Muudatusettepanekute edastamine

Tõnis Lukas Haridus- ja Teadusminister Valikaine „Riigikaitse“ mudatusettepanekud 1 4 . 01 .20 23/231 4 01-1 Lugupeetud härra minister! Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa nr 12 Valikõppeaine „Riigikaitse“ on saanud palju vajalikke parandusi. Kursus „Riigikaitse“ on täiustatud valdkondadega, mis on faktiliselt juba riigikaitseõpetajate poolt rakendatud (elanikkonnakaitse, küberkaitse, psühholoogiline kaitse). Avaldame kiitust sisukama ainekava koostamise eest! Samuti tervitame valikaine „Riigikaitse“ de facto kohustu s liku k s tegemise. Vene õppekeelega koolides on see valdavalt juba kohustuslik, täna on õpetajaks tullasoovivate sobiva ettevalmistusega kaitseväelas te hulk suurem , kui on sellest huvitatud koole ja/või õppegruppe . A inekava väljatöötamisesse ei kaasatud ühtegi riigikaitseõpetajat ega erialast organisatsiooni, mistõttu on eelkõige kursus „Praktiline õpe“ puudutav osa puudulik ja ei võimalda saavutada kehtestatavaid õpitulemusi. Suurima erialase ühendusena osutame teenust 40 koolile üle Eesti, oma õpetajate tagasiside põhjal esitame alljärgnevad muudatus- ja täiendusettepanekud: Õppekava kohaselt õpetatakse valikainet Riigikaitse vaid riikliku ainekava järgi. Riiklik ainekava koosneb kahest kursusest. Eestis on mitmeid koole, mis on riigikaitse suunaga ning riigikaitse õppeaines on rohkem kursuseid kui kaks. Õppekava kohaselt saaks valikainet „Riigik a itse“ edaspidi läbi viia ainult 2 kursust. Ettepanek – §1 (7) 4) sõnastada alljärgnevalt: riigikaitse (lisa 12), mida õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi, millele võib lisada täiendavaid valikkursuseid; Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning riigikaitse juhtimine ei sisalda põhialuseid, mis on eelduseks kaitseväe struktuuri ja ülesehituse õppimiseks. Ettepanek: lisada õpitulemitesse alljärgnev punktid: 8) kirjeldab väe- ja põhilisi relvaliike ja nende funktsioone. 9) kirjeldab maaväe allüksuseid alates jagu kuni diviis. 1.4 punkt 5 alusel tuleb välilaager viia läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet reguleerivate eeskirjade alusel. Punkti 1.2 alusel toimub praktiline kursus võimaluse korral Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuses. Ainekava kohaselt võib praktilist kursust korraldada kool ja riigikaitseõpetaja iseseisvalt. Riigikaitseõpetaja ei saa ise laagrit korraldades järgida kolmanda osapoole eeskirju, millele tal puudub ligipääs. Ettepanek - sõnastada punt 5 alljärgnevalt: Kaitseväe või Kaitseliidu poolt läbiviidav õppetegevus välilaagris viiakse läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet reguleerivate eeskirjade alusel. Punktis 1.5 nõutakse ohutushoiu testi läbiviimine. Mitte kuskil ei ole reguleeritud, mis on enne laskmisi tehtav ohutushoiu test, samanimelist testi ei tehta ei K aitseväes, K aitseliidus ega eratiirudes. Oluline on ohutustehniline instruktaaž ja tutvumise kohta allkirja võtmine. Samas ei ole tegemist hindamise osaga. Laskeoskustesti tegemi n e e i ole teostatav ega vajalik, kuna isesisvat laskmisi ei toimu . Lähtuvat katseministri 10.09.2021 käskkirjast nr 216 „Valikõppeaine "Riigikaitse" välilaagri korraldamise kord“ punktist 1 viib riigikaitselaagrid läbi Kaitseliit. Seega ei saa tekkida olukorda, kus koolil puuduvad võimalused praktilise õppe läbiviimiseks. Praktiline kursus on valikkursus, valikkursust ei saa korraldada nii, et seda ei saa koolis korraldada. Juhul kui praktilise õppe õpitulemused jäävad saavutamata, siis seda hinnatakse lähtuvalt kooli õppekavas sätestatust. Ettepanek – kustutada esimese lõigu viimane lause ja teine lõik. Punktis 1.6 ei ole toodud näiteid õppekäikude sihtkohtadest. Samas enamus sihtkohtadest ei ole tavapäraselt avatud külalistele ning neil puudub alus õppekäikude vastuvõtmiseks. Ainekavas sihtkohtade näidete toomine annab aluse õppekäikude vastuvõtmiseks. Ettepanek - lisada sulgudesse näited õppekäikude sihtkohtadest (valdkonnaga seotud riigiasutused, K aitseväe väeosad ja K aitseliidu malevad, päästedepood, valdkondlikud muuseumid, lahingpaigad, metsavendade punkrid, endised NL väeosad e territooriumid , varjendid jne) Punktis 1.6 sedastatakse, et välilaagris kasutatakse individuaal ja allüksuse varustust. Punktis 2.2.1 harjutatakse üksikisiku ja meeskonna varustuse kasutamist. Õpitulemusena peab õpilane kasutama vajalikku üksikisiku ja meeskonna varustust, kuid õppesisuks on individuaal- ja rühmavarustuse otstarbe ja õigesti kasutamise tundmaõppimine. Terminoloogiliselt on väga segane, mida õpetatakse. Kaitseväelase individuaalvarustus on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduse §13. Üksikisiku varustuse mõistet seadusandluses ei eksisteeri, küll kasutatakse mõistet isiklik varustus. Ka praktilise õppe käigus on eristatud individuaalvarustus (laagri läbiviija poolt antav varustus), kui õpilase isiklikku varustust. Ainekava kohaselt peaks justkui õpetama õpilase isikliku varustuse (näiteks sokkide ja aluspesu) kasutamist. Läbisegi ka s ustatakse mõisteid allüksuse, meeskonna ja rühmavarustus. Allüksus tähistab kõiki üksusi alates jaost kuni diviisini, varustuse hulka kuuluvad välihaiglad, soomukid jne. Meeskonnavarustus on reeglina relvapõhine – näiteks suurtükk ja õhutõrjekahur on meeskonnavarustus. Rühmavarustuse hulka kuuluvad näiteks sidevahendid, kuid mitte telgid. Gümnaasiumiõpilase tase on tegutseda eelkõige jaotaseme varustusega, eelkõige jaotelk koos komplekti kuuluva varustusega. Ettepanek – asendada läbivalt individuaal/isiklik varustus mõistega individuaalvarustus ning allüksuse/meeskonna/rühma varustus üksusevarustusega või kirjutada täpsemalt lahti, mis varustust õpetatakse. Kursuse Riigikaitse riviõppe ühe osana on toodud käemärgid. Käemärke ei ole võimalik integreerida rivitundidesse ja see ei ole rivitunni orgaaniline osa. Käemärke saab õpetada praktilises õppes koos liikumisviisidega. Ettepanek - jätta riviõppest välja käemärgid. Siseturvalisuse ja elanikkonnakaitses on õppesisus hädaolukordades tegutsemisel ära toodud kodanikuühendused. Muuhulgas on kodanikeühendusena välja toodud abipolitseinikud. Abipolitsei ei ole kodanikuühendus vaid PPA poolt koordineeritav funktsioon. Ettepanek – jätta kodanikuühendustest välja abipolitsei ja tuua see välja eraldiseisvana. Kursuse Riigikaitse üks teemadest on esmaabi välitingimustes. Samas punkt 1.2 sedastab et üks kursus on teoreetiline. Teoreetilise kursuse ajal ei ole mõistlik teha praktilise kursuse teemasid. Ettepanek – nimetada teema ümber „Esmaabi“. Määratleda õpiväljundid „teab“ tasemel. Punktis 2.2.1 nõutakse topograafia ja liikumine maastikul õpitulemusena orienteerumist kasutades erin e vaid liikumisviise. Liikumisviisideks on näiteks hiilimine, roomamine, madalaroomamine ja söösthüppped. Orienteerumise sidumine erinevate liikumisviisidega ei oma mingit eesmärki, ei oma praktilist väljundit ja reaalses elus ei tee seda mitte keegi. Ettepanek – liikumisviisid ja orienteerumine käsitleda eraldi teemadena. 2.2.1 kohaselt relvaõpet lasketiirus võimaldataks vaid juhul, kui koolil on võimalik korraldada õppekäik lasketiiru. Punkti 1.6 kohaselt võimaldatakse õppekäike väljapoole klassiruume ning välilaager toimub muuhulgas lasketiirus. Välilaager on oma olemuslikult väljapool õpet klassis ja oma olemuslikult mitu päeva kestev õppekäik. Valdav osa laagreid toimub kohas, kus on võimalik läbi viia laskeõpet ning see on osa laagrist. Ei ole ühtegi põhjust, miks et ühe õppekäigu raames teha veel üks õppekäik. Samas on haridusasutusi, kellel on oma tiir. Kooli tiiru olemas o lul ei ole praeguses sõnastuses võimalik laskeõpet riigikaitseõppe raames koolis teha . Ettepanek – kustutada lause „Relva- ja laskeõpe viiakse läbi vaid juhul, kui koolil on võimalik korraldada õppekäik lasketiiru.“ 2.2.1 relvaõpe lasketiirus õppesisuna on nõutav tsiviilkäibes lubatud sõjaväerelvade kasutamine. Jääb arusaamatuks, millest selline nõue tuleb, kuna see piirab märgatavalt laskeõppe läbiviimist. Sõjaväerelvadeks on K aitseväe ja K aitseliidu relvad, kusjuures need jagunevad sõjarelvadeks ja mittesõjarelvadeks. Mittesõjarelvad jagunevad omakorda tsiviilrelvadeks ja õpperelvadeks. Täna on olemas haridusasutused, kellel on olemas oma relvad ja relvaluba, kuid uue ainekava kohaselt praktilises õppes ei tohi nad neid kasutada, kuna tegemist ei ole sõjaväerelvadega. Isegi siis, kui tegemist on täpselt sama tootja ja sama mudeliga, mis on olemas kas K aitseväes või K aitseliidus. Kehtestatud piirang ei võimaldada laskeõpet läbi viia koostöös mõne laskespordiklubi või jahimeeste seltsiga. Sihtimisõpet ja laskeasendid on võimalik läbi viia õhk-, laser-, paintball ja airsoft relvadega, kuid nende kasutamine on praeguses sõnastuses välistatud. Erinevad kaitseministeeriumi ja tema haldusala ametnikud on viidanud ÜRO lapse õiguste komiteele, kes 2017. aasta lõppjäreldustes tegi Eestile soovituse keelata lastele üldine tulirelvade kasutamine. Esiteks ei käsitle antud soovitus sõja väe relvi, teiseks tuleb eristada relva käsitlemine ja relvaõpe juhendaja järelevalve all. Ka täna on K aitseliidu noorliikmetele alates 12. eluaastast lubatud tulirelvadest laskmine juhendaja järelevalve all. 17 aastasele ajateenijale võib anda kätte sõjaväerelva; laskeõpet tehes 11. klassi viimasel veerandil, on valdav enamus õpilastest täisealised, mistõttu puudub välistus sõjaväerelva keelamiseks. Eristama peab relvaõpet ja ja laskeõpet. Relvaõppe andmise koht ei pruugi asuda tiirus, kuid laskeõpet viiakse läbi tiirus/laskepaigas. E ttepanek – asendada õppesisu alljärgneva lausega: „ H arjutatakse relva ja laskemoona ohutut käsitsemist ning laskmist sihtmärgi pihta kasutades erinevaid laskeasendeid lähtuvalt kasutatavast relvast juhendaja kontrolli all. Tegevus lähtub kehtivast seadusandlusest. “ 2.2.1 välilaagri rajamise, sh toitlustamine õpitulemusel on nõutav, et õpilane kasutab 24h toidupakki. Ei ole selge, miks on nõutav 24h toidupaki kasutamine, mis eeldab vähemalt kolme toidukorra puhul kateloki vms kasutamist. Õpieesmärki kateloki kasutamiseks on võimalik saavutada ka 12h ja ühekorra toidupakiga, lisaks on võimalik toidu valmistamine etteantud toorainest, mis ei ole ühegi kuivtoidupaki sisu. Senine laagrite praktika on maksimaalselt üks kord ise toitu valmistada. Laagri läbiviijale peab jääma paindlikkus, millist kuivtoidupakki kasutada ja kuidas tagada toitlustamine. Ettepanek – punkt 3 asendada alljärgnevas sõnastuses: valmistab ette välitingimustes sooja toidu kasutades välitoitlustusvahendeid ja kuivtoidupakki või määratud tooraineid. Läbivalt kasutakse ainekavas mõisteid laager, välilaager, praktiline õpe, praktiline kursus, samas on mõeldud ühte ja sama kursust. Ettepanek – asendada läbivalt kursuse nimetus „riigikaitselaager“ Punkti 1.2 alusel koosneb valikaine kahest kursusest, millest praktiline kursus toimub võimaluse korral K aitseväe või K aitseliidu struktuuriüksuses või välilaagris. Kool võib korraldada riigikaitseõppe kursuseid lõimides, kuid ainekava ei anna täpsemaid juhiseid kuidas kursuseid lõimida. Paljud koolid on kursused lõiminud nii, et 5-7 päevase tsüklina viiakse kursused läbi väljapool kooli kasarmu- ja välitingimustes. Enne 2022. aastal toimunud välilaagrite korraldamise reformi osales nii riigikaitsekursustel ligi veerand kõikidest õpilastest. Ettepanek – täiendada punkti 1.2 alljärgnevalt: Kool korraldab riigikaitseõpetuse oma võimaluste järgi kas eraldi teoreetilise ja praktilise kursusena või lõimitult või tsükliõppena 5-7 päevase programmina K aitseväe või K aitseliidu struktuuriüksuses või muus selleks kohandatud kohas koos ööbimisega kasarmu- ja välitingimustes lähtudes kehtestatud kodukorrast. Praktilise õppe maht on 35 tundi, hetkel on seal vaid 5 teemat. See tähendab, et iga teema käsitlemiseks on keskmiselt 7 tundi, mida on liiga palju. Kui valikaine riigikaitsesse on lisatud elanikkonnakaitse, siis praktilises õppes väljund puudub. Ettepanek – lisada kursusele „Praktiline õpe“ alljärgnevad teemad: maskeerimine ja moondamine; liikumisviisid, sh relvaga; käemärgid; ellujäämisõpe (tule tegemine, vee puhastamine, ööbimiskoha tegemine käepärastest vahenditest jne); esmaste tulekustutusvahendite kasutamine; välihügieen; evakuatsioon põlevast majast; kaitseväe rutiinid ja päevaplaan; riviõpe ) . Soovi korral esitame täpsemad õpitulemused ja õppesisu. Juhime tähelepanu vajadusele kehtestada ülemikuperiood, kuna paljudes haridusasutuses viiakse 2022/23 õppeaastal läbi ainult kursus „Riigikaitse“ ja 2023/24 õppeaastal praktiline õpe välilaagris. Ainekavu võrreldes võib osa õpieesmärke jääda täitmata, kuna näiteks hetkel kehtiva ainekava raames on riviõpe osa kursusest „Praktiline õpe välilaagris“, siis uues ainekavas on see valikaines „Riigikaitse“. Ilma üleminekuperioodita võib tekkida olukord, kus mõni õpieesmärk jääb saavutamata. Samuti on vajalik uuendada riigikaitseõpik enne uue õppeaasta algus t ning viia läbi riigikaitseõpetajate täiendkoolitus. Oleme valmis oma ekspertidega osalema töörühma töös, mis arutab ainekavale tehtud muudatusettepanekuid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristo Pals Juhatuse liige Koopia: Kaitseressursside Amet Saatja: Kristo Pals (RK õpetaja) </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=B18DD1223623470CA4CA3B655982B22D-KRISTO PALS> Saaja: [email protected], Heldin Pajumägi Teema: Ettepanekud ainekava Riigikaitse muutmiseks Tere! Edastame ettepanekud ainekava "Riigikaitse" muutmiseks. Parimat, Kristo Pals Riigikaitse Rügement MTÜ [email protected] <mailto:[email protected]> 5016289