Kiri

TEADUSNÕUKOGU OTSUS 17.07.2018 nr 18-4 Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuringu aruande kinnitamine Eesti Geoloogiateenistuse 30.01.2018 käskkirja nr 9 alusel otsustab Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõukogu: 1. Kinnitada Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuringu aruanne. 2. Teadusnõukogu otsus jõustub vastuvõtmisest. (allkirjastatud digitaalselt) Alvar Soesoo Direktor/Teadusnõukogu esimees  Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring Eesti Geoloogiateenistus  KINNITATUD Eesti Geoloogiateenistuse Teadusnõukogu otsusega nr 4 Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring Sten Suuroja PhD Anu Veski MSc Kalle Suuroja PhD Töögrupi juht Sten Suuroja Eesti Geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo RAKVERE 2018 Annotatsioon Sten Suuroja, Anu Veski, Kalle Suuroja. Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere, 2018. Seoses planeeritavate süvendustöödega tehti Veeteede Ameti tellimusel Hundipea sadama akvatooriumil (Lume 9, Tallinn) põhjasetete ökoloogilise seisundi uuring. Sadamaalalt võeti viiest setteläbilõikest 12 proovi raskemetallide ning üldnaftaproduktide sisalduste määramiseks. Uuringutööde tulemusena selgus, et sadama põhjaosas on setted reostunud kuni pehmete setete lamamini. Enamike raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldus ületab selles kihis sihtarvu ja elumaa piirarvu. Kõigis proovides on reostuse määr väiksem tööstusmaale seatud piirarvust. Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 6 1. Uuringu metoodika.......................................................................................................................... 7 1.1. Geodeetiline süsteem ja asukoha määrangud .................................................................... 7 1.2. Proovide võtmine ................................................................................................................ 7 1.3. Laboratoorsed määrangud .................................................................................................. 9 2. Saasteainete sisaldus................................................................................................................. 10 Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 15 Kasutatud materjalid ......................................................................................................................... 16 Graafiline lisa 1. Sissejuhatus Eesti Geoloogiateenistus (EGT) tegi Veeteede Ameti tellimisel põhjasetete reostusnäitajate uuringu Hundipea sadamas. Töö eesmärgiks on Hundipea sadama põhjasetete reostusnäitajate vertikaalne uuring süvendatavas alas. Uuring tehti muuhulgas kohtades, kus 2016. aastal teostatud uuringuga (Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete eksperthinnang. Tallinn, 2016) tuvastati setete pindmise kihi (0,5 m) reostus üle elumaa piirarvu (punktides HP-2016-2; HP-2016-8; HP-2016-9 ja HP-2016-14). Uuring tehti vertikaalsuunal pudedates setetes kuni lamamini, milles visuaalselt reostust ei tuvastatud. Setteläbilõigetest võeti proovid reostunud setete ulatuse määramiseks 0,5 m intervalliga vaomeetodil. Laboratoorselt määrati proovides üldnaftaproduktide ja raskemetallide (Cr, Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Ni) sisaldused. Laboratoorsete analüüside tulemuste alusel määrati reostunud setete (sisaldused üle elumaa piirarvu) levik. Välitööd tehti 8. ja 13. juunil uurimispaadilt. Meretööde ajal oli veetaseme kõrgus vastavalt -14 ja 1 cm keskmisest (EH2000). Sadamaalalt võeti viiest setteläbilõikest 12 proovi laboratoorseteks määranguteks (tabel 1.2.1). Aruanne on koostatud MS Office tarkvaraga Word. Graafiliste plaanide koostamiseks kasutati GIS tarkvara ArcGIS ver 10.6.1. 6 | Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring 1. Uuringu metoodika 1.1. Geodeetiline süsteem ja asukoha määrangud Aruande koostamisel kasutati tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi L-EST97, mille koordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest, kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilist konformsest kaardiprojektsiooni LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80. Kõrgussüsteemina kasutati Euroopa vertikaalset referentssüsteemi (EVRS) EH2000 (lähtenivoo Amsterdami null). Vanemate andmete üleviimisel kõrgussüsteemilt BK77 Euroopa kõrgussüsteemile lisati absoluutsetele kõrgusväärtustele uuringupiirkonnas 21 cm. Eesti geoidi mudel on ESTGEOID2011. See ühtib gravimeetrilise geoidi mudeliga GRAV-GEOID2011, mida on korrigeeritud riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi punktide EUREF-EST97 ellipsoidaalsete ja EH2000 normaalkõrguste väärtuste põhjal. Asukoha määranguteks kasutati RTK-GPS GNSS seadet Trimble R8. GNSS ehk globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi püsijaamade võrgustikuna kasutati Maa-ameti püsijaamade võrku ESTPOS (Mustamäe püsijaam). Kasutatud meetod annab asukoha määramise täpsuseks ca 1–3 cm (8 mm + 0,5 ppm RMS) horisontaal- ja 1–5 cm (15 mm + 0,5 ppm RMS) vertikaalsuunal. 1.2. Proovide võtmine Setteläbilõiked võeti sadama alalt käsipuuriga uurimispaadilt. Proovide võtmiseks setteläbilõikest kasutati Eijkelkamp settepuuri. Proovivõtupunktide valimisel lähtuti andmete võrreldavuse huvides 2008. a tehtud uuringu käigus võetud proovide asukohtadest. Vastavalt lähteülesandele võeti proovid 0,5 m intervalliga vaomeetodil viiest uuringupunktist. Proovid võeti setteläbilõikes pehmetest setetest kuni lamamini (maksimaalselt kuni 1,5 meetri sügavuseni). Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring| 7 Joonis 1.2.1. Proovivõtukohad Hundipea sadamas. Tabel 1.2.1. Proovivõtupunktide koordinaadid Hundipea sadama akvatooriumil. Proovi nr x_L-EST y_L-EST Merepõhja Proovimise sete sügavus instrument (m) HP-2018-03 6591530 540809 7.3 settepuur must muda nafta reostusega HP-2018-09 6591502 540773 5.55 settepuur must muda nafta reostusega HP-2018-10 6591488 540750 6.1 settepuur must muda nafta reostusega HP-2018-11 6591470 540820 6.1 settepuur must muda nafta reostusega HP-2018-12 6591483 540873 6.2 settepuur must muda nafta reostusega 8 | Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring Foto 1.2.1. Setteläbilõike võtmine Eijkelkamp settepuuriga. Läbilõige interavallist 0,5–1,0 m. 1.3. Laboratoorsed määrangud Raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldus määrati OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis (akrediteerimistunnistus nr. L093, välja antud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 20.06.2007). Raskemetallidest määrati kaadmiumi, kroomi, vase, elavhõbeda, nikli, plii ja tsingi sisaldus. Looduslikud proovid homogeniseeriti segamise teel. Üks osa proovist kuivatati ja peenendati raskemetallide määramiseks, teisest osast määrati naftaproduktide sisaldus. Kaadmium, kroom, vask, plii, nikkel ja tsink määrati kuningveetõmmises AAS-leegiga (standard nr-155-xc). Elavhõbeda sisaldus määrati gaasianalüsaatoris (standard STT-7). Kasutatud meetodid annavad määramise alampiiriks: kroomil 4 mg/kg; kaadmiumil – 0,4 mg/kg; vasel – 2 mg/kg; elavhõbedal 0,001 mg/kg; pliil – 3000 µg/kg; tsingil – 2 mg/kg ja niklil – 3 mg/kg. Naftaproduktide määramiseks ekstraheeriti looduslikud proovid heksaanis ning nende sisaldused määrati kaalanalüüsiga. Naftaproduktide määramisel kasutatud meetodi alampiiriks on 17 mg/kg. Saasteainete hindamiseks teisaldatavas pinnases on arvestatud tinglikult keskkonnaministri 11. augusti 2010. aasta määruses nr. 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” toodud piirväärtustega, kuna meresetete jaoks ei ole piirväärtusi kehtestatud. Määruses on ohtlike ainete normatiivideks võetud piirarv ning sihtarv. Piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse korral on pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Sihtarv on pinnase või põhjavee ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või väiksema väärtuse korral on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring| 9 Plii sisalduste hindamisel arvestati piirnormidega, mis on kehtestatud määrusega nr 77 (Keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“ § 3 lg 1) keskkonna kvaliteedi piirväärtustele põhjasetetes. 2. Saasteainete sisaldus Kaadmiumi (Cd) sisaldus (tabel 2.1) ületab kehtestatud sihtarvu (1 mg/kg) enamikes võetud proovides. Ülemises intervallis (0–50 cm) ületavad Cd sisaldused sihtarvu kõigis proovides va proov HP-2018-03. Keskmises intervallis (50–100 cm) ei ületa sihtarvu vaid proov HP-2018-10. Alumises intervallis (100–150) ei ületa Cd sisaldused sihtarvu kahes proovis (HP-2018-09 ja HP-2018-12), ületab aga proovis HP-2018-11. Kroomi (Cr) sisaldus jääb enamikes proovides allapoole kehtestatud sihtarvu (100 mg/kg). Sisaldus ületab sihtarvu ülemises ja keskmises intervallis vaid ühes proovis (vastavalt HP-2018-09 ja HP-2018- 11). Alumises intervallis jäävad sisaldused kõigis proovides kehtestatud sihtarvust allapoole. Vase (Cu) sisaldus ületab kehtestatud sihtarvu (100 mg/kg) enamikes võetud proovides. Ülemises intervallis ei ületa see sihtarvu vaid proovis HP-2018-03. Kahes proovis, HP-2018-09 ja HP-2018-12, ületab see elumaa piirarvu (150 mg/kg). Keskmises intervallis ei ületa Cu sisaldus sihtarvu vaid proovis HP-2018-10. Elumaa piirarvu ületavad keskmises intervallis kaks proovi (HP-2018-11 ja HP- 2018-12). Alumises intervallis ületab Cu sisaldus sihtarvu proovis HP-2018-11. Elavhõbeda (Hg) sisaldused ületavad kehtestatud sihtarvu (0,5 mg/kg) ülemises intervallis kahes proovis HP-2018-10 ja HP-2018-12, keskmises intervallis samuti kahes proovis HP-2018-11 ja HP- 2018-12. Alumises intervallis jäävad Hg sisaldused enamasti allapoole kehtestatud sihtarvu, kõrgemad on need vaid ühes proovis (HP-2018-11). Nikli (Ni) sisaldus jääb enamikes proovides alla kehtestatud sihtarvu (50 mg/kg). Vaid proovivõtupunktis HP-2018-11 ületab see keskmises intervallis kehtestatud sihtarvu. Plii (Pb) sisaldus ületab enamikes proovides kehtestatud sihtarvu (53400 µg/kg). Vaid proovivõtupunktis HP-2018-09 jääb sisaldus alumises intervallis alla kehtestatud sihtarvu. Tsingi (Zn) sisaldused ületavad enamasti kehtestatud sihtarvu (200 mg/kg), vaid ülemises intervallis jääb see alla sihtarvu proovipunktis HP-2018-03. Alumises intervallis ei ületa Zn sisaldused sihtarvu proovides HP-2018-09 ja HP-2018-12. Proovis HP-2018-12 ületavad sisaldused elumaa piirarvu ülemises ja keskmises intervallis. Üldnaftaproduktide sisaldus ületab enamasti kehtestatud sihtarvu (100 mg/kg). Ülemises kihis ületab naftaproduktide sisaldus elumaa piirarvu kolmes punktis (HP-2018-09, HP-2018-10 ja HP-2018-12). 10 | Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring Keskmises kihis ületab naftaproduktide sisaldus elumaa piirarvu proovides HP-2018-09, HP-2018-11 ja HP-2018-12. Alumises kihis ületab sisaldus elumaa piirarvu proovis HP-2018-11. Tabel 2.1. Raskemetallide ja naftaproduktide sisaldused. Cd Cr Cu Hg Ni Pb Zn nafta Proovi nr mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg µg/kg mg/kg mg/kg HP-2018-3 0.600 39.9 90.5 0.253 23.1 240000 197 167 HP-2018-9a 11.6 117 181 0.398 43.8 129000 439 1506 HP-2018-9b 8.45 97.4 134 0.309 23.1 113000 325 3333 HP-2018-9c <0,400 12.4 13.5 0.018 15.2 10000 24.5 44 HP-2018-10a 6.26 88.3 124 0.895 32.2 254000 346 1436 HP-2018-10b <0,400 18.3 36.2 0.391 16.1 80000 75.4 347 HP-2018-11a 2.31 62.5 130 0.208 25.6 127000 298 44 HP-2018-11b 11.4 120 203 0.976 52.3 234000 482 1436 HP-2018-11d 1.78 61.5 127 1.57 34.3 320000 338 3234 HP-2018-12a 4.52 92.8 212 1.59 28.0 743000 591 1358 HP-2018-12b 1.97 73.3 184 1.35 33.4 92000 507 1661 HP-2018-12c <0,400 30.1 29.2 0.243 25.4 69000 102 43 Määrangute alumine piir 0.4 4.0 2.0 0.001 3.0 3000 2.0 17 Sihtarv* 1 100 100 0.5 50 53400 200 100 Elumaa piirarv 5 300 150 2 150 - 500 500 Tööstusmaa piirarv 20 800 500 10 500 - 1500 5000 *plii puhul on arvestatud kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid põhjasetetes (Keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77). Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring| 11 Joonis 2.1. Cd, Cr ja Cu sisaldused intervalliti: roheline – sisaldused alla kehtestatud sihtarvu; kollane – sisaldused üle kehtestatud sihtarvu ja alla elumaa piirarvu; tumekollane – sisaldused üle elumaa piirarvu ja alla tööstusmaa piirarvu. 12 | Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring Joonis 2.2. Hg, Ni ja Pb sisaldused intervalliti: roheline – sisaldused alla kehtestatud sihtarvu; kollane – sisaldused üle kehtestatud sihtarvu ja alla elumaa piirarvu. Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring| 13 Joonis 2.3. Zn ja naftaproduktide sisaldused intervalliti: roheline – sisaldused alla kehtestatud sihtarvu; kollane – sisaldused üle kehtestatud sihtarvu ja alla elumaa piirarvu; tumekollane – sisaldused üle elumaa piirarvu ja alla tööstusmaa piirarvu. 14 | Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring  Kokkuvõte Hundipea sadama territooriumi põhjaosas moodustavad põhjasetete ülemise kihi peeneteralised merelised setted: orgaanikat sisaldavad peliitsed-aleuriitsed mudad. Uuringus saadud tulemused näitavad, et Hundipea akvatooriumil ulatub reostus üldjuhul kuni pehmete setete lamamini. Setted on reostunud enam kui 1,5 m ulatuses. Cd puhul ületavad kõik pehmetest setetest võetud proovide sisaldused kehtestatud sihtarvu. Cu sisaldused pindmises ja keskmises kihis ületavad sihtarvu ja/või elamumaa piirarvu. Plii sisaldused ületavad enamasti kõigis proovivõtupunktides (va HP-2018-9c) kehtestatud saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid. Zn sisaldused pehmetes setetes ületavad enamasti sihtarvu ning ühes setteläbilõikes (HP-2018-12) ka elumaa piirarvu. Naftaproduktide sisaldused ületavad pehmetes setetes enamasti elumaa piirarvu, vaid proovis HP-2018-11a jääb sisaldus allapoole kehtestatud sihtarvu. Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring| 15  Kasutatud materjalid Sten Suuroja, Siim Nirgi. Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete eksperthinnang. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2016. Suuroja, S. ja Talpas, A. Hundipea sadama merepõhja uuring. Eesti Geoloogiakeskus, geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakond. Tallinn, 2008 (Eesti Geoloogiafond, Veeteede Amet). IPT Projektijuhtimine 0Ü. Töö nr. 02-10-0191. Hundipea sadama basseini põhja puhastustööd. 15. Tallinn, 12.august 2002. EstKONSULT töö nr. 354: Hundipea sadama kaide nr. 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine. 16 | Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring  Asendiskeem Uuringu parameetrid E E 0" 0" 4' 5' Koord inaatsüste e m :L- EST 97 22° 22° E E 0" 0" 1)lõunapool ne l õik e paral leel BS=58°00' N 0' 0' 23° 22° 2)põhjapool ne l õik e paral leel BN=59°20' S 3)te l gm e rid iaan L0=24°00' E 4)k oord inaatid e algpunk ti ge od e e til ise d k oord inaad id : B0=57°31' 03.19415”N 58° 26' 45" N 58° 30' 0"N L0=24°00' E 5)k oord inaatid e algpunk ti tasapinnal ise d ristk oord inaad id : x0=6375000m ,y 0=500000m R e fe re ntse l l ipsoid GR S80 Kõrgussüste e m : Euroopave rtik aal ne re fe re ntssüste e m EH2000 (lähte nivoo Am ste rd am i nul l ) Asuk oham äärangud : R T K- GPSGNSS( T rim bl e R 8)võrgupõhine m õõtm ine 0 ± 10 20m ! HP- 2018- 03 Asuk oham ääram istäpsus: Horisontaal Ve rtik aal ne -8m m +0, 5ppm R MS ne -15m m +ppm R MS Me re uuringud :juuni 2018 Uurim isalus:Ee sti Ge ol oogiate e nistuse väik e l ae v Legend Sam asügavusjoone d VT Aand m e te l ! HP- 2018- 01Proovivõtupunk tjase l l e num be r HP- 2018- 09 ! HP- 2018- 02 ! HP- 2018- 10 58° 26' 30" N HP- 201 !8- 01 HP- 04HP- 2018- 2018- 12 Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring ! HP- 2018- 06 HP- 2018- 07 ! ! ! ! Graafil ine l isa1 HP- 2018- 05 Faktilise andmestiku kaart HP- 2018- 11 ! ! Horisontaal ne m õõtk ava:1: 750 Te l l ija: T e ostus: 15- 07- 2018 Koostajad Ste n Suuroja,Anu Ve sk i Lay out Anu Ve sk i  Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal Eesti Geoloogiateenistus  KINNITATUD Eesti Geoloogiateenistuse Teadusnõukogu otsusega nr 7 Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal Sten Suuroja PhD Anu Veski MSc Siim Nirgi MSc Töögrupi juht Sten Suuroja Eesti Geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo RAKVERE 2018 Annotatsioon Sten Suuroja, Anu Veski, Siim Nirgi. Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere, 2018. Seoses planeeritavate süvendustöödega tehti AS Merko Ehitus Eesti tellimusel Hundipea sadama akvatooriumil (Lume 9, Tallinn) põhjasetete reostusnäitajate uuring. Sadamaalalt võeti 15-st setteläbilõikest 43 proovi raskemetallide ning üldnaftaproduktide sisalduste määramiseks. Uuringutööde tulemusena selgus, et reostus on koondunud uuritava ala keskossa, setted on reostunud kuni pehmete setete lamamini, kuid sügavuti reostus väheneb. Enamike raskemetallide sisaldused ületavad kehtestatud sihtarvu, kuid jäävad allapoole elumaa ja tööstusmaa piirarvu. Samas on vase, kaadmiumi ja üldnaftaproduktide sisaldused mõnedes proovides lubatud elumaa piirarvust kõrgemad. Kõigis proovides (v.a HP-18-13c) on reostuse määr väiksem tööstusmaale seatud piirarvust. Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 6 1. Uuringu metoodika.......................................................................................................................... 7 1.1. Geodeetiline süsteem ja asukoha määrangud .................................................................... 7 1.2. Proovide võtmine ................................................................................................................ 7 1.3. Laboratoorsed määrangud ................................................................................................ 10 2. Saasteainete sisaldus................................................................................................................. 11 Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 17 Kasutatud materjalid ......................................................................................................................... 18 Graafiline lisa 1. Sissejuhatus Eesti Geoloogiateenistus (EGT) tegi AS Merko Ehitus Eesti tellimisel põhjasetete reostusnäitajate täiendava uuringu Hundipea sadamas. Töö eesmärgiks on Hundipea sadama põhjasetete reostusnäitajate täpsustav uuring süvendatavas alas. Uuring tehti tellija poolt määratud kohtades, setteid uuriti vertikaalsuunal kuni lamamini, milles visuaalselt reostust ei tuvastatud. Setteläbilõigetest võeti proovid reostunud setete ulatuse määramiseks 0,5 m intervalliga vaomeetodil. Laboratoorselt määrati proovides üldnaftaproduktide ja raskemetallide (Cr, Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Ni) sisaldused. Laboratoorsete analüüside tulemuste alusel määrati reostunud setete (sisaldused üle elumaa piirarvu) levik. Välitööd tehti 8. augustil uurimispaadilt. Meretööde ajal oli veetaseme kõrgus vastavalt -14 (BK 77) ja 10 cm (EH2000) keskmisest veetasemest. Sadamaalalt võeti 15-st setteläbilõikest 43 proovi laboratoorseteks määranguteks (tabel 1.2.1). Aruanne on koostatud MS Office tarkvaraga Word. Graafiliste plaanide koostamiseks kasutati GIS tarkvara ArcGIS ver 10.6. 6 | Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal 1. Uuringu metoodika 1.1. Geodeetiline süsteem ja asukoha määrangud Aruande koostamisel kasutati tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi L-EST97, mille koordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest, kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilist konformsest kaardiprojektsiooni LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80. Kõrgussüsteemina kasutati Euroopa vertikaalset referentssüsteemi (EVRS) EH2000 (lähtenivoo Amsterdami null). Vanemate andmete üleviimisel kõrgussüsteemilt BK77 Euroopa kõrgussüsteemile lisati absoluutsetele kõrgusväärtustele uuringupiirkonnas 21 cm. Eesti geoidi mudel on ESTGEOID2011. See ühtib gravimeetrilise geoidi mudeliga GRAV-GEOID2011, mida on korrigeeritud riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi punktide EUREF-EST97 ellipsoidaalsete ja EH2000 normaalkõrguste väärtuste põhjal. Asukoha määranguteks kasutati RTK-GPS GNSS seadet Trimble R8. GNSS ehk globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi püsijaamade võrgustikuna kasutati Maa-ameti püsijaamade võrku ESTPOS (Mustamäe püsijaam). Kasutatud meetod annab asukoha määramise täpsuseks ca 1–3 cm (8 mm + 0,5 ppm RMS) horisontaal- ja 1–5 cm (15 mm + 0,5 ppm RMS) vertikaalsuunal. 1.2. Proovide võtmine Setteläbilõiked võeti sadama alal käsipuuriga uurimispaadilt. Proovide võtmiseks setteläbilõikest kasutati Eijkelkamp settepuuri. Proovide võtmisel arvestati tellija poolt märgitud punktide asukohtadega 2 m raadiuses. Vastavalt lähteülesandele võeti proovid 0,5 m intervalliga vaomeetodil 15-st uuringupunktist. Proovid võeti setteläbilõikes pehmetest setetest kuni lamamini (maksimaalselt kuni 1,5 meetri sügavuseni). Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal | 7 Joonis 1.2.1. Proovivõtukohad Hundipea sadamas. 8 | Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal Tabel 1.2.1. Proovivõtupunktide koordinaadid Hundipea sadama akvatooriumil. Proovi nr x_L-EST y_L-EST Merepõhja sügavus (m) HP-2018-01 6591541.1 540753.7 6.5 HP-2018-02 6591542.1 540775.8 8.0 HP-2018-03 6591530.9 540768.6 6.6 HP-2018-04 6591518.2 540760.9 6.0 HP-2018-05 6591530.9 540794.3 6.9 HP-2018-06 6591518.2 540786.1 6.3 HP-2018-07 6591504.9 540751.5 6.0 HP-2018-08 6591495.5 540794.8 6.4 HP-2018-09 6591481.2 540785.1 6.05 HP-2018-10 6591513.0 540819.0 6.9 HP-2018-11 6591501.1 540814.6 6.0 HP-2018-12 6591486.9 540807.7 6.3 HP-2018-13 6591502.0 540840.5 6.0 HP-2018-14 6591487.5 540831.6 6.1 HP-2018-15 6591477.8 540825.3 6.1 Foto 1.2.1. Setteläbilõike võtmine Eijkelkamp settepuuriga. Proov HP-18-13c. Läbilõige intervallist 1,0–1,5 m. Tähistatud mehaaniline objekt setteläbilõikes. Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal | 9  1.3. Laboratoorsed määrangud Raskemetallide ja üldnaftaproduktide sisaldus määrati OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis (akrediteerimistunnistus nr. L093, välja antud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 20.06.2007). Raskemetallidest määrati kaadmiumi, kroomi, vase, elavhõbeda, nikli, plii ja tsingi sisaldus. Looduslikud proovid homogeniseeriti segamise teel. Üks osa proovist kuivatati ja peenendati raskemetallide määramiseks, teisest osast määrati naftaproduktide sisaldus. Kaadmium, kroom, vask, plii, nikkel ja tsink määrati kuningveetõmmises AAS-leegiga (standard nr-155-xc). Elavhõbeda sisaldus määrati gaasianalüsaatoris (standard STT-7). Kasutatud meetodid annavad määramise alampiiriks: kroomil 4 mg/kg; kaadmiumil – 0,4 mg/kg; vasel – 2 mg/kg; elavhõbedal 0,001 mg/kg; pliil – 3000 µg/kg; tsingil – 2 mg/kg ja niklil – 3 mg/kg. Naftaproduktide määramiseks ekstraheeriti looduslikud proovid heksaanis ning nende sisaldused määrati kaalanalüüsiga. Naftaproduktide määramisel kasutatud meetodi alampiiriks on 17 mg/kg. Saasteainete hindamiseks teisaldatavas pinnases on arvestatud tinglikult keskkonnaministri 11. augusti 2010. aasta määruses nr. 38 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” toodud piirväärtustega, kuna meresetete jaoks ei ole piirväärtusi kehtestatud. Määruses on ohtlike ainete normatiivideks võetud piirarv ning sihtarv. Piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse korral on pinnas reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Sihtarv on pinnase või põhjavee ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või väiksema väärtuse korral on pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. Plii sisalduste hindamisel arvestati piirnormidega, mis on kehtestatud määrusega nr 77 (Keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri“ § 3 lg 1) keskkonna kvaliteedi piirväärtustele põhjasetetes. 10 | Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal Saasteainete sisaldus Kaadmiumi (Cd) sisaldus ülemises intervallis (0–50 cm) ületab sihtarvu (1 mg/kg) enamikes proovides (tabel 2.1), elumaa piirarv (5 mg/kg) on ületatud lausa kaheksas proovis. Keskmises intervallis (50– 100 cm) ületavad elumaa piirarvu proovid HP-18-08 ja HP-18-11. Alumises intervallis (100–150) ületavad Cd sisaldused sihtarvu kolmes proovis (HP-2018-08, HP-2018-12 ja HP-18-15). Kroomi (Cr) sisaldus jääb enamikes proovides allapoole kehtestatud sihtarvu (100 mg/kg). Sisaldus ületab sihtarvu ülemises intervallis proovides HP-18-12, HP-18-13 ja HP-18-15 ja keskmises intervallis proovides HP-2018-08 ja HP-2018-11. Alumises intervallis jäävad sisaldused kõigis proovides kehtestatud sihtarvust allapoole. Vase (Cu) sisaldused ületavad ülemises intervallis kehtestatud sihtarvu (100 mg/kg) enamikes proovidest, neist kuues ületavad sisaldused ka elumaa piirarvu (150 mg/kg). Keskmises intervallis ületavad Cu sisaldused sihtarvu neljas proovis. Elumaa piirarvu ületavad keskmises intervallis kaks proovi (HP-2018-08 ja HP-2018-11). Alumises intervallis ületab Cu sisaldus sihtarvu neljas proovis, tööstusmaa piirarvu (500 mg/kg) ületab proov HP-2018-13, seda lausa kahekordselt. Ilmselt on kõrge näit tingitud proovis leidunud mehaanilisest lisandist (Foto 1.2.1.). Sellest on tõenäoliselt tingitud ka Zn sisalduse oluliselt kõrgem näit samas proovipunktis. Elavhõbeda (Hg) sisaldused ülemises intervallis enamasti kehtestatud sihtarvu (0,5 mg/kg) ei ületa, keskmises intervallis ületavad seda aga juba seitsmes ja alumises intervallis neljas proovis. Nikli (Ni) sisaldus jääb kõikides proovides alla kehtestatud sihtarvu (50 mg/kg). Plii (Pb) sisaldus ületab enamikes proovides kehtestatud sihtarvu (53400 µg/kg). Ülemises intervallis ei ületa sihtarvu vaid sisaldused proovides HP-2018-01 ja HP-2018-02, keskmises intervallis proovis HP-2018-04. Alumises intervallis jäävad sisaldused alla kehtestatud sihtarvu proovides HP-2018-07 ja HP-2018-09. 2008. aastal tehtud Hundipea sadama põhjasetete uuringus lähtuti saasteainete hindamiseks teisaldatavas pinnases keskkonnaministri 2004. aasta 4. aprilli määruses nr. 12 “Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid” esitatud nõuetest ja selle muudetud määrustest nr 68., mille kohaselt jäid plii sisaldused enamikes proovides kehtestatud sihtarvu (50 mg/kg) ja lubatud elutsooni piirarvu (300 mg/kg) vahemikku. Tsingi (Zn) sisaldused ületavad enamasti kehtestatud sihtarvu (200 mg/kg). Ülemises intervallis ületab elumaa piirarvu Zn sisaldus proovis HP-2018-14. Keskmises intervallis ületavad sisaldused elumaa piirarvu proovis HP-2018-08 ja HP-2018-11, alumises intervallis proovis HP-2018-13. Üldnaftaproduktide sisaldus ületab enamasti kehtestatud sihtarvu (100 mg/kg). Ülemises intervallis jääb sisaldus alla kehtestatud sihtarvu vaid proovides HP-2018-01 ja HP-2018-02, elumaa piirarvu ületab sisaldus aga seitsmes proovipunktis. Keskmises intervallis jäävad sisaldused alla sihtarvu proovides HP-2018-03, HP-2018-04 ja HP-2018-05, ülejäänud proovides ületab naftaproduktide sisaldus elumaa piirarvu (500 mg/kg). Alumises intervallis ületavad sisaldused elumaa piirarvu proovides HP-2018-08, HP-2018-11 ja HP-2018-12. Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal | 11 Tabel 2.1. Raskemetallide ja naftaproduktide sisaldused. Cd Cr Cu Hg Ni Pb Zn nafta Proovi nr mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg µg/kg mg/kg mg/kg HP-18-01a <0.4 16.1 17.0 0.007 10.0 8600 29.0 <17 HP-18-02a <0.4 28.8 28.9 0.014 20.8 9700 41.9 <17 HP-18-03a 1.48 36.1 106 0.284 12.8 115000 218 131 HP-18-03b <0.4 11.8 37.0 0.077 9.4 55100 46.1 94 HP-18-04a 2.1 39.2 68.9 0.179 14.6 54300 154 341 HP-18-04b <0.4 29.0 27.7 0.007 18.4 11600 44.3 <17 HP-18-05a 0.59 35.3 76.5 1.09 24.8 139000 290 781 HP-18-05b <0.4 21.8 34.1 0.093 18.3 65500 117 78 HP-18-06a 9.92 79.5 163 0.324 25.0 108000 344 614 HP-18-06b 1.86 53.4 118 1.11 24.0 252000 360 1737 HP-18-06c 0.58 33.4 63.7 1.04 18.6 110000 154 365 HP-18-06d <0.4 21.7 32.6 0.101 15.3 126000 99.5 210 HP-18-07a 1.53 42.0 70.9 1.11 16.0 271000 209 583 HP-18-07b 1.1 25.7 49.1 0.883 12.8 65100 105 1690 HP-18-07c <0.4 52.0 34.2 0.006 29.5 11600 75.2 <17 HP-18-08a 7.05 87.6 140 0.464 24.1 97900 312 338 HP-18-08b 8.79 108 311 1.45 35.8 216000 529 3468 HP-18-08c 4.44 63.7 145 0.877 25.2 246000 401 2308 HP-18-08d <0.4 21.1 30.4 0.067 18.7 63200 87.9 104 HP-18-09a 7.21 93.3 158 0.639 26.5 340000 336 222 HP-18-09b <0.4 41.0 55.8 0.707 23.5 96600 144 1225 HP-18-09c <0.4 22.6 26.9 0.106 14.1 33000 53.3 35 HP-18-10a <0.4 26.4 43.0 0.562 17.1 96800 125 163 HP-18-11a 9.83 98.4 182 0.540 28.0 117000 420 309 HP-18-11b 8.95 122 211 1.50 38.7 257000 520 1998 HP-18-11c <0.4 31.7 48.2 0.496 16.8 164000 190 1652 HP-18-11d <0.4 47.2 29.8 0.010 21.9 11000 55.4 28 HP-18-12a 8.92 111 175 0.239 29.9 104000 371 996 HP-18-12b 1.01 44.5 124 1.57 21.2 199000 262 3608 HP-18-12c 1.66 61.1 107 1.20 25.1 185000 286 708 HP-18-12d <0.4 13.0 22.6 0.057 10.4 37400 45.2 62 HP-18-13a 8.08 130 224 1.46 39.5 803000 915 1483 HP-18-13b <0.4 33.8 62.7 0.280 21.6 212000 217 570 HP-18-13c 0.42 30.0 1097 0.269 14.3 285000 1131 119 12 | Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal HP-18-13d <0.4 35.9 31.3 0.004 20.9 10500 45.7 <17 HP-18-14a 7.23 99.9 187 0.357 32.0 492000 542 751 HP-18-14b <0.4 32.2 42.3 0.341 23.2 165000 150 2795 HP-18-14c <0.4 27.1 31.7 0.160 13.8 66400 72.0 137 HP-18-14d <0.4 16.2 26.9 0.021 17.2 21000 40.1 <17 HP-18-15a 11.4 123 263 0.427 34.4 304000 495 1191 HP-18-15b 0.57 36.7 83.7 1.95 21.1 286000 221 3510 HP-18-15c 3.67 59.9 113 0.545 23.9 182000 290 414 HP-18-15d 2.24 51.5 91.8 0.409 17.9 123000 203 216 Määrangute alumine piir 0.4 4.0 2.0 0.001 3.0 3000 2.0 17 Sihtarv* 1 100 100 0.5 50 53400 200 100 Elumaa piirarv 5 300 150 2 150 - 500 500 Tööstusmaa piirarv 20 800 500 10 500 - 1500 5000 *plii puhul on arvestatud kehtestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid põhjasetetes (Keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77). Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal | 13 Joonis 2.1. Cd, Cr ja Cu sisaldused intervalliti: roheline – sisaldused alla kehtestatud sihtarvu; kollane – sisaldused üle kehtestatud sihtarvu ja alla elumaa piirarvu; oranž – sisaldused üle elumaa piirarvu ja alla tööstusmaa piirarvu; punane – sisaldused üle tööstusmaa piirarvu. 14 | Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal Joonis 2.2. Hg, Ni ja Pb sisaldused intervalliti: roheline – sisaldused alla kehtestatud sihtarvu; kollane – sisaldused üle kehtestatud sihtarvu ja alla elumaa piirarvu. Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal | 15 Joonis 2.3. Zn ja naftaproduktide sisaldused intervalliti: roheline – sisaldused alla kehtestatud sihtarvu; kollane – sisaldused üle kehtestatud sihtarvu ja alla elumaa piirarvu; oranž – sisaldused üle elumaa piirarvu ja alla tööstusmaa piirarvu. 16 | Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal  Kokkuvõte Täiendavate uuringute käigus saadud tulemused näitavad, et Hundipea akvatooriumil ulatub reostus üldjuhul kuni pehmete setete lamamini. Setted on reostunud enam kui 1,5 m ulatuses. Raskemetallidest on elumaa piirmäärast märgatavalt kõrgemad sisaldused vasel ja kaadmiumil, samuti jääb naftaproduktide sisaldus oluliselt üle elumaa piirarvu. • Kaadmiumi puhul ületavad pindmises ja keskmises intervallis enamike proovide sisaldused kehtestatud sihtarvu ning ka elumaa piirarvu. • Kroomi puhul jääb reostus enamasti alla elumaa piirnormi. • Vase sisaldused pindmises ja keskmises kihis ületavad sihtarvu ja/või elumaa piirarvu. • Elavhõbeda sisaldused ülemises intervallis enamasti kehtestatud sihtarvu ei ületa, keskmises intervallis ületavad seda aga juba seitsmes ja alumises intervallis neljas proovis. • Nikli sisaldused jäävad kõigis proovivõtupunktides alla kehtestud sihtarvu. • Plii sisaldused ületavad enamikes proovides kehtestatud saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid, kuid see tuleneb 2015. aastal Keskkonnaministri määruses sätestatud uute piirväärtuste kehtestamisest. • Tsingi sisaldused pehmetes setetes ületavad enamasti sihtarvu ning neljas setteläbilõikes (HP-2018-08, HP-2018-11, HP-2018-13 ja HP-2018-14) ka elumaa piirarvu. • Naftaproduktide sisaldused ületavad pehmetes setetes enamasti elumaa piirarvu. Ülemises intervallis jääb sisaldus alla kehtestatud sihtarvu vaid proovides HP-2018-01 ja HP-2018-02, elumaa piirarvu ületab sisaldus aga seitsmes proovis. Keskmises intervallis jäävad sisaldused alla sihtarvu proovides HP-2018-03, HP-2018-04 ja HP-2018-05, ülejäänud proovides ületab naftaproduktide sisaldus elumaa piirarvu. Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal | 17  Kasutatud materjalid Sten Suuroja, Anu Veski, Kalle Suuroja. Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete uuring. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere, 2018. Sten Suuroja, Siim Nirgi. Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete eksperthinnang. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2016. Suuroja, S. ja Talpas, A. Hundipea sadama merepõhja uuring. Eesti Geoloogiakeskus. Geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakond. Tallinn, 2008 (Eesti Geoloogiafond, Veeteede Amet). IPT Projektijuhtimine OÜ. Töö nr. 02-10-0191. Hundipea sadama basseini põhja puhastustööd. Tallinn. 12. august 2002. EstKONSULT töö nr. 354: Hundipea sadama kaide nr. 8 ja 9 ning lainemurdja rekonstrueerimine. 18 | Põhjasetete reostusnäitajate uuring Hundipea sadama süvendusalal  Asendiskeem Uuringu parameetrid E E 0" 0" 4' 5' Koord inaatsüste e m :L- EST 97 22° 22° E E 0" 0" 1)lõunapool ne l õik e paral leel BS=58°00' N 0' 0' 23° 22° 2)põhjapool ne l õik e paral leel BN=59°20' S 3)te l gm e rid iaan L0=24°00' E 4)k oord inaatid e algpunk ti ge od e e til ise d k oord inaad id : B0=57°31' 03.19415”N 58° 26' 45" N 58° 30' 0"N L0=24°00' E 5)k oord inaatid e algpunk ti tasapinnal ise d ristk oord inaad id : x0=6375000m ,y 0=500000m R e fe re ntse l l ipsoid GR S80 Kõrgussüste e m : Euroopave rtik aal ne re fe re ntssüste e m EH2000 (lähte nivoo Am ste rd am i nul l ) HP- 18- 02 Asuk oham äärangud : HP- 18- 01 R T K- GPSGNSS( T rim bl e R 8)võrgupõhine m õõtm ine ± ! Asuk oham ääram istäpsus: ! Horisontaal ne -8m m +0, 5ppm R MS Ve rtik aal ne -15m m +ppm R MS HP- 18- 03 HP- 18- 05 0 10 20m ! ! Me re uuringud :august2018 Uurim isalus:Ee sti Ge ol oogiate e nistuse väik e l ae v Legend Sam asügavusjoone d VT Aand m e te l HP- 18- 04 HP- 18- 06 ! ! HP- 2018- 01Proovivõtupunk tjase l HP- 18- 10 ! l e num be r ! HP- 18- 07 ! HP- 18- 11 HP- 18- 13 ! 58° 26' 30" N ! HP- 18- 08 Hundipea sadama akvatooriumi põhjasetete ! HP- 18- 12 ! HP- 18- 14 täiendav uuring Graafil ine l isa1 ! HP- 18- 09 ! HP- 18- 15 Faktilise andmestiku kaart ! Horisontaal ne m õõtk ava:1: 650 Te l l ija: T e ostus: 07- 09- 2018 Koostajad Ste n Suuroja,Anu Ve sk i Lay out Anu Ve sk i  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie 01.03.2019 nr 3-2-13/510 Sõle 23A 10614, Tallinn Ehitustööde töövõtuleping number HU110518 muudatus Veeteede Amet rekonstrueerib Hundipea sadamat Ühtekuuluvusfondi projekti „Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp“ raames. Veeteede Amet sõlmis 07. juunil 2018 lepingu number HU110518 Hundipea sadama kaide nr 8 ja 9 ning lainemurdja ehitamiseks ühispakkujatega AS Merko Infra, AS Merko Ehitus Eesti ning OÜ Fort Ehitus. Hundipea sadama rekonstrueerimise esialgne ehitusprojekt valmis 2009. Projekteerimise eelses faasis 2002. ja 2008. aastal läbiviidud keskkonnaseisundi uuringud osutasid vähesele reostusele ning sellele, et reostunud pinnased asuvad olemasolevate kaide läheduses ülemises kihis. Vee erikasutusloa nr L.VV/328594 väljaandmise üheks aluseks oli OÜ Eesti Geoloogiakeskus septembris 2016 teostatud uuring, mis keskendus samuti Hundipea sadama akvatooriumi põhjasette pindmisele kihile. Seoses planeeritavate süvendustöödega Hundipea sadama akvatooriumis viis Eesti Geoloogiateenistus juulis ja septembris 2018 läbi täiendavad reostusnäitajate uuringud, mis näitasid, et planeeritava süvendusala põhjasetetes on ulatuslik nafta- ja raskemetallide jääkreostus vähemalt 150 cm ulatuses. Sellest tulenevalt soovib Veeteede Amet muuta ehitustööde töövõtulepingut number HU110518 ning teostada süvendustööd mahus 3 522,79 m3 maksumusega 1 023 439,72 eurot. Kirjale on lisatud töömahtude loendi muudatusettepanek. Lisaks töömahu loendi alajaotises 25 „Süvendustööd“ toodud summadele planeerib Veeteede Amet kasutada tellija reservi summas 170 244,72 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Lisa: 1. Eesti Geoloogiateenistuse juulis ja septembris 2018 teostatud täiendavad reostusnäitajate uuringute aruanded 2. Ehitustööde töövõtuleping number HU110518 töömahtude loendi muudatusettepanek Rando Sirak 6205553, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  Ehitustööde töövõtuleping number HU110518 töömahtude loendi muudatusettepanek Hetkeseis Viide Mõõt- Ühiku Kulu kirjeldus Tööde maht Maksumus projektile/ ühik hind märkus 25 Süvendustööd 25.1 Kogumaht (hinnanguline pindala 36000 m²) m³ 35500 15,85 562 675,00 B524-S-02 Reostunud pinnase uuringud, süvendamine ja 25.2 utiliseerimine m³ 1 000,00 290,52 290 520,00 Kokku süvendustööd 36 500,00 853 195,00 Muudatusettepanek Viide Mõõt- Ühiku Kulu kirjeldus Tööde maht Maksumus projektile/ ühik hind märkus 25 Süvendustööd 25.1 Kogumaht (hinnanguline pindala 36000 m²) m³ 0 15,85 0,00 B524-S-02 Reostunud pinnase uuringud, süvendamine ja 25.2 utiliseerimine m³ 2 936,79 290,52 853 195,00 34 Tellija reserv Reostunud pinnase uuringud, süvendamine ja 34.1 utiliseerimine (tellija reservist, lisaks reale 25.2) m³ 586,00 290,52 170 244,72 Kokku read 25.1, 25.2 ja 34.1 3 522,79 1 023 439,72