KK - hanke RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel hankedokumentide kinnitamine, hankemenetluse algatamine ja hankekomisjoni määramine

KÄSKKIRI Tallinn 13. september 2017 nr 2.1-3/109 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hanke „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumentide kinnitamine, hankemenetluse algatamine ja hankekomisjoni määramine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktori 23.04.2015. a käskkirjaga nr 1-3/12 "Hangete ja lepingute korra kinnitamine" kinnitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hangete ja lepingute korra punktide 6.2 ja 6.3 alusel: 1. Kinnitan riigihanke alusdokumendid (lisad). 2. Kinnitan hankemenetluse algatamise kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 126 (sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse reeglid) e-riigihangete keskkonnas. 3. Kinnitan hankekomisjoni liikmetena Karin Hanga, Kairit Viidalepp, Veronika Kaska. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Lisad: 1) Riigihanke "RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel" alusdokument. 2) Riigihanke alusdokumendi lisa 1 - avalduse vorm. 3) Riigihanke alusdokumendi lisa 2 - volikirja vorm. 4) Riigihanke alusdokumendi lisa 3 - pilootprojekti kirjeldus ja ajakava. 5) Riigihanke alusdokumendi lisa 4 - CV ja motivatsioonikirja vorm. 6) Riigihanke alusdokumendi lisa 5 - hankelepingu vorm koos lisadega. 7) Riigihanek alusdokumendi lisa 6 - ühispakkujate volikirja vorm. 8) Riigihanke alusdokumendi lisa 7a - kinnituste vorm kõrvaldamise aluste puudumiste kohta. 9) Riigihanke alusdokumendi lisa 7b - kinnituste vorm kõrvaldamise aluste puudumiste kohta. 2  Lisa 1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse Astangu 27 13519 Tallinn Hankemenetlusel osalemise avaldus Käesolevaga kinnitan, et _________________ (Pakkuja nimi) (registrikood _____________ ) avaldab soovi osaleda Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hankel „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ ning esitan omapoolse pakkumuse. Pakkuja üldandmed Pakkuja nimetus: Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: Kontaktisiku andmed (nimi, telefon, e-post): Pakkuja _________________________ (Pakkuja nimi) kinnitab, et: - on tutvunud kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud hanke tingimustega ning nõustub nende ülevõtmisega; - omab hankelepingu täitmiseks vajalikke võimalusi ja rahalisi vahendeid ning majanduslik seisund võimaldab tal nõuetekohaselt täita kõiki hankelepingust tulenevaid kohustusi; - pakkumus on kooskõlas riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega; - kohustub järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ ning lisab, eelviidatud määrusega kooskõlas, kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod. Kättesaadavad:https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/9201/4001/VV_146m_lisa.pdf#; - ei esita projektis teenuste osutamise perioodi jooksul osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale või teistele rahastajatele (topeltrahastuse keeld); - osaleb hankemenetluses kompetentse meeskonnaga, kuhu kuulub vähemalt 4 erineva eriala rehabilitatsioonispetsialisti, kes on valmis ja võimelised läbi viima rehabilitatsiooniprogrammi ning osalema rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel; - hanke I osa: kohustub tagama, et pilootprojektis osalevad kliendid taastusravile pöördunud klientide hulgast, lähtudes sihtgrupi kirjeldusest (riigihanke alusdokumendi Lisa 3); - hanke II osa: võtab vastu ja tagab, et pilootprojektis osalevad Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud kliendid; - hanke III osa: võtab vastu ja tagab, et pilootprojektis osalevad Töötukassa poolt suunatud kliendid; - pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuse esitamise päevast. Kuupäev: __________________ Pakkuja esindaja nimi: ______________________ Pakkuja esindaja allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa 2 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK piloteerimine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde Volikiri ___________________ (Pakkuja nimi) (registrikood ___________) ______________(isiku nimi) (isikukood ____________________, ametikoht ______________________) isikus volitab _________________ (isiku nimi) (isikukood________________) olema hanke „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ toimingutel ja küsimustes Pakkuja ametlik esindaja ning allkirjastama hanke pakkumust. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Volitaja allkiri: _________________________ Kuupäev: _________________  Lisa 3 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde RFK pilootprojekti kirjeldus ja ajakava Taustinformatsioon Sotsiaalministeerium viis 2015–2016. aastal läbi rehabilitatsioonisüsteemi kaardistuse (meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis) kaasates teenuse osutajaid ja rahastajaid, puuetega inimeste esindusorganisatsioone, teenusedisainereid jt koostööpartnereid. Peamiste kitsaskohtadena selgusid 1) terviknägemuse puudumine rehabilitatsiooni erinevate valdkondade vahel (taastusravil, sotsiaalsel ja tööalasel rehabilitatsioonil on sarnased eesmärgid, kuid erinevad rahastajad, erinevad taotlemisprotsessid ja erinev teenuse korraldus, mis põhjustab arusaamatusi); 2) finantseerimine (rahastuse ebapiisavus eeskätt sotsiaalses rehabilitatsioonis, spetsialistide tunnihindade erinevus meditsiinilises-, sotsiaalses- ja tööalases rehabilitatsioonis); 3) teenusekeskne lähenemine (mittearvestamine kliendi eripärade ja reaalsete vajadusega, sh personaalse eelarvestamisega seotud küsimused); 4) ühtsete standardite puudumine (süsteemides on kasutusel erinevad standardid, terminid ja keelekasutus, mis ei soodusta süsteemide vahelist infovahetust klientide liikumisel teenuste vahel); 5) eesmärgi puudumine/mittesaavutamine (rehabilitatsiooniteenused ei ole tulemuslikud, kuna ei seata realistlikke eesmärke; kliendid ei saavuta tulemusi ja ei välju teenustelt); 6) andmete mittevahetamine (teenuse osutajatel puudub ülevaade kliendi vajadustest ja senini saadud teenustest, ebapiisav infovahetus meditsiinilise-, sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni vahel). Nimetatud kitsaskohad põhjustavad ebaefektiivsust, dubleerimist ja ei toeta inimese võimalikult iseseiseva funktsioneerimisvõime saavutamist ja võimetekohast ühiskonnaelus osalemist. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (edaspidi RFK) võimaldab kirjeldada inimese funktsioneerimisvõime ja selle piirangutega seotud situatsioone ning kujutab endast terviklikku raamistikku selle info süstematiseerimisel. RFK põhieesmärk on ühtse standardkeele pakkumine tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. RFK kasutamisele inimese tegevusvõime hindamisel ja sekkumiste planeerimisel on erialases teaduskirjanduses laialdaselt viidatud. Maailma Terviseorganisatsioon (edaspidi WHO) on viidanud ka vajadusele RFK klassifikatsioon seostada ISO-9999 (Rahvusvaheline abivahendite klassifikatsioon) klassifikatsiooniga, et identifitseerida abivahendeid, mis võiksid hõlbustada inimese toimetulekut. WHO poolt on väljatöötatud terviklik RFK-le tuginev rehabilitatsioonitsükkel, mis võimaldab hinnata inimese funktsioneerimisvõimet, koostada isikliku hindamisprofiili ja tegevuskava ning hinnata läbiviidud sekkumiste tulemuslikkust, struktureerides ja süstematiseerides rehabilitatsioonimeeskonna ja -spetsialistide tööprotsesse (lisainfo https://www.icf- casestudies.org/index.php?lang=en). Programmi sihtrühm 20 pea- ja seljaajutraumaga täisealist inimest (hanke osa I: sisenemine taastusravi kaudu) ning 20 liikumis- või liitpuudega täisealist inimest, v.a psüühikahäire, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue (hanke osad II ja III: sisenemine Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa kaudu). Pilootprojektis osalevad täisealised inimesed, kellel on erivajadus, kuid osalejal ei pea olema tuvastatud puude raskusaste, vähenenud töövõime, töövõime kaotuse protsent ega koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan. Kokku on pilootprojektis osalevate inimeste arv ca 40. Nõusoleku andnud klientidele on pilootprojektis osalemine tasuta (v.a sõidukulud teenustel osalemiseks). Klientide osalemine pilootprojektis on vabatahtlik ning selle kohta allkirjastatakse vastavasisuline nõusolek (hankelepingu lisa 2). Pilootprojektis osalev klient annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks. Täiendavalt sõlmitakse kliendi ja teenuse osutaja vahel koostöökokkulepe (hankelepingu lisa 3), kus on kirjas osaleja õigused ja kohustused. Pilootprojekti eesmärgid: 1. Piloteerida RFK kasutamist kui standardkeelt ja alust funktsioneerimisvõime hindamiseks Eesti rehabilitatsioonisüsteemis. 2. Piloteerida RFK-le tugineva rehabilitatsioonitsükli toimimist (Rehab-Cycle and ICF- based Documentation Tools https://www.icf-casestudies.org/index.php?lang=en), mille alusel on väljatöötatud eestikeelne hindamis- ja dokumenteerimiskeskkond (edaspidi prototüüp), eesmärgiga töötada välja ühtlustatud tööprotsessid funktsioneerimisvõime ja saavutatud tulemuste hindamiseks. 3. Jälgida kliendi teekonda alates taastusravi- või rehabilitatsiooniteenusele suunamisest kuni tulemuste hindamise ja protsessi lõpetamiseni, kasutades selleks prototüüpi kui töövahendit inimesega seotud rehabilitatsiooniteenuste info dokumenteerimiseks. 4. Muuta meditsiinilise, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seonduv dokumentatsioon ja hindamisprotsessid kliendi jaoks arusaadavamaks ja sujuvamaks ning muuta kliendi funktsioneerimisvõime areng kliendi jaoks jälgitavaks kasutades visuaalset kliendiprofiili. 5. Leida lahendused rehabilitatsiooniteenuste osutamisega seotud dubleerimise vähendamiseks ning teenuste vahelise andmevahetuse parandamiseks. 6. Tõsta rehabilitatsioonispetsialistide teadlikkust ja parandada abivahendi vajaduse välja selgitamise kvaliteeti ja abivahendi määramise süsteemsust. Piloteerimise kestuseks on planeeritud kuni 11 kuud (ajavahemikul november 2017 – september 2018). Pilootprojektis kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime ning rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud info dokumenteerimiseks elektroonset hindamis- ja dokumenteerimiskeskkonna prototüüpi. Koolitus RFK metoodika ja elektroonse prototüübi kasutamiseks toimub 10.10.17–11.10.17 (koolitus Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti partneritele) või 18.10.17–19.10.17 (koolitus Lõuna-Eesti partneritele). Piloteerimise sisuline protsess taastusravis (hanke osa I): 1. Projekti sihtrühmale sobivate klientide kaasamine taastusraviteenusele pöördunud klientide hulgast ning vajaduse korral kliendi edasi suunamine Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa juhtumikorraldaja poole 6 kuu jooksul. 2. Klientide informeerimine pilootprojekti eesmärkidest ja võimalustest, nõusoleku vormi allkirjastamine (2-s eksemplaris, millest üks jääb kliendile, teine edastatakse Hankijale, pakkuja säilitab enda dokumentides elektroonse koopia). 3. Inimese funktsioneerimisvõime ja abivahendi vajaduse hindamine taastusravimeeskonnas. 4. Hindamistulemuste kooskõlastamine kliendi ja meeskonnaga, dokumenteerimine prototüübis. 5. Taastusravi üld- ja alaeesmärkide seadmine. 6. Eesmärgi täitmiseks vajalike sekkumiste planeerimine ja tegevuskava koostamine prototüübis. 7. Taastusraviteenuste osutamine (kliendi vajadustest lähtuvad tervishoiuteenused, mille rahastamine ei toimu projekti eelarvest). 8. Taastusravi protsessi koordineerimine teenuse osutaja poolt, funktsioneerimisvõime vahe- ja lõpptulemuste hindamine, dokumenteerimine prototüübis. 9. Taastusravi protsessi lõpetamine (juhtumi ülemineku ettevalmistamine Sotsiaalkindlustusametile/ Töötukassale üleandmiseks, andes prototüübis juurdepääsuõiguse järgmisele asutusele või protsessi lõpetamine). 10. Piloteerimisprotsessi kohta tagasiside andmine Hankijale. Piloteerimise sisuline protsess sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis (hanke osad II ja III): 1. Sotsiaalkindlustusametist ja/või Töötukassast suunatud klientide vastuvõtmine 10 tööpäeva jooksul (teenuse osutamise kuupäev lepitakse kokku kliendi ja teenuse osutaja vahel). 2. Inimese funktsioneerimisvõime ja abivahendi vajaduse hindamine rehabilitatsioonimeeskonnas. 3. Hindamistulemuste kooskõlastamine kliendi ja meeskonnaga, dokumenteerimine prototüübis. 4. Sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni üld- ja alaeesmärkide seadmine. 5. Eesmärgi täitmiseks vajalike sekkumiste planeerimine ja tegevuskava koostamine prototüübis. 6. Personaalse eelarve koostamine vajaduspõhiste sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamiseks (kliendi vajadustest lähtuvate rehabilitatsiooniteenuste planeerimine, mille rahastamine toimub projekti eelarves sätestatud piirmäära alusel tuginedes sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 kehtestatud teenuste tunnihindadest korrutatuna koefitsiendiga 1,5). 7. Hinnangu, tegevuskava ja eelarve kinnitamine Sotsiaalkindlustusameti/ Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse poolt. 8. Rehabilitatsiooniteenuste osutamine, protsessi koordineerimine teenuseosutaja poolt. 9. Rehabilitatsiooni vahe- ja lõpptulemuste hindamine, dokumenteerimine prototüübis. 10. Rehabilitatsiooniprotsessi lõpetamine (juhtumi ülemineku ettevalmistamine, tööealiste erivajadusega inimeste seostamine Töötukassa teenustega (töötuna arvelevõtmine), protsessi lõpetamine). 11. Piloteerimisprotsessi kohta tagasiside andmine Hankijale. Pilootprojekti koordineerib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus. Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ Tegevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“  Lisa 4 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde CV ja motivatsioonikirja vorm Pakkuja nimi: CURRICULUM VITAE Isikuandmed NIMI ISIKUKOOD AADRESS KONTAKTANDMED (telefon ja e- post) Hariduskäik Haridusasutus Lõpetamise aasta Kraad Lisainfo hariduse kohta (nt juhul, kui õpingute käigus on läbitud RFK kasutamisega seotud õppeaineid): Töökäik Töökoht Amet Aeg Lisainfo töökogemuse ja töö olemuse kohta: Täienduskoolitused ja konverentsid Koolituse Koolituse Koolituse Koolituse /konverentsi nimi /konverentsi toimumise maht korraldaja aeg Ühiskondlik aktiivsus (soovi korral) Keelteoskus Keel Tase Arvutioskus Programm/arvutioskus Tase (alg-, kesk-, kõrgtase) Soovitajad/koostööpartnerid Nimi Asutus Mis osas koostöö MOTIVATSIOONIKIRI PAKKUJALT Motivatsioonikiri peab Hankijale andma ülevaate alljärgnevast: 1.1. Asutuse vabas vormis enesetutvustus, mis sisaldab järgmist informatsiooni: 1.1.1. missioon; 1.1.2. visioon; 1.1.3. väärtused; 1.1.4. asutuse tegutsemine taastusravi ja/või sotsiaalse- ja/või, tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajana (aastates); 1.1.5. projekti tegevuste ellu viimisse kaasatavate spetsialistide loetelu ja spetsialistide senise töökogemuse lühikirjeldus; 1.1.6. teenuste osutamise sihtgrupp; 1.1.7. varasem kogemus taastusravi ja/või rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel; 1.1.8. asutuse varasem kokkupuude RFK klassifikatsiooniga.  Lisa 5 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde Hankelepingu vorm koos selle lisadega HANKELEPING nr ... Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikood 70003566, aadress Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi nimetatud Tellija või Pool või koos Partneriga ühiselt Pooled) ja ................, registrikood 90007431, aadress ............................, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige ....................... (edaspidi nimetatud Partner või Pool või koos Tellijaga ühiselt Pooled), lähtudes Euroopa Sotsiaalfondi programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunktist 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ ja Tellija direktori .... 2017. a käskkirjast nr 1-3/... „......“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Tellija ja Partneri vahel Lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Lepingu alusel osutatava teenuse sisuks on: 1.2.1. RFK klassifikatsioonil põhineva hindamismetoodika piloteerimine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel lähtudes Lisas 3 sätestatud sisulisele tööprotsessile. 1.2.2. Tagasiside andmine Tellijale osutatud pilootprojekti tegevuste ja tulemuse kohta. 1.2.3. Pilootprojekti läbiviimise ajal osutatavate tööprotsesside sisu väljatöötamine koostöös Tellijaga ja tagasiside andmine. 1.2.4. Pilootprojektis teenust saanud klientidelt tagasiside kogumine Projekti sisuliste tegevuste, rahulolu ning kasu kohta. 1.2.5. Koostöös Tellijaga piloteerimise tulemuste koondamine ja analüüs. 1.2.6. Hanke ajal Tellijaga koostöös toimuvatel kogemuskohtumistel paremate praktikate jagamine. 1.3. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja Leping koos võimalike tulevikus sõlmitavate lisadega ning riigihanke alusdokumendid ja Partneri pakkumus. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste Leping Lepingu põhiteksti koos kõikide lisadega. Vastuolude korral Lepingu ja Lepingu lisade vahel tuleb lähtuda Lepingust. 1.4. Lepingu tingimused laienevad ka kõigile Poolte vahel Lepingu alusel ja sellega seoses sõlmitavatele täiendavatele lepingutele, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 1.5. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:  1.5.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime Lepingu sõlmimiseks ning Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste realiseerimiseks; ja/või 1.5.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad volitused selle Lepingu sõlmimiseks kooskõlas õigusaktide ja põhikirjade ning muude dokumentidega. 1.6. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik Poolte vahelised varasemad lepingud ja muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga. 1.7. Pooled loevad Lepingu alusel ja selle raames Tasu sihtotstarbeliseks kasutamiseks Tasu säästlikku ja majanduslikult põhjendatud kasutamist Lepingu Objektiga seotud vajalike kulude katmiseks. 1.8. Pooled on kohustatud teostama heas usus kõik vajalikud toimingud, tegema teise Poolega koostööd ja tagama omapoolse Töö teostamiseks vajaliku valmisoleku, mis kindlustavad käesoleva Lepingu nõuetekohase täitmise. 2. Lepingu objekt ja maksumuse alused 2.1. Lepingu objektiks (edaspidi Objekt) on riigihanke alusdokumentides esitatud pilootprojekti Partneri poolne piloteerimine (edaspidi Projekt) ning tagasiside andmine Lepingus kokkulepitud ulatuses. 2.2. Pooled on kokku leppinud, et Tellija rahastab Partneri poolt piloteerimise tegevusi lähtudes hanke osadest: Hanke osas I funktsioneerimisvõime hindamine ja hindamistulemuste dokumenteerimine) – klientide arv x 455 eurot; Hanke osades II ja III funktsioneerimisvõime hindamine ja hindamistulemuste dokumenteerimine – klientide arv x 455 eurot ning vajaduspõhiste rehabilitatsiooniteenuste osutamine – maksimaalselt 2000 eurot ühe kliendi kohta (käibemaksukohustuslase puhul peab ühe kliendi maksumus sisaldama ka käibemaksu). Sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamise maksumuse kujunemise aluseks on sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning üle võetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 sätestatud teenuse hinnad korrutades koefitsiendiga 1,5. Juhul kui klient vajab ka majutusteenust peab majutusteenuse maksumus sisalduma maksimaalses piirmääras (2000 eurot kliendi kohta). 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Partner: 3.1.1. Piloteerimises osalev meeskond on kohustatud osalema piloteerimispartnerite koolitusel (toimumisajaga 10.–11.10.2017 või 18.–19.10.2017) ja Partneri esindaja kogemuskohtumistel. 3.1.2. Tagab piloteerimise sisuliste tegevuste elluviimise XXX (täpsustub hanke tulemuste alusel vastavalt riigihanke alusdokumentides kirjeldatule) kliendile lähtudes Projekti sisukirjeldusest. 3.1.3. Võtab klientidelt 2-s eksemplaris, millest üks jääb kliendile, nõusoleku Projektis osalemiseks ning isikuandmete töötlemiseks (Hankelepingu lisa 2 vormil). 3.1.4. Kogub klientide seireandmeid (Hankelepingu lisa 7 vormil) ja edastab need Tellija volitatud esindajale (p 5.3) vastavalt temalt saadavatele juhistele (http://www.innove.ee/UserFiles/Struktuuritoetused/ESF%20ANDMEKORJE%20JUH END%2007%202015.pdf). Seirearuanne (Hankelepingu lisa 7) tuleb esitada kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teiseks kuupäevaks. 3.1.5. Esitab Tellijale Tasu kasutamise kohta asjakohast ja õiget informatsiooni vastavalt Tellija poolt kehtestatavas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormis (Lepingu lisa 4) vähemalt 1 kord kvartalis. Täpsemad kuupäevad lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel. 3.1.6. Kohustub teatama pakkumuses meeskonnaliikmetena esitatud spetsialistide muudatustest vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne spetsialisti poolt teenuse osutamise alustamist, esitades Tellijale riigihanke alusdokumendi lisa 4 vormi kohase 2  CV ning omapoolse selgituse spetsialistide vahetuse/kaasamise ning spetsialistide tööaja alguse/lõpu kohta. 3.1.7. Vastab Tellija kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta kirjalikult 10 (kümne) kalendripäeva jooksul. 3.1.8. Küsib Projekti piloteerimise lõpus klientidelt erinevat tagasisidet lähtuvalt Tellija poolt etteantud vormidest. 3.1.9. Annab Projekti sisulistest tegevustest aru ja analüüsib piloteerimise protsessi vastavalt Tellija poolt saadud juhistele ja vormile. 3.1.10. Kohustub Projektis osutamise perioodil mitte esitama piloteerimises osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile või Töötukassale. 3.1.11. Kohustub ellu viima kõik vajalikud tegevused Projektis sätestatud tulemuste saavutamiseks tähtaegselt. 3.1.12. Kohustub kasutama Tasu ainult kulude tegemiseks, mis on määratletud pakkumuses ja Projektis, võttes enesele täieliku vastutuse Partneri poolt Lepingu täitmiseks tehtavate kulutuste abikõlblikkuse eest. 3.1.13. Kohustub tutvuma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega ning kohustub nende nõudeid kõrvalekaldumatult täitma, sh kogub seireinfot (lähtudes ESF andmekorje juhendist) ja lisab kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod. 3.1.14. Säilitab ja arhiveerib Lepingu ja Projekti kogu dokumentatsiooni originaale, sh kõik Lepingu raames tehtud kulutusi tõendavad kuludokumendid (maksedokumendid) enda valduses ja tagab selle säilitamise vähemalt 31.detsembrini 2025. 3.1.15. Kohustub andma Tellijale infot Projekti käigu ning sisu kohta ja vajadusel esitama ka asjakohaste dokumentide koopiaid. 3.1.16. Teatab Tellijale asjaoludest, mille tõttu Lepingu lisades esitatud andmeid ei ole enam täielikud või õiged või on muutunud. 3.1.17. Kannab omal riisikol ja oma vahendite arvel Tasu ületavad kulud, mis seonduvad ja on vajalikud Lepingu Projekti realiseerimiseks. 3.1.18. Kohustub tagama ning vastutab, et Partnerile käesoleva Lepingu täitmise käigus teatavaks saanud või juhuslikult teatavaks saanud isikuandmed (teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvad andmed), sh delikaatsed isikuandmed ja/või mistahes muu delikaatne informatsioon säilib konfidentsiaalsena ning et teavet hoitakse ja töödeldakse üksnes kooskõlas kehtiva avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega ettenähtud nõudmistele. 3.1.19. Partner kohustub isikuandmete töötlemisel rangelt järgima seadustes ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõudeid. 3.1.20. Punktis 3.1.18. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue kehtib ka pärast Lepingu lõppemist või lõpetamist tähtajatult. 3.2. Tellija: 3.2.1. Kannab Tasu Partnerile üle etappide kaupa vastavalt Lepingus kokkulepitule, Tellija poolt kehtestava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (Lisa 3) alusel. Pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolset digitaalallkirjastamist esitab Partner arve osutatud teenuse eest. Täpsemad kuupäevad tööde üleandmiseks lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel. 3.2.2. Kannab Partneri arvelduskontole Tasu 30 päeva jooksul alates Tellija poolt kehtestatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akti (Lisa 3 ) aktsepteerimisest ja selle alusel esitatud arve saamisest Lepingu punktis 5.3 toodud isiku poolt. 3.2.3. Teostab viimase väljamakse pärast kõikide Lepingujärgsete tegevuste lõpetamist Partneri poolt, sh pärast tagasiside esitamist või muude tegevuste teostamist. 3.2.4. Tellijal on õigus: 3.2.4.1. jooksvalt kontrollida Lepingu täitmise käiku, sh punktides 3.1.1–3.1.20 sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud õiguse täitmiseks on Partner kohustatud esitama Tellija esindaja nõudel 5 (viie) tööpäeva jooksul kogu Lepinguga ja selle täitmisega seotud informatsiooni ja/või dokumentatsiooni; 3.2.4.2. anda Lepingu täitmiseks omapoolseid juhiseid. Partner on kohustatud koheselt informeerima Tellijat Lepingu täitmise käigus tekkinud probleemidest ja takistustest; 3 3.2.4.3. punktis 3.2.4.1 nimetatud kontrolli tulemuste põhjal on Tellijal õigus teha Partnerile ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks, mis on Partnerile täitmiseks kohustuslikud; 3.2.4.4. peatada Tasu väljamaksmine kuni ettekirjutuse täieliku täitmiseni; 3.2.4.5. juhul, kui Tellijal tekib põhjendatud kahtlusi Tasu mittesihipärases kasutamises ning need kahtlused leiavad tõendatud faktilist kinnitust, võib Tellija nõuda Tasu tagastamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud summa ulatuses. 4. Vastutus lepingu rikkumise eest 4.1. Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad Pooled Lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. Ühtlasi tuleb hinnata kahju ettenähtavuse võimalust. 4.2. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud varalise kahju eest kannavad Pooled täielikku vastutust selle kahju täies ulatuses. 4.3. Partneri poolt Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel on Tellijal õigus nõuda Partnerilt Tasu tagastamist ulatuses, millises Partner ei kasutanud Tasu kooskõlas Lepinguga või Tellijal ei ole võimalik Tasu kasutamise sihipärasust kontrollida. 4.4. Juhul, kui Partner rikub Lepingu punktides 3.1.18 ja 3.1.19 sätestatud kohustust, on Tellijal õigus nõuda Partnerilt leppetrahvi summas 2000 (kaks tuhat) eurot iga rikkumise kohta igakordsel rikkumisel ja kohustuse täitmise rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist täies ulatuses ning nimetatud punktides toodud kohustuste mittetäitmine või nende rikkumine on aluseks ka käesoleva Lepingu koheseks ülesütlemiseks Tellija poolt. 4.5. Lisaks punktis 4.3 toodule on Tellijal õigus juhul, kui Lepingut ei ole kohaselt täidetud, vähendada Tasu võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Tasu vähendamise märgib Tellija vahearuandele. 4.6. Kui Lepingu tähtaeg on lõppenud ning pärast seda selgub Lepingu mittenõuetekohane täitmine Partneri poolt, võib Tellija täiendavalt nõuda aastani 2025 leppetrahvi kuni 15% Lepingu alusel makstud Tasu kogusummast. 4.7. Partner tagastab punktis 4.3 nimetatud Tasu osa ja tasub punktides 4.4 ja 4.6 nimetatud leppetrahvi 10 tööpäeva jooksul arvates Tellija kirjaliku nõude esitamisest. 4.8. Partneri poolt Lepingu punktis 4.7 sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal õigus esitada Partnerile viivisenõue 0,15% protsenti päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% Tasust. 4.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittekohase täitmise korral on Tellijal lisaks Lepingu punktides 4.4, 4.6 ja 4.8 sätestatud leppetrahvi- ja viivisnõuetele õigus teha Partnerile hoiatus ja ettepanek rikkumine Tellija poolt määratud mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Kui Partner mainitud aja jooksul jätab täitmata oma Lepingust tulenevad kohustused või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on Tellijal õigus Lepingust taganeda, teatades sellest vastava kirjaliku avaldusega Partnerile. 4.9. Käesolevas peatükis nimetatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Tellija õigust nõuda Partnerilt täiendavalt kahju hüvitamist. 4.10. Juhul, kui hindamis- ja dokumenteerimiskeskkonna kasutamine Partneri poolt on takistatud pikema aja vältel, mis seab ohtu Partneri lepingujärgsete kohustuste õigeaegse täitmise, pikeneb piloteerimise periood viivituse võrra. 5. Teated ja Poolte volitatud esindajad 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poole edastatavad teated olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (s.o kirjalikus vormis või e-posti teel). Kirjalikus vormis peavad olema eelkõige Poolte Lepingu 4  ülesütlemise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib esitada ka telefoni teel. 5.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele Lepingus märgitud aadressil. Aadressi muutusest on Pool kohustatud koheselt teatama teisele Poolele. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kättesaaduks kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 päeva. 5.3. Tellija volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kairit Viidalepp, telefon +372 687 7291, faks +372 687 7200, e-post [email protected]. 5.4. Partneri volitatud esindajaks Lepingu täitmisega seotud küsimustes on .........................., telefon ..............., faks ................, e-post: .............................. 5.5. Lepingu punktides 5.3 ja 5.4 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi ning edastada teisele Poolele Lepingu täitmisel vajalikku informatsiooni ja materjale, kooskõlastada Poolte tegevust Lepingu täitmisel, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Poolte esindajatel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a juhul, kui Pool on andnud oma esindajale eraldi sellekohase volikirja. 6. Lepingu tähtaeg, lõppemine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub allakirjutamisest Poolte esindajate poolt ja on kehtiv kuni Poolte Lepingus märgitud lepinguliste kohustuste täieliku täitmiseni. 6.2. Tellijal on õigus Leping olenemata põhjusest üles öelda, teatades sellest Partnerile kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. 6.3. Tellijal on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Partner rikub ükskõik millist Lepingujärgset kohustust. Sellisel juhul ei ole Partneril õigust tasu nõuda, samuti peab ta Tellija nõudel hüvitama tekitatud kahju ja maksma Lepinguga ettenähtud leppetrahvi. 6.4. Partneril on õigus õiguskaitsevahendina Lepingust taganeda juhul, kui Tellija rikub ükskõik millist lepingujärgset kohustust. 6.5. Lepingu ennetähtaegne lõppemine ei mõjuta Lepingu alusel Pooltele enne lõppemist tekkinud kohustuste täitmist. 7. Lõppsätted 7.1. Lepingut võib muuta ainult Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. Tasu kasutamise eelarvet võib muuta Poolte esindajate kokkuleppel, v.a Tasu kogumahu muutmine. 7.2. Lepingule allakirjutamisega annab Partner tagasivõetamatu nõusoleku Lepingu ja Tasu kasutamise aruannete avalikustamiseks Tellija veebilehel või muul viisil, kui viimane seda vajalikuks peab. 7.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida Pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 7.4. Juhul, kui Lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 7.5. Leping on sõlmitud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 8. Lisad 8.1. Lisa 1 – Pilootprojekti kirjeldus ja ajakava. 8.2. Lisa 2 – Kliendi informeeritud nõusoleku vorm isikuandmete töötlemiseks. 8.3. Lisa 3 – Koostöökokkuleppe vorm. 8.4. Lisa 4 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 8.5. Lisa 5 – Riigihanke alusdokument koos lisadega (eraldi failid, mida juurde ei lisata). 8.6. Lisa 6 – Partneri poolt hankemenetluses esitatud pakkumus (eraldi failid, mida juurde ei lisata). 5 8.7. Lisa 7 – Seireandmed (eraldi Exceli fail). 9. Poolte allkirjad Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru .......................................... Direktor .......................................... 6 Lisa 1 Hankelepingu nr .... juurde RFK pilootprojekti kirjeldus ja ajakava Taustinformatsioon Sotsiaalministeerium viis 2015–2016. aastal läbi rehabilitatsioonisüsteemi kaardistuse (meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis) kaasates teenuse osutajaid ja rahastajaid, puuetega inimeste esindusorganisatsioone, teenusedisainereid jt koostööpartnereid. Peamiste kitsaskohtadena selgusid 1) terviknägemuse puudumine rehabilitatsiooni erinevate valdkondade vahel (taastusravil, sotsiaalsel ja tööalasel rehabilitatsioonil on sarnased eesmärgid, kuid erinevad rahastajad, erinevad taotlemisprotsessid ja erinev teenuse korraldus, mis põhjustab arusaamatusi); 2) finantseerimine (rahastuse ebapiisavus eeskätt sotsiaalses rehabilitatsioonis, spetsialistide tunnihindade erinevus meditsiinilises-, sotsiaalses- ja tööalases rehabilitatsioonis); 3) teenusekeskne lähenemine (mittearvestamine kliendi eripärade ja reaalsete vajadusega, sh personaalse eelarvestamisega seotud küsimused); 4) ühtsete standardite puudumine (süsteemides on kasutusel erinevad standardid, terminid ja keelekasutus, mis ei soodusta süsteemide vahelist infovahetust klientide liikumisel teenuste vahel); 5) eesmärgi puudumine/mittesaavutamine (rehabilitatsiooniteenused ei ole tulemuslikud, kuna ei seata realistlikke eesmärke; kliendid ei saavuta tulemusi ja ei välju teenustelt); 6) andmete mittevahetamine (teenuse osutajatel puudub ülevaade kliendi vajadustest ja senini saadud teenustest, ebapiisav infovahetus meditsiinilise-, sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni vahel). Nimetatud kitsaskohad põhjustavad ebaefektiivsust, dubleerimist ja ei toeta inimese võimalikult iseseiseva funktsioneerimisvõime saavutamist ja võimetekohast ühiskonnaelus osalemist. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (edaspidi RFK) võimaldab kirjeldada inimese funktsioneerimisvõime ja selle piirangutega seotud situatsioone ning kujutab endast terviklikku raamistikku selle info süstematiseerimisel. RFK põhieesmärk on ühtse standardkeele pakkumine tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. RFK kasutamisele inimese tegevusvõime hindamisel ja sekkumiste planeerimisel on erialases teaduskirjanduses laialdaselt viidatud. Maailma Terviseorganisatsioon (edaspidi WHO) on viidanud ka vajadusele RFK klassifikatsioon seostada ISO-9999 (Rahvusvaheline abivahendite klassifikatsioon) klassifikatsiooniga, et identifitseerida abivahendeid, mis võiksid hõlbustada inimese toimetulekut. WHO poolt on väljatöötatud terviklik RFK-le tuginev rehabilitatsioonitsükkel, mis võimaldab hinnata inimese funktsioneerimisvõimet, koostada isikliku hindamisprofiili ja tegevuskava ning hinnata läbiviidud sekkumiste tulemuslikkust, struktureerides ja süstematiseerides rehabilitatsioonimeeskonna ja -spetsialistide tööprotsesse (lisainfo https://www.icf- casestudies.org/index.php?lang=en). 7 Programmi sihtrühm 20 pea- ja seljaajutraumaga täisealist inimest (hanke osa I: sisenemine taastusravi kaudu) ning 20 liikumis- või liitpuudega täisealist inimest, v.a psüühikahäire, nägemis-, kuulmis-, intellektipuue (hanke osad II ja III: sisenemine Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa kaudu). Pilootprojektis osalevad täisealised inimesed, kellel on erivajadus, kuid osalejal ei pea olema tuvastatud puude raskusaste, vähenenud töövõime, töövõime kaotuse protsent ega koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan. Kokku on pilootprojektis osalevate inimeste arv ca 40. Nõusoleku andnud klientidele on pilootprojektis osalemine tasuta (v.a sõidukulud teenustel osalemiseks). Klientide osalemine pilootprojektis on vabatahtlik ning selle kohta allkirjastatakse vastavasisuline nõusolek (Lepingu lisa 2). Pilootprojektis osalev klient annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks. Täiendavalt sõlmitakse kliendi ja teenuse osutaja vahel koostöökokkulepe (Lepingu lisa 3), kus on kirjas osaleja õigused ja kohustused. Pilootprojekti eesmärgid: 1. Piloteerida RFK kasutamist kui standardkeelt ja alust funktsioneerimisvõime hindamiseks Eesti rehabilitatsioonisüsteemis. 2. Piloteerida RFK-le tugineva rehabilitatsioonitsükli toimimist (Rehab-Cycle and ICF- based Documentation Tools https://www.icf-casestudies.org/index.php?lang=en), mille alusel on väljatöötatud eestikeelne hindamis- ja dokumenteerimiskeskkond (edaspidi prototüüp), eesmärgiga töötada välja ühtlustatud tööprotsessid funktsioneerimisvõime ja saavutatud tulemuste hindamiseks. 3. Jälgida kliendi teekonda alates taastusravi- või rehabilitatsiooniteenusele suunamisest kuni tulemuste hindamise ja protsessi lõpetamiseni, kasutades selleks prototüüpi kui töövahendit inimesega seotud rehabilitatsiooniteenuste info dokumenteerimiseks. 4. Muuta meditsiinilise, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniga seonduv dokumentatsioon ja hindamisprotsessid kliendi jaoks arusaadavamaks ja sujuvamaks ning muuta kliendi funktsioneerimisvõime areng kliendi jaoks jälgitavaks kasutades visuaalset kliendiprofiili. 5. Leida lahendused rehabilitatsiooniteenuste osutamisega seotud dubleerimise vähendamiseks ning teenuste vahelise andmevahetuse parandamiseks. 6. Tõsta rehabilitatsioonispetsialistide teadlikkust ja parandada abivahendi vajaduse välja selgitamise kvaliteeti ja abivahendi määramise süsteemsust. Piloteerimise kestuseks on planeeritud kuni 11 kuud (ajavahemikul november 2017– september 2018). Pilootprojektis kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime ning rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud info dokumenteerimiseks elektroonset hindamis- ja dokumenteerimiskeskkonna prototüüpi. Koolitus RFK metoodika ja elektroonse prototüübi kasutamiseks toimub 10.10.17–11.10.17 (koolitus Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti partneritele) või 18.10.17–19.10.17 (koolitus Lõuna-Eesti partneritele). Piloteerimise sisuline protsess taastusravis (hanke osa I): 1. Projekti sihtrühmale sobivate klientide kaasamine taastusraviteenusele pöördunud klientide hulgast ning vajaduse korral kliendi edasi suunamine Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa juhtumikorraldaja poole 6 kuu jooksul. 2. Klientide informeerimine pilootprojekti eesmärkidest ja võimalustest, nõusoleku vormi allkirjastamine (2-s eksemplaris, millest üks jääb kliendile, teine edastatakse Hankijale, pakkuja säilitab enda dokumentides elektroonse koopia). 8 3. Inimese funktsioneerimisvõime ja abivahendi vajaduse hindamine taastusravimeeskonnas. 4. Hindamistulemuste kooskõlastamine kliendi ja meeskonnaga, dokumenteerimine prototüübis. 5. Taastusravi üld- ja alaeesmärkide seadmine. 6. Eesmärgi täitmiseks vajalike sekkumiste planeerimine ja tegevuskava koostamine prototüübis. 7. Taastusraviteenuste osutamine (kliendi vajadustest lähtuvad tervishoiuteenused, mille rahastamine ei toimu projekti eelarvest). 8. Taastusravi protsessi koordineerimine teenuse osutaja poolt, funktsioneerimisvõime vahe- ja lõpptulemuste hindamine, dokumenteerimine prototüübis. 9. Taastusravi protsessi lõpetamine (juhtumi ülemineku ettevalmistamine Sotsiaalkindlustusametile/ Töötukassale üleandmiseks, andes prototüübis juurdepääsuõiguse järgmisele asutusele või protsessi lõpetamine). 10. Piloteerimisprotsessi kohta tagasiside andmine Hankijale. Piloteerimise sisuline protsess sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis (hanke osad II ja III): 1. Sotsiaalkindlustusametist ja/või Töötukassast suunatud klientide vastuvõtmine 10 tööpäeva jooksul (teenuse osutamise kuupäev lepitakse kokku kliendi ja teenuse osutaja vahel). 2. Inimese funktsioneerimisvõime ja abivahendi vajaduse hindamine rehabilitatsioonimeeskonnas. 3. Hindamistulemuste kooskõlastamine kliendi ja meeskonnaga, dokumenteerimine prototüübis. 4. Sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni üld- ja alaeesmärkide seadmine. 5. Eesmärgi täitmiseks vajalike sekkumiste planeerimine ja tegevuskava koostamine prototüübis. 6. Personaalse eelarve koostamine vajaduspõhiste sotsiaalse- ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamiseks (kliendi vajadustest lähtuvate rehabilitatsiooniteenuste planeerimine, mille rahastamine toimub projekti eelarves sätestatud piirmäära alusel tuginedes sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 kehtestatud teenuste tunnihindadest korrutatuna koefitsiendiga 1,5). 7. Hinnangu, tegevuskava ja eelarve kinnitamine Sotsiaalkindlustusameti/ Töötukassa ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse poolt. 8. Rehabilitatsiooniteenuste osutamine, protsessi koordineerimine teenuseosutaja poolt. 9. Rehabilitatsiooni vahe- ja lõpptulemuste hindamine, dokumenteerimine prototüübis. 10. Rehabilitatsiooniprotsessi lõpetamine (juhtumi ülemineku ettevalmistamine, tööealiste erivajadusega inimeste seostamine Töötukassa teenustega (töötuna arvelevõtmine), protsessi lõpetamine). 11. Piloteerimisprotsessi kohta tagasiside andmine Hankijale. Pilootprojekti koordineerib Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus. 9  Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ Tegevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ Lisa 2 Hankelepingu nr ... juurde INFORMEERITUD NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK) viib läbi arendusprojekti „Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime, Vaeguste ja Tervise Klassifikatsiooni (RFK) kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“. Selle raames analüüsitakse RFK kasutuselevõtu võimalusi taastusravi, sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamisel ning Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajate töös. Projektiga soovime leida viise, kuidas vähendada kliendi käest korduvalt küsitavate andmete mahtu ning vahendada informatsiooni nende asutuste vahel, kes rehabilitatsiooni teenuste osutamise käigus kliendiga kokku puutuvad. Te olete valitud arendusprojektis osalema. Selle käigus küsitakse Teilt andmeid Teie elukoha, perekonnaseisu, hariduse, terviseseisundi, kõrvalabi vajaduse ja toimetuleku kohta. Projekti raames viiakse läbi Teie tegevusvõime hindamine, seatakse Teiega koos eesmärgid ja soovitatakse tegevusi Teie tegevusvõime muutmiseks. Teile osutatakse erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid ja mõõdetakse nende mõju Teie terviseseisundile ja tegevusvõimele. Arendusprojekti piloteerimisperiood kestab november 2017– september 2018. Projekti lõppemisel arhiveeritakse Teie kohta kogutud andmed Astangu KRK poolt ja neid kasutatakse vaid anonüümselt arendusprojekti tulemuste analüüsimisel. Teie kohta kogutud andmed hävitatakse viis aastat pärast arendusprojekti lõppemist. Teie kohta kogutud andmeid ei väljastata selles nõusolekus nimetamata osapooltele. Kõik projektis osalevad asutused näevad Teie nime ja isikukoodi. Muid andmeid, mida Teie kohta elektroonsesse andmebaasi sisestatakse, näevad vaid need asutused, kes Teiega töötavad. Uuringus osaleb X asutust, kes töötlevad Teie isikuandmeid, sh delikaatseid isikuandmeid: 1.1. Uuringut koordineeriv asutus: 1.1.1. Astangu KRK, aadress: Astangu 27, Tallinn 13519, kontaktisik: Kairit Viidalepp, e- post: [email protected], telefon: 687 7291. 1.2. Uuringu partnerasutused: 1.2.1. Sotsiaalkindlustusamet, aadress Endla 8, Tallinn 15092, kontaktisik: Liina Olgo, e- post: [email protected], telefon: 744 8333; 1.2.2. Töötukassa, aadress Lasnamäe 2, Tallinn 11412 , kontaktisik: Jevgeni Bugakin, e- post: [email protected], telefon: 614 8611. 1.3. Uuringus osalevad teenuse osutajad: 1.3.1. ... 1.3.2. ... 1.3.3. ... 10 Teie isikuga seostatud teavet hoitakse turvaliselt, rakendades andmete töötlemisele isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid. Teil on alati õigus loobuda projektis osalemisest või keelduda Teile mitte sobivatele küsimustele vastamisest. Keeldumise korral eemaldatakse Teie andmed andmebaasist ja hävitatakse. Samuti on Teil alati õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist, isikuandmete töötlemise lõpetamist, Teie kohta käivate isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise lõpetamist Teiega töötavatele spetsialistidele, Teie kohta kogutud andmete kustutamist või sulgemist. Soovime rõhutada, et keeldumine või mitte vastamine vähendab võimalust töötada välja Teiega sarnaste inimeste jaoks võimalikult mugavat viisi tegevusvõime hindamiseks ja rehabilitatsiooniteenuste saamiseks. Loodame heale koostööle! Uuringut koordineeriva asutuse kontaktisiku andmed: projektijuht Kairit Viidalepp, e-post: [email protected], telefon: 687 7291. OLEN NÕUS Kinnitan, et olen läbi lugenud ülaltoodud informatsiooni uuringu ja minu õiguste kohta. Annan oma allkirjaga nõusoleku uuringus osalemiseks ja selle raames kogutud isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemiseks uuringus osalevatel asutustel. Ees- ja perekonnanimi: .................................................................... Isikukood: ........................................ Kuupäev: .......................................................................................... Allkiri: .............................................. Meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ Tegevus 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ 11 Lisa 3 Hankelepingu nr .... juurde Koostöökokkulepe – kliendi õigused ja kohustused pilootprojektis osalemisel Mul on õigus: 1. olla koheldud võrdselt ja väärikalt; 2. määratleda end ja teha iseseisvaid valikuid; 3. saada infot erinevate teenuste ja tegevusvõimaluste sisu ning korralduse kohta; 4. osaleda oma teenuste kavandamises, elluviimises ja tulemuste hindamises; 5. avaldada arvamust ja teha ettepanekuid; 6. tutvuda enda kohta kogutud andmetega; 7. esitada rahulolematuse või oma õiguste rikkumise korral kaebus probleemide lahendamiseks. Mul on kohustus: 1. osaleda kokkulepitud tegevustes; 2. teavitada oma kontaktisikut .................................. (nimi, e-post, telefoninumber), kui kokkulepitud ajal ei ole võimalik teenusel osaleda; 3. teavitada oma kontaktisikut teenuse lõpetamise soovist; 4. järgida hea käitumise tavasid; 5. mitte tuua teenuse osutamise asukohta sobimatuid või ohtlikke esemeid; 6. hoida teenuse osutaja vara heaperemehelikult ja hüvitada enda poolt varale või teistele klientidele tekitatud kahju; 7. esitada teenuse osutamiseks tõest ja asjakohast infot; 8. informeerida viivitamatult kõigist andmete ja asjaolude muutustest, võrreldes varasemalt esitatud infoga. ___________________________________ __________ Kliendi nimi ja allkiri kuupäev ___________________________________ __________ Kliendi esindaja nimi ja allkiri kuupäev 12 Lisa 4 Hankelepingu nr .... juurde TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ………………. (edaspidi Partner) ............................ ……………… poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija)..... …………........., (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Partner andis üle poolte vahel ………… 2017 sõlmitud Lepingu nr …………. alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. ……………………………………………………… (töö nimetus, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vm, panna kirja võimalikult detailselt ja põhjalikult üleantavad tööd). 2. ...... (loetleda üles lisadokumendid, kui neid üle antakse). Käesolev akt on aluseks Partneri poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga … arve esitamiseks summas ……………………………….. (summa sõnades) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu kuna rehabilitatsiooniteenus ei ole käibemaksuga maksustatud. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Partner Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Finantseerimisalus: Hanke osa I SFOS kood: 2014-2020.2.02.001.01.15-0002; KT6033; GR 1T60-hoolek; WBS T60-ESF1221REHMET; fund 40. Hanke osa II ja III SFOS kood: 2014-2020.2.02.001.01.15-0002; KT6033; GR 1T60-hoolek; WBS T60-ESF1221REHPROG; fund 40. Tellija Partner /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru ........................................ Direktor ........................................ 13  Lisa 6 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde Ühispakkujate volikirja vorm Hankija nimi: Riigihanke nimetus ja registreerimisnumber: Käesolevaga volitame (ühispakkujate nimed) (volitajate nimed ja ametikohad) isikus (volitatava nimi, ametikoht) olema käesoleva ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: Kuupäev: (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt  Lisa 7a Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde Kinnitus hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks olevate asjaolude puudumise kohta Pakkuja kinnitab, et: 1. Pakkujat ega pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat ei ole karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest, või on vastavad isiku karistusandmed karistusregistrist kustunud karistusregistri seaduse kohaselt või juhul, kui karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, on süüdimõistva otsuse jõustumist möödunud viis aastat, arvestades riigihanke algamise aega. 2. Pakkujat ega pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat ei ole karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest, või on vastavad isiku karistusandmed karistusregistrist kustunud karistusregistri seaduse kohaselt või juhul, kui karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, on süüdimõistva otsuse jõustumist möödunud viis aastat, arvestades riigihanke algamise aega. 3. Pakkujat ega pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat ei ole karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest, või on vastavad isiku karistusandmed karistusregistrist kustunud karistusregistri seaduse kohaselt või juhul, kui karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, on süüdimõistva otsuse jõustumist möödunud viis aastat, arvestades riigihanke algamise aega. 4. Pakkujal ei ole riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlga tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. 5. Pakkuja ega tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Kuupäev: __________________ Pakkuja esindaja nimi: ______________________ Pakkuja esindaja allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa 7b Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ riigihanke alusdokumendi juurde Kinnitus hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks olevate asjaolude puudumise kohta Pakkuja kinnitab, et: 1. Pakkujal ei ole hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlga maksukorralduse seaduse tähenduses. 2. Pakkuja ei ole rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi. 3. Pakkuja ei ole pankrotis või likvideerimisel, Pakkuja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust, tema äritegevus ei ole peatatud ning ta ei ole sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt. 4. Pakkuja ei ole raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu. 5. Pakkumus ei ole vastuvõetamatu konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu. 6. Pakkumuse koostamisel ei ole osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida. 7. Pakkuja ei ole oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusel on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 8. Pakkuja ei ole esitanud valeandmeid hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta. 9. Pakkujat või pakkuja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat ei ole karistatud maksualaste süütegude eest. Kuupäev: __________________ Pakkuja esindaja nimi: ______________________ Pakkuja esindaja allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/  HANKIJA NIMI: ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS HANKE NIMETUS: „RFK KASUTAMINE MEDITSIINILISES, SOTSIAALSES JA TÖÖALASES REHABILITATSIOONIS NING ABIVAHENDI VAJADUSE HINDAMISEL“ RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT HANKELEPINGU LIIK: TEENUSTE TELLIMINE 1 1 Üldtingimused 1.1. Hankija nimi: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. 1.2. Hankija aadress: Astangu 27 Tallinn, 13519 Eesti Vabariik. 1.3. Hankija interneti aadress (URL): http://www.astangu.ee. 1.4. Hanke eest vastutav isikud: 1.4.1. Kairit Viidalepp, projektijuht, telefon: 6877 291, e-post: [email protected]; 1.4.2. Veronika Kaska, personali- ja haldusosakonna juhataja, telefon 6877 233, e-post: [email protected]. 1.5. Hanke objekti lühikirjeldus: RFK klassifikatsioonil põhineva hindamismetoodika piloteerimine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel. 1.6. Käesoleva hanke eesmärgiks on piloteerida Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni (edaspidi RFK) kasutamist kui standardkeelt ja alust funktsioneerimisvõime hindamiseks Eesti rehabilitatsioonisüsteemides, kokku kuni 32 kliendiga, kasutades selleks elektroonset hindamis- ja dokumenteerimiskeskkonda (edaspidi prototüüp). 1.7. Projekti partnerid hangitakse osadena alljärgnevas mahus: 1.7.1. I osa: RFK kasutamine meditsiinilises rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel. Leping sõlmitakse I osas kuni kolme eduka Pakkujaga (taastusraviteenuse osutajaga), eesmärgiga piloteerida hindamismetoodikat kokku kuni 12 kliendile. 1.7.2. II osa: RFK kasutamine sotsiaalses rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel. Leping sõlmitakse II osas kuni kolme eduka Pakkujaga (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaga), eesmärgiga piloteerida hindamismetoodikat kokku kuni 10 kliendile. 1.7.3. III osa: RFK kasutamine tööalases rehabilitatsioonis ja abivahendi vajaduse hindamisel. Leping sõlmitakse III osas kuni kolme eduka Pakkujaga (tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajaga), eesmärgiga piloteerida hindamismetoodikat kokku kuni 10 kliendile. 1.8. Hankija sõlmib hankelepingud nii mitme Pakkujaga, kui see on vajalik punktis 1.6 sätestatud hanke eesmärgi täitmiseks, kuid mitte rohkem kui kolme (3) Pakkujaga iga hanke osa kohta, ja eelistatult igas hanke osas vähemalt ühe pakkujaga Põhja-Eesti, ühe pakkujaga Lõuna-Eesti ja ühe pakkujaga Lääne-Eesti piirkonnast. 1.9. Hankija jagab kliendid Pakkujate vahel järgmiselt: 1.9.1. hanke I osas võrdselt kõikide edukaks tunnistatud Pakkujate vahel; 1.9.2. hanke II ja III osas toimub klientide jagamine edukaks tunnistatud Pakkujate vahel järgmiselt: 1.9.2.1. kolme edukaks tunnistatud Pakkuja korral saab hindamisel enim punkte saanud Pakkuja – 5 klienti, järjestuses teine Pakkuja – 3 klienti ning järjestuses kolmas Pakkuja – 2 klienti; 1.9.2.2. kahe edukaks tunnistatud Pakkuja korral saab hindamisel enim punkte saanud Pakkuja – 6 klienti, järjestuses teine Pakkuja – 4 klienti; 1.9.2.3. ühe edukaks tunnistatud Pakkuja korral kõik vastava hanke osa kliendid. 1.10. Hankelepingu täitmise tulemusel on RFK klassifikatsioonil põhinevat prototüüpi piloteeritud meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel. Piloteerimistulemuste analüüsi põhjal on võimalik teha edasisi 2  arendusettepanekuid tervishoiu ja rehabilitatsioonisüsteemi tööprotsesside kvaliteedi edendamiseks. 1.11. Pakkuja esitab pakkumuse hanke ühele või mitmele osale. Sõlmitava hankelepingu maksumus kujuneb järgmiselt: 1.11.1. Hanke I osa – kliendi funktsioneerimisvõime hindamine kasutades RFK-d ja hindamistulemuste dokumenteerimine (klientide arv x 20h x 22,75 eurot/h). Järgneb kliendi vajadustele vastavate taastusraviteenuse osutamine (Eesti Haigekassa finantseerimisel). 1.11.2. Hanke II osa – kliendi funktsioneerimisvõime hindamine kasutades RFK-d ja hindamistulemuste dokumenteerimine (klientide arv x 20h x 22,75 eurot/h). Järgneb sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine (maksimaalse eelarvega klientide arv x 2000 eurot). Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutamisel lähtub pakkuja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 kehtestatud teenuste tunnihindadest (korrutades teenuse tunnihinna koefitsiendiga 1,5). 1.11.3. Hanke III osa – kliendi funktsioneerimisvõime hindamine kasutades RFK-d ja hindamistulemuste dokumenteerimine (klientide arv x 20h x 22,75 eurot/h). Järgneb tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamine (maksimaalse eelarvega klientide arv x 2000 eurot). Tööalase rehabilitatsiooni teenuste osutamisel lähtub pakkuja sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1 kehtestatud teenuste tunnihindadest (korrutades teenuse tunnihinna koefitsiendiga 1,5). 1.12. Pakkuja peab olema valmis osalema piloteerimisele eelneval piloteerimispartnerite koolitusel kuupäevadel 10.10.17–11.10.17 (koolitus Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti partneritele) või 18.10.17–19.10.17 (koolitus Lõuna-Eesti partneritele). Koolitusel osalemiseks ei pea edukaks tunnistatud partneriga olema jõutud lepingu sõlmimiseni. 1.13. Hanke CPV kood: 85312500-4 (rehabilitatsiooniteenused, teenuste kategooria 25 – tervishoiu- ja sotsiaalteenused). 1.14. Hankeleping sõlmitakse tähtajaga kuni 31.10.2018. 1.14.1. Hange on seotud Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava programmi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 2014–2020“ alapunkti 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ tegevustega. 2. Pakkujale esitatavad kvalifitseerimistingimused (kõrvaldamise alused, majanduslik ja finantsseisund, tehniline ja kutsealane pädevus) 2.1. Hankija kontrollib Pakkuja kvalifikatsiooni vastavust kõigi riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 3 2.2. Hankija jätab Pakkuja kvalifitseerimata, kui Pakkuja suhtes esineb üks või mitu kõrvaldamise alust, Pakkuja majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.3. Hankijal on õigus teha otsus Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta mis tahes ajal hankemenetluse vältel. 2.4. Kõrvaldamise alused: 2.4.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest Pakkuja, kelle suhtes esineb riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 nimetatud asjaolu. Nõutav dokument: Pakkuja esitab Lisa 7a vormil kirjaliku kinnituse punktis 2.4.1 nimetatud asjaolude puudumise kohta. 2.4.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest Pakkuja, kelle suhtes esineb riigihangete seaduse § 95 lõikes 2 nimetatud asjaolu. Nõutav dokument: Pakkuja esitab Lisa 7b vormil kirjaliku kinnituse punktis 2.4.2 nimetatud asjaolude puudumise kohta. 2.5. Kui pakkumuse esitavad mitu Pakkujat ühiselt, peavad nad hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja ning kinnitama ühispakkujate solidaarvastutust. Ühispakkujate aadressiks ning kontaktandmeteks hankemenetluses on volitatud esindaja aadress ja kontaktandmed. Nõutav dokument: Pakkujad esitavad volikirja ja kinnituse ühispakkujate solidaarvastutuse kohta Lisa 6 vormil. 2.6. Pakkuja majanduslik ja finantsseisund: 2.6.1. Pakkuja peab kinnitama, et omab hankelepingu täitmiseks vajalikke võimalusi ja rahalisi vahendeid ning et tema majanduslik seisund võimaldab tal nõuetekohaselt täita kõiki hankelepingust tulenevaid kohustusi. Nõutav dokument: Pakkuja esitab vastavasisulise kinnituse Lisa 1 vormil. 2.6.2. Pakkuja ei esita piloteerimisperioodi jooksul projektis osalevate klientide kohta sama teenuse eest arveid Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale või teistele rahastajatele (topeltrahastuse keeld). Nõutav dokument: Pakkuja esitab vastavasisulise kinnituse Lisa 1 vormil. 2.7. Tehniline ja kutsealane pädevus 2.7.1. Pakkuja peab hanke osas I olema Eesti Haigekassa lepinguline partner ja Hankija kontrollib seda ise Eesti Haigekassa kodulehe kaudu. Hanke osas II ja III peab Pakkuja olema registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana. Hankija kontrollib Eestis asuva Pakkuja registreeringu olemasolu avalikust registrist ise. Esitatud teade peab olema kehtiv. Välisriigis registreeritud Pakkuja esitab erialases registris registreerituse kohta asukohariigis pädeva registri tõendi. 2.7.2. Pakkuja peab kaasama projektis osalemisse vähemalt 4 erineva eriala rehabilitatsioonispetsialisti (soovitavalt arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut või psühholoog). Nõutav dokument: Pakkuja esitab vastavasisulise kinnituse Lisa 1 vormil. 2.7.3. Pakkuja kohustub käesolevas hankemenetluses osalema kompetentse ja motiveeritud meeskonnaga, kes on valmis ja võimeline projekti piloteerimisprotsessi tegevusi ellu viima ning osalema rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel. Nõutav dokument: Pakkuja esitab kõigi meeskonna liikmete CV-d Hankija poolt etteantud Lisa 4 vormil muutmata kujul. 4 2.7.4. Hanke osa I: Pakkuja tagab, et leiab ise pilootprojektis osalevad kliendid taastusravile pöördunud klientide hulgast lähtudes sihtgrupi kirjeldusest ja piloteerimise sisulisest protsessist vastavalt Lisale 3. 2.7.5. Hanke osa II: Pakkuja võtab vastu ja tagab, et pilootprojektis osalevad Sotsiaalkindlustusameti suunatud kliendid (lähtudes sihtgrupi kirjeldusest ja piloteerimise sisulisest protsessist vastavalt Lisale 3). 2.7.6. Hanke osa III: Pakkuja võtab vastu ja tagab, et pilootprojektis osalevad Töötukassa suunatud kliendid (lähtudes sihtgrupi kirjeldusest ja piloteerimise sisulisest protsessist vastavalt Lisale 3). Nõutav dokument: Pakkuja esitab kinnituse punktide 2.7.4–2.7.6 kohta Lisa 1 vormil. 2.7.7. Pakkuja kohustub järgima Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määrust nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Pakkuja lisab, lähtuvalt eelviidatud määrusest, kõikidele oma materjalidele Euroopa Sotsiaalfondi logod, mis on kättesaadavad: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/9201/4001/VV_146m_lisa.pdf#. Nõutav dokument: Pakkuja esitab vastavasisulise kinnituse Lisa 1 vormil. 3. Pakkumuse vastavustingimused 3.1. Pakkumus on vastav, kui Pakkuja on esitanud motivatsioonikirja (kuni 3 lk A4 formaadis) alusdokumendi Lisa 4 vormil, mis sisaldab ülevaadet vähemalt alljärgnevast: 3.1.1. Pakkuja vabas vormis enesetutvustus, mis sisaldab järgmist informatsiooni: 3.1.1.1. missioon; 3.1.1.2. visioon; 3.1.1.3. väärtused; 3.1.1.4. Pakkuja tegutsemine taastusravi ja/või sotsiaalse- ja/või, tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutajana (aastates) vastavalt alusdokumendi Lisas 3 toodud iga hanke osade sihtgruppidele; 3.1.1.5. projekti tegevuste elluviimisse kaasatavate spetsialistide loetelu ja spetsialistide senise töökogemuse lühikirjeldus; 3.1.1.6. teenuste osutamise sihtgrupp; 3.1.1.7. Pakkuja varasem kogemus ja/või kokkupuude taastusravi ja/või rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel, sh varasem osalemine erinevates projektides; 3.1.1.8. Pakkuja varasem kokkupuude RFK klassifikatsiooniga aastates. 3.2. Pakkumus on vastav, kui Pakkuja poolt kaasatud meeskonnaliikmed on vähemalt 4 erineva eriala spetsialistid (soovitavalt arst, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, tegevusterapeut ja/või psühholoog). Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistide kvalifikatsioon peab vastama sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele. Kaasatud tervishoiutöötajad peavad omama Terviseameti luba tervishoiutöötajate registris. Hankija kontrollib spetsialistide vastavust võttes aluseks Pakkuja poolt esitatud CV-d ja Terviseameti registri päringud. 3.3. Pakkumus on vastav, kui juriidilisest isikust Pakkuja esitab volikirja Lisa 2 vormil tema esindamiseks juhul, kui Pakkuja pakkumusele alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistris registrikaardi väljatrükile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust. 5 3.4. Pakkumus peab sisaldama kõiki alusdokumendis märgitud kohustuslikke dokumente ja need peavad olema esitatud Hankija poolt ette antud vormidel muutmata kujul. 3.5. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva pakkumuse esitamise päevast. 3.6. Pakkumus peab olema esitatud eesti keeles. Lisamaterjalid ja kõik muud pakkumusega esitatavad dokumendid, mis ei ole originaalis eesti keeles, tuleb tõlkida eesti keelde. 3.7. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust hankedokumentides toodud tingimustele. Kui pakkumus ei vasta ühele või mitmele eelpool nõutud tingimusele, siis pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ning Hankija jätab Pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamata. Pakkumus kõrvaldatakse hankemenetlusest. 4. Pakkumuse esitamine 4.1. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-riigihangete keskkonna (edaspidi eRHR) kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee hanketeates toodud tähtajaks. 4.2. Pakkumus peab olema digitaalallkirjastatud (eRHR võimaldab digitaalallkirjastamist Eesti ID-kaardiga .ddoc formaadis). 4.3. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad eRHRis Hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu vääramatu jõud, elektrikatkestused, häired Pakkuja või Hankija telefoni- või internetiühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös. Hankija ei vastuta eRHRi kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamatajäänud tulu eest. 4.4. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud. 5. Lisainfo ja selgitused 5.1. Hanketeate ja alusdokumentide sisu kohta saab Pakkuja Hankijalt selgitusi küsida eRHRi teabevahetuse töölehe kaudu. Muul viisil esitatud küsimusi arvesse ei võeta ega menetleta. 5.2. Hankija vastab esitatud küsimustele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgituse saamise taotlusest arvates, lisades vastused eRHRi teabevahetuse lehele. eRHR saadab automaatse teavituse vastuste lisamise kohta kõigile eRHRis hanke juurde registreerunud isikutele. Küsimused-vastused on hanke teabevahetuse lehel kättesaadavad kõigile sisseloginud isikutele. 6. Pakkumuse või kõikide pakkumuste tagasilükkamine 6.1. Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui: 6.1.1. pakutud hind on kõrgem Hankija poolt eeldatud hankelepingu maksumusest; 6.1.2. ettenägematutel ja Hankijast mitteolenevatel põhjustel on hanke toimumise ajal Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpule viimise hankedokumentides esitatud tingimustel (sh muudatused õigusaktides). 6.2. Hanke tühistamisega seotud kulud ei kuulu kompenseerimisele. 6 7. Pakkumuste hindamine 7.1. Hankija võrdleb ja hindab hanke osade lõikes kõiki kvalifitseeritud pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult käesoleva alusdokumendi punktis 7.2 sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. 7.2. Hankija hindab ja võrdleb pakkumusi väärtuspunktide meetodil. Pakkumusele kõigi kriteeriumite eest antud punktid liidetakse ning edukaks tunnistatakse: 7.1.1. hanke osas I – liitmise tulemusel enim punkte saanud kuni kolm Pakkujat, konkureerivate Pakkujate olemasolul üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Põhja-Eesti, üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Lõuna-Eesti ja üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Lääne-Eesti. Maksimaalne punktisumma on 100; 7.1.2. hanke osas II – liitmise tulemusel enim punkte saanud kuni kolm Pakkujat, konkureerivate Pakkujate olemasolul üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Põhja-Eesti, üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Lõuna-Eesti ja üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Lääne-Eesti. Maksimaalne punktisumma on 100; 7.1.3. hanke osas III – liitmise tulemusel enim punkte saanud kuni kolm Pakkujat, konkureerivate Pakkujate olemasolul üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Põhja-Eesti, üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Lõuna-Eesti ja üks enim punkte saanud Pakkuja asukohaga Lääne-Eesti. Maksimaalne punktisumma on 100. 7.2. Pakkumuse hindamise kriteeriumid on järgmised: 7.2.1. Pakkuja töökogemus aastates vastavalt riigihanke alusdokumendi Lisas 3 toodud hanke osade sihtgruppidele – maksimaalselt 50 punkti. Hankija kontrollib töökogemuse kestust hanke osa sihtgrupile vastavalt Pakkuja poolt esitatud motivatsioonikirjale. 7.2.1.1. Pakkuja teenuse osutamise kogemus vastava hanke osa sihtgrupile 10 ja rohkem aastat – 50 punkti; 7.2.1.2. Pakkuja teenuse osutamise kogemus vastava hanke osa sihtgrupile 5–9 aastat – 30 punkti; 7.2.1.3. Pakkuja teenuse osutamise kogemus vastava hanke osa sihtgrupile 1–4 aastat – 10 punkti; 7.2.1.4. Pakkuja teenuse osutamise kogemus vastava hanke osa sihtgrupile vähem kui üks aasta – 0 punkti. 7.2.2. Pakkuja varasem kogemus ja/või kokkupuude taastusravi ja/või rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel, sh varasem osalemine erinevates projektides – 10 punkti. Hankija võtab hindamise aluseks Pakkuja poolt esitatud motivatsioonikirja. 7.2.2.1. Pakkujal on varasem kogemus ja/või kokkupuude taastusravi ja/või rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel, sh varasem osalemine erinevates projektides – 10 punkti; 7.2.2.2. Pakkujal ei ole varasemat kogemust või kokkupuudet taastusravi ja/või rehabilitatsioonivaldkonna arendamisel, sh varasemat osalemist erinevates projektides – 0 punkti. 7.2.3. Pakkuja varasem kokkupuude RFK klassifikatsiooniga aastates – maksimaalselt 40 punkti. Hankija võtab hindamise aluseks Pakkuja poolt esitatud motivatsioonikirja. 7.2.3.1. Pakkuja varasem kokkupuude RFK klassifikatsiooniga 10 ja rohkem aastat – 40 punkti; 7 7.2.3.2. Pakkuja varasem kokkupuude RFK klassifikatsiooniga 5–9 aastat – 20 punkti; 7.2.3.3. Pakkuja varasem kokkupuude RFK klassifikatsiooniga 1–4 aastat – 10 punkti; 7.2.3.4. Pakkuja varasem kokkupuude RFK klassifikatsiooniga vähem kui üks aasta – 0 punkti. 7.3. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse punktisummaga, tunnistatakse edukaks Pakkuja, kelle kokkupuude RFK kasutamisega on suurem. 7.4. Kui eelnevate punktide alusel ei ole võimalik edukat Pakkujat välja selgitada, tunnistatakse edukaks punkti 7.4 mõistes võrdsed pakkumused ning lepingupartner selgitatakse välja liisku heites. 8. Pakkuja teavitamine Hankija otsustest 8.1. Hankija esitab Pakkuja(te)le viivitamata, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul kirjalikult teate hankemenetlusest kõrvaldamise otsusest, kvalifitseerimise otsusest, kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest. 8.2. Teated edastatakse elektrooniliselt läbi eRHR-i. 9. Hankelepingu sõlmimine 9.1. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Pakkuja(te)ga igas hanke osas sõlmib Hankija hankelepingu riigihanke alusdokumendi Lisas 5 toodud tingimustel. Hankeleping sõlmitakse tähtajaga 31.10.2018. 10. Lisad 10.1. Lisa 1 – Hankemenetluses osalemise avalduse vorm. 10.2. Lisa 2 – Volikirja vorm esindusõiguste kohta. 10.3. Lisa 3 – RFK pilootprojekti kirjeldus ja ajakava. 10.4. Lisa 4 – CV ja motivatsioonikirja vorm. 10.5. Lisa 5 – Hankelepingu vorm koos lisadega. 10.6. Lisa 6 – Ühispakkujate volikirja vorm. 10.7. Lisa 7a – Kinnituste vorm hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumiste kohta. 10.8. Lisa 7b – Kinnituste vorm hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumiste kohta. 8