Seisukoha küsimine Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta

Vastavalt nimekirjale 03.06.2020 nr 6-3/20/9024-2 Seisukoha küsimine Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu kohta Aktsiaselts Epler & Lorenz esitas1 25.05.2020 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu2. KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne keskkonnamõju hindamise programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt3. KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palub Keskkonnaamet hinnata KMH eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jelizaveta Morozova keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisa: Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletustehase rajamise KMH programm.pdf Sama: Rae Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Terviseamet, Lennuamet Kristy Käärid 674 4809 [email protected] 1 kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.05.2020 nr 6-3/20/9024 all 2 programmi koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (versioon 21.05.2020//töö nr 18003114) 3 KeHJS § 23 lõige 1 kohaselt asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Versioon 21.05.2020 /// TÖÖ NR 18003114 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr 18003114 Tartu/Tallinn 2020 Krista Lahtvee Juhtiv ekspert, KMH litsents KMH0158  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 2 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ........................................... 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ..................................................................................... 6 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 8 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ................................................................................ 10 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ................................................................. 11 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ..................................................................... 13 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA ............................................................................ 15 8. MENETLUSOSALISED .......................................................................................... 17 8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA ................................ 17 8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ........................................................................................................ 17 9. KAASAMISE TULEMUSED .................................................................................... 19 9.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ......................................................... 19 9.2. KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU ................................. 19 10. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 20 LISAD .......................................................................................................................... 21 LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID ................................................................. 21 1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE ................................................ 21 1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE .................................... 25  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 3 SISSEJUHATUS Ettevõte AS Epler & Lorenz opereerib olemasolevat jäätmekäitluskeskust (Tallinna Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus; edaspidi Tallinna OJKK), mis asub aadressil Suur-Sõjamäe tn 39, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa (edaspidi käitis). Ettevõte tao tleb keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise taotluse raames õigust käitises põletada kuni 2 700 t ohtlikke jäätmeid (kõrgema kütteväärtusega ohtlike jäätmete puhul põletatav kogus väheneb kuni 20%), mille raames soovitakse käitises asuvasse angaar i installeerida jäätmepõletustrummel. Kavandatavaks tegevuseks on käitises ohtlike jäätmete põletamine. Keskkonnamõju hindamise ja juhtimise seadus (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava t egevuse keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 3 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav teg evus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 p 22 on ohtlike jäätmete põletamine olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu KeHJS § 11 lg 3 järgi on KMH kohustuslik. Keskkonnaamet on algatanud 04.11.2019 kirjaga nr DM-106757-6 aktsiaseltsi Epler & Lorenz keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). KMH algatati KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punktide 22 ja 35, § 9 lõike 1, § 11 lõigete 2, 3 ja tööstusheite seaduse § 27 alusel ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1 -1/16/306 „Osakondade põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 punktidele 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4. Otsuse kohaselt ei ole teadaoleva informatsiooni alusel eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist ning KMH menetlusi ei liideta. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. AS Epler & Lorenz ja Hendrikson & Ko OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel on m õjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Krista Lahtvee, litsentsi nr KMH0158).  4 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT AS Epler & Lorenz käitleb ohtlikke jäätmeid Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas Suur- Sõjamäe tn 39 (KÜ tunnus 65301:002:0710; tootmismaa 100%) kinnistul asuvas Tallinna OJKK-s. Jäätmekäitluskompleksi asukoht on kujutatud joonisel 1.1. Tootmisterritooriumi suurus on 5 710 m 2 . Joonis 1.1 AS Epler & Lorenz jäätmekäitluskompleksi paiknemine (Maa-ameti kaardiserver 2020) Tallinna OJKK valmis 1998. aastal ning see on mõeldud ohtlike jäätmete kogumiseks, töötlemiseks, pakendamiseks ning vaheladustamiseks. Käitluskeskust on enne AS-i Epler & Lorenz käitanud kaks erinevat jäätmekäitlejat. Esimene käitaja oli AS EcoPro, kes käitas kogumiskeskust selle avamisest kuni 30. aprillini 2009, seejärel sõlmiti rendileping OÜ -ga BAO Ohtlikud Jäätmed, kes käitas kuni 26. juulini 2016. Ohtlike jäätmete kogumine Tallinna OJKK-s on olnud aastate jooksul stabiilne - kogutud on üle 50 erineva liigi ohtlike jäätmeid aastas. AS Epler & Lorenz rakendab jäätmekäitluseks erinevaid tehnoloogiaid - peamiselt toimub ohtlike jäätmete kogumine, sorteerimine ja vaheladustamine ning jäätmekütuste valmistamine (joonis 1.2). Kavandatav tegevus, mida KMHs käsitletakse, on ohtlike jäätmete põletusseadme käitamine aadressil Suur-Sõjamäe tn 39, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Tegevuse eesmärk on jäätmekäitluse tulemusel tekkivate jäätmete koguse vähendamine ning soojusenergia tootmine. Täna antakse tekkinud jäätmed ( sh ohtlikud jäätmed) käitlemiseks üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmepõletustehase eesmärgiks on kahjutustada kahjulikud, ohtlikud ja teised jäätmed nende termilise lagundamise meetodiga nii, et oleks välditud ebasoovitav mõju ümbritsevale  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 5 keskkonnale ning samal ajal oleks piiratud kahjutustamisprotsessi enese ebasoodne ja negatiivne mõju ümbritseva keskkonna üksikute koostisosade kvaliteedile (käitlustoimingukood R1). Jäätmepõletusseade võimaldab kasutada tekkiva t soojusenergiat. Joonis 1.2 Tallinna OJKK-s jäätmekäitlusetappide plokkskeem  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 6 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatav tegevus seisneb käitise rekonstrueerimises, mille käigus paigaldatakse ohtlike jäätmete põletusseade ning käitamises, mille tulemusel kasutatakse jäätmekäitlus- kompleksis käideldavad tahked ja vedelad ohtlikud jäätme id soojusenergia tootmiseks ning vähendatakse jäätmekäitluse tulemusel tekkivate jäätmete kogust ja ohtlikkust. Kavandatava tegevuse raames plaanib AS Epler & Lorenz Tartus asuva põletustehase demonteerida, rekonstrueerida ning ümber paigutada Suur -Sõjamäe tn 39 asuvasse Tallinna OJKK hoonesse (joonis 2.1). Joonis 2.1 Põletusseadme korstna (tähistatud punasega) kavandav paiknemine Suur- Sõjamäe tn 39 asuvas Tallinna OJKK hoones Jäätmepõletusseade võimaldab üheaegselt põletada kolmes erinevas olekus jäätmeliike. Jäätmete etteanne toimub kolmelt erinevalt dosaatorilt. Jäätmeliikidest on võimalik põletada korraga või eraldi: vedelaid jäätmeid - naftasaadusi sisaldavad jäätmed, lahustid, kemikaalid, taimekaitsevahendid, fotograafiajäätmed jne; tükkjäätmed - õlifiltrid, pakendijäätmed, tahked kemikaalid, taimekaitsevahendid jne; pastalaadsed jäätmed – värvijäätmed, kütteõlijäätmed, liimijäätmed jne. Kavandatava tegevuse raames on plaanis põletada kuni 2 700 t ohtlikke jäätmeid aastas (kõrgema kütteväärtusega ohtlike jäätmete puhul võib kogus väheneda kuni 20 %). Jäätmete põletamise kestvuseks on kavandatud 7 200 tundi aastas.  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 7 Alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peaks olema valmis kõiki pakutud alternatiive ellu viima. Kuna kavandatavaks tegevuseks on olemasoleva Tartus paikneva põletusseadme paigaldamine ja käitamine Suur-Sõjamäe tn 39 asuvas Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskuses, siis sellest tulenevalt on realistlike alternatiivide rakendamise võimalused piiratud. Kavandatava tegevuse kohta on võimalik välja tuua üks sisuline alternatiiv ja nn 0- alternatiiv: • Alternatiiv 1 – ohtlike jäätmete põletusseadme paigaldamine ja käitamine Suur- Sõjamäe tn 39 asuvas Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskuses ; • 0-alternatiiv – jäätmekäitluskompleksi töö jätkamine ohtlike jäätmete põletusseadet paigaldamata.  8 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS AS Epler & Lorenz jäätmekäitluskompleks asub Rae valla põhjapoolses osas Tallinna linna piiril Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistul (joonis 1.1, ptk 1). Asustus ja maakasutus: Käitise lähiümbruses on tegemist peamiselt tööstus- ja tootmispiirkonnaga. Põhjast piirneb käitis Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistuga ( KÜ tunnus 65301:002:1724; 70% ärimaa, 30% tootmismaa), läänest Suur-Sõjamäe tn 37 kinnistuga (KÜ tunnus 65301:002:1640, 100% jäätmehoidla maa) ning ida suunda jääb Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistu (KÜ tunnus 65301:001:5406; 95% transpordimaa, 5% ärimaa). Lõunas piirneb käitis Tallinn-Lagedi teega (tee nr 11290). Käitisest ca 240 m kaugusel põhja suunas kulgeb T allinn-Tapa raudtee. Vahetus läheduses paiknevad veel Tallinna lennuvälja lennurada, Coop Logistikakeskus ja mitmed tootmis- ja ärihooned. Lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 5337468) asub kavandatav ast põletusseadme heitallikast ca 230 m kaugusel kagu suunas. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused: Kompleksi asukoht on Põhja-Eesti lavamaal, Ülem-Ordoviitsiumi Viivikonna kihistu (savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega) avamusalal. Pinnakatte moodustavad enamasti lubjarikkad rähksed moreenid paksusega 2…10 m. Käitis paikneb kunagise Sõjamäe raba serval, kus tänapäevaks on looduslikud pinnased ase ndatud täitega. Täite paksus on kohati kuni 1,5m. Eesti Geoloogiakeskuse põhjavee kaitstuse kaardi andmetel on käitise piirkonnas põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Põhjaveekogumitest levivad piirkonnas Siluri - Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ning Kambriumi-Vendi põhjaveekogum. Rae vallas tarbitakse joogiveevarustuses peamiselt Ordoviitsiumi-Kambriumi ning Kambrium-Vendi veekogumite põhjavett. Käitise veevarustus on tagatud AS Tallinna Vesi ühisveevärgist. Pinnaveekogudest on lähimad käitisest teisel pool Tallinn -Lagedi teed asuvad kraavid. Sademevee ärajuhtimiseks on territooriumile rajatud drenaažisüsteem, mis suunab vee Tallinna ühiskanalisatsiooni. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad ja rohevõrgustik: Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Vastavalt Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse andmetele ning EELIS andmebaasile ei asu kavandatava tegevuse asukohas ja selle lähiümbruses kaitstavaid loodusobjekte. Samuti ei jää käitis rohevõrgustiku alale.  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 9 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid : Lähimad objektid on kavandatava tegevuse asukohast ca 300 m kaugusel kagu suunas asuvad arheoloogiamälestistena arvelevõetud kultusekivid Soodevahe külas (registri nr 2613 ja 2614). Välisõhu kvaliteet, lõhnasaaste: Suur-Sõjamäe piirkonnas mõjutavad välisõhu kvaliteeti transport ja tööstusettevõtted. Jäätmekäitluskompleksis hoitakse halvasti lõhnavaid jäätmeid väikestes mahutites või konteinerites, et vältida võimaliku lõhna teket ja levikut. Vedela jäätmekütuse valmistamine toimub kinnistes mahutites ja jäätmete pumpamine paakautodesse või mahutitesse suletud süsteemis. AS Epler & Lorenz mõjualasse jääb OÜ Letona Properties katlamaja korsten (keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-193131). Müra ja vibratsioon, muud füüsikalised mõjurid : Tallinna linna strateegilise mürakaardi (ajakohastatud 2017) seletuskirjas on Suur -Sõjamäe tänav määratletud ning müra arvutustes arvesse võetud tootmisettevõtete koondumisalana . Avariiolukorrad: AS Epler & Lorenz tegutsemisaja jooksul pole Suur -Sõjamäe tn 39 kinnistul toimunud avariisid või õnnetusjuhtumeid, mille tagajärjel oleks pinnasesse või põhjavette sattunud ohtlikke aineid, mis võiksid põhjustada ohtu inimese tervisele ning kah justada teisi elusorganisme või ökosüsteeme. Käitises pakendatakse ja ladustatakse jäätmed liigiti, et välistada võimalike omavaheliste reaktsioonide teke, avariid ja õnnetused. Käitise töötajad on läbinud väljaõppe keskkonna saastamisest hoidumiseks ja av ariiolukorras tegutsemiseks ning käitis on varustatud avarii likvideerimiseks vajalike abivahenditega (absorbendid, koristusvahendid, tulekustutusvahendid).  10 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kavandatava tegevuse elluviimis el tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis - ja arengudokumentidega. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on: Riigi jäätmekava 2014-2020: Riigi jäätmekava eesmärgiks on jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine. Jäätmekava annab suunised jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ohtlike jäätmete käitlusvõimaluste parandamise kaudu ning jäätmete kõrvaldamisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks . Jäätmekava II strateegiliseks eesmärgiks on: „Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel“, millega kavandatav tegevus on kooskõlas , kuna ohtlike jäätmete põletamisel tekkivat energiat kasutatakse ära elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Põletamise tulemusel vähendatakse jäätmekäitluse tulemus el tekkivate jäätmete kogust ja ohtlikkust , mis on kooskõlas jäätmekava I strateegilise eesmärgiga: „ Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada jäätmete ohtlikkust“. Harju maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on: toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilis ele planeeringule 2030+. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub kavandatav tegevus linnalise asutusega alal, mis on määratletud kui kompaktse asustuse arenguks sobilik ala, mida iseloomustavad maafunktsioonide mitmekesisus (elamumaad, tootmisalad, äripiirkonnad , tihedale asutusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Rae valla üldplaneering: kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kavandatava tegevuse ala jäätmekäitluse maa. Üldplaneeringuga ei määrata kavandatava tegevuse maa -alale muud kasutusotstarvet 1. Kokkuvõttes saab järeldada, et kavandatav tegevus on kooskõlas kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentidega, nende muutmine või täiendamine kavandatava tegevuse lubamiseks ei ole vajalik. 1 Rae valla üldplaneeringu seletuskiri. Hendrikson & Ko, 2013  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 11 5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Antud juhul on kavandatavaks tegevuseks ohtlike jäätmete põletusseadme paigaldami ne ja käitamine olemasolevas jäätmekäitlusjaamas, mistõttu keskendutakse sellega kaasn evate mõjude hindamisele ning leevendamisele, mitte terve käitluskeskuse tegevustele, millele on väljastatud kehtiv keskkonnakompleksluba. Kavandatava tegevuse (ohtlike jäätmete põletusseadme paigaldamine ja käitamine) potentsiaalsed mõjutegurid on järgmised: ohtlike jäätmete põletusseadme käitamise tulemusel tekkiv õhusaaste: lenduvateks saasteaineteks on põlemissaadused, tahked osakesed, raskmetallid; ohtlike jäätmete põletusseadme käitamise tulemusel tekkivad tahked jäätmed: kolde- ja lendtuhk; ohtlike jäätmete põletusseadme käitamise tulemusel toodetav soojusenergia. KMH käigus hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi (hindamismetoodikaid kirjeldatud ptk 6) : mõju välisõhu seisundile ja lõhnaainete levik ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Põletusseadmele paigaldatakse pidevseire seade. Eeldatav mõjuala on katlamaja korstna 50-kordne kõrgus ehk 550 m. Hinnatakse kumulatiivset mõju mõjualasse jäävate saasteaineid emiteerivate saasteallikatega; tekkivate jäätmeliikide käitlus - mõjuala peamiselt piiritletud jäätmekäitlusjaama territooriumiga, kuid ulatub osaliselt ka oluliselt kaugemale ja sõltub sellest, kuidas praegu tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine on korraldatud ; mõju pinnasele ja pinna- ja põhjavee kvaliteedile – eriliigiliste (sh ohtlike) jäätmete käitlemine toimub käitluskeskuses käesoleval hetkel kehtivate nõuete kohaselt betoneeritud põrandal ning asfalteeritud välialadel. Hoonesisene nõrgvesi kogutakse mahutitesse ning kõrgete saast enäitajate korral põletatakse paigaldatavas pöördahjus. Ohtlike jäätmete põletamisel vähendatakse käideldavate jäätmete kogust ja ohtlikkust. Sademevee ärajuhtimiseks on rajatud sademeveekogumise drenaažisüsteem, mis suunab platsilt kogutava vee läbi õlipüünise Tallinna ühiskanalisatsiooni. Kirjeldatud veekäitlust rakendades ei ole välistatud ohtlike ainete sattumine sademevette ning KMH käigus hinnatakse ohtlike ainete sademevette sattumise riske. Vastavalt veeseaduse § 187 lg 6 on kohustuslik omada veeluba, kui sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, kus on saastatuse risk . transpordi mõju – hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva lisanduva transpordi mõju liikluskorraldusele (k.a Ülemiste transpordisõlm) ning jäätmete transpordiga kaasnevat mõju inimese varale, tervisele ja heaolule ; tegevusega kaasnevate avariijuhtumite riskid ja nende mõju .  12 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm Kavandatava tegevuse mõjutegurite ja nendest põhjustatud mõju minimeerimiseks hinnatakse leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Projekt lahendusega ja põletusseadme käitamisega tuleb tagada vastavus õigusaktide ja parima võimaliku tehnika (PVT) nõuetele. Mõjude hindamise läbiviimisel antakse iga valdkonna puhul vastavushinnangud. Kavandataval tegevusega ei ole põhjust eeldada oluliste eba soodsate mõjude avaldumist järgmistes mõjuvaldkondades, mistõttu neid KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta : põletusseadme paigaldamise ja käitamisega kaasneva müra ja vibratsiooni mõju – põletusseadme paigaldamine tekitab teatud määral müra ja vibratsiooni, kuid see on lühiajaline ning vahetus läheduses (200 m raadiuses) tundlike objekte ei asu. Põletusseadme kasutusetapis märkimisväärset müra või vibratsiooni ei teki; valguse ja soojuse tekke mõju – kavandatava tegevusega ei kaasne olulist valguse või soojuseenergia levikut väljapoole käitise territooriumi; mõju taimestikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladel e – kavandatav põletusseade paigaldatakse olemasolevasse hoonesse ning mõju puudub; mõju maakasutusele – kavandatav põletusseade paigaldatakse olemasolevasse hoonesse ning mõju puudub.  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 13 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHJS, mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas keskkonnamõju hindamine läbi viia, sh tuuakse välja KMH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad, ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise pr otsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid 2. KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku ( sh ekspertide, menetlusosaliste ja avalikkuse arvamus) kui objektiivset hindami st (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad tehnikad kahte kategooriasse: mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivse d mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt ; hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist j a tugevusest (intensiivsusest). Mõlema kategooria puhul arvestatakse õigusaktidega (või muude üldtunnustatud metoodikatega) kehtestatud nõudeid saasteainete tekke kohta ja ka leevendavate meetmete rakendamise nõudeid. Juhul kui saasteainete tekke kohta on kehtestatud piirväärtused (õigusaktidega kehtestatud kontsentratsioonid, PVT järgsed eriheited vms ), antakse KMH aruandes vastavushinnang. Juhul kui tehnoloogilisele protsessile on kehtestatud teatud puhastusseadmete kasutamise nõue, lähtutakse mõju hindamisel eeldusest, et puhastusseadmed töötavad nõuetekohaselt. Samas hinnatakse sel juhul eraldi võimalike avariiolukordade esinemisel tekkida võiva mõju olulisust. Lisaks eksperthinnangutele kasutatakse mõjude prognoosimisel analoogiate meetodit (sarnaste projektide rakendamisega kaasnenud mõjude arvestamine). KMH käigus käsitletakse kavandatava tegevusega seotud mõjutegurid (vt ptk 5), millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju ning hinnatakse nii mõjutegurite poolt põhjustatud muudatuste olulisust võrreldes olemasoleva olukorraga (st suhtelisel skaala) kui ka kavandatava tegevuse rakendamise järgset mõjuteguri/mõju summaarset väärtust (st absoluutsel skaalal). Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust; põhjustab kas looduses või sotsiaalmajanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi; seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõju olulisuse skaala on eeldatavalt järgmine: piirväärtusi ületav oluline mõju, mida ei ole võimalik leevendada (välistaks tegevuse, millega see kaasneb); oluline negatiivne mõju; väheoluline negatiivne mõju; neutraalne mõju või mõju puudub; 2 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat , 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf  14 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm väheoluline positiivne mõju; oluline positiivne mõju; väga oluline positiivne mõju. Mõju hindamisel läbiviidavad uuringud: Õhusaaste leviku modelleerimine; Lõhnaainete leviku hinnang või modelleerimine. Alternatiivide võrdlemise metoodika: keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive. Käesoleval juhul on kavandatavaks tegevuseks olemasoleva Tartus paikneva põletusseadme paigaldamine Suur-Sõjamäe tn 39 asuvasse Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskusesse ja käitamine, millest tulenevalt on realistlike alternatiivide rakendamise võimalused piiratud ning KMH-s võrreldakse kahte põhimõttelist alternatiivi – kavandatav tegevus ja sellest loobumine ehk 0-alternatiiv (vt ptk 2). Sisuliste alternatiivide hulk ja iseloom mõjutab omakorda alternatiivide võrdlemise metoodika valikut. Alternatiivide võrdlemisel on aluseks v õetud T. Põdra koostatud metoodilises juhendi lk 159 toodu 3: „Alternatiive võib võrrelda mitmel viisil. Lihtsal juhul, kui tegemist on ühe-kahe alternatiiviga (lisaks 0-alternatiivile), ning eriti juhul, kui nende põhjustatavad mõjud on ühesugust liiki, võib ka sõnaline esitus olla ammendav.“ Kuna kavandatava projekti puhul on vaid kaks alternatiivi, ei ole alternatiivide võrdlemiseks otstarbekas kasutada mõju olulisuse skaalasid. Sellest tulenevalt kirjeldatakse KMH aruandes alternatiividega kaasn evaid mõjusid eksperthinnangu vormis ning selle põhjal selgitatakse välja keskkonnamõjude seisukohast eelistatud lahendus. Keskkonnamõju hindamise tulemuste dokumenteerimine : KMH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hin damise programmist, KeHJS § 20 lg 2 alusel kehtestatud nõuetest ning arvesse võttes üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Aruandes tuuakse välja vajalikud leevendusmeetmed, kavandatava tegevuse ja selle avaldava mõju seirenõuded ja tingimused edasiste tegevuslubade taotlemiseks. Keskkonnamõju hindamine tehakse sellises mahus, et selle järeldusi saab arvestada ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljastamisel. 3 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 15 7. KMH PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb algatamise järgselt kahte faasi: KMH programmi koostamine ning hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. KMH läbiviimise etapid (KeHJS 01.01.2020 jõustunud redaktsiooni kohaselt) ja eeldatav toimumise aeg on esitatud tabelis 7.1. Täpset KMH protsessi ajalise kulgemise prognoosimine on KMH programmi koostamise ajal raskendatud (see sõltub menetlusosaliste tegevustest, sh kas nad kasutavad seadusega antud võimalusi menetlustähtaegasid pikendada), seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave KMH programmi ning aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. Tabelis toodud prognoosi kohaselt võib KMH menetlus kesta kuni novembrini 2021. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus tähtaeg4 Algatatud Keskkonnaameti KMH algatamine 04.11.2019 kirjaga nr DM- 106757-6 KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. KMH programmi Aprill-mai 2020 koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. Mai 2020 Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab selle Mai-juuni 2020 asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14 päeva jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. Juuni 2020 Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH Juuli 2020 KMH programmi kontroll programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. ja seisukohtade küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis parandused ja täiendused. August 2020 Orienteeruvalt üks nädal. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase August 2020 asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja KMH programmi avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on vähemalt 14- September 2020 avalikustamine päevaline. Toimub KMH programmi avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 7 päeva jooksul KMH programmi kohta tehtud KMH programmi ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis vajalikud parandused täiendamine ning ja täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või esitamine nõuetele põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Oktoober 2020 vastavuse kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi vastavust, KMH programmi programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse nõuetele vastavuse keskkonnamõju hindamiseks. November 2020 kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. 4 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust.  16 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande Detsember-jaanuar 2021 aruande. koostamine KMH aruanne esitatakse otsustajale. Veebruar 2021 Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle Veebruar 2021 asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jooksul. Märts 2021 Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH aruande Aprill 2021 KMH aruande kontroll ja asjakohasuse ja piisavuse kohta. seisukohtade küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja täiendused. Mai 2021 Orienteeruvalt 2 nädalat. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, Juuni 2021 kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust ja KMH aruande avalikust arutelust. Juuli-August 2021 avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. Toimub KMH aruande avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta tehtud KMH aruande ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud parandused ja täiendamine ning September 2021 täiendused, selgitab ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või esitamine nõuetele põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. vastavuse kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne otsustajale September 2021 nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab kooskõlastamata Oktoober 2021 KMH aruande nõuetele keskkonnamõju hindamise aruande 30 päeva jooksul. vastavuse kontrollimine Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul ja nõuetele vastavaks KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, aruande asjakohasust November 2021 tunnistamine ja piisavust, samuti esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. November 2021  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 17 8. MENETLUSOSALISED 8.1. ANDMED OTSUSTAJA, ARENDAJA JA HINDAJA KOHTA Otsustaja Keskkonnaamet Narva maantee 7a, Tallinn 15172 Üldtelefon: 680 7438 e-post: [email protected] Arendaja AS Epler & Lorenz Suur-Sõjamäe tn 39, Soodevahe, Rae vald, 75322 Harjumaa Kontaktisik: Janis Lorenz tel: 505 4048; e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 Tartu Kontaktisik: Krista Lahtvee tel: 740 9804, mob: 5662 7084; e-post: [email protected] KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Krista Lahtvee – KMH juhtekspert (litsents KMH0158), projektijuht; hinnatavad valdkonnad: mõju atmosfääriõhule, mõjud inimese varale, tervisele ja heaolule. Alternatiivide võrdlemise läbiviimine. KMH aruande koostamine; Juhan Ruut – vastavus parimale võimalikule tehnikale, mõju veekeskkonnale (litsents KMH0155); Marek Bamberg – saastetasemete ja lõhna modelleerimine; Jaak Järvekülg – jäätmete transpordiga kaasnev mõju; Martin Ruul – riskide hindamine, jäätmekäitluse mõju. 8.2. TEAVITATAVATE-KAASATAVATE ISIKUTE LOETELU KOOS KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus menetlusosalisi teavitatakse: Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine) ; ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg 3.  18 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust teavitavate isikute loetelu on esitatud tabelis 8.1. Tabel 8.1 KMH algatamisest ja programmi avalikus t väljapanekust eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu* Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Asjaomased asutused Keskkonnaamet Otsustaja - Rae vallavalitsus Kavandatava tegevuse asukoha kohalik omavalitsus Teavitatakse e-kirjaga Keskkonnainspektsioon Keskkonnajärelevalve asutus Teavitatakse e-kirjaga Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohutusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga vastutav asutus Kavandatav tegevus paikneb Tallinna lennujaama Lennuamet Teavitatakse e-kirjaga lähistel Muud menetlusosalised Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude organisatsiooni organisatsioonid ja suunitlusest tulenevate väärtuste arvestamise Teavitatakse e-kirjaga kodanikuühendused - Eesti tagamine kavandatava tegevuse realiseerumisel Keskkonnaühenduste Koda Naaberkinnisasjade On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga omanikud elukeskkonnast Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Piirkonna elanikud ja Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna Ametlikes Teadaannetes, ettevõtted elanike elukvaliteeti samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas). Kirjaga ei teavitata (teavitatakse kohaliku meedia kaudu ja Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Ametlikes Teadaannetes, samuti vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas). * Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson & Ko OÜ) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 19 9. KAASAMISE TULEMUSED 9.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD /Peatükk koostatakse seisukohtade saamise järgselt/ 9.2. KMH PROGRAMMI AVALIK VÄLJAPANEK JA ARUTELU Kokkuvõte avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusest lisatakse peale nende toimumist.  20 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 10. KASUTATUD KIRJANDUS Peamised õigusaktid Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Jäätmeseadus Atmosfääriõhu kaitse seadus Veeseadus Riiklikud andmebaasid Keskkonnaregister http://register.keskkonnainfo.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register http://www.muinas.ee/register Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html Eesti Looduse Infosüsteemi andmebaas EELIS http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ Muud allikad Keskkonnakompleksloa taotlus Harju maakonnaplaneering https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering Rae valla üldplaneering https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat. 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 21 LISAD LISA 1. KMH ALGATAMISE DOKUMENDID 1.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE 22 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 23 24 Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm  Suur-Sõjamäe tn 39 ohtlike jäätmete põletusseadme rajamise ja käitamise KMH programm 25 1.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE TEADE