Hoonestusloa taotluse edastamine arvamuse avaldamiseks

Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 28.03.2019 15:50 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: FW: Hoonestusloa taotluse edastamine arvamuse avaldamiseks Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_19-0303-002.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_19-0303-002.bdoc From: "Liina Roosimägi" [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, March 28, 2019 2:58 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Hoonestusloa taotluse edastamine arvamuse avaldamiseks Tere Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab teile Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks. Lugupidamisega Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet www.ttja.ee | Sõle 23A, 10614 Tallinn Avamere Kalakasvatus OÜ registrikood 14645203 aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314 Telefon: (+372)5064642 E-posti aadress: [email protected], [email protected] Kellele: Tehnilise Järelevalve Amet Aadress: Sõle 23A, Tallinn, HARJUMAA, Telefon: (+372) 6672000 E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil Käesolevaga esitab Avamere Kalakasvatus OÜ (edaspidi nimetatud ka – arendaja, taotleja) hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes Pakri poolsaare ja Pakri saarte piirkonnas avamere kalakasvatuse arendamiseks. Taotlus esitatakse neljale kalakasvatuse asukohale nimetatud piirkonnas, mis on esitatud joonisel 1. Alade valikul lähtuti analüüsis „Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus“ (Jaanuska 2015)1. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. Hoonestusloa taotleja on teadlik, et järgnevalt on vajalik ehitusloa, vee erikasutusloa ja ehitise kasutusloa taotluste esitamine ja saamine. Kui kaitsemeetmena rakendatakse kalavõrkude paigaldamist (testvõrgud kasvatatava kala põgenemiste detekteerimiseks), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine. Tegevusloa saamise eelduseks on keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatava tegevuse realistlike tegevusalternatiivide tõenäoliste keskkonnamõjude hindamiseks ja keskkonnameetmete sõnastamiseks. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust on hinnanud ja hoonestusloa taotluses esitatud keskkonna- ja strateegilised aspektid on sõnastanud keskkonnaekspert, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Hoonestusloa taotlusel on üks lisa. Lisas 1 on esitatud kaart I ja II kaitsekategooria liikide leiukohtade ja elupaikade kohta, mida ei tohi avalikustada massiteabevahendites (looduskaitseseadus, § 53, lõige (1) - I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud)2. Antud info on kasutamiseks arendajale ja otsustajale ning asjaomastele asutustele, kellele hoonestusloa taotlus saadetakse arvamuse avaldamiseks. 1 Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus, https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring- 2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf 2 Looduskaitseseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/114112018008?leiaKehtiv 1 1. Üldinformatsioon arendaja ja ehitistega seotud tegevuste kohta Arendaja info ja vajalikud load Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatus Eestis keskendub peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) tootmisele inimtoiduks. Avamere Kalakasvatus OÜ kuulub võrdsetes osades Saaremere Kala AS-ile (Balti NASDAQ väärtpaberibörsil noteeritud AS PRFoods tütarettevõtja) ja osaühingule Tallinna Lihatööstus. Avamere kalakasvatuse rajamiseks on arendajale vajalikud järgmised tegevusload ja nende juurde kuuluvad dokumendid: − Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Loa andja hindab keskkonnamõju hindamise vajalikkuse. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse puhul viiakse läbi nõuetele vastav keskkonnamõju hindamine ja esitatakse keskkonnamõju hindamise aruanne. − Ehitusluba ehitise ehitamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada projekt. − Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (tahkete ainete merre uputamiseks ja saasteainete vette juhtimiseks). Loa andjaks on Keskkonnaamet. − Kasutusluba. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. − Kui vikerforelli kui võõrliigi väljapääsemise detekteerimiseks paigutatakse sumpade piirkonda kalavõrgud (nö testvõrgud), tuleb taotleda kalapüügiluba (eripüügiõigus, vt kalapüügiseadus, § 19 ja 20 – eripüügiõiguse annab Keskkonnaministeerium) . Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava kalakasvatuse asukohaplaan (vt joonis 1) ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Edasise protsessi käigus (sh sisend keskkonnamõju hindamisest ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid, samuti ehitiste täpset asukohta. Pärast võimalikku keskkonnamõju hindamist ja pädevate asutuste poolt nõutud ja nendega kooskõlastatud uuringute tegemist esitab taotleja keskkonnamõju hindamise aruande koos uuringute tulemustega. Keskkonnamõju hindamise raames selgub lõplikult projekti teostatavus ja lubatud tegevuse maht kavandatud tegevuskohtades. Taotluse esitaja on teadlik, et KMH järeldus võib olla negatiivne ja aktsepteerib seda asjaolu kui äririski. Taotleja esitab peale keskkonnamõju hindamise ja sellega seotud uuringute läbiviimist taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui keskkonnamõjude hindamise tulemused on positiivsed ja dokumentides sisalduvad andmed on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. 2 Joonis 1. Avamere kalakasvatuse alade paiknemine Pakri saarte ja Pakri poolsaart ümbritseval merealal 3 Hinnang keskkonnamõju hindamise vajalikkusele KeHJS § 3 sedastab, et keskkonnamõju hinnatakse juhul, kui − taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; − kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul KMH on kohustuslik - tegevused, mille puhul on oluline keskkonnamõju tõenäoline. Vesiviljelust, sh kalakasvatust, samuti avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamist siin ei nimetata. § 6 lg 1 p 34 nimetab KMH kohustuslikkuse olukorras, kus käsitlemisel on selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Käsitletavale merealale ei ole mereala planeeringut koostatud ja Harju maakonnaplaneering ning selle juurde kuuluv keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne merealade kasutust kalakasvatuseks ja selle võimalikku mõju ei käsitle ning seetõttu vastavaid keskkonnamõju hindamisega seotud aspekte ei hõlma.3 Samuti ei käsitle ega sea mere vesiviljelusele, sh kalakasvatusele tingimusi Paldiski linna kehtiv üldplaneering4, Pakri saarte üldplaneering5 ja Padise valla üldplaneering6 (mis on peale haldusreformi koos Paldiski linnaga osa Lääne-Harju vallast) ja nende juurde kuuluvad KSH-d. Sama § 6 lg 2 nimetab tegevuste hulgas, mille puhul on vaja otsustajal anda eelhinnang võimalikele keskkonnamõjudele, järgmised: põllu-, metsa- ja kalamajandus; maaparandus (p 1); vee erikasutus (p 18).Vabariigi Valitsuse määrus nr 2247 eelhinnangu vajadusega tegevusvaldkondadest täpsustab § 9 p 10 all, et eelhindamine on vajalik, kui planeeritakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Sama määruse § 11 p 7 kohaselt on eelhindamine vajalik, kui veekogusse kaadatakse tahket ainet 100 kuupmeetrit või enam. Keskkonnamõju eelhindamine on KeHJS kohaselt otsustaja ehk loa andja ülesanne (§ 6 lg 2 ja lg 21). Seega ei saa arendajalt nõuda keskkonnamõju eelhindamise teostamist ja vastavat kaalutluskäiku ja järeldusi sisaldava aruande esitamist koos tegevusloa taotlusega, kuid arendajalt saab eeldada andmete esitamist oma planeeritava tegevuse ja selle võimalike keskkonnamõjude kohta, mida otsustaja saab koos enda käes olevate andmete ja materjalidega kasutada eelhinnangu otsuse langetamiseks. Vastavalt keskkonnamõju eelhindamise juhendile8 (Keskkonnaministeerium 2015) on keskkonnamõju eelhindamine vajalik selleks, et välistada põhjendamatud KMH ja KSH algatamised või algatamata jätmised. Põhjendamata KMH mittealgatamine võib kaasa tuua olulise keskkonnakahju ja kahjunõuded. Samas ka KMH algatamine olukorras, kus olulisi keskkonnamõjusid pole alust eeldada, võib kaasa tuua kahjunõudeid ja põhjendamata viivitusi ja töökoormust arendajale jt osapooltele. Pakri saared, mis jäävad kavandatava tegevuse piirkonda, on EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) andmetel täies ulatuses kaitsealune loodusobjekt ning jäävad Natura linnu- ja 3 Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne http://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19256713/Lisa+1+KSH+aruanne.pdf/2779a82e-3f36-4445-9b9f- 2409fd39f0a8 4 Paldiski linn. Üldplaneering. http://www.paldiski.ee/failid/Paldiski_uldplaneering.pdf 5 Pakri saarte üldplaneering. Seletuskiri, http://www.paldiski.ee/public/Pakri_SELETUSKIRI_jarelevalve_parandustega.pdf 6 http://laaneharju.ee/documents/17842239/19511302/Padise+valla+%C3%BCldplaneering+2002.pdf/a907c6f6- d19d-4d29-9a73-ad27a0bc21ae 7 Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv 8 Keskkonnamõju eelhindamise juhend, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 4 loodusalasse. KeUS eeldab olulise keskkonnahäiringu tekkimist mh nii olulise keskkonnamõju põhjustamisel KeHJS mõistes kui olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura) võrgustiku alale. Nende alade kohta on seatud nõuded direktiiviga 92/43/EMÜ9, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala (Natura 2000 võrgustiku ala) kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Keskkonnamõju eelhindamise juhendi (sh Natura eelhindamine) kohaselt KeHJS § 3 p 2 alusel tuleb KMH algatada, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Otsustus, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mitte, ning kas seetõttu on KMH vajalik, tehakse Natura-eelhindamise käigus. KeHJS § 26 ütleb, et arendaja võib soovi korral hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju ka ehitusprojekti koostamise käigus. Sellisel juhul on otsustajaks sellise tegevusloa andja, mille taotlemisel tuleb esitada ehitusprojekt. Arendaja peab teavitama otsustajat oma soovist, mille peale otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise. Tegevuse keskkonnamõju hindamine erinevate tegevuslubade lõikes on ühendatav. Kui viiakse läbi KMH hoonestusloa taotlemise menetluse raames, on pädeval asutusel (TJA) võimalik sama aruannet ka ehitusloa ja kasutusloa kohta otsuse langetamisel kasutada (KeHJS § 11 lg 7: „Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.“ ). Ka vee erikasutusloa väljaandja (antud juhul KeM) saab teha otsuse tegevusloa andmise kohta sama KMH ja selle tulemuste alusel. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt: „Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.“ Kui otsustaja peab tegema KMH algatamise vajalikkuse kohta kaalutlusotsuse, siis viiakse Natura- eelhindamine läbi kaalutlemise ehk eelhindamise käigus. Natura-eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik juhul, kui tegemist on selge ja kindla otsusega, et kavandatava tegevuse mõjualale ja/või mõjupiirkonda ei jää Natura alasid või kavandatav tegevus on ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. Natura- eelhindamine ei ole vajalik ka juhul, kui ilma üksikasjalikuma hindamiseta on selge, et kavandataval tegevusel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju Natura aladele, misjuhul minnakse otse edasi Natura-hindamisse10. Vaadeldav kavandatava tegevuse ala (vt joonis 1) asub Pakri lahe rannikuveekogumis (vt joonis 2) ja Soome lahe (GOF) avamere alal (joonis 3). Ala sobib kalakasvatuseks tänu suurele sügavusele ja ühtlasele veetemperatuurile. Tänu suurele veesügavusele jahtub vesi aeglaselt, mistõttu jäätumine algab siin oluliselt hiljem kui madalates mereosades. Ka suvisel ajal ei tõuse veetemperatuur vikerforelli jaoks elutegevust pärssivalt kõrgeks. Piirkonnas on tugevad hoovused, mis aitavad kaasa saasteainete hajumisele. Negatiivseks aspektiks on laevateed ja ankurdumis- ning kaadamisalad, millega konflikti tuleb vältida läbi täpse asukohavaliku ja kokkulepete. Olulisteks kitsendusi põhjustavateks aladeks on piirkonna mere- ja maismaa- ala looduskaitselised väärtused, mille kaitseks on saartel ja poolsaarel ning neid ümbritseval merealal loodud kaitse- ja hoiualad. 9 Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 10 Keskkonnamõju eelhindamise, sh Natura hindamise juhend, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 5 Rannikumere veekogumite kaitse ja majandamine toimub kooskõlas vee raamdirektiivi ja veeseadusega. Avamere alade seisundi kaitse toimub kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga, mistõttu seisundihinnangud pole üks-ühele võrreldavad. Arvesse võtta seisundi hindamise metoodilised erinevused. Nagu nähtub joonistelt 2 ja 3 ja Keskkonnaagentuuri veekogumite seisundi andmestikust11, on rannikumere Pakri veekogumi koondseisund 2015., 2016. kui 2017. aastal olnud kesine. Samuti on olnud kesine antud veekogumi ökoloogiline seisund, seda fütoplanktoni kvaliteedielemendi ning selle konkreetsetest näitajatest Chla α ja fütoplanktoni biomassi ja KS-indeksi alusel. Kesise ökoloogilise seisundi ja koondseisundi põhjuseks on nimetatud toitainete kontsentratsioonid merevees. Pakri rannikumerekogumiga piirneva mereala GOF hinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel, mis toetub samuti toitainete kontsentratsioonidele ja fütoplanktoni näitajatele, on halb. Kehtiva Lääne-Eesti veemajanduskava meetmeprogrammi kohaselt on seisundi mõjutajateks antud piirkonnas sadamad, mererajatised, laevatehased, puntkoormus asulatest ja erinevatest allikatest pärinev hajukoormus. Veekogumi kasutamist toitainete sissejuhtimise kaudu tuleb piirata.12 Vee raamdirektiivi kohaselt on kõikide liikmesriikide kohustus, jõuda kehtestatud tähtaegadeks olukorrani, kus veekogude seisund on vastavuses vähemalt seisundiklassi „hea“ kriteeriumitega. Täiendavat koormust ei lubata veekogumitele juhul, kui see toob kaasa veekogu seisundi halvenemise – vastavalt veeseadusele ei tohi tegevused veekogudel ja maismaal halvendada pinna- ja põhjavee seisundit. Pinnavee seisund loetakse heaks, kui nii pinnaveekogumi ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund on vähemalt hea13. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt peavad kõik liikmesriigid välja töötama hea keskkonnaseisundi taseme indikaatorid ja vastavad väärtused ning tagama, et merealade hea keskkonnaseisund saavutatakse ettenähtud tähtajaks. Eesti merealade seisundi hindamine aastal 2018 on näidanud, et heas ja väga heas seisundis merealad Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis puuduvad14. Kavandatava tegevuse puhul ei ole KMH, sh Natura hindamise läbiviimine kohustuslik. Kuna vaja on läbi viia mitmeid erinevaid uuringuid (merepõhja seisundi hindamine, allveeuuringud miiniohu vältimiseks, veekvaliteedi analüüsid, koormusarvutused ja koosmõju hindamine teiste tegevustega, sh teiste kavandatavate kalakasvatusega, leevendus- ja kompensatsioonimeetmete valik jne) ning taotleda mitmeid tegevuslubasid (sh vee erikasutusluba), võib keskkonnaeksperdi hinnangul seda olla otstarbekas teha erinevate huvipoolte ja asjaomaste asutustega koostöös KMH raames. Keskkonnaaspektide kokkuvõte Käesoleva hoonestusloa taotluse koostamisel on tuginetud keskkonnaeksperdi hinnangule, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatavale tegevusele võib olla vajalik ja arendaja on sellega arvestanud. Hinnangu aluseks on: − keskkonnaaspektide kaalumine merestrateegia raamdirektiivist ja vee raamdirektiivist lähtuvate avamere ja rannikumere seisundihinnangute põhjal ning kalakasvatuse keskkonnamõju valdkonnas tehtud uuringud; 11 Veekogumite seisund 2017, Keskkonnaagentuur, https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/12_12_2018_pinnaveekogumite_seisund_2018_kaur_kinnitat ud.xlsx 12 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, meetmekava, http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 13 Veeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017050?leiaKehtiv 14 Eesti mereala keskkonnaseisund 2018, https://www.envir.ee/sites/default/files/koondaruanne_mereala_seisund_2018.pdf 6  − HELCOM soovitused säästva vesiviljeluse arendamiseks15 ja koormuse vähendamiseks magevee ja mere kalakasvatustest16 − asjakohased õigusaktid (EL asjakohased direktiivid ja neid Eesti keskkonnaõigusesse ülevõtvad seadused nagu veeseadus, looduskaitse seadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus); − strateegilised planeerimisdokumendid (Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering ja selle KSH, Harju maakonnaplaneering 2030, Padise valla üldplaneering, Pakri saarte üldplaneering, Paldiski linna üldplaneering, üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, Harju kalanduspiirkonna arengukava 2015- 2020, Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“, Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020, riigi mereala planeeringu algatamise ja koostamise juurde kuuluvad dokumendid ja alusuuringud, EL sinimajanduse strateegia „Blue Growth“). Lisaks on keskkonnaekspert tuginenud Nordic Trout AB kalakasvatuse hoonestusloa taotlusele lisatud keskkonnamõju eelhinnangule ja viidatud hoonestusloa taotlusele menetluse algatamise protsessi käigus esitatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tagasisidele17, Ösel Offshore OÜ kalakasvatuse hoonestusloa taotluse raames erinevatelt osapooltelt laekunud tagasisidele, sh Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Veeteede Ameti seisukohtadele18. Keskkonnaekspert on arvesse võtnud asjakohaseid, käesolevas hoonestusloa taotluses kajastatud kavandatavale tegevusele ja tegevusalale ülekantavaid aspekte ja järeldusi Avamere Kalakasvatus OÜ poolt Hiiu maakonnaga piirneval merealal paiknevatele potentsiaalsetele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 esitatud hoonestusloa taotluse tarbeks koostatud eksperthinnangust (ELLE OÜ 2018. „Avamere Kalakasvatus OÜ avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega.“19). Kavandatava tegevuse jaoks valitud alade paiknemisest annab ülevaate joonis 1. Joonisel on esitatud ka teadaolevad kitsendusi põhjustavad objektid – Natura alad, veeteed, kaadamisalad, ankurdumisalad jne. Joonisele on kantud ka riikliku mereseire mõõtekohtade asukohad – need ei ole otseselt piiranguid põhjustavad objektid (kui punktis ei paikne statsionaarset automaatset mõõteseadet), kuid vajalik on mereseire teostajatega kalakasvatuse rajatiste täpne paigutamine kooskõlastada. Lisaks on seireandmed nendest punktidest oluline alusmaterjal keskkonnamõjude hindamiseks nii enne tegevusega alustamist kui selle ajal. Pakri saared, mis jäävad kavandatava tegevuse piirkonda, on EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) andmetel täies ulatuses kaitsealune loodusobjekt ning jäävad Natura linnu- ja loodusalasse. Pakri saared ja Pakri poolsaar, neid ümbritsev mereala ja Paldiski laht kuuluvad Natura linnualasse (Pakri linnukaitseala Pakri saared, mis jäävad kavandatava tegevuse piirkonda, on EELIS20 (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) andmetel täies ulatuses kaitsealune loodusobjekt ning jäävad Natura linnu- ja loodusalasse. Pakri saared ja Pakri poolsaar, neid ümbritsev mereala ja Paldiski laht kuuluvad Natura linnualasse (Pakri linnukaitseala EE0010129). Lisaks hõlmab Pakri saari ja Pakri poolsaart ning ümbritsevat mereala Pakri hoiuala KLO2000167. Pakri saared, poolsaar ja seda ümbritsev mereala kuuluvad rahvusvahelise tähtsusega linnualade hulka (IBA, International Bird Area, ala kood 15 HELCOM, soovitused säästva vesiviljeluse arendamiseks, http://www.helcom.fi/Recommendations/Rec%2037-3.pdf 16 HELCOM, soovitused koormuse vähendamiseks kalakasvatustest, http://www.helcom.fi/Recommendations/Rec%2025-4.pdf 17 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-7164 18 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-4968 19 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-11670 20 EELIS, rahvusvahelise tähtsusega alad, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=-611148854&state=185;- 1534945782;est;eelisand;; 7 EE070). Pakri maastikukaitseala KLO100011321 hõlmab Pakri saarte põhjarannikut ja saarte vahelist mereala ning Väike-Pakri lõunaosa. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitse. Pakri saarte üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ei käsitle merealade seisundi mõju saarte maastikele ja elukooslustele ega sõnasta sellega seonduvalt keskkonnameetmeid, sh keskkonnamõju hindamise vajalikkust22. Üheks peamiseks keskkonnamõjudega seotud argumendiks KMH teostamise vajalikkuse suhtes on Lääne- Harju vallaga piirnevate merealade eutrofeerumise koondhinnang 2018. aastal TTÜ meresüsteemide instituudi poolt teostatud analüüsi „EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused“23 tulemuste alusel. Nimetatud analüüsi kohaselt on tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel halb (avamere ala GOF; rannikuveekogum 6, Pakri rannikuveekogum) (vt joonis 2). Joonis 2. Tegevuskohaga kattuvate või piirnevate merealade seisundihinnang eutrofeerumise koondhinnangu alusel. Allikas: TTÜ meresüsteemide instituut, 2018. 21 EELIS, kaitstavad alad, https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?id=- 1158249072&state=195;2048547552;est;eelisand;; 22 Pakri saarte üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, http://www.paldiski.ee/public/pakri_ksh_t2iend_aruanne_avalikulevaljapanekule-ii_08-01-2013.pdf 23 EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7), https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 8 Joonisel 3 on toodud rannikumere veekogumite seisundi vee raamdirektiivi kohane koondhinnang, st hinnang nii ökoloogilise kui keemilise seisundi põhjal (Keskkonnaagentuur 201524). Vastavalt kinnitatud veemajanduskavadele aastateks 2015-202125, ja veemajanduskava 26 meetmeprogrammile on Pakri rannikuvee kogumi puhul eesmärgiks hea seisundi saavutamine aastaks 2021. Mitte-hea seisundi määramise aluseks on fütoplanktoni kvaliteedielement, täpsemalt Chlα, fütoplanktoni biomass ja KS-indeks27. Mitte-hea seisundi põhjuseks on nimetatud toiteaineid, antud juhul peetakse nende all silmas olulisi taimetoiteaineid lämmastikku ja fosforit. Peamiste saasteallikatena toob meetmeprogramm selle rannikuvee kogumi puhul välja hajukoormuse erinevatest allikatest, punktkoormuse (seotud inimasustusega), sadamad ja mererajatised ning laevatehased ning meetmetena veekogumiga seotud üldise keskkonnajärelevalve tõhustamise, jääkreostuse likvideerimise, punktkoormuse mõju vähendamise ja hajukoormuse vähendamise kanaliseerimata elanikkonna reovee nõuetekohase käitlemisega. Lisaks vajab täiendavaid uuringuid ebaselge päritoluga hajukoormuse allikate väljaselgitamine. Joonis 3. Pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite koonseisund 2015. aastal. Allikas: Keskkonnaagentuur 2015. 24 Keskkonnaagentuur, pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal, https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf 25 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021, http://www.envir.ee/sites/default/files/laane- eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 26 Lääne-Eesti veemajanduskava 2015-2021 meetmeprogramm, http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 27 Keskkonnaagentuur, pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal, https://keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf 9 Eelpooltoodud infole tuginevalt võib eeldada, et Pakri rannikuveekogum on tugevasti mõjutatud inimtekkelisest toitainete sissekandest. Kalakasvatuse keskkonnamõjude hindamisel tuleb kindlasti hinnata hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvatusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvatus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Hinnata tuleb olemasolev reostuskoormus ja reostusallikad. Sügavamas mereosas paiknevalt alalt, kus vee sügavus on 50 meetrit ja enam, on saasteainete hajumine väga hea tänu hoovustele ja lainetusele, erilist tähelepanu tuleb aga suunata aladele, mis paiknevad rannale lähemal, madalamas vees ja Pakri poolsaare poolses küljes, sadamapiirkonna lähistel. Kavandatava tegevuse alad paiknevad linnu- ja loodusalal, kus kaitstavateks loodusväärtusteks on erinevad merelinnud, sh krüüsel (eriti ohustatud liik Punases Raamatus, II kat Eestis), tutkas (ohustatud Punase Raamatu järgi, I kat Eestis), hahk, aul, lauluik jpt. aul. Natura alal on võimalik tegevust läbi viia, kui on kindel, et sellest ei kaasne negatiivset mõju ala kaitse-eesmärkidele. Natura2000 alade puhul on oluline vältida kõikide selliste tegevuste, mis ei ole seotud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisega, negatiivse mõju tekkimist kaitse eesmärgiks olevatele väärtustele, sh liikidele ja elupaigatüüpidele. Lisaks tuleb arvestada ja hinnata, et tegevusest ei avalduks negatiivset mõju Pakri maastikukaitseala kaitseväärtustele, milleks on mh rannikumaastikud ja ranniku elupaigatüübid. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt ja eeldatavalt kuni 6150 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg sööta kalade juurdekasvu kilo kohta (söödakoefitsent 1,15), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 7072.5 tonni aastas. Keskmine söödaindeks Avamere Kalakasvatus OÜ kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus – ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Väiksem söödaindeks tähendab ühtlasi väiksemat keskkonnamõju veekogusse juurdeviidavate toitainete (lämmastik, N ja fosfor, P) kaudu. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Kasutada planeeritavas söödas (kasutatakse erinevaid söötasid, mida valitakse nende koostise ja konsistentsi ning reaalsete, praktikas testitud kala juurdekasvu tulemuste järgi) sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Oluline on seejuures, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes (mis on kooskõlas HELCOM28 poolt kasutatavate näitajatega) on kalade poolt omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%29. Tabelis 1 on esitatud esialgsed arvutused söödast tuleneva toitainete koormuse ja kogukoormuse kohta (eeldatavad maksimaalsed kogused). Arvestada tuleb koormuse puhul sööda koostisega – kui suur on söödas vees lahustuva lämmastiku (mineraalne lämmastik, omastatav mh fotosünteesivatele veeorganismidele) ja orgaanilistesse ühenditesse seotud, vees vähelahustuva lämmastiku osakaal. Söötade arendusega on tänapäevaks oluliselt vähendatud lahustuva lämmastiku osa söötades, tänu millele söötadest avalduv keskkonnakoormus on samuti vähenenud Lõplikes koormusarvutustes tuleb kõiki neid aspekte arvesse võtta, samuti seda, kui palju viiakse veest välja toitaineid realiseeritavate kaladega ja leevendusmeetmete rakendamisega (võõrliikide väljapüük, töönduslik kalapüük, karbi- ja vetikakasvatus jmt). Hoonestusloa taotluses ei esitata täpset lõplikku 28 HELCOM recommendations, http://www.helcom.fi/Recommendations/Rec%2025-4.pdf 29 Kalanviljelyn vesistökuormituksen vähentäminen (Kalakasvatuse koormuse vähendamine veekogudele), https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 10 koormusarvutust, kuna kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad edasiste uuringute ja/või KMH käigus, mille tulemusena sõnastatakse ka leevendavad meetmed. Tabel 1 Koormus (sööt) ja kogukoormus vette Söödakoefitsent % söödas % kalas* Koormus vette 1.15, 6150 t söödaga (sööda kala kogus 7072,5 t) juurdekasvu kohta N 6,64 2,75 469,61 t P 0,8 0.4 56,58 t Kogukoormus = Kogukoormus Kala 6150 t kala söödaga juurdekasvu juurdekasvu sisseviidud tonni kohta kohta toitainete kogus N 48,86 kg/t 300,49 t – kalade P 5,2 kg/t 31,98 t realiseerimisega väljaviidud toitainete kogus *Ei arvesta koormuse arvutamisel, arvestatakse kogukoormuse arvutamisel (kalade realiseerimisega väljaviidav toitainete kogus) Osa vette söödaga lisatud toitainetest osa võidakse tarbida sumpadest väljalevinud kalasööda näol ära looduslike kalapopulatsioonide jt elusorganismide poolt. Avamere Kalakasvatus OÜ kogemused kalakasvatuses näitavad, et tänapäevaste sumpade ja toitmisviiside juures on sumpadest väljaleviva sööda kogus väga väike. Söötmine toimub praamilt ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Kavandatavas kalakasvatuses paigaldatakse sumpadele kindlasti pinnakaamerad. Oluline on sööda väljalevimise takistamiseks valida ka sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Kalakasvatajad on majanduslikust huvist lähtudes motiveeritud otsima söötasid, mis võimalikult vähe laguneksid ja mis maksimaalselt toidaksid kasvatatavaid kalu. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul - kasutatava sööda valikul tuleb seada eesmärgiks kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid (vt nt vikerforelli kasvatuse keskkonnamõjude analüüs 2001. aastast30) näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. 2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt koostatud kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika väljatöötamise analüüsi (201231) järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette-eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures tähendaks 30 Kirjolohen tuotanto ja ympäristö (Vikerforelli tootmine ja keskkond), https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 31 Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine, https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf 11 ca 205 t N ja 22 t P aastas. Samas aruandes on välja toodud, et Taani eksperimentaalsel mõõtmistel põhineva mudeli kohaselt tekib traditsioonilises kasvatuses 1 tonni vikerforelli tootmisel N koormust 31,2 kg ja P koormust 2,9 kg ehk kavandatavate mahtude juures ca 192 tonni N ja 18 tonni P aastas. Sama uuringu järgi aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette- eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga, mis omakorda on võrdväärne ligi 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereoveest pärineva P (890 ie) ja N (1386 ie) reostuskoormusega. Erinevate metoodikatega arvutades on võimalik saada erinevad reostuskoormuste hinnangud. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid metoodikaid avamere kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus, sh vajadusel inimekvivalentides. Kasutada tuleks meetodit, mis arvestab sööda koostisega, toitainete ringluse põhimõttega, ehk reostuskoormuse arvutamisel arvestatakse nii tegevuse sisend- kui väljundvoogudega, sh leevendusmeetmete kaudu merest väljaviidava toitainete vooga, ja Läänemere kalast valmistatud sööda mõjuga kasvatusest lähtuvale lõppkoormusele. Vajalik on välja töötada avamere kalakasvatuse jaoks sobilik bilansiarvutuse meetod, mis võtab arvesse kõiki asjakohaseid toitainete sisend- ja väljundvooge merre ning võimaldab arvutada avamere kalakasvatuse kogubilanssi. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu. Teoreetiliselt on võimalik ka negatiivse bilansi ehk negatiivse heite saavutamine, mille puhul tegevus aitab eemaldada Läänemere ökosüsteemist toitaineid ja aitab seeläbi kaasa mere hea keskkonnaseisundi saavutamisele. Avamere Kalakasvatus OÜ jälgib pidevalt kalakasvatuse tehnoloogia arengut ning uute, keskkonnasõbralike kasvatusmeetodite või -vahendite väljatöötamise ja turuletuleku puhul hindab nende kasutuselevõtu võimalikkust. See puudutab mh poolsuletud sumpade kasutamist avamerel, mis võimaldaks tekkivate setete kogumist. Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada toodangu eluringi-põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes linnu, sea- ja veiselihaga. Ärakasutatavuse all mõistetakse seda osa kasvatatavast loomast, mis on inimtoiduks (või ka toorainena muuks otstarbeks) reaalselt kasutatav. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures näiteks Soomes ning selleks on arendatud ja kasutusel erinevaid metoodikaid32, 33. Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kala on kokkuvõttes üks väiksema ökoloogilise jalajäljega ja suurema ärakasutatavuse protsendiga loomseid toiduaineid, kui võrrelda omavahel linnu-, sea- ja veisekasvatust ja kalakasvatust. 32 Wagner, et al, 2018. Indicators of sustainability to assess aquaculture systems, https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 33 A discussion of the use of the sustainability index: ‘ecological footprint’ for aquaculture production, Roth et al, 2001. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718 12 Kokkuvõte strateegilistest aspektidest EL sinimajanduse strateegia34 näeb vesiviljelust, sh kalakasvatust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutussevõtust inimese tooraine ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvatus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-202035 seab eesmärgiks Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Kavandatav tegevus seostub positiivselt Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“36 ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“37 läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Arendaja kavandab kala väärindamist Eestis, , millega luuakse kohalikul tasemel rohkem töökohti ja tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Avamere Kalakasvatus OÜ tegevus seostub ka Harju kalanduspiirkonna kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2054-202038 . Nimetatud strateegia toob välja vajaduse tagada kohalikule kalatööstusele kohalik tooraine ja luua võimalusi kohapeal kohaliku kala töötlemiseks, samuti tuuakse välja vajadus leida uusi kala väärindamise viise, mis eeldab erinevate kalandussektorite ettevõtete omavahelist koostööd. Kavandatava kalakasvatuse jaoks on probleemiks kalakasvatuseks forelli noorjärkude saamine ja kohalevedu. Igal aastal vajab kalakasvatus planeeritud mahtude juures ca 800-1000 tonni 0,5 kg ettekasvatatud kala, millest vähemalt osa või kõik oleks võimalik tulevikus toota Eestis. Kalakasvatus tootmismahuga 6150 tonni roogitud kala aastas vajab kalasööta orienteeruvalt 7072.5 tonni. Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööda soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt on 2018. aastal valminud Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse rajatud kalajahutehas, mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Rajatav kalakasvatus on seotud nimetatud kalajahutehasega kahel moel – ühest küljest aitab selle poolt Läänemerest väljapüütud madalakvaliteedilise kala väärindamine kalajahuks otseselt viia välja merest täiendavalt toitaineid, teisest küljest on loodav kalakasvatus tulevikus potentsiaalne toodangu tarbija, kui toode on konkurentsivõimeline teiste turul pakutavate kalasöötadega. Kalakasvatus on erineva kalakasvatuseks vajaliku tehnika jm vahendite tarbija – näiteks valmistab Eesti kohalik tootja, BLRT Grupp AS-i kuuluv Osaühing Marketex Marine nii kalakasvatuspargaseid kui söödapraame, mida praegu müüakse teistesse riikidesse, sh Norrasse . Kahe söötmispraami ehitus tähendaks 34 Sinine majanduskasv, https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth_et 35 Eesti vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020, https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014-2020.pdf 36 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 37 Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 38 Harju kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2020, http://www.harjukalandus.eu/images/docs/Strateegia/MEM- parandused/HKY_strateegia_2016_ministeeriumile_parandatud_18_10_2016.pdf 13 kaudselt 500-800 tuhande euro suurust tellimust. Samuti on võimalik tellida kasvatuste töölaevad teistelt Eesti laevaehituse ettevõtetelt. Kalakasvatuse rajamine Eestisse tootmismahuga ca 6150 tonni roogitud kala aastas eeldab täiendava kalatöötlemisüksuse (rookimine, kalamarja töötlemine) rajamist Eestisse. Lisaks võimaldab kalatööstuse jääkide kasutamise tootearendus koostöös ettevõtjatega tuua turule uudseid tooteid, sh nišitooteid nagu nt toidulisandid (kollageen, kalaõli jmt). Väga oluline aspekt kavandatava kalakasvatuse juures on asjaolu, et kalakasvatuse alad hakkavad paiknema Paldiski Lõuna- ja Põhjasadama lähedal, mis tähendab madalat aja- ja kütusekulu kalakasvatuse teenindamiseks, sh madalamad heited välisõhku mere- ja maanteetranspordist. Kala jõuab kiiresti kasvatusest töötlemisse, tulenevalt millest on tooraine kvaliteetsem. Pakri poolsaarel paikneb ka eespoolkirjeldatud kalajahutehas, mis saaks vastu võtta kalatöötlemise jäätmed. Seega toetaks kavandatav tegevus ka ringmajanduse põhimõtteid läbi kala maksimaalse ärakasutamise, kala kui toote eluringi ökoloogilise jalajälje vähendamise ja tarneahelate lühendamise. Kokkuvõte Käesolevat taotlust esitav arendaja peab keskkonnaeksperdi hinnangutele tuginedes tõenäoliseks, et alternatiivsete tegevusstsenaariumite keskkonnamõju hindamise tulemusel on võimalik leida tegevusalternatiiv, mis ei kahjusta tegevuspiirkonna mereala (Pakri rannikumere veekogum ja Soome lahe avamere mereala GOF) seisundit ega pane ohtu pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Valitud tegevuspiirkond on väga sobilik avamere kalakasvatuseks tänu mereala suurele sügavusele ja vee heale liikuvusele. Kalakasvatuse rajamist toetab sadamate lähedus, potentsiaali on seonduvate toorainet väärindavate tootmiste rajamiseks maismaale. Kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis on välja toodud Pakri rannikuveekogumi kesine koondseisund. Merestrateegia loetleb eesmärgid, mis on vaja saavutada mere hea seisundi hoidmiseks. Soome pikaajaliste kalakasvatuskogemuste ja läbiviidud seisundihindamiste jt analüüside alusel võib üldistada, et asukoha õige valiku ja tõhusate keskkonnameetmete rakendamise puhul on võimalik vältida olulise negatiivse mõju tekkimist mereelustikule ja kaitstavatele loodusobjektidele39. Kalakasvatuse loomine Harju maakonnaga piirnevale merealale logistiliselt, keskkonnamõjude seisukohast ning kalakasvatuslikest aspektidest lähtuvalt sobivasse asukohta Paldiski lahe suudmepiirkonda ja Pakri saarte põhjarannikuga piirnevale avamerele, Paldiski lõuna- ja põhjasadama lähedusse aitab kaasa Euroopa Liidu, Eesti ja Harju maakonna strateegiliste arengueesmärkide saavutamisele, sh mere vesiviljeluse arendamisele ja kohaliku ettevõtluse edendamisele. Kavandatava tegevuse üldine kirjeldus Avamere kalakasvatuse raames plaanitakse Harju maakonna Lääne-Harju valla põhjarannikuga piirneval merealal Paldiski lahe suudme lähistel ja lahes, Väike-Pakrist ida pool, paigaldada kalasumbad vikerforelli kasvatamiseks neljale alale. Sumpade ja kalakasvatuse välisilmet illustreerib joonis 4. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4 – 3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis 39 https://mmm.fi/documents/1410837/1801200/Kansallinen+vesiviljelyn+sijainninohjaussuunnitelma/55a022d6- 054b-4136-b8b3-bcae09e53379 14 See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Joonis 4. Avamere kasvatuse üldvaade (allikas: HvalpsundNet40) Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist-detsembrini. Tegevusala paikneb Eestipõhjarannikul Paldiski lahe suudme lähistel Pakri saartest põhja pool asuval merealal ja Pakri lahes (vt joonis 1), kus sügavused on vahemikus 20-60 meetrit ja kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse üle vikerforelli jaoks maksimaalse sobiva veetemperatuuri. Vette jõudvate toitainete hajumine on tänu suuremale sügavusele ja avatusele avamerele parem kui madalamas rannikumeres või lahtedes. Lisaks plaanitakse alal rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Kalade söötmine toimub vastavate söödapraamidega, mille mahutavus on ca 240 tonni (vt joonis 5). Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. 40 Hvalpsund Net, http://hvalpsund.com/hvalpsund-net-value-safety-and-common-sense/ 15 Joonis 5. Kalakasvatuse söödapraam mahtuvusega 240 tonni. Allikas: allikas: AkvaGroup Kavandatava tegevuse asukohavalikul lähtuti EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi vesiviljeluse osakonna poolt 2015. aastal läbiviidud uuringust, mille raames viidi läbi vesiviljeluse laiendamiseks sobivate alade kaardistamine.41 Nimetatud töö on üks riigi mereala planeeringu alusuuringutest. Viidatud uuringus on valitud alad välja toodud (vt joonised 6). Alade paigutust täpsustati kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise analüüsi tulemusel. Joonis 6. Potentsiaalsed kalakasvatuse alad Paldiski lahel ja selle lähipiirkonnas. Allikas: Jaanuska 2015 41 Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus, Jaanuska 2015, https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf 16 Arendaja kavandab tegevusega paralleelselt keskkonnaseire läbiviimist, negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks kalakasvatusest. Määratavate näitajate loetelu täpsustatakse pädeva asutuse (vee erikasutusloa andja) ettepanekute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel. Tõenäoliste tegevusega kaasnevate keskkonnamõjudena on esialgse analüüsi käigus identifitseeritud järgmised: Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 6150 tonni. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta, on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 7072.5 tonni aastas. Kogu aastas kasutatava söödakoguse peale on söödaga merreviidavat lämmastikku 469,61 t ja fosforit 56,58 t. Kogukoormuseks kujuneb vastavalt 300,49 t lämmastikku ja 31,98 t fosforit (vt tabel 1). Toitainetest on söödas leiduv P vees vähelahustuv, samas N osaliselt kergestilahustuv ja seetõttu N kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Söödapõhise toitainekoormuse arvutamisel on oluline arvesse võtta ka seda, milline osa söödas leiduvatest toiteainetest on vees lahustuvad ja seega kergesti kättesaadavad ka fütoplanktonile jt fotosünteesijatele ja mis seega kiirendab veekogude eutrofeerumist, ning milline osa on vähe- või mittelahustuv. Toitainekoormuse hindamine peaks arvesse võtma ka väljundvoogusid ehk kui palju kasvatatavate kalade ja leevendusmeetmetega veekogust toitaineid välja viiakse. Vajalik oleks vastava bilansiarvutuse meetodi väljatöötamine ja kinnitamine merealadel toimivatele kalakasvatustele. Hoonestusloa taotluses ei esitata täpset lõplikku koormusarvutust, kuna kasvatusalade valik ja ulatus ning kasvatatavate kalade kogus täpsustuvad edasiste uuringute ja/või KMH käigus, mille tulemusena sõnastatakse ka leevendavad meetmed. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – liigilise koosseisu ja arvukuse muutumine; 3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh konkurents mereruumile). Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise ning sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas (millega kaasnevad täiendavad töökohad ja maksulaekumine kohalikule omavalitsusele ning riigieelarvesse). Potentsiaalsete leevendusmeetmetena on esialgse analüüsi käigus välja toodud järgmised meetmed: Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik, vähendatud lahustuva toitainete osakaaluga söödaretseptide valik ja optimaalsed söödakogused. Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige: 1. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine; 2. Kalapüük, sh võõrliikide väljapüüdmine; 3. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena; 17  4. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu; Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud. Hinnata tuleb meetmete kulutõhusus. Seetõttu vajavad tehnilised keskkonnameetmed nagu nt settekogujate paigaldamine eraldi kulutõhususe hindamist KMH käigus. Lisaks kavandatakse järgmiste meetmete rakendamist: − kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi; − kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks Vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud. Avamere Kalakasvatus OÜ kavandab kasvatusalal keskkonnanäitajate pidevat seiret automaatmõõteseadmetega, samuti perioodilist proovivõttu sügavamatest veekihtidest, ja pinnakaamerate paigaldamist kalade seisundi ja aktiivsuse jälgimiseks. Arendaja jälgib ühtlasi pidevalt tehnoloogia arengut ja rakendab võimalusel uusi keskkonnasõbralikumaid meetodeid ja tehnoloogiaid. Eesmärgiks on vähemalt nullheite saavutamine, mida arvestatakse kalakasvatuse ja selle keskkonnamõjude leevendamiseks rakendatavate keskkonnameetmete sisend- ja väljundvoogude bilansina. Kalakasvatuste puhul tuleb kasutada ka ravimeid, sh antibiootikume. Tänu vaktsineerimisele on kaasaegsetes kalakasvatustes antibiootikumide kasutamise kogused väga tugevalt vähenenud, antibiootikume kasutatakse vaid erandkorras. Avamere Kalakasvatus OÜ kasvatustes on kõik kalad vaktsineeritud. Antibiootikumide kasutamise vähenemist seoses vaktsineerimise kasutuselevõtuga iseloomustab joonis 7 Norra kalakasvatuse kohta. Joonis 7. Antibiootikumide kasutus Norra kalakasvatustes aastatel 1979-2016. Allikas: Salmon Farming Industry Handbook 201742 42 Salmon Farming Industry Handbook, 2017, http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf 18 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olevad ehitised on kalakasvatuse kompleksid ja nende otstarve on kalade kasvatamine avameres. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning olulised muud tehnilised andmed Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 2 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad kuni 6 meetri sügavusele. Kokku on ühe rajatise kõrgus 8 meetrit. Juhul, kui sumpadele paigaldatakse alla ka koonused surnud kalade kogumiseks, kasvab sumpade sügavus 12-15 meetrini. Seega on rajatiste maksimaalne kogu kõrgus koos kogumiskoonustega 17 meetrit. Kompleksi kuulub 48 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust, vt joonised 8 ja 9), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam (vt joonis 5), millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38,2 m ja perimeeter 120 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumbaraami külge on kinnitatud 0,8-1 m kõrgused vertikaalsed torud, mille peale kinnitub reeling ja ohutustrossid, mille külge töötajad saavad kinnitada turvakarabiinid juhul, kui on vaja töötada sumbaraami peal. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine). Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Sumba võrgusilma suurus sõltub kasvatatava kala keskmisest suurusest. Kalade puhul, kes on suuremad kui 0,4-0,5 kg, on võrgusilma suurus tavaliselt 18-25 mm. Võrk on valmistatud tugevatest nailonkiududest, mida töödeldakse UV-kiirguse eest kaitsva vahendiga, mis moodustab katte päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks. Sumba keskel on plastikust linnuvõrgu tugiraam kõrgusega 1,5-2 meetrit - sumbad on kaetud linnuvõrguga, et hoida linde kalakasvatussumpadest eemal ja vältida röövlindude põhjustatud kahjusid kalakasvatusele, samuti muutusi looduslike linnuliikide toitumiskäitumises. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Vajadusel, kui see ilmneb edasiste uuringute, sh võimaliku keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. 19 Joonis 8. HD450 sumbaraami konstruktsioon Joonis 9. HD315 sumbaraami konstruktsioon Sumpade paigutamisel alale kasutatakse ruutpaigutust (vt joonis 10). Sumbad paigutatakse sõltuvalt alade suurusest 2 X 5, 2 X 8 või 2 X 10 ruudustikuna. Sumpade vahele jäetakse piisav vahemaa söödapraami liikumiseks (olenevalt alast 100 kuni 500 m). 20 Joonis 10. HD315 sumbaraamide ankurdusskeem 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Aladele paigutatakse kokku 48 sumpa 2 X 5, 2 X 8 või 2 X 10 ruudustikus. Sumpade vahele jäetakse sööda- ja hoolduspraami liikumiseks piisavalt ruumi (vastavalt alale 100-500 meetrit). Vajadusel muudetakse paigutust vastavalt ala ja sellega seotud kitsendust põhjustavate objektide või keskkonnatingimuste vajadustele. Ehitiste ehitisealune pind on kokku 48 X 1 146 m2 = 55 008 m2 Juurde arvestatakse kinnitussüsteemide ja kalavõrkude (testvõrgud kasvatuse kalade põgenemiste kindlakstegemiseks) ja/või hülgevõrkude, karbi- või vetikakasvatuse liinide või võrkude jaoks vajalik ala. Juurde arvestatakse ka piisav ala sumpade ümberpaigutamise võimaldamiseks juhul, kui tegevuse keskkonnamõju jälgimise tulemused näitavad merepõhja seisund halvenemist kogunevate setete tõttu. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka sumpade koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Näiteks juhul, kui edasiste uuringute ja/või KMH tulemused või kitsenduste täpsustamise tulemused välistavad mõne ala kasutamise (nt Paldiski lahes sadamate vastas), paigutatakse Pakri saarte põhjarannikuga piirneval merealal valitud alale rohkem sumbakogumeid. Vastavalt veeseaduse § 229 lõikele 31 võib hoonestusloa andmisel avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratletud koormatava alaga maksimaalselt kuni 33 protsendi ulatuses suurendada. Koormatavat ala võib vähendada suuremas ulatuses 21 kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada ala suhtes, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus.43 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Avaliku veekogu koormatava ala suurus ruutmeetrites hõlmab ehitiste ehitisealuse pinna; ankurdamissüsteemide, hülgekaitse-, kala- ja karbivõrkude või -liinidega hõlmatud pinna; sumpade hoolduseks ja kalade toitmiseks praamile liikumiseks vajaliku ala ning ala sumpade ümberpaigutamiseks. Kokku on koormatava ala suurus 12 042 020 m2. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub edasiste uuringute ja/või keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed. Ka sumpade koguarv ja seega taotletava koormatava ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Arendaja riskiks on asjaolu, et teatud tootmismahust allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik ning tegevuse kavandamisest tuleb majanduslikel kaalutlustel loobuda. Alade koordinaadid on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kavandatavate kalakasvatuse alade keskpunkti- ja piirikoordinaadid Ala 1 Ala 2 Ala 3 Ala 4 Keskpunkt X 6583561 6580204.5 6581589.4 6579454.9 Y 495201.4 495511 498150.8 500154.9 Punktid ala piiritleval joonel X1 6585088.7 6580633.1 6582222.6 6580582.8 Y1 495201.5 496448.9 497813.9 499343.6 X2 6584628.7 6580122.5 6582173.1 6580262.9 Y2 496409.9 496237.6 498369 499902 X3 6583747.6 6579772 6581819 6579655.2 Y3 496793.9 495669.8 498741.8 500426.5 X4 6582756.9 6579617.9 6581399.9 6578948.8 Y4 496505.7 494930.8 498834.9 500864.9 X5 6582107.6 6579817 6581002.2 6578332.9 Y5 495608.7 494555.2 498585.1 500977.1 X6 6582300.1 6580300.5 6580944.1 6578646.9 Y6 494219.6 494800.4 498097.7 500407.8 X7 6583356.2 6580616.9 6581299.6 6579254.5 Y7 493610.4 495306.1 497596.7 499883.3 X8 6584603.7 6580785 6581929.2 6579885 Y8 494101.4 495908.1 497504 499483.5 S, ha: 765.660 149.151 141.909 147.482 S, m2: 7 656 600 1 491 510 1 419 090 1 474 820 43 Veeseadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017051?leiaKehtiv 22 6. Uuringu kirjeldus Enne taotluse esitamist arendaja uuringuid läbi viia ei soovi. Kalakasvatuse rajamine eeldab lisaks hoonestusloale ka teiste tegevuslubade taotlemist, sh vee erikasutusluba. Enne tegevusloa väljastamist tuleb vastavalt loa andja ehk otsustaja ettekirjutustele läbi viia täiendavad uuringud ja/või keskkonnamõjude hindamine. Uuringute ja/või keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub loamenetluste ja võimaliku keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt assjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Keskkonnaeksperdi poolt on välja toodud (keskkonnaaspektide kokkuvõttes väljatoodud materjalidele tuginedes) vähemalt järgmiste uuringute tegemise vajadus: − Kavandatava tegevuse ala olemasoleva veekeskkonna seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel (keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest). Vajadusel (andmete ebapiisavuse korral hindamiseks) viia läbi täiendavad uuringud. − Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hinnata hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul. − Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloom ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. Vajadusel täiendavad uuringud. − Allveearheoloogilised uuringud ja lõhkemata lahingumoona otsingud. − Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana või eraldiseisva hindamisena. Kogu tegevuse ajal peab toimuma kalakasvatuse keskkonnamõjude seire, millega hinnatakse tegevuse mõju vee füüsikalis-keemilistele seisundinäitajatele (temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, Chl-a, toitained). Täpsed seirevajadused näitajate ja seiresageduse osas selguvad keskkonnamõju hindamise käigus, kui täpsustuvad ka leevendusmeetmed (nt kas alustatakse karbikasvatusega ja mis mahus see on vajalik). Keskkonnaseire andmete alusel teostab Keskkonnaamet järelvalvet tegevusloas kehtestatud nõuete täitmise ja tegevuse keskkonnamõjude üle. 23 7. Hoonestusloa taotletav kestus Avamere Kalakasvatus OÜ taotleb hoonestusluba vastavuses veeseaduse § 2211 , mille kohaselt (kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud) kehtib hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Indrek Kasela Juhatuse liige Avamere Kalakasvatus OÜ /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas Toomas Kõuhkna Juhatuse liige Avamere Kalakasvatus OÜ /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas 24 Lisa 1 I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad kavandatava tegevuse alal 25  Nimekiri Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] EELHINNANG Avamere Kalakasvatus OÜ (registrikood 14645203, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 141, 11314) esitas 23.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) veeseaduse (edaspidi VeeS) § 226 alusel hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Hoonestusluba tuleb taotleda, kui kavandatava tegevusega koormatakse avaliku veekogu ehitisega, mis on kaldaga püsivalt ühendamata. Vastavalt VeeS § 227 lg 1 alusel otsustab hoonestusloa menetluse algatamise TTJA. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3 alusel otsustaja annab eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. KeHJS § 7 p 2 ja § 9 lg 1 alusel on otsustaja tegevusloa, sh hoonestusloa andja ehk TTJA. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral. Planeeritava vikerforelli kasvatuses on sööda tarbimine umbes 7072,5 tonni aastas. Lisaks on teada, et kavandatav tegevus planeeritud Pakri saarte lähistele, kus on Natura 2000 linnu- ja loodusala. Eelhinnang on koostatud hoonestusloa taotleja esitatud andmete alusel ning aluseks on võetud keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatava tegevuse kirjeldus Hoonestusloa taotluse alusel kavandab Avamere Kalakasvatus OÜ (edaspidi arendaja) Harju maakonna Lääne-Harju valla põhjarannikuga piirneval merealal Paldiski lahe suudme lähistel ja lahes, Väike-Pakrist ida pool, paigaldada kalasumbad vikerforelli kasvatamiseks neljale alale. Hoonestusloa taotluse alusel kavandatud kalakasvatuse aastane toodang on hinnanguliselt kuni 6150 tonni. Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4-3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine toimub Eestis, Soomes või Rootsis. Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb novembris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist-detsembrini. Tegevusala paikneb Pakri saartest põhja pool asuval merealal ja Pakri lahes, kus vee sügavus on 20-60 meetrit. Kompleksi kuulub 48 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 25 ja enam meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud ca 6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele. Surnud kalade kogumiseks on sellise sügavusega aladel võimalik paigutada sumpade alla kogumiskoonused, millega koos ulatuvad sumbad 12-15 meetri sügavusele allapoole veepinda. Iga sumba kogupindala on 1146 m2 ja maht 6880 m3. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel, kui selguvad rakendatavad keskkonnameetmed ning ala ja mõjutatud objektide keskkonnakoormuse taluvus. Ka sumpade koguarv ja ehitisealuse ala suurus võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel, kui selgub, et soovitud mahus tegevust arendada pole aladel võimalik. Näiteks juhul, kui edasiste uuringute ja/või KMH tulemused või kitsenduste täpsustamise tulemused välistavad mõne ala kasutamise (nt Paldiski lahes sadamate vastas), paigutatakse Pakri saarte põhjarannikuga piirneval merealal valitud alale rohkem sumbakogumeid. Lisaks plaanitakse alal rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Tegevus on seotud planeerimisdokumentidega, sh Eesti kalanduse strateegia 2014-2020, mille eesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise-ja välisturgudel. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-2020 eesmärgiks on Eestis kalakasvatuse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Eesti üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“ läbi asjaolu, et tegevus aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatav tegevus on planeeritud Pakri saarte lähistele merealale. Valitud alad kuuluvad Natura 2000 linnu- ja loodusalasse. Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Pakri maastikukaitseala on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2015-2021) alusel on Pakri lahe rannikuveekogum on mitteheas (kesine) seisundis ning 2021. aastaks on seatud eesmärgiks hea seisundi saavutamine. Veemajanduskava meetmeprogrammi alusel põhiliseks rannikuvee reostuse põhjuseks on mererajatised, laevatehased, sadamad, hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest, alla 2000 ie reoveepuhastid, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Hoonestusloa taotlusest lähtuvalt planeeritud ala suurus on koormatava ala suurus 12 042 020 m2. Avaliku veekogu koormatava ala suurus ruutmeetrites hõlmab ehitiste ehitisealuse pinna; ankurdamissüsteemide, hülgekaitse-, kala- ja karbivõrkude või -liinidega hõlmatud pinna; sumpade hoolduseks ja kalade toitmiseks praamile liikumiseks vajaliku ala ning ala sumpade ümberpaigutamiseks. Ehitiste ehitisealune pind on kokku 55 008 m2. Mõjutatud on põhiliselt lähiümbrus nii elanike poolest kui ka keskkonnamõju poolest. Eeldatavalt elavneb tööturg ning ettevõtlus piirkonnas. Suureks keskkonnamõjuks on kalakasvatuse rajamisega kalasööt. . Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 6150 tonni. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 7072.5 tonni aastas. Kogu aastas kasutatava söödakoguse peale on söödaga merreviidavat lämmastikku 469,61 t ja fosforit 56,58 t. Kogukoormuseks kujuneb vastavalt 300,49 t lämmastikku ja 31,98 t fosforit. Söödana on planeeritud kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Söödas sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Kalade söötmine toimub praamilt, mille mahutavus on ca 240 tonni ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Oluline on sööda väljalevimise takistamiseks valida ka sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Merre jõudva toitainete negatiivne mõju võib põhjustada vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda. Sellest tulenevalt halveneb veekvaliteedi seisund. Vee liigilise koosseisu ja arvukuse muutumine. Merekalade ja vee- ning rannikulindude seisundi halvenemise. Rannikumaastik muutused. Inimesele visuaalne häiring, konkurents ressurssidele. Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise ning sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas. Arendaja on taotluses välja toonud keskkonnamõju leevendusmeetmed. Peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik, vähendatud lahustuva toitainete osakaaluga söödaretseptide valik ja optimaalsed söödakogused. Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Kasutades Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööta, võõrliikide väljapüüdmine, karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena, pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu; Lisaks kavandatakse paigaldada kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi, kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks. Vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud. Eelhinnangu järeldus Hoonestusloa taotlusega taotletakse kalakasvatus rajamist Pakri saarte lähipiirkonda, mis kuulub Natura 2000 innu- ja loodusalasse. Seoses sellega, et kalade sööt on kõige suurem keskkonnamõju allikas, siis käesoleval ajal ei ole teada, kuidas see mõjutab ümbritsevat keskkonda. Arvestades, et Pakri rannikumere seisund on kesine ning aastaks 2021 peab veekvaliteet olema parendatud, siis ei ole teada kuidas kavandatav tegevus veekvaliteedile mõjub. Tuginedes eeltoodule on TTJA seisukohal, et kavandatava tegevuse rajamiseks on eelnevalt vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Piiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole.  Nimekirja alusel 28.03.2019 nr 16-7/19-0303-002 Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt 6 16 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. 6 Avamere Kalakasvatus OÜ (registrikood 14645203) esitas 23.01.2019 TTJA-le VeeS § 22 lg 2 kohase hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetesse Pakri poolsaare ja Pakri saarte piirkonnas avamere kalakasvatuse rajamiseks. Planeeritud tegevus on vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang on hinnanguliselt kuni 6150 tonni. Kompleksi kuulub 48 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Ehitiste ehitisealune pindala 2 2 on 55 008 m , Kogu on koormatava ala pindala 12 042 020 m . 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvestades eeltoodut, edastame Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks 7 või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 22 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Avamere Kalakasvatus OÜ taotlus_pdf 2. Lisa 1_pdf 3. Eelhinnang 4. Nimekiri_pdf Liina Roosimägi 6672004 [email protected] Nimekirja alusel 28.03.2019 nr 16-7/19-0303-002 Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt 6 16 veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. 6 Avamere Kalakasvatus OÜ (registrikood 14645203) esitas 23.01.2019 TTJA-le VeeS § 22 lg 2 kohase hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetesse Pakri poolsaare ja Pakri saarte piirkonnas avamere kalakasvatuse rajamiseks. Planeeritud tegevus on vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang on hinnanguliselt kuni 6150 tonni. Kompleksi kuulub 48 kalakasvatussumpa koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Ehitiste ehitisealune pindala 2 2 on 55 008 m , Kogu on koormatava ala pindala 12 042 020 m . 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvestades eeltoodut, edastame Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotluse dokumendid ning eelhinnangu arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks 7 või algatamata jätmiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 22 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Avamere Kalakasvatus OÜ taotlus_pdf 2. Lisa 1_pdf 3. Eelhinnang 4. Nimekiri_pdf Liina Roosimägi 6672004 [email protected] Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 01.04.2019 14:00 Adressaat: Aire Jõeloo <[email protected]> Teema: FW: Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_19-0303-002.bdoc; kiri_digiallkirjaga_16-7_19-0303-002.pdf From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Monday, April 01, 2019 1:47 PM To: VA_eva <[email protected]>; Eda Paju <[email protected]> Subject: Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Tere! Pealkiri: Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine Registreerimise kuupäev: 28.03.2019 Registreerimise number: 1.10-11/2019/2560. TTJA on saatnud oma 28.03.2019. a kirjaga nr 16-7/19-0303-002 arvamuse avaldamiseks Avamere Kalakasvatus OÜ hoonestusloa taotluse. Ministeeriumi vastuskirja koostamiseks saatke palun VA arvamus aadressile [email protected]. Lugupidamisega Eda Paju RaMi ühisosakonna haldustalitus 639 7610; [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee