Hankeleping grupitöö metoodika koolituse läbiviimiseks MTÜ Avitus juuni - september 2017

GRUPITÖÖ MEETODITE KOOLITUSE KOKKUVÕTE Koostanud Lianne Teder, koolitusspetsialist, 02.10.2017 2017.a kevadel viis Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi tellija) läbi koolitaja leidmise hanke grupitöö meetodite koolituse läbiviimiseks rehabilitatsioonis. Koolitusleping sõlmiti Arengukeskusega Avitus, kelle poolt oli koolitajaks Anneli Valdmann (edaspidi koolitaja). Lisaks osales koolitustel koolitaja abilisena Katrin Randrüüt. Koolitus viidi läbi Arengukeskuse Avitus õppekava nr 3 (vt lk 13-14) alusel. Koolitusega „Grupitöö meetodid rehabilitatsioonis“ sooviti suurendada rehabilitatsioonispetsialistide teadmisi, motivatsiooni ja praktilisi oskuseid grupitöö kasutamiseks rehabilitatsiooniteenuse osutamisel. Õppekava maht oli 56 akadeemilist tundi, millest auditoorse töö maht 24 akadeemilist tundi. Esimese kahe koolituspäeva jooksul käsitleti õppekavas ettenähtud teemasid, mille käigus osalejad said ettevalmistuse praktika sooritamiseks. Suve jooksul praktiseerisid osalejad grupitöö meetodeid oma tööalases tegevuses ning esitasid selle kohta kirjaliku kokkuvõte tellija esindajale (koolitusspetsialist) augustikuu lõpuks. Septembri alguses toimusid kogemuspäevad. Septembris koostati koolituse läbiviimise kohta aruanne. Tellija poolt oli esindaja rehabilitatsioonialase kompetentsikeskuse koolitusspetsialist Lianne Teder. Koolituse toimumist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ vahenditest. Osalemine ning toitlustus oli spetsialistidele tasuta, osalemisega seotud transpordi, majutuse ja tööaja korralduse koolituse ajal tagasid osalejad koos tööandjaga. Koolituse aeg ja koht Koolitusajad lepiti kokku lepingu sõlmimisel tellija ja koolitaja vahel. Lähtealuseks oli ESF programmi TAT-is planeeritu, koolituse ülesehituse loogika ning koolitaja võimalused. Kokkuleppe kohaselt toimusid kaks esimest koolituspäeva juuni alguses, praktiseerimise ajaks planeeriti suvine periood ning kogemuskohtumine ühe koolituspäevana septembri algusesse. Suve algus koolituspäevadeks on keeruline aeg, kuna inimesed on juba puhkuste lainel, küll on võimalik veel enne jaanipäeva koolitustegevusi läbi viia. Samuti ei osutunud parimaks ajaks praktika jätmine suvisesse perioodi. Sel ajal toimub rehabilitatsioonispetsialistidel vähem uusi tegevusi. Samuti on puhkuste periood. Vastav märgukiri tuli ka osalejatelt. Augustikuus saadeti koolitusspetsialistile e-kiri palvega lükata kogemuspäev edasi oktoobri esimesse poolde, et omandatud teadmisi oleks võimalik septembrikuu jooksul praktiseerida. Pärast läbirääkimisi koolitajaga ning arvestades tellija aasta koolitusplaani, ei olnud siiski võimalik praktiseerimise aega enne kogemuskohtumist pikendada. Kogemuskohtumine toimus ühepäevasena septembri alguses. Programm kujunes osalejate kogemusele tuginedes. Väike segadus tekkis kogemuspäeva kuupäevaga Pärnus. Kui esimeses pakkumises oli kohtumise aeg 4.septembril, siis selliselt sai ka teavitatud nii kutses kui juba osalejatele. Koolitaja oli 25.04 saatnud täpsustatud kuupäevana 14.09, ent koolitusspetsialistil jäi lepingu ettevalmistamisel kuupäeva muudatus märkamata. Lepingu lisana allkirjastasid mõlemad osapooled 5.05.2017 seisuga kogemuskohtumise päevaks 04.09. Nädal enne koolituse toimumist saatis koolitusspetsialist meeldetuletuse osalejatele, pannes kirja koopia saajaks koolitaja, selgus vastastikune arusaamatus kuupäeva osas. Koolitaja sai panna omale sobivaks 4.septembri ning koolitus toimus osalejatele algselt teavitatud ajal, 4.septembril. 1 Koolitused toimusid vastavalt 1.-2.juunil ja 4.septembril 2017.a Pärnus (Pärnu Hotell 1.-2.06 ja Pärnu Muuseum 04.09), 5.-6.juunil ja 11.septembril 2017.a Tallinnas (Arengukeskus Avitus ruumid), 15.-16.juunil ja 15.septembril 2017.a Tartus (Domus Dorpatensis 15.06, 15.09, Dorpat Konverentsikeskus 16.06). Koolituse koha ja toitlustuse tellimist korraldas tellija hankepartner Reisiekspert AS, lähtudes hankelepingust ning koolitaja poolt edastatud soovidest – sobivus grupitöö meetodite tehnikate rakendamiseks, grupitunde loomiseks. Tallinnas oli koolitaja hinnangul sobivaim ruum Arengukeskus Avituse ruumid. Tartus toimus kahel päeval koolitus koolitaja poolt soovitatud Domus Dorpatensise ruumides, kuna see ruum ei olnud saadaval kõikidel päevadel, siis üks koolituspäev viidi läbi Dorpat Konverentsikeskuses. Viimases oli ekslikult ruumis paigutatud lauad ja nende taga toolid U-kujuliselt koolitusspetsialisti poolt vahendatud ekslikust infot tulenevalt. Seetõttu oli koolitajal ebamugavus ebasobiva mööbli asetusega, koolituspäeva pidi alustama laudade eemaldamisega ruumist. Pärnus leiti ruum Pärnu Hotellis. Kahe esimese koolituspäeva tagasisidena ütlesid osalejad, et ruum oli külm ja kõle. Koolitaja hinnangul ei olnud see sobiv grupitöö meetodite kogemusõppel põhineva koolituse läbiviimiseks. Seetõttu leiti kogemuspäeva kohtumiseks teine ruum, milleks osutus Pärnu Muuseumi seminariruum. Seal oli väike segadus lõunasöögi pakkumisega, kuna koha peal ei täidetud lubadust, et kohapealne kontaktisik suunab koolitusgrupi sööma. Osalejad Kutse koolitusel osalemiseks koos gruppide asukohtade, koolituspäevade toimumisaegade ning viitega Arengukeskuse Avituse õppekavale saadeti rehabilitatsioonispetsialistidele Sotsiaalkindlustusameti postiloendi kaudu. Info oli avalikustatud Astangu keskuse veebilehel RAKK vastavalt alalehel, samuti esilehel asuva „hetkel oluline“ rubriigis uudisena. Registreerimine koolitusele oli korraldatud tellija poolt google küsimustiku abil. Lisaks üld- ja seireks vajalikele andmetele paluti osalejatel kirjeldada, miks soovitakse koolitusel osaleda, millal ja kuidas omandatud oskusi rakendada. Kokku laekus google registreerimisvormi kaudu 77 kandideerimise soovi. Neist 9 Pärnu piirkonda, 32 Tartu piirkonda, 35 Tallinna piirkonda, kokku 56 erinevast organisatsioonist. Pärast kandideerimise aja lõppu avaldasid kuni koolituse alguseni täiendavalt soovi liituda kümmekonda osalejat. Osalejate valikuks kontrollis koolitusspetsialist esmalt taotlejate organisatsiooni sisaldumist majandustegevuse registris rehabilitatsiooni teenuse pakkujana, spetsialisti nime selles. Seejärel vaadati võimalust kaasata koolitusele võimalikult paljude rehabilitatsioonimeeskondade liikmeid. Järgmise kriteeriumina arvestati osalejate registreerimislehel avaldatud motivatsiooni. Mitmedki registreerunud spetsialistid loobusid koolitusel osalemisest või ei ilmunud kohale. Nii moodustusid koolitusgrupid Pärnus 14- liikmeline, Tartus 19-liikmeline ning Tallinnas 16-liikmeline. Koolituse katkestas 1 Pärnu, 4 Tartu ja 3 Tallinna grupi osalejat. Tunnistuse väljastas Arengukeskus Avitus 42 osalejale (13 Pärnu, 13 Tallinna, 16 Tartu grupist). Tunnistuste saanute nimekiri ja kontaktandmed, et poole aasta pärast tagasisidet küsida meetodite rakendamise kohta on toodud tabelis 1. Tagasiside kokkuvõte Tagasisidelehe andsid osaliselt või täielikult täidetult tagasi 41 osalejat. Kõik osalejad hindasid koolituse sisukaks, neist 78% hindasid koolituse väga sisukaks. Kahel korral oli lisatud kommentaarid, täpsustades, et oli arendav, palju uut ja palju kogemuste jagamist, ning et oli eluline ja praktiline. 22% vastanutest hindas koolituse pigem sisukaks, kommentaare ei olnud lisatud. Suurem oli pigem sisukaks hinnanute hulk Pärnu koolitusel (42%). See ei näi olevat seotud korraldusega, kuna Tartu grupil on korralduse hinnanud pigem heaks 40%, ent koolituse 2 väga sisukaks hinnanuid on 87%. Samal ajal Pärnu grupis hindas koolituse pigem hästi korraldatuks 25%, ülejäänud arvasid olevat koolituse hästi korraldatud. Kõik (100% tagasiside andnutest) hindasid, et koolitaja valdas täielikult teemat. Ühel juhul oli täpsustatud, et tegemist on oma ala professionaaliga, teisel juhul oli rõhutatud koolitusoskusi, nagu oli huvitavalt edasi antud ja sihtgrupi erisusi arvestav. 93% hindas, et koolitusel arvestati täielikult osalejate vajadustega, ühel juhul täpsustati, et see toimus läbi koolituspäevade. Ülejäänud 7% hindas, et koolitusel pigem arvestati osalejate vajadustega. Koolitus korralduse hindas üldiselt väga heaks 75% osalejatest, lisatud oli kaks täpsustust, et sai paindlikult ruume vahetada (Tartus toimus koolituse üks päev teises ruumis) ning viidati planeeritud ajakava ebasobivusele, kuna suveperioodil (mil oli planeeritud õpitu rakendamine) puudus tegelik võimalus õpitut kasutada. Ülejäänud ehk 25% hindasid korralduse pigem heaks, lisatud oli kaks kommentaari. Ühes viidati, et ruumiga ei vedanud, kuna oli külm (viide Pärnus esimestele koolituspäevadele Pärnu Hotelli seminariruumis) ning juhiti tähelepanu, et ruumide valikul pöörata rohkem tähelepanu hubasusele, mürale, valgustusele (Tartu grupp). Selle küsimuse juures ilmneb ka kõige suurem erinevus koolitusgruppide vahel – Pärnu grupis hinnati korraldus väga heaks 75% ning heaks 25% poolt, Tartu grupis väga heaks 60% ning heaks 40% poolt, Tallinna grupis 92% poolt väga heaks ning 8% poolt heaks. Kõik vastanud (100%) hindasid, et koolitusest oli neile kasu. Teemadena, milles teadlikkus tõusis nimetati:  Oskused mõtestatult, eesmärgipäraselt, isikukeskselt läheneda inimesele ja grupile.  Grupidünaamika, grupiprotsessid, grupijuhtimine. Konfliktilahendamine grupis.  Isiksusetüübid, psühholoogiline teooria  Grupitöö, selle eripärad ja võimalused, läbiviimiseks kava koostamine, grupisegajatega toimetuleku nipid, motivatsiooni suurendamise võimalused, grupitöö meetodid,  Võtted ja tehnikad, ideed ja mõtted, harjutused, töölehed. Teemade omandamist toetas osalejate hinnangul teiste kogemused ja koolitaja nipid, praktilised tehnikad ja juhendid, tööde seostamine igapäevaste tegevustega, teooria seostamine praktikaga, varasemate teadmiste meelde tuletamine, elulähedaste näidete toomine, arutelud, praktilised harjutused ja soovitused mängudeks. Tõusis osalejate teadlikkus iseendast, kindlustunne, julgus ja ettevalmistus tööks gruppidega. Valdav enamus (98%) vastajatest arvas, et ükski teema ei jäänud käsitlemata. Ühel korral lisati, et oleks hea meelega veelgi rohkem käsitletud teemadel diskuteerinud, arvati, et koolitusel oli võimalus oma teemaga välja tulla ning et juurde õppida on alati võimalik. Kaks nimetasid, et ei tea või ei oska öelda. 63% osalejatest soovitaks seda koolitust igal juhul. Täpsustusena on märk. Viiendiku osalejate poolt tänati asjaliku koolituse eest, kiideti ja sooviti edu koolitajatele (Anneli Valdmanni kõrval osales koolitajana Katrin Randrüüt). Samuti arvati, et oli tegemist hariva teemaga, hästi struktureeritud tööprotsessiga, tõhusa ja mõjusa koolitusega. 15% osalejatest soovitaks koolitust 90% tõenäosusega. Neist 50% juhtudest oli hinnatud üht küsitud valdkonda pigem heaks (etteantud 4-pallilisel skaalal hinnang 3), ülejäänud vastused (v.a soovitusindeks) olid maksimaalselt head. Erinevates vastustes üksikud pigem heaks hinnatud valdkonnad olid sisukus, vajadustega arvestamine ning korraldus. Üldiste kommentaaridena on lisatud üks soovitus, et grupiliikmete homogeensem taust võiks olla abiks koolituse parendamisel. Osalejatest 10% soovitaks koolitust teistele 80% tõenäosusega. Neist pooled oli andnud kõikidele teistele küsimustele maksimaalselt kõrged hinnangud, täpsustavalt on lisatud, et 3 praktiseerimise aega ei ole mõistlik suveperioodile jätta ning et pikem koolitus võimaldaks esmaseid grupiprotsesse ise kogeda ja seeläbi mõistmist suurendada. Ülejäänud pooled vastanutest olid hinnanud pigem heaks nii sisukuse kui korralduse (Tallinna ja Pärnu grupp), 1/4 hindas täiendavalt, et koolitusel pigem arvestati (hinnang 3) osalejate vajadustega. 12% soovitaks koolitust 70% tõenäosusega. 4/5 neist olid Pärnu grupi osalejad, 1/5 Tartu grupis. Kõik neist (üks ei vastanud) olid hinnanud koolituse pigem sisukaks (hinnang 3). Omakorda ¾ viimastest olid hinnanud korralduse pigem heaks (sh Pärnu ja Tartu grupis osalenud) ning üks oli hinnanud, et koolitusel pigem arvestati osalejate vajadustega (Pärnu grupp). Ülejäänud hinnangud olid maksimaalsed. Muudes (üldistes) kommentaarides välja toodust võib arvata võimalike vähem soovitamise põhjustena soovitust rohkemateks koolitusmaterjalideks, kiiremaks tempoks, grupitööks sobiliku hubasuse, valgustuse, vähese müra ja liikumisvõimalusega ruumi valik. Positiivsetena oli märgitud, et koolitus oli hästi ette valmistatud ning ruumi asukoht väga hea (Pärnu grupp), tänati inspireeriva koolituse eest (Pärnu grupp). Edasiste võimalike koolitustena, mille vastu huvi tuntakse nimetati koolitust rehabilitatsioonimeeskonnale, kogemusnõustajate koolitust, (grupitöö meetodite) edasijõudnute koolitust, samalaadset koolitust suunaga füsio- ja tegevusterapeutidele. Ühel korral nimetati, et soovitakse saada teavet koolitusest. Ühel juhul soovitati koolitusruume järgmisel korral Tartus kasutamiseks, kuna kesklinnas on parkimine probleemne. Osalejate tagasisidelehtedel kajastatud vastused on toodud aruandele lisatud Exceli failis neljal lehel (vt fail „Tagasiside-kokkuvõte_Grupitöö-meetodid.xlsx“). 4 Tabel 1. Grupitöö meetodite koolituse lõpetanute andmed. Nr Nimi Asutus Tel E-post 1. Agne Vilt Sina ja Mina perekeskus/ 5116200 [email protected] Mittetulundusühing Papaver 2. Alissa Ivanova Aarika OÜ 5257515 [email protected] 3. Anita Kurvits Heaolu ja Taastumise 53805137 [email protected] Kool 4. Anne Jürimäe Heaolu ja Taastumise 53541281 [email protected] Kool 5. Asti Kallissaar Akersoni OÜ 56911547 [email protected] 6. Diana Udalova Eesti Töötukassa 53886621 [email protected] 7. Eda Müürsepp Aarika OÜ, Papaver [email protected] MTÜ 8. Eeva-Liisa Põhja-Eesti 56624386 [email protected] Rahusoo Regionaalhaigla 9. Ene Soidla SA Tartu Vaimse Tervise 55661245 [email protected] Hooldekeskus 10. Evelin Laanemäe MTÜ Nõutuba 53498814 [email protected] 11. Galina Halus Dorpat tervis OÜ 55673743 [email protected] 12. Helen Tuulik Põhja-Eesti 5239455 [email protected] Taastusravikeskus 13. Ivi Abram AS Ida-Tallinna 5276934 [email protected] Keskhaigla 14. Kadri Labu AS Põhja-Eesti 55599586 [email protected] Taasturavikeskus 15. Kadri Lüüs MTÜ Papaver 58164838 [email protected] 16. Kaire Jakobson Pärnu Sotsiaalkeskus 56917412 [email protected] 17. Kaja Koger SA Viljandi Haigla 53305340 [email protected] 18. Karin Hanga Astangu KRK 5516097 [email protected] 19. Karit Raidmets Keila RK/ Keila 56847907 [email protected] Rehabilitatsioonikeskus 20. Keiu Michalski Hetkel töötu 5119224 [email protected] 21. Kerli Kaaleste MTÜ Tapa Vabatahtlike 53936744 [email protected] Tugikeskus 22. Käty Saluveer Marienthali Psühhiaatria 55521700 [email protected] ja Psühholoogia Keskus OÜ; Päevakeskus Käo 23. Luivi Kruusmäe HELXU OÜ 5254147 [email protected] 24. Mai Tuuksam Akersoni OÜ 56472661 [email protected] 25. Marika Kulbre SA Jõhvi Haigla 3331112 [email protected] 26. Marina Jurtova Sihtasutus Viljandi 56509582 [email protected] Haigla 27. Merje Servet Põhja-Eesti TRK 6390409 [email protected] 28. Merle Rohtmets Aarika OÜ 5111119 [email protected] 29. Miia Sulg SA Tartu Vaimse Tervise 55653676 [email protected] Hooldekeskus 30. Moonika Pukk Akersoni OÜ 56474108 [email protected] 31. Olga Mitt Haraka kodu/ 53406069 [email protected] Teraapiatugi OÜ 32. Piret Peters Mtü Ühiselt 5262828 [email protected] 5 Nr Nimi Asutus Tel E-post 33. Piret Vahula Rehabilitatsioonikeskus 56958658 [email protected] Terveline MTÜ 34. Reet Hindus SA Viljandi Haigla 5521651 [email protected] 35. Senta Michelson Tartu Puuetega Inimeste 5155534 [email protected] Koda 36. Silja Orula M.R. Therapy OÜ 55575450 [email protected] 37. Sylva Viin MTÜ Toetuskeskus 56670849 [email protected] Meiela 38. Tiia Kübarsepp MTÜ Ambla Kihelkonna 58189087 [email protected] Tugiteenused/ Heaolu ja Taastamise Kool MTÜ 39. Tiina Laumets MTÜ Ambla Kihelkonna 58372387 [email protected] Tugiteenused/ Heaolu ja Taastamise Kool MTÜ 40. Valentina Tartu Vaimse Tervise 55672781 [email protected] Rannikmaa Hooldekeskus 41. Veronika Lepp Merivälja Pansion 58229730 [email protected] 42. Vilve Raudik AS AA-LAN 5049038 [email protected] 6 Hankelepingu nr 6-12.3/2432 lisa 3.1. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud mittetulundusühing AVITUS (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme Annely Valdmann poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) kontaktisikule Lianne Teder, (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel 05.05.2017.a. sõlmitud Lepingu nr 6-12.3/2432 alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. Grupitöö meetodite koolituse esimese osa läbi viidud vastavalt lepingu lisas 1 toodule 1.-2.06.2017 Pärnus, 5.-6.06.2017 Tallinnas, 15.-16.06.2017 Tartus. 2. Osalejate allkirjalehed edastatud tellijale. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 4 arve esitamiseks summas 4193,33 (neli tuhat ükssada üheksakümmend kolm ja 0,33) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu, kuna Töövõtja ei ole käibemaksukohustuslane. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. 20.06.2017 Tallinnas Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lianne Teder Annely Valdmann Koolitusspetsialist Juhatuse liige Hankelepingu nr 6-12.3/2432 lisa 3.2. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud mittetulundusühing AVITUS (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme Annely Valdmann poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) kontaktisikule Lianne Teder, (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel 05.05.2017.a. sõlmitud Lepingu nr 6-12.3/2432 alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. Grupitöö meetodite koolituse kogemuspäevad on läbi viidud vastavalt lepingu lisas 1 toodule 04.09.2017 Pärnus, 11.09.2017 Tallinnas ja 15.09.2017 Tartus. 2. Osalejate allkirjalehed edastatud tellijale. Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 4 arve esitamiseks summas 2096,67 (kaks tuhat üheksakümmend kuus ja 0,67) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu, kuna Töövõtja ei ole käibemaksukohustuslane. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. 02.10.2017 Tallinnas Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lianne Teder Annely Valdmann Koolitusspetsialist Juhatuse liige Hankeleping nr 6-12.3/2432 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, registrikoodiga 70003566, aadressiga Astangu 27, 13519 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Kert Valdaru (edaspidi nimetatud Tellija) ja Mittetulundusühing AVITUS, registrikoodiga 80243366, aadressiga Ristiku tn 2a, 10612 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Annely Valdmann (edaspidi nimetatud Töövõtja), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva Lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingu tekstist, Lepingu lisadest ning Lepingu muudatustest, kui Pooled lepivad kokku Lepingu muutmises. 1.2. Käesoleva Lepinguga reguleerimata küsimustes kohaldatakse Poolte vahelistele suhetele seoses Lepingu täitmisega võlaõigusseadust (edaspidi VÕS). 2. Lepingu ese 2.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ raames Tellija tellib ja Töövõtja kohustub läbi viima alates Lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 31.12.2017 koolitused teemal „Grupitöö meetodid rehabilitatsioonis“ (edaspidi „Töö“)“ järgides Lepingus ja selle Lisades sätestatud tingimusi. 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja ajakava on toodud Lisas 1. 2.3. Lepingu sõlmimise aluseks on Tellija „Koolitajate leidmine andragoogika ja rehabilitatsioonialaste täienduskoolituste läbiviimiseks“ riigihanke (viitenumber 184464) hankedokumendid ja Töövõtja 07.04.2017 pakkumus, arvestades antud Lepingus kokkulepitud erisusi. Dokumentide vastuolu korral lähtutakse eelkõige Lepingust, seejärel hankedokumentidest ja Töövõtja pakkumusest. 2.4. Punktis 2.1 sätestatust sõltumata käsitletakse Tööna kõiki toiminguid, sh Lepingus ja selle juurde kuuluvates dokumentides nimetamata toiminguid, mis on vajalikud Lepinguga ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toimingud. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning Töövõtja teostab need toimingud üldiste Lepingus fikseeritud tähtaegade ja/või tähtpäevade ning tasude raames. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingujärgne hind/tasu kokku on 6290 (kuus tuhat kakssada üheksakümmend) eurot, milles sisaldub täienduskoolituse ettevalmistamine (õppekava ja õppematerjalide ettevalmistamine), täienduskoolituse läbiviimine (õppekavas sätestatud mahus; vajalikud õppevahendid ja õppematerjalid osalejatele), järeltegevused (osalejate iseseisvate tööde tagasisidestamine); koolitajate transpordi- ja majutuskulud. Lepingujärgne hind ei sisalda käibemaksu (Töövõtja ei ole käibemaksukohustuslane). 3.2. Lepingujärgne hind on Tellija jaoks lõplik, sisaldades kõiki Töövõtja kulutusi, mis tekivad seoses Lepingu täitmisega. 3.3. Punktis 3.1. sätestatud Lepingujärgne hind erineb pakkumuses esitatud kogumaksumusest, kuivõrd Töövõtja pakkumus sisaldas ka koolitusruumide renti ja toitlustuse maksumust. Lepingu aluseks oleva hankedokumendi punkti 3.4 kohaselt tagab koolitusruumid ja toitlustuse Tellija. 4. Maksmine 4.1. Tööde teostamise eest makstakse Töövõtjale kahes osas – pärast koolituste esimeste osade läbiviimist ning pärast koolituste kogemuskohtumiste läbiviimist vastavalt kokkulepitud ajakavale. 1 4.2. Töövõtja esitab Tellijale arve pärast Töö osade teostamist ja Tellijale üleandmise- vastuvõtmise aktiga üleandmist ning Tellija poolt Töö heakskiitmist vastavalt punktile 4.1. 4.3. Tellija tasub arve 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul eelmises punktis nimetatud arve saamisest. 4.4. Arve maksmine eeldab Töövõtja kõigi lepingujärgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt heakskiitmist. 5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. Töövõtja kohustub Töö teostama vastavalt Lepingu lisas 1 kokkulepitud Tööde kirjeldusele ja ajakavale. Töö Tellijale üleandmisel koostavad ja allkirjastavad Pooled Töö üleandmise-vastuvõtmise akti, mis muutub Lepingu lahutamatuks lisaks. Tellija esindajaks (vastutavaks täitjaks), kes allkirjastab Töö vastuvõtmise akti, on Lianne Teder. 5.2. Tööd antakse aktiga üle vastavalt Lepingu punktile 4.1. 5.3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt peab sisaldama Töö osutamiseks osutatud tegevuste lühikirjeldusi ja nende maksumust. Tellijal on õigus keelduda nõuetele mittevastava Töö vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused. Tellija esitab Töövõtjale oma pretensioonid (edaspidi Vastuväited) seoses Töö mittevastavusega Lepingule 10 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest Töövõtja poolt. 5.4. Töö loetakse Tellija Poolt vastuvõetuks, kui Tellija ei ole esitanud Vastuväiteid punktis 5.3. nimetatud tähtaja jooksul. Juhul, kui Tellija esitab oma vastuväited, peab Töövõtja võimalusel tegema Töös vastavad parandused Tellija poolt määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse Töö vastu võetuks, kui Töövõtja on teinud Töös parandused ja Tellijal ei ole enam vastuväiteid. Pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt on Töövõtjal õigus Lepinguga kokkulepitud tasule. 6. Lepingu lõppemine ja lõpetamine 6.1. Tellijal on õigus Leping igal ajal üles öelda. Tellija on kohustatud tasuma Töövõtjale Lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud Tööde eest. 6.2. Leping lõpeb, kui Lepingust tulenevad Poolte kohustused on mõlemapoolselt täielikult ja nõuetekohaselt täidetud. 6.3. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras. 7. Poolte vastutus 7.1. Töövõtja vastutab igasuguse Lepingu rikkumise eest, eelkõige, kui Tööd ei vasta Lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse mittevastavaks ka juhul, kui Töövõtja ei ole esitanud Tööde vastuvõtmisel Tööde kohta nõuetekohast dokumentatsiooni. 7.2. Juhul, kui Töövõtja viivitab Tööde üleandmisega või teostamisega, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi, mille suuruseks on kuni 0,5% (null koma viis protsenti) üle andmata või teostamata Tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Tellijal on õigus Tööde eest tasumisel vähendada Lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 7.3. Juhul, kui Töövõtja rikub Lepingust või selle lisadest tulenevat kohustust (v.a. punktis 7.2 nimetatud), on Tellijal õigus esitada Töövõtjale nõue rikkumiste kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt rikkumise raskusastmest, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 5 (viis) tööpäeva). Kui Töövõtja ei täida kohustust selleks antud tähtaja jooksul on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) Lepingu kogu maksumusest. Tellijal on õigus Tööde eest tasumisel vähendada Lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. 7.4. Juhul, kui Tellija ei pea Töö parandamist otstarbekaks, võtab Tellija üleandmise- vastuvõtmise aktiga Lepingu tingimustele mittekohaselt täidetud Töö vastu ning alandab hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. 7.5. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis tekivad Tellijale seoses Töövõtja poolt tehtud Töödes esinevate puudustega. 2 7.6. Tellijal on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue Töövõtja vastu 60 päeva jooksul arvates päevast, mil Tellija sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest. 7.7. Käesolevas peatükis nimetatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Tellija õigust nõuda Töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. 7.8. Juhul, kui Tellija viivitab Lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on Töövõtjal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) Lepingu hinnast. 7.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad Pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. Pool, kelle tegevus Lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu tähtpäev nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude ära langemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 2 (kaks) kalendrikuud järjest, võivad Pooled Lepingu lõpetada. 8. Poolte vahelised teated 8.1. Lepinguga seotud teated tuleb edastada Pooltele Lepingus märgitud aadressidele. Teadete edastamine toimub telefoni, e-posti või faksi teel, va juhul, kui Lepingu kohaselt tuleb teade edastada kirjalikus vormis. Kirjalik teade loetakse kätte antuks, kui teade on üle antud allkirja vastu või teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise Poole poolt näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 päeva. 9. Muud tingimused 9.1. Kõik Lepingust tulenevad erimeelsused püütakse lahendada eelkõige läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse erimeelsused Harju Maakohtus. 9.2. Leping tühistab kõik Poolte vahelised selles Lepingus ettenähtud toimingute ja Tööde teostamist puudutavad varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped. 9.3. Kõik Lepingu muudatused ja täiendused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema Poole poolt allakirjutamise momendist või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja ei tegele Lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. 9.4. Lepingu alusel ja raames Töövõtja poolt loodud või tema Poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja Lepingu alusel Tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes Tööde resultaadid (edaspidi nimetatud materjalid) ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused (edaspidi nimetatud õigused) lähevad materjalide vastuvõtmisega Lepingus sätestatud tasu (Lepingu hinna) eest tähtajatult täies mahus üle Tellijale. Lisaks sellele on Tellijal pärast materjalide vastuvõtmist õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada materjalide avaldamise viis, aeg ja tingimused, teha muudatusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid ja õigus kaitsta materjali autori au ja väärikust seonduvalt materjalidega ning nõuda materjalide kasutamise lõpetamist (litsents koos all-litsentseerimisõigusega). 9.5. Töövõtja kohustub oma tegevuses järgima „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ dokumenti. See on kättesaadav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001. 9.6. Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kuni Lepingu kohase täitmiseni kummagi Poole poolt. 3 9.7. Pooled on kokku leppinud, et Pooltel on õigus loovutada Lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise Poole eelnevalt kirjalikul nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole Tellija poolt Lepingust tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi eraõiguslikule juriidilisele isikule. 9.8. Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 10. Lisad 10.1. Lisa 1 – Tööde kirjeldus ja ajakava; 10.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumuse korrigeeritud hinnapakkumus; 10.3. Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti näidis. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru Annely Valdmann Direktor Juhatuse liige 4 Hankelepingu nr 6-12.3/2432 lisa 1 – Tööde kirjeldus ja ajakava. Taustinformatsioon Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse rehabilitatsioonialane kompetentsikeskus (edaspidi RAKK) viib läbi erinevaid täienduskoolitusi rehabilitatsiooni-, sotsiaal-, haridus- ja tööhõive valdkonna spetsialistidele. Hankemenetlusega otsiti koolitajaid andragoogika ja erinevate rehabilitatsioonialaste täienduskoolituste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Täienduskoolituste eesmärk on tõsta spetsialistide kompetentsust praktiliste oskuste omandamise ja koolitustel saadud teadmiste rakendamisega igapäevases töös. Kõikides täienduskoolitustes kombineeritakse loenguid arutelude ja grupitöödega või muude aktiivõppe meetoditega pakkudes nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskuseid. Koolituse käigus sooritavad osalejad iseseisva töö vastavalt õppekavale, mille tagasisidestamine toimub koolitaja poolt suuliselt või kirjalikult. Hankeobjekti lühikirjeldus: koolitajate leidmine täienduskoolituste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Hanke osa I. 1.1. „Grupitöö meetodid rehabilitatsioonis“ 1.2. Koolituse eesmärk: suurendada rehabilitatsioonispetsialistide teadmisi, motivatsiooni ja praktilisi oskuseid grupitöö kasutamiseks rehabilitatsiooniteenuse osutamisel. 1.3. Oodatav tulemus: koolituse läbinud osalejad võtavad grupitöö metoodika oma töös kasutusele vähemalt 6 kuu jooksul pärast koolitust. 1.4. Osalejad: rehabilitatsioonimeeskondade spetsialistid erinevatest Eesti piirkondadest. 1.5. Koolituse läbiviimise asukohad: Tallinn, Tartu ja Pärnu, igas õppegrupis ca 15 osalejat (kokku 45 osalejat). 1.6. Koolituse toimumisaeg: 2017. aasta II–III kvartal. 1.7. Koolituse õppekava eeldatav maht: 56 akadeemilist tundi, millest 24 ak tundi moodustavad kontaktloengud (16 ak t) ja kogemuskohtumine (8 t) ning 32 tundi iseseisvat tööd (kohustusliku kirjanduse läbitöötamine ja koolitusel omandatud teadmiste praktiseerimine igapäevases töös rehabilitatsioonimeeskonnas). 1.8. Täienduskoolituse esialgsed planeeritavad teemad: 1.8.1. grupitöö võimalused, ressursid, eeldused ja piirid; 1.8.2. grupiprotsessid; grupitöös mõju avaldavad tegurid; 1.8.3. struktureeritud ja mittestruktureeritud grupitöö; 1.8.4. grupijuhi ja osaleja isiksuseomaduste mõju grupitööle; rollid grupis; 1.8.5. grupitöö riskikohad ja lahendused. 1.9. Õppekava: koostatakse Pakkuja ja Hankija koostöös (juhul, kui Pakkujal ei ole täiskasvanuseadusele vastavat õppekava). Koolituse toimumise ajad ja linnad: Koht Koolituse I osa Kogemuskohtumine Pärnu 01.-02.06.2017 04.09.2017 Tallinn 05.-06.06.2017 11.09.2017 Tartu 15.-16.06.2017 15.09.2017 Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kert Valdaru Annely Valdmann Direktor Juhatuse liige Hankelepingu nr 6-12.3/2432 lisa 2 – Töövõtja pakkumuse korrigeeritud hinnapakkumus. Lisa 5. Hinnapakkumuse vorm. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „Koolitajate leidmine andragoogika ja rehabilitatsioonialaste täienduskoolituste läbiviimiseks“ hankedokumentide juurde. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Hanke nimetus ja registreerimisnumber: Koolitajate leidmine andragoogika ja rehabilitatsioonialaste täienduskoolituste läbiviimiseks, nr 184464. Nr Teenuse nimetus Kogus Maksumus (eurot) 1. Grupijuhtimise koolitus 1 6290 PAKKUMUSE MAKSUMUS KOKKU ILMA KÄIBEMAKSUTA 6290 KÄIBEMAKS ….% - PAKKUMUSE MAKSUMUS KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA 6290 Vajadusel lisada/kustutada ridasid Ühiku Maksumus (km- Teenuse nimetus Selgitus Ühik Kogus hind ta) (km-ta) Ettevalmistavad tegevused: Koolitajate töötasu Materjalide 1 100 100 ettevalmistamine jmt Täienduskoolituse läbiviimine: Koolitajate töötasu Koolituse ak h 72 75 5400 läbiviimine Koolitusmaterjalid Töövahendid 1 grupi 3 50 150 töövahendid Järeltegevused: Koolitajate töötasuTagasiside, info, 1 200 200 kokkuvõtted Transport Tallinn-Tartu- 1 sõidu- 8 15 120 Tallinn, Tallinn- suund Pärnu-Tallinn Majutus Tartus, Pärnus ööbimiskord 4 80 320 Teenuse maksumus eurodes (km-ta) 6290 - - Ei ole Lisanduv käibemaks eurodes kohuslane Kõik kokku 6290 Pakkumuses toodud maksumused sisaldavad kõiki makse. Füüsilisest isikust Pakkuja puhul on kogumaksumuse näol tegemist brutotasuga, mis peab sisaldama kõiki hankedokumendi punktis 3.4. sätestatud kulusid. Füüsilisest isikust Pakkuja puhul tasub Hankija kogumaksumuselt arvestatava sotsiaalmaksu. 6 Juhul, kui Pakkuja ei ole käibemaksukohuslane, millest tulenevalt pakkumuse maksumuses ei sisaldu ja selle ei lisandu käibemaksu, palume selle sõnaselgelt ka kirja panna. Kuupäev: 07.04.2017 Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi: Annely Valdmann Allkirjastatud digitaalselt 7 Hankelepingu nr 6-12.3/2432 lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti näidis. TÖÖDE ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Käesolev tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud mittetulundusühing AVITUS (edaspidi Töövõtja) juhatuse liikme Annely Valdmann poolt ja esitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Tellija) kontaktisikule Lianne Teder, (edaspidi koos nimetatud Pool või Pooled) tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel ………… 2017.a. sõlmitud Lepingu nr 6-12.3/2432 alusel teostatud tööd alljärgnevalt: 1. ……………………………………………………… (töö nimetus, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vm, panna kirja võimalikult detailselt ja põhjalikult üle antavad tööd) 2. ...... (loetleda üles lisadokumendid, kui neid üle antakse) Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 4 arve esitamiseks summas ……………………………….. (summa sõnades) eurot. Summa ei sisalda käibemaksu, kuna Töövõtja ei ole käibemaksukohustuslane. Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lianne Teder Annely Valdmann Koolitusspetsialist Juhatuse liige 8