Õigusakti eelnõu

Justiitsministeerium [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-11/1637-1 Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame teie tagasisidet 15 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja saamisest ning eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Rahapesu Andmebüroo Kaitsepolitseiamet Eesti Meediaettevõtete Liit Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Telia Eesti AS Elisa Eesti AS AS Levira AS STV Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Rahvusringhääling AS Postimees Grupp Tartu Pereraadio Ühing Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 AS All Media Eesti MTÜ Raadio 7 UCB Meedia Northstar Media OÜ Taevaraadio OÜ AS Äripäev Ring FM OÜ Nõmme Raadio osaühing Raadio Kadi osaühing MP Meedia Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ Huumor OÜ Duo Media Networks OÜ osaühing ALO-TV OÜ Orsent Mittetulundusühing AB Video AS TV Play Baltics ÖÖLoom Produktsioon OÜ DanceTelevision OÜ Kids Programming OÜ WorldExtremeTV OÜ Central Media Distribution OÜ ETHNOTV OÜ Super Baltic OÜ V World North Europe OÜ SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT Corporate News Agency OÜ RandoM OÜ Andres Jõesaar 628 2338, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]  EELNÕU 06.11.2023 Meediateenuste seaduse muutmise seadus Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse pärast lauseosa „(edaspidi ka televisiooniluba ja raadioluba) andmise“ lauseosaga „, taasedastamisteatise esitamise ja taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise“; 2) paragrahvi 2 lõike 4 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Elektroonilise side ettevõtjale, kes taasedastab meediateenust, kohaldatakse käesoleva seaduse §-e 481, 482, 51, 55 ja 56.“; 3) paragrahvi 8 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Raadioprogrammi nädalamaht ja Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal (1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi. (2) Eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 30 protsenti, millest vähemalt 50 protsenti peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 19.00-ni. Muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 20 protsenti, millest vähemalt 50 protsenti peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 19.00-ni.“; 5) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“; 6) seaduse 4. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „Televisiooni- ja raadioluba“ sõnaga „, taasedastamisteatis“; 7) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused. (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; 8) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline raadioluba; 2) rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“; 9) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“; 10) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Raadioloa esmakordsel taotlemisel kinnitust esitama ei pea.“; 11) paragrahvi 40 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel. (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad, miinimummahu programmis. (3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 toodud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. (4) Raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. (5) Raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. (7) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (8) Rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. (9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus konsulteerida enne tegevusloa väljastamist julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või selle kohta, kas meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.“; 12) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri“ sõnadega „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori“; 13) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest keelduda, kui meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, ta on seotud Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu.“; 14) seadust täiendatakse §-dega 481 ja 482 järgmises sõnastuses: „§ 481. Taasedastamisteatis (1) Audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit teavitada. (2) Taasedastamisteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vähemalt 15 päeva enne taasedastamise alustamise soovitud kuupäeva. (3) Taasedastamisteatises esitatakse järgnevad andmed: 1) taasedastamisteatise esitaja nimi ja kontaktandmed; 2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nimi; 3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nimi, juriidilise isiku puhul registrikood ja registrikoodi riik, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus või füüsilise isiku puhul isikukood ja isikukoodi riik, selle puudumise korral sünniaeg ja -koht; 4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress; 5) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamiseks Eestis. § 482. Taasedastamisteatises esitatud andmete täiendav kontrollimine, taasedastamise lubamine või lubamisest keeldumine (1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei teavita taasedastamisteatise esitajat 15 päeva jooksul pärast taasedastamisteatise esitamist taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi taasedastamise lubamisest keeldumisest käesoleva paragrahvi lõigetes 3 või 4 toodud alustel või vajadusest täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud andmeid või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikmega seotud andmeid, võib alustada taasedastamist. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise kahe kuu jooksul taasedastamisteatise esitamisest arvates. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib täiendava kontrolli käigus: 1) nõuda taasedastajalt täiendavat teavet; 2) konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või saada hinnang, kas teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamisest, kui: 1) taasedastaja ei ole esitanud audiovisuaalmeedia teenuse kohta nõutud täiendavat teavet ega esitanud põhjendust, miks teavet ei ole võimalik esitada, ja teave ei ole muul viisil haldusorganile kättesaadav; 2) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud avalikule korrale või riigi julgeolekule ohu kujutamise tõttu; 3) audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide all; 4) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide all või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamisest, kui audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 6 alusel. (5) Teave käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud alustel audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamisest keeldumise kohta avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel.“; 15) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha üldsusele avatud koha haldajale või koha, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale ettekirjutus lõpetada meediateenuse kättesaadavaks tegemine, kui: 1) meediateenuse taasedastamiseks ei ole taasedastaja taasedastamisteatist esitanud, või 2) meediateenuse taasedastamise lubamisest on käesoleva seaduse § 482 lõike 3 või 4 alusel keeldutud, või 3) meediateenuse taasedastamine on käesoleva paragrahvi alusel lõpetatud.“; 16) seaduse 7. peatüki pealkirjas asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuse“ sõnaga „meediateenuse“; 17) paragrahvi 531 pealkirjas asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuse“ sõnaga „meediateenuse“; 18) paragrahvi 531 täiendatakse lõigetega 9–13 järgmises sõnastuses: „(9) Kui mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva raadioteenuse osutaja teenus on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale ja tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega neid nõudeid ei järgi, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendust asjaomase riigi järelevalveasutusega ja raadioteenuse osutajaga, et leida asjakohane lahendus Eestis kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi tagamiseks. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjaomase riigi järelevalveasutusele ja raadioteenuse osutajale tõendid, mis võimaldavad hinnata asjaolusid, kas raadioteenuse osutaja on asutatud asjaomases riigis eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega sätestatud nõuetest. (11) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 sätestatud teabevahetuses teise riigi järelevalveasutusega ei ole 30 päeva jooksul leitud rahuldavat lahendust või kui raadioteenuse osutaja selgitused ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha selle raadioprogrammi taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et vastavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad. (12) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse tegemist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioteenuse osutajale võimaluse esitada käesoleva seadusega sätestatud ja nende alusel kehtestatud nõuetest kõrvalehoidmise ja mittejärgimise kohta oma arvamus ja vastuväited kümne päeva jooksul. (13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettekirjutusest asjaomase riigi järelevalveasutust, raadioteenuse osutajat ning taasedastajat.“; 19) paragrahvi 54 lõikest 3 jäetakse välja lauseosa „, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses,“; 20) seadust täiendatakse §-ga 632 järgmises sõnastuses: „§ 632. Väljaantud tegevuslubade kehtivus Enne käesoleva seaduse 2024. aasta __ vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud ringhäälinguload kohalikus või regionaalses raadiovõrgus võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni.“; 21) seadust täiendatakse §-ga 655 järgmises sõnastuses: „§ 655. Paragrahvi 39 lõike 62 rakendamine 2024. aastal esitatakse raadioloa taotlusele autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta perioodil käesoleva seaduse 2024. aasta __ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni taotluse esitamiseni.“; 22) seadust täiendatakse §-ga 656 järgmises sõnastuses: „§ 656. Paragrahvi 481 rakendamine Enne käesoleva seaduse 2024. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumist Eestis taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamiseks peab taasedastaja olema esitanud taasedastamisteatise 2025. aasta 1. juuliks.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 __________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Meediateenuste seadus (edaspidi ka MeeTS) võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/18081, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda2. Eelnõuga reguleeritakse järgnevat:  luuakse taasedastamisteatise esitamise ja taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise regulatsioon. Regulatsioon kohaldub audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamiseks Eestis;  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) antakse õigus teha üldsusele avatud koha haldajale või koha, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale ettekirjutus lõpetada meediateenuse kättesaadavaks tegemine, kui elektroonilise side ettevõtja ei ole taasedastamisteatist esitatud, taasedastamise lubamisest on keeldutud või taasedastamine on lõpetatud;  muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni, sh võimaldatakse seada kõrvaltingimusi ka ajutistele raadiolubadele;  täiendatakse meedialubade kõrvaltingimuste regulatsiooni, muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike ja raadiolubade konkursi korraldamise korda. Seadus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamises on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juhataja Ulrika Paavle, ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28). 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse3 (edaspidi VTK) koostamine. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Meediateenuste seadus vajab täiendamist eesmärgiga tagada tõhusamad lahendused Eesti inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või muul viisil riigi julgeoleku ohustamise eest. Praegu ei ole Eestis vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda taasedastama ükskõik millist teleprogrammi, sh näiteks Vene Föderatsioonis loa saanud teleprogrammi. Telekanal ei pruugi aga sobida riigi inforuumi, sest see võib olla Eesti Vabariigile julgeolekuoht. Kuigi mitmete Vene propagandakanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline märgata. Eeltoodust tulenevalt on vajalik oma inforuumi kaitseks kehtestada regulatsioon, mille alusel Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mitte kuuluva audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamisest Eestis tuleb taasedastajal TTJA-d teavitada. Muudatus annab meediaregulaatorile võimaluse juba enne teleprogrammi Eestis taasedastamist hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel ennetatakse kvaasikanalite turuletulekut, piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. 2.2. Meediateenuste seaduse § 51 võimaldab TTJA-l teha ettekirjutus audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses on rikutud MeeTS-i § 19 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#vVLnOPt7. 2 nõudeid, kahjustatud rahvastiku tervist ja ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeolekut ja riigikaitse tagamist, või kujutatud ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. TTJA on saanud mitmeid teateid majutusettevõtetest, kes võimaldavad majutusruumides paiknevate telerite vahendusel jälgida TTJA ettekirjutusega piiratud teleprogramme. Seaduse kohaselt saab audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajaks pidada elektroonilise side ettevõtjat, kuid mitte näiteks majutusettevõtet või kaubanduskeskust, kes enda valduses võimaldab jälgida teleprogramme, mille signaali ta saab satelliitantenniga, piiriäärsetel aladel ka tavaantenniga. VTK-s pakuti lahendusena välja anda TTJA-le õigus teha ettekirjutus piiratud telekanali jälgimist võimaldavale majutusettevõttele või muule üldsusele avatud koha haldajale meediateenuse kättesaadavaks tegemise lõpetamiseks. TTJA-le on tulnud aga infot, et piiratud kanaleid edastatakse näiteks ka hooldekodudes, mis ei ole üldsusele avatud kohad. Seega, võrreldes VTK-s väljatooduga ei keskenduta eelnõus enam majutusettevõtetele, vaid laiemalt üldsusele avatud kohtadele või kohtadele, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. TTJA saab teha selliste kohtade haldajatele ettekirjutuse lõpetada sellise varem piiratud meediateenuse kättesaadavaks tegemine, mis võib sisaldada kahjulikku ja ühiskonda lõhestavat infot. Vastav reguleerimine aitab ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. 2.3. Meediateenuste seaduses vajab ajakohastamist meedialubade andmise regulatsioon. Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks. Eesmärk on meediateenuste seaduses ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, näiteks enne raadiolubade avalikku konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise kord selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks. Mõistlik on anda meediaregulaatorile õigus kehtestada ka ajutistele raadiolubadele spetsiaalseid kõrvaltingimusi, mh levipiirkonna ja programmi mahu kohta. Muudatuse eesmärk oleks põhjendatud juhtudel näha TTJA-le ette kõrvaltingimuste seadmise kohustus, näiteks juhtudel, kus soovitakse testida programmi sobivust kuulajaskonnale enne alalise loa taotlemist, on mõistlik juba ajutisele loale näha ette kõrvaltingimused, mida tulevikus tõenäoliselt kehtestataks ka alalisele meedialoale. Lisaks eeltoodule vajab muutmist rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaeg, mis on ebamõistlikult lühike. 3 2.4. MeeTS-i § 40 lg 3 ei võimalda praegu seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele televisioonilubadele. Meediaturul võib täheldada praktikat, et Eesti turul levitatavate telekanalite loale seatud kõrvaltingimuste täitmise kohustuse vältimiseks minnakse üle rahvusvahelisele televisiooniloale. Sellisel viisil on võimalik ka Eestis levida ilma üleriigilise televisiooniloa tingimustele vastamata, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa üheks sihtriigiks on valitud Eesti. Seetõttu oleks Eesti autorite teoste leviku tagamiseks mõistlik seada mõned kõrvaltingimused (nt miinimumnõuded Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud teoste edastamisele) ka rahvusvahelistele televisioonilubadele, juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti. Kultuuriministeerium ja TTJA on pikka aega kasutanud meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahtu programmis (MeeTS-i § 8 lg 4 teine lause). Samas ei anna MeeTS-i 40 lg 3 sellise kõrvaltingimuse seadmiseks selget alust. TTJA lõpetas selle praktika kasutamise 2022. aasta kevadel, kuigi kultuuripoliitiliselt on sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik, et tagada uuematele teostele rohkem teleaega. Muudatuse eesmärk on võimaldada seada viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste maht kõrvaltingimuseks. Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti 09.03.2022 kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuigi AVMSD ei reguleeri praegu raadioteenuseid, toob lähiaastatel jõustuv Euroopa meediavabadusakt regulatsiooni alla ka raadioteenuse. Seetõttu on mõistlik minna meediateenustes üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast, mistõttu tuleks MeeTS-i § 40 lg-s 5 sätestatud tähtaega lühendada seniselt kolmelt kuult kahele kuule. Seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri määratleda. Lisaks eeltoodule on eelnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS-i ajakohasuse. 4 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 22 punktist. Eelnõu punkt 1 – MeeTS-i reguleerimisala puudutavat paragrahvi 1 täiendatakse, lisades punkti 2 täpsustuse, mille kohaselt sätestab MeeTS muu hulgas taasedastamisteatise esitamise ja taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise regulatsiooni (vt ka eelnõu p 14 selgitust). Eelnõu punkt 2 – Täiendatakse viidet MeeTS-i sätetele, mida kohaldatakse elektroonilise side ettevõtjale (lisanduvad §-d 481 ja 482 ehk taasedastamisteatisega seonduv regulatsioon) (vt ka eelnõu p 14 selgitust). Eelnõu punkt 3 – Tunnistatakse kehtetuks MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 7 selgitust). Eelnõu punkt 4 – Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi, tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu nõue seaduse tasandile. Muudatuse kohaselt peab eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 30%, millest vähemalt 50% peab edastama ajavahemikus kella 6.00-st kuni 19.00-ni. Muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 20%, millest vähemalt 50% peab edastama ajavahemikus kella 06.00-st kuni 19.00-ni (uus § 9 lg 2). Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid, kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse lugu, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. Eelnõu punkt 5 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või televisiooniloa liigi kaotamisega (vt ka eelnõu p-de 7 ja 8 selgitust). Eelnõu punkt 6 – MeeTS-i 4. peatüki pealkirja täiendatakse sõnaga „taasedastamisteatis“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis puudutab taasedastamisteatise regulatsiooni sissetoomist MeeTS-i ja selle 4. peatükki (vt ka eelnõu p 14 selgitust). Eelnõu punkt 7 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike ja sätestatakse võimalus anda ka rahvusvahelisele televisiooniloale MeeTS-i § 40 lõike 6 alusel kõrvaltingimusi. Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve paragrahvi taasesitamisega. Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigile suunatud teleprogrammi edastamiseks. Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri. 5 Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused. Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale. Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning TTJA on enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. Eelnõu punkt 8 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid. Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja rahvusvaheline raadioluba välisriigile suunatud raadioprogrammi edastamiseks. Varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harju, Tartu, Pärnu, Lääne-Viru ja Viljandi maakond). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes üldmõistet „raadioluba“. Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta tagant raadiolubade konkursi tulemusena). Eelnõu punkt 9 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või raadioloa andmise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale ja 2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks. 6 Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel tehnoloogiatel testida. Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks. Eelnõu punkt 10 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 62. Paragrahv loetleb andmed, mis lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse kohaselt lisatakse raadioloa taotlusele autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Raadioloa esmakordsel taotlemisel kinnitust esitama ei pea. Kinnitus annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina (näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise taotleja, kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitnud). Kuivõrd uus raadiolubade konkurss on 2024. aastal, saaks monitoorida raadioloa tingimuste täitmist alates seaduse muudatuse jõustumisest kuni taotluse esitamisena (vt ka rakendussätet, eelnõu p 21). Eelnõu punkt 11 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel kujul. Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa mõiste kohta. Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega TTJA veebilehel. 7 Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega. Uue regulatsiooniga eraldatakse televisiooniloa ja raadioloa kõrvaltingimuste sätted. Samuti lisatakse mõlemasse lõikesse ajutised load. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt võib televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad, miinimummahu programmis. Uuendus on hiljutiste tööde (nö recent works’i) miinimummahu täpsustamise võimaldamine kõrvaltingimustes. MeeTS-i § 8 lg 4 kohaselt varub televisiooniteenuse osutaja teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 10% selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. Kultuuriministeeriumil ja TTJA-l oli pikka aega praktika seada meedialoa kõrvaltingimuseks viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste (MeeTS-i § 8 lg 4 teine lause) maht programmis. Samas ei anna seadus otseselt võimalust hiljutiste tööde (nö recent works’i) mahtu kõrvaltingimustes määratleda. TTJA lõpetas selle praktika kasutamise 2022. aasta kevadel. Samas mööname, et kultuuripoliitiliselt on sellise kõrvaltingimuse seadmine mõistlik. Ka Euroopa Komisjon soovib saada liikmesriikidelt teavet viimase viie aasta jooksul valminud audiovisuaalmeedia teoste mahu kohta teleprogrammides. Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt võib raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades MeeTS § 9 lg-s 2 toodud miinimummahtu, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Võrreldes kehtiva seadusega on täpsustatud, et Eesti autorite teoste all on mõeldud muusikateoseid ja sättes on välja jäetud ka levipiirkonna nõue. MeeTS § 9 lisatud teine lõige (eelnõu p 4) määrab küll seaduse tasandil kindlaks Eesti autorite muusikateoste miinimummahu raadioprogrammis, kuid TTJA võib raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada MeeTS-i § 9 lg-s 2 sätestatud miinimummahust kõrgemad Eesti autorite muusikateoste miinimummahud konkreetse loa puhul. Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt otsustab raadioloa kõrvaltingimuste vajalikkuse TTJA peadirektor. Kui need on vajalikud, kehtestab peadirektor tegevusloa kõrvaltingimused ja nende hindamise alused valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kõrvatingimuste vajalikkuse valdkonna eest vastutava ministrina kultuuriminister ja kehtestab need üks kuu enne tegevusloa konkursi väljakuulutamist. 8 Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul. Paragrahvi 40 lõike 6 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. TTJA peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba. Paragrahvi 40 lõike 7 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Paragrahvi 40 lõike 8 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul. TTJA-l on õigus enne tegevusloa väljastamist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või teavet, kas meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu (uus § 40 lg 9). Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse huvides. Eelnõu punkt 12 – MeeTS-i § 43 lg-s 2 tehtav muudatus on seotud § 40 lg-s 4 toodud muudatusega, mille kohaselt ei kehtesta raadiolubade kõrvaltingimusi enam kultuuriminister, vaid TTJA peadirektor. Eelnõu punkt 13 – MeeTS-i §-s 44 toodud tegevusloa andmisest keeldumise erisusi täiendatakse. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 11. Kuivõrd uue § 40 lg 9 kohaselt on TTJA-l õigus enne tegevusloa väljastamist konsulteerida julgeolekuasutustega ning Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet meediateenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose kohta rahvusvaheliste sanktsioonidega või teavet, kas meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu, antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest keelduda. Uue § 44 lg 3 kohaselt võib tegevusloa andmisest keelduda, kui meediateenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo, ta on seotud Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Eelnõu punkt 14 – MeeTS-is sätestatakse uus, taasedastamisteatise regulatsioon (§-d 481 ja 482). VTK-s pakkusime regulatiivse lahendusena välja MeeTS-i täiendamise normidega, millega nähakse ette, et teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks Eesti territooriumil on vajalik programmi omaniku (valdaja) 9 nõusolek ning TTJA-lt taasedastamise luba. VTK-s toodu kohaselt märgitakse meediateenuse taasedastamise loa taotluses taasedastatavate meediateenuste loetelu ja andmed taasedastatavate meediateenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. Taotlusele lisatakse programmi omaniku nõusolek programmi taasedastamiseks Eesti territooriumil. Samuti nägime ette riigilõivu loa taotluse esitamise eest. Eelnõuga on loamenetluse regulatsioonist loobutud, sest see koormab nii TTJA-d kui ka taasedastajaid. Samas ei sobi eesmärgi täitmiseks ka majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses reguleeritud majandustegevusteatise regulatsioon. Majandustegevusteade on isiku ühepoolne tahteavaldus, millega ei ole seotud majandustegevuse korraldamise õiguse tekkimine, vaid mis tõendab majandustegevuse tegelikku alustamist. Loodud on teatise süsteem, mis erineb nii majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud majandustegevusteatest kui ka loa regulatsioonist. Eelnõu väljatöötaja pakub välja lahenduse, mille kohaselt saab taasedastaja alustada taasedastamist, kui TTJA ei ole taasedastamisteatise esitajat 15 päeva jooksul pärast teatise esitamist teavitanud seal nimetatud kanali taasedastamise keelamisest või vajadusest täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud andmeid või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikmega seotud andmeid. Loobutud on VTK-s väljapakutud lahendusest, et taasedastaja esitab andmed taasedastatavate meediateenuste tegelike kasusaajate ja juhtorgani liikmete kohta. TTJA saab vajaduse korral konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või saada hinnang, kas teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Samuti on loobutud VTK-s toodud lahendusest, et luba on vaja nii Euroopa Liidu liikmesriigist kui väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks. Eelnõus on jäädud kolmandate riikide meediateenuste juurde. Toome järgnevalt välja taasedastamisteatise regulatsiooni. Paragrahvi 481 lõike 1 kohaselt tuleb taasedastajal audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamisest Eestis TTJA-d teavitada. Paragrahvi 481 lõike 2 kohaselt esitatakse taasedastamisteatis TTJA-le vähemalt 15 päeva enne taasedastamise alustamise soovitud kuupäeva. Paragrahvi 481 lõike 3 kohaselt esitatakse taasedastamisteatises järgnevad andmed: 1) taasedastamisteatise esitaja nimi ja kontaktandmed; 2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nimi; 3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nimi, juriidilise isiku puhul registrikood ja registrikoodi riik, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus või füüsilise isiku puhul isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht; 4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadress; 5) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusolek audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamiseks Eestis. TTJA-le tuleb esitada dokument, mis tõendab, et isikul on õigus vastavat kanalit Eestis 10 edastada. See võib olla näiteks litsentsileping, väljavõte sellest või muu asjakohane dokument. Eraldi dokumendi koostamist TTJA jaoks eelnõu raames ei nõuta. Paragrahv 482 sätestab taasedastamisteatises esitatud andmete täiendava kontrollimise, taasedastamise lubamise või lubamisest keeldumise. Paragrahvi 482 lõike 1 kohaselt võib alustada taasedastamist, kui TTJA ei teavita taasedastamisteatise esitajat 15 päeva jooksul pärast teatise esitamist taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi taasedastamise lubamisest keeldumisest sama paragrahvi lõigetes 3 või 4 toodud alustel, või vajadusest täiendavalt kontrollida taasedastamisteatises esitatud andmeid või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikmega seotud andmeid. Kui esitatud andmeid on vaja täiendavalt kontrollida, otsustab TTJA audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamise kahe kuu jooksul taasedastamisteatise esitamisest arvates. Paragrahvi 482 lõike 2 kohaselt võib TTJA täiendava kontrolli käigus: 1) nõuda taasedastajalt täiendavat teavet; 2) konsulteerida julgeolekuasutusega ja Rahapesu Andmebürooga, et saada teavet audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja või juhtorgani liikme võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonidega või saada hinnang, kas teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Paragrahvi 482 lõike 3 kohaselt keeldub TTJA audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamisest, kui: 1) taasedastaja ei ole esitanud audiovisuaalmeedia teenuse kohta nõutud täiendavat teavet ega esitanud põhjendust, miks teavet ei ole võimalik esitada, ja teave ei ole muul viisil haldusorganile kättesaadav; 2) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud avalikule korrale või riigi julgeolekule ohu kujutamise tõttu; 3) audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide all; 4) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja või juhtorgani liige on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduvate rahvusvaheliste sanktsioonide all või ta võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada ühiskonna turvalisusele olulist ohtu. Paragrahvi 482 lõike 4 kohaselt võib TTJA keelduda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lubamisest, kui audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 6 alusel. Sarnane eelhindamise süsteem on loodud ka Lätis ja Leedus. Läti praktika näitab, et see võimaldab paremini oma inforuumi kaitsta Kremli režiimi kontrollitud meediakanalite vaenuliku propaganda eest. Lätis on teleprogrammide taasedastamine reguleeritud 11 elektroonilise massimeedia seaduses4, mis sätestab, et programmide taasedastamiseks ja levitamiseks on vajalik riikliku meedianõukogu luba. Sama sätte kohaselt on nõukogul loa läbivaatamisel õigus muu hulgas küsida arvamust programmi tegelike kasusaajate kohta riigi pädevatelt julgeolekuasutustelt, rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade tõkestamise pädevatelt asutustelt. Samuti kontrollib nõukogu koos teiste pädevate asutustega programmi tegelike kasusaajate rahvusvahelisi ja riiklikke sanktsioone ning vajaduse korral küsitakse arvamust ka teiste riikide pädevatelt asutustelt. Eelnõu punkt 15 – MeeTS-i § 51, mis reguleerib meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust ning selle võimalikke kitsendusi, täiendatakse uue lõikega 9. TTJA-l on õigus teha üldsusele avatud koha haldajale või koha, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, haldajale ettekirjutus lõpetada meediateenuse kättesaadavaks tegemine, kui meediateenuse taasedastamiseks ei ole taasedastaja (elektroonilise side ettevõtja) taasedastamisteatist esitanud, või meediateenuse taasedastamise lubamisest on MeeTS-i § 482 lg 3 või 4 alusel keeldutud, või meediateenuse taasedastamine on MeeTS-i § 51 alusel lõpetatud. Sätte sõnastamisel on eeskujuks võetud autoriõiguse seaduse § 10 lg 2 p 1, mille kohaselt loetakse teose üldsusele suunamiseks muu hulgas teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud, või ka kohas, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Seega on sättega hõlmatud nii majutusasutused, kaubanduskeskused, aga ka näiteks hoolekandeasutused. Eelnõu punktid 16–18 – Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikkel 4 ja MeeTS-i § 53¹ näevad ette korra tegutsemiseks juhtudel, kui teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev audiovisuaalmeedia teenus on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis sihtriigile, kus ta levib ja aktiivselt tegutseb, kuid ei järgi selles riigis kehtestatud nõudeid ja on asutatud teises riigis tegeliku eesmärgiga hoida kõrvale sihtriigis kehtivaist õigusnormidest, mis kohalduks temale juhul, kui ta oleks sihtriigis asutatud. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ning tele- ja raadioturul ausa konkurentsi tagamiseks on otstarbekas rakendada sama põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Kuigi selle regulatsiooni väljatöötamine ei kajastunud otseselt VTK-s, tugineb see VTK eesmärgile tagada meediaturul aus konkurents ja toetada Eesti kultuuriruumi läbi eesti autorite teoste esitamise miinimumnõude kehtestamise Eestis levivatele raadioprogrammidele. Piiratud FM-sageduste ressursi jaotamine konkursi korras võimaldab eesti autorite muusikateoste miinimummahu nõude määrata raadiolubade üheks tingimuseks. DAB-platvorm loob raadioprogrammide loomiseks ja levitamiseks täiendavaid tehnilisi võimalusi. Näiteks kui Eesti meediateenuste osutajad ei soovi kasutada kõiki DAB-sagedusi, saab DAB-platvormi operaator pakkuda vaba sagedusressurssi rahvusvahelistele raadioprogrammidele, kuid tagatud peab olema nõue, et need programmid ei kahjustaks ausat konkurentsi. Seega tuleb jälgida, et väljaspool Eesti raadiolubade konkurssi raadioloa saanud programmid on tõepoolest mõeldud rahvusvahelisele turule ja et nende peamine sihtriik ei ole Eesti või juhul, kui nad on suunatud Eesti turule, täidaksid need MeeTS-is raadioprogrammidele kehtestatud nõudeid – Eesti turule suunatud DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab olema sama, mis FM-sagedustel levivatel raadiotel. 4 Läti keeles elektronisko plašsaziņas līdzekļu likums. Õigusakt kättesaadav veebilehel: https://likumi.lv/ta/id/214039-elektronisko-plassazinas-lidzeklu-likums. 12 Eelnõu punkt 19 – Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA on MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40 lg-st 4 tulenevas ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. Kuivõrd kõrvaltingimuste kehtestamine on eelnõuga kultuuriministrilt antud TTJA-le, tuleb ka sellest sättest jätta välja lauseosa „välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses käesoleva seaduse § 40 lõikest 4 tulenevas ulatuses“. 16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka siinses seletuskirjas5: „Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud6, on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/meediateenuste- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 6 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“. 13 toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).7 Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“. ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks.“ MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu punkt 20 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Enne seaduse 2024. aasta (kuupäev) vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud ringhäälinguload kohalikus või regionaalses raadiovõrgus võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu p 8 juures). Eelnõu punkt 21 – Rakendussäte on seotud eelnõu punktiga 10. 2024. aastal esitatakse raadioloa taotlusele autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta perioodil seaduse muudatuse jõustumisest kuni taotluse esitamiseni. 7 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019. 14 Eelnõu punkt 22 – Luuakse rakendussäte olemasolevate taasedastatavate audiovisuaalmeedia teenuste kohta. Enne käesoleva seaduse 2024. aasta (kuupäev) vastuvõetud redaktsiooni jõustumist Eestis taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse, mis ei kuulu Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, taasedastamiseks peab taasedastaja olema esitanud taasedastamisteatise 2025. aasta 1. juuliks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „taasedastamisteatis“. Termini sisu on määratletud seletuskirja punktis 3 „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ eelnõu punkti 14 selgituses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta keskkonda ega regionaalarengut. 6.1. Teleprogrammide taasedastamisteatise regulatsioon 6.1.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek) 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 06.11.2023 seisuga elab Eestis 1 365 884 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Venemaa propagandakanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Venemaa propagandakanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse neid rohkem või vähem ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. 6.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leitakse üles eesti kanalid, saades osa nende infoväljast. Muudatusega ennetatakse Eesti julgeolekut ohustavat teavet edastavate kanalite levimist Eesti inforuumis. Kui praegu kehtiva regulatsiooniga saab Eesti elanikkond ohtu kujutavat programmi jälgida seni, kuni meediamonitooringu käigus tuvastatakse programmis piiramiseks piisav rikkumine, siis teavitamise regulatsiooniga on võimalik ohtliku info levikut oluliselt vältida. Monitooringu käigus tuvastatud rikkumine tähendab, et ohtlik info on juba riigis 15 levinud. Ühtlasi on monitooring ressursikulukas ning rikkumiste tuvastamise ajaks võib rikkumine olla kestnud teadmata aja. Samas märgime, et eelnõuga pakutav lahendus ei asenda monitooringut, vaid see jätkub ka edaspidi. Kui taasedastaja on saanud õiguse kanalit taasedastada, kuid hiljem ilmneb julgeolekut ohustava teabe edastamine, rakendub MeeTS-i §-s 51 toodud regulatsioon. Muudatuse eesmärk on ennetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga. Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise keelamine eeldatavasti agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) propagandakanalite võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise keelamise eesmärk pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist. Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna jõudmist Eesti infovälja. Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on Euroopa Liidu sanktsioonide alusel keelatud edastada 53 telekanalit. 6.1.2. Sotsiaalsed mõjud (haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud)) 6.1.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Venemaa propagandakanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Venemaa propagandakanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse keelatud kanaleid rohkem või vähem ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. 6.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Taasedastamisteatise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni levikut. Desinformatsioon kahjustab otseselt vaba arvamuste vahetust ning raskendab ajakirjanike tööd. Pakutud muudatus ei piira ega vähenda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni8 artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Artikkel ei takista riikidel nõuda raadio-, televisiooni või filmiettevõtetelt tegevuslubasid. Lõige 2 sätestab, et 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004. 16 kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. 6.1.3. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele) 6.1.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab sideteenuse osutajaid, kellel tekib kohustus Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluvate taasedastatavate teleprogrammide kohta taasedastamisteatis esitada. Teatis tuleks edaspidi esitada ka enne uute teleprogrammide taasedastamise alustamist. Lahendus mõjutab seega sideteenuste osutajate infokohustust, sest ettevõtjad peavad esitama TTJA-le vajalikud andmed: 1) taasedastamisteatise esitaja nime ja kontaktandmed; 2) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse programmi nime; 3) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja nime, juriidilise isiku puhul registrikoodi ja registrikoodi riigi, selle puudumise korral asukohariigi asjakohase identifitseerimistunnuse või füüsilise isiku puhul isikukoodi ja isikukoodi riigi, isikukoodi puudumise korral sünniaja ja -koha; 4) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või volitatud esindaja kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadressi; 5) audiovisuaalmeedia teenuse osutaja nõusoleku audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamiseks Eestis. Seega tekib sideteenuste osutajatel teatise esitamiseks vajaliku info edastamiseks aja- ja tööjõukulu. Nende suurus oleneb ettevõtte pakutavate kolmandate riikide kanalite täpsemast arvust. Igal juhul suureneb ettevõtete halduskoormus. Arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu mitmete kanalite taasedastamist juba piiratud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi muudatus negatiivselt ei mõjuta. 17 Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks (st teatis esitatakse kolmandate riikide iga programmi kohta üks kord). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.1.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused, Rahapesu Andmebüroo Muudatused mõjutavad TTJA-d, lisaks julgeolekuasutusi ja Rahapesu Andmebürood, kellelt meediaregulaator TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamist hinnangut. Asutused annaksid TTJA-le teavet meediateenuste võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot meediateenusest tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga. 6.1.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tõenäoliselt mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike koormust oluliselt regulatsiooni üleminekuajal, kui tuleks läbi vaadata kõikide Eestis praegu edastatavate kolmandate riikide teleprogrammide taasedastusteatised. Samuti oleks kõige suurem mõju julgeolekuasutustele ja Rahapesu Andmebüroole hinnangute koostamiseks regulatsiooni üleminekuperioodil. Pärast üleminekuaega suureneb varasemaga võrreldes TTJA järelevalvekoormus uute taasedastusteatiste läbivaatamisega. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust keskmiseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks (st teatis esitatakse kolmandate riikide iga programmi kohta üks kord, TTJA järelevalve on järjepidev). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.2. Meediateenuse kättesaadavuse piiramine üldsusele avatud kohas või kohas, mis ei ole üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda 6.2.1. Mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek) 6.2.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Muudatus aitab ennetada riigisiseseid konflikte erinevas infoväljas olevate elanike vahel ning toetab seega Eesti julgeolekut. Kuna turvaline elukeskkond tuleb tagada kõikidele Eesti elanikele, mõjutab muudatus kaudselt neid kõiki ja tegu on suure sihtrühmaga. Täiendavalt mõjutab muudatus vähesel määral neid üldsusele avatud kohtade kliente, kes keelatud meediateenuseid neis kohtades näha sooviksid. 6.2.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatustega piiratakse Eesti inforuumis ohtlike meediateenuste kättesaadavust üldsusele avatud kohtades (nt majutusettevõtetes, kaubanduskeskustes) ja kohtades, mis ei ole üldsusele avatud (nt hooldekodud), kus muidu oleks võimalik piiratud kanaleid inimestele edastada satelliitantenni või piiriäärsetel aladel ka tavaantenni abil. 18 Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetel tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles eesti kanalid ning liiguvad nende infovälja. Seega aitab vastav reguleerimine ära hoida julgeolekuohtu sisaldava teabe levimist ja levitamist juhuslikele avalikes kohtades viibivatele inimestele ning avalikke kogunemisi piiratud kanalite vaatamiseks. Riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Ebasoovitavat mõju eeldatavasti ei kaasne. 6.2.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele) 6.2.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – majutusasutused jm üldsusele avatud kohad, samuti üldsusele mitteavatud kohad Muudatus mõjutab teoreetiliselt kõiki üldsusele avatud kohti, kus edastatakse meediateenuseid. Nendeks on eelkõige majutusasutused, kaubanduskeskused ja toitlustusettevõtted, kus pakutavate põhiteenuste kõrvale meediateenuseid üldsusele kättesaadavaks tehakse. Muudatus mõjutab ka üldsusele mitteavatud kohti, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, näiteks hooldekodusid. Kokku on Eestis registreeritud 573 majutuse ja toitlustusega tegelevat ettevõtet, kus on üle kümne töötaja. EMTAK 2008 koodiga registreeritud ettevõtteid on kokku 4395 (Eesti Statistika), kuid reaalselt on keelatud kanalite edastamist tuvastatud ainult mõnes üksikus majutusasutuses. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmete kohaselt 164, kuid probleeme on tuvastatud samuti mõnes üksikus. Seega mõjutaks muudatus loetletud asutustest ainult seda väikest osa, kes keelatud kanaleid üldsusele või väiksemale grupile edastavad. 6.2.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Nii üldsusele avatud kui ka üldsusele mitteavatud kohad peavad järgima muudetud regulatsiooni ja piirama keelatud meediateenuste esitamist avalikkusele või väiksemale isikute ringile (nt hooldekodu). Kuna üldjuhul ei ole meediateenused üldsusele avatud kohtades esmatähtsad ning inimesed ei külasta kohti eesmärgiga neid järgida, siis laiem mõju sihtrühmale puudub. Mõju avaldumine on püsiv – Eesti inforuum on korrastatum. Muudatuse rakendamisel on ebasoovitavate mõjude risk väike. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik laiendab järelevalvet valdkondadesse, kus seda varem ei ole olnud, ja piirab ettevõtlusvabadust. Nendele üldsusele avatud kohtadele või üldsusele mitteavatud kohtadele, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda (näiteks hooldekodud), mis 19 kasutavad meediateenuste edastamiseks satelliitantenni, elektroonilise side võrke või piiriäärsetel aladel tavaantenni ning edastavad seeläbi keelatud programme, võib mõneti suureneda halduskoormus keelatud kanalite piiramiseks. Halduskoormus seisneb eelkõige vastavuskuludes ehk kuludes, mis tekivad kanalite piiramise toimingute tegemiseks. Siiski on strateegilise kommunikatsiooni lähtekohast tegemist olulise muudatusega, mis ütleb, et riigi julgeoleku tugevdamine on oluline Eesti elanike turvalisuse tagamiseks. Oodatav mõju ulatus on väike ja mõju esinemise sagedus samuti väike. Soovimatute mõjude risk majutusasutuste ja teiste üldsusele avatud hoonete pidajatele ja tarbijatele on väike. 6.3. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine 6.3.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele) 6.3.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 28, millest ajutised meediaload on 2023. aasta novembri seisuga neljal ettevõttel. Arvestades nii äriregistris kui ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud isikute üldarvu, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.3.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist tegevust. Muudatusega tugevdatakse raadioturul konkurentsi. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus sellest ei suurene. Kuna vabu ajutiseks tegevuseks võimalikke FM-raadiosagedusi palju ei ole, saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene. 20 6.3.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.3.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.3.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust. Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult. Rahvusvaheliste televisioonilubade taotluste läbivaatamise tähtaegade pikendamisega ei muutu tehtavate toimingute arv TTJA-le. Seega ei peaks ajutiste meedialubade regulatsiooni muudatus TTJA ametnike töökoormust muutma. Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.4. Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord 6.4.1. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju halduskoormusele) 6.4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 28, sh on rahvusvaheline televisiooniluba üheksal ettevõtjal ja 15-st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (2023. aasta novembri seisuga). Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2022. aastal (148 684), on tegemist väikese sihtrühmaga. 6.4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Rahvusvahelistele televisioonilubadele kõrvaltingimuste seadmine seab piiranguid loa taotlejatele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on rahvusvahelise loaga võimalik levida ka Eestis, kuid seda ilma kõrvaltingimusteta. Samas regionaalsel ja üleriigilisel tegevusloal tegutsevad ettevõtjad peavad täitma Eestis levimisel rangemaid nõudeid. Seega seisneb mõju turuosalistele ausa konkurentsi toetamises. Lahendus mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, kes soovivad rahvusvaheliste televisioonilubadega Eestis levida. Nendel ettevõtetel tekib lisakohustus 21 kõrvaltingimustele vastamiseks ning loa taotlemisel infokohustus esitada andmed, mis on vajalikud, et vastavust kinnitada. Seega suureneb nende ettevõtete halduskoormus. Kuna rahvusvahelised televisiooniload on Eestis üheksal ettevõttel, saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks (rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Lisaks lihtsustatakse ja ajakohastatakse muudatusega raadiolubade liike. Raadioliikide muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise lihtsamaks. Asjaolu, et TTJA muudetakse raadiolubade konkursile kõrvaltingimuste seadmisel vastutavaks, lisab täiendava võimaluse lühendada raadiolubade konkursi protsessi ühe kuu võrra. Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene. Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik. Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadioprogramm ei pruugi järgida MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelik eesmärk on hoida kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul kõigi turuosaliste võrdse kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas rakendada teleturul kehtivat põhimõtet ka raadioturu regulatsioonis. Eelnevat arvesse võttes saab nii raadiolubade konkursi korraldamise korra muutmisest oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.4.2. Sotsiaalsed mõjud (haridus, kultuur ja sport) 6.4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 01.01.2023 seisuga elas Eestis 1 357 739 inimest. Teoreetiliselt oleks see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis Venemaa propagandakanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast propagandakanalite taasedastamise keeldu on leidnud võimaluse neid rohkem või vähem ebaseaduslikult edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. 22 6.4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eesti autorite loodud muusikateoste edastamise miinimummahu kehtestamine raadiojaamadele mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi. Eesti autorite loodud muusikateoste raadioeetris mängimine aitab kaasa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab neile kõrgemaid kvaliteedinõudeid. 6.4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 6.4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on sihtrühm väike. 6.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava regulatsiooni kohaselt tekib võimalus seada rahvusvahelisele televisiooniloale kõrvaltingimusi. TTJA-l on loataotluste läbivaatamisel kohustus hinnata nende vastavust loa kõrvaltingimustele. Seega tekib TTJA-le lisakohustus rahvusvaheliste televisioonilubade taotluste kõrvaltingimuste kontrollimisel. Muudatus, millega lisatakse TTJA-le kui sõltumatule meediaregulaatorile kohustus luua raadiolubade konkursiks sobivad kõrvaltingimused, mõjutab TTJA töökorraldust ja suurendab ametnike koormust. Muudatustel on TTJA-le mõju, kuid seda ei saa pidada oluliseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemist ei ole ette näha ning mõju esinemise sagedus on väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Praegu on meediateenustega TTJA-s tegelemise maht kuus täistööaja ekvivalenti, neist meediateenuste loastamisega umbes üks täistööajaga ekvivalent. 2022. aastal tähendas üks täiskoormus 120 loa väljastamist. TTJA hindab kõigist eelnõuga kavandatud muudatustest tulenevaks täiendavaks tööjõuvajaduseks kaks ametikohta. Vaja on luua täiendav peaspetsialisti ametikoht taasedastamisteatiste läbivaatamiseks ja meediateenuste lubade väljastamiseks ning lisaks peaspetsialisti ametikoht kõrvaltingimuste täitmise monitoorimiseks ja avalikult ligipääsetavates hoonetes piiratud telekanalite kättesaadavuse monitoorimiseks. Ametikohtade kulu on 90 000 eurot aastas. Kuna TTJA-l ja Kultuuriministeeriumi valitsemisalal puudub võimalus leida selleks raha oma eelarvest, on vaja leida lisaraha riigieelarvest. Kuna eelnõu mõjutab keskmisel määral ka julgeolekuasutuste (eelkõige Kaitsepolitseiameti) ja Rahapesu Andmebüroo tööd, võib see kaasa tuua Kaitsepolitseiametile ja Rahapesu Andmebüroole täiendava tööjõuressursi ja -kulu vajaduse. 8. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole vaja kehtestada. 23 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon VTK ja eelnõu väljatöötamisel on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikud. Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Rahapesu Andmebüroo, Kaitsepolitseiamet, Riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Postimees Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ, Huumor OÜ, Duo Media Networks OÜ, osaühing ALO-TV, OÜ Orsent, Mittetulundusühing AB Video, AS TV Play Baltics, ÖÖLoom Produktsioon OÜ, DanceTelevision OÜ, Kids Programming OÜ, WorldExtremeTV OÜ, Central Media Distribution OÜ, ETHNOTV OÜ, Super Baltic OÜ, V World North Europe OÜ, SA Eesti Filmi Instituut, Corporate News Agency OÜ, RandoM OÜ. VTK-s toodud märkuste arvestamise või mittearvestamise kohta on koostatud tabel, mis on seletuskirja lisas. 04.09.2023 toimus Kultuuriministeeriumis kohtumine, kus tutvustati eelnõuga planeeritavaid peamisi muudatusi. Kohtumisel osalesid TTJA, Siseministeeriumi, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu, Duo Media Networks OÜ, Taevaraadio OÜ ja Ring FM Media OÜ esindajad. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK (vt nimekirja eespool). 24  Eelnõu seletuskirja lisa 1 VTK kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Taevaraadio OÜ Oleme päri valdava osa väljatöötamiskavatsuses ( VTK) esitatud Arvestatud, vastav regulatsioon lisatud. muudatustega, kuid sooviksime lisada neli olulist märkust: 1. Peame oluliseks kaitsta kohalikku raadioturgu Euroopa Liidus väljastatud meediateenuste lubade eest, mis ei sätesta kõrvaltingimusi ja võimaldaks edastada programmi oluliselt madalamate kuludega moonutades selliselt konkurentsiolukorda turul. 2. Samuti vajab muutmist VTK punkt 3.4, mis hetkel võimaldab Arvestatud, testimise nõude teavitus on eelnõust välja jäetud. meediaregulaatoril lisada nõude, et eetris teavitatakse regulaarselt, et tegemist on testimisega. Selle nõude täitmine raadiojaamale, mis omab sagedusi ka teistest piirkondades, eeldab, et raadioprogrammi tootja peaks testitavale sagedusele tootma eriprogrammi, mis on ebamõistlikult kallis. Testimise teave teistel sagedustel on aga liigne müra jaama põhisageduste kuulajale. 3. VKT punktis 9.5 ei peaks enam eraldi välja tooma regionaalset Arvestatud. ja üleriigilist luba, kuna uue seaduse eesmärk on muuhulgas lihtsustada raadiolubade liike, jagades need raadiolubadeks ja rahvusvahelisteks raadiolubadeks. 4. Peale ajutise sageduste kolme või kuue kuulist edukat testimist Selgitatud. Käesolev seadusemuudatus ei piira võimalusi viia (saades kindluse, et antud sagedus ei tekita häireid teiste sageduskonkursse läbi vastavalt reaalsetele vajadustele. ümbritsevate raadiote sagedustega), võiks selle sageduse konkursil aasta jooksul välja anda. See välistaks selle, et kuulajaid eksitatakse erinevate raadioformaatidega, sh erinevas keeles formaatidega. Duo Media 1. KOKKUVÕTE Networks OÜ 1.1 Kultuuriministeerium esitas kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse paludes kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 1.2 Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta. Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et täiendavad regulatsioonid televisiooni- ja ka raadiosektori tarbeks ei ole põhjendatud, samas kui nii trükiajakirjandus, välimeedia ja sotsiaalmeedia vajavad tõepoolest täiendavat seadusloomet tagamaks õiglane, võrdne konkurents turul. 1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha seoses VTK-s puudutatud järgmiste küsimustega: 1) Üldist huvi pakkuva sisu esiletoomise muudatus (peatükk 2); 2) Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise muudatus (peatükk 3); 3) Meediateenuste taasedastamise keelu laiendamine majautusettevõtetele jm kohtadele, mis on üldsusele avatud (peatükk 4); 4) Ajutiste televisiooni ja raadiolubade regulatsiooni muudatus (peatükk 5); 5) Meedialubade kõrvaltingimused, raadiolubade liigid ja konkursi korraldamise kord (peatükk 6). 2. ÜLDIST HUVI PAKKUVA SISU ESILETOOMISE AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja MUUDATUS jäetud. 2.1 Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt soovitakse võtta üle AVMSD artikkel 7a, mis lubab liikmesriikidel võtta meetmeid, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. 2.2 Sellise ettepaneku puhul leiab avaldaja, et põhjalikult tuleb kaaluda sellise muudatuse majanduslikku mõju; kaaluda „üldhuviteenuse“ sisustamist läbi sisukriteeriumite ning ka sellise muudatuse koostoimet meediavabaduseakti artikliga 19. 2.3 Esmalt, planeeritav muudatus ei tundu toetavat meediavabaduseaktiga planeeritud muudatusi, eelkõige selle artikkel 19 sätestatud audiovisuaalmeedia pakkumise kohandamise õigus. Selle kohaselt peab kasutajatel olema õigus hõlpsasti muuta mis tahes seadme või kasutajaliidese vaikeseadeid, mis kontrollivad või haldavad juurdepääsu audiovisuaalmeedia teenustele ja nende  Eelnõu seletuskirja lisa 1 kasutamist, et kohandada audiovisuaalmeedia pakkumist vastavalt nende huvidele või eelistustele kooskõlas õigusaktidega. Kuigi viidatud uus norm ei peaks piirama AVMSD artikkel 7a võetud meetmeid, siis selle normi alusel loodav õigusega soovitakse anda vaadatava sisu prioritiseerimise õigus just tavakasutajale. Nii on ka arikli 7a üle võtnud Saksamaa, samuti Itaalia seadusandja juba ette näinud, et kasutajal peab olema võimalik kergesti ja püsivalt individualiseerida pakkumiste või sisu sorteerimist või järjestamist ja seda olenemata artikkel 7a ülevõtmisest. Sealjuures rõhutame, et juba täna võimaldavad kõik suuremad televisiooniteenuse operaatorid kasutajatel enda jaoks EPG muutmist vasstavalt kasutaja soovile. 2.4 Teiseks, selge on, et vältima peaks olukorda, kus prioritiseeritakse EPG-s ning programmi kavas ainult avalik- õiguslikke kanaleid, millisel juhul liiguks kõik erakanalid EPG-s tahapoole. Kui prioritiseeritakse vaid avalik-õiguslikku sisu, võib selline ettepanek kommertskanalite puhul põhjustada vaatajate arvu vähenemist ja seega nende reklaami- ja sponsorlustulude vähenemist ning seega nende kasumlikkuse vähenemist. Madalam kasumlikkus ja madalam avastatavus võivad omakorda mõjutada negatiivselt nende võimet ja stiimulit investeerida atraktiivsesse ja/või Eestis toodetud sisusse. Sellise mõju ei tohi alahinnata. 2.5 Ka Euroopa riikides, kus AVMSD artikkel 7a on siseriiklikkus õiguses ühel või teisel viisil kajastatu, on pigem valitud tee, kus prominentsust soovitakse tagada uudissaateid ja ajakirjanduslikku sisu sisaldavatele televisiooniprogrammidele, olgu need era- või avalik-õiguslikud kanalid (vt nt Saksamaa MStV, Iirimaa BAI). Üldhuviteenuste sisu osas keskendub näiteks Saksamaa määrus üldhuviteenuste sisu tootmise õiguslikule raamistikule ning hindamise kriteeriumid ei ole avalik-õiguslik versus era, vaid need sisust lähtuvad (nt uudissaadete olemasolu, omatoodangu osakaal, Euroopa teosed jmt). 3. TELEPROGRAMMIDE TAASEDASTAMISE Selgitatud. LITSENTSEERIMISE MUUDATUS Loamenetluse asemel on sätestatud eelnõus 3.1 Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt soovitakse Eesti taasedastamisteatise regulatsioon, mis kehtib tegevusloast muud luba omava teleprogrammi taasedastamiseks viia audiovisuaalmeedia teenusele, mis ei kuulu Euroopa Liidu  Eelnõu seletuskirja lisa 1 sisse eelhindamine, s.h. litsentsikohustus TTJAlt: Meediateenuste liikmesriigi jurisdiktsiooni alla. Taasedastamisteatise seadust täiendatakse §-ga 371, millega nähakse ette, et teisest menetlemisel ei toimu kanali sisu eelhindamist. Euroopa Liidu liikmesriigist ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit meediateenuse taasedastamiseks Eesti territooriumil on vajalik programmi omaniku (valdaja) nõusolek ning taasedastamise luba TTJA-lt. 3.2 Sellise täiendava süsteemi rakendamine on pigem põhjendamatu, äärmisel koormav nii regulaatorile kui turuosalistele ning tekitab küsimusi nii AVMSD kui konventsiooni vaatest. 3.3 Kultuuriministeerium selgitab, et Läti ja Leedu litsentsisüsteem oli see, mis võimaldas neil ennetada propagandakanalite jõudmist vaatajaskonna ette. Selline järeldus ei ole õige – nimelt abistas Läti ja Leedu regulaatori tegevust asjaolu, et regulaatoril oli juba varem Eestis puudunud pädevus kanalisisu alusel otsustada edastamise keelamine. Selle puuduse on seadusandja tänaseks, alates 09.03.2022 parandanud meie seadusandluses läbi MeeTs § 51 lg 2, 3 ja 4. Seega, sisu osas otsuste tegemise võimalus ei saa enam olla põhjuseks plaanitud muudatuse sisseviimiseks. 3.4 Enamgi veel, selline eelhindamine on äärmisel ressursikulukas ning põhjendused sellest, et see hoiab ressurssi kokku, sest siis ei pea pärast hindama, on asjakohatud. Nimelt – üksikute õigusvastast sisu sisaldavate kanalite piiramiseks ei ole ühelgi juhul vajalik hakata eelhindama kõiki Eestis kättesaadavaid kanaleid. Seda sedastab endale vasturääkivalt Kultuuriministeerium ka ise VTK lk 17- 18 viidates „mitu korda suuremale töö- ja ajamahule võrreldes tavapärase loaga ning vajadusele konsulteerida erinevate asutustega“. 3.5 Viimaks, selline, üldine eelhindamise ja loasüsteem toob kaasa vajaduse hinnata seda nii AVMSD kui konventsiooni taasedastamise vabaduse põhimõtte perspektiivist. Sisuliselt saab audiovisuaalse meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadust piirata vaid erandjuhtudel (näiteks AVMSD käsitletud artiklis 3). Selge vastuolu on ilmne kui lugeda direktiivi artiklid 3(2), mis need erandjuhud (s.h. konsultatsiooni komisjoniga) sätestab: „Teisest liikmesriigist pärit televisiooniprogrammi piiramine on AVMSD regulatsiooni  Eelnõu seletuskirja lisa 1 kohaselt õigustatud ja võimalik ainult ajutiselt ning järgmistel tingimustel (art 3 (2))/…/“. Sama sedastab preambula p 36: „Nõue, et päritoluliikmesriik peaks tagama ringhäälingusaadete vastavuse käesoleva direktiiviga kooskõlastatud siseriiklike õigusaktidega, on liidu õiguse kohaselt piisav tagamaks ringhäälingusaadete vaba liikumine, ilma et vastuvõtjaliikmesriikides teostataks samadel põhjustel teistkordset kontrolli. Vastuvõtjaliikmesriik võib siiski erandjuhul ja eritingimustel ajutiselt peatada telesaadete taasedastamise.“ Asjaolu, et MeeTS § 51 on mugavalt unustanud AVMSD ülevõtmisel tuua seadusesse sõna „ajutiselt“ ning sedastanud hoopis TTJA õiguse „teha lõpetamise ettekirjutuse“ kätkeb juba iseeneses vaieldavad ebaõiget ülevõtmist. Selline üldine eelhindamine ja loakohustus aga ei mahuks enam kuidagi AVMSD art 3 reguleerimisesemesse. Enamgi veel, seda järeldust kinnitab ka see, et nimetatud vabadus kannab endas kodu Euroopa Liidu üldist piirideta teenuste ja kaupade siseturu põhimõtet – nagu on seadusandja selgitanud ka AVMSD preambula punktis 8: „On hädavajalik, et liikmesriigid tagavad kõigi selliste toimingute vältimise, mis võivad ohustada teleprogrammide vaba ringlust ja nendega kauplemist või mis võivad soodustada valitseva seisundi tekkimist, mis võib põhjustada televisiooni kaudu edastatava teabe ja kogu teabelevisektori mitmekesisuse ja vabaduse piiramist.“ Tuleb ka rõhutada, et Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et teenuste osutamise vabaduse piiranguid, nagu ka aluslepingu keskse põhimõtte iga erandit, peab tõlgendama kitsendavalt.4 3.6 Seega ei ole Kultuuriministeeriumi esiletoodud kaalutlustel muudatus põhjendatud. 4. MEEDIATEENUSTE TAASEDASTAMISE KEELU Selgitame. Antud ettepanek suurendaks ebaproportsionaalselt LAIENDAMINE MAJAUTUSETTEVÕTETELE JM halduskoormust nii ettevõtetele kui riigile, eeldaks uue loaliigi KOHTADELE, MIS ON ÜLDSUSELE AVATUD või teavitamiskohustusega tegevusala lisandumist. 4.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et sätestada seaduses Seadusemuudatuses pakutav teavitamiskohustuse lahendus võimalus teha ettekirjutus taasedastamise lõpetamiseks, kui teenuses annab TTJA-le õigused nõuda keelatud telekanalite edastamise on rikutud MeeTS § 19 nõuded jmt. lõpetamist kõigilt üldsusele avatud kohtades, sh majutusasutustes.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 4.2 Sellise muudatuse tegemine meediateenuse seaduses hägustaks vaid seaduse reguleerimiseset ning ei vastaks heale õigusloome tavale. Nimelt, Kultuuriministeeriumi kirjeldatud probleemi olemasolu korral on võimalik õiguspoliitiliselt see lahendada läbi selle, et elektroonilise side seaduses nõutakse kõikidelt majutusasutuselt kohustust registreerida oma majasisene võrk kui elektroonilise side võrk, mille kaudu taasedastatakse (audioviisuaal)meedia teenust üldsusele (olgu selleks siis andmesidevõrk, kaabellevivõrk vmt). Sellisel juhul rakenduks üldsusele pakkumisele elektroonilise side teenuse seadus koos selles sisalduva sunnivõimuga (s.h. läbi MeeTS § 19) ning ei ole vajalik hägustada meediateenuse seaduse rakendusala. 5. AJUTISTE TELEVISIOONI JA RAADIOLUBADE Arvestatud osaliselt. Seaduseelnõu kehtestab kõigile REGULATSIOONI MUUDATUS turuosalistele üheselt mõistetavad reeglid. 5.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, et sätestada seaduses samaväärselt TTJA 2022. aasta kevadel sõnastatud põhimõtted, millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse. Need on järgmised: 5.1.1 samal ajal võib kehtida kuni kolm ajutist raadioluba ühe meediateenuse osutaja kohta kokku maksimaalselt kolmes levipiirkonnas levimiseks. Põhimõtete raames käsitletakse ühe meediateenuse osutajana kõiki neid meediateenuse osutajaid, kelle juhatuse liikmed või tegelikud kasusaajad on samad isikud; 5.1.2 ühte raadioprogrammi võib edastada samas levipiirkonnas kuni kuus kuud viimase 12 kuu jooksul; 5.2 Kultuuriministeeriumi põhjenduseks on, et ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. 5.3 Samas, vaidlust ei ole selles, et ajutised raadioload ei ole praktikas piiratud ressurss – see tähendab, et neid saab taotleda ja need väljastatakse ressursi olemasolul ning neile ei korraldata mistahes konkursse. Vastupidi, kui sagedus on olemas ja tehakse  Eelnõu seletuskirja lisa 1 taotlus, siis rahuldatakse see vastavalt „kes ees, see mees“ põhimõttele. Enamgi veel, konkurentsiolukorra kaitsmise eesmärk jääb Duo Media Networks OÜ-le segaseks - konkurentsiolukorra kahjustumine lokaalse leviga kolme-kuu pikkuste lubadega tegutsemisel ei saa muuta raadioturu konkurentsiolukorda. 5.4 Ei ole asjakohane viidata 2022 kevadel TTJA poolt vastuvõetud põhimõtetele, kui senisele õiguspärasele lahendusele. Nimelt on põhimõtete alusel toimumas halduskohtumenetlus, milles tõusetunud küsimusteks on: 5.4.1 Põhiõiguste riive. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja - liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtlusvabadus laieneb PS § 9 lg 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et ettevõtlusvabadust riivavad üldistatult mis tahes keelud ja piirangud (sh ka planeeringutest tulenevad) mõne majandustegevusega tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused ettevõtlusega tegelemise korral, loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste või tingimuste kehtestamine, hoolsuskohustused, mida majandustegevuses tuleb järgida ja muud kõrvalkohustused. Seega, raadiolubade saamise kohustus ning raadiolubade väljastamisele seatavad piirangud riivavad ettevõtlusvabadust. 5.4.2 Piirangute materiaalne seaduspärasus. PS §-st 3 tuleneb samuti, et põhiõiguste riivel peab olema seaduslik alus (seadusliku aluse nõue) ning need piirangud peavad olema proportsionaalsed saavutatava seadusliku eesmärgi suhtes. Raadioload on valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele eluliselt oluline piiratud ressurss, mida haldab ja opereerib TTJA. Ajutiste raadiolubade andmise tingimused on sätestatud kinnise loeteluna seaduses, s.t: - täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused; - programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga; - programmi edastamiseks, mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Selliste uute tingimuste kehtestamine eeldab võimalike uute piirangute mõjude ning põhjuste legitiimsuse täielikku analüüsi – kas piirang on vajalik  Eelnõu seletuskirja lisa 1 demokraatlikus ühiskonnas ning on proportsionaalne. Põhiõigusi riivava meetme, poliitika puhul on nõutud, et see oleks ka selge ja ühene. Antud juhul on ettepanek ebaselged. Näiteks jääb ebaselgeks, kas konkreetselt iga ajutine raadioluba võib kehtida kolmes levipiirkonnas või kõik kolm võivad kehtida kokku kuni kolmes levipiirkonnas. Samuti, kas kõik juhatuse liikmed ja lõplikud kasusaajad peavad olema samad või piisab osalisest kattuvusest. 5.4.3 Piirang peab olema proportsionaalne. Proportsionaalsuse põhimõte koosneb kolmest elemendist: esiteks, meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; teiseks, meede peab olema vajalik ja mitme samaväärse meetme seast tuleb valida meede, mis on isikutele kõige vähem koormav; kolmandaks, meede ei tohiks olla soovitud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt koormav. On põhjust kahelda, kas isegi see proportsionaalsuse kriteerium on täidetud, sest näiteks ühtse kasusaaja kriteerium osutub eesmärki mitte saavutavaks, kui näiteks ajutisi lubasid soovib taotleda järjestikku või rohkemates levipiirkondades ning „kasusaaja kriteeriumi“ vältimiseks võib lihtsalt esitada taotlused erinevate perekonna liikmete poolt (arvestades, et taotlejaks võib olla ka füüsiline isik). Nagu ka Kultuuriministeerium nendib, on ajutiste raadiolubade eesmärk olnud nende abil testida raadiosagedusi, veenduda nende kvaliteedis ja tuvastada võimalikud tehnilised probleemid raadiolevis (nt kas üks sagedus hakkab mõnda kasutuses olevat sagedust segama) ning samuti ei ole riigil mõistlik niigi piiratud sagedusressurssi pikalt kasutuseta hoida (kui leidub uusi sagedusi, mis teoreetiliste andmete põhjal tunduvad raadiotegemiseks kasutatavad olema, siis on mõistlik neid algatuseks ajutiselt kasutusse anda, laiendades nii raadiotegijate võimalusi tegutsemiseks ja samas veendudes uue sagedusressursi pikaajalises kasutuskõlblikkuses). Teiseks, meede peab olema vajalik ning mitme samaväärse meetme seast tuleb valida meede, mis on isikutele kõige vähem koormav. Kõigist võimalustest saavutada eesmärki „turukorrastamine“, on valikuks meede, millega luuakse seadusest tulenevale kolmele tingimusele täiendavad tingimused, mis loob uudsed piirid nii selles, mitu ajutist raadioluba võib üldse isikul olla,  Eelnõu seletuskirja lisa 1 mitmes levipiirkonnas võivad need kehtida, luuakse kohustuslik intervall ning seatakse ühtse kasusaaja tingimus. Veelgi enam – samaväärseid meetmeid on veel arvukalt. Näiteks piisaks üldise raadiosageduste halduse põhimõtete muutmisest selliselt, et konkursid püsivatele raadiolubadele toimuks tihedamine. Seega TTJA ettepaneku kohaste tingimuste kogum ei ole kindlasti „vähim koormav“ abinõu. Kolmandaks, meede ei tohiks olla soovitud eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalselt koormav. Selline meetmete kogum ei ole mõõdukas. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Antud juhul on viidatud vaid vajadusele korrigeerida turupraktikat ning tagada võrdne kohtlemine kõigile turuosalistele. Ometi on MeeTS § 37 alusel ja seadust tulenevate tingimuste piires praktikas väljastatud ajutisi lubasid mitukümmend aastat ning mistahes ettevõtlusvabadust üles kaaluvaid suuri probleemkohti ei ole aktuaalsena tõusetunud. Asjaolu, millele viitab Kultuuriministeerium – lubade arv on kasvanud, ei ole üksi selliseks põhjuseks. 6. MEEDIALUBADE KÕRVALTINGIMUSED, RAADIOLUBADE LIIGID JA KONKURSI KORRALDAMISE KORD 6.1 Konkreetses peatükis on kaks teemat – üks seondub raadiolubadega ning teine rahvusvaheliste televisioonilubade kõrvaltingimustega. 6.2 Raadiolubadega seonduvad ettepanekud on mõistlikud ja vajalikud nii selles, et tegemist on kas Eesti või rahvusvahelise raadioloaga ning läbi kõrvaltingimuste seadmise õiguse suunamist TTJA-le vähendatakse raadiolubade protsessi ühe kuu võrra. 6.3 Rahvusvaheliste televisioonilubadega seonduvalt ei võimalda Selgitame. Eesti kultuuri ekspordi toetamine on igati mõistlik Kultuuriministeeriumi ettepaneku kohaselt praegu MeeTS-i § 40 kultuuripoliitiline eesmärk. Eesti teoste viimist teiste riikide lõige 3 seada kõrvaltingimusi rahvusvahelistele televisioonilubadele auditooriumiteni tuleks senisest enamgi toetada. ning see on loonud ebasoovitava olukorra, kus välditakse nt eesti Üleeuroopalise levikuga kanalil on sihtriikideks kõik Euroopa autorite teoste edastamise kohustust. Seega tuleks ka rahvusvaheliste riigid, mitte Eesti üksinda.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 televisioonilubade puhul rakendada kõrvaltingimusi (nt Eesti autorite Pakutud seadusemuudatus on vajalik selleks, et tegelikult teoste edastamine) juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik ainult Eesti turule suunatud kanal ei saaks rahvusvahelise loa on ka Eesti. abil luua endale konkurentsieelist teiste Eesti turul tegutsevate 6.4 Selline ettepanek on Kultuuriministeeriumi poolt ühelt poolt kanalite ees. Pealegi on Eesti teoste mahu kehtestamisel mõistetav, kuid teiselt poolt lühinägelik. See jätab kõrvale võimaluse, diskretsiooniruum – rahvusvahelise loa alusel tegutsevale et nt üle-euroopa levikuga kanalid sooviks taotleda luba just Eesti kanalile, mis on lisaks Eestile sihitud veel näiteks kümne riigi territooriumil (sest isegi kui Eesti on üheks sihtriigiks, ei ole Eesti auditooriumile, ei pea kehtestama kohustust täita programmist autorite teoste sisaldumine signaalis äriliselt ega ratsionaalselt näiteks 30% Eesti autorite teostega, see võib olla ka näiteks 5% mõistlik näiteks Poola territooriumile edastatavas signaalis). Ka siin või 10%. rakendub koheselt küsimus televisiooniteenuse taasedastamise vabadusest kui AVMSD ja kogu EL audiovisuaalmeeda sektori regulatsiooni aluspõhimõttest (vt ülal p 3.5). 6.5 Enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti televisiooniettevõtjate programmide levikule rahvusvahelise loa alusel (nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel Lätis ja Leedus edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi puudusel võimalik. See tähendaks, et rahvusvaheline televisiooniluba muutub oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks loaks, mida rahvusvahelise levikuga Eesti televisiooniteenuse osutaja kasutada ei saaks. Selliseks õigus- ega kultuuripoliitiliseks valikuks ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust. 6.6 Ettepaneku teiseks osaks on uuema sisu eelistamine vanema sisuSelgitame. Siin pole tegu uuema toodangu eelistamisega ees läbi kõrvaltingimuse seadmise võimaldamise MeeTS-is. Kuidas millegi arvelt ega uue nõudega, vaid sooviga täpsustada on kultruuripoliitiliselt õigustatud eeldada või ka nõutada, et just kehtivas MeeTS-os ja AVMSD-s sätestatud sellekohaste uuem sisu on vaatajale ja üldsusele väärtuslikum, kui vanem sisu, nõuete täitmist. MeeTS-i § 8 lg 4 sätestab nõude, et jääb VTS-st arusaamatuks. Põhjenduste puudumisel sellisel selgelt sõltumatute tootjate loodud Euroopa päritolu tööde seas peab sisu piiraval meetmel põhiseaduslikku alust ei ole. olema ka uuemaid töid, mis on toodetud viimase 5 aasta Allakirjutanud on küsimuste tekkimise korral valmis mistahes jooksul. See norm tugineb omakorda AVMSD artiklis 17 täiendavaid selgitusi andma. märgitule. Eesti Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi Meedialiit) tänab võimaluse Selgitame. Praegu on ennatlik seostada MeeTS-i muudatusi EL Meediaette- eest avaldada arvamust meediateenuste seaduse muutmise seaduse EMFA tulevaste normidega, mille osas EL-s töö alles käib. võtete Liit VTK osas. EMFA määruse tervikjõustumine võib toimuda 2026. aastal, VTK seletuskiri viitab vajadusele arvestada meediateenuse seaduse kuid MeeTS-i muudatused tuleb jõustada kindlasti varem, muutmisel lähiaastatel jõustuva Euroopa Meediavabadusaktiga arvestades ka 2024. aastal toimuvat uut raadiolubade  Eelnõu seletuskirja lisa 1 (European Media Freedom Act (EMFA)). Meedialiit nõustub selle konkurssi. Kuna EL-is on EMFA normid alles seisukohaga kuna EMFA jõustumine muudab oluliselt Eesti kujunemisjärgus, siis nendega praeguses faasis MeeTS-is meediamaastikku ning tänase iseregulatsiooni asemel muutub arvestamine oleks ennatlik. ajakirjandus oluliselt reguleeritumaks. Seoses sellega peame vajalikuks välja tuua ja rõhutada järgmist: 1. Meedialiit leiab, et seoses VTK aruteluga on kohane ja õige aeg alustada sihtgruppidega diskussiooni ka EMFA alusel Euroopa meediateenuste nõukotta (nõukoda) esindaja nimetamise võimalusi. 1.1. Tänane EMFA eelnõu näeb ette, et nõukotta nimetatakse Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt „riigi reguleeriv asutus või organ“ – asutus või organ, mille liikmesriik on määranud vastavalt direktiivi 2010/EL artiklile 30. Direktiivi 2010/EL artikli 30 kohaselt võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et anda üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete, eelkõige artiklite 2, 3 ja 4 kohaldamiseks vajalikku teavet, eelkõige liikmesriikide pädevate sõltumatute reguleerivate asutuste kaudu. 1.2. Täna kehtiva meediateenuste seaduse kohaselt on Eestis Selgitame. EMFA nõukoda ja teised võimalikud struktuurid ei meediavaldkonna riiklikuks järelevalveasutuseks Tarbijakaitse ja ole käesoleva muudatuse sisuks. Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA on meediateenuste seaduse alusel järelevalvet teostav organ, kes jälgib muuhulgas meediateenuse seaduse täitmist (näitleks teostab järelevalvet eestikeelse sisu ja reklaami osas). 1.3. Ameti põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Eeltoodust tulenevalt peaks Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt nii era- kui ka riigimeedia sõltumatust kontrollima täitevvõim. Näiteks peaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 24 lõike 3 kohaselt Eestis TTJA, s.o täitevvõim jälgima riikliku reklaami jaotamist meediaturgudel. 1.4. Meedialiit nõustub, et tänase meediateenuse seaduse järelevalve teostamiseks võib TTJA olla kohane asutus, kuid EMFA nõukotta kuulumiseks peaks Eesti esindaja olema ajakirjandusekspert, mitte tehnilise järelevalve ekspert. Seetõttu teeme ettepaneku avalda  Eelnõu seletuskirja lisa 1 diskussioon võimaluse üle muuta meediateenuste seaduse järelevalve osa ning täiendada seadust võimalusega nimetada EMFA nõukotta meedialiidu poolt volitatud isik. 2. Meedialiit on täielikult ja absoluutselt vastu VTK-s toodud Tulevase EMFA määruse rakendamine pole praegu käsil oleva seisukohale nagu saaks täitevvõim (TTJA) olla terve meediaturu MeeTS-i muutmise teema. Need on eraldi küsimused, mida mõttes sõltumatu meediaregulaator (isegi siis kui see toob kaasa saab arutada ja otsustada siis, kui EMFA määrus on EL-is VTK-s boonusena väljatoodu, et raadiolubade konkurss lõheneb 1 vastu võetud. kuu võrra). Ajakirjandus saab olla sõltumatu üksnes siis kui ta ei ole ei otseselt ega kaudselt allutatud täitevvõimu kontrollile. EMFA peamiseks eesmärgiks on kaitsta meediaväljaannete sõltumatust ja pluralismi meediaturul, ajakirjandust täitevvõimule allutades tegutseks Eesti EMFA peamisele eesmärgile vastassuunas. 3. Arusaadavalt ei vaidle Meedialiit vastu sellele, et TTJA teostab Teadmiseks võetud. audiovisuaalmeedia osas tehnilist järelevalvet, väljastab lubasid ja asub samme ebasobiva sisu (sh Vene Föderatsiooni propaganda) kättesaadavuse piiramiseks. 4. Audiovisuaalmeedia direktiivi artikkel 7a ülevõtmise osas toetab AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja Meedialiit oma liikmete poolt VTK-le antud arvamusi. jäetud. Eesti ITL-i kuuluvad sideettevõtjad toetavad Kultuuriministeeriumi poolt Teadmiseks võetud. Infotehnoloo- VTK-s seatud eesmärki korrastada Eesti inforuumi. Nõustume, et gia ja riigil peavad olema võitluseks sõjapropagandaga märksa tõhusamad Telekommuni- vahendid, kui on olnud seni. ITL-i liikmed on hea meelega valmis kaasa mõtlema, et leida tõhusaimad lahendused Eesti inforuumi katsiooni Liit kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või (ITL) muul viisil riigi julgeolekut ohustava info vastu. Siiski asuvad ITL-i kuuluvad sideettevõtjad seisukohale, et mitmed VTK-s välja pakutud meetmed (konkreetsemalt kanalite järjestamise nõue ning teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise kohustu) ei ole sobivad lahendused, sest nende rakendamine oleks väga keeruline ja tooks kaasa ebamõistliku halduskoormuse ning neist saadav kasu oleks minimaalne. Samuti ei adresseeri need meie  Eelnõu seletuskirja lisa 1 hinnangul tegelikku probleemi, milleks on propagandakanalite tarbimine interneti ja nn satelliittaldrikute ning muude lisaseadmete vahendusel. 1. Kanalite järjestamise kohustus AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja Peame VTK-s välja pakutud kanalite järjestamise nõuet jäetud. ebamõistlikuks meetmeks järgmistel põhjustel: 1) Praktikas ei ole täiendav regulatsioon vajalik, kuna eesti vaatajate hulgas populaarsed kanalid on telekavas nagunii kõige ees. 2) Milliseid kanaleid millises järjekorras klient näeb, sõltub millise paketi ja millised teemakanalid klient on tellinud. Sõltuvalt televisiooniteenuse osutajast, saavad vaatajad kas ise järjestada enda kanalid või luua enda lemmikkanalitest nimekirju ja sideettevõtja poolt pakutud järjekorda mitte läbi vaadata. 3) Oleme seisukohal, et kanalite järjestamisel ei oleks olulist ja sisulist mõju inimeste infotarbimisele. VTK esitab eelduse, et muudatuse tulemusel nõuab vähem üldist huvi pakkuvate kanaliteni jõudmine vaatajatelt senisest suuremat pingutust ja see parandab inimeste meediatarbimist. Selline eeldus ei pea paika. Kanalite järjestus ei pane inimest huvituma kanali sisust ja pingutus huvipakkuva kanalini jõudmiseks on olematu. Kui Vene telekanalitele kehtestati piirangud, soetasid inimesed lisaseadmeid, et nad saaksid Vene telekanaleid edasi tarbida, mis on oluliselt suurem pingutus kui telekavas kanali vahetamine. Seega eeldab infotarbimise muutmine muud lähenemist. Kanali otsimine saatekavast ei ole mõjuv meede. Seetõttu ei toeta ITL-i kuuluvad sideettevõtjad kanalite järjestamise kohustuse kehtestamist MeeTS-is. Juhul, kui riik siiski otsustab audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a üle võtta, siis tuleb defineerida mõiste „üldhuvi kanal“, kuna sellise mõiste tähendust ei ole võimalik tuletada ühegi teise allika alusel. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lg 3 sätestab küll üldhuviteenuse osutaja mõiste, kuid arvestades seal toodud mõiste sisu, ei ole võimalik jõuda arusaamisele, millised kanalid võiksid olla üldhuvi  Eelnõu seletuskirja lisa 1 kanalid. VTK-st ei ole võimalik ka aru saada, millisel juhul loetakse üldhuvi kanalid esiletõstetuks. 2. Teleprogrammide loa taotlemise kohustus Selgitatud. Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamise Loamenetluse asemel on sätestatud eelnõus osas tooks VTK-s pakutud lahendus TTJA-le ja ettevõtjatele kaasa taasedastamisteatise regulatsioon, mis kehtib suured bürokraatia, aja- ja ressursikulud, mistõttu ei toeta ITL-i audiovisuaalmeedia teenusele, mis ei kuulu Euroopa Liidu kuuluvad sideettevõtjad sellise kohustuse kehtestamis MeeTS-is. liikmesriigi jurisdiktsiooni alla. Nimelt peab VTK-s toodud protsessi kohaselt, mille järgi litsentsi taotleb taasedastaja, TTJA analüüsima iga taasedastaja puhul iga Jääme VTK-s toodud ettepaneku juurde, et kord iga kanalit. Seega, lähtuvalt VTK p 11.2.2.1 toodud andmetest, taasedastamisteatise (loa asemel) edastavad taasedastajad, kontrollib TTJA mõningaid taasedastatavaid kanaleid ligikaudu 30 mitte televisiooniprogrammi omanikud. Samas ei kohusta me korda. See on ebamõistlik halduskoormus TTJA-le. enam taasedastajaid esitama tegelike kasusaajate andmeid, vaid VTK-s kirjeldatu kohaselt peaksid taasedastajad ka jälgima iga soovi korral saab TTJA selles osas konsulteerida taasedastatava kanali juhtorganeid ja tegelikke kasusaajaid ning julgeolekuasutustega ja Rahapesu Andmebürooga. nende muutuse korral iga kordselt TTJA-d teavitama, mis võib tähendada, et TTJA saab mõne kanali kohta 30 teavitust. Sellise TTJA-le tuleb esitada dokument, mis tõendab, et isikul on õigus kohustuse panemine taasedastajale on ebamõistlik. Igapäevastes vastavat kanalit Eestis edastada. See võib olla näiteks kestvates ärisuhetes ei ole taasedastajal sellise informatsiooni litsentsileping või väljavõte litsentsilepingust. Eraldi saamine televisiooniprogrammi omanikult lihtne. Muudes riikides ei dokumendi koostamist TTJA jaoks ei oodata. ole selline informatsioon avalikult kättesaadav ja Eesti taasedastaja on televisiooniprogrammi omanikul väike äriline partner, kelle soovid ei pruugi telekanali omaniku jaoks olla olulised. Samas, kui sellist informatsiooni soovib regulaatorasutus ja selle tagajärjeks võib olla litsentsist ilma jäämine, on televisiooniprogrammi omanikul oluliselt suurem motivatsioon sellist informatsiooni anda. Seetõttu leiame, et kui riik soovib loa taotlemise kohustuse kehtestada ja see on piisavalt põhjendatud ja õiguslikult võimalik (arvestades ka EL-i õigusakte), siis peaksid televisiooniprogrammi omanikud olema need, kes litsentsi taotlevad. Seda järgmistel põhjustel: 1) Ainult televisiooniprogrammide omanikel on kogu info, mida riik neilt ootab.  Eelnõu seletuskirja lisa 1 2) Ebamõistlik on panna see kohustus televisiooniprogrammide taasedastajatele, kes peaks hakkama pidevalt tegelikke kasusaajaid seirama. 3) Kanalitele vastava kohustuse panek on mõistlikum, sest siis peaks TTJA hindama ühte kanalit ühe korra, mitte väljastama sama kanali osas mitmeid litsentse erinevatele taasedastajatele. Sellise süsteemi kohaselt tegeleb TTJA, lähtuvalt VTK p 11.2.2.1 toodud andmetest, ühe korra ligikaudu 70 kanaliga, mitte 30 korda 70 kanaliga. 4) Meile teadaolevalt ka muudes riikides kasutusel oleva süsteemi kohaselt taotleb litsentsi ikkagi telekanal, kes soovib riigis taasedastatud saada ja taasedastaja on kohustatud kontrollima litsentsi olemasolu, kuid ei taotle kanali eest litsentsi. Leiame, et kui kanalitele eellitsenseerimine kehtestatakse, on mõistlik kehtestada see lisatingimusega, et kõik need kanalid, mis praegu levis (ehk mis pole sanktsioneeritud), saaksid automaatselt loa ja menetleda oleks vaja ainult uusi kanaleid. Lisame, et pärast vene telekanalitele piirangute kehtestamist ei Selgitame. Venekeelse elanikkonna toomine Eesti inforuumi ja ole Eesti inforuumi teed üles leidnud ca 40 000 teleleibkonda. See nende hoidmine selles on laiem teemadering, mille osalised on on terav probleem, mis vajab lahendust, aga mida VTK meie mitmed asutused oma pädevuste piires. hinnangul ei adresseeri. Propagandaga võitlemiseks on aga äärmiselt oluline nende leibkondadega tegeleda ja leida lahendus, kuidas nad Eesti inforuumi tuua. Nad ei tarbi Eesti suurte taasedastajate televisiooniteenuseid, mistõttu ülalkirjeldatud meetmed neile ei mõju. Kuna VTK-st nähtub, et riik on valmis teemaga tegelemisse panustama, siis tuleks see ressurss suunata tegeliku probleemi lahendamisse. Teeme ettepaneku ühiselt koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajatega arutada, milliseid tehnilisi lahendusi oleks riigil võimalik piiramiseks kasutada. Lõpetuseks loodame, et meie tähelepanekud on Teile abiks edasisel menetlusel ja aitavad kaasa sobivate meetmete leidmisel probleemi lahendamiseks. Soovime panustada ka edasises menetluses, mistõttu palume meid hoida järgmiste sammudega kursis. Oleme valmis ka kohtumiseks, et oma arvamust suuliselt selgitada ning edasisi lahendusvariante arutada  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Rahapesu Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) tänab antud võimaluse eest Teadmiseks võetud. andmebüroo esitada oma arvamus ja ettepanekud meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsusele. Olles läbi vaadanud meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse dokumendi anname teada, et meie poolt märkuseid ja ettepanekuid ei ole. Samas ootame huviga arutelusid. JUM VTK kohaselt soovitakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu AVMSD artikkel 7a ülevõtmine käesolevast eelnõust välja direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi jäetud. 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92), artikkel 7a, mis lubab liikmesriikidel võtta meetmed, et tagada üldist huvi pakkuvate audiovisuaalmeedia teenuste sobiv esiletoomine. Artikli ülevõtmisega oleks võimalik määrata üldist huvi kandvate programmide asetus näiteks telerit avades loetelu alguses ning elektroonilistes saatekavades ja veebitelevisioonis esile tõstetult. Palume eelnõu koostamise etapis mõju hindamisel välja tuua, milline on teenuseosutajate pakutav tänane programmide kuvamise järjekord, kas ja milliseid probleeme on sellega esinenud (nt kas eestikeelsed kanalid on loetelus väga kaugel) ning kui suurel määral see järjekord võiks tulevikus muudatuse järgselt erineda. 2. VTK-s on ühe lahendusena pakutud teleprogrammide Seletuskirja täpsustatud. Selgitame – tõhus meediamonitooring taasedastamise litsentseerimist. VTK kohaselt võimaldab see muu jätkub ka edaspidi. VTK-s esitatud viide loamenetluse raames hulgas vähendada võimaliku ebaseadusliku sisu või keelatud võimalike TTJA kulude kokkuhoidmise osas oli mõnevõrra tegevuste monitooringuga seotud TTJA kulusid. Märgime, et eksitav. viidatud loakohustus võib olla vajalik, kuid teleprogrammide sisu Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste kontroll ehk meediamonitooring peab ka edaspidi tõhusalt toimima. meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad Palume eelnõu koostamise etapis hinnata selle muudatuse meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite kultuurilist mõju, sh mõju meediale, samuti palume esitada edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja statistika taasedastatavate kanalite lisandumise kohta. See jälgima asunud eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes võimaldaks paremini avada probleemi, mida teleprogrammide 2019. aasta uuringuga on 2023. aastal vähenenud Venemaa taasedastamise loastamine aitab paremini lahendada kui nende sisu telekanalite vaatamine 11%-lt 4%-le Eesti elanikkonnast. järelevalve. Juhime tähelepanu, et majandustegevuse seadustiku Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe üldosa seadusest tulenevalt on korrektne termin luba, mitte litsents. korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Seega palume eelnõus ja seletuskirjas kasutada termineid luba, mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leiavad inimesed üles loakohustus, loastamine. eesti kanalid ning saavad osa nende infoväljast. Muudatus ei piira sõna- ega ajakirjandusvabadust, vaid takistab agressorriike kasutamast Eesti inforuumis Eesti julgeolekut ohustavaid inforelvi. Muudatus ei ohusta mingilgi moel vaba ja mitmekesise ajakirjanduse tegevust ja võimekust levitada erapooletut ja tõepõhist teavet ning arvamusvabadusel põhinevaid väärtushinnanguid. Eesti on demokraatlik õigusriik, mille tugisammasteks on vaba ajakirjandus, arvamuste mitmekesisus ja meedia erapooletus ning see on osa Eesti julgeolekust. 3. Palume eelnõu koostamise etapis arvesse võtta ka kirjale lisatud Seletuskirja täpsustatud. VTK failis esitatud märkused ja kommentaarid. SIM SIM märkused on esitatud AK-na. Märkustega on arvestatud või need on teadmiseks võetud, samuti on täpsustatud seletuskirja. TTJA Toetame VTK-s toodud ettepanekuid, kuid leiame, et eelnõu ettevalmistamise etapis vajavad ettepanekud täiendavat analüüsi, nt ettepanekute tehniline teostatavus, sellega kaasnevad kulud ettevõtjatele ja regulaatorile seatavate lisaülesannete teostamiseks vajalik ressurss. VTK-s nähakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) ette õigus enne telekanali taasedastamise loa väljastamist konsulteerida Rahapesu Andmebürooga saamaks teavet meediateenuse osutaja võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega ja Kaitsepolitseiametiga saamaks hinnangut taotluses märgitud meediateenuse võimaliku ohu kohta riigi julgeolekule. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu ettevalmistamisel sätestada nii Arvestatud. tele- kui raadiolubade taotluste läbivaatamisel TTJA-le õigus enne loa väljastamise üle otsustamist konsulteerida Rahapesu Andmebüroo ja Kaitsepolitseiametiga. Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada meediateenuste seaduse (MeeTS) §-i 44 lõikega 3, mille alusel oleks TTJA-l õigus keelduda tegevusloa andmisest, kui  Eelnõu seletuskirja lisa 1 meediateenuse osutajal ilmnevad seosed sanktsioonidega või meediateenusega kujutataks ohtu riigi julgeolekule. Soovitame eelnõusse lisada meediateenuse osutaja kohustus tagada Selgitame. Eesti inforuum on välise negatiivse faktide ja sündmuste tõene, erapooletu ja tasakaalustatud esitamine mõjutustegevuse eest paremini kaitstud käesoleva uudistesaadetes soodustamaks arvamuste vaba kujunemist. seadusemuudatusega loodava taasedastamisteavituse menetluse kaudu. Ajakirjanduse suhtes on ühiskonnal kõrgendatud ootus, et teavet Eesti enda meediateenuste osutajatele on ettepanekus loetletud antakse edasi objektiivselt ehk kajastatakse erinevate poolte nõuded eneseregulatsiooni korras juba nagunii igapäevase nägemusi ja seisukohti. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni tegutsemise standardiks ning üleregulatsiooni vajadus puudub. üleilmse ajakirjanike eetikaharta1 kohaselt peab ajakirjanik Eesti on demokraatlik õigusriik, mille tugisammasteks on vaba kindlustama, et tema edastatud faktid on tõesed ja kommentaarid ajakirjandus, arvamuste mitmekesisus ja meedia erapooletus ning arvamused on selgelt faktidest eristatud. Eetikaharta järgi ning see on osa Eesti julgeolekust. peetakse ajakirjanduses ebaprofessionaalseks mh faktide moonutamist, laimamist, mustamist, põhjendamatuid süüdistusi. Viimastel aastatel on eriti selgelt ilmnenud desinformatsiooni negatiivne mõju inimeste tervisele ja elule, demokraatlikele protsessidele ja nende legitiimsusele, avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Desinformatsiooni kujutatav oht on ilmnenud nii COVID-19 pandeemia kui Venemaa täiemahulise agressiooni käigus Ukraina vastu. Seetõttu on oluline, et riik võtaks kõikvõimalikud meetmeks kaitsmaks eetilist vaba ajakirjandust, rahva tervist ja põhiseaduslikku korda ajakirjanduse varjukeebi all tegutsevate desinformaatorite eest. Sarnased kaitsemeetmed desinformatsiooni eest on ette nähtud näiteks Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonis (art 7 lg 3)2, Läti elektroonilise massimeedia seaduses (V peatükk, art 24 lg 4)3 ja Suurbritannia meediaregulaatori Ofcom ringhäälingu koodeksis (V jagu)4. Samuti teeme ettepaneku eelnõu väljatöötamise käigus kaaluda Käesolevas eelnõus seda teemat ei kajastata. võimalust anda TTJA-le pädevus nõuda Eesti turule suunatud meediateenuse osutajatelt, täpsemalt tellitava audiovisuaalmeedia teenuste pakkujatelt (nt Netflix, HBO), turu statistilisi andmeid (nt Eesti kasutajate hulk).  Eelnõu seletuskirja lisa 1 Ühtlasi teeme ettepaneku pärast VTK tagasiside analüüsimist viia läbi arutelu nii meediateenuse osutajate kui meediateenuse taasedastajatega. RAM 1.Väljatöötamise kavatsuse kohaselt võib kavandatav Arvestatud. teleprogrammide taasedastamise loa menetlus suurendada Rahapesu Andmebüroo töökoormust, sest nendega võib olla vaja konsulteerida, et tuvastada taasedastatava teleprogrammi tegelikud kasusaajad. Palume kaasata Rahapesu Andmebüroo eelnõu kooskõlastamisse. 2. Eelnõu koostamise ajaks tuleb täpsustada, kas ja kuidas katab Info lisatud seletuskirja. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet suurenenud koormuse kasvust tuleneva lisavahendite vajaduse ning see tuleb kajastada eelnõu seletuskirjas. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.11.2023 15:44 Adressaat: RAB rahapesu <[email protected]>; Eesti Meediaettevõtete Liit <[email protected]>; Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ <[email protected]>; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; Telia Eesti AS <[email protected]>; Elisa Eesti AS <[email protected]>; AS Levira <[email protected]>; AS STV <[email protected]>; Eesti Hotellide ja Restoranide Liit <[email protected]>; Eesti Kaupmeeste Liit <[email protected]>; <[email protected]>; AS Postimees Grupp <[email protected]>; Tartu Pereraadio Ühing <[email protected]>; AS All Media Eesti <[email protected]>; MTÜ Raadio 7 UCB Meedia <[email protected]>; Northstar Media OÜ <[email protected]>; Taevaraadio OÜ <[email protected]>; AS Äripäev <[email protected]>; Ring FM <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; osaühing MP Meedia <[email protected]>; Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ <[email protected]>; Huumor OÜ <[email protected]>; Duo Media Networks OÜ <[email protected]>; osaühing ALO-TV <[email protected]>; OÜ Orsent <[email protected]>; Mittetulundusühing AB Video <[email protected]>; AS TV Play Baltics <[email protected]>; ÖÖLoom Produktsioon OÜ <[email protected]>; DanceTelevision OÜ <[email protected]>; Kids Programming OÜ <[email protected]>; WorldExtremeTV OÜ <[email protected]>; Central Media Distribution OÜ <[email protected]>; ETHNOTV OÜ <[email protected]>; Super Baltic OÜ <[email protected]>; V World North Europe OÜ <[email protected]>; <[email protected]>; Corporate News Agency OÜ <[email protected]>; RandoM OÜ <[email protected]> Teema: Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Manused: 1-111637-1 16.11.2023 Väljaminev kiri (1).asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere! Teile on saadetud Kultuuriministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Registreerimise kuupäev: 16.11.2023 Registreerimise number: 1-11/1637-1. Lugupidamisega Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Üldtelefon: 628 2222 Üldfaks: 628 2200 E-post: [email protected] www.kul.ee