Kiri

LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERING 2030+ LÄÄNE-VIRU MAAVALITSUS RAKVERE 2019 2 Kaanefoto – Avo Seidelberg 3 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................6 1.1 Seosed kehtivate maakonnatasandi planeeringutega ...................................................................7 2. Maakonna ruumilise arengu suundumused ja eesmärgid ...............................................................9 2.1 Olulisemad ruumilise mõjuga globaalsed suundumused (trendid), mis mõjutavad Lääne-Viru maakonda. ............................................................................................................................................9 2.1.1 Üleminek teadmispõhisele majandusele ja IT lahenduste levik .............................................9 2.1.2 Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv ................................. 10 2.1.3 Üldine linnastumine ............................................................................................................. 10 2.1.4 Kasvav mobiilsus .................................................................................................................. 11 2.1.5 Kliima muutumine ................................................................................................................ 11 2.1.6 Rohelise majanduse ennakkasv ja üleminek taastuvenergia kasutamisele ning ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv ................................................................................................................. 12 2.2 Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid ................................................................... 13 2.2.1 Maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine.............................. 13 2.2.2 Parem ruumiline integreeritus läbi arengukoridoride ......................................................... 13 3. Planeeringulahendus – asustuse suunamine ja selle maakasutustingimused .............................. 15 3.1 Lääne-Virumaa toimepiirkondade määramine ........................................................................... 16 3.1.1 Regionaalne toimepiirkond .................................................................................................. 16 3.1.2 Maakonnatasandi toimepiirkond ......................................................................................... 17 3.1.3 Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond ................................................................................. 20 3.1.4 Linna lähivöönd .................................................................................................................... 21 3.1.5 Siirdevöönd .......................................................................................................................... 23 3.1.6 Ääreline ala........................................................................................................................... 23 3.2 Keskuste võrgustik....................................................................................................................... 24 3.2.1 Maakondlik keskus ............................................................................................................... 25 3.2.2 Piirkondlikud keskused ......................................................................................................... 27 3.2.3 Kohalikud keskused .............................................................................................................. 29 3.2.4 Lähikeskused ........................................................................................................................ 31 3.3 Toimepiirkondade ja keskuste võrgustiku ühendused................................................................ 35 3.3.1 Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna sidususe tagamine ........................... 35 3.3.2 Ühendused tugi-toimepiirkonna keskuste ja Rakvere vahel ................................................ 37 3.3.3 Ühendused tugi-toimepiirkonna siseselt ............................................................................. 37 3.3.4 Rakvere linna siirde- ja lähivööndi ühendamine .................................................................. 38 4  3.4 Ettevõtluse arengualad ............................................................................................................... 39 3.5 Tiheasutusalad maareformi seaduse tähenduses ....................................................................... 40 3.6 Linnalise asustusega alad ............................................................................................................ 41 3.7 Maalised piirkonnad .................................................................................................................... 42 3.8 Rannikuala ................................................................................................................................... 43 4. Planeeringulahendus - loodusressurss ja selle kasutustingimused ............................................. 46 4.1 Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................... 46 4.2 Väärtuslikud põllumajandusmaad............................................................................................... 52 4.3 Puhkealad .................................................................................................................................... 53 4.3.1 Puhkekeskused ..................................................................................................................... 55 4.4 Roheline võrgustik ....................................................................................................................... 58 4.5 Kaitstavad objektid ...................................................................................................................... 62 4.5.1 Muinsuskaitseobjektid ......................................................................................................... 62 4.5.2 Looduskaitseobjektid ........................................................................................................... 64 4.5.3 Pandivere põhjavee alamvesikond....................................................................................... 64 4.5.4 Maavarad ............................................................................................................................. 64 5. Planeeringulahendus - tehnilise taristu ja selle kasutustingimused ............................................. 68 5.1 Ühistranspordi korraldamine ...................................................................................................... 68 5.2 Maanteetransport ....................................................................................................................... 70 5.3 Raudteetransport ........................................................................................................................ 73 5.4 Sadamad ...................................................................................................................................... 74 5.5 Väikelennukite stardi- ja maandumisrajad ................................................................................. 76 5.6 Jalg- ja jalgrattateed .................................................................................................................... 76 5.7 Energeetika.................................................................................................................................. 83 5.7.1 Elektrivõrgu areng ................................................................................................................ 83 5.7.2 Maagaasi ülekandevõrgu areng ........................................................................................... 85 5.7.3 Taastuvenergia ..................................................................................................................... 85 5.7.4 Energiasääst ......................................................................................................................... 86 5.8 Riigikaitse .................................................................................................................................... 87 5.8.1 Kaitseväe harjutusalad ......................................................................................................... 88 6. Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 90 7. MÕISTED........................................................................................................................................ 91 8. LISAD ............................................................................................................................................. 95 5 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatati kõigis Eesti maakondades, sh Lääne-Virumaal, maakonnaplaneeringute koostamine. Maakonnaplaneering on koostatud kogu maakonna territooriumi kohta, käsitlemata sealjuures merealasid (territoriaalmeri ja majandusvöönd). Lääne-Viru maakonnaplaneeringu koostamisel võeti aluseks kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus ja maakonna ruumilise arengu analüüs (Lisa 1). Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringute koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on: - maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine; - parem integreeritus Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalsesse toimepiirkonda; - parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga; - toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik. Teemad, mida maakonnaplaneering käsitleb on: asustus ja asustussüsteemi seosed, väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, ettevõtlus ja tootmine, logistika ja sadamad, tehniline taristu. Maakonnaplaneeringuga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (Lisa 7), mille tulemusi on arvestatud planeeringu koostamisel. Lisaks sellele on lähtutud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ seatud eesmärkidest, Lääne-Viru maakonna arengustrateegiast 2030, samuti on arvestatud teisi valdkondlikke olemasolevaid riigi tasandi riskianalüüse ning strateegilisi dokumente. Lääne-Viru maakonnaplaneeringulahenduse koostas ning selle koostamist korraldas Lääne- Viru Maavalitsus. Strateegiliste keskkonnamõjude hinnangu (edaspidi KSH) koostas AS Kobras. Maakonnaplaneeringu koostamise protsessis on osalenud erinevad ametkonnad ja omavalitsused. Maakonnaplaneeringu koostamisel oli moodustatud asustuse ja looduskeskkonna töörühmad, kuhu kuulusid, lisaks maavalitsuse spetsialistidele, omavalitsuste esindajad, eksperdid ning erasektori esindajad. Maavalitsus tänab kõiki, eriti maakonnaplaneeringu juht- ja töörühmi, kes on andnud oma panuse maakonna ruumilise arengu eesmärkide seadmisel ning planeeringulahenduse väljatöötamisel. 6 Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ koostati ajavahemikus 2015-2016. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 kohaselt toimusid 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning haldusreformi seaduse § 2 lg 4 ning § 4 lg 2 kohaselt algatati kohalike omavalitsuste ühinemised. Sealhulgas toimusid olulised halduspiiride muudatused. Kui enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oli Lääne-Virumaal 15 kohalikku omavalitsust (Vihula, Haljala, Viru-Nigula, Sõmeru, Kadrina, Rakvere, Rägavere, Tapa, Vinni, Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere vald ning Kunda ja Rakvere linn), siis 2017. aasta valimiste tulemusel muutus Lääne-Virumaa haldusterritoriaalne koosseis: Haljala ja Vihula valla ühinemisel moodustati Haljala vald; Rakvere ja Sõmeru valla ühinemisel moodustati Rakvere vald; Tamsalu ja Tapa valla ühinemisel moodustus Tapa vald; Laekvere, Vinni ja Rägavere valla liitumisel moodustati Vinni vald; Aseri valla, Kunda linna ja Viru-Nigula valla ühinemisel moodustati Viru-Nigula vald; Väike-Maarja ja Rakke valla ühinemisel moodustati Väike-Maarja vald. Haldusreformi järgselt on Lääne-Virumaal 8 kohalikku omavalitsust: Haljala, Viru-Nigula, Kadrina, Rakvere, Vinni, Tapa ja Väike-Maarja vald ning Rakvere linn. Lisaks haldusreformist tulenevale kohalike omavalitsuste piiride muudatustele, toimus Lääne-Viru maakonnas ka üks maakonnapiiri muudatus: Aseri valla liitumisel Viru- Nigula valla ja Kunda linnaga, arvati toonane Aseri vald Ida-Viru maakonna koosseisust Lääne-Viru maakonna koosseisu. Siinkohal on oluline märkida, et praeguse Viru-Nigula valla, endise Aseri valla territooriumil jäävad kehtima Ida-Viru maakonnaplaneeringu tingimused. Käesolevas planeeringus on kasutusel maakonnaplaneeringu koostamise ajal kehtinud valdade nimed: Vihula, Haljala, Viru-Nigula, Sõmeru, Kadrina, Rakvere, Rägavere, Tapa, Vinni, Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere vald ning Kunda ja Rakvere linn. Maakonnaplaneering koosneb tekstist (käesolev dokument) ning kolmest joonisest: 1. „Tugi- toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“, 2. „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ ja 3. „kergliiklusteed ja puhkealad“. Eraldi köitena on kehtestatava maakonnaplaneeringu juurde integreeritud varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute osad, mille suhtes uut menetlust läbi ei viidud (vt järgmine peatükk). Planeeringu juurde kuulub 12 lisa, mille loetelu leiab sisukorrast. 1.1 Seosed kehtivate maakonnatasandi planeeringutega Lääne-Viru maakonna territooriumi kohta on kehtestatud järgmised maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud: - „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+“ (kehtestatud maavanema 29.05.2000 korraldusega nr 134); - Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (kehtestatud maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258); - Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud maavanema 18.06.2006 korraldusega nr 114); 7  - Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ (kehtestatud maavanema 14.09.2009 korraldusega nr 151 - Teemaplaneering „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“ (kehtestatud maavanema 02.07.2015 korraldusega nr 1-1/15-668 Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ ja teemaplaneeringutes „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on määratud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku osad ning „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“ käsitletud osad on, arvestades maakonnaplaneeringu täpsusastet, suuremalt jaolt kantud üle käesolevasse maakonnaplaneeringusse. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on koostatud „Lääne-Viru maakonna väärtuslike maastike eksperthinnang maakonnaplaneeringu koostamise juurde“ (Lisa 4). Eksperthinnangu koostamise eesmärgiks oli selgitada, kas: - varem koostatud teemaplaneeringu eesmärgid ja kasutustingimused vajavad täpsustamist või täiendamist; - väärtuslike maastike piirid vajavad korrigeerimist; - hinnangu andmine, kas väärtuslike maastike nimekiri on endiselt asjakohane ning väärtused on säilinud või muutunud. Teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustiku koridorid. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike ja rohekoridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevus üldplaneeringute koostamise käigus. Käesoleva maakonnaplaneeringu kehtestamisega muutuvad kehtetuks „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+“, teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ ning käesoleva maakonnaplaneeringu lisana jäävad kehtima Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (Lisa 12) ja teemaplaneering „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“ (Lisa 6). 8 2. Maakonna ruumilise arengu suundumused ja eesmärgid 2.1 Olulisemad ruumilise mõjuga globaalsed suundumused (trendid), mis mõjutavad Lääne-Viru maakonda. Trendide kirjelduses on lähtutud peamiselt üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” trendidest ja nende ruumilisest mõjust1 Lääne-Viru maakonnas. Trendide kirjeldamisel on kasutatud Arengufondi poolt üllitatud ülevaate „Väliskeskkond 2020 olulised trendid ja nende tähendus Eestile“2 sõnastust. Nimetatud trendid on olulised maakonna arengueesmärkide seadmisel ning planeeringulahenduse väljatöötamisel. 2.1.1 Üleminek teadmispõhisele majandusele ja IT lahenduste levik Teadmispõhist majandust määratles OECD 1996. aastal3 kui otseselt teadmiste ja info tootmisel, jaotamisel ja kasutamisel põhinevat majandust. Teadmispõhine majandus on loonud aluse kiiremaks majanduskasvuks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas, teadus- ja arendustegevuses ning teadusmahukatel tootmis- ja teenindusaladel (nt lennuki-, keemia- ja farmaatsiatööstus, projekteerimine, arhitektuur, tehnilised teenused jms), aga ka loomemajanduses. Infotehnoloogial (IT) on tänapäeval väljundid kõigis ühiskonnaelu valdkondades. IT lahendused võimaldavad üha paremini lahendada täiesti erinevaid väljakutseid ühiskonnaelu valdkondades – sealhulgas ka perifeersetes piirkondades, kus on trend nii sotsiaalse kui majandusliku kapitali ning taristu nõrgenemise suunas – näiteks energiatehnoloogiate arendamisel, paindlike töövõimaluste loomisel, valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel, samuti meditsiini- ja hoolekandeteenuste valdkonnas. Suurem digitaalne kirjaoskus ja interneti parem kättesaadavus on suure potentsiaaliga sotsiaalsüsteemide koormuse vähendamisel. Paremad arvutikasutamise oskused ja interneti kasutamise võimalused loovad aluse uute toodete ja teenuste turule toomiseks nii erasektoris kui ka avalikus sektoris. Nimetatud trend esitab maakonnale väljakutse nii kaugtöövõimaluste arendamisel, energeetika valdkonnas, tervishoiuteenuste, üld- ja ametihariduse kui ka muude valdkondade kaasajastamise nõuete osas, teadmispõhise majanduse toimimiseks vajalike tugistruktuuride loomise ning kaasajastamise osas. Lisaks pakub see võimalusi globaalseks äritegevuseks ning erinevate teenuste kättesaadavuse parendamiseks maakonna tasandil hoolimata geograafilistest vahemaadest. 1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 5-6 2 Väliskeskkond 2020 - olulised trendid ja nende tähendus Eestile http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/valistrendid2020-eesti-fookuses-arengufond.pdf 3 The knowledge-based economy (Paris 1996) 9 2.1.2 Rahvastiku vähenemine, vananemine ja hõbemajanduse ennakkasv Eesti üks suuremaid tulevikuväljakutseid on seotud tööealise elanikkonna vähenemise, rahvastiku vananemise, madala sündimuse ja väljarändega, mis on omane ka Lääne-Viru elanikkonnale. Eesti riigi ja elanikkonna väiksuse tõttu võivad need trendid viia mõned valdkonnad (nt pensionisüsteem) toimimise kriitilise piirini. Olles võimendatud üldise linnastumise protsessi poolt on rahvastiku vähenemise tempo perifeersetes maapiirkondades veelgi kõrgem, mis omakorda paneb seal surve alla nii olemasoleva sotsiaal-, transpordisüsteemi kui ka ettevõtluse toimimise. Hõbemajanduse mõistega üldistatakse uuelaadiliste ühiskondlike tellimustega seotud tulevikumajandust. Eakana elatud aeg pikeneb, sellega kasvavad tervishoiu- ja hoolekandevajadused. Hõbemajandus hõlmab eakatele pakutavaid tooteid ja teenuseid, mis kindlustavad pikeneva eluea veetmise tervena, aktiivsena ja turvaliselt. Hõbemajandus võiks olla üks täiendavaid võimalusi, loomaks töökohti maakonnas. Lääne-Virumaa tööealise elanikkonna vähenemine, madal sündimus ja väljaränne esitavad maakonnale väljakutse sotsiaalse taristu ja ettevõtluse toimimiseks, eriti ääremaistes piirkondades, samuti teenuste kättesaadavuse parendamiseks ja nende kohandamiseks üha vananeva elanikkonna jaoks. Käesolev maakonnaplaneering lähtub kahanevast planeerimisest, tagamaks kohanemise eelnevalt nimetatud tulevikutrendidega. Maakonnaplaneeringuga seatakse tingimused, mis peaks aitama vähendada väljarännet ning kohaneda vananeva rahvastikuga. 2.1.3 Üldine linnastumine Linnastumine, mis iseloomulik kogu maailmale, on omane ka Eestile. Linnastumine on eelkõige seotud nii rahvastiku kui majandustegevuse koondumisega vastava riigi või piirkonna suurlinnadesse. Eesti kontekstis võime linnastumisest kui kogu ülejäänud Eestit mõjutavast trendist rääkida siiski vaid seoses Tallinna linnaga: ettevõtluse, teenuste ja seeläbi töökohtade, sh ka avaliku sektori töökohtade koondumine Tallinna; uued elamupiirkonnad Tallinna lähiümbruses (valglinnastumine) ja kinnisvara väärtuse suur kasv võrreldes ülejäänud Eestiga; transpordiühenduste kasv Tallinnaga. Eestis on linnastumise trend kaasa toonud väiksemate keskuste nõrgenemise töö ja teenuste pakkumise kohana oma tagamaa suhtes. Teisalt väljendub linnastumine ka selles, et tööalane pendelränne kasvab suurematesse keskustesse. Lääne-Viru maakonna mõistes on Tallinna lähedus nii eeliseks kui ka ohuks. Pealinna lähedus võimaldab pendelrännet töö (Tallinnas) ja elukoha (Lääne-Virumaa) vahet. Selleks, et pendeldajad Tallinna ei koliks, tuleks tagada transpordivõimalused Tallinna ja Lääne-Virumaa vahel ning tagada, et maakonnas oleks elanikele vajalikud kvaliteetsed teenused olemas. Nimetatud trend mõjutab Lääne-Virumaal teatud teenuste nagu kõrgharidus, eriarstiteenus toimimist maakonnas, esitab väljakutse maakonnas asuvatele keskustele olla teenuste ja 10 töökohtade pakkujaks oma vahetule tagamaale, esitab nõudeid siin pakutavate teenuste kvaliteedile kui ka ühistranspordile nii maakonna siseselt kui ka üleselt. Lääne-Virumaa on Tallinna tagamaa, mistõttu suur osa inimesi pendeldab igapäevaselt Tallinna ja Lääne- Virumaa vahelt. Sõltuvalt asukohast Tallinna linnapiirkonna suhtes on maakonnal head võimalused ühelt poolt kasutada Tallinna teenus- ja töökeskkonda, samas pakkuda vastupidiselt rahulikku elu- ja puhkekeskkonda, samuti mõlemasuunalise ühistranspordiühenduste arendamisel toetuda Tallinna piirkonna tööjõuturule. Seega on oluline, et ühendused Tallinna ja Lääne-Virumaa vahel oleks tagatud piisava sagedusega, et igapäevased pendeldajad ei otsustaks ühel hetkel pealinna kolida. Vähesel määral on märgata linnastumist ka Lääne-Virumaa maakondliku keskuse Rakvere ümbruses, kus on toimunud linna valgumine oma ajaloolisest piiridest välja, asustades linna lähiümbruse alasid. Seega tuleb arvestada, et nendes piirkondades oleks tagatud elamiseks sobivad tingimused (infrastruktuur, teenused, jms). Trend mõjutab maakonnaplaneeringus eelkõige asustuse ja transpordi temaatikat – siduda keskused maakonna siseselt kui ka väliselt, arvestades elanike liikumisvajadusi. 2.1.4 Kasvav mobiilsus Eesti inimeste liikuvus ja autostumine on märgatavalt kasvanud. Selle põhjuseks on nii töökohtade kadumine väikelinnadest ja maapiirkondadest. Trend on seotud maakonnaplaneeringu asustuse ja transpordi teemakäsitlusega (eelkõige ühistranspordi kontekstis). Kasvava pendelrände trendiga tuleb arvestada transpordivõrgustiku kujundamisel ning ühistranspordi (sh eri liikide integreerimise) arendamisel, samuti teenustevõrgustiku kujundamisel maakonna siseselt ja üleselt, mis võib mõjutada inimeste teenuste tarbimise kohti. Trendiga arvestamine esitab kõrgendatud nõudeid teetaristu kvaliteedile, samas pakub võimalust ka töökohtadest kaugematele, ääremaistele piirkondadele olla jätkuvalt inimestele elukohaks. 2.1.5 Kliima muutumine Enam kui sajand on mõõdetud kliima soojenemist, mida üha rohkem seostatakse inimtekkeliste põhjustega. Kliima soojenemise kahjulikuks mõjuks peetakse muu hulgas põllumaa ja magevee varude kasvavat defitsiiti kuivades piirkondades – mis süvendab veelgi toiduainete turu ettenähtav pingestumine. Toiduainete nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Eeldatavasti tekivad pinged toiduainete ja energia nõudluse ning pakkumise vahel, mis tõstab hinda mõlemas kaubarühmas. Järgmise 40 aastaga peab 11 põllumajandustootmine kasvama 60%, et rahuldada kasvavat vajadust toidu järgi. Tootmist on vaja suurendada ka selleks, et varustada kasvavat biokütusetööstust lähteainetega.4 Looduskeskkonna suhteline puhtus ja kliimamuutuste jätkumine annavad Eestile täiendava hea võimaluse maailma põllumajandusäris suuremat osa hõivata. Olulise mõjuga on ka asjaolu, et kliima soojenemise tõttu pikeneb Eesti laiuskraadil vegetatsiooniperiood, mis toetab põllumajandussaaduste tootmist.5 Kliimamuutusega on seostatud tormide ja üleujutuste sagenemist rannikupiirkondades ning maailmamere taseme tõusu ning sellega tuleb arvestada üldplaneeringute koostamisel. Arvestades trendi, tuleb väärtustada Lääne-Viru maakonnas paiknevaid Eesti kõrgema boniteediga põllumajandusmaid, samuti põhjaveevarusid. Kliimamuutusega seotud tormide sagenemine võib mõjutada maakonnas oluliselt metsamajanduse ja metsatööstuse olukorda, samuti rannikuala kasutamist. Kliima muutumine võib anda võimaluse alternatiivenergiaallikate (bioenergiakultuurid, suurenev tuule- ja päikeseenergiapotentsiaal) kasutuselevõtuks maakonnas. 2.1.6 Rohelise majanduse ennakkasv ja üleminek taastuvenergia kasutamisele ning ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv Ökoloogiliste väärtuste mõjujõud kasvab maailmas, avaldudes puhta keskkonna, tervisliku toitumise ja eluviisi senisest ulatuslikuma väärtustamisena. Eestil on võimalus oma suhteliselt puhast ja loomulikku looduskeskkonda kasutada riikliku kuvandi ja majandusliku positsiooni edendamiseks. Roheline majandus hõlmab paljusid ettevõtlusvaldkondi alates taastuvenergeetikast, passiivmajade ehitamisest ja materjalide taaskasutusest kuni elektriautode ja mahetoiduainete tootmiseni. Suur osa rohelisest majandusest tugineb biotehnoloogiale. Energeetikas, eeskätt arenenud lääneriikides on prioriteediks seatud taastuvenergeetika arendamine, samuti muutub üha tähtsamaks energia säästmine. Arenevad hübriid-tehnoloogiad transpordivaldkonnas, lisaks elektriajamitele pakuvad säästvaid transpordilahendusi ka biokütused. Seega piirkondades, kus bio- ja puidumass on kättesaadav ning regulatsioonide abil loodud kohalik turg biokütustele transpordis, on ärivõimalused selliste kütuste arendamiseks. Maakonna loodus- ja ka põllumajanduslik ressurss annab võimalusi rohelise majanduse arendamiseks. Trendiga tuleb arvestada maakonna nutika elektritaristu arendamisel ning lokaalsete ressursside kasutamisel energia tootmiseks kohalikul tasandil. 4 OECD (2016)- http://browse.oecdbookshop.org/oecd/pdfs/free/agr_outlook-2012-sum-et.pdf 5 Väliskeskkond 2020 - olulised trendid ja nende tähendus Eestile (Tallinn 2012), lk 47 12 2.2 Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid 2.2.1 Maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine Maakasutuse ja loodusressursside kasutamisel lähtutakse maakonna arengus tasakaalustatuse põhimõttest. Oluliste loodusressurssidena Lääne-Viru maakonnas käsitletakse põhjavett, väärtuslikke põllumajandusmaid ning maastikke, rohelist võrgustikku ja erinevate maavarade esinemist maakonnas, mis on oluline ettevõtluse arenguks. Kliimamuutustest tingituna muutub järjest olulisemaks mageda veeressursi ja kõrge boniteediga põllumajandusmaa olemasolu. Loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamine ja puhkealade arendamine tagab maakonna turismipotentsiaali parema kasutuse nii Eestis kui rahvusvahelises kontekstis. Maavarade kaevandamisel lähtutakse kestlikust arengust (st arvestades ka teisi maakasutusviise) ja kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Selleks, et tagada maakasutuse ja loodusressursside tasakaalustatud kasutuse, esitab käesolev maakonnaplaneering põhimõtted, suunised ja tingimused, kuidas olemasolevaid väärtusi säilitada ja kasutada võimalikult otstarbekalt ja jätkusuutlikult. 