Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „FinEst Targa Linna tippkeskus“ elluviimiseks

MINISTRI KÄSKKIRI 27.12.2023 nr 1.1-2/23/358 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „FinEst Targa Linna tippkeskus“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused teadussüsteemi programmi meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevuse „FinEst Targa Linna tippkeskus“ elluviimiseks““ (lisatud). 2. Määran Tallinna Tehnikaülikooli käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse 1. septembrist 2023. aastast. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „FinEst Targa Linna tippkeskus“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „FinEst Targa Linna tippkeskus“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“, rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi a(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke ning panustavad sealjuures „Eesti 2035“ näitajatesse: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“, „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ . 1.4. Tegevus on seotud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 osaluse laiendamise meetmest Teaming kaasrahastatud projektiga „Finest Twins“. 2. Mõisted Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestis aastatel 2014-2020. Horisont 2020 (edaspidi H2020) aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil. Alates aastast 1 2021 on programmi nimi Euroopa Horisont ning selle eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist. Osaluse laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise meetmed on Euroopa horisondi programmist rahastatavad meetmed, mille eesmärk on vähem edukates liikmesriikides tipptasemel teadustegevuse arendamine. Toetatakse liikmesriikide asutuste, millel on seni teaduses ja innovatsioonitegevustes madalamad tulemused, teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamist. Toetatakse näiteks avatud teadust, kodanikuteadust, soolist võrdõiguslikkust, teaduseetikat ja rahvusvahelist koostööd, samuti sünergiate loomist teiste Euroopa Liidu ja riiklike vahenditega. Tippkeskus on autonoomne struktuuriüksus, mis tegeleb koostöös välispartneritega tipptasemel teadus- ja arendustegevusega. Tippkeskuse (inglise keeles Center of Excellence) eesmärk on luua sünergiat tippteaduse ja innovatsiooni vahel, mis omab positiivset mõju regionaalsele ja majanduslikule arengule.1 Tippkeskuse juhtkomitee - vastavalt tippkeskuse põhimäärusele tippkeskuse tegevust juhtiv kogu, kuhu kuuluvad tippkeskuse H2020 „FINEST TWINS“ projekti partnerite esindajad (Tallinna Tehnikaülikool, Aalto Ülikool, Kliimaministeerium ja Forum Virium Helsinki) ning antud tegevuse rahastajana Haridus-ja Teadusministeeriumi esindaja. Tippkeskuse põhimäärus - Tallinna Tehnikaülikool rektori käskkirjaga kinnitatud korraldus, mis kehtestab FinEst Targa linna tippkeskuse (edaspidi FinEst tippkeskus) tegutsemise alused Tallinna Tehnikaülikoolis. H2020 grandileping - Euroopa Komisjoniga sõlmitud H2020 Teaming projekti leping (grant nr 856602, projekt „FINEST TWINS“), mahus 15 mln eurot. FINEST TWINSI projekti koordineerib Tallinna Tehnikaülikool, välispartneriks on Aalto Ülikool, FV-Helsinki ning Eestist Kliimaministeerium. Tippkeskuse valdkonnad - vastavalt FinEst tippkeskuse põhimäärusele ja Horisont 2020 grandilepingule keskendub tippkeskus viiele valdkonnale: mobiilsus, energia, ehitatud keskkond, andmed ja valitsemine. Pilootprojekt - teadlaste ja linnade koostöös uue targa linna lahenduse välja töötamine ning selle toimivuse katsetamine vähemalt kahes linnas ja mille lõpptulemuseks on otsus lahenduse toimivusest ning sobivus skaleerimiseks teistes linnades maailma erinevates riikides. Linn - on asustusüksus, mis omab linnastaatust, või kohaliku omavalitsuse üksus, mis piirneb linnastaatust omava asustusüksusega või kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisu linn asustusüksusena kuulub. Väljaspool Eestit asuvaid linnasid määratletakse kui kohalikke haldusüksusi, kus suurem osa elanikkonnast elab vähemalt 50 000 elanikuga linnakeskuses. Riikides, kus suuremate linnade arv on väiksem, on minimaalseks elanike arvuks 10 000. 3. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamisele, kasvatades teadus- ja arendusasutuste võimekust mõtestada ühiskonna ja majanduse ees seisvaid probleeme ning pakkuda neile teaduspõhiseid lahendusi. 1 2 https://ec.europa.eu/research/participants/portal/doc/call/h2020/h2020-widespread-2014-1/1602623- faqs_teaming_2014_en.doc 2 4. Toetatavad tegevused 4.1. Punktis 3 toodud eesmärgi saavutamisele kaasa aitamiseks ning punktis 1.4 nimetatud projekti mõju suurendamiseks rahastatakse FinEst targa linna pilootprojektide ettevalmistamist ja läbiviimist. Pilootprojektide läbiviimine on seotud Horisont 2020 raames rahastatud projekti Finest Twins tööpakettidega 4, 7 ja 9. 4.2. Iga pilootprojekti läbiviimisel peab osalema vähemalt kaks linna, üks Eestist ja teine väljastpoolt Eestit, kelle probleemile/väljakutsele pilootprojekti kaudu lahendust otsitakse. 4.3. Pilootprojektide ettevalmistamise ja läbiviimise olulised etapid 4.3.1. Linnade targa toimimisega seotud probleemide ja väljakutsete kaardistamine ning täpsustamine. Tulemuseks on kaardistamise ja prioriteetide seadmise protsessi alusel valitud linnade probleemide ja väljakutsete koondnimekiri koos kirjeldusega. 4.3.2. Ideekorje linnade probleemidele lahenduste otsimiseks ja esmaste projektiplaanide koostamine. Tulemuseks on teaduspõhised ja innovaatilised esmased lahendusideed linnade esitatud probleemidele ja väljakutsetele. 4.3.3. Pilootprojektide plaanide koostamine Etapi tulemuseks on teadlaste ja linnade koostöös valminud põhjalikud pilootprojektide plaanid koos valitud lahenduste, meeskonna kirjelduse, tegevuskava ja eelarvega. 4.3.4. Pilootprojektide valik elluviimiseks FinEst tippkeskuse poolt Pilootprojektide valiku detailsem protsess ja valikukriteeriumid töötatakse välja ja kooskõlastatakse FinEst tippkeskuse juhtkomiteega (sh HTMiga) vähemalt üks kuu enne uue pilootide valiku protsessi alustamist. Pilootprojektide plaane hindab rahvusvaheline komisjon lähtuvalt järgmistest hindamiskriteeriumitest: 1) potentsiaalne panus FinEst tippkeskuse pikaajalisele jätkusuutlikkusele teaduslikus plaanis (uued teadlased meeskonda, uued grandid) 2) potentsiaalne panus FinEst tippkeskuse pikaajalisele jätkusuutlikkusele ärilises plaanis (uued teenused, uued tooted, hargettevõtete loomine, koostöö eraettevõttega) 3) FinEst tippkeskusele oluliste fookuste adresseerimine: erinevate valdkondade teadlaste kaasatus, koosloome kaasates linnade elanikke, jätkusuutlikud muudatused linnade valitsemises uuenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks; 4) teadusliku kogemuse, seniste saavutuste tase antud lahendusidee kontekstis; 5) teadus-arenduse potentsiaal; 6) uue lahenduse innovaatilisus ja skaleeritavus; 7) lahenduse äriline potentsiaal ja selle testimise plaan; 8) potentsiaalne mõju linnakeskkonnale, elukeskkonna jätkusuutlikkusele, sotsiaalsele ja kultuurilisele mõõtmele, ligipääsetavusele ning rakendatavus teistes linnades; 9) potentsiaalne mõju Eestile olulistele strateegiatele, sh nutika spetsialiseerumise valdkondade arengule; 10) pilootprojekti tegevuskava kvaliteet ja eelarve otstarbekohasus. Etapi tulemuseks on nimekiri pilootprojektidest, mida hakatakse järgmises etapis ellu viima. 4.3.5. Pilootprojektide teostamine FinEst tippkeskuse uuringumeeskondade poolt. 3  Pilootprojekt kestab 18-36 kuud vastavalt kinnitatud pilootprojekti tegevuskavale ning pilootprojekti toetusemeetmest rahastatav eelarve jääb vahemikku 500 000 eurot kuni 1 300 000 eurot vastavalt kinnitatud eelarvele. Oodatavaks tulemuseks on tugeva teadusliku, innovaatilise ja ärilise potentsiaaliga vähemalt kuus targa linna pilootprojekti. 4.4. Tegevuste elluviimisega seotud otsuste tegemisse on kaasatud FinEst tippkeskuse juhtkomitee, millesse kuuluvad meetme Teaming raames rahastatud projekti lepingus nimetatud liikmed ning antud tegevuse rahastajana Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. 4.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjustada oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.6. Taristuinvesteeringu puhul, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, peab olema tagatud kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. 4 5. Tulemused 5.1. Oodatavaks tulemuseks on Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurenemine ning teadus- ja arendusasutuse võimekuse kasv rakendada rahvusvahelistest koostöövõrgustikest tekkivaid teadustulemusi ühiskonna ja majanduse huvides. 5.2. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Vahe- Siht- Selgitav teave mõõtühik tase sihttase tase (2022) (2024) (2029) Meetmete nimekirja näitajad Tulemus- Eesti osalemine 0 0 2 Arvestuslik Eesti asutuste näitaja Euroopa lepingute maht (sh teadusasutused, teadusruumi ettevõtted ja muud üksused) tegevustes: Euroopa Horisondi panus rahvus- raamprogrammis ning riiklik vaheliselt rahaline panus rahvusvaheliselt koordineeritud koordineeritud teadus- ja TA- arendustegevusse eurodes, tegevustesse normaliseerituna elaniku kohta. (eurot elaniku kohta) Väljund- EL raampro- 0 1 1 Kõik Eesti organisatsioonid, kes näitaja grammide EL raamprogrammi tegevustes toetusskeemides osalevad. osalevate Loendatakse unikaalseid Teaming organisatsioo- projektidega seotud nide arv organisatsioone. Projekti spetsiifilised väljundnäitajad Targa linna pilootprojektid 0 0 6 Elluviidud pilootprojektide arv tegevusvaldkondades (arv) perioodi lõpuks, kumulatiivselt Pilootprojektidesse kaasatud 0 8 14 Läbiviidud pilootprojektide linnade arv elluviimisel osalenud linnade arv, kumulatiivselt 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 6.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 7. Elluviija Tegevuste elluviijaks on Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka elluviija). 8. Sihtrühm Otseseks sihtgrupiks on teadlased, avaliku sektori asutused ja linnad ning valdkonna ettevõtted. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 – 31.12.2028. 5 10. Tegevuste eelarve Tegevuse abikõlblik kogumaksumus on 6 040 000 eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad 4 228 000 eurot (70%) ning Eesti riiklik kaasfinantseering 1 812 000 eurot (30%). 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ning punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele, sealhulgas projektijuhi ja pilootprojektide juhtimisega seotud personalikulud; 11.2.2. tegevuste tulemusena tekkiva intellektuaalomandi määratlemise ja kaitsmisega seotud kulud; 11.2.3. pilootprojektide elluviimiseks vajaliku aparatuuri, seadmete, instrumentide ja tarkvara, samuti uuringute teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 11.2.4. pilootprojektide elluviimisega seotud materjalide, teadustöö ja teenuste kulud, sh ideekorjega seotud kulud (nt rahvusvaheline turundus, žüriiliikmete tasustamine, ekspertide ja koolitajate tasud); 11.2.5. pilootprojektide elluviimisega seotud taristuinvesteeringute kulud ning selliste taristuinvesteeringute, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, kliimakindluse hindamise ja tagamisega seotud kulud; 11.2.6. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise, teavitamise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud ja teavituskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022. a määruse nr 54 Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatule; 11.2.7. õppereiside, konverentside, seminaride, töötubade ja ümarlaudade korraldamise kulud, sh esinejate ja osalejatega ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud, ning kaasatud linnade pilootprojektide elluviimises osalemise kulud; 11.2.8. omavalitsustest kaasatud ekspertide kulud; 11.2.9. ligipääsetavuse analüüsiga seotud kulud; 11.2.10.kaudsed kulud 25 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse §-le 18 lõikele 3; 11.3. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse § 17 nimetatud kuludele projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 6 11.4. Riigiabi puhul peavad punktis 11.2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25d toodud tingimustele. 12. Riigiabi 12.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on meetmele Teaming antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25d mõistes, kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 12.2. Tegevuste elluviimiseks eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme Teaming jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020” eeskirjade alusel kehtestatud. Projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul ei tohi abi ületada 70 % investeeringukuludest. 12.3. Meetmega Teaming seotud taristu investeeringuteks ettenähtud abi korral kehtivad järgmised lisatingimused: 12.3.1. Kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel. 12.3.2. Taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele. 12.3.3. Juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada. 12.3.4. Kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga. 12.4. Abi andja Riigi Tugiteenuste Keskus peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 12.5. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid. 12.6. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 12.7. Üldist grupierandi määrust ei kohaldata selle artikli 1 punktides 2-6 nimetatud juhtudel. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26. 7 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 koosmõjus EL määruse 2021/1060 artikliga 53 lõike 3 punktiga c ning EL määruse 2021/695 artikkel 36 lõikega 1. 13.3. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. 13.4. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviija kohustub ellu viima punktis 4 toodud tegevused, tagama sünergia meetmest Teaming rahastatud tegevustega ning vältima topeltrahastamist. 14.2. Elluviija peab järgima ühendmääruse §-st 10 tulenevaid kohustusi ning §-st 11 tulenevaid kohustusi seoses hankimisega. 14.3. Elluviija peab järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta. 14.4. Elluviija peab olema tegevuste raames soetatud teadusuuringute taristu omanik peale tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 punktis 1 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise jooksul, milleks on 5 aastat alates projekti lõppmaksest. 14.5. Elluviija on kohustatud tagama ligipääsetavuse projektiga seotud tegevustes ning sealjuures peab ehitamisel, renoveerimisel ja sisustamisel järgima ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nr 28 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele nõudeid. 14.6. Taristuinvesteeringu puhul, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, peab olema tagatud kliimakindlus. 14.7. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 14.8. Lisaks on elluviija kohustatud: 14.8.1. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste järgmise aasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega aastate ja eelarveartiklite lõikes ning ülevaade tegevuse raames soetatud seadmetega seotud majandustegevuse mahust, ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 14.8.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta maksete prognoosi 20. jaanuariks; esimese eelarveaasta maksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest; 14.8.3. enne seadmete soetamist esitama rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks; 8  14.8.4. maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 14.8.4. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.8.5. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 14.8.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 14.8.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 14.8.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja näitajate saavutamist. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.1.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 15.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 15.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ja seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 37-39. 17. Vaiete lahendamine 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 9 17.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 10