Tagasiside

Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Tööalase rehabilitatsiooni programm „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Rehabilitatsiooniprogrammi nimetus OÜ Activitas Rehabilitatsiooniprogrammi esitav organisatsioon Programmi juht : Kristi Rembel- Tõnisson Kontakttelefon : 50 13 410 Programmi osutamise periood: programmi kestus oleneb tööks vajalike abivahendite kasutada saamisest, kuid keskmiselt 20 nädalat 2017  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS (sinise värviga on kogu dokumendis läbivalt toodud juhend vormi täitmiseks) Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: ➢ annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitatsiooniprogrammi tegevuste mõistmiseks; ➢ paneb rehabilitatsiooniprogrammi osutaja läbi mõtlema planeeritud tegevuste läbiviimise erinevad aspektid ja sõnastama need mõistetavalt; ➢ võimaldab rehabilitatsiooni planeerijatel, juhtumikorraldajatel ja klientidel ning nende pereliikmetel valida sobiv rehabilitatsiooniprogramm; ➢ võimaldab rehabilitatsiooniprogramme võrrelda; ➢ aitab hinnata rehabilitatsiooniprogrammide eesmärkide saavutamist ja efektiivsust peale tegevuste läbiviimist. Rehabilitatsiooniprogrammi vormi täitmisel juhinduda põhimõttest: ➢ kirjutada nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et tekiks ülevaade tegevustest. ➢ kasutades kirjandust ja erinevaid allikaid, tuleb neile viidata ja vormi lõpus allikad loetleda; ➢ kuigi osades peatükkides saate küsimusele vastata JAH/EI, on siiski alati soovitav vastust täpsustada vastavas lahtris. ➢ Tärniga (*) märgitud küsimused ei ole kohustuslik täita, kuid on soovitav täita, kui see annab rehabilitatsiooniprogrammile lisandväärtust 2  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ SISUKORD II. Kokkuvõte ............................................................................................................................. 5 III. Programmi üldised alused .................................................................................................... 7 A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg ............................................................ 7 B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud ......................................................................................... 8 C. Keskkonnategurid .............................................................................................................. 9 D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid .......................................................................................... 9 E. Programmi peamised põhimõtted ...................................................................................... 9 IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid .................................................................................... 16 A. Sihtgrupp ......................................................................................................................... 16 1. Programmi suunamise kriteeriumid. ............................................................................ 16 2. Lisainformatsioon ja täpsustused ................................................................................. 16 B. Programmi eesmärgid ja tulemused: ............................................................................... 17 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid ......................................................... 17 2.Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid .................................................................. 17 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid ............................................................. 17 V. Programmi keskkond ........................................................................................................... 18 A. Programmi keskkond ja intensiivsus ............................................................................... 18 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus ......................................... 18 2. Programmi intensiivsus ................................................................................................ 19 VI. Programmi kirjeldus ........................................................................................................... 20 A. Programmi ettevalmistamine ..................................................................................... 20 B. Hindamine ja planeerimine ........................................................................................ 20 C. Sekkumine ................................................................................................................. 20 D. Tulemuste hindamine ...................................................................................................... 26 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine ........................................... 26 VII. Kvaliteedi täiustamine ...................................................................................................... 27 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed? .......................................................... 27 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed? ........................................ 27 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks? ...... 27 VII. Viited ................................................................................................................................ 28 A. Kasutatud materjalide loetelu .................................................................................... 28 Lisa 1_ Kliendi rehabilitatsiooniprogrammi suunamise kontroll-leht ..................................... 30 Lisa 2_ Programmis kasutatavad hindamisvahendid ............................................................... 32 Lisa 3_ Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused ................................................................. ...341 3  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ I. Programmi esitaja andmed Organisatsiooni ja programmi eest vastutava isiku andmed. Organisatsiooni andmed Organisatsiooni nimi OÜ Activitas Organisatsiooni tegutsemise alus Põhimäärus (tegevusloa olemasolu ja kehtivus) E-post, koduleht [email protected]; www.activitas.ee Aadress Vaksali 17a Postiindeks 50410 Linn Tartu Riik Eesti Programmi eest vastutava isiku andmed Perekonnanimi REMBEL-TÕNISSON Eesnimi Kristi Amet OÜ Activitas juhatuse liige/rehabilitatsioonimeeskonna juht Telefon 50 13 410 E-post [email protected] 4  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ II. Kokkuvõte 1. Rehabilitatsiooniprogrammi valdkond (valida sobiv): X Tööalane rehabilitatsioon 2. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise piirkond (valida sobiv(ad)): X Jõgeva maakond X Põlva maakond X Tartu maakond X Valga maakond X Viljandi maakond X Võru maakond 3. Rehabilitatsiooniprogrammi osutamise keskkond (valida sobiv(ad)): X Rehabilitatsiooniasutus X Kliendi keskkond X Töökoht X Muu (abivahendikeskuse külastus) Üheks alaseljavalu tekkepõhjuseks võivad olla libisemise ja kukkumisega seotud traumad (Ferguson’i ja Marras’i 1997), samuti vanusega seotud protsessid. Kui vanusest tulenevalt toimuvad juba luu- ja lihaskonnas taandarenguprotsessid ja sinna lisanduvad juurde mitteergonoomilised töövõtted, mille tulemusena koormatakse lülisammast, luu- ja lihaskonda ülemäära ja valesti, kiirendavad need omakorda lülisamba diskide kulumist, mis viivad seljavalu teketeni. Antud protsesse kiirendavad töövõtted ja ülesanded nagu raskuste tõstmine, liigutused, mis nõuavad korduvalt kere pööramist ja ette kummardamist, staatilised asendid nagu näiteks pikalt seismine, istumine, sundasendis olek, sõiduku juhtimine, millele kaasneb vibratsioon (Riihimäki, 1991; Luoma jt, 1998). Puudulikud ergonoomilised tegurid töökohal suurendavad alaseljavaevuste riski või juba välja kujunenud patoloogia puhul kiirendavad olemasolevaid muutusi (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri võrgustiku rahvuslik koordinatsioonikeskus; 2007). Alaseljavalude korral tekivad esmalt töölt puudutud üksikud päevad, valude kordumisel pikeneb periood, mil inimene on tööst eemal. Kujuneb välja töövõimetus ja puue ning lõpuks kaotab inimene olemasoleva töökoha. Läbides programmi „Pööra selg seljavalule“ väheneb korduvate seljavalude tekkimise risk. Selle tulemusena lüheneb periood, mil inimene peab viibima töölt eemal ning suudab säilitada olemasoleva palgatöö. Programm „Pööra selg seljavalule” on mõeldud tööealistele töötavatele (tööalasele rehabilitatsiooni teenusele õigustatud) alaseljavaludega klientidele, kes soovivad jätkata töötamist samal töökohal. Programmi tulemusel kliendi haigusteadlikkus tõuseb, ta teab põhidiagnoosist tulenevaid piiranguid, ning on omandanud oskused valuga toime tulekuks. Programmi saavad siseneda kroonilise seljavaluga kliendid (seljavalu on kestnud 3 kuud või rohkem) või kliendid, kellel on diagnoositud diski väljasopistus lumbaalosas ning sama diagnoosiga kliendid, kellel on teostatud operatsioon, millest on möödunud minimaalselt 3 kuud. 5  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Programmi suunatakse kliendid Eesti Töötukassa poolt. Programmi eesmärgiks on kliendi võimalikult hea psühhosotsiaalne ja füüsiline toimetulek töökeskkonnas, mille abil suudab ta säilitada olemasoleva palgatöö. Programmi „Pööra selg seljavalule” kestus on 16-20 nädalat. Programmi kestus oleneb tööks vajalike abivahendite kätte saamisest, s.t et tegevusterapeudi individuaalteenus kliendi töökohas on küll planeeritud 14-15 nädalal, kuid juhul kui selleks ajaks pole vajalikke abivahendeid kätte saadud, võib tegevus edasi lükkuda kuni abivahendi saamiseni. Samas juhul, kui abivahend saadakse varem, saab teenus toimuda varem). Tegemist on grupiprogrammiga, kus osaleb 3-6 klienti, programmiga alustatakse, kui on olemas vähemalt 3 osalejat, grupp moodustatakse järjekorra alusel. Uued grupid alustavad iga kvartali teisest nädalast, kui on olemas vähemalt 3 klienti. Aastas toimub 4 gruppi. Programmi tegevused: Programmi esimese 2 nädala jooksul toimub klientide individuaalne hindamine programmis osalevate spetsialistide poolt. Paralleelselt hindamistega võtab meeskonna juht/koordinaator ühendust tööandjaga, et leppida kokku töökeskkonna hindamise aeg ja tingimused, töökeskkonna hindamist viib läbi tegevusterapeut. Pärast individuaalseid hindamisi toimub kliendi ja spetsialistide osalusel ümarlaud, kus pannakse paika osaleja individuaalsed eesmärgid ja aja- ning tegevuskava. Programmis planeeritud teenuste osutamist alustab õde, kelle eesmärgiks on osalejate informeerituse ja haigusteadlikuse tõstmine. Järgneb füsioteraapia, mille eesmärgiks on parandada kliendi füüsilist toimetulekut läbi kehaliste harjutuste, s.h toimuvad aeroobsed rühmatreeningud Aura Veekeskuse basseinis. Paralleelselt füsioterapeudi sekkumistega toimuvad tegevusterapeudi hindamised töökeskkonnas, kus vaadeldakse, filmitakse ja pildistatakse kliendi töökeskkonda ja tööülesannete täitmist tegevustes, mis seavad piiranguid ja valmistavad kliendile valu/raskusi. Selle järgselt antakse soovitusi töökeskkonna kohandamiseks, abivahenditeks, koostatakse individuaalsed juhised ja õpetatakse ergonoomilisi töövõtteid. Psühholoogilise nõustamise eesmärgiks on psühhosotsiaalne ja valuga toimetulek, toimuvad grupikohtumised. Programmi kestel toimuvad regulaarselt meeskonna koosolekud, mille eesmärgiks on tagasiside andmine, koostöö tõhustamine ja programmi raamistikus hoidmine. Programmi tõhususe hindamiseks küsitakse klientidelt tagasisidet vahetult programmi lõppedes ning 6 kuu ja 1 aasta möödudes programmi lõppemisest. Programmis ”Pööra selg seljavalule” rakendatakse multidistsiplinaarset sekkumist nii individuaalse kui ka grupi tegevusena. Individuaalselt tegelevad kliendiga füsioterapeut, tegevusterapeut. Psühholoogiline nõustamine ja õe teenus on planeeritud grupi tegevusena. Programmi „Pööra selg seljavalule“ oodatavaks tulemuseks on kliendi töökoha säilimine programmis osalemisest 1 aasta möödudes. Programmi oluliseks väärtuseks on spetsialistide poolt antavad soovitused töökeskkonnas, s.h tööks vajalike abivahendite hindamine1 ning abivahendite kasutama õpetamine ja abivahendite kasutamise hindamine ning Activitas OÜ varasem kogemus käesoleva programmi osutamisel (http://activitas.ee/seljavalu-sai-seljatatud/). 1 Abivahendite hankimine/kasutada andmine toimub võimalusel koostöös Eesti Töötukassaga teenuse „Tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine“ raames. 6  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ III. Programmi üldised alused A. Rehabiliteerimist vajav seisund, põhjused ja kulg Lülivaheketta väljasopistumine on lülivaheketta degeneratsiooni üks aste. Seda peetakse üheks varaseimaks staadiumiks, millele eelneb lülivaheketta rebend (Herkowitz et al., 2006). Vananemisega kaasnevad muutused lülivaheketta kujus, sisus ja mahus. Lülivaheketta degeneratsioon jaotatakse kolme staadiumisse: Düsfunktsiooni faas: ➢ 15-45 eluaasta vahel; ➢ radiaalsed ja ringjad rebendid fibroosvõrus; ➢ fasettliigestes esineb lokaalne sünoviit. Ebastabiilsuse faas: ➢ 35- 70 eluaasta vahel; ➢ lülivaheketta rebend; ➢ toimub lülivaheketta järk-järguline resorptsioon; ➢ fasettliigeste degeneratsioon. Stabilisatsiooni faas: ➢ üle 60 eluaasta; ➢ progresseerub luu hüpertrofeerumine lülivaheketastes ja fasettliigestes, mis viib segmentaalse jäigastumiseni või anküloosini (Ebnezar, 2010). Lülivaheketta väljasopistus toimub tavaliselt degeneratsiooni esimeses ja teises astmes (Ebnezar, 2010). Lülivaheketta väljasopistumisi võib jagada erinevatesse astmetesse: ➢ Lülivaheketta pundumine või protrusioon: säsituuma ekstsentriline akumulatsioon koos kerge fibroosvõru deformatsiooniga; ➢ Lülivaheketta väljasopistumise korral ekstsentriline säsituum tekitab märgatava deformatsiooni tungides läbi fibroosvõru kiudude; ➢ Väljavõlvunud lülivaheketas: lülivaheketas võlvub lülisambakanalisse ja avaldab survet külgnevale närvijuurele (lülivaheketta sisu läbib fibroosvõru, aga on veel osaliselt lülivaheketta sees); ➢ Eraldunud lülivaheketas: säsituum on täielikult eraldunud lülivahekettast (Ebnezar, 2010; Herkowitz et al., 2010). Alaseljavalude üheks tekkepõhjuseks võivad olla libisemise ja kukkumisega seotud traumad (Ferguson’i ja Marras’i 1997), samuti vanusega seotud degeneratsiooniprotsessid, mida kiirendavad mitteergonoomilised tegurid töökohal, mille tulemusena kiirenevad degeneratiivsed muutused diskides ja muudes struktuurides. Sinna alla kuuluvad äge ja korduv koormamine, mida võivad põhjustada näiteks raske kehalise töö käigus tõstmine, kere pööramine ja painutamine, püsiva staatilise koormusega asendid või sõiduki juhtimisega kaasnev vibratsioon või asend koormuse rakendamisel (Riihimäki, 1991; Luoma jt, 1998). Lülisamba koormamise kaudu on alaseljavalud psühhosotsiaalsete teguritega otseselt seotud. Kõrgete biomehhaaniliste nõudmistega tööd seonduvad kõrgete psühhosotsiaalsete nõudmistega (suur stress, madal tööga rahulolu). Mittesoodsate psühhosotsiaalsete teguritega kaasneb suurenenud lihaspinge, mis võib vähendada vereringlust, andes tulemuseks 7  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ ainevahetussaaduste kuhjumise ja sellega kaasneva lihasvalu. Mittesoodsaid psühhosotsiaalseid tegureid seostatakse ka vähenenud valutaluvusega, millest tulenevalt on inimesed stressirohkes keskkonnas valu suhtes tundlikumad (Cox T et.al., 2000). Pidev valu aisting võib põhjustada vale koormamisstruktuuri, mis võib viia funktsionaalse kahjustuseni. Sellest võib tekkida luu-lihaskonna vaevus, mis omakorda võib tekitada töövõimetust, mille tulemuseks on tööpäevade kadu. (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri võrgustiku rahvuslik koordinatsioonikeskus, 2007). Psühhosotsiaalsed tegurid on lülisamba koormamise kaudu alaseljavaluga otseselt seotud. Psühholoogilised tegurid: stress, depressioon, rahulolu eluga, hirm valu ees ja unehäired on suure osakaaluga nii alaseljavalu tekkimisel, kui ravimisel. Mida vanem on inimene, seda suurem on nimetatud tegurite mõju alaseljavalu tekkele (Miranda et.al., 2008). Kokkuvõtlikult võib öelda, et suure kehalise ja psühhosotsiaalse koormuse kombinatsioon suurendab töötavate inimeste seas alaseljavaevuste teket (Vingard et.al., 2000). Operatsiooni järgselt varieerub korduva lülivaheketta väljasopistuse sagedus 0-12 % vahel, olenevalt, mille all mõistetakse korduvat lülivaheketta väljasopistust. Kui võtta kõige täpsem definitsioon - lülivaheketas sopistub välja samal tasemel ja samal poolel võrreldes eelneva operatsiooniga, siis on korduva väljasopistuse sagedus 2-5 % (Herkowitz et.al., 2006). B. Tegutsemis- ja osaluspiirangud Tööülesannete täitmisel on takistavateks tegutsemis- ja osaluspiiranguteks sundasendid tööl. Sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima ühes asendis (istuv, seisev) või tegema tööd füsioloogiliselt ebaloomulikus (ebamugavas) asendis ja lihaste pideva pinge all (kükitamine, küünitamine, põlvitamine jne). Sundasendites töötamist esineb enam inimeste seas, kelle tööülesanded on seotud arvuti kasutamisega üle 5–6 tunni päevas ning pideva istumise või seismisega, näiteks kontoritöötajad, autojuhid, juuksurid, õmblejad jne. Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb. Esmalt kujuneb välja ebamugavustunne ülekoormatud jäsemetes või piirkonnas ning töövõime väheneb, järgnevad mõõdukad kaebused valu kohta. Valud võivad koormuse kadudes kiiresti taanduda, ent töö jätkudes töövõime muudkui kahaneb, sest valutavate lihaste-liigestega on ebamugav oma tööülesandeid täita. Edasi võivad kujuneda juba kindla haigusprotsessi tunnused – valud probleemsetes piirkondades, tursete teke, tundlikkuse häired ja lihaste nõrgenemine. Seejärel kujunevad välja kroonilise haiguse tunnused, mis viivad ka püsiva töövõime vähenemise ja lõpliku invaliidistumiseni, näiteks radikuliit, karpaalkanali sündroom, kroonilised seljavalud, kaela kangus jne. Sundasendite tagajärjel tekkinud kahjustused võivad paikneda kaelas ja õlavöötmes, alaseljas, küünarliigestes, küünarvarres, randmetes ja labakätes, puusades ning põlvedes (Tööelu kodulehekülg, 2017b). Mehaaniline alaseljavalu, mille alla kuulub ka diskiprolaps, on sageli põhjustatud korduvast ülemäärasest lülisamba struktuuride koormamisest, mille tulemusena väheneb järk-järgult lülisamba struktuuride koormustaluvus, mille tulemusena tekib vigastus (McGill, 2007). Antud koormamist võivad põhjustada suurte kordustega ühe ja sama liigutuse sooritamine tööülesannete täitmiseks. 8  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ C. Keskkonnategurid Puudulikud ergonoomilised tegurid töökohal suurendavad alaseljavaevuste riski või juba välja kujunenud patoloogia puhul kiirendavad olemasolevaid muutusi (Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri võrgustiku rahvuslik koordinatsioonikeskus, 2007). Töö iseloom või töökeskkond võivad soodustada alaseljavalu teket (Delitto et.al., 2012). Inimestel, kelle töö sisaldab raskuste tõstmist, ebaergonoomilisi keha asendeid või üldvibratsiooni, on suurem risk alaseljavalu tekkeks. Noorematel töötajatel suurendab alaseljavalu tekke risk eelpool nimetatud tegurite koosmõjul, samas vanematel töötajatel piisab ühest tegurist (Miranda et.al., 2008). Olulist osa mängib suur kehaline töökoormus (Björck-van Dijken et.al., 2008; Delitto et.al., 2012). Kõrgete biomehhaaniliste nõudmistega tööd seonduvad kõrgete psühhosotsiaalsete nõudmistega (suur stress, madal tööga rahulolu). Mittesoodsate psühhosotsiaalsete teguritega kaasneb suurenenud lihaspinge, mis võib vähendada vereringlust, andes tulemuseks ainevahetussaaduste kuhjumise ja sellega kaasneva lihasvalu (Cox T et.al., 2000). Mittesoodsaid psühhosotsiaalseid tegureid seostatakse ka vähenenud valutaluvusega, millest tulenevalt on inimesed stressirohkes keskkonnas valu suhtes tundlikumad (Cox T et.al., 2000). D. Sotsiaalmajanduslikud tegurid Alaseljavalu mõjutab tööealiste inimeste igapäevategevusi tööl, kodus ja vabal ajal. Mattila jt. (2011) uringu tulemused näitasid, et 57% meestest ja 19% naistest kellel esines alaseljavalu ei olnud töö efektiivsusega rahul. 82% patsientidest vähendasid vaba aja tegevusi alaseljavalude tõttu, 74% patsientidest vajasid abi majapidamistöödes. Alaseljavalude korral tekivad esmalt töölt puudutud üksikud päevad, valude kordumisel pikeneb periood, mil klient on tööst eemal. Kujuneb välja töövõimetus ja puue ning lõpuks kaotab inimene olemasoleva töökoha. Uurimistöös Hollandi elanikkonna kohta leiti viimase 12 kuu jooksul alaseljavaevuste esinemist 46% meeste ja 52% naiste seas. Uuring näitas ka, et seljavalude suurel levikul on olulised tagajärjed töövõimetuse, tervishoiuteenuste kasutamise ja haiguse tõttu töölt puudumise mõttes. 28% alaseljavaevustega inimestel oli igapäevane tegevus piiratud, 42% tegid läbi arstiravi, 23% võtsid töölt vabu päevi, 8% said (osalist) töövõimetuspensioni ning 6% vahetasid töökohta või nende tööülesandeid töökohal tuli kohandada (Hoogendorn et.al., 1999). Ühendkuningriigis on kõigist haiguspäevadest seotud alaseljavaludega 12,5% ning Rootsis 13,5%. (Andersson, 1999). Alaseljavalu põhjustab olulisi kulutusi töötajale, tööandjale ning ühiskonnale. Depont jt. (2010) leidsid, et ühe alaseljavaluga patsiendi ravimiseks ühe kuu jooksul kulutakse Prantsusmaal keskmiselt 119 eurot. Kent ja Keating (2005) arvutasid, et Ameerika Ühendriikides kulutakse alaseljavalu raviks aastas 18 biljonit eurot, Austraalias 822 miljonit eurot ning Inglismaal 2 018 miljonit eurot. E. Programmi peamised põhimõtted Kuna krooniline valu mõjutab inimese ja tema lähedaste elu kõiki aspekte, on oluline välja selgitada iga programmis osaleja probleemid. Selleks kasutatakse programmis emotsionaalse enesetunde küsimustikku (EEK-2), kus hinnatakse valuga kaasnevaid võimalikke kaasmõjusid, nagu ärevus ja depressioon (samuti uni, agorafoobia, asteenia). Kestev valu kurnab psüühikat ja põhjustab depressiooni, mille tõttu ka antud programmis kasutatakse 9  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ üheks hindamisinstrumendiks EEK-2. Oluline on välja selgitada iga grupiliikme seisund, et leida optimaalne abistamise võimalus. Psühholoogilises nõustamiseprotsessis tutvustatakse grupiliikmetele kognitiiv- käitumisteraapia ideede rakendamist, mis töötab tõestatult depressiooni ja ärevuse korral ning aitab toime tulla kroonilise või pikaajalise valuga (Cole, F; Macdonald H, 2009). Psühholoogi grupitöös kasutatakse lahenduskeskse lähenemise põhimõtteid ja võtteid (skaalade kasutamine). (Metcalf, 1998) rõhutab, et grupitöös terapeut esitab grupi liikmetele olulisi küsimusi: „mida sa saaksid kohe praegu muuta“, „kuidas sa tundsid ennast enne depressiooni ja mis siis teisiti oli“, jne. Ei keskenduta sellele, mida ei saa teha, vaid mida saab ja kuidas. Keskendutakse ressurssidele. Küsitakse teiste grupiliikmete arvamust. Otsitakse iga grupiliikme puhul, mis on tema elus olnud „heal ajal“ toimiv (mis „töötas“) - missugused uskumused, tunded või käitumine on taandunud. Milliseid väikeseid muudatusi saaks inimene teha hetkel? Macdonald (2007) rõhutab skaalade kasutamise efektiivsust grupitöös. Depressiivsed inimesed kipuvad üldistama kõike negatiivseks. Üks lahenduskeskse lähenemise põhiprintsiipe töös depressiivsetega, mis on väga abistav, on „ükski probleem ei kesta kogu aeg“. Selline mõttekäik, „olen kogu aeg depressioonis“, omab isetäituvat iseloomu ning muutub kliendi identiteedi osaks. Kasutades skaalat, saab terapeut muuta kliendi usku probleemi püsivusse ning aitab kliendil leida võimalusi, mil ta olukord võimaldab teha muutusi. Samuti aitab skaala kasutamine muuta tasapisi kliendi fookust. See meetod sobib ka kriisitöös, sest annab võimaluse probleemist distantseeruda ja annab lootust, mis on kriitilise olukorra puhul elutähtis. (Nelson et.al., 2007). Intervjuu ja testide tulemuste analüüsimise abil selgitatakse välja grupiliikmete täpsemad vajadused ja teemad millele vastavalt asetatakse rõhuasetus nõustamisprotsessis. Testide tulemuste ja kliendi intervjuu põhjal sõnastatakse koos kliendiga probleem(id), millest lähtuvalt püstitatakse eesmärk/eesmärgid, mis toetab/toetavad programmi üldist eesmärki. Ghadyani jt (2016) läbiviidud uuringus toodi välja fakt, et alaseljavalu on teisel kohal kõige sagedasemate kaebuste seas, millega pöörduvad arstile alla 45-aastased inimed. Uuringu eesmärgiks oli võrrelda multidistsiplinaarse sekkumise ja füsioteraapia ning ainult füsioteraapia mõju uuritavatele, kes kannatavad alaseljavalu all. Multidistsiplinaarse sekkumise eesmärgiks oli haigusteadlikkuse tõstmine ning toimetulek nii individuaalsel tasandil kui töökeskkonnas. Sekkumise grupis olnud uuritavad said lisaks füsioteraapiale ka nõustamist nii emotsionaalsel tasandil kui soovitusi iseseisvaks toimetulekuks ja töökeskkonnas hakkama saamiseks. Kasutati erinevaid meetodeid: grupinõustamine, küsimused ja vastused, motiveeriv intervjuu, rollimängud. Uuringu tulemusena selgus, et multidistsiplinaarset sekkumist kombineerituna füsioteraapiaga saanud uuritavad saavutasid oma terviskäitumises ja toimetulekus paremad tulemused ning enesetõhusus ja toimetulek töökeskkonnast tingitud takistustega olid juba tõestatud kolme kuu möödudes pärast sekkumist. Bello jt. (2010) uuringus osalesid patsiendid kroonilise alaseljavaluga. I rühma patsiendid sooritasid harjutusi basseinis, II rühma patsiendid võimlesid saalis. I rühma teraapia algas kaheminutilise soojendusega, millele järgnesid selja- ja kõhulihaste jõudu arendavad harjutused, süvalihaste treening ja lülisamba liikuvust suurendavad terapeutilised hajutused basseinis. Teraapia lõppes venitusharjutustega. II rühma teraapia algas kolmeminutilise soojendusega, millele järgnes süvalihaste treening kõhu ristilihasele ja mitmejaolistele 10  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ lihastele ja vaagnapõhjalihaste treening. Teraapia lõppes venitusharjutustega. Mõlemad rühmad võimlesid 45-60 minutit, kaks korda nädalas, kuus nädalat. Teraapia tulemusena vähenes mõlemas rühmas valu intensiivsus ja paranes lülisamba liikuvus. Tegevusterapeudi roll seljavaludega patsientide puhul on eelkõige tegevustes osalemise toetamine saavutamaks maksimaalset võimetekohast suutlikkust (Maher et.al., 2008). Selleks õpetatakse inimesele kehamehhaanika põhimõtteid (Maher et.al., 2008) ja antakse soovitused keskkonna, töövahendite kohandamiseks ja abivahendite hankimiseks (Sabata et.al., 2008). Seljavaludega klientide puhul õpetab tegevusterapeut kliendile rehabilitatsiooniasutuses selga säästvaid võtteid, nö kehamehhaanika põhimõtteid (Maher et.al., 2008) ja annab kaasa kirjalikud soovitused. Üks formaliseerituid ja tunnustatud meetodeid, mida kasutatakse ergonoomilise töökoha hindamiseks selja valudega inimeste puhul on töötaja pildimistamine või filmimine tööülesande täitmisel. (Charney et.al., 2003; Reese, 2008). Pildistamist ja filmimist kui hindamismeetodit kasutades, on spetsialistil võimalus hinnata kliendi töövõtteid, - asendeid ja –keskkonda. Esmasel-ja lõpphindamisel pildistamisel ja filmimisel saadud tulemusi saab spetsialist omavahel võrrelda ning seeläbi hinnata ka teenuse tulemuslikkust kliendi töötamisel/töövõimele. Varasemalt osutatud programmi kogemus Activitas OÜ on käesolevat programmi piloteerinud ESF rahastusel projekti „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine 2012-2013“ raames. Programmi „Pööra selg seljavalule“ oodatavaks tulemuseks oli kliendi töökoha säilimine programmis osalemisest 1 aasta möödudes. Programmi esimesel poolel viidi läbi erinevad hindamised füsioterapeudi, tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi poolt. Järgnesid individuaalselt füsioteraapia teenused (1 kuu jooksul 3 korda nädalas, hiljem suurenes isesesiva harjutamise osakaal) ja tegevusterapeudi töökeskkonna hindamised ja soovitused. Programmi keskel viidi Töötukassa poolt läbi infotund nii programmis osalejatele kui tööandjatele. Programmi teises pooles toimusid sotsiaaltöötaja grupiteenused ja võrgustikutöö ning psühholoogi grupinõustamised/kogemusnõustamised. Programm lõppes individuaalsete hindamistega füsioterapeudi, sotsiaaltöötaja ja psühholoogi poolt. Lisaks teostas füsioterapeut vahehindamisi programmi keskel. Programmis osales 6 klienti. Piloteeritud programmi analüüs: Programmi tulemusel toimunud muutused klientides, hinnatud programmi lõpus: Muutused oskustes:  Klient oskab praktiliselt kasutada oma töös vajalikke ergonoomilisi tõstmisvõtteid ja korrigeerida oma istumisasendit kontoritoolis. Oskab kasutada autos istumisasendi sobivaks reguleerimiseks nimmetuge.  Täienenud teadmised liikumisest, ergonoomikast, harjutuste tehnilisest korrektsusest;  Kujunenud on iseseisev liikumisharjumus spetsiaalsete harjutuste sooritamiseks;  Tõusnud kehatunnetus;  Oskab kasutada erinevaid lõõgastusmeetodeid;  On omandanud oskuse kontrollida ja tunnetada oma keha harjutuste sooritamisel ning füüsilisel tegevusel; 11  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ  Oskab sooritada harjutusi tugeva kehakeskmega (suudab hoida kõhtu selja vastas kõigi harjutuste vältel) ning neutraalse vaagna asendiga;  Oskab kaardistada oma probleeme ja saab aru, milliseid muutusi oleks vaja välja tuua. Muutused teadmistes (s.h eneseteadlikkus):  Klient on teadlik oma töös vajalikest ergonoomilistest tõstmisvõtetest ja on teadlik ergonoomilisest istumisasendist kontoritoolis ja autos;  On omandanud teadmised enda tugi-liikumisaparaadi seisundist ja funktsionaalsest võimekusest;  Klient on saanud soovitusi temale sobiva füüsilise koormuse (trennide) osas, mis oleksid oluliselt vajalikumad tema funktsionaalse seisundi seisukohalt. Klient mõistab, et parema funktsionaalsuse saavutamiseks ja säilitamiseks on vajalik järjepidev harjutamine;  Informeerituse tõus Eesti Töötukassa poolt pakutavatest teenustest tema jaoks. Omab infot erinevate sotsiaalvaldkonna teemade kohta, oskab vajadusel leida veel täiendavat teavet. Teab, millal võib pöörduda Töötukassasse ning millised on tema õigused. On teadlik Töötukassa hüvitistest. Teab, kelle poole vajadusel ise pöörduda ning ka teisi suunata. Informeerituse tõus erinevatest Tartu linna sotsiaaltoetustest;  On teadlik valu mehhanismidest, suurenenud eneseanalüüsi võime, on võimeline oma elus sisse viima muudatusi, oskab kasutada erinevaid lõõgastumismeetodeid;  Usub, et saadud infole suudab säilitada sama töökoha. Teab, kelle poole vajadusel pöörduda. Kroonilise ja akuutse valu osas teadlikkuse tõus. Muutused käitumises (edasiminekud-tagasilangused):  Kliendi teadlikkus on kasvanud (oskab kasutada oma töös vajalikke ergonoomilisi tõstmisvõtteid ja korrigeerida oma istumisasendit);  Klient on motiveeritud kasutama uusi teadmisi ja oskusi oma töös. Suurenenud enseanalüüsivõime;  On omaks võtnud ja suuteline iseseisvalt jätkama regulaarse füüsilise koormusega, spetsiifiliste harjutustega;  On motiveeritud ning enesekindel nii harjutuste sooritamiseks kui muudatuste elluviimiseks oma elus, mis on seotud selja tervisega. Muutused suhtumises/emotsionaalses seisundis:  Motiveeritud iseseisvaks harjutamiseks;  Enesekindel, motiveeritud kasutama programmis saadud teadmisi;  Kõrge motivatsiooniga programmis osalemisel ja uute omandatud teadmiste rakendamisel palgatööl;  Programmi käigus paranenud emotsionaalne enesetunne;  Tõusnud on eneseusk, et kui endaga tegeleda on võimalik elada valuvabalt. Muu: Koostöös Töötukassa juhtumikorraldajaga said kliendid kasutada Töötukassa teenust „Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine“näiteks selleks, et saada ergonoomiline kontoritool, mis tagas paberitööd tehes ergonoomilise istumisasendi, mis omakorda vähendas koormust alaseljale; reguleeritava kõrgusega kuvari ja randmetoega klaviatuuri kasutamine. Klientide tagasiside 0,5 aasta möödudes programmist 6-lt kliendilt  Kõik programmis osalenud 6 klienti töötasid 6 kuu möödudes samal töökohal ja täitsid samu tööülesandeid, mis programmi sisenedes; 12  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ  Seljavalu ol jäänud samale tasemele võrreldes programmi algusega 2-l kliendil, 1-l oli jäänud valu tase samaks, mis programmi lõpus (programmi jooksul vähenes) ja 3-l kliendil on seljavalu vähenenud võrreldes programmi algusega;  6-st kliendist 2 said kõik soovitatud abivahendid, 3 osad abivahendid (2 klienti ei saanud ergonoomilist töötooli ja 1 klient reguleeritava kõrgusega lauda) ja 1-le kliendile ei saanud soovitud töötooli Töötukassa poolt, vaid selle tagas tööandja. 6-st kliendit 5 leidis, et abivahendid aitavad lihtsustada nende töötegemist ja 1 leidid, et neist ei ole midagi kasu. Klientide hinnagul oskasid kõik 6 klienti kasutada saadud abivahendeid;  6-st kliendist 6 leidsid, et saavad ja peavad vajalikuks kasutada ergonoomilisi töövõtteid, neist 1 ei saa seda teha tööl, vaid rakendab neid teadmisi kodus;  6-st kliendist 4 olid olnud suutelised jätkama iseseisvalt spetsiifiliste kehaliste harjutustega. 1 klient sooritas harjutusi aeg-ajalt ja 1 klient ei teinud neid üldse;  6-st kliendist 3 oskasid psühholoogiliselt paremini valuga toime tulla. 1 kliendi hinnagul oskas ta tegevusi paremini planeerida, et ennetada seljavalu, 2-l kliendil oli muutunud suhtumine valusse, 1 klient väitis, et psühholoogiliselt toimus muutus, kuid ei osanud välja tuua, mis osas; 1 klient leidis, et psühholoogiliselt ei muutunud midagi. Programmis osalenute tööga hõivatust kaardistati kolmel korral, 03.01.2013 (programmi alguses), 20.05.2013 (programmi lõppedes) ning 09.01.2014 (6-kuud peale programmi lõppu). Kõik kliendid jätkasid töötamist. Programmi „Pööra selg seljavalule” piloteerimisel selgus, et programmis osalejate haigusteadlikkus oli madal, kuna erialaasrtid ei olnud neile piisavalt selgitanud haiguse olemust. Osalejatel oli vähene info ja teadlikus, mis provotseerib seljavalu ägenemist ja millised tegevused on soovitatud. Lisaks oli raske toime tulla seljavalu ägenemisega, puudus info sellel perioodil võtetest ja võimalustest, mida saaks kasutada, mistõttu on käesolevasse programmi planeeritud õe grupiteenus, et osalejad saaksid rohkem teada oma haiguse olemusest, piirangutest ja tegevustest, mis neile sobivad ja ei sobi ning sellel kaudu tõuseks nende haigusteadlikkus. Piloteeritud programmi oli planeeritud ka sotsiaaltöötaja teenus, kuid kuna käesoleva programmi käigus tehakse tihedat tööd Töötukassa juhtumikorraldajatega, kes koordineerivad ka abivahendite saamist, siis programmi täiendamisel selle teenuse vajalikkust ei ole nähtud. Piloteeritud programm lõppes kliendile sobivate abivahendite soovitamisega, kuid ei hõlmanud enam sekkumisi abivahendite kasutama õpetamise osas, mis osutus peale programmi lõppu suureks vajaduseks. Sellest tulenevalt on käesolevasse programmi planeeritud tegevused ka peale vajaliku abivahendi kätte saamist. Programmi kohta on esitatud uudis Activitas OÜ kodulehel (http://activitas.ee/seljavalu-sai- seljatatud/) F*. Epidemioloogilised andmed Rohkem kui 70% inimestel lääne riikides esineb eluaja jooksul alaseljavalusid. Ühe aasta lõikes esineb 15-45% elanikkonnast alaseljavalusid. Kõige sagedamini esineb alaseljavalusid inimestel 35-55 eluaastal (Van Tulder jt, 2006). Läänemaailmas on seljavalu sage terviseprobleem. Levikuks eluea jooksul on hinnatud 59- 90%, mis tahes hetke levik varieerub 15% ja 42% vahel sõltuvalt uurimusega hõlmatud inimeste arvust ja seljavalu määratlusest. Iga-aastane seljavalu esinemissagedus on umbes 5% 13  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ (Andersson, 1999; Hoogendorn jt, 1999). Näiteks Ühendkuningriigis on iga-aastane alaseljavalu esinemissagedus 4,7% elanikkonnast, mis tahes hetke levik 19%, levik viimase 12 kuu jooksul 39% ning eluea jooksul 59% (Hillman jt, 1996). Lisaks probleemi kestusele peab mainima, et alaseljavaevuste korduvusaste on väga kõrge. Teatatakse kuni 85%-lisest korduvusest eluea ning 20-44%-lisest korduvusest ühe aasta jooksul. (Andersson, 1999). Van den Hoogen jt (1997) mainivad, et alaseljavalu taasilmumine (töölt puudumata) võib esimesel valujärgsel aastal tõusta koguni 75%-ni. Ameerika Ühendriikides tunneb alaseljavalu 70-85% kogu rahvastikust vähemalt korra elus, kellest 15-45% tunneb korduvat alaseljavalu. Ameerika Ühendriikides on alaseljavalu kõige levinum põhjus füüsilise aktiivsuse vähendamiseks ning 45 aastase ja nooremate seas teisel kohal arstile pöördumise põhjuseks (Gunnar B J Andersson). Andersson (1999) näitas oma uuringus, et alaseljavalu põhjustas patsientidel piiratud kehalist aktiivsust 185 miljoni päeva jooksul, kusjuures 83 miljonit päeva veetsid patsiendid voodis. 1999 aastal pöördus ligikaudu 15 miljonit inimest pöördusid arsti vastuvõtule alaseljavalu kaebusega, mis moodustas 2-8% arsti visiitidest. G*. Sotsiaalvaldkonna teenused rehabilitatsiooniprogrammi sihtrühmale Eestis Kroonilise seljavalu probleemidega inimestel on võimalik saada abi nii tervishoiu kui ka sotsiaalsüsteemist. Tervishoiu süsteemi miinuseks on pikad ootejärejorrad ja tihti piirdub abi füsioteraapia teenuse saamisega. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse saamisel on töötavate inimeste jaoks küll võimalik kombineerida kompleksne lähenemine, mis viiks paremate tulemusteni, kuid vähene füsioteraapia teenuse maht ei kujunda inimesel välja regulaarset liikumis- ja harjutuste sooritamise harjumust, mis viiks muutuseni parema rühi ja lihastasakaalu saavutamiseks. Alates 01.01.2017 saavad tööealised inimesed kasutada tööalast rehabilitatsiooni, mis hõlmab endas nii komplekset lähenemist kui vajaduspõhisemalt kliendi teenuste mahtude saamist, mis tagab teenuse tulemuslikkuse. H*. Sotsiaalvaldkonna prioriteedid Perioodi 2014-2020 on planeeritud struktuurtoetustest tegevus „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“. Prioriteetse suuna eesmärgina on vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud (Tööinspektsiooni kodulehekülg 2017), mis näitab, et vähenenud inimeste töövõime säilitamine on prioriteetne teema. 2016 a november on ergonoomikakuu, kus juhitakse tähelepanu, et sundasendid, sundliigutused ja füüsiline ülekoormus – moodsa aja töökeskkonna kolm peamist ohutegurit, mis ei muuda inimest haigeks päevapealt, kuid põhjustavad hiilimisi kutsehaigusi. Sageli ei osata märgata seost füüsilise ülekoormuse ning sellest põhjustatud tervisehäirete vahel. Pigem seostatakse valutavat selga või kaela vanuse, mitte töötingimustega. Tööst põhjustatud haigestumiste diagnoosidest nähtub aga, et enim mõjutavad töötajate tervist füsioloogilised ohutegurid: korduvad stereotüüpsed liigutused ning üleväsimust põhjustavad sundasendid. Positiivse muutusena võib välja tuua, et raskuste käsitsi teisaldamine kui kõige enam haigestumist põhjustav ohutegur on võrrelduna 2014. aastaga oluliselt vähenenud (Tööelu koduleht 2016) 2015.a Tööinspektsiooni raportist selgus, et suurim osakaal kutsehaigestumisi põhjustavate töökeskkonna ohutegurite seas on endiselt korduvatel stereotüüpsetel liigutustel ning valel tööasendil. 14  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Puudega töötajatele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused ning töövahendid, ehk töökoht tuleb kohandada vastavalt tema kehalistele ja vaimsetele võimetele. Kohandamine seisneb ehitise, tööruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. See nõue kehtib ka üldkasutatavate liikumisteede ja olmeruumide kohta, mida puudega töötajad kasutavad. Töötervishoidu ja tööohutust ei tohiks kasutada ettekäändena puuetega inimeste mitte värbamisel või töölt vabastamisel. Pealegi on nendele töötajatele kohandatud töökohad ohutumad ja ligipääsetavamad kõikidele teistele(Tööelu kodulehekülg, 2017). Töötukassa poolt on Activitas OÜ-sse tööalase rehabilitatsiooni teenusele 2016. aastal suunatud 47 klienti, nendest 66% esines primaarse probleemina või kaasuvalt seljavalu, mistõttu peame oluliseks antud sihtgrupile rehabilitatsiooniprogrammi välja töötamist ning teenuse osutamist programmipõhiselt. 15  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ IV. Programmi sihtgrupp ja eesmärgid A. Sihtgrupp 1. Programmi suunamise kriteeriumid. Sihtgrupi kriteeriumid Lapsed Tööealin Eakas Kommentaar (vajadusel e isik täpsusta (16-65 vanus) aastased ) Puudespetsiifiline (täpsusta) ● psüühikahäire (v.a. vaimupuue) ● vaimupuue ● keele- ja kõnepuue ● kuulmispuue ● nägemispuue ● liikumispuue ● liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 20-55 Kellel on seljavalu kestnud 3 aastane kuud või rohkem. (töötav Kui on opereeritud, siis op-ist tööealine on möödunud vähemalt 3 isik) kuud. 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Programm sobib kliendile, kes: 1. on osalise töövõimega tööturul aktiivne (õigustatud tööalasele rehabilitatsiooni teenusele) 2. kes on tööealine ja töötav ning tajub, et alaseljavalu tõttu on töös osaluspiirangud 2.1. kellel esineb alaselja valu, mis on kestnud kauem kui 3 kuud 2.2. diagnoositud lumbaalosas lülivaheketta väljasopistumine ja selg on opereerimata või 2.3. diagnoositud lumbaalosas lülivaheketta väljasopistumine ja on teostatud operatsioon, millest on, möödas rohkem kui 3 kuud 3. kes on motiveeritud programmis osalema ja soovib säilitada olemasoleva töökoha 4. kes on valmis oma kogemuse jagamiseks grupis ja osalema grupitegevustes 5. kellel ei esine veekartust ning nõus basseinis kehaliste harjutuste sooritamisega 6. nõus ja motiveeritud koduste ülesannete täitmisega (kehalised harjutused) 7. kelle tööandja annab nõusoleku töökoha ja tööülesannete vaatluseks ja 16  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ filmimiseks/pildistamiseks 8. kelle tööandja on valmis koostööks Töötukassaga ja rehabilitatsiooniasutusega osalejale abivahendi saamiseks 9. kes saab käia 17 nädala jooksul 3-4 korda nädalas teenustel Programm ei sobi kliendile, kes (vastunäidustused programmis osalemiseks): 1. kes on tööotsija või töötu 2. kes on psüühikahäire või vaimupuudega isik 3. kellel on olnud insult, peaajuinfarkt, ajutrauma 4. kellel esineb dementsus B. Programmi eesmärgid ja tulemused: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid RFK kood Tegutsemine/osalus Algtase Eesmärk d410 Keha põhiasendi muutmine 2-1 1-0 d415 Kehaasendi säilitamine 2-1 1-0 d430 Esemete tõstmine ja kandmine 2-1 1-0 d460 Liikumine mitmesugustes kohtades 2-1 1-0 d475 Liiklusvahendi juhtimine (kui see on 2-1 1-0 töövahend) d850 Tasustatav töö 2-1 1-0 2.Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid RFK kood Keskkonnategur Algtase Eesmärk e135 Töövahednid- ja tehnoloogiad 2-1 1-0 3.Organismi funktsioone puudutavad tegurid RFK kood Organismi funkts Algtase Eesmärk b280 Valuaisting 3 1 3. Ühiskonnas osalemist puudutavad eesmärgid (elamine, õppimine, töötamine, sotsialiseerumine ja vaba aeg) Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Prognoositav tulemuse saavutamise indikaator (kliendi arv, protsent) Klient jätkab töötamist samal töökohal programmi lõppedes 100% Klient jätkab töötamist samal töökohal programmi lõpust 1 aasta 100% möödudes Kliendi haigusteadlikkus on tõusnud, teab põhidiagnoosist tulenevaid 70% piiranguid ning on omandanud oskused valuga toime tulekuks. Klient saab sooritada tööülesandeid suuremas mahus, valu on 90% vähenenud võrreldes programmi sisenemisega 3 palli võrra 17  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Klient teab ja oskab kasutada ergonoomilisi töövõtteid ja abivahendeid 90% tööülesandeid täites V. Programmi keskkond A. Programmi keskkond ja intensiivsus Keskkond JA EI Täpsustus H Spetsiaalne programmikeskkond nt. X Tegevused toimuvad rehabilitatsiooni(programmi)asutus rehabilitatsiooniasutuses Rehabilitatsiooniprogramm kliendi X keskkonnas (kliendi kodus, haridusasutuses, töökohas või muus sobivas kogukonna paigas, näiteks spordikeskuses, kliendi huvikeskkonnas jms) a) Kodu X b) Lasteaed X c) Kool X e) Töökoht X Programmis toimuvad tegevused kolmel korral kliendi töökeskkonnas f) Muu kliendi keskkond( nt huvikeskkond X vm) Muu keskkond (näiteks koostööpartnerite X Füsioterapeudi grupiteenus (Töötukassa) juures, avalikus ruumis jms) (aeroobne treening basseinis) toimub Aura Veekeskuses. Abivahendifirma - minnakse koos kliendiga aivahendedi proovima 1. Programmi kättesaadavus ja füüsilise keskkonna kirjeldus Programmi „Pööra selg seljavalule“ osutamise aadressiks on Vaksali 17a Tartu, kus asuvad OÜ Activitas rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks ruumid, mida kasutatakse programmi ühe keskkonnana. Hoone on 5-kordne, millest üle tee asub klientidele mõeldud tasuline parkla. Maja eest läheb hoonesse nii kaldtee kui ka trepp. OÜ Activitase ruumid asuvad I korrusel, hoone koridorid on laiad ja avarad ning võimaldavad liikuda ka ratastooliga inimesel. Ruumide üldpindala on kokku 60 ruutmeetrit, mis jaguneb 2 ruumi vahel võrdselt, kummagi ruumi juurde kuulub eraldi tualett/vannituba. Üks ruum on mõeldud füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuse läbiviimiseks ja teine ruum nõustamisteks nii grupis kui individuaalselt. Füsioteraapia ja tegevusteraapia jaoks mõeldud ruum on varustatud reguleeritava teraapialauaga, reguleeritavate toolide, füsioteraapiaks ja tegevusteraapiaks mõeldud mõõtevahendite ja teraapiavahenditega ja abivahenditega. Dokumenteerimiseks ja harjutusvara koostamiseks mõeldud arvuti, printeri ja 18  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ arvutiprogrammiga (PhysioTools). Teises ruumis paikneb konverentsilaud koos 6-8 istekohaga, reguleeritava kõrgusega laud ja reguleeritavad toolid, arvuti, printer, 2 tugitooli. Füsioterapeudi grupiteenust viiakse läbi Aura Veekeskuses, mis asub ca 2 km kaugusel OÜ Activitas ruumidest. Veekeskusesse sisenemiseks treppe läbima ei pea, sissepääs on maapinnaga samal tasapinnal. Riietusruumi ja sealt edasi basseini sisenemiseks on eelnevalt vaja terapeudi poolt sissepääsu võtit, mille saab peauksest tulles piletimüügi leti eest OÜ Activitas füsioterapeudi käest. Individuaalse ja grupiteraapia läbiviimiseks on võimalik kasutada basseini mõõtmetega 25x50 m, mille sügavus madalamas otsas on 1,2 m ja sügavamas 1,8 m ning eraldatud ujumis ja suplusalad. Basseini ühes küljes on seinale kinnitatud toru, mis aitab harjutuste sooritamisel vajadusel kaasa tasakaalu hoidmisel. Kasutada on erinevad abivahendid (pallid, nuudlid, hantlid jne), millega saab teraapiat vees teha mitmekülgsemaks ja anda juurde koormust. Lisaks kasutatakse programmis „Pööra selg seljavalule“ keskkonnana kliendi töökohta, mida vaatleb, hindab ja annab selle kohandamiseks soovitusi tegevusterapeut ning Tartus asuvad abivahendifirmad, kuhu tegevusterapeut läheb koos kliendiga soovitatud abivahendeid proovima. 2. Programmi intensiivsus Intensiivsus JAH EI Täpsustus Statsionaarne rehabilitatsiooniprogramm / klient X on rehabilitatsiooniasutuses programmi vältel ööpäevaringselt Rehabilitatsioon päevaprogrammina (klient on X Programmi esimesel poolel kaasatud programmitegevustesse tööpäeva toimuvad sekkumised 2-3 vältel aga ei ööbi asutuses) päeval nädalas, 2-3 tegevust korraga Madala intensiivsusega X Programmi teisel poolel rehabilitatsiooniprogramm (klient on kaastaud toimuvad sekkumised 1-2 programmitegevustesse 5 – 10 tundi nädalas/1-2 korda nädalas tundi päevas/1-2 päeva nädalas jne) Hajusintensiivsusega programm – kliendi X tegevused programmis on hajutatud pikemale perioodile, toimuvad määratud graafiku alusel vms. Muu intensiivsus, täpsusta. X 19  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ VI. Programmi kirjeldus A. Programmi ettevalmistamine Activitas OÜ avalikustab oma kodulehel ja teavitab Eesti Töötukassat jaanuarikuu jooksul kalendriaastas toimuvatest programmi algusaegadest (aastas on planeeritud 4 gruppi). Programmi algusaega on võimalik edasi lükata, kui planeeritud kuupäevaks ei ole kogunenud piisaval hulgal osalejaid (grupi suurus 3-6 osalejat). Programmi ettevalmistavad tegevused: 1. Programmi suunab kliendi Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja; (eelnevalt on Töötukassa juhtumikorraldaja andnud kliendile koduseks täitmiseks Lisa-1 toodud programmi sobivuse kontrolllehe, mille alusel vastav suunamise otsus tehakse); 2. Peale kliendi ühenduse võtmist asutusega, lepib meeskonna juht kokku kohtumise programmis sooviva osalejaga; 3. Kliendile tutvustatakse programmi; 4. Tutvustatakse programmi keskkonda; 5. Sõlmitakse kliendileping, s.h tutvustatakse kliendi õiguseid-kohustusi; 6. Meeskonna juht võtab ühendust tööandajaga, informeerib ja selgitab programmist, teeb kokkulepped ja täpsustab tingimused keskkonna hindamiseks ja abivahendite vajadusel informeerib Töötukassat kontaktivõtmisest. B. Hindamine ja planeerimine Kliendi hindamine toimub programmi alguses, hindamised viiakse läbi 1-2 nädalal planeeritud sekkumiste sees. Tegevused on täpsemalt kirjeldatud tabelis 1 (tegevused 1-2 nädalal). Hindamisel kasutatavad hindamisvahendid on toodud Programmi Lisa 1-s. Samu hindamisvahendeid kasutatakse nii programmi alguses kui programmi lõpus, tulemusi analüüsitakse ja tehakse kokkuvõte. C. Sekkumine Tegevusterapeudi roll seljavaludega patsientide puhul on eelkõige tegevustes osalemise toetamine saavutamaks maksimaalset võimetekohast suutlikkust (Maher jt 2008:1122). Selleks õpetatakse inimesele kehamehaanika põhimõtteid (Maher jt 2008:1122) ja antakse soovitused keskkonna, töövahendite kohandamiseks ja abivahendite hankimiseks (Sabata jt 2008:963). Tegevusterapeudi teenus seisneb tegevusvõime hinnangu koostamises ja soovituste andmises lähtuvalt seljavalude mõjust töövõimele. Kliendi tegevusvõimet hinnatakse vestluse ja vaatluse põhjal. Klienti vaadeldakse töökeskkonnas töötegevuse juures, mis põhjustavad või suurendavada seljavalu. Saadud info põhjal paneb tegevusterapeut kokku soovitused kliendile. Seljavaludega klientide puhul õpetab tegevusterapeut kliendile rehabilitatsiooniasutuses selga säästvaid võtteid, nö kehamehaanika põhimõtteid (Maher jt 2008:1123) ja annab kaasa kirjalikud soovitused. Lisaks antakse kirjalikud soovitused töökeskkonnas abivahenditeks, mida osaleja vajab töötegevuste sooritamiseks. Soovitatud 20  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ abivahendite sobilikkust ja konkreetset mudelit minnakse proovima koos tegevusterapeudiga abivahendi firmasse, peale mida saadetakse kirjalikult abivahendite vajaduse hinnag koos konreetset abivahendite ja hindadega klindi juhtumikorraldajale Töötukassas, kliendile ja tema tööandjale. Abivahendite saamine toimub väljaspool programmi „Pööra selg seljavalule“, kliendi, tema tööandja ja Töötukassa koostöös. Peale abivahendite saamist läheb tegevusterapeut kliendi töökeskkonda, õpetab abivahendit kasutama ja nõustab vajadusel liseaks ergonoomika osas. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab tegevusvõimet olulisel määral ja keskkonnakohandustega saab parandada inimese tegevusvõimet (Sabata jt 2008:963). Füsioterapeudi sekkumised. Teraapia alguses on rõhk kliendile õigete harjutuste õpetamisel ja järk-järgult kliendi iseseisvuse suurendamisel harjutuste sooritamisel iseseisvalt (kliendile koostatakse kirjalikult harjutusprogramm). Iseseisvuse suurendamine on vajalik, et klient suudaks jätkata harjutamist ka pärast programmi lõppemist, sest töövõime säilitamiseks on kindlasti vaja jätkata terapeutiliste harjutuste sooritamist kogu ülejäänud elu kestel. Paralleelselt individuaalsete kehaliste harjutustega toimub aeroobne treening vesikskkonnas. Füsioterapaut nõustab klienti temale sobivate aeroobse treeningu võimalustest arvestades kliendi tervise seisundit. Füsioterapeutilise sekkumise pikkuseks on arvestatud 12 nädalat, sest mitmed uuringud on näidanud, et lihasjõu ja- vastupidavuse arendamiseks on kõige optimaalsem 8-12 nädalane periood (lühem periood ei kutsu lihases esile struktuurseid muutusi). Samuti on optimaalne treeningkordade arv nädalas 2-3, et lihased jõuaks treeningust piisavalt taastuda ja toimuks adekvaatne organismi adaptatsioon treeningule (Coburn ja Malek, 2011; Fielding, 1995; Roubenoff jt, 2000). Psühholoogi grupinõustamised, kus grupi liikmed jagavad oma vahel seljavalu kogemust. Grupiliikmete omavahelise kogemuse jagamine on oluline, sest permanentselt valu all kannatavad inimesed on õppinud olulisel määral ka iseseisvalt valuga toime tulema ning grupis on olulise tähtsusega vastastikune nõustamine ja toetuse jagamine. Nõustamise eesmärk on võimaluste leidmine halvast meeleolust jagu saamiseks - kuidas vähendada muretsemist ja ärevust, kasutuid mõtteid ja uskumusi kroonilise valu kohta, kuidas rääkida lähedastega või töökaaslastega oma muredest, kuidas jaotada tegevusi töö ja puhkuse tasakaalustamiseks. Omandatud oskused peaksid aitama vähendada valu mõju, tõsta rahulolu ja eneseusaldust. Õe roll programmis on anda osalejatele teadmist oma haiguse olemusest, piirangutest ja tegevustest, mis neile sobivad ja ei sobi, mille kaudu tõuseb kliendi haigusteadlikkus. Tabel 1. Programmi tegevused Tegevuse kirjeldus Spetsialist Teenuse maht 1-2. nädal Esmane kohtumine kliendiga, mille raames: Meeskonna juht 1h  Tutvustatakse programmi ja rehabilitatsiooniasutust; (füsioterapeut)  Toimub kliendiga koos rehabilitatsiooniprogrammi raames oodatava muutuse sõnastamine;  Meeskonna juht võtab tööandja kontaktid (nii asutuse 21  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ juht, otsene ülemus kui keskkonna spetsialist asutuses);  Sõlmitakse kliendileping. Võrgustikutöö: Meeskonna juht võtab ühendust tööandajaga, informeerib ja selgitab programmist, teeb kokkulepped ja arutatakse tingimused töökeskkonna hindamiseks. Õe individuaalteenus, s.h hindamine. Haigusteadlikkuse Õde 1,5h väljaselgitamine, õendusanamneesi kogumine, valu hindamine VAS skaalal (igapäevane rahuloleku valu, valuravi mõju valule, valu ägenemise ajal), kliendiga koos õe teenuse raames oodatava muutuse sõnastamine. Õe grupiteenus. Haiguse olemuse (kliiniline diagnoos) Õde 2h selgitamine – tekkemehhanismid ja anatoomia; prognoos ja kulg. Toimetulek valuga (VAS-skaala tutvustamine, valuraviskeemi selgitamine, valuvaigistite toimemehhanismid ja mõju organismile). Füüsiline aktiivsus ja selle olulisus. Füsioterapeudi individuaalteenus, s.h hindamine. Rühi Füsioterapeut 2h vaatlus, lülisamba liikuvuse hindamine, kahjustatud lülidevahemiku kindlaks tegemine, manuaalne lihastestimine, kõnnimustri hindamine, aeroobse võimekuse hindamine, üldise funktsiooni piiratuse hindamine tulenevalt alaseljavaludest, mis kirjeldab valu ja selle mõju kliendile- testide läbi viimine; Intervjuu; Testide analüüs. Kliendiga koos füsioterapeudi teenuse raames oodatava muutuse sõnastamine. Tegevusterapeudi individuaalteenus. Alghindamine, et Tegevusterapeut 1h selgitada välja millised tööülesanded ja -võtted tekitavad või suurendavad seljavalu ning valu hindamine (VAS skaalal). Kliendiga koos tegevusterapeudi teenuse raames oodatava muutuse sõnastamine Tegevused: intervjuu ja testimine, testide analüüs. Psühholoogi grupiteenus. Tutvumine, usaldussuhte loomine. Psühholoog 2h Grupiliikmete omavaheline tutvumine ja vajaduste kaardistamine. Grupireeglite kehtestamine. EEK2 test. (Testi analüüsimine psühhologi poolt). Arutelu teemal- Mis on valu? Valu liigid- valumälu, fantoomvalu jne. Valu toimeskeemide mõistmine. Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. Grupiliikmetega koos psühholoogi teenuse raames oodatava muutuse sõnastamine. 3.nädal Ümarlaud. Peale individuaalseid hindamisi toimub iga Kõik 1h kliendiga ümarlaud terve meeskonna poolt, kus pannakse spetsialistid paika koos kliendiga tema programmis osalemise (füsioterapeut, alaeesmärgid ja täpsem ajakava. RFK põhise tegevusterapeut, hindamisvahendi täitmine (Lisa 3). psühholoog, õde, meeskonna 22  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ juht) Füsioterapeudi individuaalteenus. Alghinnangu põhine Füsioterapeut 1,5 h nõustamine ja individuaalse harjutuskava koostamine, treeningpäeviku täitmise õpe. Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h basseinis. Klient teostab ise 1 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1h harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupiteenus. Valu ja emotsioonid I. Kuidas Psühholoog 2h valu mõjutab meeleolu - põhjus- tagajärg seoste mõistmine. Enda emotsioonide mõistmine. Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. Tegevusterapeudi individuaalteenus (3-5 nädal). Kliendi Tegevusterapeut 4,5h hindamine tema töökeskkonnas töötegevuse juures, mille põhjal on võimalik otseselt hinnata seljavalude mõju töövõimele. Tööergnoomika alaste soovituste andmine ja kirjalike juhiste koostamine. 4. nädal Füsioterapeudi individuaalteenus. Individuaalselt Füsioterapeut 1h kehalised harjutused saalis. Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h basseinis. Klient teostab ise 1 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1h harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupiteenus. Valu ja emotsioonid II. Psühholoog 2h Emotsionaalse heaolu toetamine. Ressursid – enda ressursside leidmine. Grupiarutelu. 5. nädal Füsioterapeudi individuaalteenus. Individuaalselt Füsioterapeut 1h kehalised harjutused saalis. Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h basseinis. Klient teostab ise 1 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1h harjutusi, täidab treeningpäeviku. Tegevusterapeudi individuaalteenus. Kliendiga abivahendi Tegevusterapeut 4h firmas käimine soovitatud abivahendite proovimiseks Abivahendi vajaduse hinnangute koostamine Töötukassale, kliendile ja tööandjale. Sobivate abivahendite ostimine ja töötukassale hinnangu koostamine. Hinnangu koostamise vorm on programmi välja töötades Töötukassaga kooskõlastatud ja vastavalt TK vajadustele välja töötatud). 6. nädal Füsioterapeudi individuaalteenus. Individuaalselt Füsioterapeut 1h kehalised harjutused saalis. Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h basseinis. 23  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Klient teostab ise 1 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1h harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupitenus. Valu psühholoogilised põhjused. Psühholoog 2h Psühhosomaatika. Kuidas meeleolu mõjutab valu- põhjus- tagajärg seoste mõistmine. Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. 7. nädal Füsioterapeudi individuaalteenus. Individuaalselt Füsioterapeut 1h kehalised harjutused saalis. Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h basseinis. Klient teostab ise 1 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1h harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupiteenus. Kroonilise valu mõju elule I; Psühholoog 2h Valu kõrmaltoimed. Elustiili seos valuga ja enesetundega. Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. 8. nädal Füsioterapeudi individuaalteenus. Individuaalselt Füsioterapeut 1h kehalised harjutused saalis. Füsioterapeudi grupiteenus. Aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h basseinis. Klient teostab ise 1 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1h harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupinõustamine. Kroonilise valu mõju elule Psühholoog 2h II; Kuidas teha muudatusi. Praktiline töö - probleemide kaardistamine ja muutuste läbi viimise võimaluste analüüs. Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. 9. nädal MEESKONNATÖÖ. Programmi tegevuste üle vaatamine, Kõik 0,5h s.h abivahendi taotlemise/saamise seis, meeskonna arutelu, spetsialistid vajadusel tegevuskava muutmine. (füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, õde, meeskonna juht) Füsioterapeudi individuaalteenus. 1 kord nädalas Füsioterapeut 1h individuaalselt kehalised harjutused saalis. Klient teostab ise 2 korda nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1hx 2 harjutusi, täidab treeningpäeviku. Õe grupiteenus. Esimesel kohtumisel saadud informatsiooni Õde 2h lühike meeldetuletamine, näidis juhtumianalüüsi lahendamine. Lõpphindamine – Klientide haigusteadlikkuse hindamine: jutumianalüüs. Klientide valu korduvhindamine VAS- skaalal. Kokkuvõtete tegemine. 10 nädal Füsioterapeudi grupiteenus, aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h 24  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ basseinis. Klient teostab ise 2 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1hx 2 harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupiteenus. Valuga kaasnevad Psühholoog 2h meeleolumuutused – stress, depressioon, unehäired jne. Toimetulekumehhanismid ja võimalused. Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. 11. nädal Füsioterapeudi individuaalteenus. 1 kord nädalas Füsioterapeut 1h individuaalselt kehalised harjutused saalis. Klient teostab ise 2 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1hx 2 harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupiteenus. Valuga toimetulek. Tehnikate Psühholoog 2h õppimine valuga toime tulemiseks (hingamis- ja lõõgastustehnikad.). Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. 12. nädal Füsioterapeudi grupiteenus, aeroobne rühmatreening Füsioterapeut 1h basseinis. Klient teostab ise 2 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1hx 2 harjutusi, täidab treeningpäeviku. Psühholoogi grupiteenus. Enesetunde mõju suhetele. Psühholoog 2h Suhtlemistehnikate omandamine. (Ennastkehtestav käitumine - mina sõnumid). Grupiliikmete oma kogemuste jagamine. Arutelu. 13. nädal Füsioterapeudi individuaalteenus. 1 kord nädalas Füsioterapeut 1h individuaalselt kehalised harjutused saalis. Füsioterapeudi individuaalteenus. Kliendile täiendatud Füsioterapeut 1h harjutusvara koostamine ja nõustamine sobilike aeroobse treeningu variantide jätkamiseks iseseisvalt. Klient teostab ise 2 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1hx 2 harjutusi, täidab treeningpäeviku. Tegevusterapeudi individuaalteenus (14-15 nädal, Tegevusterapeut 3h arvestusega et Töötukassa andmetel kulub ca 2 kuud abivahenid vajaduse hindamisest kuni abivahendi saamiseni. NB! Tegevus võib edasi lükkuda kuni abivahendi saamiseni, kuid juhul kui abivahend saadakse varem, saab teenus toimuda varem). Kui kliendil on abivahend olemas, siis kliendi töökohas kliendile ergonoomika õpetamine, abivahendi kasutamise õpetus, töökeskkonna kohandamine, juhiste andmine paberkandjal. 14. nädal Klient teostab ise 3 kord nädalas individuaalselt kehalisi Klient ise 1hx 3 harjutusi, täidab treeningpäeviku. Füsioterapeudi individuaalteenus. Lõpphindamine Füsioterapeut 2h 25  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ kasutades samu teste, mis individuaalsel alghindamisel. Kliendile füsioterapeudi teenuse kirjaliku tagasisidelehe andmine. Psühholoogi grupiteenus. EEK2 kordustest. Tulemuste Psühholoog 2h võrdlemine ja analüüs. Kokkuvõtete tegemine- grupiarutelu. Tulemuste analüüs ja dokumenteerimine. Kliendile psühholoogi teenuse kirjaliku tagasisidelehe andmine, tagasiside küsimine. 2 nädalat peale soovitatud tööks vajaliku abivahendi kasutama hakkamist Tegevusterapeudi individuaalteenus (Toimub peale Tegevusterapeut 3h abivahendiga töötamist min 2 nädalat kuni max 1 kuu) Kliendi hindamine tema töökeskkonnas töötegevuse juures, mis valmistasid seljavalu ja millises soorituses kasutab klient abivahendeid. Kasutatakse vaatlust, filmimist ja pildistamist töötegevustes, mille põhjal on võimalik otseselt hinnata seljavalude mõju töövõimele. Peale tegevusterapeudi teenust Ümarlaud kliendiga. Kliendi tegevuste ja tulemuste arutelu Kõik 1h ja analüüs, kohtumine kliendiga, kliendile tulemuste spetsialistid tagasiside ja edasiste soovituste/juhiste andmine, kliendi (füsioterapeut, arvamuse ja tagasiside küsimine (s.h antakse kliendile tegevusterapeut, kirjalik tagasisideleht tööalase rehabilitatsiooni teenuse psühholoog, kasutamise kohta täitmiseks. RFK põhise hindamisvahendi õde, meeskonna täitmine (Lisa 3). juht) D. Tulemuste hindamine Individuaalse esmase hinnangu ja lõpphinnangu põhjal analüüsivad spetsialistid tulemusi, koostades seejärel ühtse meeskonnana kliendipõhised hinnangud. Programmi lõppedes toimub spetsialistide kohtumine klientidega individuaalselt, kus antakse vastastikune tagasiside tulemuste kohta (ümarlaud 16. nädalal). Iga spetsialisti teenuse lõppedes ning kogu programmi lõppedes küsitakse klientidelt tagasisidet tööalase rehabilitatsiooni teenuse tagasisidelehtede alusel. Tulemused koondatakse ning arvestatakse programmi tulemuste hindamisel. E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Programm on kliendi jaoks läbitud 16. nädalaga või juhul kui abivahenidte hankimine kestab kauem, siis vastavalt tegevusterapeudi tegevuste lõppemisega. Programmis on planeeritud tulemuste hindamine peale programmi lõppu 6 kuud ja 1 aasta pärast vastavalt Activitas OÜs- välja töötatud tööalase rehabilitatsiooni teenuse tagasisidelehtedele. Tagasisisde koondatakse ja analüüsitakse ning selle alusel viiakse sisse programmi parendustegevused. 26  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ VII. Kvaliteedi täiustamine A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?  Meeskonna varasem käesoleva programmi osutamise kogemus ESF projekti raames. Piloteerimise tulemuste ning analüüsi tulemusel on käesolevat programmi täiendatud (III pt Programmi üldised alused p. E Programmi peamised põhimõtted lk 11-14).  Programmi välja töötamise etapis on kaasatud Eesti Töötukassat järgmistel teemadel: o Täpsustatud tööks vajaliku abivahendi saamiseks kuluv aeg, milleks on Eesti Töötukassa senisel kogemusel ca 2 kuud; o Töötukassa juhtumikorraldajatelt on täpsustadud tööalase rehabilitatsiooni klientide vajadusi ja probleeme; o Küsitud tagasisidet rehabilitatsiooniprogrammi suunamise kriteeriumite osas, s.h saadud TK poolne soovitus anda suunamise kontrolleht kliendile koju kaasa (vt pt VI Programmi kirjeldus pt A. Programmi ettevalmistamine) o Kooskõlastatud Eesti Töötukassaga tööks vajaliku abivahendi hinnangus sisalduvad andmed ning vastavalt sellele hinnangu koostamise vorm välja töötatud. Programmi ühe sekkumisena toimub töökeskkonna hindamine tegevusterapeudi poolt ning tööks vajalike abivahendite soovitamine ning kasutama õpetamine; o Programmi välja töötamisel Eesti Töötukassa kaasamine on tõstnud töötukassa teadlikkust planeeritavast programmist ning programmis planeeritud tegevused ja tulemused peaksid paremini olema sellest tulenevalt kooskõlas tööalase rehabilitatsiooni teenuse ja klientide vajadustega.  Kliendile konkreetsete tööks vajalike abivahendite soovitamine ning abivahendite kasutama õpetamine ja järelhindamine, mis annab võimaluse abivahendite kasutamist korrigeerida. B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed?  Suurimaks riskik on tööks vajaliku abivahendi kätte saamine. Juhul kui abivahendi saamine venib või abivahendit ei saa, siis jäävad ära kliendi jaoks olulised tegevused;  Tööandja madal koostöövalmidus;  Tööandja poolne ressursi puudumine;  Programmis osalemise ajafaktor töötavate klientide puhul. C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?  Kliendite käest küsitakse programmi lõppedes ning 6 kuud ja 1 aasta peale programmi lõppu tagasisidet, mida kasutatakse programmi arendamiseks;  Peale programmi lõppu küsitakse tagasisidet töötukassa juhtumikorraldajatelt, mida kasutatakse programmi arendamiseks. 27  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ VII. Viited A. Kasutatud materjalide loetelu 1. Framework: Domain and Process. The American Journal of Occupational Therapy, vol 62, number 6, November/December 2008. 2. Agrawal Y, Carey JP, Hoffman HJ, Sklare DA, Schubert MC. (2011). The modified Romberg Balance Test: normative data in U.S. adults. Otol Neurotol. 32(8):1309-11. 3. Andersson GBJ. Epidemiological features of chronic low-back pain. The Lancet 1999; 354:581-585. 4. Briggs RC, Gossman MR, Birch R, Drews JE, Shaddeau SA. (1989). Balance Performance Among Noninstitutionalized Elderly Women. Physical Therapy. 69(9) 748-756 5. Charney jt 2003: 304, Back Injury Among Healthcare Workers: Causes, Solutions, and Impacts. 6. Coburn JW, Malek MH. NSCA’s Essentials of Personal Training. Ameerika Ühendriigid: Human Kinetics; 2011. 7. Cole, F; Macdonald H „Võit kroonilise valu üle“ Tänapäev, 2009 lk 18. 8. Cox T, Griffiths A, Rial-Gonzalez E, European Agency for Safety and Health at Work. Research on Work-related stress, 2000. 9. Dite, W. and Temple, V. A. (2002). "A clinical test of stepping and change of direction to identify multiple falling older adults." Arch Phys Med Rehabil 83(11): 1566- 1571. 10. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri võrgustiku rahvuslik koordinatsioonikeskus. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri tööga seotus alaseljavaevuste uuring, 2007. http://osh.sm.ee/good_practice/Alaselja%20vaevuste%20uuring.pdf 11. Ferguson SA, Marras WS. A literature review of low back disorder surveillance measures and risk factors. Clinical Biomechanics 1997; 12: 211-226. 12. Fielding RA. The role of progressive resistance training and nutrition in the preservation of lean body mass in the elderly. Journal Of The American College Of Nutrition. 1995;14(6):587-594. 13. Ghadyani, L., Tavafian, S.S., Kazemnejad, A., Wagner, J. (2016). Work-Related Low Back Pain Treatment: A Randomized Controlled Trial from Tehran, Iran, Comparing Multidisciplinary Educational Program versus Physiotherapy Education. 14. Hillman M, Wright A, Rajaratnam G, Tennant A, Chamberlain MA. Prevalence of low back pain in thecommunity: implications for service provision in Bradford,UK. Journal of Epidemiology Community Health 1996; 50: 347-352. 15. Hoogendoorn WE, van Poppel MNM, Bongers PM, Koes BW, Bouter LM. Physical load during work and leisure time as risk factors for back pain, Scand J Work Environ Health 1999; 25(5): 387-403. 16. Luoma K, Riihimäki H, Raininko R, Luukkonen R, Lamminen A, Viikari-Juntura E. Lumbar disc degeneration in relation to occupation. Scandinavian Journal of Work Environment Health 1998; 24(5):358-366. 17. Maher, C., Bear-Lehman, J. (2008) Orthopaedic conditions. Raamatus: Radomski, M. V., Trombly Latham, C. A. (toim.) Occupational Therapy for physical dysfunction. 18. Reese: 2008: 194, Industrial Safety and Health for Goods and Materials Services. 28  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ 19. Riihimäki H. Low-back pain, its origin and risk indicators, Scandinavian Journal of Work Environment Health 1991; 17(2): 81-90. 20. Rockey AM. The Relationship between anterior pelvic tili, hamstring extensibility and hamstring strength.2008. 21. Roubenoff R, Hughes VA. Sarcopenia: current concepts. The Journals Of Gerontology. Series A, Biological Sciences And Medical Sciences. 2000;55(12):M716-M724. 22. Sabata, D. B., Shamberg, S., Williams, M. (2008) Optimizing access to home, community and work environments. Raamatus: Radomski, M. V., Trombly Latham, C. A. (toim.) Occupational Therapy for physical dysfunction. 23. Springer BA, Marin R, Cyhan T, Roberts H, Gill NW. (2007). Normative Values for the Unipedal Stance Test with Eyes Open and Closed. Journal of Geriatric Physical Therapy. Vol. 30:1, 8-15. 24. Tööelu kodulehekülg, viimati külastatud 09.01.2017 http://www.tooelu.ee/et/erivajadustega-tootajale/Erivajadustega-tootaja- tookeskkond/Tookoha-kohandamine#sthash.2NuUAvcv.dpuf 25. Tööelu kodulehekülg, viimati külastatud 30.12.2016 http://www.tooelu.ee/et/uudised/1401/hea-tooasend-on-vahelduv- tooasend#sthash.06Uomuhq.dpuf 26. Tööelu kodulehekülg (2017b), viimati külastatud 13.01.2017 http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fysioloogilised- ohutegurid/sundasend 27. Tööinspentsiooni kodulehekülg, viimati külastatud 11.01.2017 (http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Organisatsioon/Strateegia__toopl aan__programmid/219_lisa.pdf) 28. Van den Hoogen H, Koes B, Deville W, Van Eijk J, Bouter LM. The prognosis of low back pain in general practice. Spine 1997; 22: 1515-1521. 29. Van Tulder MW, Koes BW, Assendfelt WJJ, Bouter LM. The effectiveness of conservative treatment and chronic low back pain. Amsterdam: EMGO Institute 1999, 384 p. 30. Vingard E et al. To what extent do current and past physical and psychological occupational factors explain care-seeking for low back pain in a working population? Spine 2000; 25(4): 439-500. 29  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Lisa 1_ Kliendi rehabilitatsiooniprogrammi suunamise kontroll-leht Käesolev hindamisleht antakse Töötukassa juhtumikorraldaja poolt kliendile koju kaasa, et klient saaks küsimustele isieseisvalt vastata. Rehabilitatsiooniprogrammi “Pööra selg seljavalule” suunamise kontroll-leht. Palun vastake tabelis toodud küsimustele ning lisage selgitused Teie nimi:……………………………………………. Teie töökoha (asutuse) nimi:……………………….. Teie ametikoht:……………………………………… Töölehe täitmise kuupäev: ………………………..... Programmi sobivuse määramiseks palume Teil täita järgnev tabel: Kas Teil on: Jah Ei Selgitus Diagnoositud diskiprolaps Tehtud diskiprolapsi tõttu operatsioon, millest on möödas 3 kuud või rohkem Õigustatus tööalasele rehabilitatsioonile (küsimusele võib aidata vastata ka TK juhtumikorraldaja) Töötate Seljavalu piirab töötamist Soov säilitada olemasolev palgatöö Motiveeritud programmis osalema 30  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Nõus grupis oma kogemuse jagamiseks Nõus osalema grupitegevustes Ei esine veekartust, nõus basseinis kehaliste harjutuste sooritamisega Nõus ja motiveeritud koduste ülesannete täitmisega (kehalised harjutused) Tööandja annab nõusoleku töökoha ja tööülesannete vaatluseks ja filmimiseks/pildistamiseks Tööandja on valmis koostööks Töötukassaga ja rehabilitatsiooniasutusega osalejale abivahendi saamiseks Saate käia 17 nädala jooksul regulaarselt teenustel 3-4 korda nädalas Kommentaarid: ………………………………………………………………………………………................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………... ....................................................................................................................................................... ………………………………………………………………………………………................... ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... …………………………………………………………………………………………………... ....................................................................................................................................................... 31  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Lisa 2_ Programmis kasutatavad hindamisvahendid Programmis kasutatakse järgmisi hindamisvahendeid nii programmi alguses kui programmi lõpus, mis annab võimaluse programmi tulemusi hinnata ja analüüsida. RFK põhine hindamine. Activitas OÜ spetsialistid on käesoleva programmi jaoks välja töötanud RFK põhise hindamisvahendi, kasutades käesolevas programmis kirjeldatud RFK tegutsemis/osalus valdkondi ja keskkonnategurit. Hindamisvahendi alusel hinnatakse klienti programmi alguses ja programmi lõpus. EEK-2 - mõõdab inimese emotsionaalset seisundit. Psühholoog kasutab testimiseks EEK-2, mis on Eestis välja töötatud (Ööpik, Aluoja, Kalda, & Maaroos, 2006). On tõestatud, et EEK on sobiv instrument, hindamaks psühhopatoloogilisi seisundeid nagu depressioon, üldine ärevus, kurnatus ja insomnia (Aluoja, Shlik, Vasar, Luuk, & Leinsalu, 1999). EEK-2 loodi 2002. aastal ja sealt on välja jäetud need EEK väited, mis ei sobinud ühtegi alaskaalasse. EEK-2 koosneb järgmistest alaskaaladest: Depressioon, Ärevus, Kurnatus, Insomnia ja Agorafoobia-Paanika. Iga väite hindamiseks on 5-palline skaala alatest 0-st kuni 4-ni (0 –üldse mitte; 1 –harva; 2- mõnikord; 3 –sageli; 4 –pidevalt). Väitestikus palutakse hinnata, kuivõrd on väites esitatud probleem vastajat häirinud viimase kuu aja jooksul. EEK-2 koosneb 28 väitest, millest 8 väidet kuuluvad Depressiooni alaskaalasse ja need hõlmavad depressiooni afektiivseid ja kognitiivsed sümptomid. (Ööpik et al., 2006). VAS skaala hindab valu VAS ehk visuaalne analoogskaala on ühe meetodina kasutatav täiskavanutel kroonilise valuga patsientide valu tugevuse hindamiseks. Eesti Kiirabi Liidu poolt koostatud valu joonlaud on kasutatav alates 13 eluaastast. Numbrilist skaalat kasutades paluge hinnata patsiendil tema valu tugevust vahemikus 0-10 niimoodi, et 0 tähendab valu puudumist ning 10 tähendab väljakannatamatut valu, võttes appi joonlaua ning selgitada numbrite tähendust, osutades samal ajal sõrmega joonlauale: 0 – valu ei ole; joonlaua esimene kolmandik (1-3) – vähene valu; joonlaua keskmine kolmandik (4-6) – mõõdukas valu; joonlaua tagumine kolmandik (7- 9) – tugev valu; 10 – väljakannatamatu valu. Seejärel paluge patsiendil osutada tema valu tugevust kõige paremini iseloomustavale numbrile. Korduvaltel mõõtmistel tuleb kasutada ühte ja sama vahendit (mitte ükskord numbreid ja teinekord nägusid). VAS skaalat kasutavad programmis füsioterapeut, tegevusterapeut ning õde. Õde hindab VAS skaalat kasutades igapäevast rahuloleku valu, valuravi mõju valule, valu ägenemise ajal; Füsioterapeut hindab üldise funktsiooni piiratust tulenevalt alaseljavaludest, mis kirjeldab valu ja selle mõju kliendile; Tegevusterapeut hindab millised tööülesanded ja -võtted tekitavad või suurendavad seljavalu ning valu 32  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ Füsioterapeudi hindamised McCarthy jt. (2006) koostasid füsioterapeutide kogemusele tuginedes alaseljavaluga patsiendi kehalise läbivaatuse plaani, mille üheks osaks oli patsiendi vaatlust, lülisamba liikuvuse hindamine, funktsionaalsed testid, alajäsemete, selja- ja kõhulihaste seisundi hindamine ja neuroloogiline hindamine. Millele tuginedes on käesolevas programmis planeeritud järgmised hindamised (nimetatud hindamisi on Activitas OÜ füsioterapeut kasutanud eelmise programmi klientide puhul ning täiendanud valitud teste vastavalt programmi kogemusele): RÜHI HINDAMINE Vaatlusel hinnatakse keha asendit, tuvastatakse lülisamba ja seljalihaste asümmeetria, hinnatakse lülisamba kõverdusi. Nimmelordoosi lamenemine võib viidata lülivaheketta väljasopistusele (May jt., 2006). Rühi vaatlus tagant-, külg- ja eestvaates. Rühihäirete tuvastamine (lameselgsus, nõgusselgsus, kühmselgsus). Rühi hindamine – Visuaalne rühi hindamine skaala alusel. Uuritavate rühti hinnatakse külg- ja tagantvaates. Hinnang antakse 1-10 punktilisel skaalal. Hinnatakse jalgade, põlvede, vaagna, ala- ja ülaselja, rindkere, kõhu, õlgade ja pea asendit ja skolioosi olemasolu. Märgitakse, millises segmendis esineb kõrvalekalle (Kendall, 2005). Uuritava asend fotografeeritakse külg- ja tagantvaates. LÜLISAMBA LIIKUVUS Lülisamba liikuvuse hindamiseks teostatakse taha sirutamist, pööramist, ette ja küljele painutamist. Liikuvuse hindamiseks kasutatakse goniomeetrit ja/või mõõdulinti (Schröber'i test) (McCarthy jt., 2006). Valu teke ette painutamisel võib viidata lülivaheketta väljasopistusele või mehaanilisele alaseljavalule. LIHASTESTID JA MMT Kõige sagedasemaks rühi probleemiks alaseljavaevuste korral on vaagna vale asend (kõige sagedasem probleem on just vaagna anterioorne kalle, mis põhjustab süvenenud nimmenõgusust). Vaagna ettekalle on omakorda põhjustatud vaagnat stabiliseerivate lihaste (kõhulihased, lülisamba sirutajad, puusapainutajad ja –sirutajad) düsbalansist, seega on esmatähtis hinnata just nende lihaste jõudu ja vastupidavust (Ebnezar 2010; Rockey, 2008). NEUROLOOGILISED TESTID Neuroloogilise testimisega on võimalik kindlaks teha kahjustunud lülide vahemik. Kõige levinum test alaseljavaluga patsiendi neuroloogiliseks hindamiseks on sirge jala tõstmise test (Lasègue test) (Vukmir, 1991). KEHALISE AKTIIVSUSE HINDAMINE. Kehalise aktiivsuse hindamine on vajalik, sest valust või operatsioonist tingitud inaktiivsuse tõttu võib klientide kehaline võimekus olla oluliselt langenud, mis võib samuti saada takistuseks palgatöö säilitamisel. Kehaline võimekus on tihedalt seotud kehalise aktiivsusega. Kui liikumisaktiivsus on üks käitumisilminguid, siis kehaline võimekus on inimese kehalise seisundi üks tunnuseid (Dishman et al, 2001; Malina & Bielicki, 1996). Igapäevane kehaline aktiivsus mõjutab võimekust, mis omakorda mõjutab liikumisaktiivsust. See tähendab seda, et kehaliselt aktiivsemad inimesed on parema võimekusega ja võimekamad inimesed on tavaliselt aktiivsema eluviisiga (Blair et al, 2001; Bouchard & Shephard, 1994). Kehalise võimekuse 33  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ määramise saab kaudselt mõõta liikumisaktiivsust oletades, et võimekuse paranemine on seotud organismi kohanemisega liikumisaktiivsusele (Dishman et al, 2001). Kehaline võimekus paraneb kiiremini kõrgema intensiivsusega sooritatud kehaliste harjutuste kaudu (Kesaniemi et al, 2001). Heyward (1991) väitis, et kogu meie võimekus on seotud kehaliste harjutuste ja aktiivse elustiiliga. Kasutatakse IPAQ’i küsimustikkku on saadaval 4 erinevas versioonis: pikk ja lühike versioon ning mõlemad variandid on täidetavad kas vaatlusaluse enda või intervjueerija poolt. Lühivariant koosneb neljast alajaotusest: intensiivne ja mõõdukas kehaline tegevus, kõndimine ja istumine. Pikem variant koosneb viiest alajaotusest: kutsetööga seotud kehalised tegevused, transpordi/liikumisega seotud kehalised tegevused, majapidamis– ja aiatööd, puhkuse ja vabaaja kehalised tegevused ning istumine. Küsimustele vastates peavad vaatlusalused arvestama ainult viimase seitsme päeva tegevusi ja mida nad sooritasid vähemalt 10 minutit (Craig et al, 2003). IPAQ on üks esimestest kehalise aktiivsuse küsimustikest, mida soovitatakse kasutada üle kogu maailma. TASAKAAL Kroonilise alaseljavaluga inimeste staatiline ja dünaamiline tasakaal on rohkem häiritud kui tervetel alaseljavaluta inimestel (Tsigkanos et al, 2016), viiakse läbi Romberg,Tandemseisu, ühel jalal seismise ning 4 square step test. 34 Lisa 3_ Rehabilitatsiooniprogrammi tulemused Rehabilitatsiooniprogrammi osutaja: Programmi nimetus: Programmi osutamise periood: 1. Tegutsemist ja osalemist puudutavad eesmärgid Millistes tegutsemise- ja osalemise valdkondades soovitakse parandada kliendi suutlikkust/sooritust? RFK kood Tegutsemine/osalus Oodatav muutus Tulemus programmis Algtase Eesmärk Programmi Programmi Muutus Kommentaar alguses lõpus xx xx kuupäev kuupäev d410 Keha põhiasendi muutmine 2 1 d415 Kehaasendi säilitamine 2 1 d430 Esemete tõstmine ja 2 1 kandmine d460 Liikumine mitmesugustes 2 1 kohtades d475 Liiklusvahendi juhtimine 2 1 (kui see on töövahend) d850 Tasustatav töö 2 1 35  Tööalase rehabilitatsiooni programmi „PÖÖRA SELG SELJAVALULE“ Programmi omanik: Activitas OÜ 2. Keskkonna tegureid puudutavad eesmärgid Milliseid keskkonna mõjutegureid soovitakse programmi tulemusena muuta ja soodustada? RFK kood Keskkonnategur Oodatav muutus Tulemus programmis Algtase Eesmärk Programmi Programm Muutus Kommentaar alguses i lõpus xx xx kuupäev kuupäev e135 Töövahednid- ja tehnoloogiad 2 1 3. Organismi funktsioone puudutavad tegurid RFK kood Korganismi funktsioon Oodatav muutus Tulemus programmis Algtase Eesmärk Programmi Programm Muutus Kommentaar alguses i lõpus xx xx kuupäev kuupäev b280 Valuaisting 3 1 2 Täname teid ettepanekute eest! Käesolevas dokumendis meie vastused sinise värviga ning muudatused programmis kollasel taustal. Programmi kokkuvõtet käesolevalt uuesti ei esita, palume eelnevalt teie tagasisidet tehtud muudatustele. Palun üle vaadata järgmised punktid: 1. Kokkuvõttes – eesmärk 1a pärast töötab (samal kohal?) Kas võtate selle kohustuse? Pigem, et pole tööelust välja langenud seljavalude tõttu. Selgitus: Käesoleva programmi puhul on oluline, et klient sooviks jätkata töötamist samal töökohal kuna programmi käigus toimuvad töökoha külastused ning kliendile sobivate abivahendite leidmine ja hankimine (Abivahendite hankimine Töötukassa teenuse „tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine“ raames). Töötukassa teenus „tööks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine“ rakendub ainult selle töökoha kohta, ning ei ole kasutatav töökoha vahetusel, mistõttu on oluline töötamise jätkamine samal töökohal. Lisaks on Activitas OÜ-l varasema programmi kogemus, mille tulemusel kõik kliendid jätkasid töötamist samal töökohal 1 aasta pärast (vt programm lk 12-13). Seega soovime jätta eesmärgiks töötamise samal töökohal. Lisasime vastava täpsustuse nii kokkuvõttesse (lk 5) kui programmi sobivuse kriteeriumitesse (lk 17). 2. Kokkuvõttes – võiks lisada kliendi teadlikkuse tõusu. Lisatud kokkuvõttesse, lk 5. 3. Kokkuvõttes – töökohal filmimine kliendi valikul Miks? Filmitakse neid tegevusi kus klient toob välja, et on valu/raskusi. Sõnastus on täpsustatud lk 6. 4. Vaadata üle keskkonna tegurid – kõik, mis siin all kirjas ei kuulu keskkonna tegurite alla (abiks on RFK raamat). Üks muudatus antud osas tehtud. Kuid soovime pöörata tähelepanu, et käesoleval juhul ei saa keskkonna all keskenduda ainult füüsilisele keskkonnale, antud sihtgrupi puhul moodustavad töökeskkkonna ka töövõtted, hoiakud, ergonoomilised kehaasendid ja võtted jms. Seega suures osas jätsime selle osa samaks (lk 9). 5. Peamised põhimõtted – oma kogemus liiga pikalt - lühemaks ja konkreetsemaks. Vähendasime varasema programmi kogemust võttes maha kliendi eesmärgid programmis, meeskonna ja võrgustikuliikmete tagasiside (lk 11-13). 6. LK 17. sobib kliendile – vaadata üle kriteeriumid. Oleks õigem panna osalise töövõimega, siis on ka õigustatus olemas. Vastav täiendus sisse viidud Lähtuge ka sellest, et nende kriteeriumite alusel peab TK juhtumikorraldaja suutma teile kliendi saata, Täpsustatud programmi sobivuse kriteeriumeid (lk 16). 7. LK.18 RFK osa. Praegu kõik on mõõdukad piirangud ja alles jäävad kõik vähesed piirangud. Soovitaks panna vahemikud. Selgitus: kuna tegemist on siiski töötava kliendiga, siis ei saa väga suurte probleemidega klienti programmi võtta, kuid tõime väikse vahemiku sisse, mis oleks võimalik. Psühholoog teeb testi aga need ei kajastu eesmärkides?  Kuigi struktuure ei ole nõutud aga teile on väga konkreetne alaselg võiks ka selle sisse tuua. Selgitus: alaselga me ei näe, et saaksime sisse tuua, meil ei ole võimaik hinnata alaselja struktuurset muutust. Kuna tegelete valuga on ka see kood puudu. Lisasime kolmanda tabelina organismi funktsioonid ja valu koodi (lk 17). Programmi tulemused – 1a pärast ei pruugi samal töökohal 100% töötada, nad võivad vahetada töökohta ,kas savutamine on realistlik? Selgitus antud p 1 all. Jätame samaks. Valu tulemuse hindamisel võiks lisada, et võrreldes programmi sisenemisega. Täiendus lisatud lk 18. 8. LK.20 programmi intensiivsus – vaadata, et oleks ühtlane läbi programmi. Mõnes kohas erines tabelis toodust. Mõnes kohas muudetud, kas muutsime teie poolt viidatud kohtades? 9. Sekkumised - Siin on tekkinud spetsialistide lõikes uued eesmärgid, mida mujal ei ole. Kui soovite neid kajastada, siis peaksid need olema alaeesmärkidena välja toodud ka mujal (k.a. kokkuvõttes). Võtsime alaeesmärgid programmi kirjeldusest välja. 10. Tabelis lk.27 TT teenuse all olev abivahendi info võik olla juba kokkuvõttes kirjas. Selgitus: täpsustus lisatud kokkuvõttesse, lk 6. 11. Hindamisvahendid – kirjas on et RFK alusel aga hindamisvahend on lisast puudu. Hindamisvahend lisatud programmi Lisa 3-na. 12. Programmi eelarve on lubatust suurem. TK eelarve 1800€ koos km-ga Selgitus: oleme teadlikud et eelarve on suurem 1800.- . Omame kogemust et tegevuskava alusel on Töötukassa aktsepteerinud suuremat eelarvet kui 1800.- ning soovime käesoleva eelarvega programmi komisjoni esitada. 13. Parandada kirjavead Saatja: Kristi Rembel <[email protected]> Saatmisaeg: 11. veebruar 2017. a. 17:31 Adressaat: Ewe Alliksoo Teema: Re: Programmi tagasiside Manused: Rehabilitatsiooniprogramm Pööra selg seljavalule 11.02.2017[1].docx; Tagasiside Activitasele_Astangu _11.02.2017.docx Tähtsus: Kõrge Tere! Edastan parandustega programmi ja vastused ettepanekutele. -- Tagasisidet ootama jäädes, Kristi Rembel-Tõnisson OÜ Activitas Vaksali 17a 50410 Tartu Tel. 50 13 410 [email protected] activitas.ee From: Ewe Alliksoo <[email protected]> Date: Mon, 6 Feb 2017 07:39:36 +0000 To: Kristi Rembel <[email protected]> Subject: Programmi tagasiside Tere Oleme RAKK meeskonnaga üle vaadanud teie programmi. Programm oli hästi koostatud. Käesoleva kirja lisas on mõned soovitused veel viimistlemiseks. Palume parandatud programmi tagasi hiljemalt 12.02 õhtul 17.00. Küsimuste korral võid helistada või kirjutada. Parimate soovidega Ewe Alliksoo Arendusspetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7254 mob +372 5814 9132 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga