Rehabilitatsiooniprogramm "Astmaga koos kasvades"

II. Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: Sotsiaalne rehabilitatsioon x elamine (või igapäevaelu) x õppimine x suhtlemine ja vaba aeg Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): xRehabilitatsiooniasutus xMuu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) Sihtgrupp: Laps ja tema pere, kellel on astma diagnoosist lähtuvalt esmakordselt tuvastatud puude raskusaste. Programm sobivad lastele vanuses 6-12a. Grupi suuruseks on 4-10 last. Peamised probleemid ja vajadused: Rehabilitatsiooniprogrammis osaleval lapsel esineb hingamisfunktsiooni probleeme hingamissageduse, hingamisrütmi ja/või, hingamissügavusega. Lapsel on diagnoositud astma; suurenenud kõrvalabi-, juhendamise ja järelevalve vajaduse tõttu on lapsel tuvastatud puude raskusaste. Astma parema kontrolli saavutamiseks, aktiivsete eluviiside jätamiseksja ravimite vajaduse vähendamiseks on lapsel ja perel vaja taastada psühholoogiline tasakaal ning omanda mitmeid uusi toimetulekuoskuseid - vältida olulisi allergeene ja muid ägestavaid tegureid. Sagedaste haigestumiste tõttu võivad tekkida raskused koolis ja igapäevastes toimingutes. Tihti puudub astma diagnoosiga lapsel liikumisharjumus või on aktiivsust vähendatud astma diagnoosi saamise järgselt. Programmis osalev laps ja pere vajavad valmisoleku arendamist, uute toimetulekuoskuste õpetamist ja motivatsiooni toetamist, et jätkata aktiivse eluviisiga (sh vältida õpitud abituse ning ülehooldamise tekkimist vanemate poolt). Samuti vajavad astmat põdev laps ja tema pere emotsionaalset tuge sarnases olukorras eakaaslastelt ja peredelt ning spetsialistidelt, et toetada toimetulekut nii kodus, koolis, samuti mängudes või muus igapäevategevuses. Programmi peaeesmärk – Laps ja tema pere on haigusteadlikud ja olukorraga kohanenud; laps osaleb aktiivselt õppetöös ning koolivälistes tegevustes. Lapse eesmärgid :  viibib rohkem aega õues ning on leidnud endale sobiliku aktiivse tegevuse, arvestades elukoha võimalusi;  paraneb aeroobne sooritusvõime;  õpimotivatsioon on säilinud või paranenud, laps osaleb aktiivselt õppetöös;  laps on teadlik, kuidas oma tervise eest hoolitseda (sh. ravimite tarvitamine, koormuste reguleerimine jne.) Pere eesmärgid :  olemas informatsioon KOV ning riiklike teenuste ja toetuste võimalustest puudega lapsele ja tema perele;   teadlik toetusrühmadest ja seltsidest ning oskab kasutada nende abi (lapse ja pere tugivõrgustik kaardistatud ja täiendatud);  igapäevane hoolduskoormus on vähenenud;  uued teadmised ja oskused lapsega suhtlemiseks, stressi ja pingega toimetulekuks ning sobivate eneseabi võttete kasutamiseks sh on motiveeritum ja julgem lapsega seonduvate probleemidega tegelemiseks. „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogramm toimub tsüklitena ning programmis osalemise jooksul nõustavad last ja pereliikmeid järgmised spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, eripedagoog ja õde. Programmi tutvustus on üleval rehabilitatsiooniasutuse kodulehel. Teenused toimuvad individuaalsete-, pere- ja grupikohtumistena. Lapsele/perele koostatakse I tsükli jooksul programmi individuaalne tegevuskava; juhendatakse tsüklite vaheaegadel toimuvate iseseisvate ülesannete täitmisel ning terviseseisundi jälgimiseks päeviku pidamiselt kuhu märgitakse lapse haigestumiste ja koolist puudumised. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa soovitused sooritusvõime parandamise võimalustest ehk näitliku harjutuste kava. Tegevuskava on vajalik teenusele kaasa võtta igal teenusetsüklil ja sinna lisatakse programmi jooksul täiendavaid materjale. Pärast tegevuskava elluviimist ja viimase tsükli läbimist hinnatakse saavutatud tulemusi ja analüüsitakse, mil määral suudeti eesmärgid saavutada. Teenusetsüklite vahelisel ajal hoitakse programmis osaleja perega telefonikontakti, et säiliks motivatsioon ja tegutsemine püstitatud eesmärgi suunas. Grupi suurus ja registreerimine: „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogramm koosneb kolmest 5-päevasest tsüklist ja kestab kuni 11 kuud. 11 kuu jooksul toimuvad tsüklid võimaldavad saavutada psühholoogilise tasakaalu, omandada vajalikud toimetulekuoskused ning õpitud oskused kinnistada, et luua alus edasiseks iseseisvaks toimetulekuks. Programmi algusajad on fikseeritud ning nähtavad programmi osutava asutuse kodulehel. Statsionaarse (majutusega) programmi esimese tsükli toimumise aeg on kas suvevaheaja lõpul (august) või sügisvaheajal (oktoober). Programmis osalemiseks on vajalik lapse suunamine Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Programmi tsüklite vaheline aeg on 3-4 kuud. Tsüklite ajalisel planeerimisel on soovitatav arvestada koolivaheaegadega. Oluline on mitte põhjustada olukorda, kus laps on sunnitud puuduma õppeasutusest programmis osalemiseks. Programm algab kui minimaalne osalejate arv (4 last) on täitunud. Vastavalt programmi algusajale toimub teenus kahel kalendriaastal. Tsüklite vahelisel ajal jätkab programmis osaleja iseseisvalt lähtudes rehabilitatsioonispetsialistide soovitustest. Programmis osaleja võtab omavastutuse kokkulepetest kinni pidamiseks (aktiivseks osalemiseks ja terve programmi läbimiseks). Kokkulepped kinnitatakse lepinguga. Juhul, kui programmis osaleja vajab majutusega teenust, on pere kohustuseks tasuda 5 päeva majutustasu omafinantseeringuna (laps ja saatja). Majutuse ööpäevane tasu on võrdne rehabilitatsiooniteenuse raames tasustatava majutushinnaga. Vajaduse korral on lapsevanemal võimalik taotleda majutuskulude katteks toetust kohalikult omavalitsuselt. Programmi läbiviimise koht: Spetsialistide teenused viiakse läbi rehabilitatsiooniasutuses. Programmi saab osutada koos majutusteenusega või ilma. Täpsem info on programmi osutaja kodulehel või võimalik küsida infotelefonilt. IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi Lapsed (täpsusta Kommentaar kriteeriumid vanus) Haigusspetsiifiline 6-12 a Astma diagnoos (põhidiagnoosina) ning puude (astma) tuvastamisest ei ole möödas rohkem kui 6 kuud. 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: astma diagnoosi tõttu vajab uute toimetulekuoskuste õpet ning emotsionaal-psühholoogilise tasakaalu toetamist õpib lasteaias/koolis ning haiguse tõttu esineb puudumist. on füüsiliselt väheaktiivne, kellel pole liikumisharjumusi või kelle liikumistegevusi on kitsendatud astma diagnoosi tõttu. omab tahet programmis osalemiseks (pere ja laps) ning osaleb 3 tsükli kõigis teenustes. on nõus täitma iseseisvalt soovitusi ning suhtlema sotsiaaltöötajaga telefoni teel programmi tsüklide vahelisel ajal. majutusteenust sisaldavas programmis osaledes saab tasuda ise lapse ja täiskasvanu 5 päeva majutuse eest (kokku 3 tsüklit, 1 neist omaosalusega). Programm ei sobi kliendile, kes: on sügava puude raskusastmega või intellektipuudega. soovib saada taastusraviteenuseid. (laps) ei saa osaleda programmis koos vanema või pereliikmega. Sotsiaalse rehabilitatsiooni programm astmadiagnoosiga 6-12 aastastele lastele « Astmaga koos kasvades » Astangu Kutserehbilitatsiooni Keskus Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon 2017 SISUKORD I. Programmi esitaja andmed ................................................................................................. 3 II. Kokkuvõte ........................................................................................................................... 4 III. Programmi üldised alused ............................................................................................... 6 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ................................................................. 6 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud .............................................................................................. 7 C. Keskkonnategurid ................................................................................................................... 7 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid ............................................................................................... 8 E. Programmi peamised põhimõtted ........................................................................................... 8 F*. Epidemioloogilised andmed ................................................................................................ 10 G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis ................... 10 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid ........................................................................................... 11 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .............................................................................. 12 A. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 12 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 12 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 12 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: .................................................................................... 13 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 13 2.Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid .................................................................. 13 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) .......................................................................................... 14 V. Programmi keskkond ....................................................................................................... 15 A. Programmi keskkond ja intensiivsus .................................................................................... 15 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 15 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 15 VI. Programmi kirjeldus ...................................................................................................... 15 A. Programmi ettevalmistamine ................................................................................................ 15 B. Hindamine ja planeerimine ................................................................................................... 16 C. Sekkumine ............................................................................................................................ 18 D. Tulemuste hindamine ........................................................................................................... 23 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ................................................ 23 VII. Kvaliteedi täiustamine .................................................................................................. 24 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? ............................................................... 24 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ............................................. 24 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? ........... 24 VII. Viited .............................................................................................................................. 25 A. Kasutatud materjalide loetelu ............................................................................................... 25 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID ............................ 27 6 minuti kõnnitest (6 MWT) ..................................................................................................... 27 Kõnnitesti protokoll................................................................................................................... 28 Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik (modifitseeritud lastele) ............................................. 29 Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik. RUS ............................................................................ 30 Tegevuskava .............................................................................................................................. 31 Kliendi õigused ja kohustused, leping. Allkirjastab lapse saatja või seaduslik esindaja. ......... 32 Hinnang programmi alguses ja lõpus ........................................................................................ 33 Programmi tulemuse hinnang.................................................................................................... 34 2 I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Organisatsiooni tegutsemise alus Tegevusloa nr: 70003566; kehtivuse algus 25.02.2005 (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht www.astangu.ee Aadress Astangu 27 Postiindeks 13519 Linn Tallinn Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi Ewe Eesnimi Alliksoo Amet Arendusspetsialist Telefon 6877254 E-post [email protected] Programmi koostajad Oksana Ljmtseva Sotsiaaltöötaja (As Wasa) Ester Lebedeva Füsioterapeut (As Wasa) Maris Loo Pedagoog (As Wasa) Krista Juhanson logopeed/eripedagoog (As Wasa) Mairi Lilleleht Koordinaator (As Wasa) Egert Nikolajev Psühholoog (As Wasa) 3 II. Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: Sotsiaalne rehabilitatsioon x elamine (või igapäevaelu) x õppimine x suhtlemine ja vaba aeg Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): xRehabilitatsiooniasutus xMuu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) Sihtgrupp: Laps ja tema pere, kellel on astma diagnoosist lähtuvalt esmakordselt tuvastatud puude raskusaste. Programm sobivad lastele vanuses 6-12a. Grupi suuruseks on 4-10 last. Peamised probleemid ja vajadused: Rehabilitatsiooniprogrammis osaleval lapsel esineb hingamisfunktsiooni probleeme hingamissageduse, hingamisrütmi ja/või, hingamissügavusega. Lapsel on diagnoositud astma; suurenenud kõrvalabi-, juhendamise ja järelevalve vajaduse tõttu on lapsel tuvastatud puude raskusaste. Astma parema kontrolli saavutamiseks, aktiivsete eluviiside jätamiseksja ravimite vajaduse vähendamiseks on lapsel ja perel vaja taastada psühholoogiline tasakaal ning omanda mitmeid uusi toimetulekuoskuseid - vältida olulisi allergeene ja muid ägestavaid tegureid. Sagedaste haigestumiste tõttu võivad tekkida raskused koolis ja igapäevastes toimingutes. Tihti puudub astma diagnoosiga lapsel liikumisharjumus või on aktiivsust vähendatud astma diagnoosi saamise järgselt. Programmis osalev laps ja pere vajavad valmisoleku arendamist, uute toimetulekuoskuste õpetamist ja motivatsiooni toetamist, et jätkata aktiivse eluviisiga (sh vältida õpitud abituse ning ülehooldamise tekkimist vanemate poolt). Samuti vajavad astmat põdev laps ja tema pere emotsionaalset tuge sarnases olukorras eakaaslastelt ja peredelt ning spetsialistidelt, et toetada toimetulekut nii kodus, koolis, samuti mängudes või muus igapäevategevuses. Programmi peaeesmärk – Laps ja tema pere on haigusteadlikud ja olukorraga kohanenud; laps osaleb aktiivselt õppetöös ning koolivälistes tegevustes. Lapse eesmärgid :  viibib rohkem aega õues ning on leidnud endale sobiliku aktiivse tegevuse, arvestades elukoha võimalusi;  paraneb aeroobne sooritusvõime;  õpimotivatsioon on säilinud või paranenud, laps osaleb aktiivselt õppetöös;  laps on teadlik, kuidas oma tervise eest hoolitseda (sh. ravimite tarvitamine, koormuste reguleerimine jne.) Pere eesmärgid :  olemas informatsioon KOV ning riiklike teenuste ja toetuste võimalustest puudega lapsele ja tema perele; 4   teadlik toetusrühmadest ja seltsidest ning oskab kasutada nende abi (lapse ja pere tugivõrgustik kaardistatud ja täiendatud);  igapäevane hoolduskoormus on vähenenud;  uued teadmised ja oskused lapsega suhtlemiseks, stressi ja pingega toimetulekuks ning sobivate eneseabi võttete kasutamiseks sh on motiveeritum ja julgem lapsega seonduvate probleemidega tegelemiseks. „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogramm toimub tsüklitena ning programmis osalemise jooksul nõustavad last ja pereliikmeid järgmised spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, eripedagoog ja õde. Programmi tutvustus on üleval rehabilitatsiooniasutuse kodulehel. Teenused toimuvad individuaalsete-, pere- ja grupikohtumistena. Lapsele/perele koostatakse I tsükli jooksul programmi individuaalne tegevuskava; juhendatakse tsüklite vaheaegadel toimuvate iseseisvate ülesannete täitmisel ning terviseseisundi jälgimiseks päeviku pidamiselt kuhu märgitakse lapse haigestumiste ja koolist puudumised. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa soovitused sooritusvõime parandamise võimalustest ehk näitliku harjutuste kava. Tegevuskava on vajalik teenusele kaasa võtta igal teenusetsüklil ja sinna lisatakse programmi jooksul täiendavaid materjale. Pärast tegevuskava elluviimist ja viimase tsükli läbimist hinnatakse saavutatud tulemusi ja analüüsitakse, mil määral suudeti eesmärgid saavutada. Teenusetsüklite vahelisel ajal hoitakse programmis osaleja perega telefonikontakti, et säiliks motivatsioon ja tegutsemine püstitatud eesmärgi suunas. Grupi suurus ja registreerimine: „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogramm koosneb kolmest 5-päevasest tsüklist ja kestab kuni 11 kuud. 11 kuu jooksul toimuvad tsüklid võimaldavad saavutada psühholoogilise tasakaalu, omandada vajalikud toimetulekuoskused ning õpitud oskused kinnistada, et luua alus edasiseks iseseisvaks toimetulekuks. Programmi algusajad on fikseeritud ning nähtavad programmi osutava asutuse kodulehel. Statsionaarse (majutusega) programmi esimese tsükli toimumise aeg on kas suvevaheaja lõpul (august) või sügisvaheajal (oktoober). Programmis osalemiseks on vajalik lapse suunamine Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Programmi tsüklite vaheline aeg on 3-4 kuud. Tsüklite ajalisel planeerimisel on soovitatav arvestada koolivaheaegadega. Oluline on mitte põhjustada olukorda, kus laps on sunnitud puuduma õppeasutusest programmis osalemiseks. Programm algab kui minimaalne osalejate arv (4 last) on täitunud. Vastavalt programmi algusajale toimub teenus kahel kalendriaastal. Tsüklite vahelisel ajal jätkab programmis osaleja iseseisvalt lähtudes rehabilitatsioonispetsialistide soovitustest. Programmis osaleja võtab omavastutuse kokkulepetest kinni pidamiseks (aktiivseks osalemiseks ja terve programmi läbimiseks). Kokkulepped kinnitatakse lepinguga. Juhul, kui programmis osaleja vajab majutusega teenust, on pere kohustuseks tasuda 5 päeva majutustasu omafinantseeringuna (laps ja saatja). Majutuse ööpäevane tasu on võrdne rehabilitatsiooniteenuse raames tasustatava majutushinnaga. Vajaduse korral on lapsevanemal võimalik taotleda majutuskulude katteks toetust kohalikult omavalitsuselt. 5 Programmi läbiviimise koht: Spetsialistide teenused viiakse läbi rehabilitatsiooniasutuses. Programmi saab osutada koos majutusteenusega või ilma. Täpsem info on programmi osutaja kodulehel või võimalik küsida infotelefonilt. III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Astma on hingamisteede krooniline põletikuline seisund, mis põhjustab hingamisteede – kopsutorude – mööduvat kokkutõmbumist ning õhuvoolu takistust. Õhuvoolu kopsudesse ja tagasi välja takistavad ahenenud kopsutorud ehk bronhid ise, põletikust tingitud turse ning põletiku tõttu tekkiv suur hulk lima ja limakorgid. Astmahoogu võivad vallandada mitmesugused hingamisteedele toimivad ärritajad. Astmale on iseloomulikud mitmed tunnused, mis sageli koos esinevad. Esiteks: patsient märkab, et hingeldab rohkem kui varem, teiseks vilistav või kiunuv hingamine, mida kuulevad ka pereliikmed ning kolmandaks, seletamatul põhjusel tekkiv kuiv köha. Klassikalist astmat iseloomustab veel neljas nähtus: pinge- ehk raskustunne rindkeres, mille kohta öeldakse sageli, et kopsud ei tule piisavalt „lahti“. Kõik sümptomid on otseselt tingitud õhuvoolu takistusest, mille vahelduv teke, süvenemine ja kadumine on omakorda seoses põletikuga hingamisteedes. (Astma lapseeas. Eesti ravijuhis. 2010). Astma parema kontrolli saavutamiseks ja ravimite vajaduse vähendamiseks tuleb võimalusel vältida antud kliendile olulisi allergeene ja muid ägestavaid tegureid. Kuigi füüsiline koormus on sage astmasümptomite tekkepõhjus, ei tohiks kehalist tegevust vältida. Astmahaigeid lapsi tuleb julgustada sporti tegema, rakendades tõhusat põletiku- ja astmasümptomeid leevendavat ravi. (Astma lapseeas. Eesti ravijuhis. 2010). Kõige enam mõjutab astma fenotüüpi lapse vanus ja seepärast on välja töötatud vanusepõhised diagnostilised kriteeriumid ja soovitused. Programmis käsitletav vanusegrupp on varane kooliiga (6-12 aastased). Selles vanuses sageneb allergilise astma osakaal ja ilmneb sesoonsus. Samas on viirustest põhjustatud astma osatähtsus veel küllalt suur. Allergilise astma ravi määramisel on olulise tähtsusega haiguse raskusest lähtumine. (Astma lapseeas. Eesti ravijuhis. 2010). Sobiv treening parandab üldist tervislikku seisundit ja vähendab koormusest tingitud hingamisteede probleeme ning isegi pidurdab haiguse süvenemist. Kerge ja mõõdukas koormus on ohutu ja soovitatav ka astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse põdejatele, kuna see parandab hingamis- ja vereringeelundkonna vastupidavust (aeroobset võimekust) ja sooritusvõimet. (Tervislik Liikumine, AS Medicina 2007. lk. 200-201). Kitsendusi lapsele teha ei tohiks, laps peab saama elada igati aktiivset elu nii kollektiivis kui ka sportides. Ujumine on igati hea ja praegusel ajal on ka võimalused mitmel pool olemas. (H. Lill, Pulmonoloog). 6 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Lapsevanema hoolduskoormust tõstab astma ravimite võtmisega seotud kontroll, sama küsimuse ees on ka lapsega töötavad haridustöötajad. Ravimite võtmisel on lapse jaoks oluline psühholoogiline küsimus – lapsed ei soovi ravimeid võtta, kuna kardavad, et neid hakatakse narrima – siinkohal on oluline teavitust teha ka lapse eakaaslastele neile arusaadavas keeles. Rehabilitatsiooniprogrammis osaleja tajub haiguse tõttu probleeme igapäevatoimingute tegemisel, mis on omakorda otseses seoses oma tervise eest hoolitsemisega, sh ravimite tarvitaminsega. Hoolduskoormust suurendab ka astmaga laste keskmisest tihedam haigestumine viiruslikkesse hingamisteede haigustesse. Samas on teada, et regulaarne kehaline treening ning aktiivne eluviis (ka õues viibimine), vähendab haigestumiste sagedust. Programmis osaleval lapsel ja perel on raskusi motivatsiooni leidmise ja/või säilitamisega iseseisvateks tegevusteks, et saavutada seatud eesmärke. Haigusest tingitud puudumised koolist haigusperioodidel suurendavad lapse ja pere hilisemat koormust õppematerjali omandamisel, suurendavad stressi ja võivad lisada materiaalseid kohustusi abiõpetaja palkamise näol. Samuti on võimalik oht õpimotivatsiooni kadumiseks. On oluline, et laps saaks osa kõigist kooliga seotud kohustustest ja õigustest. Rehabilitatsiooniprogrammis osalev laps ja tema vanemad vajavad abi emotsioonidega toimetulekuks. Emotsionaalselt on lapse haigus tervele perele raske ja reaktsioonid lapse haigestumisele, mis põhjustavad raskemat või kergemat laadi tegutsemis- ja osalemispiiranguid, on järgnevad: süütunne, süüdistamine, hirm, haiguse eitamine, lein, häbi, trots, ärritus, eemaldumine ja regressioon. Samuti tuuakse välja, et kroonilist haigust põdevate laste emade puhul on dokumenteeritud emotsionaalse ja psühholoogilise toetuse vajadus. Isade puhul väljendus selgelt haiguse ja toimetulekuraskuste eitamistendents. Haigestunud laste puhul võib raskendada haigusega toimetulekut soov varjata eakaaslaste eest oma haigestumist. Lapsed püüavad vältida iga haigusepuhust piirangut, sellega oma tervist kahjustades. (Wirsching 1998;lk 60-73). C. Keskkonnategurid Probleemina on kirjanduses välja toodud, et paljud lapsed ei osale aktiivselt kehalise kasvatuse tundides ning vaba aja veetmises sportlikel treeningutel, kuna lapsevanemad kardavad lapsi treeningutele saata, tulenevalt haiguse spetsiifikast. Programmis osaleval lapsel ja tema perel võivad esineda puudujäägid teadmistes võrgustiku toetusvõimaluste kohta. Paljud lastega perekond ei saa läbi välise toeta. Enamasti on toeks lähivõrgustik: perekond ja last ümbritsevad spetsialistid (nt klassiõpetaja, kehalise kasvatuse õpetaja). Piiranguna võib esineda olukord, kus lapsevanem ei ole teadlik tervishoiu- ning sotsiaalsüsteemi võimalustest. Võrgustikukaardi koostamine programmi alguses ja lõpus näitab kuidas paranes pere ja lapse olukord, millised asutused, ametnikud, koolitöötajad ja teised olulised liikmed puudusid või lisandusid. 7 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Astamast tulenevad terviseprobleemid avaldavad negatiivset mõju pere sotsiaalmajanduslikku toimetulekule – lapse haigusest tulenevalt on kogu pere igapäevane funktsioneerimine häiritud. Lapse tõsisemal haigestumisel jääb lapsega koju ka pereliige s.t tal ei ole võimalik oma igapäevaseid tööalaseid kohustusi täita. Sellega seoses võib halveneda pere materiaalne olukord ja majanduslik toimetulek. Pikemas perspektiivis võib sage puudumine koolist kaasa tuua lünkliku koolihariduse, mis seab piirid edasiõppimisele ja erialavalikule. E. Programmi peamised põhimõtted Teabe kogumine: Vestlust lapse, pere ja vajadusel võrgustikuliikmega kasutavad kõik programmis osalevad spetsialistid. Oluline info saamiseks hindamise (alg/lõpu), vahehindamise ja sekkumise protsessis. Perekonnategurite arvestamine ja vajaduse korral spetsialistide poolt toetamine on vajalik, kui abivajadus on eelnevalt hinnatud ja korraldatud perekonnaga kooskõlastatult. (Integreeritud teenused laste vaimse tervise) Grupinõustamine: Grupinõustamise eesmärk on pakkuda moraalset tuge, arusaamist ja ühtekuuluvustunnet, et üksteiselt õppimise ja ühiselt probleemide lahendamise kaudu soodustada grupiliikmete sotsiaalset toimetulekut. Infogrupi juurde kuulub ka grupiliikmete omavaheline murede ning käsitletavate teemadega seonduvate teadmiste ja kogemuste jagamine. Grupinõustamist kasutavad sotsiaaltöötaja ja füsioterapeut läbi terve programmi, kõigis teenuse tsüklites. Sotsiaaltöötaja poolt läbi viidud grupitöö tulemused piloteerimisel olid positiivsed ja tagasiside hea. Grupi sünergia loob enamasti väga positiivse õhkkonna, inimesed saavad läheneda informatsioonile erinevatest vaatenurkadest, see annab võimaluse arutada teemat põhjalikult, saada näiteid ja praktilisi soovitusi. Grupinõustamisse on võimalik kaasata kogemusnõustaja, kes on kokku puutunud samade probleemidega lastega ning annaks grupinõustamisele lisaväärtuse. Füsioteraapia grupitegevused on mängulise iseloomuga - rühmavõimlemiste, mängude, kepikõnni, matkade või värskes õhus liikumiste näol. Kehalise koormuse doseerimine saab toimuda ka mängudes ja sportlikes tegevustes. Vajadusel jagatakse prgrammis osalevad lapsed väiksemateks gruppideks. Peamiselt kasutatakse grupi suuruse reguleerimist füsioteraapia grupitunnis. Võrgustiku hindamine, koostöö ja võrgustiku tugevdamine: Eesmärk on lahendada abivajaja argielu probleeme. Abivajaja probleeme püütakse näha tema sotsiaalvõrgustiku taustal, see tähendab, et olemasolevate sotsiaalsete suhete kaudu toetavad abivajajat tema otsustes pere, sugulased ja sõbrad. Võrgustikutööd kasutavad kõik spetsialistid hindamisel ja sekkumistegevustes. Lisaks tavapärasele võrgustikutööle kasutab sotsiaaltöötaja võrgustikukaardi meetodit. Võrgustikukaart aitab mõista kliendi olukorda ja seosed muutuvad selgemaks ka kliendile endale. Võrgustikukaardi põhjal võivad sotsiaaltöötaja ja klient koostada üheskoos plaani sellest, kuidas olukorda parandada. (Medar, Juhtumipõhine võrgustikutöö, lk 11) 8 Füüsilise aktiivsuse toetamine: Füsioteraapias osaledes, osaleja ja tema pere nõustamisel on oluline lapse enda arvamus, mida laps programmis osalejana tunneb - kas liikumistegevused (s.h mängulised tegevused) on talle rasked või jõukohased. See annab tagasisidet, mille kaudu saab osutatavat füsioteraapiateenust lapsele jõukohastada, et tema motivatsioon ei kaoks. Hingamist hõlbustavate harjutuste sooritamisel on krooniliste kopsuhaiguste ravis oluline roll: sellega soodustatakse õhuvahetust kopsudes ning pidurdatakse hingamiselundkonna krooniliste haiguste süvenemist. Hingamisharjutused on suunatud hingamislihaste jõu ja vastupidavuse arendamisele. Harjutuste juhendatud ja õpitud sooritamisel paraneb rinnakorvi liikuvus. (Hingamisharjutused krooniliste kopsuhaiguste korral. 2016) Laste puhul annab häid tulemusi individuaalsed nõustamised kombineerituna rühmatundidega (ühes rühmatunnis maksimaalselt 4 last). On uuringuid, mis näitavad, et isegi 5-päevane füsioteraapia lühikursus astma diagnoosiga lastele aitab neid füüsiliselt, sotsiaalselt, psühholoogiliselt. (A short exercise and living course for ashtmatics). Individuaal- ja grupitundides omandatud harjutuste sooritamist jätkatakse kodus. Igale lapsele koostatakse PhysioToolsi arvutiprogrammiga personaalne harjutuskava lähtudes tema hetke seisundist. Harjutuskavas on välja toodud harjutuse kirjeldus koos illustreeriva pildiga, sooritamiskordade ja seeriate arv. Vajadusel saab iga harjutuse juurde kirjutada tähelepanekuid, mida harjutuse sooritamisel silmas pidada. Toetudes astma programmi piloteerimiskogemusele (10.2016-06.2017) on programm suunatud füüsiliselt väheaktiivsele lapsele, kellel pole liikumisharjumusi või kelle liikumistegevusi on kitsendatud astma diagnoosi tõttu. Sihtgrupi täpsustus oli tingitud asjaolust, et füüsiliselt aktiivsetele lastele puudub vajadus füsioteraapia teenuse järele. Programmis osales kaks last, kes osalesid iganädalaselt keskmise koormusega treeningutel ja nende tulemused meie poolt läbi viidud testides ei vajanud sekkumist. Piloteerimise kokkuvõttes on näha, et kehalise aktiivsuse keskmine indeks tõusis programmi alguse 28-lt punktilt programmi lõpus 34-le punktile. Motiveerimine, jõustamine ja enesekindluse toetamine: Eripedagoogi teenuse eesmärk on tõsta lapse ja pere üldist teadlikkust ja teadmiste taset seoses õppimisega seonduvate teemade, sh õppija iseseisvuse kasvu ja vanematepoolse koormuse vähendamise võimaluste osas. Peamised lähtepunktid: õppija enesekindluse toetamine, heitunud õppijate enesekindluse ja õpihimu taastamine, väline motiveerimine, õppijate õpimotivatsiooni ergutamine, apaatsete või võõrandunud õppijate motiveerimine sotsiaalse keskkonna kaudu. Eripedagoog kasutab enda teenuse raames e-teavikut Jere Brophy „Kuidas õpilasi motiveerida. Käsiraamat õpetajatele. (Jere Brophy Motivating students to learn. 3rd ed. Routledge, New York and London, 2010) Psühholoogi teenus pere toimetuleku väljaselgitamiseks seoses lapse haigestumisega. Pereliikmete nõustamine ja motiveerimine. Perekonna positiivsete aspektide ja ressursside esiletõstmine. Motiveerimine ja suunamine abi otsima nii lapsega seonduvate käitumis- ja psühholoogiliste probleemide korral, kui ka perekonnasiseste probleemsete situatsioonide korral. Peamine toetus psühholoogi poolt on õpetada ja teadvustada toimetulekustrateegiaid, parandada kommunikatsioonioskusi, õpetada probleemide analüüsi, kognitiivset 9 restruktureerimist ja olulisusele keskendumist. (Erivajadusega lapse pered ja nende toimetulek). Tervisekäitumise toetamine: Programmis toimub õe grupiteenus, mille eesmärgiks on jagada lastele ja lastevanematele astmat puudutavat infot, suurendada lapse iseseisvust, vähendada haigusega seotud ebakindlust ja hirme ning parandada oskusi igapäevaseks toimetulekuks. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. F*. Epidemioloogilised andmed Kõige sagedasem haigus, mille tõttu lastele on puue määratud, on astma (enamasti on neile lastele määratud keskmine puude raskusaste). (Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring 2009) Riigikontrolli analüüs (2016) näitas, et laste hospitaliseerimine krooniliste haiguste tõttu erines laste elukoha järgi. Astmaga haiglaravile sattumine oli Ida-Virumaal pea poole suurem (1,55 last 1000 lapse kohta) võrreldes Lääne-, Saare-, Hiiu- või Pärnumaaga (0,83 last 1000 lapse kohta). Kuigi Ida-Virumaal võib hingamiselundite haiguste puhul soodustavaks teguriks olla intensiivne tööstustegevus, erines tervishoiuteenuste saamine ka teiste haiguste puhul lapse elukoha järgi. 2015. aastal määrati puue hingamiselundite haiguste tõttu 908. lapsel, kellest 900. esines astma või astmaatiline seisund. Hingamiselundite haigused moodustasid aastal 2014 „muu puue“ osatähtsusest 56,5%. Andmed on saadud Sotsiaalministeeriumi ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt töödeldud Sotsiaalkindlustusameti statistilised andmete kohaselt, 2015. aasta seisuga. G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Rehabilitatsiooniteenus on riiklik sotsiaalteenus, mille laiemaks eesmärgiks on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist. Puudega laste puhul on üldiseks eesmärgiks seatud lapse arengu ja hariduse omandamise toetamine. Teised toimetulekut toetavad teenused:  Sotsiaalteenused (lapsehoiuteenus, transporditeenus, isikliku- või kooliabistaja teenus jm). Sotsiaalteenuseid osutab kohalik omavalitsus ja nende saamiseks tuleb pöörduda omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole.  Tervishoiuteenused (nt taastusravi teenused). Kui laps vajab taastusravi, siis selleks pöörduda kas perearsti või eriarsti poole, kes väljastab suunamiskirja taastusraviarsti vastuvõtule.  Haridusteenused (nt õppekava kohandamine, õpilase individuaalsuse arvestamine). Haridusteenuseid osutab lasteaed või kool. Soovitame lapsevanematel pöörduda rehabilitatsiooniplaaniga lapse kooli või lasteaia poole, et teavitada lapse erivajadustest ja toetavate teenuste vajaduses. (Meie lapsed,lk 77,79) 10 H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Laste ja perede arengukava 2012–2020 peaeesmärk on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde. Peaeesmärgi saavutamiseks on püstitatud viis strateegilist eesmärki:  Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust,  Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid,  Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda,  Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet,  Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu. (Laste ja perede arengukava 2012 – 2020, lk 5) Laste ja perede arengukavaga on seotud järgmised arengukavad ja strateegilised dokumendid: Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 mille üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu ning selle temaatilised valdkonnad on tihedalt seotud perede elukvaliteediga (sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamine, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine, tervist toetava keskkonna kujundamine, tervislike eluviiside soodustamine ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine). (Laste ja perede arengukava 2012 – 2020, lk 7). 11 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi Lapsed (täpsusta Kommentaar kriteeriumid vanus) Haigusspetsiifiline 6-12 a Astma diagnoos (põhidiagnoosina) ning puude (astma) tuvastamisest ei ole möödas rohkem kui 6 kuud. 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: astma diagnoosi tõttu vajab uute toimetulekuoskuste õpet ning emotsionaal-psühholoogilise tasakaalu toetamist õpib lasteaias/koolis ning haiguse tõttu esineb puudumist. on füüsiliselt väheaktiivne, kellel pole liikumisharjumusi või kelle liikumistegevusi on kitsendatud astma diagnoosi tõttu. omab tahet programmis osalemiseks (pere ja laps) ning osaleb 3 tsükli kõigis teenustes. on nõus täitma iseseisvalt soovitusi ning suhtlema sotsiaaltöötajaga telefoni teel programmi tsüklide vahelisel ajal. majutusteenust sisaldavas programmis osaledes saab tasuda ise lapse ja täiskasvanu 5 päeva majutuse eest (kokku 3 tsüklit, 1 neist omaosalusega). Programm ei sobi kliendile, kes: on sügava puude raskusastmega või intellektipuudega. soovib saada taastusraviteenuseid. (laps) ei saa osaleda programmis koos vanema või pereliikmega. 12  B. Programmi eesmärgid ja tulemused: Algtaseme ja eesmärgi fikseerimisel kasutatud RFK skaalat 0-4. 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase skaala Eesmärk skaala b1301 Motivatsioon. b1301.2- b1301.1 b1301.1- b1301.0 b152 Emotsioonide funktsioonid. b152.2- b152.1 b152.1- b152.0 b440 Hingamisfunktsioonid. b440.3-b440.1 b440.2-b440.0 b445 Hingamislihaste funktsioonid b445.3-b445.1 b445.3-b445.1 b455 Koormustaluvuse funktsioonid b455.3-b455.1 b455.2-b455.0 d175 Probleemide lahendamine. d175.3- d175.1 d175.2- d175.0 d230 Igapäevatoimingute tegemine. d230.2- d230.1 d230.1- d230.0 d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek d240.3- d240.2 d240.1- d240.0 d570 Oma tervise eest hoolitsemine d570.3- d570.1 d570.1- d570.0 d815 Koolieelne õppimine. d815.2- d815.1 d815.1- d815.0 d820 Kooliharidus. d820.2-d820.1 d820.1-d820.0 d910 Ühendustes osalemine. d910.2- d910.0 d910.1- d910.0 d920 Puhkus ja vaba aeg. d920.3- d920.1 d920.1- d920.0 2.Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e310 Kitsas perekonnaring e310.2- e310.0 e310.0 -e310.+4 e315 Laiem perekonnaring e315.2- e315.0 e315.0- e315.+3 e320 Sõbrad e320.2- e320.0 e320.0- e320.+4 e570 Sotsiaalkindlustusteenused, -süsteemid ja -strateegiad e570.2-e570.0 e570.0-e570.+3 e580 Tervishoiuteenistused, -süsteemid ja -strateegiad e580.2- e580.0 e580.0- e580.+3 13 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Lapse ja tema pere haigusteadlikkus on tõusnud ning laps on 90% teadlik, kuidas oma tervise eest hoolitseda (sh on teadlik ravimite võtmise vajalikkusest) Laps on teadlik värskes õhus viibimise vajadusest ning rakendab 90% teadmist praktiliselt (viibib senisest enam värskes õhus) Laps on leidnud endale sobiliku aktiivse tegevuse, arvestades 90% elukoha võimalusi ning suhtleb aktiivselt eakaaslastega Lapse aeroobne sooritusvõime on paranenud ning laps osaleb 80% aktiivselt eakohastes füüsilistes tegevustes. Laps oskab oma emotsioone kontrollida eakohaselt 80% Õpimotivatsioon on säilinud või paranenud, laps osaleb aktiivselt 80% õppetöös Vanematel on olemas informatsioon KOV ning riigi teenuste ja 100% toetuste võimalustest ja nad oskavd seda vajadusel kasutada Pere on teadlik toetusrühmadest ja seltsidest ning oskab kasutada 100% nende abi. Laps tuleb toime eakohaste iseseisvate toimingutega ning vanemate 80% hoolduskoormus on vähenenud. Lapsevanem on saanud uusi teadmisi ja oskusi lapsega 80% suhtlemiseks, stressi ja pingega toimetulekuks ning suudab kasutada eneseabi võtteid. 14 V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JAH EI Täpsustus Spetsiaalne programmikeskkond nt. x Rehabilitatsiooniasutus rehabilitatsiooni(programmi)asutus 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Programmi kestuseks on 11 kuud (3 tsüklit, ühe tsükli kestvus 5 päeva). Rehabilitatsiooniprogrammi kohta saab infot rehabilitatsiooniasutuse kodulehelt. Programmi osutava asutuse keskkond peab vastama SoM 09.01.2001 määrus nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“, https://www.riigiteataja.ee/akt/128032014030 Grupinõustamiseks kasutatav ruum peab mahutama maksimaalselt 10 last koos saatjatega. Rehabilitatsiooniteenuse raames on võimalik kasutada majutusteenust. Majutusteenuse kasutamisel tuleb arvestada SKA poolt kehtestatud maksimaalsete piirmääradega. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / x Programm toimub kolme tsüklina kuni klient on rehabilitatsiooniasutuses programmi 11 kuu jooksul. vältel ööpäevaringselt 1.kord 5 päeva, 2.kord 5 päeva Rehabilitatsiooniprogramm ambulatoorselt x 3.kord 5 päeva, (klient on kaasatud tegevustesse tööpäeva Teenusetsükli vahelisel ajal hoiatakse vältel, kuid ei ööbi asutuses) kliendiga telefonikontakti, et hoida motivatsiooni iseseisvateks tegevusteks. VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine „Astmaga kasvades“ programmi tutvustus on üleval rehabilitatsiooniasutuse kodulehel. Infot programmi kohta jagab rahastaja Sotsiaalkindlustusameti ja erinevate erialaliitude ning koostööpartnerite kaudu. Programmi algusajad on fikseeritud ning nähtavad programmi osutava asutuse kodulehel. Grupi suuruseks on 4-10 last. Programmis osalemiseks on vajalik Sotsiaalkindlustusameti suunamiskiri. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 1 ja 8 nimetatud isiku eest on 1395 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks. www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sotsiaalne-rehabilitatsioon 15 Kui lapsevanem võtab ühendust registreerimiseks, siis selgitatakse programmis osalemise tingimusi ja programmi sisu. Grupi täitumisel võetakse klientidega ühendust telefoni teel ning täpsustatakse üle tuleku kuupäev, kellaaeg ning vajalikud dokumendid. Programmi teenuse tsüklite vaheline aeg on 3-4 kuud. Teenuse tsüklite ajalisel planeerimisel on soovitatav arvestada koolivaheaegadega. Oluline on mitte põhjustada olukorda, kus laps on sunnitud puuduma õppeasutusest programmis osalemiseks. Programm algab kui osalejate arv (4-10 last) on täitunud. Vastavalt programmi algusajale toimub teenus kahel kalendriaastal. Variant I: esimesel aastal 5 päeva (I tsükkel) ja teisel aastal 10 päeva ( II, III tsükkel). Variant II: esimesel aastal 10 päeva ( I, II tsükkel) ja teisel aastal 5 päeva ( III tsükkel). Tsüklite vahelisel ajal on programmis osalejal vajalik jätkata kaasa antud soovitustega. Programmis osaleja võtab omavastutuse kokkulepetest kinni pidamiseks (aktiivseks osalemiseks ja terve programmi läbimiseks). Kokkulepped kinnitatakse lepinguga. Samuti omab võimalust tasuda 5 päeva majutustasu omafinantseeringuna (laps ja saatja). Majutuse ööpäevane tasu on võrdne rehabilitatsiooniteenuse raames tasustatava majutushinnaga. B. Hindamine ja planeerimine Saabumisel ja esmastel kohtumistel hinnatakse lapse ja pere olukorda ning leitakse sobivad võimalused ja teenused. Teabe kogumiseks kasutavad kõik programmis osalevad spetsialistid vestlust, intervjuud, vaatlust ning lisaks mõnda hindamisvahendit või testi. Esmane hindamine toimub I teenusetsükli alguses ja tulemuste hindamine programmi lõpus. Olulisel kohal on lapselt endalt saadav informatsioon. Lapse probleemide väljaselgitamise kõrval on oluline arvestada tema ressurssidega. Lapse enda huvi, motivatsioon, haigusteadlikus ja muud tegurid on see, millele saab tugineda planeerides tegevuskava. Spetsialistid täidavad kohtumiste/ intervjuude järel elektroonset andmestikku. Samas elektroonses dokumendis on näha füsioterapeudi poolt läbiviidud testid, millest saavad infot kõik spetsialistid. Sisenemine andmebaasi on kaitstud paroolidega ja kasutada saab seda vaid asutusesiseselt. Tagatud on delikaatsete isikuandmete kaitse. Hindamisvahendid ja testid  Hinnang programmi alguses ja lõpus (RFK). Toimub meeskonnatöös, hindavad kõik spetsialistid koostöös lapsevanematega.  Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik. I ja III tsükli ajal täidetakse lapsevanem poolt kirjalikult. III tsükli lõpuhindamisel ilmneb kas lapse liikumisaktiivsus on muutunud.  Rinnakorvi liikuvus. Mõõtmine toimub füsioterapeudi poolt I ja III tsükli jooksul.  6 minuti kõnnitest (sooritusvõime hindamiseks). Sooritatakse füsioterapeudi juhendamisel I ja III tsükli ajal. III tsükli lõpuhindamisel hinnates selgub testi tulemusel, kas lapse sooritusvõime on edenenud võrreldes programmi I tsükli hindamisega.  Võrgustikukaart. Sotsiaaltöötaja poolt kaardistatakse lapse ja pere võrgustik I ja III tsükli ajal. 16 Lapsele/perele koostatakse I tsükli jooksul tegevuskava. Samuti päevik, kuhu palutakse märkida lapse haigestumised ja koolist puudumised. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa soovitused sooritusvõime parandamise võimalustest ehk näitliku harjutuste kava. Tegevuskava on vajalik teenusele kaasa võtta igal teenusetsüklil ja sinna lisatakse programmi jooksul täiendavaid materjale. Planeerimine algab individuaalsete eesmärkide täpsustamisest koostöös lapse ja perega. „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogrammi kuuluvate spetsialistide meeskonnakohtumine toimub I ja III tsükli kesknädalal. Meeskonna kohtumine ilma kliendi osaluseta on vajalik eesmärkide täpsustamiseks ja tegevuste planeerimiseks. Mõõdetavad alaeesmärgid püstitakse koostöös kliendiga esimese tsükli jooksul. Kaasa antavas tegevuskavas on näha koostöös püstitatud eesmärgid, tegevused ja soovitused. Grupitegevused toimuvad programmis osalevate laste vanust arvestades. Vajadusel jagatakse programmis osalevad lapsed gruppideks. Peamiselt kasutatakse grupi suuruse reguleerimist füsioteraapi grupitunnis. Oluline on tagada laste turvalisus ja heaolu. Esimese ja teise tsükli viimasel päeval lepitakse kokku teenusevahelise perioodi jõustamine ja motiveerimine telefoni teel. Osaleja pere olema andnud nõusoleku selle kohta, et spetsialist talle helistab. Kokkulepe on fikseeritud ka kohustuste ja õiguste näol koostöölepingus, mis allkirjastatakse kahes eksemplaris programmi sisenemisel. Telefonikontakt annab võimaluse kliendil anda tagasisidet soovitatud tegevuste täitmise osas ning tuua välja positiivsed ja negatiivsed küljed. Samuti on vajadusel võimalus kokku leppida täiendav nõustamisaeg telefoni teel juba konkreetse spetsialistiga. Programmis osalejal on õigus alati ise ühendust võtta programmi osutajaga ja paluda selgitusi või abi. 17 C. Sekkumine periood periood vahe vahe I II III NÄDALA GRAAFIK nädal P E T K N R nädal P E T K N R nädal P E T K N R Füsioterapeudi teenus ind. 2001 1,25 2001 1,25 2001 1,25 Füsioterapeudi teenus grupp 2002 1,00 2002 1,00 1,00 2002 1,00 Füsioterapeudi teenus pere 2017 x 1,25 1,25 2017 1,25 1,25 2017 1,25 x 1,25 Psühholoogi teenus pere 2011 x 1,25 2011 1,25 1,25 2011 1,25 x Eripedagoogi teenus ind. 2007 1,00 2007 1,25 2007 1,25 Eripedagoogi teenus pere 2008 x 1,25 2008 1,25 2008 1,25 x Sotsiaaltöötaja teenus pere 2005 x 1,25 2005 1,25 1,25 2005 1,25 x Sotsiaaltöötaja teenus grupp 2006 1,50 2006 1,50 2006 1,50 Õe teenus pere 2026 x 2026 2026 x Õe teenus grupp 2027 1,50 2027 1,50 2027 1,50 Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine 1001 7,50 5,00 1,00 1001 1001 Rehabilitatsiooni-protsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö 1002 1,00 1,00 2,00 1002 1,00 1,00 2,00 1002 1,00 1,00 Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine 1003 1003 1003 2,50 2,00 I II III Majutusteenus nädal P E T K N R nädal P E T K N R nädal P E T K N R Majutus lapsele 3001 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 3001 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 3001 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 Majutus saatjale 4003 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 4003 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 4003 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0 1. Rehabilitatsiooni-protsessis osalemise juhendamine ja võrgustikutöö. Kirjaliku dokumendina lepitakse kokku poolte õigustes ja kohustustes. Samuti kodus jätkamise soovitustes, infomaterjalides ja järgmise korra tegevustes ning toimumisajas. Samuti kuulub juhendamise alla isiku ja tema võrgustiku konsulteerimine, jõustamine ja motiveerimine. I ja II tsükli lõpus selgitab spetsialist vajadust hoida telefonikontakti, et säilitada motivatsioon. Viib läbi sotsiaaltöötaja. 2. Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine. Kolmas tsükkel sisaldab programmi lõpuhindamist. Selgitatakse välja, kas programmis kasutatud sekkumine on andnud tulemusi ning kas on täidetud püstitatud eesmärgid. 3. Füsioterapeudi teenus I.TSÜKKEL Alghindamises osalemine. Individuaalne esmane kohtumine programmis osalejaga ja tema saatjaga (võrgustikku kuuluv vanem, täisealine pereliige, tugiisik, jt). Tutvumine lapsega/tema saatjaga; välja selgitamine, millised on lapse tugevad ja nõrgad küljed; vaatlus. Esmane hindamine:  6 minuti kõnnitest  rinnakorvi liikuvuse mõõtmine  Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik Kokkuvõte hindamisest. Lapse vajaduste selgitamine, nõustamine lapse füüsiliseks aktiivsuseks. Füsioterapeutilise sekkumise planeerimine. Sekkumine. Peamiselt individuaalsed kohtumised, lisaks grupitegevused: aeroobse võimekuse arendamine, hingamisharjutused, lihaskorseti tugevdamine lihaskorseti tugevdamine kehahoiu toetamiseks. Rühmavõimlemised-mängud, kõnd ja kepikõnd, matk või värskes õhus liikumised.Abivahendite vajaduse hindamine; vajadusel soovitused; abivahendi saamisel vajadusel kasutama õpetamine. Nõustamine. Lapselt tagasiside füsioteraapia teenusest; lapse vajadustest lähtuvalt harjutuste ja liikumistegeluste jõukohastamine – oluline on lapsele liikumistegeluste meeldivus, nendega hakkamasaamine, lapse tagasiside motivatsiooni säilitamisel. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa:  soovitused sooritusvõime parandamise võimalustest, kuidas vanem saab toetada last – olla kehaliselt aktiivsem  Physiotools programmis koostatud näitliku harjutuste kava, mis sisaldab grupi ja individuaalsete teenuste käigus omandatud harjutusi  harjutuste kavas on ka puhkeasendeid, mille oskamine on hingamisraskuse korral vajalik Nõustamine, õpetamine – koduste harjutuste I tsükli kohtumistel koos läbi tegemine. II. TSÜKKEL Lapse- ja tema saatjaga taaskohtumine. Vaatlus, struktureerimata vestlus – lapse või vanema küsimustele, nende olemasolul vastamine; nõustamine, jõustamine Lapse arvamus, tagasiside koduse kehalise aktiivsuse kohta (näitena: kas koormus oli jõukohane; kas ajamahukas; kas oli koos perega või sõpradega võimalik sooritada jms.). Edusammude tunnustamine, toetumine lapse eduelamusele. Arendada programmis osaleja liigutuslikku sooritusvõimet, aeroobset võimekust; lihaskorseti tugevdamine; hingamisharjutused; puhkeasendite õpetamine. I tsüklis õpitud kehaliste harjutuste, liikumisoskuste, puhkeasendite kordamine. Nõustamine, jõustamine. Peamiselt individuaalsed kohtumised, lisaks grupitegevused: aeroobse võimekuse arendamine, hingamisharjutused, lihaskorseti tugevdamine kehahoiu toetamiseks. Rühmavõimlemised-mängud, kõnd ja kepikõnd, matk või värskes õhus liikumised. III. TSÜKKEL Lapse- ja tema saatjaga taaskohtumine. Vaatlus, struktureerimata vestlus – lapse või vanema küsimustele, nende olemasolul, vastamine; nõustamine, jõustamine. Mis pole koduses kehalises aktiivsuses läinud, nagu loodeti; eduelamused osaleja ja pere eneseületamistest – neile toetumine edasises. Lapse enda arvamus, tagasiside. Programmi lõpuhindamine:  6 minuti kõnnitest  rinnakorvi liikuvuse mõõtmine  Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik Hindamise kokkuvõte. Füsioterapeutilise sekkumine. Arendada programmis osaleja liigutuslikku sooritusvõimet, aeroobset võimekust; lihaskorseti tugevdamine; hingamisharjutused; puhkeasendite õpetamine. I tsüklis õpitud kehaliste harjutuste, liikumisoskuste, puhkeasendite kordamine. Nõustamine, jõustamine. Peamiselt individuaalsed kohtumised, lisaks grupitegevused: aeroobse võimekuse arendamine, hingamisharjutused, lihaskorseti tugevdamine kehahoiu toetamiseks. Rühmavõimlemised-mängud, kõnd ja kepikõnd, matk või värskes õhus liikumised. Soovitused edasiseks – koduse kehalise aktiivsuse kohta – treeningrühmaga liitumine, kodukohas olevate liikumisvõimaluste leidmine (kas on kergliiklustee, ujula, mänguväljak jms). ÜLDISED TEGEVUSED: Isiku füüsilise sooritusvõime, kehalise aktiivsuse hindamine ning lapsele liikumisvõimaluste soovitamine. Puhkeasendite õpetamine. Hingamisharjutuste õpetamine torakaalosa liikuvuse, väljahingamisvõimekuse arendamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, vajadusel abivahendi soovitamine ja selle saamisel kasutama õpetamine. Individuaalsed kohtumised ja lisaks grupitegevused rühmavõimlemiste-mängude/ kepikõnni/ matkade või värskes õhus liikumiste näol. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa Physiotools programmis koostatud näitliku harjutuskava. Füsioterapeudi hinnangute tulemused on teistele spetsialistidele nähtavad. 4. Psühholoogi teenus I. TSÜKKEL Alghindamise osalemine. Perega usaldussuhte loomine ja lapse/vanemate vajaduste ning probleemide hindamine. Perekonna vaimse tervise ja toimimise analüüs läbi lapsevanemaga läbiviidava poolstruktureeritud intervjuu. Nõustamisel vestlus lapsevanemate toimetulek lapse haigusega. Peresuhted, lapsega seonduvad erinevad käitumis- ja psühholoogilised probleemid. Lapsevanema pinge ja stressitaseme väljaselgitamine. Lapsevanema motivatsiooni ja huvi väljaselgitamine muudatuste läbiviimiseks või ka probleemide tunnistamiseks ja nendega edasiseks tegelemiseks. II. TSÜKKEL 20 Perekonna positiivsete aspektide ja ressursside väljaselgitamine ja esiletõstmine: Kes või mis võiks aidata kergendust tuua või mis on varem aidanud raskeid olukordi lahendada? Mille kaudu võiks pere leida kindlustunnet ja abi? Lapsevanema motivatsiooni säilitamine. Erinevad eneseabi võtted perekonnas esinevate probleemide lahendamiseks ja nõustamine lapsega seonduvate käitumis- ja psühholoogiliste probleemide lahendamiseks. III. TSÜKKEL Lõpuhindamises osalemine. Tagasiside andmine, nõustamine edasiseks toimetulekuks ning motiveerimine vajadusel abi otsimiseks. Lapsevanemale tagasiside andmine kokkuvõtetena läbitud probleemidest. Tekkinud küsimustele vastamine. Nõustamine edasisteks tegevusteks – vajadusel suunamine (psühhoteraapia, pereteraapia, psühholoog lapsele vms.) Lapsevanema teadlikkuse suurendamine kuidas suhtuda lapse haigestumisse ja leida endas jõudu sellega toimetulekuks, kuhu pöörduda edasiselt lähtuvalt probleemide olemusest. ÜLDISED TEGEVUSED: Peres esinevate psühholoogiliste probleemide välja selgitamine. Peres esinevad konfliktsed situatsioonid ja pereliikmete valmisolek ning oskus neid rahumeelselt lahendada. Pere toimetuleku väljaselgitamine seoses lapse haigestumisega. Pereliikmete nõustamine ja motiveerimine. Perekonna positiivsete aspektide ja ressursside esiletõstmine. Motiveerimine ja suunamine abi otsima nii lapsega seonduvate käitumis- ja psühholoogiliste probleemide korral, kui ka perekonnasiseste probleemsete situatsioonide korral. 5. Eripedagoogi teenus I. TSÜKKEL Alghindamise osalemine. Teavitamine ja lapse ning vanemate hetkeolukorra kaardistamine, intervjuu, vestlus. Hindamine ja eesmärkide seadmine. Lapse ja vanema/te hetkeolukorra teadmiste ja oskuste kaardistamine lähtuvalt eesmärgist toetada lapse õpimotivatsiooni ja iseseisvust. Lapsevanema hoolduskoormuse vähendamine uute õpikäsitluste ja meetodite tutvustamise läbi. Lisaks vanemate nõustamine esilekerkinud küsimuste osas. II. TSÜKKEL Nõustamine, teadmiste jagamine, juhendmaterjali koostamine. Vanemate nõustamine esilekerkinud küsimuste osas, e-tarviku tutvustamine ja koostöös analüüsimine. Vanemate nõustamine ja juhendamine lapse aitamise ja toetamise üldistest võimalustest teenuse vahelisel perioodil. Lapse vajadustele vastava lähenemistaktika koostamine ja rakendusvõimaluste arutelu. Individuaalse juhendmaterjali koostamine. III. TSÜKKEL Lõpuhindamises osalemine. Motiveerimine. Lapsevanemate motiveerimine ja õpetamine tööks juhendmaterjaliga. Eneseusu ja iseseisva õppimisoskuste arendamine ning toetamine, läbi saadud eduelamuse iseseisvast toimetulekust programmi käigus. ÜLDISED TEGEVUSED: Lapse ja vanema/te hetkeolukorra kaardistamine, lähtuvalt eesmärgist toetada lapse õpimotivatsiooni. Vestlus vanema ja lapsega, dokumenteeritud materjal- tunnistused, 21 perioodihinded, vihikud. Info kogumine puudumiste kohta astmast tingitud tervislikel põhjustel. Vanemate nõustamine ja juhendamine lapse aitamise ja toetamise üldistest võimalustest teenuse vahelisel perioodil. Lapse õpimotivatsiooni toetamine positiivse tagasiside andmise kaudu. Uute õppimis ja omandamis meetodite tutvustamine ja nende harjutamine. Eneseusu ja iseseisva õppimisoskuste arendamine ning toetamine, läbi saadud eduelamuse iseseisvast toimetulekust programmi käigus. Lapsevanema hoolduskoormuse vähendamine uute õpikäsitluste ja meetodite tutvustamise läbi. Lisaks vanemate nõustamine esilekerkinud küsimuste osas. 6. Sotsiaaltöötaja teenus Puuetega inimeste rehabilitatsioonis on juhtumikorraldus kogu protsessi kirjeldav märksõna. Nii juhtumi korraldamisel kui ka rehabiliteerimisel vaadatakse inimest kui tervikut tema elukeskkonnas ja sotsiaalses kontekstis, tema vajadusi käsitletakse terviklikult ning valitavates tegevustes ja meetmetes lähtutakse inimese individuaalsetest eripäradest, keskendutakse olevikule ja tulevikule. Et tegemist on aktiivse protsessiga, siis on järjepidevus tagatud. (Juhtumikorralduse käsiraamat lk 110) I.TSÜKKEL Alghindamise osalemine. Perega kontakti loomine ja lapse/vanemate vajaduste tundmaõppimine. Vestlus teenustest mida pere kasutab. Võrgustikukaardi koostamine. Grupitöö: KOV ja riikliku tasandi toetused ja teenused seal hulgas puudega isiku kaardi taotlemine, kasutamise võimalused, valdkonnad, teised soodustused puudega laste vanematele. Rajaleidja/ Õppenõustamiskeskuse töö ja spetsialistid, kontaktid üle Eesti. Seltsid- ja organisatsioonid, kogemusnõustamise teenus lastevanematele jmt. Eesmärk: anda lapsevanemale ülevaade olemasolevatest teenustest, motiveerida neid kasutama hakata, need kes juba kasutavad tunnustada ehk jõustada. II. TSÜKKEL Tsüklite vahelise perioodi analüüsimine (vestluse vormis): probleemid ja õnnestumised, positiivsuse märkamine, motiveerimine. Vahepealse perioodi tegevuste analüüsimine toetab klienti oma eesmärkide täitmisel – saab esitada küsimusi, küsida nõu, arutleda oma probleeme. Teadmiste ja kindlustunde suurendamine, vaheesmärkide püstitamine, vajaliku ressursi leidmine. Perenõustamine ja grupinõustamised – ei piirdu pere ja lapsega suhtlemisega – probleemide lahendamisel uute oskuste omandamisel on grupis tegutsemine oluliselt tõhusam. III. TSÜKKEL Lõpuhindamises osalemine. Tsüklide vahelise perioodi analüüsimine (vestluse vormis), probleemid ja õnnestumised, positiivsuse märkamine,kinnistamine, motiveerimine jätkamiseks, iseseisvaks tegutsemiseks. Taotletud KOV ja riigi toetused ja teenused, nende mõju lapse arengule, pere heaolule, Võrgustikukaardi täiendamine, analüüs, olemasoleva võrgustiku ülevaade, rollide jaotus. Programmi lõpetamine, soovitused ja võimalused jätkamiseks. Sotsiaaltöötaja osaleb meeskonnakohtumistel ning hoiab kontakti, motiveerib vanemaid telefoni teel kahe tsükli vahel. 22 7. Õe teenus I.TSÜKKEL Alghindamise osalemine. Grupiteenus teemadel: tervise ja enese eest hoolitsemisest teavitamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja juuresolekul. II. TSÜKKEL Grupiteenus teemadel: tervise ja enese eest hoolitsemisest teavitamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja juuresolekul. III. TSÜKKEL Lõpuhindamises osalemine. Grupiteenus teemadel: tervise ja enese eest hoolitsemisest teavitamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja juuresolekul. D. Tulemuste hindamine Hinnang programmi alguses ja lõpus (RFK). Toimub meeskonnatöös, hindavad kõik spetsialistid koostöös lapsevanematega. I ja III tsükli ajal. Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik. I ja III tsükli ajal täidetakse lapsevanem poolt kirjalikult. III tsükli lõpuhindamisel ilmneb kas lapse liikumisaktiivsus on muutunud. Rinnakorvi liikuvus. Mõõtmine toimub füsioterapeudi poolt I ja III tsükli jooksul. 6 minuti kõnnitest (sooritusvõime hindamiseks). Sooritatakse füsioterapeudi juhendamisel I ja III tsükli ajal. III tsükli lõpuhindamisel hinnates selgub testi tulemusel, kas lapse sooritusvõime on edenenud võrreldes programmi I tsükli hindamisega. Võrgustikukaart. Sotsiaaltöötaja poolt kaardistatakse lapse ja pere võrgustik I ja III tsükli ajal. Kliendi võrgustikukaardi koostamine programmi alguses ja lõpus: näitab kuidas paranes pere ja lapse olukord, millised asutused, ametnikud, koolitöötajad ja teised olulised puudusid / on olemas. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Osalejale selgitatakse programmi tulemusi erinevate spetsialistide poolt kolmanda tsükli lõpus. Individuaalse kohtumise käigus vaadatakse üle olukorra muutus, tegevused, eesmärgid ja antakse soovitusi edaspidiseks. Programmi edukalt läbijaks loeme isikut, kelle püstitatud eesmärgid on täidetud 80-100%. Kolmanda tsükli viimasel päeval kohtub sotsiaaltöötaja individuaalse kohtumise käigus, et saada tagasisidet programmi kohta. Jätkutegevusena tegevusplaani märgitud tegevuse jooksul motiveerib klienti jätkama alustatud tegevustega, et muutused oleksid püsivad. Samuti kordab üle osalejale abi küsimise võimalused, tugivõrgustiku võimalused. 23 VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?  Programm annab võimaluse suurendada koostööd võrgustikuliikmetega;  Õpetab kasutama sotsiaal- , õppe- ja ravivaldkonna teenuseid;  Õpetab kuidas vormistada/taotleda lapsele vajalikud dokumendid;  Koolitatud ja kogemustega spetsialistid, koostoimiv ja ühistele eesmärkidele orienteeritud meeskond;  Erivajadusega lapse pere, lapse võrgustiku (s.h. reh. meeskonna) last toetav suhtumine rehabilitatsiooniga kaasnevatesse tegevustesse/soovitustesse;  Ennetada organismi hingamisfunktsiooni halvenemist; hingamislihaste jõudlus paraneb;  Soovitame hingamisvõimekuse arendamiseks mängulisi, sportlikke tegevusi (joogikõrrega vahuvette puhumised, sulgede puhumised, seebimullide puhumised);  Õpetame puhkeasendeid astmahoo puhul lõõgastumiseks;  Tegutsemispiirangud vähenevad;  Rehabilitatsiooniteenuselt saadud soovituste täitmine kodus tugevdab lapse tervist, ta saab osa võtta eakohastest tegevustest ja paraneb iseseisvus, toimetulek ADL (Activity Daily Living) tegelustega; B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed?  Pere/laps jätab programmi pooleli;  Pere/võrgustik ei toeta astma diagnoosiga last vajalikul määral;  Osaleb programmis, kuid ei täida koduseks antud soovitusi.  Pereliikmete ükskõikne suhtumine, spetsialistide soovituste ignoreerimine.  Võrgustikuliikmete ebapiisav osalemine.  Lapse tervis ei ole stabiilne.  Tööandjad ei anna puhkust, et vanem saaks lapsega teenusele tulla.  Sesoonsete haiguste puhang.  Vanematel on valed ootused programmile (soovivad protseduure ja ravi, mitte nõustamist ega kodus soovituste täitmist). C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? Kogenud ja koolitatud spetsialistid ja pikaajaline kogemus rehabilitatsiooniteenuse vallas. Kvaliteedisüsteemi rakendamine teeb lihtsamaks programmi analüüsimise ja parandustegevused. Lihtne moodus kasutada Demingi pideva parendamise tsüklit (PDCA). 24 VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu Astma lapseeas. Eesti ravijuhis. 2010. http://www.ravijuhend.ee/juhendid/ravijuhendid/89/Astma-lapseeas Hille Lill, Pulmonoloog https://www.kliinik.ee/kopsuhaigused/id-17/noustamine?question=20476 Integreeritud teenused laste vaimse tervise toetamiseks: ennetus, varajane märkamine ja õigeaegne abi. www.sm.ee/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/_teenuste_kontseptsioon_laste_vaimse_tervise_toetamis eks_.pdf Juhtumikorralduse käsiraamat. TAI. 2006. http://www.sm.ee/sites/Juhtumikorraldus/juhtumikorralduse_kasiraamat.pdf Kolme maja tööriist. https://sites.google.com/site/lapsehindamine/2- hindamismeetodid/kolme-maja-toeoeriist Laste joonistused diagnostilise abivahendina. Joseph H. Di Leo. ERSEN 2012 Lapse arengu hindamine ja toetamine.2009. http://oppekava.innove.ee/wp-content/uploads/2015/07/Lapse_areng_Alusharidus.pdf Laste ja perede arengukava 2012 – 2020. Sotsiaalministeerium. 2011. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf Lapse heaolu hindamine. https://sites.google.com/site/lapsehindamine/2-hindamismeetodid Laste ja perekonna hindamise juhend. Eesti Vabariigi Sotsiaalminiteerium. 2009. https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Lapsed_ja_pered/lapse_ja_perekonna_hindamine_2009.pdf Lihtsustatud õppekava rakendamine. https://www.LIHTSUSTATUD Meie lapsed. Teatmik puudega lapse perele. Eesti Puuetega Inimeste Koda. 2011. http://www.tallinnakoda.ee/site/data/teatmik_meie_lapsed_epik_2011.pdf Medar, M. Juhtumipõhine võrgustikutöö. TLÜ Sotsiaaltöö Instituut. 2014 http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/juhtumipohine_vorg ustikutoo_medar_13.05.2014.pdf Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Ajakirjade Kirjastus. 2011. Stephen Rollnick, William R. Miller ja Chrstopher C.Butler. https://www.tartu.ee/Motiveeriv.TAI.pdf Narusson. Kliendi vajaduste hindamine sotsiaaltöös. Sotsiaaltöö 2005/2 https://intra.tai.ee//images/prints/documents/130683178169_Sotsiaaltoo_2005_2.pdf 25 Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. Tartu Ülikool, Eksamikeskus. 2010 http://www.eatl.ee/wp/wp-content/uploads/Noustamise_alused.pdf Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. http://www.eatl.ee/wp/wp-content/uploads/Noustamise_alused.pdf Pitra tarkuseraamat. https://www.sm.ee/eesmargid_ja_tegevused/pitra_tarkuseraamat.pdf Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring.2009. http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/4023 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt Riigi tegevus laste tervise hoidmisel ja ravimisel.Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Taliin, 2 november 2016. http://www.riigikontroll.ee/ Räägime tervisest, kehaline aktiivsus ja töövõime lastel.2001. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/138676835439_raagime_tervisest%20PDF.pdf Sotsiaalkindlustusamet.ee: http://sotsiaalkindlustusamet.ee/puudega-isiku-kaart/ http://sotsiaalkindlustusamet.ee/andmikud/ Tegevusjuhendaja käsiraamat. TAI. 2010. https://intra.tai.ee/Tegevusjuhendaja_kasiraamat_est.pdf Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon. RFK. http://www.Rahvusvahelinefunktsioneerimisvoime,vaegustejaterviseklassifikatsioon.pdf- Tugevuste ja raskuste küsimustik. https://sites.google.com/site/lapsehindamine/2- hindamismeetodid/tugevuste-ja-raskuste-kuesimustik Wirsching,M. Stierlin,H. Haigus ja perekond. Eesti Pereteraapia Ühing, Tallinn 1998 Ida-Tallinna Keskhaigla. Hingamisharjutused krooniliste kopsuhaiguste korral. 2016. http://www.terviseuudised.ee/haigus/2016/). Uuring.. N Geberta., R Hümmelinka. J Könningb. D Staaba. S Schmidtb, R Szczepanskib. B Rundec. U Wahna. Efficacy of a self-management program for childhood asthma. 1998. http://www.sciencedirect.com/science/article/ M. Dean, E. Bell,C.R. Kershaw,B.M. Guyer, D.W. Hide. A short exercise and living course for ashtmatics. 1988. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0007097188900368 Jere Brophy „Kuidas õpilasi motiveerida. Käsiraamat õpetajatele. (Jere Brophy Motivating students to learn. 3rd ed. Routledge, New York and London, 2010) Esitlus. Männamaa, Mairi. Erivajadusega lapse pered ja nende toimetulek. 2013. http://www.valjala.ee/lasteaed/ 26 Lisa 2_ PRPGRAMMIS KASUTATAVAD HINDAMISVAHENDID 6 minuti kõnnitest (6 MWT) (American Thoracic Society Statement : Guidelines for Six-Minute Walk Test, 2002.a) Testi läbiviimiseks on vajalik 1. koridor pikkusega 30m (20-50m), mis on märgistatud iga 3 m järel 2. väikesed tähised käidava lõigu otstel 3. stopper 4. tool ( juhuks, kui testi läbija tuleb panna istuma) 5 . vererõhuaparaat 6. Borgi skaala 0-10 ( väsimuse ja õhupuuduse hindamiseks enne testi ja testi lõpetamisel) 7. telefon, O2, defibrillator Testi läbijal peaksid olema mugavad riided ja jalanõud, tal on lubatud kasutada käimisabivahendit. Ravimeid võtab nagu tavaliselt ( ka O2-ravi). Kerge eine on lubatud. Enne testi 2 tundi ei tohi olla tegelenud raske füüsilise treeninguga. Korduval testimisel peaks testi sooritama samal kellaajal. Enne testi peaks laps rahulikult istuma vähemalt 10 min. Sellel ajal saab saab täita protokollis vajalikud andmed. “Eelsoojendust” ei tehta. Testi läbija juhendamine testi ajal: “Teie eesmärk on läbida 6 minuti vältel võimalikult rohkem meetreid. Te peate käima mööda seda koridori edasi-tagasi. 6 minutit on pikk aeg ja te peate pingutama. Teil võib tekkida väsimus või õhupuudus. Teil on lubatud vahepeal seisma jääda ja puhata, võite toetada vastu seina, kuid kohe kui suudata, jätkake. Ümberpöörded sooritage võimalikult kiiresti ja julgelt. Ma näitan teile ette, vaadake. Olete te valmis seda tegema? Mina märgin iga käidud ringid üles. Pidage meeles, et te peate 6 minuti jooksul käima võimalikult pika vahemaa, aga käige, ärge jookske ega sörkige. Alustage, kui olete valmis. Käimise ajal testi läbijaga ei räägita, ainult jälgitakse ja kasutades kindlaid väljendeid väga lühidalt juhendatakse ja ergutatakse. On olemas ringilugeja, mis heliga märku annab igast ringist, kuid meil seda pole, asendasime selle kriipsu tegemisega paberile. Kui 1 minut käidud, öeldakse: “Te olete tubli, 5 minutit veel.”, 2. minutil:” Jätkake sama hästi, 4.minutit veel!”, 3.minutil :” Te olete tubli, pool maad on käidud!”, 4.minutil:” Jätkake samamoodi, ainult 2 minutit on jäänud!”, 5. minutil :” Te olete tubli, ainult 1 minut on jäänud!”. Kui lõpuni 15 sek, siis last.hoiatada : “Ma ütlen. Kui aeg täis saab aeg täis saab, siis peate koheselt seisma jääma.” Vajadusel pakkuda istumiseks tooli. Märkida läbitud meetrid, pulss ( meie mõõdame ka RR, protokoll seda ette ei näe). Kui laps peab vahepeal puhkama, siis võib öelda, et see on OK, ta võib toetada seina najale, kuid tuleb julgustada teda jätkama kohe kui suudab. Stopperit kinni ei panda, aeg jookseb. Kui laps ei suuda jätkata või tekivad sümptomid, mis nõuavad kohest testi katkestamist ( valu, väjendunud õhupuudus, jalavalu, tasakaaluhäired, pearinglus, kahvatus, külm higi, hirmutunne), siis tuua tool, panna ta istuma, panna stopper seisma ja märkida üles katkestamise aeg ja põhjus ning läbitud meetrid. On leitud, et terve mees käib 6 minutiga keskmiselt 580 m ja naine 500 m( nooremad inimesed rohkem) Sooritust <300 m peetakse halva prognoosi näitajaks. 27 Kõnnitesti protokoll Nimi ………………………………. ……………………………… Vanus…………… sugu ………………….. pikkus……………….. kaal……………. Käimisabivahend : jah………………………………………….ei………. Testi kuupäev………………..kellaeg ………………………. Testi läbiviija………………………………………… Vererõhk…………………………………………………….. Ravimid………………………………………………………………………………………… O2 ravi: ei……………jah……….. ………………………l/min Enne testi 00:00 Testi lõpus 00:00 aeg pulss Düspnoe (Borg 0-10) Väsimus (Borg 0-10) SpO2 % Katkestatud enne 6. minutit? Ei……. Jah…..,põhjus………………………….. Teised sümtomid testi lõpetamisel : valu…..pearinglus…..valu puusas, reies, sääremarjas…… Ringide arv……..( x ringi pikkus)+ viimase ringi m-d…….. Totaalne läbitud distants…………….m Eeldatav distants…………m ( seda pole leidnud veel) % eeldatavast ……………..% Kommentaarid: 28 Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik (modifitseeritud lastele) Küsimustik koosneb kehalist aktiivsust puudutavatest küsimustest, mis on jagatud kahte valdkonda: kehaline aktiivsus sportimisel ja vabal ajal. Kõiki küsimusi hinnatakse 5- punktisel Likert-skaalal, kus 1-punktine vastus tähendab „mitte kunagi“ ja 5-punktine vastus tähendab „alati“. Kahe valdkonna punktide summa kokku annab üldise kehalise aktiivsuse indeksi, mille alusel saab vaatlusaluste kehalise aktiivsuse taset võrrelda (Baecke jt, 1982). Tõmba ring ümber sobiva vastuse 1. Sinu igapäevane kehaline aktiivsus on - Madal - Keskmine - Kõrge 2. Kas tegeled spordiga? - Jah - Ei Kui jah, siis millise kehalise aktiivsuse/spordiga tegeled kõige rohkem? ....................................................................................................................................................... 3. Mitu tundi nädalas? <1 1-2 2-3 3-4 >4 4. Ühe treeningu kestvus (t) Kuni30 min. Kuni 1 h Kuni 1,5 h Kuni 2h Kuni 2,5h 5. Mitu kuud aastas? <1 1-3 4-6 7-9 >9 6. Kui tegeled ka teise kehalise aktiivsuse/spordiga, siis millise alaga? ....................................................................................................................................................... 7. Mitu tundi nädalas? <1 1-2 2-3 3-4 >4 8. Ühe treeningu kestvus (t) Kuni 30 min. Kuni 1 h Kuni 1,5 h Kuni 2h Kuni 2,5 h 9. Mitu kuud aastas? <1 1-3 4-6 7-9 >9 10. Võrreldes eakaaslastega arvan, et mu kehaline aktiivsus vabal ajal on: Palju väiksem Väiksem Sama Suurem Palju suurem 11. Vabal ajal ma higistan Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 12. Vabal ajal tegelen spordiga Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 13. Vabal ajal vaatan televiisorit Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 14. Vabal ajal jalutan Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 15. Vabal ajal sõidan rattaga Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati 16. Mitu minutit päevas kõnnid või sõidad rattaga kooli, kauplusesse, treeningule jne? <5 5-15 15-30 30-45 >45 Baecke JA, Burema J, Frijt. Ers JE. A short questionnaire for the measurement of habitual physical activity in epidemiological studies. The American Journal of Clinical Nutrition 1982; 36(5): 936-942 29 Baecke kehalise aktiivsuse küsimustik. RUS Опросник физической активности Baecke (адаптированный для детей) Опросник состоит из вопросов касающийся физической активности и разделён на две части. Физическая активность при занятие спортом и в свободное время. Все ответы оцениваются по 5-балльной Ликерт-шкале, где 1 значит "никогда" и 5 значит "всегда". Сумма пунктов по обоим частям даёт индекс обшей физической активности на основание которого можно сравнивать уровень физической активности опрашиваемых (Baecke jt, 1982). Обведи кружком подходящий ответ: 1. Твоя ежедневная физическая активность -Низкая -Средняя -Высокая 2. Ты занимаешься спортом -Да -Нет Если да, то какой физической активностью/спортом ты занимаешься больше всего? ................................................................................................................................................................... ..... 3. Сколько часов в неделю? <1 1-2 2-3 3-4 >4 4. Продолжительность одной До 30 мин. До 1 час. До 1.5 час. До 2 час. До 2.5 час. тренировки (час)? 5. Сколько месяцев в году? <1 1-3 4-6 7-9 >9 6. Занимаешься ли ты другим видом физической активности/спортом? Чем? ................................................................................................................................................................... ..... 7. Сколько часов в неделю? <1 1-2 2-3 3-4 >4 8. Продолжительность одной До 30 мин. До 1 час. До 1.5 час. До 2 час. До 2.5 час. тренировки (час)? 9. Сколько месяцев в году? <1 1-3 4-6 7-9 >9 10. Считаю что по сравнению со сверстниками моя физической активность в свободное время: Намного меньше Меньше Такая же Больше Намного больше 11. В свободное время я потею Никогда Редко Иногда Часто Всегда 12. В свободное время занимаюсь Никогда Редко Иногда Часто Всегда спортом 13. В свободное время смотрю Никогда Редко Иногда Часто Всегда телевизор 14. В свободное время гуляю Никогда Редко Иногда Часто Всегда 15. В свободное время катаюсь на Никогда Редко Иногда Часто Всегда велосипеде 16. Сколько минут в день ты ходишь пешком или ездишь на велосипеде (в школу, в магазин, на тренировки и.т.д.) <5 5-15 15-30 30-45 >45 Baecke JA, Burema J, Frijt. Ers JE. A short questionnaire for the measurement of habitual physical activity in epidemiological studies. The American Journal of Clinical Nutrition 1982; 36(5): 936-942 30 Tegevuskava Programmis osaleja nimi: Programmi nimi: kuupäev: EESMÄRK: TEGEVUSKAVA Teenuse Teenuse osutaja/teenust Teenusega seotud otsesed Teenuse maht vahetult osutav eesmärgid (rehabilitatsiooni Tegevused eesmärkide Teenus kood tundides spetsialist alaeesmärgid) saavutamiseks Rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine 1002 Rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine 1003 Füsioterapeudi teenus 2001 Füsioterapeudi grupitöö 2002 Füsioterapeudi pereteenus 2017 Sotsiaaltöötaja teenus 2004 Sotsiaaltöötaja perenõustamine 2005 Sotsiaaltöötaja grupinõustamine 2006 Eripedagoogi teenus 2007 Eripedagoogi pereteenus 2008 Psühholoogi teenus 2010 Psühholoogi grupinõustamine 2012 Psühholoogi grupinõustamine 2011 Õe grupiteenus 2027 Ööpäevaringne majutus 3001 Sõidukulude hüvitamine 3002 Kliendi õigused ja kohustused, leping. Allkirjastab lapse saatja või seaduslik esindaja. Põhineb: Euroopa Liidu põhiõiguste hartal; Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonil. AS WASA rajab oma teenuse ning suhtluse kliendiga inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutele ja universaalsetele põhiväärtustele. ÕIGUSED:  Kliendi inimväärikus on puutumatu, spetsialistid austavad ja kaitsevad seda;  Kliendil on enesemääramisõigus ning õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele ning autonoomiale;  Klient annab vaba ja teadliku nõusoleku temale osutatavate teenuste osas seaduses ettenähtud korra kohaselt;  Kliendil on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele;  Kliendil on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust;  Kliendil on õigus oma isikuandmete kaitsele;  Kliendil on õigus sõnavabadusele;  Kliendil on õigus nõuda enda mittediskrimineerimist, sealhulgas mittediskrimineerimist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu;  Kliendil on õigus nõuda enda võrdset kohtlemist sooliste tunnuste alusel;  Asutus tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus;  Asutus tunnustab ja austab kliendi õigust sotsiaalkindlustushüvitistele ja sotsiaalteenustele;  Igal kliendil on õigus tutvuda asutuse siseselt mis tahes kandjal säilitatavate dokumentidega oma tervise kohta;  Igal kliendil on õigus pöörduda kaebuse või ettepanekuga asutuse juhtkonna poole;  Kliendil on õigus ja kohustus olla kaasatud rehabilitatsiooniteenuse protsessi.  Kliendil on õigus võtta vajadusel ühendust rehabilitatsiooniteenuse telefonil ................................. KOHUSTUSED:  Klient annab nõusoleku programmis osalemiseks kõigis (kolmes) tsüklites, kuna need täiendavad teineteist ning see on vajalik kliendile parima tulemuse saamiseks;  Klient on nõus tsüklite vahepealsel ajal tegema koju kaasa antud harjutusi  On nõus vestlema telefoni teel tsüklitevahelisel perioodil ja andma tagasisidet soovitatud tegevuste täitmise osas.  Majutust sisaldavas rehabilitatsiooniprogrammis tasuma omafinantseeringu;  Klient on kohustatud asutusele teatama oma teenusele mitte tulemisest hiljemalt eelmisel tööpäeval;  Mitteteatamise korral jätab asutus endale õiguse teenust mitte asendada;  Klient on kohustatud asutusse kaasa võtma isikuttõendavad dokumendid  On nõus järgima rehabilitatsiooniasutuses kehtestatud majasiseseid eeskirju Leping sõlmitakse 2 eksemplaris. Olen tutvunud ja teadlik oma õigustest ja kohustustest: LAPSE NIMI:…………………………..........……………… SEADUSLIKU ESINDAJA NIMI.............................................ALLKIRI:…………........................................... TEENUS ALGAB .................................................. Hinnang programmi alguses ja lõpus LAPSE NIMI......................................................... SKAALA: 0 EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0-4% 1 KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5-24% 2 MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25-49% 3 RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50-95% 4 TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96-100% RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase ALGUS Eesmärk LÕPP skaala Hinnang skaala Hinnang b1301 Motivatsioon iseseisvateks tegevusteks eesmärkide saavutamisel ( lapsel ja perel). 2- 1 1- 0 b152 Emotsioonide funktsioonid ja toimetulek (emotsioonide sobivus, toimetulek, kurbus, õnn, armastus, hirm, viha, vihkamine, 2- 1 1- 0 pinge, rahutus, rõõm, mure; emotsioonide labiilsus; afekti leevendamine) b440 Hingamisfunktsioonid. 3- 1 2- 0 b445 Hingamislihaste funktsioonid 3- 1 3-1 b455 Koormustaluvuse funktsioonid 3- 1 2- 0 d175 Probleemide lahendamine (küsimustele või olukordadele lahenduste leidmine) 3- 1 2- 0 d230 Igapäevatoimingud (Lihtsate või keeruliste ja koordineeritud tegevuste sooritamine, mis on seotud igapäevakohustuste ja - 2- 1 1- 0 toimingute kavandamise, tegemise ja lõpuleviimisega. Vastutuse võtmine; stressi ja kriisiolukorraga toimetulek). d240 Stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek 3- 2 1- 0 d570 Oma tervise eest hoolitsemine. 3- 1 1- 0 d815 Koolieelne õppimine. Haridusasutusega seotud kohustustest ja õigustest osasaamine (haridusprogrammi materjalide ja 2- 1 1- 0 ainete omandamine, regulaarne kooliskäimine, kaasõpilastega koos töötamine ning edasiminek järgmisele haridusastmele). d820 Kooliharidus. Haridusasutusega seotud kohustustest ja õigustest osasaamine (haridusprogrammi materjalide ja ainete 2- 1 1- 0 omandamine, regulaarne kooliskäimine, kaasõpilastega koos töötamine ning edasiminek järgmisele haridusastmele). d910 Ühendustes osalemine. (Osalemine ühiskondliku elu kõigis aspektides, nagu osavõtt 2-0 1- 0 organisatsioonide, klubide või erialaühenduste tegevusest). d920 Puhkus ja vaba aeg. (Osavõtt mitmesugustest mängudest, puhkuse või vaba aja tegevusest, mängud või sport, füüsilise 3- 1 1- 0 vormi, lõõgastuse, meelelahutuse või lõbustuse tagamise programmid; kunstigalerii, muuseumi, kino või teatri külastamine; käsitöö või hobidega tegelemine, meelelahutuslik lugemine, pillimäng; vaatamisväärsuste külastamine, turism ja reisimine enese rõõmuks). e310 Kitsas perekonnaring. Toetus ja suhted (pere, sõprade ja tuttavate toetus ning head suhted). 2- 0 0 -+4 e315 Laiem perekonnaring. 2- 0 0-+3 e320 Sõbrad. 2- 0 0-+4 e570 Sotsiaalkindlustusteenused, -süsteemid ja –strateegiad. 2- 0 0-+3 e580 Tervishoiuteenistused, -süsteemid ja –strateegiad. Tervishoiuteenuste kättesaadavus ( süsteemide ja eeskirjade mõistmine, 2- 0 0- +3 tervislik eluviisi eelistamine, taastusravi kättesaadavus). Programmi tulemuse hinnang LAPSE NIMI........................................................................ Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Hinnang 1- 100 % Lapse ja tema pere haigusteadlikkus on tõusnud ning laps on teadlik, kuidas oma tervise eest hoolitseda (sh on teadlik ravimite võtmise vajalikkusest) Laps on teadlik värskes õhus viibimise vajadusest ning rakendab teadmist praktiliselt (viibib senisest enam värskes õhus) Laps on leidnud endale sobiliku aktiivse tegevuse, arvestades elukoha võimalusi ning suhtleb aktiivselt eakaaslastega Lapse aeroobne sooritusvõime on paranenud ning laps osaleb aktiivselt eakohastes füüsilistes tegevustes. Laps oskab oma emotsioone kontrollida eakohaselt Õpimotivatsioon on säilinud või paranenud, laps osaleb aktiivselt õppetöös Vanematel on olemas informatsioon KOV ning riigi teenuste ja toetuste võimalustest ja nad oskavd seda vajadusel kasutada Pere on teadlik toetusrühmadest ja seltsidest ning oskab kasutada nende abi. Laps tuleb toime eakohaste iseseisvate toimingutega ning vanemate hoolduskoormus on vähenenud. Lapsevanem on saanud uusi teadmisi ja oskusi lapsega suhtlemiseks, stressi ja pingega toimetulekuks ning suudab kasutada eneseabi võtteid. 34 Lisa 3_ PROGRAMMI TULEMUSTE KOKKUVÕTE Piloteerimise tulemus 2016/2017. ( keskmine hinne) Vanematel on olemas vajalik informatsioon KOV võimalustest, oskab/kasutab seltside/toetusrühmade 1 abi. 89,44 % Programmi kaudu toetada iseseisvat toimetulekut soodustavate sotsiaalsete oskuste omandamist ja 2 eduelamust võimaldavate tegevuste leidmist ja nendes osalemist. 91,11 % 3 Laps on rohkem aega õues värskes õhus – saab eduelamuse liikumisest. 95,56 % 4 Paraneb lapse rüht. 81,67 % Paraneb aeroobne sooritusvõime. Lapse ei väsimus ei teki kiiresti – jaksab pikemalt tegeleda liikumistegelustega. 83,33 % 5 Laps suudab rohkem osa võtta igapäevaelu tegevustest nii kodus kui lastekollektiivis. Jääb 6 väiksemaks lapsevanema hoolduskoormus ja suureneb lapse iseseisvus. 83,33 % 7 Lapse tugivõrgustik on tugevam. 95,00 % Lapsel on hea õpimotivatsioon ja kasutab oma vaimset potensiaali maksimaalselt. Saavutab 8 õppekavas püstitatud eesmärgid. 92,78 % 9 Pere ja laps on tunnevad toetust, on motiveeritud tegustema ja soovitustega jätkama. 97,00 % 10 TEST. Kehalise aktiivsuse indeks alg test 28,33 11 TEST. Kehalise aktiivsuse indeks lõp test 34,00  II. Kokkuvõte Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond: Sotsiaalne rehabilitatsioon x elamine (või igapäevaelu) x õppimine x suhtlemine ja vaba aeg Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): xRehabilitatsiooniasutus xMuu (koostööpartnerite juures, avalikus ruumis jms) Sihtgrupp: Laps ja tema pere, kellel on astma diagnoosist lähtuvalt esmakordselt tuvastatud puude raskusaste. Programm sobivad lastele vanuses 6-12a. Grupi suuruseks on 4-10 last. Peamised probleemid ja vajadused: Rehabilitatsiooniprogrammis osaleval lapsel esineb hingamisfunktsiooni probleeme hingamissageduse, hingamisrütmi ja/või, hingamissügavusega. Lapsel on diagnoositud astma; suurenenud kõrvalabi-, juhendamise ja järelevalve vajaduse tõttu on lapsel tuvastatud puude raskusaste. Astma parema kontrolli saavutamiseks, aktiivsete eluviiside jätamiseksja ravimite vajaduse vähendamiseks on lapsel ja perel vaja taastada psühholoogiline tasakaal ning omanda mitmeid uusi toimetulekuoskuseid - vältida olulisi allergeene ja muid ägestavaid tegureid. Sagedaste haigestumiste tõttu võivad tekkida raskused koolis ja igapäevastes toimingutes. Tihti puudub astma diagnoosiga lapsel liikumisharjumus või on aktiivsust vähendatud astma diagnoosi saamise järgselt. Programmis osalev laps ja pere vajavad valmisoleku arendamist, uute toimetulekuoskuste õpetamist ja motivatsiooni toetamist, et jätkata aktiivse eluviisiga (sh vältida õpitud abituse ning ülehooldamise tekkimist vanemate poolt). Samuti vajavad astmat põdev laps ja tema pere emotsionaalset tuge sarnases olukorras eakaaslastelt ja peredelt ning spetsialistidelt, et toetada toimetulekut nii kodus, koolis, samuti mängudes või muus igapäevategevuses. Programmi peaeesmärk – Laps ja tema pere on haigusteadlikud ja olukorraga kohanenud; laps osaleb aktiivselt õppetöös ning koolivälistes tegevustes. Lapse eesmärgid :  viibib rohkem aega õues ning on leidnud endale sobiliku aktiivse tegevuse, arvestades elukoha võimalusi;  paraneb aeroobne sooritusvõime;  õpimotivatsioon on säilinud või paranenud, laps osaleb aktiivselt õppetöös;  laps on teadlik, kuidas oma tervise eest hoolitseda (sh. ravimite tarvitamine, koormuste reguleerimine jne.) Pere eesmärgid :  olemas informatsioon KOV ning riiklike teenuste ja toetuste võimalustest puudega lapsele ja tema perele;   teadlik toetusrühmadest ja seltsidest ning oskab kasutada nende abi (lapse ja pere tugivõrgustik kaardistatud ja täiendatud);  igapäevane hoolduskoormus on vähenenud;  uued teadmised ja oskused lapsega suhtlemiseks, stressi ja pingega toimetulekuks ning sobivate eneseabi võttete kasutamiseks sh on motiveeritum ja julgem lapsega seonduvate probleemidega tegelemiseks. „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogramm toimub tsüklitena ning programmis osalemise jooksul nõustavad last ja pereliikmeid järgmised spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, eripedagoog ja õde. Programmi tutvustus on üleval rehabilitatsiooniasutuse kodulehel. Teenused toimuvad individuaalsete-, pere- ja grupikohtumistena. Lapsele/perele koostatakse I tsükli jooksul programmi individuaalne tegevuskava; juhendatakse tsüklite vaheaegadel toimuvate iseseisvate ülesannete täitmisel ning terviseseisundi jälgimiseks päeviku pidamiselt kuhu märgitakse lapse haigestumiste ja koolist puudumised. Kodus kasutamiseks saab osaleja kaasa soovitused sooritusvõime parandamise võimalustest ehk näitliku harjutuste kava. Tegevuskava on vajalik teenusele kaasa võtta igal teenusetsüklil ja sinna lisatakse programmi jooksul täiendavaid materjale. Pärast tegevuskava elluviimist ja viimase tsükli läbimist hinnatakse saavutatud tulemusi ja analüüsitakse, mil määral suudeti eesmärgid saavutada. Teenusetsüklite vahelisel ajal hoitakse programmis osaleja perega telefonikontakti, et säiliks motivatsioon ja tegutsemine püstitatud eesmärgi suunas. Grupi suurus ja registreerimine: „Astmaga kasvades“ rehabilitatsiooniprogramm koosneb kolmest 5-päevasest tsüklist ja kestab kuni 11 kuud. 11 kuu jooksul toimuvad tsüklid võimaldavad saavutada psühholoogilise tasakaalu, omandada vajalikud toimetulekuoskused ning õpitud oskused kinnistada, et luua alus edasiseks iseseisvaks toimetulekuks. Programmi algusajad on fikseeritud ning nähtavad programmi osutava asutuse kodulehel. Statsionaarse (majutusega) programmi esimese tsükli toimumise aeg on kas suvevaheaja lõpul (august) või sügisvaheajal (oktoober). Programmis osalemiseks on vajalik lapse suunamine Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Programmi tsüklite vaheline aeg on 3-4 kuud. Tsüklite ajalisel planeerimisel on soovitatav arvestada koolivaheaegadega. Oluline on mitte põhjustada olukorda, kus laps on sunnitud puuduma õppeasutusest programmis osalemiseks. Programm algab kui minimaalne osalejate arv (4 last) on täitunud. Vastavalt programmi algusajale toimub teenus kahel kalendriaastal. Tsüklite vahelisel ajal jätkab programmis osaleja iseseisvalt lähtudes rehabilitatsioonispetsialistide soovitustest. Programmis osaleja võtab omavastutuse kokkulepetest kinni pidamiseks (aktiivseks osalemiseks ja terve programmi läbimiseks). Kokkulepped kinnitatakse lepinguga. Juhul, kui programmis osaleja vajab majutusega teenust, on pere kohustuseks tasuda 5 päeva majutustasu omafinantseeringuna (laps ja saatja). Majutuse ööpäevane tasu on võrdne rehabilitatsiooniteenuse raames tasustatava majutushinnaga. Vajaduse korral on lapsevanemal võimalik taotleda majutuskulude katteks toetust kohalikult omavalitsuselt. Programmi läbiviimise koht: Spetsialistide teenused viiakse läbi rehabilitatsiooniasutuses. Programmi saab osutada koos majutusteenusega või ilma. Täpsem info on programmi osutaja kodulehel või võimalik küsida infotelefonilt. IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi Lapsed (täpsusta Kommentaar kriteeriumid vanus) Haigusspetsiifiline 6-12 a Astma diagnoos (põhidiagnoosina) ning puude (astma) tuvastamisest ei ole möödas rohkem kui 6 kuud. 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: astma diagnoosi tõttu vajab uute toimetulekuoskuste õpet ning emotsionaal-psühholoogilise tasakaalu toetamist õpib lasteaias/koolis ning haiguse tõttu esineb puudumist. on füüsiliselt väheaktiivne, kellel pole liikumisharjumusi või kelle liikumistegevusi on kitsendatud astma diagnoosi tõttu. omab tahet programmis osalemiseks (pere ja laps) ning osaleb 3 tsükli kõigis teenustes. on nõus täitma iseseisvalt soovitusi ning suhtlema sotsiaaltöötajaga telefoni teel programmi tsüklide vahelisel ajal. majutusteenust sisaldavas programmis osaledes saab tasuda ise lapse ja täiskasvanu 5 päeva majutuse eest (kokku 3 tsüklit, 1 neist omaosalusega). Programm ei sobi kliendile, kes: on sügava puude raskusastmega või intellektipuudega. soovib saada taastusraviteenuseid. (laps) ei saa osaleda programmis koos vanema või pereliikmega.