TARTU LINNAVALITSUS
Veeteede Amet Teie 01.03.2019 nr 6-3-1/249
[email protected] Meie 17.04.2019 nr 9-3.2/UP-18-003
Vastuskiri ettepanekutele seoses Tartu linna
üldplaneeringu lähteseisukohtadega
Tartu linn on 18.10.2018. a kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 küsinud Veeteede Ametilt ettepanekuid
Tartu linna üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
väljatöötamise kavatsuse kohta. Vastuseks on Veeteede Amet esitanud linnavalitsusele
ettepanekud (14.11.2018. a ja 01.03.2019. a saadetud kirjad) üldplaneeringu lähteseisukohtadele,
sealhulgas on esitatud ettepanek mitte kavandada Emajõega külgnevale Väike-Turu tn 10
kinnistule kallasrada. Ettepaneku põhjenduseks on see, et 23.02.2010. a on nimetatud kinnistule
registreeritud sadamaregistris Väike-Turu sadam ja veeseaduse § 10 lõikest 4 lähtuvalt puudub
avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada.
Üldplaneeringu lähteseisukohtade punkti 1.3.25 kohaselt määratakse üldplaneeringuga sadamate
paiknemine, sh määratakse Väike-Turu tn 10 kinnistul paikneva sadama asukoht, ent viimase
puhul tuleb üldplaneeringus arvestada teeservituudi lepinguga nr 5866, mis on sõlmitud
07.06.2000. a OÜ Laevatee ja Tartu linna vahel ja millega on kokku lepitud Väike-Turu tn 10
kinnistut läbiva teekoridori avaliku kasutamise tingimustes (lepingu p 3. Isikliku kasutusõiguse
/teeservituudi seadmine ja sisu).
Oma 01.03.2019. a saadetud kirjas osutate, et teeservituudi lepingu sõlmimise ajal 2000. a ei
olnud Väike-Turu tn 10 kinnistul sadamat registreeritud, samuti ei reguleerinud veeseadus
kallasraja paiknemist sadama territooriumil. Eeltoodut arvestades teete uuesti ettepaneku Tartu
linna üldplaneeringus kallasrada Väike-Turu sadamasse mitte planeerida.
Tartu linn sõlmis Väike-Turu tn 10 kinnistule teeservituudi (isiklik tähtajatu kasutusõigus)
seadmise lepingu eesmärgiga tagada kinnistult jalgrattaga ja jalgsi liiklejatele läbipääs ja tagada
planeeringutega määratud jalg- ja jalgrattateede võrgustiku katkematus sõltumata sellest, kes on
kinnisasja omanik või milline on kinnisasja maakasutus tulevikus. 2000. aastal kokkulepitud
teeservituudi maa-ala ei kattu Emajõe kallasraja maa-alaga selle asukoha mõttes (1994. aastal
vastu võetud veeseadusest lähtudes oli Emajõe kallasraja laius algselt 20 m ja täna on see 10 m
Emajõe kaldajoonest) ega ka õiguslikus mõttes.
Kuigi sõlmitud teeservituudi seadmise lepingus on küll servituudi ala nimetatud ja tähistatud
kallasrajana, ei saa sellest järeldada, et servituut on seatud õigusaktides reguleeritud kallasraja
kasutamiseks. Sõlmitud lepingu kohaselt on servituudi sisuks tagada igaühele õigus
ööpäevaringselt käia jalgsi ja sõita jalgrattaga mööda kallasrajana tähistatud jalgteed laiusega viis
kuni kümme meetrit, mis servituudi alale detailplaneeringu kohaselt rajatakse.
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoda tel 736 1111, faks 736 1106 www.tartu.ee
50089 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
Alal kehtib Tartu Linnavolikogu 07.09.2000. a otsusega nr 189 kehtestatud Soola 5 krundi ja
lähiala detailplaneering (Siim & Põllumaa OÜ, Tartu 2000). Detailplaneeringust lähtuvalt on 3010
m2 suurusepindalaga Väike-Turu tn 4a (täna on sama krundi aadress Väike-Turu tn 10) Emajõe
veetee tehniliseks teenindamiseks reserveeritud sadama maa-ala (St), mille sihtotstarve on
tootmishoonete maa. Detailplaneeringu põhijoonisest lähtuvalt on Väike-Turu tn 10 krundile
kavandatud teekoridor (jalakäijate liikumissuund). Detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.4/3
fikseerib eelnimetatud teekoridori osas kallasraja kujundamise nõude ja määrab servituudi
seadmise vajaduse. Detailplaneering on tänaseks osaliselt ellu viidud.
Ka hetkel kehtiv Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud üldplaneeringu
punkt 4.14 näeb ette, et Võidu sillast Sõpruse sillani rajatakse esinduslik Emajõe kaldapromenaad
koos kaldakindlustusega ning et Emajõe äärde peab kujundama kergliiklusteega eri
virgestusvõimalusi pakkuva tervikliku arhitektuurilahendusega kaldapromenaadi. Samuti näeb
üldplaneeringu punkt 8.2 linna- ja lähialade rohe- ja puhkealade arendamise ruumilises
kontseptsioonis ette nn kallasradade avamist ja korrastamist planeeringutega (läbipääs sadamas
Väike-Turu tn 10, kallasrada avaturust kuni Idaringtee valminud sillani, kallasrada Lodjakojast
linna piirini) ning kujundada rohkem multifunktsionaalseid rohealasid, mis on erinevatele
linnaelanikele suurema kasutusväärtusega.
Linnavolikogu poolt algatatud üldplaneeringu lähteseisukohtade punkti 1.3.25 kohaselt
määratletakse sadamate territooriumi kasutusrežiim, sh avatud kallasraja vajadus. Seega ei kattu
veeseaduses sätestatud kallasraja mõiste üldplaneeringu lähteülesandes toodud avatud kallasraja
mõistega. Tartu Linnavalitsus sisustab üldplaneeringu koostamisel avatud kallasraja mõiste
täpsemalt või leiab veekoguäärse avalikuks kasutamiseks ettenähtud matkaraja tähistamiseks uue
täpsema sõnastuse.
Nõuded kallasraja asukohale, ulatusele või selle puudumisele tulenevad nii keskkonnaseadustiku
üldosa seadusest kui ka veeseadusest ja seda ei saa üldplaneeringuga muuta. Küll aga peab
kohalik omavalitsus planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Tartu Linnavalitsusel võimalik arvestada Teie ettepanekuga
üldplaneeringus Emajõega külgnevale Väike-Turu tn 10 kinnistule kallasrada, st avalikuks
kasutamiseks ettenähtud jalgteed mitte kavandada. Linn lähtub oma edasistes tegevustes Emajõe
äärde, sh Väike-Turu 10 kinnistu osas, avalikuks kasutamiseks ettenähtud jalgtee kavandamisel
kehtivast detailplaneeringust ja kokkulepitud teeservituudist.
Loodame, et linnaruumi kujundamine avalikes huvides on siiski ka riigi huvi ja saame seda teha
üldsuse hüvanguks üheskoos.
Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt /
Reno Laidre
abilinnapea
Tiiu Tuuga
736 1259
[email protected]
2 (2)