2.2.2 Parem ruumiline integreeritus läbi arengukoridoride Lääne-Virumaa majanduslik konkurentsivõime sõltub kahe (Põhja- ja Lõunakoridor) arengukoridori (joonis 1) potentsiaali suunamisest ja kasutamisest: Arengukoridor suunal Tapa- Rakvere - Kunda - Kotka – Helsingi –Turu - Stockholm moodustab Põhjakoridori. Regulaarse reisilaevaühenduse loomine Kunda sadama baasil ning logistikakeskuste arendamine Kunda ja Tapa linnades võimaldavad parandada Põhja-Eesti regiooni konkurentsivõimet ja luua täiendavaid töökohti maakonnas. Lisaks sellele regulaarne transpordiühendus üle Soome lahe annab lisa- ja alternatiivse võimaluse Kesk- ja Lõuna Eesti piirkonnale (Tartu) ühenduseks Ida- ja Põhja-Soome piirkondadega, samuti võimaldab arengukoridori arendamine ida- ja põhjasuunal sealt tulenevaid kaubavooge suunata Kesk- ja Lõuna-Euroopa suunas läbi Edela-Eesti (Pärnu) ning vastupidi, ühtlasi luues võimaluse väärindada neid kaupu maakonna logistikakeskustes. Arengukoridor suunal Sankt-Peterburg – Narva- Rakvere – Tapa - Tallinn – Paldiski - Stockholm, moodustab Lõunakoridori. Raudteeliikluse areng, eriti reisirongiliikluse parendamine, loob eeldused Lõunakoridori aegruumilise vahemaa kahanemiseks. Mõlema arengukoridori toimimiseks on vajalik erinevate transpordiliikide integreerimine. Sidusa väikesadamate võrgustiku loomine ja lennuväljade arendamine loob eeldused äri- ja turismisektori arenguks ning konkurentsivõime parendamiseks nii maakonnas kui Soome lahe ruumis. 13 Joonis 1. Lääne-Virumaad läbivad Soome lahe piirkonna arengukoridorid 14 3. Planeeringulahendus – asustuse suunamine ja selle maakasutustingimused Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis. Selle eesmärgi täitmiseks sätestab „Eesti 2030+“ kaks peamist põhimõtet: - olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine; - linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Lääne-Viru maakonnas, kus rahvaarv väheneb ja vanemaealiste elanike osakaal kasvab, tuleb ruumilisel planeerimisel eesmärgiks võtta suuremate linnaliste asulate keskkonna kvaliteedi parendamine ning nende olulisuse rõhutamine töökohtade ja teenuste pakkujatena6. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamis- ja liikumistingimusi. Inimeste elamisvõimalused tuleb tagada ka kahaneva ja vananeva rahvastiku tingimustes, samas peab planeeringulahendus näitama võimalusi asustuse arendamiseks, selleks et negatiivseid rahvastikuprotsesse pidurdada või ka peatada. Asustuse arengu suunamise oluline lähtekoht on inimeste igapäevane ruumiline käitumine kohalikul ja regionaalsel tasandil, mis on seotud nii elukoha, töökohtade kui ka teenuste paiknemisega. Üleriigilise planeeringu järgi peab edaspidine pikaajaline ruumiline areng lähtuma pendelrände peamistest sihtkohtadest ja nende toimepiirkondadest, toimepiirkonna sees paiknevatest keskustest ning nende tugevdamise ja ühendamise võimalustest. Lähtuvalt Tartu Ülikooli RAKE uuringust (Lisa 9) on maakonnaplaneeringuga määratletud keskuste võrgustik7, mis koosneb erineva tasandi keskustest ning mille määramisel on lähtutud rahvastiku kahanemisest, töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik keskus – piirkondlik keskus – kohalik keskus – lähikeskus. Metoodika väliselt on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus lisaks määratletud kaksik-keskus. Teenuskeskused on eelkõige vajalikud igapäevaste teenuste kättesaadavuse tagamisel ja transpordi sõlmpunktidena ligipääsu tagamisel teiste keskuste töökohtadele, haridusasutustele ja teenustele sh on üheks olulisemaks teenuseks tervishoiuteenuse kättesaadavus. Keskuste võrgustikule lisaks on oluline mõista keskus-tagamaa süsteemi ehk toimepiirkondasid, mis koosneb toimepiirkonna keskustest ja sellega funktsionaalselt seotud kohalikest keskustest ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest ehk kantidest, mille 6 Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes (Tallinn, 2013), lk 1 7 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuring „Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest Lääne maakonnas. 15 elanike jaoks on need keskused peamised igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohad8. Toimepiirkond on oluline inimeste igapäevaste teenusvajaduste rahuldamise piirkond, sest just inimeste igapäevased vajadused on keskse tähtsusega inimeste elukvaliteedi ja elatusvahendite tagamisel. Toimepiirkondi võib jaotada kolme gruppi – regionaalsed toimepiirkonnad, maakondlikud toimepiirkonnad ja maakonna tugi-toimepiirkonnad. Asustuse suunamisel on kasutatud toimepiirkondade loogikat sarnaselt üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ käsitlusele. Asustussüsteem maakonnaplaneeringus on omavahel hierarhiliselt ja funktsionaalset seotud nii, et lähestikku paiknevad erineva tasandi keskused toetaksid üksteist ning omaksid toimivaid ühendusi tagamaaga. 3.1 Lääne-Virumaa toimepiirkondade määramine Oluline lähtekoht asustuse suunamisel on inimeste igapäevane ruumiline käitumine kohalikul ja regionaalsel tasandil, mis on seotud elukoha, teenuste ja töökohtade paiknemisega. Üleriigilise planeeringu kohaselt jaguneb Eesti ruumilisteks toimepiirkondadeks, milles tööealine elanikkond liigub pidevalt valdavalt marsruudil elukoht – töökoht - igapäevateenused. Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (maakonnakeskusest) ja sellega funktsionaalselt seotud piirkondlikest, kohalikest ja lähikeskustest (teenuskeskustest) ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest. Nende paikkondade elanike jaoks on antud keskused peamiseks igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohaks8. 3.1.1 Regionaalne toimepiirkond Regionaalne toimepiirkond on suur majandusrajoon, mille mõjuvälja kuuluvad väiksemad toimepiirkonnad ja mis on erilise, spetsiifilise tööjõu igapäevase või perioodilise liikumise ala. Regionaalne toimepiirkond ulatub oluliselt kaugemale ühe maakonna piiridest ning selle eesmärgiks on majandusarengu ja majandusliku spetsialiseerumise toetamine8. Lääne-Virumaa, koostoimes Harjumaa (Tallinna toimepiirkonna idapoolne osa) ja Ida- Virumaaga (Ida-Virumaa linnade toimepiirkonnad), moodustavad Harju-Viru (Põhja-Eesti) regionaalse toimepiirkonna (joonis 2). Selle ruumilise positiivse arengu tagamiseks on vajalik üha paremini integreeritud Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna kujundamine. 8 Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes (Tallinn, 2013) 16 Joonis 2. Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalne toimepiirkond Pendelrände uuringu9 kohaselt hõlmab juba täna Lääne-Viru tööjõuareaal Püssi, Kohtla-Järve ning Kiviõli linna Ida-Viru maakonnas, Harju maakonnas ulatub Lääne-Viru tööjõuareaal Maardu ja Tallinna linnani. Lisaks sellele, et Lääne-Virumaa elanikud käivad maakonnast välja tööl, siis toimub ka vastupidine liikumine ehk väljastpoolt maakonda tullakse tööle valdavalt Ida-Virumaalt ja Harjumaalt (2008. aastal läbi viidud pendelrändeuuring10). Arvestades elanikkonna mobiilsuse kasvu ja rongiliikluse eeldatavat parenemist (sagedus ja sõidugraafikute sobivus) on võimalik siduda Harju-Viru regionaalne toimepiirkond oluliselt ühtsemaks toimepiirkonnaks, eelkõige tööjõuareaalina, ettevõtlusalade ja ettevõtlustugiteenuste võrgustikuna, turismipiirkonnana ning rahvusvahelise piiriülese (Tallinn-Peterburi) koostöö raamistikus eelkõige lõunakoridoriga (vt ptk 2.2.2). Regionaalse toimepiirkonna arendamise põhimõtted: - Selleks, et pendeldajad Tallinna ei koliks, tuleks tagada transpordivõimalused Tallinna ja Lääne-Virumaa vahel ning tagada, et maakonnas oleks elanikele vajalikud kvaliteetsed teenused olemas. - Kasvav mobiilsus ning Tallinna ja Narva suunas transpordi ühendusvõimaluste parandamine, nii maanteetranspordi, kuid eelkõige raudteetranspordi osas, võimaldab siduda regionaalse toimepiirkonna ühtseks tervikuks ning vähendab aegruumilisi vahemaid, luues eelduse ulatusliku tööjõuareaali tekkeks. 3.1.2 Maakonnatasandi toimepiirkond Maakonnatasandi toimepiirkond on üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhjal defineeritud kui funktsionaalne piirkond, kust on võimalik autoga jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni 30 minutiga ning ühistranspordiga ühe tunniga. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle tagamaast, mille moodustavad maalised piirkonnad. 9 Toimepiirkondade määramine (Statistikaamet 2014) 10 Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega (Tartu 2008), lk 5 17 Üleriigilise planeeringu kohaselt peetakse toimepiirkonna keskuseks linnapiirkonda ehk linna koos sellega tihedalt seotud satelliitasulate ja lähialaga, kus potentsiaalselt liigub iga päev 50% töötajatest. Lääne-Viru maakonna territooriumit katavad nelja keskuse- Rakvere, Tapa, Tallinna ja Jõgeva – tagamaad. Maakonna tähtsaim keskus ehk maakondlik toimepiirkond on Rakvere (joonis 3), mis seob endaga töörände kaudu suurema osa maakonna kantidest, samas kui Rakvere linna lähivöönd on pigem keskmise suurusega. Planeeringulaheduse kohaselt jääb Rakvere linna ka edaspidi maakonnatasandi toimepiirkonnaks. Maakonnatasandi toimepiirkonnad ületavad maakonna administratiivpiire, toimepiirkonna ulatus võib olla erinev valdkonniti (tööareaal, sotsiaalsete teenuste või äriteenuste kättesaadavuse areaal). Seega jäävad Rakvere toimepiirkonna mõjualasse ka Järvamaalt Ambla, Koeru ja Järva-Jaani ning Ida-Viru maakonnast ulatub mõjuala Sonda ning Avinurmeni. Samuti on mõju teist pidi ehk teiste maakondade toimepiirkonnad mõjutavad omakorda Lääne-Virumaad. Näiteks Rakvere toimepiirkonna ruumilise arengu suunamisel tuleks arvestada eelkõige Tallinna, aga ka Kohtla-Järve - Jõhvi toimepiirkondade mõjuga ning võimalustega just tööalasel rändel. Rakvere toimepiirkonna vööndid ja paikkonnad: - linna lähivööndisse kuuluvad Arkna, Sõmeru, Piira, Karitsa, Vinni-Pajusti, Karitsa, Lepna ja Veltsi paikkonnad. - linna lähivööndis käsitletakse veel nn vahevööndit, kuhu kuuluvad Papiaru, Roodevälja, Aluvere, Näpi, Ussimäe, Piira, Mäetaguse, Tõrma, Taaravainu, Tobia, Kulaaru ja Tõrremäe külad ning Sõmeru ja Lepna alevikud. - siirdevööndisse kuuluvad Haljala, Essu, Ubja, Uhtna, Viru-Kabala, Ulvi, Viru-Jaagupi, Kadila, Küti, Roela, Assamalla, Lasila, Tamsalu, Hulja, Kadrina ja Kihlevere-Ama paikkonnad. - äärelise ala moodustavad Loobu-Viitna, Võhma, Käsmu, Võsu, Palmse, Vergi, Sagadi, Vihula, Annikvere, Aaspere, Varangu, Porkuni, Väike-Maarja, Triigi, Laekvere, Muuga, Venevere, Käru, Salla, Piibe, Rakke, Simuna, Pikevere, Kiltsi-Vao ja Vajangu paikkonnad. 18 Joonis 3. Lääne-Virumaa toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik Toimepiirkonna arengu põhimõtted: - Rakvere toimepiirkonna ruumilise arengu suunamisel tuleks arvestada eelkõige Tallinna, aga ka Kohtla-Järve - Jõhvi toimepiirkondade mõjuga ning võimalustega just tööalasel rändel. - Mitme maakondliku toimepiirkonna poolt mõjutatud alade puhul tuleb ette näha võimalusi nende alade toimimiseks mitmesuunaliselt erinevates toimepiirkondades, mis võib olla eluvaldkonniti (töö, haridus, äri-ja isikuteenused jne) diferentseeritud. - Selleks, et tagada Lääne-Virumaa elanike ligipääs teenustele ja töökohtadele, tuleb tagada kvaliteetne teede võrgustik ning ühistranspordi võimalused. 19 3.1.3 Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond on toimepiirkonda toetav, maakonnatasandist väiksem piirkondliku keskusega funktsionaalne piirkond. Tugi-toimepiirkonna roll on toetada maakondlikku toimepiirkonna keskust, kui see oma väiksuse või või suurte vahemaade tõttu ei suuda üksi pakkuda kõigile maakonna elanikele maakondliku keskuse teenuseid. Tugi- toimepiirkondade keskused on olulised töökohtade olemasolu ja tekke soodustamiseks, seega säilitada nende piirkondade osatähtsus maakonnas. Tugi-toimepiirkondade määramisel on arvestatud keskuslinnade ja nende lähialade võimalikku arengupotentsiaali transpordi, tööstuse ja logistika valdkonnas töökohtade loomisel. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga määratakse kaks tugi-toimepiirkonda – Kunda ning Tapa (joonis 3). Kunda ja Tapa tugi-toimepiirkondade määratlemisel on lähtutud linnade rahvastiku demograafilistest näitajatest ning prognoosist11. Kunda tugi-toimepiirkonda (sh Aseri) kuulub maakonnaplaneeringu kohaselt ca 6300 elanikku ning Tapa tugi- toimepiirkonda ca 12 800 elanikku (seisuga 31.12.2011). Kuigi hetkel on Tapa ja Kunda linnas töökohti vähem kui seal elavaid hõivatuid12 (Tabel 1), on tugi-toimepiirkondade määramisel täiendavalt arvestatud linnade ja nende lähialade võimalikku arengupotentsiaali transpordi, tööstuse ja logistika valdkonnas töökohtade loomisel. Kunda tugi-toimepiirkond hõlmab Viru-Nigula valla territooriumit (sh Aseri) ja sellega vahetult piirnevaid alasid Vihula, Haljala ning Sõmeru vallas. Tugi-toimepiirkonna keskuseks (piirkondlik keskus) on Kunda linn. Kunda tugi-toimepiirkonna eesmärgiks on tugevdada asustusstruktuuri Lääne-Viru maakonna põhjaosas, aga ka kogu Eesti põhjarannikul, püüdes suurtööstusliku taustaga väikelinnale anda tugevamat keskuse rolli oma loomuliku ja territoriaalselt lähedase tagamaa paremaks sidumiseks. Kunda tugi-toimepiirkonna vööndid ja paikkonnad: - linna lähivööndisse kuuluvad Kunda ja Malla paikkonnad. - siirdevööndisse jäävad Karepa ja Viru-Nigula paikkonnad. Tapa tugi-toimepiirkond moodustub peamiselt Tapa vallast, ulatudes Järva maakonna kirdeosani (Ambla, Järva-Jaani). Tapa tugi-toimepiirkonda kuuluvad peamiselt Tapa, Tamsalu ja osaliselt Kadrina valla külad. Piirkond jääb tervikuna Tallinna toimepiirkondade mõjualasse. Tapa tugi-toimepiirkonna vööndid ja paikkonnad: - linna lähivööndisse kuuluvad Saksi, Karkuse, Lehtse paikkonnad. - siirdevööndi moodustab Vohnja paikkond. - äärelise ala moodustavad Jäneda ja Neeruti paikkonnad. Tugi-toimepiirkonna arengu põhimõtted: 11 Kohalike omavalitsuste loomuliku rahvastikupotentsiaali kohta aastani 2040 (Tallinn 2013) 12 Toimepiirkondade määramine (Tallinn 2014), lk 20 20  - Tapa tugi-toimepiirkonnas tugevdada asustusstruktuuri ja tagada teenuste parem kättesaadavus; - Tapa linna parem integratsioon tema loomuliku tagamaaga üle tänaste maakondlike piiride; - Tapa linna kui olulise logistikakeskuse eelduste arendamisele kaasa aitamine. - Tugi-toimepiirkondade keskustes on oluline eelkõige arendada välja kaasaegset (munitsipaal-)elamufondi, mis võimaldab omavalitsusel pakkuda elamistingimusi eelkõige noortele spetsialistidele, et tagada kvaliteetne haridus- või tervishoiuteenus. - Tagada gümnaasiumi- ja huvihariduse kättesaadavus ja lastehoid, perearstikeskuse ja apteegi olemasolu. - Tugi-toimepiirkondade keskused on olulised töökohtade olemasolu ja tekke soodustamiseks, seega säilitada nende piirkondade osatähtsus maakonnas. Tabel 1. Lääne-Viru tugi-toimepiirkondade määramisel on arvestatud Statistikaameti koostatud raportit ning Lääne-Viru maakonnaplaneeringu raames moodustatud toimepiirkondade töögrupi ekspertarvamust (Statistikaamet 2014). Linnaline asula Rahvaarv, Tööhõive määr Töökohtade/ hõivatute suhtarv 31.12.2011 Rakvere linn 15 264 52,9 1,03 Tapa vallasisene linn 5896 47,0 0,72 Kunda linn 3422 47,5 0,76 3.1.4 Linna lähivöönd Linna lähivööndi puhul on tegemist linnalise keskkonnaga, kus 31% ja enam inimestest on linnaga tihedalt seotud. Sellele vööndile on iseloomulik lähiminevikus toimunud valglinnastumine. Linna lähivööndis seovad elanikkond ja tegutsevad ettevõtjad nii funktsionaalselt kui emotsionaalselt end keskuseks oleva linnaga, mis on esmaseks töökohtade pakkujaks ja kohalike teenuste tarbimise kohaks. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga määratakse linna lähivöönd maakondlikule keskusele ehk Rakvere linnale ja piirkondlikele keskustele Kunda ja Tapa (vt eelmist peatükki). Rakvere linna lähiümbruses on kujunenud nn vahevöönd, kus varasemalt on toimunud ulatuslikum valglinnastumine. Statistikaameti „Toimepiirkondade määramine“ uuringu kohaselt moodustavad Rakvere linna lähivööndi seitse kanti: Arkna, Veltsi, Lepna, Karitsa, Vinni-Pajusti, Piira ja Sõmeru. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga käsitletakse Rakvere linna lähivöönis veel lisaks nö 21 vahevööndit, mille moodustavad Papiaru, Roodevälja, Aluvere, Näpi, Ussimäe, Piira, Mäetaguse, Tõrma, Taaravainu, Tobia, Kullaaru ja Tõrremäe külad ning Sõmeru ja Lepna alevikud. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga võetakse eesmärgiks eelkõige vahevööndi tihendamine. Seega aastaks 2030+ on Rakvere linna vahevöönd kompaktsem ja tihedam kui seda on tänase käsitluse järgi linna lähivöönd. Linna lähivööndi elanikud käivad tööl ning tarbivad teenuseid peamiselt Rakvere linnas. Samas on oluline tagada lähivööndis või vahevööndis (väljaspool Rakvere linna) lastehoiuteenuse ja alghariduse kättesaadavus, mis vähendab vanemate sundliikumist keskusesse ja võimaldab eelkooliealistel ning algkooli lastel iseseisvalt liikuda kooli või lasteaeda. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on tähtis osa ka jalg- ja jalgrattateede võrgustikul ja ühistranspordil, mis ühendab suuremad asulad oma lähialadega ja tagab parema ligipääsetavuse. Eraldiseisvatena maanteest tuleb arendada jalg- ja jalgrattateid Hulja suunal (Hulja-Kadrina vaheline ühendus juba eksisteerib) ja Piira lõigul (Lilleoru-Piira rist) liiklusohutuse parendamise eesmärgil. Tegemist ei ole mitte sedavõrd uue jalg- ja jalgrattatee arendamisega vaid puuduvate lõikude väljaarendamisega, mis parendavad jalg- ja jalgrattatee kasutatavust ning liiklusohutust. Jalg- ja jalgrattateede temaatika põhjalikum käsitlus on peatükis 4.6.6. Linna lähivööndi ja selle vahevööndi arengu põhimõtted: - Linna vahevööndis on oluline linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine. Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele seni kõrvale jäänud maid. - Elamumajanduse arendamisel on oluline eelkõige Rakvere linna ja vahevööndi tihendamine. - Vahevööndi tihendamiseks võtta kasutusest väljalangenud tootmis- või tööstusalad taaskasutusse. - Jalg- ja jalgrattateede arendamine linnades ja lähivööndis, mille ohutu liikluskorraldus võimaldab jalgsi ja jalgrattaga liiklejate osakaalu suurendada, ligipääsu teenustele, töökohtadele, haridusasutustele jne. - Jalg- ja jalgrattateede arendamine toimub eelkõige Piira, Tõrma, Arkna, Päide suunal. Nendel suundadel toimub nii elamumajanduse kui tootmisalade arendamine (eelkõige Roodevälja-Aluvere-Näpi, Sõmeru alevik). - Rakvere linna lähivööndis on otstarbeks pikendada linna ühistranspordimarsruute linna lähivööndi ulatuses Sõmeru, Lepna ja Vetiku suundadel, mis eeldab kohaliku omavalitsuse ja ühistranspordikeskuse vahelist tihedat koostööd. - Üldplaneeringute koostamisel tuleb linna lähivööndisse jäävatel aladel ja keskustes arvestada maakasutuse planeerimisel ohtlike ja raskeveoste liikumisega. 22  - Üldplaneeringutega on soovitav määrata peamised ohtlike veoste liikumismarsruudid Tallinn-Narva, Rakvere-Pärnu, Rakvere-Kunda suundadel. 3.1.5 Siirdevöönd Siirdevöönd on toimepiirkonna ala, kus maakondliku või piirkondliku keskusega on teenuste ja töökohtade tõttu seotud 16-30% elanikest. Siirdevööndis on kohalikud keskused koos tagamaaga funktsionaalselt seotud keskuseks oleva linnaga, mis on siirdevööndile valdavaks töökohtade pakkujaks. Mõlemasuunaline ühistranspordiühendus ja/või suhteliselt lühike ajavahemik (15-20 min) kodu- töö/teenus vahemaa läbimiseks võimaldab teenuste ja töökohtade jaotust või spetsialiseerumist siirdevööndi linna ja kohalike keskuste vahel. Siirdevööndi määratlemise vajadus ja ulatus sõltub vastava linna suurusest. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus määratakse planeeringuline siirdevöönd maakondlikule keskusele - Rakvere linnale ja tugi-toimepiirkonna keskustele Tapale ja Kundale (joonis 3). Siirdevööndi arendamise põhimõtted: - keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel parendada nende kvaliteeti; - olemasolevate ettevõtlusvõimaluste säilitamine ja arendamine; - korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskusega tööpäevadel piisava sagedusega; - ühistranspordiliinide ja -graafikute kujundamisel arvestada peamiste tööalaste ja koolirände suundadega; - piirkondades, mida läbib raudtee, korraldada head juurdepääsud peatustele ning välja ehitada turvalised parklad; - siirdevööndi teenuskeskuste sidumiseks tagamaaga rajada täiendavaid jalg- ja jalgrattateid. 3.1.6 Ääreline ala Ääreline ala on piirkond, mille elanikest on ja jääb keskusega seotuks kuni 15%. Nende alade hea sidumine keskustega traditsioonilisi vahendeid kasutades on küsitav, mistõttu tuleb otsida mittetraditsioonilisi lahendusi. Toimepiirkondade käsitluse kohaselt on põhimõte, et mida kaugemal suured keskused paikkondadest ehk kantidest asuvad, seda olulisemaks muutub maakondades äärealade, väikeste linnade/alevite roll tõmbekeskustena. Äärelise ala arendamise põhimõtted: - keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel korraldada teenuste toomine ääreala piirkondadesse kohapeale; - kombineeritud transporditreenuste rakendamine; 23  - kaugtöövõimaluste ja e-teenuste rakendamiseks tagada kvaliteetne andmeside levi, korraldada koolitransport. 3.2 Keskuste võrgustik Lääne-Viru maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks on teenustevõrgu planeerimine läbi keskuste võrgustiku, tuginedes uuringule “Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes”13 (Lisa 9). Teenustevõrgu planeerimise üks peamine mõte seisneb selles, et Eestis jõutaks ühtse, põhjendatud ja toimiva lahenduseni, kus ja milliseid teenuseid pakkuda, tuginedes olemasolevale keskuste võrgustikule. Keskuste võrgustik koosneb erineva tasandi teenuskeskustest, mis omavahel seostatult toimides toetavad toimepiirkonna asustusstruktuuri. See loob võimalused teenuste ja töökohtade ruumiliseks hajutamiseks toimepiirkonnas ja nende kättesaadavuse parandamiseks äärealadel. Keskuste võrgustiku hierarhia on järgmine: maakondlik keskus – piirkondlik keskus – kohalik keskus – lähikeskus, lisaks käsitletakse Lääne-Virumaale omast kaksik-keskuse tasandit (joonis 3 ja 4). Asustussüsteem maakonnaplaneeringus on omavahel hierarhiliselt ja funktsionaalset seotud nii, et lähestikku paiknevad erineva tasandi keskused toetaksid üksteist ning omaksid toimivaid ühendusi tagamaaga. Keskuste võrgustik on hierarhiline, mis tähendab, et suurema tagamaaga (toimepiirkonnaga) keskus omab mitmekesisemat teenuste nimekirja, sisaldades muuhulgas ka võrgustiku hierarhia allapoole järgnevate keskuste tasemel pakutavaid teenuseid. Teenuskeskused on vajalikud igapäevaste teenuste kättesaadavuse tagamisel ja transpordi sõlmpunktidena ligipääsu tagamisel teiste keskuste töökohtadele, haridusasutustele ja teenustele. Teenuskeskuste määratlemisel ja kättesaadavuse kriteeriumite määratlemisel ei seata ülesandeks teenuste säilitamist seal, kus need käesoleval hetkel olemas on. Arvestades elanikkonna vähenemist ühelt poolt ning alternatiivsete teenuste kättesaadavuse viiside (e- teenused, koju toodavad teenused) lisandumist teiselt poolt, planeeringulahendusena määratletakse teenuskeskuste võrgustik ja hierarhia füüsiliste asukohtadena, kus nimetatud teenuste kättesaadavus tuleks tagada. Teenuse pakkumise viis ning maht teenuskeskuses võib olla ajas muutuv ning sõltub konkreetsest vajadusest. 13 Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes (2015). Uuringus esitatud mõistele IV, III, II ja I tasandi teenuskeskused vastavad, tulenevalt siseministeeriumi metoodilistest suunistest, mõisted maakondlik keskus, piirkondlik keskus, kohalik keskus ning lähikeskus. 24  Maakondlik keskus RAKVERE Piirkondlikud keskused: TAPA, KUNDA, TAMSALU - VÄIKE- MAARJA (kaksik-keskus), KADRINA Kohalikud keskused: HALJALA, VINNI-PAJUSTI, LAEKVERE, SÕMERU, RAKKE, VÕSU Lähikeskused: LEHTSE, ULVI, VIRU-NIGULA, SIMUNA, ROELA, JÄNEDA, TUDU Joonis 4. Lääne-Virumaa keskuste hierarhia 3.2.1 Maakondlik keskus Üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+ toetudes, taotletakse asustussüsteemi üleriigilist tasakaalustamist eeskätt maakondlike keskuste võrgu kaudu, sest väikelinnad ja maa-asulad ei suuda pakkuda piisaval hulgal ja küllalt mitmekesiseid töökohti ega teenuseid oma elanikele. Tulenevalt nii globaalsetest trendidest kui kohalikest asjaoludest, kahanevad paljud maa-asulad ja väikelinnad ka lähitulevikus, tuues kaasa sealsete teenuste arvu kahanemise. Maakondlikku keskusesse on koondunud suurem hulk maakonna töökohti ja haridusasutusi, regionaalseid avaliku sektori ja mitmekülgseid erasektori pakutavaid teenuseid. See on keskus, kuhu maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusalaselt ning teenuste tarbimiseks liiguvad. Maakondlik keskus on ühtlasi ka maakonna suurim ja tähtsaim ühistranspordi sõlmpunkt. Lääne-Virumaa maakondlikuks keskuseks on Rakvere linn, mis on ühtlasi maakondliku toimepiirkonna keskuseks (tabel 2). Lääne-Virumaa väikelinnade ja maapiirkondade asustuse püsimajäämine sõltub nende sidususest maakonna keskusega, seega on oluline, et parendatakse ühistranspordikorraldust, mis suudaks vähendada kasvavat autoliiklust. 25 Tabel 2. Maakondliku keskuse teenuspiirkonna 2011. aasta elanike arv ning prognoositav elanike arv aastani 2030. Keskuse Elanike arv hea Teenuskeskuse Potentsiaalsete Teenuspiirkonda paikkond kättesaadavusega potentsiaalse gümnaasiumiõpilaste haaratud paikkondade teenuspiirkonnas kliendibaasi arvu hinnang arv arvestuslik suurus 2011 2030 2011 2030 2011 2030 hinnang hinnang hinnang Rakvere linn 65334 55588 62517 53191 1674 1328 66 Prognoositav 85% 85% 79% muutus Lääne- Virumaa rahvastikus (2030) Maakondlikus keskuses on soovitavalt kättesaadavad piirkondlike, kohalike ja lähikeskuste teenused ning täiendavalt järgnevad teenused: - haigla - riigi regionaalhaldusasutused - politseijaoskond ja konstaablijaoskond - pangakontor - võistlusstaadion - teater - maakonnarahvamaja - kino - maakonnaraamatukogu - kutsekool või muu ameti- või ümberõppevõimalus - tervisespordikeskus Rakveres on olemas kõigi olulisemate regionaalsete teenuste osutamiseks vajalik taristu – gümnaasium, kutsekool, haigla, maakonnaraamatukogu, teater kui regionaalne kultuurikeskus, pangakontor ja tervisespordikeskus (sisehall, võistlusstaadion, terviserajad). Lisaks asuvad Rakveres riigiasutuste regionaalsed struktuuriüksused või teeninduspunktid. Muude igapäeva eluks vajalike teenuste kõrval on oluline, et riiklikud poliitikad toetaksid Rakvere Teatri kui maakonnale olulise kultuuriasutuse toimimist ja piirkondlikule spetsialiseerumisele tugineva teadus- ja arendustegevuse institutsionaalse struktuuri teket ning toimimist. 26 3.2.2 Piirkondlikud keskused Piirkondlik keskus teenindab väiksemat hulka rahvastikust ning pakub vähem teenuseid ja töökohti, kui maakondlik keskus. Piirkondlikku keskust eristab temast madalama tasandi keskustes pakutavate teenuste parem kvaliteet ja mitmekesisus nii era- kui avaliku sektori teenuste osas. Lääne-Virumaal on kaks piirkondlikku keskust tugi-toimepiirkonna keskusteks: Tapa ja Kunda linnad. Arvestades olemasolevat asustussüsteemi ning teenuste paiknemist, samuti eelnimetatud Tartu Ülikooli RAKE era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise uuringu kriteeriume, kus piirkondliku keskuse jätkusuutlikkust tagav tagamaa elanike arv on alates 4500, siis on põhjendatud piirkondlikuks keskuseks määrata ka Kadrina ning Väike-Maarja alevik (tabel 3). Seega on Lääne-Virumaal planeeringulahenduse kohaselt viis piirkondlikku keskust: Tapa linn, Kunda linn, Kadrina alevik ja Väike-Maarja alevik, mis koos Tamsalu linnaga moodustavad kaksik-keskuse (tabel 3). Tabel 3. Piirkondliku keskuse piirkonna olemasolev (seisuga 2011) ning prognoositav elanike arv. Keskuse paikkond Elanike arv hea Teenuskeskuse Potentsiaalsete Teenuspiirkon- kättesaadavusega potentsiaalse gümnaasiumiõpilaste da haaratud teenuspiirkonnas kliendibaasi arvu hinnang paikkondade arv arvestuslik suurus 2011 2030 2011 2030 2011 2030 hinnang hinnang hinnang Tapa linn 10756 9151 10120 8610 198 157 10 Kunda linn 4751 4042 4155 3535 85 67 5 Kadrina 5648 4805 4108 3495 131 104 8 Väike-Maarja* 6171 5250 5464 4648 130 103 9 Tamsalu linn* 3649 3105 3528 3001 67 53 4 Prognoositav 85% 85% 79% muutus Lääne- Virumaa rahvastikus (2030) *kaksik-keskus Siinkohal tuleb märkida, et Kadrina alevik osaliselt oma tagamaaga asub Rakvere maakondliku keskuse siirdevööndis, teine osa sellest jääb (loodesuunas) väljaspool siirdevööndit. Edaspidi kui kavandatakse teenuste paiknemist Kadrina ja Rakvere piirkonnas ning mis vajavad avalikke rahalisi vahendeid või investeeringuid, tuleb lähtuda asukoha valikul põhimõtetest, kus antud teenus on paremini kättesaadav võimalikult suurele sihtgrupile ja kus selle teenuse pakkumise korraldamine on kõige tõhusam. 27 Väike-Maarja alevik koos tagamaa asub samuti Rakvere toimepiirkonnas, kuid väljaspool linna siirdevööndit. Arvestades rahvastikusuundumisi on otstarbekas käsitleda Väike-Maarja alevikku piirkondliku keskusena koos lähedal asuva ja käesoleval hetkel samalaadseid teenuseid pakkuva Tamsalu linnaga, mis koos moodustavad nn kaksik-keskuse. Nende toimimine kaksik-keskusena eeldab tulevikus intensiivsemat koostööd, teenuste jaotamist keskuste vahel ning head omavahelist ühistranspordiühendust, et tagada teenuste kättesaadavus ühes või teises keskuses. Kui Väike-Maarja ja Tamsalu toimimist kaksik- keskusena ei suudeta korraldada, siis eraldiseisvatena käsitletakse neid kui kohaliku tasandi keskustena. Piirkondlikus keskuses on soovitavalt kättesaadavad kohaliku ja lähikeskuste teenused ning täiendavalt järgnevad teenused: - esmatasandi tervisekeskus - apteek - hambaravipraksis - gümnaasium - kultuurikeskus - ujula - ühistranspordi terminal (bussijaam, raudteejaam) - hooldekodu eakatele - ehitus- ja aiakaupade kauplus - kiirabijaam - päästekomando - konstaablipunkt Lääne-Virumaa piirkondlikes keskustes on hetkel olemas valdav osa eelnevalt nimetatud piirkondlikest kvaliteetteenustest (tabel 4). Tabel 4. Piirkondlike keskuste kvaliteetteenused. Keskus Güm- Kultuuri- Ujula Esma- Hamba- Apteek Hoolde- Ehitus- naasium keskus tasandi ravi- kodu kaupade tervishoiu- kabinet eakatele kauplus keskus (perearst) Kadrina jah Rahva- jah Jah jah jah jah jah maja Kunda linn jah jah jah Jah jah jah jah jah Tamsalu linn jah jah jah Jah jah jah jah jah Tapa linn jah jah Jah jah jah jah jah Väike-Maarja jah Rahva- Jah jah jah jah jah maja 28 Keskus Kiirabijaam Riiklik pääste- Politsei- või Töötukassa büroo (brigaadi asukoht) komando konstaablijaoskond Kadrina Kunda linn jah Jah Tamsalu linn Jah Tapa linn jah Jah jah Väike-Maarja jah Jah jah jah Edaspidi tuleb piirkondlikes keskustes tagada hariduse (sh huviharidus) ning tervishoiu teenuse (perearstikeskus) kättesaadavus ning kvaliteet, samuti elanikkonna turvalisusega seonduvad teenused. Väike-Maarja - Tamsalu kaksik-keskuses säilib gümnaasiumihariduse kättesaadavus mõlemas keskuses vähemalt aastani 2020. Piirkondlikud keskused on olulised tööalase pendelrände sihtkohad. Erasektori teenuste osas tuleb tagada sularaha ning ravimite kättesaadavus. 3.2.3 Kohalikud keskused Kohalik keskus pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ning on ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks. Nendel keskustel on oluline roll oma tagamaa hajaasustuse säilitamisel piirkondlikest keskustest eemal, suutes osutada kohalikke põhiteenuseid. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu lahedusena määratletakse kohalikeks keskusteks Haljala, Vinni-Pajusti (administratiivselt eraldi alevikud, kuid funktsionaalselt moodustavad ühe terviku), Rakke, Sõmeru, Laekvere ja Võsu alevikud (tabel 5). Tabel 5. Kohaliku keskuse piirkonna olemasolev ning prognoositav elanike arv. Keskuse paikkond Elanike arv hea Teenuskeskuse Potentsiaalsete Teenuspiirkonda kättesaadavusega potentsiaalse põhikooliõpilaste haaratud teenuspiirkonnas kliendibaasi arvu hinnang paikkondade arv arvestuslik suurus 2011 2030 2011 2030 2011 2030 hinnang hinnang hinnang Haljala 2615 2225 2176 1851 207 170 5 Vinni-Pajusti 3072 2614 2703 2299 261 214 4 Laekvere 1480 1259 1480 1259 134 110 3 Sõmeru 3778 3214 3214 2735 311 255 3 Rakke 1475 1255 1475 1255 142 116 2 Võsu 1096 933 1096 933 59 48 4 29 Prognoositav 85% 85% 82% muutus Lääne- Virumaa rahvastikus 2030 Sõmeru alevik, omavalitsusüksuse keskusena, toimib hetkel kohaliku keskusena. Juhul kui Sõmeru kaotab omavalitsusliku keskuse staatuse, siis edaspidiselt tuleb teda vaadelda kui Rakvere maakonnakeskuse lähivööndis asuvat lähikeskust, millel võib jätkuvalt olla roll teatud teenuste pakkumisel oma vahetule tagamaale. Teistest keskustest kauguse ja piisava tarbijaskonna tõttu on otstarbekas määrata kohalikeks keskusteks Laekvere, Rakke ja Võsu, kuigi nende tagamaa elanike arv on indikatiivsest kriteeriumist väiksem (tabel 6). Rakke kui kohaliku keskuse roll seisneb selles, et ta on piirkonna oluline tööstuskeskus, kus asub ka piirkonnale oluline raudteesõlm. Laekvere oli varasemalt Laekvere valla keskus, seega on seal välja kujunenud juba piirkonnale vajalikud teenused nagu apteek, perearst jne. Lisaks asuvad Laekveres kaks piirkonna suurimat puidutööstust nagu Artiston ja Palmako, kes annavad tööd piirkonna elanikele. Võsu eristub teistest kohalikest keskustest, kuna omab puhkepiirkonna arengueeldusi turismi valdkonnas (mere-, konverentsi- ja spaa-turism). Seetõttu tuleb teenuste arendamisel arvestada sesoonsusega, näiteks teatavate teenuste tarbijate arvu kasvuga suveperioodil. Kohalikus keskuses on soovitavalt kättesaadavad lähikeskuse teenused ning täiendavalt järgnevad teenused (tabel 6): - põhikool - lasteaed - haruapteek - esmatasandi tervisekeskuse filiaal või üksik perearstipraksis - postipunkt - sularahaautomaat või postipank - spordisaal, välispordiväljak ja terviserada - noortekeskus - rahvamaja - raamatukogu - päevakeskus eakatele - sotsiaaltöötaja kabinet - kütuse müügikoht - valla- või linnavalitsus - vabatahtlik päästeüksus - piirkonnapolitseiniku vastuvõtupunkt 30 Tabel 6. Põhiteenused kohalikes keskustes. Teenuspiir- Lasteaed Põhikool Noorte- Rahva- Raamatu- Väli- Tervise- Spordi- konna keskus keskus maja kogu spordi- rada saal või väljak noorte- tuba Haljala Jah jah jah jah jah jah jah jah Laekvere Jah jah noorte- jah jah jah jah jah tuba Sõmeru Jah jah jah Jah Jah Jah Jah jah Rakke Jah jah jah jah jah jah jah jah Vinni-Pajusti Jah jah jah jah jah jah jah jah Võsu Jah jah jah jah jah jah jah Teenus- Toidu- ja Auto- Sularaha Posti- Sotsiaal- Päeva- Politsei- Vabataht- piirkonna esmatar- kütuse automaat punkt või töötaja keskus ametniku lik pääste- keskus bekaupa- müügi- või post- vastuvõ- vastuvõ- üksus de koht postipank kontor tukoht tu kauplus asukoht Haljala jah jah jah Jah jah jah jah jah Laekvere jah jah Jah jah jah jah Sõmeru Jah Jah jah Jah Jah Jah jah Rakke jah jah jah Jah jah jah Vinni- jah jah jah Jah jah jah jah Pajusti Võsu jah jah Jah jah jah jah Maakonna tasakaalustatud arengu seisukohalt on vajalik kohalikes keskustes tervishoiu, haridusteenuse taseme ja kvaliteedi tagamine ning elanike turvalisusega seonduvate teenuste pakkumine avaliku sektori poolt. Erateenuste osas tuleb tagada postipunkti olemasolu, sularaha ning ravimite kättesaadavus. Lisaks tuleb kaaluda võimalusi multifunktsionaalsete teenuskohtade (mitu teenust on koondatud ühte hoonesse/kohta) loomiseks. 3.2.4 Lähikeskused Lähikeskus pakub kohaliku keskusega võrreldes väiksemat teenuste hulka, kuid mille roll on oluline kodulähedaste teenuste pakkumisel. Lähikeskuste jätkusuutliku toimimise eelduseks on kohaliku keskuse lähedus või head otseühendused mõistliku ajakuluga maakondlikku või 31 piirkondlikke keskustesse. Lähikeskused täidavad kohalike keskuste võrgustikus täiendavat rolli, mille abil suurendatakse vältimatute ja sagedasemini kasutatavate teenuste kättesaadavust piirkondades, kus kohalike põhiteenuste osutamine kogumahus ja - kvaliteedis ei ole kliendibaasi vähesuse mõttes pikemas perspektiivis majanduslikult põhjendatud.14 Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest määratakse Lääne-Virumaal lähikeskusteks: Ulvi, Viru-Nigula, Lehtse, Simuna, Roela, Jäneda ja Tudu (tabel 7). Erand selles grupis on Tudu alevik. Asukoha eripärast sõltuvalt käsitletakse maakonnaplaneeringus Tudu alevikku koos oma tagamaaga - Anguse, Palasi, Suigu, Kaukvere külad kui maakonna kõige äärelisemat ala. Arvestades Tudu paikkonna teedevõrku, transpordikorraldust ja ka elanike ruumilist käitumist on keskuseks maakondlik keskus Rakvere. Samas arvestades vahemaad Rakvere-Tudu aleviku vahel (40km), transpordiühenduste sagedust ja võimalust seda suurendada, siis on selge, et Rakvere linnas (ka ükskõik missuguses teises toimepiirkonna keskuses) esmaste, kohalike teenuste kättesaadavus oleks ebapiisav Tudu paikkonna elanikele ja see tuleks võimaluste piires tagada kohapeal. Arvestades Tudu paikkonna elanikkonna suurust on otstarbekas seda teha lähikeskuste teenuste nimekirja alusel. Tabel 7. Lähikeskuse piirkonna olemasolev (2011) ning prognoositav elanike arv aastani 2030. Keskuse paikkond Elanike arv hea Potentsiaalsete Kaugus lähimast kättesaadavusega põhikooliõpilaste arvu hinnang kõrgema tasandi teenuspiirkonnas keskusest 2011 2030 hinnang 2011 2030 hinnang Lehtse 1247 1061 109 89 10,2 Viru-Nigula 1193 1015 117 96 13,1 Ulvi 891 758 89 73 17,6 Simuna 776 660 71 58 13,9 Roela 767 653 64 52 17,9 Jäneda 479 408 50 41 18,5 Tudu 354 301 30 25 38,3 Prognoositav 85% 82% muutus Lääne- Virumaa 14 Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes, lk 68 32 rahvastikus (2030) Lähikeskuses on soovitavalt kättesaadavad järgnevad teenused: - algkool - laste päevahoid - postipunkt - toidu- ja esmatarbekaupade kauplus - haruraamatukogu - vaba aja keskus - välispordiväljak Oluliste teenuste taristu on määratud keskustes olemas (tabel 8). Tabel 8. Lähikeskuste teenused. Teenuspiir- Toidu- ja Lasteaed Põhi- Noorte- Rahva- Raamatu- Välispor- Spordi- konna esma- kool keskus või maja kogu diväljak saal keskus tarbe- noortetuba kaupade kauplus Jäneda jah jah jah jah jah jah jah Lehtse jah jah jah jah jah jah jah jah Roela jah jah jah jah jah jah jah jah Simuna jah jah jah jah jah jah jah jah Tudu jah jah jah jah jah jah jah jah Ulvi jah jah jah jah jah jah jah Viru-Nigula jah jah jah jah jah jah jah jah Lisaks tuleb lähikeskustes tagada järgnevate teenuste kättesaadavus: sularaha, postiteenuse (-paki), perearsti-, lastehoiuteenuste ja alg- või põhihariduse kättesaadavus. Teenuste kättesaadavus on kas tagatud keskuses kohapeal või on korraldatud teenuse kättesaadavus mõnel teisel viisil kindla regulaarsusega, näiteks e-teenusena, kogukonnateenusena vms. Samuti tuleks kaaluda võimalusi multifunktsionaalsete teenuskohtade (mitu teenust on koondatud ühte hoonesse/kohta) loomiseks. Keskuste võrgustiku ja seal pakutavate teenuste kujundamise peamised põhimõtted: - Lääne-Viru maakonnaplaneeringus on nimetatud esmatähtsateks teenusteks haridus- ja tervishoiuteenuste olemasolu või kättesaadavus kõigi tasandite keskustes. 33 - Erasektori teenustena peavad olema tagatud sularaha ning ravimimüügi teenuse kättesaadavus. - Maakondlikus keskuses peavad olema ka edaspidi tagatud avalikus sektoris tervishoiu (sh eriarstivastuvõtt), hariduse (sh kutse-ja ametiõppe tagamine) ja elanikkonna turvalisusega seotud teenused. - Edaspidi kui kavandatakse teenuste paiknemist Kadrina ja Rakvere piirkonnas ning mis vajavad avalikke rahalisi vahendeid või investeeringuid, tuleb lähtuda asukoha valikul põhimõtetest, kus antud teenus on paremini kättesaadav võimalikult suurele sihtgrupile ja kus selle teenuse pakkumise korraldamine on kõige tõhusam. - Tamsalu ja Väike-Maarja toimimine kaksik-keskusena eeldab tulevikus intensiivsemat koostööd, teenuste jaotamist keskuste vahel ning head omavahelist ühistranspordiühendust, et tagada teenuste kättesaadavus ühes või teises keskuses. Kui Väike-Maarja ja Tamsalu toimimist kaksik-keskusena ei suudeta korraldada, siis eraldiseisvatena käsitletakse neid kui kohaliku tasandi keskustena. - Edaspidi tuleb piirkondlikes keskustes tagada hariduse (sh huviharidus) ning tervishoiu teenuse (perearstikeskus) kättesaadavus ning kvaliteet, samuti elanikkonna turvalisusega seonduvad teenused. Väike-Maarja - Tamsalu kaksik- keskuses säilib gümnaasiumihariduse kättesaadavus mõlemas keskuses vähemalt aastani 2020. Piirkondlikud keskused on olulised tööalase pendelrände sihtkohad. Erasektori teenuste osas tuleb tagada sularaha ning ravimite kättesaadavus. - Võsul tuleb teenuste arendamisel arvestada sesoonsusega näiteks teatavate teenuste tarbijate arvu kasvuga suveperioodil. - Maakonna tasakaalustatud arengu seisukohalt on vajalik kohalikes keskustes tervishoiu, haridusteenuse taseme ja kvaliteedi tagamine ning elanike turvalisusega seonduvate teenuste pakkumine avaliku sektori poolt. Erateenuste osas tuleb tagada postipunkti olemasolu, sularaha ning ravimite kättesaadavus. Lisaks tuleb kaaluda võimalusi multifunktsionaalsete teenuskohtade (mitu teenust on koondatud ühte hoonesse/kohta) loomiseks. - Lähikeskustes on oluline, et nendes keskustes tagatakse põhihariduse võimalused vähemalt I-II kooliastme ulatuses, lasteaiateenus ning elanikele isetegevuse ja sportimise võimalused vaba aja keskuse taristu abil. - Lisaks tuleb lähikeskustes tagada järgnevate teenuste kättesaadavus: sularaha, postiteenuse (-paki), perearsti-, lastehoiuteenuste ja alg- või põhihariduse kättesaadavus. Teenuste kättesaadavus on kas tagatud keskuses kohapeal või on korraldatud teenuse kättesaadavus mõnel teisel viisil kindla regulaarsusega, näiteks e-teenusena, kogukonnateenusena vms. Samuti tuleks kaaluda võimalusi multifunktsionaalsete teenuskohtade (mitu teenust on koondatud ühte hoonesse/kohta) loomiseks. 34 3.3 Toimepiirkondade ja keskuste võrgustiku ühendused Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb toimepiirkondade sisese sidususe kõrval vaadata ka nende omavahelist sidustamist ja koostoimimist. Toimepiirkondade vaheline ühendus on vajalik mitte ainult inimeste igapäevase liikuvuse tagamiseks, kuivõrd just igakülgsete koostöösidemete soodustamiseks ja sellega seotud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse sünergia tekkimiseks. Toimepiirkondade omavahelise sidustamise aluseks on eeskätt heatasemeline ühistranspordivõrk.15 Lääne-Viru maakonnas on oluline arendada lisaks maakondlikule tõmbekeskusele ka tugi-toimepiirkondade keskusi, eriti töökohtade loomise ja teenuste kättesaadavuse parendamiseks. Ühistransport on üks peamine võimalik viis, mille abil erinevaid piirkondasid siduda ja parandada inimeste mobiilsust. Seega on oluline nii bussi- kui reisirongiliikluse arendamine maakonnaüleselt ja maakonnasiseselt. Ühendused on olulised, täitmaks Lääne-Viru maakonna ruumilisi eesmärke Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna parema integreerituse ning toimiva maakondliku teenuskeskuste võrgustiku tagamiseks. Maakonnaplaneeringus jaotatakse ühendused kolme kategooriasse: - Toimepiirkondade ülesed ehk Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna ühendus; - Toimepiirkonna keskuse (Rakvere) ja tugi-toimepiirkonna keskuste ühendamine; - Tugi-toimepiirkondade sisesed ühendused. Oluline on arendada ja välja ehitada transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama või teise liigi transpordivahendile ja mis võimaldavad ühendusi maakonnaüleselt kui ka paremat liikluskorraldust maakonnasiseselt. 3.3.1 Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna sidususe tagamine Lääne-Virumaad läbivad nii rahvusvahelised kui ka riiklikult tähtsad maanteed ja raudteed, millel on kandev roll maakonna arengu kujundamisel. Lääne-Virumaale jääb Tallinn-Narva (E20) maantee, mis on väga oluline transpordikoridor Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Samuti võimaldab see ühendus siduda Rakvere toimepiirkonna Tallinna ning Ida-Virumaa toimepiirkondadega. Koos Tallinna-Narva raudteega moodustab see olulise transpordikoridori nii majanduse arenguks kui mobiilsuse kasvuks tervikuna. Maakonna ruumilise arengu eesmärkide kohaselt aitab Tallinna ja Narva suunas transpordi ühendusvõimaluste parandamine siduda regionaalse toimepiirkonna ühtseks tervikuks ning vähendab aegruumilisi vahemaid, luues eelduse ulatusliku tööjõuareaali tekkeks. Selleks on väga oluline, et korraldatavad transpordiühendused oleksid maakondlike, aga ka maakonna üleste toimepiirkondade vahel kavandatud 15 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 25 35 mõlemasuunalisena, et ka väiksematel keskustel oleks võimalik kasutada suurema keskuse tööjõupotentsiaali. Üleriigilise planeeringu kohaselt on reisirongiliiklus ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Maanteel ei saa kiirust samal määral ja sama ohutult suurendada. Tehniliselt heal tasemel raudteeliiklus võimaldab sõita kiirusel 120–160 km/h, laseb ajasäästlikult sõita (sh iga päev tööl käia) ja kaugemale reisida. Lisaks kiirusele on olulised ka kasutusmugavus ja sõidu ohutus.16 Selles osas on Lääne-Viru maakond heas asukohas, kuna maakonda läbib nii Tallinn-Tartu kui Tallinna-Narva raudtee. Arvestades raudtee arengu – Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimist (aastatel 2018-2020) ning Tapa-Tartu rekonstrueerimist (2015-2018), millele kaasneb täiendavate rongipaaride lisandumine perspektiivis 202017 – paraneb regiooni ühendus aja vältel veelgi. Maakonna kõige olulisemaks raudteesõlmeks on kahtlemata Tapa raudteejaam, kus on võimalik liikuda nii Tallinna, Narva kui Tartu suunal. Sellega tuleb arvestada maakonna (bussi-) ühistranspordisüsteemi edasisel arendamisel kui ka Tapa linna ruumilisel arendamisel (nt kahetasandiline raudteeületus, sidusus kesklinna äri-ja teenindusasutustega, sidusus raudtee- ja bussijaama vahel, sõida-pargi võimalused). Võttes aluseks maakonnaplaneeringu eesmärgi, Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna suuremaks ruumiliseks integratsiooniks ning arvestades asjaolu, et Tapa tugi-toimepiirkond on ka käesoleval ajal mõjutatud tugevasti Tallinna tõmbekeskuse poolt, siis on vajalik pikendada Tallinna toimepiirkonna sisese Aegviidu suunalised rongiliinid lähemas perspektiivis Tapani, kaugemas Rakvereni. Kõiki raudteepeatusi tuleb käsitleda transpordisõlmedena, mis on ühendatavad erinevate transpordiliikide ja liikumisviisidega. Nende puhul on oluline transpordigraafikute ühildamine ning võimalikult lühike ooteaeg ühelt transpordiliigilt teisele üleminekuks. Peatustes on oluline rakendada ka pargi-sõida süsteemi, mis eeldab parklate (sh jalgrattaparklate) arendamist. Olulisemad peatused selles konteksti, lisaks Tapale, on Tamsalu, Rakvere, Kadrina, Kiltsi, Rakke, kuna nendel peatustel on suurem tagamaa. Ühendamaks Järva maakonna keskusi (peamiselt Koeru ja Järva-Jaani) Tallinn-Tartu raudteega, tuleb arendada maakonnaüleseid bussitranspordi ühendusi eelkõige Tamsalu suunal, kuid ka Rakke suunal. Maakonnasiseselt on oluline ühendada Väike-Maarja ja Tamsalu lähibussiliiniga, mis võimaldab maakonna lõunapiirkonda paremini ühendada raudteega. Maakonna põhjaosa on optimaalne siduda Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga peamiselt läbi maanteetranspordi. Põhjaranniku olulisemate keskuste Võsu ja Kunda ühendamiseks (ehk ümberistumisvõimalustega ühilduvatele kaug- ja maakonna- ning kohalikele liinidele) Tallinn- Narva maanteega, tuleb Viitna ning Pada kujundada transpordisõlmedeks. Pada transpordisõlm võimaldaks paremaid ühendusi 16 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 30 17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettekanne 19.02.2015 Siseministeeriumis 36 kohalikele keskustele nagu Viru-Nigula kui Aseri. Tallinna ning Võsu ühenduse parendamiseks on oluliseks transpordisõlmeks ka Kotka rist Harju maakonnas. Maanteetranspordi sõlmede puhul on oluline parkimisvõimaluste loomine, hõlmates ka jalgrattaparklate ja –hoidlate rajamist. Aegviidu transpordisõlm võimaldab samuti paremini ühendada Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalset toimepiirkonda, tema eeliseks on elektriraudtee ühenduse olemasolu. Raudteeliikluse paranemisel (tihenemisel) Tallinn-Narva suunal jääb peamiseks transpordisõlmeks maakondlik keskus Rakvere. See omakorda tähendab, et Rakvere ja teiste keskuste ühendamine maakonnasiseselt on edaspidi veel olulisem. 3.3.2 Ühendused tugi-toimepiirkonna keskuste ja Rakvere vahel Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb väheneva rahvastiku tõttu arengu ja transpordikorralduse edendamine muuta toimepiirkondade keskseks, mis aitab suurendada tööealiste elanike tegutsemise tõhusust. See põhimõte peab saama taristu arendamise ja transpordikorralduse lähtekohaks. Eesmärk ei ole sundida inimesi rohkem liikuma, vaid muuta nende liikumine ökonoomsemaks ja kestlikumaks (nt näiteks vahetada autod ühissõidukite vastu). Piirkondliku ühistranspordivõrgu kujundamisel tuleb lähtuda toimepiirkondade vajadustest.18 Korraldatud ühistransport maakondliku keskuse ja tugi-toimepiirkondade vahel peab tagama mõlemasuunalise tööpendelliikumise, võimaluse mõistliku (transpordioote-) ajakuluga tarbida maakondliku keskuse teenuseid (nt eriarst, ametiõpe, huviharidus, kultuuriteenused). Arvestades Rakvere, Tapa ja ka Kunda linnasid kui transpordisõlmedena, siis peab nende keskuste vaheline ühistranspordi korraldus arvestama sõlmedest lähtuvaid edasiliikumise võimalusi Rakvere toimepiirkonna siseselt ja toimepiirkonna üleselt (sh ka rahvusvahelised ühendused). 3.3.3 Ühendused tugi-toimepiirkonna siseselt Ühistransport tugi-toimepiirkonna keskuse ja sealsete teiste keskuste ning paikkondade vahel peab tagama tööpendelliikumise keskusesse, võimaluse mõistliku (transpordioote-) ajakuluga tarbida piirkondliku keskuse teenuseid (nt vastav üldhariduse tase, huviharidus, perearst, isikuteenused). Printsiibina ühendus maakondliku keskusega toimub üle tugi- toimepiirkonna keskuse, mis tähendab, et korraldatud transport tugi-toimepiirkonna sees peab arvestama päevase liikumisega maakondlikku keskusesse ja tagasi. Jäneda ja Lehtse on Tapa tugi-toimepiirkonna sees olulisemad keskused, mis peavad olema Tapa linnaga ühenduses. Tööpendelliikumise aspektist on olulised Tapa linna ühendused piirkondlike keskuste Tamsalu (piirkondlik keskus koos Väike-Maarjaga) ning Kadrinaga. Kuna 18 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 25 37 Kadrina asub Tapa ning Rakvere vahelisel liikumisteel, siis on samaaegselt tagatud ühendus maakondliku keskuse ja tugi-toimepiirkonna keskuse tasemel. Kunda tugi-toimepiirkonnas on olulised Kunda linna ühendused Viru-Nigula ning Aseriga, samuti Vihula valla idapoolse osaga, hõlmates peamiselt Rutja, Karepa, Toolse külasid. Tugi-toimepiirkonna siseseid korraldatud transpordi põhimõtteid rakendatakse ka teiste maakonnaplaneeringuga määratud piirkondlike keskuste (Kadrina, Väike-Maarja ja Tamsalu kaksik-keskus) ja nende tagamaade puhul. Rakvere toimepiirkonna alad, mis ei kuulu ei Tapa ega Kunda tugi-toimepiirkondade piiridesse ning on ka väljaspool Rakvere linna siirde- ja lähivööndeid, peavad olema ühendatud maakondliku keskusega otseliinidega seal asuvatest teistest keskustest: Laekvere, Väike-Maarja, Võsu ning Tudu alevik ja Ulvi küla. Ühistransport peab tagama tööpendelliikumise keskusesse ja võimaluse mõistliku (transpordioote-) ajakuluga tarbida maakondliku keskuse teenuseid (nt vastav üldhariduse tase, ametiõpe, eriarst, isikuteenused). 3.3.4 Rakvere linna siirde- ja lähivööndi ühendamine Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb linnapiirkondades tagada linnade ja nende lähitagamaa (eeslinnad ja satelliitasulad) koostoimimine. Sisemise sidususe tõttu on linnapiirkondades teistsugune (sagedasem) ühistranspordivajadus kui väljaspool seda. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on suur osa ka avalikku ruumi siduval jalg- ja jalgrattateede võrgustikul.19 Ühistransport linna siirdevööndi sees peab tagama mõlemasuunalise tööpendelliikumise linna ning teistesse siirdevööndi keskustesse (Kadrina, Haljala, Vinni ning Pajusti), samuti tagama mõlemasuunalise võimaluse tarbida maakondliku keskuse ja teiste keskuste teenuseid. Linna lähivööndis on otstarbeks pikendada linna ühistranspordi marsruute linna lähivööndi ulatuses eelkõige Sõmeru, Lepna, Vetiku ja Päide suundadel. Oluline on ka jalgrattateede ühenduste rajamine/hoidmine Rakvere linna ning siirdevööndi keskuste vahel, mis küll ei ole lahenduseks valdavale enamusele pendelliikujatele, kuid hooajaliselt annaks võimaluse suurema paindlikkuse mitte igapäevaste isiku- jne teiste äri- ja kultuuriteenuste tarbimiseks siirdevööndis. Rakvere linna lähivööndis on oluline jalg- ja jalgrattateede arendamine, mille ohutu korraldus võimaldab jalgsi ja jalgrattaga liiklejate osakaalu suurendada. Optimaalseks kauguseks peetaks ca 5 kilomeetrit, mis on jalgrattaga mugavalt läbitav vahemaa. 19 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 25 38 3.4 Ettevõtluse arengualad Maakonnaplaneeringu kontekstis on ettevõtluse arenguala tootmise ja logistikaga seotud ettevõtluse arendamiseks ning laiendamiseks kavandatud maa-ala. Ettevõtluse arengualad kavandatakse maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku keskuse (linna) lähivööndisse ning tugi-toimepiirkondade keskuste ja teiste piirkondlike keskuste juurde. Lääne-Viru rannikuala piirkonna sisemine jätkusuutlikkus on tihedalt seotud väikeettevõtlusega. Majanduslikult vähemaktiivsetes piirkondades tegutsevatel ettevõtetel on täita oluline ülesanne piirkondliku arengu aktiviseerimisel ning regionaalse tasakaalu saavutamisel. Väikeettevõtluse aktiviseerimine on eelkõige suunatud turismivaldkonnast tulenevate teenuste arendamiseks ning loob tulevikus täiendavaid töökohti. Samas aitab see kaasa ka kogukonna koostööle, isevarustamisele ning elanike toimetulekule. Lähtudes piirkonna traditsioonidest, valdavatest majandusharudest ning arenguvisioonidest jääb enamik piirkonna ettevõtteid nn elustiiliettevõteteks, mida iseloomustab väike töötajate arv, suhteliselt lihtne tehnoloogia ja orienteeritus pigem kohalikule turule. Oluline on ettevõtlusalane klastriarendus ja koostöövõrk nii piirkonna sees kui naabrusaladele, ettevõtjate oskusteave ja jätkusuutlik majandustegevus, mille aluseks on looduskeskkonna säästva kasutuse printsiibid ja jätkusuutlikkus. Kohaliku ettevõtluse arendamiseks on vajalik kohalike ressursside ja olemasolevate ettevõtlusobjektide kasutamine, kohalike toodete (nt toidu) eeliskasutus ning vastav brändikujundus. Turismi teenindamine on täiendav sissetulek traditsioonilistele töökohtadele. Sissetulekud turismist võivad aidata stabiliseerida traditsioonilist maalist eluviisi, väärtustab kohalikke tööoskusi, teadmisi ning kombeid. Turismi areng annab täiendava sisu ja mõtte kultuurmaastiku korrastamisele ning liikumisvõimaluste parandamisele piirkonna sees. Tootmise ja logistikaga seotud ettevõtluse arenguvõimalused on Lääne-Virumaa rannikualal koondunud Kunda linna ja selle ümbrusesse. Kunda sadama ettevõtluse arenguala puhul on oluline toetada Kunda sadama arenguid regionaalse kauba- ja reisisadamana. Arvestades maantee- ja raudteetranspordiühendusi, olemasolevat või potentsiaalset tööjõudu ning tehnilist taristut, ettevõtluse laiendamise ja inimeste liikumisvõimalusi, siis arendatavad ettevõtluse arengualad maakonnas on20: - Rakvere linna ettevõtluse arenguala ja Näpi-Roodevälja tööstusala (ala Rakvere linnast põhja- ja kirdesuunas piiratuna Tallinn-Narva maanteega); - Kunda sadama ettevõtluse arenguala, ala Kunda sadama vahetus läheduses; - Tapa ettevõtluse arenguala, ala Tapa linna edelaosas; - Tamsalu ettevõtluse arenguala, ala Tamsalu linna edelaosas; 20 Lääne-Viru maakonna tööstusalade arendamise strateegia välis- ja sisekeskkonna analüüs (Rakvere 2009) 39  - Kaarma ettevõtluse arenguala, ala Väike-Maarja aleviku lõunaosa vahetus läheduses. Ettevõtluse arengualade arendamise üldised põhimõtted: - juurdepääsude, kommunikatsioonidega ning elektrienergiaga varustuskindluse tagamine. Juurdepääsud tuleb kavandada vastavalt prognoositavale liikluskoormusele ja liiklusohutusnormidele; - uute ettevõtete paiknemise kavandamisel arvestada olemasolevat ettevõtluse oskusteavet ja traditsiooni ( suunatus kohaliku klastri tekkele); - tootmisega seotud müra ja lõhnahäiringutega arvestamine ja leevendavate meetmete kavandamine, sealhulgas puhvertsoonide kavandamist tootmisalade ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh ettevõtete ohualasid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohtadena; - vajadusel uute ühistranspordiliinide ja peatuste, samuti jalg- ja jalgrattateede kavandamine tagamaks sujuvam ja ohutum tööpendelliikumine. - Kunda sadama ettevõtluse arenguala arendamisel tuleb:  analüüsida Kunda linna elukeskkonda vähem häirivate sadama ning ettevõtluse arenguala juurdepääsude, samuti tulevikuvõimalusi kaupade liikumiseks sadamasse ja sadamast rööbastransporti kasutades;  tootmissuunitlusega ettevõtluse arenguvõimaluste tagamine olemasolevate ettevõtlussuundade mitmekesistamiseks ja/või ettevõtlusklastri tekkeks, sealhulgas olemasoleva ettevõtluse baasil (tsemenditehasest sõltumatute ettevõtete või klastrite arendamine);  raudtee väljaehitamine Kunda sadamani transiitvedude arendamiseks;  reisisadama väljaarendamine, arvestades ühistranspordi peatuskoha arendamise vajadusega;  ajaloolise tööstuspärandi säilitamine ja eksponeerimine, ajalooliste tööstushoonete kasutamine uutes kasutusfunktsioonides;  arvestada Kunda sadama arengutega rahvusvahelise, regulaarse reisilaevaühenduse loomise osas. 3.5 Tiheasutusalad maareformi seaduse tähenduses Lääne-Viru maakonnas on kõikidel kohalikel omavalitsustel kehtivad üldplaneeringud, va Tapal, kus üldplaneeringut koostatakse paralleelselt maakonnaplaneeringuga. Kehtivates üldplaneeringutes on tiheasustusalad maareformiseaduse tähenduses määratud. Koostamisel olevas Tapa valla üldplaneeringus tehtud ettepanek määrata maareformi seaduse tähenduses järgmised tiheasustusega alad: Tapa linn, Lehtse alevik, Jäneda ja Moe küla. Lääne-Viru maakonnaplaneering arvestab juba määratud, aga ka Tapa valla üldplaneeringuga määratavate tiheasustusega aladega ning ei määra täiendavalt tiheasustusega alasid maareformi seaduse tähenduses. 40 3.6 Linnalise asustusega alad Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele juba varasemalt inimese poolt mõjutatud maid. Vähemalt linnakeskustes tuleks keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi 21 väljakujundamisele. Linnalise asustusega aladena käsitletakse nii elamualasid, äri- ja tootmisalasid kui ka linnasiseseid puhkealasid, mis moodustavad kompaktse terviku. Linnalise asustusega alade väljaselgitamisel on aluseks võetud Statistikaameti andmed. Maakonnaplaneeringus on määratud linnalise asustusega alad, kus elab 500 elanikku ning hoonete vahekaugus on väiksem kui 200 m.22 Maakonnaplaneeringuga ei ole määratud linnalise asustusega alade piire, need tuleb määrata üldplaneeringutega. Linnalise asustusega alad võivad, kuid ei pruugi kattuda maareformi tähenduses määratud tiheasustusaladega. Väljaspool linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad ja neid võib ka edaspidi tihendada ning laiendada. Linnalise asustusega alad maakonnas on oma asustusüksuse piirides: - Rakvere linn - Sõmeru alevik - Näpi alevik - Pajusti alevik - Vinni alevik - Tapa linn - Kunda linn - Tamsalu linn - Sääse alevik - Kadrina alevik - Väike-Maarja (koos Ebaverega) - Haljala alevik - Rakke alevik Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel: - Lääne-Viru maakonnas, kus rahvaarv väheneb ja vanemaealiste elanike osakaal kasvab, tuleb ruumilisel planeerimisel eesmärgiks võtta suuremate linnaliste asulate keskkonna kvaliteedi parandamine ning nende olulisuse rõhutamine töökohtade ja teenuste pakkujatena23; - linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel tuleb tagada selle ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus; - linnalise asustusega ala piirid ja maakasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga; 21 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ 22 https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR# 23 Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes (Tallinn, 2013), lk 1 41  - Rakvere linnalähivöönd on alaks, kus linnal on võimalused uute elamu-ja ettevõtlusalade rajamiseks, samuti linna puhkealade kavandamiseks (vt põhijoonis 1); - asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist; - linnaline asula võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula laiendamist ei tohi kavandada väärtuslikule põllumajandusmaale ega metsaalale; - tagatakse rohelise võrgustiku sidusus linnalise asula siseselt ja ka väliste rohevõrgu elementidega; - linnalise asustuse alal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtsed infrastruktuurivõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jmt; - üldplaneeringute väljatöötamise käigus koostatakse vajadusel ruumimudelid (vt mõisted) linnalise asustusega aladele. - uute üldplaneeringute koostamise käigus analüüsida kehtivate detailplaneeringute otstarbekust aladel, kus arendustegevusega ei ole alustatud. 3.7 Maalised piirkonnad Maaline piirkond on maa-ala väljaspool linnalise asustusega alasid. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga, kusjuures üldises hajaasustuses esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustatud alasid (nt tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Lääne-Virumaa tööealise elanikkonna vähenemine, madal sündimus ja väljaränne esitavad maakonnale väljakutse sotsiaalse taristu ja ettevõtluse toimimiseks, eriti ääremaistes piirkondades, samuti teenuste kättesaadavuse parendamiseks ja nende kohandamiseks üha vananeva elanikkonna jaoks. Maakonna loodus- ja ka põllumajanduslik ressurss annab võimalusi rohelise majanduse arendamiseks. Trendiga tuleb arvestada maakonna nutika elektritaristu arendamisel ning lokaalsete ressursside kasutamisel energia tootmiseks kohalikul tasandil. Teenuste, töökohtade, haridusasutuste jne kättesaadavuses on tähtis osa ka jalg- ja jalgrattateede võrgustikul, mis ühendab maalised piirkonnad lähimate suuremate asulate ja nende lähialadega, tagades maaliste piirkondade elanike parema ligipääsetavuse (vt ptk 4.6.6). Maaliste piirkondade arendamise põhimõtted: - uue hoonestuse kavandamisel järgida rohelise võrgustiku kasutustingimusi; - üldplaneeringutes tuleb määrata kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridorid ning määrata kasutustingimused, arvestades maalise piirkonna asustusstruktuuri ja vältides nende vahelisi konflikte; - maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; 42  - üldplaneeringute koostamisel tuleb maalistes piirkondades üldiselt vältida uute kompaktsete asustusalade kavandamist; - üldplaneeringute koostamisel tuleb maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel arvestada ajaloolise maakasutuse ja asustusmustriga ning võimalusel säilitada maastikule omased väärtuslikud elemendid, sh ajaloolised vaated. - piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). 3.8 Rannikuala Eraldi piirkonnana käsitletakse maakonnaplaneeringus Lääne-Viru maakonna rannikuala. Piirkond on atraktiivne puhkepiirkond, sinna on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid. Kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise elanikkonnaga asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks. Seetõttu on oluline, et piirkonnas säiliksid teenuskeskusena Võsu alevik ja tugi-toimepiirkonna keskusena Kunda linn. Lääne-Virumaal on varasemalt koostatud rannikualade maakonnaplaneering, mille eesmärk on rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustingimuste määramine. Rannikualade maakonnaplaneeringu seletuskiri ja joonised on Lääne-Viru maakonnaplaneeringu Lisa 12. Rannikualade planeeringus on määratud rannikuala asustuse arengualad vastavalt iseloomule, suurusele ning arenguvõimalustele kompaktse asustuse arengualadeks A1 ja A2, ajaloolise küla- ja mõisaasustuse arengualadeks A3 ning hajaasustuse arengualadeks. A1- I tasandi asustuse arenguala – linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad arengueeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. A2 – II tasandi asustuse arengualad – kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. A3 – III tasandi asustuse arengualad – keskused hajaasutuses, kus arengutingimused määratakse olemasoleva asustuse ulatuses eeskätt elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks. I tasandi asustuse arengualade ruumilise arengu üldsuunad ja –tingimused (Kunda, Võsu, Viru-Nigula): 43  - arendada Kunda linna Põhja-Eesti regiooni üheks olulisemaks tööstus- ja sadamalinnaks – lähtudes tsemenditootmise traditsioonidest ja kvaliteetse tooraine olemasolust, väljaveosadamast ning heast ühendusest Tallinn-Narva maanteega; - olemasoleva asutusstruktuuri tihendamine üldplaneeringuga määratud tingimusel. Tagada esmatasandi teenuste olemasolu, mis on suunatud nii keskuse enda kui ka ümbritsevate asulate elanike teenindamiseks; - tehnilise taristu väljaarendamine – tänavavõrgustik, side, ühisveevärgi arendamine ja ajakohastamine. Tänavavõrgustiku arendamisel kaaluda jalgteede, jalgrattateede ning parkimiskohtade rajamise vajadust; Üldplaneeringute koostamisel lähtuda: - kasutusfunktsioonide mitmekesisuse põhimõttest; - vältida kasutusfunktsioonide vahel tekkivaid konflikte ja riske (tootmine versus elamu- ja puhkealad, intensiivne puhkemajandus versus elamu- ja puhkealad); - üldiste ehitustingimuste määramine arhitektuuripärandi säilitamiseks ning kvaliteetse uue elukeskkonna kavandamiseks. II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja –tingimused (Käsmu, Lahepõhja, Vergi, Vainupea, Karepa, Toolse, Eisma ja Mahu): - säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala); - kohalikele elanikele turvalise elukeskkonna tagamine ruumilise arengu kavandamise vahenditega eesmärgiga tõsta nende elukvaliteeti ning luua võimalusi uute töökohtade loomiseks; - ühistranspordiühenduste tihendamine – regulaarsed ühendused oluliste tõmbekeskustega (Rakvere, Võsu, Tallinn); - juurdepääsude tagamine merele, sh sadamakohtadele ja puhkeväärtustega randadele – hoida avatuna olemasolevad või vajadusel rajada täiendavaid juurdepääse; - väikesadama arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks ja sellega arvestav ruumiline planeerimine – mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega; - puhketegevuse edendamine – puhke- ja virgestusala arendamine ning supelranna korrastamine; - tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine ja toimimise parandamine. III tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja –tingimused: 44 - uute hoonete kavandamisel tuleb arvestada, et ei lõhutaks olemasolevat külamiljööd ning lähtutakse küladele omastest ehitustraditsioonidest ja mastaapidest; - oluline on säilitada olemasolevad teed ning hoida avatuna olemasolevad või vajadusel täiendavalt rajada juurdepääse merele; - Palmse, Vihula ja Sagadi külade ajaloolises osas tuleb säilitada ajalooline mõisakeskuse asustusstruktuur ning tagada vaated mõisakompleksile. Uute hoonete rajamine mõisa ümber on keelatud, lubatud on ainult vanade hoonete taastamine või restaureerimine; - ettevõtlustegevuse laiendamisel on peamine suund puhkemajandusega seotud ettevõtlusele ning elustiiliettevõtlusele; - Altja, Natturi, Mustoja külade asustuse ruumilisel kavandamisel tuleb arvestada, et uute hoonete rajamisel ei lõhuta olemasolevat külamiljööd ning lähtutakse nendele küladele omaste ehitustraditsioonidest ja mastaapidest; - Natturi arengualal tagada juurdepääsud rannale (Natturi neem, Pedassaare neem) ning tagada parkimisvõimalused supelanna külastajatele; - ühenduste loomine vallakeskuse ja arengualade vahel – rattateede võrk, kohalikud bussiliinid ja hooldatud sõiduteed, mis parandab teenuste kättesaadavust, loob võimalused uutele töökohtadele, vähendab ääremaastumist; - üldplaneeringute koostamisel lähtuda rannaalade planeeringus välja toodud ruumilise arengu suundadest rannaalade külades ja asulates (vt Lisa 12). 45 4. Planeeringulahendus - loodusressurss ja selle kasutustingimused 4.1 Väärtuslikud maastikud Ruumilise arengu üks peamisi komponente on Eesti asustussüsteemi ja maastikumustri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine. See lähtub arusaamast, et ajalooliselt väljakujunenud asustussüsteem ja maastikustruktuur on Eesti kultuuri ja ajaloolise järjepidevuse üks olulisi väljendusi ning rahvusliku identiteedi ning keskkonnakvaliteeti kindlustav tegur. Maakonnaplaneeringu üheks ülesandeks on maakondlike väärtuslike maastike määratlemine. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Eesti kontekstis ohustab väärtuslikke maastikke peamiselt külade tühjenemine, mis toob kaasa endiste väiksemate avatud alade võsastumise ning hoonete lagunemise. Maastikke võib ohustada ka liigne ehitustegevus atraktiivsetes elamupiirkondades. Teatud aladel võib muutuda probleemseks alade metsastamine või maavarade kaevandamine. Väärtuslike maastike kasutamise ja hooldamise eesmärgid on: - säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; - säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele; - võimaluse korral taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms); - sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti; - säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente; - hooldada ja korraldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks. Kultuurmaastiku säilitamine ja hoidmine eeldab ühest küljest majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei hävitataks olemasolevaid väärtusi. Teisest küljest saab kultuurmaastikku säilitada ainult sihipärase hooldusega. See võib tähendada nii maakasutuse suunamist kõlvikute kaupa, kui ka üksikute maastikuelementide kaitset, hooldust ja võimaluse korral taastamist. Ametkondade poolt tuleks soodustada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel (kohalike seltside töö, kodukaunistamise võistlused, maastikuhoolduskavade koostamise toetamine jne). Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt teenivad väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Maakonna teemaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike (sh traditsiooniliste 46 põllumajandusmaastike) säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb uute planeeringute koostamisel arvesse võtta. Lääne-Viru maakonna väärtuslikud maastikud määratleti esialgu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” koostamise raames. Suur osa seal sätestatud tingimustest ja teemadest on üle võetud käesolevasse planeeringusse ning sellega kaotab kehtivuse eelpool nimetatud planeering. Teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses ning edaspidi määratakse need üldplaneeringutega. Lääne-Virumaa väärtuslike maastike määratlemisel lähtuti alljärgnevatest väärtustest: - kultuurilis-ajalooline väärtus; - esteetiline väärtus; - looduslik väärtus; - identiteediväärtus; - rekreatiivne ja turismipotentsiaal. Alade valiku tegemisel arvestati täiendavalt erinevate väärtuste suurt kokkulangevust, ligipääsetavust, tüüpilisust ja esinduslikkust, aga ka haruldast esinemist Lääne-Virumaal. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on koostatud „Lääne-Viru maakonna väärtuslike maastike eksperthinnang maakonnaplaneeringu koostamise juurde“ (Rakvere, 2014) (Lisa 4). Eksperthinnangu koostamise eesmärgiks oli selgitada, kas: - varem koostatud teemaplaneeringu eesmärgid ja kasutustingimused vajavad täpsustamist või täiendamist; - väärtuslike maastike piirid vajavad korrigeerimist; - hinnangu andmine, kas väärtuslike maastike nimekiri on endiselt asjakohane ning väärtused on säilinud või muutunud. Eksperthinnangu andmisel lähtuti teemaplaneeringuga määratletud väärtuslike maastike mõistest, mille kohaselt väärtuslikud maastikud on mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikud, kus leidub nii kohalikku identiteeti loovaid elemente, kui sobivaid elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele. Vastavalt üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ seatud ülesandele, korrigeeriti hinnangu alusel maakonna väärtuslike maastike nimekirja. Maakonna väärtuslike maastike asukohad on esitatud joonisel 5. Kui tulevikus hakatakse määratlema rahvusmaastikke24, siis maakonna I klassi väärtuslikud maastikud on ühtlasi Lääne-Virumaa rahvusmaastikud. 24 Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb välja töötada riigi tasandil Eesti rahvusmaastike määratlemise ja nende säilimist tagavad tingimused. See eeldab kindlasti maavalitsuste varasemate vastavasisuliste nimistute, kirjelduste ja tingimuste ülevaatamist 47 Maakonna väärtuslikud maastikud jagunevad kahte klassi: I klassi alad – kõige väärtuslikumad, võimalikud riikliku tähtsusega alad (Tabel 9); II klassi alad – väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad (Tabel 10). Tabel 9. Maakonna I klassi väärtuslikud maastikud25: Nr Ala nimetus Omavalitsus 1 Jäneda Tapa 2 Kellavere - Rohu Laekvere 3 Lahemaa Vihula, Kadrina 4 Letipea - Mahu Viru-Nigula, Kunda linn 5 Malla - Iila - Kutsala - Padaorg Viru-Nigula 6 Rakvere Rakvere linn 7 Savalduma Tamsalu 8 Selja jõe alamjooks Vihula, Haljala 9 Uhtju saared Vihula 10 Vainupea - Rutja - Karepa - Toolse - Kunda rannik Vihula, Viru-Nigula, Kunda linn 25 Lääne-Viru maakonna väärtuslike maastike eksperthinnang maakonnaplaneeringu koostamise juurde (Rakvere 2014), lk 4-5 48 Joonis 5. Maakonna väärtuslikud maastikud (koostas Kobras AS) Tabel 10. Maakonna II klassi väärtuslikud maastikud26: Nr Ala nimetus Omavalitsus 1 Aaspere - Haljala Haljala, Rakvere 2 Annikvere Vihula 3 Ebavere - Äntu Väike-Maarja 4 Edru voor Rakke 5 Hõbeda - Vohnja - Kallukse - Uku - Viitna Kadrina 6 Kandle - Karulõpe (Varangu) Haljala 26 Lääne-Viru maakonna väärtuslike maastike eksperthinnang maakonnaplaneeringu koostamise juurde, lk 12 49 7 Kiviküla Viru-Nigula 8 Kohala Sõmeru 9 Käru Väike-Maarja 10 Lavi-Põlula-Miila-Mõedaka-Võlumäe-Linnamäe Rägavere, Sõmeru 11 Mädapea Rakvere 12 Mõdriku - Roela Rägavere, Vinni 13 Neeruti - Jõepere - Lasila Kadrina, Rakvere, Tamsalu 14 Porkuni - Võhmetu - Lemmküla -Assamalla Tamsalu 15 Saksi Tapa, Kadrina 16 Salla - Emumäe - Tammiku Rakke, Väike-Maarja 17 Simuna Väike-Maarja 18 Triigi - Avispea Väike-Maarja 19 Võhmuta - Järsi - Metsamõisa Tamsalu Lääne-Viru maakonnas tuleks väärtuslike maastike seas esile tõsta rannamaastikud. Maakonnaplaneering seab tingimused, kuidas säilitada ja taastada rannamaastike (Karepa, Lahemaa, Mahu) -kultuuri, mis on kujunenud Põhja-Eesti rannikumadaliku laiemale osale. Siin on nii kõrgeboniteedilisi rannamännikuid, kui soometsi, võsastunud puis- ja rannaniite. Paljude väärtuslike maastike südames asuvad suhteliselt hästi säilinud ja avalikus kasutuses olevad mõisahooned kaunite parkide ja alleedega - Sagadi, Palmse, Vihula, Porkuni, Kiltsi. Pandivere kõrgustikust saavad alguse paljud jõed ja kevadised karstijärvikud (Pandivere, Avispea, Savalduma, Võhmetu-Lemmküla, Assamalla). Pandivere kõrgustik moodustab ümbruskonnast tasase kõrgema platoo. Esile tuleks tõsta Rakvere Vallimägi, Nurkse linnamägi, Võlumägi, Neeruti, Ebavere, Kellavere, Emumägi ja Valgejõe ürgorg ning oosistikud (Mõdriku-Roela, Neeruti Porkuni, Ebaverest Siimusti Järvamaal) ja voored Kellavere - Rakke- Emumäe vahelisel alal, mis on palju ainest andnud eestlaste rahvuspärimusse. Järvekriidi olemasolu muudab eriliseks Äntu ja Varangu allikad. Maastike säilimiseks seatud eesmärgid ja planeeringuga määratud üldised kasutustingimused on edaspidi aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel väärtuslikel maastikel. Täpsemad kasutustingimused määratakse detailsemate kavade ja planeeringutega (üldplaneeringud, metsakorralduskava, maastikuhoolduskava, projektid jms). Üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks: - Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi- ja tugimaanteed kui 50  see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest. Poollooduslikke kooslusi tuleb taastada ja järjepidevalt hooldada (eriti unikaalsed on karsti luhad). - Uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks:  hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale ja elemente;  üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud;  väärtuslikele maastikele maastikupilti oluliselt muutvaid objekte üldreeglina ei kavandata. Juhul kui osutub vajalikuks ning põhjendatuks kõrgrajatiste (nt tuulegeneraatorid ja mobiilside mastid, kõrgepingeliinid jms) rajamine, tuleb koostada planeeringu või projekti koosseisus visuaalne analüüs;  tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele;  ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest;  maastikupilti risustavad amortiseerinud ehitised ja rajatised kas lammutatakse või leitakse nende kasutuselevõtuks alternatiivne võimalus;  ette valmistada, korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse tõttu ei kannataks. Väärtuslike maastike detailsemate kasutustingimuste seadmisel üldplaneeringute koostamisel, tuleb lähtuda ala väärtustest (Lisa 3). Omavalitsus võib vajadusel nõuda maastikuanalüüsi ehitiste maastikku paigutamisel nii planeeringute koostamise kui ehitiste projekteerimise faasis. Lisaks väärtuslikele maastikele tuleb tähelepanu pöörata ka väärtuslikele objektidele ning nende hooldusele: - väärtuslikke objekte (maastikuelemente) tuleb säilitada vaatamisväärsetena sh muinsus- ja looduskaitsekaitseobjektid, arhitektuurselt väärtuslikud ehitised jne; - pärandkultuuri objektid (kiviaiad, maalinnad, varjupaigad, matusepaigad, lubjaaugud, põlised teekohad, taluasemed, kivimurrud jms) selgitatakse enne kavandatavat raadamist või maastiku väärtusi oluliselt ohustada võivat tegevust; - võimalusel tagada objektidele juurdepääsud ja rajada peatuspaiku; - korrastada ja hooldada teeäärset maastikku nii, et ala väärtus säiliks, avada vaateid; - vajadusel viidastada ja tagada väärtuslike objektide informatsiooni kättesaadavus. 51 4.2 Väärtuslikud põllumajandusmaad Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on küla ja aleviku territooriumil paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Põllumajandusmaa on ressurss, mille väärtus kasvab ajas, arvestades globaalsetest trendidest tulenevaid suundumusi maakasutuses ning võimalikku vegetatsiooniperioodi pikenemist kliimamuutuste kontekstis. Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine loob alused põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste seadmiseks läbi erinevate planeeringute. Kõige otstarbekam on väärtusliku põllumajandusmaa iseloomustamisel arvestada mullaviljakust. Mullaviljakust väljendatakse erinevaid mullaparameetreid kompleksselt käsitleva mulla boniteediga.27 Maakonnas, mille kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmisest madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem selle maakonna keskmisest boniteedist. Seega on väärtusliku põllumajandusmaa lävend maakondades erinev. Kui Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmine reaalboniteet on 40 ning Lääne- Virumaal on keskmine 46 hindepunkti, siis lävend väärtusliku põllumajandusmaa selgitamiseks on Lääne-Virumaal 40 hindepunkti. Maakonnaplaneering toob välja üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks ja säilitamiseks, kajastades esialgse informatiivse andmekihina väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist Lääne-Viru maakonnas. Maakonnaplaneering annab üldised põhimõtted järgmise tasandi planeeringutele väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks: - väärtuslikud põllumajandusmaad jäävad maakonnas põllumajanduslikku kasutusse ja nende väärtus ei tohi ajas kahaneda; - juhul, kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada teistel eesmärkidel ja kui põllumajandusmaa väärtus võib uue kasutuse käigus oluliselt väheneda, tuleb läbi viia võrdlev maakasutuse sotsiaalmajanduslik analüüs; - juhul, kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kaevandamiseks, peab loa taotluse seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning selle aluseks olevat analüüsi. Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju hindamise vajadust loa andja loa taotluse menetluse käigus; - kaevandusloa väljastamisel tuleb arvestada väärtusliku põllumajandusmaa toimimise tagamisega kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Kaevandamine ei tohi põhjustada mulla koostise hävimist. 27 Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine, aruanne (Kuressaare 2015), lk 2 52 4.3 Puhkealad Puhkeala on looduslikult ja/või kultuuriliselt väärtuslik ala, mis on kohandatud puhke- eesmärkidele ning millel paiknevad sportimist, puhkamist ja tervist edendava tegevuse jaoks kavandatud ehitised. Definitsiooni kohaselt on tegemist intensiivses kasutuses olevate puhkealadega, mille kasutusintensiivsus võib olla varieeruv. Sellest tulenevalt tuleb kavandatava taristu väljaarendamisel lähtuda puhkeala iseloomust (nt looduskeskkond, tehiskeskkond, linnakeskkond) jne toodud väärtustest ning kasutusintensiivsusest. 2011. aastal kehtestati Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (Lisa 12), mille käigus ühe teemana käsitleti ja määratleti põhjalikumalt puhke- ja virgestusalasid, sh sobilikke alasid puhkekomplekside ja aktiivse kasutusega ranna- puhkealasid, mis on üldise osana üle toodud käesolevasse peatükki. Põhjalikuma käsitluse leiab Lisast 12. Lääne-Viru maakonna rannikuala moodustab Lääne-Virumaa põhjaranniku allregiooni, mille peamised puhkemajanduse arengueeldused on kaunis loodus, mererand ning mõisaarhitektuur. Rannikuala oluline puhkepotentsiaal peitub loodusturismi ja keskkonnateadlikkuse kujundamisel põhineval puhketegevuste laiendamisel. Selle kõrval on võimalikud rannategevused, aktiivne puhkus, sport ja konverentsiturism. Puhkemajanduse arengut soodustab paiknemine Soome lahe kaldal, mis loob võimalused puhketegevust toetava ettevõtluse arendamiseks (sh meretransport) kui ka elamu- ja maakodude piirkonna väljakujundamiseks. Piirkonda sobivad puhketegevused, millel on positiivsed mõjud ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, parandades rannikuala identiteeti, eksponeerides väärtusi ning võimaldades seeläbi reguleerida kaitsealuste objektide kasutuskoormust. Rannikualal paiknevad kõige mitmekesisemate puhkevõimaluste ja suurema eeldatava külastuskoormusega piirkonnad. Oluline on mereliste ja mererannaga seotud puhketegevuste edendamine ning sellega seotud teenuste parendamine. Selles konteksti on puhkealade toimimise tagamiseks vaja välja arendada väikesadamate võrgustik. Lääne-Virumaa rannikualade planeering näeb ette, et puhkuse ja virgestuse arengualad on aktiivse puhketegevuse arendamiseks looduses. Puhke- ja virgestusalad on rekreatiivrajatiste ja -teenuste võrgustik, kus on tingimused mitmel erineval tasemel spordi harrastamiseks, aktiivpuhkuse veetmiseks ja koolituste läbiviimiseks (mõisakompleksid). Puhkuse ja virgestuse arenguala on määratud Mahu külas, Karepa ja Selja jõe ümbruses, Palmse, Sagadi, ning Vihula külas. Puhke- ja virgestusalal puhketegevust toetavad ettevõtlusalad on määratud Võsule ja Mahule. Puhkeväärtus ei ole seotud mitte ainult ühe kindla külastatava objektiga, vaid pakub mitmekülgseid puhkevõimalusi ning erinevaid puhketegevusi toetavaid teenuseid. Maakonna piires on oluline puhkealade sidustamine ning nende lülitamine üle-Eestilisse või maakonnaülesesse turismivõrgustikku. Puhkealade nimekiri on esitatud tabelis 11. 53 Tabel 11. Lääne-Viru maakonna puhkealad. Nr Ala nimetus Võimalikud puhkamise liigid Omavalitsus 1 Rahvapark-Kõrgemäe linnapuhkus kompleksis ala vaatamisväärtuste ja Rakvere avalike üritustega, aktiivne puhkus (suusatamine, jalgrattasõit, käimine) 2 Ebavere-Äntu aktiivne puhkus (suusatamine, jalgrattasõit), Väike-Maarja loodusmatkad 3 Neeruti-Pariisi aktiivne puhkus (suusatamine, jalgrattasõit), Kadrina loodusmatkad 4 Porkuni Ranna-ja looduspuhkus, kompleksis ala Tamsalu vaatamisväärsuste ja matkaradadega 5 Mõedaku aktiivne puhkus (suusatamine, jalgrattasõit, ), ATV Rägavere matkad 5 Tamsalu aktiivne puhkus (suusatamine, jalgrattasõit) Tamsalu 7 Emumägi Looduspuhkus, kompleksis ala vaatamisväärsuste ja Rakke matkaradadega 8 Võsu-Käsmu Ranna-ja looduspuhkus, kompleksis ala Vihula vaatamisväärsuste, matkaradade ja avalike üritustega 9 Aegviidu-Jäneda aktiivne puhkus (suusatamine, jalgrattasõit, käimine), Tapa loodusmatkad kompleksis ala vaatamisväärtuste ja avalike üritustega 10 Kunda Rannapuhkus, kompleksis ala vaatamisväärsuste ja Kunda linn matkaradadega 11 Viitna Loodus-ja rannapuhkus, loodusmatkad Kadrina 12 Metsamõisa Looduspuhkus kompleksis loodusõpperadadega Tamsalu Ruumilise arengu üldsuunad ja kasutustingimused puhke- ja virgestusaladel: - uute puhkeotstarbeliste rajatiste ja hoonete ehitamine on lubatud üksnes üldplaneeringuga määratud tingimustel või kui üldplaneeringuga ei ole tingimusi määratud, tuleb uute puhkeotstarbeliste hoonete ehitusõiguse määramiseks koostada detailplaneering, et tagada optimaalne liikluskorraldus, oluliste arhitektuurinõuetega ning keskkonnatingimustega arvestamine; - puhkealade detailsemate tingimuste kajastamisel üldplaneeringus tuleb lähtuda puhkealade koormustaluvusest ja väärtuslike maastike kirjeldustest, kus on esindatud ka puhkeväärtus; - mereliste ja mererannaga seotud puhketegevuste edendamine ning sellega seotud miljööväärtuslike elamuste ja teenuste pakkumine; - puhketegevustega seotud ettevõtluse arendamine (soodustada kohalikel ettevõtjatel põhinevat koostöövõrgustiku tekkimist); 54  - puhkealade varustamine toimiva infrastruktuuriga – piisav ühistranspordiühendus, parkimisvõimalused ning piirkondlik rattateede võrgustik; - puhkeala avaliku kasutuse tagamine, eelkõige avalikele veekogudele juurdepääsude tagamine; - täiendava taristu kavandamine, et tagada puhkeala toimimine. Kui ala on intensiivses kasutuses ning seetõttu on ohustatud ala väärtuste (nt loodusväärtuste) säilimine, tuleb üldplaneeringuga seada vajaliku taristu väljaehitamise nõue, muuhulgas ka juurdepääsude ja piisavas mahus parkimiskohtade osas; - puhkealadel paiknevad suure puhkeväärtusega (eelkõige külastajate hulgaga) metsad jätta võimalusel avalikuks kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik taristu. Raiete kavandamisel lähtuda ala puhkeväärtusest; - ühistranspordi ja sotsiaalse taristu kavandamisel tuleb arvestada puhkealade asukoha ning kasutamise sesoonsusega ja kasutusintensiivsusega. Puhkealade kättesaadavus tagatakse alljärgnevate tegevustega: - puhkealade sidustamine inimeste liikuvusega – piisav ühistranspordiühendus nii maakonnasiseselt kui maakonnaüleselt kui ka taristu kvaliteedi tagamine; - parkimisvõimaluste tagamine ning vajaliku taristu kavandamine ja rajamine; - puhkeala sisese rattateede võrgustiku kavandamine peamiselt olemasolevate teede baasil; - keskuste lähialadel asuvate puhkealade ühendamine jalg- ja jalgrattateedega; - aktiivsete puhkevõimaluste loomine Võsule – supelranna korrastamine ning vajaliku infrastruktuuri ja rajatiste väljaarendamine. - Aladele annab lisaväärtuse ühistranspordiliikide kasutamise võimaluste mitmekesisus sh ühendamine raudteevõrgustikuga, väikesadamate võrgustikuga jne. 4.3.1 Puhkekeskused Lääne-Virumaa rannikualade planeering (Lisa 12) määratles lisaks puhkealadele ka puhkekeskused erinevate klasside kaupa. Planeering määrab puhkekeskused, mida ümbritseb teatud ulatusega puhkekeskuse mõjupiirkond. Puhkekeskuse eesmärk on koondada puhke- ja virgestustegevusi toetavad tugielemendid, mis toetavad puhkevõimalusi nii keskuses endas kui ka selle vahetus läheduses. Keskuste kavandamisel on eesmärgiks seatud, et tekiks ühtne puhkekeskuste võrgustik. Puhkekeskuse teeninduspiirkond iseloomustab üldistatult tugielementide ruumilise mõjuala ulatust. Puhkekeskused koos teeninduspiirkondadega moodustavad Lääne-Viru rannikualal tervikliku puhkepiirkonna, kus erinevad puhkekeskused on omavahel seotud ning toetavad üksteist. Olulise ühenduslüli moodustavad sõidu- ja kergliiklusteed ning matkarajad. Suuremate puhkekeskuste teeninduspiirkonnad ulatuvad ka teiste naabruses Põhja-Eesti rannikul paiknevate piirkondade puhkekeskusteni ning kattuvad nende mõjualadega. 55 Puhkekeskused on erineva suurusega ning ka nende mõjuulatus on erinev. Ühe keskusega seotud puhkeala teeninduspiirkonna määrab eelkõige keskuses olevate erinevate tugielementide hulk. Puhkekeskuse tugielementide kogum koosneb vaatamisväärsustest ning neid toetavatest teenustest (toitlustamine, majutamine, kaubandus, infrastruktuur). Lääne-Viru maakonna rannikuala puhkekeskuste olemasolevad ning samuti vajalikud puuduvad tugielemendid on toodud tabelis „Lääne- Viru maakonna rannikuala puhkekeskused“ (tabel 12). Tabel 12. Lääne-Virumaa puhkekeskused. I Suur puhkekeskus – P1 Võsu, Kunda II Keskmine puhkekeskus – P2 Käsmu, Vergi, Altja, Karepa, Mahu, Viru-Nigula, Sagadi, Palmse, Vihula III Väike puhkekeskus – P3 Toolse, Mustoja, Pedassaare, Vainupea, Eisma, Rutja, Letipea, Malla, Lammasmäe, Unukse Lääne-Viru rannikuala turismimajanduse eeldused ja arengusuunad on jaotatud eelkõige 6 valdkonna vahel: loodus-, mere-, ranna-, konverentsi-, mõisa- ja tegevusele orienteeritud turismiga seotud puhketegevustele. Puhkekeskused jaotatakse vastavalt puhkevõimaluste mitmekesisusele, suunatud kasutajate hulgale ning puhketegevuste hooajalisusele kolmeks erineva astme puhkekeskuseks (tabel 12). Puhkevõimaluste mitmekesisuse loob see, kui palju on vaadeldavas piirkonnas erinevaid potentsiaalseid külastatavaid huviväärsusi, milline on seejuures erinevate puhke- ja virgestustegevusi toetavate teenuste valik ja kuidas on tagatud nende kättesaadavus. Suurte puhkekeskuste ruumilise arengu põhimõtted: - Kunda reisisadama ja Võsu väikesadama väljaarendamine. Kunda reisisadamast tagada ühistranspordiühendus maakonnakeskusega; - kergtee rajamine Kunda kesklinna ja supelranna vahele; - kavandada loodus- ja matkaradu looduskaunitesse paikadesse Kunda lähiümbruses - pangaastang, Kunda laht, jõgi ja org, Kukerpallimägi, Kronkskallas. Tervise ja matkarajad Kronkskaldale, Kronkskalda vaate avamine; - Kunda ajaloolise tööstuspärandi säilitamine ja eksponeerimine, ajalooliste tööstushoonete kasutamine uutes kasutusfunktsioonides; - Võsu ja Kunda supelranna infrastruktuuri ja supelrannaga seotud rajatiste ja hoonete väljaarendamine. Vajadusel koostada rannaala tsoneering, et leida erinevatele tegevustele sobiv piirkond; - Võsule täiendavate parkimiskohtade rajamine; - täiendava ühistranspordiühenduse tagamine suvekuudel maakonnakeskuse ja Tallinna suunal; 56  - kergteede rajamine Võsult Palmse ja Vergi suunal ning Kunda linnast Letipea, Viru- Nigula, Karepa ja Lammasmäe suunal; - mereliste ja mererannaga seotud puhketegevuste edendamine ning sellega seotud miljööväärtuslike elamuste ja teenuste pakkumine; - puhkekeskuste ühendamine maakondlikku turismiketti. II astme puhkekeskused on seotud kindlate huviväärsusustega antud keskuse teeninduspiirkonnas. Puhkekeskuses on olemas kohalikke puhketegevusi toetavad tugielemendid. Teeninduspiirkond hõlmab puhkekeskuse lähiümbruses paiknevaid alasid. Keskmised puhkekeskused on Käsmu, Vergi, Altja, Karepa, Mahu, Viru-Nigula, Vihula,Palmse ja Sagadi. Keskmise suurusega puhkekeskuste ruumilise arengu suunad: - Käsmu külas kavandada juurde täiendavad parkimiskohad, et vältida suvekuudel peatänava ummistamist; - rajada kergteedeühendused suurte ja väikeste puhkekeskuste vahel; - väikesadamate arendamine Vergis, Käsmus, Mahu, Eismal; - matka -ja õpperadade kavandamine Käsmu poolsaarele, sh Käsmu järve äärse ala rekreatiivse väärtuse tõstmine, Palmse, Sagadi, Altja, Vihula, Karepa ka Mahu puhkekeskuste piirkonda; - Palmse, Sagadi ning Vihula puhkekeskuste teeninduspiirkonnas kavandada alasid puhkemajandustegevustele/-ettevõtetele, mis olemasolevaid mõisaturismi tegevusi täiendavad ja mitmekesistavad. - Väikesed puhkekeskused koosnevad erinevatest vaatamisväärsustest, mis koos teiste puhkekeskustega moodustavad ühtse puhkepiirkonna. Samuti on väikese puhkekeskusena määratud koht, kus on olemas üks tugev tõmbekeskus. Puhketegevust toetavad tugielemendid ei ole koondunud ühe väikese puhkekeskuse juurde, vaid on jaotatud ühise puhkepiirkonna keskuste vahel. Tingimused avalikud juurdepääsu tagamiseks kallasrajale: Vahetult mererannaga külgnevatel aladel tuleb 500 meetrise rannavööndi ulatuses tagada avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liivarandade, supluseks sobivate piirkondade, puhke- ja virgestuse arenguala randade ja teiste planeeringus nimetatud puhkeväärtusega randade kallasrajale hajaasustuses reeglina vähemalt iga 500 m järel, kompaktse hoonestusega aladel vähemalt iga 200 m järel. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega. Juurdepääsude vajadusega tuleb arvestada üld- ja kavandatavate alade detailplaneeringute koostamisel. Detailplaneeringu puudumisel on juurdepääsude tagamise aluseks kogukonnasisene kokkulepe. Avalikult rannas liikumise maa on vähemalt 10 m laiune kallasrada rannajoonest, kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast. 57 Mereäärsetel maaüksustel tagatakse kõrgveeseisu puhul vähemalt 2 m laiune jalakäijate läbipääs piki mereranda või kokkuleppel naabritega sellele lähimat teed pidi. Kui juurdepääs kallasrajale või muu huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust. 4.4 Roheline võrgustik Roheline võrgustik on osa ökoloogilisest võrgustikust, mis on selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. See on karkass nii ökoloogilisele kui kompenseerivate alade võrgustikule. Kuna eespool nimetatud mõistete mahud ja sisu suuresti kattuvad, siis on nendevaheliste piirjoonte eristamine sageli pigem tunnetuslik kui argumenteeritud. Edaspidi on planeeringus kasutatud rohelise võrgustiku mõistet, andes sellele sisuliselt ökoloogilise võrgustikuga võrreldava mahu. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgiks on olemasoleva looduskeskkonna maksimaalne säilitamine, et mitte tulevikus asuda seda taastama. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on Eestis määratletud 12 olulisemat rohelise võrgustiku tuumala, mida täiendavad maakondlikud rohestruktuurid, sidudes need ühtseks võrgustikuks. Planeeringu kohaselt tuleb tagada riigi rohevõrgustiku suurte struktuuride terviklikkus ja toimivus, sest muidu ei ole võimalik säilitada ka peenemat kohalikku struktuuri. Seetõttu tuleb üldjuhul vältida suurte tehnilise taristu objektide rajamist suurstruktuuride kaudu. Suurte tuumalade ulatus ei tohi põhjendamatult väheneda. Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piirkondadele, kus rohevõrgustiku suurte struktuuride tihedus on väiksem ja sidusus ohustatud (näiteks Kesk-Eestis).28 Lääne-Viru maakonna rohelise võrgustike genereerimine on läbi viidud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koostamise raames ajavahemikul 2003-2005. Võrgustiku genereerimise põhimõtted on esitatud planeeringu Lisas 5. Planeeringus iseloomustab rohelist võrgustikku alljärgnev: - Võrgustiku eesmärk on kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. - Laiemas mõttes on see planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. 28 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 47 58  - Neis toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine, korvamine, ennetamine ja koosluste areng looduslikkuse suunas - see kõik toodab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi. - Võrgustik hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). - Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärk ei ole ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid ennekõike loodus- ja keskkonnahoiust tulenevalt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride ja vajaduste analüüsile. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on: - väärtuslike maastike, ökosüsteemide ja liikide kaitse; - looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni toetamine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine; - keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine inimesele vajalikul tasemel. Roheline võrgustik aitab tagada looduslikku mitmekesisust, parandab loomade ja lindude liikumisvõimalusi ja -teid loodusalade vahel ning tugevdab eluslooduse ökoloogilist toimimist. Rohelise võrgustiku põhimõtete rakendamine võimaldab esile tõsta, väärtustada ja sihipäraselt arvestada looduslike alade keskkonda kujundavat mõju. Paranevad ka ökoloogiliselt kõrge väärtusega elukeskkonna kujundamise võimalused. Roheline võrgustik võib ristuda või osaliselt kattuda teatud infrastruktuuridega nagu teed, prügilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad, sadamad, tootmisalad jms, mis võib põhjustada konfliktolukordi. Teemaplaneeringuga oli varasemalt määratletud ka kohaliku tähtsusega rohekoridorid, kuid maakonnaplaneeringu koostamise käigus otsustati, et kohaliku tasandi koridoride määramine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Üldplaneeringute koostamisel saab kohaliku tasandi rohekoridoride määramisel ja täpsustamisel aluseks võtta varasemalt koostatud teemaplaneeringu joonise (Lisa 10), lähtudes käesolevas maakonnaplaneeringus määratletud kasutustingimustest. Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab planeering tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused, arvestades muuhulgas alljärgnevat: - tuumala aitab tagada piirkonna looduslike protsesside toimimise ja jätkumise; - rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit; - rohelised koridorid aitavad tagada tuumalade ühendatuse; - rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist; - rohelise võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise), v.a maavara kaevandamise lubadega määratud aladel; 59  - säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus; - säilitada looduslikud pinnavormid. Teede ehitusel on oluline negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine. Perspektiivsete põhi- ja tugimaanteede rekonstrueerimisel tuleb kaaluda teede planeerimisel ja projekteerimisel pinnavorme säilitavaid lahendusi; - linnade - Rakvere, Tapa, Kunda, Tamsalu - ümbruse rohelise võrgustiku säilitamise ja sidususe tugevdamine. Linnade rohelise vööndi moodustavad linnalähiümbruse roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud. Linnade lähiümbruse roheliste vööndite määratlemise eesmärk on eelkõige tagada linlastele lähipiirkonnas puhke- ja tervistav keskkond ning avalikult kasutatavate loodusalade hoidmine; - uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine. Asustuse kavandamisel tuleb hoiduda rohelise võrgustiku koridoride kogu ulatuses läbilõikamisest. Vajadusel tuleb kavandada uus või täiendav koridor, et tagada võrgustiku sidusus; - säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku; - põllumaade liigendatuse ning loodulikku mitmekesisust soodustavate maastikuelementide säilitamine. Maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt on vaja säilitada looduslikud alad saarekestena kultuurmaastikes. Suurte põllumassiivide puhul säilitada rohelise võrgustiku koridorid mikrotasandil (kraavid, puudegrupid jne). Rohelise võrgustiku tuumala üldised kasutustingimused: - Tehnilise infrastruktuuri objektide kavandamisel peab tagama tuumalade terviklikkuse ja toimimise. - Tuumaladele on ebasoovitav rajada olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekte. - Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pindalast planeeringu kehtestamise hetkest). - Tuumaladel tuleb üldreeglina hoiduda asustusalade koormuse suurendamisest looduskeskkonnale. - Olemasoleva maakasutuse intensiivsus säilitada võimalikult madalana ja keskkonda säästvana. - Tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajaloolisest asustusest. Olemasolevate kaevanduste kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni. Kaevandus rekultiveeritakse selliselt, et see täiendab rohelist võrgustikku. Kaevanduste laienemine peab lähtuma rohelise võrgustiku paiknemisest ning läbima keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele tekitatava mõju hinnangu. 60  - Metsa majandamine on võimalikult ala ökoloogilist eripära ja olusid arvestav ning lähtub heast metsamajandamise tavast (säästva metsanduse põhimõtetest). Vältida metsastamisel monokultuure ehk nn puupõldude teket. Rohelise võrgustiku tuumala/koridori alad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine, nt leitakse mõju kompenseerimiseks uus koridor. Rohelise võrgustiku koridori kasutustingimused: - rohelises koridoris säilitatakse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid; - säilitada vooluveekogude säng, nende muutmine (õgvendamine) vähendab veekogude ökoloogilist väärtust rohelise võrgustiku osana. Vältida paisude rajamist rohelise koridori vooluveekogudele, mis moodustavad rohelise võrgustiku osa. Juhul kui tekib vajadus veekogu tõkestamiseks, tuleb hinnata elustiku migratsioonitingimusi; - veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ning säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena; - koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (põhimaanteed, prügilad, jäätmehoidlad, mäetööstusalad) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkonnameetmeid võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks; - rohelisi koridore lõikavatele teedele (põhimaanteed, raudteed) ülesõidusildade, ökotunnelite ehitamine metsloomadele liikumisvõimaluste loomiseks, mis parandab ka liiklusohutust järjest kiireneva ning kasvava liikluse tingimustes. Tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel: - asustuse laienemine rohelise vööndi metsa-aladel ning veekogude kalda ehituskeeluvööndis on välistatud, sest see rikub rohelise võrgustiku struktuuri ja halvab toimimise, vähendab maastiku avaliku kasutamise võimalusi ning vähendab looduslikku tasakaalu veekogu kaldal; - asustuse laienemiseks on sobivad suunad Rakvere linna lähiümbruses:  Papiaru – Roodevälja – Ussimäe;  Tõrremäe – Tõrma – Kullaaru – Taaravainu;  Mäetaguse – Karkuse; sest need asustuse laienemise suunad ei satu vastuollu rohelise võrgustiku põhimõtetega; 61  - uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitised) kavandamisel tuleb konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust. Konfliktid tekivad erinevate infrastruktuuride konkureerimisel ühele ja samale territooriumile, näiteks magistraalide rajamisel läbi metsa, karjääride rajamisel põllumaadele jne. Planeeringus leiavad kajastamist olemasolevad konfliktalad rohelise võrgustiku ning tehniliste rajatiste vahel. Detailseid kasutustingimusi konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtud uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine peamiselt järgnevate planeeringute ning konkreetsete projektide ülesanne. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud: - maanteedel on vajalik parandada nähtavust teekaitsevööndis; - uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Raudteeliiklus toimub Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu-Valga suunal. Raudteeühendust Rakvere Kunda suunal kasutatakse ennekõike sadama teenindamiseks. Omavalitsustel, kelle territooriumi raudtee läbib, on vajalik üldplaneeringutes käsitleda raudtee ja rohelise võrgustiku ristumiskohti, tehes koostööd raudteetaristu valdajaga, kelle ülesanne on need välja ehitada, tagamaks väiksemate loomade rännuteed teetammis olevate truupide kaudu ja suurulukite pääsu üle raudtee. Kui planeeritakse raudteed, sh ka olemaolevasse raudteekoridori, tuleb projektis eraldi käsitleda loomade liikumisteid lähtuvalt rohelisest võrgustikust. Kui planeeringut ei koostata, siis tuleb projekti koostamisel lähtuda üldplaneeringuga rohelisele võrgustikule määratletud tingimustest. Karjääride rajamine (ka olemasolevate laiendamine) maavarade kaevandamiseks planeeritud rohelise võrgustiku koridoride alale on üldjuhul ebasoovitav. Rohevõrgustiku koridorides paiknevate karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja parendada rohelise võrgustiku toimimist. 4.5 Kaitstavad objektid 4.5.1 Muinsuskaitseobjektid Info Lääne-Virumaa ajaloomälestiste, arheoloogiamälestiste ja ehitismälestiste kohta leiab riiklikust kultuurimälestiste registrist register.muinas.ee. Riiklik kultuurimälestiste register annab asjakohast teavet, mis aitab riigil ja kohalikel omavalitsustel planeeringute koostamisel väärtustada kultuurimälestisi ja lahendada nendega seotud ülesandeid. Maakonnaplaneeringu koostamise hetkel oli Lääne-Virumaal üks muinsuskaitseala – Rakvere vanalinna muinsuskaitseala. Lääne-Viru maakonnas asub kaks UNESCO maailmapärandi 62 objekti- F.G.W. Struve poolt teostatud mediaankaare mõõtmise baasjoone, Võivere ja Simuna otspunktid29. Lisaks kaitsealustele objektidele tuleb kaaluda XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide väärtustamist ja vajadusel kaitse alla võtmist kohalikul tasemel. XX sajandi arhitektuuripärandi objektideks on tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed ehitised: elamu-ja ärihooned, administratiivhooned, raudteejaamad jms. Info Lääne-Virumaa XX sajandi arhitektuuripärandi ja väärtuslike hoonete kohta leiab riiklikust kultuurimälestiste registrist https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture. Pärandkultuuriobjektideks võib lugeda eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavaid märke, mis on seotud asustuse kujunemisloo, maa ja rahva ajaloo, kogukonna ajalooga, traditsioonilise elulaadi, metsamajanduse ajaloo ning kohaliku töölaadiga (nt taluhoonete ajaloolised asukohad, kiviaiad, veskikohad, militaarrajatised, pärimustega seotud kivid, puud ja allikad jne). Maapärandi andmebaasist https://register.muinas.ee/public.php?menuID=rehemaja saab infot tänaseni kasutuses olevate rehemajade kohta. Kultuuriväärtuste arvestamise üldised põhimõtted üldplaneeringud: - planeeringute, sh detailplaneeringute koostamisel lähtutakse ajakohasest registri andmetest ja muinsuskaitseseadusest; - kinnismälestised ja muinsuskaitsealused ehitised tuleb säilitada kõikjal ning nende kasutamine (muuhulgas muinsuskaitseala tihendamine ja elavdamine) tuleb lõimida muude ruumiliste arengueesmärkidega, sh asustuse suunamine ja puhkemajandus; - maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel tuleb arvestada ajaloolise maakasutuse ja asustusmustriga ning võimalusel säilitada maastikuliselt väärtuslikud elemendid, sh avada vaated; - piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms); - mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik ning selle säilitamist tuleb kaaluda konfliktolukorras, nt kui maavarad ja kultuuriväärtused paiknevad ühes asukohas. Kui sellistes piirkondades soovitakse muuta senist maakasutust, tuleb arvestada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada võimalus seda uurida. 29 Ei ole nimetatud kunsti-ja vallasmälestisi. Andmed 19.05.2016 seisuga 63 4.5.2 Looduskaitseobjektid Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on: kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri andmebaasist register.keskkonnainfo.ee. Igal kaitsealal peab olema ajakohastatud kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava. Hoiualal on kaitsekorralduskava. Kaitse-eeskirjad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustega ja avaldatud Riigi Teatajas. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaamet, teavet kavade kohta saab EELIS-e andmebaasist http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/. Ajakohastatud andmeid kasutatakse planeeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringuga ei tehta ettepanekuid kaitsealuste objektide kaitserežiimi algatamiseks ega lõpetamiseks. Uute kaitsealade moodustamisel, kaitse-eeskirjade väljatöötamisel tuleb maakonna tasakaalustatud arengu eesmärke silmas pidades läbi viia ka majanduslik ja sotsiaalne analüüs. 4.5.3 Pandivere põhjavee alamvesikond Lääne-Viru maakonnas paiknev Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab endas Rakke, Laekvere, Vinni, Rägavere, Sõmeru, Rakvere, Kadrina, Tapa, Tamsalu ja Väike-Maarja valdade ning Rakvere linna territooriume. Põhjavee alamvesikonna alal tuleb tagada põllumajanduse ning asustuse arenguks vajalikud ressursid keskkonda kahjustamata: - kaitsta maapinnalähedast põhjaveekihti, kui puhta joogivee reservuaari; - kaitsta vee-elupaiku; - tegevuste kavandamisel arvestada karsti- ja allikate kaitsealasid, kaitsemetsi nitraaditundlikke ja muid looduslikke alasid. 4.5.4 Maavarad Lääne-Virumaa on rikas maavarade poolest. Lisaks ehitusmaavaradele ja turbale esineb ka strateegilise tähtsusega maavarasid nagu põlevkivi, fosforiit. Põlevkivi kaevandused ja karjäärid paiknevad eelkõige Ida-Virumaal, Lääne-Virumaale jääb vaid Ubja vana kaevandus ja praegune Ubja karjäär.30 30 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava (eelnõu) 2016-2030, lk 12 64 Lisaks põlevkivile ja fosforiidile esineb maakonnas ka tehnoloogilistes protsessides kasutatavat lubjakivi. Põlevkivi, fosforiit ning lubjakivi on aluspõhja maavarad, mis lasudes kohati üksteise peal, katavad üheskoos ligi 36% maakonna territooriumist. Lääne-Virumaad iseloomustab suhteliselt madal kaevandusaktiivsus, kuid tulevikus võib olukord oluliselt muutuda, eeskätt seoses põlevkivi ressursside ammendumisega Ida- Virumaal ja tehnoloogilise lubjakivi kaevandamisega maakonna edelaosas. Põllumajanduslikult ja tööstuslikult arenenud maakonnas on tihedalt asustatud alasid maavara varudel. See piirab varude kasutamist, või vähemalt teatud kaevandamistehnoloogiate kasutamist. Teisalt on uuritud varude ja ressursside kaitseks loodud piirangud asustuse ja majandusliku keskkonna arendamiseks. Maavarade laialdasest esinemisest tingitud piirangud on muutnud keeruliseks Lääne-Viru asulate arengu ja majandustegevuse. Arendamisotsuste tegemist raskendab asjaolu, et Lääne-Viru maavarade varude/ressursside valdava enamiku kasutus lükkub kaugemasse tulevikku.31 Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 eelnõus nähakse ette säilitada kehtiv aastamäär põlevkivi kaevandamise lubatud aastasele kogusele 20 mln tonni vähemalt 2020. aasta lõpuni. Selline kaevandamiskogus tagab nimetatud perioodil nii elektri kui ka põlevkiviõli tootmiseks juba rajatud ja edaspidi kavandatavatele tootmisvõimsustele põlevkivi varustuskindluse. Kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäär lähtub asjaolust, et põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tagajärjel pole siiani tagatud pinnase, väliõhu ja veekeskkonna piirväärtuste nõuete täitmine ja vastavate keskkonnaeesmärkide saavutamine.32 Arengukavast tulenevalt planeeringuperioodil olulisel määral Lääne-Viru maakonna ruumistruktuuri mõjutavat põlevkivi täiendavat kaevandamist ette näha ei ole (kavandatav Sonda põlevkivikaevanduse allmaakaevandus ulatub maakonna piiridesse), mistõttu põlevkivi kaevandamist ei käsitleta käesolevas maakonnaplaneeringus. Sama arengukava (eelnõu) kohaselt tuleb alustada Eesti põlevkivimaardla kaevandamise eelispiirkondade määratlemist, mille käigus tuleb arvestada planeeringutega kehtestatud, aga ka koostatava maakonnaplaneeringuga seatud maakasutuse eesmärke. Fosforiitide kaevandamine võib üles kerkida Vahemeremaade kergelt kättesaadavate ressursside ammendumisel või Eesti fosforiidi erilisest kvaliteedist johtuva toorme vajaduse korral, seda viimast siiski tõenäoliselt väikestes mahtudes. Seega fosforiidi kui ka põlevkivi kaevandamine maakonnas on põhiliselt kaugema tuleviku küsimus.33 Lääne-Viru strateegilised maavarad võib jaotada kolmeks: - tänapäevase ja lähituleviku kaevandusperspektiiviga maavarad; - kaugema kaevandamisperspektiiviga maavarad; 31 Lääne-Viru strateegilised maavarad (Tartu 2010), lk 3 32 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava (eelnõu) 2016-2030, lk 36-37 33 Lääne-Viru strateegilised maavarad (Tartu 2010), lk 3 65  - vähese ja ebaselge kaevandamisperspektiiviga maavarad. Tänapäevase ja lähituleviku kaevandamisperspektiiviga maavara esinemise piirkondi on Lääne-Virumaal kaks: Kunda tsemenditoorme piirkond maakonna põhjaosas ja Tamsalu- Rakke lubjakivi piirkond maakonna lõunaosas. Kunda tsemenditoorme piirkonnas olemasoleva tsemenditootmise jaoks on olemas lubjakivi, savi ja kukersiidi varud perspektiiviga 25 aastaks. Neid varusid on võimalik kaugemas tulevikus laiendada, kuna toormebaasiks olevate Kohala põlevkivi uuringuvälja, Kunda lubjakivimaardla ja Kunda savimaardla geoloogilised varud on piisavad. Lähitulevikus võib oodata märkimisväärset põlevkivi kasutuse vähenemist (ligi 140 000 tonni võrra aastas), mis on seotud põlevate tahkete jäätmete taaskasutamisega tsemenditootmise ahjudes. Lääne-Viru maakonna lõunaosas ja Järva maakonna kirdeosas asuvad Juuru lademe kaltsiumirikkad lubjakivid, millest on võimalik toota enam kui kümmet erinevat, enamasti ekspordipotentsiaaliga toodet. Piirkonna lubjatööstusel on varusid olemasoleva tootmistaseme juures umbes 10 aastaks, tootmise laiendamiseks aga varud puuduvad.34 Erinevalt põlevkivist ja fosforiidist on lubjakivi lasuvussügavusest ja kvaliteedi ebastabiilsusest tulenevalt kasutatav vaid laiguti ning suhteliselt väikese pindalaga maardlatel. Piirkonnas on seega olemas pikaajalised traditsioonid tehnoloogilise lubjakivi kasutamisel, olemasolev kaevandamis- ja tootmistegevus ning ka varude potentsiaal. Kaugema kaevandamisperspektiiviga maavarade esinemise piirkonnad on seotud põlevkivi tarbe- ja reservvarudega. Selle väljaselgitamiseks on aga vaja läbi viia teostavus- tasuvusuuringud.35 Ida-Virumaa kvaliteetsemate põlevkivide ammendumise järel, lähema 50-100 aasta jooksul, võivad kaugemat kaevandamisperspektiivi hakata omama Lääne-Viru põlevkivi tarbe- ja reservvarud.36 Vähese ja ebaselge kaevandamisperspektiiviga maavara esinemise piirkondadeks on maakonnas vähem uuritud ja sügavamal paiknevate põlevkivide, fosforiidimaardlate ja Kunda tehnoloogilise lubjakivi maardla levilad. Eesti fosforiidi laiaulatuslik kasutamine nähtavas tulevikus (vähemalt planeeritaval perioodil) ei ole tõenäoline kõrgetest kaevandamis- ja rikastamiskuludest lähtuvalt, eriti konkurentsis Vahemeremaade maardlatega ning kaevandamise keskkonnamõjudest tulenevalt. Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kultuuriväärtustele. Maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised: 34 Lääne-Viru strateegilised maavarad (Tartu 2010), lk 75 35 ld ibid, lk 77 36 ld ibid, lk 84 66  - piirkondliku lubjatööstuse varubaasi kindlustamiseks ja võimalikuks laiendamiseks on vajalik uute varude kasutusele võtmine ja selleks olemasolevate maardlate detailsed uuringud koos keskkonnakaitseliste küsimuste käsitluse ja/või otsingute ja uuringutööde teostamine piirkonnas; - planeeringutes ja arendustegevuste kavandamisel tuleb arvestada võimaliku vajadusega rajada uusi või laiendada olemasolevaid karjääre lubjatööstusele ja tsemenditööstusele.37 - uute kaevanduste planeerimisel tuleb alati hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandavale liikluskoormusele ja vajadusel planeerida meetmed avalikult kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks. - väärtusliku põllumajandusmaa ja väärtusliku maastiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. - Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel liiva ja kruusa ulatuslikku kasutuselevõttu tuleb võimalusel vältida. Ulatuslik kasutuselevõtt on konkreetse kasutuselevõtukoha olemasolevate pinnavormide või maastikupildi muutmine. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rannaala puhke- ja maastikuväärtustele; - rannaala puhke- ja maastikuväärtuste toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. 37 ld ibid, lk 78 67 5. Planeeringulahendus - tehnilise taristu ja selle kasutustingimused 5.1 Ühistranspordi korraldamine Riikliku transpordipoliitika eesmärk on tagada kättesaadavad, mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused inimestele ja ettevõtetele, sellest tuleb lähtuda ka Lääne-Viru ühistranspordi korraldamisel ja taristu planeerimisel. Lääne-Virumaa teeninduskeskuste sidustamine läbi intelligentsete transpordisüsteemide38 võimaldaks luua ulatuslikumaid tööjõuareaale nii maakonnasiseselt kui -üleselt. Seega tuleb edaspidi vaadata, et planeeritav taristu oleks kvaliteetne ja transpordisüsteem hästi toimiv. Siinkohal tuleb mõista, et erinevates keskkondades on nõudmised taristule ja süsteemile erinevad – linnakeskkonnas on eriti olulised jalg- ja rattaliikluse ning ühistransporditeenus, hajaasustuses on prioriteetsed teeliikluse mugavus ja ohutus. Transpordisüsteemile esitatavaid nõudeid mõjutab transpordinõudlus, mis lisaks elatustasemele ja majanduse struktuurile sõltub ka asustuse ja linnade struktuurist. Üheks oluliseks faktoriks on seejuures erinevate transpordiliikide sidustamine sh ajagraafikute ühildamine, mugavate ootekohtade ja ümberistumise võimaluste (pargi-sõida süsteemi rakendamine) tagamine ja arendamine. Kompaktsem struktuur võimaldab lühemaid liikumisi, mis aitab transpordisüsteemi koormust vähendada. Hästi toimiv transpordisüsteem aitab saavutada regionaalselt tasakaalustatud arengu eesmärke. Head ühendused võimaldavad inimestel elada ja ettevõtetel tegutseda Lääne-Virumaa erinevates piirkondades. Efektiivsem taristu ja kütusetõhusamad liiklusvahendid aitavad säästa nii aega kui ka raha.39 Lääne-Virumaa on Tallinna tagamaa, mistõttu suur osa inimesi pendeldab igapäevaselt Tallinna ja Lääne-Virumaa vahelt. Sõltuvalt asukohast Tallinna linnapiirkonna suhtes on maakonnal head võimalused üheltpoolt kasutada Tallinna teenus- ja töökeskkonda, samas pakkuda vastupidiselt rahulikku elu- ja puhkekeskkonda, samuti mõlemasuunalise ühistranspordiühenduste arendamisel toetuda Tallinna piirkonna tööjõuturule. Seega on oluline, et ühendused Tallinna ja Lääne-Virumaa vahel oleks tagatud piisava sagedusega. Kasvava mobiilsuse trendiga tuleb arvestada transpordivõrgustiku kujundamisel ning ühistranspordi (sh eri liikide integreerimise) arendamisel, samuti teenustevõrgustiku kujundamisel maakonna siseselt ja üleselt, mis võib mõjutada inimeste teenuste tarbimise kohti. Trendiga arvestamine esitab kõrgendatud nõudeid teetaristu kvaliteedile, samas pakub võimalust ka töökohtadest kaugematele, ääremaistele, piirkondadele olla jätkuvalt inimestele elukohaks. 38 Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt on intelligentsetes transpordisüsteemides ühendatud infotöötluse rakendused, side, tehnoloogia ja juhtimisstrateegiad, mis parandavad transpordisüsteemi turvalisust, võimsust ja tõhusust. 39 Transpordi arengukava 2014-2020 (2014), lk 3 68 Ühistranspordi korraldamise põhimõtted: - oluline on arendada ja välja ehitada transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama või teise liigi transpordivahendile ja mis võimaldavad ühendusi maakonnaüleselt kui ka paremat liikluskorraldust maakonnasiseselt; - oluline on silmas pidada, et korraldatavad transpordiühendused oleksid maakondlike, aga ka maakonna üleste toimepiirkondade vahel kavandatud mõlemasuunalisena, et ka väiksematel keskustel oleks võimalik kasutada suurema keskuse tööjõupotentsiaali. Sellega tuleb arvestada maakonna (bussi-) ühistranspordisüsteemi edasisel arendamisel kui ka Tapa linna ruumilisel arendamisel (nt kahetasandiline raudteeületus, sidusus kesklinna äri-ja teenindusasutustega, sidusus raudtee- ja bussijaama vahel, sõida-pargi võimalused); - ühendamaks Järva maakonna keskusi (peamiselt Koeru ja Järva-Jaani) Tallinn-Tartu raudteega, tuleb arendada maakonnaüleseid bussitranspordi ühendusi eelkõige Tamsalu suunal, kuid ka Rakke suunal. Maakonnasiseselt on oluline ühendada Väike- Maarja ja Tamsalu lähibussiliiniga, mis võimaldab maakonna lõunapiirkonda paremini ühendada raudteega; - Tallinn- Narva maanteega tuleb Viitna ning Pada kujundada transpordisõlmedeks; - piirkondliku ühistranspordivõrgu kujundamisel tuleb lähtuda toimepiirkondade vajadustest;40 - korraldatud ühistransport maakondliku keskuse ja tugi-toimepiirkondade vahel peab tagama mõlemasuunalise tööpendelliikumise, võimaluse mõistliku (transpordioote-) ajakuluga tarbida maakondliku keskuse teenuseid (nt eriarst, ametiõpe, huviharidus, kultuuriteenused). Arvestades Rakvere, Tapa ja ka Kunda linnasid kui transpordisõlmedena, siis peab nende keskuste vaheline ühistranspordi korraldus arvestama sõlmedest lähtuvaid edasiliikumise võimalusi Rakvere toimepiirkonna siseselt ja toimepiirkonna üleselt (sh ka rahvusvahelised ühendused); - ühistransport tugi-toimepiirkonna keskuse ja sealsete teiste keskuste ning paikkondade vahel peab tagama tööpendelliikumise keskusesse, võimalusel mõistliku (transpordioote-) ajakuluga tarbida piirkondliku keskuse teenuseid (nt vastav üldhariduse tase, huviharidus, perearst, isikuteenused). Printsiibina ühendus maakondliku keskusega toimub üle tugi-toimepiirkonna keskuse, mis tähendab, et korraldatud transport tugi-toimepiirkonna sees peab arvestama päevase liikumisega maakondlikku keskusesse ja tagasi; - Jäneda ja Lehtse on Tapa tugi-toimepiirkonna sees olulisemad keskused, mis peavad olema Tapa linnaga ühenduses. Tööpendelliikumise aspektist on olulised Tapa linna ühendused piirkondlike keskuste Tamsalu (piirkondlik keskus koos Väike-Maarjaga) ning Kadrinaga. Kuna Kadrina asub Tapa ning Rakvere vahelisel liikumisteel, siis on 40 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 25 69  samaaegselt tagatud ühendus maakondliku keskus ja tugi-toimepiirkonna keskuse tasemel; - Kunda tugi-toimepiirkonnas on olulised Kunda linna ühendused Viru-Nigula ning Ida- Viru maakonnast Aseriga, samuti Vihula valla idapoolse osaga, hõlmates peamiselt Rutja, Karepa, Toolse külasid; - tugi-toimepiirkondade siseseid korraldatud transpordi põhimõtteid rakendatakse ka teiste maakonnaplaneeringuga määratud piirkondlike keskuste (Kadrina, Väike- Maarja ja Tamsalu kaksik-keskus) ja nende tagamaade puhul; - Rakvere toimepiirkonna alad, mis ei kuulu ei Tapa ega Kunda tugi-toimepiirkondade piiridesse ning on ka väljaspool Rakvere linna siirde- ja lähivööndeid, peavad olema ühendatud maakondliku keskusega otseliinidega seal asuvatest teistest keskustest: Laekvere, Väike-Maarja, Võsu ning Tudu alevik ja Ulvi küla; - ühistransport peab tagama tööpendelliikumise keskusesse ja võimaluse mõistliku (transpordioote-) ajakuluga tarbida maakondliku keskuse teenuseid (nt vastav üldhariduse tase, ametiõpe, eriarst, isikuteenused). 5.2 Maanteetransport Lääne-Virumaa maakonda jääb riigi põhimaanteedest nr 1 Tallinn-Narva maantee, mis on väga oluline transpordikoridor Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Maantee on prioriteetne rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo seisukohalt ning selle olulisus ei muutu maakonnaplaneeringuga planeeritaval perioodil. Maanteedel on kandev roll üleriigiliste ühenduste tagamisel ning seetõttu on nad olulised ka rahvusvaheliste ühenduste kontekstis, kuna suur osa kaubaveost, eriti eksport ja import, toimub vähemalt mingis ulatuses maanteedel. Transpordi arengukava 2014-2020 kohaselt on Tallinn-Narva maantee kaubavedude seisukohalt lülitatud TEN-T võrgustiku investeeringute nimekirja. Arengukava kohaselt on turistide arvu kasvu oodata eelkõige Peterburi regioonist. Riikidevaheliste reiside teenindamiseks soodustatakse küll reisirongiliiklust, kuid eeldatavalt jääb suurem osa liikumistest jätkuvalt maanteedele. 41 Tallinn-Narva maantee on oluline Lääne-Viru maakonna sidumisel Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga, mis on üheks maakonnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiks. Tallinn-Narva maantee äärseteks ühistranspordisõlmedeks, mis võimaldavad ühendada Lääne-Viru maakonna põhja- ja rannikupiirkondi Põhja-Eesti regiooniga on: Viitna, Haljala ja Pada. Lisaks Tallinn-Narva maanteele on oluline tähelepanu pöörata alljärgnevatele maantee trassikoridoridele ning nende parendamisele: Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Aaspere-Haljala lõigu lahendus (ristmike, ristete, kogujateede asukohad) on kaardile kantud oluliselt muudetava teelõiguna trassikoridoriga 150 m (planeeringu joonis 1, trassi on kajastatud ka Haljala valla üldplaneeringus). 41 Transpordi arengukava 2014-2020 (2014), lk 49 ja 55 70 Tugimaantee nr 23 Haljala-Rakvere perspektiivne trass trassikoridoriga 150 m (trassi asukoht on osaliselt kajastatud Haljala valla üldplaneeringus). Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Sõmeru õgvendus ning perspektiivsed ristmike ja ristete asukohad on markeeritud planeeringu kaardil oluliselt muudetava teelõiguna (trassi on juba kajastatud detailsemalt Sõmeru valla üldplaneeringus). Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) trass Lääne-Viru maakonnas Sõmeru, Viru-Nigula vallas ning selle jätkamine Ida-Viru maakonnas kuni Kukruse-Jõhvi maanteelõiguni, mis on kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna. Joonisel 6 on näidatud Tallinn-Narva maantee õgvenduse võimalikud (orienteeruvad) suunad. Maantee konkreetne asukoht ja tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb arvestada kõigi seadustest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega. Joonis 6. Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) perspektiivse trassi suund Lisaks läbib Lääne-Viru maakonda riigi põhimaantee nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, mis on oluline Eestit läbivate edela-kirde suunaliste transpordivoogude jaoks. Samas maakonnaplaneeringuga kavandatud ajaperioodi raames ei ole ette näha sellist transpordivoogude kasvu, et kavandada põhimaantee lõikude olulist muutmist, välja arvatud Tapa linna ja Rakvere linna põhjapoolne ümbersõit. Arvestades, et põhimaantee nr 5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru seob omavahel maakondliku keskuse Rakvere, tugi-toimepiirkonna keskuse 71 Tapa ning piirkondliku keskuse Kadrinaga, siis on oluline teelõikude rekonstrueerimisel arvestada üha suureneva liikluskoormusega ning kaaluda võimalusi tingimuste loomiseks ohutuks liiklemiseks kergliiklusvahenditega nimetatud keskuste vahel. Maakonna arengu seisukohalt on olulised: - Rakvere linna põhjapoolne ümbersõit, et suunata Pärnu-Narva suunalist transiiti ümber Rakvere linna, vähendamaks transiitliiklust olemasoleval Rakvere lõunapoolsel ümbersõidul, arvestades sealse piirkonna potentsiaali elamuehituseks (Rakvere asustuse soovituslik laienemisala). Lisaks on oluline, et Rakvere põhjaosas asuvatele ettevõtlusaladele ja ettevõtetele oleks tagatud ligipääs riigimaanteedele; - Tapa linna ümbersõit Pärnu-Narva suunalise transiidi ümbersuunamiseks Tapa linna elamupiirkonnast. Ümbersõidu asukoht täpsustatakse üldplaneeringu või ehitamise aluseks oleva planeeringuga. Üldised maanteede trassikoridoride kasutustingimused: - põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) äärde planeeringutega kavandatud tootmisalade ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete aladele planeeringute koostamisel jälgida, et ei tekiks ohtlikke konflikte maanteeliiklusega; - planeeringute koostamisel tuleb arvestada, et juurdepääsu põhimaanteelt ei ole võimalik kõikjalt tagada ning arendustegevus ei tohi ohustada liiklust põhimaanteel; - põhi- ja tugimaanteedega külgnevate uute elamualade ja ettevõtluse arengualade planeerimisel tuleb lahendada juurdepääs arendusalale kogujateede või tänavavõrgu laiendamise kaudu; - üldplaneeringutes uute elamualade, puhkealade ja ettevõtluse arengualade arendamisel tuleb arvestada maanteeliiklusest tulenevate mõjudega nagu müra ja õhusaaste; - arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet. - perspektiivse maantee asukoha kandmisel kohaliku omavalitsuse üldplaneeringusse määrata trassikoridori laiuseks (150 m). Üldplaneeringu tasandil täpsustada trassikoridoride maakasutuse tingimused. - hinnata üldplaneeringute koostamisel kavandatava arendustegevuse mõju teedevõrgule ja näha ette kavandatavale liikluskoormusele vastavate juurdepääsuteede planeerimine. 72  - Transpordisõlmede arendamisel on oluline integreerida kohalik ja kaugbussiliiklus – ühildades liikumisgraafikuid, lühendades seejuures busside ooteaega. Välja tuleb arendada ka parklad ning kasutajasõbralikud ootepaviljonid. 5.3 Raudteetransport Raudteetranspordi ja selleks vajaliku taristu edasine areng võimaldab täita maakonnaplaneeringu kahte olulist eesmärki: - Parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga. Raudteeliikluse areng, eriti reisirongiliikluse parenemine, loob eeldused Lõunakoridori (Sankt-Peterburg - Tallinn - Stockholm , vt p 3.2.3) aegruumilise vahemaa kahanemiseks; - Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna parem integreeritus. Tallinna ja Narva suunas transpordi ühendusvõimaluste parandamine nii reisijateveo kui kaubavedude osas. Võimaldab siduda regionaalse toimepiirkonna ühtseks tervikuks ning vähendab aegruumilisi vahemaid, luues eelduse ulatusliku tööjõuareaali tekkeks. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt on reisirongiliiklus ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Maanteel ei saa kiirust samal määral ja sama ohutult suurendada. Tehniliselt heal tasemel raudteeliiklus võimaldab sõita kiirusel 120–160 km/h, laseb ajasäästlikult sõita (sh iga päev tööl käia) ja kaugemale reisida. Lisaks kiirusele on olulised ka kasutusmugavus ja sõidu ohutus42. Kuna olemasolev raudteetaristu võimaldab praegusega võrreldes oluliselt suuremate kaubamahtude teenindamist, siis kuniks puuduvad raudtee läbilaskevõime ammendumise riskid, uusi arendusprojekte kuni 2020. aastani ette ei nähta.43 Vaatamata sellele võimaldab olemasolev Tapa-Narva raudteekoridor vajadusel teise rööpapaari paigaldamist. Seega puudub vajadus täiendava raudteekoridori määramiseks maakonnaplaneeringuga. Elektriraudtee arendamine, maakonnaplaneeringu ajaperioodi raames vähemalt Tapa raudteejaamani, annaks Lääne-Viru maakonnale täiendava arengupotentsiaali ning selle keskkonnamõjud on positiivsemad võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega raudteetranspordis. Lääne-Viru maakonda läbiv (Tallinn)Tapa-Tartu-Valga(Koidula) raudtee arenguvajadused on seotud põhja-lõuna (kagu-) suunalise rahvusvahelise transiitliikluse arenemisega ning reisijateveo mahuga Tallinna ning Tartu vahel. Tapa ja Tartu vahelise raudteelõigu arendamine peab lähtuma kui ühtse terviku arendamisest. Eeldades reisirongiliikluse tihenemist ja kiirenemist tõuseb päevakorda ka raudteeületuskohtade ohutuse tagamine. Olulised on selles kontekstis eelkõige Rakvere ja Tapa linnades raudteeületuskohtade ohutu väljaarendamine (eritasandilised ristumised), kuid ka teistes raudteeületuskohtades tuleb turvalisusele enam tähelepanu pöörata 42 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 30 43 Transpordi arengukava 2014-2020 (2014), lk 53 73 (hoiatussüsteemid jms). Meetmed selleks nähakse ette vastavate projektide koostamisega, arvestades piirkonna eripäraga ning rakendades universaaldisaini põhimõtteid. 5.4 Sadamad Maakonnaplaneering käsitleb Lääne-Virumaa rannikualal arendatavate sadamatena Kunda, Vergi, Mahu, Võsu, Eisma, Käsmu, Vainupea, Karepa ja Eru sadamaid. Käsmu ning Võsu sadamad on ajalooliselt välja kujunenud sadamakohtades, kus on säilinud sadamarajatised, paadikuurid, sadamakai ning Võsul muul. Suuruse ja perspektiivse kasutuse järgi on sadamad jaotatud kolme kategooriasse: - Kauba- ja reisisadam, milleks on Kunda; - Väikesadamad Vergi, Mahu, Võsu, Eisma – tasuliste sadamateenustega, kvaliteetsed tugiteenused harrastusmeresõidule ja mereturismile, kutselised ja harrastuskalurid, talvised hoiuteenused jahtidele ja paatidele; - Väikesadamad Käsmu, Vainupea, Karepa, Eru – kutselised ja harrastuskalurid, talvised hoiuvõimalused paatidele. Kunda sadam on Lääne-Viru maakonna suurim tänapäeva nõuetele vastav kaubasadam. Sadama geograafiline asend ning üldine seisukord ja tase loovad soodsad eeldused sadama arenguks. Kunda sadama potentsiaal on seotud nii kauba- kui reisisadama kombineeritud arenguga, millega kaasneb sadama laiendamine ning reisiterminaali ja jahisadama rajamine. Kunda sadama arendamine võimaldab täita maakonnaplaneeringu ruumilise arengu eesmärki - tagada Põhjakoridori (Kotka - Kunda – Rakvere – Tapa suund, vt p 3.2.3) kaudu parema ruumilise integreerituse Soome lahe piirkonnaga. Kohaliku majanduse konkurentsivõime parandamise (vedada välja ja sisse piirkonnale olulisi kaupu) ja regulaarse reisilaevaühenduse arengu võimalusi Kunda sadama toel on nimetatud ka üleriigilises planeeringus44. Kunda sadama arengutingimused: - kaubasadama ja ettevõtluse arenguala arendamisel tagada kohased juurdepääsuteed. Kaaluda tulevikuvõimalusi rööbastranspordi rajamiseks sadamaalani; - reisisadama väljaarendamisel arvestada ühistranspordi ja muu reisitranspordi peatuskoha arendamise vajadusega; - arendada Kunda sadamat kui regionaalset kauba- ja reisisadamat, mis pakub alternatiivi ning koormuse jaotust põhja-lõuna (Soome-Eesti) suunalise regulaarse kauba-ja reisijateliikluse korraldamisel. 44 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 35 74 Väikesadamatest tulenevalt on Lääne-Viru maakonna rannikualal suur mereturismi potentsiaal. Seetõttu on oluline taastada ja korrastada olemasolevad väikesadamate asukohad ja ka lautrid. Väikesadamate kasutamise eesmärk on turismivõimaluste arendamine ning võimaluste loomine kalanduseks. Veeteedega seotud maismaaobjektide planeerimisel tuleb omakorda kasutada olemasolevad lautri- ja sadamakohad. Väikesadamate arengusuunad on muuta sadamad aktiivselt tegutsevateks üksusteks, kus oleksid olemas võimalused mere- ja tavaturistide teenindamiseks ning kohalikele harrastuskaluritele paatide hoidmiseks ning remondiks. Analoogsele eesmärgile on tähelepanu juhitud ka üleriigilises planeeringus, mis sätestab, et kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate (sh jahisadamad) kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega. Selline kett aitab kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi.45 Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020 nendib, et olemasolev väikesadamate arv ja infrastruktuur ei ole piisav ning et oluliselt on vaja suurendada Eesti rannikualade atraktiivsust eelkõige välismaiste mereturistide seas. Probleemiks on ka võrgustiku ebaühtlus Pärnumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal, kus esineb katmata lõike, mis ületavad väikelaeva keskmist päevateekonda (ca 30 meremiili). Probleemina tuuakse välja asjaolu, et Eisma-Narva lõigul on see väikesadamatega katmata ning kontseptsiooniga seatakse eesmärgiks väikesadamate arendamine nimetatud lõigul.46 Mereturismi arengu eesmärgi täitmiseks on oluline luua piki Lääne-Viru maakonna rannikut erinevatest väikesadamatest moodustuv sadamate kett, mis täiendab maismaaühendusi. Väikesadamate üldised maakasutustingimused: - olemasolevate merele juurdepääsude ja kallasradade avatuna hoidmine ja vajadusel täiendavate juurdepääsude kavandamine ranna kallasrajale; - mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega; - sadamaga seotud ettevõtluse võimaluste arendamine ning selleks vajaliku maaressursi reserveerimine. Sadamate arengusuunad täpsustatakse tasuvusuuringutega. Sadamate perspektiivsest kasutusest tulenevad ruumilise arengu vajadused tuleb tagada üldplaneeringuga; - puhke- ja virgestusala arendamine (sh turismiobjektide korrastamine ja eksponeerimine) ning supluskoha korrastamine. - sadamategevuste juures arvestada olemasolevate ja/või seni veel leidmata veealuse kultuuripärandi olemasolu ning nendest tulenevate nõuetega. Veealused leiukohad on näiteks vee-, õhu- ja muude sõidukite vrakid, muistsed asulakohad, kalatõkked, 45 Eesti 2030+ (Tallinn 2012), lk 36 46 Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon (Tallinn 2014) lk 4 ja 6 75  sillad, sadamakohad, samuti mitmesugused töö- ja tarberiistad, savinõud, ehted, relvad jm. 5.5 Väikelennukite stardi- ja maandumisrajad Maakonnaplaneeringuga määratakse väikelennukite stardi- ja maandumisraja (lennurada) asukohtadeks Rakvere linn ja Sakussaare küla. Olemasolev lennuväli Rakvere linnas ja kavandatav lennuväli Sakussare külas on kantud planeeringukaardile. Rakvere lennuvälja lähiümbruse piirangupindade ulatusega selle hetke konfiguratsioonis saab tutvuda Maa- ameti geoportaali lennunduskaardi rakenduses. Eesmärgiks on näha ette võimalused hobilennunduse arenguks. Oluline on, et maakonnas oleks vähemalt üks väikelennukitele mõeldud lennuväli. Samas ei seata maakonnaplaneeringuga selles osas ülempiiri ning lennuradade kavandamine üldplaneeringutega ei loeta maakonnaplaneeringu muutmiseks. Tingimused üldplaneeringute koostamiseks: - lennuväljade ja nende lähiümbruse kõrguspiirangute planeerimisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 26. mai 2015. a määrusest nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ lisast 2; - lennuväljade asukoha valikul tuleb vältida rohelise võrgustiku tuumalasid ja rohekoridore, väärtuslike maastike; - lennuradade teenindamiseks tuleb planeerida vajalikud juurdepääsuteed. 5.6 Jalg- ja jalgrattateed Jalg- ja jalgrattateede kavandamiseks maakonnas on eelnevalt eraldi koostatud vastav maakonnaplaneeringu teemaplaneering, mis on integreeritud maakonnaplaneeringusse ning mis jääb kehtima Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ Lisana 6. Maakonnaplaneeringusse on integreeritud „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateede“ teemaplaneering. Teema käsitluse peamiseks ülesandeks oli ja on jätkuvalt: - määrata maakonna tasandil oluliste olemasolevatele jalg- ja jalgrattateedele, täiendavalt juurde ehitatavate jalg- ja jalgrattateede asukohad lõiguti, väljaspool linnasid (Rakvere, Tapa, Kunda, Tamsalu) ning linnades olulisemate ühenduste vajadused. Maakonnaplaneeringuga ei määrata jalg- ja jalgrattatee asukohta sõidutee suhtes (kumb tee serv) või linnas konkreetset tänavat, täpne asukoht määratakse kas projekteerimisel või kohaliku omavalitsuse tasandi planeeringu koostamisel; - määrata rahvusvahelisel ja maakonna tasandil oluliste jalgrattamarsruutide asukoha; 76  - määrata üldised nõuded jalg- ja jalgrattateedega seonduvate rajatiste tegemiseks määramata nende täpset asukohta; Planeeringuga on määratud teelõigud, kus tuleb tagada jalgratturite ja jalakäijate liiklus eraldiseisvana sõiduteest. Hilisemal täpsemal projekteerimisel ja/või planeerimisel võib otsustada, kas on vajalik liikumisviiside omavaheline eristamine (eraldi jalgtee ja jalgrattatee), kuid maakonnaplaneeringuga seda ei määrata. Samuti on omavalitsustel õigus rajada planeeringus mitte esitatud kohtades täiendavaid jalgteid, jalgrattateid, jalgratta ja jalgteid ning muid vajalikke teid. Jalg- ja jalgrattateede planeerimise üldised põhimõtted Jalgsi ja jalgrattaga liikumine on autoliiklusele oluliseks alternatiiviks kuni 10 km vahemaadel; võimalik, et edasisel elektrimootoriga jalgrataste lisandumisel suureneb see maa 15-20 km- ni. Jalgsi ja jalgrattaga liikumise eeliseks on odavus, tervislikkus ja teatud juhtudel ka kiirus. Oluline on tagada keskuste (teenused, koolid, töökohad jms) ja nende lähialade ühendamine jalg- ja jalgrattateedega ning enam kui 1000 elanikuga asulates tagada tervisepordi võimalused jalg- ja jalgrattateel. Planeeritud jalg- ja jalgrattateede paigutamisel on arvestatud eelkõige inimeste igapäevast liikumist (kodu-töö-kauplus-kodu) ja selle intensiivsust. Teedevõrgu planeerimisel on arvestatud ka omavalitsuse piirialadel teede loogilist jätkumist (eelkõige Rakvere linna ümbruses). Ühistranspordisõlmedest on eelkõige kavandatud teed rongipeatuste juurde. Teede ühendused bussipeatustega tuleb määrata järgnevates planeerimise või projekteerimise etappides vastavalt konkreetsele situatsioonile. Planeeritud jalgrattamarsruudivõrgustik ühendab vaatamisväärsusi, vaba-aja veetmise kohti ja puhkekohti ning kulgeb eelkõige väiksema liiklussagedusega teedel. Eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee Kohtadesse, kus rahvastikutiheduse kaardi järgi on rohkem elanikke, kus on suurem sõidukite liiklusintensiivsus ning kus kohalike omavalitsuste esindajad tunnetavad suuremat jalgrattaga ja jalgsi liiklemise vajadust, tuleks planeerida sõiduteest eraldiseisvad jalg- ja jalgrattateed (joonis 7 ja 8). Põhimõtted eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimisel: - Parim lahendus on kui eraldada jalg- ja jalgrattatee sõiduteest haljasribaga, mille laius võimaldaks ohutut, pritsme- ja tuulemõjutuste vaba liikumist. - Eraldusribal võib kasutada ka põõsaid, suurendamaks meeldivustunnet ja vähendamaks sõiduteelt tulenevat müra ja heitgaase; põõsaste kasutamisel tuleb ristumiste piirkonnas tagada nõuetekohased vaated ristuvatel teedel. - Kitsamates oludes, kus lähtuvalt hoonestuse, väärtuslike loodusalade või põllumaade paiknemisest, ei ole võimalik laia eraldusriba tegemine, on erandkorras lubatud võimalikult lühikestel aladele jalg- ja jalgrattatee eraldamine sõiduteest põrkepiirdega. Põrkepiire kujutab endas võimaliku külgohtu jalgratturile ning seetõttu on see pigem erandlik lahendus. 77  - Juhul kui eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee on kavandatud mõlemale poole silda/viadukti või raudteed, peab see jääma sõiduteest eraldatuks ka sildadel, viaduktidel ja raudteega lõikumistel. - Olemasolevate sildade/viaduktide või raudtee ülesõidukohtade rekonstrueerimisel tuleb kaaluda eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee tee rajamise otstarbekust, lähtudes projekteerimisnormist ja/või raudtee tehnokasutuseeskirjast. Normile mittevastava liikluskoormuse korral teha otsused iga üksikjuhtumi põhjal eraldi. - Maantee või asulasisese peateega paralleelselt kulgeva jalg- ja jalgrattatee ristumisel kõrvalteega tuleb soovituslikult tagada jalg- ja jalgrattatee jätkumine ka ristuval kõrvalteel koos jalgrattatee olemisega peateena, mis tähendab, et ristuval kõrvalisemal teel olev liikleja peab andma teed jalg- ja jalgrattateel liiklejale; ristmikud tuleb liikluskorraldusvahenditega vastavalt tähistada. Joonis 7. Sõiduteest eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee, eraldatud haljasribaga Joonis 8. Sõiduteest eraldiseisev jalg- ja jalgrattatee, eraldatud põrkepiirdega 78 Jalgrattamarsruut Kohad, kus asustustihedus pole suur ja keskused on kaugemal kui 10 km, pole üldjuhul planeeritud eraldiseisvaid jalg- ja jalgrattateid. Sellistel teelõikudel toimub jalgrattaga ja jalgsi liikumine vastavalt liiklusseadusele, tee servas või teepeenral (joonis 9). Olulisemad jalgrattaga liikumise teed on maakonnaplaneeringu joonisel tähistatud jalgrattamarsruutidena. Täiendavalt on esitatud maakonda läbiv olemasolev rahvusvaheline liiklusmärkidega tähistatud jalgrattamarsruut (Eurovelo), mis kulgeb peamiselt väiksema liikluskoormusega teedel ning läbib erinevaid vaatamisväärsusi. Joonis 9. Jalgratturi ja jalakäija liikumine tee servas või -peenral Planeeringu Lisas 6 olevas uuringus on välja toodud võimalikud harrastusspordi ja matkamise eesmärgil kasutatavad marsruudid (skeem 2), kus on erineva pikkusega ringe 15 kilomeetrist kuni 70 kilomeetrini. Jalg- ja jalgrattateede eelistusklassid Planeeringus on sõiduteest eraldiseisvad jalg- ja jalgrattateed jagatud välja ehitamise seisukohast kolme eelistusklassi: I eelistus – jalg- ja jalgrattatee, mis on väga oluline ning suure jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedusega; II eelistus – jalg- ja jalgrattatee, mis on oluline ning keskmise jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedusega; III eelistus – jalg- ja jalgrattatee, mis on oluline, kuid jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus on alla keskmise. Teede väljaehitamist tuleb alustada I eelistusklassi teedest, tagades kõigis omavalitsustes vastava klassi teede välja ehitamise. 79 Tamsalu valda on planeeritud 16,5 km pikkune kruusakattega jalg- ja jalgrattatee. Tegemist on vana raudteetammile planeeritud teega, kuhu mootorsõidukid ei pääse. Tee ühendab Tamsalu linna Türi linnaga. Tee on praeguses olukorras osaliselt läbitav, kuid vajab rekonstrueerimist. Ülevaade iga omavalitsuse teede ehitamise ja hooldamise vajaduse kohta on toodud tabelis 13, kajastades erinevat liiki teede andmeid. Andmed on esitatud kaardimaterjali alusel ümardades kümnendkoha ülespoole (st 3,01 km ~ 3,1 km). Kaardimaterjali alusel ei ole võimalik välja võtta võimalikust vertikaalsusest ja ülekäikude tegemisest tulenevat tee pikenemist, mistõttu võib projekteerimisel tee pikkus mõnevõrra suureneda. Samuti on võimalik, et omavalitsuste piirialadel, kus ühel pool teed on üks omavalitsus ja teisel pool teed teine, muutub tee pikkus omavalitsuste vahel. Tabel 13. Jalg- ja jalgrattateede pikkus Eraldiseisvad jalg- ja jalgrattateed (km) Ratta- Kohalik olemasolevad marsruut olemas- I II III taastatav planeeritud ja maantee omavalitsus olev eelistus eelistus eelistus kruusatee teed kokku planeeritud servas kokku (km) Rakvere linn 7,3 19,4 3,7 19,3 - 42,4 49,7 - Tapa vald 5,8 6,9 29,1 3,6 - 39,6 45,4 39,0 Vinni vald 14,9 5,6 5,6 3,1 - 14,3 29,2 78,5 Kadrina vald 8,6 3,2 4,3 8,3 - 15,8 24,4 78,0 Väike-Maarja 12,1 10,3 19,2 23,8 - 53,3 65,4 69,7 vald Tamsalu vald 1,7 9,2 3,7 3,0 16,5 15,9 34,1 53,0 Sõmeru vald 4,2 11,2 12,6 12,0 - 35,8 40,0 30,1 Kunda linn 3,4 4,1 0,3 - - 4,4 7,8 2,1 Haljala vald 7,9 4,6 3,3 7,2 - 15,1 23,0 13,6 Rakvere vald 8,1 9,3 11,0 14,3 - 34,6 42,7 26,2 Vihula vald 22,0 5,1 5,8 26,2 - 37,0 59,0 84,4 Rakke vald 2,0 4,3 8,8 6,1 - 19,2 21,2 28,0 Laekvere vald 1,9 4,5 7,8 4,4 - 16,7 18,6 30,9 Viru-Nigula 1,6 3,7 2,9 12,7 - 19,3 20,9 25,9 vald Rägavere vald - 5,2 1,6 - - 6,8 6,8 52,6 KOKKU 94,2 107,6 110,7 137,8 16,5 356,0 466,7 583,9 80 * - Vihula vallas asub 22 km pikkune olemasoleva pinnaskattega jalg- ja jalgrattatee, mis on osa RMK Oandu-Ikla matkateest. Tegu on eelkõige loodusturismialase teega, millele ei kavandata ehituslikke muudatusi. Valgustus Valgustamise vajadus tuleb täpselt määrata edasisel projekteerimisel lähtudes: - kasutustihedusest; - hooajalisusest ja - ohutusvajadusest, sh ka olemasolevatel jalg- ja jalgrattateedel, kus on toimunud jalgratturite ja jalakäijate vahelised ohuolukorrad/õnnetused. - Eelkõige vajavad valgustamist asulasisesed teed ning kõige tihedama liiklusega lõigud, ristumised ja ristmikud. Valgustuse kavandamisel tuleb arvestada hilisema ekspluatatsioonikuludega. Valgustite valikul tuleb eelistada energiasäästlikke lahendusi. Jalgrattaparklad Rattaparklad koos raamist lukustamise võimalusega ning soovitavalt videovalve võimalusega, tuleb rajada: - rongipeatuste juurde, soovitatavalt varjualusega, et kaitsta jalgrattaid vihma ja päikese eest – meetme eesmärk on soodustada ratta ja rongi kasutust; kodust minnakse rattaga rongipeatusesse, millest edasi liigutakse rongiga ning ratas jäetakse turvalisse parklasse; - bussijaamade/-peatuste juurde linnades ja alevites, soovitavalt varjualusega, et kaitsta jalgrattaid vihma ja päikese eest – meetme eesmärk on soodustada ratta ja bussi kasutust; kodust minnakse rattaga bussijaama/-peatusesse, millest edasi liigutakse bussiga ning ratas jäetakse turvalisse parklasse; - haridusasutuste juurde, soovitavalt varjualusega, et kaitsta jalgrattaid vihma ja päikese eest – meetme eesmärk on soodustada ratta kasutust ja liiklusõpet teel kodu-kool; - keskuste (töökohad, kauplused, omavalitsusasutused jms) juurde; - turismiobjektide juurde, mis tingivad teekonna jätkumist jalgsi. Puhkekohad Igal jalg- ja jalgrattateel tuleb teha laiendatud puhkekohti, arvestusega üks puhkekoht kilomeetri kohta. Puhkekohas peaks olema istumisvõimalus ning puhkekoht ei tohiks takistada jalg- ja jalgrattateel liikujat. Kuna jalg- ja jalgrattateede ehitamise üheks eesmärgiks on tervislike eluviiside edendamine, siis tuleb seal liiklejatele anda ka võimalus puhkepauside tegemiseks. Tähistamine Jalg- ja jalgrattateed, rattamarsruudid ning loodus- ning kultuuriväärtused tuleb tähistada nii looduses, kui ka paber- ja digikaartidel ning teha info võimalikult kergesti kättesaadavaks. 81 Kohalikele vaatamisväärsustele tuleb tähelepanu juhtida (vaadete tagamine, liiklusmärkidega objektile suunamine) viisil, mis ei vähenda liiklusohutust. Üksikobjektide külastuskohtadesse tuleb võimalusel koostöös kohaliku omavalitsuse või objekti valdava isikuga välja ehitada ka vastav taristu. Ohutuse tagamine Planeeringu Lisas 6 on välja toodud toimunud liiklusõnnetused kui ka kohalike inimeste poolt määratud hinnangulised ohtlikud kohad. Ohtlike kohtade kohast infot on arvesse võetud planeeringulahenduse koostamisel. Jalg- ja jalgrattateede kavandamisel tuleb arvestada: - kavandatav jalg- ja jalgratta tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kauplus, ühistranspordipeatus, kohalik segaliiklusega tee. Projekteerimisel tuleb algus- ja lõpukohtades tagada ohutu üleminek teistsuguse liikluskorraldusega teele; - kavandatav jalg- ja jalgrattatee peab olema katkematu ning võimalikult vähe lõikuv teega, millega paralleelset see paikneb. Kitsaskohtades, tuleb leida sobiv lahendus ning jalg- ja jalgrattatee mahutamiseks tuleb vajadusel kaaluda sõidutee ümberehitamist; - jalg- ja jalgratta tee kavandamisel üle olemasoleva silla tuleb tagada katkematu ja ohutu liikluse tingimused, sildade rekonstrueerimisel tuleb sõiduruumi jagamisel tagada vajalik ruum jalgsi ja jalgrattaga liikujatele, mitte katkestada silla asukohas kahel pool silda olevat jalg- ja jalgrattateed; - piiratud ruumiga kohtades, kus ei ole võimalik jalg- ja jalgratta tee vahele kavandada eraldusriba, tuleb ohutuse tagamiseks kavandada põrkepiire. Jalg- ja jalgrattatee külgedele, kus on piirnev ehitis (põrkepiire, hoone, post jne) või allesjäetav haljastus, tuleb jätta ohutu puhverala vältimaks jalgrattaga võimalikule külgnevale takistusele otsasõitmist. Puhverala puudumisel tuleb leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku ohtu; - kitsastes kohtades on erandkorras lubatud jalg- ja jalgrattatee laiust vähendada projekteerimise normide erandlikule tasemele; - jalg- ja jalgrattatee ristumisel sõiduteega tagada piisav nähtavus ka jalg- ja jalgrattateel liikujale; - jalg- ja jalgrattatee ristumisel raudteega tagada piisav nähtavus ja muud raudteega lõikumisel vajalikud nõuded (tõkked, lõikumisnurgad jne); - kurvides ja ringristmikel tuleb jalg- ja jalgrattateede projekteerimisel arvestada mootorsõidukite tuledest pimestamise võimalusega ning ette näha leevendavad meetmed. 82 Erinõuded kaitsealadel Vihula vallas asub 22 km pikkune olemasoleva pinnaskattega jalg- ja jalgrattatee, mis on osa RMK Oandu-Ikla matkateest. Tegu on eelkõige loodusturismialase teega ning planeeringu joonisel on see esitatud olemasoleva matkarajana. Sellele teele ei kavandata ehituslikke muudatusi, jääb olemasolev katend, kuid see laiendab maakondlikku jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, eelkõige turistidele suunatuna. Lahemaa rahvusparki Koljaku mäe piirkonda planeeritud jalg- ja jalgrattatee piirneb projekteeritava Vanaaseme, Kõrve ja Koljaku sihtkaitsevöönditega, kus projekteerimisel tuleb hinnata tee ehitamise võimalikkus või projekteerimisel otsustada keskkonnamõju hindamise koostamise vajalikkus. Vinni-Pajusti asulat ja Vinni-Pajusti gümnaasiumit ühendava jalg- ja jalgrattatee kavandamisel tuleb Pajusti sihtkaitsevööndis ehitada tee olemasoleva tee asukohale. Rakvere linnas oleva Rakvere tammiku maastikukaitsealale sihtkaitsevööndisse planeeritud jalg- ja jalgrattatee (Tammiku tn 6 kinnistust põhja suunas läbi tammiku kulgev tee) tuleb ehitada olemasoleva tee kohale. Projekteerimisel tuleb katendi valikut kaaluda koostöös kaitseala valitsejaga. Väike-Maarja vallas oleva Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee äärsel Äntu maastikukaitsealal on vajadus II eelistusklassi jalg- ja jalgrattatee ühenduseks Väike-Maarja, Äntu järvede, Kiltsi mõisateega (ühendus Kiltsi kooliga Liivakülas) ja Nõmme bussipeatuste vahel – Äntu järvede ümbrus on oluline turismi- ja puhkekoht nii kohalikele, kui turistidele. Kuna maastikukaitsealal on nii maantee- kui ka metsatee koridorid väga kitsad ning uue tee rajamine nõuab maakonnaplaneeringu täpsusastmest detailsemat analüüsi, siis on käsitletav piirkond planeeringu joonisel esitatud eraldi tähistusega (Lisa 6). Teede projekteerimisel tähistatud piirkonnas, tuleb koostööd teha kaitseala valitsejaga, et kaaluda võimalikke erinevaid teekoridore, tee ehitamise tüüpi (eraldiseisev või sõidutee servas olev) ja katendi valikut. Kaalumise tulemusest lähtuvalt tuleb otsustada tee ehitamise võimalikkust soovitud kohta ning valida tee täpne asukoht. 5.7 Energeetika 5.7.1 Elektrivõrgu areng Maakonna loodus- ja ka põllumajanduslik ressurss annab võimalusi rohelise majanduse arendamiseks. Trendiga tuleb arvestada maakonna nutika elektritaristu arendamisel ning lokaalsete ressursside kasutamisel energia tootmiseks kohalikul tasandil. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on sätestatud, et energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatud piirkondlikule energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus). Samuti loob hajutatum energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt pikaajalisi 83 töökohti väikelinnades ja maapiirkondades. Kuna see on suhteliselt kallis, tuleb leida mõistlik tasakaal hajutatud energiatootmise ja kontsentreeritud suurtootmise vahel. 47 Vastavalt Eesti elektrisüsteemi arengukavale on Lääne-Viru maakonna elektrivõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised võimalikud arengud: - Elektrivõrgu ümberehitamine Aruküla-Tapa vahel - Seoses koormuse kasvuga Kose piirkonnas on tekkinud vajadus uue Kose 110 kV alajaama rajamiseks. Elering ja Elektrilevi on koostöös läbi kaalunud mitmeid liitumisvariante, arvestades piirkondlike arenguvõimalustega. Välja valitud ühiskondlike miinimumkuludega variandi (joonis 10) järgi demonteeritakse olemasolev 110 kV liin Tapa ja Aruküla alajaamade vahel. Demonteeritava liini asendamiseks ehitatakse uus 110 kV liin trassil Kehra-Aegviidu-Tapa. Rekonstrueeritakse Raasiku ja Kehra alajaamad. Perspektiivis kasvava koormuse katmiseks on ette nähtud Aegviidu alajaama ehitamine. - Elektrivõrgu rekonstrueerimine Rakvere-Püssi piirkonnas Joonis 10. Võimalik elektrivõrgu areng Aruküla-Tapa piirkonnas Seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas ja selle lähistel, on lähiajal oodata Rakvere-Põhja alajaama ja sellega seotud liinide (Rakvere-Rakvere-Põhja-Püssi) rekonstrueerimist. Pikemas perspektiivis rekonstrueeritakse Haljala ja Uhtna alajaamad, nendega seotud haruliinid aga ehitatakse kaheahelalisteks, tagamaks suurema töökindluse nendes alajaamades (joonis 11). 47 Eesti 2030+, lk 39 84 Joonis 11. Võrgu areng Rakvere-Püssi piirkonnas 5.7.2 Maagaasi ülekandevõrgu areng Vastavalt Eesti gaasivarustuse arengukavale on Lääne-Viru maakonna maagaasi ülekandevõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised võimalikud arengud: - Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud investeeringuks Tallinn – Jõhvi - Narva ülekandetorustiku (edaspidi: Torustik) rekonstrueerimise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suurema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga teostada aastatel 2023-2029. - Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kaitsevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m asemel. 5.7.3 Taastuvenergia Taastuvenergeetika arendamise majanduslikele hüvedele lisanduvad keskkonna ja sotsiaalsed hüved. Tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lisaks ei pruugi tuulepotentsiaalilt sobivad tuuleenergia arendusalad olla realiseeritavad riigikaitselistel põhjustel. Maakonna keskosas on läbi viidud analüüsi tulemusel paiknevad need üksikult ja on tuulepargi paigutamiseks väikesed, mahutades vaid mõne tuulegeneraatori. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide 85 kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Tuulegeneraatorite püstitamise (üle 30 meetri) aluseks on peamiselt üldplaneering. Planeeringute koostamisel tuleb arvestada järgmiste tingimustega: - määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul; - kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes; - hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid; - määrata liitumiskohad põhivõrguga; - määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes; - määrata juurdepääsude võimalused; - korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine; - maakonna lõunaosas on seoses põllumajanduse intensiivse arenguga võimalus biogaasi või -kütuste kasutamiseks, kuid need on pigem lokaalsel tasandil ning lahendatavad üldplaneeringute või projekteerimistingimuste väljastamise kaudu kohalike omavalitsuste poolt. - veekogude läheduses ja liikuva põhjaveega aladel on otstarbekas kaaluda maasoojuspumpade kasutamist asumite või hoonete soojavajaduse rahuldamiseks 48, mille reguleerimine toimub pigem üldplaneeringute tasandil. 5.7.4 Energiasääst Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb vältida soovimatut kliimamõju, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.49 Primaarsektoriga on seotud mitmed erinevad tegevused, näiteks soojus- ja elektrienergia tootmine, biokütuste tootmine ja transport, mida on võimalik lokaalselt lahendada. Sekundaarsektori tegevused keskenduvad ennekõike kaugkütte laiendamisele ja energiaefektiivsema sisseseade soetamisele, samuti teistele tegevustele, mis vähendavad energia tarbimist. Tertsiaarsektori, mis hõlmab kaubandust, turismi, avalikke ja erateenuseid, tänavavalgustust, tegevused keskenduvad ennekõike kaugkütte laiendamisele, hoonete energiatõhususele ja seadmete energiavajaduse vähendamisele ning efektiivsemale energiakasutusele suunatud käitumisharjumuste juurutamisele. Transpordisektoris saab keskenduda ennekõike alternatiivsete kütuste kasutamisele (biokütused ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter) ja alternatiivsele transpordile (jalgrattad, elektriajamiga jalgrattad ja elektrirollerid). Energiasäästu eesmärkide täitmine toimub pigem kohalikul kui maakondlikul tasandil. 48 Eesti 2030, lk 41 49 Eesti 2030, lk 39 86 5.8 Riigikaitse Tingimused riigikaitseliste ehitistega arvestamiseks : - Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised; - Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada ka planeerimis- ja ehitustegevus, millega kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi, mistahes kõrgusega tuulikuid või muid ehitisi, mis võivad mõjutada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Ehitustegevuse kavandamisel piiranguvööndis ja väljaspool piiranguvööndit tuleb arvestada töövõime säilimisega ning kooskõlastamisel tuleb lähtuda õigusaktidest. - Piiranguvööndi laiuseks loetakse linnades, alevites ja alevikes 300 meetrit, külades 2000 meetrit. Piiranguvööndi ulatust tuleb mõõta riigikaitselise ehitise välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest. Lääne-Viru maakonnas asuvad järgmised riigikaitselised ehitised, millel kehtivad järgmised piiranguvööndid :  Tapa linnak - Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit.  Kellavere linnak - Laekvere vallas Kellavere külas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist.  Keskpolügoon - Kuusalu vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit harjutusvälja välispiirjoonest. Keskpolügooni ümbritsevat riigimetsa on lubatud kasutada riigikaitseliseks väljaõppeks ka kaugemal kui 2000 m;  Tapa lähiharjutusala - koos perspektiivse laiendusalaga Jootme, Näo ja Karkuse külades Tapa vallas, piiranguvööndi ulatus kuni 2000 meetrit. Perspektiivse laiendusala ja selle piiranguvööndi täpsemad piirid määratakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga;  Rutja lasketiir - Vihula vallas, piiranguvööndi ulatus 2000 meetrit kinnisasja välispiirist;  Viru maleva staap - Rakvere linnas, piiranguvööndi ulatus 300 meetrit kinnisasja välispiirist;  Viru maleva perspektiivne tagalakeskus - Sõmeru vallas Roodevälja külas, piiranguvööndi ulatus kuni 300 meetrit kinnisasja välispiirist. - Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatust täpsustatakse üldplaneeringute koostamisel; - Uue üldplaneeringu kehtestamiseni lähtutakse ehitussoovi korral riigikaitselise ehitise piiranguvööndi maksimaalsest ulatusest; - Harjutusväljade ja lasketiirude piiranguvöönditesse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitatav rajada müratundlikke hooneid (nt. elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne); - Taktikaaladel toimuvate regulaarsete õppuste korraldamine toimub vastavalt Metsaseadusele. Väljaõppe toimumise ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku võimaluse ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega; 87  - Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamise kavandamisel on oluline võimalikult varajane koostöö Kaitseministeeriumiga, selleks, et tagada riigikaitselise ehitise töövõime kui ka võimalused taastuva energia tootmiseks; - Riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega, vähendada tegevustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik. 5.8.1 Kaitseväe harjutusalad Rutja merele orienteeritud harjutusala Rutja (suurtükiväe ja õhutõrje) harjutusala (joonis 12) paikneb Vihula vallas, Rutja külas, RMK metsamaa kinnistul (88703:003:0890). Tegemist on hea juurdepääsuga alaga. Laskeharjutusi saab teostada endise piirivalve objekti ümbruses asuvatel teedel ja platsidel. Väliõppustega seotud toetavad tegevused saab teostada laskeharjutustega piirneval alal või lähedal asuval riigikaitsemaal (endine Rutja lennuväli).50 Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimise arendusprogrammi (ÕSMAAP) alusel kuulus Letipea harjutusalade (joonis 12) eelvaliku hulka, mille sobivust on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja testlaskeharjutuste käigus. Keskkonnamõju hindamise käigus leiti, et kõigil merele orienteeritud harjutusaladel esineb olulisi keskkonna või sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kuid ühegi ala kasutamist Kaitseväe väljaõppe eesmärgil keskkonnamõju aspektist ei välistatud. Samas tulenevalt KSH aruandest ja kaitseväe vajaduste täpsemast analüüsist, loobuti Letipea käsitlusest võimaliku merele orienteeritud harjutusalana. Arvestades Vabariigi Valitsuse poolt 2010 kinnitatud riigikaitsestrateegia ja 2015 sõlmitud valitsusliidu tegevusprogrammi põhimõtteid, siis kaitsevõime tugevdamisel käsitletakse maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala. Harjutusala kasutustingimused tuleb välja töötada koostöös kohaliku omavalitsusüksusega ning vajadusel teetaristu valdajatega. Tapa lähiharjutusala Lähiharjutusala (joonis 12) paikneb Tapa vallas Jootme, Näo ja Karkuse külade aladel Tapa kaitseväe linnaku vahetul tagamaal. Lähiharjutusala kasutatakse aastaringselt kaitseväe liikuvtehnika sõidu õppeks erinevatel maastikel kombineeritult laskeharjutustega. 50 Arendusprogramm. Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimine (kinnitatud kaitseministri 14.03.2014 käskkirjaga nr 94), lk 15 88 Lähiharjutusala maakasutus- ja ehitustingimused määratakse Tapa valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi käigus tuleks kaardistada võimalikud mõjud, mis kaasnevad Tapa lähiharjutusala kasutamisega. Protsessi käigus kaaluda ühe meetmena Tapa lähiharjutusala kasutusaegade seadmist. Üldplaneeringuga täpsustatakse Tapa lähiharjutusala perspektiivset laiendusala piiri ja piiranguvööni ulatust. Kasutustingimusena tuleb tagada lähiharjutusalal paiknevatele ja alaliselt elukohana kasutavatele majapidamistele igal ajahetkel juurdepääs. Joonis 12. Lääne-Viru maakonna 2015 enim kasutatud taktikaalad ja Kaitseliidu Viru maleva allüksused 89 6. Planeeringu elluviimine Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pika-ajalised strateegilised arengusuunad. Maakonnaplaneeringus kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustusega alad ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab sihipärast tegevust nii riiklike kui kohalike ametkondade tasandil. Ruumiliste arengusuundade realiseerimisel on võtmetähtsusega koostöö ja valdkondade ülesed kokkulepped. Maakonnaplaneeringuga on oluline arvestada riiklike sektorarengukavade koostamisel ja elluviimisel. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute. Uute üldplaneeringute koostamisel võetakse aluseks käesolev maakonnaplaneeringu lahendus. Maakonnaplaneeringu Lisas 2 on toodud maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, mis ei kuulu kehtestamisele. Tegevuskava eesmärk on maakonnaplaneeringuga kavandatud pikaajaliste arengueesmärkide koordineeritud elluviimine. Tegevuskava on arvestamiseks vastutava tasandi asutuste töö- ja eelarveplaanide koostamisel. Samas sõltub tegevuskava tegevuste teostamine valdkonna otsustest ning prioriteetidest ja eelarvevahendite olemasolust. Eeltoodust lähtudes tuleb tegevuskava perioodiliselt üle vaadata ja vajadusel täiendada. 90 7. MÕISTED Asustuse arengu suunamine - eelduste loomine ja tingimuste seadmine sellise asustussüsteemi ja asulate ruumilise struktuuri kujundamiseks, mille järgimisel asustuse areng soodustaks mitmekesise, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna, esteetilise miljöö ning olemasolevate väärtuste säilimist, kuid ei tooks kaasa ülemääraseid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil ning põhjendamatut uutele aladele ehitamist. Ettevõtluse arenguala - tootmise ja logistikaga seotud ettevõtluse arendamiseks ning laiendamiseks kavandatud ala. Isikuteenus – äriteenused, mida osutatakse otse tarbijale (nt juuksur, keemiline puhastus, jaekaubandus, toitlustus, tarbeesemete hooldus ja remont jne). Kaksik-keskus - lähestikku paiknevad, funktsionaalselt omavahel seotud ja koos toimivad keskused, kus vastava taseme teenused tagatakse kahe keskuse koostöös. Kergliiklustee - jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Kohalik keskus - keskus, kus on kättesaadavad teenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused. Linna lähivöönd - linna otsene tagamaa, kus elanikkond ja tegutsevad ettevõtjad funktsionaalselt kui emotsionaalselt seovad end keskuseks oleva linnaga, mis on oma tagamaale esmaseks töökohtade pakkujaks, esmaste ja kohalike teenuste tarbimise kohaks. Linna siirdevöönd - linna laiem tagamaa, kus paiknevad väiksemad kohalikud keskused oma tagamaaga, mis on funktsionaalselt seotud (läbi töökohtade, teenuste tarbimise, ühistranspordi korralduse) keskuseks oleva linnaga. Linnalise asustusega ala - maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustavad kompaktne asustus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, tiheasumile omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Linnalise asustusega ala planeerimise lahutamatu osa on ühtse taristu kavandamine ning üldplaneeringu koostamisel ruumimudeli kasutamine. Lähikeskus - keskus, mis aitab parandada vältimatute ja sagedasemini kasutatavate teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates vähese kliendibaasiga piirkondades. Maakondlik keskus - maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise koht, maakonnatasandi toimepiirkonna keskus, võib kattuda maakonna halduskeskusega. 91 Maaline piirkond - ala väljaspool linnalise asustusega alasid, mis hõlmab nii hajaasustust kui väiksemaid kompaktse iseloomuga asustusega alasid (nt alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Paikkond ehk kant - asustussüsteemi alama astme funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus, selle osa või asustusüksuste grupp. Maakondade jagamisel paikkondadeks on võetud arvesse looduslikke piire, vahemaid, ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid, piirkondlikku identiteeti ja erinevaid ajaloolisi halduspiire (külade, alevike, kollektiivmajandite, valdade ja külanõukogude piire). Piirkondlik keskus – maakonnatasandi toimepiirkonna tugi-toimepiirkonna keskus või muu maakondlikust keskusest väiksem keskus, mis on toimepiirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Puhkeala - looduslikult ja/või kultuuriliselt väärtuslik ala, mis on kohandatud puhke- eesmärkidel ning millel paiknevad sportimist, puhkamist ja tervist edendava tegevuse jaoks mõeldud ehitised. Pärandkooslus ehk poollooduslik kooslus – pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala. Poollooduslikud kooslused on puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Riigikaitseline ehitis - ehitis või riigikaitselise otstarbega ehitisi teenindav maa-ala, mis on Kaitseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses, sealhulgas riigikaitseline tee (EhS 13 peatükk § 115). Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd - vöönd riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest, kus ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta on keelatud (EhS 13 peatükk § 120 ja kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16). Roheline võrgustik (ka rohevõrgustik) - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku koridorid - ribastruktuurid, mis on võrgustiku sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad. Tuumalade vahele püütakse kujundada ühendusalad ehk koridorid. Koridorid toetavad tuumalade toimimist, ühendades need võrgustikuks. Koridorid tagavad aine- ja energiaringluse tuumalade vahel ning moodustavad ka levikuteid või juhu- ja tugiteid loomade liikumiseks ühelt tuumalalt teisele. Koridorid on vahelduva laiusega looduslike alade ribastruktuurid või nn metsapõllu ketid (üleminekualad), jõed ja suuremate põldude piirkonnas olevad loodusliku taimkattega saarekesed. Rohelise võrgustiku tuumala - piirkond, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Need on liikide leviku ja populatsioonidünaamika seisukohalt tähtsad alad. Tugialad on laiaulatuslikud, kompaktsed, vähe häiritud, loodusliku mitmekesisuse seisukohast olulised 92 metsa- ja sooalad. Kaitsealuste liikide ja kaitsealade olemasolu mitmekesistab ning annab aladele lisaväärtust. Tarkvõrk ehk nutivõrk - tähendab elektrivõrgu innovaatilisi lahendusi ja teenuseid koos intelligentse seire, juhtimise ja andmesidega, mis aitavad kaasa elektri tõhusamale tootmisele ja mõistlikumale kasutamisele. Teenuskeskused - ühtsesse võrgustikku kuuluvad keskused, mida iseloomustab teenuste kättesaadavus kohapeal. Teenuskeskused ja nende klassifikatsioon on määratletud TÜ RAKE uuringus (2015). Maakonnaplaneeringu keskuste hierarhias pakub lähikeskus I tasandi, kohalik keskus II tasandi, piirkondlik keskus III tasandi ja maakondlik keskus IV tasandi teenuskeskusele omaseid teenuseid. Iga kõrgema tasandi keskus pakub ühtlasi ka kõigi temast madalama tasandi keskustele omaseid teenuseid. Toimepiirkond - keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (maakondlikust keskusest) ja sellega funktsionaalselt seotud piirkondlikest, kohalikest ja lähikeskustest ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest, mille elanike jaoks on antud keskused peamiseks igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohaks. Maakonnatasandi toimepiirkond on funktsionaalne piirkond, kust on võimalik jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni poole tunniga. Toimepiirkond jaguneb linna lähivööndiks, siirdevööndiks ja äärealaks. Toimepiirkonna keskus - kõige olulisem töökohtade ja teenuste koondumise koht toimepiirkonnas, maakondlik keskus. Trend - ümbritseva (majandus)keskkonna tegurite pikaajaline mõju. Tugi-toimepiirkond - toimepiirkonda toetav, piirkondliku keskusega funktsionaalne piirkond. Tugi-toimepiirkonna keskus - piirkondlik keskus, oma piirkonna oluline töökohtade ja teenuste koondumise koht Universaalne disain ehk disain kõigile - strateegia, mille eesmärk on muuta disain ja erineva keskkonna, toodete, kommunikatsiooni, informatsiooni tehnoloogia ja teenuste loomine ligipääsetavaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks; samuti kõigi poolt loomulikult ja maksimaalsel määral iseseisvalt kasutatavaks; eeldatavalt ilma kohandamisteta või spetsiaalsete erilahendusteta. Väärtuslik maastik - maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslik põllumajandusmaa - on küla ja aleviku territooriumil paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmisest madalam on väärtuslik 93 see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem selle maakonna keskmisest boniteedist. 94 8. LISAD LISA 1: Maakonna ruumilise arengu analüüs; LISA 2: Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ tegevuskava; LISA 3: Väärtuslike maastike kirjeldused; LISA 4: Lääne-Viru väärtuslike maastike eksperthinnang ja hinnang MTÜ Miila Hiiemäe ettepanekule; LISA 5: Rohelise võrgustiku genereerimise põhimõtted; LISA 6: Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu "Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed" uuring koos lisadega; LISA 7: Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne koos lisadega; LISA 8: Eskiislahenduse kohta tehtud ettepanekud ja maavalitsuse seisukohad; LISA 9: Uuring era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes; LISA 10: Joonis - Olemasolev olukord (kaitsealad, maardlad, taristu); LISA 11: Kooskõlastuste koondtabel. LISA 12: Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ LISA 13: Maakonnaplaneeringu täiendava avalikustamise käigus tehtud ettepankud ja Rahanduministeeriumi seisukohad 95  KÄSKKIRI 27.02.2019 nr 1.1-4/30 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne-Viru maakonnas Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, osaliselt Viru- Nigula, Väike-Maarja vallas ning Rakvere linnas I ASJAOLUD Esimene Lääne-Viru maakonnaplaneering kehtestati 29.05.2000, mida on hiljem täpsustatud ja täiendatud järgmiste maakonna- ja teemaplaneeringutega: „Lääne-Viru maakonna rannikuala“, „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ ja „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“. Vaatamata tehtud täiendustele ja täpsustustele, maakonnaplaneeringu põhisisu vananes ega vastanud maakonna muutunud oludele. Selleks, et kaasajastada ja luua sisult ning kvaliteedilt ühtlased maakonnaplaneeringud, algatas Vabariigi Valitsus 18.07.2013 uute maakonnaplaneeringute koostamise, sh Lääne-Virumaal, kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 7 lõikes 3 sätestatud ülesannete lahendamiseks. Uue maakonnaplaneeringu eesmärgiks sai eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamine ning riiklike ja kohalike vajaduste, huvide tasakaalustamine maakonna tasandil. Planeeringu peamiseks ülesandeks on anda suunised maakonna kestliku ruumilise arengu loomiseks, tagades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna asustus on jaotunud ebaühtlaselt ja elanikkond on pikema ajaperioodi jooksul kahanemas ning vananemas. Seetõttu on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus läbivateks teemadeks asustus ja asustussüsteemi seosed, väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, ettevõtlus ja tootmine, logistika ja sadamad ning tehnilised võrgustikud. Planeeringu koostamisel on olnud aluseks maakonna ruumilise arengu analüüs (planeeringu Lisa 1) ning sisendiks olemasolevad riiklikud, aga ka maakondlikud arengukavad, strateegiad, planeeringud ning Rahandusministeeriumi (kuni 2015. aastani Siseministeerium) planeeringute osakonna koostatud või tellitud juhendid, erinevate ametkondade või huvigruppide arenguvajadused, seisukohad, uuringud, arengu- või investeerimiskavad ning töörühmade ja ekspertide ettepanekud. Lisaks on koostamisel arvesse võetud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud eesmärke, olemasolevaid riigi tasandi riskianalüüse ja teisi riigi tasandi strateegilisi dokumente. Planeering koostati tihedas koostöös erinevate poolte ja huvigruppidega. Planeeringule andsid peamise sisendi maavanema poolt moodustatud töörühmad, kaasatud eksperdid, Lääne- Virumaa kohalikud omavalitsused ning ministeeriumid ja nende hallatavad asutused. Planeerimisprotsessi käigus korraldati töökoosolekuid ning arutelusid. Planeeringuga samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames hinnati kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Planeering koosneb tekstiosast ehk seletuskirjast ning kolmest põhijoonisest („Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“, „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ ja „Kergliiklusteed ja puhkealad“), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku koos maakonnaplaneeringu elluviimise kava ja lisadega. Maakonnaplaneeringu juurde kuulub 13 lisa, mille hulgas on näiteks maakonna ruumilise arengu analüüs, planeeringu KSH aruanne, maakonnaplaneeringu elluviimise kava, varem kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute lahendused, mille suhtes uut menetlust läbi ei viidud ja muud alusdokumendid, millele maakonnaplaneeringu lahendus tugineb. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneeringu koostas ning selle koostamist korraldas Lääne-Viru Maavalitsus. KSH läbiviija oli AS Kobras (registrikood 10171636, Riia 35, Tartu). Maakonna haldusjaotuse ja piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise ajal Lääne-Viru maakonnaplaneeringu põhilahenduse koostamine jäi perioodi 2013-2016, seega hõlmab planeering haldusreformi eelset Lääne-Viru maakonna territooriumi (joonis 1), kajastamata haldusreformi eelselt Ida-Viru maakonna koosseisu kuulunud Aseri valda (joonis 2). Joonis 1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu koostamise ajal kehtinud haldusjaotus (22.12.2016 seisuga). Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 2 kohaselt toimusid 2017. aasta oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning haldusreformi seaduse § 2 lg 4 ning § 4 lg 2 kohaselt algatati kohalike omavalitsuste ühinemised, sh piiride muudatused. Kui enne kohalike omavalitsuste volikogude valimisi oli Lääne-Virumaal 15 kohalikku omavalitsust (Vihula, Haljala, Viru-Nigula, Sõmeru, Kadrina, Rakvere, Rägavere, Tapa, Vinni, Tamsalu, Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere vald ning Kunda ja Rakvere linn - joonis 1), siis 2017. aasta valimiste tulemusel muutus Lääne-Virumaa haldusterritoriaalne koosseis Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 26 § 1 ja § 4 jõustumisega: 1. Haljala ja Vihula vallad ühinesid Haljala vallaks 25.10.2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Haljala valla koosseisu (joonis 2). 2. Rakvere ja Sõmeru vallad ühinesid Rakvere vallaks 21.10.2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Rakvere valla koosseisu (joonis 2). 3. Tamsalu ja Tapa vallad ühinesid Tapa vallaks 21.10.2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Tapa valla koosseisu (joonis 2). 4. Laekvere, Vinni ja Rägavere vallad ühinesid Vinni vallaks 25.10.2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Vinni valla koosseisu (joonis 2). 5. Aseri vald, Kunda linn ja Viru-Nigula vald ühinesid Viru-Nigula vallaks 21.10.2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Viru-Nigula valla koosseisu (joonis 2). 6. Väike-Maarja ja Rakke vallad ühinesid Väike-Maarja vallaks 03.11.2017 ja kuuluvad oma territooriumiga Väike-Maarja koosseisu (joonis 2). Eelnevalt kirjeldatud protsessi käigus muutus 21.10.2017 ka maakonnapiir Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 10 § 2 ja § 5 jõustumisega. Selle tulemusel liitus Ida- Virumaal paiknenud Aseri vald (joonisel 2 viirutatud ala) Lääne-Virumaa omavalitsustega (Viru-Nigula vald ja Kunda linn), moodustades uue Viru-Nigula valla, mis jäi Lääne-Viru maakonna koosseisu (joonis 2). Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ on kasutusel endisaegsed valdade nimed: Vihula, Haljala, Viru-Nigula, Sõmeru, Kadrina, Rakvere, Rägavere, Tapa, Vinni, Tamsalu, Väike- Maarja, Rakke ja Laekvere vald ning Kunda ja Rakvere linn. Kuna Aseri vald kuulus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ koostamise ajal Ida- Virumaa koosseisu, siis jäävad käesoleva käskkirja kehtestamisega Viru-Nigula vallas, endise Aseri valla territooriumi osas kehtima Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu 2030+ suunised ja tingimused (joonis 2). Seega tuleb edaspidi Viru-Nigula vallas, endise Aseri valla territooriumi osas (joonisel 2 viirutatud ala), ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel ning üldplaneeringu koostamisel aluseks võtta Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Joonis 2. Haldusreformi käigus toimunud piirimuudatused Lääne-Viru maakonnas: Aseri valla (viirutatud ala) liitumine Lääne-Virumaaga. II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Vabariigi Valitsus tegi 18.07.2013 (muudetud 27.09.2015 korraldusega nr 405) korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ maavanematele ülesandeks korraldada planeeringute koostamine kogu maakonna territooriumil koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu (edaspidi planeering) keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Lääne-Viru maavanema poolt 30.07.2013 korraldusega nr 1-1/2013/543. Vastav teave ilmus Ametlikes Teadaannetes, ajalehe Virumaa Teataja 13.08.2013 väljaandes, samuti Lääne-Viru Maavalitsuse ja Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Alates 01.07.2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus. Kuna planeering algatati enne seda, siis tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (RT I, 13.03.2014, 97). Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sisalduvaid menetlusnõudeid. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 24.04 - 08.05.2014, avalik arutelu oli 13.05.2014 Lääne-Viru maavalitsuses. Avalikkust teavitati sellest ajalehe Virumaa Teataja 23.04.2014 väljaandes, Ametlikes teadaannetes ja Lääne-Viru Maavalitsuse veebilehel. Keskkonnaamet kiitis KSH programmi heaks 10.06.2014. Lääne-Viru maavanem korraldas 11. - 24.01.2016 maakonnaplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku. Planeeringuga oli võimalik tutvuda Lääne-Viru Maavalitsuses ja selle veebilehel. Eskiislahendusele esitasid oma ettepanekuid kaks eraisikut ning viis ametkonda: Järva Maavalitsus, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium, Maa-amet ja Maanteeamet. Asjakohased ja planeeringu detailsusastet arvestavad ettepanekud viidi maakonnaplaneeringusse sisse. Teiste ettepanekute osas anti maavalitsuse poolsed seisukohad ja selgitused, miks neid planeeringulahenduses ei arvestatud. Eskiislahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimus 28.01.2016 Lääne-Viru Maavalitsuses. Lääne-Viru maavanem esitas maakonnaplaneeringulahenduse puudutatud kohalikele omavalitsustele ja valitsusasutustele ning nende hallatavatele riigiasutustele kooskõlastamiseks 05.04.2016. Maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Rägavere Vallavalitsus, Kadrina Vallavolikogu, Rakke Vallavolikogu, Vinni Vallavolikogu, Laekvere Vallavolikogu, Tamsalu Vallavalitsus, Vihula Vallavolikogu, Haljala Vallavolikogu, Ida-Viru Maavalitsus, Järva Maavalitsus, Jõgeva Maavalitsus, Terviseamet, Põllumajandusamet, Lennuamet, Päästeamet. Planeeringulahenduse kooskõlastasid märkustega/tingimustega Väike-Maarja Vallavolikogu, Sõmeru Vallavolikogu, Tapa Vallavolikogu, Harju Maavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maaeluministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet. Planeeringut ei kooskõlastanud Maanteeamet, Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Täiendavalt esitati maakonnaplaneering Maanteeametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kooskõlastamiseks 05.06.2016 kirjaga nr 12-3/16-1233-1 ja Maa-ametile kirjaga nr 12-3/16-1234-1. Maakonnaplaneeringule andis kooskõlastuse Maa- amet ja Maanteeamet koos ettepanekutega. Täiendavale kooskõlastamise taotlusele jättis vastamata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt PlanS § 17 lg 5 ja EhSRS § 1 lg 1 alusel loetakse planeering kooskõlastatuks Rakvere Linnavalitsusega, Kunda Linnavalitsusega, Rakvere Vallavalitsusega, Viru-Nigula Vallavalitsusega ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Eelnevast tulenevalt on planeeringul olemas seadusest tulenevad vajalikud kooskõlastused kõigi osapooltega. Planeeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Lääne-Viru maavanem võttis maakonnaplaneeringu vastu 12.09.2016 korraldusega nr 1-1/16- 792 ning suunas selle avalikule väljapanekule. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (KSH) avalik väljapanek toimus 26.09. - 23.10.2016. Teave sellest ilmus ajalehe Virumaa Teataja 15.09.2016 väljaandes, samuti Lääne-Viru Maavalitsuse ja Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel. Planeeringumaterjalid olid kättesaadavad Lääne-Viru Maavalitsuse ja Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel ning paberil. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku ajal era- ja juriidiliste isikute poolt vastuväiteid ega ettepanekuid planeeringu kohta ei esitatud. Maakonnaplaneeringu kohta esitasid täiendavaid ettepanekuid ametiasutused, kellega juba varasemalt maavalitsus planeeringu koostamisel koostööd tegi ning kellega tuli maakonnaplaneering kooskõlastada: Sõmeru Vallavalitsuselt, Järva Maavalitsuselt, Kaitseministeeriumilt, Päästeametilt ja Maa- ametilt. Järva Maavalitsus tegi ettepaneku korrigeerida maakonnaplaneeringu Joonisel 2: Väärtused, konfliktid, riigikaitse, väärtuslike maastike piire. Kaitseministeerium tegi ettepaneku korrigeerida seletuskirja erinevate peatükkide sõnalisi ebatäpsusi. Maa-amet tegi ettepaneku arvestada maavaravaru kasutustingimuste seadmisel MaaPS § 62 sätetega. Samuti paluti korrigeerida Joonis 2: Väärtused, konfliktid, riigikaitse ning Lisa 10 Olemasolev olukord – Joonis: Kaitsealad, taristu, maardlad ning lisaks paluti korrigeerida KSH aruande peatükki, mis puudutab maardlate ja maavarade temaatikat. Päästeamet tegi ettepaneku korrigeerida seletuskirja sõnastust, mis puudutab maanteetransporti ning KSH aruannet, lisamaks juurde viite Maa-ameti geoportaalile. Sõmeru Vallavalitsus tegi ettepaneku korrigeerida seletuskirjas keskuste võrgustiku, ettevõtlusalade ja maavarade peatükke. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ avalik arutelu toimus 08.11.2016 Lääne-Viru Maavalitsuses. Avalikul arutelul täiendavaid ettepanekuid ei esitatud. Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutega on maakonnaplaneeringu koostamisel osaliselt arvestatud ning täiendusettepanekud planeeringu põhilahenduse osas sisulisi muudatusi kaasa ei toonud, samuti ei jäänud üles ühtegi planeeringuvaidlust. Keskkonnaamet kiitis Lääne-Viru maakonnaplaneeringu KSH aruande heaks 29.11.2016 kirjaga nr 6-5/16/312-2. Maakonnaplaneeringu seletuskiri ja KSH aruanne on vastavalt Keskkonnaameti märkustele täiendatud. Hindamise tulemusi on arvestatud maakonnaplaneeringu koostamisel. Lisaks on planeeringu koostamisel arvestatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud eesmärgiga, olemasolevate riigi tasandi riskianalüüsidega ning teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentidega. Maakonnaplaneeringu täiendav avalikustamine Lääne-Viru maavanem esitas 22.12.2016 kirjaga nr 12-3/16-2135-1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks. Rahandusministeerium tutvus planeeringuga ning tegi ettepanekud täiendada toimepiirkondade käsitlust ning hõlmata põhilahendusse maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna rannikualade“ põhiteesid. Vastavalt Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusele lõpetasid alates 01.01.2018 tegevuse kõik maavalitsused ning nende senised ülesanded anti üle teistele, selleks määratud riigiasutustele või kohalikele omavalitsustele. Vastavalt Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõikele 1 võttis Lääne-Viru maakonnaplaneeringu koostamise ja menetlemise üle Rahandusministeerium. 2018. aastal täiendas Rahandusministeerium Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja: täpsustas toimepiirkondade käsitlust ja hõlmas põhilahendusse maakonnaplaneeringu „Lääne- Viru maakonna rannikualade“ põhiteesid. 06.11 – 06.12.2018 toimus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ täiendav avalik väljapanek, mille käigus tutvustati avalikkusele täiustatud planeeringulahendust. Täiendava avaliku väljapaneku käigus esitasid oma ettepanekud Lennuamet, Muinsuskaitseamet, Väike-Maarja Vallavalitsus ning eraisikud Alar Teras ja Kuno Rooba. Lennuamet palus korrigeerida kõrguspiirangute tingimuse sõnastust ning lisada viite Maa- ameti geoportaalile. Muinsuskaitseamet palus täpsustada planeeringus esitatud tingimuste sõnastust ning Joonist 2: Väärtused, konfliktid, riigikaitse. Väike-Maarja Vallavalitsus palus ajakohastada kergliiklusteedega seonduvat infot ning täpsustada maakonnaplaneeringu Lisa 1 „Maakonna ruumilise arengu analüüs“ teksti. Eraisik Alar Teras palus lisada seletuskirja viite, mille alusel planeeritakse Tapa lähiharjutusala ning ettepaneku, mitte planeerida riigimaantee Pärnu – Rakvere - Sõmeru Tapa linna ümbersõitu Tapa linnas Laane tänava joonele. Eraisik Kuno Rooba tegi ettepaneku muuta Tapa ümbersõidu asukohta ning mitte kavandada Tapa lähiharjutusala ja selle perspektiivset laiendust väärtuslikule põllumaale. Lisaks tegi Kuno Rooba ettepaneku, et maakonnaplaneering seaks Tapa valla üldplaneeringule tingimused, mille kohaselt tuleks Tapa valla üldplaneeringuga täpsustada Tapa lähiharjutusala kasutajad ning töötatakse välja leevendusmeetmed lähiharjutusalalt lähtuva müra ja muu reostuse vähendamiseks. 13.12.2018 toimus Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse osakonna Lääne-Viru talituses Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ avalik arutelu. Avaliku arutelu käigus leidsid erinevad osapooled, et Tapa ümbersõidu käsitlus Laane tänava täpsusastmega, pole maakonnaplaneeringu detailsusastet arvestades asjakohane. Seega otsustati maakonnaplaneeringu koostajate poolt Tapa ümbersõitu tähistav asukoht muuta, Joonisel 1: Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu, perspektiivseks vajaduseks, st maakonnaplaneeringus märgitakse ümbersõidu vajadus, kuid jäetakse täpsustamata selle detailne asukoht, mis pannakse edaspidi paika üldplaneeringu või ehitamise aluseks oleva planeeringuga. Leppemärgi muutmise ja seletuskirja täpsustamise osas palus Rahandusministeerium täiendavat kooskõlastust Maanteeametilt. 14.01.2019 andis Maanteeamet kirjaga nr 15- 2/18/50881-5 kooskõlastuse Tapa ümbersõidu osas tehtud muudatustele nii seletuskirjas kui ka Joonisel 1: Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu. Alar Terase teise ettepanekuga Rahandusministeerium ei arvestanud, andes selles osas ka põhjaliku selgituse ning maakonnaplaneeringusse ei lisatud viidet, mis viitaks, et mille alusel planeeritakse Tapa lähiharjutusala. Samuti ei arvestatud Kuno Rooba ettepanekuga, mille kohaselt palutakse Tapa lähiharjutusala ja selle perspektiivset laiendust mitte kavandada väärtuslikule põllumaale. Ka selles osas andis Rahandusministeerium oma põhjendatud selgituse. Osaliselt arvestati Kuno Rooba ettepanekuga, et maakonnaplaneering seaks Tapa valla üldplaneeringule tingimused, mille kohaselt tuleks Tapa valla üldplaneeringuga täpsustada Tapa lähiharjutusala kasutajad ning töötatakse välja leevendusmeetmed lähiharjutusalalt lähtuva müra ja muu reostuse vähendamiseks. Kuno Rooba ja Alar Teras nõustusid Tapa ümbersõitu puudutavate muudatustega. Muude muudatuste või mitte muutmise ja nende selgituste osas jäid nad mitte nõustuvale seisukohale. Avaliku väljapaneku tulemusel on arvestatud täielikult Lennuameti ja Muinsuskaitseameti parandusettepanekutega ning osaliselt Väike-Maarja Vallavalitsuse ettepanekutega. Arvestamata jäeti Väike-Maarja Vallavalitsuse ettepanekuga, millega sooviti haldusreformi eelsete kohalike omavalitsuste nimede muutmist haldusreformi järgsete nimede vastu. Kuna Lääne-Viru maakonnaplaneeringut koostati halduspiiride üleselt ning planeeringu seletuskirjas on ära kirjeldatud haldusreformi käigus toiminud muudatused, siis ei pidanud Rahandusministeerium vajalikuks haldusreformi ellsete omavalitsuste nimede asendamist praeguste nimede vastu. Arvestades, et PlanS-s regulatsioon muutus planeeringu koostamise ajal (01.01.2018 jõustunud PlanS muudatuste kohaselt ei ole maakonnaplaneeringu heakskiitmine enam vajalik ning enne 01.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringud kehtestab riigihalduse minister), ei ole Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamiseks järelevalvaja heakskiidu saamine enam nõutav. III MAAKONNAPLANEERINGU SEOS TEISTE PLANEERINGUTEGA Planeeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse 29.05.2000 korraldusega nr 134 kehtestatud „Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+“ ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 18.06.2006 korraldusega nr 114), „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ (kehtestatud 14.09.2009 korraldusega nr 151). Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (kehtestatud 14.12.2011 korraldusega nr 258) ja teemaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“ (kehtestatud 02.07.2015 korraldusega nr 1-1/15-668) tingimused on Lääne-Viru maakonnaplaneeringusse 2030+ muutmata kujul sisse viidud, ilma täiendavat menetlust ja arutelu avamata ning mõlema planeeringu põhilahendused jäävad kehtima maakonnaplaneeringu lisadena. IV KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED Käskkiri kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõige 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1, § 11 lõikega 3 ja 5 ja § 13 lõikega 1, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 – 4 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. V OTSUS 1. Kehtestan Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lisatud kujul; 2. Tunnistan kehtetuks Lääne-Viru maavanema 29.05.2000 korralduse nr 134 „Maakonnaplaneering 2010+“, 18.06.2006 korralduse nr 114 „Lääne-Viru maakonnaplaneeringu „Asustust ja maakaasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestamine“, 14.09.2009 korralduse nr 151 „Lääne-Viru maakonnaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015“ kehtestamine“; 14.12.2011 korralduse nr 258 "Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ kehtestamine“ ja 02.07.2015 korralduse nr 1-1/15-668 „Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2010+ teemaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna jalg- ja jalgrattateed“ kehtestamine“. 3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne-Viru talituses, aadressil F.R Kreutzwaldi 5, Rakvere, samuti veebiaadressil http://maakonnaplaneering.ee/kehtiv- maakonnaplaneering6; 4. Teen käesolev käskkirja koos maakonnaplaneeringuga teatavaks Haljala Vallavalitsusele, Kadrina Vallavalitsusele, Rakvere Linnavalitsusele, Rakvere Vallavalitsusele, Tapa Vallavalitsusele, Vinni Vallavalitsusele, Viru-Nigula Vallavalitsusele, Väike-Maarja Vallavalitsusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile, Veeteede Ametile, Lennuametile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Keskkonnaagentuurile,  Riigimetsa Majandamise Keskusele, Keskkonnainspektsioonile, Alar Terasele ja Kuno Roobal seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 5. Avaldada teated planeeringu kehtestamisest 14 päeva jooksul kehtestamise päevast arvates ajalehes Virumaa Teataja, Ametlikes Teadaannetes ning veebilehel http://maakonnaplaneering.ee/kehtiv-maakonnaplaneering6; VI VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teema- ja osaplaneeringute ning olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavaliku ja riiklikult tähtsa ehitise planeeringute sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister