Töötukassale KN koolitus õppekava muutmise ettepanekud

Kogemusnõustamise koolituskava täiendamise kavand 04.2017 Õppekava töögrupis osalesid Anneli Valdmann – Avitus, KN koolitaja, KN töö koordinaator Külle Kadarik – Avitus, sotsiaaltöötaja, sotsiaalpedagoog, KN koolitaja ja individuaaljuhendaja Kadi Haamer – Kogemuse Jõud, KN koolitaja, KN töö koordinaator Naatan Haamer – Kogemuse Jõud, KN koolitaja, hingegoidja Dagmar Narusson – Kogemuse Jõud, KN koolitaja, psühholoog Kirke Kuld – Eesti Puuetega inimeste Koda, peaspetsialist, kogemusnõustaja Katrin Grünberg – EPRY ja Duo Kirjastus ja Koolitused, KN koolitaja, KN töö koordinaator 1 Õppekava nimetus Kogemusnõustaja baaskoolitus - erialane täienduskoolitus 2 Õppegrupp: sotsiaal- ja käitumisteadused, psühholoogia 3 Õpiväljundid Koolituse läbinu omab teadmisi ja oskuseid järgnevates kategooriates 1. Kogemusnõustamise (edaspidi kasutusel lühend KN) olemus 2. KN teenus Eestis ja mujal 3. Taastumisteooriad 4. Nõustamiseetika 5. Nõustamise, kuulamise, jõustamise ja motiveerimise baasteadmised- ja tehnikad 6. Kriisitöö alused 7. Grupitöö alused 8. Nõustaja eneseteadlikkus 9. Nõustamistöö võimalused, piirid ja ohukohad 10. Võrgustikutöö 4 Sihtgrupp ja õpingute alustamise tingimused 4.1 Sihtgrupiks on isikud, kel on positiivne taastumiskogemus ühes või mitmes järgnevatest valdkondadest: · füüsiline puue, haigus või pikaajaline tervisekahjustus · psüühikahäire, psüühikahäirest tingitud puue või pikaajaline tervisekahjustus · akuutsed või pikaajalised psühholoogilise kriisi seisundid 4.2 Õpingute alustamise tingimused 1. Isikliku taastumisloo olemasolu ja valmidus seda KN töös kasutada  2. Piisav taastumistase 3. Positiivsed hoiakud taastumisprotsesside suhtes 4. Psühho-sotsiaalne küpsus 5. Valmidus oma taastumislugu väljaõppeprotsessis läbi töötada 6. Valmidus oma taastumislugu väljaõppeprotsessis õppimise vahendina kasutada 7. Valmidus teha koostööd koolitajate, kaasõppijate, praktikajuhendajate ja superviisoritega 8. Valmidus teha teenusepakkumisel koostööd võrgustikutöös 9. Valmidus pakkuda teenust mh rehabilitatsioonimeeskondades 10. Vähemalt keskharidus 4.3 Osalejate eelvaliku protsess 1. Registreerimine 2. Motivatsioonikirjade (sisaldab taastumiskogemuse lühikirjeldust ja põhjendust, miks soovitakse teha kogemusnõustaja tööd) läbitöötamine 3. Soovi korral võib esitada CV ja/või soovituskirjad 4. Eelintervjuud kandideerijatega grupis või individuaalselt. Eesmärgiks kaardistada kandidaatide psühho-sotsiaalsed oskused, isiksuseomadused, motivatsioon ja taastumisaste. Viivad läbi KN baaskoolituse koolitajad. Soovi korral koos praktikajuhendajate või superviisoritega. 5. Osalejate väljaõppesse valimine motivatsioonikirjade ja eelintervjuude alusel. 6. Elimineeritakse: · puuduva või puuduliku taastumiskogemusega kandidaadid · puudulike psühho-sotsiaalsete oskustega kandidaadid (näiteks ründava, lugupidamatu või solvava suhtlusstiiliga isikud) · ebasobivate isiksuseomadustega kandidaadid (nt väga tugeva domineerimis- või silmapaistmisvajadusega isikud) · vähe motiveeritud kandidaadid Soodustavate asjaoludena võib arvesse võtta: · sotsiaalvaldkonna akadeemilist haridust · varasemat nõustamisoskuste õpet · varasemat nõustamistöö kogemust · varasemat kogemust/kokkupuudet kogemusnõustamise valdkonnas 5 Õppe kogumaht 182 akh = 7 EAP 80 akh – koolitused, auditoorne töö kontakttundidena 30 akh - praktika töökeskkonnas ja/või õpikeskkonnas (individuaalselt või grupis – juhendamine ja supervisioon), kontakttundidena 26 akh - praktika juhendamise-reflekteerimise protsessid: individuaalne juhendamine, grupisupervisioonid (soovituslikult ka grupikovisioonid) 38 akh - iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, enesereflektsioon - kirjalik või suuline lõputöö koolitusasutuse valikul Koolituse moodulid Akadeemilist Moodulite  tundi maht 1. osa: Koolitus (kontakttundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus kogemusnõustamisse 2,5 0,10 EAP 2. Nõustamise alused, nõustamiseetika 5,5 0,21 EAP 3. Nõustaja eneseteadlikkus, enesereflektsiooni alused 8 0,31 EAP 4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs 8 0,31 EAP 5. Esmased nõustamisoskused ja tehnikad 26 1 EAP 6. Baasteadmised ja oskused kriisitöös 15 0,57 EAP 7. Baasteadmised ja oskused grupitöös 15 0,57 EAP Koolitus kokku 80 3,08 EAP 2. osa: Praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid 8. Kogemusnõustamise praktika 30 1,15 EAP 9. Praktika juhendamised/superviseerimine 26 1 EAP individuaalselt ja/või grupis 10. Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik 38 1,46 EAP läbitöötamine, praktikapäeviku täitmine, enesereflektsioon, 11. Lõputöö 8 0,31 EAP Praktika, iseseisev töö ja lõputöö kokku 102 3,92 EAP Kokku 182 7 EAP 6 Õppe sisu, õpiväljundid ja õppemeetodid 6.1 Õppe sisu ja väljundid Kogemusnõustamise ja kogemusnõustaja lühend tekstis - KN Koolituse moodulid Mooduli sisu Mooduli õpiväljundid EAP Koolitus (kontakttundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus Õppeaine eesmärgiks on: Õppeaine läbinud 0,10 kogemusnõustamisse · anda ülevaade õppija: EAP KN ajaloost, · tunneb tulemuslikkusest ja kogemusnõusta- kasutusviisidest nii mise tausta Eestis kui pikaajalise · omab kasutuskogemusega lühiülevaadet KN riikides hetkeseisust Eestis 2. Nõustamise alused, Õppeaine eesmärgiks on: Õppeaine läbinud 0,21 nõustamiseetika · anda ülevaade õppija: EAP nõustamistöö · tunneb põhialustest nõustamise · tööpõhimõtete ja nõustamiseetikast eetika · põhiraamistikku kogemusnõustamise · teadvustab positsioonist KN võimalusi ja nõustamismaastikul piire · anda teadmised · oskab teha kogemus-nõustamise koostööd teiste võimalustest ja spetsialistidega, piiridest oskab teha koostööd aitamis- võrgustikus 3. Nõustaja Õppeaine eesmärgiks on: Õppeaine läbinud 0,31 eneseteadlikkus, · anda õppijale õppija: EAP enesereflektsiooni alused teadmised ja · on teadlik võimalused enda kui nõustaja eneseanalüüsiks- ressurssidest, enesereflektsiooniks käekirjast, · anda teadmised väärtussüsteemist isiklike ning arengukohtadega tööfilosoofiast tegelemise · on teadlik võimalustest ja enda kui nõustaja vajalikkusest riskikohtadest, väljakutsetest ja ohustavatest mõjutustest · tegeleb vajadusel riskiteemade ja arengu- küsimustega jätku- supervisioonides ja/või eneseteraapias (ka peale väljaõppe  läbimist) 4. Isikliku Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 0,31 taastumiskogemuse · anda ülevaade õppija: EAP analüüs seonduva valdkonna · tunneb taastumisteooriatest seonduva ning seostada see valdkonna isikliku kogemusega taastumis- · anda raamistik ja teooriaid ja oskab struktuur isikliku neid seostada taastumisloo isikliku läbitöötamiseks, kogemusega kirjapanekuks ja loo · omab suuliseks jagamiseks töövahendeid · on läbiv ja isikliku järjepidev protsess taastumisloo läbi kogu väljaõppe läbitöötamiseks, ning jätkub peale kirja panemiseks koolitust ja suuliseks supervisiooniprotsessi jagamiseks des 5. Esmased Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 1 EAP nõustamisoskused ja · anda ülevaade õppija: tehnikad nõustamise · tunneb baasoskustest, esmaseid metoodikatest ja nõustamis- lihtsamatest oskuseid, nõustamistehnikatest metoodikaid ja ning harjutada neid nõustamis- juhendatud tehnikaid ja oskab rollimängudes ning neid kasutada kogemusliku õppe kogemusnõustaja protsessides töös · anda ülevaade · teab kuidas probleemsetest teha tööd klienti olukordadest ja kahjustamata suhtemustritest · tunneb ära nõustamissuhtes või keerulised nõustamisprotsessis olukorrad nõustamissuhtes või nõustamis- protsessis ning oskab vajadusel abi küsida · omab enesehoidmise baasteadmisi 6. Baasteadmised ja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 0,57 oskused kriisitöös · anda ülevaade õppija: EAP kriisiteooriatest · teab oma  · õpetada isikliku kriisisekkumise kogemusega põhitehnikaid seonduvaid · harjutada kriisiteooriaid kriisitöö põhitehnikaid · oskab valida juhendatud vajaduse korral rollimängudes ning sobivad kogemusliku õppe sekkumised protsessides kriisitööks, sealhulgas toimub koostöö teiste spetsialistidega ja abivajaja seostamine asjakohase kriisiabiga 7. Baasteadmised ja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 0,57 oskused grupitöös · anda ülevaade õppija: EAP grupitöö teooriast ja · teab enim esinevatest aitamistöös probleemidest ning kasutatavate nende lahendustest gruppide erinevaid · harjutada liike grupitöö põhitehnikaid · teab grupi juhendatud arengufaase ja rollimängudes ning oskab teadlikult kogemusliku õppe valida olukorrale protsessides vastavad juhtimistehnikad · tunneb grupiprotsesse ja oskab lihtsamaid protsesse suunata ning esile tuua · oskab tegutseda keerukamates grupitöö olukordades · Koolituspäevadel kasutatakse valdavalt kogemusõppe ja interaktiivse õppe meetodeid ning sotsiaalse õppimise protsesse. Teooria on integreeritud aruteluprotsesside ja dialoogidega. · Isiklik taastumislugu ja osaleja enesereflektsiooniprotsessid läbivad järjepidevalt kogu koolitust. Koolitus kokku 3,08 EAP Praktika, lõputöö ja Praktikale pääsemise eelduseks on koolitaja hinnang õppes iseseisva töö protsessid osaleja valmiduse kohta osalemaks praktikaprotsessides ja klienditöös. 8. Kogemusnõustamise 1,15 juhendatud praktika EAP 9. Praktika · Praktika Praktika juhendamise 1 EAP juhendamised/superviseeri juhendamise ja läbinud õppija: mine individuaalselt ja/või supervisiooni eesmärk · Omab grupis on: realistlikumat · Pakkuda tuge, kujutlust KN tööst abi ja lisateadmisi · Omab reaalsetes praktilist klienditööprotsessides ettevalmistust toime tulemiseks nõustamistööks · Hoida ülal · Osaleb eneseanalüüsi ja tööprotsessides enesereflektsiooni- suurema protsesse teadlikkusega · Kinnistada · Omab koolitusel omandatud kogemust teadmisi ja oskuseid protsesside · Pakkuda tuge juhendamise tööga kaasnevate väärtusest, oskab emotsioonidega toime neid kasutada ka tulemiseks edaspidi 10. Iseseisev töö Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 1,46 õppekirjandusega, · täiendada õppija: EAP taastumisloo kirjalik auditoorses töös · omab läbitöötamine, saadavaid teadmisi ja ülevaadet isikliku praktikapäeviku täitmine, oskusi töötamiseks kogemuspõhise enesereflektsioon, individuaaltöö valdkonnaga klientidega ja seonduvate ravi-, gruppidega ning teha rehabilitatsiooni- koostööd meeskonnas ja toetavate või võrgustikus koos teenuste erinevate erialade süsteemist ja spetsialistidega olemusest; · tagada isikliku · oskab taastumisloo kirjalik selgitada teenuste läbitöötamine vajalikkust · toetada praktika- · on läbinud protsessides isikliku osalemist taastumisloo · tagada protsessi ja mh järjepidev vormistanud selle enesereflektsioon (sh kirjalikult kirjalik) · oskab kasutada oma taastumislugu  suuliselt selliselt, et see on abistav ning mittekahjustav · osaleb nõustamis- protsessides teadlikuna ja analüüsivõimelise na 11. Lõputöö – Lõputöö eesmärk on: Lõputöö läbinu: 0,31 1) kirjalik struktu- · väljendada · on EAP reeritud enese- õppeprotsessis tõendanud reflektsioon ja omandatut piisavate klienditöö analüüs · kirjeldada või teadmiste ja (praktikast) väljendada, milles oskuste ning või seisneb sobivate psühho- 2) vaadeldud või õppeprotsesside sotsiaalsete salvestatud loodud muutus ressursside, klienditööprotsess osalejas, mis lubab hoiakute ja teha vastutustundlikku isiksuseomaduste ja kvaliteetset olemasolu KN nõustajatööd tööks · võimalus * Lõputöö esitamise/ hinnata osaleja sooritamise eelduseks teadmisi ja oskuseid on varasemate ning psühho- koolituse moodulite sotsiaalsete (koolitus-päevad, ressursside, hoiakute praktika, ja isiksuseomaduste juhendamine) edukas sobivust KN tööks läbimine. 6.2 Õppemeetodid 6.2.1 Koolituste läbiviimine Koolitused viiakse läbi kasutades interaktiivseid ja kaasavaid grupitöömeetodeid. Info edastamine vaheldub grupiarutelude, dialoogide, suuliste ja kirjalike praktiliste harjutuste ja ülesannetega. Osa praktilisest tööst toimub paarides või väikegruppides. Kasutatakse sotsiaalse õppimise transformatiivse õppimise ressursse ja protsesse. Võib kasutada loovtöö ja rollimängude meetodeid ja tehnikaid. Oluline on luua osalejate isiklik ja emotsionaalne kontakt õpitavaga. Nõustamistehnikaid õpitakse ja harjutatakse läbi kogemusõppe. Grupiprotsesse õpitakse ja harjutatakse läbi kogemusõppe. 6.2.2 Praktika läbiviimine 1. Praktika kogemusnõustamise töökeskkonnas. Õppija viib läbi kogemusnõustamise tööprotsesse reaalsete klientidega individuaalselt ja/või gruppides. Töö toimub meditsiini- või hoolekandeasutustes, MTÜ-des, SA-des või omavalitsuste sotsiaalüksustes. Praktikaprotsessid analüüsitakse ja reflekteeritakse läbi individuaalse praktikajuhendamise, (soovituslike kovisioonigruppide) ja grupisupervisiooni kohtumistel.  Praktika juhendajad ja superviisorid annavad iga praktikandi kohta koolitajatele kirjalikud hinnangud. Antud praktikavorm on soovituslik kogemusnõustamise valdkondades, mis ei puuduta tööd akuutse kriisi keskkonnas 2. Praktika õpikeskkonnas. Õpikeskkonnas kasutatakse õppimiseks lavastatud kogemusnõustamise protsesse. Lavastatud protsesse juhendavad ja jälgivad koolitusruumis kohapeal koolitajad (ja juhendajad või superviisorid). Juhendajad annavad hinnangu vaatluste alusel. Antud praktikavorm on põhjendatud akuutse kriisitöö valdkonna kogemusnõustamise puhul. Koolitusasutuse, praktikakohta pakkuva organisatsiooni ning õppija vahel sõlmitakse kolmepoolne kirjalik praktikaleping koos asjakohaste nõuetega (konfidentsiaalsus, praktikakoha erinõuded jmt). 6.2.3 Nõuded praktika juhendajale ja superviisorile Nõuded praktika juhendajale 1. akadeemiline haridus psühholoogias, sotsiaaltöös või eripedagoogikas ning min 2- aastane nõustamistöö või terapeuditöö töökogemus või 2. kogemusnõustaja väljaõpe ja ning minimaalselt 2-aastane kogemusnõustajatöö töökogemus ning koolitaja või tööandja kinnitus, et antud kogemusnõustaja on pädev läbi viima praktikajuhendaja tööd Nõuded superviisorile 1. ANSE standardile ja kvalifikatsioonile vastav superviisori väljaõpe (min 598 akh) või 2. terapeudiõppe tasand, mis annab pädevuse töötada nõustajate superviisorina (nt kliiniline psühholoog tase VIII) Lisaks minimaalselt 1-aastane nõustajate superviseerimise kogemus. Soovituslikult töökogemus kogemusnõustajate superviisorina. 7 Õppekeskkond ja õppevahendid Koolitus toimub õpperuumides. Õppegrupi suurus on maksimaalselt 15 inimest. 7.1 Õpperuumid. Õpperuumideks sobivad aktiivõppe meetodil ja psühho-haridusliku grupitöö meetodil töötamiseks sobivad koolitusruumid. Soovitavalt ruumid, kus on võimalik paigutada toole ringselt, et soodustada suhtlus- ja jagamisprotsesse. Klassiruumis või teatristiilis õppeklassid ei ole aktiivõppe meetodite kasutamiseks sobivad. Oluline on võimalus ruumis ringi liikuda ning jagada toole/istmeid paarides ja väikegruppides töötamiseks nõustamistehnikate praktilise õppe läbi viimiseks. 7.2 Õppevahendid. Koolitusasutus tagab vajalikud õppevahendid: jaotusmaterjalid, konspektid, juurdepääs õppekirjandusele, töövahendid koolitusgrupis jmt. Kohustusliku ja soovitusliku õppekirjanduse määrab koolitusasutus vastavalt kasutatavatele meetoditele. 8 Hindamiskriteeriumid ja lõpetamise alused 8.1 Õppijate hindamine sisaldab järgnevaid komponente: 1. Koolitajate vaatlused ja koostööprotsessid õppijatega koolitusgrupis 2. Praktikajuhendaja vaatlused ja kirjalik hinnang õppija praktikaprotsessidele 3. Superviisori vaatlused supervisioonigrupis; kirjalik hinnang edastatakse koolitajatele 4. Koolitaja, juhendaja ja/või superviisori hinnang isiklikule taastumisloole 5. Koolitajate hinnang lõputööle: a) kirjalik lõputöö, mis sisaldab struktureeritud enesereflektsiooni õppe-, taastumisloo läbitöötamise ja praktikaprotsessist või b) praktiline töö (kogemusnõustamise sessiooni läbiviimine õpikeskkonnas koolitajate juuresolekul 8.2 Lõpetamise eeldused 1. Minimaalselt 80% osalemine auditoorses ja kontakttundidega töös (koolituspäevad, praktika, praktika juhendamine) 2. Isikliku taastumisloo praktiline ja kirjalik läbitöötamine 3. Kirjaliku või praktilise lõputöö õigeaegne esitamine ja koolitaja(te) positiivne hinnang sellele 4. Positiivne hinnang koolitajatelt ja praktikajuhendajalt/superviisorilt (juhendaja/superviisor esitavad hinnangu koolitusasutusele kirjalikult) 8.3 Positiivse hinnangu aluseks on koolitajate, juhendajate ja superviisorite veendumus, et 1. õppe läbinu on omandanud täienduskoolituses nõutud õpiväljundid 2. õppe läbinul on KN tööks vajalikud psühho-sotsiaalsed ressursid 3. õppe läbinul on KN tööd toetavad isiksuseomadused 9 Koolituse läbimisel väljastatav dokument Koolituse edukal läbimisel väljastatakse täienduskoolitustunnistus, millel kajastuvad õppe maht, õpiväljundid ja läbitud teemad. Tunnistuse tekst peab olema vastavuses kogemusnõustaja täienduskoolituse õppekavaga, mis on kinnitatud Sotsiaalkaitseministri määrusega. Tunnistusel on kohustuslik märkida kinnitatud kogemusnõustaja koolituskava määruse number. 10 Pädevused 10.1 Koolituse lõpetajal on alljärgnevad pädevused 1. Pädevus iseseisvalt läbi viia KN alaseid konsultatsiooni- või psühho-sotsiaalse toe protsesse. 2. Teadmised tööprotsessi eetiliseks läbiviimiseks. 3. Kuulamise, intervjueerimise, informeerimise, motiveerimise, peegeldamise ja jõustamise baasteadmised ja baasoskused. 4. Pädevus töötada konsultandina – 1-3-kordsed informatiivsed kohtumised. 5. Pädevus töötada vajadusel pikemate toetusprotsessidega (enam kui 3 kohtumiskorda). 6. Pädevus suunata toetusprotsesse ja info jagamist gruppides.  7. Oskus ja võime töötada pikemaajalistes toetusprotsessides ennast ja kliente kahjustamata. 8. Oskus ära tunda ja hallata enda võimalikke kliendisuhet kahjustavaid tunde- või käitumismustreid – ärevus, ebakindlus, üleaitamine, ülevastutamine, kontrollivajadus, survestamine, eelarvamused, ärrituvus, põlgus, meeldimissoov imt. Teadmine, kust küsida abi, kui sellised probleemid tekivad – supervisioon, kovisioon, eneseteraapia. 9. Oskus ära tunda, taluda ja suunata kliendi võimalikke nõustamissuhet ja nõustamisprotsessi kahjustavaid tunde- või käitumismustreid – vihameelsus, klammerdumine, püsiv abitus, intensiivne lähedussuhte loomise soov jmt. Teadmine, kust küsida abi, kui sellised probleemid tekivad – supervisioon, kovisioon. 10. Pädevus teha võrgustikutööd – klient, lähedased, avaliku sektori asutused, teised kogemusnõustajad, teised KN organisatsioonid. 10.2 Piiratud pädevuse rakendamine Piiratud pädevus: pädevus viia konsultatsiooni-, nõustamise või psühho-sotsiaalse toe protsesse ajutiselt või püsivalt läbi üksnes koos teise spetsialistiga (arst, psühholoog, sotsiaaltöötaja, teine kogemusnõustaja, eripedagoog, tegevusjuhendaja) mitte iseseisvalt. Piiratud pädevus võib olla vajalik progresseeruva või lainetava iseloomuga haiguste või terviseseisundite puhul. Piiratud pädevuse rakendamise vajaduse võib otsustada: 1. koolitusasutus KN baaskoolituse protsessi käigus 2. organisatsioon, mille all kogemusnõustaja töötab 3. superviisor 10.3 Pädevuse säilitamine KN pädevuse säilimise tagab regulaarne supervisioonides osalemine. Baaskoolituse läbinud kogemusnõustajal on pädevuse säilitamiseks kohustus osaleda grupi ja/või individuaalsupervisioonides min 6 akh ja min 2 kohtumiskorda aastas. Osalemine peab olema kirjalikult dokumenteeritud ja tõendatav. 10.4 Pädevuse tunnustamine, kontroll ja avalikustamine 1. Baaskoolituses nõutud väljaõppe läbinud kogemusnõustajad kantakse alates septembrist 2017 Eesti kogemusnõustajate katusorganisatsiooni veebiregistrisse. 2. Väljaõpet tõendava(te) tunnistus(te) olemasolu kontrollib enne registrisse kandmist katusorganisatsiooni ekspertkomisjon. 3. Pädevuse säilitamiseks esitatakse kord aastas supervisiooni läbimist tõendavad dokumendid. 4. Kogemusnõustaja eemaldatakse tunnustatud kogemusnõustajate veebiregistrist juhul, kui: a) ta pole täitunud iga-aastastes supervisioonides osalemise nõuet b) kogemusnõustaja kohta on esitatud korduvaid kaebusi klientide või tööandjate poolt ning katusorganisatsiooni kvaliteedikomisjoni uurimine kinnitab tööd takistava olulise ja püsiva probleemi olemasolu 10.5 Võimalused pädevuste täiendamiseks Peale 182 akh baaskoolituse läbimist on nõustajatel soovi korral võimalik süvendatult õppida valitud kompetentse: · kriisitöö · tööd spetsiifiliste häirete või tervisekahjustuste teemades Iga koolitusasutus kirjeldab KN täienduskoolituse moodulid ise – sisu, maht, pädevused jmt. KN täiendkoolitused üksi ei anna pädevust tegutseda kogemusnõustajana. 11 Nõuded koolitust läbi viivale koolitusorganisatsioonile ja koolitajatele 11.1 Nõuded koolitust läbi viivale organisatsioonile Koolitust läbi viiv organisatsioon või tema koolitusmeeskonna liikmed omavad teadmisi ja minimaalselt 2-aastast töökogemust kogemusnõustamise ja/või rehabilitatsiooniteenuse, või tööturuteenuste sisu ning korralduse valdkonnas; on kursis tervisekahjustusega ja erivajadustega inimeste toetussüsteemide ning koostöövõrgustiku toimimisega. 11.2 Nõuded koolitajatele ja koolitusmeeskonnale 1. Koolitusmeeskonnas peab olema vähemalt 2 liiget, aga võib olla ka 3 või rohkem liiget. 2. Üks meeskonnaliige peab omama riiklikult tunnustatud kõrgharidust psühholoogias või sotsiaaltöös ja omab min 2-aastast kogemust kogemusnõustajate või erivajadustega inimeste koolitamises. Soovitavalt peaks tal olema läbitud täienduskoolitusi kriisinõustamise, kogemusnõustamise või puudega inimeste nõustamise valdkonnas. 3. Teine meeskonnaliige – kogemuskoolitaja - peab omama positiivset taastumiskogemust puude- või pika-ajalise terviseprobleemiga toimetulekul. On läbinud kogemusnõustaja baaskoolituse. Soovitavalt omama varasemat töökogemust kogemusnõustajana või kogemuskoolitajana olema kokku puutunud kogemusnõustamise sarnase valdkonna koolituste läbiviimisega viimase 2 aasta jooksul. Soovitavalt olema läbinud täienduskoolitusi nõustamis- ja suhtlemisoskuste valdkonnas. 4. Juhul, kui meeskonda kaasatakse kolmas liige, kes puutub vahetult kokku koolituse läbiviimisega (v. a abipersonal) peab ta omama riiklikult tunnustatud kõrgharidust sotsiaaltöö, eripedagoogika, tegevusteraapia, andragoogika, hingehoiu vmt lähedasel erialal. Soovitavalt omama varasemat töökogemust kogemusnõustamise või olema kokku puutunud sarnase valdkonna koolituste läbiviimisega viimase 2 aasta jooksul Soovitavalt olema läbinud täienduskoolitusi nõustamis- ja suhtlemisoskuste valdkonnas. Kommentaarid Leelolt: Elimineeritakse- kas siia ei saaks mõne parema sõna? Nt Eelvaliku järgselt ei osutu koolitusele valituks vmt. Kuidas jääb? Enamus on arvamusel, et ikka peaks olema keskharidus ja erandeid ei hakkaks panema? 4.1 aga lähedased/ lapsevanemad? 5. 38 akh - iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, enesereflektsioon - kirjalik või suuline lõputöö koolitusasutuse valikul— kas võik olla koolitaja valikul? Saatja: Leelo Ainsoo Saatmisaeg: 25. aprill 2017. a. 11:10 Adressaat: 'Sirlis Sõmer-Kull' Teema: kogemusnõustajate koolitamisega seotud teema Manused: KN õppekava uuendamine 06.04.2017.docx Tere! Minu pöördumise põhjus on seotud kogemusnõustajate koolitamise ja teenuse osutamise teemadega. Hetkel ma ei oma ülevaadet, kuidas teil selle teenuse osutamisega läheb. Tean, et Jevgeni on mitmel korral uurinud minult kuidas hangetega koolituste osas läheb ja eriti oleks vajalik KN teenus Ida- Virumaal. Kahjuks ei ole ma hakanud uut koolitushanget välja kuulutama, sest koolitajaid sh vene keeles koolitamiseks pole ja ka muud mured. Eelnevalt tegeles teiepoolt selle teemaga vist enam Mari Väljaots. Siit ka minu küsimus. Kelle ma võiksin kutsuda nüüd sellel teemal kaasa mõtlema ja arutlema? Koolitajad, keda võib selles valdkonnas pidada pädevaimateks on teinud ettepaneku koolituskava täiendada ja sisu täpsustada. Panen kaasa ka täiendatud versiooni koolituskavast. Probleeme koolitustega ja ka kogemusnõustaja teenuse pakkumisega on väga erinevaid:  ebapiisav õppekava (ei saa muidugi garanteerida, et uue õppekava alusel koolitades koolitatud hakkavad koheselt teenust osutama)  katusorganisatsiooni puudumine, mis toetaks tööle rakendumist (loomisel, täpsustusi küsida Anneli Valdmanilt MTÜ Avitus)  probleemid teenuse korraldusega ja rahastusega jne. Palun võimalusel edastada minupoolne info teie spetsialistile, kes selle teemaga hetkel tegeleb. Ma jään ootama väikest ülevaadet selle teenuse hetkeseisust teie asutuse vaates ning ka tagasisidet KN õppekava kohta. Soovin maikuus 2017 planeeritaval töökoosolekul koos SKA, töötukassa ja koolitajate esindajatega KN koolituse teemal arutada. Võimalik töökoosoleku aeg on maikuus, 20. nädalal. Leelo Ainsoo arendusspetsialist Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Tel +372 6877 246/ 58358402 [email protected] Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee facebook.com/astangu https://www.instagram.com/astanguinimesed/ Liitu Astangu uudiskirjaga