Tööealistele nägemispuudega inimestele on avanemas uus võimalus saada nõustamist
Priit Kasepalu,
Eesti Pimedate Liidu aseesimees
Mullu tehti seadustes mitmeid muudatusi, mis puudega inimesi puudutavad: muutusid töövõime
hindamise alused ja rehabilitatsiooniteenuste osutamise kord. Puude raskusastme ja töövõime
tuvastamiseks on vaja täita mahukas taotlusvorm, kuid paraku on see universaalne kõigile
erivajadustega inimestele ega too alati välja nägemispuudega inimeste tegelikke raskusi ja vajadusi.
Napib ka nägemispuudealasest nõustamisest ja soovitustest, milliseid teenuseid ja kuidas taotleda ning
enda eluolu paremini korraldada.
Kui nägemine halveneb või kaob ja Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude ning Töötukassa
vähenenud või puuduva töövõime, ei tohi jääda oma muredega üksi. Sotsiaalkindlustusametil ja
Töötukassal on pakkuda toetavaid teenuseid. Sotsiaalkindlustusamet vahendab puudega inimestele ja
neile osalise või puuduva töövõimega tööealistele inimestele, kes ei tööta, ei õpi ega ole töötuna arvele
võetud, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Töötukassa saab vähenenud töövõimega inimestele
pakkuda tööalast rehabilitatsiooni, abistamist tööintervjuul, kaitstud tööd, kogemusnõustamist ja
tugiisikuga töötamist. Ka kohalikel omavalitsustel on mitmeid teenuseid, mis võivad nägemispuudega
inimeste toimetulekut parandada. Millist teenust ja kui suures mahus on vaja ning milline võiks olla
töötamiseks sobiv eriala, selle väljaselgitamine ei ole aga lihtne.
Selleks, et toetada Töötukassa juhtumikorraldajaid ning omavalitsuste sotsiaaltöötajaid
nägemispuudega inimeste olukorra mõistmisel ja vajaduspõhisel teenustele suunamisel, töötati
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Eesti Pimekurtide Tugiliidu projekti käigus 2016. aastal
välja nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamisvahend. Hindamisvahend sobib
kasutamiseks nii eraldiseisva hindamis- ja nõustamisteenusena (näiteks omavalitsuse, Töötukassa või
Sotsiaalkindlustusameti tellimusel), aga ka rehabilitatsiooniteenuste raames (nii sotsiaalses- kui
tööalases rehabilitatsioonis; miks mitte ka kaitstud töö teenusel). See on suunatud konkreetselt
nägemispuudega või nägemis-liitpuudega tööealistele inimestele (vanuses 16 – 64 aastat), kellel on
sünnipärane nägemislangus või elu jooksul halvenenud nägemine. Hindamisvahendi loomisel osalesid
spetsialistidena Eesti Pimekurtide Tugiliidu, Tartu Emajõe Kooli ja Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskuse töötajad ning ekspertidena nägemispuudega inimesed. Tänavu valmivad ka
hindamis- ja nõustamisteenuse kirjeldus ning teavitusmaterjalid. Asjaosalised teevad kõik, et loodu ei
jääks vaid paberile ning et see leiaks edasist kasutust nägemispuudega inimeste vajaduste hindamiseks
ja nõustamiseks ning teenustele suunamiseks ja nende pakkumiseks.
Tugi karjääriplaneerimisel
Nägemispuudega inimene vajab tuge karjääriplaneerimisel. Kui ta vajab valikute tegemiseks infot ja
soovib saada teadlikuks oma väljavaadetest tööturul, saab ta tuge just eelnimetatud kolmest
rehabilitatsiooniasutusest, kus hakatakse osutama ka hindamis- ja nõustamisteenust. See teenus toob
välja kliendi piirangud ja vajalikud abimeetmed, et parandada oma tegevusvõimet ja oskusi. Inimene
saab ülevaate oma meelte kasutamise ja erioskuste tasemest – ise võib ta end kas üle- või alahinnata.
Koos rehabilitatsioonispetsialistiga seatakse eesmärgid, mille poole peaks püüdlema, et tööd leida.
Hinnatakse nägemiskasutust ja erioskuste taset; tutvustatakse abivahendeid ja arvutiprogramme, mida
võiks kasutada; arutletakse, milline amet võiks inimesele paremini sobida, võttes arvesse tema tervist,
isikuomadusi ja oskusi. Eriti kasulik on niisugune hindamine inimestele, kellele on määratud
nägemispuue hiljuti – nad saavad väga palju uut infot ja eneseusku.
Hindamise läbinud inimene õpib end ja oma võimalusi paremini tundma. Saadud hinnangu põhjal
oskab ta kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa
juhtumikorraldajale täpsemalt selgitada oma probleeme ning teenustevajadust. Kui hindamise tellib
mõni spetsialist eelnimetatud asutustest, on ka temal õigus ja võimalus hindamistulemustega tutvuda,
et edasisi teenuseid planeerida.
Hindamisel kasutatakse küsitlust, terviseinfo andmeid, teste ja praktilisi tegevusi. Viimaste käigus
hinnatakse nägemispuuet korvavaid oskusi nagu ruumis ja väljas orienteerumise ning valge kepiga
liikumise oskusi, sidevahendite, arvuti ja igapäevaelu hõlbustavate abivahendite kasutamist.
Osalesin ka ise hindamisvahendi testimisel – see oli huvitav kogemus. Pean ennast üsna teadlikuks
inimeseks, kuid isegi mulle andis hindamine uut infot. Minuga kohtusid rehabilitatsioonispetsialistid,
kellega vestlemise ja praktiliste tegevuste käigus selgus minu toimetulek erinevates eluvaldkondades
(enese eest hoolitsemine, orienteerumine, teenuste kasutamine). Pandi kirja ka soovitused, millist abi
oleks edaspidi vaja. Kohtumine kestis mitu tundi. Kuna hindajad tunnevad mind üsna hästi, ei pidanud
ma näitama, kuidas liigun valge kepiga, kasutan arvutit ja kirjutan punktkirja. Nii et hindamine võib
pikemaks kujuneda – ei pruugi ühe päevaga hakkama saada. Seda näiteks juhul, kui kliendi tervislik
seisund ei võimalda pikaajalist tööd või kui hindamiseks on vaja läbi viia rohkesti erinevaid praktilisi
tegevusi. Selline hindamine erineb kindlasti paberil toimuvast või dokumentidele tuginevast
hindamisest – see just ongi rehabilitatsioon ja rehabilitatsiooni planeerimine, nii nagu see toimuma
peaks. Arvan, et igale nägemispuudega inimesele on kasulik saada teadlikuks enda oskuste tasemest ja
nende arendamise võimalustest.
Uut hindamis- ja nõustamisteenust hakkavad pakkuma nägemispuudespetsiifilised
rehabilitatsiooniasutused tööalase ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames. Hindamisele
järgnevad ka vajalikud teenused. Selleks, et saada suunamist rehabilitatsiooniteenusele, on vaja
pöörduda Sotsiaalkindlustusameti või Töötukassa poole ja selgitada enda vajadusi. On väga oluline, et
nägemispuudega inimene saaks rehabilitatsiooniteenust just Eesti Pimekurtide Tugiliidus, Tartu
Emajõe Koolis või Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses, kes on pädevad
nägemispuudega inimeste vajadusi hindama ja teenuseid pakkuma. Samuti pakuvad need
organisatsioonid uut nõustamis- ja hindamisteenust kohaliku omavalitsuse, Töötukassa või
Sotsiaalkindlustusameti tellimusel väljaspool rehabilitatsiooniteenust.
Töö- ja tegevusvõime hindamis- ning nõustamisteenuse rakendumisest ja teenuse tingimustest antakse
teada kodulehtedel ning ajakirjanduses.
Artikli väljaandmine sai teoks tänu koostööle Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega ja Euroopa
Sotsiaalfondi rahastusele (meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3
Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine).
Saatja: OLGA ILGINA <
[email protected]>
Saatmisaeg: 12. juuli 2017. a. 18:43
Adressaat: Leelo Ainsoo;
[email protected]
Teema: akt
Manused: AKT nr 1 teenuse kirjeldus ja teavitusmaterjalid.bdoc; NÄGEMISPUUDEGA
INIMESTE TÖÖ- JA TEGEVUSVÕIME HINDAMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSE
KIRJELDUS 12.07.2017.docx; Valguse Kaja kk. Tööealistele nägemispuudega
inimestele on avanemas uus võimalus saada nõustamist.doc
Tere,
Saadan akti ja üle antud dokumendid.
Lugupidamisega,
Olga Ilgina
Juhatuse liige
Eesti Pimekurtide Tugiliit
Tel: 5017049
E-post:
[email protected]
TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev Tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi akt ) on koostatud Eesti Pimekurtide Tugiliidu (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme Olga Ilgina poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) esindajale Leelo Ainsoo, (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel 24.04. 2017.a. sõlmitud L epingu nr. 2401 alusel teostatud Töö alljärgnevalt: Nägemispuudega inimestele töö- ja tegevusvõime hindamisvahendi kasutamiseks teenuse kirjelduse, hinna ja teavitusmaterjalide välja töötamine Üle antakse järgmised tööd: Teenuse kirjeldus. Nägemispuudega inimeste töö - ja tegevusvõime hindamise teenus on etteantud vormis kirjeldatud. Töömaht on 70 tundi, tööhind a´16 eurot. S umma 1 120 EUR 2. Teavitusmaterjalid. Välja on töötatud võrgustikupartnerite ja klientide teavitamiseks teavitusmaterjal. V alminud on 1 artikkel ilmumiseks ajakirjas „Valguse Kaja“. Töömaht on 30 tundi , tööhind a´16 eurot. S umma 480 EUR Antakse üle järgnevad dokumendid: 1. Nägemispuudega Inimeste töö- ja tegevusvõime hindamis- ja nõustamisteenuse kirjeldus etteantud vormis, seisuga 13.07.2017. Lõplik versioon vajab läbi arutamist koos koostööpartneritega SKA, Töötukassa ja KOV ning vajab täiendavat korrigeerimist. Artikkel „Tööealistele nägemispuudega inimestele on avanemas uus võimalus saada nõustamist “. Teine artikkel või muu teavitusmaterjal valmib sügisel 2017 . Käesolev akt on kooskõlas lepingu lisas 1 toodud ajakavaga ning on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 5.1.arve esitamiseks summas 1600 EUR ( üks tuhat kuussada ) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu kuna Töövõtja ei ole käibemaksukohuslane. Finantseerimisalus: SFOS kood: 2014-2020.2.02.001.01.15-0002; KT6033; GR 1T60-hoolek; WBS T60-ESF1221REHMET; fund 40 Rehabilitatsioonialane Kompetentsikeskus Tellija Töövõtja / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Leelo Ainsoo Olga Ilgina Astangu Kutsere habilitatsiooni Keskus Eesti Pimekurtide Tugiliit
NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE TÖÖ- JA TEGEVUSVÕIME HINDAMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSE
KIRJELDUS
Eesti Pimekurtide Tugiliit
Tallinn, 2017
Taust.
Nägemispuudega inimeste erivajadusi hinnatakse puude raskusastme ja töövõime ulatuse
tuvastamise protsessis üldistel alustel Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa ekspertarstide
poolt. Nimetatud hindamisvahendid on universaalsed (st kujundatud kõikide erivajadustega
inimeste hindamiseks), seades peamiseks eesmärgiks puude raskusastme- või töövõime ulatuse
tuvastamise ja kvalifitseerumise riiklikule sotsiaal- või tööturutoetusele. On tekkinud vajadus
täiendava, rehabilitatsioonivaldkonnas kasutatava nägemispuude spetsiifilise hindamis- ja
nõustamisteenuse järele, mis võimaldaks arvesse võtta nägemispuudest tingitud piiranguid töö-
ja ühiskonnaelus osalemisel ning planeerida meetmeid inimese funktsioneerimisvõime
arendamiseks. 2016 a loodi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimusel
„Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime hindamismetoodika ja hindamisvahend“.
Hindamisvahend on kujundatud nägemispuudega inimeste organisatsioonide poolt (Eesti
Pimekurtide Tugiliit, Tartu Emajõe Kool, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus)
Nägemispuudega inimeste töövõime hindamise metoodika väljatöötamise aluseks valiti
„Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile“ (RFK) tuginev
hindamismetoodika. Hindamisvahendi väljatöötamist ja arendustegevust finantseeris Euroopa
Sotsiaalfond meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3
Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine (2014-2020).
I TEENUSE SISU
Teenuse eesmärk, sihtgrupp ja sisu. Eesmärk: nägemispuudega inimeste töö- ja
tegevusvõime hindamine, tegevuste planeerimine
inimese funktsioneerimisvõime arendamiseks ning
ühiskonnaelus osalemise toetamiseks läbi
tõenduspõhise hindamismetoodika kasutamise ja
nõustamise.
Sihtgrupp: sünnipärase nägemislanguse või elu
jooksul halvenenud nägemisega, nägemispuudega
või nägemis-liitpuudega tööealistele inimestele
(vanuses 16 – 64 aastat).
Teenuse raames:
tuvastatakse nägemisfunktsioonide kahjustuste
mõju erinevates tegevusvaldkondades;
fikseeritakse info nägemispuudest tingitud
spetsiifilistest töö- ja tegevusvõime mõjuritest
ning tegevuspiirangutest;
selgitatakse välja sotsiaalse ja/või tööalase
rehabilitatsiooni vajadused, abivahendite
vajadused, abivahendite kasutamise oskus;
selgitatakse välja tugiteenuste kättesaadavus ja
vajadus, nägemispuuet kompenseerivate
oskuste tase;
planeeritakse nägemispuudega inimese töö- ja
tegevusvõime arendamiseks vajalikud
tugisüsteemid ning keskkonna kohandused,
sobivate tingimuste kujundamiseks olulised
teenused.
nõustatakse, antakse soovitused ja koostatakse
nägemispuudega inimesele individuaalne
tegevusplaan edasisteks tegevusteks, et
parandada nägemispuudega inimese töö- ja
tegevusvõimet, aktiivsust ning kaasatust
ühiskonda.
Kasu isikule Nägemispuudega inimene saab hinnangu ja
tegevusplaani oma võimete ja oskuste kohta.
Hinnang ja tegevusplaan sisaldab:
hinnangu nägemise langusest tingitud
erivajaduste ulatusest ja oskuste tasemest,
teenuste piisavusest;
koostöös rehabilitatsioonispetsialistiga
püstitatud võimetekohased eesmärgid
osalemiseks tööturul ja sotsiaalses elus;
informatsiooni funktsioneerimisvõime
arendamiseks vajalikest teenustest
(rehabilitatsioon, abivahendid,
sotsiaalteenused elukohas jm);
soovitusi ja tegevusplaani edasisteks
toetavateks tegevusteks või
rehabilitatsiooniteenusteks.
Kasutatavad mõisted Nägemispuudega inimene – isik, kelle
nägemisteravus paremini nägeval silmal koos
korrektsiooniga on kuni 0,3.
Hinnatav klient - tööealine nägemispuudega
inimene vanuses 16-65 aastat.
Töö- ja tegevusvõime hindamisvahend –
„Nägemispuudega inimeste töö- ja
tegevusvõime hindamisvahend“, Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus 2016 a.
Hindamis- ja nõustamisteenus –
nägemispuudega inimese töö- ja tegevusvõime
hindamine, saadud tulemuste analüüs,
hinnangu ning tegevusplaani kokkuvõtte
koostamine, esmane nõustamine.
Hindamise koordinaator – puudespetsiifilise
rehabilitatsiooniasutuse spetsialist, kes
koordineerib hindamisprotsessi.
Rehabilitatsioonispetsialist – tüflopedagoog,
eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut,
sotsiaaltöötaja.
Funktsioneerimisvõime e talitlusvõime –
inimese organismi funktsioonide võime ja
suutlikkus sooritada tegevusi.
Töö- ja tegevusvõime – nägemispuudega
inimese võime sooritada igapäevaseid tegevusi
ja tööoskusi vastavalt puuet kompenseerivate
oskuste ja keskkonnatingimuste tasemele.
Teenuse osutamise aluseks olevad Hindamine on kasutatav rehabilitatsiooniteenuste
õigusaktid raames ning eraldiseisva hindamisena huvitatud
osapoolte (nt Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa
või kohaliku omavalitsuse) tellimusel.
Teenuse pakkumise aluseks on Eestis kehtivad
tööalast ja sotsiaalset rehabilitatsiooni korraldavad
õigusaktid:
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja
hindade, ülevõetava tasu arvestamise korra ja
maksimaalse suuruse ühes aastas ning sõidu- ja
majutuskulude hüvitamise korra, maksimaalse
maksumuse ja sõidukulu määra ning
rehabilitatsiooniprogrammi
hindamiskriteeriumide kehtestamine“
Sotsiaalhoolekande seadus
Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise
koostöö põhimõtted
II TEENUSE TAOTLEMISE JA OSUTAMISE PROTSESS
1. Ettevalmistavad tegevused – 2 h 1. Nägemispuudega klient suunatakse töö- ja
tegevusvõime hindamis- ja nõustamisteenusele
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa
juhtumikorraldajate või kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötaja poolt.
2. Koordinaator lepib kliendiga kokku hindamise
aja, koha, kohalejõudmise võimalused, saatja
vajaduse.
3. Koordinaator kooskõlastab
rehabilitatsioonispetsialistidega hindamise aja,
koha, vahendid.
4. Rehabilitatsioonispetsialistide ettevalmistav
töö. Ruumi ja töövahendite ettevalmistamine.
5. Hinnatava kliendi ja teda ümbritseva keskkonna
ettevalmistamine hindamisprotsessi mugavaks
läbiviimiseks (sobiv istumiskoht, valgustus,
muud keskkonnatingimused), lähtudes
nägemispuudega inimese erivajadusest.
2. Otsene klienditöö – 10 h 1. Hindamisprotsessi ja hindamisosade tutvustus.
2. Spetsialisti ja kliendi koostöös hindamise
läbiviimine järgmistes valdkondades:
isikuandmete täpsustamine,
nägemisfunktsioonide ja teiste meelte
kasutamine, orienteerumine ja liikumine,
eneseteenindamine ja toimetulekuoskused
(ADL), suhtlemine ja sotsiaalsed oskused,
haridus ja tööoskused, keskkonnategurid,
teenused, süsteemid ja strateegiad,
abivahendite kasutamise oskus.
3. Hindamine toimub küsitluse, testide, praktiliste
tegevuste, terviseinfo analüüsi või muude
meetoditega.
3. Järeltegevused – 2 t 1. Hindamistulemuste analüüs, hinnangu ja
tegevusplaani koostamine (koostöös hinnatava
kliendiga) ja vormistamine
rehabilitatsioonispetsialisti poolt, tuues välja
valdkondades esinevad tegevus- ja
osaluspiirangud, kirjeldades keskkonna
takistavaid ja hõlbustavaid tegureid ning
fikseerides:
osutatavad teenused (hinnatavale kliendile
hetkel osutatavate teenuste loetelu, sobivus ja
piisavus);
sotsiaalse või tööalase
rehabilitatsiooniteenuste/programmi vajadus;
eelistatud/soovitatud töövaldkonnad;
ümberõppe vajadus ja selleks vajalikud
tingimused;
abivahendite vajadus;
töökeskkonna kohandamise vajadus;
toe vajadus (teenused, sagedus, juhendamine,
jne);
ühingutes ja teistes organisatsioonides
osalemise võimalused.
2. Kliendi nõustamine rehabilitatsioonispetsialisti
poolt hindamise järgselt: koostatud hinnangu
tutvustamine, vajadusel täiendamine ja
soovituste andmine toimetulekut parandavate
meetmete taotlemise osas.
3. Hindamise tulemusena on võimalik hinnataval
kliendil soovi korral/võimalusel taotleda
sobivaid teenuseid, mis toetavad toimetulekut
ja tööturul osalemist.
4. Hindamistulemused edastatakse hindamise
tellinud spetsialistile.
5. Koordinaator lõpetab hindamisprotsessi ning
arhiveerib dokumendid.
Teenuse menetluse pikkus Hindamisele kuluv ajamaht sõltub kliendist.
Hindamiseks, nõustamiseks, andmete
töötlemiseks, kokkuvõtteks ja vormistamiseks
kuluv aeg on keskmiselt 12 tundi ning liitpuudega
kliendi puhul kuni 15 tundi.
Peale hindamisprotsessi läbiviimist on hindajal
aega 10 tööpäeva hindamise tulemuste
töötlemiseks, soovituste ja hinnangu
vormistamiseks ning kliendile edastamiseks.
Teenuse osutamise koht Üldjuhul viiakse hindamine ja nõustamine läbi
rehabilitatsiooniasutuses, kliendi kodus ja/või
töökeskkonnas.
Hindamine toimub Tallinnas, Harjumaa, Tartu ja
Tartumaa lähiümbruses.
Kliendil on nägemispuude tõttu erivajadusi, millega
tuleb arvestada keskkonna kohandamisel:
valgustundlikkus (vajalik kasutada ruloosid, jälgida
pimestamisohtu, valgustatust), kontrastide
vajadus, lisavalgustuse vajadus.
Teenuse osutaja koormus Koordinaator / sotsiaaltöötaja (2-3 h)
Tüflopedagoog (3-5 h)
Eripedagoog (3-5 h),
Tegevusterapeut / füsioterapeut (3-5 h)
Hindamisprotsess on koostöö
rehabilitatsioonispetsialistide vahel kõikides
hinnatavates valdkondades.
III TEENUSE OSUTAJA
Nõuded teenuse osutajale Läbiviijad.
Nägemispuudega inimeste töö- ja tegevusvõime
hindamist ja nõustamist viiakse läbi Eesti
Pimekurtide Tugiliidus, Tartu Emajõe Koolis,
Nägemispuudega Inimeste
Rehabiliteerimiskeskuses.
Hindamismetoodika kasutamisõigus on
puudespetsiifiliste rehabilitatsiooniasutuste
spetsialistidel, kellel on nägemispuudealane ning
nägemispuuet kompenseerivate oskuste ja
abivahendite kasutamise kompetents ja kogemus.
Rehabilitatsiooniteenuse osutamise korral peab
spetsialist olema registreeritud Majandustegevuse
registris.
Nõuded teenuse osutamise Ruumid.
ruumidele, inventarile Ruumid peavad olema kohandatud vastavalt
sihtgrupi erivajadusele.
Vahendid.
Hindamisprotsessis kasutatakse puudespetsiifilisi
abivahendeid.
Võimalusel kasutatakse kliendi isiklikke
abivahendeid, nende puudumisel tagab vajalikud
puudealased abivahendid hindamiseks
rehabilitatsiooniasutus.
Nägemisfunktsioonide hindamise testid.
Muud vahendid.
Arvuti ja kontoritarbed.
IV MUU INFO
Kliendi tagasiside Kliendilt saadakse tagasiside vestluse kaudu.
Vestluse tulemus fikseeritakse hindamise
tagasisidelehel. Vt lisa 1.
Kaebuste käsitlemine/ menetlemine/ Klient edastab oma kaebused kirjalikult.
järelevalve Hindamise koordinaator fikseerib kaebuse
vastuvõtmise ja informeerib hindajaid.
Läbiviidud hindamise ja tulemuste
ülevaatamine.
Hindamise ja hinnangu selgitamine,
põhjendamine.
Vajadusel täpsustav hindamine.
Eeldused, et hindamine on efektiivne Võimalusel kliendi kohta varasemalt koostatud info
kasutamine.
Nägemispuudega kliendi töö- ja tegevusvõimet
hindavad valdkonna spetsialistid.
Kliendi jaoks arusaadav ja võimalikult mugav
hindamisprotsess.
Klientidelt saadud tagasiside hindamisprotsessi
kohta võimaldab olla järgmiste hindamiste puhul
täpsem ja konkreetsem.
Riskikohad Liitpuudega / pimekurtide klientide puhul vajalik
täiendav ajalimiit, mis lepitakse kokku hindamise
tellijaga.
Täiendavad arendusvajadused seoses Uute meeskonnaliikmete koolitus.
hindamise teenusega Hindamisel kasutatavate täiendavate abivahendite
ja hindamismetoodikate valimine.
Lisa 1.
TAGASISIDE NÄGEMISPUUDEGA INIMESTE TÖÖ- JA TEGEVUSVÕIME
HINDAMIS- JA NÕUSTAMISTEENUSELE
Meile on tagasiside väga oluline. Palume Teil vastata järgnevatele küsimustele, et muuta hindamine ja nõustamine
meie poolt paremaks. Valitud vastus (märkige ristiga). Kõik ettepanekud ja soovitused on väga oodatud.
1. Kuidas hindate spetsialistidelt saadud nõustamist?
Märkige sobivasse lahtrisse X
Jäin väga Pigem jäin Pigem ei Ei jäänud Ei saanud
rahule rahule jäänud üldse seda
rahule rahule teenust
4 3 2 1
Sotsiaaltöötaja
Tegevusterapeut
Eripedagoog
Füsioterapeut
Tüflopedagoog
2. Palun hinnake, kuivõrd olete nõus järgmiste väidetega!
Märkige sobivasse kohta X
Täiesti Pigem Pigem ei Ei ole
nõus nõus ole nõus nõus
4 3 2 1
1) Sain ülevaate, millised
rehabilitatsiooniteenused mulle
sobivad ja kuidas neid taotleda.
2) Kavatsen kasutada mulle
soovitatud
rehabilitatsiooniteenuseid.
3) Tean, milliseid sotsiaalteenuseid
mulle pakutakse.
4) Kavatsen kasutada mulle
soovitatud sotsiaalteenuseid.
5) Tean, millised abivahendid mulle
sobivad ja kuidas neid kasutada.
6) Mulle on koostatud tegevusplaan,
kuidas hoida või tõsta minu
võimekust teha tööd ja olla
aktiivne ühiskonna liige.
7) Saan aru mulle koostatud
tegevusplaanist.
8) Minu arvamusega arvestati
tegevusplaani koostamisel.
9) Mulle selgitati kõigi minuga läbi
viidud tegevuste eesmärke.
10) Tean, kuidas mulle koostatud
tegevusplaani ellu viia ja kavatsen
seda teha.
11) Hindamine oli mugav ja
erivajadustega arvestav.
3. Kas soovite midagi lisada või teha ettepanekuid?
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
Kuupäev:
TÄNAME VASTAMAST!
Eesti Pimekurtide Tugiliit