Õigusakti eelnõu

Justiitsministeerium Meie 17.11.2023 nr 1.1-10.1/6930-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS ning palume need kooskõlastada või nende kohta märkused esitada hiljemalt 30.11.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. MKR PM 2023 EN; 2. MKR PM 2023 SK. Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahapesu Andmebüroo Kaitseministeerium Artur Lundalin 611 3219 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 10.11.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „16) makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 361 tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid töödeldakse käibemaksuseaduse § 361 alusel.“; 2) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõnu „ning teave“ sõnadega „püsiva tegevuskoha ja“; 3) paragrahvis 5 asendatakse tekstiosa „22, 221,“ tekstiosaga „22–222,“; 4) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus (1) Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakenduse ametlik lühend on HMD. (2) Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendusse kantakse hasartmängumaksu seaduse § 4 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud hasartmängumaksu deklaratsiooni vormidel esitatud andmed.“; 5) määrust täiendatakse §-ga 222 järgmises sõnastuses: „§ 222. Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus (1) Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakenduse ametlik lühend on PoUS. (2) Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendusse kantakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veerus E1 nimetatud andmed.“; 6) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel Maksu- ja Tolliametile esitatud teadete andmed;“; 7) paragrahvi 321 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „hinnatsoonide,“; 8) paragrahvi 321 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „hinnatsoon, viljakustsoon,“; 9) paragrahvi 322 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) maa väärtuse andmed (maaüksuse nimetus, katastritunnus, aadress, pindala, sihtotstarbed, kõlvikud, maksustamishind, maa omaniku või maa kasutaja nimi ja isiku- või registrikood, omandiosa suurus, kuvatõmmis maaüksuse asukohast kaardil).“; 10) määrust täiendatakse §-ga 323 järgmises sõnastuses: „§ 323. Makseteenuste pakkujate aruannete rakendus (1) Makseteenuste pakkujate aruannete rakenduse ametlik lühend on CESOP. (2) Makseteenuste pakkujate aruannete rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1504, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses keskse elektroonilise makseteabe süsteemi (CESOP) loomisega, et võidelda käibemaksupettuste vastu (ELT L 235, 12.09.2022, lk 19–27), lisas.“; 11) paragrahvi 42 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kohtuasja“ sõnadega „või muu asja“; 12) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) kaitseväekohustuslaste registrist saadud dokumentide andmed – link dokumendile, dokumendi liik, number ja kuupäev, dokumendi koostaja ning asja number;“; 13) paragrahvi 58 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „21, 22, 221,“ tekstiosaga „21–221,“ ja lõiget täiendatakse pärast tekstiosa „27–32,“ tekstiosaga „323,“; 14) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „19,“ tekstiosaga „211,“; 15) paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „22,“ tekstiosaga „222,“; 16) paragrahvi 58 lõigetes 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „22, 221,“ tekstiosaga „22–222,“; 17) paragrahvi 62 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „36“ tekstiosaga „, 421“; 18) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kolm kalendriaastat – §-s 323 nimetatud alamregistri andmete puhul;“; 19) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „22–25,“ tekstiosaga „211–25,“ ja tekstiosa „321–34,“ tekstiosaga „321, 322, 33, 34,“; 20) paragrahvi 63 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktides 2–6“ tekstiosaga „punktides 11–6“; 21) paragrahvi 64 lõike 1 punktis 1 ja § 65 lõikes 4 asendatakse sõna „teeninduskohas“ sõnaga „teenindusbüroos“; 22) paragrahvi 74 lõike 2 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „21,“ tekstiosaga „211,“ ja pärast tekstiosa „29–32,“ tekstiosaga „323,“; 23) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „22, 221,“ tekstiosaga „22–222,“. 2 § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1, 2, 4, 6–10, 13, 14 ja 17–22 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a. (2) Määruse § 1 punktid 11 ja 12 jõustuvad 1. veebruaril 2024. a. (3) Määruse § 1 punktid 3, 5, 15, 16 ja 23 jõustuvad 1. märtsil 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel, millise sätte kohaselt maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 3 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA). Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrust nr 21 Maksukohustuslaste registri põhimäärus 1. oktoobri 2023. a redaktsioonis RT I, 01.06.2023, 3. Eelnõuga luuakse kolm uut alamregistrit1. Samuti ajakohastatakse MTA poolt peetava MKR-i üldandmete andmestiku ja nelja alamregistri2 andmekoosseisu. Ühtlasi laiendatakse Rahapesu Andmebüroo juurdepääsuõigust e-tollile ja korrastatakse MKR-i põhimääruse terminoloogiat. Ühtegi senist alamregistrit ei kaotata3. Määrus on kavandatud jõustuma kolmes osas: vastavalt 1. jaanuaril 2024. a, 1. veebruaril 2024. a ning 1. märtsil 2024. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise osakonna õigusloome valdkonna jurist Eero Kosk (e-post [email protected]). Samuti osalesid eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA teenuste osakonna avalike teenuste valdkonna juhtivkonsultant Ranno Aednurm (e-post [email protected]) ja teenusejuht Riita Parksepp (e-post [email protected]), teenuste osakonna kesksete teenuste valdkonna teenusejuht Kristel Ilumäe (e-post [email protected]) ja arvestuse talituse peakasutaja Merle Reepalu (e-post [email protected]), teabeosakonna rahvusvahelise infovahetuse valdkonna peaspetsialist Triin Toomeste (e-post [email protected]) ning tolliosakonna tolliarenduse valdkonna e-tolli arendustalituse juhtiv arendusspetsialist Mario Peterson (e-post [email protected]) ja tolliõiguse talituse arendusspetsialist Tarmo Padrek (e-post [email protected]). 1 Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus (MKR-i põhimääruse uus § 211), kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus (uus § 222) ja makseteenuste pakkujate aruannete rakendus (uus § 323). 2 Käibedeklaratsiooni rakendus (MKR-i põhimääruse § 27), maamaksu alusandmete register (§ 32 1), maamaksu määramise rakendus (§ 322) ja riiginõuete arvestusse kaasamise rakendus (§ 42). 3 Eelnõu vastu võtmisel kuulub MKR-i koosseisu kokku 59 alamregistrit (praegune seis: 56). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused: Punktis 1 täiendatakse MKR-i subjektide loetelu, lisades registri subjektide hulka makseteenuse pakkuja käibemaksuseaduse § 361 tähenduses ja makse saaja, kelle andmeid töödeldakse käibemaksuseaduse § 361 alusel. Siinkohal juhindutakse käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse4 § 2 punktist 3, millega täiendati MKS § 17 lõiget 2 (Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:/.../) eelviidatud makseteenuse pakkuja ning makse saajaga. Punktis 2 täiendatakse MKR-i üldandmete andmestiku andmekoosseisu mitteresidendi kohta kogutavate andmete osas, lisades teabe püsiva tegevuskoha kohta (kõrvuti teabega tegutsemise kohta tööandjana Eestis). Antud täiendus tuleneb MKS § 18 lõike 1 punktist 4, mis sätestab kohustuse registreerida mitteresidendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv tegevuskoht, mida ei kanta filiaalina äriregistrisse. Punktis 3 kaasatakse loodav kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus (vt selgitust punkti 5 juures) e-tolli andmekoguna käsitatavate alamregistrite loetelusse5. Nimetatud rakenduse käsitlemine osana e-tollist on seostatav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik6:  art 3 punktiga a – riskianalüüsiga kaitstakse liidu ja selle liikmesriikide finantshuve  art 3 punktiga b – rakendusega kaitstakse liitu ebaausa ja ebaseadusliku kaubanduse eest, toetades samal ajal seaduslikku ettevõtlust  art 3 punktiga d – tänu riskianalüüsile on võimalik säilitada sobiv tasakaal tollikontrolli ja seadusliku kaubanduse hõlbustamise vahel. Punktis 4 sätestatakse MKR-i eraldi alamregistrina hasartmängumaksu deklaratsiooni rakendus (edaspidi HMD), mida seni on käsitletud EHMA ehk elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemi (MKR-i põhimääruse § 13) alam-alamregistrina7. Kuna HMD võimaldab osasid deklaratsiooni lisasid, mille andmeid EHMA-s ei ole, täita otse rakenduses ja MTA-l on kavas HMD-d edasi arendada, et sinna oleks võimalik deklaratsioone sisestada ka ilma EHMA vahenduseta (puudutab paberkandjal esitatavaid deklaratsioone), on mõistlik lugeda HMD eraldi alamregistriks sarnaselt käibedeklaratsiooni rakenduse jt maksudeklaratsioonide rakendustega. Punktis 5 sätestatakse MKR-i uue alamregistrina kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus (edaspidi PoUS), mille eesmärk on tagada alates 1. märtsist 2024. a 4 Vastu võetud 07.11.2023. Vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0b2635d-5314-4d28-842b- b961c167350a/kaibemaksuseaduse-ja-maksukorralduse-seaduse-muutmise-seadus 5 Vastavalt MKR-i põhimääruse § 5 käsitatakse kogumis e-tolli andmekoguna tolliseaduse § 13 tähenduses MKR- i põhimääruse §-des 91, 11, 12, 14, 16, 22, 221, 31, 36, 40, 421, 44, 46–51 ja 55 nimetatud alamregistreid. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32013R0952 7 Vt ka MKR-i põhimääruse § 2 lg 1: Alamregistri koosseisu võivad kuuluda selle alamregistri alamregistrid. 2 teatud liidu kauba tollistaatuse tõendamisvahendite (liidu kauba tollistaatuse tõend T2L või T2LF andmete vormis) riskianalüüsi andmevahetus EL keskse PoUS (Proof of Union Status) süsteemiga. PoUS puudutab ettevõtjaid, kes taotlevad T2L või T2LF andmete vormis liidu kauba tollistaatuse tõendite kinnitamist, registreerimist ja kasutamist. Aastast 2025 täiendatakse käsitletavate tõendite loendit lisaks T2L ja T2LF ka kaubamanifestiga (CGM - Customs Good Manifest). Kõnealune rakendus toetab otseselt liidu staatusega kaupade vaba liikumist. Paraneb järelevalve kaupade tollistaatuste kinnitamise ja tõendamise üle. Samuti aitab PoUS vältida sama kauba topeltmaksustamist ja pettusi. Kitsamalt võttes võimaldab uus rakendus hallata automaatset riskianalüüsi tulemite andmevahetust EL keskse PoUS-süsteemi ja MTA riskianalüüsi süsteemi vahel. Teisisõnu – rakendus võimaldab võtta EL keskselt PoUS süsteemilt vastu masin-masin liidese kaudu andmeid ja neid sobivas tehnilises vormingus edastada siseriiklikuks riskianalüüsi läbiviimiseks ning saata tulemid tagasi. PoUS-i graafiline kasutajaliides võimaldab MTA teenistujatel vaadata infot sõnumivahetuse, riskianalüüsi tulemite ja seotud kontrolliülesannete osas, näha ebaõnnestunud toiminguid, vajadusel neid protsesse taaskäivitada ja samuti teostada vastavasisulisi päringuid. MTA jaoks on ka oluline kõnealuse rakenduse seostamine tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteemiga (TOTS2). Punktis 6 laiendatakse käibedeklaratsiooni rakenduse (edaspidi KMD) ulatust, hõlmates nende maksuhaldurile esitatavate teadete andmed, mis esitatakse maksukohustuslaste poolt MTA-le vastavalt käibemaksuseaduse § 16 lõikele 3: Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest Maksu- ja Tolliametit kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele: /…/ Punktides 7–9 tehakse muudatused maamaksu alusandmete registri (edaspidi MARE) ja maamaksu määramise rakenduse (edaspidi MAAIS) andmekoosseisudes. Muudatused on tingitud asjaolust, et Maa-amet viis 2022. aastal läbi maa korralise hindamise, mille tulemusel maa väärtus muutus. Maa korralise hindamise tulemused võetakse maksustamisel kasutusele alates 1. jaanuarist 2024. a8. Punktis 10 lülitatakse MKR-i koosseisu uus alamregister – makseteenuste pakkujate aruannete rakendus (edaspidi CESOP). Nimetatu rajaneb käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusel (vt joonealune viide 4), millise seadusega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/284, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, et kehtestada makseteenuse pakkujatele teatavad nõuded (ELT L 62, 02.03.2020, lk 7–12)9 (edaspidi käibemaksudirektiiv). Antud norme on liikmesriigid kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2024. a. Eelmainitud direktiiv on seotud nõukogu määrusega (EL) 2020/283, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses halduskoostöö meetmete tugevdamisega, et võidelda käibemaksupettuste 8 Maamaks2024 kohta vt https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/muud-maksud-ja- nouded/maamaks#maamaks-2024 9 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020L0284&qid=1662988658202&from=EN 3 vastu (ELT L 62, 02.03.2020, lk 1–6)10. Nimetatud määruse alusel tuleb liikmesriikide maksuhalduritel makseteenuse pakkujatelt koguda andmeid ja edastada need CESOP-i. Punktides 11 ja 12 laiendatakse riiginõuete arvestusse kaasamise rakenduse andmekoosseisu tulenevalt 1. veebruaril 2024. a jõustatavast asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest11. Nimetatud seadus on suunatud Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA) liitumisele riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusega (edaspidi NAP). Seadusemuudatusega antakse KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi haldamine üle MTA-le ning sunniraha ja rahatrahvide arvestus viiakse olemasolevaid X-tee teenuste lahendusi kasutusele võttes NAP-i. Infovahetus nõuete edastamise ja nõude tasumise kohta muutub automaatseks. MTA-st saab KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja. Eelöeldust tulenevalt on põhjendatud MKR-i põhimääruses sätestatud NAP-i andmekoosseisu laiendamine. Punktides 13–16 määratakse uute alamregistrite HMD, PoUS ja CESOP andmeallikad, nähes ette, et andmeid saavad:  registri subjekti enda käest – HMD; CESOP  teistest riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest – HMD; PoUS  MTA põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise tulemusel – PoUS  välisriikide või jurisdiktsioonide maksu- ja tolliasutustelt ning rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saavad rahvusvahelises lepingus sätestatud alustel – PoUS. Punktis 17 antakse Rahapesu Andmebüroole (RAB) juurdepääsuõigus12 MKR-i alamregistrile „Sisenemisformaalsuste rakendus“ (edaspidi NES) büroole seadusega pandud ülesannete täitmise korras ja ulatuses13. Eeldatavalt on NES-ile juurdepääs RAB-ile tõhusaks abiks oma ülesannete tulemuslikul täitmisel. Ühtlasi väärib märkimist, et RAB omab juba täna juurdepääsuõigust mitmele e-tolli rakendusele14; probleeme andmete töötlemisel ei ole täheldatud. Punktides 18 ja 19 määratakse uute alamregistrite HMD, PoUS ja CESOP andmete säilitamise tähtajad järgmiselt:  HMD – seitse kalendriaastat (peetud silmas korrelatsiooni MKS §-ga 58)  PoUS – seitse kalendriaastat (peetud silmas, et 7 k/a on e-tolli rakenduste puhul valdav)  CESOP – kolm kalendriaastat15. 10 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R0283&qid=1666012366283&from=EN 11 Hetkel eelnõu staadiumis. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2c7aebb4-0af0- 4935-8616-1f5ff0d3051e/asendustaitmise-ja-sunniraha-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 12 Vt ka tolliseaduse § 13 lg 2 teist lauset, mille kohaselt MKR-i põhimääruses sätestatakse valitsusasutused, kellele antakse nende ülesannete täitmiseks juurdepääs e-tolli andmekogu andmetele. 13 Rahapesu Andmebüroo tegevusvaldkonna ja ülesannete kohta vt rahandusministri 06.11.2020.a määrus nr 39 Rahapesu Andmebüroo põhimäärus, §-d 6 ja 7. 14 Vt MKR-i põhimääruse § 62 lg 3 p 3. 15 Vt käibemaksudirektiivi sissejuhatava osa lg 10: Kuna teabe maht on märkimisväärne ja selle tundlikkus on isikuandmete kaitse seisukohalt suur, on vajalik ja proportsionaalne, et makseteenuse pakkujad peaksid arvestust piiriüleste maksete kohta kolme kalendriaasta pikkuse ajavahemiku jooksul, et aidata liikmesriikidel võidelda käibemaksupettuse vastu ja tuvastada pettureid. See ajavahemik on piisav aeg, et liikmesriigid saaksid tõhusalt kontrolle teha ning võimalikku käibemaksupettust uurida või käibemaksupettusi tuvastada. 4 Punktis 20 tehakse eelmainitust tulenev viiteline parandus MKR-i põhimääruse tekstis (CESOP-ile määratud andmete säilitamise tähtaeg on MKR-i põhimääruses seni käsitlemata). Punktis 21 ühtlustatakse MKR-i põhimääruses kasutatavat terminoloogiat. Kui MKR-i põhimääruse § 70 lõike 1 punkti 4 ja § 71 lõike 2 punkti 4 järgi saab töötamise registri toiminguid teha teenindusbüroos, siis kehtiva § 64 lõike 1 punkti 1 ja § 65 lõike 4 järgi saab hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekirja (HAMPI) toiminguid teha teeninduskohas. Nii ühel kui teisel puhul on kohane kasutada mõistet „teenindusbüroo“, kuivõrd sõna „teeninduskoht“ selle üldlevinud tähenduses hõlmab nii teenindusbüroosid kui tollipunkte. Võttes arvesse, et MTA struktuuris tegutseb täna 16 teenindusbürood Eesti eri paigus16, siis ei ole HAMPI-toimingute tegemiseks tarvis näha ette täiendavat võimalust Luhamaa või mõne muu tollipunkti vaates. Seda enam, et olemuslikult on tollipunkt mõeldud hoopis teistsuguste (tollispetsiifiliste) teenuste pakkumiseks. Punktides 22 ja 23 määratakse uutele alamregistritele HMD, CESOP ja PoUS infosüsteemi turvaklass17, milleks on K2T2S2. Sama turvaklass on määratud nii KMD, maksualase teabevahetuse rakenduse kui enamiku e-tolli alamregistrite puhul. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev. Määrus jõustub kolmes osas:  1. jaanuaril 2024. a – lähtutud on käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (joonealune viide 4) jõustumiskuupäevast ühes nn esimese võimaluse printsiibi rakendamisega nende muudatuste puhul, mis ei ole otseselt seotud ühegi kuupäevaga  1. veebruaril 2024. a – lähtutud on asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (joonealune viide 11) jõustumiskuupäevast;  1. märtsil 2024. a – tegemist on kuupäevaga, alates millest peab Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) võtma kasutusele PoUS-i18. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 5. Määruse mõjud Eelnõuga luuakse kolm uut alamregistrit. Samuti ajakohastatakse MTA poolt peetava MKR-i üldandmete andmestiku ja nelja alamregistri andmekoosseisu. Ühtlasi laiendatakse RAB-i 16 MTA teenindusbüroode asukohad: https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/kontaktid/teeninduskohad 17 Seejuures lähtutakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määrusest nr 121 Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded, § 9 ja § 10. 18 Vt EL liikmesriikides kasutusele võetavate tollisüsteemide ja sellekohaste tärminite kohta: komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2151, 13. detsember 2019, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikuga ette nähtud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm. Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019D2151&from=et 5 juurdepääsuõigust e-tollile ja korrastatakse MKR-i põhimääruse terminoloogiat. Ühtegi senist alamregistrit ei kaotata. Alamregistritega seotud muudatused toetavad MTA arengukava19 eesmärki tagada õiguskuulekale maksukohustuslasele lihtne, kiire ja mugav maksu- ja tollikohustuste täitmise võimalus. Kui maksude maksmine on lihtsam kui nendest hoidumine, suureneb inimeste tahe oma maksu- ja tollikohustused õigeaegselt ja korrektselt täita ning seeläbi – maksukuulekus. Alamregistritega seotud muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on isikud, kelle esitatud andmed kantakse kõnealustesse alamregistritesse; asutustest – peamiselt MTA. Täpsemalt võib avalduvate mõjude osas tuua välja alljärgnevat: 5.1. Hasartmängumaksu deklaratsiooni rakenduse kasutuselevõtt Sihtrühmad: hasartmängukorraldajad, s.o hasartmängumaksu deklaratsioonide esitajad ja hasartmängumaksu maksjad, MTA Mõju kirjeldus: HMD võimaldab hasartmängukorraldajatel esitada hasartmängumaksu deklaratsioon läbi e-MTA, mis teeb deklaratsiooni esitamise ettevõtetele kiiremaks ja lihtsamaks. Hasartmängukorraldajad peavad kord kuus esitama MTA-le hasartmängmaksu deklaratsiooni. Deklaratsiooni on võimalik esitada MTA-le ka paberkandjal, e-kirja teel või läbi e-MTA, HMD-rakenduses. Samas tuleb tõdeda, et deklaratsioonid, mida esitatakse paberkandjal või e- kirja teel, kätkevad endas ebamõistlikku halduskoormust, olles ebamugav ja aeganõudev nii ettevõttele kui MTA-le. HMD võimaldab ettevõttel esitada hasartmängumaksu deklaratsioon kiiresti ja mugavalt, kuna ettevõttel jääb ära vormide saatmine ja ametnikel – vormidel kajastatud andmete sisestamine. Osasid deklaratsiooni lisasid saab esitada n.ö ühe klikiga, kuna nende puhul eeltäidetakse deklaratsiooni andmeväljad ette ära EHMA andmete põhjal. Lisade puhul, mis EHMA andmeid ei kasuta, saab ettevõte andmed sisestada otse HMD-sse või lisada andmed XML-failiga. Seega perspektiivis saavad hasartmängukorraldajad esitada deklaratsioone mugavamalt ja kiiremini. Samuti saab MTA kasutada oma ressurssi deklaratsioonide elementaarse töötlemise asemel deklaratsioonide järelkontrolliks jm sisuliseks tegevuseks. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.2. Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakenduse kasutuselevõtt Sihtrühmad: tollikliendid, MTA Mõju kirjeldus: PoUS-i kasutuselevõtu tulemusel -  saab teha andmetele tõhusamat riskianalüüsi, paraneb andmekvaliteet  kiirendatakse tollistaatuste käsitlemist  ühtlustatakse kaupade liidu staatuse tõendamisega seotud protsesse  vähendatakse paberkandjal toimingute hulka  saab olema liidestus automaatse riskianalüüsi andmevahetuseks üle-euroopalise tollistaatuseid haldava infosüsteemiga  tekib võimalus andmete ja riskianalüüside tulemuste vahetamiseks EL liikmesriikide tolliasutuste vahel  vähenevad võimalused tollipettusteks ja maksude tasumisest kõrvale hoidmiseks  tekib äriportsessi haldamist toetav uudne elektrooniline lahendus. 19 Kättesaadav MTA veebilehel: Arengukava 2023 | 439.02 KB | pdf 6 Viimati markeerituga seoses tasub märkida, et seni oli tollistaatuse dokumendi registreerimine suunatud vaid MTA ametnikule ning andmeid registreeritud tollistaatuse dokumentide kohta säilitati ainult ametnikurakenduses. Protsess toimus paberkandjal ja kliendirakendus puudus üldse. Edaspidi saavad tolliklientidel olema järgmised võimalused:  ettevõtja jaoks on tollistaatuse tõendi (T2L ja T2LF) kinnitamine või registreerimine elektrooniline  elektrooniliselt esitatud tollikauba manifesti CGM (alates2025.a) elektroonse muutmise võimalus  kõik kinnitatud ja /või registreeritud tõendid on elektroonselt kättesaadavad. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 5.3. Makseteenuste pakkujate aruannete rakenduse kasutuselevõtt Sihtrühmad: makseteenuse pakkujad, e-kaubanduse ettevõtjad, MTA Mõju kirjeldus: Makseteenuse pakkujate puhul on eeldatav halduskoormuse tõus, kuivõrd seadusega kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada ja iga kvartali kohta edastada piiriüleste maksete andmed makse saajate lõikes, kui samale maksesaajale on tehtud rohkem kui 25 piiriülest makset kvartalis. Andmete edastamiseks kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud elektroonilist tüüpvormi. Makseteenuse pakkujate edastatavad andmemahud erinevad sõltuvalt makseteenuse pakkuja suurusest. Makseteenuse pakkujatele kehtestatava kohustusega säilitada ja iga kvartali kohta edastada maksuhaldurile piiriüleste maksete andmed makse saajate lõikes, võimaldab maksuhalduril saada andmeid e-kaubanduse ettevõtjate käibe ja selle tekkimise koha kohta ning tuvastada maksudest kõrvalehoiduvaid ettevõtjaid. Kohustus esitada andmeid makse saajate ja maksete kohta on EL-ülene, ehk see kohustus puudutab kõiki EL makseteenuse pakkujaid, kelle esitatud andmed edastatakse liikmesriikide maksuhaldurite poolt kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi CESOP, kus need salvestatakse ja võrreldakse teiste EL andmebaasidega (VIES, (I)OSS). Sellest tulenevalt puudutab makseteenuse pakkujaid puudutav aruandluskohustus ka e-kaubanduse turgu Eestis ja on sellele positiivse mõjuga. Seaduse järgi kohustub maksuhaldur vastu võtma makseteenuse pakkujatelt edastatava teabe ning edastama selle muutmata kujul komisjoni loodavasse ja hallatavasse kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi CESOP. Andmed edastatakse elektroonilise tüüpvormi abil. Andmeid kasutatakse riskianalüüsiks. Prognoositav on MTA töökoormuse tõus seonduvalt suureneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud Täpsemalt on kavandatava mõjusid analüüsitud joonealuse viitena 4 esitatud seaduseelnõu seletuskirja osas 6 (SK lk 11-12). 5.4. Üldandmete andmestiku andmekoosseisu laiendamine Sihtrühmad: maksukliendid, MTA Mõju kirjeldus: Üldandmete andmestiku andmekoosseisu laiendus (mis rajaneb kehtival seadusel, vt selgitust osa 2 punkti 2 puhul) on tehnilist laadi, omades pigem tähendust õigusselguse tagamisel – nii registri subjektide kui MTA vaates on täpselt fikseeritud, milliseid andmeid kogutakse jm töödeldakse. Mõju olulisus: väheoluline 7 Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud 5.5. KMD andmekoosseisu laiendamine Sihtrühmad: maksukliendid, MTA Mõju kirjeldus: KMD andmekoosseisu laiendus (mis rajaneb kehtival seadusel, vt selgitust osa 2 punkti 6 puhul) on tehnilist laadi, omades pigem tähendust õigusselguse tagamisel – nii registri subjektide kui MTA vaates on täpselt fikseeritud, milliseid andmeid kogutakse jm töödeldakse. Mõju olulisus: väheoluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud 5.6. MARE ja MAAIS-i andmekoosseisude korrigeerimine Sihtrühmad: maamaksu maksjad, kohalikud omavalitsused, MTA Mõju kirjeldus: Muudatused on tingitud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest20 ning täpsemalt sellest, et:  alates 2024. aastast ei ole KOV-tel kohustust arvutada maatüki maksustamishinda (mille puhul tuli mh arvesse võtta hinnatsoone ja viljakustsoone, milliseid aspekte hindamisel seadus aga enam ei sätesta)  alates 2024.aastast ei koosta KOV-d enam maa maksustamishinna akte  alates 2024. aastast ei ole maamaksu arvutamise aluseks enam KOV-te poolt loodavad maa maksustamishinna aktid, vaid Maa-ameti poolt maa korralise hindamise käigus tulemuseks saadud maa väärtus. Muudatuste tulemusel:  väheneb KOV-te töökoormus, kuna langeb ära maa maksustamishinna aktide koostamise vajadus ühes vajadusega anda maksumaksjatele selgitusi tema maa maksustamise aluste kohta  MTA-l ei ole enam vajadust maksustamishinna akte süsteemis kuvada ega suunata maksumaksjat KOV-i poole maksustamishinna akti osas selgitusi saama  edaspidi on andmed maa väärtuse kohta kättesaadavad Maa-ameti veebilehel (aadressil minu.kataster.ee) ja maksumaksja saab maa väärtuse küsimuste korral sealtkaudu abi. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud Täpsemalt on kavandatava mõjusid analüüsitud käesolevas alapunktis nimetatud seaduse eelnõu seletuskirja osas 6 (SK lk 47-84)21. 5.7. NAP-i andmekoosseisu laiendamine Sihtrühmad: KRA ja MTA (vähesel määral ka kohtutäiturid) ning kutsealused, kes ei täida kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid kohustusi ja kellele on kohustuste täitmata jätmise eest määratud sunniraha või rahatrahv. Mõju kirjeldus: kesksel kohal on KRA nõuete tõhusam haldamine. Muudatusega kaasneb mõningal määral lisakoormus MTA-le, kes edaspidi KRA nõudeid korraldab ja haldab. Samas väheneb muudatusega märgatavalt KRA töökoormus – näiteks nõuete sisestamisel VERP-i, täitmisavalduste sisestamisel e-Täituri infosüsteemi jmt –, sest KRA ei edasta enam nõudeid sundtäitmisele ega pea nõuete tasumise üle arvestust. Sunnirahaga 20 Avaldamismärge: RT I, 10.03.2022, 2. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022002 21 Kättesaadav Riigikogu veebilehel (406 SE; vastu võetud 23.02.2022): Seletuskiri 8 seotud nõuete puhul hakatakse rakendama vabatahtliku tasumise süsteemi. See tähendab, et kõik sunnirahanõuded ei lähe automaatselt kohtutäituritele. Nendel kutsealustel, kes ei täida kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid kohustusi ja kellele on kohustuste täitmata jätmise eest määratud sunniraha või rahatrahv, on edaspidi võimalik oma nõuded tasuda neile mugavamal viisil ja neile antakse tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks. Seega sunnirahade ja rahatrahvide haldamine läbi NAP-i parandab küll nõuete üle arvestuse pidamise kvaliteeti ning kiirendab KRA tööprotsesse ja vähendab töökoormust, kuid oluline on ka asjaolu, et uus menetlussüsteem loob isikule võimaluse saada keskne ülevaade temal lasuvatest nõuetest, mis aitab tal planeerida nõuete tasumist nii, et sellega ei kaasneks täiendavaid rahalisi kohustusi (nt kohtutäituri tasu). Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud Täpsemalt on kavandatava mõjusid analüüsitud joonealuse viitena 11 esitatud seaduseelnõu seletuskirja osas 6 (SK lk 4–7). 5.8. RAB-i e-tollile juurdepääsuõiguse laiendamine Sihtrühmad: RAB Mõju kirjeldus: Juurdepääs NES-ile annab täiendavat sisendit RAB-i tegevusvaldkonnas tehtavatele monitooringutele, kasvatades RAB-i tegevuse tulemuslikkust. Eeldatavalt ilmnevad paremini võimalikud anomaaliad, s.o asjaolud, mis viitavad üht või teist laadi õiguserikkumisele. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud 5.9. MKR-i põhimääruse terminoloogia korrigeerimine Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud Mõju kirjeldus: muudatus on tehnilist laadi, omades pigem tähendust õigusselguse tagamisel. MTA praktikast ei ole teada juhtumit, kus isik oleks soovinud enda lisamist HAMPI-nimekirja või enese sealt eemaldamist näiteks Tallinna Lennujaama reisiterminali teeninduskohas vmt. Mõju olulisus: väheoluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud 5.10. Üldisemalt Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele (v.a seonduvalt MARE ja MAAIS-i andmekoosseisude korrigeerimisega, millel on eelpool peatutud). Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva (pigem on muudatused nende vaates positiivse mõjuga). Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud 9 6.1. Seoses HMD-ga HMD (kui EHMA senise alam-alamregistri) sätestamine MKR-i eraldi alamregistrina ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega eeltoodult kulu puudub. 6.2. Seoses PoUS-iga PoUS-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse maksumus ilma käibemaksuta on kokku 134 640 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva maksumusega 30 000 eurot. Tegevused on planeeritud lõpule viia 1. märtsiks 2024. a. Teenuse arendaja on Cybernetica AS ja turvatestide teostaja Clarified Security OÜ. 6.3. Seoses CESOP-iga CESOP-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse prognoositav maksumus koos käibemaksuga on 654 350 eurot, millest MKR-i alamregistri CESOP arenduse maksumus on 600 955 eurot ning EL keskse CESOP-süsteemi ja (I)OSS-iga seotud muudatused 53 395 eurot. Lisanduvad (I)OSS testimise ja turvatestidega seotud kulud. Ühe turvatesti maksumus on orienteeruvalt 30 000 eurot; (I)OSS testimisega seotud kulud 43 027 eurot koos käibemaksuga. Täpsemalt on kavandatavast tulenevaid tegevusi ning kulusid ja tulusid analüüsitud joonealuse viitena 4 esitatud seaduseelnõu seletuskirja osas 7 (SK lk 13-14). 6.4. Seoses üldandmete andmestikuga Muudatus üldandmete andmestiku andmekoosseisus ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega eeltoodult kulu puudub. 6.5. Seoses KMD-ga Muudatus KMD andmekoosseisus ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega eeltoodult kulu puudub. 6.6. Seoses MARE ja MAAIS-iga MARE ja MAAIS-i andmekoosseisude muutmiseks on läbi viidud sellekohane IT-arendus. Projekti „Maamaks2024“ (jagatud 5 etapiks) on rahastatud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist (ORF), mille kaudu on eraldatud projekti maksumuse katteks 1 651 824 eurot. Arendaja on Nortal AS. 6.7. Seoses NAP-iga Muudatusega kaasnevad kaitseväekohustuslaste registri arendamiskulud KRA-le ja NAP-iga seotud arendamiskulud MTA-le. NAP on tarvis liidestada X-tee teenustega, mis lihtsustatult tähendab seda, et täiendatakse NAP-i nõude haldusega seotud seadistust. KRA vaates on arendustööde kulu 19 200 eurot ilma käibemaksuta; MTA vaates – 55 000 eurot ilma käibemaksuta. 10 Muudatusega kaasneb mõningal määral lisakoormus MTA-le, kes edaspidi KRA nõudeid korraldab ja haldab. Samas väheneb muudatusega märgatavalt KRA töökoormus (näiteks nõuete sisestamisel VERP-i, täitmisavalduste sisestamisel e-Täituri infosüsteemi jmt). Täpsemalt on kavandatavast tulenevaid tegevusi ning kulusid ja tulusid analüüsitud joonealuse viitena 11 esitatud seaduseelnõu seletuskirja osas 7 (SK lk 7). 6.8. Seoses RAB-i e-tollile juurdepääsuõiguse laiendamisega RAB-ile võimaldatav juurdepääs NES-ile ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega eeltoodult kulu puudub. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmes osas:  määruse § 1 punktid 1, 2, 4, 6–10, 13, 14 ja 17–22 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. a;  määruse § 1 punktid 11 ja 12 jõustuvad 1. veebruaril 2024. a;  määruse § 1 punktid 3, 5, 15, 16 ja 23 jõustuvad 1. märtsil 2024. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, samuti – tulenevalt § 1 punktidest 11 ja 12 – Kaitseministeeriumile. Ühtlasi (tulenevalt § 1 punktist 17) esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks Rahapesu Andmebüroole. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. 11