Lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise kord Eesti Mereakadeemias

DIREKTORI KORRALDUS Tallinn 02.01.2025 nr 1-24/3 Lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise kord Eesti Mereakadeemias Õppekorralduse eeskirja § 26 p 4 ning Eesti Mereakadeemia põhimääruse punkti 5.5.2 alusel 1. Kinnitan regulatsiooni „Lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise kord Eesti Mereakadeemias“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks direktori 03.10.2023 korralduse nr 1-24/254 „Lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise kord Eesti Mereakadeemias“. (allkirjastatud digitaalselt) Roomet Leiger direktor  KINNITATUD Eesti Mereakadeemia direktori 02.01.2025 korraldusega nr 1-24/3 Lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise kord Eesti Mereakadeemias 1. Üldsätted 1.1 Regulatsiooni ülesanne 1.1.1 Käesoleva korraga sätestatakse rakenduskõrghariduse ning magistriõppe lõputööde juhendamise, retsenseerimise ja kaitsmise põhimõtted Eesti Mereakadeemias. Samuti lõputöödega seonduvad programmijuhi ja juhendaja ülesanded ning lõpetaja õigused ja kohustused. 1.2 Regulatsiooni alused 1.2.1 Ülikooli õppekorralduse eeskiri; 1.2.2 Lõputööde avalikustamise ja säilitamise eeskiri; 1.2.3 Tasemeõppe programmide haldamise kord. 2. Mõisted ja lühendid 2.1 EMERA – Eesti Mereakadeemia 2.2 Ülikool – Tallinna Tehnikaülikool 2.3 Lõpetaja – lõputööd kirjutav või kaitsta sooviv/kaitsev üliõpilane või ekstern 2.4 Lõputöö – õpingute lõpetamiseks juhendaja juhendamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev uurimus, mille eesmärk ja õpiväljundid on sätestatud õppekavas 2.5 Juhendaja – lõputööd juhendav(-vad) isik(-ud), kes vastab(-vad) ülikooli Õppekorralduse eeskirja §26 toodud tingimustele 2.6 Programmijuht - EMERA töötaja, kes juhib õppeprogrammi vastavalt programmide haldamise korrale 2.7 Retsensent - lõputöö arvustaja, kelleks on antud töö valdkonda hästi tundev spetsialist 2.8 Retsensioon - hindav arvustus lõputöö kohta, mis annab hinnangu töö ülesehituse, sisu ja vormistamise kohta 3. Lõpetaja õigused ja kohustused 3.1 Lõpetaja peab: 3.1.1 deklareerima lõputöö semestri alguses õpingukavas, kusjuures juhendaja tuleb deklaratsioonile lisada hiljemalt semestri kolmanda õppetöö nädala lõpuks; 3.1.2 kooskõlastama planeeritava lõputöö teema juhendajaga; 3.1.3 kui deklaratsioon on põhjendatud juhul tähtajaks lisamata, siis esitama hiljemalt üks nädal enne eelkaitsmist EMERA õppekeskusele õpingukava muutmise avalduse lõputöö hilisemaks deklareerimiseks, mille on eelnevalt kooskõlastanud juhendaja;  2 3.1.4 algatama konfidentsiaalsuslepingu sõlmimise enne lõputöö kirjutamise alustamist, kui lõputöö kirjutamisel kasutatakse konfidentsiaalseid andmeid ning andmeid andev asutus/ettevõte nõuab konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist; 3.1.5 koostama lõputöö kavandi, kooskõlastama selle juhendajaga ning esitama vastavalt õppekaval kehtestatud korrale ning tähtaegadele; 3.1.6 esitama lõputöö ja vajaduse korral selle osad juhendajale lugemiseks vastavalt kas õppekaval kehtestatud või juhendajaga kokkulepitud tähtaegadele; 3.1.7 järgima lõputöö koostamisel ja vormistamisel „Üliõpilaste kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend Eesti Mereakadeemias“ ja jälgima õiget ja arusaadavat keelekasutust; 3.1.8 esitama üks nädal enne eelkaitsmist lõputöö kaitsmistaotluse ÕIS-is; 3.1.9 esitama üks nädal enne eelkaitsmist või kaitsmiskomisjoni soovitusel pärast eelkaitsmist taotluse kinnise kaitsmise ja/või lõputöö avalikustamise piirangu kehtestamiseks, kui lõputöö sisaldab riigisaladust, ärisaladust, isikuandmete kaitse seaduse alusel saladuses hoitavat teavet, avaldamata materjale või muud salastatud teavet, järgides punktis 7.4 sätestatut; 3.1.10 esitama eelkaitsmiseks nõuetele vastava töö, vastavalt õppekaval kehtestatud tähtaegadele ning tingimustele; 3.1.11 osalema eelkaitsmisel ja tegema eelkaitsmisele esitatud töös komisjoni poolt soovitatud parandused; 3.1.12 esitama kaitsmiseks PDF-vormingus valmis lõputöö koos lihtlitsentsiga (lõputööde avalikustamise ja säilitamise eeskirja lisa 1). Need tuleb esitada punktis 4.1.1 nimetatud keskkonnas vastavalt programmijuhi poolt määratud tähtaegadele. Kui lõputöö on juurdepääsu piiranguga, siis esitab lõpetaja koos lõputööga ka lõputöö lühikokkuvõtte. 3.2 Lõpetajal on õigus: 3.2.1 juhendaja leidmise ja juhendamisega seotud probleemide korral pöörduda abi saamiseks programmijuhi poole; 3.2.2 pöörduda õppejõudude või teiste akadeemiliste töötajate poole saamaks nõu teema määratlemisel ja võimaliku juhendamise osas (sõltuvalt õppejõu pädevusest); 3.2.3 vaidlustada lõputöö hinnet vastavalt ülikooli regulatsioonidele. 4. Programmijuhi ülesanded seoses lõputöödega 4.1 Programmijuht: 4.1.1 tagab lõputöö e-toe (Moodle´s) olemasolu õppekaval ning jälgib, et kõigil lõpetamisprotsessis osalevatel isikutel oleks juurdepääs sellele; 4.1.2 otsustab lõputöö kavandi esitamise korra ja tähtajad õppekaval ning loob vajadusel lõputöö kavandi põhja;  3 4.1.3 otsustab lõputöö eelkaitsmise vajaduse õppekaval, määrab nõuded eelkaitstavale tööle, eelkaitsmise tingimused ja tähtajad (sh eelkaitsmisele järgnevate tegevuste tähtajad); 4.1.4 lepib retsensentidega kokku retsenseerimise ja tähtajad ning korraldab lõputöö ja retsensioonide liikumise; 4.1.5 otsustab lõputöö retsenseerimise vajaduse rakenduskõrghariduse õppekaval; 4.1.6 kindlustab eelmistes punktides loetletud informatsiooni kättesaadavuse kaitsmiskomisjoni sekretärile ja õppekonsultantidele, EMERA kodulehel ning e-toes hiljemalt semestri kolmanda õppenädala lõpuks; 4.1.7 nõustab lõpetajaid lõputöö teemade, juhendamise või juhendaja leidmisega seotud probleemide korral; 4.1.8 kontrollib juhendaja haridusnõuet ning vastavust lõpetaja valitud lõputöö teemale, vajadusel kinnitab ka kaasjuhendaja sobivust; 4.1.9 kinnitab ÕIS´is lõputöö deklaratsioonil põhijuhendaja, kui põhijuhendaja ei ole teaduskonna õppejõud. 4.2 Programmijuhil on õigus: 4.2.1 sätestada vahetähtaegu lõputöö osade esitamiseks õppekaval. Eelnimetatud tähtajad peavad olema kättesaadavad punktis 4.1.1 nimetatud keskkonnas hiljemalt semestri neljanda õppenädala alguseks; 4.2.2 pöörduda lõputöö juhendamisega seotud küsimuste või probleemide lahendamiseks merehariduskeskuse juhataja ja/või EMERA õppedirektori poole. 5. Lõputööde juhendamine 5.1 Lõputöö juhendajaks saab olla TalTech põhikoosseisu kuuluv akadeemiline töötaja. Lõpetaja võib taotleda kaasjuhendaja kaasamist väljastpoolt TalTechi esitades eelnevalt juhendajaga kooskõlastatud kirjaliku taotluse programmijuhile koos õppekorralduseeskirjas loetletud juhendaja haridusnõudeid tõendavate dokumentidega. 5.2 Lõputöö juhendamise protsessi võib kaasata erialaspetsiifilise sisendi saamiseks eksperte. Nende tööd eraldi ei tasustata. 5.3 Juhendaja ülesanded: 5.3.1 kinnitada lõputöö juhendamine lõputöö deklaratsioonis ÕIS´is hiljemalt semestri kolmanda õppetöö nädala lõpuks; 5.3.2 aidata lõpetajat lõputöö koostamisel tekkinud erialastes ja metoodilistes küsimustes sh 5.3.2.1 anda tagasisidet ja soovitusi juhendatava koostatud lõputöö kavandile, sh planeeritud lõputöö eesmärgi, ülesehituse, teoreetilise raamistiku, kasutatavate andmete ajakohasuse ning metoodika osas;  4 5.3.2.2 lugeda valminud teksti või selle osi, juhtida tähelepanu kirjutatud/koostatava lõputöö tugevustele ja nõrkustele sh. juhtida tähelepanu keelelise korrektuuri vajadusele, vormilistele puudustele ja juhtida tähelepanu viitamise puudujääkidele; 5.3.3 hinnata lõputöö valmidusastet eelkaitsmisele esitamiseks; 5.3.4 hinnata lõputöö sobivust ja valmidust kaitsmisele esitamiseks ning kinnitada seda kaitsmistaotluse kinnitamisega ÕIS’is hiljemalt akadeemilises kalendris märgitud tähtajaks; 5.3.5 esitada oma hinnang lõputöö kaitsmiskomisjonile. 5.4 Kui juhendatav ei ole kinni pidanud juhendajaga kokkulepitud või muudest lõputöö kirjutamisel ettenähtud tähtaegadest on juhendajal õigus keelduda lõpetaja edasisest juhendamisest. 5.5 TalTech akadeemilisele töötajale juhendamise eest üldjuhul eraldi tasu ei maksta, v.a kui tasustamiseks on saadud merehariduskeskuse juhataja luba. Väljastpoolt EMERA-t kaasjuhendaja tasustamise otsustab ja vormistab programmijuht. 6. Lõputööde retsenseerimine 6.1 Kõik magistritööd kuuluvad retsenseerimisele. Retsenseerimise esimese astme õppekavadel otsustab programmijuht. 6.2 Retsensendi määrab programmijuht, võttes arvesse lõpetaja ja juhendaja ettepanekuid. 6.3 Retsensiooni kirjutamisel võib võtta aluseks retsensiooni vormi (vt Lisa 1). 6.4 TalTechi akadeemilisele töötajale retsenseerimise eest eraldi tasu ei maksta, v.a kui tasustamiseks on saadud merehariduskeskuse juhataja luba. Välisretsensendi tasustamise otsustab ja vormistab programmijuht. 6.5 Magistriõppe lõputöö retsensendil peab olema vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. 6.6 Retsensent: 6.6.1 edastab retsensiooni kirjalikult hiljemalt 3 tööpäeva enne kaitsmist kaitsmiskomisjoni sekretärile; 6.6.2 osaleb võimalusel lõputöö kaitsmisel lugedes oma retsensiooni ette. Kui retsensent ei saa kaitsmisel osaleda, loeb tema retsensiooni ette kaitsmisistungi juhataja. 7. Lõputööde kaitsmine 7.1 Kaitsmiskomisjoni liikmed määratakse direktori korraldusega vastavalt programmijuhtide ettepanekule iga õppeaasta septembris kogu õppeaastaks. Kaitsmiskomisjonid kooskõlastab õppedirektor. Korralduses määratakse kaitsmiskomisjoni esimees, kaitsmiskomisjoni aseesimees ja kaitsmiskomisjoni sekretär. Kaitsmiskomisjoni esimeest asendab vajadusel  5 kaitsmiskomisjoni aseesimees. Kaitsmiskomisjoni töö ei ole üldjuhul tasustatav, kui ei ole vahetu juhiga teisiti kokku lepitud. 7.2 Lõputööde kaitsmise korraldab kaitsmiskomisjoni juhataja, kelleks on kaitsmiskomisjoni aseesimees või programmijuht. Korralised kaitsmised viiakse läbi akadeemilises kalendris märgitud tähtajaks. 7.3 Lõputööde kaitsmine toimub avalikul istungil, v.a juhul, kui kaitsmine on kuulutatud kinniseks. 7.4 Kinnise kaitsmise ning lõputöö avalikustamise piirangu seadmise otsustab EMERA direktor lõpetaja põhjendatud taotluse alusel, mille on kooskõlastanud juhendaja. Vastava taotluse esitamiseks, peab lõpetaja toimima järgmiselt: 7.4.1 koostama taotluse, mille vorm on leitav EMERA kodulehelt; 7.4.2 edastama enda ning oma juhendaja allkirjastatud taotluse kaitsmiskomisjoni sekretärile hiljemalt üks nädal enne eelkaitsmist või kaitsmiskomisjoni soovitusel pärast eelkaitsmist hiljemalt kaitsmistaotluse esitamise tähtajaks. 7.5 Direktor võib lõpetaja põhjendatud taotluse alusel lubada lõpetaja osalemist kaitsmisel reaalajas toimuva kahesuunalist pilti ja heli võimaldava sidevahendi abil. Selleks esitab lõpetaja vabas vormis taotluse, ning edastab allkirjastatud taotluse kaitsmiskomisjoni sekretärile hiljemalt kaitsmistaotluste esitamise tähtajaks. 7.6 Kaitsmiskomisjoni sekretär edastab punktis 7.4. või 7.5. nimetatud taotluse kooskõlastamiseks programmijuhile ning seejärel direktorile kinnitamiseks. 7.7 Kaitsmiskomisjoni liikmetele laieneb kinnise kaitsmise puhul konfidentsiaalsuskohustus. 7.8 Kõik kaitsmisele esitatud lõputööd läbivad plagiaadikontrolli. 7.9 Kaitsmiskomisjoni juhataja otsustab plagiaadituvastussüsteemi kaudu saadud tulemuste alusel, kas lõputöös on esinenud plagieerimist (akadeemilise tava rikkumist). Kui lõputöös on esinenud plagieerimist, on kaitsmiskomisjonil õigus lõpetajat kaitsmisele mitte lubada ning kaitsmiskomisjoni juhataja: 7.9.1 teavitab vastavalt akadeemiliste tavade rikkumise korrale rikkumisest; 7.9.2 toob põhjenduses välja kõige olulisemad (suurima kattuvusega) plagieeritud allikad; 7.9.3 võimaldab plagiaadikontrolli ülevaatega tutvumist lõpetaja juhendajale. 7.10 Kaitsmiskomisjon võib lõputööd kaitsmisele mitte lubada, kui töö ei vasta nõuetele. Sellisel juhul peab kaitsmiskomisjoni juhataja: 7.10.1 esitama lõpetajale kirjalikus vormis põhjenduse lõputöö kaitsmisele mittelubamise kohta; 7.10.2 mitte võimaldama lõpetajal tööd parandada ja uuesti esitada lõputöö kaitsmiseks esitamise semestril, kuid ta peab informeerima lõpetajat lõputöö edasise kaitsmise võimalustest; 7.10.3 edastama info kaitsmisele mittelubamise kohta kaitsmiskomisjoni sekretärile ning lõpetaja õppekava õppekonsultandile.  6 7.11 Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaitsmist edastab kaitsmiskomisjoni sekretär lõpetajatele lõpliku kaitsmiste ajakava. Kaitsmiste ajakava avalikustatakse EMERA veebilehel. 7.12 Kaitsmisistungit juhib kaitsmiskomisjoni juhataja järgmistest põhimõtetest lähtudes: 7.12.1 kaitsmise toimumiseks peavad olema kohal vähemalt pooled kaitsmiskomisjoni liikmetest liiget, sh kaitsmiskomisjoni esimees või aseesimees; 7.12.2 iga lõpetaja kaitsmiskõnet ja kaitsmisdiskussiooni võidakse komisjoni esimehe või liikme ettepanekul ning lõpetaja nõusolekul salvestada elektrooniliste vahendite abil; 7.12.3 kaitsmise keel on eestikeelsel õppekaval eesti keel, ka ingliskeelse lõputöö puhul; ingliskeelse õppekava puhul inglise keel; 7.12.4 kaitsmise kulg: 7.12.4.1 lõpetaja kaitsekõne, mis kestab rakendusliku kõrghariduse lõputöö puhul 10-12 minutit ning magistritöö puhul 12-15 minutit; 7.12.4.2 retsensiooni tutvustamine ja retsensendi küsimustele vastamine (kui nõutud); 7.12.4.3 juhendaja arvamuse tutvustamine; 7.12.4.4 kaitsmiskomisjoni juhataja juhitud diskussioon, mille jooksul esitavad küsimusi esmalt kohal viibijad ning seejärel kaitsmiskomisjoni liikmed ja esimees; 7.12.4.5 kaitsmiskomisjoni juhataja kokkuvõte; 7.12.4.6 kaitsmiskomisjoni juhataja kokkuvõttele võib järgneda lõpetaja lõppsõna, milles tal on võimalik tänada töö valmimisele kaasa aidanud inimesi ning kaitsmisdiskussioonis osalenuid. 7.13 Lõputöid ja nende kaitsmist hindab kaitsmiskomisjon lõputööle kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (lisa 2). 7.14 Iga komisjoni liige tutvub lõputööga eelnevalt lõputöö e-toes (Moodle´s). Lõputöö kaitsmisel hindab iga kaitsmiskomisjoni liige lõputöid iseseisvalt. 7.15 Lõputöö lõpphinde määramisel arvestatakse kõikide kohal viibinud kaitsmiskomisjoni liikmete individuaalseid hindeid. Retsensendi ja juhendaja arvamust käsitletakse osundavana. 7.16 Lõputööde kaitsmisistungi kinnist arutelu juhib komisjoni juhataja; kaitsmisistungi protokollile, mille allkirjastavad kõik kohal viibinud kaitsmiskomisjoni liikmed, kantakse istungi kinnisel arutelul otsustatud koondhinne. Komisjoniliikmete individuaalsed hinded kolmandatele isikutele avalikustamisele ei kuulu ning vaide korral märgitakse komisjoniliikmete vastustes sisalduvad võimalikud eriarvamused anonüümselt. 7.17 Kaitsmisistungi protokolli alusel kannab kaitsmiskomisjoni sekretär hinded õppeinfosüsteemi ÕIS, seejärel vormistatakse ÕIS´is kaitsmisprotokoll, mille allkirjastab komisjoni esimees ja kaitsmiskomisjoni sekretär. Kaitsmisistungi protokoll ja ÕIS´i lõputöö kaitsmisprotokollid säilitatakse kaustas EMERA õppekeskuses. 7.18 Kaitsmise tulemused tehakse teatavaks läbi ÕIS’i hiljemalt kaitsmise päevale järgneval päeval.  7 8. Lõputööde säilitamine 8.1 Kaitsmiskomisjoni sekretär tagab, et positiivsele hindele kaitstud juurdepääsupiiranguta lõputööd, sh lõputöö osaks olevad multimeediafailid (heli-, visuaal- või audiovisuaal salvestised), avalikustatakse vahetult pärast lõputöö kaitsmist TalTechi raamatukogu digikogu kaudu. Kui lõputöö on juurdepääsupiiranguga, avalikustatakse piirangu kehtivuse ajal üksnes lõputöö lühikokkuvõte.  Lisa 1 Retsensioon Käesolev retsensioon on koostatud Eesti Mereakadeemia lõpetaja /Eesnimi Perekonnanimi/ lõputööle /lõputöö pealkiri/. Palun hinnake lõputööd vastavalt lõputööde hindamiskriteeriumitele, märkides sobiv hinne: (0 – puudulik, 1 – kasin, 2 – rahuldav, 3 – hea, 4 – väga hea, 5 – suurepärane) 1 Uurimisteema olulisus, uurimisprobleemi, uurimuse eesmärgi ja uurimisküsimuste / hüpoteeside piiritletus ja sõnastus 1.1 Teema aktuaalsus, uudsus ja seos erialaga 0 1 2 3 4 5 1.2 Uurimisprobleem ehk puuduv teadmine 0 1 2 3 4 5 1.3 Uurimuse eesmärk 0 1 2 3 4 5 1.4 Uurimisküsimused/hüpoteesid 0 1 2 3 4 5 2 Varasemaste uuringute ja viidatud kirjalike allikate analüüs 0 1 2 3 4 5 ning üldistamine; allikate asjakohases 3 Valitud uurimismeetodi kirjeldus ja tehtud valiku põhjendus 0 1 2 3 4 5 ning rakendamise korrektsus 4 Uurimistulemuste esitamine, analüüs ja arutelu; vastavus uurimuse eesmärgile. Uurimistulemuste ja järelduste usaldusväärsus 4.1 Tulemuste esitamine 0 1 2 3 4 5 4.2 Analüüs ja arutelu 0 1 2 3 4 5 4.3 Järeldused ja ettepanekud 0 1 2 3 4 5 5 Uurimistöö ülesehituse loogilisus, vastavus kirjalike tööde vormistusnõuetele 5.1 Töö struktuur 0 1 2 3 4 5 5.2 Kasutatud allikad ja viitamine 0 1 2 3 4 5 6 Uurimistöö õigekiri ja stiil 0 1 2 3 4 5 7 ÜLDHINNANG TÖÖLE 0 1 2 3 4 5 Palun kirjutage, mis vääriks retsenseeritavas töös esiletõstmist, millised on vajakajäämised, millised küsimused ja/või märkused tekkisid seoses lõputööga: Retsensendi nimi: /Eesnimi Perekonnanimi/ /allkirjastatud digitaalselt, /kuupäev digiallkirjas// /Haridus/ /Töökoht/  Hindamiskriteeriumid Selgitus Hinde „5“ kriteerium Hinde „4“ kriteerium Hinde „3“ kriteerium Hinde „2“ kriteerium Hinde „1“ kriteerium Uurimisteema olulisus, Teema aktuaalsus, uudsus ja seos erialaga uurimisprobleemi, Teema aktuaalsust ja uudsust Teema aktuaalsust ja uudsust Teema aktuaalsust ja uudsust Teema aktuaalsust ja uudsust Teema aktuaalsust ja uudsust uurimuse eesmärgi ja on põhjendatud arusaadavalt, on põhjendatud arusaadavalt, on põhjendatud arusaadavalt on põhjendatud kohati on põhjendatud laialivalguvalt. uurimisküsimuste/ korrektselt, põhjalikult ning korrektselt, põhjalikult ning ja korrektselt. Uurimisteema laialivalguvalt. Uurimisteema Uurimisteema tugineb hüpoteeside piiritletus ja ammendavalt. Uurimisteema ammendavalt. Uurimisteema tugineb ühel teemaga otseselt tugineb ühel üldisel teemaga hinnangulistel väidetel. sõnastus. tugineb üldistel ja teemaga tugineb üldistel ja teemaga seotud asjakohasel tõendil ja kaudselt seotud tõendil. otseselt seotud tõenditel ning otseselt seotud tõenditel ning on seotud õppekavaga. on tihedalt seotud on tihedalt seotud õppekavaga. õppekavaga. Uurimisprobleem ehk puuduv teadmine Uurimisprobleem ja selle Uurimisprobleem ja selle Uurimisprobleem on Uurimisprobleem on Uurimisprobleem on olulisus ning aktuaalsus on olulisus ning aktuaalsus on sõnastatud konkreetselt ja sõnastatud üldiselt ja seda on sõnastatud üldiselt, kuid see TEEMA JA UURIMISPROBLEEM selgelt välja toodud ning selgelt välja toodud ning seda on üldjoontes seostatud osaliselt seostatud töö on ebamäärane ega piiritle sõnastatud korrektselt ja sõnastatud konkreetselt. töö aktuaalsuse ja olulisusega. aktuaalsuse ja olulisusega. uuritavat nähtust selgelt. konkreetselt. Uurimuse eesmärk Uurimuse eesmärk on selgelt Uurimuse eesmärk on selgelt Uurimuse eesmärk on välja Uurimuse eesmärk ja selle Uurimuse eesmärk on üldine ja välja toodud, tuleneb välja toodud, tuleneb toodud, vastavus vastavus uurimisprobleemile laialivalguv ning vastab uurimisprobleemist ja vastab uurimisprobleemist ja vastab uurimisprobleemile ja töö ning töö pealkirjale on üldine. osaliselt uurimisprobleemile ja töö pealkirjale. Uurimistöö töö pealkirjale. pealkirjale on üldine. töö pealkirjale. eesmärk on keeleliselt täpne. Uurimisküsimused/hüpoteesid Uurimisküsimused on Uurimisküsimused on Uurimisküsimused on Uurimisküsimused on Uurimisküsimused on sõnastatud konkreetselt ja sõnastatud konkreetselt, sõnastatud konkreetselt ja on sõnastatud üldiselt ja sõnastatud üldiselt ja keeleliselt täpselt, nendele nendele vastamine täidab üldjoontes seotud töö laialivalguvalt, kuid on laialivalguvalt ning vastavad vastamine täidab uurimistöö uurimistöö eesmärgi, aitab teemaga, aitab täita üldjoontes seotud töö osaliselt töö teemale, eesmärgi, aitab lahendada lahendada uurimisprobleemi uurimistöö eesmärki ja teemaga ning aitavad täita uurimisprobleemile ja uurimisprobleemi ning on ning on seotud töö teemaga. lahendada uurimisprobleemi. uurimistöö eesmärki ja eesmärkidele. seotud töö teemaga. lahendada uurimisprobleemi. Hüpotees(id) tuginevad selgel Hüpotees(id) tuginevad selgel Hüpotees(id) on üldjoontes Hüpotees(id) on osaliselt Hüpotees(id) on osaliselt alusel ja on asjatundlikult alusel ja on põhjendatud. arusaadavalt põhjendatud. arusaadavalt põhjendatud. ebamääraselt põhjendatud. põhjendatud. O O N A R T T E E E E S L Seos varasemate uurimustega / teoreetilised lähtekohad I I Hindamiskriteeriumid Varasemaste uuringute ja Uurimuse teoreetiline osa on Uurimuse teoreetiline osa on Uurimuse teoreetiline osa on Uurimuse teoreetiline osa on Uurimuse teoreetiline osa on viidatud kirjalike allikate teemakohane, süsteemne, teemakohane, üldistav ja hästi teemakohane ja üldistav üldiselt teemakohane, kuid osaliselt teemakohane ja analüüs ning üldistamine; üldistav ja hästi seostatud seostatud analüütiline analüütiline tekst, kuid napib napib analüüsi ja sünteesi. annab teemast referatiivse allikate asjakohasus. analüütiline terviktekst. terviktekst. tervikuks siduvat sünteesi. ülevaate, analüüs ja süntees on väga napp. Kasutatud on teemakohaseid Kasutatud on teemakohaseid Teemakohaste teadusallikate Teemakohaste teadusallikate Teemakohaste teadusallikate teadusallikaid, sh võõrkeelseid teadusallikaid, sh võõrkeelseid kõrval on kasutatud ka kõrval on kasutatud ka kõrval on kasutatud ka allikaid. allikaid. mitteteaduslikke allikaid, kuid mitteteaduslikke allikaid, mis mitteteaduslikke allikaid. need ei ole ülekaalus. teoreetilises tekstis kohati Tekstis domineerivad läbivalt domineerivad. mitteteaduslikud allikad. Valitud uurimismeetodi Uurimismeetodi valik ja põhjendus kirjeldus ja tehtud valiku Metoodika peatükis on Metoodika peatükis on selgelt Metoodika peatükis on Metoodika peatükis on Metoodika peatükis on põhjendus ning asjatundlikult põhjendatud põhjendatud andmekogumis- põhjendatud andmekogumis- üldjoontes põhjendatud vähesel määral põhjendatud rakendamise korrektsus. andmekogumis- ja ja andmeanalüüsi meetodeid, ja andmeanalüüsi meetodeid, andmekogumis- ja andmekogumis- ja andmeanalüüsi meetodeid, uurimisprotsessi ning valimit. uurimisprotsessi ning valimit. andmeanalüüsi meetodeid, andmeanalüüsi meetodeid, uurimisprotsessi ning valimit. Andmekogumis- ja Andmekogumis- ja uurimisprotsessi ning valimit. uurimisprotsessi ning valimit. Andmekogumis- ja andmeanalüüsi meetodite andmeanalüüsi meetodite Andmekogumis- ja Andmekogumis- ja andmeanalüüsi meetodite valik on selgelt põhjendatud, valik tugineb metoodilistele andmeanalüüsi meetodite andmeanalüüsi meetodite valik on selgelt põhjendatud, tuginedes rahvusvahelistele teadusallikatele, mille seas on valik tugineb mitmetele valik tugineb vähestele tuginedes rahvusvahelistele metoodilistele ka rahvusvahelisi eestikeelsetele eestikeelsetele metoodilistele teadusallikatele. Valitud teadusallikaid. Valitud teadusmetodoloogia õpikutele teadusmetodoloogia õpikutele teadusallikatele. Valitud meetodid sobivad empiirilise meetodid sobivad empiirilise või õppevahenditele. Valitud või õppevahenditele. Valitud meetodid sobivad empiirilise materjali analüüsiks. Valitud materjali analüüsiks. Valitud meetodid sobivad empiirilise meetodid sobivad osaliselt EMPIIRILINE OSA materjali analüüsiks ja välja on meetod võimaldab vastata meetod võimaldab vastata materjali analüüsiks. Valitud empiirilise materjali toodud valitud meetodi uurimisküsimustele, saavutada uurimisküsimustele, saavutada meetod võimaldab üldjoontes analüüsiks. Valitud meetod kitsendused. Valitud meetod töö eesmärk ja leida lahenduse töö eesmärk ja leida lahenduse vastata uurimisküsimustele, võimaldab osaliselt vastata võimaldab vastata uurimisprobleemile. uurimisprobleemile. saavutada töö eesmärk ja leida uurimisküsimustele, saavutada uurimisküsimustele, saavutada lahenduse uurimisprobleemile. töö eesmärk ja leida lahenduse töö eesmärk ja leida lahenduse uurimisprobleemile. uurimisprobleemile. Uurimistulemuste Tulemuste esitamine esitamine, analüüs ja Uurimistulemused on esitatud Uurimistulemused on esitatud Uurimistulemused on Uurimistulemused on Uurimistulemused on kohati arutelu; vastavus uurimuse süsteemselt ja arusaadavalt, arusaadavalt, illustratiivsed jälgitavad, illustratiivsed üldjoontes jälgitavad, töö raskesti jälgitavad, töö pole eesmärgile. illustratiivsed vahendid on vahendid on toetavad ja vahendid on toetavad ja struktuur on kohati selgelt struktureeritud ja toetavad ja asetuvad loogiliselt asetuvad loogiliselt töö sobivad töö struktuuri. ebaloogiline ja illustratiivsete illustratiivsete vahendite Uurimistulemuste ja töö struktuuri. struktuuri. vahendite kasutus ei ole alati kasutus ei ole läbi mõeldud. järelduste usaldusväärsus. läbi mõeldud. Analüüs ja arutelu Uurimistulemusi on põhjalikult Uurimistulemusi on põhjalikult Uurimistulemusi on Uurimistulemusi on vähesel Uurimistulemusi on vähesel ja kriitiliselt analüüsitud ning analüüsitud ja tõlgendatud ülevaatlikult analüüsitud ja määral analüüsitud ja määral analüüsitud ja tõlgendatud ja need on seotud ning need on seotud töö tõlgendatud ning need on tõlgendatud ning need on tõlgendatud ning need on Hindamiskriteeriumid töö teooriaosaga. teooriaosaga. Analüüsipeatükk seotud töö teooriaosaga. osaliselt seotud töö osaliselt seotud töö Analüüsipeatükk annab annab konkreetsed ja Analüüsipeatükk annab teooriaosaga. Analüüsipeatükk teooriaosaga. Analüüsipeatükk konkreetsed ja argumenteeritud vastused vastused uurimisküsimustele/ annab üldjoontes vastused annab osaliselt vastused argumenteeritud vastused uurimisküsimustele/ hüpoteesidele ja täidab uurimisküsimustele/ uurimisküsimustele/ uurimisküsimustele/ hüpoteesidele ja täidab uurimistöö eesmärgi. hüpoteesidele ja täidab hüpoteesidele ja täidab hüpoteesidele ja täidab uurimistöö eesmärgi. uurimistöö eesmärgi. uurimistöö eesmärgi. uurimistöö eesmärgi. Järeldused ja ettepanekud Tehtud järeldused ja Tehtud järeldused ja Tehtud järeldused ja Tehtud järeldused ja Tehtud järeldused ja ettepanekud on selgelt seotud ettepanekud on selgelt seotud ettepanekud on seotud ettepanekud on osaliselt ettepanekud on nõrgalt seotud uuringu tulemustega ning uuringu tulemustega ning uuringu tulemustega ning seotud uuringu tulemustega. uuringu tulemustega. antud on soovitused nende need on rakenduslikud. need on rakenduslikud. rakendamiseks. Nimetatud on Nimetatud on tulemuste tulemuste usaldusväärsuse usaldusväärsuse kriteeriumid kriteeriumid ja töö vastab ja töö vastab neile. neile. Töös on toodud välja võimalikud edasised uurimissuunad. Uurimistöö ülesehituse Töö struktuur loogilisus, vastavus Uurimistöö ülesehitus on Uurimistöö ülesehitus on Uurimistöö ülesehitus on Uurimistöö ülesehitus on Uurimistöö ülesehitus on kirjalike tööde arusaadav ja loogiline, arusaadav ja loogiline, arusaadav, tuginedes arusaadav, tuginedes valdavalt arusaadav, tuginedes vormistusnõuetele tuginedes üliõpilastööde tuginedes üliõpilastööde üliõpilastööde vormistamise üliõpilastööde vormistamise üldjoones üliõpilastööde vormistamise juhendile. vormistamise juhendile. juhendile. juhendile. vormistamise juhendile. Uurimistöö liigendub Uurimistöö liigendub Uurimistöö liigendub Uurimistöö liigendub Uurimistöö liigendub omavahel seotud peatükkideks omavahel seotud peatükkideks omavahel seotud peatükkideks peatükkideks ja peatükkideks ja ja alapeatükkideks, mille ja alapeatükkideks, mille ja alapeatükkideks, mille alapeatükkideks, mille alapeatükkideks, mille pealkirjad on täpsed ning pealkirjad iseloomustavad sisu. pealkirjad iseloomustavad sisu. pealkirjad iseloomustavad pealkirjad on kohati TÖÖ VORMISTUS vastavad sisule. Töö on Töö on ülesehituselt Töö on ülesehituselt valdavalt üldjoontes sisu. ebamäärased ega anna edasi ülesehituselt proportsioonis. proportsioonis. proportsioonis. peatüki sisu. Kasutatud joonised, skeemid Kasutatud joonised, skeemid Kasutatud joonised, skeemid Kasutatud joonised, skeemid Kasutatud joonised, skeemid jm illustratiivsed materjalid on jm illustratiivsed materjalid on jm illustratiivsed materjalid on jm illustratiivsed materjalid on jm illustratiivsed materjalid on asjakohased ja originaalsed asjakohased ning täiendavad asjakohased ning täiendavad asjakohased. valdavalt asjakohased. ning täiendavad oluliselt oluliselt uurimistöös esitatut. uurimistöös esitatut. uurimistöös esitatut. Kasutatud allikad ja viitamine Uurimistöös kasutatud allikad Uurimistöös kasutatud allikad Uurimistöös kasutatud allikad Uurimistöös kasutatud allikad Uurimistöös kasutatud allikad on korrektselt viidatud, allikate on korrektselt viidatud, allikate on korrektselt viidatud, allikate on viidatud, allikate loetelus on viidatud, allikate loetelus loetelus on toodud kõik loetelus on toodud kõik loetelus on toodud kõik on toodud uurimistöös on toodud uurimistöös uurimistöös kasutatud allikad. uurimistöös kasutatud allikad. uurimistöös kasutatud allikad. kasutatud allikad. Viidetes ja kasutatud allikad. Viidetes ja allikakirjetes esineb üksikuid allikakirjetes esineb mitmeid vähemolulisi ebatäpsusi. vähemolulisi ebatäpsusi. Hindamiskriteeriumid Uurimistöö õigekiri ja stiil. Keelekasutus ja stiil Töö on kirjutatud korrektses ja Töö on kirjutatud korrektses Töö on kirjutatud valdavalt Töö on kirjutatud korrektses Töö on kirjutatud valdavalt väga heas teaduskeeles. teaduskeeles. Lauseehitus on korrektses teaduskeeles, õigekirjas, lauseehitus on hea. korrektses õigekirjas, esineb Lauseehitus on väga hea, tekst hea, tekst on stiililt ühtlane, kohati esineb mitteteaduslikku Esineb mitteteaduslikku üksikuid vigu. Töös esineb on stiililt ühtlane, omavahel omavahel seotud ja keelekasutust. Lauseehitus on keelekasutust, kuid töö on läbivalt mitteteaduslikku hästi seotud ja uurimistööd on uurimistööd on läbivalt hõlbus hea, ja uurimistööd on hõlbus arusaadav. keelekasutust, kuid töö on läbivalt hõlbus lugeda. lugeda. lugeda. arusaadav. Kaitsekõne ja seda toetav Kaitsekõne visuaalselt esitatud info. Kaitsekõne on esitatud Kaitsekõne on esitatud Kaitsekõne on esitatud Kaitsekõne on esitatud Kaitsekõne on esitatud määratud aja jooksul, selle määratud aja jooksul, selle määratud aja jooksul, esitus määratud aja jooksul, esitus on määratud aja jooksul, esitus on ülesehitus on süsteemne, ülesehitus on süsteemne, akadeemiline. Lõputööst kohati ebakindel. Lõputööst on ebakindel. Lõputööst on antud loogiline, esitus veenev ja loogiline, esitus akadeemiline. antakse ülevaade. Kaitsekõnet antud ülevaade. Kaitsekõnet üldjoontes ülevaade. akadeemiline. Lõputööst Lõputööst antakse põhjalik toetav visuaalne materjal on toetav visuaalne materjal on Kaitsekõnet toetav visuaalne antakse põhjalik ülevaade. ülevaade. Kaitsekõnet toetav asjakohane, aitab ettekannet üldjoontes asjakohane, aitab materjal on üldjoontes Kaitsekõnet toetav visuaalne visuaalne materjal on jälgida ja seda täiendatakse ettekannet jälgida. Slaide asjakohane, aitab ettekannet materjal on asjakohane, aitab asjakohane, aitab ettekannet ettekande käigus. loetakse suures osas maha. jälgida. Slaide loetakse maha. KAITSMINE ettekannet jälgida ja seda jälgida ja seda täiendatakse täiendatakse ettekande käigus ettekande käigus. vabalt. Vestlus retsensendi ja Akadeemiline diskussioon retsensendi ja kaitsmiskomisjoniga hindamiskomisjoni Kaitsja vastab retsensendi ja Kaitsja vastab retsensendi ja Kaitsja vastab retsensendi ja Kaitsja vastab retsensendi ja Kaitsja vastab retsensendi ja liikmetega, küsimustele hindamiskomisjoni hindamiskomisjoni hindamiskomisjoni hindamiskomisjoni hindamiskomisjoni vastamine, arutelu ja küsimustele arusaadavalt, küsimustele arusaadavalt, küsimustele arusaadavalt ning küsimustele üldjoontes küsimustele osaliselt argumenteerimisoskuse konkreetselt ning asjakohaselt. konkreetselt ning asjakohaselt. asjakohaselt. Kaitsja valdab arusaadavalt ning arusaadavalt ning demonstreerimine. Kaitsja valdab teemat Kaitsja valdab teemat teematja esineb üksikuid asjakohaselt, kuid esineb asjakohaselt, kuid esineb süsteemselt ja mitmekülgselt. mitmekülgselt. ebaolulisi puudusi või mitmeid puudusi. olulisi puudusi. ebatäpsusi.