KK - Täiendkoolituse õppekava kinnitamine (Rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus)

KÄSKKIRI Tallinn kuupäev digiallkirjas nr 1-3/89 Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 13 alusel: 1. Kinnitan täiendkoolituse "Rehabilitatsioonispetsialistide baaskoolitus" õppekava (käskkirja lisa 7lk). 2. Õppekava jõustub käskkirja allkirjastamisest (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor  Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (AKK) täienduskoolituse õppekava 1. Õppeka- REHABILITATSIOONISPETSIALISTIDE BAASKOOLITUS va nime- tus Kinnita- Kinnitatud AKK direktori 05.07.2017 käskkirjaga nr 1-3/89 tud: 2. Õppeka- ☒ Sotsiaaltöö ja nõustamine va rühm 3. Õppeka- Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 67 „Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti va koos- koolituskava“ lisa 1. Määruses toodud õppekavas on erinevused õpiväljundites ja sisus, tamise mis Astangu KRK kinnitatud õppekavas on ühtlustatud selliselt, et määruses sisalduvad alus: õpiväljundid ja õppe sisu on koondatud õppesisu alla p 11. Õpiväljundid on määrusega vastavuses ning suurema üldistusastmega. 4. Eesmärk: Õppija on läbinud sotsiaalkaitseministri määruse alusel kehtestatud rehabilitatsiooni- meeskonna spetsialisti täienduskoolituse, saavutanud õpiväljundid ning täidab sotsiaal- hoolekande seaduse § 68 lõikes 6 rehabilitatsioonimeeskonnale esitatud nõuet. 5. Õpiväl- Õppekava läbinud õppija: jundid:  oskab kujundada ja administreerida kliendikeskset rehabilitatsiooniprotsessi ning rakendada kogukonna ressursse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;  eesmärgistab ja planeerib rehabilitatsiooni, juhib isiku rehabiliteerimise protsessi, tehes koostööd isiku pereliikmete ja võrgustikuga, hindab rehabilitatsiooni tulemus- likkust;  tegutseb usaldusväärse ja meeskonda analüüsiva liikmena, kasutades meeskonna ressursse oskuslikult isiku rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamiseks;  valib asjakohased meetmed isiku tööle rakendumiseks, töö säilitamiseks ja isiku jõustamiseks, kaasates võrgustikupartnereid, ning hindab meetmete tulemuslikkust;  rakendab oma töös sotsiaalteenuste kvaliteedi juhtimise põhimõtteid ning seostab oma tegevuse teenuse kvaliteediga. 6. Siht- Rehabilitatsioonimeeskondades töötavad spetsialistid, kes vastavad sotsiaalhoolekande grupp: seaduse § 68 lõigetes 1, 2 või 4 kehtestatud nõuetele või omandavad kõrgharidust ühel sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lõikes 1 või 2 nimetatud erialal. Sotsiaalhoolekande seaduse § 68 alusel kuuluvad rehabilitatsioonimeeskonda nõutud kutsetunnistuse või haridusega sotsiaaltöötaja, psühholoog, füsioterapeut, logopeed, arst, õde, tegevusterapeut, loovterapeut, eripedagoog ja kogemusnõustaja. 7. Õppe Rehabilitatsioonimeeskond on registreeritud majandustegevuse registris ning sellega 1/7  alustami- on tagatud nende vastavus sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud nõuetele. se tingi- Rehabilitatsioonimeeskond on valinud ja registreerib õppegruppi 1 kuni 2 spetsialisti. mused: 8. Õppe 88 68 0 156 maht (akadee- Auditoorne töö Iseseisev töö Praktika Kokku milist tundi) ja ülesehi- tus: 9. Õppe- Õppekava kohase koolituse korraldamisel lähtutakse AKK teenuse kvaliteedi põhimõte- keskkond test. ☒ Ruumis olev mööbel on liigutatav (laudade eemaldamise või grupeerimise võimalus, toolid suurde ringi tõstetavad, gruppidesse jagunemise võimalus) ☒ Ruumis on data-projektor ja ekraan ☒ Ruumis on pabertahvel ja markerid Koolitusgrupi minimaalne suurus on 14 inimest ning maksimaalne suurus 22 inimest. 10. Õppeva- Koolitusel osalemiseks on vajalik: hendid ☒ Iseseisvalt arvuti kasutamise võimalus koolitusruumist väljaspool osaleja jaoks Koolituse korraldaja poolt antakse osalejatele õppevahendid: ☒ Digitaalselt koolitusel kasutatud esitlused ☒ Töölehed paberkandjal koolitusel kohapeal 11. Õppe- ☒ Õppekava koosneb 6 moodulist protsessi Õpimeetoditena on kasutusel loeng, arutelu, praktilised ülesanded, grupitöö, õppijate kirjeldus ettekanded, aktiivõppe meetodid, kogemuste vahetus. Õppe ülesehi- Õppe sisu (õppekava aluseks olevas määruses kajastuvad õppeaine sisu ja õpiväljundite tus ja maht all) ja õppematerjalid. 1. Rehabilitatsiooniga seotud põhimõisted ning Maailma Terviseorganisatsiooni Moodul 1: soovitused mõistete ja keelekasutuse kohta. Sotsiaalse ja 2. Rehabilitatsiooni peamised eesmärgid ning rehabilitatsiooni kujunemine (sh tööalase reha- rehabilitatsiooni meditsiiniline, funktsionaalne, sotsiaalne ja inimõiguste põhine bilitatsiooni käsitlus). alused ja õigus 3. Väärtused ja eetika rehabilitatsioonis. Auditoorne 4. Rehabilitatsioonivaldkonna arengud ja arengut mõjutanud ühiskondlikud protsessid 2/7 töö: 16 ak.t. (sh Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni kasutamine rehabilitatsioonis, ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon, kogukonnapõhise Iseseisev töö: rehabilitatsiooni peamised põhimõtted). 10 ak.t. 5. Rehabilitatsiooniteenuse õiguslikud alused Eestis (sotsiaalne ja tööalane rehabili- tatsioon, eesmärgid, sihtgrupid, teenusele suunamine). 6. Rehabilitatsiooniasutuste töö korraldamise alused Eestis (sh toimingud Sotsiaalkindlustusameti ja/või Töötukassa ning teenuseosutaja vahelise lepingu sõlmimisel, järelevalve korraldamisel ja vaidemenetlus rehabilitatsiooniteenuse osutamisel). 7. Abivahendite regulatsioon (abivahendite peagruppide liigitus ja ISO klassifikaatorid) ning teenuse korraldus. Iseseisva tööna: 1) tutvub õppija järgmiste materjalidega:  Sotsiaalhoolekandeseadus (Riigi Teatajas)l  Tööturuteenuste ja toetuste seadus (Riigi Teatajas)l  Sotsiaalne rehabilitatsioon, Sotsiaalkindlustusameti veebilehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/sotsiaalne- rehabilitatsioon#Sotsiaalne%20rehabilitatsioon).  Tööalane rehabilitatsioon, Eesti Töötukassa veebilehel (https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon).  Abivahendid, Sotsiaalkindlustusameti veebilehel (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/abivahendid).  Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (Sotsiaalministeeriumi veebilehel).  ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja puuetega inimeste õigused Eestis (Eesti Puuetega Inimeste Koja veebilehel).  Community-based rehabilitation guidelines (Maailma Tervishoiu Organisatsiooni veebilehel). 2) esitab vastavalt lektori poolt antud juhistele iseseisva töö, milles hinnatakse antud mooduli õpiväljundite saavutamist. Sotsiaalse rehabilitatsiooni kolm põhietappi ja nende omavahelised seosed: Moodul 2: 1. Isiku rehabiliteerimise ettevalmistamine: Rehabilitat- 1.1. koostöösuhte loomine, siooni protsess 1.2. isiku orienteerimine/ orientatsioon, Auditoorne 1.3. muutuseks valmisoleku hindamine, töö: 16 ak.t. 1.4. isiku motivatsiooni arendamine, Iseseisev töö: 1.5. isiku aktiveerimine muutuste saavutamise planeerimiseks (sh partnerlussuhe 10 ak.t. ja jõustamine), 1.6. lühi- ja pikaajaliste eesmärkide püstitamine isiku poolt, rehabilitatsiooni ees- märgistamine. 2. Isiku rehabiliteerimise vajaduse eesmärgist lähtuv hindamine ning interventsiooni ja lahenduste planeerimine: 3/7  2.1. isiku olukorra ja vajaduste (sealhulgas abivahendivajaduse ja keskkonna kohanduse) hindamise alused meeskonnas kasutades RFK-põhist hindamist ning lähtudes pikaajalisest eesmärgist; 2.2. hetkeolukorra kohta hinnangu andmise, inimese olukorra kirjelduse koostami- se põhimõtted, 2.3. sekkumise lühi- ja pikaajaliste eesmärkide püstitamine; 2.4. meetmete planeerimine ja tegevuskava koostamine, rehabilitatsiooni planee- rimine; 2.5. tegevuste planeerimisel läbirääkimiste pidamine isiku, lähivõrgustiku liikmete, teenuseosutajate ja teiste osapooltega; 2.6. juhtumikorralduse põhimõtted inimese seostamiseks temale vajalike teenuste ja ressurssidega. 3. Isiku eesmärgi (inimese funktsioneerimisvõime) saavutamine, kasutades rehabili- tatsioonimeetmeid, keskkonna ja kogukonna ressursse ning neid arendades: 3.1. sekkumiste läbiviimine, teenuste osutamine; 3.2. kogukonna ressurssidega seostamine, abivahendite kasutamise juhendamine, keskkonnakohanduste tegemine; 3.3. rehabiliteerimise protsessi seire, teenuseosutajate ja teiste osapoolte, sealhulgas tööandjate konsulteerimine; 3.4. isikust või teenuseosutajast lähtuvate probleemide ja barjääride lahendamine; 3.5. rehabilitatsiooni tulemuste saavutamise hindamine; 3.6. protsessi lõpetamine või järgmise rehabiliteerimise perioodi alustamine. Iseseisva tööna tutvub õppija järgmiste materjalidega:  Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, Sotsiaalministeeriumi veebilehel.  Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani tegevuskava andmed: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015036?leiaKehtiv.  Rehabilitatsiooni protsess. Õppematerjal. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2016.a.  Rehabilitatsioonivajaduse hindamine (2015). Kokkuvõte pilootprojekti tegevustest ja tulemustest. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu keskuse veebilehel). 2) esitab vastavalt lektori poolt antud juhistele iseseisva töö, milles hinnatakse antud mooduli õpiväljundite saavutamist. 1. Erialaspetsialistide kompetents ja funktsioonid rehabilitatsioonimeeskonnas Moodul 3: lähtudes sotsiaalkaitseministri määrusest, tööülesannetest ja kohustustest. Erialaspetsia- 2. Meeskonnatöö kompetentsid ja nende arendamine, koostöökompetentsi eripärad, listide funkt- koostöö printsiibid meeskonnas. sioonid ja 3. Meeskondade tüübid (sh multi-, inter- ja transdistsiplinaarne meeskond) ja eduka meeskonna meeskonna tunnused. koostöö reha- 4. Meeskonnatöö arenguetapid ja meeskonnas toimuvate arengute mõjud rehabili- bilitatsioonis tatsiooni klienditööle. 4/7 Auditoorne 5. Meeskonna koostööd takistavad tegurid. töö: 16 ak.t. Iseseisva tööna tutvub õppija lektori poolt antud materjalidega ning esitab vastavalt Iseseisev töö: lektori poolt antud juhistele iseseisva töö, milles hinnatakse antud mooduli 10 ak.t. õpiväljundite saavutamist. 1. Kutse- ja tööalase rehabilitatsiooni mõisted, eesmärk ja põhimõtted, rakendumine Moodul 4: Eestis ning mujal maailmas. Tööalane re- 2. Töö- ja kutsealase rehabilitatsioonivajaduse hindamine, töö- ja tegevusvõime habilitatsioon hindamise põhimõtted. Auditoorne 3. Tööalase rehabilitatsiooni vajalikkuse selgitamine isikule; isiku ettevalmistamine töö: 16 ak.t. kutsealaseks rehabilitatsiooniks. Iseseisev töö: 4. Tööalase rehabilitatsiooni eesmärgistamine ja tegevuskava koostamine (sh 10 ak.t. rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud tegevuskava sobilikkuse hindamine kliendile). 5. Tööalase rehabilitatsiooni tulemuslikkus ja tulemuslikkuse hindamine. 6. Karjäärinõustamise põhimõtted. 7. Toetatud töölerakendamise metoodika põhimõtete kasutamine rehabilitatsioonis. Koostöö tööandjatega. 8. Kutse- ja/või tööoskuste omandamise võimaluste loomise põhimõtteid. 9. Tööeluks ettevalmistavad programmid. 10. Töölerakendumist, sh tööellu lülitumist ja tööga kohanemist toetavad sotsiaal-, haridus- ja tööturuteenused ning meetmed, sealhulgas toetatud ja kaitstud töö, riiklikud tööturuteenused, töötamist toetavad hoolekandeteenused, töökeskkonna kohandamine, tööks vajalikud abivahendid ja muud tugiteenused. 11. Erivajaduse käsitlemine töösuhteid reguleerivates õigusaktides. Iseseisva tööna tutvub õppija järgmiste materjalidega:  Tööturuteenuste ja toetuste seadus (Riigi Teatajas).  Töövõimetoetuse seadus (Riigi Teatajas).  Töötukassa veebileht: www.tootukassa.ee.  Toetatud Töölerakendumise Euroopa Ühenduse suunised mitmekesisuse kohta (EUSE Toolkit for Diversity 2014): http://www.astangu.ee/fileadmin/media/Astangu/Dokumendid/RAKK/Toeta tud_t%C3%B6%C3%B6lerakendamise_k%C3%A4siraamat_2014_eesti_keeles .pdf 2) esitab vastavalt lektori poolt antud juhistele iseseisva töö, milles hinnatakse antud mooduli õpiväljundite saavutamist. 1. Rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamine, sobivate sekkumismeetodite valik ja Moodul 5: spetsialistide meeskonna kujundamine: Rehabilitat- 1.1. rehabilitatsiooniprogrammi üldalused. siooniprogram 1.2. programmi sihtrühm ja eesmärgid. mid ja rehabi- 1.3. programmi keskkond. litatsiooniteen 1.4. programmi kirjeldus: programmi ettevalmistamine, hindamine ja planeerimi- uste korraldus 5/7 Auditoorne ne, sekkumine, tulemuste hindamine, programmi lõpetamine, pikaajalise taga- töö: 16 ak.t. siside planeerimine. 1.5. programmi kvaliteedi täiustamine. Iseseisev töö: 1.6. programmide kinnitamise protsess Sotsiaalkindlustusametis. 10 ak.t. 1.7. praktiline kogemus programmi väljatöötamisest ja ellurakendamisest. 2. Sotsiaalteenuse kvaliteedi põhimõtted (sh Euroopa Liidu ja kvaliteedisüsteemi EQUASS käsitlused) 3. Erinevate osapoolte rollid ja vastutus kvaliteedi tagamisel. 4. Kvaliteedijuhtimise mõju teenuste osutamise tulemuslikkusele. Iseseisva tööna tutvub õppija järgmiste materjalidega:  Rehabilitatsiooniprogrammid, Sotsiaalkindlustusameti veebileht (http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/rehabilitatsiooniprogrammid)  Rehabilitatsiooniprogrammide arendamine, Astangu KRK veebileht http://www.astangu.ee/kompetentsikeskus/rakk/toimunud/; http://www.astangu.ee/projektid-ja-partnerlus/programmipohine- rehabilitatsiooniteenuste-osutamine/  Töölesaamist toetavad rehabilitatsiooniprogrammid. Artiklite kogumik. (2011). As- tangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu veebilehel).  Euroopa vabatahtlik sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, 2010: http://www.equass.ee/public/Sotsiaalteenuste_vabatahtlik_kvaliteediraamistik.pdf.  Sotsiaalteenuste kvaliteediraamistik, 2010: http://www.equass.ee/public/Sotsiaalteenuste_Kvaliteediraamistik_EST-1.pdf.  Vana, T. (2013). Sotsiaalteenuste kvaliteedi analüüs ja ettepanekud tervikliku kvali- teedisüsteemi tagamise juurutamiseks: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/sotsiaalte enuste_kvaliteet_uuringu_l6pparuanne.pdf.  Männik-Sepp, M (2014). EQUASS Assurance kvaliteedisüsteemi mõju uuring: http://www.equass.ee/public/Hindamise_lopparuanne_taiendatud.pdf. 2) esitab vastavalt lektori poolt antud juhistele iseseisva töö, milles hinnatakse antud mooduli õpiväljundite saavutamist. Lõputöö kujuneb: Moodul 6: 1) kõikide moodulite järgsetest iseseisvatest töödest, mis on lektorite poolt taga- Lõputöö sisidestatud ja vajaduse korral õppija poolt täiendatud; Auditoorne 2) enesereflektsioonist moodulites 1-5 omandatud teadmiste ja oskuste omava- töö: 8 ak.t. helisest seostamisest ja rakendamisest igapäevases töös rehabilitatsioonimees- Iseseisev töö: konnas, keskendudes ühele järgmisele teemale: 18 ak.t. a. Uute oskuste areng klienditöö protsessis. b. Rehabilitatsiooniteenuste või -programmide areng. c. Rehabilitatsioonimeeskonna tegevuse areng. 3) ühisest arutelust lõputööde esitamise järgselt. 6/7  Lõputöö vormistatakse digitaalselt eeldatavalt MS Word või muus kontoritarkvara programmis, mis on mõeldud tekstide koostamiseks, A4 formaadis, Times New Roman stiilis, tähesuurusega 12 ning reavahega 1. Leheküljed on nummerdatud, kasutatud allikad peavad olema välja toodud, tekstisiseselt olemas viited kasutatud materjalidele. Lõputöö esitatakse kokkulepitud tähtajaks kirjalikult ning esitletakse suuliselt auditoor- se kohtumise käigus. 12. Hindami- ☒ Mitteeristav hindamine (arvestatud/ mittearvestatud), nõutav 80% ulatuses kon- ne ja õp- taktõppe läbimine ja õpiväljundite saavutamine täies mahus. pe lõpe- tamise tingimu- sed 13. Väljasta- ☒ Tunnistus tavad do- kumendi d 14. Koolitaja Nõuded haridusele: Õppejõul on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikat- kvalifikat- sioon rehabilitatsiooni-, sotsiaal- või haridusvaldkonnas. sioon Nõuded valdkondlikule töökogemusele: Õppejõul on õigus kaasata õppe läbiviimiseks eksperti, kes omab varasemat kogemust rehabilitatsiooniteenuse osutamise või korral- damisega. Õppekava koostamise info: Õppekava eest vastutav Karin Hanga, rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse juhataja töötaja ja ametikoht Õppekava koostamises Karin Hanga, rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse juhataja osalenute nimed ja ame- Lianne Teder, koolitusspetsialist tikohad 7/7