Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr -1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ ja “Viru Vangla kodukorra seletuskiri” muutmine

DIREKTORI KÄSKKIRI 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7 Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr - 1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ ja “Viru Vangla kodukorra seletuskiri” muutmine Vangistusseaduse § 105 lg 3, justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lõike 2 punkti 7 alusel: 1. Täiendada Kodukorra punkti 1.12.17. järgmise sõnastusega: 1.12.17. Liimtahvlile kinnitatud esemed ei tohi ulatuda üle liimtahvli äärte. 2. Muuta Seletuskirja punkti 1.12.17. järgmises sõnastuses: 1.12.17. Kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale ei tohi teha kirjutisi või märkeid, panna kleebiseid või kinnitada neile fotosid (va selleks ettenähtud liimtahvlile), reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid ja katteid. Säte on vajalik, et hoida ära vangla vara kahjustamist ning kambrite korratuks muutmist, mille endise olukorra taastamine tekitaks vanglale asjatuid kulutusi. Fotodega, reproduktsioonidega, ajakirjade väljalõigetega, katetega ja vaipadega püüavad kinnipeetavad varjata kambris lõhutud kohti või teha nende taha peidikuid. Liimtahvlile esemete kinnitamine ei tohi takistada järelevalve tegemist, mistõttu ei tohi need ulatuda üle liimtahvli äärte. 3. Muuta Kodukorra punkti 6.3. kolmandat lauset ja kehtestada järgmises sõnastuses: 6.3. Kambris olevad elektriseadmed peab kinnipeetav loenduse ajaks välja lülitama, või kui seade võimaldab, lülitama hääletule režiimile. Põhjendus: Praktikaga kooskõlla viimine. 4. Muuta Kodukorra punkti 6.4. esimest lauset ja kehtestada järgmises sõnastuses: 6.4. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib kinnipeetava isikusamasust, vajadusel kontrollib isiku vastavust loenduskaardiga. Põhjendus: Praktikaga kooskõlla viimine. 5. Muuta Kodukorra punkti 7.1.51. ja kehtestada järgmises sõnastuses: 7.1.51. riideesemed ja jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, v.a pakiga saabunud esemed; Põhjendus: Vangla sisekorraeeskirja § 741 lõikega 1 kooskõlla viimine. 6. Tunnistada kehtetuks Kodukorra punktid 9.1. -9.2. ja Seletuskirja punktid 9.1.-9.2. Põhjendus: Kinnipeetavate toitlustamine on reguleeritud vangistusseaduse §-s 47 ja sätte dubleerimine Kodukorras ei ole vajalik. 7. Muuta Kodukorra punkti 13.2.7. ja Seletuskirja punkti 13.2.7. ning kehtestada järgmises sõnastuses: Kodukord punkt 13.2.7. Kinnipeetav otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut läbi. Pärast pikaajalist kokkusaamist teostatakse kinnipeetavale lahti riietumisega läbiotsimine ja kontrollitakse joovet. Seletuskiri punkt 13.2.7. Läbiotsimise kohustus tuleneb justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-st 2. Läbiotsimised teostatakse vangla turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks. Kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimise vajadus tuleneb eesmärgist välistada keelatud esemete ja ainete vangla territooriumile sattumine, kuivõrd külastajale ei teostata üldjuhul põhjalikku läbiotsimist. 8. Muuta Kodukorra punkti 13.9.1.1. ja kehtestada järgmises sõnastuses: 13.9.1.1. Vangla tagab kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas vastavalt vangla töökorraldusele. Põhjendus: Praktikaga kooskõlla viimine. 9. Muuta Kodukorra punkti 13.9.2.1. esimest lauset ja kehtestada järgmises sõnastuses: 13.9.2.1. Telefoni kasutamine toimub päevakavas ettenähtud vabal ajal või vastavalt vangla töökorraldusele, üldjuhul kuni 60 minutit päevas. 10. Muuta Kodukorra punkti 13.9.2.2. ja Seletuskirja punkti 13.9.2.2., jättes sõnastusest välja „riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele ning kaitsjale“. Põhjendus: Praktikaga kooskõlla viimine. 11. Muuta Kodukorra punkti 17.4.5., jättes sõnastusest välja „ päevakavas märgitud ajal või“ Põhjendus: Praktikaga kooskõlla viimine. 12. Muuta Kodukorra punkti 17.4.10., jättes sõnastusest välja „kus vanglateenistuse ametnik otsib kõik kinnipeetavad läbi“ ja muuta Seletuskirja punkti 17.4.10., jättes sõnastusest välja „kui ka läbiotsimist, et tõkestada keelatud esemete sattumist tootmishoone territooriumilt välja. Metalliotsija on üks abivahend keelatud esemete avastamisel.“ Põhjendus: Praktikaga kooskõlla viimine. 13. Muuta Kodukorra punkti 20.3, jättes teise lause sõnastusest välja sõna „vangla“. Põhjendus: Praktikaga kooskõlla viimine. 14. Tunnistada kehtetuks Kodukorra punkt 23.8. ja Seletuskirja punkt 23.8. Põhjendus: Vangistusseaduse §-ga 49 kooskõlla viimine. 15. Muuta Kodukorra Lisad 1.1 – 1.4 ja kehtestada järgmises sõnastuses: Lisa 1.1 V hoone päevakava V7 osakonnas läänepoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök 06.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 Loendus 08.20–08.25 Kambriuste avamine 08.25–09.25 Vaba aeg oma osakonnas 09.25–09.30 Kambriuste sulgemine 12.00–12.50 Lõunasöök 12.55–13.00 Kambriuste avamine 13.00–15.00 Vaba aeg oma osakonnas 15.00–15.05 Kambriuste sulgemine 17.00–17.45 Õhtusöök 17.45–17.50 Kambriuste avamine 17.50–18.50 Vaba aeg oma osakonnas 18.50–18.55 Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu V7 osakonna idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava (2 / 5) 06.00 – Äratus 06.00–07.50 – Hommikusöök 06.00–20.00 – Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 – Loendus 09.25–09.30 – Kambriuste avamine 09.30–10.30 – Vaba aeg oma osakonnas 10.30–10.35 – Kambriuste sulgemine 12.05–12.50 – Lõunasöök 15.00–15.05 – Kambriuste avamine 15.05–17.05 – Vaba aeg oma osakonnas 17.05–17.10 – Kambriuste sulgemine 17.00–17.45 – Õhtusöök 18.50–18.55 – Kambriuste avamine 18.55–19.55 – Vaba aeg oma osakonnas 19.55–20.00 – Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 – Loendus 22.00–06.00 – Öörahu V8 osakonnas läänepoolsetes paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök 06.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 Loendus 08.20–08.25 Kambriuste avamine 08.25–10.25 Vaba aeg oma osakonnas 10.25–10.30 Kambriuste sulgemine 12.00–12.55 Lõunasöök 14.30–15.30 Vaba aeg oma osakonnas 15.30–15.35 Kambriuste sulgemine 17.00–17.45 Õhtusöök 17.45–17.50 Kambriuste avamine 17.50–18.50 Vaba aeg oma osakonnas 18.50–18.55 Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu V8 osakonna idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök 6.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.30 Loendus 10.25–10.30 Kambriuste avamine 10.30–12.00 Vaba aeg oma osakonnas 12.00–12.05 Kambriuste sulgemine 12.05–12.55 Lõunasöök 15.30–15.35 Kambriuste avamine 15.35–17.05 Vaba aeg oma osakonnas 17.05–17.10 Kambriuste sulgemine 17.10–17.45 Õhtusöök 18.50–18.55 Kambriuste avamine 18.55–19.55 Vaba aeg oma osakonnas 19.55–20.00 Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu V7, V8 kartseri või lukustatud kambri režiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök (kartserirežiimil kinnipeetavad annavad ära voodivarustuse) 06.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 Loendus 12.00–12.55 Lõunasöök 17.00–17.45 Õhtusöök 20.00–20.20 Loendus (kartserirežiimil kinnipeetavad saavad tagasi voodivarustuse) 22.00–06.00 Öörahu Lisa 1.2 (3 / 5) S, K hoone päevakava S, K hoones paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök 07.30–08.20 Loendus ja osakondade avamine 08.30-11.30 Vaba aeg oma osakonnas 08.30–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 11.50-12.50 Kambriuste sulgemine vajadusel ja lõunasöök, kambriuste avamine 12.50-16.30 Vaba aeg oma osakonnas 16.50–17.45 Kambriuste sulgemine vajadusel ja õhtusöök, kambriuste avamine 17.45–19.30 Vaba aeg oma osakonnas 19.30–20.20 Kambriuste sulgemine ja loendus 22.00–06.00 Öörahu S, K hoones kartseri või lukustatud kambri režiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök (kartserirežiimil kinnipeetavad annavad ära voodivarustuse) 07.50–08.20 Loendus 08.30–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 11.50–12.50 Lõunasöök 16.50–17.45 Õhtusöök 19.30–20.20 Loendus (kartserirežiimil kinnipeetavad saavad tagasi voodivarustuse) 22.00–06.00 Öörahu Lisa 1.3 R hoone päevakava R1-R6 osakonnas paiknevate vahistatute ja kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök 06.00–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.30–08.20 Loendus ja osakondade avamine 08.40–11.50 Vaba aeg oma osakonnas 11.50–12.50 Kambriuste sulgemine ja lõunasöök, kambriuste avamine 13.00–16.50 Vaba aeg oma osakonnas 16.50–17.50 Kambriuste sulgemine ja õhtusöök, kambriuste avamine 17.50–19.30 Vaba aeg oma osakonnas 19.30–20.20 Kambriuste sulgemine ja loendus 22.00–06.00 Öörahu R hoones kartseri või lukustatud kambri režiimil paiknevate vahistatute ja kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök (kartserirežiimil kinnipeetavad annavad ära voodivarustuse) 07.30–08.20 Loendus 06.00–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 11.50 –12.50 Lõunasöök 17.00–17.45 Õhtusöök 19.10–20.20 Loendus (kartserirežiimil kinnipeetavad saavad tagasi voodivarustuse) 22.00–06.00 Öörahu Lisa 1.4 P hoone päevakava P1, P2 osakonnas ning tervishoiuteenuse osutamise kambrites paiknevate kinni peetavate isikute päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök 08.30–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.45-08.20 Loendus 11.30–13.00 Lõunasöök 16.30–18.00 Õhtusöök 19.45–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu 16. Tunnistada kehtetuks Kodukorra Lisa 1.5. (4 / 5)  17. Muuta Kodukorra Lisad 5 ja 24 (lisatud käesolevale käskkirjale). 18. Struktuuriüksuste juhtidel korraldada käskkirja tutvustamine üksuse teenistujatele ja kinni peetavatele isikutele. 19. Käskkiri jõustub 10.02.2026. Kui isik leiab, et käskkirjaga rikutakse tema õigusi võib ta Viru Vangla kaudu esitada 30 päeva jooksul Justiits- ja Digiministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Juhul, kui vaie jääb rahuldamata, tähtaegselt lahendamata või see tagastatakse, on võimalik esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ain Anslan (5 / 5)  Lisa 5 Kinnipeetava taotlus kasutada elektriseadet Palun luba kasutada kambris järgmisi isiklikke elektriseadmeid Jrk Elektriseadme nimetus, mark Kust Võimsus (poest/laost) 1 2 3 Olen nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest kehtestatud tariifi järgi. Kohustun kasutama elektriseadet kasutamisjuhendi järgi ning vangla päevakorraga ettenähtud korras, häirimata seejuures teiste isikute rahu ja vangla igapäevast töökorraldust. Tean, et vangla ei vastuta elektriseadme kahjustuste eest, mis on põhjustatud elektrivoolu katkestustest või pingemuutustest. Taotleja ………………………………………………………………… ……………...…. ……………... 20.. (Kinnipeetava nimi (trükitähtedega), sünniaeg, kambri number) (Allkiri) (Kuupäev) Menetlus Kontaktisiku otsus: luban/keeldun (keeldumise korral põhjus) ……………………………………………………………….............................................................. …………………………………………………………………………………………………………… Loa saamise korral kehtib luba kuni kinnipeetava Viru Vanglast teise vanglasse ümberpaigutamiseni, vanglast vabanemiseni või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseni. Otsusega mittenõustumise korral võib esitada 30 päeva jooksul Viru Vanglale vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaie jääb rahuldamata, tähtajaks lahendamata või see tagastatakse, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. …………………………........... …………………….…................ ................……………... 20… (Turvakleebiste numbrid) (Allkiri) (Kuupäev) Spetsialisti märge elektriseadme kontrollimise kohta …………………………........... …………………….…................ ................………………... 20… (Allkiri) (Kuupäev) Kätte saanud………………….…………………….…................ ................………………... 20… (Allkiri) (Kuupäev)  Lisa 24 Taotlus remontida olmeelektroonikat väljaspool garantiid 1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT PEREKONNA, EES- JA ISANIMI: (trükitähtedega) PEREKONNANIMI EESNIMI ISANIMI ISIKUKOOD / SÜNNIAEG: VIRU VANGLA SEKTSIOON KAMBRI NUMBER 2. TAOTLUSE SISU TV 100HZ, TV LCD-TV 50HZ Olen KUNI nõus (kinesk 21'' teenuse oop -tv) kaugjuhti ja COMBI mispult summa KUNI _ 21'' ga SYSTE DIGIBO M jah/ei X OLMEELEKTROONIKA Teenuste (LCD+D NIMETUS/mudel/ turvakleebise number nimekiri VD) Diagnostika + transport 3. KINNIPEETAVA KINNITUS, ALLKIRI JA TAOTLEMISE KUUPÄEV Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja olen nõus tasuma diagnostika ja transpordi eest ………………. eurot, mis broneeritakse minu isikuarvelt. …………………………………..…………. ,,………...,,…….……….20 a.  kinnipeetava allkiri kuupäev 4. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV …………………………………..………… ,,………...,,…….……….20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 5. INSPEKTOR-KONTAKTISIKU MÄRKUSED Isiku arvel puudub raha Isiku arvel on summa …………….. eurot …………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 6. HALDUSOSAKONNA BRONEERING Isiku arvel on summa …………….. eurot broneeritud olmeelektroonika diagnostikaks ja transpordiks …………………………………..…… ,,………...,,…….……….20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 7. REMONTTÖÖDE MAKSUMUS Remonttööd + varuosad …………… eurot. …………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 8. INSPEKTOR-KONTAKTISIKU MÄRKUSED Isiku arvel puudub raha Isiku arvel on summa …………….. eurot …………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 9. OLEN NÕUS/ VÕTAN TAOTLUSE TAGASI (mittevajalik läbi kriipsutada) ………………………………………….. ,,………….,,………..….20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 10. HALDUSOSAKONNA BRONEERING Isiku arvel on summa …………….. eurot broneeritud remonttöödeks ja varuosadeks …………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 11. REMONDITUD OLMEELEKTROONIKA KÄTTE SAANUD JA PRETENSIOONE EI OMA/ OMAN ……………………………………………. ,,………,,…..………….20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 12. PRETENSIOONID Viru Vangla kodukord Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19; muudetud 21.05.2013 käskkirjaga nr 1-1/92, 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-1/234, 17.06.2014 käskkirjaga nr 1-1/120, 03.12.2014 käskkirjaga nr 1-1/250, 17.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/46, 08.07.2015 käskkirjaga nr 1-1/101, 14.09.2015 käskkirjaga nr 1-1/133, 18.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/166, 29.04.2016 käskkirjaga nr 1-1/69, 08.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/102, 28.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/110, 03.10.2016 käskkirjaga nr 1-1/156, 03.11.2016 käskkirjaga nr 1-1/177, 25.01.2017 käskkirjaga nr 1-1/9, 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55, 13.06.2017 käskkirjaga nr 1-1/68, 16.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/102, 29.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/107, 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/132, 09.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/41, 26.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/89, 31.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/64, 25.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/27, 10.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/74, 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, 29.05.2023 käskkirjaga nr 1-1/108, 28.06.2023 käskkirjaga nr 1-1/128, 24.08.2023 käskkirjaga nr 1-1/152 ja 02.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/47, 11.11.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/104, 02.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/12, 20.06.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/19, 07.08.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/25, 03.02.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/7 1  JÕHVI 2013 Sisukord 1. Üldsätted .............................................................................................................................................4 2. Vangla territoorium, osakonnad ja üksused ...................................................................................6 3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus ...............................................................................6 4. Liikumine vangla territooriumil .........................................................................................................7 5. Päevakava ...........................................................................................................................................8 6. Loendus...............................................................................................................................................8 7. Keelatud esemed ................................................................................................................................9 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine ............................................................................................. 12 9. Kinnipeetava toitlustamine............................................................................................................. 16 10. Jäätmete käitlemine ...................................................................................................................... 16 11. Olmeküsimused ............................................................................................................................. 17 12. Suitsetamine vanglas .................................................................................................................... 19 13. Kokkusaamised ja telefonikõned ................................................................................................ 19 14. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine ............................................................................................. 22 15. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine) ........................... 23 16. Kinnipeetavate sisseostud ........................................................................................................... 25 17. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine .................................................................... 27 18. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused .................................................................................................................................................. 29 19. Usuvabaduse tagamine ................................................................................................................ 30 20. Tervishoiuteenuse osutamine ..................................................................................................... 31 21. Ametnike vastuvõtt ....................................................................................................................... 32 22. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine .................................................. 32 23. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine ............................................................................. 32 24. (Kehtetuks tunnistatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust.15.04.2024) ............................................... 33 25. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) .................................................. 33 26. Tahvelarvuti kasutamine .............................................................................................................. 33 Lisad …………………………………………………………………………………………………………….34 Lisa 1 ……………………………………………………………………………………………………………34 Lisa 1.1 ................................................................................................................................................. 35 Lisa 1.2 ................................................................................................................................................. 36 Lisa 1.3 ................................................................................................................................................. 37 Lisa 1.4 ................................................................................................................................................. 37 Lisa 1.5 ................................................................................................................................................. 37 Lisa 2 ……………………………………………………………………………………………………………38 Lisa 4 ……………………………………………………………………………………………………………40 Lisa 5 ……………………………………………………………………………………………………………41 Lisa 6 ……………………………………………………………………………………………………………43 Lisa 7 ……………………………………………………………………………………………………………44 Lisa 9 ……………………………………………………………………………………………………………46 Lisa 10 …………………………………………………………………………………………………………..47 Lisa 12 ................................................................................................................................................. 49 Lisa 13 …………………………………………………………………………………………………………..50 Lisa 14 …………………………………………………………………………………………………………..51 Lisa 15 …………………………………………………………………………………………………………..53 Lisa 16 …………………………………………………………………………………………………………..56 Lisa 17 …………………………………………………………………………………………………………..58 Lisa 18 …………………………………………………………………………………………………………..58 Lisa 19 …………………………………………………………………………………………………………..61 Lisa 20 …………………………………………………………………………………………………………..62 Lisa 21 …………………………………………………………………………………………………………..63 Lisa 22 ................................................................................................................................................. 64 Lisa 23 …………………………………………………………………………………………………………..65 Lisa 24 …………………………………………………………………………………………………………..66 2 Lisa 25 …………………………………………………………………………………………………………..69 Lisa 26 …………………………………………………………………………………………………………..70 3 1. Üldsätted 1.1. Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas (edaspidi vangla). Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. 1.2. Kodukorda on kohustatud täitma kinnipeetavad, vahistatud, vangla teenistujad ja vanglas käivad isikud. 1.3. Mõistet kinnipeetav kasutatakse vahistatu ja kinnipeetava ühise nimetusena. Kodukorda kohaldatakse nii vahistatuile kui ka kinnipeetavaile vahistatute suhtes õigusaktides toodud erisustega. 1.4. Avatud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal. 1.5. Suletud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetavad on suletud ööpäeva ringi oma elukambrisse, s.o vastuvõtukambrisse, lukustatud kambrisse, kartserikambrisse, meditsiiniosakonna kambrisse. 1.6. Kodukorras nimetatud graafikutega saab kinnipeetav tutvuda osakonna stendi või üksuse inspektori-kontaktisiku (edaspidi kontaktisik) vahendusel. 1.7. Kuni 18aastase kinnipeetava eelvangistust ja vangistuse kandmist korraldades on lähtutud Eesti Vabariigi lastekaitse seaduses ja VangSis sätestatud erisustest. 1.8. Kodukorra lisades toodud planke võib kinnipeetav saada kontaktisikult või üksuse valvurilt. Kontaktisik aitab vajaduse korral kinnipeetaval planke täita. 1.9. Kui kinnipeetav tekitab vanglale materiaalset kahju, teeb vangla kinnipeetavale ettepaneku kahju hüvitada (Lisa 25). Kui kinnipeetav ei ole nõus enda tekitatud materiaalset kahju hüvitama, võib vangla nõuda kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse kaudu. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 1.10. Vangla direktoril on õigus vajaduse korral oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. 1.11. Kinnipeetav on kohustatud: 1.11.1. vanglateenistuse ametnike kambrisse sisenemisel katkestama muud tegevused, püsti tõusma, seisma enda voodi juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal; 1.11.2. olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi, tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid; (Muudetud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 1.11.3. kandma vanglariietust (v.a vahistatu), sh loenduse ajal. Viibides väljaspool elukambrit, peab kinnipeetav olema korrektselt riietatud, st riided peavad olema puhtad ning käised ja püksisääred ei tohi olla üles keeratud. Kui palja ihu peal kantakse vanglajakki, peavad kõik nööbid kinni olema. Jope ja mütsi kandmine siseruumides on keelatud, välja arvatud liikudes jalutusele või muul põhjusel õue; (Muudetud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 1.11.4. kadunud või leitud esemest, kambris olevate isiklike esemete või vangla vara hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest kohe teatama vanglateenistuse ametnikule; 1.11.5. kartserirežiimil viibides viima ise voodivarustuse hommikul laoruumi ja voodivarustuse õhtul laoruumist kambrisse tooma; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 1.11.6. kambrist viimasena lahkumisel lülitama välja elektriseadmed. (Lisatud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 1.12. Kinnipeetaval on keelatud: 4 1.12.1. ületada piirdeid, ronida või rippuda jalutusaia või jalutusboksi võre või muu konstruktsiooni küljes; avada omavoliliselt lukustatud uksi, toiduluuke, riive, takistada uste sulgumist või fikseerumist (Täiendatud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 01.07.2014) 1.12.2. väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast; 1.12.3. siseneda loata vanglateenistuse ametnike tööruumidesse; 1.12.4. ületada vanglateenistuse ametniku loata punast joont; 1.12.5. viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal; 1.12.6. viibida ruumis (nt duširuum) selleks mitte ettenähtud ajal, vestelda saatmise ajal kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistuse ametnikuga), tegelda saatmise ajal kõrvaliste tegevustega, kätelda teiste isikutega, maha visata või maast võtta mis tahes esemeid, vaadata uksesilmadesse, vajutada ükskõik mis nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale jms; 1.12.7. kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ning teiste isikute suhtes; 1.12.8. käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid; (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust 01.07.2017) 1.12.9. hõigelda, vahetada teise kinnipeetavaga valjul häälel infot, karjuda või häirida muul viisil teisi vanglas viibivaid isikuid; 1.12.10. suhelda kinnipeetavatega, kes on teises osakonnas, päevakava järgi suletud kambris või kartseris, v.a hõivetegevuse ajal. Suletud osakonnas paikneval kinnipeetaval on keelatud suhelda teises kambris oleva kinnipeetavaga; 1.12.11. õhutada või kihutada teisi kinnipeetavaid toime panema õigusrikkumisi; 1.12.12. mängida kasu saamise eesmärgil laua- või muid mänge või sõlmida kihlvedusid; 1.12.13. teha endale või teisele tätoveeringuid või lubada ennast tätoveerida; 1.12.14. avada ja sulgeda omavoliliselt uksepiirajasse fikseeritud ust või panna uksepiirajasse võõrkehi jms; 1.12.15. reguleerida televiisori või raadio helitugevust nii, et see segab vanglateenistujail teenistuskohustusi täita või teisi isikuid; (Muudetud 18.12.2015 nr 1-1/166, jõust. 01.01.2016) 1.12.16. panna WC-potti esemeid ja aineid, mis ei kuulu WC-poti sihtotstarbelise kasutamise alla; 1.12.17. teha kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida või kinnitada neile fotosid (va selleks ettenähtud liimtahvlile), reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms. Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele/kappidele katete panemine, aknatrellidele fotode paigutamine jms). Liimtahvlile kinnitatud esemed ei tohi ulatuda üle liimtahvli äärte; (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/134, jõust. 01.01.2018) (Täiendatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 1.12.18. tuua kambrisse mööbliesemeid, mis ei ole kambrisisustuse nimekirjas, ning hoida kambris kinnitustest lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi. Lahtitulnud või purunenud esemest tuleb kohe teatada vanglateenistuse ametnikule ja võimaluse korral see talle üle anda; 1.12.19. omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada; (Muudetud 20.12.2013 nr 1- 1/234, jõust. 01.01.2014) 1.12.20. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 1.12.21. katta kinni nägu; (Lisatud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) 1.12.22. kääritada või hapendada toiduaineid; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 5  1.12.23. eksponeerida enda kehal, riietusel või kambris ja muudes ruumides (nt eluosakonnas, jalutusalas jne) sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressor riikide riigijuhtide kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms); (Lisatud 10.06.2022 nr 1- 1/74. jõust. 13.06.2022) 1.12.24. kinnitada kambrites olevatele liimitahvlitele või muul viisil eksponeerida (sh ka väljaspool kambrit) pilte, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid jms, mis kujutavad alasti inimkeha; (Lisatud 10.06.2022 nr 1-1/74. jõust. 13.06.2022) 1.12.25. hoiustada kambris tooteid, mis ei ole originaalpakendis või vangla kodukorra punktis 7.1.39. sätestatud säilituskarbis. (Lisatud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 1.12.26. pesta vangla poolt väljastatud tekki ja patja. (Lisatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 1.13. Viru Vangla üldkasutatavates ruumides kasutatakse video- ja audiojälgimist. Viru Vangla territooriumil võib vanglateenistuse ametnik teenistusülesennete täitmisel, st mistahes seadusest tuleneva toimingu teostamisel (kambris loenduse läbiviimine, kinnipeetavate vanglasisene saatmine või ümberpaigutamine jms, v.a kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise teostamise ajal) kasutada tema vormi külge kinnitatud kehakaamerat (mis on selgelt eristatav ja nähtav), millega teostatakse läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 2. Vangla territoorium, osakonnad ja üksused 2.1. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hoonetest. 2.2. Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned: 2.2. Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned: 2.2.1. avavangla hoone, mille märgistus on AV; 2.2.2. tehnohoone ja koerteaedik, mille märgistus on TH; 2.2.3. arestimaja hoone, mille märgistus on AR; 2.2.4. kinnipeetavate eluhooned, mille märgistused on S, K, V; 2.2.5. vahistatute ja kinnipeetavate eluhoone, mille märgistus on R; 2.2.6. kabel ja spordihoone, mille märgistus on H; 2.2.7. peahoone, mille märgistus on P; 2.2.8. administratiivhoone, mille märgistus on PÄ; 2.2.9. tootmishoone, mille märgistus on T. (Muudetud 17.03.2015 nr 1-1/46, jõust. 27.03.2015) (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 2.3. Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. (Täiendatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus 3.1. Vanglasse saabunud kinnipeetav paigutatakse ajutiselt enne läbiotsimist ootekambrisse tema isiklikest asjadest eraldi. Ootekambrisse lubatakse kinnipeetava soovil kaasa võtta ainult hädavajalikke tarbeesemeid. 3.2. Vanglas keelatud esemetega talitatakse VangSis ja VSkEs kehtestatud korra järgi. 3.3. Esimest korda vanglasse vastuvõtmise korral läbib kinnipeetav tervisekontrolli. 3.4. Kinnipeetava isiklikud asjad kantakse kinnipeeturegistrisse isiklike asjade nimekirja (edaspidi ühtne nimekiri). Vangla annab kinnipeetavale väljavõtte kinnipeeturegistrisse kantud ühtsest nimekirjast allkirja vastu. 6 3.5. Kinnipeetav riietub lahti ja ta otsitakse täielikult läbi. Läbiotsimisele eelneb vanglateenistuse ametniku ettepanek kinnipeetavale anda ära kõik kaasas olevad asjad, mille hoidmine on vanglas keelatud või mis ei olnud tal kaasas, kui ta esimest korda kinnipidamisasutusse saabus, või mis ei ole soetatud vangla või arestimaja vahendusel. 3.6. Vajaduse korral tehakse kinnipeetavale ning tema asjadele kohe desinfektsioon. 3.7. Läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse 1 madrats, 1 padi, 1 tekk, 2 lina, 1 padjapüür, 1 käterätik, 1 saunalina, 2 kaussi, 2 kruusi ja 1 lusikas. Kinnipeetavale (v.a vahistatule) väljastatakse vangla riietus: 1 jope, 1 müts, 2 komplekti rõivaid (2 paari pikki pükse ja 2 jakki), 4 T-särki ning 2 paari lühikesi pükse, 1 paar kindaid, 1 sall. Vahistatule väljastatakse madrats, padi, tekk, 2 lina, padjapüür, 1 käterätik, 2 kaussi, 2 kruusi ja lusikas. Täitmisplaani alusel või iseseisvalt Viru Vanglasse karistust kandma saabuvaile isikuile (v.a teistest vanglatest saabuvaile kinnipeetavaile) väljastatakse vajaduse korral hügieenitarbed. Vajadusel väljastatakse vahistatule 1 saunalina, 1 paar kindaid, 1 sall, 1 müts. (Täiendatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) (Muudetud 24.08.2023 nr 1-1/152, jõust. 04.09.2023) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 3.8. Vanglateenistuse ametnik määrab ja otsustab kinnipeetava vanglasisese paiknemise, määrates talle kambri, voodikoha, liimtahvli info ja fotode ülespanemiseks ning riiuli esemete hoidmiseks, mis märgitakse kambriukse sildile ja kinnipeetava paigutuse kaardile. Vanglateenistuse ametnik määrab kinnipeetavale toiduainete säilitamiseks külmkapis riiuli või sahtli. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 1.01.2014) (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/134, jõust. 01.01.2018) 3.9. Kinnipeetava vanglasisese paigutuse otsustab üksus. 4. Liikumine vangla territooriumil 4.1. Kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma vangla väljastatud nimesilti vangla poolt väljastatud paelaga kaelas nähtaval kohal loetavana. Käitises tööl viibiv kinnipeetav kannab nimesilti selleks ettenähtud kohal. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 4.2. Kinnipeetavad liiguvad vanglahoonete vahel üldjuhul galerii kaudu (v.a spordiväljakut kasutades, kinnipeetavatest abitöölistele määratud tööülesandeid täites, hädaolukorra puhul kinnipeetavaid evakueerides). 4.3. Kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil vanglateenistuse ametniku loal koos vanglateenistuse ametnikust saatjaga. (Muudetud 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 01.04.2023) 4.4. Jalutuskäigule minnakse hooajale vastavas riietuses. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata kinnipeetavat jalutuskäigule, kui kinnipeetav ei ole riietatud hooaja kohaselt. Jalutuskäigule on lubatud kaasa võtta ainult käekell, kaelaskantav religioosne ese, abielusõrmus ja taskurätt. (Muudetud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 4.5. Kui kinnipeetav paneb minnes jalutuskäigule või jalutuskäigul distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutuskäigu jätkamise või katkestamise. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 4.6. Kinnipeetava läbiotsimine teostatakse vastavalt justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 Järelevalve korraldus vanglas §-s 32 sätestatule.. Selleks on kinnipeetav kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed selleks ettenähtud tähistele seinal või muule vanglateenistuse ametniku osutatud kohale, peopesad enda poole. Vajaduse korral otsitakse kinnipeetav läbi koos lahtiriietumisega. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 4.7. Osakonnast väljudes ootab kinnipeetav vanglateenistuse ametniku edasisi korraldusi punase joonega eraldatud või vanglaametniku määratud ootealal, k.a tootmishoones. Ootealast ei tohi vanglateenistuse ametniku loata lahkuda. (Muudetud 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 4.8. Kui kinnipeetav paneb vanglasisese saatmise ajal toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, on vanglateenistuse ametnikul õigus saatmine katkestada ja planeeritud tegevust mitte teostada. (Lisatud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 01.07.2014) 7 5. Päevakava 5.1. Kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (lisa 1). 5.2. Osakonnas viibival kinnipeetaval on kohustus minna talle määratud kambrisse päevakavajärgse kambriuste sulgemise ajaks. 5.3. (Kehtetuks tunnistatud 07.08.2022 nr 1-1/3-25/25, jõust. 10.08.2025) 5.4. Kinnipeetavad õpivad, töötavad, osalevad usutalitustes ning kultuuri- ja spordiüritustes üldjuhul kell 08.40–22.00, arvestades päevakavas toodud erisusi. 5.5. Tööle saadetakse kinnipeetavad töögraafikute järgi, millest neid enne teavitavad vanglateenistuse ametnikud. 5.6. Spordisaali ja duširuumi kasutatakse graafiku alusel osakondade kaupa. Juuksuriteenust kasutatakse osakondade kaupa vangla töökorralduse alusel. (Muudetud 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 5.7 Kaabeltelevisioon, kambritesse sisseehitatud raadio, päevavalgustus ning seinakontaktide elekter lülitatakse kambrites sisse kell 06.00 ja välja kell 22.00. Päevavalgustuse sisse või välja lülitamise erandi tegemise otsustab vanglaametnik. Öövalgustus põleb kambris ööpäevaringselt. Üksuse juhi või kõrgema kohalviibiva vanglaametniku otsusel võib lubada elektri ja kaabeltelevisiooni kasutamine kuni kella 00.00-ni. (Muudetud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) (Täiendatud 18.12.2015 nr 1-1/166, jõust. 01.01.2016) (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/132, jõust. 07.12.2017) (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 5.8 (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 5.9. Vangla juhtkond, sh direktor, võtab kinnipeetavaid vastu ühel päeval kuus iga kuu teisel nädalal. Täpse vastuvõtuaja teatab kinnipeetavale kontaktisik. Kinnipeetav võetakse vastu, kui see on otstarbekas ning esitatud taotlus (lisa 11) on põhjendatud. 5.10. Kartseri režiimil oleval kinnipeetaval võimaldatakse vahetada riietust üks kord nädalas. (Lisatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 6. Loendus 6.1. Korraldus loenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu 10 minutit enne selle algust, et kinnipeetaval oleks aega loenduseks valmistuda. Loendus toimub suletud ja avatud osakondades kambris ning vajaduse korral kinnipeetavate töökohtadel. 6.2. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma, kui kambrisse siseneb vanglateenistuse ametnik, ning seisma korrektselt riietatuna kambri akna juures näoga kambriukse poole või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Kinnipeetava voodi on korrastatud. Kinnipeetav (v.a vahistatu) peab loenduse ajal kandma vanglariietust. (Muudetud 03.10.2016 nr 1-1/156, jõust. 10.10.2016) 6.3. Loenduse ajal hoiab kinnipeetav käsi külgedel. Tal on keelatud toetuda vastu seina või voodit, rääkida ilma vanglateenistuse ametniku loata või takistada loenduse korraldamist muul viisil. Kambris olevad elektriseadmed peab kinnipeetav loenduse ajaks välja lülitama või kui seade võimaldab, lülitama hääletule režiimile. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 6.4. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib kinnipeetava isikusamasust, vajadusel kontrollib isiku vastavust loenduskaardiga. Vajaduse korral küsib vanglateenistuse ametnik lisaandmeid. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3- 26/7, jõust. 10.02.2026) 6.5. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit ning kambri ja kambrisisustuse tehnilist olukorda. 6.6. Pikaajalisel kokkusaamisel viibivat kinnipeetavat loendatakse pikaajalise kokkusaamise toas. Pikaajalisel kokkusaamisel viibiva kinnipeetava kohta ei kehti selle korra p 6.5, samuti ei pea kinnipeetav loenduse ajal seisma korrastatud voodi kõrval. 8 7. Keelatud esemed 7.1. VSkE §-s 641 nimetatud esemete kõrval keelatakse VangSi § 15 lg 4 alusel kinnipeetavatele VangSi § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: 7.1.1. vanglateenistuse vahenduseta soetatud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained (v.a arestimajast saabunud kinni peetava isiku puhul); (Muudetud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 7.1.2. juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; nimesildi kandmise pael; ususümboolika kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud; riietusese, mille sees on kumm; vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; 7.1.3. keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a järgmised esemed: vangla vahendusel soetatud käekell; kuni 8 cm pikkune ilma küüneviilita küünelõikur; plastümbrisega taskupeegel, mille diameeter või diagonaal koos raamiga on kuni 10 cm; loa alusel väljastatud elektriseade (pardel või epilaator kinnipeetavale, kellel ei ole kambris raseervahendit); ilma patareideta raseervahend kinnipeetavale, kellel ei ole kambris epilaatorit või pardlit; muud vanglateenistuse vahendusel väljastatud või lubatud esemed; (Muudetud 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 7.1.4. isevalmistatud esemed; 7.1.5. närimiskumm; 7.1.6. söömiskõlbmatuks muutunud toiduained, 7.1.7. narkootilise, psühhotroopse või muu uimastava toimega aine lähteaine, niisugust ainet sisaldav segu ja loodussaadus ning narkootilise või psühhotroopse ainega immutatud ese või aine; 7.1.8. erinevatest ainetest kokku segatud vedelikud, mille koostist ei ole võimalik tuvastada; 7.1.9. ravimid, ravimtaimed, toidulisandid, vitamiinid, energiajoogid ja -padjakesed, spordijoogid ning nende valmistamiseks mõeldud ained, v.a vangla arsti ettekirjutusel ja vangla väljastatud ning vangla kaupluse vahendusel soetatud toidulisandid või vitamiinid; (Muudetud 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 7.1.10. meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, v.a vangla arsti määratud; 7.1.11. liikumise abivahend, v.a vangla arsti lubatud või väljastatud; 7.1.12. aroomi eritav aine ja ese, v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud või vangla väljastatud hügieenitarbed ning puhastusvahendid; 7.1.13. WC-paber, salvrätikud, vatipadjad, puhastuslapp, -käsn jms, v.a vangla vahendusel soetatud või vanglasse kaasa võetud esemed; 7.1.14. kondoomid, v.a vanglateenistuse väljastatud; 7.1.15. elektrooniline sigaret; 7.1.16. tätoveeringute tegemisel kasutatav aine, seade või ese, 9  v.a viis sinist pastapliiatsit; 7.1.17. elektrihambahari, patareidega raseervahend, juukselõikusmasin jm seesugused seadmed, mida on lihtne kohaldada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel kinnipeetavale, kellel ei ole kambris raseervahendit; 7.1.18. kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a vangla vahendusel soetatud plastkirjaklambrid; kooli väljastatud esemed; vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats, värvipliiatsid ja harilik pliiats. Loetletud kirjutusvahendite hulk kokku võib olla 50 tk; kustutuskumm; vanglateenistuse vahendusel soetatud pehmest materjalist, painduv ja läbipaistev joonlaud, pikkusega kuni 30 cm – 1tk. (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.19. kontoritehnika, v.a vangla väljastatud või vangla vahendusel soetatud kalkulaator; (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 7.1.20. dokumendiregistraator, -kaaned ja kiletasku, v.a läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis ei sisalda metallist osi; (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 1.06.2013) 7.1.21. foto- ja margialbum, pildiraam; 7.1.22. perioodika ja selle väljalõiked, ristsõnaraamatud, kataloogid jms sarnased esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud, v.a vahistatutele pakiga saadetud perioodika. Välisriigi kodanikust kinnipeetavale võib saata kirja teel mõistlikus koguses tema emakeeles päevalehti ja ajakirju juhul, kui vangla ei taga kinnipeetavale tema emakeeles ajalehti või ajakirju; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.23. muusikaline (õnnitlus)kaart, 3D kaart; (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 7.1.24. esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist; 7.1.25. mänguasi ja mängud, v.a doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vangla vahendusel või vanglasse saabumisel kaasa võetud; 7.1.26. elektriseadmed, mille võimsus ületab 1,2 kW ning mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel või ei ole vanglasse saabumisel isikul kaasas olnud; (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 7.1.27. televiisor, mille diagonaal on üle 61 cm (24“); (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 7.1.28. toiteallikas, v.a patarei, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel; 7.1.29. mittetöötav, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja elektroonikaseade, seadme seesugune osa ning seade, mille küljest on osa eemaldatud; 7.1.30. signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a kambritesse sisseehitatud raadio, vanglateenistuse loal väljastatud ja vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor; 7.1.31. arvuti ja muu seade, millega või mida modifitseerides on võimalik saavutada internetiühendus; 7.1.32. andmekandja ja selle lugeja, v.a paber; 7.1.33. digitaalne või elektrooniline mäng ning mängukonsool; 10 7.1.34. kaal; 7.1.35. riidepuu; 7.1.36. naisteriided meessoost kinnipeetavaile; 7.1.37. nokkmüts; 7.1.38. üle 3 cm kõrguse kontsaga, metalltugevdustega, platvormtallaga (3 cm) või muul viisil ohtlikud jalanõud ning eriotstarbelised jalanõud, v.a tööülesannete täitmiseks vanglateenistuse väljastatud või lubatud jalanõud või ortopeedilised jalanõud arsti ettekirjutusel; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.39. kandekott, kohver, karp, kast, kann, plastalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese, v.a järgmised esemed: • vanglateenistuse loal või poolt väljastatud kott; • vanglateenistuse vahendusel soetatud veefiltreerimiskann koos vangla vahendusel soetatud veefiltriga; • vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud plastikust seebikarp, hambaharjakarp, proteesikarp; • viis paberikotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks; • kuni 3 läbipaistvat plastikust säilituskarpi. Ühe karbi mahutavus võib olla kuni 1 liiter; • prillikarp koos puhastuslapiga prillide olemasolul kambris ja proteesikarp proteeside olemasolul kambris. • Vangla vahendusel soetatud toidukauba pakend kuni originaalkauba äratarvitamiseni. (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 7.1.40. vihmavari; 7.1.41. kell, v.a vangla vahendusel soetatud käekell; 7.1.42. päikeseprillid, v.a vangla arsti ettekirjutusel; 7.1.43. silmaklapid (v.a vangla vahendusel soetatud); (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.44. kõrvatropid ja -klapid; 7.1.45. üle ühe komplekti palvehelmeid; 7.1.46. relvamakett või -imitatsioon; 7.1.47. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.48. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.49. sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed söögiriistad); (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.50. käesolevas käskkirjas nimetamata muud esemed, mida ei ole selles nimekirjas nimetatud, kuid mille korrektne läbiotsimine on ajamahukas või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kaotada nendele ette nähtud hügieenilisuse või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas vajalikud või teiste lubatud asjadega asendatavad; 7.1.51. riideesemed ja jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, v.a pakiga saabunud esemed; (Muudetud 03.02.2026 nr 1- 1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 7.1.52. ventilaator; 11  7.1.53. survestatud pudelid, plastpudelid, mille maht kokku ületab kuus liitrit, ning pudelikorgid; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.54. riided, jalanõud või muud esemed, mis on mugandatud keelatud esemete peitmiseks. (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 7.1.55. suitsuvabad tubakatooted (nt närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas), tubakatoodetega seonduvad tooted ja nikotiini sisaldavad tooted. (Lisatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 24.04.2017), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 7.1.56. trükised, paljundused, käsikirjad vms, mis sisaldavad kirjeldusi vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise, kriminogeensete riskide hindamise või erakorraliste sündmuste lahendamise taktikatest ja metoodikast. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.57. mullikile või lainepapiga vooderdatud ümbrikud. (Lisatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine 8.1. Üldsätted 8.1.1. Kinnipeetaval on õigus isiklikke või temale vangla poolt antud esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu). Kambrisse mistahes esemete kogumine, mida kinnipeetav enam ei kasuta, näiteks toiduainete pakendid, mis ei sisalda originaalkaupa, paberist või fooliumist ümbrised, kasutatud margid jne, on keelatud. (Täiendatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.1.2. Esemete laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule taotluse elektroonselt või paberkandjal (lisa 2). Inspektor-kontaktisik kontrollib taotluse sisu ning otsustab asjade (v.a elektriseadmed ja vaba aja veetmise vahendid) laost väljastamise või lattu paigutamise. Isiklikud riideesemed, mida kinnipeetav soovib taotluse alusel kambrist lattu paigutada, peavad olema puhtad. Laol on õigus keelduda määrdunud ja halvasti lõhnavate esemete vastuvõtmisest. (Muudetud 14.09.2015 nr 1-1/133, jõust. 01.10.2015) (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.1.3. (Kehtetuks tunnistatud 14.09.2015 nr 1-1/133, jõust. 01.10.2015) 8.1.4. Isiklike asjade vanglast väljasaatmiseks peab kinnipeetav täitma taotluse plangi (lisa 6). Taotluse kinnitab kontaktisik. 8.1.5. Kui kinnipeetav saadetakse Viru Vanglast teise vanglasse või politsei arestikambrisse, paigutatakse ümber teise kambrisse või kui ta vabaneb, peab ta võtma kambrist kaasa kõik temale kuuluvad ja temale väljastatud asjad. 8.1.6. Kinnipeetaval on õigus hoida kambris korraga järgmisi hügieenitarbeid: 8.1.6.1. 2 pudelit šampooni; 8.1.6.2. 2 pudelit palsamit; 8.1.6.3. 2 pudelit dušigeeli; 8.1.6.4. 4 seepi; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.1.6.5. 12 rulli tualettpaberit; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.1.6.6. 2 tuubi hambapastat; 8.1.6.7. näo-, jala- ja kehakreem – 2 tk iga eset; (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust 01.07.2017) 8.1.6.8. 2 deodoranti (piirituseta); 8.1.6.9. 2 habemeajamiskreemi või -geeli; 12  8.1.6.10. 1 pudel nõudepesuvahendit; 8.1.6.11. pesupulber või -geel – 2 tk; (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.1.6.12 juuksehari või plastist kamm (kuni 25 cm pikk) – 1 tk; 8.1.6.13 naissoost kinnipeetavale juuksevärv – 2 pk; 8.1.6.14 naissoost kinnipeetavale ripsmetušš – 1 tk; (Punktid 8.1.6.12-8.1.6.14 lisatud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust 01.07.2017) 8.1.6.15. 2 tuubi proteesiliimi; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.1.6.16. läätsevedelik (arsti loal kambris kontaktläätsede kasutamise korral) – 2 tk; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 8.1.6.17. hambahari – 2 tk; (Lisatud 10.06.2022 nr 1-1/74, jõust. 13.06.2022) 8.1.6.18. ühekordne raseerija – 7 tk; (Lisatud 10.06.2022 nr 1-1/74, jõust. 13.06.2022) 8.1.6.19. vahetatavate teradega raseerija – 1 tk ja sellele mõeldud vahetatavad raseerimisterad – 4 tk; (Lisatud 10.06.2022 nr 1-1/74, jõust. 13.06.2022) 8.1.6.20. vangla vahendusel soetatud pesukauss - 1 tk; (Lisatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 8.1.6.21. hambaproteeside puhastusvahend – 60 tbl. (Täiendatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.1.7. Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, toiduaineid ega kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid ega süütamisvahendeid. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 8.1.8. Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures kambris (avatud osakonnas osakonna külmutuskapis) pandipakendit (nt plasttaara) kokku mahuga kuni kuus liitrit. Kui vangla võimaldab töökorralduslikult kinnipeetaval kasutada kaupluseteenust üks kord kuus, võib kinnipeetav eespool nimetatud pakendeid hoida eespool nimetatud kohtades kokku mahuga kuni üheksa liitrit. Siin ei arvestata seda, kui kinnipeetav ükskõik mis põhjusel kasutab kaupluseteenust vangla võimaldatust harvemini. Tühjad pakendid peab kinnipeetav vangla jäätmekäitlusele üle andma. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 8.2. Kinnipeetavail on keelatud: 8.2.1. ilma vangla loata isiklikke asju ära visata. Kinnipeetav, kes esitab isiklike asjade laole taotluse kanda temale kuuluvad isiklikud esemed kinnipeeturegistrist maha, peab esitama koos taotlusega ka mahakantavad esemed, v.a ihupesu ja sokid. Esemete mahakandmise aluseks on kinnipeetava taotlus ning sellele lisatud mahakantavad esemed. Mahakantud esemete ja taotluse sisu vastavuse eest vastutab taotluse esitanud kinnipeetav; 8.2.2. võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kuulata tema raadiot); 8.2.3. omada arestimajast saabudes esemeid, mida tal vanglast lahkudes kaasas ei olnud ning mida ta ei ole saanud arestimajas kehtiva esemete omandamise korra kohaselt; 8.2.4. omada ja kasutada omavalmistatud elektriseadmeid; 8.2.5. omada vanglas üle 1,2 kW võimsusega elektriseadmeid kambris; 8.2.6. elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada, samuti eemaldada või muul moel kahjustada vangla paigaldatud turvakleebiseid. Kui seade puruneb või turvakleebisega varustatud elektriseadme turvakleebis muutub kasutuskõlbmatuks, peab kinnipeetav selle kohe ära andma. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised on rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, võetakse ära ja paigutatakse lattu; (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 13  8.2.7. hoida kambris rohkem kui viis isiklikku raamatut; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.2.8. omada rohkem toiduaineid kui kahe kaupluse korraga on võimalik osta; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.2.9 hoida enda juures äratarvitatud jookide pandipakendeid kauem kui järgmise kaupluse päevani ja tühje muid pakendeid kauem kui järgmise jäätmete ära andmise päevani. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3. Erandkorras lubatud riietus 8.3.1. Kinnipeetav (v.a vahistatu) võib hoida kambris isiklikke riideesemeid järgmistes kogustes: 8.3.1.1. aluspesupüksid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.1.2. sokid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.1.3. 4 paari jalanõusid; 8.3.1.4. kaks komplekti isiklikku pikka aluspesu, k.a kartserikaristuse kandmise ajal. Pikka aluspesu on lubatud kanda ainult pika riietuse all, mille vangla on kinnipeetavale väljastatud. Kartseris on kinnipeetaval lubatud pikka aluspesu kanda kartseririietuse all. Pikk pesu ei tohi olla nähtaval riietuse alt (v.a kartseris), mille vangla on kinnipeetavale väljastanud. Pikaks aluspesuks peetakse pikkade varrukatega ja pikkade säärtega keha vastu hoidvat ning lukkudeta, nöörideta või muude lisaelementideta riideesemeid, mida ei kanta pealisriidena. (Muudetud 08.07.2015 nr 1-1/101, jõust. 14.07.2015) 8.3.1.5. üks paar kindaid (v.a spordikindad), k.a kartserikaristuse kandmise ajal. Kindaid ei ole lubatud kanda vangla siseruumides. (Lisatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 8.3.1.6 vanglateenistuse vahendusel taotluse alusel omandatud kuni 3 juuksekummi. (Lisatud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 8.3.2. Vahistatu võib hoida kambris isiklikke riideesemeid järgmistes kogustes: 8.3.2.1. aluspüksid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.2.2. sokid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.2.3. jope või nahk-/teksatagi (metall- või neetkaunistusteta) – 1 tk; 8.3.2.4. kindad – 1 paar (v.a spordikindad); 8.3.2.5. sall – 1 tk; 8.3.2.6. T-särgid – kokku 4 tk; (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.2.7. triiksärk või pikkade varrukatega särk – 2 tk; (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 8.3.2.8. jalanõud – 4 paari (vahistatu valikul, v.a jalgpallijalanõud ja terava või kõrge kontsaga jalanõud); 8.3.2.9. püksid (lühikesed või pikad) – 4 paari; (Muudetud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 8.3.2.10. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.2.11. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.2.12. pikk spordidress (dressipüksid ja -pluus) – 2 komplekti; 8.3.2.13. (Kehtetuks tunnistatud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 14  8.3.2.14. müts – 1 tk; 8.3.2.15. kampsun või fliisjakk või polo või sviiter – 2 tk; 8.3.2.16. vest (metallkaunistusteta) – 1 tk; 8.3.2.17. kaks komplekti isiklikku pikka aluspesu, k.a kartserikaristuse kandmise ajal. Pikka aluspesu on lubatud kanda isikliku pika riietuse all. Kartseris on vahistatul lubatud pikka aluspesu kanda kartseririietuse all. Pikk pesu ei tohi olla nähtaval vahistatu isikliku riietuse alt (v.a kartseris). Pikaks aluspesuks peetakse pikkade varrukatega ja pikkade säärtega keha vastu hoidvat ning lukkudeta, nöörideta või muude lisaelementideta riideesemeid, mida ei kanta pealisriidena. (Muudetud 08.07.2015 nr 1-1/101, jõust. 14.07.2015) Lisaks on naistele lubatud järgmised esemed: 8.3.2.18. rinnahoidjad – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3.2.19. soojad sukkpüksid – 2 paari; 8.3.2.20. ööriided (pidžaama või öösärk) – 2 tk; 8.3.2.21. juuksekumm – 3 tk; 8.3.2.22. plastpeavõru – 1 tk; 8.3.2.23. juuksehari – 1 tk; 8.3.2.24. seelik või kleit – 1 tk (pikkus vähemalt põlvekõrgusel). (Täiendatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.3.3. Vahistatu esitab riietusesemete saamise taotluse (lisa 3) kontaktisikule VangSi § 93 lg 1 alusel. Kui isik ei soovi kanda isiklikke riideid, siis peab ta vangla riietuse saamise korral proportsionaalselt isiklikud riided kambrist ära andma ning lattu paigutama. 8.3.4. Kui kinnipeetav paigutatakse kartserisse, ladustatakse tema isiklikud asjad kartseri lattu. 8.3.5. Vahistatu võib omada kambris isiklikku plastikust pesukaussi 1 tk. (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 8.3.6 Kinnipeetav võib omada kambris põrandalappi 2 tk. (Lisatud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) 8.4. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused 8.4.1. Elektriseadmete laost väljastamiseks esitab kinnipeetav vanglale taotluse elektrooniliselt või paberkandjal (lisa 5). Kui kinnipeetav on saanud loa elektriseadet kasutada ning ta on andnud elektriseadme kambrist lattu või remonti, siis esitab kinnipeetav laole elektriseadme kambrisse saamise taotluse (lisa 2). Elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Kui kambris on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale televiisorit kambrisse tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata. (Muudetud 11.11.2024 nr 1- 1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.4.2. Kinnipeetaval on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning mis vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Kinnipeetav saab osta kaupluse vahendusel TV-kaabli (pikkusega kuni 1,5 m), kui tal on kehtiv televiisori kasutamisluba või tema elektriseadme soetustaotlus on rahuldatud. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 8.4.3. Vangla ei vastuta elektriseadmete kahjustuste eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest, välja arvatud kahjustused, mis on tekkinud vangla õigusvastase tegevuse tagajärjel. 8.4.4. Kinnipeetav peab talle antud elektriseadmeid kasutama elektriseadmetega kaasas olnud kasutamise juhendi järgi ning kooskõlas kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi kinnipeetavaid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ning vangla igapäevast töökorraldust. Kinnipeetav on kohustatud kasutama temale väljastatud 15  televiisorit, veekeedukannu jms üksnes selles kambris, kuhu ta on paigutatud ning tal on keelatud anda elektriseadet kasutada teisele kinnipeetavale. (Muudetud 20.12.2013 nr 1- 1/234, jõust. 01.01.2014) 8.4.5. Kui elektriseadme kasutamise vältel tuvastatakse rikkumine või kui kinnipeetav ei ole elektriseadme kasutamisega kaasnevaid kulutusi tasunud, on vanglateenistuse ametnikul õigus elektriseade kinnipeetavalt kohe ära võtta. Inspektor-kontaktisik otsustab, kas tunnistada kinnipeetavale antud elektriseadme kasutamise õigus kehtetuks ning paigutada elektriseade lattu. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 8.4.6. Kinnipeetav võib oma kulul vangla vahendusel sellesisulise taotluse alusel (lisa 24) saata mitte töökorras oleva olmeelektroonika remonti hooldusfirmasse. 9. Kinnipeetava toitlustamine 9.1. (Kehtetuks tunnistatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026). 9.2. (Kehtetuks tunnistatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 9.3. Toidust loobumiseks esitab kinnipeetav vangla direktorile kirjaliku taotluse (lisa 20). Kui kinnipeetav teavitab toidust loobumisest suuliselt, siis fikseeritakse see vanglateenistuse ametniku ettekandega. 9.4. Toidust loobumise lõpetamiseks esitab kinnipeetav taotluse (lisa 21). Kinnipeetav saab vangla toitu uuesti alates taotluse esitamisele järgnevast toidukorrast. 9.5. Vajaduse korral võib vangla asendada tavatoidu kuivtoidupakiga. 9.6. Kõik menüüs ettenähtud toiduosad väljastatakse kinnipeetavale ettenähtud toidukordade ajal. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 9.7. Kinnipeetavat toitlustatakse üldjuhul kambris. 9.8. Toitu jagab kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all. 9.9. Kinnipeetava toidunõud on kambris (2 kaussi, 2 kruusi ja lusikas). Kinnipeetavatelt, kes kasutavad toidunõusid mitte eesmärgipäraselt, võetakse kambrist toidunõud ära ja edaspidi väljastatakse toit ühekordsetes plastiknõudes. (Muudetud 17.03.2015 nr 1-1/46, jõust. 27.03.2015) (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust 01.05.2018) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 9.10. Toitu väljastatakse kinnipeetavale vangla poolt antud toidunõudesse. Kinnipeetav peab talle ettenähtud toidu ise vastu võtma. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 9.11. Kinnipeetavatel on keelatud neile vangla väljastatud toitu üle anda teisele kinnipeetavale. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 9.12. Toidunõud peseb kinnipeetav ise. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata toidu väljastamist ebahügieenilisse toidunõusse. 9.13. Söömine väljaspool kambrit, kui see ei tulene vangla töökorraldusest, on keelatud. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 9.14. Tootmishoones töötavate ning praktikal viibivate kinnipeetavate lõunane ja õhtune toitlustamine toimub üldjuhul toomishoone sööklas. Kinnipeetavast toidujagaja sööb tootmishoones. Õppekava alusel P-hoone koolituskeskuses viibivad kinnipeetavad lõunastavad kambris. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 1.01.2014) 9.15. Kui tekib pretensioone toidu kvaliteedi kohta, peab kinnipeetav sellest kohe teavitama korruse valvurit või vanemvalvurit. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 10. Jäätmete käitlemine 10.1. Kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma enda valduses olevad või enda tekitatud paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ning andma need ettenähtud ajal kambrist välja. Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama. Vangla väljastab jäätmete sortimiseks juhendmaterjalid, tagab kambrisse kinnipeetavaile ühe kogumiskorvi olmejäätmeteks ja kontrollib jäätmete sortimist. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 16 10.2. Enda valduses olevad kasutuskõlbmatud ja äravisatavad patareid peab kinnipeetav edastama vanglateenistuse ametnikule, kes paigutab need selleks ettenähtud kogumiskasti. 11. Olmeküsimused 11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine 11.1.1. Kinnipeetav pöördub suuliselt oma probleemiga üksuse juhi määratud ametniku poole. Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajaduse korral edastab probleemi elektrooniliselt muule struktuuriüksusele (meditsiini-, kriminaalhooldus-, teabe- ja uurimis-, järelevalve- või haldusosakonnale) või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. (Muudetud 08.07.2015 nr 1-1/101, jõust. 14.08.2015) 11.1.1.1. Kinnipeetaval on õigus esitada vanglale pöördumisi ka elektroonselt vangiportaali (VaPo) kaudu. Teabehaldusteenistus registreerib elektroonselt esitatud pöördumise dokumendihaldussüsteemis ja suunab lahendamiseks asjakohasele struktuuriüksusele. Elektroonse pöördumise esitamisel ei ole vaja samasisulist pöördumist paberkandjal esitada. Vangla ei vahenda elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste asutustega. Teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval esitada pöördumine otse adressaadile. (Lisatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 11.1.2. Taotluste planke annavad kinnipeetavaile vanglateenistuse ametnikud õhtuse loenduse ajal. Kinnipeetavad annavad taotlused vanglateenistujale üldjuhul hommikuse loenduse ajal. (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 11.1.3. Kinnipeetava kirjalik pöördumine peab olema kirjutatud selgesti loetavas käekirjas. Pöördumisele peab olema märgitud pöörduja nimi, kambri number ja taotluse selgelt väljendatud sisu; vajaduse korral lisatakse taotlust põhjendavad dokumendid. Pöördumisele kirjutab alla selle esitaja ning märgib esitamise kuupäeva. 11.1.4. Kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi üksnes riigikeeles ainult enda nimel. 11.1.5. Kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 11.1.6. Suletud kambris viibimisel või muul ajal, kui on vajalik vanglateenistuse ametniku kiire sekkumine sündmuse lahendamisel, saab kinnipeetav vanglateenistust ohuolukorrast teavitada kambriterminali vahendusel. Õiguspärase haldus- ja kohtumenetluse läbiviimiseks ning menetlusosaliste õiguste tagamiseks kambriterminali vahendusel teostatud kõned võidakse salvestada. (Lisatud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 1.07.2014), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 11.2. Pesu ja jalanõude korrashoid 11.2.1. Kinnipeetav on kohustatud tagama isikliku riietuse puhtuse. 11.2.2. Vangla väljastatud vooditarvikute, käterättide, vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ning parandamine on tasuta. 11.2.3. Korraga võib anda pesta kuni 50% väljastatud vangla riietusest, s.o kaks T-särki, üks paar lühikesi pükse, üks jakk, üks paar pükse, kootud müts. Jopet pestakse vajaduse korral, kuid mitte sagedamini kui üks kord poole aasta jooksul. Pestud vangla riietus tagastatakse kinnipeetavale üldjuhul ühe nädala möödudes selle pesemisele võtmisest. (Täiendatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 11.2.4. Pesemiseks ei võeta aluspesu, sokke, nahast ja karusnahast esemeid ning üleriideid. Üleriideid võidakse pesta erandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et ta teab esemete pesemise võimalikest tagajärgedest (eseme mõõtmete vähenemine, värvuse muutumine, materjali kortsumine). 11.2.5. Vangla tagab kinnipeetavale voodipesu, käterätikute ja vangla riietuse vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Tekk, padi, madrats vahetatakse vajaduse korral. Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus taotleda padja, teki, pesu või madratsi vahetust. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik viibida pesuvahetuse ajal oma kambris, asetab ta musta voodipesu kokkuvoldituna voodi jalutsis nähtavale kohale. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 17  11.2.6. Kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks kannab kinnipeetav. Pesemisvahendeid saab osta vangla kauplusest. 11.2.7. Kinnipeetav võib isiklikud riided anda pesemiseks vanglale teenust osutavasse pesumajja, makstes pesemise eest kehtestatud hinnakirja järgi. 11.2.8. Vangla poolt kinnipeetavatele osutatava või vahendatava teenuse saamiseks esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse, märkides sellele teenust puudutavad kõik vajalikud andmed, kinnituse, et ta nõustub vangla poolt kehtestatud teenuse osutamise tingimustega ning nõusoleku arvata isikuarvelt maha teenuse eest tasutav summa. Taotluses peab olema märgitud taotleja nimi, isikukood ja kambri number. (Muudetud 28.07.2016 nr 1-1/110, jõust. 01.08.2016) 11.2.9. Nakkushaiguste või parasiitide leviku tõkestamiseks korraldab vangla kinnipeetava isiklike või temale vangla poolt väljastatud esemete desinfektsiooni või hävitamise. Vangla ei vastuta esemete hävitamisega või desinfitseerimisega kaasneva kahju eest. (Lisatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 11.2.10. Vanglateenistuse vahendusel on kinnipeetaval võimalik kasutada isiklike jalanõude parandamise teenust hinnakirja alusel. Jalatsite parandamise kulu ei pea tasuma kinnipeetavad, kelle vanglasisesel isikuarvel on taotluse esitamisele eelneva kolme kalendrikuu, arvestades ka perioodi algsaldot, keskmine vaba raha jääk alla 9,59 euro. (Lisatud 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 11.2.11. Isiklike jalatsite parandamiseks esitab kinnipeetav taotluse (Lisa 26), milles peab märkima oma nime, kambri numbri, sektori, kirjeldama parandamisele antavaid jalanõusid ning tooma välja parandamise põhjuse. (Lisatud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 11.2.12. Enne jalatsite remonti võtmist hinnatakse remondi võimalikkust ning vangla teeb jalatsitest foto. Kinnipeetavate jalatsite remonttöödele garantii ei laiene. (Lisatud 04.04.2023 nr 1- 1/49, jõust. 12.04.2023) 11.3.. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine (Muudetud 18.12.2015 nr 1-1/166, jõust. 01.01.2016) 11.3.1. Hügieenitarvete saamiseks võib vähe kindlustatud kinnipeetav, kellel vajalik hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada vanglaametnikule taotluse. Taotlus (Lisa 4) peab olema koostatud selgesti loetavana ning sisaldama nime (trükitähtedega), sünniaega, hügieenitarbeid, mida kinnipeetav vajab, hoone tähist ja kambri numbrit. 11.3.2. Hügieenitarbed, mida vangla vajaduspõhiselt väljastab on tualettseep, majapidamisseep, hambapasta, hambahari, ühekordsed raseerimisvahendid ning naissoost kinnipeetavaile hügieenisidemed. 11.3.3. Kinnipeetava taotlus saada vajalikud hügieenitarbed rahuldatakse, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud raha alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Positiivse otsuse saanud taotluse alusel väljastatakse kinnipeetavale taotletud hügieenitarbed. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 11.3.4. Kehtetu 11.3.5. Kehtetu (Muudetud 18.12.2015 nr 1-1/166, jõust. 01.01.2016) 11.4. Riideesemed 11.4.1. Kinnipeetav võib vajaduse korral taotleda vanglalt riideesemeid, mis on talle vanglas lubatud, esitades selleks kontaktisikule taotluse (lisa 3). Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutada olnud raha ja taotletud riideesemete saamise põhjendatust (vajadust). Kui kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus, siis üldjuhul taotlust ei rahuldata. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 18 11.5. Ruumide korrashoid 11.5.1. Kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, pärast hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha ning hoidma seda korras kogu päeva jooksul. Ajavahemikul äratusest öörahuni on kinnipeetav kohustatud kandma korrektset riietust. Kinnipeetaval on keelatud riputada oma magamiskoha ette eesriideid, seada magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides ning vahetada vanglaametniku loata magamiskohti. 11.5.2. Vanglateenistuja annab kinnipeetavaile kambrisse kambri pesemiseks ja korrashoiuks vajalikud puhastusvahendid ja -tarbed. Muid kambri korrashoiuks vajalikke puhastusvahendeid saab kinnipeetav, kui ta pöördub vanglateenistuse ametniku poole. 11.6. Teenuste eest raha broneerimine 11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav kasutada mitmesuguseid teenuseid (sh pesupesemine, koopiate tegemine), pikaajalise kokkusaamise tuba ning lubatud elektriseadmeid, mille eest tuleb kinnipeetaval oma isikukontolt tasuda. 11.6.2. Kinnipeetav peab arvestust pidama, et teenuse eest tasumiseks vajaminev rahasumma oleks kontol olemas. 11.6.3. Teenuste eest broneeritud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha iga kuu viimasel tööpäeval. 11.7. Rahaülekanded 11.7.1. Kinnipeetav saab vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, kanda raha sugulastele jm). Pangaülekandeid teeb haldusosakonna spetsialist. 11.7.2. Riigilõive tasutakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt esimesel võimalusel, kui haldusosakonnale on laekunud kinnipeetava nõuetekohaselt täidetud taotlus. 11.7.3. Vangla sisekorraeeskirja § 54 järgi peab nõuetekohaselt täidetud avaldus sisaldama kõiki ülekandmiseks vajalikke rekvisiite: saaja nime, saaja arvelduskonto numbrit, vajaduse korral viitenumbrit, ülekantava summa suurust numbrite ja sõnadega, vajaduse korral ka selgitust, kuupäeva ning allkirja. 12. Suitsetamine vanglas (Muudetud 29.04.2016 nr 1-1/69, jõust. 16.05.2016, (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust. 01.07.2017), (Muudetud 16.08.2017 nr 1-1/102, jõust. 01.09.2017), (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 13. Kokkusaamised ja telefonikõned 13.1. Lühiajaline kokkusaamine 13.1.1. Lühiajaliseks kokkusaamiseks peab kokkusaaja registreerima kas telefoni teel (tel 663 7946) või elektrooniliselt (e-post [email protected]) või kinnipeetav esitab kirjaliku taotluse (lisa 14) vähemalt kümme tööpäeva enne taotletavat kokkusaamist. Lühiajalise kokkusaamise annulleerimisest või külastajate nimede muutumisest peab kokkusaaja või kinnipeetav teavitama vanglat vähemalt viis tööpäeva enne kokkusaamist. Telefoni teel saab registreerida teisipäeval ja neljapäeval kell 14.30–16.00. Järgmise kuu kokkusaamisi registreeritakse alates 20. kuupäevast. (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 13.1.2. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad vastavalt vangla poolt koostatud graafikule. Täpsema kokkusaamiste graafiku koos kellaaegadega teeb vangla kinnipeetavatele teatavaks sisekommunikatsiooni kanali vahendusel ning külalistele Vanglateenistuse välisveebi vahendusel. (Muudetud 08.07.2015 nr 1-1/101, jõust 01.08.2015, 18.12.2015 nr 1-1/166, jõust. 01.02.2016, 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 1.10.2019) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust 15.04.2024) 19  13.1.2.1. kehtetu (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust 15.04.2024) 13.1.2.2. kehtetu(Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust 15.04.2024) 13.1.3. Kokkusaamisele tulnud isik peab vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglateenistuse ametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. 13.1.4. Alla 8aastase lapse isiku tuvastamiseks piisab lapse sünnitunnistuse, 8–15aastase lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet, isikutunnistus (ID-kaart) jne) ning üle 15aastasel lapsel peab olema isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt isikutunnistus (ID-kaart), pass vms). (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust 15.04.2024) 13.1.5. Kokkusaaja annab kaasas olevad asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud, kokkusaamise ajaks vanglale hoiule. 13.2. Pikaajaline kokkusaamine (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 13.2.1. Pikaajalised kokkusaamised toimuvad vastavalt vangla poolt koostatud graafikule. (Muudetud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) 13.2.2. Pikaajalise kokkusaamise taotluse esitab kinnipeetav inspektori - kontaktisiku nimele kokkusaamisele eelneva kuu 1. kuupäevast kuni 5. kuupäevani. (Muudetud 17.03.2015 nr 1-1/46, jõust. 27.03.2015) 13.2.3. Esimest korda pikaajalist kokkusaamist taotlev isik peab VangSi § 25 lg-st 1 tulenevat õigust dokumentaalselt tõendama. 13.2.4. Pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajad peavad esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi. Alla 8aastase lapse isiku tuvastamiseks peab lapsevanem esitama lapse sünnitunnistuse, 8–15aastasel lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet, isikutunnistus (ID-kaart) jne) ning üle 15aastasel lapsel peab olema isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt isikutunnistus (ID- kaart), pass vms). 13.2.5. Kokkusaamiste hinnakirja koostab vanglateenistuse ametnik justiitsministri määrusega kehtestatud tariifide alusel ning selle kinnitab vangla direktor. Kokkusaamise kulud tuleb tasuda enne kokkusaamise algust. 13.2.6. Kui kokkusaamise kulud soovib tasuda kinnipeetav, esitab ta haldusosakonnale taotluse arvata vastav summa maha oma vanglasiseselt isikuarvelt. 13.2.7 Kinnipeetav otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut läbi. Pärast pikaajalist kokkusaamist teostatakse kinnipeetavale lahti riietumisega läbiotsimine ja kontrollitakse joovet. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 13.3. (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 13.4. Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all või kes ei allu vanglaametniku seaduslikele korraldustele või pöördub vanglaametniku poole solvavate, ähvardavate, ebaviisakate või laimavate väljenditega või üritab pärast vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvumist võtta kokkusaamisele kaasa vanglas keelatud esemeid. 13.5. Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada (v.a kaitsjaga), kui kokkusaamise ajal rikutakse vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või ohustatakse vangla julgeolekut. 13.6. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava ja kokkusaaja kohalolekut ning seisundit kokkusaamise ajal. Kinnipeetava kohalolekut kontrollitakse iga päev kell 08.00–08.45 ja 20.00–20.45. 13.7. Kokkusaamise võib lõpetada enne kokkusaamisaja lõppu kokkusaaja või kinnipeetava soovil. 13.8. Kinnipeetaval on keelatud pikaajaliselt kokkusaamiselt tulles kaasa võtta esemeid või aineid, mida tal kokkusaamisele minnes kaasas ei olnud. Kinnipeetaval on pikaajalisele kokkusaamisele lubatud kaasa võtta toiduaineid koguses, mille ta kokkusaamise jooksul ära tarvitab. Kokkusaamise jooksul 20  tarvitamata jäänud toiduainete tagasi toomine elusektsiooni on keelatud ja need hävitatakse. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 13.9. Telefonikõned 13.9.1. Telefonikõned suletud osakondades 13.9.1.1. Vangla tagab kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas vastavalt vangla töökorraldusele. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 13.9.1.2. Kinnipeetavad saavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste (Lisa 17) alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Taotluses märgib kinnipeetav (v.a vahistatu) enda ees- ja perekonnanimi, kambri number, isik või asutus, kuhu kinnipeetav helistada soovib, kui andmeid ei ole varem esitatud, soovitav telefoni kasutamise aeg, muu oluline teave ning taotluse esitamise kuupäev. Taotluses märgib vahistatu enda ees- ja perekonnanimi, kambri number, soovitav telefoni kasutamise aeg, muu oluline teave ning taotluse esitamise kuupäev. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 13.9.1.3. Kinnipeetav, kelle suhtlemisõigust on piiratud, peab esitama taotluse kasutada telefoni hiljemalt helistamise päevale eelneval õhtusel loendusel. Taotluses peab ta enda andmete kõrvale märkima nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele ta helistada soovib. Vanglateenistus kontrollib esitatud andmete tõelevastavust. Kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistada isikule, kellega tal õigust suhelda ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglateenistuse ametnik telefoninumbri. 13.9.1.4. Kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse kasutada telefoni, võimaldatakse helistada päevakavas ettenähtud ajal ühel korral vähemalt 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimise arvu ei piirata. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 13.9.2. Telefonikõned avatud osakondades 13.9.2.1. Telefoni kasutamine toimub päevakavas ettenähtud vabal ajal või vastavalt vangla töökorraldusele, üldjuhul kuni 60 minutit päevas. Kui kinnipeetav tahab muul ajal helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. Kui avatud osakond on lukustatud, määratakse lukustamise käskkirjas lukustamise ajal toimuv helistamise kord. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 1.06.2013), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 11.11.2024 nr 1- 1/24/104, jõust. 22.11.2024) (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 13.9.2.2. Tootmishoones töötavail ja kutseõppepraktikal viibivail kinnipeetavail on lubatud helistada tootmishoone esimesel korrusel paiknevast taksofonist. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) (Muudetud 07.08.2025 nr 1- 1/3-25/25, jõust. 10.08.2025) (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 13.9.2.3. Kinnipeetavale, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse kohaldatakse helistamisel 13.9.1.2. sätestatut. (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 13.9.3. (Kehtetuks tunnistatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 13.9.4. Kinnipeetaval on keelatud temale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi anda või teha teatavaks teisele kinnipeetavale. Samuti on 21  kinnipeetaval keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi. (Lisatud 17.03.2015 nr 1-1/46, jõust. 27.03.2015) 13.10. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel (Lisatud 02.04.2025 nr 1-1/3-25/12, jõust. 07.04.2025) 13.10.1. Vangla võimaldab turvalise tehnilise võimekuse korral kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel (edaspidi videokokkusaamine) vähemalt üks kord kuus kestvusega vähemalt 1 h. Videokokkusaamisi võimaldatakse vastavalt üksuse töökorraldusele, v.a toitlustamiseks ettenähtud ajal. 13.10.2. Videokokkusaamist saab taotleda üksnes kinnipeetav. Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt vangiportaali (VaPo) kaudu vähemalt 10 tööpäeva enne taotluses märgitud kokkusaamise aega. 13.10.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. 13.10.4. Videokokkusaamise eelduseks on vanglavälise isiku poolt esitatud kinnitus kokkusaamise lubamiseks. 13.10.5. Videokokkusaamisel tuleb järgida alljärgnevaid reegleid: 13.10.5.1. Kinnipeetaval on keelatud videokokkusaamist alustada ja lõpetada mujal, kui videokokkusaamiseks ettenähtud ruumis; 13.10.5.2. Vanglaametnikul nõudmisel tuleb kokkusaajatel näidata isikut tõendavat dokumenti; 13.10.5.3. Kõik kokkusaamisel osalevad isikud peavad olema kaamera vaateväljas. Kaamera vaateväljas ja kuuldeulatuses ei tohi viibida isikuid, kellega kohtumist ei ole kinnipeetav taotlenud ega vanglaga kooskõlastanud; 13.10.5.4. Videokokkusaamise ajal on keelatud: • kohtumist salvestada, fotografeerida ja edastada kolmandatele isikutele; • edastada sisu või meediat, mis ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; • eksponeerida intiimpiirkondi ja teha muid tegevusi, mis on vastuolus ühiskonnas üldtunnustatud moraalinormidega; • tarvitada alkoholi, narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid ning viibida kokkusaamise ajal joobeseisundis; 13.10.6. Reeglite rikkumise korral on vanglaametnikul õigus kohtumine lõpetada. 14. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine 14.1. Lühiajaline väljasõit 14.1.1. Lühiajalist väljasõitu võib taotleda ainult kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu taotluse ja väljasõiduplaani (lisa 18) võib esitada üks kord kuus. Taotlus esitatakse väljasõidule eelneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Taotlusesse tuleb märkida põhiandmed, sisuline ning põhjendatud väljasõiduplaan igaks taotletavaks päevaks, aadress, kus kinnipeetav peamiselt viibib, külastatavate isikute ja ettevõtete täpsed aadressid ning külastatavate isikute telefoninumbrid. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan, mis ei võimalda vanglal kontrollida kinnipeetava liikumise või väljasõidu eesmärgipärasust, võib olla aluseks väljasõidu keelamisele. 14.1.2. Kinnipeetava lühiajalise väljasõidu arvestust peetakse vangistusaasta järgi (aastat arvestatakse karistusaja algusest). 14.1.3. Sularaha saamiseks teeb kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 19), et broneerida oma isikuarvelt raha, mis väljastatakse talle lühiajalisele väljasõidule hiljemalt kolm tööpäeva enne väljasõitu. Et lühiajalisele väljasõidule toimikust kaasa saada isikut tõendav või muu 22  oluline dokument, esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse. Taotletud dokumendid ja sularaha antakse kinnipeetavale kätte enne vanglast väljumist. 14.1.4. Kinnipeetav peab olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutunnistuses või lühiajalise väljasõidule lubamise käskkirjas märgitud aadressidel ning aegadel, mida võivad kontrollida vanglateenistus- või politseiametnikud. Kinnipeetav on kohustatud korraliselt endast teavitama vangla peaspetsialist-korrapidajat igal väljasõidul viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00. Erakorralistest asjaoludest ning väljasõiduplaani või asukoha muudatustest peab kinnipeetav teatama peaspetsialist-korrapidajale kohe. 14.1.5. Väljasõidu ajal on kinnipeetaval keelatud vallata ning tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid, teised piirangud kehtestatakse väljasõidule lubamise käskkirjas. 14.1.6. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulnud kinnipeetaval on keelatud vanglasse tuua esemeid, mida ta ei võtnud kaasa väljasõidule minnes, välja arvatud vanglateenistuja loal soetatud esemed. Kinnipeetav võib väljasõidule minnes kaasa võtta isiklikke asju (sh laos paiknevaid vanglas keelatud esemeid), mida ta ei soovi vanglas hoida. 14.1.7. Kui kinnipeetaval on väljasõidult naastes kaasas sularaha, mille ta ise vabatahtlikult vanglateenistuse ametnikule annab, kantakse summa kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangSi § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipidamisi tehakse summast, mis ületab väljasõidule kaasavõetud summa. 14.1.8. Kinnipeetava erakorralise lühiajalise väljasõidu taotlust menetledes rakendatakse lühiajalise väljasõidu üldtingimusi VangSi § 32 lg-s 5 ning VSkE § 79 lg-s 2, § 80 lg-s 3 ja § 81 lg-s 2 toodud erisustega. 14.1.9. Erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks või lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kontaktisikule kirjaliku taotluse (lisa 11), kuhu märgib kõik väljasõiduks/väljaviimiseks vajalikud andmed ja lisab dokumendid. Lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kirjaliku nõusoleku kaasnevate kulude katmiseks. Kulusid arvestatakse VSkEs sätestatud korras ning kinnitatud hinnakirja alusel. 14.2. Lühiajaline väljaviimine 14.2.1. Lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse koos vajalike dokumentidega. Taotlusele märgib ta kõik väljaviimiseks vajalikud andmed, sealhulgas nõusoleku katta kaasnevad kulud. Kulusid arvestatakse VSkEs sätestatud korras ning kinnitatud hinnakirja alusel. 14.2.2. Kui lühiajaline väljaviimine toimub taasühiskonnastava tegevuse (sotsiaalprogrammi vms tegevuse) raames, esitab lühiajalise väljaviimise taotluse tegevust korraldav ametnik. 15. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine) 15.1. Kirjavahetus 15.1.1. Kinnipeetav on kohustatud kirjavahetust pidama seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetava poolt vanglast välja saadetav kiri peab olema nõuetekohaselt adresseeritud. (Täiendatud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 15.1.2. Kinnipeetavaile saadetud kirjad annab kirjavahetuse eest vastutav isik üle allkirja vastu. 15.1.3. Kinnipeetavailt võtab kirjad vastu üldjuhul vanglateenistuse ametnik pühapäevast neljapäevani kell 15.00–20.00, v.a kirjavahetus ametiasutustega. Kirjad antakse kätte üldjuhul esmaspäevast reedeni kell 15.00–20.00. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 15.1.4. Kirjavahetuse eest vastutaja annab kinnipeetavale kirja kätte üldjuhul samal tööpäeval, mil kiri saabus. 15.1.5. Lühiajalisel väljasõidul või väljaviimisel või pikaajalisel kokkusaamisel viibiva kinnipeetava kirjad hoitakse üksuses ning säilitatakse kuni kinnipeetava vanglasse saabumiseni või pikaajalise kokkusaamise lõppemiseni. 23  15.1.6. Kui kinnipeetav ei ole kirja saabumise ajal enam vanglas, edastatakse kiri tema asukohajärgsele kinnipidamisasutusele. Kui isik ei ole enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri saatjale. 15.1.7. Kinnipeetav annab vaide üle üldjuhul inspektor-kontaktisikule allkirja vastu, vajadusel võtab vaide vastu teine vanglateenistuse ametnik. Vanglale aadressitud märgukirjad, selgitustaotlused ja avaldused annab kinnipeetav vanglaametnikule. (Muudetud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 01.07.2014) 15.1.8. Kinnipeetavale on lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule aadressitud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikuile saadetakse kirjad kinnipeetava kulul. 15.1.9. Ümbrik antakse kinnipeetavale enne kirja väljasaatmist. Kinnipeetav sulgeb vanglaametniku juuresolekul kirja ümbrikusse, kirjutab ümbrikule aadressi ja annab selle kohe vanglaametnikule, kes edastab kirja postitamiseks. 15.1.10. Kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 15 eurot ja kellele vangla ei ole tööd taganud, on lubatud anda igal tööpäeval üks leht valget kirjapaberit formaadis A4 iga vangla kulul saadetava kirja kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 15.1.11. Kinnipeetavale (v.a vahistatu), kes on töötamisest keeldunud, ei anta kirjapaberit sõltumata raha puudumisest vanglasisesel isikuarvel. 15.1.12. Kinnipeetav võib esitada kinnises ümbrikus sisekontrolli valdkonnale kuriteokaebuse, pöördumise teabe- ja uurimisosakonnale, meditsiiniosakonnale ning üksuse juhile.(Lisatud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 15.2. Pakkide saamine ja saatmine 15.2.1. Käsipakkide vastuvõtt Vanglas toimub teisipäevast-reedeni kella 08.30 - 09.30 ja 11.30 - 13.00, välja arvatud riiklikel pühadel. Postipakke tuuakse postimajast ära vastavalt graafikule. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 15.2.2. Käsipaki toonud isik esitab koos pakiga vormikohase taotluse. Paki vastu võtnud vanglateenistuja kontrollib isikut tõendava dokumendi alusel isikuandmeid, paki kaalu ja sisu. Seejärel kinnitab paki vastuvõtmist allkirjaga ja tagastab taotluse ühe eksemplari paki toonud isikule. 15.2.3. Kinnipeetavale vanglasse postipaki saatmiseks tuleb saatjal esitada eelnevalt vanglale digitaalselt allkirjastatud teavitus, mis peab sisaldama loetelu esemetest ja ainetest ning nende kogustest. Paki vastuvõtmisest keeldumise korral informeeritakse saatjat teavituse registreerimisest viie tööpäeva jooksul ja selgitatakse keeldumise põhjuseid. Kui vangla ei ole saatja teavitusele pärast nimetatud aja möödumist vastanud, on saatjal õigus pakk kinnipeetavale saata. Pakile peab olema märgitud teavituse esitaja ees- ja perekonnanimi. Saabunud postipakid avatakse kinnipeetava juuresolekul ja selles sisalduvaid esemeid tutvustatakse talle paki saabumisest seitsme tööpäeva jooksul. Esemed, mis on taotlusesse märgitud ja on kinnipeetavale vanglas lubatud, antakse kinnipeetavale kambrisse või paigutatakse hoiule lattu. Esemed, mis peavad olema kirjas ühtses nimekirjas, kannab vanglateenistuja ühtsesse nimekirja. 15.2.4. Vanglast postipaki väljasaatmiseks esitab kinnipeetav eelnevalt taotluse, milles tuleb märkida loetelu välja saadetavate esemetest ja nende asukoht (kas laos või kambris), paki saaja ees- ja perekonnanimi ning postiaadress. Paki saatmiseks lubatava pakendi ja vajalikud postmargid saab kinnipeetav soetada tavapärases korras e-poest. Kinnipeetav komplekteerib koostöös vanglateenistujaga paki, kleebib pakendile vastavalt paki kaalule ja postiteenuse hinnakirjale nõutava koguse marke ning kirjutab paki saatja ja saaja andmed. Paki üleandmise postiasutusele korraldab vangla. 24  15.2.5. Kuni 2 kg kaaluvad pakid viib postiasutus ära tööpäeviti kahepoolse postivahetuse raames. Üle 2 kg kaaluvad pakid viib postiasutusse üks kord nädalas kokkulepitud päeval vangla. 15.2.6. Kiirendatud korras saab paki vanglast välja saata ka kulleriga, mille teenuse eest tuleb kinnipeetaval tasuda vanglasisesel arveldusarvel olevate vabade vahenditega. Kullerteenuse kasutamise soov tuleb märkida paki väljasaatmise taotlusesse. Teenuse eest tasutav summa (kulleri väljakutse tasu) broneeritakse eelarveteenistuse poolt enne kulleri vanglasse kutsumist. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 15.3. Perioodiliste väljaannete tellimine 15.3.1. Et tellida ajakirjandust oma raha eest, esitab kinnipeetav taotluse, kuhu ta märgib, mis ajakirjandust ta soovib tellida ning nõusoleku pidada ajakirjanduse tellimiseks tema vanglasiseselt isikuarvelt kinni eeldatav summa. Tellimuse miinimumpikkus on üks kuu või väljaande kehtestatud võimalik miinimumperiood. Perioodiliste väljaannete tellimiseks täidab kinnipeetav taotluse plangi (lisa 11). 15.3.2. Oma raha eest tellitud ajalehed ja/või ajakirjad saab kinnipeetav kätte vanglateenistujalt. 15.3.3. Vangla jätab vormistamata kinnipeetava tellimused trükiste ja teoste kohta, mis vangla sisekorraeeskirja § 64¹ p 15 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud. 16. Kinnipeetavate sisseostud 16.1. Kinnipeetaval on võimalik võib teha sisseoste üldiselt kaks korda kuus, kuid mitte harvemini kui kord kuus VangSi § 48 lg-s 1¹ lubatud määras. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.2. Kaupluse teenust pakutakse kinnipeetavaile vanglavälise, eraõigusliku juriidilise isiku vahendusel. Teenuse kasutamise üldtingimused on välja toodud teenusepakkuja poolt e-poe rakenduses. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.3. Kinnipeetav saab kaupu soetada e-poest, esitades selleks elektrooniliselt tellimuse vangla poolt tagatud tahvelarvutit kasutades. (Muudetud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 01.07.2014) (Muudetud 25.01.2017 nr 1-1/9, jõust 01.02.2017), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.4. Kinnipeetav võib teha sisseoste maksimaalselt järgmistes kaubakogustes: 16.4.1. halvaa, šokolaad ja kompvekid kokku – 1,5 kg; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.3. kondiitritooted kokku – 1 kg; 16.4.4. kohv, kakao ja tee kokku – 1 kg; 16.4.5. mineraalvesi ja karastusjoogid läbipaistvas plasttaaras kokku – 3 l.; (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust, 01.03.2022) 16.4.6. kiirnuudlid, kuivsupp ja puljong kokku – 15 pakki.; (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/134, jõust. 01.01.2018), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.7. lihatooted, sh pasteet, kokku – 2 kg; 16.4.8. kala ja kalatooted kokku – 1 kg; 16.4.9. piimatooted, sh kondenspiim, koor, puding, kohupiim kokku – 3,5 kg; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.10. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.11. juust (sh sulatatud juust) kokku – 1,0 kg; (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust 01.05.2018) 16.4.12. konservid plastpakendis (šokolaadikreem, mesi) kokku – 1 kg; 25 16.4.13. sinep, mädarõigas, ketšup, majonees kokku – 1 kg; 16.4.14. sool, pipar ja suhkruasendaja kokku – 0,5 kg; 16.4.15. puu- ja köögiviljad kokku – 5 kg; (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/134, jõust. 01.01.2018) 16.4.16. leiva- ja saiatooted, riisileivad kokku – 1,5 kg; (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/134, jõust. 01.01.2018) (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.4.17. rasvained (või, margariin, toiduõli) kokku – 0,5 kg; 16.4.18. kuivained kokku – 1 kg; 16.4.19. (Muudetud 29.04.2016 nr 1-1/69, jõust. 16.05.2016, (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust. 01.07.2017), (Muudetud 16.08.2017 nr 1-1/102, jõust. 01.09.2017), (Kehtetu 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 16.4.20. aluspüksid – 2 paari; 16.4.21. T-särk – 3 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.22. pikk aluspesu – 1 komplekt; 16.4.23. sokid – 5 paari; 16.4.24. pabertaskurätid – 6 väikest pakki; 16.4.25. spordidress – 1 komplekt; 1 kord kahe kuu tagant; 16.4.26. jalanõud – 1 paar; 16.4.27. plastkööginuga, -lusikas, -kahvel – 5 tk iga eset; (Muudetud 29.08.2017 nr 1-1/107, jõust. 01.09.2017) 16.4.28. raseervahendikomplekt, elektripardel, epilaator kokku – 1 tk; 16.4.29. dušigeel, hambahari, hambapasta, käterätt, nöo-, käte-, jalakreem, šampoon, palsam, piirituseta deodorant, habemeajamiskreem, või –geel, pimskivi, pesušvamm, hügieeniline huulepulk – 1 tk iga eset; näopuhastus vatipadjad, vatitikud 1 pakk kumbagi eset, läätsevedelik – 1 pudel, proteesiliim – 1 tk; (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust. 01.07.2017), (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust, 01.03.2022) 16.4.30. seep – 2 tk; 16.4.31. pesupulber, katlakivieemaldaja, nõudepesuvahend – 1 tk iga eset; 16.4.32. nõudepesuvammid – 5 tk; 16.4.33. kamm, küünelõikur, paberküüneviil või liivapaberviil – 1 tk iga eset; (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/134, jõust. 01.01.2018) 16.4.34. tualettpaber – 6 rulli; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.35. male, kabe, nard, doomino – 1 komplekt iga mängu; 16.4.36. käekell – 1 tk; 1 kord kahe kuu tagant; 16.4.37. saapahari, jalatsihooldusvahend – 1 tk iga eset; 16.4.38. tähtpäevakaardid – 5 tk, kirjamargid, ümbrikud – 20 tk iga eset; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 16.4.39. A4 paber – 1 pakk; 16.4.40. kirjaplokk – 1 tk; 16.4.41. vihik – 3 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.42. sinine pastapliiats - 2 tk, värvilised pliiatsid - 12 tk, kustutuskummita harilik pliiats - 4 tk, kustutuskumm - 1 tk, pehmest materjalist, painduv ja läbipaistev joonlaud, pikkusega kuni 30 cm – 1 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 26  16.4.43. veekeetmisvahend võimsusega kuni 1,2 kW – 1 tk; 1 kord kuus (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 16.4.44. veekannu veefilter – 1 tk, veefiltreerimiskann 1 tk; (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 16.4.45. televiisor (diagonaaliga kuni 24“) – 1 tk; 1 kord kuus; (Muudetud 29.08.2017 nr 1-1/107, jõust. 01.09.2017), (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 16.4.46. AA patareid, AAA patareid, kellapatareid vangla kaupluses müüdavatele kelladele – 2 tk iga eset, v.a kinnipeetavad, kellel puuduvad kambris elektriseadmed, mille tarbeks on patareisid vaja; (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 16.4.47. pliiatsiteritaja -1 tk, plastkirjaklambrid - 5 tk, dokumendimapp – 1 tk; 16.4.48 puhastuslapp – 1 tk; 16.4.49. plastsäilituskarp - 1 tk; 16.4.50. seebikarp – 1 tk; 16.4.51. hambaharja hoiukarp. (Punktid 16.4.47.-16.4.51. lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 16.4.52. põrandalapp 1 tk; (Lisatud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) 16.4.53 juuksevärv – 1 pakk, lubatud osta vaid naissoost kinnipeetavatel; 16.4.54 ripsmetušš – 1 tk, lubatud osta vaid naissoost kinnipeetavatel (Punktid 16.4.53. ja 16.4.54. lisatud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust. 01.07.2017); 16.4.55. värviraamat – 1 tk; (Lisatud 07.12.2017 nr 1-1/134, jõust. 01.01.2018) 16.4.56 kindad – 1 paar; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.57 silmaklapid – 1 tk; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 16.4.58 hambaproteeside puhastusvahend – 60 tbl. (Täiendatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.5.-16.9. (Kehtetuks tunnistatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.10. Kinnipeetavad võivad osta kaupluse sortimendis olevaid esemeid. Erandjuhul võivad nad soetada ka esemeid, mida kaupluse sortimendis ei ole. Eseme soetamiseks esitab kinnipeetav omakäelise kirjaliku taotluse (lisa 13). 16.11. Kaupluse vahendusel soetatud riideesemed, jalatsid, vaba aja sisustamise vahendid ja muud elektriseadmed toimetatakse kinnipeetavaile kätte lao vahendusel kehtestatud graafiku põhjal, kui luba on olemas. Elektriseadmeile paigaldatakse vangla turvakleebised. 16.12. Erandkorras, kui kauplust ei ole, tagab vangla kinnipeetavaile üks kord kuus kaupluse ja miinimumkaubavaliku, milleks on kõnekaart, hügieenitarbed ning kirjatarbed. 17. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine 17.1. Taasühiskonnastavad tegevused on õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine (sh kaplanite korraldatavad programmid) ning kõik tegevused, mille eesmärk on vähendada uue kuriteo toimepanemise võimalust või mis on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Taasühiskonnastav tegevus on ka kinnipeetavate usuvabaduse tagamine. 17.2. Kinnipeetav peab kohusetundlikult töötama, õppima ja osalema muudes taasühiskonnastavates tegevustes. 17.3. Õppimine 17.3.1. Vangla saadab kinnipeetavad haridust omandama ja riigikeelt õppima individuaalse täitmiskava põhjal ning tagab koolikohuslastele võimaluse põhiharidust omandada. 17.3.2. Vangla vahendataval riigikeelekoolitusel osalemise vajadus tehakse kindlaks pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist või kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ajal. 27  17.3.3. Vahistatu pöördub õppimisküsimustega kontaktisiku vahendusel hariduskorraldaja poole. Õpingute jätkamise konkreetse viisi otsustab vangla, lähtudes vangla territooriumil toimiva õppeasutuse võimalustest ning julgeolekukaalutlustest. 17.3.4. Hariduskorraldaja konsulteerib kinnipeetavat õppimisvõimalustest ja juhendab vajaduse korral, kuidas vormistada õppeasutusse astumise dokumente. 17.3.5. Haridust omandatakse tunniplaani alusel ning tunniplaanis ette nähtud ruumis. 17.3.6. Õppe ajal peab kinnipeetav õppima ja täitma õpetaja antud ülesandeid. 17.3.7. Vangla kutse- ja üldhariduskoolis, samuti eesti keelt õppivaid kinnipeetavaid õpetatakse tunniplaanis ettenähtud ruumides. Kinnipeetavail on keelatud õppe ajal lahkuda kooli- ja praktikaruumidest. Nad ei tohi segada tundi ega teisi kinnipeetavaid või lahkuda tunnist ilma õpetaja või vanglaametniku loata. Õpetajal või vanglateenistujal on õigus kinnipeetav, kes segab õpet, tunnist eemaldada. Tunnist eemaldamist peetakse koolist põhjuseta puudumiseks. 17.3.8. Süstemaatiliselt põhjuseta koolist puuduja kustutatakse kooli nimekirjast ning tema individuaalses täitmiskavas (ITK) ettenähtud hariduse omandamine peetakse mittetäidetuks kinnipeetava motivatsiooni puudumise tõttu. Kinnipeetav saab tulla uuesti kooli, kui ta avaldab selleks soovi ning kui ta pole õppest eemal olnud nii kaua, et liitumine ei ole võimalik enne kui uuel õppeaastal. 17.3.9. Kinnipeetav ei tohi võtta kooli territooriumile kaasa esemeid ja aineid, mida ei ole õppeks vaja. 17.3.10. Kinnipeetaval on keelatud lõhkuda kooli vara ning koolist osakonda tagasi minnes kaasa võtta koolile kuuluvaid õppematerjale ja -vahendeid ilma õpetaja kirjaliku loata. Enne vabanemist tuleb koolile tagastada õppevahendid, mille kool on väljastanud. 17.3.11. Kinnipeetav ei tohi võtta endale õppetegevuse ajal valminud esemeid, toodangut jms. 17.3.12. Väljaspool vangla territooriumit õppimise peamine eeldus on kinnipeetava paiknemine vangla avavanglaosakonnas, välja arvatud direktori loal kaugõppes või eksternina haridust omandavad kinnipeetavad. Kui õpe toimub korrapärase õppegraafiku alusel, annab direktor loa õppida väljaspool vanglat. Seejärel annab õppeasutuse edastatud õppegraafiku alusel loa osaleda õppes vastava üksuse juht või osakonna juhataja. 17.3.13. Tootmishoones õppiv kinnipeetav ei tohi suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglaametnike ning tööandjaga. 17.4. Töötamine 17.4.1. Kinnipeetav võib töötada vangla majandustöödel või vangla territooriumil paiknevates käitistes. 17.4.2. Kinnipeetavat tööle määrates lähtutakse VangSis sätestatust. Üldjuhul määratakse kinnipeetav kõigepealt majandustöödele. Kui tööharjumus on kujunenud ning usaldus on tekkinud, määratakse kinnipeetav võimaluse korral tööle käitisesse. 17.4.3. Kontaktisik, kes korraldab kinnipeetavate tööhõivet, peab arvestust töövõimeliste ja vastavate kutseoskustega kinnipeetavate kohta. Kui kinnipeetavat saab tööle rakendada või kui käitise esindaja on andnud kirjaliku vabas vormis taotluse, vormistab kontaktisik elektroonilise taotluse, et rakendada kinnipeetavat vangla majandustöödel või lubada tööle käitises. 17.4.4. Väljaspool vangla territooriumi töötamise peamine eeldus on, et kinnipeetav paikneb vangla avavanglaosakonnas. 17.4.5. Kinnipeetavad lähevad tööle ja tulevad töölt üldjuhul töögraafiku alusel. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 17.4.6. V- ja P-hoones töötavail kinnipeetavail on lubatud tööle kaasa võtta ainult tööks vajalikud asjad. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 17.4.7. Teistel töötavatel kinnipeetavatel on lubatud tööle kaasa võtta ka enda jaoks hügieenitarbeid, kui töökohal on võimalik pesta. Kaasavõetud esemeid töökohalt tagasi 28  tuua ei tohi (v.a seljas olev riietus, vahetuspesu (üks paar sokke ja aluspesupüksid) ning pesemist vajavad tööriided, mis on kirjas kinnipeetava isiklike asjade ühtses nimekirjas). 17.4.8. Praktikal viibivaile kinnipeetavaile tagab vangla praktikariided ja -jalanõud. Keevituse praktika jalanõud tagab kool. Praktikariideid ja -jalanõud on tootmishoones asuvas riietusruumis. 17.4.9. Kinnipeetava käsutuses olev töövahend peab olema markeeritud. Kinnipeetav teavitab vastava tööülesande eest vastutavat töötajat juhul, kui töövahend on läinud kaduma, rikki või katki. Töökohalt või -objektilt ei tohi kinnipeetav kaasa võtta tööriistu jt tööülesannete täitmiseks antud vahendeid. 17.4.10. Tööstushoones töötavad ja õppivad kinnipeetavad lähevad hoonesse ning tulevad tagasi ainult vanglateenistuse ametniku saatel tootmisosakonda viiva ukse kaudu. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 17.4.11. Kinnipeetaval on iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljumine keelatud. 17.4.12. Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestust peab vangla. Käitises töötavate kinnipeetavate tööajaarvestust peab Vanglate ettevõtluskeskus. (Täiendatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 17.4.13. See peatükk kehtib ka õppepraktikal viibivate kinnipeetavate kohta. 17.4.14. Tootmishoones töötaval kinnipeetaval on keelatud suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglateenistuse ametnikega, tööandjaga või samal ajal tootmishoone samas ruumis tööl viibivate kinnipeetavatega. 17.4.15. (Kehtetuks tunnistatud 14.09.2015 nr 1-1/133, jõust. 01.10.2015). 17.4.16. Vangla köögis või tootmishoones töötaval kinnipeetaval on lubatud enda tarbeks töökohale kaasa võtta 1 kord kuus 1 avamata pakk kohvi või teed. Töökohale viidud kohvi või teed tagasi osakonda viia ei tohi. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 17.5. Taasühiskonnastavad (edaspidi TÜT) tegevused (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 17.5.1. TÜT tegevustesse (sotsiaalprogrammid, tugirühmad, nõustamised kriisi- ja kohanemisraskuste korral, isikudokumentide vormistamine, töövõimetuse määramine, perekonnaseisutoimingute vahendamine ja vabanemiseks ettevalmistamine, kontakti loomine kohaliku omavalitsusega, elukohaprobleemid, suhete loomine lähedastega) määratakse kinnipeetav riskihindamise ja individuaalse täitmiskava alusel. 17.5.2. Vahistatule võimaldab vangla sotsiaalprogrammides ja tugirühmades osaleda võimaluste korral, arvestades vahistatu vajadusi ning kontaktisiku ettepanekut. Vahistatule korraldavad sotsiaalprogramme ja muid taasühiskonnastavaid tegevusi vastava üksuse koosseisulised teenistujad. 17.5.3. Kinnipeetava võimaliku distsiplinaarrikkumise või individuaal- või rühmatöös kokkulepitud reeglite rikkumise korral on tegevuse läbiviijal õigus peatada või lõpetada kinnipeetava osalemine selles tegevuses. Eemaldamise korral arvatakse individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevus mitteläbituks kinnipeetava initsiatiivil motivatsiooni puudumise tõttu. 18. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused 18.1. Sportimine 18.1.1. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 18.1.2. Spordirajatisi võivad kasutada K1-K6, R1-R6, S1-S5, V1, V3, V5 ja V6 osakondades kinnipeetavad graafiku järgi, mis on riputatud nende osakondade teadetetahvlile. V7 ja V8 osakondades paiknevad kinnipeetavad võivad kasutada spordirajatisi vastavalt üksuse poolt koostatud graafikule. (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 18.1.3. Kõiki spordirajatisi ja -vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult. Spordiinventari lõhkumise, purunemise või muude juhtumite korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. Distsipliinirikkumise või spordirajatise mittesihipärase 29  kasutamise korral on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus ja viia kinnipeetavad tagasi osakonda. Kui spordivahend heidetakse väljapoole sportimiseks mõeldud ala, siis spordivahendit ei tagastata. 18.1.4. Spordirajatise valiku otsustab vanglateenistuse ametnik vahetult enne graafikujärgset aega. 18.1.5. Kinnipeetav osaleb sporditegevuses omal vastutusel. Vigastuse, trauma või muu tervisekahjustuse tekkimise korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. Vangla ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest. 18.1.6. (Kehtetuks tunnistatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 18.2. Raamatukogu kasutamine (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 18.2.1. Raamatukogu teenust korraldatakse vastavalt üksuse töökorraldusele. Kinnipeetava kambris võib lugemiseks olla kuni 5 teavikut (v.a nimeliselt laenutatud õppekirjandus). Teavikuid ei või kasutada mittesihtotstarbeliselt. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 18.2.2. Õppekirjanduse laenutamine toimub taotluste alusel. Õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevatele kinnipeetavatele. Laenutamistähtaeg õppekirjandusel on kuni 6 kuud. Tähtaega on põhjendatud taotluse alusel võimalik pikendada 1 kord. 18.2.3. Kinnipeetaval on keelatud vangla raamatukogu teavikuid anda edasi teistele kinnipeetavatele, samuti kasutada teiste kinnipeetavate laenutatud teavikuid. 18.2.4. Teavikuid ei laenutata võlglastele, kes pole eelmisi teavikuid tähtaegselt tagastanud või kes on neid lõhkunud. Uuesti ei saa laenutada enne, kui teavik on tagastatud või hüvitatud. 18.2.5. Kaotatud või rikutud teavik tuleb lugejal hüvitada uue samaväärse teaviku soetushinnaga. Teaviku vöötkoodi või kohaviida rikkumisel tuleb tasuda 1,60 eurot. Teavikute laenutamise õigus tekib kinnipeetaval uuesti pärast tekitatud kahju hüvitamist. 18.2.6. Vanglast lahkumisel on kinnipeetav kohustatud laenutatud teavikud tagastama. 18.3. Huvitegevus 18.3.1. Huvitegevuse võimaldamise eesmärk vanglas on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused ühiskonnas hästi toime tulla. 18.3.2. Kinnipeetavad ei tohi viia töövahendeid, materjale või toodangut huvitegevuse ruumidest välja. 18.3.3. Kinnipeetaval ei tohi olla huvitegevuse vältel valminud esemeid, toodangut jms. Kunstiringis osalev kinnipeetav allkirjastab enne ringis osalemist kokkuleppe (lisa 9), mis on huvitegevuses osalemise eeldus. Vangistuse jooksul huvitegevuse käigus valminud ühe teose võib kinnipeetav paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 18.3.4. Noorte kinnipeetavate spordi- ja huvitegevust plaanides arvestatakse nende eakohasust. 19. Usuvabaduse tagamine 19.1. Vangla tagab S-hoone ja V-hoone avatud osakondade kinnipeetavatele võimaluse osaleda jumalateenistusel vangla kabelis vastavalt usutunnistusele. Usulistes ja hingehoidlikes küsimustes pöördub kinnipeetav vangla kaplani poole kontaktisiku vahendusel. (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/27, jõust. 01.03.2022), (Muudetud 13.06.2022 nr 1-1/74, jõust. 13.06.2022) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 19.2. Usutalitusi või muid usuüritusi korraldab kaplan. 19.2.1. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis usutunnistuse alusel. Vaimulikke talitusi (piht ja armulaud, ristimine, laulatus, võidmine) peetakse üldjuhul vangla kabelis. Erandlikel juhtudel saab vaimulikke talitusi korraldada kinnipeetava kambris, vestlustoas või muus kohases ruumis. 30  19.2.2. Osavõtt jumalateenistustest jt religioossetest üritustest on kinnipeetavaile vabatahtlik. 19.2.3. Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis saavad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes on kantud vastavasse nimekirja. Kinnipeetav kantakse usulises tegevuses osalejate nimekirja tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada kontaktisiku vahendusel vangla kaplanile. 19.2.4. Kabelis ei tohi kinnipeetavad tegelda kõrvaliste asjadega. Kui kinnipeetav ei järgi kabelis kehtivaid käitumisreegleid ja rikub korda, on kaplanil õigus peatada või lõpetada kinnipeetava osalemine religioossetel üritustel. 19.2.5. (Kehtetuks tunnistatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 19.3. Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku kaudu sooviavalduse. 19.4. Iga kinnipeetav, olenemata usutunnistusest, saab võimaluste piires kohtuda oma religiooni esindajaga. 19.5. Kinnipeetav võib taotleda kaplani vahendusel endale järgnevat religioosset sümboolikat: 19.5.1 kaelarist – kõrgus ei tohi olla suurem kui 5 cm ning laius suurem kui 5 cm, paksusega kuni 0,5 mm, kaelapaela kogupikkusega kuni 65 cm; (Täiendatud 10.06.2022 nr 1-1/74, jõust. 13.06.2022) 19.5.2 medaljon läbimõõduga kuni 3 cm; 19.5.3 kuni kolm pühapilti, s.h ikooni, mis on maalitud / trükitud puualusele või plastikule. Pühapilt, sh ikoon ei tohi olla suurem kui 15 cm X 20 cm X 2 cm. Julgeolekukaalutlustel peab pühapilt olema vormilt lihtne ilma raami või laekata, terviklik (ühest tükist), ilma õõnsuseta sees. Ei ole lubatud pühapildid ja ikoonid, mille valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli või tekstiili; 19.5.4 krutsifiksid kõrgusega kuni 20 cm. Keelatud on seinale kinnitatavad (ilma lauale asetamise aluseta) krutsifiksid. Keelatud on muust materjalist kui puu tehtud krutsifiksid (ristilöödu kuju võib olla metallist); 19.5.5 pühakujud kõrgusega kuni 10 cm ning läbimõõduga kuni 5 cm. Lubatud on üks pühakuju. Julgeolekukaalutlustel peab pühakuju olema vormilt lihtne, terviklik (ühes tükis), ilma õõnsuseta sees. Ei ole lubatud pühakuju, mille valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli või tekstiili; 19.5.6 palvevaip - maksimaalne suurus 60x100cm vaiba küljes ei tohi olla kompassi; 19.5.7 puidust, plastikust või tekstiilist palvehelmed helmeste läbimõõduga kuni 1 cm. Pealuukujuliste helmestega palvehelmed ei ole vangla kontekstis sobivad; 19.5.8 palvemütsid on lubatud moslemitele ja juudi usulistele. Palvemüts peab olema tekstiilist ja olemuselt lihtne ja ilma eraldatavate osadeta. Eemaldatavad kaunistused ei ole lubatud. (Täiendatud 14.09.2015 nr 1-1/133, jõust. 01.10.2015), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 19.6. Kinnipeetaval ei ole kohane ega lubatud kasutada religioossest sümboolikast palvehelmeid ajal, mil ta on hõivatud õppe, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või vanglateenistujaga vestlusega. 19.7. Kinnipeetav, kes viibib kartseris, võib saada kaplanilt pühakirja usutunnistuse järgi. 19.8. Kui see on võimalik, siis kinnipeetava abielu kiriklik laulatamine toimub vangla ruumides ja taotluse selle sõlmimiseks esitab kinnipeetav kaplanile. Riikliku abielu sõlmimise viib läbi notar. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 20. Tervishoiuteenuse osutamine 20.1. Meditsiinilist teenindamist korraldab vanglas Tervisekassa lepinguline tervishoiuteenuse osutaja kooskõlas tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega. Viru Vanglas osutab tervishoiuteenust Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla. 20.2. Kinnipeetav teavitab vanglat vajadusest saada tervishoiutöötaja vastuvõtule . 20.3. Tervishoiutöötaja poolt kinnipeetavale määratud ravimid edastab tervishoiuteenuse osutaja vanglale ravimipinalis. Ravimit annavad kinnipeetavaile ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetav manustab ravimi koheselt vanglaametniku juuresolekul ja joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt. Kui kinnipeetav keeldub 31  ravimit võtmast, edastab valvur info tervishoiuteenuse osutajale. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3- 26/7, jõust. 10.02.2026) 20.4. Narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid jagab tervishoiutöötaja valvuri juuresolekul. Kinnipeetav manustab ravimi koheselt õe ja valvuri juuresolekul ning joob vett peale, seejärel avab kinnipeetav suu ravimi manustamise kontrollimiseks ja vajaduse korral liigutab keelt. 20.5. Lokaalsed preparaadid (salvid, kreemid) väljastab tervishoiutöötaja ravimitopsis, millele on kantud kinnipeetava nimi, kambri number ja väljastamise kuupäev. Plastpakendis silma- ja ninatilgad ning inhalaatorid väljastatakse originaalpakendis, millele kirjutatakse kinnipeetava nimi, kambri number ja väljastamise kuupäev. 20.6. Suhkrutõbe põdeval kinnipeetaval võib olla kambris 1 insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta, süstlanõelad vastavalt raviskeemile, kuni 4 glükomeetririba ja 2 lantsetti ning muud ravimid, mida on kinnipeetaval vaja koheselt manustada, nt nitroglütseriin. 20.7. Kinnipeetaval on keelatud: 20.7.1. tarvitada retseptiravimeid ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta; 20.7.2. jätta ettenähtud ajal manustamata tervishoiutöötaja määratud ja / või muu vanglateenistuja antud ravimid (k.a käsimüügiravimid); 20.7.3. hoida kambris ravimeid, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja poolt väljastatud markeeritud plasttopsides ravimvormid (salvid , tilgad); 20.7.4. omal algatusel ja ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära võtta jne. so. enda või teise isiku keha kahjustada. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 21. Ametnike vastuvõtt (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 21.1. Vanglateenistuse ametnikud võtavad oma pädevuse piires kinnipeetavaid vastu taotluste järgi, kui need on otstarbekad ja põhjendatud. 22. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine 22.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on kiiresti ja täielikult selgitada välja distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavad asjaolud, tuvastada võimalik süüdlane ning määrata õiglane distsiplinaarkaristus. 22.2. Distsiplinaarsüütegu on kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust. 22.3. Kui vahistatule on määratud karistuseks isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamine või kinnipeetavale on määratud karistuseks kokkusaamise keeld, arvestatakse karistuse algust käskkirja kinnipeetavale allkirja vastu üleandmise päevast. 22.4. Kui kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest, mil kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse. 22.5. Kartserikaristust kandma minnes peab kinnipeetav võtma kambrist kaasa kõik oma isiklikud ning vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud), mis paigutatakse karistuse kandmise ajaks lattu. Vangla ei vastuta kambrisse jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise või riknemise eest. 23. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine 23.1. Vanglast vabastatakse justiitsministri 25. 01. 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord” järgi. 23.2. Vanglate vahel paigutatakse kinnipeetavaid ümber justiitsministri 25. 03. 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan” põhjal. 32 23.3. Enne vanglast vabastamist või ümberpaigutamist teise vanglasse peab kinnipeetav vanglale tagastama tema kasutuses olnud vangla vara (ümberpaigutamise korral vanglavormi tagastama ei pea) ning kaasa võtma kambrist kõik oma isiklikud asjad. 23.4. Kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastab vangla temale kuuluvad vanglas hoiul olevad esemed (sh väärisesemed) allkirja vastu. 23.5. Kui kinnipeetaval isiklikke riideid ei ole või ei vasta need aastaajale, esitab kinnipeetav vähemalt kaks nädalat enne vabanemise kuupäeva taotluse saada riided humanitaarkorras. Võimaluse korral annab vangla kinnipeetavale riided tasuta. 23.6. Vangla väljastab vabastatavale pärast tema tuvastamist vanglast vabastamise õiendi ning vanglas hoiul olevad dokumendid. Vabastatav isik kinnitab vanglast vabastamise õiendi ja isiklike dokumentide kättesaamist enda allkirjaga vabastamise õiendi koopial ning isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel. 23.7. Vangla väljastab vabastatavale hoiustatud vabanemistoetuse, vaba raha jäägi. Vahistatule vabanemistoetust ei väljastata. 23.8. (Kehtetuks tunnistatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 23.9. Kinnipeetavale, kes vabastatakse ajutiselt väljaspool vanglat viibimise ajal, antakse vanglast vabastamise õiend tema kirjaliku taotluse alusel tagantjärele. Vanglateenistuse ametnik korraldab vabastatud isikule vanglas hoiul olnud isiklike asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha, väärisesemete ja dokumentide üleandmise vangla pääslas esmaspäevast kuni neljapäevani kell 08.30–16.30 ja reedel kell 08.30–15.30. Asjade kättesaamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga. 24. (Kehtetuks tunnistatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust.15.04.2024) 24.5. (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 25. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.1. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.2. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.3. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.4. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.5. (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 25.6. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 26. Tahvelarvuti kasutamine 26.1. Elektrooniliste toimingute tegemiseks kasutab kinnipeetav üldjuhul vangla poolt selleks ettenähtud tahvelarvutit. 26.2. Kinnipeetav logib tahvelarvutis sisse enda profiili näotuvastuse programmi vahendusel. Vajadusel küsib kinnipeetav ametnikult abi. 26.3. Tahvelarvuti kasutamise lõpetamisel on kinnipeetav kohustatud oma profiilist välja logima. 26.4. Peale toimingute tegemist tagastab kinnipeetav koheselt tahvelarvuti üksuse poolt määratud kohta. 26.5. Kinnipeetav kasutab tahvelarvutit heaperemehelikult, väldib selle kahjustamist, vastutab kasutamise ajal seadme seisukorra eest ja hüvitab seadme kasutamisel tekitatud kahju. 26.6. Kinnipeetaval on keelatud: 26.6.1. anda tahvelarvutit edasi teisele kinnipeetavale ajal, mil ta on tahvelarvutisse enda profiili näotuvastusega sisse logitud ja tema poolt alustatud sessioon kestab; 33  26.6.2. kasutada tahvelarvutit ajal, mil tahvelarvutisse on sisse loginud teine kinnipeetav ja tema sessioon veel kestab; 26.6.3. seadme kahjustamine, väärkasutamine, modifitseerimine ja ühendamine muu seadmega (sh mälukandjaga), mille kasutamine ei ole vanglaga kooskõlastatud. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) Lisad Lisa 1 Kinnipeetavate päevakava hoonete kaupa V hoone (lisa 1.1) S, K hoone (lisa 1.2) R hoone (lisa 1.3) P hoone (lisa 1.4) T hoone (lisa 1.5) (Muudetud 07.08.2025 nr 1-1/3-25/25, jõust. 10.08.2025) 34 Lisa 1.1 (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) V hoone päevakava V7 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök 06.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 Loendus 08.20–08.25 Kambriuste avamine 08.25–09.25 Vaba aeg oma osakonnas 09.25–09.30 Kambriuste sulgemine 12.00–12.50 Lõunasöök 12.55–13.00 Kambriuste avamine 13.00–15.00 Vaba aeg oma osakonnas 15.00–15.05 Kambriuste sulgemine 17.00–17.45 Õhtusöök 17.45–17.50 Kambriuste avamine 17.50–18.50 Vaba aeg oma osakonnas 18.50–18.55 Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu V7 osakonna idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 – Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök 06.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 Loendus 09.25–09.30 Kambriuste avamine 09.30–10.30 Vaba aeg oma osakonnas 10.30–10.35 Kambriuste sulgemine 12.05–12.50 Lõunasöök 15.00–15.05 Kambriuste avamine 15.05–17.05 Vaba aeg oma osakonnas 17.05–17.10 Kambriuste sulgemine 17.00–17.45 Õhtusöök 18.50–18.55 Kambriuste avamine 18.55–19.55 Vaba aeg oma osakonnas 19.55–20.00 Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu V8 osakonna läänepoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök 06.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 Loendus 08.20–08.25 Kambriuste avamine 08.25–10.25 Vaba aeg oma osakonnas 10.25–10.30 Kambriuste sulgemine 12.00–12.55 Lõunasöök 14.30–15.30 Vaba aeg oma osakonnas 15.30–15.35 Kambriuste sulgemine 17.00–17.45 Õhtusöök 17.45–17.50 Kambriuste avamine 17.50–18.50 Vaba aeg oma osakonnas 18.50–18.55 Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu 35 V8 osakonna idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök 6.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.30 Loendus 10.25–10.30 Kambriuste avamine 10.30–12.00 Vaba aeg oma osakonnas 12.00–12.05 Kambriuste sulgemine 12.05–12.55 Lõunasöök 15.30–15.35 Kambriuste avamine 15.35–17.05 Vaba aeg oma osakonnas 17.05–17.10 Kambriuste sulgemine 17.10–17.45 Õhtusöök 18.50–18.55 Kambriuste avamine 18.55–19.55 Vaba aeg oma osakonnas 19.55–20.00 Kambriuste sulgemine 20.00–20.20 Loendus 22.00–06.00 Öörahu V7, V8 kartseri või lukustatud kambri režiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.50 Hommikusöök (kartserirežiimil kinnipeetavad annavad ära voodivarustuse) 06.00–20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.50–08.20 Loendus 12.00–12.55 Lõunasöök 17.00–17.45 Õhtusöök 20.00–20.20 Loendus (kartserirežiimil kinnipeetavad saavad tagasi voodivarustuse) 22.00–06.00 Öörahu Lisa 1.2 (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) S, K hoone päevakava S,K hoones paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök 07.30–08.20 Loendus ja osakondade avamine 8.30-11.30 Vaba aeg oma osakonnas 08.30–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 11.50-12.50 Kambriuste sulgemine vajadusel ja lõunasöök, kambriuste avamine 12.50-16.30 Vaba aeg oma osakonnas, 16.50-17.45 Kambriuste sulgemine vajadusel ja õhtusöök, kambriuste avamine 17.45-19.30 Vaba aeg oma osakonnas 19.30–20.20 Kambriuste sulgemine ja loendus 22.00–06.00 Öörahu S, K hoones kartseri või lukustatud kambri režiimil paiknevate kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök (kartserirežiimil kinnipeetavad annavad ära voodivarustuse) 07.50–08.20 Loendus 08.30–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 11.50–12.50 Lõunasöök 16.50–17.45 Õhtusöök 19.30–20.20 Loendus (kartserirežiimil kinnipeetavad saavad tagasi voodivarustuse) 22.00–06.00 Öörahu 36 Lisa 1.3 (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) R hoone päevakava R1-R6 osakonnas paiknevate vahistatute ja kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök 06.00–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.30–08.20 Loendus ja osakondade avamine 08.40–11.50 Vaba aeg oma osakonnas 11.50–12.50 Kambriuste sulgemine ja lõunasöök, kambriuste avamine 13.00–16.50 Vaba aeg oma osakonnas 16.50–17.50 Kambriuste sulgemine ja õhtusöök, kambriuste avamine 17.50–19.30 Vaba aeg oma osakonnas 19.30–20.20 Kambriuste sulgemine ja loendus 22.00–06.00 Öörahu R hoones kartseri või lukustatud kambri režiimil paiknevate vahistatute ja kinnipeetavate päevakava 06.00 Äratus 06.00–07.30 Hommikusöök (kartserirežiimil kinnipeetavad annavad ära voodivarustuse) 07.30–08.20 Loendus 06.00–21.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 11.50 –12.50 Lõunasöök 17.00–17.45 Õhtusöök 19.10–20.20 Loendus (kartserirežiimil kinnipeetavad saavad tagasi voodivarustuse) 22.00–06.00 Öörahu Lisa 1.4 (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) P hoone päevakava P1, P2 osakonnas ning tervishoiuteenuse osutamise kambrites paiknevate kinni peetavate isikute päevakava 06.00 Äratus 06.00-07.30 Hommikusöök 08.30-20.00 Jalutuskäigud vastavalt vangla töökorraldusele 07.45-08.20 Loendus 11.30-13.00 Lõunasöök 16.30-18.00 Õhtusöök 19.45-20.20 Loendus 22.00-06.00 Öörahu Lisa 1.5 (Kehtetuks tunnistatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust 10.02.2026) 37 Lisa 2 Taotlus isiklike asjade laole Eesnimi: ……………………………….………………………………………. Perekonnanimi: ……………………………….……………………………… Sünniaeg: ................................................... Kamber: …………...……........ Palun mulle isiklike asjade laost väljastada / palun lattu paigutada järgmised isiklikud esemed: 1. ……………………………….………………………………................................................... 2. ……………………………….………………………………................................................... 3. ……………………………….………………………………................................................... 4. ……………………………….………………………………................................................... 5. ……………………………….………………………………................................................... 6. ……………………………….………………………………................................................... 7. ……………………………….………………………………................................................... ..................................................................... ................................... (Allkiri) (Kuupäev) Kinnipeetava isiklike asjade laost väljastamise / lattu paigutamise avaldust toetan ei toeta ......................................................... ............................................ ..................................... (Teenistuja nimi) (Teenistuja allkiri) (Kuupäev) Isiklikud esemed olen laost kätte saanud / lattu üle andnud. ........................................................ .............................................. (Allkiri) (Kuupäev) 38 Lisa 3 Riietusesemete väljastamise taotlus 1. Taotleja isikuandmed Perekonnanimi Eesnimi Isanimi Sünniaeg/isikukood Vahistatu/süüdimõistetu 2. Paiknemine vanglas Eluosakond ja kamber 3.Taotluse sisu Eseme nimetus Taotletud esemed (märkida Toetan / Ei toeta number ja kasv, pükste puhul (täidab üksuse teenistuja) lisaks vöö ümbermõõt) 4. Taotleja allkiri _______________ ja kuupäev „____“__________ ______ a 5. Menetlemine (täidab üksuse teenistuja) Kinnipeetava arvel on olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks _______________ eurot. Otsus: väljastada / mitte väljastada ................................................................................. ................................. ............................... (üksuse teenistuja nimi) (Allkiri) (Kuupäev) Keeldumise põhjendus .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 6. Olen tutvunud keeldumisega .................................................................... .................................................. (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 7. Olen riideesemed kätte saanud .................................................................... .................................................. (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 39 Lisa 4 Taotlus hügieenitarvete väljastamiseks 1. Taotleja isikuandmed Perekonnanimi Eesnimi Isanimi Sünniaeg/isikukood Vahistatu/süüdimõistetu 2. Paiknemine vanglas Eluosakond ja kamber 3. Taotletavad hügieenitarbed (märgi ristiga) tualettseep majapidamisseep hambapasta hambahari ühekordsed raseerimis vahendid hügieenisidemed 4. Taotleja allkiri ja kuupäev ____________________________________ „____“_____________________ ______ a 5. Menetlemine (täidab inspektor-kontaktisik) Kinnipeetava arvel on olnud taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutamiseks .................. eurot. Otsus: väljastada / mitte väljastada ................................................................................. ................................. ............................... (Üksuse teenistuja nimi) (Allkiri) (Kuupäev) Keeldumise põhjendus .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 6. Olen tutvunud keeldumisega .................................................................... .................................................. (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 7. Olen hügieenitarbed kätte saanud .................................................................... .................................................. (Kinnipeetava allkiri) (Kuupäev) 40 Lisa 5 (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) Kinnipeetava taotlus kasutada elektriseadet Palun luba kasutada kambris järgmisi isiklikke elektriseadmeid Jrk Elektriseadme nimetus, mark Kust Võimsus (poest/laost) 1 2 3 Olen nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest kehtestatud tariifi järgi. Kohustun kasutama elektriseadet kasutamisjuhendi järgi ning vangla päevakorraga ettenähtud korras, häirimata seejuures teiste isikute rahu ja vangla igapäevast töökorraldust. Tean, et vangla ei vastuta elektriseadme kahjustuste eest, mis on põhjustatud elektrivoolu katkestustest või pingemuutustest. Taotleja ………………………………………………………………… ……………...…. ……………... 20… (Kinnipeetava nimi (trükitähtedega), sünniaeg, kambri number) (Allkiri) (Kuupäev) Menetlus Kontaktisiku otsus: luban/keeldun (keeldumise korral põhjus) ……………………………………………………………….............................................................. …………………………………………………………………………………………………………… Loa saamise korral kehtib luba kuni kinnipeetava Viru Vanglast teise vanglasse ümberpaigutamiseni, vanglast vabanemiseni või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseni. Otsusega mittenõustumise korral võib esitada 30 päeva jooksul Viru Vanglale vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaie jääb rahuldamata, tähtajaks lahendamata või see tagastatakse, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. …………………………........... …………………….…................ ................……………... 20… (Turvakleebiste numbrid) (Allkiri) (Kuupäev) Spetsialisti märge elektriseadme kontrollimise kohta …………………………........... …………………….…................ ................………………... 20… (Allkiri) (Kuupäev) Kätte saanud………………….…………………….…................ ................………………... 20… (Allkiri) (Kuupäev) 41 42 Lisa 6 Luban ................................................................................................................................................ (Ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri) Taotlus saada vanglast kätte isiklikud asjad Palun anda ………………………………………..., vangla laost välja minule kuuluvad asjad: (Kellele, ees- ja perekonnanimi) 1. …………………………………… 5. …………………………………… 2. …………………………………… 6. …………………………………… 3. …………………………………… 7. …………………………………… 4. …………………………………… 8. .…………………………………… Taotleja ees- ja perekonnanimi: ............................................................................... Kambri number: ............................................................................... Taotleja allkiri: ............................................................................... Kuupäev: ............................................................................... Olen asjad kätte saanud, pretensioone ei ole (Vastuvõtja nimi, allkiri, kuupäev) Kätte andnud (Teenistuja nimi, allkiri, kuupäev) 43 Lisa 7 Kinnipeetav ..................................................................................................................................................... (Perekonna-, ees- ja isanimi, sünniaasta) Ütlused Selgitus toimunu kohta .................................................................................................... (Kinnipeetava allkiri, kuupäev) Kinnipeetavalt võttis ütlused ........................................................................................................................................... (Ametniku nimi, allkiri, kuupäev) 44 Lisa 8 Perekonnaseisutoimingute taotlus (Taotlus täita trükitähtedega!) Vali sobiv: • Abiellumine • Abielu lahutamine Kinnipeetava nimi, isikukood: ………………………………………………………………………………………………………… Abikaasa nimi, isikukood: ………………………………………………………………………………………………………… Notari nimi: …………………………………………………………………………………………………………. Toimingu toimumise kuupäev: …………………………………………………………………………………………………………. Külalised, keda kinnipeetav soovib abielu registreerimisele (max 4 inimest - kinnipeetava ja abikaasa isa, ema, vanaisa, vanaema, laps, lapselaps, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanem, võõras- või kasulaps, vend või õde) Nimi, isikukood, suhe taotluse esitajaga: 1) ………………………………………………………………………………………………………… 2) ………………………………………………………………………………………………………… 3) ………………………………………………………………………………………………………… 4) ………………………………………………………………………………………………………… Esemed, mida kinnipeetav soovib Viru Vangla territooriumile (nt sõrmused, mustad püksid, valge triiksärk): …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………...................... …………………………………….. ……………………………………………….. (Taotluse esitamise kuupäev) (Taotleja allkiri) 45 Lisa 9 Kunstiringis osalemise kokkulepe Mina, …………………………………………………............., nõustun kunstiringis osalemiseks (Eesnimi, perekonnanimi) kehtestatud reeglitega ning kohustun neid järgima. Reeglid 1. Kunstiringi on keelatud kaasa võtta mis tahes esemeid. 2. Kõik vahendid on kasutamiseks kunstiklassis koha peal. Tunni lõppedes tagastan kõik vahendid huvijuhile. 3. Viibides kunstiringis, ei sega ma teisi ja tegelen huvijuhi ettenähtud tegevustega. 4. Kohustun hoidma kunstiklassis enda järel korda. 5. Tean, et kunstiringis loodud tööd on Viru Vangla omand. Olen tutvunud reeglitega ja nõustun neid täitma. Tean, et kui ma reegleid ei täida, eemaldatakse mind kunstiringi nimekirjast. 46  Lisa 10 RAAMATUKOGU KASUTAMISE KORD 1. Viru Vangla raamatukogu laenutab kinnipeetavatele teavikuid vastavalt põhikogu nimekirjale P, E ja S majades kaks korda kuus graafiku alusel. Laenutused sisestatakse raamatukogu elektroonilisse andmebaasi. 2. Seoses õppetööga või motivatsiooniprogrammi raames võivad kinnipeetavad loa ja eelneva kokkuleppe alusel külastada vangla raamatukogu, tutvuda põhikogu raamatufondiga, laenutada teavikuid vastavalt põhikogu nimekirjale, vormistada koolitöid. 3. Kinnipeetavad saavad korraga laenutada kuni 5 teavikut vangla raamatukogu põhikogust või E maja kogust. Teavikuid laenutatakse kaheks nädalaks kuni järgmise raamatukogu külastuspäevani osakonda. Tagastamise tähtaega saab pikendada raamatukogu viibimisel osakonnas või inspektor-kontaktisiku vahendusel, kuid mitte rohkem, kui kolm korda. 4. Kui soovitud teavik on välja laenutatud, võib kinnipeetava soovil panna ta selle saamiseks järjekorda. 5. Õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevaile kinnipeetavaile. Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on raamatukogus rohkem või millel ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt õppijaile. Õppekirjanduse laenutamistähtaeg on üks semester või kursuse lõppemiseni. 6. Raamatukogu kasutaja on kohustatud teavikuid hoolikalt hoidma, nende saamisel kontrollima korrasolekut ja rikutud teavikutest teavitama inspektor- kontaktisiku vahendusel raamatukogu. 7. Raamatukogul on õigus keelduda teavikute laenutamisest, kui kinnipeetav ei tagasta teavikuid õigeaegselt või kui need on kaotatud või rikutud. Rikkumise või kaotamise korral koostab raamatukoguhoidja ettekande. Teavikute laenutamine on võimalik peale tekitatud kahju hüvitamist. Õppetöös osalevatele kinnipeetavatele tagatakse õppetööks vajalike teavikute laenutamine ka juhul, kui kinnipeetav ei ole varasemalt teavikuid õigeaegselt tagastanud, on rikkunud või kaotanud teaviku. Õppetöö väliste teavikute laenutamine on sellisel juhul võimalik peale tekitatud kahju hüvitamist. 8. Teaviku eest kannab vastutust kinnipeetav. Kinnipeetav ei tohi raamatukogu teavikuid edasi anda teistele kinnipeetavatele ning vastu võtta teistelt kinnipeetavatelt raamatukogust laenutatud teavikuid. 9. Vanglasisesel ümberpaigutamisel peab kinnipeetav teavikud endaga kaasas kandma ja tähtaja saabumisel õigeaegselt tagastama. 10. Vanglast lahkumisel või avavanglasse paigutamisel on kinnipeetav kohustatud laenutatud teavikud raamatukogule tagastama. Juhul kui kinnipeetav ei saa neid ise raamatukogule tagastada, tuleb tal teavikud anda vanglateenistuse ametnikule, kes need raamatukogusse toimetab. Mina, ………………………………………………………………………………………….. (nimi, perekonnanimi, sünniaeg) registreerun Viru Vangla raamatukogu lugejaks. Olen tutvunud raamatukogu kasutamise korraga ja annan nõusoleku minu poolt kaotatud või lõhutud teaviku väärtuse hüvitamiseks raha mahavõtmise kaudu minu vanglasiseselt isikuarvelt. Hüvitatavad hinnad: 1) Lõhutud/rikutud teaviku asendamiseks samaväärse teaviku soetushind 2) Vöötkoodi või kohaviida rikkumine 1.60 € Allkiri: Kuupäev 47 Lisa 11 Kinnipeetava taotlus Ees- ja perekonnanimi, isanimi: Sünniaeg või isikukood: Kambri number: 2. TAOTLUSE SISU Taotlus Allkiri ja taotluse esitamise kuupäev: 48 Lisa 12 (Kehtetuks tunnistatud 02.04.2025 nr 1-1/3-25/12, jõust 07.04.2025) 49 Lisa 13 Luban ................................................................................................................................................... (Ees- ja perekonnanimi, kuupäev, allkiri) Taotlus Palun luba Viru Vangla kaupluse vahendusel soetada järgmised vanglas lubatud kaubad: ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... (Kauba täpne nimetus, spetsifikatsioon, mudel, mark) Olen nõus ostu sooritamiseks broneerima raha ............ eurot. ....................................................................................................................................................................... (Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, kambri number, allkiri ja kuupäev) Inspektori-kontaktisiku arvamus, seisukoht: ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... (Inspektori-kontaktisiku nimi, allkiri ja kuupäev) Kinnipeetava finantsseis: ...................................................... eurot, millest on broneeritud ............................. eurot Kaupluse märge: ......................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................… ……….……………………………………………………………………………………………………… (Kaubatundja nimi, allkiri, kuupäev) Märge kauba kättesaamise kohta Kaup on vastu võetud ja kontrollitud minu juuresolekul. Pretensioone ei ole. ...................................................................................................................................................................... (Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, allkiri ja kuupäev) 73 Lisa 14 Kokkusaamisele tulev isik täidab enne kokkusaamisele tulemist kokkusaamise taotluse ning kinnitab, et on tutvunud kokkusaamise korraga. KOKKUSAAMISE TAOTLUS Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi Isikukood Kokkusaaja(te) ees- ja perekonnanimi 1. 2. Palun võimaldada lühiajaline kokkusaamine ERALDAMISEGA ERALDAMISETA Külalise isikuandmed 1. Kokkusaaja suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, elukaaslane jne) Isikukood või selle puudumisel sünniaeg Aadress E-mail Telefoninumber Isikut tõendav dokument, number, väljaandmise kuupäev 2. Kokkusaaja suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, sõber, elukaaslane jne) Isikukood või selle puudumisel sünniaeg Aadress E-mail Telefoninumber Isikut tõendav dokument, number, väljaandmise kuupäev 51 Soovitav kokkusaamise aeg: ___. ______________. 201____. a kell või ___. ______________. 201____. a kell Kokkusaamisel on kaasas lapsed 1. (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, isikukood) 2. Kokkusaamise põhjus eraldamata kokkusaamise korral Taotluse esitaja allkiri ja kuupäev Lühiajalise kokkusaamise läbiviimise kord • Lühiajalisele kokkusaamisele peab tulema 40 minutit enne kokkusaamise algust. • Lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis vanglaametnike järelevalve all. • Eraldamisega kokkusaamise puhul eraldatakse kinni peetav isik ja temaga kokkusaaja (-d) klaasist vaheseinaga. • Kinni peetavale isikule võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täiskasvanud isikuga ja alaealiste lastega vanglaga eelnevalt kooskõlastatud arvul. • Loa andmisest võidakse keelduda, kui kinni peetaval isikul on olnud samal kuul üks kokkusaamine või kokkusaamisruumis ei ole taotletud ajal vaba kohta või kui kokkusaaja maines on alust kahelda. • Keeldumine tehakse kinni peetavale isikule ja kokkusaajale teatavaks taotluse esitamisest arvates viie tööpäeva jooksul. • Kokkusaamisele ei lubata isikut, kes on ilmsete alkoholi- või narkojoobe nähtudega. • Kokkusaamisele ei luba isikuid kes ametnike suhtes kasutavad solvavaid, ähvardavaid või laimavaid väljendeid. • Kinni peetaval isikul ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju. • Kokkusaamise võib lõpetada kui rikutakse teiste kokkusaajate rahu. • Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinni peetav isik ja kokkusaaja läbi. • Vanglaametnik katkestab koheselt lühiajalise kokkusaamise, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda. • Asjad (näit. mobiiltelefonid, narkootilised-psühhotroopilised ained, ravimid, teravad esemed, elektrilised esemed, fotoaparaadid, rahakott, sularaha, suitsetamisetarbed, toiduained, ajakirjad, raamatud, fotod, lastemänguasjad, võtmed jt.), millega vanglass sisenemine on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks vangla poolt ajutisele hoiule. Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei luba Kokkusaamise korraga olen tutvunud 1. Kokkusaaja 2.Kokkusaaja Kuupäev ja allkiri Kuupäev ja allkiri NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib töödelda taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 105⁴ lg 1 p 3 alusel ja VangS 52 § 105² lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda isikuandmeid, mis on sätestatud VangS § 105⁵ lg-s 5. Lisa 15 Taotlus võimaldada pikaajaline kokkusaamine Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi Kambri number Kokkusaaja(te) 1. ees- ja perekonnanimi (-nimed) 2. 3. 4. Palun võimaldada pikaajaline kokkusaamine kodanikuga. Kokkusaaja suhe kinnipeetavaga (perekonnaliige, elukaaslane jne): Sünniaeg või isikukood: Aadress: Isikut tõendav dokument, number, väljaandmise kuupäev: Kokkusaaja(te) telefoninumber (-numbrid): Soovitav kokkusaamise aeg: Algus: „……“ ……………. 20……… a kell 14.00 Lõpp: „……“ …………….. 20……… a kell 14.00 Kokkusaamisel on kaasas lapsed 1. (ees- ja perekonnanimi, vanus): 2. 3. Taotleja allkiri: Taotluse esitamise kuupäev: Täidab Viru Vangla Vanglaametniku märge eelneva kokkusaamise ning piirangute kohta: 53  Nimi ja allkiri: Kuupäev Otsus: Lubatud kokkusaamise aeg: Algus: „……“ ……………. 20……… a kell 14.00 Lõpp: „……“ ……………. 20………. a kell 14.00 NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib töödelda taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 105⁴ lg 1 p 3 alusel ja VangS § 105² lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda isikuandmeid, mis on sätestatud VangS § 105⁵ lg-s 5. 54 55 Lisa 16 PIKAAJALISE KOKKUSAAMISTOA ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT nr ……………. Jõhvis, ................ 20.... a Akti on koostanud toa kasutaja ............................................................................................. (isikukood ...................................) ja Viru Vangla esindaja ................................................... selle kohta, et kasutaja võtab pikaajaliseks kokkusaamiseks toa nr ..................... (üldpind .................... m2) ajavahemikul ................. kuni ....................... 20.... a. Toa ja vara seisukord ajal, mil kasutaja toa vastu võtab: ..................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Toa kasutaja teab ja kinnitab aktile allkirja andes, et: 1) vastutab toa kasutamise eest isiklikult; 2) on kasutamiseks vastu võtnud vara, mis on kirjas toa inventari nimekirjas, ning tagastab selle toa üleandmise päeval; 3) kasutab vara sihipäraselt ja heaperemehelikult, ei kahjusta seda ise ega lase seda teha külalis(t)el; 4) teavitab rikutud varast vanglat; 5) sõltumata kahju tekitaja isikust, hüvitab vara maksumuse selle kahjustamise või kaotsimineku korral ning ruumidele tekitatud kahju täies ulatuses; 6) lahkudes annab üle koristatud toa (k.a pestud nõud ja voodipesu kokkupanduna); 7) elektroonika (k.a televiisor, külmkapp), mida toas kasutatakse, ja valgustus tuleb lahkudes välja lülitada; 8) tuba peab jääma selline, nagu see oli enne kasutamist; 9) varem lõpetatud kokkusaamise puhul raha ei tagastata; 10) mööblit toas ümber ei tõsta. Pikaajalise kokkusaamistoa üleandmise-vastuvõtmise inventar Ese Kogus enne kokkusaamist (tk) Kogus pärast kokkusaamist (tk) Kruus Lusikas Kauss Padi Lina 56  Tekk Padjapüür Rätik Saunalina Päevatekk Mänguasi/lauamäng Piibel Teleripult Märkused ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Kasutaja: ....................................... Ametnik: ............................................ ........................ 20..... a ...................... 20..... a Toa ja vara seisukord ajal, mil kasutaja andis toa üle: .............................................................. ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... Andis üle: .................................................. Võttis vastu: ....................................... ........................... 20..... a ........................ 20..... a 57 Lisa 17 Telefoni kasutamise taotlus Telefoni kasutas kinnipeetav ..................................................................., kelle telefonikaardi (Ees- ja perekonnanimi) seerianumber on ......................................................................, 1) helistamiseks ......................................................, telefoni nr .............................................., (Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp ........................., kõne kestus ..................................; 2) helistamiseks ......................................................, telefoni nr .............................................., (Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp ........................., kõne kestus ..................................; 3) helistamiseks ......................................................, telefoni nr .............................................., (Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp ........................., kõne kestus ..................................; 4) helistamiseks ......................................................, telefoni nr .............................................., (Asutuse nimi või isiku ees- ja perekonnanimi) helistamise algus kell ...................., lõpp ........................., kõne kestus ................................... ................................................................................................................................................. (Kuupäev, osakonna number, kambri number, allkiri) 58 Lisa 18 Väljasõiduplaani taotlus Kinnipeetav ………………..……………………….……………...................... Sünniaeg: ………………………………………………………….................... Paiknemine: ……………………………………………………….................... Karistuse paragrahvid: ………………….………………….………………….. Karistusaja algus: ……..…………………, lõpp: ……..………………........... TEVi esimene võimalus: ………………………………………………............ Elektroonilise TEVi esimene võimalus: …………..…………………............. Väljasõidu soovitav aeg: …………………...…………………………............. Palun mulle võimaldada lühiajaline väljasõit vanglast. Väljasõit on mulle vajalik selleks, et ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Täpne väljasõiduplaan kuni 7 ööpäevaks koos ettevõtete ja isikute nimede märkimisega ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Peamine viibimiskoht, aadress ja telefon ………………………………………………………………………………..…………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………..…………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… 59 Külastatavate isikute nimed, aadressid ja telefoninumbrid ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………….……………………………………………………………………………………… Külastatavate ettevõtete nimed, aadressid ja telefoninumbrid ………………………………………………………………………..…………………………………… ………………………………………………………..…………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………..……………………………………………………………………………………… Lühiajalise väljasõidu tingimuste, nõudmiste ja oma kohustustega lühiajalise väljasõidu ajal olen tutvunud ning olen neist õigesti aru saanud. 1. Tean, et olen kohustatud sihtkohta saabumise ja sealt lahkumise päeval registreerima end kohalikus politseiasutuses, mille aadress on väljasõidutunnistusel (VSKE § 85 lg 2). 2. Tean, et pean saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud kellaajaks ja kainena (VSKE § 86 lg 1). Vastutusest KarSi § 329 järgi olen hoiatatud. 3. Tean, et väljasõidu ajal toimepandud õigusrikkumise või kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamise tõttu katkeb väljasõit kohe (VSKE § 87). 4. Tean, et väljasõidu ajal on alkoholi, narkootikumide või muude uimastite tarvitamine keelatud. 5. Tean, et pean olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutaotluses märgitud viibimiskoha aadressil ja viibima väljasõidu ajal sellel aadressil alates kella 22.00st kuni 07.00ni. 6. Tean, et vanglasse saabudes ei tohi mul kaasas olla muid esemeid kui needsamad riided ja muud esemed, mis mul olid vanglast lahkudes (VangS § 15, VSKE § 57 lg 1). 7. Kohustun korraliselt endast teavitama ja helistama vangla peaspetsialist-korrapidajale numbril 663 7800 või mobiiltelefonile 5302 4893 igal väljasõidul viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00 ning informeerima teda väljasõidu käigust ja oma asukohast ning vastama korrapidaja küsimustele muude asjaolude kohta. 8. Hädaolukorras kohustun pöörduma lähemasse politseiosakonda või helistama tasuta hädaabinumbril 112. 9. Tean, et pean kandma väljasõidu kulu (VangS § 32 lg 7). Sularaha väljastamiseks pean esitama haldusosakonnale sellesisulise taotluse enne väljasõidule minemist. 10. Tean, et vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida või peab seal viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud kohtades viibima või ei tohi seal viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema (VangS § 32 lg 4¹). „….“ …………………. 20..... Kinnipeetava nimi ja allkiri: …………………………………….... 60 Lisa 19 Avaldus Palun mulle väljastada minu isiklikult arvelt raha ....................................................................... ...................................................................................................... eurot. (Summa numbrite ja sõnadega) Põhjendus: ................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………… (Allkiri) ……………………………………………………………… (Ees- ja perekonnanimi, sünniaeg) „…..“ ……………………………… 20….. a (Kuupäev) Vanglateenistuja märge kinnipeetava raha kohta …………………………………….………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Otsus VangSi § 44 lg 2 ning VSkE § 54 ja § 53 lg 2 alusel luban / keeldun (keeldumise korral põhjus) ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………….. ...................................................................................................................................................... (Nimi, allkiri, kuupäev) 61 Lisa 20 Avaldus Mina,………………………………………………………………………………………………, (Kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sünniaeg) loobun Viru Vangla pakutavast toidust. Toidust loobumise põhjus: ………………….…………………………………………………………………………………………… ……................................................................................................................................................. ......................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Tean, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel järgmisest toidukorrast. …………………………………………………………………………………………………….. (Kinnipeetava allkiri) Avaldus on vastu võetud „.….“ ……............. 20…. a kell ….…. …………………………………………………………………………………………………….. (Avalduse vastu võtnud vanglaametniku nimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Vanglaametniku ees- ja perekonnanimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Ametikoha nimetus) 62 Lisa 21 Avaldus Mina, ………………………………………………………………………………………………, (Kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, isanimi, sünniaeg) palun võtta mind uuesti vangla toidule alates järgmisest toidukorrast: …………………....... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………...... ……………………………………………………………………………………………………...... Tean, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel järgmisest toidukorrast. …………………………………………………………………………………………………….. (Kinnipeetava allkiri) Avaldus on vastu võetud „.…“ ……................... 20…. a kell ….…. …………………………………………………………………………………………………….. (Avalduse vastuvõtnud vanglaametniku nimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Vanglaametniku ees- ja perekonnanimi) …………………………………………………………………………………………………….. (Ametikoha nimetus) 63 Lisa 22 (Kehtetuks tunnistatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust.15.04.2024) 64 Lisa 23 (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 65  Lisa 24 (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) Taotlus remontida olmeelektroonikat väljaspool garantiid 1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT PEREKONNA, EES- JA ISANIMI: (trükitähtedega) PEREKONNANIMI EESNIMI ISANIMI ISIKUKOOD / SÜNNIAEG: VIRU VANGLA SEKTSIOON KAMBRI NUMBER 2. TAOTLUSE SISU TV 100HZ, TV LCD-TV Olen 50HZ KUNI nõus (kinesko 21'' teenuse op -tv) kaugjuhti COMBI ja KUNI mispult _ summag 21'' SYSTE a DIGIBO M jah/ei X OLMEELEKTROONIKA (LCD+D NIMETUS/mudel/ turvakleebise number Teenuste nimekiri VD) Diagnostika + transport 3. KINNIPEETAVA KINNITUS, ALLKIRI JA TAOTLEMISE KUUPÄEV Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja olen nõus tasuma diagnostika ja transpordi eest ………………. eurot, mis broneeritakse minu isikuarvelt. …………………………………..……… ,,………...,,…….………20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 4. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV …………………………………..………… ,,………...,,…….…20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 66 5. INSPEKTOR-KONTAKTISIKU MÄRKUSED Isiku arvel puudub raha Isiku arvel on summa …………….. eurot …………………………………..……….. ,,………...,,…….…20 a ametniku nimi ja allkiri kuupäev 6. HALDUSOSAKONNA BRONEERING Isiku arvel on summa …………….. eurot broneeritud olmeelektroonika diagnostikaks ja transpordiks …………………………………..…… ,,………...,,…….…20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 7. REMONTTÖÖDE MAKSUMUS Remonttööd + varuosad …………… eurot. …………………………………..……….. ,,………...,,…….……20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 8. INSPEKTOR-KONTAKTISIKU MÄRKUSED Isiku arvel puudub raha Isiku arvel on summa …………….. eurot …………………………………..……….. ,,………...,,…….……20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 9. OLEN NÕUS/ VÕTAN TAOTLUSE TAGASI (mittevajalik läbi kriipsutada) ………………………………………….. ,,………….,,………..20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 67 10. HALDUSOSAKONNA BRONEERING Isiku arvel on summa …………….. eurot broneeritud remonttöödeks ja varuosadeks …………………………………..……….. ,,………...,,…….…20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 11. REMONDITUD OLMEELEKTROONIKA KÄTTE SAANUD JA PRETENSIOONE EI OMA/ OMAN ……………………………………………. ,,………,,…..……20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 12. PRETENSIOONID 68 Lisa 25 (Muudetud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) ETTEPANEK LÕHUTUD VANGLA VARA MAKSUMUSE TASUMISEKS Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg Vara Vara Menetluse Lõhutud esemed Esemete lõhkumise lõhkumise reg nr maksumus kuupäev akti kp ja nr SUMMA KOKKU: Ettepaneku koostanud ametnik : /Ees- ja perekonnanimi, ametikoht/ Ettepaneku koostamise kuupäev: Kinnipeetava märge: OLEN NÕUS TASUMA EI OLE NÕUS TASUMA Kinnipeetav allkiri, kuupäev: Haldusosakonna eelarveteenistuse spetsialisti märge tasumise kohta: 69 Lisa 26 KINNIPEETAVA TAOTLUS JALANÕUDE PARANDAMISEKS Eesnimi …………………………… Perekonnanimi …………………………… Sünniaeg …………………………… Sektor /Kamber …………….……………… Palun parandada minu ……………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………… (jalanõude kirjeldus, värvus ja mark/firma, mida oleks vaja parandada) Olen nõus tasuma jalanõude parandamisega seotud kulude eest vastavalt hinnakirjale. Olen teadlik, et jalatsite parandustöödele ei laiene garantii (kodukorra p 11.2.12). Allkiri Kuupäev………………………… Olen jalanõud kätte saanud Kinnipeetava nimi allkiri ja kuupäev ………………………… Jalanõud andis kinnipeetavale kätte Teenistuja nimi, allkiri ja kuupäev ………………………… (Lisatud 04.04.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 70 Правила внутреннего распорядка Вируской тюрьмы Утверждено приказом директора Вируской тюрьмы № 1-1/19 от 23.01.2013 г. Изменено приказом директора Вируской тюрьмы: № 1-1/92 от 21.05.2013 г.; № 1-1/234 от 20.12.2013 г.; № 1-1/120 от 17.06.2014 г.; № 1-1/250 от 03.12.2014 г.; № 1-1/46 от 17.03.2015 г.; № 1-1/101 от 08.07.2015 г.; № 1-1/133 от 14.09.2015 г.; № 1-1/166 от 18.12.2015 г.; № 1-1/69 от 29.04.2016 г.; № 1-1/102 от 08.07.2016 г.; № 1-1/110 от 28.07.2016 г.; № 1-1/156 от 03.10.2016 г.; № 1-1/177 от 03.11.2016 г.; № 1-1/9 от 25.01.2017 г.; № 1-1/55 от 24.04.2017 г.; № 1-1/68 от 13.06.2017 г.; № 1-1/102 от 16.08.2017 г.; № 1-1/107 от 29.08.2017 г.; № 1-1/132 от 07.12.2017 г.; № 1- 1/41 от 09.04.2018 г.; № 1-1/89 от 03.06.2016 г.; № 1-1/89 от 26.09.2019 г.; № 1-1/64 от 31.05.2021 г.; № 1- 1/27 от 25.02.2022 г.; № 1-1/74 от 10.06.2022 г.; № 1-1/49 от 04.04.2023 г.; № 1-1/108 от 29.05.2023 г.; № 1-1/128 от 28.06.2023 г.; № 1-1/152 от 24.08.2023 г.; № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г.; № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г.; № 11/3-25/12 от 02.04.2025 г; № 1-1/3-25/19 от 20.06.2025 г; № 1-1/3-25/25 от 07.08.2025 г.; № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г. ЙЫХВИ 2013 Содержание 1. Общие положения ............................................................................................................................................................ 4 2. Территория тюрьмы, отделения и подразделения ............................................................................................... 6 3. Прием в тюрьму и внутритюремное размещение................................................................................................. 6 4. Передвижение по территории тюрьмы .................................................................................................................. 7 5. Распорядок дня ........................................................................................................................................................ 8 6. Перекличка ............................................................................................................................................................... 8 7. Запрещенные предметы ......................................................................................................................................... 9 8. Личные предметы и их хранени ........................................................................................................................... 12 9. Питание заключенного .......................................................................................................................................... 16 10. Обращение с отходами ................................................................................................................................................ 17 11. Бытовые вопросы ......................................................................................................................................................... 17 12. Курение в тюрьме ......................................................................................................................................................... 20 13. Свидания и телефонные звонки .................................................................................................................................. 20 14. Краткосрочный выезд и вывоз ..................................................................................................................................... 23 15. Почтовые отправления (в т.ч. посылки арестованных и подписка на периодические издания) ........................... 24 16. Покупки заключенных ................................................................................................................................................... 26 17. Учеба, работа и участие в программах ...................................................................................................................... 28 18. Занятия спортом, деятельность по интересам, пользование библиотекой и другие возможности ...................... 30 проведения свободного времени ......................................................................................................................... 30 19. Обеспечение свободы вероисповедания ................................................................................................................... 32 20. Оказание услуг здравоохранения ............................................................................................................................... 33 21. Прием должностных лиц .............................................................................................................................................. 34 22. Дисциплинарное производство и исполнение дисциплинарных наказаний ........................................................... 34 23. Перевод и освобождение из тюрьмы .......................................................................................................................... 34 24. Особые положения секция реабилитации молодежи от зависимости (не распространяется .............................. 35 на арестованных) ................................................................................................................................................... 35 25. Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019 .......................... 35 26. Пользование планшетом.............................................................................................................................................. 35 Приложения......................................................................................................................................................................... 35 Приложение 1 ..................................................................................................................................................................... 35 Приложение 1.1 .................................................................................................................................................................. 36 Приложение 1.2 .................................................................................................................................................................. 37 Приложение 1.3 .................................................................................................................................................................. 38 Приложение 1.4 .................................................................................................................................................................. 38 Приложение 1.5 .................................................................................................................................................................. 38 Приложение 2 ..................................................................................................................................................................... 39 Приложение 3 ..................................................................................................................................................................... 40 Приложение 4 ..................................................................................................................................................................... 42 Приложение 5 ..................................................................................................................................................................... 44 Приложение 6 ..................................................................................................................................................................... 45 Приложение 7 ..................................................................................................................................................................... 46 Приложение 8 ..................................................................................................................................................................... 47 Приложение 9 ..................................................................................................................................................................... 48 Приложение 10 ................................................................................................................................................................... 49 Приложение 11 .................................................................................................................................................................... 50 Приложение 12 ................................................................................................................................................................... 51 Приложение 13 ................................................................................................................................................................... 52 Приложение 14 ................................................................................................................................................................... 53 Приложение 15 ................................................................................................................................................................... 55 Приложение 16 ................................................................................................................................................................... 57 2 Приложение 17 ................................................................................................................................................................... 59 Приложение 18 ................................................................................................................................................................... 60 Приложение 19 ................................................................................................................................................................... 63 Приложение 20 ................................................................................................................................................................... 64 Приложение 21 ................................................................................................................................................................... 65 Приложение 22 ................................................................................................................................................................... 66 Приложение 23 ................................................................................................................................................................... 67 Приложение 24 ................................................................................................................................................................... 68 Приложение 25 ................................................................................................................................................................... 71 Приложение 26 ................................................................................................................................................................... 72 3  1. Общие положения 1.1 Цель правил внутреннего распорядка Вируской тюрьмы (далее: правила внутреннего распорядка) заключается в уточнении общего порядка и организации исполнения предусмотренных законом о тюремном заключении (ЗТЗ), постановлением министра юстиции № 72 от 30.11.2000 г. «Правила внутреннего распорядка тюрьмы» (ПВРТ) и другими правовыми актами, а также связанных с заключением решений в Viru Vangla (далее: тюрьма). Уточнения касаются положений, не урегулированных более точно указанными выше правовыми актами. 1.2 Распорядок дня обязаны соблюдать заключенные, арестованные, служащие тюрьмы и посещающие тюрьму лица. 1.3 Понятие заключенный используется в качестве общего наименования арестованного и заключенного лица. Правила внутреннего распорядка применяются как в отношении арестованного, так и в отношении заключенного в приведенными в правовых актах различиями. 1.4 Под открытым отделением понимается отделение, в котором заключенный может в пределах отделения свободно передвигаться в предусмотренное распорядком дня время. 1.5 Под закрытым отделением понимается отделение, в котором заключенные круглосуточно заперты в своих жилых камерах, т.е. в приемных камерах, закрытых камерах, карцерных камерах, в камерах медицинской части. 1.6 С указанными в правилах внутреннего распорядка графиками заключенный может ознакомиться на стенде отделения или через инспектора-контактное лицо отделения (далее: контактное лицо). 1.7 При организации предварительного заключения и отбывания заключения лицами в возрасте до 18 лет за основу принимаются различия, предусмотренные законом Эстонской Республики о защите детей и ЗТЗ. 1.8 Бланки, приведенные в приложениях к правилам внутреннего распорядка, заключенный может получить у контактного лица или у надзирателя отделения. Контактное лицо в случае необходимости помогает заключенному заполнить бланки. 1.9 Если заключенный причиняет тюрьме материальный ущерб, то тюрьма предлагает заключенному возместить этот ущерб (Приложение 25). Если заключенный не согласен возмещать причиненный им материальный ущерб, тюрьма может востребовать возмещение ущерба в порядке гражданского судопроизводства. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013 г.) 1.10 Директор тюрьмы имеет право в случае необходимости временно отклоняться в своих распоряжениях от правил внутреннего распорядка. 1.11 Заключенный обязан: 1.11.1 при вхождении в камеру должностных лиц тюрьмы прекратить все прочие занятия, встать, стоять у своей кровати или, по распоряжению тюремного чиновника, в другом месте; 1.11.2 быть вежливым и корректным с тюремными служащими, посетителями тюрьмы и другими заключенными, не использовать жаргон и сленг, здороваться с тюремными служащими и другими должностными лицами, посещающими тюрьму. (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023). 1.11.3 носить тюремную форму (за искл. арестованных), в т.ч. во время переклички. Находясь за пределами жилой камеры, заключенный должен быть аккуратно одет, т.е. одежда должна быть чистой, а рукава и штанины не должны быть завернуты. Если тюремная куртка надета на голое тело, то все пуговицы должны быть застегнуты. Носить куртку и шапку в помещениях запрещено, кроме случаев, когда заключенный направляется во двор на прогулку или по другой причине. (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023), (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024). 1.11.4 незамедлительно сообщать тюремному чиновнику о пропавшем или найденном предмете, об уничтожении или порче находящихся в камере личных вещей или тюремного имущества или тюремного имущества. 1.11.5 находясь в карцерном режиме, по утрам самостоятельно относить постельные принадлежности в складское помещение, а по вечерам приносить постельные принадлежности из складского помещения в камеру. (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022 г.) 4  1.11.6 выходящий из камеры последним выключает электроприборы. (Добавлено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023). 1.12 Заключенному лицу запрещается: 1.12.1 пересекать ограждения, лазать или висеть на решетке прогулочной площадки или прогулочного бокса, либо на другой конструкции; самовольно открывать запертые двери, люки для приема пищи, задвижки; препятствовать закрытию или фиксации дверей.(Дополнено приказом № 11/120 от 17.06.2014 г., вступило в силу 01.07.2014 г.) 1.12.2 без разрешения тюремного чиновника выходить покидать определенное ему место пребывания; 1.12.3 без разрешения входить в рабочие помещения тюремных чиновников; 1.12.4 пересекать без разрешения тюремного чиновника красную линию; 1.12.5 находится в не предназначенной для него камере, за исключением наличия разрешения тюремного чиновника; 1.12.6 находиться в помещении (напр., в душевой) в не предусмотренное для этого время, разговаривать во время сопровождения с посторонними лицами (за искл. сопровождающего его тюремного чиновника), заниматься во время сопровождения посторонними делами, обмениваться рукопожатиями с другими лицами, бросать или поднимать какие-либо предметы, смотреть в дверные глазки, нажимать на любые кнопки или выключатели, отклоняться от предусмотренного маршрута и пр.; 1.12.7 применять физические и/или моральное насилие в отношении других заключенных, тюремных служащих и других лиц; 1.12.8 вести себя некорректно и использовать сексуально дискриминирующие, нецензурные, двусмысленные, угрожающие или унижающие достоинство выражения; (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017 г., вступило в силу 01.07.2017) 1.12.9 перекрикиваться, громко обмениваться информацией с другим заключенным, кричать или иным образом мешать другим находящимся в тюрьме лицам; 1.12.10 общаться с заключенными, которые находятся в другом отделении, в соответствии с распорядком дня в закрытой камере или в карцере, за искл. времени занятий. Находящему в закрытом отделении заключенному запрещено общаться с находящимся в другой камере заключенным; 1.12.11 побуждать или подталкивать других заключенных на совершении правонарушений; 1.12.12 играть с целью получения прибыли в настольные или другие игры, или заключать пари; 1.12.13 делать себе или другим татуировки или позволять делать татуировки себе; 1.12.14 самовольно открывать и закрывать зафиксированную в ограничителе дверь, помещать в дверной ограничитель инородные предметы и пр. 1.12.15 регулировать громкость звука телевизора или радио таким образом, что это мешает тюремным служащим исполнять свои служебные обязанности, или другим лицам; (Изменено приказом № 1-1/166 от 18.12.2015 г., вступило в силу 01.01.2016) 1.12.16 кидать в унитаз предметы и вещества, которые не относятся к использованию унитаза по назначению; 1.12.17 делать на строительных и внутренних элементах камеры, а также на другом имуществе тюрьмы надписи и отметки, наклеивать или крепить на них фотографии (кроме как на предусмотренную для этого клейкую доску), репродукции, журнальные вырезки, покрытия, ковры и пр. Запрещается накрывать светильники и электронные системы надзора, а также пользоваться предметами таким образом, чтобы они препятствовали визуальному надзору (например, покрывать столы/шкафы, размещать фотографии на оконных решетках и т.п.). Изделия, прикрепленные к клеевой пластине, не должны выступать за края клеевой пластины; (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступило в силу 01.01.2018) (Дополнено приказом № 1-1/3- 26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 1.12.18 приносить в камеру предметы мебели, которых нет в списке обстановки камеры, а также хранить в камере незакрепленную или сломанную мебель или части мебели. Об открепившемся или сломанном предмете следует незамедлительно известить тюремного чиновника и по возможности передать ему этот предмет; 5  1.12.19 приобретать и отчуждать предметы и вещества у других заключенных, а также передавать и обменивать предметы и вещества с другими заключенными; (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014). 1.12.20 (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 1.12.21 закрывать лицо. (Дополнено приказом № 1-1/250 от 03.12.2014 г., вступило в силу 22.12.2014). 1.12.22 сбраживать или квасить продукты питания. (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022). 1.12.23 экспонировать на своем теле, одежде, а также в камере или других помещениях (например, в жилом отделении, прогулочном боксе и т. п.) изображения и символику, разжигающие войны или межнациональные конфликты, а также изображения глав государств-агрессоров и их символику (фотографии, изображения, флаги, гербы, символы и т. п.). (Добавлено приказом № 1-1/74 от 10.06.2022 г., вступило в силу 13.06.2022). 1.12.24 вывешивать на установленных в камерах стендах или экспонировать другим способом фотографии, репродукции, вырезки из газет и т. п., изображающие обнаженное человеческое тело. (Добавлено приказом № 1-1/74 от 10.06.2022 г., вступило в силу 13.06.2022). 1.12.25 хранить в камере продукты, не находящиеся в оригинальной упаковке или в контейнере для продуктов, указанном в пункте 7.1.39 Правил внутреннего распорядка тюрьмы. (Добавлено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023). 1.12.26 стирать выданные тюрьмой одеяло и подушку. (Добавлено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024). 1.13 В помещениях общего пользования Вируской тюрьмы ведется видео- и аудионаблюдение. На территории Вируской тюрьмы служащий тюрьмы при выполнении служебных обязанностей, в том числе при осуществлении какого-либо вытекающего из Закона действия (проведение переклички в камере, сопровождение или перемещение заключенных на территории тюрьмы и т. п., не считая проведения полного обыска заключенного), может использовать зафиксированную на его форме нательную камеру (которая четко различима и видна), с помощью которой ведется видео- и аудионаблюдение за осуществляемыми действиями. (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022). 2. Территория тюрьмы, отделения и подразделения 2.1 Территория тюрьмы состоит из находящегося внутри и за пределами внешнего тюремного ограждения участка земли и зданий. 2.2 На территории тюрьмы находятся следующие здания: 2.2.1 здание открытой тюрьмы, которое обозначено как AV; 2.2.2 техническое здание и псарня, обозначенные как TH; 2.2.3 здание арестного дома, который обозначен как AR; 2.2.4 жилые здания для заключенных, обозначенные как S, K, V; 2.2.5 жилое здание для арестованных и заключенных, обозначенное как R; 2.2.6 часовня и спортивное здание, обозначенное как Н; 2.2.7 главное здание, обозначенное как Р; 2.2.8 административное здание, обозначенное как PÄ; 2.2.9 производственное здание, обозначенное как Т. (Изменено приказом № 1- 1/46 от 17.03.2015 г., вступило в силу 27.03.2015) (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2014) 2.3. На территории тюрьмы курение запрещено. (Дополнено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017). 3. Прием в тюрьму и внутритюремное размещение 3.1 Направленный в тюрьму заключенный размещается временно перед обыском в камере ожидания, отдельно от его личных вещей. В камеру ожидания по желанию заключенного разрешается брать с собой только необходимые предметы. 6 3.2 С запрещенными в тюрьме предметами поступают в соответствии с порядком, установленным в ЗТЗ и ПВРТ, 3.3 При приеме в тюрьму в первый раз заключенный проходит медицинский контроль. 3.4 Личные вещи заключенного вносятся в список личных вещей регистра заключенного (далее: общий список). Тюрьма дает заключенному под расписку выписку из общего списка, внесенного в регистр заключенного. 3.5 Заключенный раздевается, и его полностью обыскивают. Обыску предшествует предложение тюремного чиновника заключенному сдать все имеющиеся с ним вещи, хранение которых в тюрьме запрещено или которых у него не было с собой, когда он в первый раз прибыл в место заключения, или которые не приобретены через тюрьму или арестный дом. 3.6 В случае необходимости сразу проводится дезинфекция заключенного и его вещей. 3.7 Обысканному заключенному выдается 1 матрас, 1 подушка, 1 одеяло, 2 простыни, 1 наволочка, 1 полотенце, 1 банное полотенце, 2 миски, 2 кружки и 1 ложка. Заключенному (кроме арестованного) выдается тюремная одежда: 1 куртка, 1 шапка, 2 комплекта одежды (2 пары брюк и 2 куртки), 4 футболки и 2 пары шортов, 1 пара перчаток, 1 шарф. Арестованному выдается матрас, подушка, одеяло, 2 простыни, наволочка, 1 полотенце, 2 миски, 2 кружки и ложка. При необходимости арестованному выдаются 1 банное полотенце, 1 пара перчаток, 1 шарф, 1 шапка. Лицам, прибывающим в Вирускую тюрьму для отбытия наказания а основании исполнительного плана или самостоятельно (за искл. заключенных, прибывающих из других тюрем), в случае необходимости выдаются предметы гигиены. (Дополнено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014), (Изменено приказом № 11/152 от 24.08.2023 г., вступило в силу 04.09.2023), (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024). 3.8 Тюремный чиновник принимает решение и определяет размещение заключенного в тюрьме, назначая ему камеру, спальное место, клейкую доску для вывешивания информации и фотографий, а также полку для хранения вещей, о чем делается отметка на бирке на двери камеры и в карте размещения заключенного. Тюремный чиновник назначает заключенному в холодильнике для хранения продуктов полку или ящик. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступил о в силу 01.01.2014) (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступил о в силу 01.01.2018) 3.9 Вопрос о внутритюремном размещении заключенного решает подразделение. 4. Передвижение по территории тюрьмы 4.1 Заключенный обязан за пределами камеры и во время поверки носить на шее на видном месте выданную тюрьмой бирку с именем. Работающий на предприятии заключенный носит бирку в предусмотренном для этого месте. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) 4.2 Заключенные передвигаются между тюремными зданиями, как правило, через галерею (за исключением пользования спортивной площадкой, выполнения данных заключенным-подсобным рабочим заданий, при эвакуации заключенных в экстренной ситуации). 4.3 Заключенные передвигаются по территории тюрьмы с разрешения чиновника тюремной службы в сопровождении чиновника тюремной службы. (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 01.04.2023) 4.4 На прогулку следует идти в одежде по сезону. Чиновник тюремной службы имеет право не выпускать заключенного на прогулку, если заключенный не одет по сезону. На прогулку разрешается брать с собой только наручные часы, переносной религиозный предмет, обручальное кольцо и носовой платок. (Изменено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017) 4.5 Если заключенный по дороге на прогулку или во время прогулки совершит деяние, имеющее признаки дисциплинарного нарушения, то тюремный чиновник принимает решение о продолжении или прерывании прогулки. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 4.6 Обыск заключенного осуществляется в соответствии с положениями статьи 32 постановления министра юстиции № 44 от 05.09.2011 г. «Организация надзора в тюрьме». Для этого заключенный должен встать лицом к стене и поставить руки на предусмотренные для этого обозначения на стене или на другое указанное тюремным чиновником место, ладонями к себе. В случае необходимости заключенный обыскивается с раздеванием. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024). 7 4.7 При выходе из отделения заключенный ожидает дальнейших распоряжений от чиновника тюремной службы в зоне ожидания, отделенной красной линией или назначенной тюремным чиновником, в том числе в производственном здании. Зону ожидания нельзя покидать без разрешения чиновника тюремной службы. (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 4.8 Если заключенный во время внутритюремного конвоирования совершает деяние, имеющее признаки нарушения дисциплины, то чиновник тюремной службы имеет право прервать конвоирование и не проводить запланированные действия. (Дополнено приказом № 1-1/120 от 17.06.2014 г., вступило в силу 01.07.2014) 5. Распорядок дня 5.1 Заключенный обязан соблюдать установленный распорядок дня (приложение 1). 5.2 Заключенный, который находится в отделении, обязан идти в назначенную ему камеру ко времени закрытия дверей камер в соответствии с распорядком дня. 5.3 (Признано недействительным приказом № 1-1/3-25/25 от 07.08.2025 г., вступило в силу 10.08.2025) 5.4 Заключенные учатся, работают, участвуют в религиозных службах и в культурно-спортивных мероприятиях, как правило, в период с 08:40 до 22:00 с учетом приведенных в распорядке дня различий. 5.5 На работу заключенные направляются в соответствии с рабочими графиками, о которых их предварительно информируют тюремные чиновники. 5.6 Спортзал и душевая используются отделениями поочередно на основании графика. Услуга парикмахера используется отделениями поочередно на основании организации работы тюрьмы. (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023). 5.7 Кабельное телевидение, встроенное радио в камерах, дневное освещение и электричество в розетках включаются в камерах в 06:00 и выключаются в 22:00. Исключения в части включения или выключения дневного освещения возможны по решению чиновника тюремной службы. Ночное освещение работает в камере круглосуточно. По решению руководителя подразделения или высшего находящегося на месте тюремного чиновника можно разрешать пользоваться электричеством и кабельным телевидением до 00:00 часов. (Изменено приказом № 1-1/250 от 03.12.2014 г., вступило в силу 22.12.2014) (Дополнено приказом № 1-1/166 от 18.12.2015 г., вступило в силу 01.01.2016) (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступило в силу 07.12.2017) (Изменено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018 г., вступило в силу 10.04.2018) 5.8 Признано недействительным приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017 5.9 Руководство тюрьмы, в т.ч. директор, принимает заключенных один день в месяц на второй неделе каждого месяца. Точное время приема сообщает заключенному контактное лицо. Заключенный принимается, если это является целесообразным, а представленное ходатайство (приложение 11) – обоснованным. 5.10 Заключенному, находящемуся в карцере, разрешается менять одежду один раз в неделю. (Дополнено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 6. Перекличка 6.1 Распоряжение о перекличке отдается устно или по громкоговорителю за 10 минут до начала переклички, чтобы заключенные имели время подготовиться к ней. Перекличка проводится в закрытых и открытых отделениях в камере, а в случае необходимости – на рабочих местах заключенных. 6.2 Во время переклички заключенный обязан встать, когда в камеру заходит чиновник тюремной службы, и стоять, будучи корректно одетым, у окна камеры лицом к двери камеры или по распоряжению чиновника тюремной службы в другом месте. Кровать заключенного должна быть заправлена. Заключенный (за искл. заключенного под стражу) должен во время переклички носить тюремную одежду. (Изменено приказом № 1-1/156 от 03.10.2016 г., вступило в силу 10.10.2016) 6.3 Во время переклички заключенный держит руки по швам. Ему запрещено облокачиваться на стену или кровать, говорить без разрешения тюремного чиновника или препятствовать проведению преклички иным образом. Электрическое оборудование в камере отключается задержанным во время переписи или, если это позволяет оборудование, переключается на бесшумный режим. (Изменено приказом № 1- 1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 6.4 Сотрудник пенитенциарной службы, проводящий перепись, проверяет личность заключенного и, в случае необходимости, проверяет соответствие этого лица переписному листу. При необходимости служащий 8  тюрьмы запрашивает дополнительные данные. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 6.5 Проводящий перекличку тюремный чиновник проверяет визуально физическое состояние заключенных, а также техническое состояние камеры и обстановки камеры. 6.6 Перекличку заключенных, которые находятся на долгосрочном свидании, проводят в месте долгосрочного свидания. В отношении заключенного, который находится на долгосрочном свидании, не действует п. 6.5 настоящего порядка, также заключенный не должен стоять возле приведенной в порядок кровати. 7. Запрещенные предметы 7.1 Наряду с предметами, указанными в ст. 641 ПВРТ, на основании ч. 4 ст. 15 ЗТЗ заключенному запрещается иметь при себе следующие предметы, соответствующие описанным в ч. 2 ст. 15 ЗТЗ признакам: 7.1.1 продукты питания и вкусовые добавки, растительные продукты, жидкие, порошкообразные, твердые и прочие вещества, приобретенные не через служащих тюрьмы (не действует в случае заключенного, прибывшего из арестного дома); (Изменено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017), (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.2 провод, кабель, шнур и другие подобные предметы или предметы, которые содержат в себе эти элементы; за искл. выданных тюремной службой или с ее разрешения следующих предметов: имеющиеся на обуви шнурки соответствующего назначения; шнурок для ношения бирки с именем; шнурок для ношения религиозной символики; не более двух метров необходимых для использования электроприборов проводов и кабелей, которые приобретены через тюремную службу или имелись у лица при себе при поступлении в тюрьму;предмет одежды, внутри которого есть резинка; имеющийся в одежде арестованного использующийся по назначению шнурок; 7.1.3 керамический, стеклянный или металлический предмет, или предмет, который содержит в себе эти элементы, за искл. следующих предметов: приобретенные через тюремную службу наручные часы; маникюрные кусачки не длиннее 8 см без пилки для ногтей; карманное зеркало в пластмассовом корпусе, диаметр или диагональ которого, включая раму, не превышает 10 см; выданные на основании разрешения электроприбор (бритва или эпилятор для заключенного, у которого в камере нет приспособления для бритья); приспособление для бритья без батареек для заключенного, у которого в камере нет эпилятора или бритвы; прочие выданные через тюремную службу или разрешенные предметы; (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 7.1.4 самодельные предметы; 7.1.5 жевательная резинка; 7.1.6 ставшие непригодными для употребления продукты питания; 7.1.7 вещество, являющееся основой для получения наркотического, психотропного или иного опьяняющего вещества, содержащая такое вещество смесь, а также пропитанный наркотическим или психотропным веществом предмет или вещь; 7.1.8 смешанные из различных веществ жидкости, состав которых невозможно определить; 7.1.9 лекарства, лекарственные растения, пищевые добавки, витамины, энергетические напитки и подушечки, спортивные напитки и ингредиенты для их приготовления, за исключением пищевых добавок или витаминов, выписанных тюремным врачом и выданных тюрьмой и приобретенных через тюремный магазин; (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 7.1.10 медицинское вспомогательное средство, медицинская принадлежность, инструмент, прибор, за искл. назначенных тюремным врачом; 7.1.11 приспособление для помощи в передвижении, за искл. разрешенных или выданных тюремным врачом; 7.1.12 выделяющее аромат вещество и предмет, за искл. приобретенных через тюремную службу или выданных тюрьмой гигиенических товаров, а также чистящих средств; 9 7.1.13 туалетная бумага, салфетки, ватные тампоны, чистящие тряпки, губки и пр., за искл. приобретенных через тюремную службу или взятых с собой в тюрьму предметов; 7.1.14 презервативы, за искл. выданных тюремной службой; 7.1.15 электронная сигарета; 7.1.16 используемое при нанесении татуировок вещество, приспособление или предмет, за искл. пяти синих шариковых ручек; 7.1.17 электрическая зубная щетка, приспособление для бритья на батарейках, машинка для стрижки волос, другие подобные приспособления, которые легко приспособить для нанесения татуировок, за искл. эпилятора или бритвы для заключенного, у которого в камере нет приспособления для бритья; 7.1.18 канцелярские и художественные принадлежности, письменные и рисовальные принадлежности, кроме приобретенных при посредничестве тюрьмы пластиковых скрепок; предметы, выданные школой; приобретенные при посредничестве тюрьмы или имевшиеся при себе по прибытию в тюрьму исправная и разбирающаяся или из прозрачного материала синяя шариковая ручка, цветные карандаши и простой карандаш. Общее количество перечисленных письменных принадлежностей может составлять 50 шт.; стирательная резинка; не считая приобретенной через служащих тюрьмы гибкой и прозрачной линейки из мягкого материала длиной до 30 см (1 шт.); (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.19 оргтехника, кроме калькулятора, выданного в тюрьме или приобретенного через тюрьму; (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 7.1.20 регистратор документов, папка для документов и пластиковый карман, за искл. папок для документов с прозрачными мягкими обложками, которые не содержат металлических частей; (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) 7.1.21 альбомы для фотографий и марок, рамки для фотографий; 7.1.22 периодика и вырезки из нее, сборники кроссвордов, каталоги и т. п. предметы, которые были приобретены не через служащих тюрьмы или не были выданы служащими тюрьмы, не считая периодики, присланной заключенным посылкой. Заключенному, являющемуся гражданином иностранного государства, можно присылать письмом разумное количество газет и журналов на его родном языке в том случае, если тюрьма не предоставляет заключенному газеты или журналы на его родном языке»; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.23 музыкальная (поздравительная) открытка, 3D-открытка; (Дополнено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018 г., вступило в силу 10.04.2018) 7.1.24 предметы, целевое использование которых предполагает закрытие поверхностей, строительных элементов и пр.; 7.1.25 игрушки и игры, за искл. домино, шашек, шахмат или нардов, приобретенных через тюремную службу или имевшихся при себе при прибытии в тюрьму; 7.1.26 электрическое оборудование мощность которого превышает 1,2 кВт, которое не было приобретено при посредничестве тюремной службы или не было при себе у лица по прибытии в тюрьму; (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 7.1.27 телевизор с диагональю более 61 см (24 дюйма); (Изменено приказом № 1-1/107 от 29.08.2017 г., вступило в силу 01.09.2017) (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 7.1.28 источник питания, за искл. батарейки, приобретенной через тюремную службу; 7.1.29 неработающий, исправленный своими руками, имеющий признаки переделки или повреждения электрический или электронный прибор, часть прибора или приспособление, с которого снята часть; 7.1.30 передатчик или приемник сигнала или зоны действия, а также принадлежности, за искл. встроенного в камере радио, выданного с разрешения тюремной службы и приобретенного через тюремную службу или имевшегося при себе при поступлении в тюрьму телевизора; 7.1.31 компьютер или другое устройство, которое при модификации может дать выход в интернет; 7.1.32 носитель данных и считывающее устройство, кроме бумаги; 10 7.1.33 цифорвая или электронная игра или игровая консоль; 7.1.34 весы; 7.1.35 вешалка для одежды; 7.1.36 женская одежда для заключенного мужского пола; 7.1.37 шапка с козырьком; 7.1.38 обувь с каблуками выше 3 см, металлическими укреплениями, подошвой на платформе (3 см) или опасная по иной причине обувь, а также специальная обувь, за искл. обуви, выданной тюремной службой для выполнения рабочих заданий или разрешенной для использования или ортопедическая обувь по предписанию врача; (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.39 сумка, чемодан, коробка, ящик, кувшин, пластиковое основание или т. п. предмет, предназначенный для хранения вещей, за исключением следующих предметов: • сумка, выданная с разрешения служащих тюрьмы или самими служащими тюрьмы; • приобретенный через служащих тюрьмы кувшин для фильтрования воды с приобретенным через тюрьму фильтром для очистки воды; • приобретенные через служащих тюрьмы или имевшиеся при себе по прибытии в тюрьму пластиковая мыльница, футляр для зубной щетки, контейнер для протезов; • пять бумажных пакетов для личных нужд заключенного; • до трех прозрачных пластиковых коробок для хранения пищи. Максимальная емкость одной коробки может составлять один литр; • футляр для очков с очищающей тряпочкой при наличии очков в камере и контейнер для протезов при наличии протезов в камере»; • упаковка продуктов питания, приобретенных через тюрьму, пока конкретный продукт не израсходован. (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 7.1.40 зонт; 7.1.41 часы, за искл. приобретенных через тюремную службу наручных часов; 7.1.42 солнцезащитные очки, за искл. очков по предписанию тюремного врача; 7.1.43 повязка для глаз (не считая повязки для глаз, приобретенной через тюрьму); (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.44 наушники и беруши; 7.1.45 более одного комплекта молитвенных четок; 7.1.46 макет или имитация оружия; 7.1.47 (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.48 (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.49 личные предметы аналогичного назначения, которые предоставляет тюрьма (не считая одноразовых столовых приборов, приобретенных через тюрьму); (Дополнено приказом № 11/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.50 не названные в настоящем приказе прочие предметы, не указанные в данном списке, но их обнаружение при корректном обыске требует времени или в результате кооректного обыска предметы могут утратить предусмотренную для них гигиеничность, илти в результате корректного обыска предметы могут легко сломаться или они не требуются в тюрьме или могут быть заменены другими разрешенными предметами; 7.1.51 предметы одежды и обуви, не выданные тюремной службой или не приобретенные в магазине, расположенном в тюрьме, за исключением предметов, поступающих с посылкой; (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 7.1.52 вентилятор; 7.1.53 бутылки, находящиеся под давлением, пластиковые бутылки, общий объем которых превышает шесть литров, и бутылочные пробки; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.54 одежда, обувь или прочие предметы, приспособленные для хранения запрещенных предметов; (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) 11  7.1.55 бездымные табачные изделия (например, жевательный табак, нюхательный табак, табак для орального использования), продукты, связанные с табачными изделиями, и продукты, содержащие никотин; (Дополнено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017), (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.56 печатные материалы, копии, рукописи или т. п., содержащие описания тактик и методики обеспечения надзора и безопасности, оценки криминогенных рисков или разрешения чрезвычайных происшествий в тюрьме; (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.57 конверты, выстланные изнутри пузырчатой пленкой или гофрокартоном. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 8. Личные предметы и их хранени 8.1 Общие положения 8.1.1 Заключенный имеет право хранить личные или переданные ему тюрьмой предметы в жилой камере или на складе для личных вещей заключенных (далее: склад). Запрещается собирать в камере любые вещи, которые больше не используются заключенным, например упаковку без оригинальных продуктов, бумажные или фольгированные обертки, использованные марки и т. П. (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 8.1.2 для выдачи вещей со склада или их сдачи на склад заключенный подает сотруднику тюремной службы заявление в электронном виде или на бумажном носителе (приложение 2). Инспекторконтактное лицо проверяет содержание ходатайства и принимает решение в отношении выдачи со склада или сдачи на склад предметов (за исключением, электроприборов и средств проведения досуга). Личные предметы одежды, которые заключенный на основании ходатайства желает из камеры сдать на склад, должны быть чистыми. Склад вправе отказаться от приема грязной и с неприятным запахом одежды. (Изменено приказом № 1-1/133 от 14.09.2015 г., вступило в силу 01.10.2015) (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 8.1.3 (Регламент признан не действительным приказом № 1-1/133 от 14.09.2015 г., вступило в силу 01.10.2015) 8.1.4 для отправки личных вещей из тюрьмы заключенный должен заполнить бланк ходатайства (приложение 6). Ходатайство утверждает контактное лицо. 8.1.5 Если заключенный направляется из Вируской тюрьмы в другую тюрьму или в арестную камеру полиции, переводится в другую камеру или освобождается, он должен забрать с собой из камеры все принадлежащие ему и выданные ему вещи. 8.1.6 Заключенный имеет право хранить в камере следующие предметы гигиены: 8.1.6.1 2 бутылки шампуня; 8.1.6.2 2 бутылки бальзама; 8.1.6.3 2 бутылки геля для душа; 8.1.6.4 четыре мыла; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.1.6.5 12 рулонов туалетной бумаги; ; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.1.6.6 2 тюбика зубной пасты; 8.1.6.7 крем для лица, ног и тела – по 2 шт. каждого предмета; (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017 г., вступило в силу 01.07.2017) 8.1.6.8 2 дезодоранта (без спирта); 8.1.6.9 2 крема или геля для бритья; 8.1.6.10 1 бутылка средства для мытья посуды; 8.1.6.11 стирального порошка или гель для стирки - 2 пачка; (Изменено приказом № 1- 1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 8.1.6.12 щетка для волос или пластмассовая расческа (длиной до 25 см) – 1 шт.; 8.1.6.13 аключенным женского пола: краска для волос – 2 упак.; 8.1.6.14 заключенным женского пола: тушь для ресниц – 1 шт; (Дополнено приказом № 11/68 от 13.06.2017 г., вступило в силу 01.07.2017) 12  8.1.6.15 два тюбика клея для протезов; (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.1.6.16 жидкость для линз (в случае пользования контактными линзами в камере с разрешения врача) – 2 шт; (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.1.6.17 зубная щетка – две шт; (Дополнено приказом № 1-1/74 от 10.06.2022 г., вступило в силу 13.06.2022) 8.1.6.18 одноразовый бритвенный станок – семь шт; (Дополнено приказом № 1-1/74 от 10.06.2022 г., вступило в силу 13.06.2022) 8.1.6.19 бритвенный станок со сменными лезвиями – одна шт. и предусмотренные для него сменные лезвия – четыре шт; (Дополнено приказом № 1-1/74 от 10.06.2022 г., вступило в силу 13.06.2022) 8.1.6.20 тазик, приобретенный через тюрьму — 1 шт; (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 8.1.6.21 средство для чистки зубных протезов – 60 таблет. (Дополнено приказом № 11/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 8.1.7 На складе не хранятся принадлежащие заключенным гигиенические средства, средства для ухода за телом и чистящие средства, продукты питания, включая сухие продукты питания (например, чай и кофе), лекарства и средства для зажигания огня. (Дополнено приказом № 11/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.1.8 Заключенный имеет право хранить у себя в камере (в открытом отделе в холодильнике отдела) залоговую тару (например, пластиковую тару) общим объемом до шести литров. Если тюрьма предоставляет заключенному возможность один раз в месяц пользоваться услугой магазина, то заключенный может хранить в вышеуказанных местах вышеуказанную упаковку общим объемом до девяти литров. Здесь не учитывается то, что заключенный по какой бы то ни было причине может пользоваться услугой магазина реже, нежели тюрьма позволяет это делать. Пустую упаковку заключенный должен передавать тюрьме на утилизацию. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.2 Заключенному запрещается: 8.2.1 выбрасывать личные вещи без разрешения тюрьмы. Заключенный, который представляет складу личных вещей ходатайство об исключении принадлежащих ему личных вещей из регистра заключенного, должен представить вместе с ходатайством и списываемые предметы, за искл. нижнего белья и носков. Основанием для списания предметов служит ходатайство заключенного и приложенные к нему списываемые предметы. Ответственность за соответствие списанных предметов и содержания ходатайства несет представивший ходатайство заключенный; 8.2.2 производить отчуждение, отправлять или передавать в пользование другим находящиеся в его личном пользовании вещи, а также приобретать у других, занимать или брать во временное пользование разрешенные другим для личного пользования или бесхозные вещи (за искл. просмотра с разрешения соседа по камере его телевизора или прослушивания его радио); 8.2.3 иметь по прибытии из арестного дома предметы, которых у него не было при убытии из тюрьмы и которые он не получил в арестном доме в соответствии с порядком приобретения предметов; 8.2.4 иметь и использовать электроприборы собстенного изготовления; 8.2.5 иметь в тюрьме в камере электроприборы мощностью более 1,2 kW; 8.2.1 самостоятельно ремонтировать или перестраивать электроприборы, а также удалять или иным образом повреждать размещенные на них тюремной службой защитные наклейки. Если прибор ломается или защитная наклейка электроприбора, имеющего такую наклейку, становится непригодной к использованию, то заключенный должен сразу же сдать прибор. Электроприборы, которые повреждены, у них повреждены защитные наклейки, они перестроены или стали опасными в эксплуатации, они изымаются и помещаются на склад; (Изменено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019) 8.2.2 хранить в камере более пяти личных книг; (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 13  8.2.3 иметь больше продуктов питания, нежели можно купить за два посещения магазина; (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.2.4 хранить у себя залоговую тару из-под выпитых напитков дольше, чем до дня следующего посещения магазина, и прочую пустую упаковку дольше, чем до дня следующей передачи отходов. (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3 Разрешенная в порядке исключения одежда 8.3.1 3аключенный (за искл. арестованного) может хранить в камере личные предметы одежды в следующих количествах: 8.3.1.1 трусы – в разумном количестве; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.1.2 носки – в разумном количестве; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.1.3 4 пары обуви; 8.3.1.4 два комплекта личного длинного нижнего белья, в т. ч. и во время отбывания наказания в виде выдворения в карцер. Длинное нижнее белье можно носить только под длинной одеждой, выданной заключенному тюрьмой. В карцере заключенному разрешено носить длинное нижнее белье под карцерной робой. Длинное белье не должно быть видно из-под одежды, выданной заключенному тюрьмой (за исключением карцера). Длинное нижнее белье – это предметы одежды с длинными рукавами и длинными штанинами, прилегающие к телу, без застежек, без завязок и прочих дополнительных элементов, которые не носят в качестве верхней одежды. (Изменено приказом № 1-1/101 от 08.07.2015 г., вступило в силу 14.07.2015) 8.3.1.5 одна пара перчаток (не считая спортивных перчаток), в том числе во время нахождения в карцерном режиме. Перчатки не разрешается носить во внутренних помещениях тюрьмы. (Добавлено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.1.6 приобретенные на основании ходатайства при посредничестве тюремной службы не более 3 резинок для волос (Добавлено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 8.3.2 Арестованный может хранить в камере личные предметы одежды в следующих количествах: 8.3.2.1 трусы – в разумном количестве; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.2.2 носки – в разумном количестве; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.2.3 куртка или кожаная/джинсовая куртка (без металлических украшений и заклепок) – 1 шт.; 8.3.2.4 перчатки – 1 пара (за искл. спортивных); 8.3.2.5 шарф – 1 шт.; 8.3.2.6 Футболки – всего 4 шт.; (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.2.7 сорочка или рубашка с длинными рукавами – 2 шт.; (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 8.3.2.8 обувь – 4 пары (по выбору арестованного, за искл. футбольной обуви и обуви с острым или высоким каблуком); 8.3.2.9 брюки (короткие или длинные) — 4 пары; (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023). 8.3.2.10 (Признано не действительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.2.11 (Признано не действительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.2.12 длинный спортивный костюм (штаны и куртка) – 2 комплекта; 8.3.2.13 (Признано не действительным приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 8.3.2.14 шапка – 1 шт.; 8.3.2.15 кофта или флизовая куртка или поло или свитер – 2 шт.; 14  8.3.2.16 жилет (без металлических украшений) – 1 шт.; 8.3.2.17 два комплекта личного длинного нижнего белья, в т. ч. и во время отбывания наказания в виде выдворения в карцер. Длинное нижнее белье можно носить под длинной личной одеждой. В карцере заключенному под стражу разрешено носить длинное нижнее белье под карцерной робой. Длинное нижнее белье не должно быть видно из-под личной одежды заключенного под стражу (за исключением карцера). Длинное нижнее белье – это предметы одежды с длинными рукавами и длинными штанинами, прилегающими к телу, без застежек, без завязок и без прочих дополнительных элементов, которые не носят в качестве верхней одежды. (Изменено приказом № 1-1/101 от 08.07.2015 г., вступило в силу 14.07.2015) Кроме этого, женщинам разрешается иметь следующие предметы: 8.3.2.18 бюстгальтер – в разумном количестве; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.20 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.3.2.19 теплые колготки – 2 пары; 8.3.2.20 одежда для сна (пижама или ночная рубашка) – 2 шт.; 8.3.2.21 резинка для волос – 3 шт.; 8.3.2.22 пластиковый обруч для волос – 1 шт.; 8.3.2.23 щетка для волос – 1 шт.; 8.3.2.24 юбка или платье– 1 шт. (длина не менее чем до колена) (Дополнено приказом № 11/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 8.3.3 Арестованный представляет ходатайство о получении предметов одежды (приложение 3) контакному лицу на основании ч. 1 ст. 93 ЗТЗ. Если лицо не желает носить личную одежду, то он должен в случае получения тюремной одежды сдать пропорциональную часть личной одежды из камеры на склад для хранения. 8.3.4 Если заключенный помещается в карцер, то его личные вещи помещаются на склад карцера. 8.3.5 Арестованный и заключенный, находящихся в отделении V5, V6 может иметь в камере личный пластмассовый таз 1 шт. (Дополнено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013.) (Изменено приказом № 1-1/89 от 03.06.2016 г., вступило в силу 07.06.2016.) 8.3.1 Заключенный может иметь в камере две тряпки для пола. (Дополнено приказом № 1-1/250 от 03.12.2014 г., вступило в силу 22.12.2014) 8.4 Особенности ходатайствования о получении электроприборов и пользования ими 8.4.1 для выдачи электроприборов со склада заключенный подает тюрьме заявление в электронном виде или на бумажном носителе (приложении 5). Если заключенный получил разрешение на пользование электроприбором, и он сдал электроприбор из камеры на склад или в ремонт, то заключенный представляет складу ходатайство о получении электроприбора в камеру (приложение 2). Расходы по пользованию электроприбором покрывает заключенный. Если в камере у одного заключенного уже есть телевизор, то второму заключенному телевизор в камеру при отсутствии технических возможностей не выдается. (Изменено приказом № 11/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 8.4.2 Заключенный имеет право пользоваться личными электроприборами, которые представляют собой заводсткую продукцию, не изменялись и не переделывались, находятся в исправном состоянии, снабжены защитными наклейками тюрьмы и отвечают установленным в Эстонской Республике стандартами для электрооборудования. Заключенный может приобрести через магазин ТВ-кабель (длиной до 1,5 м), если он имеет действующее разрешение на пользование телевизором или его ходатайство о приобретении электроприбора будет удовлетворено. Тюрьма не обеспечивает заключенного ТВ-кабелем. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 8.4.3 Тюрьма не несет ответственности за повреждения электроприборов, которые обусловлены возникшими перебоями с электричеством, перепадами напряжения или технической неисправностью электроприборов, зак исключением повреждений, возникших в результаты противоправных действий тюрьмы. 15  8.4.4 Заключенный должен пользоваться предоставленными ему электроприборами в соответствии с инструкцией и внутренним распорядком, а также другими правовыми актами, не мешая при этом другим заключенным, выполнению тюремными чиновниками их должностных обязанностей и повседневной организации работы тюрьмы. Заключенный обязан пользоваться выданным ему телевизором, электрочайником и пр. только в той камере, в которой он размещен, и ему запрещается давать электроприбор в пользование другому залюченному. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 8.4.5 Если на протяжении пользования электроприбором выявится его повреждение, или если заключенный не оплатил сопутствующих пользованию электроприборами расходов, тюремный чновник имеет право незамедлительно изъять электроприбор у заключенного. Инспекторконтактное лицо принимает решение о признании предоставленного заключенному права пользования электроприборами недействительным и о помещении электроприбора на склад. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 8.4.6 Заключенный может за свой счет на основании соотвептствующего ходатайства (приложение 24) через тюрьму отправить неисправный электроприбор в ремонт в фирму по обслуживанию бытовой электроники. 9. Питание заключенного 9.1 Признано недействительным приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 9.2 Признано недействительным приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 9.3 Для отаза от пищи заключенный представляет директору тюрьмы письменное ходатайство (приложение 20). Если заключенный сообщает об отказе от пищи в устной форме, то это фиксируется в докладе тюремного чиновника. 9.4 Для прекращения отказа от пищи заклчюченный представляет ходатайство (приложение 21). Заключенный снова начинает получать тюремную пищу начиная со следующего приема пищи после представления ходатайства. 9.5 В случае необходимости тюрьма может заменить обычную еду сухим пайком. 9.6 Вся предусмотренная в меню пища выдается заключенному во время предусмотренных приемов пищи. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 9.7 Заключенного кормят, как правило, в камере. 9.8 Еду раздает заключенный-подсобный рабочий под надзором тюремного чиновника. 9.9 Столовая посуда заключенного находится в камере (2 миски, 2 кружки и ложка). У заключенных, которые используют посуду для еды не по назначению, столовая посуда из камеры изымается, и в дальнейшем еда выдается в одноразовой пластиковой посуде. (Изменено приказом № 1-1/46 от 17.03.2015 г., вступило в силу 27.03.2015.) (Изменено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018 г., вступило в силу 01.05.2018) (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 9.10 Еда выдается заключенному в столовую посуду, предоставленную тюрьмой. Заключенный должен сам принять предусмотренную для него пищу. Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 9.11 Заключенным запрещено передавать выданную им тюрьмой пищу другим заключенным. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 9.12 Посуду заключенный моет сам. Тюремный чиновник имеет право запретить выдачу пищи в негигиеническую посуду. 9.13 Прием пищи вне камеры, за исключением случаев, предусмотренных режимом работы тюрьмы, запрещается. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 9.14 Обеденный и вечерний прием пищи для заключенных, которые находятся в производственном здании и на практике, проходит, как правило, в столовой производственного здания. Заключенный-раздатчик пищи питается в производственном здании. Заключенные, которые на основании учебной программы находятся в учебном центре Р-здания, обедают в камере. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 9.15 Если возникает претензия в отношении качества пищи, то заключенный должен незамедлительно сообщить об этом надзирателю этажа или старшему надзирателю. Предъявленные позднее претензии 16  не удовлетворяются в связи с невозможностью проведения контроля. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 10. Обращение с отходами 10.1 Заключенный обязан собирать и сортировать находящиеся у него или оставшиеся у него бумажные и картонные отходы, отходы упаковки, смешанные бытовые отходы и сдавать их из камеры в предусмотренное время. Отходы упаковки заключенный должен сначала очистить. Тюрьма выдает инструкционные материалы по сортировке отходов, обеспечивает заключенным в камере одну корзину для сбора бытовых отходов и проверяет сортировку отходов. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 10.2 Находящиеся во владении непригодные и предназначенные для выброса батарейки заключенный должен передать тюремному чиновнику, который помещает их в предназначенный для этого сборочный ящик. 11. Бытовые вопросы 11.1 Разрешение внутритюремных бытовых вопросов 11.1.1 Заключенный обращается со своей проблемой в устной форме к чиновнику, назначенному руководителем подразделения. Чиновник выясняет суть проблемы и при необходимости передает проблему в электронном виде другому структурному подразделению (медицинский отдел, отдел уголовного надзора, информационно-следственный отдел, отдел надзора или административный отдел) или, если ситуация этого требует, то дает обратившемуся указание написать письменное обращение и принимает его. (Изменено приказом № 1-1/101 от 08.07.2015 г., вступило в силу 14.08.2015) 11.1.1.1 Заключенный имеет право подавать обращения в тюрьму также в электронном виде через тюремный портал (VaPo). Служба управления информацией регистрирует поданное в электронном виде обращение в системе документооборота и направляет его в соответствующее структурное подразделение для принятия решения. При подаче электронного обращения не нужно подавать обращение такого же содержания на бумажном носителе. Тюрьма не выступает посредником при подаче обращений в электронном виде для общения с другими учреждениями. При общении с другими учреждениями заключенному следует передать обращение непосредственно адресату. (Дополнено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 11.1.2 Бланки ходатайств заключенные получают от тюремных чиновников ао время вечерней переклички. Заключенные передают ходатайства тюремному чиновнику, как правило, на утренней перекличке. (Изменено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018 г., вступило в силу 10.04.2018.) 11.1.3 Письменное обращение заключенного должно быть написано совершенно разборчивым почерком. В обращении должно быть указано имя обращающегося лица, номер камеры и ясно выраженное содержание ходатайства; в случае необходимости прилагаются документы для обоснования ходатайства. Обращение подписывает его податель, указывая дату обращения. 11.1.4 Заключенный имеет право представлять обращения только на государственном языке и только отс воего имени. 11.1.5 Срок ответа на письменное обращение составаляет, как правило, 30 дней, если в законе не установлено иначе. 11.1.6 При нахождении в запертой камере или в другое время, когда необходимо быстрое вмешательство чиновника тюремной службы в разрешение ситуации, заключенный может известить тюремную службу о ситуации через камерный терминал. Для проведения правомерного административного и судебного производства, а также для обеспечения прав участников производства, звонки, совершаемые через терминал камеры, могут записываться. (Изменено приказом № 1-1/120 от 17.06.2014 г., вступило в силу 01.07.2014), (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 17 11.2 Уход за бельем и обувью 11.2.1 Заключенный обязан обеспечить чистоту личной одежды. 11.2.2 Стирка и ремонт выданных тюрьмой постельных принадлежностей, полотенец, тюремной одежды и рабочей одежды производится бсплатно. 11.2.3 За один раз в стирку можно отдавать до 50% выданной тюрьмой одежды, т.е. две футболки, одну пару шортов, одну куртку, одну пару брюк, вязаную шапочку. Куртка стирается с случае необходимости, но не чаще одного раза в полугодие. Выстиранную тюремную одежду возвращают заключенному, как правило, через неделю после ее приема в стирку. (Дополнено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) 11.2.4 В стирку не принимается нижнее белье, носки, предметы из кожи и меха, а также верхняя одежда. Верхнюю одежду могут брать в стирку в исключительных случаях, когда заключенный подтверждает в ходатайстве своей подписью, что он знает о возможных последствиях стирки предметов (усадка изделия, изменение цвета, смятие материала). 11.2.5 Тюрьма обеспечивает заключенного сменой постельного белья, полотенец и тюремной одежды, как правило, через каждые 14 дней. Одеяло, подушка и матрас меняются по необходимости. В обоснованных случаях заключенный имеет право ходатайствовать о замене подушки, одеяла, белья или матраса. Если зкаключенный не может находиться во время смены белья в своей камере, то он оставляет грязное постельное белье в сложенном виде в ногах кровати на видном месте. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 11.2.6 Расходы на приобретение средств, необходимых для стирки личных предметов одежды, несет заключенный. Моющие средства можно приобрести в тюремном магазине. 11.2.7 Заключенный может сдавать личную одежду в стирку в прачечную, которая оказывает соответствующую услугу тюрьме, заплатив за стирку в соответствии с установленным прейскурантом. 11.2.8 Для получения услуги, предоставляемой тюрьмой или посредником предоставления которой является тюрьма, заключенный должен подать письменное ходатайство, указав в нем все необходимые данные, касающиеся услуги, подтверждение в отношении того, что он соглашается с условиями оказания услуги, установленными тюрьмой и согласие на снятие с лицевого тюремного счета суммы, подлежащей уплате за услугу. В ходатайстве должно быть указано имя, личный код и номер камеры ходатайствующего. (Изменено приказом № 1-1/110 от 28.07.2016 г., вступило в силу 01.08.2016) 11.2.9 Для предупреждения распространения инфекционных болезней или паразитов тюрьма проводит дезинфекцию или уничтожение личных вещей заключенного или выданных ему тюрьмой предметов. Тюрьма не несет ответственности за ущерб, причиненных уничтожением или дезинфекцией предметов. (Дополнено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 11.2.10 Через тюремную службу заключенный может воспользоваться услугой ремонта личной обуви на основании прейскуранта. Расходы на ремонт обуви не должны оплачивать заключенные, средний остаток свободных денег на внутритюремном лицевом счете у которых составляет менее 9,59 евро за три календарных месяца, предшествовавших подаче ходатайства, включая остаток на начало периода. (Дополнено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 11.2.11 Для ремонта личной обуви заключенный подает ходатайство (Приложение 26), в котором необходимо указать свое имя, номер камеры, сектор, описать обувь, сдаваемую в ремонт, и указать причину ремонта. (Дополнено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 11.2.12 Перед ремонтом обуви оценивается его возможность, и тюрьма фотографирует обувь. На работы по ремонту обуви заключенных гарантия не распространяется. (Дополнено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 11.3 Выдача гигиенических принадлежностей по мере необходимости (Изменено приказом № 1-1/166 от 18.12.2015 г., вступило в силу 01.01.2016) 11.3.1 Малообеспеченный заключенный, не имеющий необходимых гигиенических принадлежностей и не имеющий денег для их приобретения, может подать ходатайство тюремному чиновнику для получения гигиенических принадлежностей. Ходатайство (Приложение 4) должно быть 18  составлено разборчивым почерком и содержать имя (печатными буквами), дату рождения заключенного, перечень гигиенических принадлежностей, в которых заключенный нуждается, обозначение здания и номер камеры. 11.3.2 Гигиенические принадлежности, которые тюрьма выдает по мере необходимости – это туалетное мыло, хозяйственное мыло, зубная паста, зубная щетка, одноразовые станки для бритья и гигиенические прокладки для женщин-заключенных. 11.3.3 Поданная заключенным заявка на получение необходимых гигиенических принадлежностей удовлетворяется в том случае, если в течение трех месяцев до подачи им заявки на его личном счете было меньше 15 евро с учетом начального и конечного сальдо за соответствующий период. На основании ходатайства, по которому было принято положительное решение, заключенному выдаются гигиенические принадлежности, о которых он ходатайствовал. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 11.3.4 и 11.3.5 недействительны (Изменено приказом № 1-1/166 от 18.12.2015 г., вступило в силу 01.01.2016) 11.4 Предметы одежды 11.4.1 В случае необходимости заключенный может ходатайствовать перед тюрьмой о предметах одежды, которые разрешены ему в тюрьме, представив для этого ходатайство контактному лицу (приложение 3). При рассмотрении ходатайства учитывается сумма имеющихся для использования денег на втнутритюремном счете заключенного, а также обоснованность (потребность) получения запрашиваемых предметов одежды. Если имеющийся у заключенного средний остаток свободных денежных средств за три месяца превышает стоимость указанного в заявке желаемого предмета, то обычно заявка не удовлетворяется. (Изменено приказом № 11/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 11.5 Порядок в помещениях 11.5.1 Заключенный обязан выполнять треблования личной гигиены, содержать в порядке и чистоте свою одежду и постельные принадлежности, содержать в чистоте свою жилую камеру (в т.ч. туалет) и бытовые помещения отделения, после утреннего подъема приводить в порядок свое спальное место и поддерживать его в порядке в течение всего дня. В период с подъема до отбоя заключенный обязан носить корректную одежду. Заключенному запрещается занавешивать свое спальное место, устраивать спальные места в бытовых и служебных помещениях, а также без разрешения тюремного чиновника меняться спальными местами. 11.5.2 Тюремный служащий представляет заключенным в камеру чистящие средства и принадлежности, необходимые для мытья и уборки помещения. Остальные необходимые для поддержания порядка в камере чистящие средства заключенный получает, если он обращается к тюремному чиновнику. 11.6 Бронирование денег за услуги 11.6.1 При посредничестве тюрьмы заключенный может пользоваться различными услугами (в т.ч. стирка белья, изготовление копий), комнатой для долгосрочных свиданий и разрешенными электроприборами, за которые заключенный должен платить со своего личного счета. 11.6.2 Заключенный должен вести учет, чтобы необходимая для оплаты услуги сумма имелась на его счете. 11.6.3 Забронированная для оплаты услуги сумма снимается с личного вт-нутритюремного счета заключенного в последний рабочий день каждого месяца. 11.7 Денежные перечисления 11.7.1 Заключенны может совершать при посредничестве тюрьмы денежные перечисления (оплачивать госпошлину, перечислять деньги родственникам и пр.). Денежные перечисления совершает специалист административного отдела. 11.7.2 Госпошлины оплачиваются с внутритюремного личного счета заключенного при первой возможности, если в административный отдел поступило соответствующее правильно заполненное ходатайство заключенного. 19  11.7.3 В соответствии со ст. 54 правил внутреннего распорядка тюрьмы заполненное надлежащим образом заявление должно содержать все необходимые для совершения перечисления реквизиты: имя получателя, номер расчетного счета получателя, при необходимости номер ссылки, перечисляемая сумма цифрами и словами, при необходимости также пояснение, число и подпись. 12. Курение в тюрьме (Изменено приказом № 1-1/69 от 29.04.2016 г., вступило в силу 16.05.2016) (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017 г., вступило в силу 01.07.2017) (Изменено приказом № 1-1/102 от 16.08.2017 г., вступило в силу 01.09.2017) (Признано недействительным приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017) 13. Свидания и телефонные звонки 13.1 Краткосрочное свидание 13.1.1 Для краткосрочного свидания посетитель должен зарегистрироваться по телефону (тел 663 7946) или по электронной почте (адрес [email protected]), или заключенный должен представить письменное ходатайство (приложение 14) не менее чем за десять рабочих дней до желаемого свидания. Об отмене краткосрочного свидания или об изменении имен посетителей посетитель или заключенный должен известить тюрьму не менее чем за пять рабочих дней до свидания. По телефону можно зарегистрироваться во вторник и четверг с 14:30 до 16:00. Свидания на следующий месяц регистрируются с 20-го числа. (Изменено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019) (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 13.1.2 Краткосрочные свидания проходят в соответствии с графиком, составленным тюрьмой. Точный график свиданий и время их проведения тюрьма сообщает заключенным по каналу внутренней коммуникации и гостям через внешний сайт Тюремной службы. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 13.1.2.1 недействительныи (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 13.1.2.2 недействительныи (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 13.1.3 Прибывшее на свидание лицо должно не менее чем за 40 минут до назначенного времени свидания заполнить ходатайство о краткосрочном свидании и представить тюремному чиновнику действующий удостоверяющий личность документ. 13.1.4 Для идентификации личности ребенка в возрасте до 8 лет достаточно предъявить свидетельство о рождении, у ребенка в возрасте от 8 до 15 лет должен иметься удостоверяющий личность документ с фотографией (паспорт, ученический билет, удостоверение личности (ID-карта) и т.д.), а у ребенка старше 15 лет должен иметься удостоверяющий личность документ в понимании закона об удостоверяющих личность документах (напр., удостоверение личности (ID-карта), паспорт и пр.). (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 13.1.5 Посетитель сдает имеющиеся у него с собой вещи, которые не разрешены заключенному, на время свидания тюрьме на хранение. 13.2 Долгосрочное свидание (Изменено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019) 13.2.1 Долгосрочные свидания проходят в соответствии с составленным тюрьмой графиком. (Изменено приказом № 1-1/250 от 03.12.2014 г., вступило в силу 22.12.2014) 13.2.2 Ходатайство о долгосрочном свидании заключенный представляет на имя инспектораконтактного лица с 1-го по 5-е число предшествующего свиданию месяца. (Изменено приказом № 1-1/46 от 17.03.2015 г., вступило в силу 27.03.2015) 13.2.3 Лицо, которое впервые ходатайствует о долгосрочном свидании, должно в соотвептствии с ч. 1 ст. 25 ЗТЗ документально подтердить свое право. 13.2.4 Прибывшие на долгосрочное свидание посетители должны представить действующий удостоверяющий личность документ. Для удостоверения личности ребенка младше 8 лет родитель должен представить свидетельство о рождении ребенка, у ребенка в возрасте от 8 до 20  15 лет должен иметься удостоверяющий личность документ с фотографией (паспорт, ученический билет, удостоверение личности (ID-карта) и т.д.), а у ребенка старше 15 лет должен иметься удостоверяющий личность документ в понимании закона об удостоверяющих личность документах (напр., удостоверение личности (ID-карта), паспорт и пр.). 13.2.5 Прейскурант свиданий на основании установленных постановлением министра юстиции тарифов составляет тюремный чиновник и утверждает директор тюрьмы. Расходы по свиданию следует оплатить до начала свидания. 13.2.6 Если расходы по свиданию желает оплатить заклюяенный, то он представляет административному отделу ходатайство о снятии необходимой суммы с его внутритюремного личного счета. 13.2.7 Задержанное лицо должно быть подвергнуто обыску до того, как оно отправится на длительное свидание. После длительного свидания заключенный подвергается обыску путем раздевания и опьянения. (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 13.3 Признано недействительным приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017 13.4 На свидание не допускается лицо, в отношении которого есть подозрение, что оно находится в алкогольном опьянении или под воздействием наркотического или психотропного вещества или которое не подчиняется законным распоряжениям тюремного чиновника или обращается к тюремному чиновнику с оскорбительными, угрожающими, невежливыми или клеветническими выражениями, либо после ознакомления с регулирующими внутренний распорядок тюрьмы правовыми актами пытается взять с обой на свидание в тюрьму запрещенные предметы. 13.5 Тюрьма имеет право прервать свидание (кроме свидания с адвокатом), если во время свидания нарушаются регулирующие внутренний распорядок тюрьмы правовые акты или общепринятые в обществе нормы морали, либо создается угроза безопасности тюрьмы. 13.6 Тюрьма имеет право проверять присутствие заключенного и посетителя и их состояние во время свидания. Присутствие заключенного проверяется ежедневно в период 08.00–08.45 и 20.00–20.45. 13.7 Свидание можно заканчивать до окончания времени свидания по желанию посетителя или заключенного. 13.8 Заключенному запрещается приходя с долгосрочного свидания брать с собой предметы или вещества, которых у него не было, когда он шел на долгосрочное свидание. Заключенному разрешено брать с собой на продолжительную встречу продукты питания в таком количестве, которое он употребляет в течение встречи. Приносить те продукты питания, которые не были употреблены в течение встречи, обратно в жилую секцию запрещено; эти продукты уничтожаются. (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 13.9 Телефонные звонки 13.9.1 Телефонные звонки в закрытых отделениях 13.9.1.1 Тюрьма должна обеспечить заключенным возможность пользоваться телефоном не реже одного раза в неделю в соответствии с организацией работы тюрьмы. (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 13.9.1.2 Заключенные могут изъявить желание воспользоваться телефоном организующему пользование телефоном тюремному чиновнику, как правило, на вечерней перекличке в предшествующий звонку рабочий день. На основании ходатайств (Приложение 17) составляется график звонков на следующий день. Для организующего пользование телефоном чиновника желаемое время звонка заключенного является рекомендательным, и он имеет право менять график звонков в соответствии с тюремной необходимостью. В ходатайстве заключенный указывает имя и фамилию, номер камеры, лицо или учреждение, куда заключенный желает позвонить, если данные не были представлены раньше, желаемое время пользования телефоном, прочую важную информацию и дату подачи ходатайства. Арестованный указывает в ходатайстве свои имя и фамилию, номер камеры, желаемое время пользования телефоном, прочую важную информацию и дату подачи ходатайства. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) 13.9.1.3 Заключенный, право общения которого ограничено, должен представить ходатайство о пользовании телефоном не позднее, чем на вечерней перекличке прешествующего звонку рабочего дня. В ходатайстве, наряду со своими данными, он должен указать имена и 21  номера телефонов лиц, которым он желает позвонить. Тюремная служба проверяет достоверность представленных данных. Если заключенный представил ходатайство о звонке лицу, с которым он не имеет права общаться, организующий пользование телефоном тюремный чиновник выясняет причину отказа от предоставления возможности пользования телефоном. Если желаемый телефонный звонок разрешен, то организующий пользование телефоном тюремный чиновник набирает номер телефона. 13.9.1.4 Заключенному, своевременно подавшему надлежащее ходатайство о пользовании телефоном, разрешается совершить один звонок в предусмотренное распорядком дня время продолжительностью не менее 10 минут. Время пользования телефоном включает в себя набор номера, время ожидания и разговора. Число разных набираемых телефонных номеров не ограничивается. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 13.9.2 Телефонные звонки в открытых отделениях 13.9.2.1 Использование телефона происходит в свободное время, предусмотренное в ежедневном расписании или в соответствии с организацией работы тюрьмы, как правило, до 60 минут в день. Если заключенный хочет позвонить государственному учреждению, органу местного самоуправления или защитнику в другое время, он должен подать соответствующую заявку не позднее чем в течение рабочего дня, предшествующего дню совершения звонка. Если открытое отделение закрыто, то в приказе о закрытии устанавливается порядок звонков во время закрытия. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 13.9.2.2 Работающему в производственном здании и находящемуся на профессиональной практике заключенному разрешается звонить с расположенного на первом этаже производственного здания таксофона. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) (Изменено приказом № 1-1/3-25/25 от 07.08.2025 г., вступило в силу 10.08.2025) (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 13.9.2.3 В отношении заключенного, не имеющего в установленное в распорядке дня время права на передвижение, который находится в карцере, в отдельной закрытой камере или вследствие тяжкого дисциплинарного нарушения помещен в отдельную камеру, при звонках применяется положение, установленное в пункте 13.9.1.2. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) 13.9.3 Признан недейтвительным приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступил в силу 01.06.2013 13.9.4 Заключенному запрещается давать другому заключенному номер и PIN-код выданной ему при посредничестве тюрьмы разговорной карты для совершения звонков. Также заключенному запрещается пользоваться разговорной картой и PIN-кодом разговорной карты, выданной другому заключенному при посредничестве тюрьмы для совершения звонков. (Дополнено приказом № 1-1/46 от 17.03.2015 г., вступило в силу 27.03.2015) 13.10 Краткосрочные встречи через телевизионный мост ((Дополнено приказом № 1-1/3-25/12 от 02.04.2025 г., вступило в силу 07.04.2025) 13.10.1. В случае безопасной технической вместимости тюрьма не реже одного раза в месяц допускается проведение кратковременных встреч заключенных через телевизионный мост (далее видеозапись) не реже одного раза в месяц на срок не менее 1 часа. Видео совещания проводятся в соответствии с организацией работы подразделения, за исключением времени, установленного для питания. 13.10.2. Только задержанный может подать заявку на видео встречу. Заявление должно быть подано в электронном виде через Портал заключенного (Vapo) не менее чем за 10 рабочих дней до назначения, указанного в заявлении. 13.10.3. Во время видеосессии заключенный находится в комнате, предоставленной тюремным офицером. 22  13.10.4. Обязательным условием для проведения видеосъемки является подтверждение, представленное лицом вне тюрьмы для разрешения встречи. 13.10.5. При проведении видео встречи необходимо соблюдать следующие правила: 13.10.5.1. Заключенным запрещается начинать или прекращать видеосъемку в любом другом месте, чем комната, предназначенная для видеособрания; 13.10.5.2. По просьбе тюремного служащего призывники должны предъявить документ, удостоверяющий личность; 13.10.5.3. Все лица, присутствовавшие на собрании, должны находиться в поле зрения камеры. Лица, с которыми заключенный не обратился с просьбой о встрече или координации с тюрьмой, не должны находиться в поле зрения и слуховой диапазон камеры. 13.10.5.4. Во время видео встречи запрещается: • запись, фотографирование и передача встречи третьим лицам; • передавать контент или средства массовой информации, которые: несовместимо с исполнением приговора о заключении под стражу цели; • Разоблачить интимные зоны и Заниматься другими видами деятельности, несовместимыми с моральные нормы, общепринятые в обществе; • употребление алкоголя, наркотиков — и психотропных веществ и в состоянии алкогольного опьянения во время встречи; 13.10.6. В случае нарушения правил тюремный служащий имеет право прекратить собрание. 14. Краткосрочный выезд и вывоз 14.1 Краткосрочный выезд 14.1.1 Ходатайствовать о краткосрочном выезде может только заключенный. Ходатайство о краткосрочном выезде вместе с планом выезда (приложение 19) можно представлять один раз в месяц. Ходатайство представляется в течение первых пяти рабочих дней предшествующего выезду месяца. В ходатайстве следует указать основные данные, содержательный и обоснованный план выезда на каждый запрашиваемый день, адрес, по которому заключенный будет в основном находиться, точные адреса посещаемых лиц и предприятий, атакже номера телефонов посещаемых лиц. План выезда в неполными данными, который не позволяет тюрьме контролировать передвижение заключенного или целевое назначение выезда, может стать основанием для запрета на выезд. 14.1.2 Учет краткосрочного выезда заключенного ведется по году заключения (считается с начала срока наказания). 14.1.3 Для получения наличных денег заключенный представляет письменное ходатайство (приложение 19), чтобы забронировать со своего личного счета деньги, которые выдаются ему для краткосрочного выезда не позднее, чем за три дня до выезда. Чтобы получить на время краткосрочного выезда из дела удостоверяющий личность или другой важный документ, заключенный представляет письменное ходатайство. Запрошенные документы и наличные деньги выдаются заключенному перед выходом из тюрьмы. 14.1.4 На протяжении всего выезда заключенный должен быть доступен по указанному в свидетельстве о выезде или в приказе о разрешении краткосрочного выезда адресу и в периоды времени, что могут проверять чиновники тюремной и полицейской службы. Заключенный обязан в установленном порядке извещать о себе главного специалиста-дежурного тюрьмы каждый день краткосрочного выезда в 10.00 и в 22.00. Об исключительных обстоятельствах, а также об изменении плана выезда или местонахождения заключенный должен сообщить главному специалисту-дежурному незамедлительно. 14.1.5 Во время выезда заключенному запрещено вести себя непристойно, а также употреблять алкогольные, наркотические, токсические и психотропные вещества, другие ограничения устанавливаются приказом о разрешении выезда. 23  14.1.6 Прибывшему обратно с краткосрочного выезда заключенному запрещается привозить в тюрьму предметы, которые он не взял с собой при выезде, за исключением предметов, приобретенных с разрешения тюремного служащего. Заключенный может, направляясь на выезд, взять с собой личные вещи (в т.ч. находящеися на складе запрещенные в тюрьме предметы), которые он не желает хранить в тюрьме. 14.1.7 Если у заключенного по возвращении с выезда есть при себе наличные деньги, которые он сам добровольно передает тюреминому чиновнику, сумма зачисляется на внутритюремный личный счет заключенного. Удержания, установленные в ч. 2 ст. 44 ЗТЗ, делаются с суммы, которая превышает сумму, взятую с собой на выезд. 14.1.8 При рассмотрении ходатайства заключенного о чрезвычайном краткосрочном выезде применяются общие условия краткосрочного выезда с особенностями, приведенными в ч. 5 ст. 32 ЗТЗ, а также в ч. 2 ст. 79, ч. 3 ст. 80 и ч. 2 ст. 81 ПВРТ. 14.1.9 Для чрезвычайного краткосрочного выезда или краткосрочного вывода заключенный представляет контактному лицу ходатайство (приложение 11), в котором указывает все необходимые для выезда/вывода данные, а также прилагает документы. Для краткосрочного вывоза заключенный представляет письменное согласие на покрытие сопутствующих расходов. Расходы расчитываются в установленном в ПВРТ порядке и утверждена на основании прейскуранта. 14.2 Краткосрочный вывоз 14.2.1 Для краткосрочного вывода заключенный представляет письменное ходатайство вместе с необходимыми документами. В хоадатйстве он указывает все необходимые для вывоза данные, в том числе, согласие на покрытие сопутствующих расходов. Расходы расчитываются в установленном в ПВРТ порядке и утверждена на основании прейскуранта. 14.2.2 Если краткосрочный вывоз осуществляется в рамках действий по ресоциализации (участие в социальной программе и пр.), то ходатайство о краткосрочном вывозе представляет организующий деятельность чиновник. 15. Почтовые отправления (в т.ч. посылки арестованных и подписка на периодические издания) 15.1 Переписка 15.1.1 Заключенный обязан вести переписку в установленном законом порядке. Письмо, которое заключенный отправляет из тюрьмы, должно быть надлежащим образом адресовано. (Дополнено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018 г., вступило в силу 10.04.2018) 15.1.2 Отправленные заключенному письма передает заключенному под подпись ответственное за переписку лицо. 15.1.3 Письма у заключенных принимает, как правило, тюремный чиновник с воскресенья по четверг в 15.00–20.00, за искл. переписки с официальными учреждениями. Письма передаются, как правило, с понедельника по пятницу в 15.00–20.00. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 15.1.4 Ответственное за переписку лицо отдает заключенному письмо, как правило, в тот же день, когда письмо поступило. 15.1.5 Письма заключенного, находящегося в краткосрочном выезде или вывозе, или на долгосрочном свмдании, хранятся в подразделении до прибытия заключенного в тюрьму или до окончания долгосрочного свидания. 15.1.6 Если заключенный на момент прибытия письма больше не находится в тюрьме, то письмо передается в учреждение по отбытию наказания, в котором он находится. Если лицо больше не находится в заключении, то письмо возвращается отправителю. 15.1.7 Как правило, заключенный передает возражение инспектору-контактному лицу под расписку, в случае необходимости возражение принимает другой чиновник тюремной службы. Адресованные тюрьме записки, ходатайства о пояснениях и зпаявления заключенный передает тюремному чиновнику. (Изменено приказом № 1-1/120 от 17.06.2014 г., вступило в силу 01.07.2014) 15.1.8 Заключенному разрешается каждый рабочий день давать один конверт на каждое отправляемое за счет тюрьмы письмо. За счет тюрьмы отправляются письма канцлеру права, тюрьме, 24  Канцелярии Президента, прокурору, следователю или суду. Не указанным в приведенном выше списке лицам письма отправляются за счет заключенного. 15.1.9 Конверт дается заключенному до отправки письма. Заключенный запечатывает конверт в присутствии тюремного чиновника, пишет на конверте адрес и сразу же отдает конверт тюремному чиновнику, который передает письмо для отправки. 15.1.10 Заключенному, на чьем тюремном личном счете в течение последнего полугодия было меньше 15 евро и которому тюрьма не предоставила работу, разрешено давать каждый рабочий день один белый лист писчей бумаги в формате A4 на каждое отправляемое за счет тюрьмы письмо. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 15.1.11 Заключенному (за искл. арестованного), который отказался от работы, писчая бумага не выдается независимо от отсутствия денег на его внутритюремном счете. 15.1.12 Заключенный может подать в запечатанном конверте жалобу на преступление в отдел внутреннего контроля, обращение в отдел информации и расследований, медицинский отдел и начальнику подразделения.(Дополнено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023). (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 15.2. Получение и отправка посылок 15.2.1. Прием посылок в тюрьме происходит со вторника по пятницу, с 8.30 до 9.30 и с 11.30 до 13.00, кроме государственных праздников. Посылки доставляются из почтового отделения согласно графику. 15.2.2. Доставившее посылку лицо представляет вместе с ней надлежащим образом оформленное заявление. Принявший посылку тюремный служащий сверяет данные удостоверяющего личность документа, а также проверяет вес и содержимое посылки. Затем заверяет факт приемки посылки подписью и возвращает один экземпляр заявления доставившему ее лицу. 15.2.3. Чтобы отправить заключенному в тюрьму посылку, отправитель должен предварительно представить тюрьме заверенное цифровой подписью уведомление, которое должно содержать перечень предметов и веществ в посылке с указанием их количества. В случае отказа в приеме посылки отправитель будет проинформирован о регистрации уведомления в течение пяти рабочих дней с объяснением причины отказа. Если в указанное время тюрьма на уведомление не ответила, отправитель имеет право отправить посылку заключенному. На посылке должны быть указаны имя и фамилия предъявителя уведомления. Поступившие посылки открываются в присутствии заключенного, и содержащиеся в них предметы предъявляются ему в течение семи рабочих дней с момента поступления посылки. Предметы, которые указаны в заявлении и разрешены в тюрьме заключенному, передаются ему в камеру или помещаются на хранение на склад. Предметы, которые должны находиться в общем списке, тюремный служащий вносит в общий список. 15.2.4. Чтобы отправить посылку из тюрьмы, заключенный предварительно подает заявление, в котором должен быть приведен перечень подлежащих отправке предметов и их местонахождение (на складе или в камере), имя и фамилия получателя посылки, а также почтовый адрес. Разрешенную для отправки посылки упаковку и необходимые марки заключенный может приобрести в обычном порядке в интернет-магазине. Заключенный совместно с тюремным служащим собирает посылку, наклеивает на нее необходимое количество марок, согласно ее весу и прейскуранту почтовой службы, и указывает данные отправителя и получателя посылки. Передачу посылки в почтовое отделение организует тюрьма. 15.2.5. Посылки весом до 2 кг вывозятся почтовым учреждением в будние дни в рамках двустороннего обмена почтой. Посылки весом более 2 кг доставляются в почтовое отделение тюрьмой один раз в неделю, в условленный день. 15.2.6. В ускоренном порядке посылку можно отправить из тюрьмы и курьером, эту услугу заключенный должен оплатить из свободных средств на внутритюремном расчетном счете.. О желании воспользоваться курьерской услугой необходимо указать в заявлении на отправку посылки. Сумма, взимаемая за услугу (плата за вызов курьера), бронируется бюджетной службой до вызова курьера в тюрьму. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 25 15.3. Подписка на периодические издания 15.3.1. Чтобы подписаться на периодические издания за свои деньги, заключенный представляет ходатайство, в котором указывает, на какое издание он желает подписаться, а также подтверждает свое согласие об удержании с его внутритбъюремного личного счета предполагаемой суммы для подписки на периодические издания. Минимальная продолжительность подписки составляет один месяц или установленный изданием возможный минимальный период. Для подписки на периодические издания заключенный заполняет бланк ходатайства (приложение 11). 15.3.2. Заказанные за свои деньги газеты и/или журналы заключенный получает у тюремного служащего. 15.3.3. Тюрьма не оформляет подписку заключенного на издания и произведения, которые в соответствии с п. 15 ст. 64¹ правил внутреннего рспорядка являются запрещенными для заключенного в тюрьме. 16. Покупки заключенных 16.1 Заключенный может делать покупки, как правило, два раза в месяц, но не реже одного раза в месяц в соответствии с ч. 1¹ ст. 48 VangS. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.2 услуга магазина предлагается заключенному через внетюремное частноправовое лицо. Общие условия пользования услугой изложены ее поставщиком в приложении интернет-магазина. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.3 заключенный может приобретать товары в интернет-магазине, размещая заказ в электронном виде с предлагаемого тюрьмой планшета (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.4 Заключенный может совершать покупки не более чем в следующих количествах: 16.4.1 халва, шоколад и конфеты – в общей сложности 1,5 кг; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.2 (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.3 кондитерские изделия всего – 1 кг; 16.4.4 кофе, какао и чай всего – 1 кг; 16.4.5 минеральная вода и прохладительные напитки в прозрачной пластиковой таре – в общей сложности 3 л.; (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.6 лапша быстрого приготовления, сухой суп и бульон – в общей сложности 15 пачек; (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступило в силу 01.01.2018) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.7 мясные изделия, в т.ч. паштет, всего – 2 кг; 16.4.8 рыба и рыбные изделия всего – 1 кг; 16.4.9 молочные продукты, включая сгущенное молоко, сливки, пудинг, творог – в общей сложности 3,5 кг; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.10 (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.11 сыр (в т.ч. плавленный сыр), всего – 1,0 кг; (Изменено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018 г., вступило в силу 01.05.2018) 16.4.12 консервы в пластиковой упаковке (шоколадный крем, мед) всего – 1 кг; 16.4.13 горчица, хрен, кетчуп, майонез всего – 1 кг; 16.4.14 соль, перец и сахарозаменитель всего – 0,5 кг; 16.4.15 фрукты и овощи, всего – 5 кг; (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступило в силу 01.01.2018) 16.4.16 хлебобулочные изделия, рисовые хлебцы, всего – 1,5 кг; (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступило в силу 01.01.2018) (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.4.17 жиры (масло, маргарин, растительное масло) всего 0,5 кг; 16.4.18 сыпучие вещества всего – 1 кг; 26 16.4.19 (Изменено приказом № 1-1/69 от 29.04.2016 г., вступило в силу 16.05.2016) (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017 г., вступило в силу 01.07.2017) (Изменено приказом № 1-1/102 от 16.08.2017 г., вступило в силу 01.09.2017) (Признано недействительным приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017) 16.4.20 трусы – 2 пары; 16.4.21 футболка– 3 шт; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.22 длинное нижнее белье – 1 комплект; 16.4.23 носки – 5 пар; 16.4.24 бумажные носовые платки – 6 маленьких пачек; 16.4.25 спортивный костюм – 1 комплект; 1 раз в два месяца; 16.4.26 обувь – 1 пара; 16.4.27 пластиковый кухонный нож, ложка, вилка – по 5 шт. каждого предмета; (Изменено приказом № 1-1/107 от 29.08.2017 г., вступило в силу 01.09.2017) 16.4.28 комплект для бритья, электробритва, эпилятор всего – 1 шт.; 16.4.29 гель для душа, зубная щетка, зубная паста, полотенце, крем для лица, крем для рук, крем для ног, шампунь, бальзам, дезодорант без спирта, крем или гель для бритья, пемза, мочалка, гигиеническая помада – по 1 шт. каждого предмета; ватные подушечки для чистки лица, ватные палочки – по 1 пачке каждого предмета; жидкость для линз (1 бутылка), клей для протезов (1 шт.); (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017 г., вступило в силу 01.07.2017) (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.30 мыло – 2 куска; 16.4.31 стиральный порошок, средство для удаления накипи, средство для мытья посуды – по 1 шт. каждого предмета; 16.4.32 губки для мытья посуды – 5 шт.; 16.4.33 расческа, щипцы для ногтей, бумажная или песочная пилка для ногтей – по 1 шт. каждого предмета; (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступило в силу 01.01.2018) 16.4.34 туалетная бумага – 6 рулона; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.35 шахматы, шашки, нарды, домино – по 1 комплекту каждой игры; 16.4.36 наручные часы – 1 шт.; 1 раз в два месяца; 16.4.37 шетка для сапог, средство для ухода за обувью – по 1 шт. каждого предмета; 16.4.38 поздравительные открытки – 5 шт., почтовые марки, конверты – по 20 шт. каждого предмета; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.39 бумага формата А4 – 1 пачка; 16.4.40 блокнот для письма – 1 шт.; 16.4.41 тетрадь – 3 шт.; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.42 синяя ручка – 2 шт., цветные карандаши – 12 шт., простой карандаш без стирательной резинки – 4 шт., стирательная резинка – 1 шт., гибкая и прозрачная линейка из мягкого материала длиной до 30 см – 1 шт; (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.43 средство для кипячения воды мощностью до 1,2 кВт – 1 шт.; 1 раз в месяц; (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 16.4.44 фильтр для кувшина с водой - 1 шт, кувшин с фильтром для воды – 1 шт.; (Дополнено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступило в силу 01.06.2013) 16.4.45 телевизор (диагональю до 24'') – 1 шт.; 1 раз в месяц; (Изменено приказом № 1-1/107 от 29.08.2017 г., вступило в силу 01.09.2017) (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 16.4.46 батарейки АА, батарейки ААА, батарейки для часов, которые продаются в тюремном магазине – по 2 шт. каждого предмета, за исключением заключенных, не имеющих в камере электроприборов, для которых нужны батарейки; (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013 г., вступило в силу 01.01.2014) 16.4.47 Точилка для карандашей – 1 шт., пластмассовые скрепки – 5 шт., папка для документов – 1 шт.; 16.4.48 Чистящая салфетка – 1 шт.; 16.4.49 Пластмассовая коробка для хранения вещей – 1 шт.; 16.4.50 Мыльница – 1 шт.; 27  16.4.51 Футляр для зубной щетки; (Пункты 16.4.47-16.4.51 добавлены приказом № 1-1/92 от 21.05.2013 г., вступили в силу 01.06.2013) 16.4.52 Тряпка для пола - 1 шт. (Дополнено приказом № 1-1/250 от 03.12.2014 г., вступило в силу 22.12.2014) 16.4.53 краска для волос – 1 упаковка, разрешается покупать только заключенным женского пола; 16.4.54 тушь для ресниц – 1 шт., разрешается покупать только заключенным женского пола. (Дополнено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017 г., вступило в силу 01.17.2017) 16.4.55 книга-раскраска – 1 шт.; (Дополнено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 г., вступило в силу 01.01.2018) 16.4.56 перчатки – одна пара; (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.57 повязка для глаз – 1 шт; (Добавлено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 16.4.58. средство для чистки зубных протезов – 60 таблет. (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.5 – 16.9. Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.10. Заключенные могут покупать предметы, имеющиеся в ассортименте магазина. В порядке исключения они могут приобретать и предметы, которых нет в ассортименте магазина. Для приобретения предмета заключенный представляет собственноручное письменное ходатайство (приложение 13). 16.11. Приобретенные через магазин предметы одежды, обувь, товары для проведения свободного времени и другие электроприборы доставляются заключенным через склад на основании установленного графика при наличии разрешения. На электроприборы устанавливается тюремная защитная наклейка. 16.12. В порядке исключения, если магазина нет, тюрьма обеспечивает заключенным один раз в месяц магазин и минимальный выбор товаров, в который входит разговорная карта, гигиенические товары и принадлежности для письма. 17. Учеба, работа и участие в программах 17.1 Видами деятельности, которые способствуют восстановлению социализации, являются учеба, работа, участие в социальных программах (в т.ч. программы, проводимые капелланом), а также все другие виды деятельности, цель которых снизить возможность совершения нового преступления, или которые предусмотрены в индивидуальном плане выполнения программы. Обеспечение свободы вероисповедания заключенных также является ресоциализирующей деятельностью. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 17.2 Заключенный обязан добросовестно работать, учиться и участвовать в других видах деятельности, способствующих восстановлению социализации. 17.3 Учеба 17.3.1 В соответствии с индивидуальным планом выполнения программы, тюрьма направляет заключенных на получение образования и изучение государственного языка, а также обеспечивает лиц, обязанных получить школьное образование, возможностью приобрести основное образование. 17.3.2 Необходимость участия в проводимом при посредничестве тюрьмы обучении государственному языку устанавливается после вступления в силу обвинительного приговора или при составлении индивидуального плана выполнения программы для заключенного. 17.3.3 По вопросам, связанным с обучением, арестованный обращается к работнику образования при посредничестве контактного лица. Подходящий способ продолжения обучения выбирает тюрьма, исходя из возможностей действующих на территории тюрьмы учебных заведений, а также из соображений безопасности. 17.3.4 Организатор учебного процесса консультирует заключенного по вопросам, связанным с возможностями обучения, и, при необходимости, помогает в оформлении документов для поступления в учебное заведение. 17.3.5 Учебный процесс организуется на основании составленного расписания, а также в предусмотренных в расписании помещениях. 17.3.6 Заключенный обязан учиться и выполнять все задания, предложенные учителем, во время учебного процесса. 28  17.3.7 Получение образования в тюремном профессионально-техническом училище и общеобразовательной школе, а также обучение заключенных, изучающих эстонский язык, происходит в специально предусмотренных в расписании помещениях. Заключенному запрещено покидать помещения школы и практики во время учебного процесса. Заключенным также запрещается мешать проведению урока, тревожить других заключенных или уходить с урока без разрешения учителя или тюремного чиновника. Учитель или тюремный чиновник имеет право удалить с урока заключенного, который мешает учебному процессу. Удаление с урока расценивается как отсутствие в школе без уважительной причины. 17.3.8 Систематически и без причины отсутствующих в школе учеников исключают из школьного списка, и предусмотренный для них индивидуальный план выполнения программы, связанный с получением образования, считается невыполненным по причине отсутствия мотивации к обучению у заключенного. Если же у заключенного появляется желание, он может вернуться в школу, при условии, что он не находился вне учебного процесса настолько долго, что его присоединение к данному процессу возможно лишь в новом учебном году. 17.3.9 Заключенному запрещается приносить на территорию школы ненужные для учебного процесса предметы и вещества. 17.3.10 Заключенному запрещается ломать школьное имущество и, возвращаясь из школы в подразделение, брать с собой принадлежащие школе учебные материалы или средства без соответствующего письменного разрешения учителя. Перед освобождением следует вернуть школе выданные там средства обучения. 17.3.11 Заключенному запрещается присваивать предметы, продукцию и пр., изготовленные во время учебного процесса. 17.3.12 Определение заключенного в расположение тюрьмы открытого типа считается главное причиной, по которой он может получать образование за пределами тюрьмы. Исключение составляют заключенные, получающие образование заочно или экстерном с разрешения директора. Если процесс обучения организуется на основании регулярного учебного графика, директор дает разрешение на получение образования за пределами тюрьмы. Далее на основании переданного в учебное заведение графика соответствующий руководитель подразделения или начальник отдела дает разрешение на участие в процессе обучения. 17.3.13 Заключенному, обучающемуся в производственном помещении, запрещено общаться с находящимися рядом лицами, а также с тюремным чиновником или работодателем. 17.4 Работа 17.4.1 Заключенный может участвовать в хозяйственных работах или трудиться на производстве в помещениях, расположенных на территории тюрьмы. 17.4.2 При распределении заключенных на работу, исходят из указанных условий в ЗоТЗ. В первую очередь, заключенный, как правило, определяется на хозяйственные работы. По возможности заключенный также может получить работу на производстве, при условии, что он вызывает доверие и привык выполнять рабочие обязанности. 17.4.3 Контактное лицо, которое занимается организацией трудовой занятости заключенных, ведет учет трудоспособных заключенных, имеющих соответствующие профессиональные навыки. При возникновении возможности определить заключенного на работу или же на основании поданного в письменной форме ходатайства со стороны представителя производства, контактное лицо оформляет электронное ходатайство о направлении заключенного на Тюремные хозяйственные работы или о допуске к работе на производстве. 17.4.4 Определение заключенного в расположение тюрьмы открытого типа считается главное причиной, по которой он может работать за пределами тюрьмы. 17.4.5 Как правило, заключенные отправляются на работу и возвращаются оттуда в то время на основании рабочего графика. (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 17.4.6 Заключенным, выполняющим рабочие обязанности в зданиях, обозначенных как Е и Р, разрешается взять с собой только необходимые для работы вещи. 17.4.7 Остальным заключенным, принимающим участие в рабочем процессе, разрешается брать с собой на работу средства личной гигиены, в том случае, когда на рабочем месте имеется возможность помыться. Вещи, принесенные с собой, нельзя уносить с рабочего места (кроме 29  одежды, которую носит заключенный, сменного белья (одна пара носков, нижнее белье), а также кроме рабочей формы, упомянутой в списке личных вещей заключенного, которую нужно постирать). 17.4.8 Тюрьма предоставляет заключенным, находящимся на практике, соответствующую форму и обувь. Заключенным, которые проходят практику по сварочным работам, обувь выдает школа. Форма и обувь для практики хранятся в раздевалке производственного помещения. 17.4.9 Рабочий инструмент, находящийся в распоряжении заключенного, должен быть маркирован. Заключенный извещает работника, ответственного за соответствующее задание по работе, о том, что рабочий инструмент потерян, испорчен или сломан. С рабочего места или объекта заключенному запрещается брать с собой рабочие инструменты и средства, выданные для выполнения рабочего задания. 17.4.10 Заключенные отправляются на работу и возвращаются оттуда только в сопровождении чиновника тюремной службы через дверь, ведущую в рабочее отделение. (Изменено приказом № 11/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 17.4.11 Заключенному запрещено самостоятельно и без разрешения выходить из рабочих помещений. 17.4.12 чет рабочего времени заключенных, принимающих участие в хозяйственных работах, ведет тюрьма. АО Vanglatööstus должно самостоятельно вести учет рабочего времени. учет рабочего времени заключенных на предприятии ведет Центр тюремного предпринимательства. (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 17.4.13 Данная глава касается заключенных, находящихся на учебной практике. 17.4.14 Работающим в производственном помещении заключенным запрещается общаться с находящимися рядом лицами; исключение составляют тюремные чиновники, работодатель или заключенные, выполняющие свои рабочие обязанности в то же время и в том же помещении. 17.4.15 Признано недействительным приказом № 1-1/133 от 14.09.2015 г., вступило в силу 01.10.2015 17.4.16 Заключенному, работающему на тюремной кухне или в производственном корпусе, разрешено 1 раз в месяц принести на рабочее место для своих нужд 1 не вскрытую упаковку кофе или чая. Принесенные на рабочее место кофе или чай назад в отделение отнести нельзя.(Дополнено приказом № 1-1/128 от 28.06.2023 г., вступило в силу 01.07.2023) (Изменено приказом № 11/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 17.5 Ресоциализирующая деятельность (далее – РСД) (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 17.5.1 Заключённый назначается на мероприятия РСД (социальные программы, группы поддержки, консультирование в случае кризиса и трудностей адаптации, оформление удостоверяющих личность документов, определение нетрудоспособности, посредничество в делах записи актов гражданского состояния и подготовка к освобождению, установление контакта с местным самоуправлением, проблемы с проживанием, установление отношений с близкими) на основании оценки риска и индивидуальной программы исполнения. 17.5.2 Тюрьма позволяет заключенному под стражу по возможности участвовать в социальных программах и группах поддержки с учетом потребностей заключенного под стражу и предложения контактного лица. Социальные программы и другие мероприятия ресоциализирующей деятельности для заключенного под стражу организуют штатные сотрудники соответствующего подразделения. 17.5.3 В случае возможного дисциплинарного нарушения заключённого или нарушения правил, согласованных в индивидуальной или групповой работе, лицо, проводящее деятельность, имеет право приостановить или прекратить участие заключенного в этой деятельности. В случае отстранения считается, что деятельность, предусмотренная индивидуальной программой исполнения, не была исполнена по инициативе заключенного в связи с отсутствием мотивации. 18. Занятия спортом, деятельность по интересам, пользование библиотекой и другие возможности проведения свободного времени 18.1 Занятие спортом 18.1.1 (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 30  18.1.2 Заключенные из отделений K1-K6, R1-R6, S1-S5, V1, V3, V5 и V6 могут посещать спортивные объекты согласно графику, с которым можно ознакомиться на информационном стенде отделений. Заключенные, содержащиеся в отделениях V7 и V8, могут пользоваться спортивными сооружениями в соответствии с графиком, составленным подразделением. (Изменено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019) (Дополнено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 18.1.3 Спортивные объекты и инвентарь следует использовать аккуратно и строго по назначению. При повреждении, поломке спортивного инвентаря и в других случаях об этом следует незамедлительно проинформировать дежурного тюрьмы. В случае дисциплинарного нарушения или небрежного обращения со спортивным инвентарем, у тюремного чиновника есть права остановить процесс занятия спортом и отправить заключенных обратно в секцию. Спортивный инвентарь не возвращается, если он был использован не по назначению. 18.1.4 Тюремный чиновник выбирает спортивный объект непосредственно перед указанным в графике временем. 18.1.5 Заключенный сам несет за себя ответственность во время спортивных занятий. При возникновении повреждений, травм и других нарушений здоровья об этом незамедлительно информируется дежурный тюрьмы. Тюрьма не несет ответствености за нарушения здоровья, вызванные несоблюдением правил безопасности. 18.1.6 Недействительныи (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 18.2 Использование библиотеки (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 18.2.1 Услуга библиотеки организована в соответствии с организацией работы подразделения. В камере заключенного может находиться до 5 инфоносителей из библиотечных фондов (кроме учебной литературы, полученной персонально). Запрещается нецеленаправленное использование изданий. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 18.2.2 Предоставление во временное пользование учебной литературы производится на основании заявок. Учебная литература выдается в приоритетном порядке заключённым, внесённым в школьный список. Срок получения учебной литературы во временное пользование составляет до 6 месяцев. Срок может быть продлен 1 раз на основании обоснованного ходатайства. 18.2.3 Заключённому запрещается передавать издания тюремной библиотеки другим заключённым, а также использовать издания, взятые в библиотеке другими заключёнными. 18.2.4 Издания не предоставляются во временное пользование должникам, которые не вернули в срок предыдущие издания или которые их испортили. Новое издание невозможно предоставить во временное пользование до тех пор, пока не будет возвращено или возмещено предыдущее издание. 18.2.5 Утерянное или поврежденное издание должен быть возмещен читателем по цене покупки нового эквивалентного издания. В случае порчи штрих-кода издания или библиотечного шифра хранения издания необходимо оплатить 1,60 евро. Право на предоставление во временное пользование изданий появляется у заключенного вновь после возмещения причиненного ущерба. 18.2.6 При освобождении из тюрьмы заключённый обязан вернуть взятые во временное пользование издания. 18.3 Деятельность по интересам 18.3.1 Целью организации деятельности по интересам на территории тюрьмы является создание необходимых предпосылок для того, чтобы после освобождения заключенный смог адаптироваться в обществе. 18.3.2 Заключенному не разрешается выносить рабочие инструменты, материалы или продукцию за пределы помещения, в котором организуется деятельность по интересам. 18.3.3 Заключенному запрещается уносить с собой сделанные во время занятий по интересам вещи и продукцию (поделки). Прежде чем принять участие в художественном кружке, заключенный подписывает соглашения (приложение 9), которое является необходимым условием для 31  участия в деятельности по интересам. Произведение, созданное в ходе соответствующего занятия по интересам во время заключения, заключенный может поместить на склад или отправить за пределы тюрьмы в том случае, если он покроет расходы на материалы, использованные при создании произведения. При отправке произведения заключенный оплачивает также расходы на его отправку. (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 18.3.4 При планировании занятий несовершеннолетних заключенных лиц спортом и деятельностью по интересам учитываются их возрастные особенности. 19. Обеспечение свободы вероисповедания 19.1 Тюрьма предоставляет заключенным открытых отделений зданий S и V возможность посещать богослужения в тюремной часовне в соответствии со своими религиозными убеждениями. С религиозными и душепопечительскими вопросами заключенный обращается к тюремному капеллану через контактное лицо. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) (Изменено приказом № 1-1/74 от 10.06.2022 г., вступило в силу 13.06.2022) (Изменено приказом № 11/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 19.2 Религиозные службы или иные религиозные мероприятия организует капеллан. 19.2.1 Тюрьма предоставляет заключенным возможность участвовать в богослужении в тюремной часовне в соответствии с вероисповеданием. Духовные обряды (исповедь и причастие, крещение, венчание, помазание) проводятся, как правило, в тюремной часовне. В порядке исключения духовные обряды можно проводить в камере заключенного, комнате для собеседований или другом подходящем помещении. 19.2.2 Заключенные принимают участие в богослужении и религиозных мероприятиях добровольно. 19.2.3 Участие в богослужениях и других религиозных мероприятиях (библейский час, конфирмационный час, духовная беседа) в часовне возможно только для тех заключенных, которые внесены в соответствующий список. Внесение заключенного в список участвующих в религиозной деятельности происходит на основании его заявления, которое следует представить капеллану при посредничестве контактного лица. 19.2.4 В часовне заключенным лицам запрещено заниматься посторонней деятельностью. Если заключенный не соблюдает установленных правил поведения в часовне и тем самым нарушает порядок, у капеллана есть право приостановить или закончить участие заключенного в религиозном мероприятии. 19.2.5 (Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 19.3 Заключенный может встречаться с капелланом в индивидуальном порядке, представив для этого заявление капеллану при посредничестве контактного лица. 19.4 Каждому заключенному, независимо от вероисповедания, можно в рамках возможностей встречаться с представителем своей религии. 19.5 Заключенный может запросить для себя через капеллана следующую религиозную символику: 19.5.1 нательный крест – высота не более 5 см, ширина не более 5 см, толщина не более 0,5 см, общая длина цепочки/шнурка – до 65 см; (Изменено приказом № 1-1/74 от 10.06.2022 г., вступило в силу 13.06.2022) 19.5.2 медальон диаметром до 3 см; 19.5.3 до трех образов, включая икону, нарисованную/напечатанную на деревянном или пластмассовом основании. Размер образа (это относится и к иконе) должен быть не больше 15 см X 20 см X 2 см. Из соображений безопасности образ должен быть простой формы, без рамы или киота, целостным (неделимым) и без полостей внутри. Не разрешается иметь такие образы и иконы, при изготовлении которых использовалось стекло, металл или текстиль; 19.5.4 распятия высотой до 20 см. Запрещено иметь распятия, вешаемые на стену (не имеющие основания для установки на столе). Запрещено иметь распятия, сделанные не из дерева (фигура распятого может быть металлической); 19.5.5 статуэтки святых высотой до 10 см и диаметром до 5 см. Разрешено иметь одну статуэтку святого. Из соображений безопасности статуэтка святого должна быть простой формы, целостной 32  (неделимой) и без полостей внутри. Не разрешается иметь такую статуэтку святого, при изготовлении которой использовалось стекло, металл или текстиль; 19.5.6 молитвенный коврик размером максимум 60 х 100 см. На коврике не должно быть компаса; 19.5.7 деревянные, пластиковые или текстильные четки с бусинами/шариками диаметром до 1 см. Четки с черепами неуместны в тюрьме; 19.5.8 молитвенные шапочки разрешено иметь мусульманам и иудеям. Молитвенная шапочка должна быть текстильной, простой и без отделимых частей. Съемные украшения запрещены». (Дополнено приказом № 1-1/133 от 14.09.2015 г., вступило в силу 01.10.2015) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 19.6 Во время беседы с тюремными служащими, в процессе учебной работы, участия в социальной программе, во время выполнения рабочих обязанностей заключенному не разрешается использовать религиозную символику, т.к. это считается неуместным. 19.7 Заключенный, находящийся в карцере, может получить от капеллана священное писание согласно вероисповеданию. 19.8 По возможности венчание заключенного проводится в тюремных помещениях, а ходатайство о его проведении заключенный подает капеллану. Государственную регистрацию брака проводит нотариус. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 20. Оказание услуг здравоохранения 20.1 Медицинское обслуживание в тюрьме организует заключающий договор с Кассой здоровья поставщик услуг здравоохранения в соответствии с регулирующими оказание медицинских услуг правовыми актами. В Вируской тюрьме медицинские услуги оказывает целевое учреждение Ида-Вируская центральная больница. 20.2 Заключенный информирует тюрьму о необходимости приема у медработника. 20.3 Лекарства, назначенные заключенному медработником, доставляются в тюрьму поставщиком медицинских услуг в аптечке. Охранники отделения выдают лекарства заключенным в предусмотренное время. Заключенный принимает лекарство сразу же в присутствии тюремного служащего и запивает лекарство водой, затем открывает рот для проверки приема лекарства и при необходимости двигает языком. Если заключенный отказывается принимать лекарство, охранник сообщает об этом поставщику медицинских услуг. (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 20.4 Наркотические и психотропные препараты распределяются медицинским работником в присутствии охранника. Заключенный принимает лекарство сразу же в присутствии медсестры и охранника и запивает водой, затем заключенный открывает рот для проверки приема лекарства и при необходимости двигает языком. 20.5 Препараты для местного применения (мази, кремы) медработник выдает в стаканчике для лекарств, на котором указаны имя и фамилия заключенного, номер его камеры и дата выдачи. Глазные и назальные капли в пластиковой упаковке и ингаляторы выдаются в оригинальной упаковке, на которой пишутся имя и фамилия заключенного, номер его камеры и дата выдачи. 20.6 У заключенного, страдающего сахарным диабетом, в камере могут находиться один инсулиновый шприц на одно активное вещество, иглы для шприца в соответствии со схемой лечения, до четырех тест- полосок для глюкометра и два ланцета, а также прочие лекарства, которые необходимы заключенному для незамедлительного введения, например нитроглицерин. 20.7 Заключенному запрещается: 20.7.1 принимать рецептурные лекарства, если они не прописаны медработником; 20.7.2 пропускать прием в предусмотренное время назначенных медработником и/или выданных другим тюремным служащим лекарств (в т. ч. безрецептурных лекарств); 20.7.3 хранить в камере лекарства, за исключением выданных поставщиком услуг здравоохранения в промаркированных пластмассовых стаканчиках лекарственных форм (мази, капли); 20.7.4 самовольно и без предписания медработника делать себе проколы, вставлять кольца, что-либо добавлять или удалять и т. п., причиняя тем самым вред своему телу или телу другого человека. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 33 21. Прием должностных лиц (Изменено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019) 21.1 Прием должностных лиц в пределах их юрисдикции проводится на основании целесообразного и обоснованного ходатайства заключенного. 22. Дисциплинарное производство и исполнение дисциплинарных наказаний 22.1 Целью дисциплинарного расследования является быстрое и полное выяснение обстоятельств, указывающих на совершение дисциплинарного нарушения, установление возможного виновника, а также назначение справедливого дисциплинарного наказания. 22.2 Дисциплинарное нарушение - это противоправное действие, совершенное по вине заключенного или бездействие заключенного лица, которым данное лицо нарушило запрет или не выполнило обязанность, четко сформулированные в правовых актах. 22.3 Если арестованному назначено наказание в виде запрета на право дополнительного питания за счет личных средств или же заключенному назначается наказание в виде запрета на свидания, началом исполнения наказания считается день, когда приказ был передан заключенному под расписку. 22.4 Если заключенному назначено в виде наказания отстранение от работы на срок до одного месяца, началом исполнения наказания считается день, когда заключенный был реально отстранен от работы. 22.5 Отправляясь отбывать наказание в карцер, заключенный обязан забрать из камеры все свои личные вещи, а также вещи, выданные заключенному тюрьмой (например, книги), которые помещаются на склад на время отбытия наказания. Тюрьма не отвечает за уничтожение, пропажу или порчу оставленных в камере личных вещей. 23. Перевод и освобождение из тюрьмы 23.1 Освобождение из Тюрьмы осуществляется в соответствии с постановлением № 11 от 25.01.2001 г. министра юстиции «Порядок освобождение заключенного из тюрьмы». 23.2 Перевод из одной тюрьмы в другую осуществляется в соответствии с постановлением № 9 от 25.03.2008 г. министра юстиции «План исполнения». 23.3 Перед освобождением из тюрьмы или при переводе в другую тюрьму заключенный обязан вернуть тюрьме все имеющее в его пользовании имущество тюрьмы (при переводе тюремную форму возвращать не нужно), а также взять с собой из камеры все принадлежащие ему личные вещи. 23.4 При освобождении тюрьма возвращает заключенному принадлежащие ему вещи, находящиеся на хранении в Тюрьме (в том числе ценные вещи) под расписку. 23.5 Если у заключенного не имеется личной одежды, или она не соответствует времени года, заключенный, не позднее чем за две недели до даты освобождения, представляет ходатайство на получение одежды в порядке гуманитарной помощи. При возможности тюрьма выдает заключенному одежду бесплатно. 23.6 Если заключенное лицо заранее (по меньшей мере за две недели до освобождения) представило ходатайство о получении одежды в порядке гуманитарной помощь, в том случае, когда у заключенного нет личной одежды или же она не соответствует сезонным условиям, тюрьма, по мере своих возможностей, предоставляет заключенному бесплатную одежду. 23.7 Тюрьма выдает освобождающемуся лицу хранящееся на депозите пособие по освобождению и остаток свободных денег. Арестованному пособие по освобождению не выдается. 23.8 Признано недействительным приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 23.9 Заключенному лицу, освобожденному за пределами тюрьмы, по его желанию справка об освобождении из тюрьмы выдается задним числом. Чиновник тюремной службы организует передачу освобожденному лицу личных вещей, находившихся в тюрьме на хранении, денег, находившихся на внутритюремном личном счете, ценных вещей и документов на тюремной проходной по четвергам с 08.30. до 16.30. и по пятницам с 8.30. до 15.30., получение которых освобожденное лицо подтверждает своей подписью. 34  24. Особые положения секция реабилитации молодежи от зависимости (не распространяется на арестованных) Признано недействительным приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024 24.5 Признано недействительным приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017 25. Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019 25.1 Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019. 25.2 Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019. 25.3 Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019. 25.4 Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019. 25.5 Признано недействительным приказом № 1-1/55 от 24.04.2017 г., вступило в силу 01.10.2017. 25.6 Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019. 26. Пользование планшетом 26.1. Для проведения электронных операций заключенный обычно пользуется предоставляемым тюрьмой планшетом. 26.2. Заключенный входит на планшете в свой аккаунт через систему распознавания лиц. При необходимости заключенный обращается за помощью к работнику тюрьмы 26.3. Закончив пользование планшетом, заключенный должен выйти из своего аккаунта 26.4. Закончив пользование планшетом, заключенный сразу же возвращает его в установленное в подразделении место 26.5. Заключенный пользуется планшетом аккуратно, старается его не повредить, он отвечает за состояние устройства во время пользования и возмещает причиненный им устройству ущерб 26.6. Заключенному запрещается: 26.6.1. передавать планшет другому заключенному в то время, когда он вошел на планшете в систему через распознавание своего лица и инициированная им сессия открыта; 26.6.2. пользоваться планшетом тогда, когда другой заключенный вошел на планшете в систему и инициированная им сессия еще открыта; 26.6.3. повреждать, неправильно использовать, модифицировать и подключать планшет к другим устройствам, не согласованным с тюрьмой (включая носители информации) . (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) Приложения Приложение 1 Распорядок дня заключенный по зданям Здание V (приложение 1.1) Здание S, K (приложение 1.2) Здание R (приложение 1.3) Здание P (приложение 1.4) Здание T (приложение 1.5) (Изменено приказом № 1-1/3-25/25 от 07.08.2025 г., вступило в силу 10.08.2025) 35 Приложение 1.1 Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 Распорядок дня отделения V7 Распорядок содержания задержанных в западных камерах департамента V7 06.00 Пробуждение 06.00-07.50 Завтрак 06.00-20.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 07.50-08.20 Перепись населения 08.20-08.25 Открытие камерных дверей 08.25-09.25 Отдых в вашем отделе 09.25-09.30 Закрытие камерных дверей 12.00-12.50 Обед 12.55-13.00 Открытие дверей камеры 13.00-15.00 Время отдыха в вашем отделе 15.00-15.05 Закрытие камерных дверей 17.00-17.45 Ужин 17.45-17.50 Открытие дверей камеры 17.50-18.50 Отдых в вашем отделе 18.50-18.55 Закрытие камерных дверей 20.00-20.20 Перепись населения 22.00-06.00 Ночной покой Распорядок содержания задержанных в восточных камерах департамента V7 06.00 Пробуждение 06.00-07.50 Завтрак 06.00-20.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 07.50-08.20 Перепись населения 09.25-09.30 Открытие камерных дверей 09.30-10.30 Отдых в вашем отделе 10.30-10.35 Закрытие камерных дверей 12.05-12.50 Обед 15.00-15.05 Открытие камерных дверей 15.05-17.05 Отдых в вашем отделе 17.05-17.10 Закрытие камерных дверей 17.00-17.45 Ужин 18.50-18.55 Открытие камерных дверей 18.55-19.55 Отдых в вашем отделе 19.55-20.00 Закрытие камерных дверей 20.00-20.20 Перепись населения 22.00-06.00 Ночной покой Распорядок содержания задержанных в западных камерах департамента V8 06.00 Пробуждение 06.00-07.50 Завтрак 06.00-20.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 07.50-08.20 Перепись населения 08.20-08.25 Открытие камерных дверей 08.25-10.25 Отдых в вашем отделе 10.25-10.30 Закрытие камерных дверей 12.00-12.55 Обед 14.30-15.30 Отдых в вашем отделе 15.30-15.35 Закрытие камерных дверей 17.00-17.45 Ужин 17.45-17.50 Открытие дверей камеры 17.50-18.50 Отдых в вашем отделе 18.50-18.55 Закрытие камерных дверей 36 20.00-20.20 Перепись населения 22.00-06.00 Ночной покой Распорядок содержания задержанных в восточных камерах департамента V8 06.00 Пробуждение 06.00-07.50 Завтрак 06.00-20.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 07.50-08.30 Перепись населения 10.25-10.30 Открытие камерных дверей 10.30-12.00 Время отдыха в вашем отделе 12.00-12.05 Закрытие камерных дверей 12.05-12.55 Обед 15.30-15.35 Открытие камерных дверей 15.35-17.05 Отдых в вашем отделе 17.05-17.10 Закрытие камерных дверей 17.10-17.45 Ужин 18.50-18.55 Открытие камерных дверей 18.55-19.55 Отдых в вашем отделе 19.55-20.00 Закрытие камерных дверей 20.00-20.20 Перепись населения 22.00-06.00 Ночной покой Распорядок для задержанных в картерном режиме V7, V8 или в режиме закрытой камеры 06.00 Пробуждение 06.00-07.50 Завтрак (заключенные раздают постельные принадлежности) 06.00-20.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 07.50-08.20 Перепись населения 12.00-12.55 Обед 17.00-17.45 Ужин 20.00-20.20 Перепись (заключенные в церемониальном режиме получают свои постельные принадлежности обратно) 22.00-06.00 Ночной покой Приложение 1.2 Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 Распорядок дня отделения S, K 06.00 Пробуждение 06.00-07.30 Завтрак 07.30-08.20 Перепись и открытие департаментов 08.30-11.30 Отдых в вашем отделе 08.30-21.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 11.50-12.50 Закрытие дверей камеры при необходимости и обед, открытие дверей камеры 12.50-16.30 Отдых в вашем отделе, 16.50-17.45 Закрытие камерных дверей при необходимости и ужин, открытие камерных дверей 17.45-19.30 Отдых в вашем отделе 19.30-20.20 Закрытие и перепись дверей камер 22.00-06.00 Ночной покой Распорядок содержания задержанных в здании S, K в картерном или закрытом режиме 06.00 Пробуждение 06.00-07.30 Завтрак (заключенные раздают постельные принадлежности) 07.50-08.20 Перепись населения 08.30-21.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 11.50-12.50 Обед 16.50-17.45 Ужин 19.30-20.20 Перепись (заключенные вновь получают постельное белье) 37 22.00-06.00 Ночной покой Приложение 1.3 Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 Распорядок дня отделения R Распорядок для лиц, содержащихся под стражей, и лиц, содержащихся под стражей в отделе R1-R6 06.00 Пробуждение 06.00-07.30 Завтрак 06.00-21.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 07.30-08.20 Перепись и открытие департаментов 08.40-11.50 Отдых в вашем отделе 11.50-12.50 Закрытие и обед камерных дверей, открытие камерных дверей 13.00-16.50 Отдых в вашем отделе 16.50-17.50 Закрытие и ужин камерных дверей, открытие камерных дверей 17.50-19.30 Отдых в вашем отделе 19.30-20.20 Закрытие и перепись дверей камер 22.00-06.00 Ночной покой Распорядок для задержанных и задержанных в здании ‘R’ в картерном режиме или в режиме закрытой камеры 06.00 Пробуждение 06.00-07.30 Завтрак (заключенные раздают постельные принадлежности) 07.30-08.20 Перепись населения 06.00-21.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 11.50-12.50 Обед 17.00-17.45 Ужин 19.10-20.20 Перепись (заключенные вновь получают постельное белье) 22.00-06.00 Ночной покой Распорядок дня заключенных находящихся в здание R в режиме карцера и запертой камеры 06.00 Пробуждение 06.00-07.30 Завтрак (заключенные раздают постельные принадлежности) 07.30-08.20 Перепись населения 06.00-21.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 11.50-12.50 Обед 17.00-17.45 Ужин 19.10-20.20 Перепись (заключенные вновь получают постельное белье) 22.00-06.00 Ночной покой Приложение 1.4 Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 Распорядок дня отделения P Распорядок задержанных лиц в отделе P1, P2 и палатах медицинского обслуживания 06.00 Пробуждение 06.00-07.30 Завтрак 08.30-20.00 Прогулки в соответствии с организацией работы тюрьмы 07.45-08.20 Перепись населения 11.30-13.00 Обед 16.30-18.00 Ужин 19.45-20.20 Перепись населения 22.00-06.00 Ночной покой Приложение 1.5 Признано недействительным приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 38 Приложение 2 Ходатайство складу личных вещей Имя: ……………………………….………………………………………. Фамилия: ……………………………….……………………………… Дата рождения: ................................................... Камера: …………...……........ Прошу выдать мне со склада личных вещей/прошу поместить на склад следующие личные вещи: 1. ……………………………….………………………………................................................... 2. ……………………………….………………………………................................................... 3. ……………………………….………………………………................................................... 4. ……………………………….………………………………................................................... 5. ……………………………….………………………………................................................... 6. ……………………………….………………………………................................................... 7. ……………………………….………………………………................................................... ..................................................................... ................................... (Подпись) (Дата) Заявление заключенного о выдаче личных вещей со склада/помещении личных вещей на склад поддерживаю не поддерживаю ......................................................... ............................................ ..................................... (Имя служащего) (Подпись служащего) (Дата) Личные предметы со склада получил/на склад сдал ........................................................ .............................................. (Подпись) (Дата) 39 Приложение 3 Ходатайство о выдаче предметов одежды 1. Личные данные ходатайствующего лица Фамилия Имя отчество Арестованный/осужденный Время рождения/персональный код 2. Размещение в тюрьме Жилое отделение и камера 3. Содержание ходатайства Предметы, о которых Поддерживаю/Не Наименование предмета ходатайствуют (указать поддерживаю размер и рост, для брюк (заполняет также объем в поясе) чиновник) 4. Подпись ходатайствующего лица, дата ____________________________________ “____”_____________ _____ г. 40 5. Рассмотрение (осуществляется сотрудником подразделения) На счет заключенного в течение последних трех месяцев поступило для свободного пользования _______________ евро. Решение: выдать / не выдавать ................................................................................. ................................. ............................... (имя должностного лица подразделения) (Подпись) (Дата) Обоснование отказа ..................................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................ 6. Ознакомился с отказом .................................................................... .................................................. (Подпись заключенного) (Дата) 7. Предметы одежды получил .................................................................... .................................................. (Подпись заключенного) (Дата) 41 Приложение 4 Ходатайство о выдаче средств гигиены 1. Личные данные ходатайствующего лица Фамилия Имя отчество Арестованный/осужденный Время рождения/персональный код 2. Размещение в тюрьме Жилое отделение и камера 3. Средства гигиены, о получении которых ходотайтвуют (отметить крестиком) туалетное мыло хозяйственное мыло зубная паста зубная щетка одноразовые станки для бритья гигиенические прокладки 4. Подпись ходатайствующего лица, дата ____________________________________ “____”_____________ _____ г. 5. Рассмотрение (заполняет чиновник) На счету заключенного в течение трех месяцев, предшествующих представлению ходатайства, было для свободного использования ……………… евро. Решение: выдать / не выдавать ................................................................................. ................................. ............................... (имя должностного лица подразделения) (Подпись) (Дата) Обоснование отказа ..................................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................ 42 6. Ознакомился с отказом .................................................................... .................................................. (Подпись заключенного) (Дата) 7. Гигиенический пакет получил .................................................................... .................................................. (Подпись заключенного) (Дата) 43  Приложение 5 Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 Ходатайство заключенного о пользовании электроприбором Прошу разрешить пользоваться в камере следующими личными электроприборами № Наименование электроприбора, марка Откуда (из Мощнос п/п магазина/со ть 1 склада) 2 3 Согласен оплачивать связанные с пользованием элктроприбором расходы в соответствии с установленными тарифами. Обязуюсь пользоваться электроприбором по инструкции и в соответствии с распорядком дня тюрьмы, не нарушая при этом покоя других лиц и повседневную организацию работы тюрьмы. Осведомлен о том, что тюрьма не несет ответственности за повреждения электроприбора, вызванные прерыванием электроснабжения или перепадами напряжения. Податель заявления …………………………………………………………………… ……………...…. ……………........ …….. 20.. (Имя заключенного (печатными буквами), дата рождения, номер камеры) (Подпись) (Дата) Рассмотрение Мнение инспектора-контактного лица: разрешаю/отказываю (в случае отказа указать причину) ………………………………………………………………............................................................... …………………………………………………………………………………………………………….. В случае получения разрешения оно действует до перевода заключенного из Вируской тюрьмы в другую тюрьму, до освобождения из тюрьмы или до признания разрешения недействительным. В случае несогласия с решением в течение 30 дней можно представить Вируской тюрьме возражение на условиях и в порядке, предусмотренных законом об административном производстве. Если возражение остается без удовлетворения, не разрешается в срок или его возвращают, можно подать жалобу в административный суд в сроки и в порядке, предусмотренных кодексом административного производства. …………………………........... …………………….…................ ................………………... 20… (Номера защитных наклеек) (Подпись) (Дата) Отметка специалиста о проверке электроприбора ………………………………………..... ………………………… ……………….....................20… (Подпись) (Дата) Получил: ………………………………………..... ………………………… …………...........20… (Подпись) (Дата) 44 Приложение 6 Разрешаю ................................................................................................................................................ (Имя и фамилия, дата, подпись) Ходатайство о получении с тюремного склада личных вещей Прошу выдать со склада тюрьмы следующие принадлежащие мне, ………………………………………, вещи: (кому, имя и фамилия) 1. …………………………………… 5. …………………………………… 2. …………………………………… 6. …………………………………… 3. …………………………………… 7. …………………………………… 4. …………………………………… 8. .…………………………………… Имя и фамилия ходатайствующего лица: ............................................................................... Номер камеры: ............................................................................... Подпись ходатайствующего лица: ............................................................................... Дата: ............................................................................... Вещи получил, претензий не имею (Имя и подпись принявшего лица, дата) Выдал (Имя и подпись служащего, дата) 45 Приложение 7 Заключенный ..................................................................................................................................................... (Фамилия, имя и отчество, год рождения) Показания Пояснение по поводу происходившего .................................................................................................... (Подпись заключенного, дата) Показания с заключенного взял ........................................................................................................................................... (Имя и подпись чиновника, дата) 46  Приложение 8 Ходатайство о действиях, связанных с семейным состонием (Ходатайство заполнить печатными буквами!) Выбери подходящее • Заключение брака • Расторжение брака Имя заключенного, персональный код: ………………………………………………………………………………………………………… Имя супруга(-и), персональный код: ………………………………………………………………………………………………………… Имя нотариуса: …………………………………………………………………………………………………………. Гости, которых заключенный желает пригласить на регистрацию брака (близкие родственники, мать, отец, сестра, сын – не более 4 человек) Имя, персональный код, родство с ходатайствующим лицом: 1) ………………………………………………………………………………… 2) ………………………………………………………………………………………………………… 3) ………………………………………………………………………………………………………… 4) ………………………………………………………………………………………………………… Предметы, которые заключенный желает доставить на территорию Вируской тюрьмы (напр., кольца, черные брюки, белая рубашка): ……………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………...................... …………………………………….. ……………………………………………….. (Дата представления ходатайства) (Подпись ходатайствующего лица) 47 Приложение 9 Соглашение об участии в художественном кружке Я, ………………………………………………………………, соглашаюсь участвовать в художественном кружке (Имя, фамилия) на основании установленных правил и обязуюсь их выполнять. Правила 1. На занятия художественного кружка запрещается брать любые предметы. 2. Все необходимые средства имеются в художественном классе. По окончании занятия возвращаю все средства руководителю крушка. 3. Находясь на занятии художественного кружка, я не мешаю другим и занимаюсь тем, что поручил делать руководитель кружка. 4. Обязуюсь оставлять после себя в художественном классе порядок. 5. Знаю, что созданные в художественном классе работы являются собственностью Вируской тюрьмы. Я ознакомился с правилами и соглашаюсь их выполнять. Знаю, что если я не буду выполнять правила, меня исключат и списков участников художественного кружка. 48 Приложение 10 ПРАВИЛА ПОЛЬЗОВАНИЯ БИБЛИОТЕКОЙ 1. Библиотека Вируской тюрьмы выдает заключенным носители информации по графику, два раза в месяц, в зданиях P, V и S в соответствии со списком основного собрания библиотеки. Выдача носителей информации вносится в электронную базу данных библиотеки. 2. Заключенные могут в связи с учебой или в рамках мотивационной программы на основании разрешения и по предварительной договоренности посещать тюремную библиотеку, знакомиться с основным собранием книжного фонда, получать навынос носители информации в соответствии со списком основного собрания, оформлять учебные задания. 3. Заключенные могут получать на руки одновременно не более 5 носителей информации из основного собрания тюремной библиотеки или из собрания здания V. Носители информации выдаются на две недели, до следующего дня визита в отделение представителя библиотеки. Срок возврата можно продлить при посещении отделения представителем библиотеки или через контактного инспектора, но не более трех раз. 4. Если нужный носитель информации находится у кого-то на руках, заключенного по желанию можно записать в очередь на его получение. 5. Учебная литература выдается в первую очередь заключенным, состоящим в списке школы. Учебники и справочники, которых в библиотеке много или на которые нет большого спроса, выдаются и тем, кто учится самостоятельно. Учебная литература выдается на один семестр или до завершения курса. 6. Пользователь библиотеки обязан бережно обращаться с носителями информации, при получении проверить их состояние и в случае повреждения сообщить об этом в библиотеку через контактного инспектора. 7. Библиотека имеет право отказать в выдаче носителей информации, если заключенный не возвращает носители информации своевременно, а также если они утеряны или повреждены. При повреждении или потере носителя информации библиотекарь составляет рапорт. После этого выдача носителей информации возможна при возмещении причиненного ущерба. Участвующим в учебе заключенным гарантируется выдача необходимых для учебы носителей информации даже в том случае, если заключенный ранее своевременно не возвратил, повредил или потерял носитель информации. В таком случае выдача носителей информации помимо учебных возможна только после возмещения причиненного ущерба. 8. Заключенный несет ответственность за носитель информации. Заключенному запрещается передавать носители информации из библиотеки другим заключенным, а также брать у других заключенных взятые теми в библиотеке носители информации. 9. При переводе заключенного внутри тюрьмы он должен взять носители информации с собой и при наступлении срока сдачи своевременно их вернуть. 10. При убытии из тюрьмы или помещении в тюрьму открытого типа заключенный обязан вернуть носители информации в библиотеку. Если заключенный не может самостоятельно вернуть их в библиотеку,он должен сдать носители информации тюремному чиновнику, который доставит их в библиотеку. Я, ………………………………………………………………………………………….. (имя, фамилия, дата рождения) регистрируюсь в качестве читателя библиотеки Вируской тюрьмы. Я ознакомился с порядком пользования библиотекой и даю согласие на удержание денег для возмещения стоимости пропавшей или испорченной по моей вине книги с моего личного тюремного счета. Размер возмещения ущерба: 1) Возмещение испорченного/поврежденного носителя информации — стоимость приобретения равноценного нового носителя информации 2) Повреждение штрихкода или поискового номера документа – 1,60 € Подпись: Дата: 49 Приложение 11 Ходатайство заключенного Имя и фамилия, отчество: Дата рождения или персональный код: Номер камеры: СОДЕРЖАНИЕ ХОДАТАЙСТВА Ходатайство Подпись и дата представления ходатайства: 50 Приложение 12 Признано недействительным приказом № 1-1/3-25/12 от 02.04.2025 г., вступило в силу 07.04.2025 51 Приложение 13 Разрешаю ................................................................................................................................................... (Имя и фамилия, дата, подпись) Ходатайство Прошу разрешения приобрести через магазин Вируской тюрьмы следующие разрешенные в тюрьме товары: ........................................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................................ ............................................................................................. (Точное наименование товара, спецификация, модель, марка) Согласен на бронирование для совершения покупки денег в сумме …………. евро. ....................................................................................................................................................................... (Имя и фамилия заключенного, номер камеры, подпись и дата) Мнение, позиция инспектора-контактного лица: ........................................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................................ ........................................................................................................................................................................ ............................................................................................................ (Имя инспектора-контактного лица, подпись и дата) Финансовое состояние заключенного: .........……………………………… евро, из которых забронировано ………………… евро. Отметка магазина: ........................................................................................................................................................................ ......................................................................................................................................………….…………… ………………………………………………………………………………………… (Имя и подпись товароведа, дата) Отметка о получении товара Товар принят и проверен в моем присутствии. Претензий не имею. ..................................................................................................................................................................... (Имя и фамилия заключенного, подпись и дата) 52 Приложение 14 Приходящее на свидание лицо должно предварительно заполнить ходатайство о свидании, форму согласия на обработку представленных в нем данных и подтвердить свое ознакомление с правилами свидания. ХОДАТАЙСТВО О СВИДАНИИ Имя и фамилия заключенного Личный код Участники свидания, имена и фамилии 1. 2. Прошу разрешить мне краткосрочное свидание С РАЗДЕЛЕНИЕМ БЕЗ РАЗДЕЛЕНИЯ Личные данные посетителя 1. Связь участника свидания с заключенным (член семьи, друг, подруга, сожитель, сожительница и т. п.) Личные код, в его отсутствие – дата рождения Адрес Эл. почта Номер телефона Удостоверяющий личность документ, номер, дата выдачи 2. Связь участника свидания с заключенным (член семьи, друг, подруга, сожитель, сожительница и т. п.) Личные код, в его отсутствие – дата рождения Адрес Эл. почта Номер телефона Удостоверяющий личность документ, номер, дата выдачи Желаемое время свидания: . . 20 г. в (время) 53  или . . 20 г. в (время) На свидании будут дети (имя, фамилия, 1. дата и место рождения, личный код) 2. Причина свидания, если оно без разделения Подпись ходатая, дата Порядок проведения краткосрочного свидания • На краткосрочное свидание следует приходить за 40 минут. • Краткосрочное свидание проводится на территории тюрьмы, в комнате для свиданий, под наблюдением тюремных служащих. • Если свидание с разделением, то между заключенным и посетителем или посетителями находится стеклянная перегородка. • Задержанному предоставляется возможность свидания одновременно с не более чем двумя взрослыми лицами и несовершеннолетними детьми в заранее согласованном с тюрьмой количестве. • В свидании может быть отказано, если у задержанного уже было свидание в этом же месяце, или в комнате для свиданий на запрошенное время нет свободных мест, или если есть основания сомневаться в благонадежности посетителя. • Заключенный и посетитель уведомляются об отказе в течение пяти рабочих дней с момента подачи ходатайства. • На свидание не допускаются лица с явными признаками алкогольного или наркотического опьянения. • На свидание не допускаются лица, использующие в отношении должностных лиц оскорбительные, угрожающие или клеветнические выражения. • Заключенному и посетителю запрещено что-либо друг другу передавать. • Свидание может быть прекращено, если оно нарушает покой других лиц, пришедших на свидания. • До и после свидания заключенный и посетитель обыскиваются. • Тюремный служащий незамедлительно прекращает свидание, если оно представляет опасность для тюрьмы или противоречит правилам внутреннего распорядка. • Вещи, которые запрещено проносить в тюрьму (мобильные телефоны, наркотические и психотропные вещества, лекарства, острые предметы, электроприборы, фотоаппараты, кошелек, наличные деньги, курительные принадлежности, продукты питания, журналы, книги, фотографии, детские игрушки, ключи и т. п.), на время свидания принимаются тюрьмой на временное хранение. Если посетитель отказывается сдать вещи на хранение или от обыска, до свидания его не допускают. С порядком свидания ознакомлен(а) 1-й посетитель 2-й посетитель Дата и подпись Дата и подпись NB! ИНФОРМАЦИЯ ОБ ОБРАБОТКЕ ПЕРСОНАЛЬНЫХ ДАННЫХ: Мы хотели бы сообщить вам, что при рассмотрении заявления тюрьма может обрабатывать персональные данные заявителя и получателя(ов) на основании ст. 105⁴ ч. 1 п. 3 Закона о тюремном заключении и для целей, указанных в части 1 статьи 105² Закона о заключении. Для проведения проверки истории тюрьма может обрабатывать персональные данные, педусмотренные статьей 105⁵ ч. 5 Закона о тюремном заключении. 54 Приложение 15 Ходатайство о предоставлении долгосрочного свидания Имя и фамилия заключенного Номер камеры Имя (имена) и фамилия (-и) 1. участников свидания 2. 3. 4. Прошу предоставить мне долгосрочное свидание с гражданином. Отношение участника свидани с заключенным (член семьи, сожитель и т.д.): Дата рождения или персональный код: Адрес: Удостоверяющий личность документ, номер, дата выдачи: Номер(-а) телефона участника(-ов) свидания: Желаемое время свидания: Начало: „……“ ……………. 20….. г., 14.00 ................ Конец: „……“ …………….. 20….. г., 14.00 На свидании будут дети (имя 1. и фамилия, возраст): 2. 3. Подпись ходатайствующего лица: Дата представления ходатайства: 55 Заполняет Вируская тюрьма Отметка тюремного чиновника и предыдущем свидании и об ограничениях: Имя и подпись: Дата: Решение: Разрешенное время свидания: Начало: „……“ ……………. 20….. г., 14.00 Конец: „……“ ……………. 20….. г., 14.00 NB! ИНФОРМАЦИЯ ОБ ОБРАБОТКЕ ПЕРСОНАЛЬНЫХ ДАННЫХ: Мы хотели бы сообщить вам, что при рассмотрении заявления тюрьма может обрабатывать персональные данные заявителя и получателя(ов) на основании ст. 105⁴ ч. 1 п. 3 Закона о тюремном заключении и для целей, указанных в части 1 статьи 105² Закона о заключении. Для проведения проверки истории тюрьма может обрабатывать персональные данные, педусмотренные статьей 105⁵ ч. 5 Закона о тюремном заключении. 56 Приложение 16 АКТ № ПРИЕМА-ПЕРЕДАЧИ КОМНАТЫ ДЛЯ ДОЛГОСРОЧНЫХ СВИДАНИЙ Йыхви, .........…… 20… г. Акт составили пользователь комнаты …………………………………………………………. (персональный код ………………….) и представитель Вируской тюрьмы о том, что пользователь принимает комнату для долгосрочных свиданий № ……………… (общая площадь ……………. м2) в период с …………….. по …………… 20… г. Состояние комнаты и имущества на момент приема пользователем комнаты: ..................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Пользователь комнаты знает и подтверждает подписью под актом, что: несет личную ответственность за пользование комнатой; 2) принял к пользованию имущество, которое описано в инвеснтарном перечне комнаты, и возвратит комнату в день ее передачи; 3) будет пользоваться имуществом по назначению и добросовестно, не повредит его и не даст этого сделать своим посетителям; 4) известит тюрьму об испорченном имуществе; 5) независимо от лица, причинившего ущерб, возместит стоимость имущества в случае его повреждения или пропажи, а также причиненный помещению ущерб в полном объеме; 6) уходя, сдаст убранную комнату (в т.ч. вымытую посуду и постельное белье в сложенном виде); 7) электронные приборы (в т.ч. телевизор, холодильник), которые используются в комнате, а также освещение, после ухода должны быть выключены; 8) комната должна остаться такой же, как она была до использования; 9) в случае закончившегося раньше срока свидания деньги не возвращаются; 10) мебель в комнате не переставляется. Прием-передача инвентаря комнаты для долгосрочных свиданий Предмет Колиество до свидания (шт) Количество после свидания (шт) Кружка Ложка Миска 57  Подушка Простыня Одеяло Наволочка Полотенце Банное полотенце Покрывало Игрушка/настольная игра Библия Телевизионный пульт Примечания ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Пользователь: .........………………….. Чиновник: ……………………………. .........………… 20… г. ……………..20… г. Состояние комнаты и имущества на момент передачи пользователем комнаты: ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... Передал: .........…………………………… Принял: …………………….. .........………… 20… г. ……………..20… г. 58 Приложение 17 Ходатайство о пользовании телефоном Телефоном пользовался заключенный ………………………………………….., номер серии телефонной карты которого (Имя и фамилия) …………………………. 1) для звонка ………………………, номер телефона ……………………. (Наименование учреждения или имя и фамилия лица) Начало звонка в …………………., окончание в ………………, продолжительность разговора ………………….; 2) для звонка ………………………, номер телефона ……………………. (Наименование учреждения или имя и фамилия лица) Начало звонка в …………………., окончание в ………………, продолжительность разговора ………………….; 3) для звонка ………………………, номер телефона ……………………. (Наименование учреждения или имя и фамилия лица) Начало звонка в …………………., окончание в ………………, продолжительность разговора ………………….; 4) для звонка ………………………, номер телефона ……………………. (Наименование учреждения или имя и фамилия лица) Начало звонка в …………………., окончание в ………………, продолжительность разговора …………………. ................................................................................................................................................. (Дата, номер отделения, номер камеры, подпись) 59 Приложение 18 Ходатайство о плане на выезд Заключенный ……………………………………………………………….. Дата рождения: ………………………………………………………….................... Расположение: ……………………………………………………….................... Статьи наказания: ………………….………………….………………….. Время начала отбывания наказания: ………………………, окончание: ……..………………........... Первая возможность УДО: ………………………………………………............ Первая возможность для электронного УДО: …………..…………………............. Желаемое время выезда: …………………...…………………………............. Прошу предоставить мне возможность краткосрочного выезда из тюрьмы. Выезд нужен мне для ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Точный план выезда на период до 7 суток вместе с указанием предприятий и лиц ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… 60 Основное место пребывания, адрес и телефон ………………………………………………………………………………..…………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………..…………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Имена посещаемых лиц, адреса и номера телефонов ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………….……………………………………………………………………………………… Наименования посещаемых предприятий, адреса и телефоны С условиями краткосрочного выезда, требованиями и своими обязанностями на время краткосрочного выезда ознакомился и понял их правильно. 1. Знаю, что обязан в день прибытия в место назначения и в день убытия из места назначения зарегистрироваться в местном отделении полиции, адрес которого указан в свидетельстве о выезде (ч. 2 ст. 85 ПВРТ). 2. Знаю, что должен прибыть в последний день выезда обратно в тюрьму в указанное в свидетельстве о выезде время и в трезвом состоянии (ч. 1 ст. 86 ПВРТ). Предупрежден об ответственности в соответствии со ст. 329 ПК. 3. Знаю, что в случае задержания во время выезда в качестве подозреваемого в совершении правонарушения или преступления выезд прекаращается немедленно (ст. 87 ПВРТ). 4. Знаю, что употреблять во время выезда алкоголь, наркотики и другие опьяняющие вещества запрещено. 5. Знаю, что должен быть на протяжении всего выезда доступен по указанному в ходатайстве о выезде месте пребывания и находиться во время выезда по этому адресу с 22.00 до 7.00. 6. Знаю, что по прибытии в тюрьму у меня не может быть с собой иных предметов, чем та одежда и предметы, которые были у меня при убытии из тюрьмы (ст. 15 ЗТЗ, ч. 1 ст. 57 ПВРТ). 7. Обязуюсь извещать о себе в соответствии с установленнм порядком и звонить гоавному специалисту-дежурному тюрьмы по телефону 663 7800 или по мобильному телефону 5302 4893 каждый день пребывания на выезде в 10.00 и в 22.00, информировать его о ходе выезда и о своем местонахождении и отвечать на вопросы дежурного о других обстоятельствах. 8. В экстренном случае обязуюсь обратиться в ближайшее отделение полиции или позвонить по бесплатному номеру экстренной помощи 112. 61  9. Знаю, что должен нести расходы по выезду (ч. 7 ст. 32 ПРВТ). Для выдачи наличных денег должен представить в административному отделу соответствующее ходатайство до выезда. 10. Знаю, что тюремный чиновник может установить приказом места, в которых заключенный имеет право находиться во время выезда или должен там находиться, а также время, в которое заключенный обязан находиться в указанных местах или не должен там находиться, или действия, которые исключаются во время выезда, или которые заключенный должен совершать (ч. 4¹ст. 32 ЗТЗ). „….“ …………………. 20 …. Имя и подпись заключенного: …………………………………….... 62 Приложение 19 Заявление Прошу выдать мне с личного счета деньги в сумме ………………………………………….. .........…………………………………………………. Евро. (Сумма цифрами и прописью) Обоснование: ................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………… (Подпись) ……………………………………………………………… (Имя и фамилия, дата рождения) „…..………………………. 20 ….. г. (Дата) Отметка тюремного служащего о деньгах заключенного …………………………………….………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Решение На основании ч. 2 ст. 44 ЗТЗ, а также ст. 54 и ч. 2 ст. 53 ПВРТ разрешаю/отказываю (причина в случае отказа) ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………….. ...................................................................................................................................................... (Имя, подпись, дата) 63 Приложение 20 Заявление Я, …………………………………………………………………………………………….., (имя, фамилия, отчество, дата рождения заключенного) отказываюсь от предагаемой в Вируской тюрьме еды Причина отказа от еды: ………………….…………………………………………………………………………………………… ……................................................................................................................................................. ......................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... Знаю, что на тюремное довольствие меня поставят вновь на основнаии письменного заявления начиная со следующего приема пищи. …………………………………………………………………………………………………….. (Подпись заключенного) Заявление принято ………….“ ……............. 20….. г., время ................ …………………………………………………………………………………………………….. (Имя принявшего заявление тюремного чиновника) …………………………………………………………………………………………………….. (Имя и фамилия тюремного чиновника) …………………………………………………………………………………………………….. (Наименование должности) 64 Приложение 21 Заявление Я, …………………………………………………………………………………………….., (имя, фамилия, отчество, дата рождения заключенного) Прошу вновь поставить меня на тюремное довольствие начиная со следующего приема пищи: …………………....... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………...... ……………………………………………………………………………………………………...... Знаю, что на тюремное довольствие меня поставят вновь на основнаии письменного заявления начиная со следующего приема пищи. …………………………………………………………………………………………………….. (Подпись заключенного) Заявление принято …………. 20….. г., время ................ …………………………………………………………………………………………………….. (Имя принявшего заявление тюремного чиновника) …………………………………………………………………………………………………….. (Имя и фамилия тюремного чиновника) …………………………………………………………………………………………………….. (Наименование должности) 65 Приложение 22 Признано недействительным приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024 66 Приложение 23 Признано недействительным приказом № 1-1/89 от 26.09.2019 г., вступило в силу 01.10.2019 67  Приложение 24 Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026 Ходатайство о ремонте бытовой электроники вне гарантии 1. ЛИЧНЫЕ ДАННЫЕ И МЕСТОНАХОЖДЕНИЕ ФАМИЛИЯ, ИМЯ И ОТЧЕСТВО: (печатными буквами) ФАМИЛИЯ Имя: ОТЧЕСТВО ДАТА РОЖДЕНИЯ: ВИРУСКАЯ ТЮРЬМА СЕКЦИЯ НОМЕР КАМЕРЫ 2. СОДЕРЖАНИЕ ХОДАТАЙСТВА TV 100HZ, ТВ LCD-TV 50HZ Пульт Согласен с До 21“ (кинескоп- дистанционн услугой и COMBI тв) ого суммой НАИМЕНОВАНИЕ БЫТОВОЙ SYSTEM ЭЛЕКТРОНИКИ/модель/номер защитной До 21“ (LCD+DV управления Да/нет DIGIBOX D) наклейки Список услуг Диагностика + транспорт 3. ПОДТВЕРЖДЕНИЕ ЗАКЛЮЧЕННОГО, ПОДПИСЬ И ДАТА ХОДАТАЙСТВА Подтверждаю, что приведенные выше данные верны, и я согласен уплатить за диагностику и транспорт …………. Евро, которые бронируются с моего личного счета. …………………………………..…………. ……………………. 20 …. г. Подпись заключенного 4. ИМЯ И ПОДПИСЬ ПРИНЯВШЕГО ХОДАТАЙСТВО ЧИНОВНИКА, ДАТА ……………………………………………… ……………………….. 20 …. Г. Имя и подпись чиновника 5. ПРИМЕЧАНИЕ ИНСПЕКТОРА-КОНТАКТНОГО ЛИЦА На личном счете нет денег На личном счете находится сумма ……………евро. …………………………………..……….. ……………………. 20 …. г. Имя и подпись чиновника 68 6. БРОНИРОВАНИЕ ОТДЕЛА АДМИНИСТРАЦИИ На счете лица имеется сумма ……………, забронировано на диагностику и транспортировку бытовой электроники ……………………………………………… ……………………….. 20 …. г. Имя и подпись чиновника дата 7. СТОИМОСТЬ РЕМОНТНЫХ РАБОТ Ремонтные работы + запчасти …………….. евро. …………………………………..……….. ……………………. 20 …. г. Имя и подпись чиновника дата 8. ПРИМЕЧАНИЕ ИНСПЕКТОРА-КОНТАКТНОГО ЛИЦА На личном счете нет денег На личном счете находится сумма ……………евро. …………………………………..……….. ……………………. 20 …. г. Имя и подпись чиновника дата 9. СОГЛАСЕН/ОТЗЫВАЮ ХОДАТАЙСТВО ОБРАТНО (ненужное зачеркнуть) ………………………………………….. ……………………. 20 …. г. Подпись заключенного дата 69 10. БРОНИРОВАНИЕ ОТДЕЛА АДМИНИСТРАЦИИ На счете лица сумма …………… евро забронирована на ремонтные работы и запчасти …………………………………..……….. ……………………. 20 …. г. Имя и подпись чиновника дата 11. ОТРЕМОНТИРОВАННУЮ БЫТОВУЮ ЭЛЕКТРОНИКУ ПОЛУЧИЛ И ПРЕТЕНЗИЙ НЕ ИМЕЮ/ИМЕЮ ……………………………………………. ……………………. 20 …. г. Подпись заключенного дата 12. ПРЕТЕНЗИИ 70 Приложение 25 ПРЕДЛОЖЕНИЕ ПО ОПЛАТЕ СТОИМОСТИ СЛОМАННОГО ТЮРЕМНОГО ИМУЩЕСТВА Имя и фамилия задержанного, дата рождения Свойство Свойство Регис Сломанные предметы Стоимость нарушение нарушени траци предметов дата е дата и онный номер номер акта проце дуры общая сумма: Должностное лицо, подготовившее предложение: /Имя и фамилия, должность/ Дата подготовки предложения: Примечание задержанного: Я СОГЛАСЕН ПЛАТИТЬ НЕ СОГЛАСЕН ПЛАТИТЬ Подпись задержанного, дата: Примечание специалиста бюджетной службы Административного отдела относительно оплаты: (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023) 71 Приложение 26 ХОДАТАЙСТВО ЗАКЛЮЧЕННОГО О РЕМОНТЕ ОБУВИ Имя …………………………… Фамилия …………………………… Дата рождения …………………………… Сектор / Камера …………….……………… Прошу отремонтировать мои ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… …………… (описание обуви, цвет и марка/фирма, которую нужно отремонтировать) Согласен оплатить расходы, связанные с ремонтом обуви, согласно прейскуранту. Мне известно, что на работы по ремонту обуви гарантия не распространяется (п. 11.2.12 Правил внутреннего распорядка). Подпись Дата………………………… Получил обувь Имя, фамилия и подпись заключенного, дата ………………………… Обувь передал заключенному Имя и подпись служащего, дата ………………………… (Добавлено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023 г., вступило в силу 12.04.2023 г.) 72 Explanatory memorandum of the rules of procedure of Viru Prison Approved by Directive No. 1-1/19 of 23 January 2013 of the director of Viru Prison; amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, Directive No. 1- 1/250 of 3 December 2014, Directive No. 1-1/46 of 17 March 2015, Directive No. 1-1/101 of 8 July 2015, Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, Directive No. 1-1/69 of 29 April 2016, Directive No. 1-1/102 of 8 July 2016, Directive No. 1-1/110 of 28 July 2016, Directive No. 1-1/156 of 3 October 2016, Directive No. 1-1/9 of 25 January 2017, Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, Directive No. 1-1/102 of 16 August 2017, Directive No. 1-1/132 of 7 December 2017, Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, Directive No 1-1/128 of 28 June 2023, Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, Directive No. 1-1/3-25/12 of 2 April 2025, Directive No. 1-1/3-25/25 of 7 August 2025 and Directive No. 1-1/3-26/7 of 10 February 2026 JÕHVI 2013 Introduction The primary need to establish new rules of procedure of Viru Prison is due to the addition of directives regarding imprisoned persons to the rules of procedure. Currently, the rules of procedure of Viru Prison and the principal activity directives of the director of Viru Prison are valid on the territory of Viru Prison. Both of them regulate the living arrangements of imprisoned persons in Viru Prison. In addition, the draft of the new rules of procedure contains amendments due to current practice and necessity, as well as the rewording and deletion of clauses because they duplicated some other legislation. The new rules of procedure should reflect the norms that currently need to be regulated in Viru Prison and make the norms for the living arrangements of imprisoned persons more comprehensive. A working group was formed to prepare the new rules of procedure of Viru Prison. Prison ward heads, unit heads, and lawyers could make amendments. The draft of the new rules of procedures has been prepared by the heads of prison wards of Viru Prison, heads of chief specialist units, and lawyer Eve Kangro ([email protected]). The purpose of the new rules of procedure The purpose of the new rules of procedure of Viru Prison (hereinafter the prison) is to include what is stipulated in the principal activity directives, to modernise the norms established by the rules of procedure, and to make the rules in force in the prison more comprehensive and compact. The directives of the director of the prison on the living arrangement of imprisoned persons in the prison are added to the rules of procedure, and individual acts are declared invalid. The aim is to consolidate all the rules of the prison applicable to imprisoned persons into the rules of procedure. Explanation of the rules of procedure The substantive part of the rules of procedure of Viru Prison is divided into the following chapters. 1. General provisions 1.1. The rules of procedure are established on the basis of section 105 (3) of the Imprisonment Act and they regulate the general procedure and organisation of the execution of decisions related to imprisonment in Viru Prison provided in the Imprisonment Act, Regulation No. 72 of 30 November 2000 of the Minister of Justice, ‘Internal Rules of Prison’, and other legislation. 1.2. Persons in the prison must comply with the requirements laid down in the rules of procedure and prevent violations of the law on the territory of the prison. The obligation to comply with the rules of procedure arises from: a) clause (67) 1) of the Imprisonment Act, pursuant to which imprisoned persons are required to observe the internal rules of the prison in order to ensure security in prison; b) clause 4 (2) 7) of Regulation No. 20 of 13 June 2006 of the Ministry of Justice ‘Establishment and Statute of Viru Prison’, pursuant to which the directives of the director of the prison within the scope of their competence and other written or oral orders are mandatory for prison servants and imprisoned persons. 1.3. Pursuant to section 2 of the Imprisonment Act, a prisoner means a convicted offender who is serving a sentence of imprisonment in a prison; pursuant to section 4 of the Imprisonment Act, a person in custody means a person who is taken into custody as a preventive measure and who is serving custody pending trial in a ward prescribed for custody pending trial in a closed prison. In the rules of procedure, persons in custody and imprisoned persons are referred to by a common name – imprisoned person. 2 1.4. The open ward of the prison is the one where the imprisoned persons are placed. At the times specified in the schedule, the doors of the cells of the ward are open and imprisoned persons can move freely within their ward. 1.5. The cells of the closed ward of the prison are locked 24 hours a day and do not have opening hours in accordance with the schedule. Imprisoned persons placed in a closed ward of the prison stay in locked cells 24 hours a day, except for activities that cannot be done in the cell (e.g. being in the fresh air). 1.6. Imprisoned persons need to be introduced to schedules (e.g. use of the gym) so that they know when specific activities will take place. This, in turn, ensures adherence to the schedule. 1.7. When organising the execution of custody pending trial or imprisonment of an imprisoned person up to 18 years of age, the prison also follows the Child Protection Act of the Republic of Estonia in addition to the provisions of legislation regulating imprisonment to guarantee minors their fundamental rights. 1.8. In addition to the inspector-contact person, the guards also issue the forms, so that when the contact person is not there, the imprisoned persons can still receive the forms. 1.9. Pursuant to subsection 127 (1) of the Law of Obligations Act, the purpose of compensation for damage is to place the aggrieved person in a situation as near as possible to that in which the person would have been if the circumstances which are the basis for the compensation obligation had not occurred. Subsection 53 (4) of the Imprisonment Act stipulates that prisons have the right of recourse against imprisoned persons who have intentionally caused bodily harm to themselves to reclaim the amounts spend on health services. Therefore, the prison has the right to demand from the imprisoned person compensation for the material damage caused, for example, payment for the broken prison property or compensation for the medical treatment expenses of an imprisoned person who has caused bodily harm to themselves. The prison allows the imprisoned person to compensate the damage caused by them out of court and makes a written proposal to the imprisoned person to this effect. If the imprisoned person is not willing to compensate for the damage they caused, the prison has the right to apply to the civil court with a corresponding application. 1.10. In case of justified need, the director of the prison has the right to deviate from the rules of procedure. For this, the director of the prison issues an order, justifying its necessity. 1.11. Duties of imprisoned persons 1.11.1. Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of execution of imprisonment is to help imprisoned persons lead law-abiding life. One of the objectives of achieving law-abiding life is to follow the norms of behaviour in society while in prison. To achieve discipline in prison, it is necessary to accept and follow the rules of behaviour established in society. When a prison officer enters the cell, the imprisoned person must get up and stop other activities. This requirement is related to officer safety, as it enhances the supervision and control of imprisoned persons in the cell, allowing the prison officer to better see and assess potential threats. If a prison officer enters the cell unexpectedly (e.g. not for a counting in accordance with the schedule or the arrival of the officer has not been notified beforehand), the imprisoned person must stop the activity that cannot be immediately interrupted or stopped as soon as possible (e.g. taking care of hygiene, etc.). 1.11.2. Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of execution of imprisonment is to help imprisoned persons lead law-abiding life and to defend public order. Leading law-abiding life also means that the imprisoned person follows the common politeness norms in society. The use of jargon expresses a clear disrespect for both the imprisoned person themselves and others in the prison. (Amended by Directive No. 1- 1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023.) 1.11.3. The requirement to wear prison clothing arises from subsection 46 (1) of the Imprisonment Act, so that imprisoned persons can be distinguished from other persons in prison. At the same time, the imprisoned person must look correct and polite. For example, tattoos must 3  not be visible from rolled up trousers or from under the sleeves of a T-shirt or (prison) jacket. It is not necessary to wear a jacket indoors, as the indoors are warm. Various items can be hidden under the jacket with which to attack officers or other imprisoned persons. The requirement to dress correctly helps to ensure discipline and at the same time is basic courtesy to the imprisoned person themselves and to other persons in the prison. The regulation is being changed because it is not practical to wear a hat indoors, except when going for or coming from a walk. (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 1.11.4. Clause 67 (3) of the Imprisonment Act must be followed. Any lost or found items, as well as personal items in the cell or prison property that is destroyed or rendered unusable shall be reported to the prison service officer to ensure and protect the security and internal order of the prison and the life and health of other persons (imprisoned persons may attack the prison service officer with items in the cell). The purpose of quick notification is to respond immediately to, for example, a lost item (e.g. keys) and find it (carry out a search). The purpose of quick notification in case of destruction of prison property or rendering it unusable is to identify the culprit and take the necessary procedural steps. The purpose of notification about the destruction or rendering unusable of personal items in the cell is to remove the said items from the list of property of the imprisoned persons, so that questions do not arise later as to whether the imprisoned person has destroyed the items or given them to someone else to use. 1.11.5. As an imprisoned person committed to a punishment cell is not allowed to use the bed from wake-up time until lights-out, the mattress and bedding must also be removed from the cell for that time. Leaving them in the cell for the day would not fulfil the purpose of being committed to a punishment cell, as the imprisoned person would be able to use the mattress and bedding to comfortably lie on the floor for the day. The imprisoned person removes and returns the mattress and bedding on their own. An imprisoned person who cannot fulfil the obligation due to health reasons or who has been instructed to lie down during being committed to a punishment cell is released from the obligation if the medical ward of the prison has issued the imprisoned person a relevant medical certificate. (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 1.11.6. Taking into account the global energy crisis, which requires saving electricity and getting prisoners into the habit of conserving electricity and the financial resources it requires after their release from prison, obliging prisoners to turn off all electrical equipment when leaving the cell last is an effective measure. (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023.) 1.12. Prohibitions of imprisoned persons 1.12.1. The purpose of the prohibition is to prevent the commission of disciplinary violations, as well as to prevent damage to prison property. In essence, it is a measure to ensure the security and order of the prison. Imprisoned persons preventing the closing or locking of the doors in the prison leads to a security risk, as it gives the imprisoned persons the opportunity to move freely in the prison territory. One of the most important security measures is that imprisoned persons stay in the prison at the time and place assigned to them. Preventing the doors from closing or locking can lead to the escape of imprisoned persons, the emergence of conflict situations, the distribution of prohibited items, etc. (Supplemented by Directive No. 1-1/120 of 17/06/2014, entered into force on 1 July 2014) 1.12.2. Effective supervision of the imprisoned persons must be ensured so that the prison service officer has an overview of their whereabouts and to prevent the imprisoned persons from committing a disciplinary offence (e.g. fighting, escaping). 1.12.3. Documents, keys, etc., which do not belong to the imprisoned person and which may put the security of the prison at risk may not come into the possession of the imprisoned person (situations have occurred in the prison where imprisoned persons have entered the office of the inspector-contact person or the rooms of the security service without permission and stayed there). 1.12.4. The aim is to ensure the security of the prison. 1.12.5. The imprisoned person must not commit disciplinary violations (e.g. fighting, theft). Supervision of the imprisoned person must be ensured. 1.12.6. Imprisoned persons may not stay in a room that is not assigned to them, or at a time when they are not supposed to be there. When an imprisoned person is being escorted, 4  they must behave lawfully and avoid disciplinary violations. When an imprisoned person is being escorted, they must not engage in extraneous activities, e.g. shake hands with other persons, drop or pick up any items from the ground, look into door openings, press any button or switch, or deviate from the prescribed route. This kind of activity could jeopardise the security of the prison. 1.12.7. The prison guides the imprisoned person to lead law-abiding life so that when they return to ordinary society, they can adopt the norms of behaviour accepted in society. Obviously, violence is not part of the acceptable norms of behaviour in prison or in free society. When an imprisoned person uses violence, they show disrespect for society. Mental violence is just as burdensome to its victim as physical violence and is not an accepted norm of behaviour in society. 1.12.8. The prison must ensure that the constitutional rights of the persons staying there are protected. Pursuant to section 17 of the Constitution of the Republic of Estonia, no one’s honour or good name may be defamed, and the laws provide for the protection of the personality rights of individuals, including against defamation and publication of incorrect values. If an imprisoned person uses jargon or profane, rude, threatening, or harassing expressions when communicating with other persons, it expresses obvious disrespect for another person and violates the rights of another person even if one of the elements of the offence stipulated in the Penal Code is not fulfilled. (Amended by Directive No. 1- 1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) 1.12.9. The prohibition is necessary to prevent the exchange of information, for example, to hand over prohibited items or to influence criminal proceedings. This kind of activity disturbs both the performance of the duties of the prison officers and the activities of the imprisoned persons (e.g. study). As a result, the daily work of the prison may be disrupted, for example, the schedule may be shifted, as prison officials have to take unplanned actions to discipline imprisoned persons. 1.12.10. The prison restricts the communication of imprisoned persons located in different wards, closed cells, punishment cell, or closed wards for security reasons, so that persons cannot exchange information, e.g. organise violations, compromise the security of the prison and society, or hand over prohibited items. The locking of the cells is necessary to ensure the security of the prison, which helps prevent the undisturbed execution of various procedural acts or other operations. An exception is the communication of imprisoned persons participating in employment activities, where it is not possible to restrict communication due to the nature of the employment activity. Imprisoned persons who come into contact with each other are assigned to groups in such a way that the performance of necessary operations in the prison is not jeopardised. 1.12.11. Based on the provisions of the Penal Code, incitement and instigation to criminal offences are punishable under criminal law. Influencing other imprisoned persons to behave unlawfully compromises the security of the prison as a whole. The prison guides the imprisoned person to lead law-abiding life so that when they return to ordinary society, they can adopt the norms of behaviour accepted in society. Inciting or instigating another imprisoned person to commit an offence is not part of the acceptable norms of behaviour either in prison or in normal society. If an imprisoned person incites or instigates another imprisoned person to commit an offence, it shows disrespect for society. 1.12.12. Pursuant to subsection 2 (1) of the Gambling Act, the important parts of gambling are making a bet and possibly winning a prize in the game. The outcome of the game is partly or fully determined by an activity based on chance or depends on the occurrence of a previously unknown event. Section 3 of the Gambling Act lists the types of gambling that also qualify for the clause of the rules of procedure. Pursuant to clause 64 1 (17) of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person may not have gambling supplies. Although imprisoned persons are allowed a limited list of board games (chess, checkers, backgammon), they are prohibited from playing them for profit or rewards. Playing various board games and making bets for the purpose of profit compromises the security of both the player and the prison. Gaming for profit is prohibited due to debt claims. There have been situations where a person is unable to pay the lost sums, and violence and threats are used to collect debts, which in turn can harm the debtor, the well-being and security of their family, and thus also the security of the prison. 1.12.13. Tattooing is prohibited in the prison. Tattooing compromises the health of imprisoned persons and other persons staying in the prison, because infectious diseases (HIV, 5  hepatitis, and other blood-borne diseases) can start to spread. There is a common perception in society that tattoos indicate that the person has spent time in prison and has a recidivist background, or at least that they might be socially aggressive. In addition, an important sign of the prison subculture is the presence of tattoos with different meanings, which can reveal the position in the criminal hierarchy. The spread of subcultural manifestations is contrary to national policy and existing laws; therefore, it is the duty of the prison to prevent it. 1.12.14. It is forbidden for the imprisoned person to arbitrarily open and close doors fixed with a door stop, put foreign items in the door stop, etc., as this prevents the supervision of the prison service officials, which may compromise the security of the prison. 1.12.15. The purpose of the provision is to ensure order in the ward so that the officers of the prison service can correctly and unhindered fulfil their duties. Watching television or listening to the radio must not disturb the peace of the persons in the ward. (Amended by Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016) 1.12.16. Sewer blockages and flooding must be avoided. There have been situations where imprisoned persons have thrown items that do not break down in water into the toilet bowl, resulting in sewer blockages. 1.12.17. No writings or notations, stickers or photographs may be affixed to the building and furnishing elements of the chamber or other property of the prison (except on the adhesive plaque prescribed for this purpose), reproductions, magazine cut-outs and covers. The provision is necessary in order to prevent damage to the property of the prison and the disordering of the cells, the restoration of which would cause unnecessary expenses to the prison. With photographs, reproductions, magazine clippings, covers and carpets, detainees try to hide the broken places in the chamber or make hiding places behind them. The attachment of objects to the glue plate shall not interfere with surveillance and shall therefore not extend beyond the edges of the glue plate. (Amended with Directive No. 1-1/132 of 07 December 2017, entered into force on 1 January 2018) (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) Lights and electronic monitoring devices must not be covered or used in such a way that they hinder visual supervision (e.g. putting covers on tables or cabinets, placing photos on window bars, etc.). It is necessary to ensure operational supervision of the visual control of imprisoned persons and their assigned cells to prevent, for example, imprisoned persons from causing bodily harm to themselves, breaking prison property in the cell, or covering up the breaking of bars and windows with covers and cloths. There have been situations in the prison where the imprisoned person puts a cover over the camera to hide their activities in the cell. In addition, covers and cloths have been placed to hide broken window glass. 1.12.18. Section 7 of the ‘Internal Rules of Prison’ contains an exhaustive list of what is included in the interior of the cell: 1) a bed or a bunk bed; 2) storage space for personal effects; 3) a table; 4) a seat for each imprisoned person; 5) a loudspeaker if possible; 6) a hook for clothing; 7) if possible, a place to wash; 8) if possible, a toilet. These items have been provided for the cell by the prison. Loose or broken furniture is dangerous for both the imprisoned person and the prison service officer. Pursuant to clause 67 (3) of the Imprisonment Act, the imprisoned person is required to promptly inform a prison service officer of all the circumstances which may compromise the security or violate the internal order of the prison or the life or health of other persons. 1.12.19. An imprisoned person is only allowed to possess items and substances that belong to them, and it is forbidden to acquire and alienate items and substances from other imprisoned persons. The purpose of the provision is to ensure that items are not exchanged or given to each other in the prison. It is also important that the prison has a correct overview of the imprisoned persons and their personal effects. It has happened that, for example, when released, an imprisoned person has given their personal effects 6  that were in the prison to other imprisoned persons. The imprisoned person must use personal effects and items given to them by the prison for their intended purpose. Transferring and mediating items and substances to other imprisoned persons makes it difficult or even impossible to carry out checks, because the prison would not know their location. Prohibited items may also be hidden in the object being transferred or mediated, which may lead to a security risk. (Supplemented by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 1.12.20. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 1.12.21. The imprisoned person covering their face significantly complicates determining their identity or makes it impossible, thus preventing the execution of surveillance operations, which in turn may lead to a security risk. (Added by Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014) 1.12.22. Fermentation and acidification of food is unhygienic and consumption of such food can be harmful to health. (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 1.12.23. Exposing images and symbols of state leaders of aggressor countries (e.g. Russia, Belarus, North Korea, etc.) that incite war or conflict between nations can provoke disobedience, mass riots, and conflicts and attacks against fellow imprisoned persons and officials. In addition, actions that approve and justify war and aggression compromise the achievement of the objectives of the execution of imprisonment because they encourage and increase the likelihood of mental and physical violence and the commission of a new crime. When a violation is detected, the items related to the violation are taken from the imprisoned person or removed from the cell. (Added by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) 1.12.24. When imposing the restriction, the prison takes into account the fact that the display of works depicting the naked human body is inappropriate in the context of the prison and goes against the objectives of the execution of imprisonment arising from subsection 6 (1) of the Imprisonment Act. The objective of imprisonment is to encourage law-abiding behaviour, and the public and undisguised display of works depicting the naked human body (usually the female body) in the prison certainly does not promote the shaping of adequate values. Rather, such an activity inhibits the development of moral standards of the imprisoned persons. In addition, displaying works depicting the naked human body can create a situation in the prison where (female) officers are primarily seen as sexual objects. Such a situation can create a humiliating, disturbing, and uncomfortable feeling in both genders, which in turn can distract the officers from performing their duties. This can encourage situations that compromise the security of the prison. Displaying works exposing the naked body does not have any healthy effect on the personality of the imprisoned persons. It lacks any educational content and does not promote the norms of a moral and responsible member of society. Therefore, it is incompatible with ethical and value norms. A naked body is defined as the uncovered upper and/or lower body of a person or a body of a person barely covered with clothing. (Added by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) 1.12.25. The restriction is based on the need to reduce the number of various empty packages and cups in cells. Storing products in their original packaging or in prison-approved storage boxes simplifies carrying out supervision and reduces the generation of additional domestic waste in cells. (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023.) 1.12.26. Prohibition of the washing of blankets and pillows is necessary to preserve them and the washing machines. If prisoners wash blankets and pillows on their own initiative, it significantly reduces their usage time and unnecessarily consumes electricity and washing machine. Additionally, washing of pillows and blankets restricts other prisoners’ use of the washing machine. (Added by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 1.13. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with this Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. Pursuant to clause 2 1) of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice, ‘Organisation of supervision in prison’, supervision means visual or electronic monitoring of persons and premises in prison. Electronic (video and audio) monitoring is 7  used in the common areas of the prison (e.g. corridors, walking areas, etc.). Video surveillance is an important security measure in the common areas of the prison. The right of the prison to process personal data without the consent of the data subject arises from the above-mentioned subsection 66 (1) of the Imprisonment Act. Video and audio monitoring contributes to the protection of the rights of the parties and ensures the possibility to promptly resolve the claims that have arisen afterwards. (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 2. Prison territory, wards, and units 2.1. The prison territory consists of the land area and buildings located inside and outside the outer boundary of the prison. The grounds for dividing the territory of the prison are derived from subsection 3 (1) of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice, ‘Organisation of supervision in prison’. Based on this, the prison is surrounded by a barrier, consisting of the following parts: 1) the internal warning barrier, which separates the inner territory of the prison from the prison barrier, and is marked with the warning sign ‘Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!’ every 20 metres along its entire length. If there is no internal warning barrier, the main barrier is marked with warning signs; 2) the main barrier, located between the inner and outer warning barriers; 3) the outer warning barrier, which separates the outer territory of the prison from the prison barrier, and is marked with a warning sign ‘Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!’ every 20 metres along its entire length. The aim is to distinguish buildings and land areas from the need to ensure supervision. The outer barrier is needed to prevent and deter escape from the prison or attack on the prison. Buildings inside the territory (inside the outer barrier of the prison) must be under constant supervision. Buildings outside the outer barrier of the prison do not have to be under constant supervision. However, other requirements apply to an open prison, which is located outside the outer barrier of the prison. 2.2. The prison territory consists of the land area and buildings located inside and outside the outer boundary of the prison. 2.2. 1.–2.2.9. The buildings located on the prison territory and their markings. The change in the markings of buildings located on the territory of the prison was based on the colour of the building – the first letter of the name of the colour of the building is used as the marking. (Supplemented by Directive No. 1-1/101 of 8 July 2015, entered into force on 14 July 2015) 2.3. Section 29 of the Tobacco Act lists places where smoking is prohibited. The prison or its designated territory is not listed in section 29 of the Tobacco Act. Pursuant to subsection 30 (1) of the Tobacco Act, in the cases not specified in section 29 of the Tobacco Act, the possessor of premises or a designated territory shall, at the discretion thereof, decide whether smoking is allowed on the premises or the designated territory, taking account of subsections 30 (3) and (4) and section 31 of the Tobacco Act. Pursuant to clause 30 (2) 1) of the Tobacco Act, smoking is allowed only in a smoking room or smoking area in the premises of state and local government authorities. Pursuant to subsection 105 (1) of the Imprisonment Act, a prison is a government agency in the area of government of the Ministry of Justice whose function is the execution of imprisonment, custody pending trial, and detention after service of sentence pursuant to the procedure provided by the Imprisonment Act. Therefore, the premises of the prison are the premises of a state authority within the meaning of clause 30 (2) 1) of the Tobacco Act. Due to the above, the current Tobacco Act stipulates that the possessor of the prison decides whether to allow smoking in the prison. In the explanatory memorandum to the draft on the Tobacco Act, it is emphasised that the possessor of the premises or a designated territory is not obliged to allocate a smoking room and/or area. Therefore, the Tobacco Act does not stipulate the 8  right of a smoker to demand that there be a smoking room or area in the place specified in subsection 30 (2) of the Tobacco Act. The amendment prohibits imprisoned persons, officials, and other persons staying on the territory of Viru Prison from smoking on the territory of the prison from 1 October 2017. The objectives of banning smoking in the prison are 1) health protection (creating a living and working environment that supports health, not harms it); 2) ensuring prison security and saving national resources (expenses for health services); 3) overcoming addiction. 1. Health protection The aim of the measure is to protect the health of both imprisoned person and staff. The amendment aims to reduce the health damage caused by airborne tobacco smoke for both imprisoned persons and prison officers who cannot always move away from smoking areas or smoking imprisoned persons while performing their duties. A prison is an agency where a person cannot choose a place to walk and be in the fresh air – limited areas are provided for this purpose. In addition, the person cannot leave the prison territory. It is not possible to ensure a tobacco smoke-free environment for prison staff and imprisoned persons in walled-in walking areas without making significant investments. A smoking area that is not walled-in does not provide sufficient protection from the tobacco smoke, which spreads in the air even outdoors, which is why other imprisoned persons who want to spend time in the walking area in the fresh air are also forced to stay in an environment polluted by tobacco smoke. It is also not possible to ensure that tobacco smoke does not reach the indoor spaces in the walking areas bordering the buildings. The state has an obligation to ensure that neither prison officers nor imprisoned persons are in a situation where they cannot avoid inhaling tobacco smoke. Every person has the right to be in a tobacco-free living and working environment. The prison cannot always prevent smoking indoors. Tobacco products circulating illegally in the prison can be both illegally taken to the prison and illegally handed over and brought into the premises. As the ban on smoking also prohibits the bringing of tobacco products into the prison territory (it is also not possible to buy them from the prison store), there are less possibilities for illegally handing over tobacco products and taking them indoors. Based on the above, the complete prohibition of smoking in the prison and its designated territory ensures a significantly cleaner and healthier living and working environment, considering the special features of the prison compared to ordinary society. 2. Ensuring prison security and saving public resources The aim of the measure is to enable the prison to ensure even more effective protection of order in its territory and to reduce the harm caused by the use of tobacco products. Pursuant to the amendment, smoking is prohibited throughout the prison territory, which means that there is no need to provide cigarettes from the smoking cabinet to the imprisoned person for their walk, as they cannot use them. In addition, the smoking ban reduces prison resources spent on preventing indoor smoking (searches, additional surveillance, and providing cigarettes from smoking cabinets), firefighting and damage restoration, and illegal handling of cigarettes in the prison. After the walk, the imprisoned persons must be searched. During a normal search, it is difficult and, in some cases, impossible to discover hidden cigarettes, so a complete search must be conducted at random or in case of suspicion, i.e. body cavities should also be checked if necessary. The fact that it is impractical to provide cigarettes to the imprisoned person for their walk also reduces the number of cigarettes illegally brought into the prison. Bringing cigarettes indoors creates a security risk in the prison. Imprisoned persons are not allowed to use lighters and matches for security reasons. However, there is a need to use them if cigarettes are brought into the premises. Various options are used for this purpose, including making lighters from the available electronic devices, as well as the conversion of electrical devices. Smoking cigarettes indoors, as well as using and making self-made lighters, create fire-threatening situations and compromise the health of prison officers and imprisoned persons. 9 In addition, the prison service must ensure that cigarettes are not exchanged between imprisoned persons. In addition to making supervision more difficult, the exchange and transfer of all kinds of items creates illegal debt relationships in the prison. Cigarettes continue to be a means of payment for the subculture, meaning that cigarettes are used to pay for services, and since cigarettes can be purchased from the prison store, it is easy to them use as currency. However, the emergence of such a situation is unacceptable, as it supports the spread of subcultural manifestations among the imprisoned persons, which are opposed to national policy and current legislation. It is also important that imprisoned persons often complain to the prison that their cigarettes are missing after their walk. In order to protect the health of people in the prison, to improve the supervision of imprisoned persons, to limit the presence of cigarettes in rooms where smoking is not allowed, and to prevent the emergence of illegal debt relationships, the complete prohibition of smoking on the territory of the prison is purposeful. Upon admission to the prison, taking into account their previous lifestyles, the health of the imprisoned persons is damaged. It is therefore justified that the prison makes efforts to prevent health damage in the prison. This includes health damage caused by smoking, such as cardiovascular diseases and cancers, the treatment of which is extremely expensive. The state cannot prohibit this kind of self-harming activity outside of prison, i.e. if a person wants to smoke in their own home, they can do so. In prison, however, it is justified that this decision is made by the state, taking into account both individual and public interests. Thus, the task of the prison is to ensure at least a way of life in the prison that does not harm health, which is why it is also justified that the decision not to smoke is made on behalf of the imprisoned persons. As imprisoned persons often stay in the prison for a long time, it is possible to save significantly on the costs of tobacco damage. 3. Overcoming addiction The ratio of smokers in the prison is almost three times higher compared to persons in freedom. Imprisoned persons consider smoking to be part of the prison subculture. As a result, it can be almost impossible to quit smoking in a prison environment, even if the imprisoned person really wants to do it. If an imprisoned person smokes three cigarettes every day (the permitted amount), they spend about 15.5 euros per month on tobacco products (the price of one pack is 3.4 euros on average). After quitting, the imprisoned person can use the funds previously spent on purchasing tobacco products for food and other consumables, as well as for long-term visits, outings, calling cards, etc., which also fulfils the purpose of resocialization. Thus, a complete ban on smoking is a suitable measure to overcome addiction in the prison. The security of the prison, the saving of national health care costs, overcoming addiction, and providing a healthy living and working environment is more important than the self-harming activity of a person – smoking.1 As the main purpose of the ban is to save prison resources, ensure security, and protect the health of prison officers and imprisoned persons, in the event of a conflict of fundamental rights, the more important legal benefit should be preferred. Smoking falls under the protection of the right to free self-realisation provided for in section 19 of the Constitution, and it is therefore a fundamental right with a simple legal reservation, as a result of which it can be restricted for any reason that is not directly prohibited by the Constitution.2 When imposing the restriction, the prison also takes into account the specifics of smoking as an addictive disease, meaning that the imprisoned person staying in the prison and using tobacco products needs counselling and treatment. When quitting smoking, the prison provides counselling and support: individual or group counselling, the possibility to borrow relevant literature, supplementing the list of the prison store with healthy products, etc. If necessary, the prison also provides nicotine replacement therapy. A sufficiently long entry into force period is planned for the amendment. In the period before the entry into force, prison officers and imprisoned persons will be informed about the harmful effects of tobacco smoke. In addition, the prison has prepared 10  various motivational programmes, which are intended for those imprisoned persons who have decided to quit smoking even before the amendment enters into force. (Supplemented by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 1 Position of the Chancellor of Justice, http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_margukiri_suitsetamise_regulatsioon_vangl as.pdf , p 39 2 Constitution of the Republic of Estonia. Commented edition, available at http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-19/, section 19 comment 3.4. 3. Reception into prison and placing in the prison 3.1. When an imprisoned person arrives at the prison, they are placed in a waiting cell to prevent them from coming into contact with other imprisoned persons and preventing prohibited items from entering the prison territory. It is a measure to ensure the security of the prison. 3.2. When dealing with prohibited items, the prison follows the procedure established in the Imprisonment Act and the ‘Internal Rules of Prison’. 3.3. The obligation to undergo a medical examination follows from the provisions of the third sentence of subsection 14 (1) of the Imprisonment Act, pursuant to which the imprisoned person is obliged to undergo a medical examination by a medical officer. The purpose of the medical examination is to get an overview of their health status, their needs for medical care and treatment (chronic diseases, symptoms of addiction, etc.), and their sports and work ability (including information about disabilities or special needs). Medical examinations also prevent the spread of infections in the prison. The medical examination provides an overview of the medical care and special treatment needs of the imprisoned person. 3.4. When an imprisoned person arrives at the prison, a uniform list of their personal effects is drawn up. This list shows what personal effects the imprisoned person has with them and whether the items have been assigned to the cell or room of the imprisoned person or the storage for deposition. The list is drawn up in two copies, one of which is given to the imprisoned person, the other to the officer responsible for the storage. If the imprisoned person is transferred to another prison, the list held by the prison service is added to the personal file of the imprisoned person. The imprisoned person and the officer responsible for the storage who prepared the list confirm the correctness of the unified list with their signature. Regarding items prohibited in the prison (section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’ and clause 8 of the rules of procedure), it is proposed to send the items out of the prison, as they cannot be used. In the cell, they are subject to the 11  weight limit. Prohibited items deposited in the storage are separated from the other personal effects of the imprisoned person and placed in a sealed bag (all effects of one imprisoned person are on one shelf; the same shelf also contains the prohibited items of the imprisoned person, but they are in a sealed bag). A receipt will be drawn up for the valuables and cash of the imprisoned person. Valuables are placed in a safe and cash is handed over to the prison administration ward. The storage of allowed personal effects in the prison is stipulated in clause 9 of the rules of procedure. 3.5. The obligation to search arises from subsection 14 (1) of the Imprisonment Act, pursuant to which an imprisoned person and their personal effects are subject to a search upon arrival in a prison. The purpose of the search is to detect prohibited items and substances so that they do not enter the prison territory. The search specifies the personal effects of the imprisoned person, after which the prison service decides whether they can be kept in the prison. 3.6. The purpose of disinfection of an imprisoned person who has arrived at the prison or of the items they have with them is to prevent the spread of parasites and/or possible infectious diseases and to prevent an unsanitary environment in the prison. Pursuant to subsection 46 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons shall wear prison clothing provided by the prison. Persons held in custody are not obliged to wear prison clothing, therefore the prison provides clothing to a person held in custody only when necessary, i.e. if personal clothing are missing or unusable. The prison is obliged to provide the imprisoned person with bedding, towel(s), and dishes. The number of items to be provided is based on the capabilities of the prison and the needs of the imprisoned persons. The provision of a hygiene kit is regulated in section 11 of the rules of procedure. 3.7. In order to avoid disputes among imprisoned persons regarding the use of prison property in the cell, the prison service officer assigns the imprisoned person a bed, an adhesive board for posting information and photos, and a shelf for storing items. In order to avoid disputes when storing food in the refrigerator provided by the prison, the prison service officer assigns a shelf or drawer in the refrigerator to the imprisoned person. (Supplemented by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014 (Amended by Directive No. 1-1/132 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) 3.8. In general, intra-prison transfers are carried out to ensure security in the prison. A person held in custody is transferred within the prison if their status has changed to an imprisoned person, i.e. a criminal conviction has entered into force against the person. An imprisoned person is transferred within the prison if they compromise other imprisoned persons or their safety is compromised by another imprisoned person or other imprisoned persons. 4. Movement on prison territory 4.1. Pursuant to subsection 46 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons are required to wear a name tag attached to their clothing. The purpose of wearing a name tag stems from the need to determine the identity of the imprisoned person. If an imprisoned person wears a name tag in such a way that what is written on it is not visible, it is not possible to quickly and efficiently identify them. At the plant, however, wearing a name tag can endanger the life and health of imprisoned persons when hung around their neck. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 4.2. The aim is to ensure effective supervision of imprisoned persons while they are moving from one building to another and to prevent them from escaping. This prevents the unsupervised movement of imprisoned persons in the prison territory as it can lead to the commission of violations of law. The movement of imprisoned persons between buildings through the gallery makes it difficult to access prohibited items that have entered the prison territory (e.g., items thrown over the fence into the prison territory) and to retrieve other prohibited items. To use the sports field, imprisoned persons, except persons held in custody, are sent to the K-building through the gallery connecting the buildings and then to the sports field. Imprisoned persons move around the territory of the prison accompanied by a prison service official while performing their duties. In the event of an 12  emergency (e.g. fire, etc.), imprisoned persons in danger are evacuated to a territory separated by a fence if necessary. 4.3. The permission to move on the prison territory is given by the prison service officer to the imprisoned person. The aim is to ensure that the prison service has an overview of the movement of imprisoned persons and can therefore guarantee the security of the prison. The obligation to move with a prison officer stems from subsection 8 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which an imprisoned person must be accompanied by a prison officer when moving outside their ward. A prison officer appointed by the director of the prison may allow the imprisoned person to move outside their ward without a prison officer while performing their duties. The aim is to ensure supervision of the imprisoned person when they are moving around the prison territory and to prevent them from committing violations of law (e.g. the imprisoned person communicates with other people, picks up items that do not belong to them, or throws items on the ground). (Amended by Directive No. 1-1/49of 4 April 2023, entered into force on 1 April 2023) 4.4. Situations must be avoided where, for example, imprisoned persons go for a walk in winter in shorts and get sick as a result. When going for a walk, the items the imprisoned persons can take with them are limited to prevent them from exchanging items. Pursuant to the regulation which was valid until 1 October 2017, imprisoned persons could take cigarettes with them during the smoking period scheduled for the walk. As smoking is prohibited for imprisoned persons, officials, and other persons on the prison territory from 1 October 2017, there is no need to provide cigarettes from the smoking cabinet to the imprisoned person for their walk, as they cannot use them. The fact that it is impractical to provide cigarettes to the imprisoned person for their walk also reduces the number of cigarettes illegally brought into the prison. (Amended by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 4.5. The aim is to reduce disciplinary offences when going for a walk and during the walk. A prison service officer may interrupt or end the walk if the imprisoned person commits an act corresponding to the characteristics of a violation of law while going for a walk or during the walk. (Amended by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 4.6. The basis for the search derives from section 68 of the Imprisonment Act and chapter 4 of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice ‘Organisation of supervision in prison’. The aim is to prevent prohibited items from entering and leaving the ward. If the palms of the imprisoned person are facing them, they cannot hide prohibited items in their hand. The officer searches the imprisoned person quickly. § 32 of Regulation No. 44 of the Minister of Justice dated 05.09.2011, Organisation of Supervision in Prison, stipulates the mandatory search of the prisoner. (Amended with Directive No.1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 4.7. It must be ensured that imprisoned persons do not move arbitrarily in the area adjacent to the guard room or look into the guard room to see documents from which the imprisoned person can obtain information to put the security of the prison at risk. This way, the guards have a clear view of the imprisoned person in the waiting area. The same clause applies to the production building with the same explanation. In addition to areas separated by a red line, waiting areas can be designated by prison officers, eg areas in building P where no red lines have been marked. (Amended by Directive No. 1-1/49of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 4.8. The aim is to prevent imprisoned persons from committing disciplinary offences during intra-prison escorting. The provision is necessary to ensure the general security of the prison, because escorting an imprisoned person inside the prison in itself entails a security risk, and if the imprisoned person ignores the legislation governing imprisonment during the escort, the security of the entire prison may be put at risk. (Added by Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, entered into force on 1 July 2014) 5. Schedule 5.1. The purpose of establishing a schedule is to teach imprisoned persons how to reasonably use their time, as well as the self-discipline necessary to comply with the schedule, on the basis of the positive activities performed in accordance with the schedule (studying, work, hobbies, etc.). 13  Limiting the activities of imprisoned persons in time and space increases their law-abidingness, preparing them for release. The schedules of the wards are presented as annexes to the rules of procedure. 5.2. Pursuant to subsection 8 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person, with the exception of an imprisoned person staying in an open prison or an open prison ward, is not required to be in a cell when they are engaged in social rehabilitative activities. Outside the cell, the imprisoned person can move around within the boundaries of their ward in accordance with the rules of procedure during the time provided for this purpose. Imprisoned persons must have at least four hours for movement in their ward. The purpose of the provision is to motivate imprisoned persons to dutifully participate in resocialising activities and thereby contribute to mitigating risks, allowing the prison service to resocialise them and motivate non-motivated imprisoned persons to participate in employment activities. Allowing imprisoned persons the extra time for free movement in the ward can help prevent a situation where the imprisoned person misses out on employment activities in order to engage in activities they like more in the ward at the same time. The imprisoned person should not be faced with the choice of whether to engage in employment activities in accordance with the daily schedule or spend time in the open ward. They need to be assured that when they participate in employment activities, they do not have to do so at the expense of the time allotted for free movement in their ward. (Amended by Directive No. 1-1/3-25/25 of 7 August 2025, entered into force on 10 August 2025) 5.4. It is necessary to inform the imprisoned persons of the fact that employment activities take place at the times specified in the rules of procedure, but the prison has the right to make changes in justified cases. 5.5. Imprisoned persons need to be informed of the time they are required to work. This way, imprisoned persons know what to expect each day and can plan their day accordingly. 5.6. The prison must guarantee the imprisoned persons the rights arising from the legislation governing imprisonment, therefore the times for guaranteeing certain rights are stipulated by different schedules. It is not advisable to include different schedules in the rules of procedure, as the schedules can often change due to the work organisation of the prison. 5.7. Pursuant to subsection 10 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, imprisoned persons are provided with eight hours for continuous sleep and free time to be used at their discretion. In order to ensure security, the sleep time or free time may be interrupted. The purpose of the provision is to ensure eight hours for sleep every day. At the decision of the head of the unit or the senior prison official present, imprisoned persons are allowed to use cable television and electricity in the cells until 12 a.m. (Amended by Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016 (Amended by Directive No. 1-1/132 of 7 December 2017) (Amended by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 10 April 2018) 5.8. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 5.9. On the basis of subsection 4 (1) of the Response to Memoranda and Requests for Explanations Act, the head of a governmental authority, a local government agency or an agency another legal person in public law shall organise the receipt of persons by a competent official or employee, or shall himself or herself receive persons during the hours which are designated for such purpose and communicated to the public. An agency shall determine reception hours with a duration of at least three hours per month. If an imprisoned person wishes to be received, they must submit a reasoned request. Receiving an imprisoned person in person is not their primary or only way to resolve issues. At the first level, the inspector-contact person solves the questions raised by the imprisoned person in cooperation with other prison service officials. Pursuant to the legislation, the imprisoned person can apply to the prison in writing by submitting a relevant written application. Due to the above and limited time resources, the imprisoned person must correctly and concretely justify their request for reception. They must also justify why a reception is needed and why the problem cannot be solved in writing. The justification of the application stems from the need to assess the content of the problem and the level of management competence needed to solve it. The reception time is planned in accordance with the time required to clarify the 14  background of the possible problem and taking into account the working time schedule of the involved prison service officials. 5.10. Section 60 of the ‘Internal Rules of Prison’ stipulates the items allowed to an imprisoned person in a punishment cell. There are no items of clothing in the list, therefore an imprisoned person in a punishment cell is allowed to change their clothing once a week. (Added by Directive No. 11/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 6. Headcount 6.1. Pursuant to subsection 10 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, the headcount is carried out in accordance with the procedure determined by the director of the prison. The order for the headcount is given verbally or through the sound system 10 minutes before the start of the headcount. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the Imprisonment Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. In order for the headcount to take place as smoothly as possible, it is necessary to inform the imprisoned persons of the start of the headcount, so that they can stop other activities and have time to organise the cell and check their appearance. 6.2. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the Imprisonment Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. During the headcount, the imprisoned person is obliged to stand up by the window of the cell facing the cell door or elsewhere on the order of the prison service officer. This ensures the security of the prison service officer when entering the cell. Pursuant to subsection 45 (2) of the Imprisonment Act, imprisoned persons are required to clean their cells and the furnishings and keep them in order. Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of execution of imprisonment is to help imprisoned persons lead law-abiding life and to defend public order. Proper appearance and posture are part of the daily nature of a normal member of society. With this requirement, we create a habit of polite behaviour in the imprisoned persons. Pursuant to subsection 46 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons shall wear prison clothing. Imprisoned persons are required to wear a name tag attached to their clothing. Making the bed every day helps to ensure discipline. An unmade bed can prevent quick and effective visual surveillance, as prohibited items can be hidden under/between the bedding, which may not be noticed by the prison service officer during a visual inspection, which may put the security of the prison at risk. A made bed means that the bedding placed on the bed frame (two sheets and one blanket) is straight on top of the mattress. The pillow is placed at the head of the bed. (Supplemented by Directive No. 1-1/156 of 3 October 2016, entered into force on 10 October 2016) 6.3. Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of execution of imprisonment is to help imprisoned persons lead law-abiding life and to defend public order. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the Imprisonment Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. Pursuant to clause 67 2) of the Imprisonment Act, imprisoned persons are required to not prevent prison service officers from performing their duties and not to disturb other imprisoned persons or other persons. The obligation to keep the hands at the sides (i.e. in the correct visible position) stems from the need to ensure the safety of the prison service officer conducting the headcount. Standing without external support is generally accepted as polite and trains the imprisoned persons to behave this way. An imprisoned person talking or moving, as well using of electrical equipment, without the permission of the official can be considered as an attempt to distract the officer or compromise their safety. Therefore, such behaviour significantly interferes with the performance of the duties of a prison service officer. 6.4. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the Imprisonment Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. Pursuant to clause 2 5) of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice ‘Organisation of supervision in prison’, supervision 15  means keeping records of imprisoned persons and other persons staying in the prison and verifying the records at all facilities of the prison. Comparing the imprisoned person with the headcount card must ensure identification and the conviction that each imprisoned person is in the assigned place in the prison and the number of imprisoned persons corresponds to the number shown in the internal security plan. (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 6.5. Pursuant to subsection 45 (2) of the Imprisonment Act, imprisoned persons are required to clean their cells and the furnishings and keep them in order. Pursuant to subsection 14 (2) of Regulation No. 44 of 5 September 2011 of the Minister of Justice ‘Organisation of supervision in prison’, when handing over the supervision area: 1) a headcount of imprisoned persons is conducted if there are imprisoned persons in the guard area to be handed over; 2) the technical condition of cells and other rooms or facilities located in the surveillance area is checked. If the headcount is conducted in a cell, the technical condition and orderliness of the cell can be checked, among other things. During a visual inspection, the state of health of the imprisoned person is visually checked in order to detect any visible physical injuries, and the condition of the cell and cell furnishings is checked. 6.6. Pursuant to subsection 6 (1) of the Imprisonment Act, the objective of execution of imprisonment is to help imprisoned persons lead law-abiding life and to defend public order. Pursuant to subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with the legislation governing imprisonment and to safeguard general security in a prison. Counting imprisoned persons during a long-term visit is one way to keep the prison safe. 7. Prohibited items 7.1. The following items are also prohibited for imprisoned persons in Viru Prison on the basis of subsection 15 (2) of the Imprisonment Act in accordance with subsection 15 (4) of the Imprisonment Act and clause 4 (2) 7) of ‘Establishment and Statute of Viru Prison’ approved by Regulation No. 20 of 13 June 2006 of the Ministry of Justice in addition to the items and substances specified in section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’. Subsection 15 (2) of the Imprisonment Act stipulates that imprisoned persons are prohibited to have substances and items, which ‘1) endanger security of people; 2) are particularly suitable for damaging property; 3) may endanger the security or order in the prison; 4) are not in compliance with the objectives of execution of the imprisonment imposed as a punishment; 5) impede compliance with hygiene requirements by the prison to a significant extent; or 6) require the authorisation of a prison service officer pursuant to subsection 31 (2) of this Act.’ Pursuant to subsection 3 of the same section, the Minister of Justice shall establish by a regulation a list of the items which are prohibited for imprisoned persons, and pursuant to subsection 4, the prison service may additionally prohibit substances and items which are not included in the list of prohibited items but meet the requirements provided for in subsection (2) of the section. The security of people within the meaning of clause 15 (2) 1) of the Imprisonment Act is endangered by items or substances the use of which may compromise human life and health. Items and substances that are particularly suitable for damaging property within the meaning of clause 15 (2) 2) of the Imprisonment Act are items and substances that specifically affect the condition of the object, making the object unusable. Items and substances that may endanger the security in the prison within the meaning of clause 15 (2) 3) of the Imprisonment Act are items and substances that aggravate the security risks of the prison. Prison security must be understood in 16 the broadest sense, including the threat to the life and health of imprisoned persons and prison staff, the order established in the prison, and the inventory of the prison. Items that endanger order are those that may not be directly dangerous to security, but make it significantly more difficult to ensure the daily regime in the prison. Items that are not in compliance with the objectives of execution of the imprisonment imposed as a punishment within the meaning of clause 15 (2) 4) of the Imprisonment Act are items that do not contribute to the resocialization of the imprisoned person, i.e. the development of their adequate values or worldview. Items that impede compliance with hygiene requirements by the prison to a significant extent within the meaning of clause 15 (2) 5) of the Imprisonment Act are items whose presence impedes compliance with hygiene requirements in the prison. Within the meaning of clause 15 (2) 6) of the Imprisonment Act, the imprisoned person is prohibited from using the items specified in subsection 31 (2) of the same act if the prison service official has not authorised their use. Subsection 15 (2) Imprisonment Act provides for general requirements under which substances and items may be prohibited to the imprisoned person, but it follows from the third and fourth subsections of the section that the list of prohibited items is generally established by the Minister of Justice and the prison may impose additional prohibitions. Therefore, subsection 15 (2) of the Imprisonment Act does not mean that all items and substances that meet the mentioned requirements are forbidden to the imprisoned person. Instead, a specifying general act must be established or an individual act for a specific purpose and/or case must be issued. The list of items and substances prohibited to an imprisoned person is provided in section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’. The list of prohibited items and substances provided in section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’ is a non-exhaustive list of those items whose compliance with the grounds set forth in clauses 15 (2) 1)–6) of the Imprisonment Act is obvious and does not require separate verification. It is not possible to precisely delineate the grounds for the prohibition of items and substances for an imprisoned person as provided for in clauses 15 (2) 1)–6) of the Imprisonment Act. In order to prohibit an item or substance for an imprisoned person, it is sufficient if it meets at least one of the grounds specified in subsection 15 (2) of the Imprisonment Act. At the same time, it should be borne in mind that the decision to prohibit a specific item or substance cannot only be based on its intended purpose, since even an item or substance that is unquestionably allowed for an imprisoned person, when handled in a certain way, may turn out to meet the grounds specified in subsection 15 (2) of the Imprisonment Act. When deciding whether a single item or substance is permitted, the following question must be answered: does the imprisoned person need it every day? Items that are expressly left to the discretion of the director of the prison by law to prohibit are not necessary for the imprisoned person every day. In the case of a negative answer to this question, it must be decided whether the matter can be viewed as dangerous within the meaning of clauses 15 (2) 1)–6) of the Imprisonment Act. The Imprisonment Act is based on the principle that an imprisoned person can have items in the prison, the presence of which is not prohibited in accordance with subsection 15 (2) of the Imprisonment Act. When it comes to prohibited items, in addition to this list, the list stipulated in the ‘Internal Rules of Prison’ must also be taken into account. The items and substances specified in the ‘Internal Rules of Prison’ are mostly not included in the list stipulated in the rules of procedure, unless it was necessary to specify something. 7.1.1. Liquid substances include gels, pastes, cosmetic liquids, liquid mixtures, and the contents of pressurised containers, including all kinds of creams, gels, shampoos, etc. Solid substances include stick deodorants, soaps, etc. It is necessary to prohibit such items in order to ensure the security of the prison, as searching these items and substances is either difficult or even impossible in certain cases. For example, there can be cannabis wrapped in ordinary cigarettes and alcohol, drugs, and other prohibited items and substances can be hidden in a plastic wrap in a bottle containing an opaque liquid. Although it is possible for the prison to scan the items in question, search them manually, and have a detection dog check them, this does not guarantee that all prohibited items and substances will be found. For example, a detection 17  dog may not recognise a narcotic substance hidden in a sausage, nor may it be found by manual search. Scanning does not help in this case either. Even if the food product appears to be in its original packaging on visual inspection, this does not mean that prohibited items are not hidden there or that the contents of the packaging have not been replaced by some other substance. It is not possible for the prison to send all items for examination to determine whether they contain a prohibited substance. In addition to the questionable compliance with hygiene requirements in the event of a thorough search of food products, there remains the risk that food products sent by post may spoil. Pursuant to subsection 50 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, items of correspondence must be delivered to imprisoned persons within seven working days. The shelf life of some food products is less than seven working days, and the prison cannot guarantee the preservation of the food products sent in items of correspondence, because the prison service does not know what the item of correspondence contains. In addition, the prison does not have the conditions for storing food products sent in items of correspondence (cold rooms with suitable temperature). The storage of spoiled substances on the territory of the prison compromises the health of both the prison staff and the imprisoned persons, which is why the general security of the prison is also at risk. Non-compliance with basic hygiene requirements promotes the spread of diseases and parasites and the development of poisoning. Imprisoned person can buy food, toiletries, etc. from the store through the prison service. Only in this case is it guaranteed that the imprisoned persons do not have access to prohibited substances or items. Buying goods from the prison store also ensures that the food is in a condition suitable for eating. It should also be taken into account that the prison provides meals to imprisoned persons three times a day, and toiletries are also issued if necessary. As the imprisoned persons can purchase the items mentioned in this clause from the store through the prison, the prison provides food for the imprisoned persons, and issues toiletries to imprisoned persons if necessary, the restriction in question does not violate the rights of the imprisoned persons. Pursuant to the regulation valid until 1 October 2017, imprisoned persons could purchase cigarettes from the prison store through the prison service. As smoking has been prohibited on the prison territory since 1 October 2017, the sale of cigarette packs in the prison store is not justified as imprisoned persons cannot use them on the prison territory as intended. Therefore, from 1 October 2017, it is not possible to purchase cigarettes through the prison. (Amended by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 7.1.2. These items compromise the security of the person and the prison. A similar prohibition stems from clause 641 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which imprisoned persons are prohibited from having items that can be used to cause injury, such as cords, threads, keys, ropes, and wires. For the sake of legal clarity, the prison considers it necessary to clarify the existing regulation. As other items (e.g. ties, suspenders, trouser belts) and elements attached to items (e.g. blinders strap) can be used as a means of hanging, tying people up, and causing injuries, these items must also be prohibited to ensure safety. The items specified in the clause are not only dangerous because they can be used to cause injuries, but also because they can be used to make (including short cords, ribbons, etc.) hanging hooks or nooses, which can be used to hide prohibited items (e.g. in the ventilation shaft, toilet flush box, etc.). The rights of imprisoned persons are not infringed by this restriction as essential items are permitted. 7.1.3. Given the weight, strength, and durability of items or parts of items made of these materials, or the sharpness of broken pieces resulting from breaking items made of these materials, they are particularly suitable for damaging prison property (e.g. scratching walls, breaking windows, etc.) and causing injury (e.g. an umbrella, flashlight, or strong metal object for hitting, broken pieces for cutting, etc.) and compromise prison security (needles are used for tattooing, metal parts are used to make a tattoo machines or kettles, hooks for hanging prohibited items in the ventilation shaft, etc.). The rights of imprisoned persons are not infringed by this restriction as essential items are permitted. Nail clippers are allowed, but not nail pliers. Nail pliers can be considered more dangerous than nail clippers. Nail pliers can be asked from the guard if necessary. Small mirrors with a diameter or diagonal of up to 10 cm are allowed, as prisoners need 18  a mirror. The bigger the mirror, the bigger the pieces if it breaks, and the more it compromises the security of the prison. (Amended by Directive No. 1-1/49of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 7.1.4. Self-made items can be a threat to prison security for a variety of reasons. Namely, when making items, prohibited items and substances can be hidden in them, which cannot be discovered without breaking the item. In the case of items made from food, hygiene requirements are violated, and the disregard of basic hygiene requirements promotes the spread of diseases, the development of poisoning, and the spread of parasites, which compromises the life and health of persons in the prison. In the case of self-made electrical equipment, one cannot be sure of their quality, and connecting poor-quality electrical equipment to the power network of the prison can lead to short circuits and power outages, which are a threat to the security of the prison. The rights of the imprisoned persons are not violated by this restriction, as they can buy everything they need either in the store or have it sent by maxi letter. The prison provides everything necessary for a decent life for those imprisoned persons who do not have money. 7.1.5. Chewing gum is a threat to prison security as it is particularly suitable for damaging prison property (e.g. it can be used to stuff keyholes, making it difficult or impossible to open a door). It can also be used to hang up pictures and posters, which is prohibited in the prison. In addition, chewing gum can be used to hide prohibited items by sticking the items in hidden places with the gum. This restriction does not violate the rights of the imprisoned persons because they can buy sweets from the store and brush their teeth for dental hygiene. 7.1.6. Storing food that has become unfit for consumption in the cell is a threat to the life and health of those in the prison. Namely, non-compliance with basic hygiene requirements promotes the spread of diseases and parasites and the development of poisoning. It also makes searches more difficult, which is a threat to prison security. This restriction does not violate the rights of the imprisoned persons because the prison provides meals to the imprisoned persons three times a day, meaning they do not need to keep expired food in the cell. 7.1.7. Narcotic, psychotropic, and other substances with a narcotic or strong effect are dangerous to human health. When they are consumed, a person is no longer able to adequately assess their behaviour and understanding (the imprisoned person cannot perceive their surroundings or obey the orders of prison officials and might behave unpredictably). In the case of excessive administration of these substances, the imprisoned person may overdose, causing health damage. The need to prohibit the items and substances specified in this clause in addition to the prohibition provided for in clause 64 1 (4) of the ‘Internal Rules of Prison’ arises from the fact that the regulation only prohibits narcotic or psychotropic and other substances with a narcotic or strong effect, but in the interest of ensuring security and legal clarity, substances that can be used to produce prohibited substances and items that contain the aforementioned substances (e.g. papers, newspapers, etc. impregnated with a narcotic substance) must also be prohibited. Therefore, it follows from the above-mentioned that since the substances and items specified in this clause compromise the security of the prison and the life and health of persons, they must be prohibited to the imprisoned persons. 7.1.8. As alcohol and alcohol-containing substances are prohibited pursuant to clause 64 1 7) of the ‘Internal Rules of Prison’, imprisoned persons often prepare a mixture in the cells, from which they want to obtain an alcohol-containing liquid as the final product. Such liquid is a threat to prison security because it causes intoxication. An intoxicated imprisoned person is not able to adequately assess what is happening around them. This kind of handling of food (e.g. fermentation) compromises the life and health of those in the prison because non-compliance with basic hygiene requirements promotes the spread of diseases and parasites, as well as the development of poisoning. 7.1.9. The ‘Internal Rules of Prison’ only prohibit prescription medicinal products, but since the uncontrolled use of medicinal products or substances compromises the life and health of persons, as well as the general security of the prison, other substances whose uncontrolled use can have a negative effect on the body must also be prohibited. Pursuant to subsection 52 (2) of the Imprisonment Act, the prison is responsible for the health of the imprisoned person (supervises, treats, refers them to treatment at relevant providers of specialised medical care if necessary). The medical ward of the prison is given the competence to assess the health condition of imprisoned persons, treat them, and 19  prescribe medicinal products. In the case of uncontrolled consumption of medicinal products, food supplements, and other substances specified in this clause, the work of the medical ward in treating imprisoned persons becomes much more difficult because the medical ward does not have an overview and the ability to identify which substances and how much the imprisoned person has consumed. Storing medicinal products in the cell and their uncontrolled use compromises the health of the imprisoned person (overdose can lead to death, irreversible brain damage, etc.), as well as the security of the prison (as a result of excessive use of drugs, the imprisoned person may not be aware of their surroundings, not obey the orders of prison officials, or behave unpredictably, posing as danger to all persons in the prison). Therefore, it must be ensured that the imprisoned person follows the instructions given for the administration of medicinal products, i.e. that they do not use the medicinal products issued by the medical officer to use in larger quantities or to mix up a so-called cocktail. Imprisoned persons are not allowed to collect medicinal products issued by the prison in the cell, and their immediate administration is checked by the officials. Energy drinks, which have a strong stimulating effect and can lead to health damage or even death in case of uncontrolled consumption, and sports drinks, which also have a stimulating effect on the body, can cause problems. The prison cannot operationally verify whether the medicinal products, vitamins, dietary supplements, medicinal plants, sports drinks, sports powders, etc., purchased by the imprisoned persons or sent to them from the outside actually contain the substance that is claimed on the package. The sent substances may be mixed with narcotic or psychotropic substances, and the prison has no overview of the composition or quality of the purchased medicinal products. The use of narcotic substances in the prison is a major threat to prison security. Only medicinal products issued by a prison officer are allowed. Therefore, the rights of the imprisoned persons are not violated with this restriction and they are not deprived of treatment. Instead, it is ensured that they cannot consume substances whose composition and consumption the prison has no control over. If the prison medical officer has referred the imprisoned person to treatment at relevant providers of specialised medical care on the basis of subsection 53 (2) of the Imprisonment Act, who have issued them medicinal products, these products are considered equivalent to medicinal products issued by the prison service medical officer. Instead of energy and sports drinks, imprisoned persons can drink drinks that affect their health less (e.g. juice, tea, etc.). 7.1.10. The items specified in this clause compromise the security of the prison and may endanger the life and health of a person. The medical ward of the prison is responsible for assessing the health condition of imprisoned persons, treating them, and prescribing medicinal products. The uncontrolled use of medical aids inhibits the work of the medical ward as it does not have an overview of and the ability to identify which aids have been used by the imprisoned person. It is generally very easy to hide prohibited items in medical aids, so only those imprisoned persons who need them can use them. Medical aids may also be used for assaulting fellow imprisoned persons or officers (e.g. elastic bandages). A syringe with a needle can be used for tattooing, which is prohibited in the prison, etc. Searching a blood pressure monitor is either difficult or even impossible in certain cases. Prohibited substances (such as narcotics) and items that are difficult for a prison officer to detect can be hidden inside a blood pressure monitor. Prohibited items and substances entering the prison territory directly compromises the overall security of the prison. In addition, a blood pressure monitor can contain wires that can be used as an assault weapon. The blood pressure of the imprisoned persons is measured by the medical ward if needed, so the imprisoned person does not need a blood pressure monitor in the cell. Medical aid, etc. is allowed or issued for those imprisoned persons who need it, therefore the restriction in question does not violate the rights of the imprisoned person. 20 7.1.11. The availability of various mobility aids can provide an opportunity for an imprisoned person to move faster than prison officials. This compromises the overall security of the prison as it becomes more difficult to get hold of the imprisoned person. Mobility aids are generally made in such a way that smaller items can be hidden in them (e.g. in the gaps of wheelchairs, crutches, etc.). These items or their parts can be used to attack people (endanger the life and health of persons) or damage prison property (scratch floors, break windows, etc.). This clause does not violate the rights of the imprisoned persons, because mobility aids are issued to those imprisoned persons who need them. 7.1.12. Substances and items that emit aromas (such as incense) can hide traces of drug use and smoking, which compromises prison security. There is also a real risk that strong fragrances (e.g. air freshener) will cause allergic reactions in persons staying in the prison, thus compromising the life and health of these persons. The rights of the imprisoned person are not violated with this clause because imprisoned persons can purchase essential items (e.g. washing supplies) from the prison store, and toiletries are issued by the prison to imprisoned persons if necessary. 7.1.13. Purchasing toilet paper, napkins, cleaning cloths, sponges, etc. by mail puts prison security at risk. Searching these items upon arrival at the prison creates hygiene risks and requires resources. Namely, every napkin, roll of toilet paper, and cleaning cloth should be unpacked to see if there is anything hidden between the layers. All kinds of sponges and cloths should be thoroughly searched. That would be very time-consuming and compliance with hygiene requirements would also be questionable. Imprisoned persons can purchase toilet paper, napkins, washing sponges and cloths, and other necessary items from the store through the prison service. The prison issues toilet paper and cleaning supplies if necessary. Therefore, this restriction in question does not violate the rights of individuals. 7.1.14. Keeping condoms in the cell compromises prison security (condoms are hidden in body cavities, toilet flush boxes, etc.) and can damage prison property (a condom thrown into the toilet can cause a blockage). As the prison issues condoms to imprisoned persons if necessary, this restriction does not violate their rights. 7.1.15. An electronic cigarette is an electronic device consisting of a battery, a capsule (cartridge), an atomiser (vaporiser), and a battery charger. However, an electronic cigarette is defined as a medicinal product if its capsule contains nicotine. It is not possible for the prison to verify what the capsule contains, so prohibited substances can enter the prison with the e-cigarette, compromising the overall security of the prison. In addition, a tattoo machine can be made from its parts. E-cigarettes also need to be recharged from time to time, but since imprisoned persons are not allowed to keep tobacco products in their cells and prison officers are not required to charge the ecigarettes of imprisoned persons, it is very difficult to arrange for them to be recharged. This restriction does not violate the rights of the imprisoned persons because they can smoke ordinary cigarettes if they wish. In addition, smoking is harmful to health, and ensuring this right cannot be more important than ensuring the general security of the prison. 7.1.16. Tattooing is prohibited in the prison for security reasons. Firstly, the prison does not have the necessary conditions, equipment, or other necessities for safe tattooing. The lack of disinfectants, unhygienic conditions, repeated use of the same needle, and the presence of HIV-positive and other diseased imprisoned persons in the prison would promote the spread of HIV and other diseases among the imprisoned persons. Secondly, tattooing is traditionally one of the ways to preserve the prison subculture. In order to mark imprisoned persons who belong to the lower subculture layer, there have been cases in the prison where they are tattooed against their will. Therefore, the equipment, substances, or items used in tattooing (including stencils, needles, tattoo pictures and instructions, copy paper, etc.) are a threat to the security of the prison and the life and health of persons. 7.1.17. Electric toothbrushes, battery-powered razors, hair clippers, and similar devices can easily be made into a tattoo machine. Tattooing compromises the security of the prison, as well as the life and health of the people in the prison. Moreover, prohibited items and substances can be hidden in these devices because it is difficult to search them. They also generally contain wire, cord, and other parts that can be used to cause injury, damage prison property, or hide items. This provision does not violate the rights of individuals because an ordinary razor or toothbrush can be used. 7.1.18. The items specified in this clause must be prohibited because the prison cannot ensure their intended use and it is very difficult to search them. 21 These items are dangerous for several reasons: 1) gel pens, ink, ballpoint pens, pens, etc. are particularly suitable for tattooing, which compromises the life and health of persons. Different colours tempt imprisoned persons to get more tattoos (especially young ones) because coloured tattoos are more attractive; 2) these items can be used to damage property because they can be used to make drawings, scratches, etc. on walls and room elements. Removing drawings and scratches without damaging the element is difficult, and often repainting the element is the only way to restore the original condition; 3) small prohibited items and substances (e.g. needle, narcotic substances) can be hidden in these items, but it is difficult and sometimes impossible to search for them without damaging the item, therefore they compromise the security of the prison; 4) some of the items specified in the provision (e.g. pens) can be used as an offensive weapon, which poses a threat to the life and health of persons; 5) (Repealed by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021); 6) a black ballpoint pen makes it possible to falsify documents more effectively and to correct or supplement the writing printed on the document without it being noticed. In the case of a document written with a black ballpoint pen, it is not always possible to distinguish whether it is an original document or a copy. The falsification of documents compromises the security of the prison. As the imprisoned persons needs to write with something, it is not possible to ban all writing instruments. Blue pens are allowed. Coloured and regular pencils are also allowed. In total, there can be up to 50 drawing and writing instruments in the cell. The imprisoned person does not need more pens. In addition, unnecessary items in the cell prevents searches and promotes the non-intended use of items. Namely, searching writing instruments one by one takes time and is difficult, as some imprisoned persons may collect dozens if not hundreds of them during their stay in the prison. Glue needs to be banned for several reasons: 1) glue is a common means of achieving toxic intoxication, which compromises the life and health of persons, as well as the general security of the prison; 2) items that are very difficult to open during searches can be hidden in the glue; 3) imprisoned persons use glue to put images on prison building elements, which is prohibited. These images often cannot be removed without damaging the property. Scissors, staples, and hole punches contain metal parts that are prohibited in the prison. Scissors are very dangerous in the prison because they can be used as an assault weapon. As they are quite sharp items, scissors can be used to cause very serious injuries. Because scissors are sharp, they are can be used for damaging prison property, such as cutting clothing or mattresses and scratching walls, floors, and furniture, etc. Staplers can also be used to cause injuries, e.g. using the stapler on the body of another person. Staplers can also be used to damage prison property, e.g. staple sheets, T-shirts, etc., from which removing staples can be extremely resource-intensive. In addition, staplers contain metal parts that can be used to scratch prison property. Instead of stapling papers together, a person can keep documents together with plastic paper clips and in the folders allowed by the prison. A hole punch is a metal object that can also be used to damage prison property (e.g. scratch, pierce the sheets, etc.). In general, hole punches are heavy, so they can be used as an assault weapon to hit another person. Hole punches have metal springs that can be used for making a plug for a self-made electrical device. If necessary, the imprisoned person can make a hole in the papers with the tools they are allowed to use. Metal paper clips are prohibited because they can be used to open handcuffs and their wire is used to boil water and make electrical appliances. Plastic paper clips purchased through the prison service are allowed. In the case of paper clips sent from the outside, the prison cannot verify whether they are metal paper clips that are merely covered with plastic or not. 22  Tape can be used to bind people or stick prohibited items in hard-to-reach places (e.g. ventilation shafts). Adhesive gum, plasticine, and clay are difficult to search, which is why they can be used to hide prohibited items. Similar to tape, they can be used to hide prohibited items (sticking items in hard-to-reach places), damage prison property, and hang pictures, posters, and decorations (covering walls is prohibited in the prison). (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 7.1.19. The prison service cannot sufficiently ensure the intended use of substances and parts contained in office equipment. Substances found in such items (soot, ink, etc.) can be used for tattooing and thereby compromise the safety of persons and damage prison property. Various prohibited items can be hidden in office equipment that cannot be detected by the prison service. In addition, office equipment can contain parts that can be used to build a tattoo machine or other equipment. Devices usually come with a cord that can be used as an assault weapon. Imprisoned persons prepare all the necessary documents in manuscript, and they perform other operations with non-hazardous means. There is a justified need to have a calculator in the cell, for example, prisoners participating in studies or when ordering goods from the shop. However, it is possible to hide prohibited items in the calculator, but finding them is time-consuming and difficult, if not impossible, without breaking the calculator. Therefore, only a calculator issued by the prison or bought from a shop through the prison is allowed. (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 7.1.20. Various prohibited items and substances can be hidden between hard paper or cardboard covers. Detecting them is very difficult, which compromises the security of the prison. These items can also endanger the life and health of persons. Binders can be used to cause bodily injury to other persons. The binding part of a binder is generally made of metal, but items containing metal are prohibited. Imprisoned person may store papers in transparent, thin, flexible plastic folders with no rubber bands or metal parts. Plastic pockets are prohibited because in the past, prohibited items and substances have been transported in and out of the cell from under the cell doors with them. Folders do not fit under the cell door, so they do not compromise prison security to the extent that plastic pockets do. 7.1.21. Photo and stamp albums and picture frames pose a threat to prison security because prohibited substances or items can be hidden between them, the detection of which is time-consuming and labour-intensive. Namely, this requires removing all pictures or postage stamps in the album and going through each page. For hardcover albums, prohibited items may be hidden inside the covers. Album covers cannot be searched without damaging the album. Picture frames must also be disassembled and searched. Continuously doing so risks damaging the picture frame or picture. The imprisoned person can keep their photos in a folder, for example. 7.1.22. These items need to be banned for prison security as they are difficult to search. There are imprisoned persons in the prison who have been diagnosed with drug addiction and who are trying to find different ways to get narcotic substances into the prison. It is possible to glue prohibited substances between the pages of newspapers, magazines, and other literature. Therefore, each page should be checked separately, which is timeconsuming and labour-intensive. The substance glued on the page may not be visually identifiable. This way, a prohibited substance may end up in the prison. The presence of narcotic substances in the prison territory directly compromises the security of the prison. It is important to emphasise that pursuant to subsection 30 (2) of the Imprisonment Act, an imprisoned person shall be permitted to subscribe, through the mediation of the prison service, for a reasonable number of periodicals, which ensures that no prohibited substances reach the prison through newspapers, periodicals, and other pieces of literature Pursuant to subsection 30 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons shall be provided with the possibility to read national daily newspapers and national periodicals in a prison. In addition, they are allowed to listen to radio broadcasts and watch television broadcasts, through which they can keep up with current news, and visit the library. 23  If the prison is unable to provide a foreign citizen with daily newspapers and periodicals in their native language, it is allowed to send a reasonable number of newspapers and periodicals in their native language to them by letter. (Supplemented by Directive No. 1- 1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.23. Musical and 3D cards are prohibited for prison security, as prohibited items or substances can be hidden between the cards, which cannot be found without damaging the card. In addition, the electronic content of the musical card can be used as part of a tattoo machine. Ordinary cards can be sent to imprisoned persons, meaning that the restriction does not violate their rights. (Amended by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 10 April 2018) 7.1.24. Items (including tapestries, wall calendars, cloths, stickers, posters, etc.) intended for room decoration, furnishing, and surface covering compromise the security of the prison. Namely, it is forbidden to cover walls and other surfaces in the prison, because it hinders visual surveillance and complicates searches (prohibited items and substances can be hidden between decorations, artificial flowers, etc.; these items can also be used to hide hiding places). The imprisoned person cannot use the items in question in the prison as intended. Allowing items that cannot be used in the cell hinders its search. 7.1.25. Prohibited items and substances that are difficult to detect can be hidden inside games and toys, meaning they compromise prison security. In general, games and toys should be searched or broken, otherwise they cannot be searched. Puzzles have a lot of pieces, and to make sure that nothing is hidden behind or inside any piece, the prison service should go through all the pieces individually. To ensure that the rights of imprisoned persons are not violated by this restriction, they can purchase certain board games through the prison and take them with them when they arrive in the prison. 7.1.26. Due to the peculiarities of the electrical system of the prison, the use of electrical equipment over 1.2 kW may lead to an overload of the electrical system, which compromises the general security of the prison. As imprisoned persons serve their sentence in a walled building and their movement is restricted, the failure of the electrical system of the building poses a great risk to the lives and health of imprisoned persons and prison staff. Kettles, televisions, and other electrical devices used by imprisoned persons are also manufactured with a power of less than 1.2 kW. In this way, the restriction does not violate the rights of the imprisoned persons more than the prison benefits from the restriction. Electrical equipment must be purchased through the prison for several reasons. Namely, electrical devices that have not been acquired through the prison service can compromise the security of the prison, since the prison service does not have reliable information about the origin of the device, and the prison cannot check the hiding places of the item without damaging the device. This can lead to a situation where prohibited substances and items enter the prison territory. It may be necessary to open an electrical device allowed in the prison for a thorough inspection. As the prison does not have such a qualified specialist who has the right to open an electrical device (including a computer) during the warranty period (or at any other time), the electrical device can be damaged due to incompetence. Moreover, the sales warranty given at the time of purchase of the devices is generally not valid if the electrical device is opened by an unauthorised person during the warranty period. As the imprisoned person can purchase the necessary electrical devices through the prison service and take them with them when they arrive in the prison, the restriction in question does not violate their rights. (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 7.1.27. A television is an item that compromises the security of the prison because prohibited items can be hidden in it. A television located in the cell prevents surveillance. As a television is a necessary device for imprisoned persons, it is not reasonable to ban it. The bigger the television, the more it interferes with surveillance and the more time-consuming it is to search it. At the same time, even a small television provides the imprisoned person the opportunity to watch television broadcast. Therefore, the benefits of a large television would not greatly outweigh the benefits of a small television, but a large television would pose a much greater threat to prison security. 7.1.28. Power supplies are prohibited in the prison because they pose a threat to prison security. Various items can be hidden in power supplies, which are impossible to find without opening the power supply. Opening the power supply, however, can break it. As there are items that require batteries to operate, they cannot be banned completely. 24  Imprisoned persons can purchase batteries through the prison service. This is the only way to ensure that the prison can be sure that nothing is hidden in the batteries. 7.1.29. The items specified in this clause compromise the security of the prison and may endanger the life and health of a person. In the case of self-repaired electrical equipment, one cannot be sure of their quality, and connecting poor-quality electrical equipment to the power network of the prison can cause short circuits and power outages, which pose a threat to the security of the prison. As imprisoned persons serve their sentence in a walled building and their movement is restricted, the failure of the electrical system of the building poses a great risk to the lives and health of imprisoned persons and prison staff. Non-working devices are likely to be stripped of parts that can be used to make other items and devices (such as a tattoo machine). Allowing parts of items and equipment in the cell is dangerous because imprisoned persons can use these parts to assemble other equipment and items and take them apart again after use. This cannot be accepted by the prison because it would compromise the security of the prison and the life and health of the persons staying in the prison. 7.1.30. Signal and broadcast transmitters allow imprisoned persons to listen to radio broadcasts and watch television broadcasts that are not accepted in the prison (for example, movies with pornographic content prohibited in the prison) because they compromise the security of the prison. In addition, these transmitters allow imprisoned persons to communicate with the outside world in an uncontrolled way, which, in addition to the security of the prison, also compromises the security of those outside the prison. Various Internet devices are dangerous because the use of the Internet is prohibited in the prison. Enough radio and television channels are allowed in the prison to provide information to the imprisoned persons and to satisfy their entertainment needs. They can familiarise themselves with legal acts and read court decisions on computers specially adapted for them. Thus, the restriction does not violate the rights of individuals. In Viru Prison, radios are provided in the cells, so there is no need for a personal radio in the cell. Unnecessary items are often used inappropriately. As the prison has provided a radio to the imprisoned persons, there is a high probability that personal radios would not be used as intended, such as rebuilding it, removing parts used to make a tattoo machine, hiding prohibited items, etc. Electronic devices are very difficult to search, so allowing them is always a risk. Consequently, allowing an imprisoned person an unnecessary radio does not benefit them much, but greatly compromises the security of the prison. 7.1.31. Imprisoned persons may not use the Internet in the prison (except on specially adapted computers for reading legislation and court decisions) because uncontrolled use of the Internet compromises not only the security of the prison, but also the security of persons outside the prison. This is also prohibited with clause 641 10) of the ‘Internal Rules of Prison’, which stipulates that imprisoned persons are prohibited from using mobile phones and other electronic or technical means of communication in the prison, including radio transmitters, personal digital assistants, and personal computers, through which information can be transmitted and received. For legal clarity, the prison will clarify the wording of this provision. If there is a risk that information can be transmitted and received through a device, either directly (in the initial configuration of the device) or indirectly (by later modifying this device), then its presence in the prison is not and cannot be allowed. That is because mostly all modern personal computers allow the transmission and reception of information. Older personal computers in the initial configuration may not allow this, but Internet can still be accessed by installing small accessories on the computer, such as dongles or other internal computer devices, that may not be detectable. In addition, imprisoned persons may use illegal means to get hardware (such as a USB stick) that connects to a computer. As the smallest WiFi stick measures 1.5 × 2 × 0.8 cm, i.e. the item is very small, it is very difficult for officials to detect them. The probability that they will end up in the hands of the imprisoned persons is very high. The prison cannot exclude prohibited items from reaching the prison, therefore it cannot be excluded that hardware that can be connected to laptops reaches the imprisoned persons. No matter how diligently the prison service officials do their job and check letters, packages, and people arriving at the prison, it is not possible to detect all prohibited items. Even if the prison could prove that it is not possible to transmit or receive information with a specific item, it could still be made possible with certain modifications. The prison cannot carry out the obligation to defend public order set forth in subsection 6 (1) of the 25  Imprisonment Act and the supervision obligation set forth in subsection 66 (1) of the Imprisonment Act, because it cannot be assumed that the prison must, for example, carry out inspections every week to identify whether the device has been modified or rebuilt. In addition, the inspections might not prove anything – the devices can be modified very easily, meaning that the imprisoned person can remove the dongle or other device before the inspection. It is also important that the inspections should be carried out by persons with IT competence. However, the prison does not have such specialists. The use of a computer is not essential for imprisoned persons because they can do everything necessary without a computer. For example, letters can be written by hand, publications can be borrowed from the library or sent by mail, movies can be watched on television, music can be listened to on the radio, etc. 7.1.32. Different data media are dangerous in many ways. CDs and DVDs have sharp edges and can be used as a cutting weapon to injure yourself or others, i.e. they endanger the life and health of persons. VHS and audio cassettes contain a tape that can also be used as an assault weapon. In order for imprisoned persons to be able to use data media, the prison must first make sure that the data media do not contain violence, racism, hatred, or pornographic or similar works that compromise prison security. Such assurance can only be ensured by a thorough inspection. Thoroughly listening to or viewing a data medium requires an unreasonable amount of time and the application of additional staff and interferes with the main work of prison service officers. In addition, items can be hidden inside the cassettes but it is not possible to discover them without opening the cassette. However, opening the cassette is difficult and time-consuming and can ruin it. Consequently, VHS cassette pose a threat to the overall security of the prison. It is difficult to identify the owner of unmarked and self-made data media, which allows the imprisoned persons to more easily exchange or lend them to others. However, such activity is prohibited in accordance with the rules of procedure of Viru Prison. Imprisoned persons can listen to music on the radio and watch television shows and movies on the television, so CDs, DVDs, and VHSs cannot be considered essential items in the prison. The use of data media of unknown origin in state computers is prohibited as infecting computer systems with an unknown virus compromises the security of the prison. SIM cards are also data media. They are used for their intended purpose only in mobile phones. In most cases, the SIM card cannot be used as intended without a phone. As mobile phones are prohibited in the prison, SIM cards have no practical value. Allowing them would possibly encourage the spread of mobile phones in the prison because if a person has a SIM card, they might want a phone as well. SIM cards make it possible to establish unauthorised contacts with a mobile phone that are dangerous to the general security of the prison. Other data media are prohibited for the same reason. 7.1.33. There is a wide variety of electronic and digital games, and many games require game consoles or other accessories/devices to play. Prohibited items or substances can be hidden in such devices, and they can be converted for other purposes (e.g. communication, Internet use, etc.). However, searching electronics is difficult in the prison. Prison service officers are not specialists in electronics but without specialist knowledge, it is difficult to judge whether a device has been rebuilt or not by visual inspection alone. To find prohibited substances and items, it is necessary to disassemble the devices, but this means that the warranty will be void. Disassembling the items can cause them to malfunction, which in turn can lead to material damage claims against the prison. Console games are mostly violent. Playing these games promotes the wrong values, can incite violence, and causes the imprisoned person to become addicted. Gaming is an irrational use of time and the objectives of imprisonment could be realised more effectively with other activities. Although computer games are not gambling games, there are some similarities which can also affect the psyche of an adult. Playing computer games can lead to addiction and the desire to spend more time playing, and if this opportunity is not available, it can lead to irritation and a negative attitude. Being irritated affects the communication with other imprisoned persons and causes conflicts to arise more quickly, which compromises the general security of the prison. Imprisoned persons can spend their free time in other ways. Therefore, it follows from the above these items pose a threat to the security of the prison. 7.1.34. The prohibition of scales is necessary to ensure the security of the prison as searching them is either difficult or even impossible in certain cases. Prohibited substances and items that are difficult for a prison officer to detect can be hidden inside a scale. Scales 26  also contain various parts that can be used to make devices (kettle, tattoo machine). Therefore, scales compromise the security of the prison. If necessary, imprisoned persons are weighed by the medical ward. Foodstuffs are usually in packages with the weight marked on them. Therefore, there is no need for a scale in the cell. 7.1.35. Hangers are prohibited because they may contain wire, and wire is prohibited in the prison. Even if the hanger is made of plastic, it is a dangerous item because it can be used as an assault weapon, endangering the life and health of persons. The hook of the hanger can be used to hang prohibited items, e.g. in the ventilation shaft, which makes it difficult to detect them and compromises the security of the prison. As imprisoned persons keep their clothing in closets and racks, a hanger is not essential for them, and their rights are not violated by the prohibition. 7.1.36. An imprisoned person who voluntarily wears women’s clothing would most likely become a victim of hostility and taunts from fellow imprisoned persons. In addition, weaker imprisoned persons may be forced to wear women’s clothing to humiliate them and entertain others. Both possibilities pose a threat to the security of the prison and the life and health of persons because they involve both mental and physical suffering. 7.1.37. Wearing a cap puts prison security at risk. If the imprisoned persons wore caps, it would not be possible to identify them operationally (especially through cameras). As the walking booths and yards have roofs under which imprisoned persons can find shade from the sun, and the prison issues woollen winter hats to them in cold weather, caps cannot be considered essential items in the prison, therefore banning them does not violate the rights of the imprisoned persons. 7.1.38. Motorcycle boots and similar footwear pose a threat to the life and health of people in the prison, because they can be used as an offensive weapon and for damaging property (e.g. using motorcycle boots for breaking windows). Imprisoned persons may wear footwear that do not pose a threat to prison security, so the restriction does not violate their rights. 7.1.39. Bags, suitcases, boxes, and crates are prohibited to ensure the overall security of the prison. These items would compromise prison security. If the items of the imprisoned persons are in bags, suitcases, boxes, or crates, it is difficult for the prison service officers to monitor and search the cells effectively. Namely, bags often have multiple seams, pleats and pockets, multiple or reinforced bottoms, etc. It is particularly easy to hide prohibited items and substances in such bags and suitcases. Boxes can have multiple bottoms, double walls, etc. Comprehensive inspection of such items and the items stored therein is time-consuming and complex, therefore a quick and effective search is hindered. In addition, some boxes are made of stronger material and have sharp corners or edges that can be used to attack other persons. Plastic trays and jugs can be broken for large sharp pieces that can be used to attack other persons. Imprisoned persons can store their items in a way that is less dangerous to the prison in a designated place in the cell, i.e. in a closet, rack, or plastic bags. A maximum of five paper bags is allowed, because there is no need for more, and allowing each additional bag into the cell poses a threat to prison security. Namely, each bag and its contents must be thoroughly checked during searches. The fewer bags there are, the more efficiently it is possible to search them. Moreover, practice has shown that unnecessary items are often used in a non-intended way. For example, plastic bags can be used to make a rope, which can be used as an assault weapon, to make hanging loops, etc. As food is best preserved in special plastic food boxes, a maximum of two boxes with a total volume of no more than one litre are allowed. The restriction is necessary to ensure the security of the prison. There is no need for more boxes and they make it difficult to search the cell. The imprisoned persons are fed three times a day, so they do not need to store a large amount of food. If an imprisoned person stores food in dozens of boxes, it is very difficult to detect prohibited items in these boxes, which compromises the security of the prison. In addition, boxes can be broken for large sharp pieces, which can be used as offensive weapons. Food or drink bought from the prison store can be stored in the original packaging in addition to the storage boxes. Filters pose a risk to prison security as prohibited items and substances can very easily be hidden in them. In addition, filters usually cannot be searched without damaging them. 27  As the water filter generally contains granules or a substance necessary to purify the water, the original content of the filter can be replaced with one containing a narcotic substance, and the prison cannot detect this. Imprisoned persons may only use a water filter. The fact that they can be purchased through the prison from the store means that the rights of the imprisoned persons are not violated. (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.40. Using an umbrella compromises the security of the prison and endangers the life and health of persons. If the imprisoned persons were using umbrellas, they could not be identified operationally (especially through cameras). In addition, umbrellas can be used as offensive weapons. Umbrellas also contain wire, which imprisoned persons use, for example, to build kettles. As the walking booths and yards have roofs under which imprisoned persons can find shade in the rain, umbrellas cannot be considered essential items in the prison, therefore their prohibition does not violate the rights of imprisoned persons. 7.1.41. Clocks are prohibited in order to ensure the general security of the prison. It is necessary to ban clocks (including wrist-watches that do not originate from the prison) because it is necessary to open the clock case to determine whether prohibited substances or items are hidden therein. Opening the case may damage the clock mechanism, causing the clock to stop working. The fact that wrist-watches are small does not matter because they can be used to hide, for example, narcotic substances or a SIM card, etc., which compromises the security of the prison Wrist-watches purchased through the prison service are allowed due to the need to ensure the security of the prison. As the imprisoned persons are informed of the activities in the schedule via loudspeaker, and wrist-watches purchased through the prison service are permitted, this restriction does not violate the rights of the imprisoned persons. 7.1.42. Wearing sunglasses significantly complicates the operative identification of the imprisoned person and allows the wearer to hide injuries caused by fights. Failure to respond in time to injuries and delayed provision of medical care endangers the life and health of the imprisoned person, but failure to respond in time to imprisoned persons fighting compromises the security of the prison as a whole. This provision does not violate the rights of imprisoned persons, as sunglasses are allowed or issued to imprisoned persons if medically indicated. 7.1.43. If necessary, imprisoned person can use blinders if any light source should disturb them. Blinders are generally made of multiple layers of materials, with seams or thickenings, so that prohibited items can be hidden there that are difficult to find, which is why they are only allowed to be purchased through the prison. (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.44. The use of ear plugs and headphones compromises prison security. Their user does not clearly perceive what is happening around them, which endangers their life and health, but also compromises the general security of the prison. For example, the user cannot hear a fight taking place in their vicinity, the smoke detector signal, the orders of officials, etc. Headphones also contain wires that can be used as an assault weapon. Wireless headphones can be configured to transmit and receive information. Such uncontrolled transmission of information may endanger the safety of persons outside the prison. 7.1.45. A religious imprisoned person does not need more than one set of prayer beads. At the same time, imprisoned persons do business with prayer beads. The sale, exchange, etc. of items is prohibited in the prison and may create debt relationships between imprisoned persons that compromise the general security of the prison. In addition, prayer beads contain thread/cord, which is prohibited in the prison. If there are several sets of prayer beads, a long enough string can be made from them to endanger the safety of those in the prison. This restriction does not violate the rights of imprisoned persons as one set of prayer beads is allowed. 7.1.46. The presence of mock-up and imitation weapons creates an illusion for imprisoned persons and prison staff, which greatly disrupts the work of the prison and compromises the security of the prison. For example, a prison officer may not be able to understand at first glance whether they are being threatened with a model or a real weapon, so they cannot react promptly and neutralise the threat. In addition, various items can be hidden inside mock-up and imitation weapons, and it is usually not possible to search them without damaging them. 28 7.1.47. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.48. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.49. The presence of the items specified in this clause in the cell compromises the security of the prison. It is much easier for the prison to ensure prison security when imprisoned persons use prison-issued items. It is usually more difficult to hide something in such items and they are easier to search because the prison knows the special features of the item. Prohibited items may be hidden in items brought or sent from the outside. They may also be impregnated with narcotic substances, etc. Additionally, prison-issued items are not used for doing business as personal items are. As the imprisoned person can still exercise their rights with items issued by the prison, the restriction does not violate their rights. Disposable cutlery (e.g. knife, fork, etc.) is necessary for consuming food purchased through the prison store. (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.50. What these items have in common is that they compromise the overall security of the prison. With items that are very time-consuming or difficult to search (e.g. stamp albums), there is a risk that the prison service officers will not notice the prohibited items hidden therein. Some items cannot be searched without breaking the item (e.g. toys), or there is a very high chance that the item will break during the search. As the item must be broken or is accidentally broken during the search, and items that are not intact are not handed over to the imprisoned persons, all purpose and meaning to acquire these items is lost. A thorough search of certain items involves hygiene problems (the item is searched manually), which is why handing over such items is also not conceivable. The necessary items for the imprisoned person are issued to them either by the prison or they buy them themselves from the store. This ensures that unnecessary items do not reach the prison and are not stored in the cells ad this prevents the search of the cells and thereby compromises the security of the prison. 7.1.51. Sending articles of clothing and footwear through the post compromises prison security, as they are either difficult or in some cases impossible to search. Prohibited substances and items that are difficult for a prison officer to detect can be hidden in the pockets and between the seams of articles of clothing, as well as in the soles and heels of footwear, etc. Clothing can be impregnated with a narcotic fluid that may not be detected by the prison service officers. The imprisoned person is obliged to wear prison clothing. They can acquire items that the prison does not issue to them through the prison service. If necessary, the imprisoned person will be provided with the necessary clothing and footwear as humanitarian aid. Articles of clothing and footwear are only allowed to be sent by post to a person held in custody. Persons held in custody wear their own clothing in the cell and are allowed by legislation to receive packages in limited quantities, including clothing (one package per two months). As persons held in custody usually do not come into contact with each other, the distribution of prohibited items and substances is limited. Fans are prohibited in the prison because they compromise the security of the prison and endanger the life and health of the persons staying in the prison. Prohibited items can be hidden in fans, which are relatively difficult to find because the fan can break during a search. Fans usually have a cord that can be used as an assault weapon. The blades of a working fan are also dangerous. Moreover, excessive and uncontrolled use of a cooling fan can cause imprisoned persons to fall ill. As ventilation is ensured in the interior of the prison, there is no need for the imprisoned person to use a personal fan. 7.1.52. Imprisoned persons make heavy dumbbells from plastic bottles by filling them with salt or other substances. Keeping such heavy items in the cell compromises the security of the prison and endangers the life and health of the persons because heavy bottles can also be used as assault weapons. Imprisoned persons do not need to have more than six litres (limit of two purchases) of drinks in the cell as it is not possible to buy more in a month from the prison store. The imprisoned person can return the bottles/cans to the store during each subsequent store visit. A pressurised bottle cannot be searched without damaging said item. Due to the impossibility of searching, a pressurised bottle compromises prison security and endangers the life and health of persons as it is not possible to determine what the item actually contains. (Amended by Directive No. 11/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013 (Amended by Directive No. 1- 1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 29 7.1.53. It is difficult to detect prohibited items inside items adapted to hide them and therefore, prohibited items can more easily reach the cells of imprisoned persons, which in turn compromises the security of the prison. (Added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 7.1.54. Pursuant to subsection 3 (2) of the Tobacco Act, tobacco products are classified as smoking and smokeless tobacco products. Section 3 1 provides for products related to tobacco products Clause 641 31) of Regulation No. 72 of 30 November 2000 of the Ministry of Justice 'Internal Rules of Prison' was amended by Regulation No. 21 of 6 October 2016 of the Ministry of Justice, prohibiting imprisoned persons from smoking tobacco products and items from which and with which smoking tobacco products can be assembled or smoked. The amendment entered into force on 1 October 2017. The prison is of the opinion that smokeless tobacco products and products related to tobacco products must also be prohibited for imprisoned persons as these products are harmful to health. It is therefore justified that the prison makes efforts to prevent health damage in the prison. This includes health damage caused by the use of tobacco products, the treatment of which can be extremely expensive. The state cannot prohibit this kind of selfharming activity outside of prison. In prison, however, it is justified that this decision is made by the state, taking into account both individual and public interests. Pursuant to section 41 of the Imprisonment Act, unless the law provides a specific restriction, a prison, the Ministry of Justice, or a house of detention may apply only such restrictions which are necessary for reasons of security of the prison or house of detention. Subsection 66 (1) of the same act stipulates that the supervision of imprisoned persons shall be organised such as to ensure compliance with this Act and the internal rules of a prison and to safeguard general security in a prison. Thus, the aforementioned provisions give the prison the right to apply restrictions if the applied restrictions are related to the need to ensure the security of the prison. With the applied restriction, the prison can minimise the exchange of tobacco products between imprisoned persons. Tobacco products are a means of payment for the subculture, which means that various tobacco products are used to pay for services. In addition to making supervision more difficult, the exchange and transfer of all kinds of items creates illegal debt relationships in the prison. However, the emergence of such a situation is unacceptable, as it supports the spread of subcultural manifestations among the imprisoned persons, which are opposed to national policy and current legislation. As there are products available that are tobacco-free but contain nicotine, it is reasonable to ban nicotine-containing products in the prison as well. (Added by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 24 April 2017 (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.56 An imprisoned person who knows about the tactics and methodology of prison supervision and security assurance can directly compromise prison security. The threat is expressed in smuggling prohibited items and substances into the prison or hiding them in such a way that the prison does not discover them during surveillance operations. Secondly, knowing the tactics and methodology of supervision, an imprisoned person can plan an escape from the prison or some other violation in such a way that the officials may not be able to prevent it in a way that does not involve significant damage to the imprisoned person(s), the prison officer, a third party, or society. Knowing the methodology of criminogenic risk assessment, an imprisoned person can manipulate the results of the risk assessment to such an extent that the officer may not be able to find out the reasons for committing the crime, and they may be assigned a lower level of treatment than required. This entails the risk that the imprisoned person will be released without mitigating the risks of the reasons of the crime, which in turn manifests itself in a higher level of repeat crime and a threat to the safety of society. Knowing the tactics and methodology of solving emergency events allows an imprisoned person to plan and carry out a violation or attack in such a way that it is not possible to solve it operatively and with little damage. This leads to a high risk to the legal interests of prison officials, imprisoned persons, third parties, and society, as well as the need to involve more resources to solve the situation. (Added by Directive No. 1- 1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 30 7.1.57 It is possible to hide prohibited substances and objects that may endanger human health inside envelopes lined with bubble wrap or corrugated cardboard. (Supplemented by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 8. Personal effects 8.1.1. Pursuant to section 61 of the ‘Internal Rules of Prison’, the effects the imprisoned person had with them when they were received into the prison (if they are not prohibited in the prison) are deposited in the storage or taken to the cell or room of the imprisoned person at their request, taking into account the weight limit of the items and the restriction of wearing personal clothing. The imprisoned person deposits personal clothing that they are not allowed to wear in the storage. A unified list of the items to be deposited in the cell or room of the imprisoned person and in the storage is drawn up, where it is specified whether the item is in the cell or room of the imprisoned person or in the storage. The list is drawn up in two copies, one of which is given to the imprisoned person, the other to the officer responsible for the storage. If the imprisoned person is transferred to another prison, the list held by the prison service is added to the personal file of the imprisoned person. Items deposited in the storage are packed in a way that ensures their preservation. Items are deposited in the storage and issued to the imprisoned person based on the list in the storage. The deposition of items in and issuance of items from the storage is confirmed by the officer responsible for the storage and the imprisoned person with signatures on both copies of the list. Items that the prison has issued for use are generally kept by the imprisoned person in the cell but in some cases, these items can also be deposited in the storage (e.g. a jacket, when the season for its use is over, etc.). Foodstuffs packaging that no longer contains an original product, wrappers, etc are waste, for which the need has ceased, and must be disposed of. (Supplemented with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 11 November 2024) 8.1.2. To request the issuance of items from storage or their placement into storage, the prisoner must submit an application to the prison electronically or on paper. If desired, the request can be submitted using the form provided in Annex 2 of the rules of Procedure. Personal clothing that the imprisoned person requests to be deposited in the storage must be washed first. The storage officer may refuse to deposit bad-smelling or dirty items in the storage because the prison service cannot allow an unsanitary situation in the prison. Depositing dirty and bad-smelling items in the storage can lead to the spread of parasites or infectious diseases, so such items are not deposited in the storage. Pursuant to subsection 62 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, the director of the prison or the deputy director appointed by them may destroy the items of the imprisoned person in order to ensure compliance with hygiene requirements on the basis of a decision made at the suggestion of a doctor if they have informed the imprisoned person of this against their signature. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 8.1.3. (Repealed by Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, entered into force on 1 October 2015) 8.1.4. If the weight of the items of the imprisoned person exceeds 30 kilograms, the imprisoned person is asked to send the items exceeding the weight limit to relatives or other persons outside the prison (subsection 62 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’). If the imprisoned person refuses, items exceeding the limit will be destroyed, taking into account the wishes of the imprisoned person if possible. Based on the provision, the prison allows the imprisoned person to send out of the prison items that they do not need in the prison without having to destroy them or the weight of their permitted personal effects exceeding the legal limit. 8.1.5. The aim is to exclude a situation where another imprisoned person would get possession of foreign items. This also helps the prison get a better overview of all the items belonging to the imprisoned person. 8.1.6. Currently, the quantities of hygiene, body care, and cleaning products are not included in the total weight of items, therefore the imprisoned person has the opportunity to collect a large amount of the products mentioned in this clause. If the prison did not regulate the quantities of the daily hygiene and body care products and everyday items in the cell, the requirement of subsection 57 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which the total weight of the items of the imprisoned person must not exceed 30 kilograms, would not be met. As decorative cosmetics are generally used by women, only female 31  imprisoned persons are allowed to own and use hair dye and mascara in the prison. (Amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) 8.1.6.20 Prisoners are allowed a wash basin purchased through the prison (Supplemented by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 8.1.7. The hygiene, body care, and cleaning products of the imprisoned person are not deposited in the storage because the imprisoned person can generally use the prison store service twice a month, and if necessary, they can purchase these items from the store. The storage is intended for the deposition of the personal items of the imprisoned person (clothing, footwear, everyday items, electronics, etc.). The storage of foodstuffs and dry goods (including tea and coffee) requires certain storage conditions which are not available in the prison. Foodstuff and dry goods (including tea and coffee) can spoil in the storage, which can create an unsanitary situation in the storage, and parasites can also start to spread. Regulation No. 19 of 17 February 2005 of the Minister of Social Affairs ‘Conditions and procedures for the storage and transportation of medicinal products’ stipulates certain requirements for the storage of medicinal products, e.g. storage location and humidity and temperature range. There are no such conditions in the storage of the items of imprisoned persons in Viru Prison, which is why it is not possible to deposit medicinal products there. The prison cannot ensure that the quality of medicinal products is maintained and that they are not contaminated. In addition, medicinal products may expire and become unusable during the detention, making it impractical to deposit them in the storage. Therefore, medicinal products are not deposited in the storage, and the prison itself provides the necessary medicinal products for the imprisoned person. Lighters and matches are not deposited in the storage as they can compromise the security of the prison and endanger the life and health of the persons in the prison. For example, a lighter with liquid fuel in it can leak and create a fire hazard. In addition, matches are flammable and are therefore not deposited in the storage to minimise the risk of fire. (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.1.8. The regulation defines the exact number of packages that an imprisoned person can have in the prison. The purpose of the regulation is to reduce or keep under control the amount of packaging in the possession of imprisoned persons and to reduce their misuse. The smaller number of packages reduces the amount of items in the living wards and cells, which in turn simplifies searches and reduces the time required for them. The regulation also promotes waste management, which reduces the health risks resulting from the spoilage of food in unwashed packages and the spread of pest insects and rodents. 8.2. Prohibitions of imprisoned persons 8.2.1. The prison must have an overview of the personal effects of the imprisoned person in the cell or the storage. In the case of disposal of underwear and socks, it is sufficient for the prison service officer to make sure that the imprisoned person throws them away and notes this on the application. All other items which are indicated in the list of personal effects in the cell and which the imprisoned person wishes to have destroyed must be deposited in the storage with a request to that effect. There have been cases where an imprisoned person requests to have their footwear destroyed, but some time later another imprisoned person is discovered wearing them. In addition, any item that is not submitted for destruction will count towards the total weight of items, and this means that once an imprisoned person has reached their weight limit, they cannot add new items. This regulation helps to have a better overview of the items of the imprisoned person and disciplines them to actually submit the corresponding items with the application. 8.2.2. Pursuant to subsection 57 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person has the right to keep items brought by them upon arrival at the prison and personal effects acquired through the prison service with them or in the storage of the personal effects of the imprisoned persons. Any other way of obtaining possession of items is prohibited. of the persons because heavy bottles can also be used as assault weapons. Packaging is large in size. Having a lot of these items in the cell makes it difficult to search the cell and 32  thus find prohibited items. In addition, they can be used to hide hiding places, break building elements, etc. It is difficult to find prohibited items hidden in opaque packaging. Therefore, they compromise the overall security of the prison. Keeping used deposit packaging longer than until the next store day and keeping used packaging longer than until the next waste drop-off day is not necessary. In addition, as a result of their drop-off, prison security increases as searches are easier to carry out. (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3. Clothing permitted in exceptional circumstances 8.3.1. The prison has issued clothing (except shoes, underwear) to the imprisoned person, except for a person held in custody. Determining the number of articles of clothing ensures a reasonable amount of personal clothing, taking into account the wear and tear of the items and ensuring hygiene requirements. The purpose of determining the quantities of footwear is to ensure the use of footwear based on their specific purpose (sports, walking and staying in the ward). If the prison did not limit the amount of personal effects allowed in the cell, it would be difficult to search the cell and perform visual surveillance due to the abundance of items. Allowing the wearing of personal clothing is justified because the prison clothing provided to the imprisoned person by the prison service does not include all the articles of clothing mentioned in this clause, but are needed under normal conditions to comply with basic hygiene requirements in the prevailing weather conditions in Estonia. In order to ensure that articles of clothing that could also be worn as outerwear do not reach the cell under the name of long underwear, the nature of long underwear has been specified. Long underwear must not be visible on the imprisoned person under the prison clothing. Prison clothing must be worn correctly. When an imprisoned person is committed to a punishment cell, they must wear punishment cell clothing – a V-neck short-sleeved shirt and long pants. The short-sleeved shirt worn in the punishment cell means that long underwear can be seen from under the clothing of the imprisoned person. The imprisoned person is allowed to purchase up to three hair ties from the prison store based on the request to take care of their long hair or beard. This allows imprisoned persons with long hair or beards to comply with basic hygiene requirements. Other imprisoned persons are not allowed hair ties because they cannot be used as intended. (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 8.3.2. Section 93 of the Imprisonment Act allows persons held in custody to wear personal clothing. The purpose of determining the quantities of items listed in this clause is to ensure that personal articles of clothing are stored in a reasonable quantity in the cell, taking into account the wear and tear of the items and complying with hygiene requirements. The quantity of footwear depends on the specific purpose of their use (sports, walking and staying in the ward). If the prison did not limit the amount of personal effects allowed in the cell, it would be difficult to search and supervise the cell. The amendment of the list of items allowed to persons held in custody resulted from the need to provide them with clothing suitable for the weather conditions and to take care of their own hygiene. The purpose of the provision is to allow imprisoned persons to wear personal long underwear suitable for the weather conditions. Long underwear must not be visible on the person held in custody under the prison clothing. The person held in custody must be properly dressed. When a person held in custody is committed to a punishment cell, they must wear punishment cell clothing – a V-neck short-sleeved shirt and long pants. The short-sleeved shirt worn in the punishment cell means that long underwear can be seen from under the clothing of the person held in custody. (Added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 8.3.3. If the person held in custody does not want to wear their own clothing and requests clothing from the prison, it is reasonable for them to deposit the personal articles of clothing that they do not use in the storage. This ensures that no clothing is issued to the punishment cell in excess of the established norm and facilitates the search of the cell and items. 8.3.4. Subsection 60 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’ contains a list of items that an imprisoned person may have in the cell. The remaining items are kept by the prison, and the prison service deposits them in the storage of the punishment cell designated for this purpose. 33  8.3.5. Imprisoned persons can wash their personal clothing with washing machines placed in the wards by the prison. The washing of prison clothing issued to imprisoned persons is ensured by the prison. Persons held in custody generally wear personal clothing, and they can only wash their clothing in the cell as there are no washing machines in their wards. Therefore, it is reasonable and justified to allow a person held in custody a personal washing bowl in the cell. (Added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 8.3.6. An imprisoned person can purchase one floor cloth during one visit to the store, which is why it is reasonable to allow them to have two floor cloths in their cell. (Added by Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014) 8.4. Specifications of applying for and using an electrical device 8.4.1. To receive an electrical device in the cell, the prisoner must submit an application to the prison electronically or on paper. If desired, the request can be submitted on the form provided in Annex 5 of the rules of procedure, specifying the name, brand, and location of the device at the time of the request, as well as the device’s power rating. The cost of using the electrical device is covered by the imprisoned person. The length of the calculation period for the cost of using the electrical device is one month and the calculation of the cost is based on the power of the electrical device. The rates of costs for the use of electrical equipment and the procedure for their calculation and compensation are established in subsections 591, 592, and 593 of the ‘Internal Rules of Prison’. If multiple devices are used, the imprisoned person pays for the use of each device. When an imprisoned person is temporarily away from the prison, they deposit their electrical device in the prison service storage. The prison service reduces the fee paid by the imprisoned person in proportion to the time when the person did not use the electrical device if the imprisoned person requests a reduction of the amount and pays an additional cost of 0.63 euros related to the calculation. Together with the request for permission to use electrical equipment, the imprisoned person makes a request to the prison that the cost of using electrical equipment be deducted from their personal account. The cost incurred from the use of the personal electrical equipment of the imprisoned person is deducted by the financial service of the prison from the personal account of the imprisoned person in favour of the prison by the fifteenth date of the month preceding the accounting month. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 8.4.2. Self-made, rebuilt, and repaired equipment or devices with a broken cord must not be stored in the cell. The use of a television requires the presence of a cable and the imprisoned person must take this into account when purchasing the electrical device. The permission to use an electrical device is requested and the imprisoned person uses the electrical device on their own initiative. Therefore, the prison is not obligated to issue a cable, but provides the necessary output for the use of the television. 8.4.3. As the prison does not supply electricity, it is not liable for damage to electrical equipment caused by a power cut, voltage change, or technical failure of electrical equipment. The prison is only liable if the damage is caused by the illegal activity of the prison. 8.4.4. The imprisoned person is obliged to use the electrical device in accordance with its instructions for use, otherwise they may endanger their health or compromise the safety of the entire prison. Permission to use an electrical device is granted to an imprisoned person who has submitted an application to the prison. An imprisoned person who has received permission to use an electrical device may use the electrical device only in their cell, where the prison service has installed it. They may not move the electrical device to another cell or give it to another person to use. 8.4.5. If an imprisoned person receives permission to use an electrical device, they become obligated to pay the costs associated with using the electrical device. They must not commit violation of law by using the electrical device. If the imprisoned person does not fulfil these obligations, the prison service has the right to confiscate the electrical device and decide whether to revoke the permission to use the electrical device. 8.4.6. The imprisoned person has the right to submit a request to send their electrical equipment in need of repair to a repair company. Transport and repair costs for the electrical equipment are covered by the imprisoned person. 34 9. Provision of food for imprisoned persons 9.1. (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 9.2. (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 9.3. The imprisoned person has the right to refuse food offered by the prison. If the imprisoned person has submitted a written request to this effect, they will not be provided a food portion, and the prison service officer will record this. 9.4. If the imprisoned person has expressed a desire to eat food provided by the prison, the prison has the obligation to ensure that the imprisoned person is provided food by the prison. 9.5. The need to replace regular food may arise if it is not possible to feed the imprisoned person in the prison. In such a case, the imprisoned person will be issued a dry food package. 9.6. The prison is obliged to provide the imprisoned person with the portions of food specified in the menu during the meals specified in the menu, so that the imprisoned person is guaranteed the amount of food corresponding to the food norm during each meal. 9.7. The imprisoned person is generally provided food in the cell assigned to them, except for some exceptions (e.g. imprisoned persons staying at school). 9.8. The food is distributed by the imprisoned person acting as the assistant under the supervision of a prison service officer, so that the food is distributed correctly. The prison service officer visually checks the amount of food to be distributed to make sure that the assistant does not hand over extraneous items into the cell. 9.9. When an imprisoned person arrives at the prison, they are issued dishes In general, dishes issued to the imprisoned person are in the cell assigned to them and the imprisoned person cleans the dishes. The imprisoned person must handle the items entrusted to them prudently. If the imprisoned person does not use the dishes as intended, the dishes will be taken away from them and food will be provided in disposable plastic containers instead. (Amended by Directive No. 11/46 of 17 March 2015, entered into force on 27 March 2015 (Amended by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 1 May 2018) 9.10. The imprisoned person places the dishes on the cell door hatch so that the assistant can put the food in the dishes. The imprisoned person must accept the food prescribed for them to avoid later disputes. 9.11. The prison provides food to each imprisoned person individually. In order for the imprisoned person to be guaranteed the daily food norm, it is forbidden to give the food issued to them to another imprisoned person. 9.12. Prison cells are generally provided with hot water so that imprisoned persons can wash their own dishes. In order to prevent the spread of infectious diseases, the prison service officer has the right to prohibit the distribution of food in unwashed dishes. 9.13. To avoid unsanitary conditions or the spread of parasites in prison wards, the imprisoned persons generally eat and drink in their cells. 9.14 Pursuant to the work organisation of the prison, it is not expedient to bring imprisoned persons working in the production building and in practical training to their wards only for meals, so they are provided food in the canteen of the production building. Imprisoned persons in the P-building training centre are sent to their assigned ward for lunch and are provided food in the cell. (Amended by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 35 9.15. The imprisoned person may not express unfounded dissatisfaction with the food provided by the prison (e.g. the food did not taste good, etc.). If the imprisoned person has been provided poorquality food (e.g. there are foreign objects in the food, etc.), they must immediately inform the prison service officer and hand over the food to them. 10. Waste management 10.1. The living space of an imprisoned person is a cell or a room. The activities of the imprisoned person generate municipal waste. Pursuant to subsection 31 (1) of the Waste Act, local governments shall organise sorting, including separate collection of waste in order to enable recovery of the waste to the highest possible extent. Pursuant to subsection 3 (3) of Regulation No. 71 of 15 September 2011 of Jõhvi Rural Municipality Council ‘Jõhvi rural municipality waste management regulations’, waste must be separately collected in order to enable recovery of the waste to the highest possible extent. When sorting municipal waste at the site of generation, it must be collected separately, and when sorting mixed municipal waste at the waste management facility, at least the following types of waste must be separated: 1) paper and cardboard; 2) packaging; 3) hazardous waste; [---] 6) waste of products of concern, including waste electrical and electronic equipment and their parts, batteries and accumulators; 7) combustible waste, including wood and plastics; [---] 9) metals. The prison has imposed an obligation on the imprisoned person to sort waste at the site of generation and has created conditions for collecting waste separately. The imprisoned person can dispose of the waste with a certain regularity, so that there is no accumulation (deposit) of waste in their living space, which can prevent the prison service officer from supervising or endanger the health of the imprisoned person. 10.2. Pursuant to subsection 3 (3) of Regulation No. 71 of 15 September 2011 of Jõhvi Rural Municipality Council ‘Jõhvi rural municipality waste management regulations’, batteries must be handled separately from other waste. The imprisoned person hands the batteries over to the prison service officer, who places them in the appropriate collection site. 11. Matters concerning living conditions 11.1. Resolving matters concerning living conditions in the prison 11.1.1. Issues concerning living conditions in the prison are resolved by prison service officials based on their duty and competence in accordance with their position. The primary contact person for the problems of the imprisoned person is the officer appointed by the head of the unit in cooperation with other officers of the prison service. If solving the problem is not within the competence of the officer appointed by the head of the unit, they forward it to the corresponding structural unit of the prison. The problems encountered by the imprisoned person in connection with their imprisonment are solved by the official appointed by the head of the unit or through their mediation. The need for the amendment stems from subsection 3 of Regulation No. 62 of 29 December 2014 of the Minister of Justice ‘Amending the regulations of the Minister of Justice related to prisons’, which changed the structure of Viru Prison. (Supplemented by Directive No. 1-1/101 of 8 July 2015, entered into force on 14 July 2015) 11.1.1.1. tablets have been introduced in the prison, with the help of which the prisoner can prepare electronic appeals and submit them through the prisoner portal. (Supplemented by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 11.1.2. Due to the work organisation of the prison, it is reasonable to distribute the forms during the evening headcount, since at that time all imprisoned persons in each cell are visited, and they have enough free time in the evening to fill in the forms. The forms are collected by a prison officer during the morning headcount. This saves the time of inspectorscontact persons and helps them to work more efficiently and solve the questions raised in the morning during the day. (Amended by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 10 April 2018) 36  11.1.3. The application submitted by the imprisoned person must be comprehensible to the prison service. Therefore, the application must be written in clearly legible handwriting and its content must be clearly and unambiguously expressed. If the submitted application is not correctly formalised or is not accurate, the prison service officer who is solving it must start specifying the incompletely submitted data, and the issue cannot be resolved as soon as possible. 11.1.4. The imprisoned person submits applications to the prison only on their own behalf, because they can only request the resolution of problems that concern them in their application. Pursuant to section 10 of the Language Act, the language of public administration in state agencies is Estonian. Consequently, the applications must be submitted in Estonian. 11.1.5. Pursuant to section 6 of the Response to Memoranda and Requests for Explanations Act, a response to a memorandum or request for explanation shall be provided without undue delay but not later than within 30 calendar days after the date of registration thereof. Under special circumstances, the term may be extended to up to two months depending on the complexity of the response. The person shall be informed of extension of the term for response, and of the reasons for extension. As an exception, specific deadlines prescribed by law must be considered, from which it is not allowed to deviate (e.g. a response for a request for information must be provided without undue delay, but no later than within five working days). 11.1.6. The main purpose of the cell terminal in the cell is to enable the imprisoned persons to notify the prison service of the need for medical care or other situations that compromise the security of the prison and require the immediate intervention of prison service officials, especially when the cell doors are locked. The cell terminal can also be used at other times to report an emergency. The cell terminal is not intended for the transmission of ordinary questions concerning living conditions. As the cell terminal is intended for transmitting information about situations that may compromise the general security of the prison, calls made through the cell terminal may be recorded in order to ensure the objectivity and completeness of possible future administrative and judicial proceedings related to the report. (Added by Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, entered into force on 1 July 2014 (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 11.2. Keeping laundry and footwear in order 11.2.1. The obligation to ensure the cleaning of personal clothing derives from the provisions of subsection 46 (2) of the Imprisonment Act. 11.2.2. Clothing and bedding issued by the prison are cleaned at the expense of the prison. Pursuant to subsection 46 of the Imprisonment Act, imprisoned persons shall wear prison clothing and pursuant to section 93 of the Imprisonment Act, persons in custody shall wear personal clothing. Personal clothing must be kept in order by the imprisoned person. The imprisoned person can buy the necessary products for washing personal clothing from the prison store. Therefore, the imprisoned person washes their personal clothing at their own expense. 11.2.3. The imprisoned person must take into account that they must still wear the prison uniform correctly even when some of their articles of clothing are being washed. The provision specifies how many articles of clothing the imprisoned person can wash at a time. The jacket does not need to be washed as often as other articles of clothing. 11.2.4. The provision specifies which articles of clothing are not washed. Outerwear may be washed in exceptional cases if the imprisoned person confirms with their signature on the request that they are aware of the possible consequences of washing the articles of clothing. 11.2.5. To comply with hygiene requirements, the prison provides the imprisoned person with a change of bedding, towels, and prison clothing generally every fourteen days. If the blanket, mattress or pillow is dirty, the imprisoned person has the right to request that they be washed once a year. If the blanket, pillow, or mattress has become unusable, the imprisoned person submits a request to exchange the items. 11.2.6. The provision specifies how the imprisoned person can acquire detergents for washing personal clothing. 37  11.2.7. The clause provides for the option of having personal clothing taken to a laundry. A fixed price list cannot be provided in the rules of procedure as the price of washing clothing depends on the price of electricity and water. 11.2.8. The prison may provide or mediate paid services to imprisoned persons for which the law does not oblige the prison (e.g. repairing their personal effects). The prison establishes the terms and conditions and price list for the provision of such services, and the use of the service is conditional upon the agreement with the imprisoned person. The prison provides or mediates services only on the basis of the written request of the imprisoned person. Information on services and service fees provided or mediated by the prison is made available to the imprisoned persons by the prison (for example, on the notice board of the ward). (Amended by Directive No. 1-1/110 of 28 July 2016, entered into force on 1 August 2016) 11.2.9. Infectious diseases (e.g. scabies, etc.) and parasites (e.g. body lice, etc.) have spread in the prison. Pursuant to subsection 49 (1) of the Imprisonment Act, the prison must organise health care of imprisoned persons. The spread of infectious diseases and parasites can endanger the health of imprisoned persons. Health is an important value without which the exercise of most other fundamental rights is not possible. The right to health protection in the system of fundamental rights is both an independent fundamental right and a value that is used as a limitation of other fundamental rights. The Constitution establishes the right of everyone to the protection of their health and the obligation of the state to act in the field of health protection, including the obligation to take preventive steps in the protection of health. To protect the health of imprisoned persons, the prison organises the disinfection or destruction of the personal or prison-issued items of the imprisoned persons to prevent the spread of infectious diseases and parasites. Thus, there is a conflict between the right of ownership and the right to the protection of health. In such a situation, the need to limit rights inevitably arises. The right to the protection of health must be more important than the right of ownership. It must also be taken into account that by not taking the necessary measures, the prison would endanger the health of a large number of persons staying in the prison and thus the general security in the prison would be compromised. (Added by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 11.2.10. -11.2.12 Pursuant to subsection 1 of § 105 of the Imprisonment Act, a prison is a government agency in the area of government of the Ministry of Justice whose function is the execution of imprisonment, detention and custody pending trial pursuant to the procedure provided for in this act. In order to fulfil its duty, the prison issues prisoners clothing and bedding, and the prison is responsible for their maintenance and repair. However, the prison is not obliged to bear any costs incurred by prisoners in relation to the maintenance and repair of their personal items, including footwear. Similarly, prisoners must reimburse the cost of washing their personal clothing pursuant to the current procedure. In a situation where the prison has no obligation to cover the cost of washing prisoners’ personal items, leaving the cost of shoe repair to the prison is not justified. Both the Supreme Court and the recommendation ‘European Prison Rules’ of the Committee of Ministers of the Council of Europe to Member States state the principle that life in prison must be as similar as possible to life with freedom, and thus repairing personal footwear in prison for a fee is not contrary to the functioning organisation of freedom, where people are also obliged to cover the repair costs of their personal footwear. The established regulation also contributes to improving the ability of prisoners to learn to use their financial resources more effectively and helps prevent learned helplessness. (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 11.3. Need-based provision of toiletries (Amended by Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016) 11.3.1. Pursuant to subsection 50 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons must take care of their personal hygiene. The prison will provide the missing basic toiletries to an imprisoned person who does not have enough financial resources based on their respective request. 11.3.2. The clause specifies the toiletries that the prison provides, if necessary. In the opinion of the prison, compliance with the basic hygiene requirements of the imprisoned persons is ensured by the mentioned toiletries. 38  11.3.3. The clause stipulates the conditions under which an imprisoned person has the right to receive a toiletries package. It is necessary to establish a financial limit in order for the imprisoned person to use their money in the store as intended and to purchase the necessary toiletries themselves. Otherwise, the imprisoned person spends money in the store on other items, assuming that the prison will provide them with toiletries. 11.3.4. Invalid 11.3.5. Invalid (Amended by Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016) 11.4. Articles of clothing 11.4.1. The clause establishes the procedure and conditions for issuing articles of clothing to lowincome imprisoned persons. 11.5. Keeping the premises in order 11.5.1. The imprisoned person is obliged to keep the premises in order to ensure compliance with hygiene requirements in the prison. 11.5.2. The clause states what the prison provides to the imprisoned persons for keeping their cells in order. 11.6. Reserving money for services 11.6.1. The imprisoned person can use various services, e.g. laundry, photocopying, etc. through the prison. 11.6.2. The imprisoned person must keep records to ensure that the amount needed for the payment of the service is available in the account. An overview of the financial situation is needed if the imprisoned person wants to order several services. If it turns out that there are not enough free funds for all services and the imprisoned person does not decide which service they will opt out of using, the last ordered service will not be provided. The prison reserves the money immediately after receiving the application from the imprisoned person to use the service. The money is reserved in advance so that the imprisoned person cannot spend the amount of money available in their personal account for other purposes before the amount needed for the provision of the service has been deducted from the reservation. This reservation protects the prison from a situation where the imprisoned person receives the ordered item but no longer has the money to pay for it. 11.6.3. For services provided in the same month, money is deducted from the personal account on the last date of the month. 11.7. Money transfers 11.7.1. The imprisoned person can make bank transfers through the prison (pay state fees, loans, send money to family, etc.). Pursuant to subsection 44 (4) of the Imprisonment Act, the savings fund may be deposited in an amount exceeding the amount provided for in subsection (3) of the same section. The funds reserved for the use of the imprisoned person inside the prison may be used for the satisfaction of monetary/financial claims, sent to their family members or dependants, or transferred to their bank account. For this, the imprisoned person must write an application. 11.7.2. The deadline for paying the state fee may be stipulated in the law, so the state fee is transferred by the prison as soon as possible. 11.7.3. Pursuant to section 54 of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person can use the money in their personal account. The application written for this purpose must contain: 1) the amount to be deducted from the personal account, which is indicated both in numbers and in words; 2) whether they want to withdraw money in cash, make a transfer to another current account, withhold money for the benefit of the prison, etc.; 3) if they want a transfer, the current account number and the name of the current account owner; 4) in case of purchasing items, their name and quantity; 5) their name, signature, and date. 12. Smoking in the prison (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 39  (Amended by Directive No. 1-1/69 of 29 April 2016, entered into force on 16 May 2016) (Amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) (Amended by Directive No. 1-1/102 of 16 August 2017, entered into force on 1 September 2017) (Amended by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 13. Visits and telephone calls 13.1. Short-term visit 13.1.1. All short-term visit registration channels are provided. This is necessary so that the imprisoned person knows how to register for the visit. Advance notice is required to organise the visit. It is necessary to notify the cancellation of the visit so that, if necessary, the same visit time can be offered to another imprisoned person. The regulation changes the time of registering for a short-term meeting by phone. (Amended by Directive No.1- 1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 13.1.2. Short-term meeting times are based on the prison’s schedule, which is announced to prisoners through internal communication. (Supplemented by Directive No. 1-1/101 of 8 July 2015, entered into force on 1 August 2015) (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 13.1.3. The person visiting the imprisoned person must fill out an application at the pre-entrance 40 minutes before the start of the visit. This is the minimum time required to prepare the documentation and perform the procedures for entering the prison. 13.1.4. A list of identity documents of children is provided. The regulation is needed so that everyone has a clear overview of the list of identity documents that are required for a visit in the prison territory. 13.1.5. The regulation provides a guideline for what the person should do with the items they have with them which are prohibited to the imprisoned person in the prison, and where they can store them during the visit. 13.2. Long-term visit (Amended by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 13.2.1. The amendment is necessary to make the work organisation of the prison more flexible. The prison prepares a schedule that lists the weekly times of long-term visits so that the time of a possible long-term visit is known to the imprisoned person in advance and the prison can plan its organisation. (Amended by Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014) 13.2.2. The time for submission of applications, to whom the application must be submitted, and who will accept it is provided. The time limit for submitting an application for long-term visits is necessary so that the prison service has enough time to process the application and prepare a schedule for long-term visits. Given that, in practice, imprisoned persons submit applications for long-term visits at the beginning of the month, the five-day deadline for submitting applications is reasonable. The exact address of submitting the application ensures a faster and more efficient application process. On 18 March 2013, amendments to Regulation No. 72 of 30 November 2000 of the Minister of Justice ‘Internal Rules of Prison’ entered into force. Pursuant to section 17 of the ‘Internal Rules of Prison’, the inspector-contact person makes the decisions of long-term visits stipulated in subsections 25 (1) and (2) of the Imprisonment Act. (Amended by Directive No. 1-1/46 of 17 March 2015, entered into force on 27 March 2015) 13.2.3. Pursuant to subsection 25 (1) of the Imprisonment Act, only a limited group of people who are related to the imprisoned person have the right to long-term visits. If a person applies for a long-term visit for the first time, they must provide documentary evidence which proves that the person they want to visit is related to them pursuant to subsection 25 (1) of the Imprisonment Act, so that the prison service can assess whether the person coming to the visit belongs to the above-mentioned group. 13.2.4 When coming to the visit, a valid identity document must be presented in order to avoid situations where the person arriving for the visit presents an expired document upon entering the prison. 40  13.2.5.–13.2.6 The price list for long-term visits is based on the rates established in the ‘Internal Rules of Prison’. The rate for long-term visit rooms in Viru Prison is 1.13 euros per square metre pursuant to subsection 411 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’. The visit costs must be paid before the visit to ensure clarity and to avoid missing or late payments. 13.2.7. The obligation to search arises from Section 32(2) of Regulation No 44 of the Minister for Justice of 5 September 2011 on the organisation of supervision in prisons. Searches are carried out to ensure the safety and security of the prison. The need for a search with the prisoner undressed arises from the objective of preventing the entry of prohibited articles and substances into the territory of the prison, since a thorough search is generally not carried out for the visitor. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 13.3. -13.7. A person who is suspected of being intoxicated or under the influence of narcotic or psychotropic substances and who does not comply with the orders of the prison service officer and refuses to follow the rules in force in the prison is not allowed to the visit. The purpose of the regulation is to ensure that intoxicated persons and persons who are rude to prison service officials or who try to bring prohibited items to imprisoned persons do not enter the prison territory. It is forbidden for an imprisoned person to take with them items or substances that they did not have before the visit. This ensures that imprisoned person do not exchange or accept items from the person who visited them. This prevents prohibited items from being taken to the prison. The prison has the right to interrupt the visit (except with the defence counsel or a representative who is advocate) if the visit violates the legislation governing the internal order of the prison or generally accepted moral standards in society or compromises the security of the prison. The prison service officer organising visits has the right to interrupt the visit in case of disorder and to inform the imprisoned person and the person visiting them about the possible consequences of the disorder committed during the visit. An additional objective of the regulation is to prevent potential violations from being committed during the visit. (Amended by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 13.8. The prohibition is necessary so that the prison service can have an accurate overview of the items in the cell of the imprisoned person. The prison service does not allow the visitors to hand over items to the imprisoned person during the visit. The imprisoned person can purchase necessary items from the prison store with personal money. 13.9. Telephone calls 13.9.1.1. Pursuant to subsection 51 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person may use the telephone once a week. The telephone number is dialled by the imprisoned person or a designated prison service officer. 13.9.1.2. Pursuant to subsection 51 (4) of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person enters the following information in the application: 1) first and last name of the imprisoned person; 2) cell number; 3) the person or institution and data on the person whom the imprisoned person wishes to call (if the data has not previously been submitted in accordance with section 51 1 of this regulation; 4) the preferred date and time of the call; 5) other important information; 6) date of submission of the application. Pursuant to subsection 51 (5) of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person indicates the information provided in clauses 4 1), 2), and 4–6) in the application submitted to the prison service. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 13.9.1.3. Pursuant to clause 1431 (1) 2) of the Code of Criminal Procedure, if there is sufficient reason to believe that a suspect or accused who is held in custody or imprisoned or serving detention may adversely affect the conduct of criminal proceedings by their behaviour, a Prosecutor’s Office or court may issue a ruling on the transfer of the suspect or accused for complete isolation from other persons held in custody or prisoners or detained persons A Prosecutor's Office or court may also, by a ruling, restrict or totally prohibit the following with regard to a suspect or accused: right to correspondence or use 41  of telephone. The restriction specified in clause (1) 2) of this section shall not extend to the correspondence and use of telephone for communication with state agencies, local governments and their officials, and with a criminal defence counsel. Pursuant to subsection 28 (1) of the Imprisonment Act, imprisoned persons have the right to correspondence and use of telephone. Pursuant to subsection 28 (3) of the same act, a prison service officer may restrict the right provided for in subsection (1) of the same section if such right compromises the security or violates the order of the prison or damages the objectives of execution of imprisonment. It is prohibited to restrict the right of correspondence or use of telephone for communication with state agencies, local governments or their officials, or with the criminal defence counsel. 13.9.1.4. The basis derives from the provisions of subsection 51 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which the imprisoned person is allowed to use the telephone at least once a week. The telephone number is dialled by the imprisoned person or a designated prison service officer. The detailed time and duration of telephone use is provided for in the rules of procedure (Annex 1). The basis derives from subsection 51 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, pursuant to which imprisoned persons who do not have the right to move freely within the boundaries of their ward may make calls based on an application during the use of the telephone prescribed in the rules of procedure. 13.9.2.1–13.9.2.2 This clause provides the general procedure for using the telephone in the open ward in accordance with amendments to Regulation No. 72 of 30 November 2000 of the Ministry of Justice ‘Internal Rules of Prison’ which entered into force on 18 March 2013. Imprisoned persons working in the production building and in vocational training are allowed to call from the payphone located on the ground floor of the production building, as it would be unreasonable and resource-intensive to send the imprisoned persons to their living ward for these telephone calls. generally, prisoners use the phone during the ward’s open hours. As the number of phones is limited and calling must be ensured for prisoners on equal terms, phone use is permitted at the time indicated in the daily schedule, generally up to 60 minutes per day, in accordance with the unit’s work organisation. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 13.9.2.3. The provision concerns the call procedure of an imprisoned person in the open ward who does not have the right to movement during the time specified in the schedule, who is committed to a punishment cell, in a separate locked cell, or who has been placed in a separate cell due to a serious disciplinary violation. Pursuant to subsection 51 (3) of the ‘Internal Rules of Prison’, the said imprisoned persons can make a can call based on a written request. See also clause 13.9.1.2 of the explanatory memorandum (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 13.9.3. (Repealed by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 13.9.4. Pursuant to subsection 29 (21) of the Imprisonment Act, the prison service shall verify with whom the imprisoned person communicates by telephone. If an imprisoned person gives or makes known to another imprisoned person the number and PIN code of the calling card issued to them by the prison, or uses the number and PIN code of the calling card issued to another imprisoned person, it is difficult or in some cases impossible for the prison service to verify with whom the imprisoned person communicates by telephone. In addition, the previously described activity can lead to debt relationships between imprisoned persons and thus the security of the prison can be compromised. (Added by Directive No. 1-1/46 of 17 March 2015, entered into force on 27 March 2015) 13.10. Short-term meetings via a television bridge (Added by Directive No. 1-1/3-25/12 of 02 April 2025, entered into force on 07 April 2025) 42  The right of prisons to allow short-term visits to prisoners via a television bridge arises from § 24(1) and § 26(1) of the Imprisonment Act. 13.10.1. This point sets out the general time and duration of short-term meetings via a television bridge. The meeting can also be shorter than 1 hour. 13.10.2. The clause lays down the procedure for applying for a short-term visit via a television bridge. 13.10.3. During the video meeting, the prisoner shall be present in the room provided by the prison officer in order to ensure the privacy of the persons to be visited and to prevent unauthorized persons from joining. 13.10.4. The paragraph clarifies that a video meeting can take place if the person outside the prison confirms the permission for the meeting in advance. 13.10.5. Meetings conducted by means of a television bridge must be in accordance with the objectives of the execution of imprisonment. This point sets out the rules to be followed by the participants in the event of a meeting via a television bridge. 13.10.6. The clause provides the prison officer's right to terminate the visit in the event of violation of the rules. 14. Prison leave and prison leave under supervision 14.1. Prison leave 14.1.1. The basis derives from subsections 32 (1) and (2) of the Imprisonment Act. Pursuant to subsection 80 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, requests for prison leave must be reviewed within a month, and the prison must have enough time to assess the purpose of the leave stated in the request and verify the correctness of the data on the persons/agencies visited during the leave provided in the request, on the basis of which the final decision can be made. Pursuant to subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the time spent by an imprisoned person on prison leave shall be included in the duration of the sentence of the imprisoned person. Therefore, even during the leave, serving a sentence must be a purposeful activity (work, study, housing, etc. problems are solved), which helps mitigate the risks arising from criminal behaviour. Therefore, the imprisoned person must justify the necessity of the trip in the application. During imprisonment, the prison must ensure supervision of the imprisoned person. As the time spent by an imprisoned person on prison leave is included in the duration of the sentence, supervision must also be ensured during the prison leave. This can only be achieved with a correctly completed prison leave plan, on the basis of which the prison can identify the movement trajectory and places of stay of the imprisoned person. A prison leave plan submitted with incomplete data may not be sufficiently motivated to show that the leave is necessary. In addition, it may mean that the prison is unable to supervise the imprisoned person. 14.1.2. Subsections 32 (1) and (2) of the Imprisonment Act stipulate that a prison service officer may grant permission for prison leave with the overall duration of twenty-one calendar days annually. The law does not regulate from what time the prison leave starts. Consequently, it is necessary to specify in the law what period of time the prison takes into account when it comes to prison leaves. 14.1.3. Pursuant to subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the imprisoned persons shall bear the cost of their prison leave. Granting permission for an imprisoned person for prison leave means financial expenses for the imprisoned person (e.g. travel expenses, etc.). In order to fulfil the objectives of the prison leave, the imprisoned person must have enough money. Pursuant to subsection 15 (1) of the Imprisonment Act, the prison service shall deposit the personal effects which an imprisoned person has with them and their identity documents upon reception into a prison. Therefore, in order to use an identity document, the imprisoned person must submit an application to that effect. As pursuant to clause 63 (1) 3) and clause 641 16) of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person may not have documents or cash in the prison, the cash and requested documents are handed over to the imprisoned person immediately before leaving. 14.1.4. Pursuant to subsection 32 (41) of the Imprisonment Act, a prison service officer may determine by a directive the places where an imprisoned person may or shall stay during 43  a leave, and the time periods during which the imprisoned person is required to or shall not stay in the determined places, or activities, which are excluded during the leave or which the imprisoned person is required to do. Pursuant to subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the time spent by an imprisoned person according to prison leave shall be included in the duration of the sentence of the imprisoned person. Therefore, even during the leave, the purposeful activity of serving a sentence must continue (work, study, housing, etc. problems are solved), which helps mitigate the risks arising from criminal behaviour. It is the duty of the prison to ensure that the imprisoned person does not violate legal order during their prison leave. This is checked by police or prison service officers. The imprisoned person is obliged to inform the chief specialist-warden of extraordinary circumstances and changes to the prison leave plan or location. The prison service must have an overview of the activities and whereabouts of the imprisoned person. 14.1.5. Since, on the basis of subsection 32 (7) of the Imprisonment Act, the time spent by an imprisoned person on prison leave shall be included in the duration of the sentence of the imprisoned person, the person is still considered an imprisoned person during the prison leave. Pursuant to section 641 of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person may not have narcotic, psychotropic, or other strong substances in the prison. If an imprisoned person makes, acquires, or possesses an alcoholic beverage or other substance containing alcohol, it is prohibited and punishable under criminal law in accordance with section 330 of the Penal Code. The same restrictions apply to the use of narcotic or psychotropic substances based on section 331 of the Penal Code. 14.1.6. Pursuant to subsection 57 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person has the right to keep items brought by them upon arrival at the prison and personal effects acquired through the prison service with them or in the storage of the personal effects of the imprisoned persons. Pursuant to subsection 74 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person does the shopping under the control of the prison service. The items that the imprisoned person acquired during the prison leave are not under the control of the prison service, so they are not allowed in the prison. If the imprisoned person has items with them or in the storage of personal effects of imprisoned persons that they no longer wish to keep in the prison, they may take these items with them during the prison leave. These items will no longer be allowed in the prison after the prison leave. 14.1.7. Pursuant to clause 641 16) of the ‘Internal Rules of Prison’, it is forbidden for an imprisoned person to keep cash in the prison. Therefore, after returning from the prison leave, the cash that the imprisoned person had with them is placed in their personal account pursuant to subsection 44 (1) of the Imprisonment Act. Before the prison leave, the amount taken by the imprisoned person is fixed, from which deductions are made based on subsection 44 (2) of the Imprisonment Act. If the imprisoned person returns to the prison with a larger amount than was originally taken for the prison leave, deductions will be made from the value exceeding the amount on the basis of subsection 44 (2) of the Imprisonment Act. 14.1.8. When processing a request of an imprisoned person for prison leave in the case of an emergency, the general conditions for prison leave are applied with the exceptions given in subsection 32 (5) of the Imprisonment Act and subsection 79 (4), subsection 80 (3), and subsection 81 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’. 14.1.9. Pursuant to subsection 32 (5) of the Imprisonment Act, a prison service officer may grant permission to an imprisoned person for prison leave with the duration of up to seven days in the case of the terminal illness or death of the spouse, father, mother, grandfather, grandmother, child, adoptive parent, adoptive child, brother or sister of the imprisoned person, or in the case of other family emergencies. Pursuant to subsection 80 (3) of the Prison Integral Rules, the decision to grant permission for prison leave for family emergencies is made within three working days from the receipt of the request. 14.2. Prison leave under supervision 14.2.1. Pursuant to section 801 of the ‘Internal Rules of Prison’, the costs of prison leave under supervision consist of the costs of using the escort guards of the prison service and the transport of the prison service, as well as other expenses. The rate of costs for prison leave under supervision using the escort guards of the prison service is 6.96 euros per hour per member of the escort guards. The smallest cost accounting unit is 30 minutes. In addition to these costs, the transport costs of the prison service used for prison leave under supervision are added per kilometre. Transport costs include the cost of fuel, repair 44  and maintenance, tires, insurance and comprehensive insurance, the cost of vehicle rental, and other necessary costs, such as the cost of car chemicals, washing, and others. The corresponding calculations are made by the administrative ward of the prison. In addition to these costs, expenses arising from the specifics of the particular prison leave under supervision, such as ferry tickets, parking fees, tolls, or other real expenses must be paid. Pursuant to section 802 of the ‘Internal Rules of Prison’, together with the request for prison leave under supervision, the imprisoned person also requests that the costs of the prison leave under supervision be deducted from their personal account. The costs of prison leave under supervision are calculated before the prison leave under supervision on the basis of a price list, which is also provided to the imprisoned person. If the imprisoned person does not have money in their personal account at the time of submitting the request for prison leave under supervision or when the permission is granted, the director of the prison may exceptionally authorise the imprisoned person to pay the costs of the prison leave under supervision after the prison leave under supervision. The imprisoned person signs the obligation to pay for the prison leave under supervision. 14.1.2. The goal is to ensure an accurate and correct prison leave plan, which the imprisoned person may not know. 15. Postal items (including parcels of a person held in custody and subscription to periodicals) 15.1. Correspondence 15.1.1. Pursuant to section 47 of the ‘Internal Rules of Prison’, the imprisoned person sends letters at their own expense (hereinafter private correspondence), except for letters addressed to the Chancellor of Justice, prisons, the Office of the President, prosecutors, investigators, or courts (hereinafter official correspondence), the shipping costs of which are covered by the prison. The postal service provider is AS Eesti Post, which has established the requirements for formulating the address for the letter. The imprisoned person must comply with the requirements of the postal service provider. (Supplemented by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 10 April 2018) 15.1.2. In private correspondence, the imprisoned person hands over their letter to the prison service officer in an open envelope pursuant to section 48 of the ‘Internal Rules of Prison’. The prison officer verifies the contents of the envelope, the imprisoned person seals the envelope in the presence of the prison service officer, and writes their name and the date of handing over the letter to the prison officer on the back of the envelope. The name of the sender ensures that the letter is returned if, for example, the address on the letter is wrong. In official correspondence, the letter paid for by the prison is handed over to the prison officer in a sealed envelope. The imprisoned person writes the exact address of the institution on the envelope and their first and last name, as well as the date of handing over the envelope, on the back of the envelope in the presence of a prison service officer. 15.1.3. The postal service is not provided on the weekend, so private letters from imprisoned persons are not accepted on Fridays. Considering the various surveillance activities throughout the prison, a schedule has been established during which certain activities are carried out. 15.1.4. -15.1.6. The objective is to deliver the letter addressed to the imprisoned person. 15.1.7. The procedure for submitting various requests to the prison has been explained. 15.1.8. In general, the imprisoned person must pay the shipping costs of all correspondence, with the exception of letters addressed to the Chancellor of Justice, prisons, the Office of the President, prosecutors, investigators, or courts, the shipping costs of which are paid by the prison. The term ‘correspondence’ includes both shipping costs and expenses for stationery (envelopes, paper, writing instruments, etc.). The term ‘shipping costs’ includes the costs associated with sending a letter and delivering it to the addressee, such as the cost of an envelope, postage stamp, hand-delivery, and other paid services. The prison is not obliged to provide imprisoned persons with writing paper. 45  15.1.9. To ensure that the envelopes are used as intended, the officers who collect the letters issue the envelopes just before receiving the letter. 15.1.10. The prison provides free writing paper to imprisoned persons who have no money or not enough money in their personal account and for whom the prison cannot provide a job to ensure that they are also able to contact to the Chancellor of Justice, prisons, the Office of the President, prosecutors, investigators, or courts for the protection of their rights. In order to use the budget money of the prison economically and purposefully, the number of paper distributed free of charge must be reasonably limited. 15.1.11. An imprisoned person (except for a person held in custody) who has refused to work will not be given writing paper regardless of the lack of money in their personal account. 15.1.12. The purpose of the amendment is to regulate to whom the prisoner may submit appeals in a sealed envelope. (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 15.2. Receiving and sending packages The receiving and sending of packages is provided for in § 281 and § 98 of the Imprisonment Act and chapter 15 of the internal rules of prison. According to subsection 1 of § 742 of the internal rules of prison, prisoners (including detained person) are allowed to receive one package per calendar month. On four days a week, it is possible to personally bring a package to the prison for the prisoner or send the necessary items via postal package. The maximum dimensions of a package sent or brought to the prisoner in the prison are 65 cm in length, 40 cm in height and 40 cm in width. Clauses 15.2.1.−15.2.3. of the rules of procedure explain the handling of packages arrived for the prisoner and sent by the prisoner. The items allowed to be received in the package are provided for in § 741 of the internal rules of prison. Clauses 15.2.4.–15.2.6. of the rules of procedure specify the procedures for sending personal items in packages from the prison Subscription to periodicals. (Amended by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 15.3.1. Pursuant to subsection 30 (2) of the Imprisonment Act, an imprisoned person shall be permitted to subscribe, through the mediation of the prison service, for a reasonable number of newspapers, periodicals, and other pieces of literature out of their personal resources unless the subscription endangers the objectives of execution of imprisonment or the security or violates the order of the prison. 16. Shopping 16.1. According to § 74 of the internal rules of prison, prisoners make purchases under the supervision of the prison service. The prisoner pays for their purchase from their personal account. As stipulated in § 48 of the Imprisonment Act, prisoners may buy foodstuffs, toiletries and other items, the holding of which is permitted in prison, out of the funds deposited in their personal accounts pursuant to the procedure provided for in the internal rules of the prison. The goods are sold by the prison or a legal person governed by private law with whom the civil law contract has been entered into. The price of the goods for sale can be up to 20% higher than the purchase price. The expenses on shopping done by a prisoner in one month may not exceed the limits of the minimum monthly wages established by the Government of the Republic. A prisoner may be prohibited to buy particular foodstuffs or the right to buy particular foodstuffs may be restricted as prescribed by a health care worker where such foodstuffs may damage the prisoner’s health. The quantities of goods per one prisoner per shop visit are provided for in clause 16.4 of the rules of procedure. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.2. The prisoner does not physically visit the store; instead, purchases are made by placing an order and having the ordered goods delivered based on the submitted order. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.3. Since prisoners can only purchase goods from the e-store, orders are placed electronically in the estore platform using a tablet provided by the prison. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 46 16.4. The goods specified in this clause and their quantities are primarily based on the consumption/use of the listed goods in a reasonable quantity per person. It has also been taken into account that, in general, the prison allows an imprisoned person to do the shopping twice a month, and the quantities are calculated per order. As smoking has been prohibited on the prison territory since 1 October 2017, the sale of cigarettes in the prison store is not justified as imprisoned persons cannot use them on the prison territory as intended (Supplemented by Directive No. 1-1/69 of 29 April 2016, entered into force on 16 May 2016 (Amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017 (Amended by Directive No. 1-1/102 of 16 August 2017, entered into force on 1 September 2017 (Repealed in terms of clause 16.4.19. by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 16.4.5. Pursuant to clause 7.1.53 of the rules of procedure, pressurised bottles, plastic bottles, and bottle caps are prohibited for imprisoned persons. Water and soft drinks are only sold in plastic or glass containers, which are prohibited for imprisoned persons, and therefore the prison store does not sell these goods. (Added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013 (Amended by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 16.5. The imprisoned person is obliged to fill out the order form for the goods correctly so that the order can be fulfilled. When ordering goods, the imprisoned person is obliged to proceed from the quantities stipulated in clause 16.4. of the rules of procedure, i.e. the quantities of ordered goods must not exceed the quantities stipulated in clause 16.4. of the rules of procedure. If the imprisoned person has filled out the order form in illegible handwriting, it is not possible to fill out the order. If the order form is filled out incorrectly, the prison may refuse to fulfil the order. (Amended by Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, entered into force on 1 July 2014) 16.6. The store issues the goods only to the person who placed the order. A prison service officer helps identify the person. The signature confirms that the imprisoned person received the ordered goods based on the order form. The aim is to ensure that the goods are not issued to another imprisoned person who did not actually order them. The imprisoned person must immediately visually check the goods issued to them to avoid later disputes regarding the fulfilment of the order. 16.7. The staging of imprisoned persons is based on an execution plan, which may result in the release of an imprisoned person from the prison coming unexpectedly to the prison. The prison does not issue goods to an imprisoned person who is in the stage because the prison does not know when the imprisoned person will return to the prison, and the ordered goods may be spoiled by that time or may have exceeded the storage time. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 16.8. The total cost of the order is deducted from the reservation placed on the personal account of the imprisoned person and the remaining money is released from the reservation. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 16.9. Situations where the imprisoned person refuses to accept the ordered goods without a valid reason must be avoided. It is necessary to explain to the imprisoned person that refusing to accept the goods without a valid reason does not release them from the obligation to pay for the goods. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 16.10. In exceptional cases, the imprisoned person is allowed to buy goods the use of which is essential for them. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 16.11. Articles of clothing, footwear, leisure equipment, and other electrical equipment are recorded in the register of imprisoned persons and entered in the common list of the items of imprisoned persons. The electrical device is deposited in the storage, and to use it the cell, permission to use the electrical device must be requested from the prison service. After obtaining permission, the prison service officer puts the necessary security stickers on the electrical device, the number of which is linked to the imprisoned person who purchased the electrical device. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 47 16.12. In the absence of a prison store, the prison only issues items for complying with basic needs to the imprisoned persons. The aim is to ensure that the imprisoned persons have the opportunity to communicate with their loved ones and comply with daily hygiene requirements. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 17. Studying, working, and participating in programmes 17.1. The main resocialising activities during imprisonment are studying and working. The acquisition of education and the obligation to work in the prison are regulated by sections 34–43 of the Imprisonment Act. The purpose of acquiring education and working is to increase the ability of the imprisoned person to cope independently after being released from serving the prison sentence. Raising the level of education and acquiring and maintaining work habits and skills ensure better competitiveness on the labour market. Imprisoned persons participate in short-term social programmes. The programmes are attended at certain stages of imprisonment, depending on the purpose of the programme (e.g., a prerelease programme is completed immediately before release). All social programmes are designed to teach specific skills, so imprisoned persons do not participate in programmes that are not included in their individual treatment plan. As the duration of the social programmes is short, they should not interfere with study or work. Meeting religious needs has a broader meaning than just holding religious services. Chaplains advise and organise social programme that help imprisoned persons to form attitudes, analyse themselves, and set goals. 17.2. The conscientious attitude of the imprisoned person towards the activities offered by the prison contributes to the formation of work and study habits and allows them to increase their knowledge and improve their qualifications. 17.3. Learning 17.3.1. Each imprisoned person is guaranteed individual treatment and a plan on the basis of the individual treatment plan which provides for the periods and priorities of various activities. This ensures continuity for each imprisoned person in acquiring an education and finding a job. 17.3.2. The need to learn the national language is also provided for in the individual treatment plan (except for persons held in custody – an individual treatment plan is not prepared for them and the need is assessed by the inspector-contact person in cooperation with the organiser of the national language study). 17.3.3. An individual treatment plan is not prepared for a person held in custody. If they want one, they can turn to the prison. The prison does not have to allow the person held in custody to participate in study, but they may study independently. 17.3.4. The education administrator can determine the educational level and previous work skills of the imprisoned person and, based on this, give advice on how to continue their education. A consultation is needed to get an overview of what study opportunities are available in the prison and what documents need to be submitted to the school in order to start studying. 17.3.5. In order to organise studying more smoothly, education is acquired based on a lesson plan, which also states the room where the studying takes place. 17.3.6. The imprisoned person actively participates in studies and acquires knowledge. A teacher is equated with a prison service official – their commands are equal to those of prison service officials, which must be followed (clause 67 1) of the Imprisonment Act). 17.3.7. -17.3.8. Imprisoned persons must fulfil their school obligations. Discipline allows all imprisoned persons to focus on their studies. The imprisoned person must not disturb others or the teacher during the lesson. Education is acquired on the basis of programmes, the completion of which requires intensive work. Therefore, it is not reasonable for a teacher to waste time during class to prevent or stop disorder. 17.3.9. The imprisoned person only needs the educational materials prescribed in the lesson to study in school. Other items distract the imprisoned persons and their use in class does 48  not serve the purpose of attending school. It also ensures that imprisoned persons do not compromise the security of the prison while studying. 17.3.10. The prudent use and return of school property enables the imprisoned person to study in a technically sound, clean, and stimulating environment and to use correct and necessary educational materials. 17.3.11. Various items are made during the lessons which should be recorded in the list of items in the cell. Some of the items are prohibited in the prison (e.g. dishes made of clay, etc.), which means that the prison would have to examine each item, which requires a lot of resources. Based on the above, the prison prohibits the acquisition of items made while studying at school. 17.3.12. This clause sets out the prerequisites for studying outside the prison territory. 17.3.13. The ban ensures the general security of the prison and prohibits the exchange of items and information. The clause does not prohibit communication with imprisoned persons studying in the same specialisation. 17.4. Working 17.4.1. Pursuant to subsection 38 (1) of the Imprisonment Act, the prison service shall ensure, if possible, that an imprisoned person is provided with work, considering the physical and mental abilities and skills of the imprisoned person. If it is impossible to ensure that an imprisoned person is provided with work, the imprisoned person shall be required, if possible, to participate in the maintenance of the prison. Pursuant to subsection 2 of the same section, the prison service may build plants within or outside its territory, allow imprisoned persons to work outside the prison, or require imprisoned persons to participate in the maintenance of the prison in order to ensure imprisoned persons with work. The prerequisite for working outside the prison territory is that the imprisoned person is placed in an open prison ward. 17.4.2. As a general principle, the work of an imprisoned person does not fall under the regulation of labour law. The imprisoned person does not work under a private contract, but is obliged to work through a public power relationship. Maintenance work is easier, meaning it gives the prison a better overview of the abilities and motivation of the imprisoned person. Later, they may be employed in positions requiring more specific skills. 17.4.3. The imprisoned person does not have the right to demand that they be employed. This is done at the request of the prison service officer. 17.4.4. Placement in an open prison ward is based on the principles of section 20 of Imprisonment Act. To allow an imprisoned person placed in an open prison ward to work outside the prison territory, the prison must be convinced that the imprisoned person can manage outside the prison independently and without constant supervision. 17.4.5. The purpose of the work schedule is first of all to plan work in accordance with the needs of the prison. In addition, following the work schedule allows prison service officers to plan their resources, as well as have an overview of the location and time use of imprisoned persons. 17.4.6. The imprisoned persons in the E and P buildings primarily work at workplaces where there is no possibility to wash themselves or store personal effects. Therefore, it is neither reasonable nor necessary to bring other items to the workplace. 17.4.7. The specified items are allowed as there are washrooms at the workplace. In addition, this solution ensures better and more effective hygiene for the imprisoned persons. 17.4.8. As there are different specialisations, the clothing required for the practical training may differ from the uniform of the imprisoned persons. Therefore, the prison ensures that all imprisoned persons participating in practical training are properly dressed. The clothing is stored in the locker room of the production building to prevent them from being lost or misused by imprisoned persons. 17.4.9. Issuing a marked tool ensures that the prison can verify that the tool is in the possession of the imprisoned person and that it is only used for work duties. Notification is necessary to let the prison service know that the tool may be used to commit or prevent a violation of law. Imprisoned persons may not take tools or equipment from the workplace or facility due to prison security considerations, as they are often dangerous and prohibited items for the imprisoned persons for daily use. Moreover, tools and equipment must be in the place where their owner has intended them to be used. 49  17.4.10. Imprisoned persons are moved from one building to another, which is why it is necessary for the prison service officials to be present for the escorting. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 17.4.11. The purpose of the ban is, above all, to ensure the general security of the prison. 17.4.12. By recording the working time of imprisoned persons participating in the maintenance of the prison, the imprisoned person is guaranteed wages based on the time actually worked. 17.4.13. As practical training takes place in the production building of the prison, this chapter also applies to imprisoned persons in practical training. 17.4.14. The ban ensures the general security of the prison and excludes the possible exchange of prohibited items and information. The provision does not prohibit the imprisoned person from communicating with the imprisoned persons working in the same room of the production building. 17.4.15. (Repealed by Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, entered into force on 1 October 2015) 17.4.16. The provision gives prisoners working in the prison kitchen or in the production building the opportunity to bring coffee and tea to their workplace, ie to the kitchen or the production building, for personal use. For security reasons, the packet must not be opened before being taken to the workplace, and it is also not permitted that the aforementioned substances are brought from the workplace back to the ward. (Supplemented by Directive No 1-1/128 of 28 June 2023, entered into force on 1 July 2023) (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 17.5. Resocialization activities Resocialization activities are organised on the basis of cases with the imprisoned person, based on risk assessment and their individual treatment plan. Case-based work organisation ensure that imprisoned persons participate in activities that mitigate their individual risks. The prison is not obliged to allow a person held in custody to participate in social programmes and support groups, but the person held in custody can contact a contact person to participate in the social programme. The prison allows participation if it is possible. The purpose of resocialization activities is to ensure effective work with the imprisoned person both individually and as a group. Therefore, it is reasonable to remove an imprisoned person who prevents this from the activity for a certain period of time or permanently. Such removal can be justified by the fact that the imprisoned person lacked the motivation to participate in the activity. (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 18. Sports, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities 18.1. Sports 18.1.1. Sports for imprisoned persons (except persons held in custody) consists primarily of aerobic activities (running, ball games, exercises for different muscle groups, etc.). The good health condition of the imprisoned person is one of the prerequisites for returning to the labour market and reintegrating into society after release from prison. 18.1.2. Imprisoned persons located in wards K1-K6, R1-R6, S1-S5, V1, V3, V5, and V6 are allowed to engage in sports both in the ward and in the sports facilities of the prison in accordance with the schedule. In the wards, imprisoned persons can do aerobic activities (e.g. walking, exercises for different muscle groups, etc.). In the sports facility, imprisoned persons can play team sports (e.g. volleyball, basketball, etc.). In the prison, the purpose of sports is to stay healthy, not to do competitive sports. The sports facilities are used in accordance with the schedule. When preparing the schedule, the higher frequency of use of sports facilities by imprisoned persons engaged in useful activities is taken into account. The change will bring the practice of the prison into line, and prisoners in wards V7 and V8 will be allowed to use the prison’s sports facilities according to the decision of the head of the unit.(Amended by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) (amended by Directive No. 1-1/24/47of 2 April 2024. Entered into force on 15 April 2024) 18.1.3. Purposeful and prudent use of sports equipment helps prevent imprisoned persons from being injured or sports equipment being broken. If an imprisoned person commits a 50  disciplinary offence in the sports facility, the prison service officer has the right to stop the sports activity as the security of the prison may be at risk. 18.1.4. Imprisoned persons located in the wards specified in clause 19.1.2 of the rules of procedure can engage in sports in the prison in the gym or on the field. The sports facility is chosen by a prison service official who has information about which facility is available and what condition it is in. 18.1.5. The imprisoned person is responsible for their actions during sports. They must not create a situation where the life or health of themselves or others is endangered. If an imprisoned person is injured during sports, the prison service officer must be notified immediately, so that the injured imprisoned person can receive medical treatment quickly if necessary. 18.1.6. Invalid (Repealed by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 18.2. Using the library The library service in the prison ensures the availability of information necessary for the development of the imprisoned person and promotes the improvement of their educational level. Publications, except educational literature, are located in the library unit and imprisoned persons can read them there. Therefore, the provisions regulating the time of borrowing publications and the procedure for returning them have been abolished. As the publications are located in the unit and searching them is complicated, an imprisoned person can have a reasonable number (1–2) of books in their cell. There is a different procedure for educational literature, which is primarily borrowed to imprisoned persons participating in school activities. Educational literature is borrowed to others only if the library has available publications. There is also information about what the consequences are if the book is misused or damaged. The person who borrowed the book is solely responsible for the preservation and use of the book. If the imprisoned person borrowed the book to another imprisoned person, there would be more users and the prison would not have an overview of who currently has the book. When leaving the prison, the imprisoned person must return the book to the prison. This ensures that the property of the prison remains on the prison territory and does not come into the possession of strangers. (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 18.3. Recreational activities 18.3.1. Recreational activities are guided activities based on interest in order to acquire knowledge and skills. Recreational activities develop personality traits such as motivation, determination, need for achievement, and a sense of responsibility. 18.3.2. As dangerous and prohibited items for daily use are used in recreational activities, their use is justified only in the rooms used for recreational activities. Moreover, these items must be in the place where the prison has intended them to be used. 18.3.3. The items used in recreational activities are the property of the prison. If an imprisoned person joins a hobby group, they must take into account that they cannot take the items they make there with them. The hobby group mainly focuses on crafts. The purpose of allowing crafts, music, or other recreational activities in the prison is to create prerequisites for the imprisoned person to cope well in society after release. Therefore, the imprisoned person can deposit one of the items made during the recreational activity during imprisonment in the storage or send it outside the prison if they pay the costs of the materials used to make it. In this case, they must also pay the shipping costs. (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 19. Ensuring freedom of religion 19.1. Pursuant to section 40 of the Constitution of the Republic of Estonia, everyone is entitled to freedom of conscience, freedom of religion, and freedom of thought. Everyone is free to belong to any church or any religious society. There is no state church. Everyone is free to practise their religion, alone or in community with others, in public or in private, unless this is detrimental to public order, public health, or public morality. Pursuant to section 62 of the Imprisonment Act, the prison service shall ensure that imprisoned persons are provided with an opportunity to satisfy their religious needs. Pursuant to subsection 9 (1) of the Churches and Congregations Act, persons staying in custodial institutions have the right to perform religious rites according to their 51  religion unless this violates public order, health, morals, the rules established in the prison, or the rights of others staying or serving in the prison. On 17 September 2020, the Estonian Council of Churches approved the minimum standards of religious freedom in prisons, which specifies the minimum requirements and measures to ensure freedom of religion for imprisoned persons. (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 19.2. Pursuant to subsection 9 (2) of the Churches and Congregations Act, a religious association shall conduct religious services and religious rites in a medical institution, educational institution, or social welfare institution with the permission of the owner or the head of the institution, in a custodial institution with the permission of the director of the prison, in the Defence Forces with the permission of the commander of the structural unit, and in the National Defence League with the permission of the chief of the unit. 19.2.1. The aim is to meet the religious needs of all interested imprisoned persons. 19.2.2. The chaplain first talks with the imprisoned person to clarify their religious needs and whether the person is motivated to participate in church services and other religious events. 19.2.3. If the imprisoned person cannot attend the service due to security reasons or other important reasons (e.g. serious illness), they can request an individual service with the sacraments (baptism, communion) in the living ward. As a rule, the sacraments are distributed in the chapel. In exceptional cases, it can also be done in another suitable room. Registration for religious events is voluntary for the imprisoned person. In order to register, the imprisoned person must contact the contact person. The registration takes place in accordance with the current procedure in the prison. If the imprisoned person has been granted permission to participate in a religious event and has come to the chapel, they must participate in the event. This means that the imprisoned person must behave correctly and must not disturb the organisation of the event with their actions. 19.2.4. Imprisoned persons are taken to the chapel only for religious activities. Other activities are prohibited there and would not be compatible with the purpose of staying in the chapel. An extraneous activity is one that is not provided for in the plan of the event taking place and does not directly need to be organised. This includes, for example, imprisoned persons talking to each other, handing over and exchanging items, demonstrative and defiant behaviour, singing louder than usual, and praying. 19.2.5. Pursuant to subsection 90 (3) of the Imprisonment Act, a person in custody shall be lodged in a locked cell on a twenty-four-hour basis, except during the time when the person in custody is working or studying. Pursuant to subsection 5 of the same section, the prison service or house of detention is required to take all measures to prevent any communication between persons in custody who are lodged in different cells. Based on the above, persons in custody are not allowed to take part in the church service, but they can contact the prison chaplain individually for spiritual matters. 19.3. If the imprisoned person wants a chaplain to counsel them individually or to listen to them, they are guaranteed the opportunity for this. Based on their assessment and work schedule, the chaplain organises an individual meeting for the imprisoned person if necessary. 19.4. To the extent possible, the prison guarantees the imprisoned person, regardless of their religion, a meeting with a representative of the same religion, if necessary, taking into account the peculiarities of subsection 9 (1) of the Churches and Congregations Act. 19.5. The prison chaplain decides on the need to issue religious symbols to the imprisoned person. The prison keeps records of the religious symbols issued to the imprisoned person. Limiting the number of holy images is legitimate as their excessive amount significantly complicates the performance of surveillance operations, namely visual inspection and search of the cell. The limit is not unreasonable as a maximum of three holy images is sufficient for religious activities, and a larger number of holy images may have a disturbing effect on imprisoned persons with no religious orientation or other religious orientation. The limit ensures equal treatment and balance in the implementation of freedom of religion. (Amended by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014 (Amended by Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, entered into force on 1 October 2015) 52 19.6. The aim is to ensure that imprisoned persons use religious symbols in accordance with religious traditions and not in a way that disturbs other imprisoned persons and prison staff. For example, an imprisoned person may use prayer beads in their cell, living section, on walks, and in chapel, but not in school, social programmes, or other activities organised by the prison. 19.7. Pursuant to subsection 60 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’, an imprisoned person may have a scripture in the cell. 19.8. If the imprisoned person wishes to have a church wedding, they first turn to the contact person, who informs the chaplain of their wish. The chaplain meets with the imprisoned person and explains the conditions and operations necessary to conclude the marriage. If the imprisoned person wants to get married, the chaplain sets the wedding date. Three options are possible: 1) a chaplain marries a previously registered marriage, 2) the marriage is registered by a civil law notary, 3) the marriage is registered and the imprisoned person is married by a chaplain with registration rights. (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 20. Provision of healthcare services 20.1. According to subsection 1 of § 49 of the Imprisonment Act, health care in prisons constitutes a part of the national health care system. Health care in prisons is financed within the limits of the possibilities of the state budget on the basis of the Health Services Organisation Act, taking into consideration the special rules provided in the Act. According to subsection 3 of the same section, provision of healthcare services to a prisoner, detained person or person in custody (hereinafter person detained in prison) is organised by the Health Insurance Fund. 20.2. Since the prisoner cannot contact the provider of health care services immediately, they inform the prison of the need to see a health care worker. 20.3. - 20.4. Medications are prescribed and dispensed into medication boxes by the provider of health care services. If the prisoner does not follow the treatment plan prescribed by the health care worker or refuses to administer the medication according to the treatment plan, this relevant information is forwarded to the provider of health care services. 20.5. The writing of personal data on medication packaging by the provider of health care services is necessary to ensure that the medication reaches the correct prisoner and that the information is available for supervision purposes. 20.6. An autoinjector (insulin pen), syringe needles and a lancet are sharp piercing tools and may be contaminated; improper use of the medication can also be dangerous, causing blood sugar levels to drop too low. Therefore, these tools must not fall into the wrong hands. A numerical limitation of glucometer test strips is necessary to keep the budget balanced. Syringe needles are exchanged by the health care worker if necessary, on a one-to-one basis, meaning new needles are given in exchange for old ones (if 2 needles are provided, the prisoner must return 2 used needles to the health care worker). Consequently, the maximum number of needles in the cell depends on the number of injections required per day. To exchange needles, the prisoner must come to the barred door in the open ward; in the closed sector, needles are exchanged through the hatch. There may only be one insulin autoinjector (pen) per active ingredient in the cell, as spare injectors must be stored at refrigerator temperature. 20.7. Prisoners are prohibited from: the activities referred to in clauses 20.7.1 to 20.7.3 of the rules of procedure are prohibited for the prisoner, as they may endanger the life or health of the prisoner or other individuals in the prison. According to subsection 1 of § 38 of the Minister of Justice Regulation ‘Organisation of supervision in prison’ of 1 October 2011, prison service officers distribute medications to prisoners in accordance with the dosage and schedule prescribed by the prison health care worker. According to subsection 2 of the same section, a health care worker must be present during the distribution of psychotropic and narcotic medications. Based on subsection 3 of the same section, a prison service officer is required to verify whether the prisoner administers the medication. Adherence to the treatment regime is extremely important for achieving 53  results, as uncontrolled use of medications may lead to fatal consequences. The use of medications must only serve the purpose of recovery. 20.7.4. Self-initiated piercing, inserting rings, and similar activities are prohibited in prison and pose a risk to the health of prisoners and other individuals in the prison, as such actions may lead to the spread of various infectious diseases (HIV, hepatitis, and other bloodborne diseases), thereby endangering the life or health of the prisoner. The removal of a tattoo (mark) is a complicated procedure and may permanently harm an individual’s health. It may also be a form of self-harm. In the case of such activities, the risk of infections is very high, which is why a prisoner must not, on their own initiative, alter or pierce their body, nor may they allow others to do so. (Amended by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 21. Reception of officials 21.5. See the explanation in clause 5.9. (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 22. Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties 22.5. The purpose of disciplinary proceedings is to quickly detect a disciplinary offence, to find out the culprit and the reasons for the offence, and to impose a disciplinary penalty fairly. Disciplinary proceedings are based on a document that contains information about a disciplinary offence. Disciplinary proceedings are initiated in the prison when signs of a disciplinary offence appear, which are recorded as a report. 22.6. A disciplinary offence is a wrongful act which consists of failure to fulfil obligations arising from legislation or not properly fulfilling them. Pursuant to subsections 63 and 100 of the Imprisonment Act, disciplinary penalties may be imposed on a prisoner for the violation of the requirements of the Imprisonment Act, internal rules of the prison, or other legislation by the fault of the imprisoned person. 22.7. Pursuant to clause 100 (1) 4) of the Imprisonment Act, disciplinary penalties may be imposed on persons in custody for the wrongful violation of the requirements of the Imprisonment Act, internal rules of the prison, or other legislation, such as deprivation for up to two months of the right of supplementary alimentation purchased out of the personal funds of the person in custody. Pursuant to subsection 61 (1) of the Administrative Procedure Act, an administrative act is in force as of notification thereof or delivery to the addressee, unless a later entry into force is prescribed in the administrative act. If the aforementioned disciplinary penalty has been applied to the person held in custody, they will be issued a form to order goods from the prison store during the validity of the disciplinary penalty, but they will not have the right to purchase food. 22.8. Pursuant to subsection 38 (22) of the Imprisonment Act, an imprisoned person may be suspended from work or released from mandatory work if the imprisoned person is unable to perform the mandatory work or if the working endangers the security of the imprisoned person or the prison or if the working poses a threat to the discipline in the prison. The Minister of Justice shall establish by a regulation the procedure for employment of imprisoned persons, suspension, and release of imprisoned persons from work. Pursuant to clause 5 (2) 8) of Regulation No. 9 of 7 February 2007 of the Minister of Justice ‘Procedure for employment of imprisoned person, suspension, and release of imprisoned person from work’ (hereinafter the procedure), the work obligation of the imprisoned person is suspended as a disciplinary penalty for up to one month in case of release from work. Pursuant to section 65 of the Imprisonment Act, disciplinary penalties shall, as a rule, be enforced immediately. However, if the penalty of the imprisoned person is removal from work for up to one month, the start of the penalty is counted from the moment when the imprisoned person is actually removed from work. 22.9. Imprisoned persons are usually committed to a punishment cell that is separate from the cell they are placed in under normal conditions. An imprisoned person committed to a punishment cell in 54  another cell or ward is required to take all items with them. The personal effects that were in the cell with the imprisoned person are deposited in the storage and returned to the imprisoned person after release from the punishment cell. The prison does not guarantee that the imprisoned person will be placed in the same living ward or cell from which they were committed to a punishment cell. The prison is not responsible for items left in the former cell or living ward of the imprisoned person. Found items, the owner of which cannot be identified, are dealt with on the basis of legislation governing imprisonment. 23. Transfer and release from the prison 23.1. Imprisoned persons are released from the prison on the basis of Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’. The procedure lays down the prison operations that need to be done in order to prepare the imprisoned person and release them from prison. 23.2. Imprisoned persons are transferred based on the treatment plan. 23.3. Immediately before release or transfer to another prison, the imprisoned person has the obligation to return the property of the prison that they used to the prison. In case of transfer to another prison, the imprisoned person does not have to return the prison uniform. The return of prison property is fixed by the prison service officer. Before being released from the prison or transferred to another prison, the imprisoned person is obliged to collect all their personal effects in the cell and take the items with them. 23.4. Pursuant to subsection 75 (3) of the Imprisonment Act, on release, the items, documents, and personal clothing deposited in the prison service shall be returned to the imprisoned person. If the imprisoned person has no personal clothing or if their personal clothing is not suitable for the season, the prison service shall provide the imprisoned person to be released with clothing without charge. Pursuant to subsections 64 (1) and (6) of the ‘Internal Rules of Prison’, the items deposited in the prison are returned to the person released from the prison, which the imprisoned person confirms with their signature. 23.5. If the imprisoned person has no personal clothing or if their personal clothing is not suitable for the season, they submit a request to the prison to be provided clothing as humanitarian aid at least two weeks before the release date. On the basis of the submitted request, the prison will provide clothing as humanitarian aid on the day of the release of the imprisoned person, and if possible, the clothing will be provided free of charge. 23.6. The person to be released is identified by the prison based on section 19 of the ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’. The imprisoned person is asked for their biographical information and their answers are compared with the information in the certificate of release and personal file. Photos and descriptions of special characteristics in the personal file are compared with the imprisoned person. Pursuant to section 11 of Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’, the person is issued a certificate of release from prison, on which is included the name of the prison that issued the certificate, the number of the certificate, the first and last name of the imprisoned person, the date of birth or personal identification code of the imprisoned person, a photo of the imprisoned person, a signature of the imprisoned person, the date of issue of the certificate, the period of validity of the certificate, the beginning and end of detention, the first and last name of the issuer of the certificate, the title of the issuer of the certificate, and the signature of the issuer of the certificate. The certificate of release from prison is valid for six months from the date of issue and the expiry date is indicated on it. The imprisoned person confirms the receipt of personal documents, including the certificate of release, with their signature on the inside of the back cover of the personal file. 23.7. Pursuant to subsection 75 (4) of the Imprisonment Act, on release, the deposited savings fund accrued from the funds deposited on the personal account of the imprisoned person and the funds 55  reserved for the use inside the prison shall be paid to the imprisoned person. If the amount payable from the personal account of the imprisoned person is smaller than the rate of the benefit, the imprisoned person shall be paid a lump-sum benefit to the extent of the difference between the established rate and the amount payable from the personal account. The rate of the benefit is stipulated in section 231 of Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’. 23.8. (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 23.9. Pursuant to section 27 of Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’, an imprisoned person released in the courtroom will be issued a certificate of release by the institution where the imprisoned person was immediately before release upon their request. A prison service officer organises the issue of personal effects deposited in the prison, money held in the personal account, valuables, and documents of the released person at the entrance to the prison at 8.30 a.m. to 4.30 p.m. on Monday to Thursday and at 8.30 a.m. to 3.30 p.m. on Friday. The released person confirms the receipt of the items with their signature. Imprisoned persons need to know what to do if they are released from outside the prison, i.e. from the courtroom or the prosecutor’s office, and when they can get their personal effects deposited in the prison. A certificate of release can be obtained retrospectively after the release upon written request. This certificate is necessary especially for those persons who do not have a valid identity document. 24. (Repealed by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 24.1. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 25. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.1. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.2. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.3. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.4. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.5. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 25.6. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 26. Using a tablet 26.1. By electronic operations, the prison primarily means the submission of communications to the prison (challenges, requests, requests for information etc) through digital solutions. The tablet simplifies the prisoner’s communication with the court in various proceedings and enables the use of the prison’s e-store. In addition to the tablet, prisoners retain the possibility to use a computer in the computer room. The electronic form of communications simplifies proceedings as there is no need to scan the communications and there are no problems understanding the words when reading the text in handwriting. Where secure technical capacities are available, the prisoner can confirm the receipt or examination of administrative acts and other documents electronically. 26.2. Using facial recognition when logging into the profile verifies the prisoner’s identity. Unlike individuals in freedom, prisoners cannot use Mobile-ID to access the e-file system, as the use of mobile phones is not allowed in prison, and also many prisoners do not have an ID card (including they do not meet the conditions set by law to apply for one). It is necessary to use an authentication method that also allows for the identification of these individuals. The use of facial imaging prevents situations where another person could maliciously use, for example, the username and password/PIN code issued to the prisoner. If necessary, a prison officer assists the prisoner in using the tablet. 26.3. Logging out of the profile after finishing use of the tablet is mandatory, as this protects the prisoner’s privacy. As the tablet is a shared device that can provide access to information regarding 56 the execution of imprisonment (including personal data of special categories), which the prisoner does not wish to disclose to third parties. 26.4. The designation of a location by the unit establishes a shared understanding of where the device should be stored when idle and where the prisoner must return the device after use, ensuring access to the device for other prisoners. 26.5. Clause 4 of § 67 of the Imprisonment Act stipulates that the prisoner is obligated to handle items entrusted to them prudently. The prisoner is responsible for the items provided by the prison for use during the period of use and is also obligated to return the items provided by the prison to the prison. The careful use of property provided by the prison ensures a longer lifespan for the device. 26.6.1-26.6.3. Outlining the prohibitions ensures a clear understanding of the prison’s expectations regarding the use of the tablet. Giving the tablet to another prisoner while the prisoner is logged into their profile using facial recognition creates a situation where the prison can no longer be certain of the identity of the person who performed the electronic operation. Specifically, another prisoner could submit communications to the prison or the court, place an e-store order, or mark themselves as having reviewed a document. Using the tablet on behalf of another prisoner may create debt obligations and intrigue between prisoners. In this way, it becomes easier to incite and involve other prisoners in submitting malicious or mass communications. Handing over the device to another prisoner may also result in a violation of procedural rights of the prisoner who handed over the device, for example, the other prisoner may confirm the review of a document, which could affect deadlines for filing challenges. If a prisoner damages or damages the device, the owner of the device acquires the right to claim compensation for the damage caused. By device misuse, the prison means anything that does not fall under permitted electronic operations and other activities not approved by the prison, such as restoring the device to its factory settings, playing games, or engaging in prohibited communication outside of the prison. Modification of the device primarily includes altering the integrity of the device, regardless of whether it concerns the hardware of the device (the structural form of the tablet and the devices included in it) or the software (programs). Connecting the device to another device may render the device unusable. (Amended by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 57 Rules of procedure of Viru Prison Approved by Directive No. 1-1/19 of 23 January 2013 of the director of Viru Prison; amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, Directive No. 1- 1/250 of 3 December 2014, Directive No. 1-1/46 of 17 March 2015, Directive No. 1-1/101 of 8 July 2015, Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, Directive No. 1-1/69 of 29 April 2016, Directive No. 1-1/102 of 8 July 2016, Directive No. 1-1/110 of 28 July 2016, Directive No. 1-1/156 of 3 October 2016, Directive No. 1-1/177 of 3 November 2016, Directive No. 1-1/9 of 25 January 2017, Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, Directive No. 1-1/102 of 16 August 2017, Directive No. 1/1-107 of 29 August 2017, Directive No. 1-1/132 of 7 December 2017, Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, Directive No. 1-1/108 of 29 May 2023, Directive No 1-1/128 of 28 June 2023, Directive No. 1-1/152 of 24. August 2023 and Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, Directive No. 1-1/24/104 of 11. November 2024, Directive No. 1-1/3-25/12 of 02. April 2025, Directive No. 1-1/3-25/19 of 20. June 2025, Directive No. 1-1/3-25/25 of 7 August 2025 Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026 JÕHVI 2013 Sisukord 1. General provisions ............................................................................................ 3 2. Prison territory, wards, and units .................................................................... 5 3. Reception into prison and placing in the prison ............................................ 5 4. Movement on prison territory........................................................................... 6 5. Schedule:............................................................................................................ 7 6. Headcount .......................................................................................................... 8 7. Prohibited items ................................................................................................ 8 8. Personal effects ............................................................................................... 12 9. Provision of food for imprisoned persons .................................................... 16 10. Waste management ......................................................................................... 17 11. Matters concerning living conditions ............................................................ 17 12. Smoking in the prison ..................................................................................... 20 13. Visits and telephone calls ............................................................................... 20 14. Prison leave and prison leave under supervision........................................ 23 15. Postal items (including parcels of a person held in custody and subscription to periodicals)......................................................................................... 24 16. Shopping .......................................................................................................... 25 17. Studying, working, and participating in programmes ................................. 28 18. Sports, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities ................................................................................................................. 30 19. Ensuring freedom of religion ......................................................................... 31 20. Provision of healthcare services ................................................................... 32 21. Reception of officials ...................................................................................... 33 22. Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties ....... 33 23. Transfer and release from the prison ............................................................ 33 24. Invalid (Repealed by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) ................................................................................................. 34 24.5. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) ................................................................................................................ 34 25. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) ....................................................................................................... 34 26. Using the tablet ................................................................................................ 34 Annexes ......................................................................................................................... 36 Annex 1 .......................................................................................................................... 36 Annex 1.1 ....................................................................................................................... 36 Annex 1.2 ....................................................................................................................... 37 Annex 1.3 ....................................................................................................................... 38 Annex 1.4 ....................................................................................................................... 38 Annex 1.5 ....................................................................................................................... 39 Annex 2 .......................................................................................................................... 40 Annex 3 .......................................................................................................................... 41 Annex 4 .......................................................................................................................... 42 Annex 5 .......................................................................................................................... 44 Annex 6 .......................................................................................................................... 67 Annex 7 .......................................................................................................................... 68 Annex 8 .......................................................................................................................... 69 Annex 9 .......................................................................................................................... 70 Annex 10 ........................................................................................................................ 71 Annex 11 ........................................................................................................................ 72 Annex 12 (Repealed 02.04.2025 No 1-1/3-25/12, entered into force 07.04.2025) .... 73 Annex 13 ........................................................................................................................ 74 Annex 14 ........................................................................................................................ 75 Annex 15 ........................................................................................................................ 77 Annex 16 ........................................................................................................................ 79 Annex 17 ........................................................................................................................ 81 2  Annex 18 ........................................................................................................................ 82 Annex 19 ........................................................................................................................ 84 Annex 20 ........................................................................................................................ 85 Annex 21 ........................................................................................................................ 86 Annex 22 ........................................................................................................................ 87 Annex 23 ........................................................................................................................ 88 Annex 24 ........................................................................................................................ 89 Annex 25 ........................................................................................................................ 92 Annex 26 ........................................................................................................................ 93 1. General provisions 1.1. The purpose of the rules of procedure of Viru Prison (hereinafter rules of procedure) is to regulate the general procedure and organisation of the execution of decisions related to imprisonment in Viru Prison (hereinafter the prison) provided by the Imprisonment Act, Regulation No. 72 of the Minister of Justice of 30 November 200, ‘Internal Rules of Prison’, and other legislation. The specifications include provisions not further regulated by the aforementioned legislation. 1.2. Imprisoned persons, persons held in custody, prison officers, and persons visiting the prison must comply with the rules of procedure. 1.3. The term imprisoned person is used as a common name for a person held in custody and an imprisoned person. The rules of procedure apply to both persons held in custody and imprisoned persons with the exceptions set out in the legislation. 1.4. An open ward means a ward where the imprisoned persons may move around freely within the ward at the time specified in the schedule. 1.5. A closed ward means a ward where the imprisoned persons are locked around the clock in their living cells, i.e. in a reception cell, a locked cell, a punishment cell, or a medical ward cell. 1.6. The imprisoned person can get acquainted with the schedules specified in the rules of procedure through the information stand of the ward or with the help of the inspector-contact person (hereinafter contact person) of the unit. 1.7. When organising the provisional custody and imprisonment of an imprisoned person up to 18 years of age, the exceptions stipulated in the Republic of Estonia Child Protection Act and the Imprisonment Act are taken into account. 1.8. The imprisoned person can get the forms specified in the annexes to the rules of procedure from the contact person or the unit guard. If necessary, the contact person helps the imprisoned person fill in the forms. 1.9. If an imprisoned person causes material damage to the prison, the prison proposes to the imprisoned person to compensate for the damage (Annex 25). If the imprisoned person is not willing to compensate for the material damage they caused, the prison can demand compensation through civil court proceedings. (Amended with Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 1.10. The director of the prison has a right to temporarily deviate from compliance with the rules of procedure in their orders if necessary. 1.11. The imprisoned person must: 1.11.1. stop other activities when the prison service officers enter the cell, stand up, and stand by their bed or elsewhere on the order of the prison service officer; 1.11.2. be polite and proper with prison officers, visitors and other prisoners, not to use jargon or slang, and greet prison officials and other authorities visiting the prison; (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 1.11.3. wear prison-issued clothing (excluding arrested persons), including during headcount. When 3  outside of the cell, prisoners have to be properly dressed, ie the clothes must be clean and sleeves and trouser legs must not be rolled up. If a prison jacket is worn over the bare body, all buttons must be buttoned up. Wearing a jacket and a hat indoors is prohibited, except when going outside for a walk or for another reason; (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 1.11.4. immediately notify the prison service officer of any lost or found items, as well as of the destruction or becoming unusable of personal items in the cell or the prison property; 1.11.5. take the bedding to the storage in the morning and bring the bedding from the storage to the cell in the evening while being committed to a punishment cell; (Supplemented with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 1.11.6. turn off electrical equipment when leaving the cell last; (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 1.12. The imprisoned person must not: 1.12.1. cross the barriers, climb or hang on the lattice/net or other structure of the walking area or walking cell; arbitrarily open locked doors, food hatches, latches, and prevent the doors from closing or locking (Supplemented with Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, entered into force on 1 July 2014) 1.12.2. leave the place of stay assigned to them without the permission of a prison service officer; 1.12.3. enter the premises of the prison service officers without permission; 1.12.4. cross the red line without the permission of a prison service officer; 1.12.5. stay in a cell not intended for them, except with the permission of a prison service officer; 1.12.6. stay in a room (e.g. a shower room) at a time not designated for it, talk to other persons (except for the prison service officer escorting them) while being escorted, engage in extraneous activities while being escorted, shake hands with other persons, drop or pick up any items from the ground, look into peepholes, press any button or switch, deviate from the intended route, etc. 1.12.7. use physical and/or mental violence against other imprisoned persons, prison officers, and other persons; 1.12.8. behave rudely and use sexually harassing, obscene, ambiguous, threatening, and degrading expressions; (Amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) 1.12.9. call out, exchange information loudly with another imprisoned person, shout, or otherwise disturb other persons in the prison; 1.12.10. communicate with imprisoned persons in another ward, in a closed ward pursuant to the schedule, or in a punishment cell, except for during employment activity. An imprisoned person in a closed ward is prohibited from communicating with an imprisoned person in another cell; 1.12.11. incite or encourage other imprisoned persons to commit violations of law; 1.12.12. play board or other games or place bets for profit-making purposes; 1.12.13. tattoo themselves or another person or allow themselves to be tattooed; 1.12.14. arbitrarily open and close doors fixed with a door stop, put foreign items in the door stop, etc.; 1.12.15. adjust the volume of a television or radio to interfere with the performance of the duties of the prison servants or disturb other persons; (Amended by Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016) 1.12.16. put items and substances in the toilet bowl that are not subject to the intended use of the toilet bowl; 1.12.17. make writings or markings on or stick or attach photos (except on the adhesive board intended for this purpose), reproductions, magazine clippings, covers, carpets, etc. to the construction and interior elements of the cell and other prison territory. It is forbidden to cover lighting and electronic surveillance devices and to use items in a way to impede visual surveillance (e.g., laying covers on tables/cabinets, placing photos on window bars, etc.). Articles attached to the glue plate shall not protrude beyond the edges of the glue plate; (Amended by Directive No. 1-1/134 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) (Added by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 1.12.18. bring into the cell items of furniture that are not on the list of cell furnishings, and keep in the cell furniture or parts of furniture that have become loose or broken. A detached or broken item must be reported immediately to the prison service officer and, if possible, handed over to 4  them; 1.12.19. acquire and dispose of items and substances from other imprisoned persons, as well as hand over to and exchange items and substances with other imprisoned persons; (Amended by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 1.12.20. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 1.12.21. cover their face; (Added with Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014) 1.12.22. ferment or acidify food; (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 1.12.23. display images and symbols (photos, pictures, flags, coats of arms, symbols, etc.) on their body, clothing, or in the cell and in other rooms (e.g. living ward, walking area, etc.) that incite war, inter-ethnic conflict, or state leaders of aggressor countries; (Added by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) 1.12.24. attach to the adhesive boards in the cells or otherwise display (including outside the cell) pictures, reproductions, magazine clippings, etc., which depict the naked human body. (Added by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) 1.12.25. store products in the cell that are not in their original packaging or the storage box set out in clause 7.1.39 of the rules of procedure; (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 1.12.26. wash the blanket and pillow provided by the prison. (Added by Directive No. 1-1/24/104 of 11. November 2024, entered into force on 22 November 2024) 1.13. Video and audio surveillance are used in the public areas of Viru Prison. On the territory of Viru Prison, a prison service officer may, when performing their duties, i.e. performing any operation arising from the law (performing a headcount in the cells, escorting or transferring imprisoned persons in the prison, etc., except during the full search of the imprisoned person), use a body camera attached to their uniform (which is clearly distinguishable and visible) to perform video and audio surveillance of the operations carried out. (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 2. Prison territory, wards, and units 2.1. The prison territory consists of the land area and buildings located inside and outside the outer boundary of the prison. 2.2. The prison territory contains the following buildings: The Prison territory contains the following buildings: 2.2.1. open prison building, marked with AV; 2.2.2. utility building and dog kennel, marked TH; 2.2.3. house of detention building, marked with AR; 2.2.4. living buildings of the imprisoned persons, marked with S, K, and V; 2.2.5. living building of the persons held in custody and imprisoned persons, marked with R; 2.2.6. chapel and sports building, marked with H; 2.2.7. main building, marked with P; 2.2.8. administrative building, marked with PÄ; 2.2.9. production building, marked with T. (Amended with Directive No. 1-1/46 of 17 March 2015, entered into force on 27 March 2015) (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 2.3. Smoking is prohibited on the prison territory. (Supplemented with Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 3. Reception into prison and placing in the prison 3.1. An imprisoned person who arrives in prison will be temporarily placed in a waiting cell separately from their personal belongings before being searched. Only essential items may be brought to the waiting cell upon request of the imprisoned person. 5 3.2. Items prohibited in the prison will be handled pursuant to the procedure established in the Imprisonment Act and the ‘Internal Rules of Prison’. 3.3. A first-time imprisoned person will undergo medical examination. 3.4. The personal belongings of the imprisoned person are entered in the list of personal belongings in the register of imprisoned persons (hereinafter the common list). The prison gives the imprisoned person an extract from the common list entered in the register of imprisoned persons against a signature. 3.5. The prisoner will undress to be strip-searched. Prior to the search, the prison service officer will make a proposal to the imprisoned person to hand over all items which are prohibited in the prison or which they did not have with them when they first entered the detention facility or which were not acquired through the prison or the house of detention. 3.6. If necessary, the imprisoned person and their belongings will be immediately disinfected. 3.7. After the search, the imprisoned person is issued 1 mattress, 1 pillow, 1 blanket, 2 sheets, 1 pillowcase, 1 small towel, 1 bath towel, 2 bowls, 2 mugs, and 1 spoon. The imprisoned person (except a person held in custody) is issued prison clothing: one warm jacket, one hat, two sets of clothing (two pairs of long pants and two jackets), four T-shirts and two pairs of shorts, one pair of gloves, and one scarf. The arrested person is issued a mattress, a pillow, a blanket, 2 sheets, a pillowcase, 1 towel, 2 bowls, 2 mugs and a spoon. Persons arriving in Viru Prison to serve their sentence on the basis of a treatment plan or independently (except for imprisoned persons arriving from other prisons) will be issued toiletries if necessary. If necessary, a person held in custody is issued one bath towel, one pair of gloves, one scarf, and one hat. (Supplemented with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) (Supplemented with Directive No. 1-1/152 of 24 August 2023, entered into force on 4 September 2023) (Amended with Directive No. 1-1/24/47 od 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 3.8. The prison service officer assigns and decides the placement of the imprisoned person in the prison by assigning them a cell, a bed, an adhesive board for putting up information and photos, and a shelf for storing items indicated on the label on the cell door and on the placement card of the imprisoned person. The prison service officer assigns a drawer or a shelf to the imprisoned person for the storage of foodstuff in the refrigerator. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014 (Amended by Directive No. 1-1/134 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) 3.9. The placement of the imprisoned person in the prison is decided by the unit. 4. Movement on prison territory 4.1. The imprisoned person is required to wear the prison-issued name tag with a prison-issued lanyard around their neck in a visible place outside the cell and during the headcount. An imprisoned person working in the facility wears the name tag in the designated place. (Amended with Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 4.1. The imprisoned persons usually move between the prison buildings through the gallery (except when using a sports field, performing the tasks assigned to assistants, or evacuating the imprisoned persons in the event of an emergency). 4.2. Prisoners move around on prison grounds with the permission of and accompanied by a prison service officer. (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 1 April 2023) 6 4.3. The imprisoned persons go for a walk in an appropriate clothing for the season. The prison service officer has a right to prohibit a walk to an imprisoned person if they are not dressed in accordance with the season. Only a wristwatch, a religious item worn around the neck, a wedding ring, and a handkerchief are allowed on the walk. (Amended with Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 4.4. If an imprisoned person commits an act corresponding to the characteristics of a disciplinary violation while going on a walk or during a walk, the prison service officer will decide on continuing or interrupting the walk. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 4.5. The search of the prisoner is carried out in accordance with the provisions of § 32 of Regulation No. 44 of the Minister of Justice dated 05.09.2011, Organisation of Supervision in Prison.. For this, the imprisoned person must stand facing the wall and place their hands on the designated marks on the wall or on another place indicated by the prison service officer, palms facing them. If necessary, the imprisoned person will be searched, including strip-searched. (Amended with Directive No. 1- 1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 4.6. When leaving the ward, prisoners must stay in the waiting area separated by a red line or designated by the prison officer and wait for further orders from the prison service officer, including in the production building. Leaving the waiting area without the permission of the prison service officer is prohibited. (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 4.7. If an imprisoned person commits an act corresponding to the characteristics of a disciplinary violation while being escorted in the prison, the prison service officer has the right to interrupt the escort and not to perform the planned activity. (Added by Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, entered into force on 1 July 2014) 5. Schedule: 5.1. The imprisoned person must follow the established schedule (Annex 1). 5.2. An imprisoned person staying in the ward must go to the cell assigned to them by the scheduled closing time of the cells. 5.3. (Repealed by Directive No. 1-1/3-25/25 of 7 August 2025, entered into force on 10 August 2025) 5.4. The imprisoned persons study, work, and participate in religious services and cultural and sports events generally from 8.40 a.m. to 10 p.m., taking into account the specifics in the schedule. 5.5. Imprisoned persons are sent to work in accordance with the work schedules, of which they are informed in advance by the prison service officials. 5.6. The gym and shower room are used by wards separately according to a schedule. Hairdresser services are used by wards separately according to the prison’s organisation of work. (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 5.7. Cable television, built-in radio, daylight, and wall contacts are turned on in cells at 6 a.m. and turned off at 10 p.m. It is up to the prison officer to make an exception for turning on or off the daylight. The night light is on 24/7 in the cell. The use of electricity and cable television may be allowed until 12 a.m. at the decision of the head of the unit or the senior prison officer present. (Amended with Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014 (supplemented by Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016 (Amended by Directive No. 1-1/132 of 7 December 2017, entered into force on 7 December 2017 (Amended by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 10 April 2018) 5.8. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 5.9. Imprisoned persons can meet with the prison management, including the director, one day a month in the second week of every month. The contact person informs the imprisoned person of the exact 7  meeting time. The imprisoned person can meet the prison management, including the director, if it is expedient and the submitted request (Annex 11) is justified. 5.10. Imprisoned persons committed to a punishment cell are allowed to change their clothing once a week. (Added by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 6. Headcount 6.1. The order for the headcount is given orally or through a public address system 10 minutes before the start of the headcount so that the imprisoned person has time to prepare for it. The headcount takes place in closed and open wards in the cell and, if necessary, in the workplaces of imprisoned persons. 6.2. During the headcount, the imprisoned person must stand up when a prison service officer enters the cell, and stand properly dressed at the window of the cell facing the cell door or elsewhere as ordered by the prison service officer. Their bed must be made. Imprisoned persons (except persons held in custody) must wear prison clothing during the headcount. (Amended with Directive No. 1- 1/156 of 3 October 2016, entered into force on 10 October 2016) 6.3. The imprisoned person holds their hands on the sides during the headcount. They must not lean against a wall or a bed, speak without the permission of the prison service officer, or otherwise obstruct the headcount. Electrical equipment in the chamber shall be switched off by the detainee during the census or, if the equipment allows, switched to silent mode. (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2066, entered into force on 10 February 2026) 6.4. Prison service official carrying out the census shall verify the identity of the prisoner and, if necessary, verify the compliance of the person with the census card. If necessary, the prison service officer will ask for additional information. (Amended with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 6.5. The prison service officer who carries out the headcount visually checks the physical condition of the imprisoned persons and the technical condition of the cell and the cell furnishings. 6.6. An imprisoned person on a long-term visit is counted in the long-term visit room. Clause 6.5. of these rules of procedure does not apply to an imprisoned person on a long-term visit. In addition, the imprisoned person does not have to stand next to a made bed during the headcount. 7. Prohibited items 7.1. In addition to the items specified in section 641 of the 'Internal Rules of Prison', the following items corresponding to the characteristics described in subsection 18 (2) of the Imprisonment Act are prohibited for imprisoned persons on the basis of subsection 15 (4) of the Imprisonment Act: 7.1.1. foodstuff and seasoning, plant-based products, and liquid, powdered, solid, and other substances acquired without the prison service (except for an imprisoned person who arrived from a house of detention); (Amended by Directive No. 1-22/22 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017 (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.2. wire, cable, cord, and other similar item or an item containing these elements, with the exception of the following items issued by the prison service or with the permission of the prison service: a shoelace attached to the footwear used for the intended purpose; lanyard for wearing a name tag; lanyard for wearing religious symbols; up to two metres long wires or cables necessary for the use of electrical equipment which have been acquired through the prison service or were with the person at the time of arrival in the prison; an article of clothing with rubber inside; 8  band inside the clothing of the person in custody used for the intended purpose, 7.1.3. ceramic, glass, or metal item or an item containing these elements, except for: a wrist-watch purchased through the prison, a nail clipper without nail file, up to 8 cm long; a compact mirror in plastic casing whose diameter or diagonal, including the casing, is up to 10 cm; an electrical device issued on the basis of a permit (razor or depilator for an imprisoned person who does not have a shaving device in the cell); a shaving device without batteries for an imprisoned person who does not have a depilator or razor in their cell; other items issued or authorised by the prison service; (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 7.1.4. self-made items; 7.1.5. chewing gum; 7.1.6. foodstuff that has become unfit for consumption; 7.1.7. a precursor of a substance having a narcotic, psychotropic, or other narcotic effect, a mixture and a natural product containing such a substance, and an item or substance impregnated with a narcotic or psychotropic substance; 7.1.8. liquids mixed from different substances the composition of which cannot be determined; 7.1.9. medicines, herbs, food supplements, vitamins, energy drinks and energy pouches, sports drinks and substances intended for their preparation, except food supplements and vitamins prescribed by the prison doctor and issued by the prison or purchased through the prison shop; (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 7.1.10. medical aids, medical accessories, instruments, or devices, except if prescribed by the prison medical officer; 7.1.11. mobility aids, except if permitted or issued by the prison medical officer; 7.1.12. aroma emitting substance and item, except toiletries and cleaning products purchased through the prison service or issued by the prison; 7.1.13. toilet paper, napkins, cotton pads, cleaning cloth, sponge, etc., except items acquired through the prison or taken to the prison; 7.1.14. condoms, except condoms issued by the prison service; 7.1.15. electronic cigarette; 7.1.16. a substance, device, or item used in tattooing, except five blue ballpoint pens; 7.1.17. electric toothbrush, a shaving device with batteries, hair clipper, and other such devices which can easily be used as a tattoo machine, except a depilator or razor for an imprisoned person who does not have a shaving device in the cell; 7.1.18. art and office supplies, writing and drawing tools, except plastic paperclips acquired through the prison; items issued by the school; a transparent ballpoint blue pen, coloured pencils, and an ordinary pencil acquired through the prison or brought by the imprisoned person upon arrival at the prison. The total number of listed writing instruments can be 50; 9  eraser; a soft, flexible, and transparent ruler purchased through the prison service, up to 30 cm long – 1 pc (Amended with Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021 (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.19. office equipment, except a calculator issued by the prison or acquired through the prison; (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 7.1.20. document recorder, covers, and film pocket, except document folders with transparent soft covers that do not contain metal parts; (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 7.1.21. Photo and stamp albums, photo frames; 7.1.22. periodicals and their clippings, crossword puzzle books, catalogues, etc., similar items, which have not been acquired through the prison service or issued by the prison service, except for periodicals sent in parcels to persons held in custody. a reasonable number of daily newspapers and magazines in their native language may be sent to an imprisoned person of a foreign country by post if the prison does not provide the imprisoned person with newspapers or magazines in their native language; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.23. musical (greeting) card, 3D card (Amended by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, 10/04/2018) 7.1.24. items, the intended use of which requires the covering of surfaces, building elements, etc.; 7.1.25. toys and games, except dominoes, checkers, chess, or backgammon which have been acquired through the prison or brought by the imprisoned person upon arrival at the prison; 7.1.26. electrical devices with a power exceeding 1.2 kW and which were not acquired through the prison service or taken by the imprisoned person upon arrival at the prison; (Amended with Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 7.1.27. a television with a diagonal of more than 61 cm (24’’); (Amended with Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 7.1.28. power supply, except batteries acquired through the prison service; 7.1.29. non-functioning, self-repaired electrical and electronic device with signs of modification or damage, such a part of the device, and device from which the part has been removed; 7.1.30. signal or broadcast transmitter or receiver and their accessories, except the radio built into the cells, a television issued with the permission of the prison service and acquired through the prison or brought by the imprisoned person upon arrival at the prison; 7.1.31. computers and other devices that can be used or modified to access the internet; 7.1.32. data medium and reader, except paper; 7.1.33. digital or electronic game and game console; 7.1.34. scale; 7.1.35. coat hanger; 10 7.1.36. women’s clothing for male imprisoned persons; 7.1.37. caps; 7.1.38. footwear with heels over 3 cm high, metal reinforcements, and platform soles (3 cm) or otherwise dangerous footwear, as well as special purpose footwear, except footwear issued or permitted by the prison service for the performance of work duties or orthopaedic shoes prescribed by the medical officer; (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.39. carrier bag, suitcase, box, case, jug, plastic tray, etc., an item for storing items, except the following items: a bag permitted or issued by the prison service; a water filter jug acquired through the prison service, together with a water filter acquired through the prison; a plastic soap box, toothbrush box, and denture box acquired through the prison service or brought by the imprisoned person upon arrival in prison; five paper bags for personal use of the imprisoned person; up to three transparent plastic storage boxes. One box can hold up to 1 litre; case for glasses with cleaning cloth if the imprisoned person has glasses in the cell and a denture box if the imprisoned person has dentures in the cell; packaging of food purchased via the prison until the original product is consumed. (Amended with Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) (Supplemented Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 7.1.40. umbrella; 7.1.41. clock, except a wrist-watch purchased through the prison; 7.1.42. sunglasses, except if prescribed by the prison medical officer; 7.1.43. blinders (except blinders acquired through the prison); (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.44. ear plugs and headphones; 7.1.45. more than one set of prayer beads; 7.1.46. fake weapon or imitation; 7.1.47. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.48. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.49. personal items for similar purposes provided by the prison (excluding disposable cutlery purchased through the prison); (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.50. other items not mentioned in this directive/list, the proper search of which is time-consuming, may result in the items losing their hygienic properties, or break the items easily, as well as items which are not necessary in the prison or can be replaced with other permitted items; 7.1.51. items of clothing and footwear not issued by the prison service or not purchased from a shop located in the prison, except for items arriving with a package; (Amended by Directive No. 1-1/3- 26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 11 7.1.52. fan; 7.1.53. pressurised bottles, plastic bottles, the total volume of which exceeds six litres, and bottle caps (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.54. clothing, footwear, or other items adapted to hide prohibited items; (Added by Directive No. 1- 1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 7.1.55. smokeless tobacco products (e.g. chewing tobacco, snuff, tobacco for oral use), tobacco-related products, and products containing nicotine; (Added by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 24 April 2017) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.56. publications, reproductions, manuscripts, etc. which contain descriptions of the tactics and methodologies of prison supervision and security, criminogenic risk assessment, or responding to emergency events; (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 7.1.57. envelopes lined with bubble wrap or corrugated cardboard. (Supplemented by Directive No. 1- 1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 8. Personal effects 8.1. General provisions 8.1.1. The imprisoned person has the right to keep personal effects or items given to them by the prison in the living ward or in the storage of the personal effects of the imprisoned persons (hereinafter the storage). The collection of any items in the cell that are no longer used by the prisoner, such as foodstuffs packaging that no longer contains the original product, paper or foil wrappers, used stamps etc is prohibited. (Supplemented with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 11 November 2024) 8.1.2. To request the issuance of items from the storage or their placement into the storage, the prisoner must submit a request to the prison service officer either electronically or on paper (Annex 2). The inspector-contact verifies checks the content of the request and decides whether to issue the items from the storage or deposit them in the storage (except for electrical devices and leisure equipment). Personal articles of clothing that the imprisoned person wishes to deposit in the storage from the cell upon request must be clean. The storage has the right to refuse to accept dirty and smelly items. (Amended with Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, entered into force on 1 October 2015) (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 8.1.3. (Repealed by Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, entered into force on 1 October 2015) 8.1.4. In order to send personal effects out of the prison, the imprisoned person must fill out the request form (Annex 6). The request is approved by the contact person. 8.1.5. If an imprisoned person is transferred from Viru Prison to another prison, a police detention cell, or another cell, or if they are released, they must take all items that belong to them and that were issued to them from the cell. 8.1.6. The imprisoned person has the right to keep the following toiletries in the cell: 8.1.6.1. two bottles of shampoo; 8.1.6.2. two bottles of conditioner; 8.1.6.3. two bottles of shower gel; 8.1.6.4. four soaps; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.1.6.5. 12 rolls of toilet paper; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.1.6.6. two tubes of toothpaste; 8.1.6.7. face, foot, and body cream – two pcs of each item; (Amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) 8.1.6.8. two deodorants (without alcohol); 12 8.1.6.9. two shaving creams or gels; 8.1.6.10. one bottle of dish-washing detergent; 8.1.6.11. one pack of washing powder or laundry gel – two pcs; (Amended by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 8.1.6.12. hair brush or plastic comb (up to 25 cm long) – one brush or comb; 8.1.6.13. hair dye for a female imprisoned person – two packs; 8.1.6.14. mascara for a female imprisoned person – one mascara. (Clauses 8.1.6.12–8.1.6.14 added by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) 8.1.6.15. two tubes of denture adhesive; (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.1.6.16. lens solution (if contact lenses are used in the cell with the permission of the medical officer) – two 8.1.6.17. bottles (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.1.6.18. toothbrush – two toothbrushes; (Added by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) 8.1.6.19. disposable razor – 7 pcs; (Added by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) razor with replaceable blades – 1 pc and razor blades – 4 pcs (Added by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) 8.1.6.20. wash basin acquired through the prison – 1 pc. (Supplemented by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 8.1.6.21. denture cleaning product – 60 pcs (Added by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 8.1.7. The toiletries, body care and cleaning products, foodstuffs, dry goods (including tea and coffee), medicinal products, and lighters and matches of the imprisoned persons are not deposited in the storage. (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.1.8. The imprisoned person has the right to keep in their cell (in the refrigerator in the open ward) deposit packages (e.g. a plastic container) with a total volume of up to six litres. If the prison allows the imprisoned person to use the prison store service once a month due to work arrangements, the imprisoned person may keep the above-mentioned packages in the above- mentioned places with a total volume of up to nine litres. This does not apply if the imprisoned person, for whatever reason, uses the store service less often than the prison allows. The imprisoned person must hand over the empty packages to the waste management of the prison. (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.2. The imprisoned person is prohibited from: 8.2.1. disposing personal effects without the permission of the prison. An imprisoned person who submits a request to the storage of personal effects to remove their personal effects from the register of imprisoned persons must also submit the items to be removed with the request, except underwear and socks. The basis for the removal of items is the request of the imprisoned person and the submitted items to be removed. The imprisoned person who submitted the request is responsible for the conformity of the removed items and the content of the request; 8.2.2. transferring, sending, or making available to others items for their own personal consumption, as well as acquiring, borrowing, or taking from others items that are allowed for personal consumption by others for temporary use or items that do not belong to the anyone (except with the permission of the cellmate to watch their television or listen to their radio in the cell); 8.2.3. having items upon arrival from the house of detention that they did not have with them when they left the prison and which they have not received in accordance with the procedure for acquiring items in the house of detention; 8.2.4. owning and using self-made electrical devices; 8.2.5. having electrical devices with a power of more than 1.2 kW in the cell; 8.2.6. repairing or rebuilding electrical devices, as well as removing or otherwise damaging security stickers installed by the prison. If the device breaks or the security sticker of an electrical device equipped becomes unusable, the imprisoned person must hand it over to the prison service immediately. Electrical devices that have been damaged, altered, rebuilt, become dangerous due to operation, or the safety stickers of which have been damaged will be taken away and deposited in storage; 13  (Amended with Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 01 October 2019) 8.2.7. keeping more than five personal books in the cell; (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.2.8. having more foodstuff than can be purchased with using the prison service two times; (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.2.9. keeping used beverage deposit packages with them longer than until the next store day and other empty packages longer than until the next waste drop-off day. (Added by Directive No. 1- 1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3. Clothing permitted in exceptional circumstances 8.3.1. The imprisoned person (except a person held in custody may keep in the cell personal clothing in the following quantities: 8.3.1.1. underwear – in a reasonable amount; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.1.2. socks – in a reasonable quantity; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.1.3. four pairs of footwear; 8.3.1.4. two sets of personal long underwear, including while being committed to a punishment cell. Long underwear is allowed to be worn only under long clothing issued to the imprisoned person by the prison. In the punishment cell, the imprisoned person is allowed to wear long underwear under the punishment cell clothing. Long underwear must not be visible under the clothing (except in the punishment cell) that the prison has issued to the imprisoned person. Long underwear means long-sleeved and long-legged articles of clothing that are tight against the body and do not have fasteners, cords, or other additional elements. Long underwear is not worn as outerwear. (Amended with Directive No. 1-1/101 of 08 July 2015, entered into force on 14 July 2015) 8.3.1.5. one pair of gloves (except sports gloves), including while being committed to a punishment cell. Gloves are not allowed to be worn inside the prison. (Added by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.1.6. up to three hair elastics acquired through the prison service on the basis of an application. (Added by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 01 June 2021) 8.3.2. A person held in custody may keep in the cell personal articles of clothing in the following quantities: 8.3.2.1. underwear – in a reasonable quantity; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.2.2. socks – in a reasonable quantity; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.2.3. one jacket or leather/denim jacket (without metal or rivet decorations) – 1 pc; 8.3.2.4. gloves – one pair (except sports gloves); 8.3.2.5. scarf – 1 pc; 8.3.2.6. T-shirts – 4 pcs in total; (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.2.7. shirt or shirt with long sleeves – 2 pcs; (Amended by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 8.3.2.8. footwear – four pairs (at the choice of the person held in custody, except football shoes and pointed or high-heeled footwear); 8.3.2.9. trousers (short or long) – four pairs; (Amended with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 8.3.2.10. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.2.11. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.2.12. long sports suit (sweatpants and sweatshirt) – two sets; 8.3.2.13. (Repealed with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 8.3.2.14. hat – 1 pc; 8.3.2.15. sweater or fleece jacket or polo or sweater – 2 pcs; 14 8.3.2.16. vest (without metal decorations) – 1 pc; 8.3.2.17. two sets of personal long underwear, including while being committed to a punishment cell. Long underwear is allowed to be worn under personal long clothing. In the punishment cell, the person held in custody is allowed to wear long underwear under the punishment cell clothing. Long underwear must not be visible under the personal clothing of the person held in custody (except in the punishment cell). Long underwear means long-sleeved and long-legged articles of clothing that are tight against the body and do not have fasteners, cords, or other additional elements. Long underwear is not worn as outerwear. (Amended with Directive No. 1- 1/101 of 08 July 2015, entered into force on 14 July 2015) In addition, the following items are allowed for women: 8.3.2.18. bras – in a reasonable quantity; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 8.3.2.19. warm tights – two pairs; 8.3.2.20. night clothes (pyjamas or nightgown) – 2 pcs; 8.3.2.21. hair tie – 3 pcs; 8.3.2.22. plastic headband – 1 pc; 8.3.2.23. hair brush – 1 pc; 8.3.2.24. skirt or dress –1 pc (length – at least knee height). (Supplemented by Directive No. 1- 1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 8.3.3. The person held in custody submits a request to be provided with clothing (Annex 3) to the contact person on the basis of subsection 93 (1) of the Imprisonment Act. If the person does not want to wear personal clothing, they must give the personal clothing from the cell proportionally to the prison clothing issued to them and deposit the personal clothing in the storage. 8.3.4. If an imprisoned person is committed to a punishment cell, their personal effects are deposited in the storage of the punishment cell. 8.3.5. The person held in custody may have one personal plastic washing bowl in the cell. (Added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 8.3.6. The imprisoned person can have two floor cloths in the cell. (Added by Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014) 8.4. Specifications of applying for and using an electrical device 8.4.1. To request the issuance of electrical devices from the storage, the prisoner must submit an application to the prison electronically or on paper (Annex 5). If the imprisoned person has received permission to use the electrical device and given the electrical device from the cell to storage or repair, then the imprisoned person submits a request to the storage to have the electrical device in their cell (Annex 2). The costs of using electrical equipment are covered by the imprisoned person. If one imprisoned person already has a television in the cell, the second imprisoned person will not be given a television due to the lack of technical possibilities. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 8.4.2. The imprisoned person has the right to use personal electrical devices that are manufactured by a factory, not modified or rebuilt, in working order, equipped with prison security stickers, and that meet the standards for electrical devices established in the Republic of Estonia. The imprisoned person can purchase a television cable (up to 1.5 m long) through the prison store if they have a valid permission to use a television or if their request for the purchase of an electrical device has been approved. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 8.4.3. The prison is not responsible for damage to electrical equipment caused by power interruptions, changes in voltage, or technical failures of electrical equipment, except for damage caused by illegal activities of the prison. 8.4.4. The imprisoned person must use the electrical equipment given to them in accordance with the instructions for use that came with the electrical equipment and in accordance with the rules of procedure and other legislation, without disturbing other imprisoned persons, the performance of the duties of prison officials, and the daily work organisation of the prison. The imprisoned person must use the television, kettle, etc. issued to them only in the cell where they are placed, and they are prohibited from giving the electrical device to another imprisoned person. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 15  2014) 8.4.5. If a violation is detected during the use of an electrical device or if the imprisoned person has not paid the costs associated with the use of the electrical device, the prison service officer has the right to immediately take away the electrical device from the imprisoned person. The inspector-contact person decides whether to invalidate the right to use the electrical device granted to the imprisoned person and deposit the electrical device in storage. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 8.4.6. The imprisoned person may, at their own expense, send household electronics that are not in working order to a service company for repair through the prison on the basis of a request (Annex 24). 9. Provision of food for imprisoned persons 9.1. (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 3 February 2026) 9.2. (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 3 February 2026) 9.3. In order to give up food, the imprisoned person submits a written request to the director of the prison (Annex 20). If the imprisoned person gives up food orally, it is fixed with a report by the prison service officer. 9.4. In order to be provided food again, the imprisoned person submits a request (Annex 21). The imprisoned person will be provided prison food again starting from the next meal as of submitting the request. 9.5. If necessary, the prison can replace regular food with a pack of dry food. 9.6. All portions of the food provided for in the menu are provided to the imprisoned person during the meals provided. (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 9.7. As a rule, food is provided to the imprisoned person in the cell. 9.8. The distribution of food is carried out by an assistant (who is an imprisoned person) of the prison service official under the supervision of the prison service officer. 9.9. The prisoner’s food utensils are in the cell (2 bowls, 2 mugs and a spoon). If the imprisoned person does not use the dishes as intended, the dishes will be taken away from them and food will be provided in disposable plastic containers instead. (Amended with Directive No. 1-1/46 of 17 March 2015, entered into force on 27 March 2015) (Amended by Directive No. 1-1/41 of 09 April 2018, entered into force on 1 May 2018) (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024.) 9.10. Food is issued to the prisoner in a food container provided by the prison The food is served in one bowl. The imprisoned person must receive the food prescribed for them themselves. (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 9.11. Imprisoned persons are prohibited from handing over food provided to them to another imprisoned person. (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 9.12. The imprisoned person washes the dishes. The prison service officer has the right to prohibit the provision of food in dishes that do not meet hygiene requirements. 9.13. Eating and drinking outside the cell is prohibited, unless it arises from the organisation of work of the prison. (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 16 9.14. Lunch and dinner for imprisoned persons working in the production building and in practical training is generally provided in the canteen of the production building. The imprisoned person who distributes the food eats in the production building. Imprisoned persons staying in the training centre of the P-building in accordance with the schedule have lunch in the cell. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 9.15. If they have complaints about the quality of the food, the imprisoned person must immediately inform the floor guard or senior guard. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 10. Waste management 10.1. The imprisoned person must separately collect their paper and cardboard waste, packaging waste, and mixed waste. They must also remove them from the cell at the prescribed time. Packaging waste must first be cleaned by the imprisoned person. The prison issues guidance materials for the sorting of waste, provides imprisoned persons with one waste basket for municipal waste in the cell, and monitors the sorting of waste. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 10.2. Unusable and disposable batteries must be handed over by the imprisoned person to the prison service officer, who will place them in the designated container. 11. Matters concerning living conditions 11.1. Resolving issues concerning living conditions in the prison 11.1.1. The imprisoned person addresses their problem verbally to the officer designated by the head of the unit. The officer will identify the nature of the problem and, if necessary, forward the problem electronically to another structural unit (medical, probation, information and investigation, supervision, or administrative ward) or, if the situation so requires, ask the imprisoned person to submit it in writing. (Amended with Directive No. 1-1/101 of 8 July 2015, entered into force on 14 August 2015) 11.1.1.1. The prisoner has the right to submit appeals to the prison electronically via the prisoner portal (VaPo). The information management service registers the electronically submitted appeal in the document management system and forwards it to the appropriate structural unit for resolution. When submitting an electronic appeal, it is not necessary to submit an appeal of the same content in paper form. The prison does not mediate electronically submitted appeals when communicating with other institutions. When communicating with other institutions, the prisoner must submit the appeal directly to the addressee. (Supplemented with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 11.1.2. Prison service officers provide application forms to the imprisoned persons during the evening headcount. The imprisoned persons usually submit their applications to the prison officer during the morning headcount. (Amended with Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 10 April 2018) 11.1.3. The application of the imprisoned person must be written in clearly legible handwriting. The application must include the name and cell number of the imprisoned person, the clearly expressed content of the application, and, if necessary, documents justifying the application. The imprisoned person submitting the application signs the application and writes down the date of submission. 11.1.4. The imprisoned person has the right to submit applications only in the official language and only in their own name. 11.1.5. The deadline for responding to the written application is generally 30 days, unless otherwise provided by law. 11.1.6. If the imprisoned person is placed in a closed cell or in other situations where the urgent intervention of a prison service officer is necessary in order to resolve the incident, the imprisoned person can notify the prison service of the emergency via the cell terminal. In order 17  to carry out legal administrative and judicial proceedings and to ensure the rights of the parties to the proceedings, calls made via the cell terminal may be recorded. (Added by Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, entered into force on 1 July 2014) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 11.2. Keeping laundry and footwear in order 11.2.1. The imprisoned person must ensure the cleanliness of their personal clothing. 11.2.2. Washing and repairing bedding, towels, prison uniforms, and work clothing issued by the prison is free of charge. 11.2.3. Up to 50% of issued prison clothing can be washed at once, i.e. two T-shirts, one pair of shorts, one jacket, one pair of trousers, and a knitted hat. The jacket is washed when necessary, but not more often than once every six months. Clean prison clothing is generally returned to the imprisoned person after one week. (Supplemented with Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 01 June 2013) 11.2.4. Underwear, socks, leather and fur items, and outerwear are not accepted Outerwear may be washed in exceptional cases if the imprisoned person confirms with their signature in the application that they been informed of the possible consequences of washing the items (shrinking, change of colour, wrinkling of the material). 11.2.5. The prison provides the imprisoned person with a change of bedding, towels, and prison clothing generally every fourteen days. The blanket, pillow, and mattress are changed if necessary. In justified cases, the imprisoned person has the right to request a change of pillow, blanket, bedding, or mattress. If the imprisoned person is unable to stay in their cell during the change of bedding, they will place the dirty bedding folded at the foot of the bed in a visible place. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 11.2.6. The costs for purchasing the means necessary for washing personal clothing are borne by the imprisoned person. Detergents can be purchased from the prison store. 11.2.7. The imprisoned person may ask the prison service to take their personal clothing to a laundry providing services to the prison. In this case, the imprisoned person must pay for the laundry in accordance with the established price list. 11.2.8. In order to receive a service provided or mediated by the prison, the imprisoned person submits a written request, indicating all the necessary information about the service, as well as confirmation that they agree to the terms and conditions of the service established by the prison and consent to the deduction of the amount paid for the service from their personal account. The name, personal identification number, and cell number of the imprisoned person must be stated in the application. (Amended with Directive No. 1-1/110 of 28 July 2016, entered into force on 01 August 2016) 11.2.9. In order to prevent the spread of infectious diseases or parasites, the prison organises the disinfection or destruction of the personal effects of the imprisoned person or the items issued to them by the prison. The prison is not liable for the damage caused due to the destruction or disinfection of items. ((Added by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 11.2.10. Through the prison service, prisoners can use a shoe repair service to repair their personal footwear on the basis of a price list. Prisoners with an average balance of spare funds less than 9.59 euros in their internal personal account in the three calendar months preceding the request, taking into account the initial balance of the period, do not have to pay for the repair of shoes. (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 11.2.11. In order to have their personal shoes repaired, prisoners have to submit a request (Annex 26), in which they indicate their name, cell number and sector and describe the shoes in need of repair and the reason for repair. (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 11.2.12. Before the shoes are repaired, the feasibility of the repair is assessed and the prison will take a photo of the shoes. Repairs of prisoners’ shoes are not covered by warranty. (Added by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) 11.3. Need-based provision of toiletries (Amended by Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016) 11.3.1. A low-income imprisoned person who does not have the necessary toiletries and does not have the money to purchase them may submit a request to be issued toiletries. The request (Annex 4) must be clearly legible and contain the name (in block letters) and 18  date of birth of the imprisoned person, a list of toiletries they need, building designation, and cell number. 11.3.2. The toiletries that the prison issues based on need are toilet soap, household soap, toothpaste, toothbrush, disposable razors, and menstrual pads for female imprisoned persons. 11.3.3. The request of the imprisoned person to receive the necessary toiletries will be granted if they have less than 15 euros available in their personal account in the three months preceding the submission of the request, taking into account the beginning and end balance of the period. On the basis of a positive decision, the imprisoned person will be issued the requested toiletries. (Amended with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 11.3.4. Invalid 11.3.5. Invalid (Amended with Directive No. 1-1/166 of 18 December 2015, entered into force on 1 January 2016) 11.4. Articles of clothing 11.4.1. If necessary, the imprisoned person can request from the prison articles of clothing that are allowed to them in the prison by submitting a request to the contact person (Annex 3). When processing the request, the justification (need) of receiving the requested articles of clothing and the money available in the personal account of the imprisoned person is taken into account. If the three-month average balance of available money of the imprisoned person is greater than the cost of the item requested, the request will generally not be granted. (Amended with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 11.5. Maintenance of the premises 11.5.1. The imprisoned person is required to comply with the requirements of personal hygiene, keep their clothing and bedding tidy and clean, keep their cell (including the toilet) and the non-work rooms of the ward clean, make up their bed after the wake-up, and keep it tidy throughout the day. The imprisoned person is required to wear proper clothing from wake-up to lights-out. Imprisoned persons are prohibited from hanging curtains in front of their bed, setting up beds in non-work rooms or service rooms, or changing beds with other imprisoned persons without the permission of a prison officer. 11.5.2. The prison officer gives the imprisoned persons the cleaning tools and supplies necessary for washing and maintaining the cell. To receive other cleaning tools and supplies necessary for the maintenance of the cell, they must apply to the prison service officer. 11.6. Reserving money for services 11.6.1. Through the prison, the imprisoned person can use various services (including laundry, making copies), a long-term visit room, and permitted electrical equipment, for which the imprisoned person must pay from their personal account. 11.6.2. The imprisoned person must keep records to ensure that the amount required for the payment of service is available in their account. 11.6.3. The amount reserved for the services is deducted from the personal account of the imprisoned person on the last working day of each month. 11.7. Money transfers 11.7.1. The imprisoned person can make bank transfers through the prison (pay state fees, transfer money to relatives, etc.). Bank transfers are made by the maintenance ward specialist. 11.7.2. The state fee is paid from the personal account of the imprisoned person as soon as possible after the administrative ward has received the duly completed application of the imprisoned person. 11.7.3. Pursuant to section 54 of the ‘Internal Rules of Prison’, the duly completed application must contain all the necessary details for the transfer: the name of the recipient, the current account number of the recipient, the reference number if necessary, the amount of the amount to be transferred in numbers and words, and, if necessary, the explanation, date, and signature. 19 12. Smoking in the prison (Amended with Directive No. 1-1/69 of 29 April 2016, entered into force on 16 May 2016) (Amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) (Amended by Directive No. 1- 1/102 of 16 August 2017, entered into force on 1 September 2017) (Amended by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 13. Visits and telephone calls 13.1. Short-term visit 13.1.1. For a short-term visit, the person visiting the imprisoned person must register either by phone (phone number 663 7946) or electronically (email [email protected]), or the imprisoned person must submit a written request (Annex 14) at least ten working days before the requested meeting. The person visiting the imprisoned person or the imprisoned person must notify the prison at least five working days before the visit about the cancellation of the short- term visit or the change of the names of the persons visiting the imprisoned person. It is possible to register by phone on Tuesday and Thursday from 14:30 to 16:00. The following month’s visits are registered from the 20th day of the month. (Amended with Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April, entered into force on 15 April 2024) (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 13.1.2. Short-term meeting times are based on the prison’s schedule, which is announced to prisoners through internal communication (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 13.1.2.1. Invalid (Repealed with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 13.1.2.2. Invalid (Repealed with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 13.1.3. At least 40 minutes before the start of the time set for the visit, the person visiting the imprisoned person must fill out a request for a short-term visit and present a valid identity document to the prison service officer. 13.1.4. To identify a child under the age of 8, it is sufficient to present a birth certificate. A child between 8 and 15 years of age must have an identity document with a photo (passport, student card, identity card (ID-card), etc.). A child over 15 years of age must have an identity document within the meaning of the Identity Documents Act (e.g. identity card (ID-card), passport, etc.). (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 13.1.5. The person visiting the imprisoned person will deposit the items that are not allowed to the imprisoned person at the prison for the duration of the visit. 13.2. Long-term visit (Amended with Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 13.2.1. Long-term visits take place in accordance with the schedule prepared by the prison. (Amended with Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014) 13.2.2. The imprisoned person submits a request for a long-term visit to the inspector-contact person from the first to the fifth date of the month preceding the visit. (Amended with Directive No. 1- 1/46 of 17 March 2015, entered into force on 27 March 2015) 13.2.3. A person requesting a long-term visit for the first time must provide documentary evidence of the right arising from subsection 25 (2) of the Imprisonment Act. 13.2.4. Visitors arriving for a long-term visit must present a valid identification document. In order to identify a child under 8 years of age, the parent must present the birth certificate of the child. A child between 8 and 15 years of age must have an identity document with a photo (passport, student card, identity card (ID-card), etc.). A child over 15 years of age must have an identity document within the meaning of the Identity Documents Act (e.g. identity card (ID-card), 20  passport, etc.). 13.2.5. The price list for visits is drawn up by the prison service officer on the basis of the tariffs established by the regulation of the Minister of Justice. The price list is approved by the director of the prison. The visit expenses must be paid before the start of the visit. 13.2.6. If the imprisoned person wants to pay the costs of the visit, they submit a request to the administrative ward, which deducts the estimated amount from their personal account. 13.2.7. The detainee shall be searched before going to a long-term visit. After a long visit, a prisoner shall be searched by undressing and intoxication shall be checked. (Amended with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 13.3. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 13.4. A person suspected of being intoxicated or under the influence of a narcotic or psychotropic substance, as well as a person who does not obey the lawful orders of a prison officer, addresses a prison officer with insulting, threatening, rude, or slanderous expressions, or tries to bring items prohibited in the prison to the visit after familiarising themselves with the legislation regulating the internal order of the prison will not be allowed to the visit. 13.5. The prison has the right to interrupt the visit (except with the criminal defence counsel) if the parties to the visit violate the legislation governing the internal order of the prison or generally accepted moral standards in society or compromise the security of the prison. 13.6. The prison has the right to verify the presence and condition of the imprisoned person and the person visiting them during the visit. The presence of the imprisoned person is verified every day between 8 a.m. and 8.45 a.m. and 8 p.m. and 8.45 p.m. 13.7. The visit can be terminated before the scheduled end of the visit at the request of the person visiting the imprisoned person or the imprisoned person. 13.8. After the long-term visit, it is forbidden for the imprisoned person to bring with them items or substances that they did not have before the visit. The imprisoned person is allowed to bring with them foodstuff to a long-term visit in the amount that they consume during the visit. It is forbidden to bring unused foodstuff back to the living ward after the visit. The foodstuff will be destroyed. (Supplemented with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 13.9. Telephone calls 13.9.1. Telephone calls in closed wards 13.9.1.1. The prison shall ensure that prisoners have the opportunity to use the telephone at least once a week in accordance with the work organisation of the prison. (Amended with Directive No. 1- 1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 13.9.1.2. Imprisoned persons can ask to use the telephone from the officer organising the use of the telephone, usually during the evening headcunt of the working day before the call. Based on the requests (Annex 17), a call schedule for the next day is drawn up. The officer organising the use of the telephone has the right to change the call schedule in accordance with the needs of the prison. In the request, the imprisoned person (except for a person held in custody) states their first and last name, cell number, the person or institution to whom/which the imprisoned person wishes to call (if the information has not been provided previously), the preferred time to use the telephone, other important information, and the date of submission of the request. In the request, the person held in custody states their and last name, cell number, the preferred time for using the telephone, other important information, and the date of submission of the request. (Amended with Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 13.9.1.3. An imprisoned person whose freedom of communication has been restricted must submit a request to use the telephone at the latest during the evening headcount preceding the day of the call. In the request, in addition to their own data, they must indicate the names and phone numbers of the persons they want to call. The prison service verifies the veracity of the data provided. If the imprisoned person has submitted a request to call a person with whom they are not allowed to communicate, the prison officer organising the use of the telephone will explain the reason for refusing to allow them to make the call. If the phone call is allowed, the 21  prison service officer organising the use of the telephone dials the phone number. 13.9.1.4. A prisoner who has submitted a proper request to use the phone in time is allowed to make a call once for at least 10 minutes at the time specified in the daily schedule. (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 13.9.2. Telephone calls in open wards 13.9.2.1. Use of the phone takes place during the free time stipulated in the daily schedule or according to the work organisation of the prison, generally up to 60 minutes a day. If the imprisoned person wants to call state agencies, local governments, or the criminal defence counsel at any other time, they must submit a request no later than the working day before the call. If the open ward is locked, the procedure for calling during locking is specified in the locking directive. (Amended with Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 13.9.2.2. An imprisoned person working in the production building and in practical training is allowed to call from the payphone located on the ground floor of the production building. (Amended with Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) (Amended with Directive No. 1-1/3-25/25 of 7 August 2025, entered into force on 10 August 2025) (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 13.9.2.3. The provisions of clause 13.9.1.2. apply to an imprisoned person whose freedom of movement during the time specified in the schedule has been restricted, who is committed to a punishment cell or a separate locked cell, or who has been placed in a separate cell due to a serious disciplinary offence.(Added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 13.9.3. (Repealed by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 13.9.4. The imprisoned person is prohibited from giving or making known to another imprisoned person the number and PIN code of the calling card issued to them by the prison. It is also forbidden for the imprisoned person to use the number and PIN code of the calling card issued by the prison to another imprisoned person. (Added by Directive No. 1-1/46 of 17 March 2015, entered into force on 27 March 2015) 13.10. Short-term meetings via a television bridge (Added by Directive No. 1-1/3-25/12 of 02 April 2025, entered into force on 07 April 2025) 13.10.1. The prison shall, in the case of secure technical capacity, enable short-term meetings for prisoners via a television bridge (hereinafter video meeting) at least once a month for a duration of at least 1 hour. Video meetings shall be provided in accordance with the organisation of work of the unit, except during the time prescribed for catering. 13.10.2. Only a detainee can apply for a video meeting. The application must be submitted electronically via the Prisoner's Portal (VaPo) at least 10 working days before the appointment indicated in the application. 13.10.3. During the video meeting, the prisoner is staying in the room provided by the prison officer. 13.10.4. A prerequisite for a video meeting is a confirmation submitted by a person outside the prison to allow the meeting. 13.10.5. When making a video meeting, the following rules must be followed: 13.10.5.1. Prisoners shall be prohibited from commencing or terminating a video meeting in any place other than the room designated for the video meeting; 13.10.5.2. At the request of a prison officer, the conscripts shall show an identity document; 13.10.5.3. All persons attending the meeting must be in the field of vision of the camera. Persons with whom the prisoner has not requested a meeting or coordinated with the prison shall not be 22  in the field of vision and auditory range of the camera; 13.10.5.4. During the video meeting, it is prohibited to: • recording, photographing and forwarding the meeting to third parties; • to transmit content or media that is incompatible with the purposes of the execution of imprisonment; • exhibit intimate areas and perform other activities that are contrary to the moral norms generally accepted in society; • use alcohol, narcotic drugs and psychotropic substances and be in a state of intoxication during the visit; 13.10.6. In case of violation of the rules, the prison officer has the right to terminate the meeting. 14. Prison leave and prison leave under supervision 14.1. Prison leave 14.1.1. Only an imprisoned person may request a prison leave. A request for a prison leave and a prison leave plan (Annex 18) can be submitted once a month. The request is submitted during the first five working days of the month prior to the prison leave. The request must include basic data, a substantial and justified prison leave plan for each requested day, the address where the imprisoned person will mainly be staying, the exact addresses of the persons and companies to be visited, and the telephone numbers of the persons to be visited. A prison leave plan submitted with incomplete data, which does not allow the prison to verify the purposefulness of the movement or the prison leave of the imprisoned person, may be the basis for denying the leave. 14.1.2. The prison leave is calculated based on the year of imprisonment (the year is counted from the beginning of the sentence). 14.1.3. In order to receive cash, the imprisoned person makes a written request (Annex 19) to reserve money from their personal account, which will be issued to them for the prison leave no later than three working days before the leave. In order to receive an identity document or other important document from the file for the prison leave, the imprisoned person submits a written request. The requested documents and cash are given to the imprisoned person before leaving the prison. 14.1.4. During the prison leave, the imprisoned person must be available at the addresses and times specified in the prison leave certificate or the prison leave permission directive. This may be verified by the prison service or police officers. The imprisoned person must report regularly to the chief specialist-steward of the prison at 10 a.m. and 10 p.m. every day of the prison leave. The imprisoned person must notify the chief specialist-steward immediately of extraordinary circumstances and changes to the prison leave plan or their location. 14.1.5. During the prison leave, the imprisoned person is prohibited from possessing and using alcoholic, narcotic, toxic, and psychotropic substances. Other restrictions are established in the prison leave permission directive. 14.1.6. The imprisoned person who has returned from the prison leave is prohibited from bringing into the prison items that they did not take with them on the prison leave, except for items acquired with the permission of the prison officer. The imprisoned person can take personal effects (including items prohibited in the prison deposited in the storage) that they do not want to keep in the prison. 14.1.7. If the imprisoned person has cash with them when they return from the prison leave, which they voluntarily give to the prison service officer, the amount is transferred to their personal account. The deductions provided for in subsection 44 (2) of the Imprisonment Act are made from the amount that exceeds the amount taken for the prison leave. 14.1.8. When processing a request of an imprisoned person for prison leave in the case of an emergency, the general conditions for prison leave are applied with the exceptions given in subsection 32 (5) of the Imprisonment Act and subsection 79 (2), subsection 80 (3), and subsection 81 (2) of the Internal Rules of Prison. 14.1.9. For an extraordinary prison leave or prison leave under supervision, the imprisoned person submits a written request to the contact person (Annex 11) where they note all the information necessary for the prison leave or prison leave under supervision and adds documents. For prison leave under supervision, the imprisoned person submits a written consent to cover the associated costs. The costs are calculated in accordance with the procedure stipulated in the Internal Rules of Prison and on the basis of the approved price list. 23 14.2. Prison leave under supervision 14.2.1. For prison leave under supervision, the imprisoned person submits a written request with the necessary documents. On the request, they note all the data necessary for the prison leave under supervision, including their consent to cover the associated costs. The costs are calculated in accordance with the procedure stipulated in the ‘Internal Rules of Prison’ and on the basis of the approved price list. 14.2.2. If the prison leave under supervision takes place within the framework of a resocialization activity (social programme, etc. activity), the official organising the activity submits the request for prison leave under supervision. 15. Postal items (including parcels of a person held in custody and subscription to periodicals) 15.1. Correspondence 15.1.1. The correspondence of the imprisoned person must comply with the procedure prescribed by law. A letter sent by the imprisoned person must be properly addressed. (Supplemented with Directive No. 1-1/41 of 09 April 2018, entered into force on 10 April 2018) 15.1.2. Letters sent to the imprisoned person are handed over by the person responsible for correspondence against a signature. 15.1.3. Letters from imprisoned persons are generally received by a prison service officer from Sunday to Thursday from 3 p.m. to 8 p.m., except for correspondence with agencies. Letters are generally delivered from Monday to Friday between 3 p.m. and 8 p.m. (Amended with Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 15.1.4. The person responsible for correspondence usually delivers the letter to the imprisoned person on the same working day that the letter arrived. 15.1.5. The letters of an imprisoned person who is on prison leave or prison leave under supervision or a long-term visit are kept in the unit until the imprisoned person arrives at the prison or until the end of the long-term visit. 15.1.6. If the imprisoned person is no longer in prison when the letter arrives, the letter is forwarded to the detention facility where they are located. If the person is no longer in the detention facility, the letter is returned to the sender. 15.1.7. The imprisoned person generally hands over the complaint to the inspector-contact person against a signature, if necessary, another prison service official accepts the complaint. The imprisoned person gives memorandums, requests for explanation, and statements addressed to the prison to the prison official. (The wording of the first sentence of this clause was amended by Directive No. 1-1/120 of 17 June 2014, entered into force on 1 July 2014) 15.1.8. The imprisoned person is allowed one envelope for each letter sent at the expense of the prison each working day. Letters addressed to the chancellor of justice, the prison, the Office of the President, the prosecutor, the investigator, or the court are sent at the expense of the prison. Letters addressed to persons not mentioned in the previous list are sent at the expense of the imprisoned person. 15.1.9. The envelope is given to the imprisoned person before the letter is delivered. The imprisoned person closes the letter in an envelope in the presence of a prison officer, writes the address on the envelope, and immediately gives it to the prison officer, who forwards the letter to be delivered. 15.1.10. An inmate who has had less than 15 euros in their personal account during the last six months and for whom the prison has not guaranteed a job is allowed one sheet of white writing paper in A4 format every working day for each letter sent at the expense of the prison. (Amended with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 15.1.11. An imprisoned person (except for a person held in custody) who has refused to work will not be given writing paper regardless of the lack of money in their personal account. 15.1.12. A prisoner can submit a criminal complaint to the internal control service, an appeal to the information and investigation department, the medical department, and the head of the unit in a sealed envelope. (Added with Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April) (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 15.2. Receiving and sending packages 15.2.1. The reception of hand-delivered packages at the prison takes place from Tuesday 24  to Friday between 08:30–09:30 and 11:30–13:00, except on public holidays. Postal packages are collected from the post office according to the schedule. 15.2.2.The person delivering a hand-delivered package must submit a standard-format application along with the package. The prison official receiving the package verifies the personal data based on an identity document, as well as the weight and contents of the package. The official then confirms receipt of the package with a signature and returns one copy of the application to the person who delivered the package. 15.2.3. To send a postal package to a prisoner in the prison, the sender must submit a digitally signed notification to the prison in advance, which must include a list of the items and substances, as well as their quantities. If the acceptance of the package is refused, the sender will be informed within five working days of the registration of the notification and the reasons for refusal are explained. If the prison has not responded to the sender’s notification within the specified time, the sender has the right to send the package to the prisoner. The package must include the first and last name of the person who submitted the notification. Received postal packages are opened in the presence of the prisoner and the contents are presented to them within seven working days of the arrival of the package. Items that are specified in the application and allowed in the prison for the prisoner are handed over to the prisoner in the cell or stored in the storage. Items, which must be registered in the common list, are entered in the common list by the prison official. 15.2.4. To send a postal package from the prison, the prisoner submits a prior request specifying a list of the items to be sent, their location (either in storage or in the cell), the recipient’s first and last name, and postal address. The packaging permitted for sending the package and the necessary postage stamps can be purchased by the prisoner in the usual manner from the e-store. The prisoner, in cooperation with the prison official, assembles the package, affixes the required number of stamps to the package according to its weight and the postal service price list, and writes the sender and recipient details on the package. The handing over of the package to the postal service is arranged by the prison. 15.2.5. Packages weighing up to 2 kg are collected by the postal service on working days as part of two-way mail exchange. Packages weighing more than 2 kg are taken to the postal service by the prison once a week on an agreed-upon day 15.2.6. A package can also be sent from the prison via courier in an expedited manner, with the cost of the service to be covered by the prisoner using available funds on their internal prison account. The desire to use the courier service must be indicated in the package dispatch application. The amount payable for the service (courier call-out fee) will be reserved by the budget service before the courier is called to the prison. (Amended by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 15.3. Subscription to periodicals 15.3.1. In order to subscribe to periodicals with their own money, the imprisoned person submits an application, where they indicate which periodicals they want to subscribe to and confirm that they agree to the deduction of the expected amount from their personal account. The minimum subscription length is one month or the minimum possible period established by the publication. To subscribe to periodicals, the imprisoned person fills out the application form (Annex 11). 15.3.2. Newspapers and/or magazines subscribed to with their own money are delivered to the imprisoned person by the prison officer. 15.3.3. The prison does not approve the subscriptions of the imprisoned person to publications and works which are forbidden to the imprisoned person in accordance with clause 64 1 15) of the ