kooskõlastada kõigi mistahes kõrgusega puudub. tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ning üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada võimalikult varases etapis. 2. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 18. Lennuamet Ettepanekud puuduvad. - 04.03.2019 nr 4.6- 8/19/408-2 19. Rahandusministeerium 1. Üldplaneeringu koostamisel palume 1.-4. Ettepanekud on suunised kasutada Rahandusministeeriumi koostatud planeeringu üldiseks koostamiseks ja 07.03.2019 nr 14- nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu teatud teemade lahendamiseks 11/794-3 koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressil üldplaneeringus. Ettepanekutega https://planeerimine.ee/seadus-ja- arvestatakse planeeringuprotsessis ja juhendid/yp-noustik/ , ning hanke planeeringulahenduse väljatöötamisel. korraldamisel Rahandusministeeriumi ja Eesti Planeerijate Ühingu koostatud LS ja KSH VTK parandamise vajadus juhendmaterjali „Soovitused ruumilise puudub. planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“, mis on kättesaadav aadressil 5. Nõustume ettepanekuga. https://planeerimine.ee/seadus-ja- juhendid/soovitused-ruumilise-planeerimise- LS täpsustatakse. konsultatsioonihanke-labiviimiseks/. Palume tutvuda ka teiste eelnimetatud veebilehel 6. Valla seisukoht on antud küsimuses olevate asjakohaste juhendmaterjalidega. täpsustunud ning üldplaneeringu raames antud teemat ei lahendata (vt ka 2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel vastusseisukohta VTA-le). võtta lähtealuseks Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud keskuste LS täpsustatakse, ptk 2.2 punkt 31. võrgustik, keskuste hierarhia ning eemaldatakse vastav ülesanne. teenustasemed, endise Aseri valla aladel arvestada Ida-Viru maakonnaplaneeringut. 7. Ootame ministeeriumist sisulist Asustuse arengut suunavate juhiste osas tuleb põhjendust küsimusele, miks lähtuda maakonnaplaneeringutes sätestatud üldplaneering tuleb kehtestada põhimõtetest. Vallavolikogu üksikakti (st otsusega), mitte üldaktiga (st määrusega). 3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana Lääne-Viru LS täpsustatakse vastavalt hetkel maakonna rannikuala, sealhulgas peetakse kehtivale PlanS-le. Viru-Nigula valda üheks oluliseks rannikuala piirkonnaks. Palume üldplaneeringu 8. Ettepanekuga arvestatakse, LS lahenduse väljatöötamisel arvestada dokumendi ptk 2.3 lisatakse Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükiga 3.8 maakonna arengustrateegia 2030+. „Rannikuala“ ning maakonnaplaneeringu lisas 12 toodud põhimõtetega. LS täpsustatakse. 4. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 9. Ettepanekuga arvestatakse, LS 2.2 „Üldplaneeringuga lahendatavad dokumendi ptk 2.3 lisatakse Eesti ülesanded“ toodud tabeli punktis 4 on kirjas, mereala planeering. et üldplaneeringu koostamise raames kaalutakse võimalikke maa-alasid ja LS täpsustatakse. määratakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamise tingimused. Juhime tähelepanu 10. Ettepanekuga on arvestatud. sellele, et kaalumise aluseks tuleb võtta Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 LS ja KSH VTK parandamise vajadus „Olulise ruumilise mõjuga ehitise nimekiri“. puudub. 5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 11. Ettepanekuga arvestatakse, 2.2 „Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 12 on täpsustatakse LS ptk 3.1. märgitud, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid tehakse LS täpsustatakse. üldplaneeringu koostamise raames. Palume punkti täiendada selliselt, et ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema hoolikalt kaalutletud ja põhjendatud. 6. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 31 on märgitud taudistunud põllumajandusloomade matmispaikade võimalikkuse kaalumine (sh rajamise tingimused ja kaasnevad mõjud). Märgime, et matmispaikade valikul on ruumikasutusele oluline mõju, kuna seab ümbritsevale maakasutusele olulisi kitsendusi, seejuures iga kitsendus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav. Tuleb põhjalikult kaaluda, kas inimese elu ja tervise kaitseks operatiivset tegutsemist vajavas hädaolukorras on üldplaneeringu järgimine alati võimalik. Samuti peab kaaluma, kas sellisel põhjusel on üldplaneeringutes üldiste pikaajaliste kitsenduste seadmine maakasutusele mõistlik. 7. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 3.2 „Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava“ tabelis on märgitud, et üldplaneering kavatsetakse kehtestada vallavolikogu määrusega. Siinkohal märgime, et kuna planeeringud on üksikaktid, siis PlanS § 91 lõike 1 kohaselt kehtestatakse uus üldplaneering kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. 8. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 373 lõike 6 kohaselt on maakonna arengustrateegia üldplaneeringu koostamise alus. Sellest tulenevalt palume arvestada lähiajal volikogude poolt heaks kiidetava Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+. Antud hetkel on oluline uue maakondliku arengustrateegia sidumine ruumilise planeerimisega. 9. Juhime tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017 korraldusega nr 157 algatati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hetkel koostatakse planeeringu eskiislahendust ja mõjude hindamise eelnõud, millega palume üldplaneeringu koostamise käigus arvestada. 10. Palume lisada Viru-Nigula valla veebilehele jooksva informatsiooni valla üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise kohta, et hoida avalikkust planeeringu koostamise protsessiga pidevalt kursis. 11. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohade peatükis 3.1. „Koostöö ja kaasamine“ on esitatud nimekiri, kellega tuleb üldplaneeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Palume lisada koostöö tegijate ja kaasatavate nimekirja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mereäärsed väikesadamad), Keskkonnaministeerium (maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaad), Siseministeerium (riigipiiri lähedus), Veterinaar- ja Toiduamet (taudistunud põllumajandusloomade matmispaikade määramise võimalikkus), Riigimetsa Majandamise Keskus (riigimets planeeringualal), Elektrilevi OÜ ja Elering AS (elektriliinid planeeringualal), aktsiaselts Eesti Gaas (gaasivõrk planeeringualal), Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS (sidepaigaldised planeeringualal). 20. Haljala Vallavalitsus 1. Mõni eratee võib puudutada mõlema valla 1. Ettepanekuga arvestatakse territooriumit. planeeringulahenduse 07.03.2019 väljatöötamisel ja teede avaliku Ettepanek on selgitada välja piiriüleste kasutuse ettepanekute tegemisel. erateede olemasolu ja arvestada nendega avalikult kasutatavate teede ettepanekute LS ja KSH VTK parandamise vajadus tegemisel. puudub. 21. Maanteeamet 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja Kõiki ettepanekuid kaalutakse ÜP kohalike teede üldise asukoha määramine: koostamise käigus. Teadaolevalt toimub 14.03.2019 nr 15- 1.1. Integreerida planeeringusse riigihalduse teedevõrgustikuga seonduvate teemade 2/19/5379-3 ministri 27.03.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 läbiarutamine Planeerijate Ühingu ja kehtestatud Lääne-Viru RPLO ja Maanteeameti ühisseminaridel maakonnaplaneeringuga 2030+ (endise Viru- (nt 25.03.2019), mille käigus võivad Nigula valla ulatuses) ja Ida-Viru maavanema ÜP’de esitatavad tingimused veel 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 täpsustuda või muutuda. kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (endise Aseri valla ulatuses) LS ja KSH VTK parandamise vajadus kavandatud teedevõrgustik. puudub. Juhime tähelepanu, et: 1.1.1. Riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) ca km 118,5-120,00 lõigule märkida kavandatav transpordisõlm. 1.1.2. Terve Viru-Nigula valla ulatuses märkida riigitee nr 1 oluliselt muudetava teelõiguna. Kajastada seletuskirjas, et oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Eelpool loetletud meetmete rakendamist lühematel teelõikudel käsitletakse lokaalse meetmena ning üldplaneeringus eraldi ei tähistata. 1.1.3. Kajastada üldplaneeringu seletuskirjas Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 5.2 kirjeldatud põhimõte, et riigitee nr 1 õgvenduse võimalik asukoht ja tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb arvestada kõigi seadustest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. 1.3. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: näiteks kohalik tee, avaliku kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maanteeametiga. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3. 2.2. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna/alevikku või vastupidi katkeb asulakeskkonnas hoonestamata looduslikel aladel, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist või EhS § 71 lg 3 tuleneva kaitsevööndi laiuse suurendamist. 2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiirkonda mitte planeerida. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määrata kohustus detailplaneeringu koostamiseks juhul kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala lähinaabritele. 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.10. Arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvenduseks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnoloogilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. 3.14. Planeeringu koostamisel lähtuda eesmärgist soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. 4.5. Põhimaanteedele uusi samatasandilisi ristumiskohti mitte kavandada. Kohalike teede liitumine põhimaanteedega toimub ainult üldplaneeringuga kavandatud eritasandiliste ristumiskohtade (sõlmede) kaudu. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega pruugi jääda pikas perspektiivis kasutusele. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel. 5. Märkused KSH väljatöötamise kavatsusele: 5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 5.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. 5.3. Käsitleda KSH-s tööstuse- ja kaevandamisega seotud objektid ning analüüsida võimalike väljaveoteede, sh riigiteede, vastavust kavandatavale tegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kandevõime tõstmine, meetmed liiklusohutuse tagamiseks, vms meetmed. 22. Majandus- ja Palume üldplaneeringute koostamisel Kõikide suunistega arvestatakse vastavalt Kommunikatsiooni- tuuleenergeetika alade kavandamisel võtta aluseks ÜP täpsusastmele taastuvenergeetika ministeerium järgnevad põhimõtted: teemade lahendamisel ja 1. KOV üldplaneeringute koostamisel maakasutuspõhimõtete ning -tingimuste 13.03.2019 nr 17- planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3-4 kohast seadmisel. 7/2019/2142 ülesannet lahendades arvestada vajadusega leida tuuleenergia tootmiseks vajalikke alasid. Seejuures LS ja KSH VTK parandamise vajadus soovitab MKM lähtuda vähemalt järgmistest puudub. kriteeriumitest: elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus mitte rohkem kui 1000 m, v.a tiheasustusalad (linnad, alevid) 2000 m. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maaomaniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase; puhke- ja virgestusalad tuuleparkidest puhvriga – 1000 m; elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Kavandatud uute riigiteede (Via Baltica, Suure väina püsiühendus jne) puhul tuleb vähimat kaugust arvestada planeeringuga määratud trassikoridori servast. Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemis asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. Näide: 200 m mastikõrguse ja 70 m labadega (rootori diameeter 140 m) elektrituuliku korral oleks vahekaugus avalikust teest 1,5 x (200+140) = 1,5 x 340 = 510m. veekogud - puhverala ulatus võrdsustada veekogu ehituskeeluvööndiga. kalmistud - puhverala ulatus 500 m. 2. Soovitame soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks. Alates 2018. aastast saavad kohalikud tööstused ja ettevõtted rajada energiatootmise juurest 6 km raadiuses enda elektritarbimise katmiseks otseliini, mis annab võimaluse kokku hoida võrgutasude pealt. See võib olla oluline sisend kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks ning soodustada ka regionaalse energiatootmise arenemist. 3. Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga selgitamaks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. Et ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisolekut seda koostööd omaltpoolt vahendada. 4. Kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale ja väärtuslikele maastikele hinnata. Seejuures palume lähtuda Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika teemaplaneeringu sellekohaste soovitustega. 5. Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas üldplaneeringute koostamisel analüüsida, kas tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisel tuuleenergia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuuleenergiale vastavalt punktis 1 toodud kriteeriumitele. Täna kehtivatesse Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnaplaneeringutesse on sisse kantud tuuleenergeetika maakonna teemaplaneeringud, kus majanduslikult tasuvaid (ehk reaalselt kasutatavaid) tuuleenergia alasid on väga piiratult. Lisaks võtsid mitmed tollased kohalikud omavalitused kohaliku vallavalitsuse või volikogu tasandil vastu otsuse, et teemaplaneeringuga ei määrata elektrituulikute arendusalasid valla territooriumile. Senine kogemus on näidanud, et kohalikud omavalitsused, kus täna juba eksisteerivad tuulepargid, teevad energiatootjatega aktiivset koostööd, mis enamasti väljendub ka tuuleenergia tootja rahalises panustamises kogukonna arengusse ja kohaliku taristu väljaehitamises. Seega pole tuulepargi kohaliku omavalitsuse territooriumile lubamine koorem, vaid pigem kohaliku elu edendamise võimalus. Taolise koostöö soodustamiseks ja edasiarendamiseks on MKM ja Rahandusministeerium asunud välja selgitama regulatsioonide muutmise vajadust, eesmärgiga muuta tuuleparkide arendamine kohalikele atraktiivsemaks. Selle aasta jooksul on plaanis viia läbi uuring, mis muuhulgas kaardistab ära KOVide ootused arendajatega koostöö osas. Päikeseenergia arendamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud. Sobilike alade planeerimisel soovitame ennekõike eelistada endiseid tööstusalasid ning väheväärtuslikke ja söötis olevaid põllumaid. 23. Evelyn Mägi 1. Palun lisada ettepanek Viru-Nigula valla 1. Ehituskeeluvööndi vähendamise üldplaneeringusse vähendada Ojaküla küla ettepanekuid kaalutakse 14.03.2019 Toolse jõe äärset ehituskeelutsooni laiust. planeeringu koostamise käigus põhjalikult. Konkreetsem soov on taotleda Ojaküla küla Jaani kinnistu ehituskeelu tsooni vähendamist LS ja KSH VTK parandamise vajadus (katastritunnus 90201:001:0232). Kinnistu puudub. sihtotstarve on 100% elamumaa, kus ehituskeelutsoon piirab olulisel määral eramu ja infrastruktuuri ehitust.

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →