Kiri

Ministeeriumid Maanteeamet Kaitseliit 28.02.2019 nr 13-1/19/1134 Riigi maavajaduste selgitamine Keskkonnaministeerium viib läbi riigi maareservi analüüsi, eesmärgiga välja selgitada, kui palju maad riik oma pikaajaliste eesmärkide täitmiseks vajab. Kuigi Eesti Vabariigi maismaast ligikaudu 40% on riigi omandis, millest omakorda ca 93% ehk ligikaudu 1,6 mln ha on Keskkonnaministeeriumi valitsemisel1, on see olukord lähema paarikümne aasta jooksul mõnevõrra muutumas. Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena müüb erinevates Eesti piirkondades igal aastal ligikaudu 600 riigile kuuluvat kinnisasja, samuti müüb Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena maid RMK (2018. aastal ca 200), et tagada kaitstavaid loodusobjekte sisaldavate kinnisasjade riigile omandamine. Riigimaad säilitatakse reservina, et täita seadustest2, arengukavadest jm riigi strateegilistest dokumentidest tulenevaid kohustusi. Riigimaa kuulub võõrandamisele eelkõige siis, kui maad ei ole vaja reservina säilitada ning selle pikaajaline kasutusse andmine ei ole otstarbekas. Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted on Vabariigi Valitsus heaks kiitnud 26.01.2017 kabinetinõupidamisel (Lisad 1 ja 2). Kuigi enne iga kinnisasja võõrandamist selgitatakse välja kinnisasja vajalikkus riigi kinnisvararegistris vastava menetluse kaudu, on ette tulnud, et kinnisasja vajalikkus riigile saab teatavaks alles pärast kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetlust ning mõnel juhul alles hiljem - pärast maa võõrandamist eraomandisse. Riik vajab maad oluliste eesmärkide elluviimiseks: olgu selleks idapiiri väljaehitamine, maanteede arendusprojektid, riigigümnaasiumide ehitamine, riiklikult tähtsate sadamate, lennujaamade jmt taristuobjektide arendamine. Eesmärgiga paremini planeerida riigimaade müüki ja vältida riigimaade müüki asukohtades, kus riigil on vajalik säilitada maareserv oma pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks, palume teilt tagasisidet kolmes küsimuses: 1. Kui suur on teie valitsemisala jaoks lisamaa vajadus pindalaliselt 10 aasta perspektiivis (omavalitsusüksuse täpsusega)? 2. Millisel otstarbel (nt millistest arengukavadest jm riigi strateegilistest dokumentidest tulenevate kohustuste täitmiseks) vajab teie valitsemisala 10 aasta perspektiivis lisamaad? 1 Üle 1,4 mln ha maa valdaja on RMK; ca 0,2 mln ha maa valdaja on Maa-amet. 2 Riigivaraseadus, looduskaitseseadus, metsaseadus, maapõueseadus jm. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 3. Kas vajate või teie valitsemisala asutused vajavad juurdepääsu Maa-ameti loodud ministeeriumite huvide kaardirakendusele, kuhu saate märkida täpsemalt ära piirkonnad, kus te oma valitsemisalas lisamaad vajate? Palume küsimustele vastata hiljemalt 15. märtsiks 2019. Kui teie valitsemisala lisamaa vajadused on mõnes GIS formaadis juba olemas, siis palun need sissekandmiseks Maa-ametile saata. Volitatud kasutaja saab neid peale sissekandmist kaardirakenduse kaudu muuta. Ühtlasi palume üle vaadata ministeeriumite huvide kaardirakenduse kasutajad ja anda Maa-ametile teada aadressil [email protected] hiljemalt 15. märtsiks 2019 teie valitsemisala asutuste töötajatest kaardirakenduse kasutajad ja rollid järgmiselt: Nimi Roll Asutus, ametikoht Asutuse reg. kood e-post Keskkonnaministeerium, Silver Jakobson Vaatleja riigivaraosakonna juhataja 70001231 [email protected] Maa-amet, geoinfosüsteemide Sulev Õitspuu Redigeerija büroo juhataja 70003098 [email protected] Palume edaspidi Maa-ametile jooksvalt teada anda, kui ministeeriumite huvide kaardirakenduses teie töötajate kasutajaõigusi on vaja muuta või lõpetada. Pärast kasutajate nimekirja esitamist tuleb kaardirakendusele juurdepääsu vajavatel asutustel Maa-ametiga sõlmida või uuendada kaardirakenduste kasutamise lepingud. Selgituste vajadusel palume ühendust võtta Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Silver Jakobsoniga (6262 840, [email protected]) ja ministeeriumite kaardirakenduse küsimustes Maa-ameti geoinfosüsteemide büroo juhataja Sulev Õitspuuga (6750 867, [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margit Martinson Asekantsler kantsleri ülesannetes Lisad: 1. Riigimaa reservina säilitamise põhimõtted 2. Riigimaa tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted Teadmiseks: Maa-amet Eike Pärnamägi [email protected]  LISA 3 Maa reservina säilitamise põhimõtted Riigimaa reservina säilitamine on vajalik, et riigil oleks võimalik täita riigivaraseadusest, looduskaitseseadusest, metsaseadusest, maapõueseadusest, üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, maakonnaplaneeringutest, üldplaneeringutest ja detailplaneeringutest ning valdkondlikest riiklikest arengukavadest jt õigusaktidest või strateegilistest dokumentidest tulenevaid arenguvajadusi ja kohustusi. Reservina tuleb säilitada maad, millel on kas riigivõimu teostamise, riigi või kohaliku omavalitsuse avalike eesmärkide täitmise või tulu saamise potentsiaal, kuid vastava valitsemise eesmärgi (riigivõimu teostamine, avalik eesmärk) määramiseks puudub veel konkreetne alus. Samuti on pikemas perspektiivis kasulik säilitada maad, mille käesoleval hetkel eraomandisse võõrandamine ei ole riigile majanduslikult kasulik (näiteks maa väärtus võib tulevikus oluliselt tõusta). Maareservina säilitatakse: 1. Looduslikud alad ja looduskaitse 1) Avaliku kasutuse potentsiaaliga alad kuni maakasutusvõimaluste selgumiseni, sealhulgas veekogude kalda-alad, pargid, haljasalad. 2) Looduskaitsega seotud maad, sh looduskaitse alade laiendamiseks vajalikud maad (projekteeritavate kaitsealad) kuni kaitsekorra kehtestamiseni. Kehtiva kaitsekorraga aladel juhindutakse Keskkonnaameti arvamusest. 3) Suuremad soo- või rabamassiivid, mis omavad looduskaitselist perspektiivi. 2. Metsa- ja põllumaad 1) Riigimetsamaa maakasutuse optimeerimiseks ning piiride korrastamiseks vajalik maa ja RMK maadest lahus paiknevad metsad, mis omavad metsamajanduslikku väärtust, kuni maa RMK majandamisele andmiseni. 2) Põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev haritav maa, mille põllumajandusliku kasutuse jätkumine on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on majanduslikult või julgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine. 3) Maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa, mida on võimalik kasutada eraõiguslikelt isikutelt riigi vajadusteks võõrandatava maa kompenseerimiseks, kuni selgub konkreetne vajadus. 3. Maardlad Maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (keskkonnaregistris arvel oleva tarbevaru või reservvaru peal paiknev maa) ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa, arvestades järgnevaid erisusi: 1 1) Lubjakivi, liiva, kruusa ja dolokivi maardlatel asuvat maad säilitatakse koos ligikaudu 200 m laiuse puhvertsooniga arvestades piirkonna geomorfoloogiat; 2) turba-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja kristalliinse ehituskivi maardlatel paiknev maa säilitatakse puhvertsoonita; 3) savi, põlevkivi ja fosforiidi maardlatel asuva maa säilitamine otsustatakse Keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna ja Maa-ameti geoloogiaosakonna arvamuse põhjal üksikjuhtumite kaupa; 4) maavarade prognoosvarudel asuva maa puhul juhindutakse Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna ja Maa-ameti geoloogia osakonna arvamusest. 4. Arenduseks ja taristu rajamiseks vajalik maa 1) Olemasolevate ja kavandatavate maanteede ja raudteede laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa (näiteks Eesti põhimaanteed, sealhulgas Tallinn-Narva, Via Baltica, Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa, Rail Baltic jne). 2) Kergliiklusteede rajamiseks vajalik maa kuni vastava projekti valmimiseni. 3) Sadamad, lennuväljad ja nende lähiümbruses paiknev arengu tagamiseks vajalik maa kuni maakasutusvõimaluste ja –vajaduste selgumiseni. 4) Avalikes huvides vajalikud tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses asuvad maa-alad kuni täpsemate kasutusvõimaluste selgumiseni (nt planeeringu või konkreetse projekti valmimiseni). 5) Perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu. 6) Riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide rajamiseks tulevikus vajalik maa. 7) Kohalikele omavalitsustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele tulevikus vajalik maa kuni konkreetset maavajadust määratleva planeeringu või projekti valmimiseni. 5. Muudel eesmärkidel säilitatavad maad 1) Riigikaitseliste objektide jaoks edaspidi vajalikud maad kuni vastava vajaduse täpsema selgumiseni. 2) Alternatiivenergia tootmiseks sobilikud maa-alad (tuulikute paigaldamiseks ja tuuleparkide rajamiseks teemaplaneeringutega määratud sobivad alad, päikeseenergia tootmiseks vajalikud maa-alad, energiavõsa kasvatamiseks sobilik maa jne) kuni maa vastaval eesmärgil kasutamiseks andmiseni. 3) Riigivara valitsejate huviga määratletud alad kuni riigile vajaliku maa-ala täpsema ulatuse ja eesmärgi selgumiseni. 4) Arenduspotentsiaaliga maa-alad, mille kohene võõrandamine ei ole riigi seisukohast otstarbekas, kuna maa väärtus võib planeeringu koostamise ja kehtestamise järgselt oluliselt tõusta. 2  Lisa 4 Riigimaa tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted 1. Kasutamiseks antakse, arvestades maa omadusi ja kasutamise võimalusi: 1) maad, mis kuuluvad säilitamisele riigi maareservina; 2) põllumajandusmaad (valdavalt haritavat - ja rohumaad sisaldavad maad), millel on vajalik tagada põllumajandusliku kasutuse järjepidevus, et säilitada põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad. 3) maad, mille väärtus võib aja jooksul kasvada ja mille kohene võõrandamine ei ole otstarbekas. 4) maad, mida ei õnnestu riigile mittevajaliku maana võõrandada. Maade kasutamiseks andmisel tuleb arvestada järgmisi tegureid:  kasutustasu ja lepingute haldamisega seotud kulude proportsionaalsust,  üldist majanduskeskkonda ja turu olukorda,  võimalusel maa seniste kasutajate ja teiste maast huvitatud isikute eelistusi;  eelnevalt põllumajanduslikus kasutuses olnud maa kasutuse jätkumise soodustamist. 2. Võõrandamisele kuuluvad järgmiste omadustega riigile mittevajalikud maad: 1) Tiheasustusega alal või kompaktse hoonestusega alal paiknevad maaüksused, mille haldamisega kaasnevad suured kulud nagu maamaks, hooldamise kulud, planeerimise ja planeeringute elluviimisega seotud kulud. 2) Maad, mille väärtuse edaspidist tõusmist ei ole nende suuruse, asukoha, juurdepääsu või kvaliteedi tõttu ette näha ja mille kasutamiseks andmisega kaasneks riigile põhjendamatult suur halduskoormus. 3) Segakõlvikulised maatulundusmaad, mille põllumajanduslik osa on killustunud ja millest moodustavad olulise osa mittepõllumajanduslikud kõlvikud. 4) Põllumajanduslikust kasutusest välja langenud maa, mille põllumajandusliku tootlikkuse taastamine eeldab suuri kulutusi. 5) Maa, millel paiknevad maaparandussüsteemid vajavad korrastamist, mistõttu maa väärtus võib langeda või kõrvalkinnistutele võib kaasneda kahju, mis põhjustab riigile ettenägematut kulu. 7) Hajaasustusega alal eramaade vahel paiknevad maaüksused; 8) Maale ei ole korduvatel kasutusse andmise enampakkumistel pakkumist tehtud; 9) Maad, mille väärtustamisega seotud kulud on suuremad kui võimalik väärtuse kasv.