KK - Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise korra kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn kuupäev digiallkirjas nr 4.1-1/41 Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise korra kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel: 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise korra. 2. Tunnistan kehtetuks direktori 02.02.2017 käskkirjaga 1-3/13 kinnitatud Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise korra. 3. Käesolev kord jõustub tagasiulatuvalt alates 04.09.2017. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Lisad: Tegevuskavade loomise ja elluviimise kord  KINNITATUD direktori 14.09.2017 käskkirjaga nr 4.1-1/41 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord (edaspidi kord) kehtestatakse Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel alljärgnevas: I Reguleerimisala 1.1. Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord laieneb kohanemis-, tööõppekursuste ja kutseõppe erialade õppijate tegevuskavade loomisele ja elluviimisele. II Mõisted 2.1. Õppija – Keskuse infosüsteemis (AIS) õppijaks märgitud klient. 2.2. Rühma juhtumikorraldaja (JK) – võtmetöötaja, kes vastutab õppija teenuste koordineerimise ja sujuvuse ning õppija Keskusest lahkumisel juhtumi üleandmise eest. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 1. 2.3. Meeskond – põhimeeskonna moodustab rühma juhtumikorraldaja ja tööhõivespetsialist Vajadusel kaasab rühma juhtumikorraldaja teisi spetsialiste nii Keskusest kui Keskusest väljastpoolt. 2.4. Rühma juhtumikorraldajate koordinaator – koordineerib elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist ja tegevuskavade täitmist sh nii sisulist kui ka tehnilist laadi küsimuste lahendamist. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 2. 2.5. Elukvaliteet - õppija jaoks olulised elu aspektid (füüsiline heaolu, emotsionaalne heaolu ja sotsiaalsed suhted, enesemääratlus ja oma õiguste kasutamine, materiaalne heaolu, sotsiaalne kaasatus, isiklik areng), millest sõltub tema isiklik heaolu. 2.6. Tegevuskava – õppija võimetekohast arengut ja elukvaliteedi paranemist toetav alusdokument, mis kajastab õppija eesmärke, tegevusi, tulemusi ning erinevate osapoolte vastutust. 2.7. Eesmärk – õppija poolt välja toodud ja mõõdetavalt sõnastatud oodatav muutus, mida ta mõnes elukvaliteedi valdkonnas soovib saavutada. 2.8. Astangu infosüsteem (AIS) – Keskuse infosüsteem, kus asub elektroonne õppija konto ning lisadokumendid (sh tegevuskava, meeskonnatööde protokollid jne). Infosüsteemi kasutamist tegevuskavade loomisel ja elluviimisel reguleerib vastav AISi juhend. III Tegevuskava loomise protsess 3.1. Igale õppijale luuakse koostöös õppijaga tegevuskava, et pakkuda tema eesmärkidele vastavaid vajaduspõhiseid tegevusi ja teenuseid, mis aitavad kaasa elukvaliteedi tõusule või säilitamisele. 3.2. Eesmärke, tegevusi ja nende tulemusi (vahe- ja lõpptulemusi) lisab tegevuskavasse rühma juhtumikorraldaja, eesmärgiga omada õppijaga seonduvast terviklikku ülevaadet. Vajadusel võib rühma juhtumikorraldaja spetsialistiga kokku leppida, et viimane sisestab vahetulemused (tööalase rehabilitatsiooni teenust osutav spetsialist lisab ise enda teenuse kohta vahe – ja lõpptulemusi). 3.3. Tegevuskavasse lisatud tegevused peavad vastutajaga olema eelnevalt läbi räägitud. 3.4. Eelnevalt kokkulepitud tegevuste elluviimine toimub koostöös õppija, rühma juhtumikorraldaja ja tegevuse eest vastutajaga. 3.5. Õppijale tegevuskava loomisel ning selle elluviimisel lähtutakse allpool kirjeldatud tööprotsessist: I ÕPPIJAGA TUTTAVAKS SAAMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument August Õppija eelinfoga tutvumine Keskuse infosüsteemis AIS. JK Õppija toimik AISis August, Õppija tundmaõppimine, et olla teadlik õppija Kõik õppijaga Vajadusel september erivajadustest ja selgitada välja unistusi, soove, tegelevad töömärkmed arvamusi.* töötajad (paberil, AISis) *(dokumentidega tutvumine, õppe- ja tööprotsessis, mõtestamised lähtudes elukvaliteedi domeenidest erinevates tundides, õpilaskodus, tutvumislaagris, rühmaüritustel, iganädalastes rühmajuhendaja tundides, vaatlused, hindamised jms). II EESMÄRKIDE SEADMINE JA TEGEVUSKAVA LOOMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoobri JK koondab valitud viisil* õppijaga seotud JK, Märkmed, sh AIS algus töötajatelt info õppija tugevate külgede ja toe- ja õppijaga Toimingud teenuste vajaduse kohta, mida töötaja peab tegelevad Meeskonnatöö oluliseks välja tuua. töötajad protokollid Kokkuvõte Oktoobri JK vestlus õppijaga (vajadusel koos lähedase ja/või JK, Märkmed algus teise spetsialistiga) – õppija unistuste, soovide, õppija Tegevuskava AISis eesmärkide ja tegevuste esmaseks läbiarutamiseks. Oktoobri Õppijale vormistatud esialgse või esimesel kursusel JK, Tegevuskava AISis keskpaik koostatud tegevuskava läbiarutamine õppija ning õppija Märkmed lähivõrgustikuga, olulisuse hindamine (jätkuva tegevuskava korral juba kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste jätkamine, lõpetamine või uute leidmine). Lõpliku tegevuskava vormistamine. Oktoobri Tegevuskava jagamine õppija ja temaga koos läbi JK Tegevuskava AISis ja lõpp vaatamine, olemasolul lähedastega ja tegevuskava paberkandjal vastutajatega. Teavitav e-kiri *(meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine, tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevuskava loomisel osalemine jms) III TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoobrist Iga tegevuskava vastutav töötaja jälgib regulaarselt JK, Tegevuskava AISis kuni juuni oma tegevuse elluviimist, dokumenteerib vastutajad Spetsialisti kokkuvõte olulisemad tulemused ning edastab need rühma tegevuskava juhtumikorraldajale. s Oktoober Uute eesmärkide või tegevuste lisandumisel (sh JK, Tegevuskava kuni teiste spetsialistide ettepanekul) täiendab JK muu (uus eesmärk, uus õppeaasta tegevuskava jooksvalt. spetsialist tegevus) lõpp Detsembri Tegevuskava elluviimise vahehindamine ehk JK, Tegevuskava lõpp kuni tegevuste tulemustele kirjaliku hinnangu andmine Õppija (kõik tegevused, kas veebruar (edusammud, takistused, edasised tegevused). Vastutajad on muutusi, uusi JK vaatab koos õppijaga, vajadusel lähedastega eesmärke). NB! Hinnang peab tegevuste tulemused üle ja täpsustab edasise olema õppija tegevuse sh õppija soovid peale õppeaasta või seisukohast lähtuv ja teenuse lõppu. selgitav! Vajadusel spetsialistide ja vastutajate (vastutaja,  sotsiaaltöötaja jne) kaasamine. Veebruar Tööhõivespetsialist kutsub kokku meeskonnatöö, et JK, Tegevuskava täpsustada õppija rakendumisvõimalused peale tööhõive- (tulemuste õppeaasta lõppu*. Alustatakse üleminekuplaani spetsialist, vahehindamine, koostamisega. õpetajad, tegevuse või eesmärgi lisamine). Rühma JK täiendab õppijaga tegevuskava spetsialistid vastavalt meeskonnatöös kokkulepitule. Tegevuskavas peab veebruari lõpuks olema selgelt eraldi tegevusena näha, milline on õppija rakendumise eesmärk peale õppeaasta lõppu. (*üheaastastel kursustel ja mitmeaastase kursuse viimasel õppeaastal) IV TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE KOKKUVÕTTED Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Aprill kuni Rühma JK küsib tagasisidet* tegevuste Iga tegevuse Meeskonnatöö juuni vastutajatelt tulemuste saavutamise ja edasiste vastutaja, JK, protokoll (lisada AIS soovituste kohta enne vestlust õppijaga. Õppija Toimingud alla) JK vestleb õppijaga (vajadusel koos lähedase ja/või Märkmed E-mail teise spetsialistiga), et läbi arutada tegevuste Tegevuskava AISis tulemused ja hinnata eesmärkide saavutatust ning (tulemuste elukvaliteedis toimunud muutusi (sh numbriline hindamine, varem hinnang eesmärgiga seotud hetkeolukorrale). sisestatud tulemuste Rühma JK hindab koos õppijaga tegevuste lõpp- täiendamine; tulemusi ja dokumenteerib need tegevuskavas numbrilised koos soovitustega edaspidiseks. Sisestab hinnangud olukorrale) numbrilised õppija hinnangud hetkeolukorra kohta. *Üheaastast kursuste või mitmeaastase kursuse lõppemisel sisestab tegevuskavva lõpu kuupäeva ja üldkokkuvõtte koos edasiste soovitustega. Juuni - Toetab õppija üleminekut tööturule ning sisestab Tööhõive- Tegevuskava november vastavad tegevuste tulemused. spetsialist (kokkuvõte ja soovitused lahter) November Vestleb enda poolt toetatud majast lahkunud Tööhõive- Tegevuskava AISis õppijaga ja sisestab lõpliku tulemuse ja hinnangu spetsialist (kokkuvõte ja eesmärgi täitumisele rakendumise osas. Arhiveerib soovitused lahter) lõpetatud tegevuskava. *(meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine jms) V Meeskonnatööde ja vestluste kokkukutsumine 5.1. Meeskonnatöö võib kokku kutsuda iga õppijaga töötav õpetaja või muu spetsialist, et arutleda õppija arengu toetamiseks ja tema elukvaliteedi tõstmiseks olulisi küsimusi. 5.2. Meeskonnatöösse kaasab kutsuja arutletava teema osas olulist rolli omavad töötajad. 5.3. Meeskonnatöö efektiivse ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise eest vastutab selle kokku kutsuja. 5.4. Vestlused õppijaga toimuvad vastavalt vajadusele tegevuskava loomise, elluviimise ja tulemuste hindamise protsessis. 5.5. JK kaasab vestlustele alati ka õppija lähedase, kui lähedasel on oluline roll õppija elukorralduses ja arengu toetamisel ning kui õppija on lähedase kaasamisega nõus. 5.6. Lähedase kaasamine tegevuskava loomisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel on kohustuslik, kui õppija on alaealine või eestkostel. 5.7. JK võib vestlustele kaasata teise spetsialisti, kui see toetab õppijat või võimaldab õppijat ja/või tema lähedasi paremini nõustada. VI Üleminekuplaani koostamine 6.1. Üleminekuplaanide koostamist koordineerib õppeosakonna juhataja kirjeldades JK jaoks vastavad juhised ning aluspõhimõtted. 6.2. Iga õppijaga tööd teinud spetsialist sisestab rühma juhtumikorraldaja palvel üleminekuplaani jaoks õppija tegevuste ja arengukirjelduse ning annab soovitused edaspidiseks. 6.3. Üleminekuplaan koostatakse kõigile Keskusest lahkuvatele õppijatele (kes on osalenud õppetöös vähemalt pool aastat) meeskonnatööna, kus osaleb õppija arengut toetanud spetsialistide meeskond. 6.4. Üleminekuplaani vormistab JK rääkides selle sisu õppijaga eelnevalt läbi. 6.5. Õppijale, kes on õppetöös osalenud alla ühe poolaasta, üleminekuplaani ei koostata. Rühma juhtumikorraldaja fikseerib AISis õppetöö moodulis tegevuskava lahtris „Kokkuvõte ja soovitused“ Keskusest lahkumise täpsemad asjaolud ning kokkulepped lähivõrgustikuga. VII Tegevuskavade ja üleminekuplaanide säilitamine ja juurdepääs 7.1. Õppija tegevuskava, meeskonnatööde protokollid ning muud õppija tegevuskava elluviimisel loodud dokumendid säilitatakse AISis. 7.2. Juurdepääs dokumentidele toimub vastavalt Keskuses kehtestatud korrale. Kert Valdaru Direktor LISAD: Lisa 1 Rühma juhtumikorraldaja tööülesanded Lisa 2 Rühma juhtumikorraldajate koordinaatori tööülesanded Lisa 3 Õpilaskodu töötaja tööülesanded Lisa 4 Tööhõivespetsilisti tööülesanded Lisa 5 Tugimeeskonna ülesanded Tunnistada kehtetuks direktori 02.02.2017. a käskkirjaga nr 1-3/13 kinnitatud Klientide tegevuskavade loomise ja rakendamise kord. LISA 1 RÜHMA JUHTUMIKORRALDAJA TÖÖÜLESANDED Rühma õppijate teenuste sujuvuse koordineerimine. 1. Otsene töö õppijaga 1) Õppija tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. Õppija unistuste ja eesmärkide, soovide ja vajaduste väljaselgitamine. 2) Õppija toetamine tegevuskava loomisel ja elluviimisel (tegevuskava elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine, tulemuste hindamine). 3) Õppijale info vahendamine Keskuses toimuvast (üritused, õppijate infokiri, Keskuse töö, õpilasesindus, tunniplaan ja muu õppekorraldus jne). 4) Rühma sisekliima, suhete, reeglite, motivatsiooni, vastutuse, õppija enesehinnangu jms kujundamine. Iganädalane töö soovitavalt nädala arutelu vormis + rühmaüritused, väljasõidud. 5) Õppija toetamine teiste spetsialistide juurde pöördumisel ja teenuste taotlemisel (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog, tööalase rehabilitatsiooni koordinaator vms) või selle korraldamisel; suhtlemisel ameti- ja meditsiiniasutustega; vajalike taotluste täitmise organiseerimine (transporditeenus, asenduskodu noorte taotlused raha saamiseks, isikliku abistaja teenus jne); ja muul asjaajamisel Keskuses. 6) Sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni tegevuskava koostamisel osalemine ja õppija toetamine tegevuskava koostamisel (Astangu keskuses). 7) Õpilasesinduse liikmete toetamine koosolekuteks valmistumisel ja rühmaga info jagamisel. 8) Rühma ettevalmistamine õppetöövälistest üritustest osavõtuks, osalemine õppetöövälistel üritustel koos oma rühmaga. 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö vanemate/teiste lähedastega. Informeerimine Keskuses toimuvast ja kaasamine aruteludesse, otsuste tegemisse, kui õppija sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll õppija elukorralduses. 2) Meeskonnatööde ja vestluste kokkukutsumine õppija tegevuskava loomiseks, vajadusel muudatuste tegemiseks, tulemuste hindamiseks ning muude oluliste küsimuste arutamiseks. 3) Koostöö õppekorralduse spetsialisti ja õpetajatega õppetöö tulemustega seoses (sh õppijate tunnustamine). 4) Kõikide kliendiga töötavate spetsialistide teavitamine õppija eesmärkidest (läbi tegevuskava või vajadusel eraldi meeskonnatöö/individuaalse suhtlemise kaudu) ja õppijat puudutavatest olulistest sündmustest, muudatustest. Kogu meeskond peab olema kursis õppija eripärade ja vajadustega ning lähtuma oma töös kokkulepitud eesmärkidest panustades nendesse läbi oma töö. 5) Õppekorralduse spetsialisti, tööhõivespetsilisti, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajate ja teiste õppijaga tööd tegevate spetsialistide teavitamine õppija liitumisest õpperühma ja õppija õppetöölt lahkumisest (sh nendest, kes õppetööle õppeaasta alguses ei ilmu). 6) Kõigi võtmeisikute (nende spetsialistide ring sõltub õppija eesmärkidest ja vajadustest) hinnangute koondamine enne tegevuskava koostamist ning tulemuste hindamist.  7) Õppija toetamine ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel kui kliendi lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajadusel sõlmib rühma juhtumikorraldaja õppija toetamiseks kokkulepped mõne teise õppijaga tööd tegeva spetsialistiga. 8) Õppija arvamuse ja ettepanekute vahendamine õpetajatele ja teistele spetsialistidele, juhtkonnale. 9) Õppija Keskusest lahkumisel vajadusel seostamine järgnevate teenuste ja vajaliku toega (KOV, lähedased, rehabilitatsiooniteenus vms). 10) Õppija toetamine tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste taotlemisel ja osalemine tööalase rehabilitatsiooni teenuse tegevuskava koostamisel, mida juhib rehabilitatsiooni osakonna rehabilitatsiooni koordinaator Astangu KRK-s. 3. Töö dokumentidega 1) Õppija elektroonne konto AISis – vajalike dokumentide olemasolu (meeskonnatööde protokollid jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine. 2) Õppija tegevuskava – koostamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine (kõik koos kliendiga) vastavalt kirjeldatud tegevuskava loomise protsessile. 3) Õppija õppetöö tulemuste jälgimine õppetööpäevikutes (kutseõppel õppija infosüsteemis ÕIS) ja vahetu suhtlemine nii õpetajate kui õppekorralduse spetsialistiga õppija positiivsete õpitulemuste saavutamise nimel. 4) Üleminekuplaani koostamine kursuse lõpetajatele kaasates selleks kliendiga tegelenud spetsialiste, kes annavad omapoolseid edasisi soovitusi. 5) Kohanemis- ja tööõppekursuste puhul - rühma õppetöö päeviku täitmine vastavalt juhendile; õiendite vormistamine lõputunnistuste juurde. 6) Kutseõpperühmade puhul – õppeinfosüsteemi ÕIS kasutamine, õpitulemuste jälgimine, õppetoetuste ja sõiduhüvitiste taotlusete vormistamine koostöös kliendiga, õpilaspiletite vormistamine koostöös õppekorralduse spetsialistiga, (vajadusel) individuaalsete õppekavade koostamine. 7) Õppija toetamine erinevate avalduste täitmisel (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui õppija seda vajab. Vajadusel saab konsulteerida teenuste konsultandiga. 8) Õpperühma kaust paberkandjal – lisanduvate originaaldokumentide (nt originaal arstitõend) säilitamine paberkandjal kaustas, mida hoiustatakse teenuste konsultandi juures lukustatud kapis. LISA 2 RÜHMA JUHTUMIKORRALDAJATE KOORDINAATORI TÖÖÜLESANDED Rühma juhtumikorraldajate koordinaator koordineerib õppijate tegevuskavade loomisel ja elluviimisel elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist Keskuses. 1. Rühma juhtumikorraldajate töö toetamine 1) Rühma juhtumikorraldajate töö planeerimine ja juhtimine ning toetamine elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise kasutamisel, tegevuskavade loomisel ja elluviimisel. 2) Õppijate tegevuskava loomise ja elluviimise korra täitmise jälgimine ning rühma juhtumikorraldajatele, rehabilitatsioonispetsialistidele, õpilaskodu töötajatele, tööhõivespetsialistidele vajadusel meeldetuletuste, kirjalike (lisa)juhendite koostamine ning edastamine. 3) Vajadusel individuaalne nõustamine korra täitmise, elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise elluviimiseks. 4) Rühma juhtumikorraldajate koolitusvajaduse välja selgitamine ning vastavalt vajadusele kogemuskohtumiste, info- ja koolituspäevade korraldamine. 5) Tegevuskava täitmiseks Astangu Infosüsteemis (AIS) vastutajatega juhendi („Õppijate tegevuskava loomise ja elluviimise kord“) loomine ning järelevalve korra täitmise osas. 2. Kommunikeerimine 1) Rollide ja töökorralduse arusaadav kommunikatsioon juhtumikorraldajatele, tegevuskava loomise ja elluviimisega seotud spetsialistidele ja Keskuse personalile. Tähtaegade meelde tuletamine tegevuskavade loomise ja elluviimise protsessis osalejatele. 2) Teadlikkuse tõstmine lähenemisest, selle rakendamisest Keskuses läbi infotundide, koolituste korraldamise ja juhendite, memode loomise rühma juhtumikorraldajatele tööhõivespetsialistidele, õpilaskodu töötajatele ja teistele lähenemise rakendamisega seotud töötajatele. 3) Lähenemise tutvustamine õppijatele ja lähedastele (nt läbi õppijate esinduse, infokirjad vms). 3. Arendustöö 1) Põhimõtete, korralduslike aspektide läbimõtlemine ja rollide (rühma juhtumikorraldaja, rehabilitatsioonispetsialist, õpilaskodu töötaja, tööhõivespetsialist) kirjeldamine. 2) Tegevuskavade loomise ja rakendamise protsessi (sh AISi kasutamine) ja rollide iga- aastane ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine 3) Elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise süsteemi arendamine. Protsessi elluviimise tulemuste analüüsimine. Kitsaskohtade esinemise korral Keskuses läbi arutamine ning arendusettepanekute edastamine juhtkonnale. 4) Koostöös rühma juhtumikorraldajatega sobivate tegevuskava vormide osas lahenduse leidmine õppijatele edastamiseks. Vastavate näidiste kättesaadavaks tegemine. LISA 3 ÕPILASKODU TÖÖTAJA TÖÖÜLESANDED Õpilaskodus elamisega seotud teemade koordineerimine õppija vajadustest lähtuvalt. 1. Otsene töö kliendiga 1) Õppija igapäevaelu toetamine iseseisva toimetuleku soodustamiseks (hügieen, koristamine, toiduvalmistamine, pesupesemine, poes käimine, riietumine, vaba aja kasutamine jne) ning vajadusel abistamine. 2) Kokkulepitud tegevuste vahe- ja lõpptulemuste hindamine koos kliendiga (kui õpilaskodu töötaja on tegevuskavas mõne tegevuse eest vastutava töötajana kirjas). 3) Vajadusel õpilaskodus elava õppija toetamine ühistranspordi piletite (sh Tallinna ja Harjumaa ühiskaart) soetamisel. 4) Lähedase abi puudumisel õpilaskodus elava õppija toetamine oma elukohast keskusesse ja tagasi liikumisel (saatmine bussijaama vms). 5) Rahaplaneerimise oskuste arendamine (muuhulgas meeldetuletus õpilaskodu majutustasu maksmise tähtaja saabumisest). 6) Vajaduse korral ravimite manustamisele suunamine, vastavalt arsti ettekirjutusele ja kokkulepetele lähedastega. 7) Ülevaate omamine õppija asukohast (majast väljas, huvialaringis, tundides). 8) Õpilaskodu sisekorraeeskirja ja majutuslepingu tingimuste rikkumisel õppijaga vestlemine, vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine ning mõjutusvahendi määramine (sh vajadusel esildise tegemine õpilaskodu juhile käskkirja vormistamiseks). 9) Juhtumikorraldaja palvel (vähemalt 2 tööpäeva ette) ja võimalusel õpilaskodus elava õppija toetamine ja transportimine meditsiini- ja ametiasutusse õpilaskodu töötajale sobival ajal. Tingimusel, et õpilaskodu töötajal on arsti (nt psühhiaatri) külastamiseks vajaminev informatsioon (juhtumikorraldajalt). 10) Otsuse langetamine õppetöövälisel ajal õpilaskodus viibimise osas, mis on tehtud koostöös rühma juhtumikorraldajaga. 11) Toetamine, juhendamine erinevate õpilaskodus elamisega seotud avalduste täitmisel (praktikaperioodiks õpilaskodu tasust vabastamise avaldus, raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avaldus, õpilaskodu lepingu lõpetamise avaldus jne). 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö rühma juhtumikorraldajaga õppijaga seotud küsimustes (sh teavitamine õpilaskodus elava õppijaga seotud olulisest sündmustest, tekkinud teenusevajadusest. 2) Koostöö keskuse spetsialistidega. Vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine. 3) Koostöö lähivõrgustikuga (õpilaskodus elava õppija tervisliku seisundi osas, nt ravimite võtmisele suunamine; õpilaskodu majutuslepingu, majutustasu ja sisekorraeeskirjadega seoses; transpordiküsimuste (keskus-kodu) lahendamisel; lähedase õpilaskodus majutumise soovi korral jne). 3. Töö dokumentidega 1) Majutuslepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. 2) Õppija tegevuskava, kokkulepitud eesmärkide ja vastutusvaldkondadega tutvumine. 3) Tööhõivespetsialisti teavitusel praktikale või haiglasse suunduva kliendiga õpilaskodu tasust vabastamise avalduse täitmine koos õppijaga (allkirjastab õppija või olemasolul eestkostja). 4) Juhtumikirjelduse võtmine õppijalt, kui juhtum leidis aset õpilaskodus; juhtumikorraldaja informeerimine juhtumist e-maili teel hiljemalt tööpäeva jooksul. 5) Juhtumikorraldaja palvel õppija sotsiaalse toimetuleku hindamine (hügieen, toiduvalmistamine, koristamine) ja omapoolse hinnangu edastamine juhtumikorraldajale õppija toetamiseks vajalike eesmärkide ja tegevuste osas. 6) Raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avalduste võtmine. 7) Õpilaskodus elavale kliendile rohelise kaardi kasutamise õpetamine, tagamine, et roheline kaart on aktiveeritud ning seal on piisavalt raha (võimalusel teeb seda lähivõrgustik). 8) Õppijat puudutavate oluliste märkuste tegemine päevaraamatusse (kaitstud parooliga) 9) Kokkulepitud tegevuste vahe- ja lõpptulemuste dokumenteerimine õppija tegevuskavas (kui õpilaskodu töötaja on mõne eesmärgiga seoses vastutav). 10) Õpilaskodu korralduslike tabelite täitmine (nt pesupesijate arvestus, tubadesse paigutamise tabel). LISA 4 TÖÖHÕIVESPETSIALISTI TÖÖÜLESANDED Tööhõivealaste teenuste vajaduse väljaselgitamine, kättesaadavuse tagamine ja tugi õppija kutserehabilitatsioonialaste eesmärkide saavutamisel vastavalt õppekavale. 1. Otsene klienditöö 1) Õppija tundmaõppimine ning usaldusliku suhte loomine. Õppija tööalaste unistuste, soovide ja eesmärkide ja võimekuse väljaselgitamine (Jobpicsi või Hamet testi vajalikkuse märkamine ja testide läbiviimise organiseerimine). 2) Õppija toetamine tööhõivealaselt (karjääritundide läbiviimine; individuaalne töö; tugi sobiva töö- ja praktikabaasi leidmisel ning sinna kandideerimisel; tugi intervjuudel; toetamine praktika- ja töökohal; toetamine praktikal osalemisel või töötamiseks vajalike dokumentide vormistamisel; tööandja, Töötukassaga suhtlemisel; tööturuteenuste taotlemisel; ettevõtete külastamine; praktika- ja töölepingute sõlmimisel; üleminekuplaani töö- ja praktikaalase osa täitmine koostöös kliendiga). 3) Õppija toetamine praktikabaasi või töökohale jõudmisel (teekonna tutvustamine, selgeks õppimine, transpordi korraldamine koostöös teiste õppijaga seotud spetsialistidega). 4) Õppija toetamine tema individuaalse tegevuskava loomisel ja elluviimisel läbi tööhõive tugiteenuste (õppija tegevuskava töö- ja praktikaalaste tegevuste elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine; tööhõive tugiteenuste tulemuste hindamine koos kliendiga). 5) Õppijaga 6 kuud ja 1 aasta peale lõpetamist kontakti võtmine õppija rakendumisalase info koondamiseks. 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö tööandjatega/ettevõtetega. Töö ja töökoha hindamine kliendi võimetest ja oskustest lähtuvalt, proovipäevade ja praktikaga seonduvad kokkulepped; ettevõttekülastused; tagasiside võtmine; tööandja/praktikabaasi ettevalmistamine õppija tööle või praktikale võtmiseks lähtuvalt õppija erivajadusest; tööandja toetamine külastuse, telefonivestluse või e-posti vahendusel; tööandja nõustamine riiklikest tööturuteenustest, toetustest ja seadusandlusest, vajadusel osapoolte kokku viimine; tööandja informeerimine töö ja töökoha kohandamise võimalikkusest kliendi erivajadusest lähtuvalt; tööandja toetamine töö- ja praktikaintervjuudel ning tööle kandideerimisel. 2) Koostöö õppija lähedastega tööhõivealaste küsimuste lahendamisel. 3) Koostöö õppijaga töötavate spetsialistidega. Meeskonnatööde kokkukutsumine (sh veebruarikuine meeskonnatöö, kus selgitatakse välja õppija tegevus pärast keskuse lõpetamist). 4) Koostöö Keskkonna kohanduste ja Töötukassaga õppija tööhõivealaste eesmärkide täitmiseks. 5) Koostöö keskusest lahkunud õppijaga. Astangu Keskuse lõpetaja saab tööhõivealast tugiteenust kuni 1 aasta jooksul ning Keskusesse tagasipöördunud klient saab tööhõivespetsialisti tugiteenust (Keskuses õppinud kliendil on õigus saada tööhõive tugiteenust 5 aasta jooksul, juhul, kui ta on  kaotanud töö kuni pool aastat tagasi, muudel juhtudel võib pöörduda 3 aasta jooksul). Keskusest lahkunud õppija toetamine töökoha/praktikakoha leidmisel ja säilitamisel 1 aasta jooksul peale lõpetamist. 3. Dokumenditöö 1) Praktikadokumentide vormistamine ja säilitamine dokumendihaldussüsteemis DORA. 2) Praktikate toimumise info edastamine 1 nädal enne praktika algust õppekorralduse spetsialistile, juhtumikorraldajale, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajale ja kutseõpetajale. 3) Õppija tegevuskava - vajalike tööhõive alaste tugiteenuste, eesmärkide ja tegevuste lisamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine. 4) Lõpetanute tagasiside küsimustik - tööhõivespetsialist suhtleb oktoobrikuu jooksul kevadel lõpetanud õppijatega ja aasta tagasi lõpetanud õppijatega, et saada õppijate rakendumisega seotud tagasisidet. 5) Üleminekuplaani/kutserehabilitatsioonisoovituse töö- ja praktikaalase osa täitmine 6) Info koondamine õppija rakendumise kohta 6 kuud ja 1 aasta peale lõpetamist. 7) Praktikalepingud on nõuetekohaselt sõlmitud ja muud praktikadokumendid nõuetekohaselt täidetud ning arhiveeritud. 8) Töö ja praktikaga seotud tegevused on kantud õppija tegevuskavasse. LISA 5 TUGIMEESKONNA TÖÖÜLESANDED Tugimeeskonna liige on spetsialist (psühholoog, sotsiaaltöötaja, eripedagoog, muusikaterapeut, kunstiterapeut, tegevusterapeut, füsioterapeut, kogemusnõustaja), kes pakub õppijale toetavat,- tööalast- või sotsiaalset rehabilitatsiooniteenust. 1. Otsene töö õppijaga 1. Õppija tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. 2. Õppija rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine. 3. Õppija toetamine eesmärkide seadistamisel. 4. Õppija toetamine tegevuskava koostamisel. 5. Õppijaga tegevuskavas kokkulepitud tegevuste ellu viimine. 6. Õppija tegevuste, teraapiate dokumenteerimine (spetsialisti hinnangu koostamine). 2. Võrgustikutöö 1. Osalemine rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamisel ja tegevuskava koostamisel. 2. Koostöö rühma juhtumikorraldajaga õppija eesmärkide vahetulemuste hindamisel oma vastutusalas. 3. Koostöö vanemate/teiste lähedastega, kui õppija sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll õppija elukorralduses. 4. Lähtuma tegevuskavas kokkulepitud eesmärkidest ja panustades nende ellu viimisesse ning vajadusel osalema või ise kokku kutsuma meeskonnatööd. 5. Vajadusel rühma juhtumikorraldajaga kokkuleppel toetama õppijat ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel kui kliendi lähivõrgustik seda teha ei saa. 6. Õppija arvamuse ja ettepanekute vahendamine rühma juhtumikorraldajale ja vajadusel teistele spetsialistidele. 7. Õppija Keskusest lahkumisel vajadusel seostamine järgnevate teenuste ja vajaliku toega (KOV, lähedased, rehabilitatsiooniteenus vms). 3. Töö dokumentidega 1. Õppija elektroonne konto AISis – vajalike dokumentide ja hinnangute olemasolu (meeskonnatööde protokollid, vahehindamised, soovitused jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine. 2. Õppija tegevuskava – vahehinnangute, kokkuvõtte ja soovituste sisestamine oma vastustusalasse vastavalt kirjeldatud tegevuskava loomise protsessile. 3. Õppija toetamine erinevate avalduste täitmisel (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui õppija seda vajab. Vajadusel saab konsulteerida teenuste konsultandiga. 4. Õpperühma kaust paberkandjal – lisanduvate originaaldokumentide (nt originaal arstitõend) säilitamine paberkandjal kaustas, mida hoiustatakse teenuste konsultandi juures lukustatud kapis.