Rehabilitatsiooniprogramm (HEV) - Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Failid

Sisu (failidest)

Rehabilitatsiooniprogramm HEV (hariduslike erivajadustega) põhikooli lõpetajate ülemineku toetamiseks kutseõppesse siirdumisel ___________________________________________________________________________ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon 2017 SISUKORD 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED .......................................................................................................... 3 1.1. Organisatsiooni andmed ............................................................................................................... 3 1.2. Programmi eest vastutava isiku andmed ...................................................................................... 3 1.3. Programmi koostanud meeskonnaliikmete andmed .................................................................... 3 2. KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................... 4 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA ............................................................................................ 6 3.1. Rehabilitatsiooni alaliik ................................................................................................................. 6 3.2. Rehabilitatsiooni valdkond............................................................................................................ 6 3.3. Rehabilitatsiooniprogrammi vorm ja kestus ................................................................................. 6 3.4. Rehabilitatsiooni programmi osutamise piirkond ........................................................................ 6 3.5. Rehabilitatsiooniprogrammi elluviimise keskkond ....................................................................... 6 3.6. Peamised koostööpartnerid ja tugivõrgustik programmi elluviimisel .......................................... 6 3.7. Rehabilitatsiooniprogrammi sihgrupp .......................................................................................... 6 3.8. Lisainformatsioon sihtgrupi kohta ................................................................................................ 7 3.9. Muu oluline rehabilitatsiooniprogrammi puudutav info .............................................................. 7 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED......................................................... 8 4.1. Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärgid ....................................................................................... 8 4.2. Peamised programmis kasutatavad hindamisvahendid ............................................................... 9 4.3. Peamised programmis kasutatavad meetodid ........................................................................... 11 4.4. Peamised programmis kasutatavad metoodikad ....................................................................... 12 4.5. Asutuse varasem kogemus metoodika kasutamisel ................................................................... 13 4.6. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise ettevalmistamine ........................................................ 13 4.7. Rehabilitatsiooniprogrammi raames osutatavad teenused ja kaasatavad spetsialistid. ............ 15 4.8. Rehabilitatsiooniprogrammi oodatavad tulemused ja tulemuste hindamine............................ 17 4.9. Programmi tugevad küljed .......................................................................................................... 17 4.10. Programmi riskid ja arendamist vajavad küljed ning riskide maandamine ............................... 18 4.11. Pika-ajalise tagasiside kogumine ja programmi tegevuste täiendamine .................................... 18 5. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................... 19 6. LISAD (hindamisvahendid) ................................................................................................................. 20 2 1. PROGRAMMI ESITAJA ANDMED 1.1. ORGANISATSIOONI ANDMED TABEL 1 ORGANISATSIOONI ANDMED Organisatsiooni nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Organisatsiooni tegutsemise Tegevusloa nr: 70003566; kehtivuse algus 25.02.2005 alus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht www.astangu.ee Aadress Astangu 27 Postiindeks 13519 Linn Tallinn Riik Eesti 1.2. PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED TABEL 2 PROGRAMMI EEST VASTUTAVA ISIKU ANDMED Perekonnanimi ALLIKSOO / KOOLME Eesnimi Ewe / Margus Ametinimetus Arendusspetsialist / projektijuht Telefon 6877254/58149132 E-post [email protected]; [email protected] 1.3. PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED TABEL 3 PROGRAMMI KOOSTANUD MEESKONNALIIKMETE ANDMED Spetsialisti nimi, ametinimetus Roll programmi koostamisel MTÜ Papaver (psühholoogid, sotsiaaltöötajad) Osalenud programmi piloteerimisel ja väljatöötamisel Pärnu Sotsiaalkeskus (tegevusterapeut, Osalenud programmi piloteerimisel ja psühholoog, sotsiaaltöötaja) väljatöötamisel Dorpat Tervis OÜ (sotsiaaltöötaja, psühholoog, Osalenud programmi piloteerimisel ja koordinaator/kogemusnõustaja) väljatöötamisel Astangu KRK (sotsiaaltöötajad, eripedagoog, Osalenud programmi piloteerimisel ja psühholoog, tegevusterapeut) väljatöötamisel 3 2. KOKKUVÕTE Rehabilitatsiooniprogramm on suunatud põhikooli viimases klassis õppivatele haridusliku erivajadusega noortele ning nende peredele. Rehabilitatsiooniprogrammi optimaalseks osalejate arvuks on 4-6 noort ning nende pered. Programmi peaeesmärk: - Põhikooli lõpetamise ajaks on klient teadlik oma kutsealastest eelistustest, võimetest ning edasistest eneseteostusvõimalustest. Ta on leidnud sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks. Programmi alaeesmärgid: - Klient teab oma kutsealaseid eelistusi ja võimeid - Klient on iseseisev igapäevaelu toimingutes - Klient tuleb toime erinevates psühhosotsiaalsetes olukordades - Pere ja lähivõrgustik on jõustatud ning toetab klienti õpingute alustamisel ja iseseisvumisel. - Sobiv kutseõpeasutus on väljaselgitatud ja ettevalmistatud õppija vastuvõtmiseks. Erinevad uuringud toovad välja (Praxis, 2015; Praxis 2016) et oluliseks probleemiks on erivajadusega noorte lühike haridustee – õpingute mittejätkamine põhikooli järgselt, õpingute katkestamine või omandatud erialal mitterakendumine. Olulisemaks põhjuseks on siinjuures ebaõnnestunud erialavalik. Sobiva eriala omandamine annab eeldused hilisemaseks tööhõives osalemiseks ning aitab ennetada olukorda, kus omandatud oskused kaovad ja noor inimene jääb passiivselt koju. Põhikooli lõpus toetatakse õpetajate poolt kõikide õppijate erialavalikut, kuid erivajadusega õppijate puhul, kes on põhihariduse omandanud lihtsustatud- või individuaalse õppekava alusel, jääb haridustöötajate ettevalmistusest vajaka, et leida noorele võimalus võimetekohaseks rakendumiseks. Programmi tegevustesse on kaasatud nii Rajaleidja keskus (karjäärinõustamine), kui ka rehabilitatsioonimeeskond. Programmi eesmärk on koostöös kliendi, tema pere ja haridus- ja rehabilitatsioonispetsialistidega väljaselgitada, millised on sobivaimad võimalused kliendi edasiseks rakendumiseks kutseõppes: millist eriala klient omandada soovib ning milleks on olemas eeldused. Programmi raames kasutatakse Hamet töövõimekuse hindamise metoodikat (Hamet 2 testmetoodika moodulid 1 ja 3), mille eesmärk on välja selgitada kliendi käelisele tööle suunatud oskused, välistavad tegurid ja arenguvaldkonnad. Samuti uuritakse kliendi käitumist erinevates töö- ja vabaaja situatsioonides ning kriitikataluvust. Testi tulemusel selguvad kliendi sotsiaalsed oskused erinevate osapooltega suhtlemisel ja oskuste arendamise vajadus. Täiendavalt omandatakse programmi jooksul oskuseid iseseisvaks igapäevasvaks toimetulekuks. Klient õpib, kuidas tulla toime uutes suhtlemissituatsioonides, toimetulekut stressi ja emotsioonidega. Programmis kaasatakse kliendi perekond, pakkudes teavet, kuidas saab pere klienti toetada nii iseseisvumisel, aga ka stressi, psüühiliste koormuste kui ka emotsioonidega toimetulekul. Koostöös põhikooli ja kutseõppeasutusega pakutakse võimalust tutvuda erinevate erialade ja õppimisvõimalustega. Programm kestab 10 kuud ning tegevused on planeeritud intensiivsusega 1-3 korda nädalas, kokku on planeeritud kuni 108,5 tundi tegevusi, mis sisaldavad nii individuaalseid sekkumisi, grupitegevusi klientidele kui ka pereteenuseid. Soovitatavaks algusajaks on september-oktoober, kuhu on planeeritud grupi komplekteerimine ning Hamet testide läbiviimine (programmi tegevuste sissejuhatav etapp). Alates 3.ndast nädalast on planeeritud aktiivse rehabilitatsiooni etapp, kus keskendutakse vajalike oskuste õppele, omandatud oskuste kinnistamisele (praktiliste tegevuste harjutamine) ning pere jõustamisele. Toimuvad erinevate erialade tutvustamised ja kutseõppeasutuste külastused. Programmi viimases etapis on planeeritud rehabilitatsiooniprogrammi lõpetavad tegevused, sh tulemuste hindamine ning edasiste soovituste andmine ning vajadusel edasiste teenustega seostamine. Programmi raames viiakse tegevusi läbi nii rehabilitatsiooniteenuse osutaja ruumides, haridusasutuses kui ka kutseõppeasutuses. 4 Rehabilitatsiooniprogrammi tulemusel on klient leidnud endale sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks ning on teadlik enda erialastest eelistustest ning võimetest. Klient on omandanud teadmised ja oskused võimalikult iseseisvaks hakkamasaamiseks nii igapäevaelu toimingutes kui psühhosotsiaalsetes olukordades ning pere omab teadmisi, kuidas klienti iseseisvumisel toetada. Programmi lõppedes on kliendi pere jõustatud ning oskab toetada klienti õpingute jätkamisel. Peamisteks koostööpartneriteks on põhikool (eelkõige kliendi klassijuhataja, vajadusel kooli esindaja ning kooli tugipersonal) ning kutsekooli esindajad, kelledega tehakse tihedat koostööd, et üleminek põhikoolist kutsekooli oleks võimalikult sujuv. Oluliseks koostööpartneriks on ka KOV, kes vajadusel pakub täiendavaid tugiteenuseid. Vajadusel kaasatakse programmi tegevustesse ka tugiisik. Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel nelja koostööpartneriga erinevates Eesti piirkondades (Tallinnas, Tartus ja Pärnus). Koostööpartneriteks olid Tallinna Tondi Põhikool, Tartu Kroonuaia Kool ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. 5 3. ÜLDISED ANDMED PROGRAMMI KOHTA 3.1. REHABILITATSIOONI ALALIIK - Sotsiaalne rehabilitatsioon 3.2. REHABILITATSIOONI VALDKOND - Õppimine 3.3. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI VORM JA KESTUS - Grupiprogramm, grupi optimaalne suurus 4-6 noort - Majutuseta - 10 kuud, intensiivsusega 1-3x nädalas (vastavalt tegevuskavale) 3.4. REHABILITATSIOONI PROGRAMMI OSUTAMISE PIIRKOND - Üle Eesti 3.5. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ELLUVIIMISE KESKKOND - Põhikool - Rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht - Kutseõppeasutus 3.6. PEAMISED KOOSTÖÖPARTNERID JA TUGIVÕRGUSTIK PROGRAMMI ELLUVIIMISEL - Perekond (eestkostja) - Klassijuhataja, kooli esindaja (õppealajuhataja) ja tugipersonal - Tugiisik - Kohalik omavalitsus - Kutsekoolide esindajad 3.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHGRUPP TABEL 4 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI SIHTGRUPP Sihtgrupp Laps Tööealine Eakas Kommentaar (vajadusel (vajadusel (vajadusel täpsusta täpsusta täpsusta vanus) vanus) vanus) Puudespetsiifiline (täpsusta)  psüühikahäire x v.a. raske ja sügav puue (v.a.intellektipuue)  intellektipuue x v.a. raske ja sügav puue  keele- ja kõnepuue x v.a. raske ja sügav puue  kuulmispuue x v.a. raske ja sügav puue  nägemispuue x v.a. raske ja sügav puue  liikumispuue x v.a. raske ja sügav puue  liitpuue v.a. raske ja sügav puue  MUU (täpsusta) x v.a. raske ja sügav puue puudeliigist olenemata 6 3.8. LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA TABEL 5 LISAINFORMATSIOON SIHTGRUPI KOHTA Programm sobib kliendile, kes: 1. Normintellekti või kerge intellektipuudega, puude liigist olenemata 2. Soovib jätkata õpinguid kutseõppeasutuses 3. Õpib põhikoolis Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ( lihtsustatud õpe) alusel või individuaalõppes Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. Raske või sügava puuderaskusastmega, puudeliigist olenemata 2 Õpib põhikoolis Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (toimetuleku- ja hooldusõpe) alusel 2.Keskmisest suurema kõrvalabi vajadusega igapäevaelutoimingutes 3.On sõltuvusainete tarvitaja 3.9. MUU OLULINE REHABILITATSIOONIPROGRAMMI PUUDUTAV INFO Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019 punkt 10.5 näeb ette ülesande luua paremad tingimused