KK - Riigihanke "Täiendava partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanudud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks" alusdokumentide kinnitamine, hankemenetluse algatamine ja hankekomisjoni määramine - Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Failid

KK - hanke algatamine_119-1.bdoc2299 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn kuupäev digiallkirjas nr 1-3/119 Riigihanke "Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks" alusdokumentide kinnitamine, hankemenetluse algatamine ja hankekomisjoni määramine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktori 23.04.2015 käskkirjaga nr 1-3/12 „Hangete ja lepingute korra kinnitamine“ kinnitatud korra punktide 6.2 ja 6.3 alusel: 1. Kinnitan riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendid (lisad 1–8). 2. Kinnitan hankemenetluse algatamise kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 126 e-riigihangete keskkonnas. 3. Kinnitan hankekomisjoni liikmetena Karin Hanga, Alice Juurik, Ewe Alliksoo. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Lisad: 1. Riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokument. 2. Lisa 1 – Hankepass. 3. Lisa 2 – Volikirja vorm esindusõiguste kohta. 4. Lisa 3 – Rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldus ja ajakava. 5. Lisa 4a – Meeskonnaliikme elulookirjelduse vorm. 6. Lisa 4b – Motivatsioonikirja vorm. 7. Lisa 5 – Hankeleping koos lisadega. 8. Lisa 6 – Ühispakkujate volikirja vorm. 9. Lisa 7 – Rehabilitatsiooniprogramm. 2 Lisa 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 13519 Tallinn Hankepass Käesolevaga kinnitan, et _________________ (Pakkuja nimi) (registrikood _____________ ) avaldab soovi osaleda Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihankel „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ ning esitan omapoolse pakkumuse. Pakkuja üldandmed Pakkuja nimetus: Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: Kontaktisiku andmed (nimi, telefon, e-post): Kinnitan, et ________________ (Pakkuja nimi): - suhtes ei esine ühtegi riigihangete seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alust; - vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele; - on tutvunud riigihanke alusdokumentides esitatud riigihanke tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud pakkumus on riigihanke tingimustega kooskõlas; - kohustub järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ning lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod. Kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/4201/7019/VV_146m_lisa.pdf#; - ei esita programmi osutamise perioodi jooksul osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale või teistele rahastajatele (topeltrahastuse keeld); - osaleb hankemenetluses kompetentse meeskonnaga, kes on valmis ja võimelised läbi viima rehabilitatsiooniprogrammi ning osalema rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel; - leiab rehabilitatsiooniprogrammis osalevad kliendid vastavalt Programmis kirjeldatud meetodil koostöös piirkondliku Rajaleidja keskusega ja osutab riigihanke alusdokumentides kirjeldatud rehabilitatsiooniprogrammi Hankijaga kokkulepitud perioodil; - on teadlik hankija õigusest hankemenetluse käigus teha päringuid avalikult kättesaadavatesse registritesse, küsida pakkujalt tõendeid esitatud asjaolude kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga, et täpsustada vajadusel kogemust jm; - pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise päevast. Kuupäev: __________________ Pakkuja esindaja nimi: ______________________ Pakkuja esindaja allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 2 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde Volikiri ___________________ (Pakkuja(te) nimi) (registrikood ___________) ______________(isiku nimi) (isikukood ____________________, ametikoht ______________________) isikus volitab _________________ (isiku nimi) (isikukood________________) olema hanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ toimingutel ja küsimustes Pakkuja ametlik esindaja ning allkirjastama hanke pakkumust. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Volitaja allkiri: _________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: _________________ Lisa 2 Hankelepingu nr ...... juurde INFORMEERITUD NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS Lisa 2 on koostatud .....................2017 sõlmitud hankelepingu nr .................. (edaspidi Leping) lahutamatu osana ning Partner esitab kliendi nõusoleku ühekordselt esimese vahearuandega. Käesolev informeeritud nõusolek isikuandmete töötlemiseks on antud rehabilitatsiooniprogrammi „Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimine“ “ osutamiseks ....................................... poolt. Rehabilitatsiooniprogramm on Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktis 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine” osa. Olen teadlik, et käesoleva nõusolekuga luban töödelda täidetavas ankeedis sisalduvaid isikuandmeid minule osutatava teenuse eesmärgil ning statistiliste uuringute jaoks isikuandmete töötlejatel:  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Astangu 27, Tallinn;  Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, Gonsiori 29, Tallinn;  Statistikaamet, Tatari 51, 10134 Tallinn;  ..... (Partneri andmed). Nõustun, et minu andmeid võidakse edastada kolmandatele isikutele vaid seaduses sätestatud juhtudel ja ainult minule osutatava teenuse saamise eesmärgil ning statistiliste uuringute jaoks. Kolmandatele isikutele andmete edastamisel arvestatakse isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. Samuti olen teadlik, et võin oma andmete edastamisest ja edasisest töötlemisest keelduda andes sellest isikuandmete töötlejale kirjalikult teada e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Astangu 27, Tallinn, kontaktisik Alice Juurik. Annan oma nõusoleku: - programmis osalemiseks; - isikuandmete töötlemiseks, sh delikaatsete isikuandmete töötlemiseks; - isikuandmete töötlemise, sh delikaatsete isikuandmete töötlemise edasiandmiseks e- posti teel krüpteeritult ja/või paberkandjal volitatud isikule, kes on täitnud isikuandmete kaitse seadusest tulenevad nõudeid, kui see on vajalik minule osutatava teenuse osutamiseks ja hilisemate statistiliste uuringute, hinnangute läbiviimiseks, järgmistele kolmandatele isikutele: ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ 1 Kinnitan, et nõusolek on antud vabatahtlikult. Kuupäev ………………… Isiku nimi ……………… Allkiri …………................ Piiratud teovõimega isiku puhul seadusliku esindaja nimi ......…………………… Allkiri …………................ Nõusoleku võtmisel selgitada kliendile antud dokumendi sisu talle arusaadavas keeles. Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru .................................... Direktor ..................................... 2 Lisa 3 Hankelepingu nr ....... juurde TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise–vastuvõtmise akt (edaspidi Akt) on koostatud ............................ (edaspidi Partner) volitatud esindaja ............................... poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) volitatud esindajale Alice Juurikule, (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Partner andis üle Poolte vahel ...................2017. a sõlmitud Lepingu nr ....................... alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. ……………………………………………………… (üleantavad tööd, st kliendi nimi viitega andmestikule, näiteks klient Jüri, teenuse maht/maksumus). 2. .............................................................................(kõikide esitatud andmestike ja programmi osutamise üldised tähelepanekud (nt täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vm, panna kirja võimalikult detailselt ja põhjalikult). 3. ............................................................................ (loetleda üles lisadokumendid, sh kliendi andmestikud, kliendi nõusolekud programmis osalemiseks, täiendatud rehabilitatsiooniprogramm jm, kui neid esitatakse). Akt on aluseks Partneri poolt Tellijale kooskõlas Lepinguga arve esitamiseks summas ……………………………….. (summa sõnades) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu, kuna rehabilitatsiooniteenus ei ole käibemaksuga maksustatud. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Partner Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru ................................. Direktor .................................... HANKIJA NIMI: ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS HANKE NIMETUS: Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT HANKELEPINGU LIIK: TEENUSE TELLIMINE 1 1 Üldtingimused 1.1. Hankija nimi: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. 1.2. Hankija aadress: Astangu 27 Tallinn, 13519 Eesti Vabariik. 1.3. Hankija interneti aadress (URL): http://www.astangu.ee. 1.4. Hanke eest vastutavad isikud: 1.4.1. Alice Juurik, arendusspetsialist, telefon: +372 6877254 e-post: [email protected]; 1.4.2. Veronika Kaska, personali- ja haldusosakonna juhataja, telefon +372 687 7233, e- post: [email protected]. 1.5. Hanke objekti lühikirjeldus: sotsiaalse rehabilitatsiooni programmi piloteerimine (osutamine ja arendamine) keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele. 1.6. Hanke eesmärgiks on leida täiendavalt kuni kaks partnerit üle Eesti, v.a Tartumaa ja Põlvamaa, kes on valmis osutama ja arendama rehabilitatsiooniprogrammi kuni 10-le erivajadusega 6–8 aastastele lastele, kes on saanud Rajaleidja maakondlikult nõustamiskomisjonilt otsuse koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamiseks keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu. Sõlmitava hankelepingu maksumus kujuneb järgmiselt: klientide arv x kuni 2000 eurot (käibemaksukohustuslase puhul peab summa sisaldama käibemaksu). Maksumuse kujunemise aluseks on sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 sätestatud teenuse hinnad, korrutades määruses sätestatud tunnihinnad koefitsiendiga 1,5. 1.7. Hankijal on õigus vajadusel Pakkuja poolt pakkumuses esitatud klientide arvu muuta. 1.8. Hankelepingu täitmise tulemusel on väljatöötatud rehabilitatsiooniprogramm, mis tehakse Sotsiaalkindlustusameti kinnitamise järgselt avalikuks kasutamiseks ka teistele rehabilitatsiooniasutustele. Pakkuja arvestab, et kohustub pärast programmi kinnitamist Sotsiaalkindlustusametis kahe (2) aasta jooksul viima läbi koolitusi rehabilitatsiooniteenuse osutajatele koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. Edasiste koolituste maht ja maksumus lepitakse täiendavalt kokku edasise koostöölepingu raames. 1.9. Hanke CPV kood: 85312500-4 (rehabilitatsiooniteenused, teenuste kategooria 25 – tervishoiu- ja sotsiaalteenused). 1.10. Hange on seotud Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktist 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ rahastatava tegevusega. 2. Pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused 2.1. Hankijal on õigus teha otsus Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta mis tahes ajal hankemenetluse vältel. 2.2. Pakkuja peab olema registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana. Hankija kontrollib Eestis asuva Pakkuja registreeringu olemasolu avalikust registrist ise. Esitatud teade peab olema kehtiv. 2 2.3. Pakkuja esitab kinnituse, et: 2.3.1. Pakkuja suhtes ei esine ühtegi riigihangete seaduse § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alust. 2.3.2. Pakkuja vastab kõikidele kvalifitseerimistingimustele. 2.3.3. Pakkuja on tutvunud riigihanke alusdokumentides esitatud riigihanke tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud pakkumus on riigihanke tingimustega kooskõlas. 2.3.4. Pakkuja ei esita piloteerimisperioodi jooksul rehabilitatsiooniprogrammis osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale või teistele rahastajatele (topeltrahastuse keeld). 2.3.5. Pakkuja osaleb hankes kompetentse meeskonnaga, kes on valmis ja võimeline läbi viima rehabilitatsiooniprogrammi ning osalema rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel. 2.3.6. Pakkuja leiab rehabilitatsiooniprogrammis osalevad kliendid koostöös piirkondliku Rajaleidja keskusega ja osutab Lisas 7 toodud rehabilitatsiooniprogrammi kokkulepitud perioodil. 2.3.7. Pakkuja kohustub järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Pakkuja lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod, mis on kehtestatud eelnimetatud määruse lisaga ja kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1250/4201/7019/VV_146m_lisa.pdf#. 2.3.8. Pakkuja on teadlik Hankija õigusest hankemenetluse käigus teha päringuid avalikult kättesaadavatesse registritesse, küsida Pakkujalt tõendeid esitatud asjaolude kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga, et täpsustada vajadusel kogemust jm. 2.3.9. Pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise päevast. Nõutav dokument: Pakkuja esitab vastavasisulise kinnituse Lisa 1 vormil. 2.4. Pakkuja kaasab rehabilitatsiooniprogrammi osutamisse logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, sotsiaaltöötaja ning füsioterapeudi. Nõutav dokument: Pakkuja esitab kõigi rehabilitatsiooniprogrammi osutamisse kaasatud meeskonna liikmete CV-d Hankija poolt etteantud vormil (Lisa 4) muutmata kujul. 2.5. Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja ning kinnitama ühispakkujate solidaarvastutust. Ühispakkujate aadressiks ning kontaktandmeteks hankemenetluses on volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed. Nõutav dokument: Pakkujad esitavad ühispakkujate volikirja ja kinnituse ühispakkujate solidaarvastutuse kohta vastavalt vormile Lisas 6. 2.6. Pakkuja esitab hinnapakkumuse rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimise kohta kooskõlas punktis 1.6 märgitud summaga ja piloteerimisse kaasatavate laste arvule vastavalt Pakkuja võimalustele. Nõutav dokument: Pakkuja esitab hinnapakkumuse vabalt valitud vormil. 2.7. Kõik punktides 2.2–2.6 kehtestatud nõuded kehtivad ühise pakkumuse korral kõikidele ühispakkujatele. 3. Pakkumuse vastavustingimused 3 3.1. Pakkumus on vastav kui Pakkuja on esitanud motivatsioonikirja (kuni 3 lk A4 formaadis). 3.2. Motivatsioonikiri peab Hankijale andma ülevaate alljärgnevast: 3.2.1. Vabas vormis Pakkuja enesetutvustus, mis sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni: 3.2.1.1. missioon; 3.2.1.2. visioon; 3.2.1.3. väärtused; 3.2.1.4. asutuse tegutsemine rehabilitatsiooniteenuse osutajana (aastates); 3.2.1.5. tegevusvaldkonnad; 3.2.1.6. teenuste osutamise sihtgrupp; 3.2.1.7. Pakkuja varasem töökogemus rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimise ja osutamisega; 3.2.1.8. Pakkuja varasem koostöökogemus lasteaedade ja algkoolidega; 3.2.2. Vabas vormis esitatud Pakkuja motivatsioonikirjeldus käesolevas hankemenetluses osalemiseks: 3.2.2.1. rehabilitatsiooniprogrammi osutamisse kaasatud spetsialistide loetelu, erialane haridus ja spetsialistide isiklik senise töökogemuse (sh programmis kirjeldatud vanuses lastega ja/või kirjeldatud sihtrühmaga) kirjeldus ning iga spetsialisti isiklik motivatsioon käesolevas hankes osalemiseks; 3.2.2.2. Pakkuja varasem rehabilitatsiooni- ja muude teenuste osutamise kogemus erivajadusega lastele, sh koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastega; koostöö lasteaedade ja algkoolidega (lühikirjeldus iga partneriga tehtud koostööst, sh koostöö eesmärkidest, koostöö kestvus, koostöö sisu ja partneri nimi). 3.3. Pakkumus on vastav, kui Pakkuja poolt rehabilitatsiooniprogrammi osutamisse kaasatud meeskonnaliikmete CV-d on koostatud vastavalt Hankija poolt ette antud vormile (Lisa 4), muutmata kujul, ning meeskonnaliikmetena on kaasatud logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaaltöötaja ning füsioterapeut, kelle kvalifikatsioon vastab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele. 3.4. Pakkumus on vastav, kui juriidilisest isikust Pakkuja esitab volikirja Lisa 2 vormil tema esindamiseks juhul, kui Pakkuja pakkumusele alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistris registrikaardi väljatrükile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust. 3.5. Pakkumus on vastav, kui see sisaldab kõiki riigihanke alusdokumentides märgitud kohustuslikke dokumente ja need on esitatud Hankija poolt ette antud vormidel muutmata kujul. 3.6. Pakkumus peab olema esitatud eesti keeles. Lisamaterjalid ja kõik muud pakkumusega esitatavad dokumendid, mis ei ole originaalis eesti keeles tuleb tõlkida eesti keelde. 3.7. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumendis toodud tingimustele. Kui pakkumus ei vasta ühele või mitmele eelpool nõutud tingimusele, siis pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ning Hankija jätab Pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamata. Pakkumus kõrvaldatakse hankemenetlusest. 4. Pakkumuse esitamine 4.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna (edaspidi eRHR) kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee hanketeates toodud tähtajaks. 4 4.2. Pakkumus peab olema digitaalallkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt (eRHR võimaldab digitaalallkirjastamist Eesti ID-kaardiga .ddoc formaadis). 4.3. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad eRHRis Hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu vääramatu jõud, elektrikatkestused, häired Pakkuja või Hankija telefoni- või internetiühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta eRHRi kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. 4.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud. 5. Lisainfo ja selgitused 5.1. Riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab Pakkuja Hankijalt selgitusi küsida eRHR teabevahetuse töölehe kaudu. Muul viisil esitatud küsimusi arvesse ei võeta ega menetleta. 5.2. Hankija vastab esitatud küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgituse saamise taotlusest arvates, lisades vastused eRHR teabevahetuse lehele. eRHR saadab automaatse teavituse vastuste lisamise kohta kõigile eRHRis hanke juurde registreerunud isikutele. Küsimused-vastused on hanke eRHR teabevahetuse lehel kättesaadavad kõigile sisseloginud isikutele. 6. Läbirääkimised 6.1. Vajadusel peab Hankija Pakkuja(te)ga läbirääkimisi. 6.2. Läbirääkimiste käigus võib Hankija anda Pakkujatele võimaluse täpsustada ja vajadusel täiendada oma pakkumust (sh pakkumuse maksumust). Läbirääkimiste pidamine ei ole Hankija jaoks kohustuslik ja selle ulatuse määrab Hankija. Juhul kui Hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib ta teha otsused pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisteta. 6.3. Hankija ei avalda läbirääkimistel saadud informatsiooni teistele Pakkujatele. 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine 7.1. Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui: 7.1.1. pakutud hind on kõrgem Hankija poolt eeldatud hankelepingu maksumusest; 7.1.2. ettenägematutel ja Hankijast mitteolenevatel põhjustel on hanke toimumise ajal Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpule viimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel (sh muudatused õigusaktides). 7.2. Hanke tühistamisega seotud kulud ei kuulu kompenseerimisele. 8. Pakkumuste hindamine 8.1. Hankija sõlmib hankelepingud majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Hankija võrdleb ja hindab hanke osade lõikes kõiki kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult punktis 8.3 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. 5 8.2. Hankija hindab ja võrdleb pakkumusi väärtuspunktide meetodil. Pakkumusele kõigi kriteeriumite eest antud punktid liidetakse ning tunnistatakse edukaks liitmise tulemusel neli enim punkte saanud Pakkujat. Maksimaalne punktisumma on 100. 8.3. Pakkumuse hindamise kriteeriumid on järgmised: 8.3.1. Pakkuja töökogemus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel, sh erivajadusega laste sihtgrupile ja koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastega, aastates – kuni 40 punkti. Hankija kontrollib töökogemuse olemasolu võttes aluseks Pakkuja poolt esitatud motivatsioonikirja alljärgnevalt: 8.3.1.1. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 10 ja rohkem aastat – 40 punkti; 8.3.1.2. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 6–9 aastat – 30 punkti; 8.3.1.3. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 4–5 aastat – 20 punkti; 8.3.1.4. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 2–3 aastat – 10 punkti; 8.3.1.5. Pakkuja teenuse osutamise kogemus 0–1 aastat – 0 punkti. 8.3.2. Pakkuja motivatsioonikirjeldus rehabilitatsiooniprogrammi tegevustes osalemiseks ning kaasatud spetsialistide isiklik motivatsioon programmi tegevuste läbiviimisel. Pakkuja poolt esitatud motivatsioonikirjas sisaldub selge ülevaade Pakkuja motivatsioonist Hankes osalemiseks ning kaasatud rehabilitatsioonispetsialistide isiklikust motivatsioonist programmi tegevuste läbiviimisel – 10 punkti. Kui Pakkuja on esitanud punktis 3.2 sätestatud nõuetele vastava ülevaate, saab Pakkuja 10 punkti. Kui Pakkuja ei ole esitanud punktis 3.2 sätestatud nõuetele ülevaadet, siis saab Pakkuja 0 punkti. 8.3.3. Kõikide spetsialistide töökogemus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel erivajadusega laste sihtgrupile aastates – kuni 10 punkti. Hankija kontrollib töökogemuse olemasolu võttes aluseks Pakkuja poolt esitatud motivatsioonikirja alljärgnevalt: 8.3.3.1. Kõikide spetsialistide kogemus 5 ja rohkem aastat – 10 punkti; 8.3.3.2. Kõikide spetsialistide kogemus 2–4 aastat – 5 punkti; 8.3.3.3. Kõikide spetsialistide kogemus 0–1 aastat – 0 punkti. 8.3.4. Pakkujal on varasem koostöökogemus lasteaedade ja algkoolidega – 20 punkti. Juhul, kui Pakkujal on varasem koostöökogemus, mille kirjeldus vastab punktis 3.2 kirjeldusele, saab Pakkuja 20 punkti (eeldusel, et see on motivatsioonikirjas selgelt kirjeldatud). Kui koostöökogemuse kirjeldus ei tule selgelt motivatsioonikirjast välja, siis saab Pakkuja 0 punkti. 8.3.5. Pakkujal on varasem rehabilitatsiooniprogrammide osutamise kogemus (ei pea olema käesoleva hankemenetluse sihtgrupile) – 20 punkti. Juhul, kui Pakkujal on varasem kogemus rehabilitatsiooniprogrammide osutamisel, antakse 20 punkti (eeldusel, et see on motivatsioonikirjas selgelt kirjeldatud). Kui koostöökogemus ei tule selgelt motivatsioonikirjast välja, siis saab Pakkuja 0 punkti. 8.4. Hankijal on õigus hankemenetluse käigus küsida Pakkujalt tõendeid esitatud asjaolude kinnitamiseks või kontakteeruda tõendite leidmiseks sobilike isikute ja/või asutustega või tööandjaga, et täpsustada vajadusel kogemust. 8.5. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse punktisummaga, tunnistatakse edukaks Pakkuja, kelle töökogemus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel erivajadusega lastega on suurem. 8.6. Kui eelnevate punktide alusel ei ole võimalik edukat Pakkujat välja selgitada, tunnistatakse edukaks punkti 8.5 mõistes võrdsed pakkumused ning lepingupartner selgitatakse välja liisku heites. 6 9. Pakkuja teavitamine Hankija otsustest 9.1. Hankija esitab Pakkuja(te)le viivitamata, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult teate hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, kvalifitseerimise otsusest, kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest. 9.2. Teated edastatakse elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna. 10. Hankelepingu sõlmimine 10.1. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja(te)ga sõlmib Hankija hankelepingu riigihanke alusdokumendi Lisas 5 toodud tingimustel. 10.2. Hankeleping sõlmitakse tähtajaga 13 kuud alates hankelepingu jõustumisest või kuni Poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Hankepass. 11.2. Lisa 2 – Volikirja vorm esindusõiguste kohta. 11.3. Lisa 3 – Rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldus ja ajakava. 11.4. Lisa 4 – CV ja motivatsioonikirja vorm. 11.5. Lisa 5 – Hankelepingu vorm koos selle lisadega. 11.6. Lisa 6 – Ühispakkujate volikirja vorm. 11.7. Lisa 7 – Rehabilitatsiooniprogramm. 7 Lisa 3 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde Rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldus ja ajakava Taustinformatsioon Tuginedes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses koostatud puuetega lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammide vajaduste kaardistusele (leitav: http://www.astangu.ee/kompetentsikeskus/rakk/toimunud/rehabilitatsiooniprogrammide- vajadusuuring/), on oluline toetada erivajadustega lapsi nii ealiste kui akadeemiliste ülemineku perioodidel. Lasteaiast kooli minemine on üks väga oluline ülemineku periood, mil lapsed võivad vajada tuge. Koolikohustuslikud on kõik lapsed alates hetkest, mil nad on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks. Koolivalmidusel on psühho-füsioloogiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Uuringud on näidanud, et 21% lasteaiakasvandikest ei ole saavutanud täielikku koolivalmidust (V. Neare, Haridus 1996-3). See tähendab, et neljandik normintellektiga lastest vajavad lisaaega ehk koolikohustuse edasilükkamist ühe aasta võrra ning süstemaatilist arendustegevust (sh lapse individuaalsust arvestades erinevate spetsialistide sekkumist), et saavutada valmisolek ja omandada vajalikud oskused, mis on vajalikud õppetöös osalemiseks. Tuginedes Rajaleidja andmetele väljastati 2015. aastal koolikohustuse edasilükkamise ostus ühe õppeaasta võrra 409-le koolikohustuslikule lapsele ning 2016. aastal 543-le lapsele. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks on Hariduse- ja Teadusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötamas integreeritud teenuste mudelit, et lapsi ja peresid tervikuna toetada ja teha enam koostööd haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel (www.hm.ee). Programmi sihtrühm: 6–8 aastane laps, kes on saanud Rajaleidja maakondlikult nõustamiskomisjonilt otsuse koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamiseks keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu. Eesmärk: programmi läbimise järgselt on laps saavutanud koolivalmiduse ja on valmis alustama õpinguid talle sobivas õppevormis ja õpikeskkonnas. Programmis läbiviidavate hindamiste käigus selgitatakse välja, millised tegutsemis- ja osalemispiirangud lapsel esinevad, mille tõttu ei ole ta valmis alustama koolikohustuse täitmist võrdselt eakaaslastega. Programmis arendatakse lapse ja tema perekonna teadlikkust, õpi- ja sotsiaalseid oskusi ning võimekust muutustega kohanemisel, pakkudes vajalikke rehabiliteerivaid teenuseid nii individuaalselt kui ka grupis. Programmi põhirõhk on logopeedilisel, eripedagooglilisel ning psühholoogilisel toel, sotsiaaltöötaja ja füsioterapeudi teenused on toetava olemusega. Programmi kestvuseks on planeeritud ca 30 nädalat (piloteerimine ajavahemikul oktoober/november 2017–juuni 2018). Rehabilitatsiooniprogramm on jagatud kolme etappi – ettevalmistav etapp, aktiivse sekkumise etapp ning kokkuvõtlik etapp. Ettevalmistav etapp – kuni 4 nädalat. Ettevalmistavas etapis toimub kliendi hindamine kõigi viie spetsialisti poolt (eripedagoog, logopeed, psühholoog, füsioterapeut ja sotsiaaltöötaja) ning spetsialistide meeskonnatöö, mille tulemusel valmib igale lapsele personaalne tegevuskava. Programmi koordineerimise ning programmiga seotud informatsiooni edastamisele tegeleb üks viiest spetsialistist, vastavalt asutuse võimalustele. Aktiivse sekkumise etapp – alates 4. nädalast. - 5 h grupiteenust lastevanematele, mida viivad läbi kas psühholoog, logopeed, eripedagoog või sotsiaaltöötaja. Gruppide komplekteerimine ja täpne konkreetse spetsialisti grupiteenuste arv selgub peale kõikide programmis osalevate laste hindamist spetsialistide meeskonnatöö tulemusena, arvestades laste ja nende perede vajadusi ning gruppide võimalikku homogeensust. - 5 h pereteenust, mida viivad läbi kas psühholoog, logopeed, eripedagoog või sotsiaaltöötaja. Täpne konkreetse spetsialisti pereteenuste arv selgub peale kõikide programmis osalevate laste hindamist spetsialistide meeskonnatöö tulemusena, arvestades laste ja nende perede vajadusi. - 25 h füsioterapeudi grupiteenust lastele, et toetada läbi kehalise aktiivsuse ning eakohaste kehaliste oskuste aredamise ning kinnistamise, kognitiivsete võimete arendamist. Füsioteraapia grupitöös osalemine arendab ja kinnistab lisaks eakohastele kehalistele oskustele ka koostöö tegemise oskusi, tegevustes koordineeritult osalemist kui ka sotsiaalse suhtlemise oskusi. Füsioteraapia viimase grupiteenuse sisu on hinnata lapse üldkehalisi oskusi, et oleks võimalik neid võrrelda esmase füsioterapeutilise hindamisega. - Kuni 28 h logopeedi või eripedagoogi individuaalteenust. Täpne konkreetse spetsialisti individuaalteenuste arv selgub peale kõikide programmis osalevate laste hindamist ning spetsialistide meeskonnatöö tulemusena, arvestades laste vajadusi. Eripedagoogi ja logopeedi viimaste individuaalteenuse raames viiakse läbi tulemuste hindamine. - 12 h psühholoogi grupiteenust lastele. Oluline on arvestada, et psühholoogi grupiteenustest esimesed 3 kohtumist peaksid toimuma enne logopeedi ja eripedagoogi lastele suunatud grupiteenuseid. - 1 h + 1 h psühholoogi pereteenust. Esimene pereteenus toimub enne psühholoogi grupiteenuste esimest tsüklit ning teine psühholoogi pereteenus toimub peale psühholoogi grupiteenuse teise tsükli lõppu. - 12 h logopeedi lastele suunatud grupiteenust ning 12 h eripedagoogi lastele suunatud grupiteenust. Logopeedi ja eripedagoogi grupiteenused toimuvad kordamööda ning täiendavad üksteist. Kokkuvõtlik etapp: 1 nädal. Selles etapis kohtuvad kõik spetsialistid pereteenuse raames (psühholoog, eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja ja füsioterapeut) lapse ja tema perega, et anda lapse kohta lõpphinnang ning edasised suunised. Programmi piloteerimist koordineerib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus. Lapsele ja tema perele on programmis osalemine tasuta. Piloteerimise perioodil võib programmis osaleda 40% lapsi, kellel ei ole määratud puuet ega koostatud rehabilitatsiooniplaani. Programmis osaleva lapse seaduslik esindaja annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks. Täiendavalt sõlmitakse koostöökokkulepe, kus on kirjas osaleja õigused ja kohustused. TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ 2014-2020 SEKKUMISKAVA Hindamine ja planeerimine. Kestus: kuni 1 kuu Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust osutavad Orienteeruv nimetus, kood spetsialistid maht Rehabilitatsioonivajaduse Elluviijad: sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, 13 tundi hindamine, 1001 eripedagoog, logopeed, psühholoog. - 2 tundi hindamiseks ja dokumenteerimiseks igale spetsialistile - 2 tundi meeskonnatööd - 1 tund koordineerimiseks 13 tunni jooksul valmib igale kliendile personaalne tegevuskava Orienteeruv maht kokku: 13 tundi Programmi elluviimine. Kestus: 25 nädalat Rehabilitatsiooniteenuse Te Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nimetus, kood mah t vastavalt vajadusele: Elluviija: kokku kuni 5 a) sotsiaaltöötaja sotsiaaltöötaja/eripedagoog/logopeed/psü tundi grupiteenus, 2006 hholoog b) eripedagoogi ● grupiteenus lapsevanematele grupiteenus, 2009 ● täpne teenuste maht sõltub programmis c) logopeedi grupiteenus, osalejate vajadustest 2015 d) psühholoogi Grupiteenuste teemad pannakse paika grupiteenus, 2012 meeskonnatöös peale klientidega esmakohtumist ja nende vajaduste väljaselgitamist. Võimalikud teemad:  vanematega usaldusliku kontakti loomine;  teenuse sisu avamine;  tähelepanu suunamine ja hoidmine;  tugevate tunnetega toimetulek;  probleemide lahendamine;  eakaaslaste ja täiskasvanutega toimetulek. Vastavalt vajadusele: Elluviija: kokku kuni 5 a) sotsiaaltöötaja sotsiaaltöötaja/eripedagoog/logopeed/psü tundi pereteenus, 2005 hholoog b) eripedagoogi ● täpne teenuste maht sõltub personaalsest pereteenus, 2008 tegevuskavast c) logopeedi pereteenus, 2014 Sotsiaaltöötaja: pereliikmete jõustamine Eripedagoog: pereliikmete juhendamine lapse d) psühholoogi erivajadustega seotud pedagoogilistes pereteenus, 2011 küsimustes; pereliikmete kaasamine ja juhendamine koostatud plaani (psüühiliste protsesside arendamine, õpioskuste kujundamine jt) elluviimisel, et laps saavutaks koolivalmiduse. Logopeed: pereliikmete kaasamine lapse keelelise koolivalmiduse saavutamise eesmärgil Psühholoog: positiivne tähelepanu, julgustamine ja tunnustamine; piiride seadmine; lapse päevakava ja rutiinid; lapsele probleemide lahendamise ja emotsioonide juhtimise õpetamine. füsioterapeudi Elluviija: füsioterapeut 25 tundi grupiteenus, 2002 - sagedus: 1x nädalas eakohaste kehaliste oskuste arendamine ja kinnistamine läbi mängulise tegevuse. Kaudselt käsitletakse ka emotsioone, tegevustes püsivust ning sotsiaalseid suhteid. eripedagoogi grupiteenus, Elluviija eripedagoog 12 tundi 2009 - eripedagoogi individuaalteenuse ja logopeedi individuaalteenuse osutamine toimub kordamööda (1. nädalal eripedagoogi teenus; 2. nädalal logopeedi teenus; 3. nädalal eripedagoogi teenus jne Kaasates lapsi võimalikult aktiivselt osalema ja arvestades õppe korraldamisel laste sotsiaalsete erivajadustega läbitakse individuaalses töö teemad grupis ühises koostöös ● psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arendamine; ● õpioskuste (jäljendamine, tegevuste lõpuleviimine, probleemi lahendamine jt) kujundamine; ● üldteadmised, teabe mõtestamine ja kasutamine; ● motivatsioon ja iseseisvus; ● suhtlemine, kõne mõistmine ja kasutamine ● eesti keele ja matemaatika õpet toetavad tegevused logopeedi grupiteenus, Elluviija: logopeed 12 tundi 2015 - eripedagoogi individuaalteenuse ja logopeedi individuaalteenuse osutamine toimub kordamööda (1. nädalal eripedagoogi teenus; 2. nädalal logopeedi teenus; 3. nädalal eripedagoogi teenus jne Teemad: ● Pragmaatiliste suhtlemisokuste kujundamine; ● jutu koostamine tegevus -ja olupildi järgi ning kaaslase kuulamisoskuse arendamine; ● kuuldud teksti analüüs põhjus- tagajärg seoste osas; ● tegelaste iseloomustamine psühholoogi grupiteenus, Elluviija: psühholoog 12 tundi 2012 - Psühholoogi grupiteenustest esimesed 3 kohtumist peaksid toimuma enne logopeedi ja eripedagoogi lastele suunatud grupiteenuseid Teemad: ● tähelepanu suunamine ja hoidmine; ● tugevate tunnetega toimetulek; ● probleemide lahendamine; ● eakaaslaste ja täiskasvanutega toimetulek. vastavalt vajadusele: Elluviija: eripedagoog/logopeed 28 tundi a) eripedagoogi - täpne teenuste maht selgub personaalsest individuaalteenus, tegevuskavast 2007 Eripedagoogi teemad: b) logopeedi ● psüühiliste protsesside (taju, mälu, individuaalteenus, mõtlemine, tähelepanu) arendamine; 2013 ● õpioskuste (jäljendamine, tegevuste lõpuleviimine, probleemi lahendamine jt) kujundamine; ● üldteadmised, teabe mõtestamine ja kasutamine; ● motivatsioon ja iseseisvus; ● suhtlemine, kõne mõistmine ja kasutamine ● eesti keele ja matemaatika õpet toetavad tegevused Logopeedi teemad (kõnearendus valdkonnad): ● suhtlemine ● hääldamine ● sõnavara ● grammatika ● ettevalmistus lugemiseks ja kirjutamiseks psühholoogi pereteenus, Elluviija: psühholoog 2 tundi 2011 - 1. pereteenus toimub peale esimest psühholoogi grupiteenuste tsüklit; 2. pereteenus toimub peale teist psühholoogi grupiteenuste tsüklit Teemad: ● positiivne tähelepanu, julgustamine ja tunnustamine; ● piiride seadmine; ● lapse päevakava ja rutiinid; ● lapsele probleemide lahendamise ja emotsioonide juhtimise õpetamine. Orienteeruv maht kokku: 101 tundi Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 1 nädal Teenus, kood Te Teemad Orienteeruv mah t sotsiaaltöötaja Elluviija: sotsiaaltöötaja 1 pereteenus, 2005 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. eripedagoogi pereteenus, Elluviija: eripedagoog 1 2008 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. Pereliikmete nõustamine psüühiliste protsesside arendamise ja õpioskuste kujundamise osas. logopeedi pereteenus, Elluviija: logopeed 1 2014 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. Pereliikmete nõustamine lapse kõne ja keele arengu toetamises võimalustest igapäevases suhtlemissituatsioonis ja kodukeskkonnas, efektiivsete mänguliste võtete soovitamine lapse lugemis-ja kirjutamisoskuse arengu soodustamiseks. psühholoogi pereteenus, Elluviija: psühholoog 1 2011 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. Pereliikmete nõustamine lapse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamiseks. füsioterapeudi Elluviija: füsioterapeut 1 pereteenus, 2017 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas ning edasise füüsilise aktiivsuse osas. Orienteeruv maht kokku: 5 Lisa 4a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde Meeskonnaliikme elulookirjelduse vorm Pakkuja nimi: CURRICULUM VITAE Isikuandmed NIMI ISIKUKOOD AADRESS KONTAKTANDMED (telefon ja e- post) Hariduskäik Haridusasutus Lõpetamise aasta Kraad ja eriala Lisainfo hariduse kohta Töökäik Töökoht Amet Aeg Lisainfo töökogemuse ja töö olemuse kohta: Täienduskoolitused ja konverentsid Koolituse Koolituse Koolituse Koolituse /konverentsi nimi /konverentsi toimumise maht korraldaja aeg Ühiskondlik aktiivsus (soovi korral) Keelteoskus Keel Tase Arvutioskus Programm/arvutioskus Tase (alg-, kesk-, kõrgtase) Soovitajad/koostööpartnerid Nimi Asutus Mis osas koostöö Lisa 4b Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde Motivatsioonikirja vorm PAKKUJA MOTIVATSIOONIKIRI Motivatsioonikiri peab Hankijale andma ülevaate alljärgnevast: 1. Vabas vormis Pakkuja enesetutvustus, mis sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni: 1.1 missioon; 1.2 visioon; 1.3 väärtused; 1.4 asutuse tegutsemine rehabilitatsiooniteenuse osutajana (aastates); 1.5 tegevusvaldkonnad; 1.6 teenuste osutamise sihtgrupp; 1.7 Pakkuja varasem töökogemus rehabilitatsiooniprogrammide piloteerimise ja osutamisega; 1.8 Pakkuja varasem töökogemus lasteaedade ja algkoolidega. 2. Vabas vormis esitatud Pakkuja motivatsioonikirjeldus käesolevas hankemenetluses osalemiseks: 2.1. rehabilitatsiooniprogrammi osutamisse kaasatud spetsialistide loetelu, erialane haridus ja spetsialistide isiklik senise töökogemuse (sh programmis kirjeldatud vanuses lastega ja/või kirjeldatud sihtrühmaga) kirjeldus ning iga spetsialisti isiklik motivatsioon käesolevas hankes osalemiseks; 2.2. Pakkuja varasem rehabilitatsiooni- ja muude teenuste osutamise kogemus erivajadusega lastele, sh koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastega; koostöö lasteaedade ja algkoolidega (lühikirjeldus iga partneriga tehtud koostööst, sh koostöö eesmärkidest, koostöö kestvus, koostöö sisu ja partneri nimi). Lisa 5 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde HANKELEPING nr ..... Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, aadress Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi nimetatud Tellija või Pool või koos Partneriga ühiselt Pooled) ja __________, registrikood _______, aadress_________, keda esindab ___________ (edaspidi nimetatud Partner või Pool või koos Tellijaga ühiselt Pooled), lähtudes Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktist 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ ja Tellija direktori ................2017. a käskkirjast nr 1-3/... „....“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Partneri vahel Lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Lepingu alusel osutatava teenuse sisuks on: (a) Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimine. (b) Rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimise tulemusel toetatakse avalike rehabilitatsiooniprogrammide arengut ja levikut Eestis. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja Leping koos võimalike tulevikus sõlmitavate lisadega ning hankedokumendid ja Partneri pakkumus. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „Leping“ Lepingu põhiteksti koos kõikide lisadega. Vastuolude korral Lepingu ja Lepingu lisade vahel tuleb lähtuda Lepingust. 1.4. Lepingu tingimused laienevad ka kõigile Poolte vahel Lepingu alusel ja sellega seoses sõlmitavatele täiendavatele lepingutele, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 1.5. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja, põhimääruse või muu õigusakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust. 1.6. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et: 1.6.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime Lepingu sõlmimiseks ning Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; ja/või 1.6.2. nende poolt Lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle Lepingu sõlmimiseks kooskõlas õigusaktide ja põhikirjade ning muude dokumentidega. 1.7. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Pooltevahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga. 1.8. Pooled loevad Lepingu alusel ja selle raames Tasu sihtotstarbeliseks kasutamiseks Tasu säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist Lepingu Objektiga seotud vajalike kulude katmiseks. 1.9. Pooled on kohustatud teostama heas usus kõik vajalikud toimingud, tegema teise Poolega koostööd ja tagama omapoolse töö teostamiseks vajaliku valmisoleku, mis kindlustavad käesoleva Lepingu nõuetekohase täitmise. 2. Lepingu objekt 2.1. Lepingu objektiks on Tellija poolt väljatöötatud rehabilitatsiooniprogrammi (Hankelepingu lisa 6) (edaspidi Programm) piloteerimine kokkulepitud ulatuses (edaspidi Objekt). 2.2. Pooled on kokku leppinud, et Tellija rahastab Partneri poolt esitatud Programmi maksimaalselt 2000,00 euro ulatuses Programmis esitatud ühe kliendi kohta. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Partner: 3.1.1. Tagab x (klientide täpne arv selgub hankemenetluse käigus) kliendile Programmis kirjeldatud teenuste osutamise pidades silmas Programmides lubatud eesmärke, sh peab puuetega laste osakaal Programmi piloteerimisel olema vähemalt 60%. Pakkuja kohustub tagama reaalselt rehabilitatsiooniteenust vajavate vabatahtlike klientide olemasolu ja valmisoleku piloteerida pakkumuses esitatavat Programmi perioodil oktoober/november 2017–juuni 2018. 3.1.2. Võtab nõusoleku programmis osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks ja edastamiseks kliendi seaduslikult esindajalt 3-s eksemplaris, millest üks jääb kliendile (Lisa 2 vormil), kogub klientide seireandmeid (Lisa 4 vormil) vastavalt Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendile perioodil 2014–2020 struktuuritoetuse rakendavatele asutustele (kättesaadav: http://www.innove.ee/UserFiles/Struktuuritoetused/ESF%20ANDMEKORJE%20JUHE ND%2007%202015.pdf) ja edastab need Tellija volitatud esindajale (p 5.3). Seirearuanne (Lisa 4) esitatakse kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. 3.1.3. Esitab Tellijale Tasu kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni Tellija poolt kehtestavas tööde üleandmise–vastuvõtmise aktis (Lisa 3) vähemalt üks (1) kord kvartalis, mis esitatakse kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Üleandmise–vastuvõtmise aktile lisab Partner kliendi andmestikud (üleandmise–vastuvõtmise akti lisa eraldi Excel failina) ja projekti seireandmed Lisa 4 vormi kohaselt. 3.1.4. Korraldab Programmi jooksul regulaarseid meeskonnatöö koosolekuid, mille tulemusel on klienditöö tegevused üle vaadatud, täiendatud ja dokumenteeritud. Nimetatud tegevuse põhjal koostab Partner Programmi lõpus Programmi tulemuslikkuse analüüsi iga kliendi kohta eraldi ning kogu Programmi kohta. 3.1.5. Annab jooksvalt tagasisidet piloteeritud Programmi kohta vastavalt Programmi osutamise kogemusele ja Programmi tulemuslikkuse analüüsile ning Tellija volitatud esindajalt (p 5.3) saadavatele juhistele ning annab sisendi Programmi täiendamiseks, sh töölehed, uuesti koos viimase tööde üleandmise–vastuvõtmise aktiga. 3.1.6. Programmi osutajad on kohustatud osalema piloteerimisperioodi kogemuskohtumistel, kus vahetatakse programmi osutamise kogemusi ja arutatakse programmide arendamisega seotud küsimusi. 3.1.7. Edastab hiljemalt _____ 2017 (täpne kuupäev lepitakse kokku lepingu sõlmimisel) Programmi tutvustamiseks võrgustikupartneritele Programmi lühitutvustuse 2 (kirjalikult). Vajaduse korral on Partner valmis tutvustama oma Programmi tegevusi ning piloteerimise käigus saadud kogemusi Tellija koostööpartneritele vastavalt Tellija volitatud esindajalt (p 5.3) saadavatele juhistele ja etteantud tähtajale. 3.1.8. Annab oma panuse rehabilitatsiooniprogrammi valmimisele osaledes kogemuskoosolekutel ning andes Tellijale tagasisidet vastavalt Tellija volitatud esindaja (p 5.3) poolt antavatele juhistele. 3.1.9. Kohustub teatama Pakkumuses meeskonnaliikmetena esitatud spetsialistide muudatustest vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne spetsialisti poolt teenuse osutamise alustamist Programmis, esitades Tellijale riigihanke alusdokumentide lisa 4 vormikohase CV ning omapoolse selgituse spetsialistide vahetuse/kaasamise ning spetsialistide tööaja alguse/lõpu kohta. 3.1.10. Tagab Lepingu punktis 3.2.3.1 nimetatud kontrolli teostamiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse. 3.1.11. Vastab Tellija kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta kirjalikult hiljemalt 10 (kümne) kalendripäeva jooksul. 3.1.12. Kohustub Programmi piloteerimise perioodil mitte esitama Programmis osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid osutatud teenuste kohta Sotsiaalkindlustusametile ega teistele rahastajatele. 3.1.13. Kohustub ellu viima kõik vajalikud tegevused Programmis sätestatud tulemuste saavutamiseks tähtaegselt. 3.1.14. Kohustub kasutama Tasu ainult kulude tegemiseks, mis on määratletud pakkumuses ja Programmis, võttes enesele täieliku vastutuse Partneri poolt Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste abikõlblikkuse eest. Partner kinnitab, et ta on tutvunud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega ning kohustub nende nõudeid kõrvalekaldumatult täitma. 3.1.15. Säilitab ja arhiveerib Lepingu ja Programmi kogu dokumentatsiooni originaalidega, sh kõik Lepingu raames tehtud kulutusi tõendavad kuludokumendid (maksedokumendid) enda valduses, ja tagab selle säilitamise vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud tähtaja arvestuse meetodile (tähtaeg 31.12.2022). 3.1.16. Kohustub andma Tellijale infot Programmi käigu ning sisu kohta ja vajadusel esitama ka asjakohaste dokumentide koopiaid. 3.1.17. Teatab Tellijale asjaoludest, mille tõttu Lepingu lisades esitatud andmeid ei ole enam täielikud või õiged või on muutunud. 3.1.18. Kohustub kasutama Tasu sihtotstarbeliselt, ainult Programmi elluviimiseks. 3.1.19. Kannab omal riisikol ja oma vahendite arvelt Tasu ületavad kulud, mis seonduvad ja on vajalikud Lepingu Objekti realiseerimiseks. 3.1.20. Järgib Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. 3.1.21. Lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod vastavalt punktis 3.1.20 viidatud määrusele. Logod kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/9201/4001/VV_146m_lisa.pdf#. 3.1.22. Tagab ning Partneri juht (organi liige) vastutab, et neile töö tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvad andmed, sh delikaatsed isikuandmed ja muu delikaatne informatsioon säilib konfidentsiaalsena ning et teavet hoitakse kooskõlas kehtiva avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud nõudmistele. 3.1.23. Omab õigust saada tasu (Tasu). Tellija kannab Tasu Partnerile üle etapiviisiliselt 1 kord kvartalis, Tellija poolt kehtestava tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3) alusel, millele on lisatud andmestikud. Tasu kantakse Partneri kontole 30 päeva jooksul alates Tellija poolt kehtestatavas tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3) aktsepteerimist Lepingu punktis 5.3 toodud isiku poolt. Viimase väljamakse teostab Tellija pärast viimase üleandmise–vastuvõtmise akti aktsepteerimist ja Partneri kõikide tegevuste lõpetamist vastavalt Lisas 1 toodule. 3.1.24. Kohustub koheselt informeerima Tellijat Lepingu täitmise käigus tekkinud probleemidest ja takistustest. 3 3.2. Tellija: 3.2.1. Kannab Partneri arvelduskontole (________) Tasu 30 päeva jooksul alates Tellija poolt tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3) aktsepteerimisest Lepingu punktis 5.3 toodud isiku poolt. 3.2.2. Kohustub teostama Lepingust tuleneva viimase makse pärast Partneri poolt esitatud viimase tööde üleandmise–vastuvõtmise akti (Lisa 3) aktsepteerimist ja Partneri muude tegevuste teostamist vastavalt Lisas 1 toodule, sh kogu Programmi tulemuste kokkuvõtte ja Programmi täiendamiseks vajaliku sisendi ning tagasiside esitamist. 3.2.3. Kohustub informeerima Partnerit dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse §-le 35. 3.2.4. Tellijal on õigus: 3.2.4.1. jooksvalt kontrollida Lepingu täitmise käiku, sh punktides 3.1.1–3.1.22 sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud õiguse täitmiseks on Partner kohustatud esitama Tellija esindaja nõudel 5 (viie) tööpäeva jooksul kogu Lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni ja dokumentatsiooni. Antud kontrolli õigus laieneb ka kontrollile, mida Tellija esindaja või muud selleks õigustatud isikud teostavad Partneri ruumides; 3.2.4.2. punktis 3.2.3.1 nimetatud kontrolli tulemuste põhjal on Tellijal õigus teha Partnerile ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks, mis on Partnerile täitmiseks kohustuslikud; 3.2.4.3. peatada Tasu väljamaksmine kuni punktis 3.2.4.2 nimetatud ettekirjutuse täieliku täitmiseni; 3.2.4.4. anda Lepingu täitmiseks omapoolseid juhiseid, mis on Partnerile kohustuslikud täitmiseks; 3.2.4.5. põhjendatud kahtluse korral Tasu mittesihipärases kasutamises ning juhul, kui need kahtlused leiavad tõendatud faktilist kinnitust, nõuda Tasu tagastamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud summa ulatuses. 4. Vastutus lepingu rikkumise eest 4.1. Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad Pooled Lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. Ühtlasi tuleb hinnata kahju ettenähtavuse võimalust. 4.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud varalise kahju eest kannavad Pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 4.3. Partneri poolt Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel on Tellijal õigus nõuda Partnerilt Tasu tagastamist ulatuses, millises Partner ei kasutanud Tasu kooskõlas Lepinguga või Tellijal ei ole võimalik Tasu kasutamise sihipärasust kontrollida. 4.4. Lisaks punktis 4.3 toodule on Tellijal õigus juhul, kui Lepingut ei ole kohaselt täidetud, vähendada Tasu võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tasu vähendamise märgib Tellija tööde üleandmise–vastuvõtu aktile. 4.5. Kui Lepingu tähtaeg on lõppenud ning pärast seda selgub Lepingu mittenõuetekohane täitmine Partneri poolt, võib Tellija täiendavalt nõuda aastani 2041 leppetrahvi kuni 15% Lepingu alusel makstud Tasu kogusummast. 4.6. Partner tagastab punktis 4.3 nimetatud Tasu osa ja tasub punktis 4.5 nimetatud leppetrahvi 10 tööpäeva jooksul arvates Tellija kirjaliku nõude esitamisest. 4.7. Partneri poolt Lepingu punktis 4.5 sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal õigus esitada Partnerile viivisenõue 0,15% 4 protsenti päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% Tasust. 4.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal lisaks Lepingu punktides 4.5 ja 4.7 sätestatud leppetrahvi- ja viivisnõuetele õigus teha Partnerile hoiatus ja ettepanek rikkumine Tellija poolt määratud mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Kui Partner mainitud aja jooksul jätab täitmata oma Lepingust tulenevad kohustused või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on Tellijal õigus Lepingust taganeda, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega Partnerile. 4.9. Käesolevas peatükis nimetatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Tellija õigust nõuda Partnerilt täiendavalt kahju hüvitamist. 5. Teated ja Poolte volitatud esindajad 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poole edastatavad teated olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e-posti teel). Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte Lepingu ülesütlemise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib esitada ka telefoni teel. 5.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt teatama teisele Poolele. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis (5) päeva. 5.3. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Alice Juurik, telefon +372 6877254, mob: +372 56829105, e-post: [email protected]. 5.4. Partneri volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: ______, telefon ______, e-post: _______________. 5.5. Lepingu punktides 5.3 ja 5.4 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi ning edastada teisele Poolele Lepingu täitmisel vajalikku informatsiooni ja materjale, kooskõlastada Poolte tegevust Lepingu täitmisel, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Poolte esindajatel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a juhul, kui Pool on andnud oma esindajale eraldi sellekohase volikirja. 6. Lepingu tähtaeg, lõppemine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub allakirjutamisest Poolte esindajate poolt ja kehtib kuni kolmeteist (13) kuud, arvestades, et programmide piloteerimise perioodi tähtaeg on 30. juuni 2018. 6.2. Tellijal on õigus Leping olenemata põhjusest üles öelda, teatades sellest Partnerile kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. 6.3. Tellijal on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Partner rikub ükskõik millist Lepingujärgset kohustust. Sellisel juhul ei ole Partneril õigust tasu nõuda, samuti peab ta Tellija nõudel hüvitama tekitatud kahju ja maksma Lepinguga ettenähtud leppetrahvi. 6.4. Partneril on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Tellija rikub ükskõik millist lepingujärgset kohustust. 6.5. Lepingu ennetähtaegne lõppemine ei mõjuta Lepingu alusel Pooltele enne lõppemist tekkinud kohustuste täitmist. 7. Lõppsätted 7.1. Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Tasu kasutamise eelarvet võib muuta Poolte esindajate kokkuleppel, v.a Tasu kogumahu muutmine. 7.2. Lepingule allakirjutamisega annab Partner tagasivõtmatu nõusoleku Lepingu ja Tasu kasutamise aruannetes sisalduva informatsiooni avalikustamiseks Tellija veebilehel või muul viisil, kui viimane seda vajalikuks peab. 5 7.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida Pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 7.4. Juhul, kui Lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 7.6. Leping on sõlmitud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 8. Lisad 8.1. Lisa 1 – Rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldus ja ajakava. 8.2. Lisa 2 – Kliendi informeeritud nõusoleku vorm isikuandmete töötlemiseks (eraldi fail). 8.3. Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (eraldi fail) ja selle lisa (andmestik) vorm (andmestiku vorm on eraldi Exceli fail). 8.4. Lisa 4 – Seireandmed (eraldi Exceli fail). 8.5. Lisa 5 – Riigihanke alusdokumendid (eraldi failid, mida juurde ei lisata). 8.6. Lisa 6 – Pakkuja pakkumus (eraldi fail, mida juurde ei lisata). 8.7. Lisa 7 – Rehabilitatsiooniprogramm. 9. Poolte andmed ja rekvisiidid Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1 Hankelepingu nr .................. juurde 6 Tehniline kirjeldus Eesmärk: 1. Programmi eesmärk on 6–8 aastaste laste, kes on saanud Rajaleidja maakondlikult nõustamiskomisjonilt otsuse koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamiseks keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu, kooliküpsuse toetamine läbi multidistsiplinaarse rehabilitatsiooni. 2. Hanke eesmärk on toetada rehabilitatsiooniprogrammide väljatöötamist ja piloteerimist puudega- ja erivajadusega lastele (vanuses kuni 16 eluaastat) ning nende peredele, toetades seeläbi avalike rehabilitatsiooniprogrammide arengut ja levikut Eestis. 3. Programmi tegevused on suunatud pereliikmete jõustamisele, nende teadlikkuse ja oskuste arendamisele, eelduslikult vähendavad programmi raames läbiviidavad tegevused ka pereliikmete hoolduskoormust ja võimaldavad neil tööle asuda või töökoht säilitada. Programmis on oluline roll ka võrgustikutööl, et last ümbritsevad inimesed (sh haridusspetsialistid) oleksid teadlikud tema erivajadusest tulenevatest iseärasustest ning oskaksid last vastavalt erivajadusele toetada ning et toetav tegevus jätkuks ka peale programmi lõppu. 4. Eesmärgi saavutamiseks kaasab programmi osutaja vastavalt lapse ja tema hoolduskoormusega pereliikme vajadustele võrgustikupartnereid kohalikust omavalitsusest, haridusasutusest, puuetega inimeste organisatsioonidest, huviringidest vm. Ajaraam: Programmide piloteerimine toimub oktoober 2017–juuni 2018. Programmi sihtgrupp: Puudega ja erivajadusega lapsed Puudega laps – 0–16 aastane laps, kelle puude raskusaste on tuvastatud vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusele (https://www.riigiteataja.ee/akt/108072016020). Erivajadusega laps – nii puude raskusastet omav laps kui ka laps, kellel ei ole puude raskusastet tuvastatud, kuid on oht puude tekkimisele. Erivajadusega laste puhul on eesmärgiks puude tekkimise ennetamine. Puudega laste osakaal Programmi piloteerimisel peab olema vähemalt 60%, kuna hanke eesmärk on piloteerida hiljem sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusena osutatav programm, kus on sihtgrupina defineeritud puude raskusastet omavad lapsed. Kavandatavad tegevused: - Piloteerimine koosneb järgmistest etappidest: o Ettevalmistavad tegevused:  Oluliste partnerite teavitamine klientide leidmiseks (nt Rajaleidja maakondlikud keskused, Sotsiaalkindlustusamet, kohalik omavalitsus, haridusasutus, puudega laste vanemate ühingud vm)  Grupi komplekteerimine  Eelvestlused klientidega o Sisutegevused:  Esmahindamine  Tegevuste täpsustamine/planeerimine  Tegevuste elluviimine o Vahe- ja lõpphindamine:  Lõpphindamise läbiviimine, programmi tulemuslikkuse hindamine  Programmi lõppedes pere seostamine vajalike teenustega  Programmi tegevuste lõpetamine o Järeltegevused  Aruandlus 7  Koostöös Tellijaga rehabilitatsiooniteenuse osutajate edasikoolitamine - Piloteerimise käigus koostab Pakkuja rehabilitatsiooniprogrammis kasutatavad töölehed meeskonnaliikmetele ja kliendile ning lisab need programmile. - Pakkuja dokumenteerib programmis tehtavad tegevused ning esitab need Hankijale Lisa 3 andmestiku vormil. - Pakkuja korraldab rehabilitatsiooniprogrammi jooksul regulaarseid meeskonnatöö koosolekuid, mille tulemusel on klienditöö tegevused üle vaadatud, täiendatud ja dokumenteeritud ning edastatud Hankijale (Lisa 3 vormil). Nimetatud tegevuse põhjal koostab Pakkuja rehabilitatsiooniprogrammi lõpus rehabilitatsiooniprogrammi tulemuste kokkuvõtte (võttes aluseks Lisa 3 andmestiku punkti D) iga kliendi kohta eraldi (Lisa 3 andmestiku vormil) ning kogu programmi kohta (eraldi kokkuvõte kogu programmi kohta võttes aluseks sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu“ § 4 lõiget 3). - Pakkuja annab sisendi piloteerimise tulemusel rehabilitatsiooniprogrammi täiendamiseks. - Programmi osutajad osalevad piloteerimisperioodi jooksul kogemuskohtumistel ca 1 x kvartalis (vähemalt 2 spetsialisti korraga), kus tutvustatakse piloteeritavaid rehabilitatsiooniprogramme, vahetatakse programmipõhise teenuse osutamise kogemusi ja arutatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamisega seotud küsimusi. Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Lisa 6 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde Ühispakkujate volikirja vorm Hankija nimi: Riigihanke nimetus ja registreerimisnumber: Käesolevaga volitame (ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt Lisa 7 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse riigihanke „Täiendavate partnerite leidmine koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanudud lastele suunatud rehabilitatsiooniprogrammi piloteerimiseks“ alusdokumendi juurde Keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu koolikohustuse edasilükkamise soovituse saanud 6–8 aastastele lastele suunatud rehabilitatsiooniprogramm Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2017 SISUKORD 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 3 1.1. Organisatsiooni andmed 3 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed 3 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed 3 2. KOKKUVÕTE 4 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 5 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik: 5 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond: 5 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus: 5 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond: 5 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond: 5 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel: 5 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp 5 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta 6 3.9. Rehabilitatsiooniprogrammis osalejate arv (minimaalne – maksimaalne inimeste arv) 6 3.10. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info 6 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 7 4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid 7 4.2. Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid 8 4.3. Peamised programmis kasutatavad meetodid 11 4.4. Peamised programmis kasutatavad metoodikad 13 4.6. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine 15 4.7. Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. 15 4.8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine 19 5. KIRJANDUS 20 2 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1. Organisatsiooni andmed TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Organisatsiooni tegutsemise alus Tegevusloa nr: 70003566; kehtivuse algus 25.02.2005 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht www.astangu.ee Aadress Astangu 27 Postiindeks 3519 Linn Tallinn Riik Eesti 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi JUURIK Eesnimi Alice Ametinimetus Arendusspetsialist; füsioterapeut Telefon 56829105 E-post [email protected] 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Spetsialisti nimi, Roll programmi koostamisel. ametinimetus Hene Binsol Ekspert (eripedagoog) Saima Salomon Ekspert (logopeed) Kadri Pohlak Ekspert (psühholoog) Ewe Alliksoo Astangu KRK arendusspetsialist (füsioterapeut; sotsiaaltöötaja) 3 2. KOKKUVÕTE Rehabilitatsiooniprogramm on suunatud 6–8 aastastele lastele, kes on saanud Rajaleidja maakondlikult keskuselt otsuse koolikohustuse edasilükkamiseks keele- ja kõneprobleemide ja/või psüühiliste probleemide tõttu. Programmi optimaalseks osalejate arvuks on 4–8 last ning nende pered. Programmi peamine eesmärk: - Programmi läbimise järgselt on laps saavutanud koolivalmiduse ja on valmis alustama õpinguid talle sobivas õpikeskkonnas. Programmi alaeesmärgid: - Laps tuleb toime igapäevaste sotsiaalsete olukodadega (sh suuline kõne ja suhtlemine) - Laps keskendub, tegutseb sihipäraselt ja viib alustatu lõpule täiskasvanu juhendamisel - Koostöös täiskasvanuga oskab vastavalt olukorrale käituda ja sobival viisil oma emotsioone väljendada - On omandanud koolivalmiduse alla kuuluvad põhioskused (sh lugemise, kirjutamise, arvutamise eeloskused) - On omandanud või kinnistanud eakohased kehalised oskused (sh peen- ja jämemotoorika, koordinatsioon, tasakaal) Programmi jooksul pööratakse tähelepanu toimetulekule igapäevastes sotsiaalsetes olukordades, sh suhtlemine nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega; igapäevatoimingute tegemine; stressi ja muude psüühiliste koormuste ning emotsioonidega toimetulek. Oluline osa rehabilitatsiooniprogrammist on ka lapse keskendumisvõime parandamine, et laps suudaks keskenduda ühele või mitmele tegevusele eakohasel viisil; et laps suudaks viia alustatu lõpule ning vajadusel küsida täiskasvanu abi. Koostöös lasteaiaga pakutakse lisatuge ka koolivalmiduse alla kuuluvate põhioskuste arendamisel (sh lugemine, kirjutamine ning arvutamine). Läbi eakohaste kehaliste oskuste arendamise ja kinnistamise toetatakse lapse kognitiivsete võimete arengut. Programm kestab 30 nädalat ning tegevused on planeeritud intensiivsusega 2-3 korda nädalas, kokku on planeeritud 119 tundi tegevusi, mis sisaldavad nii individuaalseid sekkumisi, grupitegevusi lastele ja lastevanematele kui ka pereteenuseid. Soovitatavaks algusajaks on september-oktoober, kuhu on planeeritud gruppide komplekteerimine ning alghinnangute tegemine (programmi tegevuste sissejuhatav etapp). Alates 5ndast nädalast on planeeritud aktiivse rehabilitatsiooni etapp, mis kestab 25 nädalat. Programmi viimane nädal on planeeritud rehabilitatsiooniprogrammi lõpetavad tegevused, sh lapsele ja tema perele edasiste soovituste andmine ning vajadusel edasiste teenustega seostamine. Tegevuste läbiviimine toimub rehabilitatsiooniteenuse osutaja ruumides. Rehabilitatsiooniprogrammi tulemusel on laps saavutanud koolivalmiduse ning omandanud eakohased kehalise, sotsiaalse suhtluse ning iseseisva toimetuleku oskused. Programmi lõppedes on lapse pere jõustatud (nõustatud) ning oskab toetada last õppeprotsessis. Peamisteks koostööpartneriteks on maakondlikud Rajaleidjakeskused, kes annavad sihtgruppi kuuluvatele lastele ja nende vanematele informatsiooni programmi kohta, mille järgselt saab lapsevanem otsustada programmis osalemise kohta. Programmis osalemine on vabatahtlik, Rajaleidja keskuse poolt antav informatsioon on erapooletu ning ei ole lapsevanema jaoks siduv. Võimalikud koostööpartnerid on ka lapse lasteaiaõpetaja või algkooli õpetaja (kui on teada, millisesse kooli laps läheb). 4 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik: - Sotsiaalne rehabilitatsioon 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond: - Elamine - Õppimine - Suhtlemine ja vaba aeg 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus: - Majutuseta - 30 nädalat - 2-3 korda nädalas, 1-3 sekkumist ühel päeval 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond: - Üle Eesti 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond: - rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht - vajadusel lasteaed 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel: - Perekond (vanemad) - Tugiisik (vajadusel) - Lasteaed (logopeed/psühholoog/eripedagoog/õde/rühma õpetaja) - Maakondlik Rajaleidja keskus 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihtgrupp TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps (vajadusel Tööealine Eakas Kommentaar täpsusta vanus) (vajadusel täpsusta vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta) ● psüühikahäire (v.a 6–8 intellektipuue) ● intellektipuue 6–8 ● keele- ja kõnepuue 6–8 ● kuulmispuue 6–8 ● nägemispuue ● liikumispuue ● liitpuue ● muu puue 6–8 MUU (täpsusta) 5 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile, kes: 1. 6–8 aastane laps, kes on saanud maakondlikult Rajaleidja nõustamiskomisjonilt otsuse koolikohustuse täitmise alguse edasilükkamiseks keele- ja kõnehäirete ja/või psüühikahäirete tõttu. 2. Keele ja kõnepuudega, kuulmispuudega ja/või psüühikahäirega lapsed, kes kasutavad suulist kõnet igapäevase suhtlemise tasandil eesti keeles. 3. Võib vajada tugiisiku abi ning kes saab osaleda programmis koos tugiisikuga. Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. on intellektipuudega (v.a kerge intellektipuue) võimeelepuudega (v.a kuulmisabivahendeid kasutavad lapsed); 2. on raske või sügava puudeastmega ning kellel on psüühilise tegevuse eripärast tulenev äärmuslik ja püsiv normikohasest erinev käitumismuster, mis ohustab lapse enda ja teiste laste arendamist ning turvalisust grupitöö tingimustes ja nõuab pidevat täiskasvanute järelevalvet. 3.9. Rehabilitatsiooniprogrammis osalejate arv (minimaalne – maksimaalne inimeste arv) Grupi suurus on 4–8 last. 3.10. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info (sh seos riiklike prioriteetide ja piirkondlike vajadustega, viitega konkreetsele dokumendile) Koolikohustuslikud on kõik lapsed alates hetkest, mil nad on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks. Koolivalmidusel on psühho-füsioloogiline, vaimne ja sotsiaalne aspekt. Uuringud on näidanud, et 20,8% lasteaiakasvandikest ei ole saavutanud täielikku koolivalmidust (V. Neare, Haridus 1996-3). See tähendab, et laps (norm intellektiga) vajab lisaaega ehk koolikohustuse edasilükkamist ühe aasta võrra ning süstemaatilist arendustegevust (sh lapse individuaalsust arvestades erinevate spetsialistide sekkumist), et saavutada valmisolek ja omandada vajalikud oskused, mis on vajalikud õppetöös osalemiseks. Tuginedes Rajaleidja andmetele väljastati koolikohustuse edasilükkamise ostus ühe õppeaasta võrra 2015. aastal 409- le koolikohustuslikule lapsele ning 2016. aastal 543-le lapsele. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötamas integreeritud teenuste mudelit, et lapsi ja peresid tervikuna toetada ja teha enam koostööd haridus- ja sotsiaalsüsteemi vahel (www.hm.ee). 6 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK-GA Üldeesmärk: Programmi läbimise järgselt on laps saavutanud koolivalmiduse ja on valmis alustama õpinguid talle sobivas õpikeskkonnas Alaeesmärk 1: pere on jõustatud ning laps tuleb toime igapäevaste sotsiaalsete olukordadega (sh suuline kõne ja suhtlemine) Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d710 Elementaarne inimestevaheline lävimine d710.2-d710.1 d710.1-d710.0 d350 Vestlus d350.2-d350.1 d350.1-d350.0 d230 Igapäevatoimingute tegemine d230.2-d230.1 d230.1-d230.0 Stressi ja muude psüühiliste koormustega d240 d240.2-d240.1 d240.1-d240.0 toimetulek d760 Perekondlikud suhted d760.2-d760.1 d760.1-d760.0 Alaeesmärk 2: laps keskendub, tegutseb sihipäraselt ja viib alustatu lõpule täiskasvanu juhendamisel Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) b140 Tähelepanufunktsioonid b140.2-b140.1 b140.1-b140.0 b1641 Organiseerimine ja planeerimine b1641.2-b1641.1 b1641.1-b1641.0 b160 Tähelepanu koondamine b160.2-b160.1 b69.1-b160.0 d220 Paljude ülesannete täitmine d220.2-d220.1 d220.1-d220.0 Alaeesmärk 3: laps käitub olukorrale vastavalt ja väljendab oma emotsioone sobival viisil Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d720 Komplitseeritud inimestevaheline lävimine d720.2-d720.1 d720.1-d720.0 b152 Emotsioonide funktsioonid b152.2-b152.1 b152.1-b152.0 Alaeesmärk 4: on omandanud koolivalmiduse alla kuuluvad põhioskused (sh lugemise, kirjutamise arvutamise eeloskused) Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d140 lugemaõppimine d140.2-d140.1 d140.1-d140.0 d145 kirjutamaõppimine d145.2-d145.1 d145.1-d145.0 d150 arvutamaõppimine d150.2-d150.1 d150.1-d150.0 d155 oskuste omandamine d155.2-d155.1 d155.1-d155.0 d815 koolieelne õppimine d815.3-d815.2 d815.0 d820 kooliharidus d820.4 d820.1-d820.0 Alaeesmärk 5: on omandanud või kinnistanud eakohased kehalised oskused (sh peen- ja jämemotoorika, koordinatsioon ja tasakaal) Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, RFK Kood Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) 7 d440 käte täpisliigutused d440.2-d440.0 d440.1-d440.0 d445 käte ja käsivarte kasutamine d445.2-d445.0 d445.1-d445.0 d450 käimine d450.2-d450.0 d450.1-d450.0 d455 muul viisil liikumine d455.2-d455.0 d455.1-d455.0 b760 tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonid b760.2-b760.0 b760.1-b760.0 4.2. Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahen Spetsialist, Hindamisvahendi sisu Hindamisvahendi kasutamise di nimetus koos kes seda lühikirjeldus põhjendus (sh asja- ja eakohasus), viitega autorile kasutab hindamisvahendi kasutamise seos programmi (ala)eesmärkidega. Hilve Kivipõld- logopeed või Vaimse koolivalmiduse Hindamisvahendis esitatud Verbitskas eripedagoog uurimiseks - iga ülesannete sooritamise tulemuste vaimse ülesandeploki vastused analüüs annab võimaluse sihtgruppi koolivalmiduse andsid teatud arvu punkte: kuuluvate laste kõne ja keele test „Materjal 6– kokku on võimalik sihipäraseks arendamiseks. 7-aastaste laste saavutada 76 punkti. Hindamisvahend on seotud eelkõige koolivalmiduse Hinnatakse lapse optilist programmi 4. alaeesmärgi (on tasemega taju, numbrite ja tähtede omandanud koolivalmiduse alla tutvumiseks”. tundmist, foneemitaju ja kuuluvad põhioskused (sh lugemise, K. Kerde häälikanalüüsioskust, kirjutamise arvutamise eeloskused)) magistritöös grammatiliste suhete saavutamisega ja toetab 2. “Lapse areng ja mõistmist, lugemis- ja alaeesmärgi (laps keskendub, koolivalmidus mõtlemisoskust ning tegutseb sihipäraselt ja viib alustatu vanuseliselt töömälu mahtu. lõpule täiskasvanu juhendamisel) homogeenses saavutamist ja liitrühmas: vanemate ja õpetajate arvamused ning laste arengunäitajad” lisas http://dspace.ut. ee/bitstream/ha ndle/10062/158 82/kerde.pdf;jse ssionid=5D5ED 07773D68DAC5 C19459A6BF96 20E?sequence= 1 J. A. Strebeleva psühholoog Ülesannete kogu koosneb Strebeleva metoodika eesmärgid on lapse vaimse või kümnest ülesandest, mille kooskõlas Eesti Koolieelse arengu eripedagoog abil hinnatakse: lapse lasteasutuse riikliku õppekavaga ning 8 hindamise (vastavalt koostöövalmidust ja esitatud tulemuste analüüs annab metoodika. ettevalmistus ülesannete vastuvõtmist; seetõttu hea võimaluse hinnata ele) mil viisil laps ülesande sihtgruppi kuuluvate laste J. Strebeleva lahendab (iseseisvalt, koolivalmiduse taset ning metoodika laste ülesande täitmine arenguvaldkondi. Metoodika järgi tunnetusoskuste täiskasvanu abiga, saab hinnata ka lapse potentsiaalset hindamiseks iseseisev ülesande arenguvalda (õpetatavust) ning lapse (kohandatud täitmine peale õpetamist); üldoskuste taset. Näiteks vaadata, eesti oludele õpetatavust uurimise kuidas laps tegutseb uudses 2016 Tartu käigus ja lapse enda olukorras täiskasvanu juhiste järgi, Ülikool, Kaili suhtumist oma tulemusse. kuidas selgitab oma seisukohti ning Palts). Kümne ülesande alusel kui pikalt on suuteline keskenduma kogutud punktisummast eesmärgipärasele tegevusele. 6–7-aastaste ilmneb oluline lapse laste arengu vaimse arengu näitaja. Hindamisvahend on seotud eelkõige hindamise osa Maksimaalne punktiskoor programmi 2. alaeesmärgi (laps on esitatud Airis on 40 punkti. keskendub, tegutseb sihipäraselt ja Variku (2016) viib alustatud tegevuse lõpule magistritöös „J. täiskasvanu juhendamisel) A. Strebeleva saavutamisega ja toetab 3. metoodika alaeesmärgi (koostöös täiskasvanuga sobivus 6- oskab vastavalt olukorrale käituda ja aastaste eesti sobival viisil oma emotsioone laste arengu väljendada) ja 4. alaeesmärgi (on psühholoogilis- omandanud koolivalmiduse alla pedagoogiliseks kuuluvad põhioskused (sh lugemise, hindamiseks” kirjutamise arvutamise eeloskused)) https://dspace.u saavutamist. t.ee/bitstream/h andle/10062/52 985/varik_airis_ ma.pdf?sequen ce=1&isAllowed =y Sotsiaalse Psühholoog Skaala on Eestis Skaala annab ülevaate lapse käitumise adapteeritud (Saat & sotsiaalsest arengust läbi nelja skaalad (Saat & Kikas, 2008) ja sisaldab valdkonna (suhted eakaaslastega, Kikas, 2008) kahte allskaalat enesejuhtimine/allumine, õpikäitumine (sotsiaalsed oskused ja ja antisotsiaalne käitumine). antisotsiaalne käitumine). Küsimustikus esitatud Hindamisvahend on seotud eelkõige väited pärinevad Merrelli programmi 1. alaeesmärgi (tuleb (1998, 2003) sotsiaalsete toime igapäevaste sotsiaalsete oskuste tüpoloogiale olukordadega, sh suuline kõne ja tuginevast küsimustikust suhtlemine) ja 3. alaeesmärgi Sotsiaalse Käitumise (koostöös täiskasvanuga oskab Skaalast (School Social vastavalt olukorrale käituda ja sobival Behavior Scales, 2003). viisil oma emotsioone väljendada) 9 Tegemist on 5-pallise saavutamisega, kuid toetab ka 2. Likerti-tüüpi skaalaga. Igal alaeesmärgi (laps keskendub, skaalal hinnatakse väiteid tegutseb sihipäraselt ja viib alustatud esinemissageduse alusel tegevuse lõpule täiskasvanu 1-5 punktiga, kus 1 juhendamisel) saavutamist. tähendab vastust „mitte kunagi“ ning 5 „sageli“. Küsimustiku täidab lapsevanem. Logopeediline logopeed Test koosneb 26 Hindamine annab vastuse hindamine ülesandest, millega on küsimustele: Padrik, M. võimalik saada ülevaade Millised on lapse olemasolevad ja „Logopeediline lapse sõnavara, puuduvad kõne-, keele- ja hindamine” grammatika ja hääldamise kommunikatsioonioskused? õpikus arengust. Mida suudab laps ise ja mida abiga? „Kommunikatsio Testis on välja toodud Millised on lähimad eesmärgid kõne onipuuded ülesanded, mis omavad arendamisel? lastel, suuremat eristusjõudu täiskasvanutel: ning mida võib kasutada Testiga antakse ülevaade konkreetse märkamine, lühi- ehk ekspresstestina. lapse kõnearengu profiilist kõigi hindamine, Need on: kõnevaldkondade (hääldamine, teraapia”, TÜ hääldusvigade sõnavara, grammatilised vormid, 2016. äratundmine ja lause) kaupa. korrigeerimine; välteridade Probleemi olemus täpsustub Padrik, M., järelekordamine; terviku teraapia/kõnearendustöö käigus (eriti Hallap, M., Aid, osade nimetamine; selle algetapil). M., Mäll, R., “5– liitsõnade moodustamine Põhjaliku hindamise käigus varieerib 6-aastaste laste põhisõna tuletades; logopeed ülesannete raskusastet, st kõne test”, omastava ja osastava tegeleb katselise õpetamisega, et 2013. käände vormide välja selgitada kliendi potentsiaalsed moodustamine ainsuses ja oskused. mitmuses; umbisikulise Logopeediline töö on protsess, kus tegumoe moodustamine; hindamine ja sekkumine/teraapia on sihiliste ja sihitute tihedalt seotud. tegusõnade nimetamine; tüve- ja liitkasutusvigade Hindamisvahend on seotud eelkõige leidmine ja korrigeerimine; programmi 4. alaeesmärgi (on põimlausete loome; omandanud koolivalmiduse alla lausete järelekordamine. kuuluvad põhioskused (sh lugemise, kirjutamise arvutamise eeloskused)) Test fikseerib kõnes vead saavutamisega ja toetab 1. (tuleb ja kõnearengu toime igapäevaste sotsiaalsete mahajäämuse võrreldes olukordadega, sh suuline kõne ja normiga. suhtlemine) ja 3. alaeesmärgi (koostöös täiskasvanuga oskab vastavalt olukorrale käituda ja sobival viisil oma emotsioone väljendada) saavutamisega 10 The füsioterapeut DCDQ küsimustikuga Antud küsimustik on kasutamiseks 5- Developmental hindavad 15-le 15 Coordination küsimusele vastates aastaste laste hindamiseks, andes Disorder vanemad subjektiivselt infot Questionnaire lapse koordinatsiooni lapsevanemate jälgimistulemustest 2007© võrreldes eakaaslastega. oma (DCDQ’07) Igal küsimusel on 5 lapse koordinatsiooni kohta. (Wilson et al., varianti, mille seast 2009). lapsevanem peab valima kõige rohkem tema lapse tegevust iseloomustava numbri. Movement ABC Movement võimaldab hinnata lapse Antud mõõdik on valideeeritud ABC motoorseid funktsioone. kasutamiseks kolmele (Henderson, Test on jaotatud kolme vanuseastmele: 3-6 Sugden, Barnett alaosasse (A) Käeline aastastele; 7-10 aastastele ja 11-16 2007). osavus, mis koosneb aastastele. kolmest ülesandest (B) sihtimine ja püüdmine, mis koosneb kahest ülesandest ja (C) tasakaal (staatiline ja dünaamiline), mis koosneb kolmest ülesandest. 4.3. Peamised programmis kasutatavad meetodid TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi Spetsialist, kes Meetodi valiku põhjendus nimetus seda kasutab Individuaalne logopeed Individuaalne lähenemine võimaldab läbi viia süsteemset töö kõnearendustööd ning keskenduda valdkondadele (hääldamine, sõnavara, grammatika, kõneloome, kõne mõistmine) milles on lapse kõne arenguline mahajäämus kõige märgatavam või kliendikesksuse printsiibist lähtudes arendada kõnetegevuse kõiki komponente ning toetada (koolieaks) vajalike keelevahendite omandamist. Meetoditest on kasutusel kuulamine, vaatlemine, arutlus, õppimine mängu teel. Kõik meetodid toetavad keelelist 11 arengut lapse eripärast lähtudes. eripedagoog Meetod võimaldab läbi viia korrektsioonitegevusi kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete oskuste jm arendamiseks lähtuvalt lapse lähimast arenguvallast arvestades lapse eripära ja muuta ülesannete raskusastet, kasutada toimivaid eripedagoogilisi õpetamise ja abistamise võtteid (nt algoritmiline õpetus, materialiseeritud tegevus, näitlikustamine, nende kombineerimine ja kasutamine), muuta neid paindlikult ning kasutada kõnet toetavaid vahendeid. Teenuseid tehakse nii, et korvata kõrgema närvitegevuse puudujääke ning korrigeerida psüühiliste protsesside arengut Grupitöö logopeed Grupitöös osalemine on võimalus ühistegevuseks. Grupiliikmed osalevad koordineeritud tegevuses, areneb võime ja oskus koostegutsemiseks, arenevad pragmaatilised suhtlemisoskused. Nimetatud oskused on aluseks edukaks õppeprotsessis osalemiseks koolis. eripedagoog Grupitöös osalemine võimaldab harjutada individuaaltöös õpitud oskusi reaalsetes olukordades koos teiste eakaaslastega. psühholoog Grupitöö aitab kaasa klientide psüühiliste protsesside, motivatsiooni, koostöö ja isiksusliku arengu korrigeerimisele füsioterapeut Grupitöös osalemine arendab ja kinnistab lisaks eakohastele kehalistele oskustele ka koostöö tegemise oskusi, tegevustes koordineeritult osalemist kui ka sotsiaalse suhtlemise oskusi. Perenõustami Logopeed Perenõustamised aitavad lapsevanematel mõista, et lapse ne saavutatud tulemused on püsivamad, kui lapse lähivõrgustik on toetav ja järjekindel (lapsevanemate nõustamine lapse võimetekohast arengut toetavate abistamisvõtete ning koduprogrammi täitmise osas) Psühholoog Perenõustamine lapse vajaduste ja käitumise küsimustes aitab saavutada püsivama muutuse lapse enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arengus (vanem peab suutma toetada lapse teraapias omandatud oskusi ka kodukeskkonnas). Perenõustamine aitab arenguprintsiipe silmas pidades muuta arengu- või õpikeskkonda, toetada psüühiliste protsesside arengut, Eripedagoog korraldada suhtluskeskkonda ja tegevusi. Perenõustamine aitab lapsevanematel mõista, et lapse füüsiline aktiivsus teotab lapse igakülgset arengut. Perenõustamine annab 12 Füsioterapeut lapsevanemale suunised, mida silmas pidada lapse eakohase kehalise arengu juures. Perenõustamine toetab peret nii sotsiaalmajanduslike kui ka erinevate igapäeva elu organiseerimist puudutavate küsimuste Sotsiaaltöötaja juures. Toetuse oluliseks osaks on pere jõustamine. Võrgustikutöö Logopeed Lapse arengut (koolivalmidust) toetavasse protsessi kaasatud spetsialistide võrgustiku liikmete omavaheline arutelu, spetsialistide toetuse kättesaadavus (haridusasutuses), osapoolte nägemuse lapse eripärast lähtudes kavandatud sekkumiste intensiivsuse ja meetodite valiku osas. Eripedagoog Koostöös teiste spetsialistidega lapse toetamine ja suunamine eesmärgiga soodustada igakülgselt tema arengut eakohasuse suunas, esmase mahajäämuse ületamine/ vähendamine ja teisese mahajäämuse ennetamine/leevendamine eripedagoogiliste vahenditega, tema lähimale arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. Sotsiaaltöötaja Koostöös võrgustikupartneritega ettetulevate probleemide lahendamine ning lapsega seonduvalt info jagamine. Psühholoog Koostöös võrgustikupartneritega lapse psühhosotsiaalse arengu toetamine, lapsega seonduva info jagamine ning vajadusel võrgustikupartnerite nõustamine 4.4. Peamised programmis kasutatavad metoodikad TABEL 9 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika Spetsialist, Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus nimetus kes seda kasutab Oskuste õpe psühholoog, Oskuste õpe on lastele mõeldud probleemide lahendamise meetod, (Furman, Ahola, eripedagoog mille aluseks on lahenduskeskse lühiteraapia põhimõtted. Oskuste Birni & õppe abil omandavad lapsed oskusi, et toime tulla ja lahendada Teräväga, mitmesuguseid psüühilisi ja sotsiaalseid probleeme, olles toetatud 2004). pere, sõprade ja teiste lähedaste poolt. Metoodika on sobilik lastele Oskuste õppe vanuses 3–12 aastat ning tegutsetakse grupis. käsiraamat (Furman, tõlge Tegemist on mängulise ja last motiveeriva, samas vanemaid kaasava eesti keelde, metoodikaga, mis on vabalt kättesaadav ning ei eelda eelnevat 2016). ettevalmistust (metoodika koolitust). Metoodika on tõlgitud eesti keelde ning eesti lastega töös edukalt rakendatud. Vaikuseminutid Psühholoog Vaikuseminutite nime alla koondatud harjutused kuuluvad positiivse 13 (mindfulness) psühholoogia valdkonda, mille sihiks on häirete ravimise asemel harjutused hoopis muuta tavalist elu rohkem rahulolu pakkuvaks. Vaikuseminutite lihtsad tähelepanu ja meelerahu harjutused õpetavad lastele enesekohaseid oskusi - emotsioonide juhtimist, eneseregulatsiooni, tähelepanu suunamise ja hoidmise võimet. Mängu logopeed, Koolieelses eas on lapse põhitegevuseks mäng. Mäng on tegevus, elementidele eripedagoog mis ühendab erineva taustaga (sh kõne arengu tasemega lapsi) tuginev lapsi. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi metoodika oskusi, õpib suhtlema. Mängu abil õpib laps peegeldab oma tundeid, (I. Lindquits; väljendab soove, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Metoodika tõlk. M. Leino) on kooskõlas koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtetega https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917. ning toetab 6–7-aastase lapse õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste saavutamist L. Võgotski eripedagoog Õpe toimub potentsiaalses arenguvallas - ülesannete täitmine on sotsiaalse jõukohane suurema või väiksema abiga. Lähima arengu tsoon, see on arengu teooria esimene ülesanne, mida laps ei ole veel suuteline ilma abita lähima arengu lahendama. On vaja katsetada erisuguse abi kasutamist tsoon, koostegevuses. Ülesannete täitmine abiga ehk matkides näitab, mis potentsiaalne ulatuses lapse vaimne tegevus on kujunemas. Matkimise all mõistab arenguvald Võgotski abi erisuguste viiside kasutamist. Abi esitamise viisid on mitmekesised ning suunavad lapse tegevust erineval määral: ülesannete täitmine koos (mõne operatsiooni sooritab pedagoog, mõne laps), matkimine kitsamas tähenduses ehk tegutsemine ettenäitamise järgi, näidis, suunavad küsimused, väliste abivahendite kasutamise õpetamine. Arendav on selline õpetamine, mis suunab kõrgemate psüühiliste funktsioonide, st uute funktsionaalsüsteemide kujunemist. Potentsiaalne arenguvald ehk lähima arengu tsoon on ala, kus õppimine toimub juhendamisel. Asju, mis on lähima arengu tsoonis, ei suuda laps veel iseseisvalt teha, küll aga suudab neid teha kõrvalise abiga. Algul sooritab laps uut tegevust õpetaja või kaaslase abiga, aga peagi suudab ta seda ka iseseisvalt teha. Kui pakkuda lapsele õpetust sammukese võrra ees tema juba saavutatud arengutasemest, toetame tema arengut. Õigesti korraldatud õpetamine “veab” lapse vaimset arengut. 4.5. ASUTUSE VARASEM KOGEMUS METOODIKA KASUTAMISEL (või rahvusvahelise kogemuse analüüs) ja saavutatud tulemused, millele tuginete: Lapse juhttegevuseks koolieelses eas on mäng ja mänguline õppimine - õpetamine on vajalik lapse sujuvaks üleminekuks koolis õppimisele. 14 Käesolevas rehabilitatsiooniprogrammis mängu elementidele põhineva metoodika aluseks on Ivonny Lindquist`i mänguteraapia, mis aastast 1980 leidis teadusliku tunnustuse. Mänge oskuslikult valides ning last nendeni suunates on tulemiseks olukord, kus laps harjutabki just temale vajalikku. Mängu kaudu õpivad lapsed vaatlema ja võrdlema , eristama ( ka tähti ja numbreid), mängu kaudu täpsustuvad mõisted ja kujutlused. Koolieelses eas sobivad lastele edukalt suumotoorika mängud, häälemängud, matkimismängud, kus laps omandab erinevaid kõnemudeleid ning häälikanalüüsi oskuse arendamiseks sobivad erinevad häälikumängud. 4.6. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine Lapsevanemal on võimalik taotleda koolikohustuse edasilükkamine Rajaleidja maakondlikust keskusest. Positiivse otsuse korral on lapsevanemal võimalik saada Programmi kohta teavet Rajaleida keskuselt. Teenuseosutaja on eelnevalt koostanud ning edastanud Rajaleidja keskustele programmi kohta kirjaliku informatiivse ülevaate, mida Rajaleidja keskuse töötajad saavad paberkandjal lapsevanemale kaasa anda. Edasine programmis osalemine on vabatahtlik ning toimub lapsevanema initsiatiivil. 4.7. Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. TABEL 10 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE Hindamine ja planeerimine. Kestus: kuni 4 nädalat Rehabilitatsioonitee Tegevused, teemad; teenust osutavad Orienteeruv nuse nimetus, kood spetsialistid maht Rehabilitatsioonivajad Elluviijad: sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, eripedagoog, 13 tundi use hindamine, 1001 logopeed, psühholoog. - 2 tundi hindamiseks ja dokumenteerimiseks igale spetsialistile - 2 tundi meeskonnatööd - 1 tund koordineerimiseks 13 tunni jooksul valmib igale kliendile personaalne tegevuskava Orienteeruv maht kokku: 13 tundi Programmi elluviimine. Kestus: 25 nädalat Rehabilitatsioonitee Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv nuse nimetus, kood maht vastavalt vajadusele: Elluviija: kokku kuni 5 a) sotsiaaltöötaja sotsiaaltöötaja/eripedagoog/logopeed/psühholoog tundi grupiteenus, ● grupiteenus lapsevanematele 2006 ● täpne teenuste maht sõltub programmis osalejate b) eripedagoogi vajadustest grupiteenus, 15 2009 Grupiteenuste teemad pannakse paika meeskonnatöös c) logopeedi peale klientidega esmakohtumist ja nende vajaduste grupiteenus, väljaselgitamist. 2015 Võimalikud teemad: d) psühholoogi  vanematega usaldusliku kontakti loomine; grupiteenus,  teenuse sisu avamine; 2012  tähelepanu suunamine ja hoidmine;  tugevate tunnetega toimetulek;  probleemide lahendamine;  eakaaslaste ja täiskasvanutega toimetulek. Vastavalt vajadusele: Elluviija: kokku kuni 5 sotsiaaltöötaja/eripedagoog/logopeed/psühholoog tundi a) sotsiaaltöötaja ● täpne teenuste maht sõltub personaalsest pereteenus, tegevuskavast 2005 b) eripedagoogi Sotsiaaltöötaja: pereliikmete jõustamine pereteenus, Eripedagoog: pereliikmete juhendamine lapse 2008 erivajadustega seotud pedagoogilistes küsimustes; c) logopeedi pereliikmete kaasamine ja juhendamine koostatud plaani pereteenus, (psüühiliste protsesside arendamine, õpioskuste 2014 kujundamine jt) elluviimisel, et laps saavutaks d) psühholoogi koolivalmiduse. Logopeed: pereliikmete kaasamine lapse keelelise pereteenus, koolivalmiduse saavutamise eesmärgil 2011 Psühholoog: positiivne tähelepanu, julgustamine ja tunnustamine; piiride seadmine; lapse päevakava ja rutiinid; lapsele probleemide lahendamise ja emotsioonide juhtimise õpetamine. füsioterapeudi Elluviija: füsioterapeut 25 tundi grupiteenus, 2002 - sagedus: 1x nädalas eakohaste kehaliste oskuste arendamine ja kinnistamine läbi mängulise tegevuse. Kaudselt käsitletakse ka emotsioone, tegevustes püsivust ning sotsiaalseid suhteid. eripedagoogi Elluviija eripedagoog 12 tundi grupiteenus, 2009 - eripedagoogi individuaalteenuse ja logopeedi individuaalteenuse osutamine toimub kordamööda (1. nädalal eripedagoogi teenus; 2. nädalal logopeedi teenus; 3. nädalal eripedagoogi teenus jne Kaasates lapsi võimalikult aktiivselt osalema ja arvestades õppe korraldamisel laste sotsiaalsete erivajadustega läbitakse individuaalses töö teemad grupis ühises koostöös ● psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu) arendamine; ● õpioskuste (jäljendamine, tegevuste lõpuleviimine, probleemi lahendamine jt) 16 kujundamine; ● üldteadmised, teabe mõtestamine ja kasutamine; ● motivatsioon ja iseseisvus; ● suhtlemine, kõne mõistmine ja kasutamine ● eesti keele ja matemaatika õpet toetavad tegevused logopeedi Elluviija: logopeed 12 tundi grupiteenus, 2015 - eripedagoogi individuaalteenuse ja logopeedi individuaalteenuse osutamine toimub kordamööda (1. nädalal eripedagoogi teenus; 2. nädalal logopeedi teenus; 3. nädalal eripedagoogi teenus jne Teemad: ● Pragmaatiliste suhtlemisokuste kujundamine; ● jutu koostamine tegevus -ja olupildi järgi ning kaaslase kuulamisoskuse arendamine; ● kuuldud teksti analüüs põhjus- tagajärg seoste osas; ● tegelaste iseloomustamine psühholoogi Elluviija: psühholoog 12 tundi grupiteenus, 2012 - Psühholoogi grupiteenustest esimesed 3 kohtumist peaksid toimuma enne logopeedi ja eripedagoogi lastele suunatud grupiteenuseid Teemad: ● tähelepanu suunamine ja hoidmine; ● tugevate tunnetega toimetulek; ● probleemide lahendamine; ● eakaaslaste ja täiskasvanutega toimetulek. vastavalt vajadusele: Elluviija: eripedagoog/logopeed 23 tundi a) eripedagoogi - täpne teenuste maht selgub personaalsest individuaaltee tegevuskavast nus, 2007 Eripedagoogi teemad: b) logopeedi ● psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine, individuaaltee tähelepanu) arendamine; nus, 2013 ● õpioskuste (jäljendamine, tegevuste lõpuleviimine, probleemi lahendamine jt) kujundamine; ● üldteadmised, teabe mõtestamine ja kasutamine; ● motivatsioon ja iseseisvus; ● suhtlemine, kõne mõistmine ja kasutamine ● eesti keele ja matemaatika õpet toetavad tegevused Logopeedi teemad (kõnearendus valdkonnad): ● suhtlemine ● hääldamine ● sõnavara ● grammatika 17 ● ettevalmistus lugemiseks ja kirjutamiseks psühholoogi Elluviija: psühholoog 2 tundi pereteenus, 2011 - 1. pereteenus toimub peale esimest psühholoogi grupiteenuste tsüklit; 2. pereteenus toimub peale teist psühholoogi grupiteenuste tsüklit Teemad: ● positiivne tähelepanu, julgustamine ja tunnustamine; ● piiride seadmine; ● lapse päevakava ja rutiinid; ● lapsele probleemide lahendamise ja emotsioonide juhtimise õpetamine. Orienteeruv maht kokku: 91 tundi Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 1 nädal Teenus, kood Teemad Orienteeruv maht sotsiaaltöötaja Elluviija: sotsiaaltöötaja 1 pereteenus, 2005 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. eripedagoogi Elluviija: eripedagoog 1 pereteenus, 2008 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. Pereliikmete nõustamine psüühiliste protsesside arendamise ja õpioskuste kujundamise osas. logopeedi pereteenus, Elluviija: logopeed 1 2014 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. Pereliikmete nõustamine lapse kõne ja keele arengu toetamises võimalustest igapäevases suhtlemissituatsioonis ja kodukeskkonnas, efektiivsete mänguliste võtete soovitamine lapse lugemis-ja kirjutamisoskuse arengu soodustamiseks. psühholoogi Elluviija: psühholoog 1 pereteenus, 2011 Tagasiside lapsevanematele sekkumise tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas. Pereliikmete nõustamine lapse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamiseks. füsioterapeudi Elluviija: füsioterapeut 1 pereteenus, 2017 Tagasiside lapsevanematele sekkumise 18 tulemuslikkusele, soovituste andmine järgnevate lapse individuaalsusest tulenevate tugimeetmete osas ning edasise füüsilise aktiivsuse osas. Orienteeruv maht kokku: 5 4.8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine TABEL 11 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav Tulemuste saavutamise tulemuse hindamiseks kasutatav saavutamise hindamisvahend/meetod indikaator (% klientide arv kogugrupist) Laps on saavutanud koolivalmiduse ning 100% Lapsevanema tagasiside, mis alustab õpinguid talle sobivas õpikeskkonnas tugineb Rajaleidja keskuse või lasteaia soovitusel) Laps on omandanud eakohased sotsiaalse 90% RFK põhine hindamine suhtlemise oskused ning kontrollib eakohaselt oma emotsioone Laps suudab keskenduda õppetööks vajalikul 70% RFK põhine hindamine tasemel Laps tuleb iseseisvalt toime eakohaste 70% Lapsevanema tagasiside igapäevatoimingutega küsimustik ning RFK põhine hindamine Pere on jõustatud ning toetab last 90% Tagasiside küsimustik perele õppeprotsessis Laps on kehaliselt eakohaselt arenenud 80% RFK põhine hindamine Palun kirjeldage kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Kliendile vajalike teenustega seostamine toimub iga spetsialisti viimase pereteenuse raames vastavalt kliendi vajadustele. 19 5. KIRJANDUS Furman, B. /2012) Põngerjaõpetus. Lahendused laste probleemidele. Kirjastus Tänapäev. Haridus kõigile 2003 konverentsimaterjalid 219-243 https://www.hm.ee/et/hariduslike-erivajadusega-opilaste-toetamine Henderson, S.E., Sugden, D.A., Barnett, A.L. (2007). Movement Assessment Battery for Children-2. Furman, B. (2016) Oskuste õppe käsiraamat. Kirjastus Angela Jakobson. Karlep, K. (1998). Psühholongvistika ja emakeele õpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. , lk 50-53 Lindquits; tõlk. M. Leino Mänguteraapia, 2000 Karlep, K. (1999) Emakeele abiõpe I Üldküsimused (264). Tartu. Karlep, K. (1999). Emakeele abiõpe I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Karlep, K. (2012). Lihtsustatud õppekava rakendamise põhimõtted ja põhjused. Eripedagoogika, nr 38, aprill. Karlep, K. (2005). Lev Võgotski ideede aktuaalsus tänapäeval. Haridus nr 8. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/082005/30-35mustv.pdf V. Neare “Laps on varsti koolilaps” ( Haridus 1996-3) Padrik, M. Hallap M ; Aid M; Mäll, R 5-6aastaste laste kõne test Padrik, M. „Logopeediline hindamine” õpikus „Kommunikatsioonipuuded lastel, täiskasvanutel: märkamine, hindamine, teraapia”,2016 Pastarus, K. (2017). Õpilaste juhendamine eesti keele tundides. Eripedagoogika kogumik, nr 52, lk 32-50. Vaikuseminutid.ee Varik. A. (2016). J. A. Strebeleva metoodika sobivus 6- aastaste eesti laste arengu psühholoogilis- pedagoogiliseks hindamiseks. Magistritöö. Võgostski, L. (2016). Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus. Tõlkinud E. Siimer. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 20

Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →