dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
Sissetulev kiriAvalik

NP teenuse kirjeldus ja teavitusmaterjalid akt nr 1

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 20. juuli 2017
Viit
6-12.2/522
Registreeritud
20. juuli 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pimekurtide Tugiliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Arendustegevus
Sari
6-12.2 RAKK metoodikad ja nõustamine
Toimik
6-12.2/2017
Vastutaja
Kristi Viisimaa

Failid

  • 📎AKT nr 1 teenuse kirjeldus ja teavitusmaterjalid.bdoc25 KB
  • 📎akt.pdf132 KB
  • 📎NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE TÖÖ- JA TEGEVUSVÕIME HINDAMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSE KIRJELDUS 12.07.2017.pdf329 KB
  • 📎Valguse Kaja kk. Tööealistele nägemispuudega inimestele on avanemas uus võimalus saada nõustamist.pdf137 KB

Sisu (failidest)

Tööealistele nägemispuudega inimestele on avanemas uus võimalus saada nõustamist Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Liidu aseesimees Mullu tehti seadustes mitmeid muudatusi, mis puudega inimesi puudutavad: muutusid töövõime hindamise alused ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise kord. Puude raskusastme ja töövõime tuvastamiseks on vaja täita mahukas taotlusvorm, kuid paraku on see universaalne kõigile erivajadustega inimestele ega too alati välja nägemispuudega inimeste tegelikke raskusi ja vajadusi. Napib ka nägemispuudealasest nõustamisest ja soovitustest, milliseid teenuseid ja kuidas taotleda ning enda eluolu paremini korraldada. Kui nägemine halveneb või kaob ja Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude ning Töötukassa vähenenud või puuduva töövõime, ei tohi jääda oma muredega üksi. Sotsiaalkindlustusametil ja Töötukassal on pakkuda toetavaid teenuseid. Sotsiaalkindlustusamet vahendab puudega inimestele ja neile osalise või puuduva töövõimega tööealistele inimestele, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele võetud, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Töötukassa saab vähenenud töövõimega inimestele pakkuda tööalast rehabilitatsiooni, abistamist tööintervjuul, kaitstud tööd, kogemusnõustamist ja tugiisikuga töötamist. Ka kohalikel omavalitsustel on mitmeid teenuseid, mis võivad nägemispuudega inimeste toimetulekut parandada. Millist teenust ja kui suures mahus on vaja ning milline võiks olla töötamiseks sobiv eriala, selle väljaselgitamine ei ole aga lihtne. Selleks, et toetada Töötukassa juhtumikorraldajaid ning omavalitsuste sotsiaaltöötajaid nägemispuudega inimeste olukorra mõistmisel ja vajaduspõhisel teenustele suunamisel, töötati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Eesti Pimekurtide Tugiliidu projekti käigus 2016. aastal välja nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamisvahend. Hindamisvahend sobib kasutamiseks nii eraldiseisva hindamis- ja nõustamisteenusena (näiteks omavalitsuse, Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti tellimusel), aga ka rehabilitatsiooniteenuste raames (nii sotsiaalses- kui tööalases rehabilitatsioonis; miks mitte ka kaitstud töö teenusel). See on suunatud konkreetselt nägemispuudega või nägemis-liitpuudega tööealistele inimestele (vanuses 16 – 64 aastat), kellel on sünnipärane nägemislangus või elu jooksul halvenenud nägemine. Hindamisvahendi loomisel osalesid spetsialistidena Eesti Pimekurtide Tugiliidu, Tartu Emajõe Kooli ja Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse töötajad ning ekspertidena nägemispuudega inimesed. Tänavu valmivad ka hindamis- ja nõustamisteenuse kirjeldus ning teavitusmaterjalid. Asjaosalised teevad kõik, et loodu ei jääks vaid paberile ning et see leiaks edasist kasutust nägemispuudega inimeste vajaduste hindamiseks ja nõustamiseks ning teenustele suunamiseks ja nende pakkumiseks. Tugi karjääriplaneerimisel Nägemispuudega inimene vajab tuge karjääriplaneerimisel. Kui ta vajab valikute tegemiseks infot ja soovib saada teadlikuks oma väljavaadetest tööturul, saab ta tuge just eelnimetatud kolmest rehabilitatsiooniasutusest, kus hakatakse osutama ka hindamis- ja nõustamisteenust. See teenus toob välja kliendi piirangud ja vajalikud abimeetmed, et parandada oma tegevusvõimet ja oskusi. Inimene saab ülevaate oma meelte kasutamise ja erioskuste tasemest – ise võib ta end kas üle- või alahinnata. Koos rehabilitatsioonispetsialistiga seatakse eesmärgid, mille poole peaks püüdlema, et tööd leida. Hinnatakse nägemiskasutust ja erioskuste taset; tutvustatakse abivahendeid ja arvutiprogramme, mida võiks kasutada; arutletakse, milline amet võiks inimesele paremini sobida, võttes arvesse tema tervist, isikuomadusi ja oskusi. Eriti kasulik on niisugune hindamine inimestele, kellele on määratud nägemispuue hiljuti – nad saavad väga palju uut infot ja eneseusku. Hindamise läbinud inimene õpib end ja oma võimalusi paremini tundma. Saadud hinnangu põhjal oskab ta kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa juhtumikorraldajale täpsemalt selgitada oma probleeme ning teenustevajadust. Kui hindamise tellib mõni spetsialist eelnimetatud asutustest, on ka temal õigus ja võimalus hindamistulemustega tutvuda, et edasisi teenuseid planeerida. Hindamisel kasutatakse küsitlust, terviseinfo andmeid, teste ja praktilisi tegevusi. Viimaste käigus hinnatakse nägemispuuet korvavaid oskusi nagu ruumis ja väljas orienteerumise ning valge kepiga liikumise oskusi, sidevahendite, arvuti ja igapäevaelu hõlbustavate abivahendite kasutamist. Osalesin ka ise hindamisvahendi testimisel – see oli huvitav kogemus. Pean ennast üsna teadlikuks inimeseks, kuid isegi mulle andis hindamine uut infot. Minuga kohtusid rehabilitatsioonispetsialistid, kellega vestlemise ja praktiliste tegevuste käigus selgus minu toimetulek erinevates eluvaldkondades (enese eest hoolitsemine, orienteerumine, teenuste kasutamine). Pandi kirja ka soovitused, millist abi oleks edaspidi vaja. Kohtumine kestis mitu tundi. Kuna hindajad tunnevad mind üsna hästi, ei pidanud ma näitama, kuidas liigun valge kepiga, kasutan arvutit ja kirjutan punktkirja. Nii et hindamine võib pikemaks kujuneda – ei pruugi ühe päevaga hakkama saada. Seda näiteks juhul, kui kliendi tervislik seisund ei võimalda pikaajalist tööd või kui hindamiseks on vaja läbi viia rohkesti erinevaid praktilisi tegevusi. Selline hindamine erineb kindlasti paberil toimuvast või dokumentidele tuginevast hindamisest – see just ongi rehabilitatsioon ja rehabilitatsiooni planeerimine, nii nagu see toimuma peaks. Arvan, et igale nägemispuudega inimesele on kasulik saada teadlikuks enda oskuste tasemest ja nende arendamise võimalustest. Uut hindamis- ja nõustamisteenust hakkavad pakkuma nägemispuudespetsiifilised rehabilitatsiooniasutused tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames. Hindamisele järgnevad ka vajalikud teenused. Selleks, et saada suunamist rehabilitatsiooniteenusele, on vaja pöörduda Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa poole ja selgitada enda vajadusi. On väga oluline, et nägemispuudega inimene saaks rehabilitatsiooniteenust just Eesti Pimekurtide Tugiliidus, Tartu Emajõe Koolis või Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses, kes on pädevad nägemispuudega inimeste vajadusi hindama ja teenuseid pakkuma. Samuti pakuvad need organisatsioonid uut nõustamis- ja hindamisteenust kohaliku omavalitsuse, Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti tellimusel väljaspool rehabilitatsiooniteenust. Töö- ja tegevusvõime hindamis- ning nõustamisteenuse rakendumisest ja teenuse tingimustest antakse teada kodulehtedel ning ajakirjanduses. Artikli väljaandmine sai teoks tänu koostööle Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastusele (meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine). Saatja: OLGA ILGINA <[email protected]> Saatmisaeg: 12. juuli 2017. a. 18:43 Adressaat: Leelo Ainsoo; [email protected] Teema: akt Manused: AKT nr 1 teenuse kirjeldus ja teavitusmaterjalid.bdoc; NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE TÖÖ- JA TEGEVUSVÕIME HINDAMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSE KIRJELDUS 12.07.2017.docx; Valguse Kaja kk. Tööealistele nägemispuudega inimestele on avanemas uus võimalus saada nõustamist.doc Tere, Saadan akti ja üle antud dokumendid. Lugupidamisega, Olga Ilgina Juhatuse liige Eesti Pimekurtide Tugiliit Tel: 5017049 E-post: [email protected] TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev Tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt ) on koostatud Eesti Pimekurtide Tugiliidu (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme Olga Ilgina poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) esindajale Leelo Ainsoo, (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel 24.04. 2017.a. sõlmitud L epingu nr. 2401 alusel teostatud Töö alljärgnevalt: Nägemispuudega inimestele töö- ja tegevusvõime hindamisvahendi kasutamiseks teenuse kirjelduse, hinna ja teavitusmaterjalide välja töötamine Üle antakse järgmised tööd: Teenuse kirjeldus. Nägemispuudega inimeste töö - ja tegevusvõime hindamise teenus on etteantud vormis kirjeldatud. Töömaht on 70 tundi, tööhind a´16 eurot. S umma 1 120 EUR 2. Teavitusmaterjalid. Välja on töötatud võrgustikupartnerite ja klientide teavitamiseks teavitusmaterjal. V alminud on 1 artikkel ilmumiseks ajakirjas „Valguse Kaja“. Töömaht on 30 tundi , tööhind a´16 eurot. S umma 480 EUR Antakse üle järgnevad dokumendid: 1. Nägemispuudega Inimeste töö- ja tegevusvõime hindamis- ja nõustamisteenuse kirjeldus etteantud vormis, seisuga 13.07.2017. Lõplik versioon vajab läbi arutamist koos koostööpartneritega SKA, Töötukassa ja KOV ning vajab täiendavat korrigeerimist. Artikkel „Tööealistele nägemispuudega inimestele on avanemas uus võimalus saada nõustamist “. Teine artikkel või muu teavitusmaterjal valmib sügisel 2017 . Käesolev akt on kooskõlas lepingu lisas 1 toodud ajakavaga ning on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 5.1.arve esitamiseks summas 1600 EUR ( üks tuhat kuussada ) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu kuna Töövõtja ei ole käibemaksukohuslane. Finantseerimisalus: SFOS kood: 2014-2020.2.02.001.01.15-0002; KT6033; GR 1T60-hoolek; WBS T60-ESF1221REHMET; fund 40 Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus Tellija Töövõtja / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Leelo Ainsoo Olga Ilgina Astangu Kutsere habilitatsiooni Keskus Eesti Pimekurtide Tugiliit NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE TÖÖ- JA TEGEVUSVÕIME HINDAMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSE KIRJELDUS Eesti Pimekurtide Tugiliit Tallinn, 2017 Taust. Nägemispuudega inimeste erivajadusi hinnatakse puude raskusastme ja töövõime ulatuse tuvastamise protsessis üldistel alustel Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa ekspertarstide poolt. Nimetatud hindamisvahendid on universaalsed (st kujundatud kõikide erivajadustega inimeste hindamiseks), seades peamiseks eesmärgiks puude raskusastme- või töövõime ulatuse tuvastamise ja kvalifitseerumise riiklikule sotsiaal- või tööturutoetusele. On tekkinud vajadus täiendava, rehabilitatsioonivaldkonnas kasutatava nägemispuude spetsiifilise hindamis- ja nõustamisteenuse järele, mis võimaldaks arvesse võtta nägemispuudest tingitud piiranguid töö- ja ühiskonnaelus osalemisel ning planeerida meetmeid inimese funktsioneerimisvõime arendamiseks. 2016 a loodi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel „Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamismetoodika ja hindamisvahend“. Hindamisvahend on kujundatud nägemispuudega inimeste organisatsioonide poolt (Eesti Pimekurtide Tugiliit, Tartu Emajõe Kool, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus) Nägemispuudega inimeste töövõime hindamise metoodika väljatöötamise aluseks valiti „Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile“ (RFK) tuginev hindamismetoodika. Hindamisvahendi väljatöötamist ja arendustegevust finantseeris Euroopa Sotsiaalfond meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine (2014-2020). I TEENUSE SISU  Teenuse eesmärk, sihtgrupp ja sisu. Eesmärk: nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamine, tegevuste planeerimine inimese funktsioneerimisvõime arendamiseks ning ühiskonnaelus osalemise toetamiseks läbi tõenduspõhise hindamismetoodika kasutamise ja nõustamise. Sihtgrupp: sünnipärase nägemislanguse või elu jooksul halvenenud nägemisega, nägemispuudega või nägemis-liitpuudega tööealistele inimestele (vanuses 16 – 64 aastat). Teenuse raames:  tuvastatakse nägemisfunktsioonide kahjustuste mõju erinevates tegevusvaldkondades;  fikseeritakse info nägemispuudest tingitud spetsiifilistest töö- ja tegevusvõime mõjuritest ning tegevuspiirangutest;  selgitatakse välja sotsiaalse ja/või tööalase rehabilitatsiooni vajadused, abivahendite vajadused, abivahendite kasutamise oskus;  selgitatakse välja tugiteenuste kättesaadavus ja vajadus, nägemispuuet kompenseerivate oskuste tase;  planeeritakse nägemispuudega inimese töö- ja tegevusvõime arendamiseks vajalikud tugisüsteemid ning keskkonna kohandused, sobivate tingimuste kujundamiseks olulised teenused.  nõustatakse, antakse soovitused ja koostatakse nägemispuudega inimesele individuaalne tegevusplaan edasisteks tegevusteks, et parandada nägemispuudega inimese töö- ja tegevusvõimet, aktiivsust ning kaasatust ühiskonda.  Kasu isikule Nägemispuudega inimene saab hinnangu ja tegevusplaani oma võimete ja oskuste kohta. Hinnang ja tegevusplaan sisaldab:  hinnangu nägemise langusest tingitud erivajaduste ulatusest ja oskuste tasemest, teenuste piisavusest;  koostöös rehabilitatsioonispetsialistiga püstitatud võimetekohased eesmärgid osalemiseks tööturul ja sotsiaalses elus;  informatsiooni funktsioneerimisvõime arendamiseks vajalikest teenustest (rehabilitatsioon, abivahendid, sotsiaalteenused elukohas jm);  soovitusi ja tegevusplaani edasisteks toetavateks tegevusteks või rehabilitatsiooniteenusteks.  Kasutatavad mõisted  Nägemispuudega inimene – isik, kelle nägemisteravus paremini nägeval silmal koos korrektsiooniga on kuni 0,3.  Hinnatav klient - tööealine nägemispuudega inimene vanuses 16-65 aastat.  Töö- ja tegevusvõime hindamisvahend – „Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamisvahend“, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 2016 a.  Hindamis- ja nõustamisteenus – nägemispuudega inimese töö- ja tegevusvõime hindamine, saadud tulemuste analüüs, hinnangu ning tegevusplaani kokkuvõtte koostamine, esmane nõustamine.  Hindamise koordinaator – puudespetsiifilise rehabilitatsiooniasutuse spetsialist, kes koordineerib hindamisprotsessi.  Rehabilitatsioonispetsialist – tüflopedagoog, eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja.  Funktsioneerimisvõime e talitlusvõime – inimese organismi funktsioonide võime ja suutlikkus sooritada tegevusi.  Töö- ja tegevusvõime – nägemispuudega inimese võime sooritada igapäevaseid tegevusi ja tööoskusi vastavalt puuet kompenseerivate oskuste ja keskkonnatingimuste tasemele.  Teenuse osutamise aluseks olevad Hindamine on kasutatav rehabilitatsiooniteenuste õigusaktid raames ning eraldiseisva hindamisena huvitatud osapoolte (nt Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa või kohaliku omavalitsuse) tellimusel. Teenuse pakkumise aluseks on Eestis kehtivad tööalast ja sotsiaalset rehabilitatsiooni korraldavad õigusaktid:  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse maksumuse ja sõidukulu määra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“  Sotsiaalhoolekande seadus  Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise koostöö põhimõtted II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS 1. Ettevalmistavad tegevused – 2 h 1. Nägemispuudega klient suunatakse töö- ja tegevusvõime hindamis- ja nõustamisteenusele Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa juhtumikorraldajate või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poolt. 2. Koordinaator lepib kliendiga kokku hindamise aja, koha, kohalejõudmise võimalused, saatja vajaduse. 3. Koordinaator kooskõlastab rehabilitatsioonispetsialistidega hindamise aja, koha, vahendid. 4. Rehabilitatsioonispetsialistide ettevalmistav töö. Ruumi ja töövahendite ettevalmistamine. 5. Hinnatava kliendi ja teda ümbritseva keskkonna ettevalmistamine hindamisprotsessi mugavaks läbiviimiseks (sobiv istumiskoht, valgustus, muud keskkonnatingimused), lähtudes nägemispuudega inimese erivajadusest. 2. Otsene klienditöö – 10 h 1. Hindamisprotsessi ja hindamisosade tutvustus. 2. Spetsialisti ja kliendi koostöös hindamise läbiviimine järgmistes valdkondades: isikuandmete täpsustamine, nägemisfunktsioonide ja teiste meelte kasutamine, orienteerumine ja liikumine, eneseteenindamine ja toimetulekuoskused (ADL), suhtlemine ja sotsiaalsed oskused, haridus ja tööoskused, keskkonnategurid, teenused, süsteemid ja strateegiad, abivahendite kasutamise oskus. 3. Hindamine toimub küsitluse, testide, praktiliste tegevuste, terviseinfo analüüsi või muude meetoditega. 3. Järeltegevused – 2 t 1. Hindamistulemuste analüüs, hinnangu ja tegevusplaani koostamine (koostöös hinnatava kliendiga) ja vormistamine rehabilitatsioonispetsialisti poolt, tuues välja valdkondades esinevad tegevus- ja osaluspiirangud, kirjeldades keskkonna takistavaid ja hõlbustavaid tegureid ning fikseerides:  osutatavad teenused (hinnatavale kliendile hetkel osutatavate teenuste loetelu, sobivus ja piisavus);  sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooniteenuste/programmi vajadus;  eelistatud/soovitatud töövaldkonnad;  ümberõppe vajadus ja selleks vajalikud tingimused;  abivahendite vajadus;  töökeskkonna kohandamise vajadus;  toe vajadus (teenused, sagedus, juhendamine, jne);  ühingutes ja teistes organisatsioonides osalemise võimalused. 2. Kliendi nõustamine rehabilitatsioonispetsialisti poolt hindamise järgselt: koostatud hinnangu tutvustamine, vajadusel täiendamine ja soovituste andmine toimetulekut parandavate meetmete taotlemise osas. 3. Hindamise tulemusena on võimalik hinnataval kliendil soovi korral/võimalusel taotleda sobivaid teenuseid, mis toetavad toimetulekut ja tööturul osalemist. 4. Hindamistulemused edastatakse hindamise tellinud spetsialistile. 5. Koordinaator lõpetab hindamisprotsessi ning arhiveerib dokumendid.  Teenuse menetluse pikkus Hindamisele kuluv ajamaht sõltub kliendist. Hindamiseks, nõustamiseks, andmete töötlemiseks, kokkuvõtteks ja vormistamiseks kuluv aeg on keskmiselt 12 tundi ning liitpuudega kliendi puhul kuni 15 tundi. Peale hindamisprotsessi läbiviimist on hindajal aega 10 tööpäeva hindamise tulemuste töötlemiseks, soovituste ja hinnangu vormistamiseks ning kliendile edastamiseks.  Teenuse osutamise koht Üldjuhul viiakse hindamine ja nõustamine läbi rehabilitatsiooniasutuses, kliendi kodus ja/või töökeskkonnas. Hindamine toimub Tallinnas, Harjumaa, Tartu ja Tartumaa lähiümbruses. Kliendil on nägemispuude tõttu erivajadusi, millega tuleb arvestada keskkonna kohandamisel: valgustundlikkus (vajalik kasutada ruloosid, jälgida pimestamisohtu, valgustatust), kontrastide vajadus, lisavalgustuse vajadus.  Teenuse osutaja koormus Koordinaator / sotsiaaltöötaja (2-3 h) Tüflopedagoog (3-5 h) Eripedagoog (3-5 h), Tegevusterapeut / füsioterapeut (3-5 h) Hindamisprotsess on koostöö rehabilitatsioonispetsialistide vahel kõikides hinnatavates valdkondades. III TEENUSE OSUTAJA  Nõuded teenuse osutajale Läbiviijad. Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamist ja nõustamist viiakse läbi Eesti Pimekurtide Tugiliidus, Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses. Hindamismetoodika kasutamisõigus on puudespetsiifiliste rehabilitatsiooniasutuste spetsialistidel, kellel on nägemispuudealane ning nägemispuuet kompenseerivate oskuste ja abivahendite kasutamise kompetents ja kogemus. Rehabilitatsiooniteenuse osutamise korral peab spetsialist olema registreeritud Majandustegevuse registris.  Nõuded teenuse osutamise Ruumid. ruumidele, inventarile Ruumid peavad olema kohandatud vastavalt sihtgrupi erivajadusele. Vahendid. Hindamisprotsessis kasutatakse puudespetsiifilisi abivahendeid. Võimalusel kasutatakse kliendi isiklikke abivahendeid, nende puudumisel tagab vajalikud puudealased abivahendid hindamiseks rehabilitatsiooniasutus. Nägemisfunktsioonide hindamise testid. Muud vahendid. Arvuti ja kontoritarbed. IV MUU INFO  Kliendi tagasiside Kliendilt saadakse tagasiside vestluse kaudu. Vestluse tulemus fikseeritakse hindamise tagasisidelehel. Vt lisa 1.  Kaebuste käsitlemine/ menetlemine/  Klient edastab oma kaebused kirjalikult. järelevalve  Hindamise koordinaator fikseerib kaebuse vastuvõtmise ja informeerib hindajaid.  Läbiviidud hindamise ja tulemuste ülevaatamine.  Hindamise ja hinnangu selgitamine, põhjendamine.  Vajadusel täpsustav hindamine.  Eeldused, et hindamine on efektiivne Võimalusel kliendi kohta varasemalt koostatud info kasutamine. Nägemispuudega kliendi töö- ja tegevusvõimet hindavad valdkonna spetsialistid. Kliendi jaoks arusaadav ja võimalikult mugav hindamisprotsess. Klientidelt saadud tagasiside hindamisprotsessi kohta võimaldab olla järgmiste hindamiste puhul täpsem ja konkreetsem.  Riskikohad Liitpuudega / pimekurtide klientide puhul vajalik täiendav ajalimiit, mis lepitakse kokku hindamise tellijaga.  Täiendavad arendusvajadused seoses Uute meeskonnaliikmete koolitus. hindamise teenusega Hindamisel kasutatavate täiendavate abivahendite ja hindamismetoodikate valimine. Lisa 1. TAGASISIDE NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE TÖÖ- JA TEGEVUSVÕIME HINDAMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSELE Meile on tagasiside väga oluline. Palume Teil vastata järgnevatele küsimustele, et muuta hindamine ja nõustamine meie poolt paremaks. Valitud vastus (märkige ristiga). Kõik ettepanekud ja soovitused on väga oodatud. 1. Kuidas hindate spetsialistidelt saadud nõustamist? Märkige sobivasse lahtrisse X Jäin väga Pigem jäin Pigem ei Ei jäänud Ei saanud rahule rahule jäänud üldse seda rahule rahule teenust 4 3 2 1 Sotsiaaltöötaja Tegevusterapeut Eripedagoog Füsioterapeut Tüflopedagoog 2. Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega! Märkige sobivasse kohta X Täiesti Pigem Pigem ei Ei ole nõus nõus ole nõus nõus 4 3 2 1 1) Sain ülevaate, millised rehabilitatsiooniteenused mulle sobivad ja kuidas neid taotleda. 2) Kavatsen kasutada mulle soovitatud rehabilitatsiooniteenuseid. 3) Tean, milliseid sotsiaalteenuseid mulle pakutakse. 4) Kavatsen kasutada mulle soovitatud sotsiaalteenuseid. 5) Tean, millised abivahendid mulle sobivad ja kuidas neid kasutada. 6) Mulle on koostatud tegevusplaan, kuidas hoida või tõsta minu võimekust teha tööd ja olla aktiivne ühiskonna liige. 7) Saan aru mulle koostatud tegevusplaanist. 8) Minu arvamusega arvestati tegevusplaani koostamisel. 9) Mulle selgitati kõigi minuga läbi viidud tegevuste eesmärke. 10) Tean, kuidas mulle koostatud tegevusplaani ellu viia ja kavatsen seda teha. 11) Hindamine oli mugav ja erivajadustega arvestav. 3. Kas soovite midagi lisada või teha ettepanekuid? ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ ________________________________________________________________ Kuupäev: TÄNAME VASTAMAST! Eesti Pimekurtide Tugiliit
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →