Kogemusnõustaja koolituse õppekava muutmise ettepanekud

Kogemusnõustamise koolituskava täiendamise kavand 04.2017 Õppekava töögrupis osalesid Anneli Valdmann – Avitus, KN koolitaja, KN töö koordinaator Külle Kadarik – Avitus, sotsiaaltöötaja, sotsiaalpedagoog, KN koolitaja ja individuaaljuhendaja Kadi Haamer – Kogemuse Jõud, KN koolitaja, KN töö koordinaator Naatan Haamer – Kogemuse Jõud, KN koolitaja, hingegoidja Dagmar Narusson – Kogemuse Jõud, KN koolitaja, psühholoog Kirke Kuld – Eesti Puuetega inimeste Koda, peaspetsialist, kogemusnõustaja Katrin Grünberg – EPRY ja Duo Kirjastus ja Koolitused, KN koolitaja, KN töö koordinaator 1 Õppekava nimetus Kogemusnõustaja baaskoolitus - erialane täienduskoolitus 2 Õppegrupp: sotsiaal- ja käitumisteadused, psühholoogia 3 Õpiväljundid Koolituse läbinu omab teadmisi ja oskuseid järgnevates kategooriates 1. Kogemusnõustamise (edaspidi kasutusel lühend KN) olemus 2. KN teenus Eestis ja mujal 3. Taastumisteooriad 4. Nõustamiseetika 5. Nõustamise, kuulamise, jõustamise ja motiveerimise baasteadmised- ja tehnikad 6. Kriisitöö alused 7. Grupitöö alused 8. Nõustaja eneseteadlikkus 9. Nõustamistöö võimalused, piirid ja ohukohad 10. Võrgustikutöö 4 Sihtgrupp ja õpingute alustamise tingimused 4.1 Sihtgrupiks on isikud, kel on positiivne taastumiskogemus ühes või mitmes järgnevatest valdkondadest: · füüsiline puue, haigus või pikaajaline tervisekahjustus · psüühikahäire, psüühikahäirest tingitud puue või pikaajaline tervisekahjustus · akuutsed või pikaajalised psühholoogilise kriisi seisundid 4.2 Õpingute alustamise tingimused 1. Isikliku taastumisloo olemasolu ja valmidus seda KN töös kasutada  2. Piisav taastumistase 3. Positiivsed hoiakud taastumisprotsesside suhtes 4. Psühho-sotsiaalne küpsus 5. Valmidus oma taastumislugu väljaõppeprotsessis läbi töötada 6. Valmidus oma taastumislugu väljaõppeprotsessis õppimise vahendina kasutada 7. Valmidus teha koostööd koolitajate, kaasõppijate, praktikajuhendajate ja superviisoritega 8. Valmidus teha teenusepakkumisel koostööd võrgustikutöös 9. Valmidus pakkuda teenust mh rehabilitatsioonimeeskondades 10. Vähemalt keskharidus 4.3 Osalejate eelvaliku protsess 1. Registreerimine 2. Motivatsioonikirjade (sisaldab taastumiskogemuse lühikirjeldust ja põhjendust, miks soovitakse teha kogemusnõustaja tööd) läbitöötamine 3. Soovi korral võib esitada CV ja/või soovituskirjad 4. Eelintervjuud kandideerijatega grupis või individuaalselt. Eesmärgiks kaardistada kandidaatide psühho-sotsiaalsed oskused, isiksuseomadused, motivatsioon ja taastumisaste. Viivad läbi KN baaskoolituse koolitajad. Soovi korral koos praktikajuhendajate või superviisoritega. 5. Osalejate väljaõppesse valimine motivatsioonikirjade ja eelintervjuude alusel. 6. Elimineeritakse: · puuduva või puuduliku taastumiskogemusega kandidaadid · puudulike psühho-sotsiaalsete oskustega kandidaadid (näiteks ründava, lugupidamatu või solvava suhtlusstiiliga isikud) · ebasobivate isiksuseomadustega kandidaadid (nt väga tugeva domineerimis- või silmapaistmisvajadusega isikud) · vähe motiveeritud kandidaadid Soodustavate asjaoludena võib arvesse võtta: · sotsiaalvaldkonna akadeemilist haridust · varasemat nõustamisoskuste õpet · varasemat nõustamistöö kogemust · varasemat kogemust/kokkupuudet kogemusnõustamise valdkonnas 5 Õppe kogumaht 182 akh = 7 EAP 80 akh – koolitused, auditoorne töö kontakttundidena 30 akh - praktika töökeskkonnas ja/või õpikeskkonnas (individuaalselt või grupis – juhendamine ja supervisioon), kontakttundidena 26 akh - praktika juhendamise-reflekteerimise protsessid: individuaalne juhendamine, grupisupervisioonid (soovituslikult ka grupikovisioonid) 38 akh - iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, enesereflektsioon - kirjalik või suuline lõputöö koolitusasutuse valikul Koolituse moodulid Akadeemilist Moodulite  tundi maht 1. osa: Koolitus (kontakttundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus kogemusnõustamisse 2,5 0,10 EAP 2. Nõustamise alused, nõustamiseetika 5,5 0,21 EAP 3. Nõustaja eneseteadlikkus, enesereflektsiooni alused 8 0,31 EAP 4. Isikliku taastumiskogemuse analüüs 8 0,31 EAP 5. Esmased nõustamisoskused ja tehnikad 26 1 EAP 6. Baasteadmised ja oskused kriisitöös 15 0,57 EAP 7. Baasteadmised ja oskused grupitöös 15 0,57 EAP Koolitus kokku 80 3,08 EAP 2. osa: Praktika, lõputöö ja iseseisva töö protsessid 8. Kogemusnõustamise praktika 30 1,15 EAP 9. Praktika juhendamised/superviseerimine 26 1 EAP individuaalselt ja/või grupis 10. Iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik 38 1,46 EAP läbitöötamine, praktikapäeviku täitmine, enesereflektsioon, 11. Lõputöö 8 0,31 EAP Praktika, iseseisev töö ja lõputöö kokku 102 3,92 EAP Kokku 182 7 EAP 6 Õppe sisu, õpiväljundid ja õppemeetodid 6.1 Õppe sisu ja väljundid Kogemusnõustamise ja kogemusnõustaja lühend tekstis - KN Koolituse moodulid Mooduli sisu Mooduli õpiväljundid EAP Koolitus (kontakttundidena õpperuumides) 1. Sissejuhatus Õppeaine eesmärgiks on: Õppeaine läbinud 0,10 kogemusnõustamisse · anda ülevaade õppija: EAP KN ajaloost, · tunneb tulemuslikkusest ja kogemusnõusta- kasutusviisidest nii mise tausta Eestis kui pikaajalise · omab kasutuskogemusega lühiülevaadet KN riikides hetkeseisust Eestis 2. Nõustamise alused, Õppeaine eesmärgiks on: Õppeaine läbinud 0,21 nõustamiseetika · anda ülevaade õppija: EAP nõustamistöö · tunneb põhialustest nõustamise · tööpõhimõtete ja nõustamiseetikast eetika · põhiraamistikku kogemusnõustamise · teadvustab positsioonist KN võimalusi ja nõustamismaastikul piire · anda teadmised · oskab teha kogemus-nõustamise koostööd teiste võimalustest ja spetsialistidega, piiridest oskab teha koostööd aitamis- võrgustikus 3. Nõustaja Õppeaine eesmärgiks on: Õppeaine läbinud 0,31 eneseteadlikkus, · anda õppijale õppija: EAP enesereflektsiooni alused teadmised ja · on teadlik võimalused enda kui nõustaja eneseanalüüsiks- ressurssidest, enesereflektsiooniks käekirjast, · anda teadmised väärtussüsteemist isiklike ning arengukohtadega tööfilosoofiast tegelemise · on teadlik võimalustest ja enda kui nõustaja vajalikkusest riskikohtadest, väljakutsetest ja ohustavatest mõjutustest · tegeleb vajadusel riskiteemade ja arengu- küsimustega jätku- supervisioonides ja/või eneseteraapias (ka peale väljaõppe  läbimist) 4. Isikliku Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 0,31 taastumiskogemuse · anda ülevaade õppija: EAP analüüs seonduva valdkonna · tunneb taastumisteooriatest seonduva ning seostada see valdkonna isikliku kogemusega taastumis- · anda raamistik ja teooriaid ja oskab struktuur isikliku neid seostada taastumisloo isikliku läbitöötamiseks, kogemusega kirjapanekuks ja loo · omab suuliseks jagamiseks töövahendeid · on läbiv ja isikliku järjepidev protsess taastumisloo läbi kogu väljaõppe läbitöötamiseks, ning jätkub peale kirja panemiseks koolitust ja suuliseks supervisiooniprotsessi jagamiseks des 5. Esmased Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 1 EAP nõustamisoskused ja · anda ülevaade õppija: tehnikad nõustamise · tunneb baasoskustest, esmaseid metoodikatest ja nõustamis- lihtsamatest oskuseid, nõustamistehnikatest metoodikaid ja ning harjutada neid nõustamis- juhendatud tehnikaid ja oskab rollimängudes ning neid kasutada kogemusliku õppe kogemusnõustaja protsessides töös · anda ülevaade · teab kuidas probleemsetest teha tööd klienti olukordadest ja kahjustamata suhtemustritest · tunneb ära nõustamissuhtes või keerulised nõustamisprotsessis olukorrad nõustamissuhtes või nõustamis- protsessis ning oskab vajadusel abi küsida · omab enesehoidmise baasteadmisi 6. Baasteadmised ja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 0,57 oskused kriisitöös · anda ülevaade õppija: EAP kriisiteooriatest · teab oma  · õpetada isikliku kriisisekkumise kogemusega põhitehnikaid seonduvaid · harjutada kriisiteooriaid kriisitöö põhitehnikaid · oskab valida juhendatud vajaduse korral rollimängudes ning sobivad kogemusliku õppe sekkumised protsessides kriisitööks, sealhulgas toimub koostöö teiste spetsialistidega ja abivajaja seostamine asjakohase kriisiabiga 7. Baasteadmised ja Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 0,57 oskused grupitöös · anda ülevaade õppija: EAP grupitöö teooriast ja · teab enim esinevatest aitamistöös probleemidest ning kasutatavate nende lahendustest gruppide erinevaid · harjutada liike grupitöö põhitehnikaid · teab grupi juhendatud arengufaase ja rollimängudes ning oskab teadlikult kogemusliku õppe valida olukorrale protsessides vastavad juhtimistehnikad · tunneb grupiprotsesse ja oskab lihtsamaid protsesse suunata ning esile tuua · oskab tegutseda keerukamates grupitöö olukordades · Koolituspäevadel kasutatakse valdavalt kogemusõppe ja interaktiivse õppe meetodeid ning sotsiaalse õppimise protsesse. Teooria on integreeritud aruteluprotsesside ja dialoogidega. · Isiklik taastumislugu ja osaleja enesereflektsiooniprotsessid läbivad järjepidevalt kogu koolitust. Koolitus kokku 3,08 EAP Praktika, lõputöö ja Praktikale pääsemise eelduseks on koolitaja hinnang õppes iseseisva töö protsessid osaleja valmiduse kohta osalemaks praktikaprotsessides ja klienditöös. 8. Kogemusnõustamise 1,15 juhendatud praktika EAP 9. Praktika · Praktika Praktika juhendamise 1 EAP juhendamised/superviseeri juhendamise ja läbinud õppija: mine individuaalselt ja/või supervisiooni eesmärk · Omab grupis on: realistlikumat · Pakkuda tuge, kujutlust KN tööst abi ja lisateadmisi · Omab reaalsetes praktilist klienditööprotsessides ettevalmistust toime tulemiseks nõustamistööks · Hoida ülal · Osaleb eneseanalüüsi ja tööprotsessides enesereflektsiooni- suurema protsesse teadlikkusega · Kinnistada · Omab koolitusel omandatud kogemust teadmisi ja oskuseid protsesside · Pakkuda tuge juhendamise tööga kaasnevate väärtusest, oskab emotsioonidega toime neid kasutada ka tulemiseks edaspidi 10. Iseseisev töö Õppeaine eesmärk on: Õppeaine läbinud 1,46 õppekirjandusega, · täiendada õppija: EAP taastumisloo kirjalik auditoorses töös · omab läbitöötamine, saadavaid teadmisi ja ülevaadet isikliku praktikapäeviku täitmine, oskusi töötamiseks kogemuspõhise enesereflektsioon, individuaaltöö valdkonnaga klientidega ja seonduvate ravi-, gruppidega ning teha rehabilitatsiooni- koostööd meeskonnas ja toetavate või võrgustikus koos teenuste erinevate erialade süsteemist ja spetsialistidega olemusest; · tagada isikliku · oskab taastumisloo kirjalik selgitada teenuste läbitöötamine vajalikkust · toetada praktika- · on läbinud protsessides isikliku osalemist taastumisloo · tagada protsessi ja mh järjepidev vormistanud selle enesereflektsioon (sh kirjalikult kirjalik) · oskab kasutada oma taastumislugu  suuliselt selliselt, et see on abistav ning mittekahjustav · osaleb nõustamis- protsessides teadlikuna ja analüüsivõimelise na 11. Lõputöö – Lõputöö eesmärk on: Lõputöö läbinu: 0,31 1) kirjalik struktu- · väljendada · on EAP reeritud enese- õppeprotsessis tõendanud reflektsioon ja omandatut piisavate klienditöö analüüs · kirjeldada või teadmiste ja (praktikast) väljendada, milles oskuste ning või seisneb sobivate psühho- 2) vaadeldud või õppeprotsesside sotsiaalsete salvestatud loodud muutus ressursside, klienditööprotsess osalejas, mis lubab hoiakute ja teha vastutustundlikku isiksuseomaduste ja kvaliteetset olemasolu KN nõustajatööd tööks · võimalus * Lõputöö esitamise/ hinnata osaleja sooritamise eelduseks teadmisi ja oskuseid on varasemate ning psühho- koolituse moodulite sotsiaalsete (koolitus-päevad, ressursside, hoiakute praktika, ja isiksuseomaduste juhendamine) edukas sobivust KN tööks läbimine. 6.2 Õppemeetodid 6.2.1 Koolituste läbiviimine Koolitused viiakse läbi kasutades interaktiivseid ja kaasavaid grupitöömeetodeid. Info edastamine vaheldub grupiarutelude, dialoogide, suuliste ja kirjalike praktiliste harjutuste ja ülesannetega. Osa praktilisest tööst toimub paarides või väikegruppides. Kasutatakse sotsiaalse õppimise transformatiivse õppimise ressursse ja protsesse. Võib kasutada loovtöö ja rollimängude meetodeid ja tehnikaid. Oluline on luua osalejate isiklik ja emotsionaalne kontakt õpitavaga. Nõustamistehnikaid õpitakse ja harjutatakse läbi kogemusõppe. Grupiprotsesse õpitakse ja harjutatakse läbi kogemusõppe. 6.2.2 Praktika läbiviimine 1. Praktika kogemusnõustamise töökeskkonnas. Õppija viib läbi kogemusnõustamise tööprotsesse reaalsete klientidega individuaalselt ja/või gruppides. Töö toimub meditsiini- või hoolekandeasutustes, MTÜ-des, SA-des või omavalitsuste sotsiaalüksustes. Praktikaprotsessid analüüsitakse ja reflekteeritakse läbi individuaalse praktikajuhendamise, (soovituslike kovisioonigruppide) ja grupisupervisiooni kohtumistel.  Praktika juhendajad ja superviisorid annavad iga praktikandi kohta koolitajatele kirjalikud hinnangud. Antud praktikavorm on soovituslik kogemusnõustamise valdkondades, mis ei puuduta tööd akuutse kriisi keskkonnas 2. Praktika õpikeskkonnas. Õpikeskkonnas kasutatakse õppimiseks lavastatud kogemusnõustamise protsesse. Lavastatud protsesse juhendavad ja jälgivad koolitusruumis kohapeal koolitajad (ja juhendajad või superviisorid). Juhendajad annavad hinnangu vaatluste alusel. Antud praktikavorm on põhjendatud akuutse kriisitöö valdkonna kogemusnõustamise puhul. Koolitusasutuse, praktikakohta pakkuva organisatsiooni ning õppija vahel sõlmitakse kolmepoolne kirjalik praktikaleping koos asjakohaste nõuetega (konfidentsiaalsus, praktikakoha erinõuded jmt). 6.2.3 Nõuded praktika juhendajale ja superviisorile Nõuded praktika juhendajale 1. akadeemiline haridus psühholoogias, sotsiaaltöös või eripedagoogikas ning min 2- aastane nõustamistöö või terapeuditöö töökogemus või 2. kogemusnõustaja väljaõpe ja ning minimaalselt 2-aastane kogemusnõustajatöö töökogemus ning koolitaja või tööandja kinnitus, et antud kogemusnõustaja on pädev läbi viima praktikajuhendaja tööd Nõuded superviisorile 1. ANSE standardile ja kvalifikatsioonile vastav superviisori väljaõpe (min 598 akh) või 2. terapeudiõppe tasand, mis annab pädevuse töötada nõustajate superviisorina (nt kliiniline psühholoog tase VIII) Lisaks minimaalselt 1-aastane nõustajate superviseerimise kogemus. Soovituslikult töökogemus kogemusnõustajate superviisorina. 7 Õppekeskkond ja õppevahendid Koolitus toimub õpperuumides. Õppegrupi suurus on maksimaalselt 15 inimest. 7.1 Õpperuumid. Õpperuumideks sobivad aktiivõppe meetodil ja psühho-haridusliku grupitöö meetodil töötamiseks sobivad koolitusruumid. Soovitavalt ruumid, kus on võimalik paigutada toole ringselt, et soodustada suhtlus- ja jagamisprotsesse. Klassiruumis või teatristiilis õppeklassid ei ole aktiivõppe meetodite kasutamiseks sobivad. Oluline on võimalus ruumis ringi liikuda ning jagada toole/istmeid paarides ja väikegruppides töötamiseks nõustamistehnikate praktilise õppe läbi viimiseks. 7.2 Õppevahendid. Koolitusasutus tagab vajalikud õppevahendid: jaotusmaterjalid, konspektid, juurdepääs õppekirjandusele, töövahendid koolitusgrupis jmt. Kohustusliku ja soovitusliku õppekirjanduse määrab koolitusasutus vastavalt kasutatavatele meetoditele. 8 Hindamiskriteeriumid ja lõpetamise alused 8.1 Õppijate hindamine sisaldab järgnevaid komponente: 1. Koolitajate vaatlused ja koostööprotsessid õppijatega koolitusgrupis 2. Praktikajuhendaja vaatlused ja kirjalik hinnang õppija praktikaprotsessidele 3. Superviisori vaatlused supervisioonigrupis; kirjalik hinnang edastatakse koolitajatele 4. Koolitaja, juhendaja ja/või superviisori hinnang isiklikule taastumisloole 5. Koolitajate hinnang lõputööle: a) kirjalik lõputöö, mis sisaldab struktureeritud enesereflektsiooni õppe-, taastumisloo läbitöötamise ja praktikaprotsessist või b) praktiline töö (kogemusnõustamise sessiooni läbiviimine õpikeskkonnas koolitajate juuresolekul 8.2 Lõpetamise eeldused 1. Minimaalselt 80% osalemine auditoorses ja kontakttundidega töös (koolituspäevad, praktika, praktika juhendamine) 2. Isikliku taastumisloo praktiline ja kirjalik läbitöötamine 3. Kirjaliku või praktilise lõputöö õigeaegne esitamine ja koolitaja(te) positiivne hinnang sellele 4. Positiivne hinnang koolitajatelt ja praktikajuhendajalt/superviisorilt (juhendaja/superviisor esitavad hinnangu koolitusasutusele kirjalikult) 8.3 Positiivse hinnangu aluseks on koolitajate, juhendajate ja superviisorite veendumus, et 1. õppe läbinu on omandanud täienduskoolituses nõutud õpiväljundid 2. õppe läbinul on KN tööks vajalikud psühho-sotsiaalsed ressursid 3. õppe läbinul on KN tööd toetavad isiksuseomadused 9 Koolituse läbimisel väljastatav dokument Koolituse edukal läbimisel väljastatakse täienduskoolitustunnistus, millel kajastuvad õppe maht, õpiväljundid ja läbitud teemad. Tunnistuse tekst peab olema vastavuses kogemusnõustaja täienduskoolituse õppekavaga, mis on kinnitatud Sotsiaalkaitseministri määrusega. Tunnistusel on kohustuslik märkida kinnitatud kogemusnõustaja koolituskava määruse number. 10 Pädevused 10.1 Koolituse lõpetajal on alljärgnevad pädevused 1. Pädevus iseseisvalt läbi viia KN alaseid konsultatsiooni- või psühho-sotsiaalse toe protsesse. 2. Teadmised tööprotsessi eetiliseks läbiviimiseks. 3. Kuulamise, intervjueerimise, informeerimise, motiveerimise, peegeldamise ja jõustamise baasteadmised ja baasoskused. 4. Pädevus töötada konsultandina – 1-3-kordsed informatiivsed kohtumised. 5. Pädevus töötada vajadusel pikemate toetusprotsessidega (enam kui 3 kohtumiskorda). 6. Pädevus suunata toetusprotsesse ja info jagamist gruppides.  7. Oskus ja võime töötada pikemaajalistes toetusprotsessides ennast ja kliente kahjustamata. 8. Oskus ära tunda ja hallata enda võimalikke kliendisuhet kahjustavaid tunde- või käitumismustreid – ärevus, ebakindlus, üleaitamine, ülevastutamine, kontrollivajadus, survestamine, eelarvamused, ärrituvus, põlgus, meeldimissoov imt. Teadmine, kust küsida abi, kui sellised probleemid tekivad – supervisioon, kovisioon, eneseteraapia. 9. Oskus ära tunda, taluda ja suunata kliendi võimalikke nõustamissuhet ja nõustamisprotsessi kahjustavaid tunde- või käitumismustreid – vihameelsus, klammerdumine, püsiv abitus, intensiivne lähedussuhte loomise soov jmt. Teadmine, kust küsida abi, kui sellised probleemid tekivad – supervisioon, kovisioon. 10. Pädevus teha võrgustikutööd – klient, lähedased, avaliku sektori asutused, teised kogemusnõustajad, teised KN organisatsioonid. 10.2 Piiratud pädevuse rakendamine Piiratud pädevus: pädevus viia konsultatsiooni-, nõustamise või psühho-sotsiaalse toe protsesse ajutiselt või püsivalt läbi üksnes koos teise spetsialistiga (arst, psühholoog, sotsiaaltöötaja, teine kogemusnõustaja, eripedagoog, tegevusjuhendaja) mitte iseseisvalt. Piiratud pädevus võib olla vajalik progresseeruva või lainetava iseloomuga haiguste või terviseseisundite puhul. Piiratud pädevuse rakendamise vajaduse võib otsustada: 1. koolitusasutus KN baaskoolituse protsessi käigus 2. organisatsioon, mille all kogemusnõustaja töötab 3. superviisor 10.3 Pädevuse säilitamine KN pädevuse säilimise tagab regulaarne supervisioonides osalemine. Baaskoolituse läbinud kogemusnõustajal on pädevuse säilitamiseks kohustus osaleda grupi ja/või individuaalsupervisioonides min 6 akh ja min 2 kohtumiskorda aastas. Osalemine peab olema kirjalikult dokumenteeritud ja tõendatav. 10.4 Pädevuse tunnustamine, kontroll ja avalikustamine 1. Baaskoolituses nõutud väljaõppe läbinud kogemusnõustajad kantakse alates septembrist 2017 Eesti kogemusnõustajate katusorganisatsiooni veebiregistrisse. 2. Väljaõpet tõendava(te) tunnistus(te) olemasolu kontrollib enne registrisse kandmist katusorganisatsiooni ekspertkomisjon. 3. Pädevuse säilitamiseks esitatakse kord aastas supervisiooni läbimist tõendavad dokumendid. 4. Kogemusnõustaja eemaldatakse tunnustatud kogemusnõustajate veebiregistrist juhul, kui: a) ta pole täitunud iga-aastastes supervisioonides osalemise nõuet b) kogemusnõustaja kohta on esitatud korduvaid kaebusi klientide või tööandjate poolt ning katusorganisatsiooni kvaliteedikomisjoni uurimine kinnitab tööd takistava olulise ja püsiva probleemi olemasolu 10.5 Võimalused pädevuste täiendamiseks Peale 182 akh baaskoolituse läbimist on nõustajatel soovi korral võimalik süvendatult õppida valitud kompetentse: · kriisitöö · tööd spetsiifiliste häirete või tervisekahjustuste teemades Iga koolitusasutus kirjeldab KN täienduskoolituse moodulid ise – sisu, maht, pädevused jmt. KN täiendkoolitused üksi ei anna pädevust tegutseda kogemusnõustajana. 11 Nõuded koolitust läbi viivale koolitusorganisatsioonile ja koolitajatele 11.1 Nõuded koolitust läbi viivale organisatsioonile Koolitust läbi viiv organisatsioon või tema koolitusmeeskonna liikmed omavad teadmisi ja minimaalselt 2-aastast töökogemust kogemusnõustamise ja/või rehabilitatsiooniteenuse, või tööturuteenuste sisu ning korralduse valdkonnas; on kursis tervisekahjustusega ja erivajadustega inimeste toetussüsteemide ning koostöövõrgustiku toimimisega. 11.2 Nõuded koolitajatele ja koolitusmeeskonnale 1. Koolitusmeeskonnas peab olema vähemalt 2 liiget, aga võib olla ka 3 või rohkem liiget. 2. Üks meeskonnaliige peab omama riiklikult tunnustatud kõrgharidust psühholoogias või sotsiaaltöös ja omab min 2-aastast kogemust kogemusnõustajate või erivajadustega inimeste koolitamises. Soovitavalt peaks tal olema läbitud täienduskoolitusi kriisinõustamise, kogemusnõustamise või puudega inimeste nõustamise valdkonnas. 3. Teine meeskonnaliige – kogemuskoolitaja - peab omama positiivset taastumiskogemust puude- või pika-ajalise terviseprobleemiga toimetulekul. On läbinud kogemusnõustaja baaskoolituse. Soovitavalt omama varasemat töökogemust kogemusnõustajana või kogemuskoolitajana olema kokku puutunud kogemusnõustamise sarnase valdkonna koolituste läbiviimisega viimase 2 aasta jooksul. Soovitavalt olema läbinud täienduskoolitusi nõustamis- ja suhtlemisoskuste valdkonnas. 4. Juhul, kui meeskonda kaasatakse kolmas liige, kes puutub vahetult kokku koolituse läbiviimisega (v. a abipersonal) peab ta omama riiklikult tunnustatud kõrgharidust sotsiaaltöö, eripedagoogika, tegevusteraapia, andragoogika, hingehoiu vmt lähedasel erialal. Soovitavalt omama varasemat töökogemust kogemusnõustamise või olema kokku puutunud sarnase valdkonna koolituste läbiviimisega viimase 2 aasta jooksul Soovitavalt olema läbinud täienduskoolitusi nõustamis- ja suhtlemisoskuste valdkonnas. Kommentaarid Leelolt: Elimineeritakse- kas siia ei saaks mõne parema sõna? Nt Eelvaliku järgselt ei osutu koolitusele valituks vmt. Kuidas jääb? Enamus on arvamusel, et ikka peaks olema keskharidus ja erandeid ei hakkaks panema? 4.1 aga lähedased/ lapsevanemad? 5. 38 akh - iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, enesereflektsioon - kirjalik või suuline lõputöö koolitusasutuse valikul— kas võik olla koolitaja valikul? Kogemusnõustamise koolituse läbinute tagasisideküsitluse tulemused ja aruteluküsimused seoses edasiste hankemenetlustega. 24. augustil 2016.aastal edastati kõikidele kogemusnõustamise (edaspidi KN) koolituse läbinud inimestele (91 inimest) elektroonne küsimustik, palvega avaldada enda arvamust KN koolituse sisu, KN edasise rakendumise ja KN teenuse hetkeseisu kohta. Küsimustikule vastas 31.08.2016 seisuga 36 kogemusnõustajat. Kas praegusel hetkel töötate kogemusnõustajana? Kas olete huvitatud kogemusnõustajana töö leidmisest? 27 EI tööta 9 JAH töötab 27 EI vastanust 6 otsib aktiivselt 21 ootab pakkumisi Väike üldistav kokkuvõte ja mõned kommentaarid Enamus, 27, vastanutest ei tööta veel kogemusnõustajana. Neist 6 otsib aktiivselt tööd ja 21 ootab pakkumisi. Nendest, kes ei tööta, 11 tõid kommentaaridena välja järgmised mured ja seisukohad, et ootavad konkreetselt asutuselt võimalust tööle asumiseks; pole veel mingil põhjusel alustanud, Töötukassa hankes osalesid mitmed, kuid ei saanud lepingut või ootavad veel seda. Mõned teevad tööd nö vabatahtlikuna ja hobina. põhimõtteliselt olen nõus (ja olen seda ka teinud ja jõudumööda teen ka edaspidi) toimetama ka nö õhinapõhiselt, aga elu reaalsus on seadnud mind karmide valikute ette. Julgen väita, et valdavalt olen tegutsenud viimased 10 aastat oluliselt rohkem vabatahtlikuna kui nö palgasaajana, st. et maksan oma tegevusele pidevalt peale ja ühel hetkel oled paratamatult silmitsi küsimusega: Kuidas tulla toime oma kohustustega pere- lähedaste ees? Kuidas tagada toimetulek enesele võetud majanduslike kohustustega? Kuidas taastada energiat ja motivatsiooni? Jne.; reh meeskond lubas mulle teatada, kui neil on klient, kes vajab nõustamist; Suveperioodil ei ole ma aktiivselt kogemusnõustajana tööd otsinud. Kui sügisel oma laste kooli- ja lasteaiaelu paika saab, olen valmis põhitöö kõrvalt ka veidi kogemusnõustajana töötama.; Palun täpsustage töötamise koht, koormus, rahulolu jms 9 JAH 9 kogemusnõustajana töötavat inimesest tõid välja kohad, kus nad töötavad. Vastustest selgub, et küll ollakse tööl, aga ei ole veel kliente, keda nõustada, on ootel ja ei oska oma koormust täpselt planeerida. (Töötukassa KN teenuse raames Elva Haigla, Activitas OÜ; Dorpat Tervis OÜ, Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing). Mõned üksikud on ka rahul või enam-vähem rahul (Keila; Eesti Vaegkuuljate Liit, Tallinna Puuetega Inimeste Koda, FIE-na).  Nt. Activitas OÜ. Leping on sõlmitud eelkõige töötamiseks Töötukassa hanke täitmisel, kuid Töötukassa pole senise 2 kuu jooksul ühtegi tellimust esitanud. Ka on omavaheline kokkulepe nõustamiseks nii tööalase kui ka sotsiaalse rehabilitatsiooni raames. Seega reaalset koormust pole veel olnud.;  töötan vabatahtlikkuse alusel ja vastavalt vajadusele. Kuidas kliente on keda on vaja nõustada. ;  Elva Haigla ja Tartu töötukassa. Leping sõlmitud 17.08.2016..Koormus puudub olen ootel; Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses rehabilitatsiooni meeskonna liikmena ja Seljaajukahjustusega inimeste nõustamisprogrammi koordineerija nõustaja. Hetke koormust raske hinnata, rehabilitatsiooniteenusele tulevad kliendid sügisest, samuti õppijad kes nõustamist vajavad. Hinnanguline koormus 20-30 tundi kuus.;  Töötukassa ei oska või ei tea, et klientidele on võimalik määrata ka kogemusnõustaja teenust; Kas koolitusel mõistsite, et teilt oodatakse ja eeldatakse tööle asumist kogemusnõustajana? 29 JAH 2 EI 5 EI OSKA ÖELDA Enamus vastanutest mõistsid, et oodatakse kogemusnõustajana tööle asumist, seda oli ju palutud kirjeldada ka motivatsioonikirjas ja koolitajad olid samuti väljendanud sellekohaseid seisukohti. Osadel on olemas reaalne vastava valdkonna töökogemus, kuigi mitte ametlikult kogemusnõustajana näiteks töökogemus ja nõustamiskogemus mõnes organisatsioonis. Samas avaldasid osad KNid nördimust, et ei saa koheselt seda tööd erinevatel põhjustel tegema hakata, peab ise võimalusi ja tööd otsima hakkama, keegi ei paku, keegi ei vaja meie oskusi jmt. Vastuse kommentaarides avaldati ka muid arvamusi mitte konkreetselt selle küsimuse kohaselt. Oleks oodanud rohkem infot juba, kust praktika kohtagi leida. Info otsimisele kulus mõttetult aega. Väiksemates linnades ei olegi selle teenuse pakkujaid ja kui oleks huvi ei ole tehtud riigile hange, et saada rahastust. Samas oli ja on põhi rõhk vaimsel tervisel ja ka üldine arusaam, et on ainult vaimsetervise nõustajad kuigi on ju palju erinevaid kogemusnõustajaid mis tuleneb ka üldine füüsiliselt jne. On jäänud mulje ,et pole teavitatud või koolitatud neid kes peaks tegema riigile hanke ,et pole nagu kuskilt leida kes otsiks kogemusnõustajaid. Isegi Tartus kus on ju palju reh .teenuse pakkujaid ütlesid praktika kohta otsides neil pole piisavalt kliente ei ole rahastust ega huvi. Suhtumine oli väga negatiivne. Olime koolitusel juba tugevad praktikud, kes olid ka enne seda tööd teinud, nüüd oli vaja omandada vastav kutsetunnistus. Koolitusel selgitati, et koolitus ei taga töökohta, kuid on olemas reaalne vajadus kogemusnõustajate järele ning seda teenust hakkavad pakkuma lisaks veel rehabilitatsioonimeeskonnad. Kuna tööturg selles valdkonnas on hetkel ikka väga kaootiline ja ebaselge, siis ei olnud koolitajatel ka meile mingit tööalast infot jagada. Koolitajate arvates on kogemusnõustamine väga vajalik teenus ja neil oli soov, et me rakendaksime oma teadmisi tasustatud tööd tehes. Olin arvestanud, et pean vähemalt minimaalsed kohustuslikud tunnid seda tööd tegema. Kas olete end pakkunud või kandideerinud tööle rehabilitatsioonimeeskonda? 13 EI 23 JAH Vastuseid kommenteeriti 28 korral. Mitmed vastanutest on end pakkunud mitmetesse asutustesse. (Pärnu, Tartu, Viljandi, Valga, Elva, Keila, Rapla ). Osadega neist pole ühendust võetud, kuigi lubati. Mõni pole näinud vastavaid pakkumisi ja kandideerimiskutseid, mõni ootab pakkumisi. Üks vastaja oli näinud kutset, kuid ei kvalifitseerunud. Mõned on rehabilitatsioonimeeskondadega seotud ja saanud ka konkreetse pakkumise meeskonnaga liituda.  Minu elukohas on rehabilitatsioonimeeskonnas nõustaja juba olemas.;  Ma elan Rannus ja mul on 4 last üksi kasvatada. Kui pean kusagile sõitma, siis läheb väga kulukaks. Sellist raha ei ole lihtsalt. Hea meelega pakuks teenust kodukohas, olen perearstiga rääkinud.  Olin andnud nõusoleku minu kontakte edastada rehabilitatsioonimeeskondadele. (2) Millised on teie hinnangul peamised takistused ja raskused kogemusnõustajana töö leidmisel? 36 vastust Takistustest tõid kogemusnõustajad enim välja, et kogemusnõustajad on valmis teenust osutama, aga riigis ei mõisteta veel KN teenuse vajadust. See on uus teenus, nõudlus ja huvi teenuse järgi on veel vähene.  Võimalikud abivajajad ise, reh.asutused, arstid pole teadlikud teenusest. Vajalik oleks teha suuremat teavitustööd, selgitada laiale sihtgrupile, mida ja kuidas kogemusnõustaja saab aidata. Kogemusnõustajate roll on veel riigis ebaselge. Puudub ühtne süsteem- katusorganisatsioon, register ja võrgustik, et abivajaja jõuaks õigeaegselt õige teenuse pakkuja juurde ja ka vastupidi kogemusnõustaja leiaks abivajaja. Raskusi sh ka isikuandmetekaitse tõttu jmt. Rahastusega seotud mured. Ei ole selge kes, kus ja kuidas teenust osutada saab. Need teemad on vaja läbi mõelda, sest tasuta, vabatahtliku tööna on seda juba palju tehtud. Samuti hangetega seotud takistused. Suured takistused ka seetõttu, et ei osata planeerida töökoormust. Rehabilitatsioonimeeskondade poolsed takistused on samuti olulised. Toodi välja, et meeskonna töö koordineerijal on suur töökoormus, et veel jõuda mõelda KN vajadusele; meeskonnapoolne vähene huvi; spetsialiseerumisega asutusi, kus võiks konkreetse sihtgrupi esindaja töötada on üldse vähe; pole piirkonnas sobivat reh.meeskonda;. rehabilitatsiooniplaanis peab teenus sees olema, aga kui pole, siis peab tegema palju lisatööd (plaani täiendama, koordineerima Töötukassa, SKA-ga jne) Samuti toodi välja, et kogemusnõustajaid ei väärtustada. Millised on teie hinnangul ja kogemusel olulised probleemid kogemusnõustaja töös? 28 vastust Teenuse korraldusega seotud kitsaskohad: Mitme töökoha vajadus, mis tagaks stabiilse sissetuleku, praegu ebastabiilne töökoormus, prognoosimatu. Et KN saaks teha tööd, kui infot KN kohta oleks olemas KOV-ides, organisatsioonides (haiglad SKA jt), kes tegelevad puuetega inimestega ja abivajajaid suunatakse õigesti. Klientuuri leidmine, reklaam oleks vajalik ja elavam huvi koostööpartnerite poolt. Järgmistel koolitustel peaks õpetatama selle tööga kaasnevat dokumentatsiooni ja selle koostamist. Teenuse osutamiseks vaja leida ruumid. Klientide vähesus, sh KN teenuse sisu mittemõistmine Kogemusnõustamine teenusena eeldab teenuse olemasolu ja kättesaadavust, õigete abivajajate ja abipakkujate kokku viimist. Seda matchmaking -protsessi on endal raske kui mitte võimatu juhtida. Erinevad vaatenurgad teenuse osutamiseks- erinevad sihtgrupid oma ootustega teenusele (nt kuulmispuudega inimene vs kuulja, erinevad nägemispuudega inimesed, kes –millist abi vajab (seaduste tundmine jmt), kuidas leida kliente, kus toimuks teenuse osutamine jne Kogemusnõustaja tööd raskendavad isiklikud mõjutegurid. Kommentaarid tõid välja järgmisi mõtteid: Klientide kinnisus ehk siis kapseldatus, usalduse saavutamine, klientide depressiivsus ja uskumatus paremasse homsesse, ebakindlus ja uskumine kogemusnõustajasse! Hea pingetaluvus peab olema. Iseenda emotsionaalne kaitsmine on oluline kitsaskoht. Vajalikud kovisioonid ja supervisoonid. Algajal antud valdkonnas vaja aega aru saada, kas sobin teenuse osutajaks. Vabatahtlik töö alguses vajalik. Klientide poolt ei tunnistata oma probleemi ja see teeb KN töö raskeks. Vähene on valmidus enda juures midagigi muuta, ei võeta kogemusnõustajat tõsiselt. Probleemiks ka teiste nö ühiskonna arvamus- uskumused sh nt otsitakse abi asjade näol, iseendaga tööd ei hinnata (abivajaja ei tegele endaga) Et KN ennast nö vormis hoida saaks on vaja teha vahepeal kui tasustatud tööd pole vabatahtlikku tööd või end koolitada. Töös on raske aegade sobitatavus (mis ajal tööd teha). Mõnel probleemiks ka aja puudus. Motivatsiooniga seotud probleemid. Arusaam, et mu tegevus on vajalik ning ma suudan ja tahan seda teha oluline, kuid hetkel veel arusaamatu. Koolituse järgselt on teenust osutama hakata kergem, kui hiljem kui pole kaua töötanud st pole KN teenust saanud pakkuda. Tuleb tegeleda pidevalt enese vormis hoidmisega. KN on teinud tööd kaua (vabatahtlikuna), aga kuna nõustamist vajavate inimeste ringkond on tuttav, võib olla probleem isiklike ja tööalaste suhete lahushoidmine Kas olete nõus avalikustama oma andmed (nimi, tööpiirkond, kontaktid) loodavas kogemusnõustajate registris?. 35 vastanut oli nõus oma andmeid avaldama- nimed olemas. 1 ei olnud nõus Millistel tingimustel olete nõus avaldama kogemusnõustajate registris oma puudest tulenevat või haigusspetsiifilist infot, et teie kui sobiva kogemusnõustajani jõutakse? 32 vastust Registris olev info puude või haigusspetsiifika kohta (st täpsem konkreetsema ülevaate andmine oma kogemusest) ei ole veel üheselt mõistetav ja vajab pikemat arutelu. Kuuel vastanust pole midagi varjata, on nõus avaldama enda kohta kogu info, mis osas kogemusi omab Oluline, et info mida avaldatakse on KNiga kooskõlastatud. Osad on valmis jagama info sotsiaalvõrgustiku siseselt või tööandjale. Kui info läheb ainult selle spetsiifikaga kokku puutuvate inimesteni, nendeni kes tõeliselt minupoolset abi vajavad nt mingi puudeliigi esindaja kuulmispuue, nägemispuue, liikumispuue, erivajadusega lapse vanem; Olen valmis avaldama enda kohta käivat infot, kui see jõuab abivajajani. Olen valmis ise oma profiili ja puudest ning elukogemustest saadud kasutegureid tutvustama, et õiged abivajajad just minuni jõuaksid; Oleneb, kes seda registrit kasutama hakkab ja kellel ligipääs sellele saab olema. Millist infot üldse plaanitakse sinna üles panna?; Siinkohal ootaks registripidaja ettepanekuid; Toodi välja erinevaid seisukohti: haigusspetsiifilist infot just nime taga ei sooviks, kuid laiemalt määratletud valdkond võiks olla küll; konkreetsed haigused nt kes mida soovib registrisse panna- diabeet, vähk, kaassõltlane; samas toodi välja, et väga täpse info avaldamises ei leia mõtet. Piirduksin üldisemate andmetega. Soovitan kogemusnõustajate registris kirjutada detailsemalt välja need valdkonnad, milles antud kogemusnõustaja peab ennast eriliselt pädevaks. Isegi ühe puudevaldkonna sees on tegelikult väga erinevad asjad. Näiteks kuulmispuude valdkonna alla kuuluvad kurdid, vaegkuuljad, hilis-kurdistunud, viipekeelsed, kuuldeaparaate kandvad, kuulmisimplantaate kandvad inimesed jne. Neil on kohati täiesti erinevad probleemid. Kuuldeaparaati kandev vaegkuuljast kogemusnõustaja ei pruugi eriti osata aidata äsja kuulmisimplantaadi saanud vaegkuuljat, samuti ei oska viipekeelne kurt aidata kuuldeaparaadi kandjat, kes viipekeelt võib-olla üldse ei oska jne. Muud ettepanekud, tähelepanekud, soovitused, märkused kogemusnõustamise teenuse arendamiseks 26 vastust. Edasised vajadused, mida kogemusnõustajad välja tõid võib kolmeks jagada. Oluline on selge teavitus, riigi poolt teenuse osutamiseks arusaadavad raamid ja jätkukoolituste soov. 1. Selge teavitus. Vajalik reklaam teenusele, info jagamine, huvigruppide teavitamine. Teenuse vajaduse kohta on vaja teavitada kogemusnõustajaid. Võimaluse leidmine riigi, omavalitsuse poolt, kus võiks KN töötada. Näiteks linnades puuetega inimeste kodades asuvad KNid. Vajalik Töötukassa ja SKA juhtumikorraldajate teavitamine KN teenusest infopäevadel jmt. Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa võiksid teenuse tutvustamisel aktiivsemad olla. Ei tohiks jääda tasemele, et kogemusnõustajad nõustagu vabatahtlikult. Teavet peaks jagama omavalitsustele ja nendele organisatsioonidele, kes tegelevad otsesel või kaudsel teel nägemispuudega inimestega. Lisaks on soovitatav, et kogemusnõustaja teenust pakkuv inimene saaks töötada oma kodukandis. Põhjus, kuna ta ise vajab saatja teenust, siis peab tasu maksma ka saatjale. Raske on targemaid juhendada, kuid arvan, et võiks esiteks linnaosade järgi korraldada kokkusaamisi antud piirkonnas elavatele kogemusnõustajatele, rohkem omavahelisi suhtlemisi mitte ainult FB-s , korraldada kvartalis korra kokkusaamisi! Võimalusel kutsuda ka targemaid päid, et oleks võimalik korraldada vestlusring vabas stiilis. Siis oleks võimalik alustada igas linnaosavalitsuses teavitamist kogemusnõustajate tööst oma linnavalitsuses! Sotsiaaltöötajad saaksid suunata inimesi kogemusnõustaja juurde. Infot kogemusnõustamise kohta, just laste osas, võiks jagada ka koolides ja lasteaedades, et erivajadustega laste vanemad saaksid teenust varakult.  2. Riik võiks ise luuga selgemad raamid teenuse käivitamiseks. Rohkem survestada riiki selle teenuse vajalikkusest ja kättesaadavusest. Tundub, et puudub reaalne valmisolek teenuse sisse ostmiseks ja kohati ka teenuse osutamiseks. REH meeskonnas töötamise dokumentatsioon kindlasti, Töötukassa võiks just meid töötavaid nõustajaid kasutada, praktiliselt puudub meil töö ja nõustamist ka ei pakuta Töötukassa poolt. Kuulmiskeskustes, Töötukassas, haiglates võiks olla väljas info kogemusnõustajate kohta, kindlad tööruumid ja vastuvõtuajad, samuti tagatud rahastus. KOV -idega tihedam koostöö. Erineva spetsialiseerumisega kogemusnõustajad üle Eesti võiksid olla koondunud ühte organisatsiooni, kellel on reha-teenuste osutamise tegevusluba. Kui reha-asutustel (Eestis kokku üle 100 asutuse) tekib vajadus pakkuda kliendile kogemusnõustaja teenust, siis pöördutakse spetsialisti tellimiseks e. teenuse sisse ostmiseks teise asutuse poole. Olen seda meelt, et igas rehameeskonnas peaks kindlasti olema kogemusnõustaja (seda räägin oma isiklikust kogemusest erivajadusega lapse isana) ja selleks tuleb leida riiklikud vahendid. Õhina- ja projektipõhine süsteem ei ole jätkusuutlik!!! 3. Jätkukoolituste soovid. Kindlasti ootaks jätkukoolitusi, et püsiks ühtne vorm ja tegevus antud alal kogemusnõustajad vajavad supervisiooni ning aeg-ajalt täiendkoolitust, et oma tööde ja energiavarudega toime tulla, et teisi aidata. Koolitused teenuse pakkujatele samuti olulised. Olles rääkinud kogemusnõustamise teemadel ühe rehabilitatsiooniteenuseid pakkuva asutuse juhiga, selgus, et enamasti ei hinnata rehabilitatsiooniplaani koostamisel kogemusnõustaja teenust vajalike teenuste hulka. See näitab, et kogemusnõustaja roll on sageli ebaselge ka teenuseid pakkuvatele asutuste spetsialistidele. Kindlasti on probleemiks see, et ühe kogemusnõustaja ampluaa ei saa olla väga lai - ei saa nõustada imikust vanurini, väga erinevate diagnoosidega inimesi. Rehabilitatsiooniasutus aga ei saa võtta enda juurde tööle suurt hulka kogemusnõustajaid. Paremini võiks toimida süsteem, kus kogemusnõustajad on koondunud organisatsiooni, kust rehabilitatsiooniasutused saaksid kogemusnõustaja teenust sisse osta vastavalt konkreetsetele vajadustele. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- AKRK koostab ka nimekirja koos piirkonna ja võimalusel puudespetsiifilise infoga neist koolituse läbinuist, kes on nõus oma andmeid avalikustama. Nimekirja saan saata, neist 35-st kes on nõus olema registris (nimi, tööpiirkond, kontaktid) kes endast küsitlusega teada andsid. Haigusspetsiifika ja puude osas ei ole veel mingit kindlat üheselt mõistetavat arusaama, kes kus ja kuidas on nõus seda avaldama. Praegu saan jagada neid andmeid, kes on olnud nõus andmeid avaldama, osad nendest ei ole koolitusi läbinud meie poolt läbiviidud hanke kaudu: ELIL, MTÜ Kogemuse Jõud kaudu (manused); Arengukeskus Avitus registri variant, kus saab info haldaja kokku viia huvilise ja vastava kogemusega KN. http://avitus.ee/iseendale/avituse-kogemusnoustajad-nimeliselt http://avitus.ee/iseendale/kogemusnoustamine Kohtume EPIKoja esindajatega septembris 2016 kogemusnõustajatele sobiva katusorganisatsiooni leidmiseks sh registripidaja osas. Lähitulevikus peame arutama seda teematerinevate MTÜde ja muude organisatsioonidega.Mõtteid võib tulla ka 16.09.16 Avituse poolt korraldatavalt infopäevalt. Koostöös SoMiga peab antud teemal jätkuma, et leida katusorganisatsioon. Omaltpoolt oleme huvitatud kaasa mõtlemast. AKRK (L.Ainsoo) uuris koolitajatega ühendust võttes, kui selgelt on nemad edastanud SOM ootust, et koolituse järgselt tuleb ka nõustajana võimalusel tööle asuda. Küsitletud 19.08-31.08.2016 kõiki hangete kaudu kogemusnõustajate koolitajaid Anneli Valdmann, Külliki Bode, Janne Jerva, Kadi Haamer, Tiia Sihver Kõik koolitajad selgitasid, et nemad edastasid ootust, et KN võiksid nõustajana tööle asuda. Seda nägin ka mina, kui külastasin Avituse, ELILi Tallinna , Eesti Vaegkuuljate Liidu ja EPMÜ koolituspäevi. Oluline, et ei peaks tegema pidevalt tööd vabatahtliku tööna, mis ei motiveeri kuidagi neid, kel on teatud oskused juba olemas. Koolitajate väitel on reh.meeskondades hetkel juba tööl või tööle jõudmas mitmeid kogemusnõustajaid, aga probleeme on erinevaid. Teenus on arenemas, aga oluline on leida erinevaid rahastusi. ELIL, EPMÜ ja EVKL osalesid Töötukassa hankes, kuid ei osutunud valituks, ka see on mingi näitaja, mis on ootused ja soovid. Toodi välja, et töötavaid inimesi ei motiveeri väiksem hind, kui peab teenust pakkuma erinevates piirkondades, lisaks vaja arvestada veel ka muude täiendavate asjaoludega. Samuti teavitas probleemidest Anneli Valdmann Kuna hetkel veel puudub nö katusorganisatsioon, siis arvavad koolitajad, et nö registrit vmt võiks pidada KN teenuse osutajate huvi korral Sotsiaalkindlustusamet või mõni neutraalne organisatsioon. Lemmele saadetud Anneli Valdmanni kiri põhjendustega. Oluline, et info haigusspetsiifika või puude kohta on olemas infohaldajal, aga mitte internetis inimese nimega seotult üleval. (Näited linkidena eespool) Kõik koolitajad pidasid oluliseks supervisioone nii individuaalset kui grupis ja kovisioone, mida peab kindlasti olema nii koolituse ajal, kui ka hiljem töö ajal. Anneli Valdmanni poolt on ettepanek praktikajuhendajate osas: „Oleks ilmselt hea, kui praktika juhendaja üldnimetus olekski sotsiaalvaldkonna spetsialist. See hõlmaks sel juhul peale psühholoogide ja sotisaaltöötajate siis ka näiteks eripedagooge ja kogemusnõustajaid. Meil on olnud kuuel korral praktika juhendajateks kogenud kogemusnõustajad ja tagasiside nende töö kohta oli väga kiitev ja ka ise hindasin nende tähelepanelikkust, professionaalsus ja pühendumist juhendaja rollis. Kindlasti ei saa selles rollis olla alustav kogemusnõustaja.„ Külliki Bode tõi välja, et KN, kes on nö algajad võiksid alustada kusagilt nt mõne organisatsiooni juures vabatahtliku tööna oma karjääri ja nö edasijõudnud KN-id, kel on juba mingi kogemus vastavast tööst saaksid koolitusele siseneda soovituskirja vmt kaudu. Seega peaks olema erinevaid KN koolitusi. AKRK mõtleb läbi, kuidas ta saab ise osaleda edaspidi kandidaatide valimises (kirjalike dokumentide alusel, osaleb vestlustel), annab teada oma plaanist SOM-le järgmisel kohtumisel ja teavitab koolitajaid valikuprotsessist. Leelo käib 1- 2 kord koolitaja juures kohapeal tutvumas koolituse läbiviimise protsessiga sh loeb motivatsioonikirju. Rohkem otsest järelvalvet sh nt vestlustel osalemist ei ole võimalik hetkel arvestades töökoormust teha. Koolitajate kogemuskohtumistel saab analüüsida takistusi sobivate kandidaatide leidmise osas jmt. Järgmised hankelepingud on poole aastased. See peaks tagama ka ettevalmistuseks pikema aja sh sobivate soovituslikele kriteeriumitele vastavate kandidaatide leidmise. AKRK arvutab välja, mis tuleks koolituse maksimaalseks võimalikuks hinnaks, kui sinna sisse oleks arvestatud ka praktikajuhendaja tasu. Lähtudes sellest, et 42h (koolituskavas akad.h) praktikat on vaja koolitataval teha. Seletuskiri ütleb Praktika käigus jälgitakse nõustaja tööd ja nõustatakse praktikajuhendaja juuresolekul. Lõputööks on individuaalne või grupinõustamine juhendaja juuresolekul, millele juhendaja annab kirjaliku hinnangu. Siin ei ole konkreetselt öeldud, et peab kogu nõustamise aja nõustama koos juhendajaga. Selles osas tuleb tulevikus teha kindlasti täiendusi määruse seletuskirjas, samuti on vaja täpselt läbi mõelda kuidas toimub lõputöö tagasisidestamine. Praegu on seda tehtud koolitustel erinevalt. Lõputööd ei ole olnud võimalik teha juhendaja juureolekul klientidega. Seda on tehtud läbi analüüside kirjalikult ja suuliselt ja seda on tagasisidestatud koolitaja poolt. Samuti supervisioonide kaudu. Praktikajuhendaja töö ei ole ainult praktikal KN jälgimine, kuidas ta nõustab jmt, kõige suurem töö on sobivate klientide leidmine, logistika korraldamine ja kliendi ettevalmistamine ja selgitamine jne. Anname järgmisel korral hankelepinguga kaasa ka seletuskirja, kuid ka see ei pruugi toetada praktikaga seotud ja lõputööga seotud kitsaskohti. Vajab edasist koostööd koolitajatega ja võimalusel määruse seletuskirja täpsemat lahti kirjutamist. Saatja: Leelo Ainsoo Saatmisaeg: 21. aprill 2017. a. 16:30 Adressaat: Kristel Ojala Koopia: Airi Nõmm Teema: kogemusnõustaja teenuse hetkeseis ja edasine koolitamine Manused: KN õppekava uuendamine 06.04.2017.docx; Kogemusnõustajate teenusega seotud küsitlus.docx; Kogemusnõustamise teenus (küsitlus).docx Tere! Pöördun Teie poole seoses kogemusnõustajate teenusega ja sellest tulenevalt ka tulevaste ja juba ka töötavate kogemusnõustajate koolitamise teemaga. Veidi eelloost. Oleme koolitanud 2016. a hanke kaudu 91 kogemusnõustajat ja hetkel on käimas üks koolitus, kus on osalejaid 13, Lääne-Eesti ja saarte kogemusnõustajate koolitamiseks. Tean, et koolitatud on lisaks meile veel mitmete teiste organisatsioonide poolt. Eelmisel aastal tegi SKA poolt Helen Tähtvere küsitluse rehabilitatsiooniteenuste osutajatele. Mina küsitlesin meiepoolt koolitatud kogemusnõustajaid. Küsitlused manuses. Manuses on versioon ka uuest täiendatud õppekavast, millega koolitajate töögrupp on tegelenud. Töögruppi kuuluvad koolitajad, kes selles teemas on tõesti pädevad. Lisaks ka mõned kogemusnõustajad. NB! Kunagi aastaid tagasi oli umbes sellises mahus koolituse õppekava arutlusel, kuid siis jäädi väiksemas mahus koolituse juurde. Probleeme koolitustega ja ka kogemusnõustaja teenuse pakkumisega on väga erinevaid:  ebapiisav õppekava (ei saa muidugi garanteerida, et uue õppekava alusel koolitades koolitatud hakkavad koheselt teenust osutama)  katusorganisatsiooni puudumine, mis toetaks tööle rakendumist (loomisel, täpsustusi küsida Anneli Valdmanilt MTÜ Avitus)  probleemid teenuse korraldusega ja rahastusega jne. Soovin maikuus 2017 planeeritaval töökoosolekul koos SKA, töötukassa ja koolitajate esindajatega sellel teemal arutada. Võimalik töökoosoleku aeg on maikuus, 20. nädalal. Meil on veel võimalik koolitada 2018.a lõpuni kogemusnõustajaid u. 100 inimest. Kui mitte varem, siis kindlasti augustikuus soovime uue hanke koolitajate leidmiseks välja kuulutada. Millise õppekavaga ja millega peame arvestama, selle tahame koos teiega läbi arutada. Kuid enne mõned küsimused, millele võimaluse korral teiepoolseid arvamusi ootame.  Mitu kogemusnõustajat (KN) on tänaseks meeskondadesse kantud?  Kui palju KN teenust on juhtumikorraldajate poolt soovitatud?  Kui palju KN teenust on rahastatud, kas on kasvutrendis?  Milline on SKA seisukoht seoses uue õppekavaga; kas te aktsepteeriksite uue õppekava läbinuid ja võimaldaksite registreerida rehabilitatsiooni meeskonda (juhul, kui õppekava ei ole kinnitatud sotsiaalkaitseministri määrusega) või on tingimata vajalik uue õppekava kinnitamine. Planeeritavaks kohtumiseks ootame teiepoolseid soovitusi, kuidas KN teenusega edasi minna? Jään ootama teie arvamusi lähinädalate jooksul. Head nädalavahetust Leelo Ainsoo arendusspetsialist Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Tel +372 6877 246/ 58358402 [email protected] Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee facebook.com/astangu https://www.instagram.com/astanguinimesed/ Liitu Astangu uudiskirjaga Kogemusnõustamise teenus Andmed kogutud rehabilitatsiooni teenuseosutajatelt ajavahemikus 26.08.2016-01.09.2016, tulemused on järgmised: Jah vastuseid - 35 Ei vastuseid - 3 Muu vastuseid - 10 Kommentaar: (19 vastust) 1. teenus kättesaadav muudel alustel 2. nägemispuudega kogemusnõustaja on meie rehameeskonnas 3. Rehabilitatsioonimeeskonna juurde kindlasti, kuid mitte täiskohaga 4. Kindlaksmääratud koormusega pole võimalik kogemusnõustajat tööle võtta, kuna hetkel puudub regulaarne teenuse vajadus klientide poolt. 5. Päevakeskus Käo sihtgrupp on selline, kes enda eest siiski ei räägi ning meile oleks vaja kogemusnõustaja teenust pigem mitte kliendilt kliendile vaid vanemalt vanemale. Olen siiani aru saanud, et see on ikkagi pigem kliendivaheline teenus. 6. meil on olemas 7. Koormus oleks küll väga väike arvestades meie üldiselt väikest töökoormust 8. väga tahaks aga praegu on veel vähe infot liikunud kogemusnõustamise koolituste kohta ja see, mis oleme leidnud, on üsna kallis (300€) 9. Üks kogemusnõustaja on juba registreeritud ja teisega käivad läbirääkimised  10. töölepingu vormi peab muidugi hoolikalt läbi mõtlema, sest meie kogemuse põhjal võin öelda, et seda teenust väga ei soovita 11. Meie meeskonnas töötab juba üks nõustaja, kohe värbame teise ja üks käib koolitusel. Hindame kogemusnõustamist väga kõrgelt. 12. koolituse läbimine ei tõesta sobivust ametile. Kriteeriumid nõustajaks olemiseks peavad olema rangemad kontrollmehhanismidega. Sobib rohkem MTÜ teenuseks, ei arva, et on rehabilitatsiooniteenuse osa, vaid 1 lisa kogukonnateenus muust süsteemist. 13. hetkel on kokkulepe 5 kogemusnõustajaga, mtr kanne pooleli 14. Ei ole saanud veel inimest reaalselt tööle rakendada. kuigi oleme seda teenust uutele teenusele tulijatele välja pakkunud. Eelkõige on oodatud meilt igasugust muud reh.- teenust ja abi, kuna oleme mitme sotsiaalteenuse samaaegsed pakkujad (mitte vaid rehabilitatsiooniteenus). 15. Oleme juba võtnud kogemusnõustaja tööle. 16. Oleks vajadus kogemusnõutaja järele kuid väga väikese töökoormusega, st. mõned tunnid aastas 17. Tööle võetud. 18. Oleme kool maakohas asuv kool ja meie teenusel on enamasti meie endi lapsed või need, kes elavad lähikonnas. Meie koolis õpetataksegi lapsi läbi kogemuste. 19. Olemas Jah vastuseid - 29 Ei vastuseid -10 Muu vastuseid - 9 Kommentaar:(14 vastust) 1. Puudub praktikandi kohapealne juhendaja  2. hetkel meil ei ole võimalik praktika kohta pakkuda, see kes meie meeskonnas on kogemusnõustaja, on ise alles algaja ja hetkel ei ole tal veel praktiseerimast teha õnnestunud, kuna on alles meeskonda arvatud 3. Hetkel pole meeskonnas kogemusnõustajat, kes praktikanti juhendaks. Üksi praktikant töötada ei saaks, kuna teenust peab kliendile osutama spetsialist, kelle pädevust kinnitab haridusttõendav dokument. 4. Praktikante oleme valmis võtma, kuid pole kindel, kelle juures ta praktikal sel juhul oleks. Kas siis päevakeskuse/kooli rühmas laste ja sihtgrupi tundma õppimiseks või terapeutide töö nägemiseks..oleneb, mida meilt oodatakse. 5. Piisavalt hõivatud 6. Oleneb, millised valdkonnas...ja võimalik, et vajaksime eelnevalt ka ise antud praktika juhendamise koolitust 7. Selleks peab olema praktika juhendaja, kes on omal alal töötanud mõnda aega 8. kelle poolt on vastutus nii kliendi kui nõustaja enda heaolu eest praktika ajal, kas on lepinguid, kas on tasustatav, kes juhendab, kui meil ei ole tööl püsivaid kogemusnõustajaid. 9. Aga ei ole garantiid, et just praktika toimumise ajal on asutuses kogemusnõustaja teenuse vajadusega klienti. 10. oleme pakkunud praktika võimalust ka eelnevalt 11. Praktikat saab juhendada vaid reaalses igapäevaselt toimivas töökeskkonnas. 12. koormus jääb väikeseks 13. Pole vastavat praktikajuhendajat. 14. Iga kogemus teeb kogemuse võrra rikkamaks;) Kommentaar:(17 vastust) 1. kõigi erakorraliste elumuutuste puhul on kogemusnõustamine soovitatav, puude aeglasel kujunemisel ilmselt mitte nii väga 2. Meie meeskonnas on hetkel koolitatud nägemispuudega kogemusnõustaja 3. Kogemusnõustamise teenust vajavad ennekõike esmased haigestunud ja krooniliste hädade käes vaevlejad vältimaks puude või töövõime languse tekkimist 4. puudega inimese lähedane (lapsevanem, pereliige jne), leina läbielanu või tema lähedane jne 5. Usun, et kogemusnõustaja teenus on pigem kliendilt kliendile ning neile klientidele, kes saavad ise aru, mida enda jaoks teha ning kuidas. Samuti, kuidas nende tegevused teisi inimesi mõjutavad. Psüühikahäirega (olenevalt tasemest) ja vaimupuudega isikud ei pruugi osata analüüsida enda ja teiste käitumist ning selle mõju. 6. Paljudel kl puudub info 7. Kõikides valdkondades on kogemusnõustaja teenus vajalik. 8. Vastus meie asutuse spetsiifikast lähtudes, üldiselt on kogemusnõustamisest abi kõigile sihtgruppidele 9. Kõiki nimetatud kogemusnõustajaid meie asutuses vaja ei lähe aga üldiselt küll. 10. ei ole rehabilitatsiooniteenus, võiks olla lisana KOV poolt. 11. iga puude puhul on eripärad, mille osas saab kogemusnõustaja kõige edukamalt isikut motiveerida ja jõustada. Spetsialist- klient suhtes on erinevad tasandid. 12. Reaalsus on meie kogemuse põhjal see, et näiteks liitpuudega lapse vanemat saab toimivalt ja igakülgselt nõustada eelkõige see teine lapsevanem, kelle lapsel on olnud sarnane puude aspekt. 13. Meie võtaks lapsevanema,kel endal puudega laps, just selleks et toetada vanemat lapse puude tunnistamisel. 14. enamus klientidest on liigeshaigustega ja kerge psüühikahäirega 15. Meie koolis õpivad lapsed, kelledel on intellektipuue: kerge- või mõõdukas alaareng 16. Sihtrühm selgub vajaduse ja klientuuri järgi. Varasemalt kogemusnõustamist meie asutuses läbi viidud ei ole, seega oleme koostöövalmis! 17. Kõigile, sest olenemata puudest on inimestel väga vähe infot oma toimetulekuvõimalustest. Ja kogemus näitab, et nad soovivad pingete vähendamiseks rääkida oma probleemidest kellegagi, kes saab aru, millest räägitakse.