erivajadusega noorte sujuvaks siirdumiseks üldharidussüsteemist kutseõppesse ja haridustee lõppemise järel tööturule. Valdkonna arendamine on oluline, et toetada erivajadusega noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist ja tööhõives osalemist ning ennetada mitteaktiivsust ja tõrjutust. Noortesse praegu tehtavad investeeringud annavad pikaajalist kasu – aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud loob hüvesid ning väldib suuri kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööhõivest, haridusest ja koolitusest. Erivajadusega noorte konkurentsivõime tööturul on madal, sest võrreldes tavaõppijatega on nende haridustase madal. Pikematel mitteõppimise ja -töötamise perioodidel on selgelt negatiivne mõju inimese hilisemale sissetulekule. Ligikaudu veerand erivajadusega noortest ei õpi edasi põhikooli lõpetamisele järgneval õppeaastal (Praxis 2016). Üks erivajadusega õppijate kutseõppest tööturule sisenemise takistus ja ka õppe katkestamise põhjus on ebaõnnestunud erialavalik. Selle vältimiseks kavandatud meetmed ei ole piisavad ega toimi tõhusalt. Erivajadusega noore ettevalmistamiseks kutseõppesse astumisel on üldhariduskoolil võimalus lihtsustatud või toimetulekuõppes õppinud õppijatele lisaõpet läbi viia. Seda tehakse osaliselt koostöös kutsekoolidega. Lisaõpet on pakutud erikoolides, kuid see pole rakendust leidnud tavakoolides. Lisaks on põhikooli lõpetanu jaoks lisaõppesse edasi jäämise otsus vabatahtlik ning seda võimalust kasutavad vähesed õpilased. Kutsekoolidel pole ühtset hindamismetoodikat, mille alusel tuvastada erivajadusega noorte võimekust eriala omandamiseks. Seetõttu võib õpilaskandidaatide valmisoleku hindamine jääda puudulikuks. Ebasobiva eriala valiku vältimiseks on mõne erivajadusega õppija jaoks sobilik eelnev kohanemisprotsess või kooli õppeprotsessi selline korralduse viis, mis ei sunni teda esimese poolaasta või õppeaasta jooksul valima konkreetset eriala (Praxis 2016). 7 4. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID JA TEGEVUSED 4.1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI EESMÄRGID TABEL 6 REHABILITATSIOONIPROGRAMMI ÜLDEESMÄRK, ALAEESMÄRGID NING SEOSED RFK-GA Üldeesmärk: Põhikooli lõpetamise ajaks on klient teadlik oma kutsealastest eelistustest ja võimetest ning eneseteostusvõimalustest. Ta on leidnud sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks Alaeesmärk 1: Klient teab oma kutsealaseid eelistusi ja võimeid RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d155 Oskuste omandamine d155.2- d155.1 d155.1- d155.0 d177 Otsuste tegemine d177.3- d177.2 d177.1- d177.0 d820 Kooliharidus d820.3- d820.2 d820.1- d820.0 b126 Temperamendi ja isiksuse funktsioonid b126.2- b126.1 b126.1- b126.0 b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid b164.2- b164.1 b164.1- b164.0 b130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid b130.2- b130.1 b130.1- b130.0 e585 Haridus- ja õpetamisteenused, süsteemid ja e585.2- e585.1 e585.+2- e585.+3 strateegiad Alaeesmärk 2: Klient on iseseisev igapäevaelu toimingutes RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d220 Paljude ülesannete täitmine d220.3- d220.1 d220.2- d220.0 d230 Igapäevatoimingute tegemine d230.3- d230.1 d230.1- d230.0 b1301 Motivatsioon b1301.2- b1301.1- b1301.0 b1301.1 b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid b164.2- b164.1 b164.1- b164.0 Alaeesmärk 3: Klient tuleb toime erinevates psühhosotsiaalsetes olukordades RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d720 Komplitseeritud inimeste vaheline lävimine d720.2- d720.1 d720.1- d720.0 d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega d240.3 – d240.1 d240.2 – d240.0 toimetulek b147 Psühhomotoorsed funktsioonid b147.2- b147.1 b147.1- b147.0 b152 Emotsioonide funktsioonid b152.2- b152.1 b152.1- b152.0 b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid b164.2- b164.1 b164.1- b164.0 b1301 Motivatsioon b1301.2- b1301.1-b1301.0 b1301.1 Alaeesmärk 4: Pere ja lähivõrgustik on jõustatud ning toetab klienti õpingute alustamisel ja iseseisvumisel RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) d760 Perekondlikud suhted d760.2 – d760.0 d760.1 – d760.0 d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega d240.3 – d240.1 d240.2 – d240.0 toimetulek b1301 Motivatsioon b1301.2- b1301.1- b1301.0 b1301.1 e310 Kitsas perering e310.2 – e310.0 e310.+3 - e310.+4 e410 Lähedaste pereliikmete isikupärased hoiakud e410.2 – e410.0 e410.+2 - e410.+4 e570 Sotsiaalkindlustusteenused, -süsteemid ja e570.1 – e570.0 e570.+2 – e570.+4 strateegiad 8 Alaeesmärk 5: Sobiv kutseõpeasutus on väljaselgitatud ja ettevalmistatud õppija vastuvõtmiseks. RFK Kood Nimetus (funktsioon, tegutsemine, osalus, Algtase Soovitud lõpptase keskkonnategur) e585 Haridus- ja õpetamisteenused, süsteemid ja e585.2- e585.1 e585.+2- e585.+3 stateegiad 4.2. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID TABEL 7 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID Hindamisvahendi Spetsialist, Hindamisvahendi sisu Hindamisvahendi kasutamise nimetus koos kes seda lühikirjeldus põhjendus (sh asja- ja eakohasus), viitega autorile kasutab hindamisvahendi kasutamise seos programmi (ala)eesmärkidega. Hamet test Hamet Hamet 2 on käeline Programmi raames viiakse läbi Hamet koolituse motoorne 2 testi moodulid 1 ja 3. Hamet 2 läbinud hindamismetoodika kerge moodul 1 eesmärk on välja selgitada spetsialist intellektipuude, kliendi käelisele tööle suunatud õppimisraskuste, füüsilise oskused, välistavad tegurid ja puude ning neuroloogiliste, arenguvaldkonnad. Moodul 3 on psühhikahäiretega inimeste sotsiaalsete päevuste moodul, kus ja kutseõpet alustavate uuritakse kliendi käitumist noorte töövõime ja oskuste kolleegidega tööalases ja hindamiseks. vabaajasituatsioonis, käitumist Moodul 1 testid klientide ja ülemustega ning moodustuvad 6 faktorist kriitikataluvust. Hamet metoodika 1. Rutiin ja tempo kasutamine võimaldab kiiresti ja 2. Tööriista juhtimine ja kompaktselt väljaselgitada kliendi rakendamine (lihtne) sotsiaalsed oskused töömaailmas 3. Tajumine ja erinevate osapooltega suhtlemisel ja sümmeetria oskuste arendamise vajadus, millele 4. Juhistest aru käesolevas programmis saamine ja nende keskendutakse. rakendamine 5. Tööriista juhtimine ja rakendamine (raske) 6. Mõõtetäpsus ja korralikkus Moodul 3 moodustub 4 faktorist: 1. suhtlus kolleegidega, 2. Suhtlus tööandjaga (ülemusega), 3. Suhtlus klientidega, 4. kriitikataluvus. WORQ – Work Meeskond Tööalase rehabilitatsiooni WORQ hindamisvahendi/küsimustiku Rehabilitation küsimustik on väljatöötatud abil saab meeskond välja selgitada Questionnaire – ICF Research Branchi poolt programmis osalejale raskusi 9 Tööalase Šveitsis 2013 aastal. põhjustavad valdkonnad ja sellest rehabilitatsiooni Küsimustik on tõlgitud eesti tulenevalt planeerida vajalikke küsimustik keelde ning seda on sekkumisi. Küsimustik keskendub piloteerimise järgselt igapäevaelu ja töötamisega seotud keeleliselt kohandatud valdkondadele, millega hakatakse vastavalt sihtgrupi programmis tegelema. probleemidele. Küsimustik viiakse läbi esmakohtumisel kliendi ja tema esindajaga. Küsimustikku täidetakse ainult programmi sisenemisel. I osa täidetakse ühise vestluse käigus esmasel kohtumisel (klient, lapsevanem ning varem kindlaks määratud kaks spetsialisti); II osa täidavad klient ning lapsevanem eraldi. Küsimustiku ja vestluse tulemusi analüüsitakse meeskonnatöös, selle tulemused kajastatakse RFK põhises hindamisvahendis RFK põhine Meeskond RFK on Rahvusvahelise Programmi alguses toimub kliendi hindamine Terviseorganisatsiooni funktsioneerimisvõime hindamine (WHO) poolt arendatud kasutades Rahvusvahelisele klassifikatsioon inimese Funktsioneerimisvõime funktsioneerimisvõimega Klassifikatsioonile (RFK) tuginevat seotud info hindamismetoodikat, et selgitada dokumenteerimiseks. , välja kliendi ressursid ja piirangud Tuginedes RFK-le on funktsioneerimise, tegutsemise ja pilootprojekti järgselt osalemisega ning rehabilitatsioonispetsialistide keskkonnateguritega seotud poolt koostatud valdkondades. Hinnatakse piiranguid hindamisküsimustik, mille skaalal 0 - 4 , kus 0 tähistab valdkonnad (koodid) on probleemide puudumist ja 4 täielikku valitud lähtudes programmi probleemi. Skaalal hindamine eesmärkidest; vastamine võimaldab kirjeldada protsessi toimub RFK skaala alusel. muutumist aja jooksul. Sama küsimustik täidetakse RFK-le tuginev hindamisvahend programmi alguses ja lõpus, sisaldab konkreetselt programmi et selgitada välja seatud alaeesmärkidega seotud eesmärkide saavutamine valdkondade hindamist. See muudab ning muutused programmi hindamise ühtlustatuks programmi lõpus erinevate klientide vahel ning võimaldab fikseerida kliendi olukorda programmi sisenemisel ja väljumisel. 10 4.3. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID TABEL 8 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD MEETODID Meetodi nimetus Spetsialist, kes Meetodi valiku põhjendus seda kasutab Võrgustikutöö Meeskond, Võrgustikutöö meetodit kasutatakse selleks, et on toetada sotsiaaltöötaja klienti mitmedimensiooniliselt tagamaks võimalikult sujuv (programmi põhikoolist kutsekooli siirdumine. Võrgustikutöö on vajalik, koordinaator) et meeskond saaks kliendiga varasemalt tegelenud spetsialistidelt (põhikooli õpetaja ning tugimeeskond) lisainformatsiooni kliendi hetkeolukorrast ning samas pakkuda õpetajatele võimalust rehabilitatsiooonimeeskonnalt nõu küsida, et klienti paremini toetada. Kutsekooliga tehakse tihedat koostööd programmi lõpuosas, et anda kutsekooli personalile võimalikult palju informatsiooni kliendi vajadustest ja eripäradest, et tagada kutsekooli valmisolek kliendiga edasisel koostööl. Juhtumikorraldus Sotsiaaltöötaja või Juhtumikorralduse meetodit kasutatakse selleks, et klient spetsilist, kes seostada tema vajadustele vastavate teenuste ja toetuste tegeleb kliendi ning muude ressurssidega. See võimaldab pakkuda paremini juhtumiga suunatud individuaalsetest vajadustest lähtuvat abi, mis (eripedagoog, kokkuvõtteks tagaks ressursside efektiivsema kasutuse. tegevusterapeut, Samuti toetavad juhtumikorralduslikud tegevused õppija psühholoog) ühest õppeasutusest teise liikumise sujuvust. Grupitöö Sotsiaaltöötaja, Grupinõustamine on vajalik, et programmis osalevad eripedagoog, kliendid saaksid võrrelda (seostada) oma eesmärke teiste psühholoog, grupiliikmete eesmärkidega ja jõuda üheskoos kõigile tegevusterapeut kasulike tulemusteni. Selline koostöö arendab grupiliikmete suhtlemis-, koostöö- ja eneseväljendusoskust. Grupitöös osalemine võimaldab harjutada individuaaltöös õpitud oskusi reaalsetes olukordades koos teiste eakaaslastega. Õppekäik Sotsiaaltöötaja, Õppekäik on õppija jaoks kokkupuude erinevate eripedagoog, kutseõppeasutuste, nendes õpetatavate erialade, reaalse psühholoog, tööeluga ja huvipakkuvate ametitega. See aitab kujundada tegevusterapeut edasist erialavalikut kutseõppeasutuses ja annab realistlikuma ettekujutuse haridustee jätkamisest teatud erialal. Individuaalne töö Psühholoog Individuaalne lähenemine võimaldab läbi viia süsteemset psühhosotsiaalsete oskuste arendamist, sh võimaldab õpetada vajalikke oskusi stressi ja muude psühholoogiliste koormustega toimetulekuks. Oluline osa individuaaltöös on ka motiveerimine individuaalsel tasandil, et klient sooviks sooritada oma igapäevatoiminguid võimalikult iseseisvalt. Tegevusterapeut Individuaaltöö võimaldab keskenduda konkreetse kliendi igapäevatoiminguid puudutavate oskuste (nt enese eest hoolitsemine, õppimine ja vaba aeg) ja sensomotoorse, kognitiivse ja psühhosotsiaalse tegevusvalmiduse arendamisele. Eripedagoog Meetod võimaldab läbi viia korrektsioonitegevusi kognitiivsete oskuste, kommunikatsiooni, sotsiaalsete 11 oskuste jm arendamiseks. Nimetatud oskused kinnistatakse grupitegevustes. Sotsiaaltöötaja Sotsiaaltöötaja individuaaltöö põhineb juhtumikorralduslikul meetodil. Sotsiaaltöötaja individuaalteenuse põhieesmärgiks on tagada kliendi võimalikult sujuv programmis osalemine, anda informatsiooni vajalikest toetavates teenustest , mis puudutab kliendi vajadusi ning olla siduv lüli võrgustikupartnerite vahel. Jõustamine Psühholoog Jõustamine on töö inimese sisemaailmaga – tööd tehakse Tegevusterapeut tema minapildi, arusaamade, tõekspidamiste ja Eripedagoog väärtustega, mille tulemusena inimene on enesekindlam Sotsiaaltöötaja ning omab positiivsemat ning optimistlikumat pilti endast. Programmis osalev klient vajab jõustamist, et leida endale sobiv eriala ja muutuda iseseisvamaks. Ta peab tajuma end olulisena ja võimekana, et viia läbi muutust. Erinevad jõustamistehnikad võimaldavad sellele anda panuse. Aktiivõpe Psühholoog Aktiivõppe puhul ärgitatakse õppijat ise mõtlema ja otsima, Tegevusterapeut endale olulisi pidepunkte ja vaatenurki leidma. Aktiivõppe Eripedagoog meetodi kasutamine on oluline aitamaks kinnistada Sotsiaaltöötaja individuaalsetes ja grupisekkumistes õpitavaid oskusi (nt arutelu, rollimäng, rühma- ja paaristegevus jms). Peretöö Psühholoog Pereteenuse osutamine on vajalik, et anda perele vajalikud Tegevusterapeut oskused toetamaks klienti iseseisvumisel, aga ka uutes Eripedagoog sotsiaalsetes olukordades hakkamasaamisel, toimetulekul Sotsiaaltöötaja stressi ja teiste psüühiliste koormustega. 4.4. PEAMISED PROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD TABEL 9 REHABILITATSIOONIPROGRAMMIS KASUTATAVAD METOODIKAD Metoodika Spetsialist, kes Metoodika lühikirjeldus ja valiku põhjendus nimetus seda kasutab Motiveeriv Psühholoog Motiveeriva intervjueerimise meetodit on puuetega noorte intervjueerimine puhul edukalt rakendatud, eeskätt rühmaintervjueerimisel (individuaal- ja põhinevat karjääriootuste ja –plaanide juhtimise meetme ja grupiteenustel) disaini rakendamist (Sheftel 2014). Pilootprojekti (2017) analüüs näitab, et motiveeriv intervjueerimine parandab erivajadustega noorte enesekehtestamise oskusi, enesetõhusust ja karjääriootusi, mis on olulised tööelus osalemist ja kutse alal edenemist mõjutavad sisemised oskused Hamet Hamet koolituse Hamet 2 moodul 1 eesmärk on välja selgitada kliendi käelisele läbinud tööle suunatud oskused, välistavad tegurid ja spetsialist arenguvaldkonnad. Moodul 3 on loodud erivajadustega inimeste tööalase sotsiaalse pädevuse hindamiseks. Metoodika sisaldab endas erinevaid ülesandeid, kus klient või klientide rühm pannakse kindlatesse reaalsust matkivatesse olukordadesse, mis nõuavad ülesande lahendamiseks omavahelist suhtlemist. Ülesanded võimaldada jälgida kliendi 12 käitumist erinevate kriteeriumite alusel - suhtlemisel kolleegidega tööalases ja vabaajasituatsioonis, suhtlemist ülemuse ja klientidega ning kriitikataluvust. Enne igat ülesannet selgitatakse klientidele, milline on aktsepteeritav käitumine ning testi käigus jälgitakse, kas kliendid sellest kinni peavad. Jälgimisel esmalt antakse olukorra, kliendi käitumise või suhtlemise kirjeldus, mis testi lõppedes liigitatakse kriteeriumite alusel. Sotsiaalset käitumist hinnatakse eraldi iga kriteeriumi kohta eraldi, sinna kogunenud märkmete põhjal. Oma hinnangu annavad 2 vaatlejat, et tagada subjektiivsete arvamuste kokkulangevus. Ülesanded on erinevad, nõudes nii üksteise aitamist aga ka kompromisside leidmist. 4.5. ASUTUSE VARASEM KOGEMUS METOODIKA KASUTAMISEL Käesolevat rehabilitatsiooniprogrammi on piloteeritud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel nelja koostööpartneriga erinevates Eesti piirkondades (Tallinnas, Tartus ja Pärnus). Programmi eesmärgiks oli kolmepoolses koostöös (pere, põhikool ja rehabilitatsioonimeeskond) toetada õppijat kutsekooli eriala valikul. Programmi tegevused sisaldasid hindamist Hamet metoodika alusel, karjäärinõustamist Rajaleidja keskuses ning lisaks rehabilitatsiooni individuaalseid, pere – ja grupiteenuseid. Toimusid individuaal- ja pereteenused, mille raames toetati õppijat ja tema peret vastavalt seatud eesmärkidele. Grupitööde käigus õpetati sisseastumisdokumentide täitmist, arendati suhtlemis- ja probleemilahendamiseoskuseid, toimus mina-pildi analüüs. Lisaks toimusid vestlusringid tulevikuplaanide ja ootuste osas. Jagati nõuandeid stressiga toimetulekuks. Kolmepoolses koostöös toimus väljasõit Vana – Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli, kus oli võimalik tutvuda õpetatavate erialadega, pakutavate õppe- ja elamistingimustega. Lisaks tutvuti õppimisvõimalustega Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis Programmi piloteerimise perioodil ja piloteerimise järgselt toimusid kogemuskohtumised koostööpartneritega, kus arutati läbi esinenud kitsaskohad ja tehti ettepanekuid täiendusteks ja parandusteks käesolevasse programmi. Programmis osalemisejärgselt siirdus 7 õpilast õppima Vana- Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli, 4 õppijat Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusesse, 4 õppijat Tartu Kutsehariduskeskusesse, 2 õppijat Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse, 1 õppija Pärnu Kutsehariduskeskusesse,. 1 õppija jätkas käsitöö kursustel (sobib tema hetkeseisundit arvestades) ja 1 õppija jätkas põhikoolis lisa-aastal. 4.6. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OSUTAMISE ETTEVALMISTAMINE Programmi osutamise meeskonda kuuluvad sotsiaaltöötaja, eripedagoog, tegevusterapeut, psühholoog ning spetsialist, kellel on Hamet hindamise läbiviimise õigus. Spetsialisti puudumisel võib testimist sisse osta litsentsi omavast asutusest. Programmi ettevalmistusperioodis sõlmitakse omavahelised kokkulepped (nt spetsialisti osas, kes hakkab koordineerima suhtlust erinevate osapooltega). Ettevalmisperioodil tehakse koostööd piirkonnas tegutsevate põhikoolidega. Eesmärk on koostöös õppeasutustega leida need põhikooli lõpetavad HEV õppijad, kelle haridustee jätkamine kutseõppes on problemaatiline, kellele ei piisa Rajaleidja poolt läbiviidavast karjäärinõustamisest ja hariduse tugiteenustest ning kes vajavad täiendavaid rehabilitatsiooniteenuseid sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja hariduse ühest etapist teise liikumiseks. 13 Rehabilitatsioonimeeskond tutvustab programmi tegevusi piirkonnas tegutsevatele põhikoolidele (nt infoseminaril või individuaalselt), et koostöös leida programmi vajavad kliendid, kes vastavad sealhulgas ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtgrupile (on 15. aastased ja tuvastatud puude raskusaste). Lapsevanematele viiakse läbi infoseminari programmi tegevuste tutvustamiseks ja juhendatakse rehabilitatsiooniteenuse taotluse esitamisel. Eesmärgiks on komplekteerida 4-6 liikmeline grupp. 14 4.7. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI RAAMES OSUTATAVAD TEENUSED JA KAASATAVAD SPETSIALISTID. TABEL 10 HINDAMINE, SEKKUMINE JA TULEMUSTE HINDAMINE. Hindamine ja planeerimine. Kestus: 2 nädalat Rehabilitatsiooniteenuse Tegevused, teemad; teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv maht* nimetus, kood Rehabilitatsioonivajaduse Elluviijad: SOTSIAALTÖÖTAJA, PSÜHHOLOOG, 3 tundi (1,5x2h) hindamine, 1001 TEGEVUSTERAPEUT VÕI ERIPEDAGOOG Esmakohtumine kliendiga • Kliendi orienteerimine, kokkulepete sõlmimine, lepingu allkirjastamine. • WORQ küsimustiku täitmine, (õppija ja pere) funktsioneerimisvõime algtaseme hindamine RFK alusel Hamet testi läbi viimine (Moodul 1 - ühel hindajal korraga Moodul 1- 8h (4+4), 1001 (Hamet test) kaks testitavat, moodul 3 läbi viimisel kaks hindajat 4- moodul 3 - 4h Spetsialist (TT, ST, PH, EP liikmelise grupi kohta) Kokkuvõtte vms) • Sotsiaalsete- ja tööoskuste hindamine läbi praktiliste koostamne 3h tööülesannete sooritamise ning töökäitumise jälgimise. Meeskonnatöö • Inimese kiiruse ja rutiini talumine tööülesannete täitmisel, 0,5h kliendi kohta käelised võimed (peen- ja jämemotoorika), taju ja sümmeetria, mõõtmisoskus, tööjuhistest arusaamine ja nende ellurakendamine. • Kokkuvõtte koostamine hindamistest Hindamistulemuste läbiarutamine meeskonnatöös Rehabilitatsiooniprotsessis Kohtumine õppija ja tema perega – juhtumipõhine 1,5h osalemise juhendamine ja lähenemine (koordinaator+ üks võrgustikutöö (1002) • Hindamistulemuste läbiarutamine, isiklike alaeesmärkide spetsialist)) seadmine, Meetmete valimine tegevuskavasse, võrgustikutöö, kooskõlastamine meeskonnaga. Orienteeruv maht kokku: 13 h Programmi elluviimine. Kestus: 9 kuud Rehabilitatsiooniteenuse Teemad, teenust osutavad spetsialistid Orienteeruv maht* nimetus, kood Psühholoogi (2012), Elluviijad: PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, SOTSIAALTÖÖTAJA Grupiteenused 1x sotsiaaltöötaja (2006), VÕI TEGEVUSTERAPEUT nädalas 2 eripedagoogi (2009) või Grupitööd järgmistel teemadel: spetsialisti korraga tegevusterapeudi (2016)  Hirmud seoses õppeasutuse vahetamisega ja uude kooli (3hx20) grupiteenus õppima asumisega, kuidas neid ületada. (2 spetsialisti x 1,5  Suhtlemisoskuste arendamine. Konfliktilahendus ja h x 20 korda = 60 h) enesekehtestamine.  Sotsiaalsete oskuste arendamine: mina, minu soovid ja Koostöös kooliga vajadused; enesehinnang, tugevused ja nõrkused. grupiteenuse  Motivatsioon ja väärtused. raames Kutsekooli  Tööd ja ametid, kutseõppeasutused ja külastus 1-2 päeval edasiõppimisvõimalused. väikeste  Kutsekooli(de) külastus(ed). gruppidena (vastavalt klientide eelistustele) Psühholoogi (2010), Elluviija: PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, SOTSIAALTÖÖTAJA Individuaal- sotsiaaltöötaja (2004), VÕI TEGEVUSTERAPEUT teenuseid kuni 20h eripedagoogi (2007) või (lähtudes 15 tegevusterapeudi (2003)  Õppija eelistuste väljaselgitamine (karjäärinõustamise hindamisel individuaalteenus ,koostöö Rajaleidja maakondliku keskusega tuvastatud  Spetsialistide kaasamisel ja Individuaalteenuste vajadustest). osutamisel lähtutakse iga kliendi vajadustest, mis on hindamise etapis väljaselgitatud. Täpne teenuste sisu ja maht tuuakse välja iga kliendi individuaalses tegevuskavas.  Individuaalteenuse raames tehakse võrgustikutööd kliendile oluliste võrgustikupartneritega (sh kutseõppeasutuste esindajatega, et selgitada välja eriala sobivus ja edasiõppimise võimalused). Võimalikud psühholoogi teemad:  Suhted eakaaslastega  Suhted pereliikmetega  Toimetulek stressiga, motivatsiooni arendamine Võimalikud eripedagoogi teemad:  Psüühiliste protsesside (mõtlemine, tähelepanu jm.) arendamine  Motivatsioon ja iseseisvus  Teabe mõtestamine ja kasutamine  Kognitiivsete, kommunikatsiooni, sotsiaalsete, õpi- ja muude oskuste arendamine Võimalikud sotsiaaltöötaja teemad:  Jõustamine  Nõustamine, juhendamine, teenuste koordineerimine Võimalikud tegevusterapeudi teemad:  Igapäevaeluks vajalike oskuste õpetamine Psühholoogi (2011), Elluviija: PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, SOTSIAALTÖÖTAJA Pereteenuseid kuni sotsiaaltöötaja (2005), VÕI TEGEVUSTERAPEUT 10h. eripedagoogi (2008) või  Teabe jagamine erivajadusega noorte tegevusterapeudi (2018) õppimisvõimalustest pereteenus  Õppija ja pere valmisoleku arendamine muutuse läbiviimiseks elus.  Pere jõustamine, toetamaks õppija iseseisvumist. Orienteeruv maht kokku: 90 h Sekkumiste lõpetamine, tulemuste hindamine ja jätkutegevustega seostamine. Kestus: 2 nädalat Teenus, kood Teemad Orienteeruv maht* Rehabilitatsiooni Elluviijad: PSÜHHOLOOG, ERIPEDAGOOG, SOTSIAALTÖÖTAJA 4 tulemuste hindamine, VÕI TEGEVUSTERAPEUT 1003 Kliendi funktsioneerimisvõime kordushindamine RFK alusel (tulemuste saavutamine, rehabilitatsiooniplaani D-osa täitmine) Sotsiaaltöötaja teenus, Elluviija: SOTSIAALTÖÖTAJA (koordinaator) 2,5 2004 Kohtumine kliendiga, kokkuvõte ja soovitused. Kirjalik kokkuvõte programmi tegevustest ja saavutatud tulemustest tagasisideankeetide täitmine. Võrgustikutöö kutsekooliga, teabe edastamine. Kliendile (vajadusel) abi sisseastumisdokumentatsiooni täitmisel ja esitamisel Orienteeruv maht kokku: 6,5h 16 5. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI LÕPETAMINE JA TULEMUSED 5.1. REHABILITATSIOONIPROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED JA TULEMUSTE HINDAMINE TABEL 11 PROGRAMMI OODATAVAD TULEMUSED Rehabilitatsiooniprogrammi Prognoositav Tulemuste saavutamise hindamiseks tulemused tulemuse kasutatav hindamisvahend/meetod saavutamise indikaator (%, klientide arv kogugrupist) Klient teab oma kutsealaseid eelistusi 100% Programmi sisenedes vestlus kliendi ja tema võrgustikuga; Rajaleidja kokkuvõte ja soovitused Klient on teadlik oma võimetest 100% HAMET tulemused, meeskonnatöö kokkuvõte Programmi läbimise järgselt on klient 80% Kutseõppeasutusse õppima asumise kinnitus. leidnud endale sobiva kutseõppeasutuse õpingute jätkamiseks. Pere ja lähivõrgustik on jõustatud 90% Tagasiside küsimustik ning oskab toetada klienti stressi ja muude psüühiliste õpingute jätkamisel koormustega toimetulekul ja õpingute jätkamisel Klient on iseseisev 75-80% RFK hindamine programmi alguses ja lõpus igapäevatoimingutes Klient on omandanud sotsiaalse 80% RFK hindamine programmi alguses ja lõpus suhtlemise oskused ning oskab kontrollida oma emotsioone Palun kirjeldage, kuidas toimub programmi lõppedes kliendi seostamine tema vajadustele vastavate sekkumistega? Programmi viimase kohtumise raames jagatakse kliendile ja tema perele informatsiooni võimalikest jätkuteenustest. Kliendile antakse kaasa kirjalik kokkuvõte programmi tulemustest ja soovitused. Jätkutegevuste vajadusel on kirjalike materjalide hulgas ka teenuse osutajate kontaktandmed. Perega täpsustatakse, kas nad vajavad tuge jätkuteenuste taotlemisel ja vajaduse korral toetab rehabilitatsioonimeeskonna koordinaator perekonda taotlusprotsessis. - 5.2. PROGRAMMI TUGEVAD KÜLJED Programmi üheks tugevuseks on kliendikesksus ning pere/võrgustiku kaasamine igas sekkumise etapis. Kliendikesksus on tagatud isikliku tegevuskava koostamise ning personaalse koordinaatori toe näol. Pere kaasamise eesmärgiks on tõhustada võrgustikutööd, jagada vastutust ning kaasata peret kogu kliendi kutseõppesse siirdumise protsessis, et kliendil oleks tugi ka pärast programmi lõppemist. 17 Samuti on programmi tugevusteks tegevuste elluviimine väljaspool kliendikeskkonda – rehabilitatsiooniasutuses (klient saab nõustatud ja vajaliku toe) ja kutseõppeasutuses (personal saab nõustatud). Programmi tegevuste elluviimise eesmärgiks väljaspool kliendikeskkonda on arendada ja harjutada muutustega kohanemist. Rehabilitatsiooniprogrammi uuenduslikuks meetodiks on struktureeritud hindamine Hamet metoodika alusel ning õppekäigud erinevatesse kutseõppeasutustesse, et kliendil tekkiks reaalne ettekujutus edaspidistest õppimisvõimalustest. Koostöös loome võimaluse, et põhikooli lõpetanud noored ei jää tegevusetult koju, vaid on seostatud ja toetatud neile sobilike meetmetega. Samuti on oluline, et riik on võtnud üheks eesmärgiks parendada erivajadustega noorte efektiivset üleminekut koolist kutsekooli ning rakendab või on rakendamas eesmärgi saavutamiseks mitmeid erinevaid meetmeid, sh on meie programm antud eesmärgi üheks väljundiks. 5.3. PROGRAMMI RISKID JA ARENDAMIST VAJAVAD KÜLJED NING RISKIDE MAANDAMINE Programmis kasutatakse grupitööd ja seetõttu võib riskifaktorina välja tuua mittehomogeense grupi moodustumise. Grupidünaamika seisukohast on oluline kõigi grupiliikmete pühendumus ja huvi, et saavutada grupitöödes osalevate klientide individuaalsed eesmärgid. Kui grupis on erineva kognitiivse võimekusega kliendid, siis võib riskiks osutuda, et kõik ei mõista teemat ühte moodi ning spetsialistil on keeruline kohandada teemat kõigile sobivaks. On oluline, et enne grupisekkumiste läbiviimisel võetakse arvesse kliendi kognitiivne võimekus ning arvestatakse grupidünaamika erinevate aspektidega, et moodustuks võimalikult homogeenne grupp. Riskiks võib programmi puhul olla tugivõrgustiku puudulik valmisolek muutusteks, reaalsete võimete aktsepteerimiseks. 5.4. PIKA-AJALISE TAGASISIDE KOGUMINE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE TÄIENDAMINE Programmi tulemuste analüüsimine iga kliendi puhul toimub tegevuskava, RFK hindamise ja tagasiside küsimustiku alusel. Andmed koondatakse kõikide programmis osalenud klientide kohta. 1 aasta peale programmi lõpetamist võetakse klientidega ühendust, et hinnata programmi pika-ajalisi tulemusi. Tagasiside küsimine on arvestatud lõpphindamise sisse ja selle eest täiendavaid arveid ei esitada. Kogutud informatsiooni arvestatakse programmi edasisel rakendamisel. 18 6. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Haaristo, H.S., Masso, M., Veldre, V. (2016) „Terviseseisundist või puudest tingitud erivajadustega noorte siirdumine koolist tööle.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/tood/erivajadustega-noorte-siirdumine-koolist-toole/ [vaadatud 28.08.2017] 2. Rahvusvaheline funktsioneeerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, RFK. (2005) EV Sotsiaalministeerium. 3. Sheftel, A., Lindstöm, L. and McWhirter, B. (2014) “Motivational Enhancement Career Intervention for Youth with Disabilities.“ Advances in School mental health promotion 7 (4): 208-24. 4. Veldre, V., Masso, M., Osila, L. (2015) „Vaimse tervise häirega inimesed tööturul“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis 19 7. LISAD (HINDAMISVAHENDID) Lisa 1 WORQ Tööalase rehabilitatsiooni küsimustik Kuupäev....................................... Enese hindamine Nimi ............................................. Tööalase rehabilitatsiooni küsimustik (Work rehabilitation questionnaire WORQ) on välja töötatud selleks, et paremini mõista terviseolukorrast tingitud toimetuleku raskusi inimestel, kes osalevad rehabilitatsiooni protsessis. Küsitluse esimene osa puudutab Teie üldandmeid, teine osa esitab küsimusi tegevusvõime kohta. Teise osa küsimustele vastates pidage silmas eelnenud nädalat, võtke arvesse häid ja halbu päevi ning seda, kui tõsised raskused Teil olid. Vajadusel selgitab ja aitab küsimustikku täita spetsialist OSA 1: ÜLDANDMED 1. Vanus (aastates) _____ aastat 2. Sugu □naine □mees 3. Kas teile on määratud puue? □Jah □ keskmine □ raske □ sügav □ Ei 4. Kas teile osutatakse hetkel tervishoiu- või rehabilitatsiooniteenuseid? □Jah □ Ei Kui jah, palun täpsustage: 5. Millist abi te hetkel saate seoses õppimisega ? Nimetage kõik, mida saate (nt füsioteraapia, juhtumikorraldamine, eripedagoogiline abi, logopeediline abi jne). Abi: 6. Kas saate vajalikku tuge koolilt/õpetajalt/klassijuhatajalt? □ Jah □ Ei Kui jah, siis millist tuge te saate? 7. Kas saate vajalikul määral tuge oma perekonnalt? □ Jah □ Ei Kui jah, siis millist tuge te saate? 8. Millised on teie huvid, hobid? Mida meeldib teha vabal ajal? 20 OSA 2: PÕHIOSA Hinnake iga väite puhul oma probleemi suurust viimase nädala jooksul vastavalt alljärgnevale skaalale: 0 = raskusi ei esine, 4 = väga suured raskused. Mida suurem on number, seda tõsisem on teie jaoks mainitud probleem. Kui arvate, et see küsimus teid ei puuduta, tehke märge kõige parempoolsemasse tulpa „Mitte kohaldatav“. Palun vastake kõigile küsimustele nii täpselt kui võimalik. Veenduge, et teie vastus puudutab teie võimet sooritada tegevust ilma abivahendi või teise inimese abita. Raskuste hindamisel kasutage järgmist skaalat 0 – ei olnud raskuseid 1 – vähesed raskused 2 – mõõdukad raskused 3 – tõsised raskused 4 – väga suured raskused või ei suutnud üldse teha Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi sa kogesid/teie 0 1 2 3 4 Täpsustus laps/eestkostetav koges? 1 enda tundmisel väljapuhanuna ja värskena 2 uneprobleemidega, nt magama jäämise, sagedase öise või liiga varajase ärkamisega hommikul 3 tähtsate tegevuste meelespidamisega 4 igapäevatoimingutes, sest olite kurb või masendunud 5 igapäevatoimingutes, sest olite mures või ärevil 6 seoses ärrituvusega 7 seoses halva tujuga 8 enesekindlusega 9 selgesti mõtlemisega 10 suutmatusega analüüsida ja leida igapäevaprobleemidele lahendusi 11 kuulmisprobleemidega 12 tasakaaluprobleemidega seismisel või liikumisel 13 valudega kehas 14 vastupidavusega füüsiliste jõupingutuste korral 15 lihasjõuga 16 nahaprobleemidega, nt haavad, haavandid, lamatised või naha õhenemine 17 millegi uue õppimisega (nt uue mängu, arvuti, tööriista kasutamise õppimine jm) 18 kindlale tegevusele keskendumisega või segavate faktorite, nt müra eiramisega 19 lugemisega 20 otsuste langetamisega 21 kindla tegevuse alustamise ja lõpuleviimisega, nt voodi tegemine või laua/töökoha koristamine 22 igapäevaste tegevustega 23 stressi, kriisi või konflikti taluvusega 24 žestide, sümbolite ja jooniste mõistmisega 25 vestluse alustamise ja hoidmisega 26 sidevahendite (nt telefoni, arvuti) kasutamisega 27 kuni 5 kg kaaluvate esemete tõstmise ja kandmisega 28 üle 5 kg kaaluvate esemete tõstmise ja kandmisega 29 Käte ja sõrmede kasutamisega esemete käsitsemisel 30 lühikese vahemaa kõndimisega (alla 1 km) 31 Pika vahemaa kõndimisega (üle 1 km) 32 liikumisega (k.a roomamise, ronimise ja jooksmisega) 21 Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi sa kogesid/teie 0 1 2 3 4 Täpsustus laps koges/eestkostetav koges? 33 ühiskondliku transpordi kasutamisega 34 riietumisega 35 enese eest hoolitsemisega, nt tervislik toitumine, piisav liikumine, vajadusel arsti külastamine 36 teiste inimestega suhtlemisega 37 rahalise olukorraga igapäevaseks toimetulekuks (näiteks sularahaga iseseisev arveldamine, pangakaardi kasutamine, panga automaadi kasutamine) Kas te kannate prille või kontaktläätsi? □ Jah □ Ei Mõeldes viimasele nädalale, kui suuri raskusi sa kogesid/teie laps 0 1 2 3 4 Täpsustus koges/eestkostetav koges? 38 eseme nägemise ja äratundmisega käeulatuse kaugusel 39 tuttava inimese nägemise ja äratundmisega teisel pool tänavat (u 20 m) Mõeldes viimasele nädalale, kui palju aega kulus sul/teie lapsel/ teie Tunnid Täpsustus eestkostetaval järgmistele tegevustele: 40 hommikul ärkamine ja ettevalmistumine (pesemine, riietumine, hommikusöök) kodust lahkumiseks 41 nädala jooksul tervise jaoks vajalikele tegevustele (nt teenustel ja/või teraapias käimine, arsti konsultatsioonid, harjutused) Tänan osalemise eest! 22 Lisa 2 RFK põhine hindamisleht Hindamine Üldine eesmärk: Alaeesmärgid: 1. 2. RFK kategooriad RFK määraja Eesmärk Inimese eelistus eesmärkide osas Keha funktsioonid, struktuurid, kommentaar Praegu, probleem tegutsemine ja osalus 0 1 2 3 4 b126 Temperamendi ja isiksuse funktsioonid b130 Vaimse energia ja tungifunktsioonid b1301 Motivatsioon b147 Psühhomotoorsed funktsioonid b152 Emotsioonide funktsioonid b164 Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid d177 Otsuste tegemine d220 Paljude ülesannete täitmine d230 Igapäevatoimingute tegemine d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek d720 Komplitseeritud inimeste vaheline lävimine d760 Perekondlikud suhted d820 Kooliharidus Keskkondlikud tegurid Hõlbustav tegur Takistav tegur +4 +3 +2 +1 0 1 2 3 4 e310 Kitsas perering e410 Lähedaste pereliikmete isikupärased hoiakud e570 Sotsiaalkindlustusteenused, - süsteemid ja strateegiad 23 e585 Haridus- ja õpetamisteenused, süsteemid ja stateegiad Personaalsed tegurid Personaalsete tegurite olukord: Positiiv Neutraalne Negatiivne ne Lisa 3A Tulemuste hindamine RFK alusel Tulemuste hindamine Saavutus- Alghindamine Lõpphindamine eesmärk Olukord alghindamisel: RFK funktsioonid, Olukord lõpphindamisel: Eesmärgi 0 = EI OLE probleemi (0-4%); 1 struktuurid, tegevused 0 = EI OLE probleemi (0-4%); 1 = saavutamine = KERGE probleem (5-24%); 2 = ja keskkonnategurid KERGE probleem (5-24%); 2 = täielikult +, MÕÕDUKAS probleem (25- MÕÕDUKAS probleem (25-49%); osaliselt +/-, 49%); 3 = RASKE probleem (50- 3 = RASKE probleem (50-95%); 4 ei ole 95%); 4 = TÄIELIK probleem = TÄIELIK probleem (96-100%) saavutatud - (96-100%) Kood Selgitus 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 Programmis osalemist takistanud tegurid Programmis osalemist soodustavad tegurid Alus RFK, ICF core sets and case studies (kohandatud Astangu KRK poolt) 24 LISA 3 TEGEVUSKAVA näidis Tegevuskava Nimi Kuupäev Peamine eesmärk programmis Eesmärk Teenused Tegevused eesmärgi Ajakava (kestus, Teostaja Märkused saavutamiseks sagedus) 25 Lisa 4 Tagasiside leht NÄIDIS „Rehabilitatsiooniprogramm HEV(hariduslike erivajadustega) põhikooli lõpetajate ülemineku toetamiseks kutseõppesse siirdumisel (tagasiside leht Kuupäev: Nimi: Palun andke oma hinnang programmile lähtudes järgnevast skaalast: 1 = ei ole nõus 2 = pigem ei ole nõus 3 = pigem olen nõus 4 = olen nõus Väited kliendi kohta 1. Saadud teenused on parandanud lapse enesetunnet (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 2. Saadud teenused on parandanud lapse võimet tulla iseseisvalt toime koduse igapäevaeluga või asjaajamistega väljaspool kodu (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 3. Laps teab, millised on talle võimete kohased ametid ja edasiõppimise võimalused (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 4. Laps on valmis muutusteks oma elus (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 5. Laps oskab toime tulla muutustega kaasnevate pingetega (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 6. Lapse suhtlemisoskused on paranenud (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 7. Laps jätkab .../.... õppeaastal õpinguid kutseõppeasutuses või mõnes muus õppeasutuses (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 8. Programmi läbiviimise asukoht oli mulle sobiv (ligipääsetav) (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 9. Programmi teenuste pakkumisel arvestati osalejate vajadustega (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. Väited lapsevanema/hooldaja kohta 10. Olen valmis muutusteks, mis kaasnevad lapse õppima asumisega .../.... õppeaastal (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 11. Toetan lapse õppima asumist .../.... õppeaastal kutseõppeasutuses või mõnes muus õppeasutuses (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 26 12. (Lapsele seatud eesmärgid programmis osalemisel said täidetud (…) Lisamärkused:............................................................................................................................. 13. Kas soovitate seda programmi teistele huvitatutele? 0- 1- 2- 3- 4- 5- 6- 7- 8- 9- 10 - Kindlasti mitte Kindlasti soovitaksin 14. Mida soovite veel lisada programmi kohta? .................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................ Täname koostöö eest! 27

Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →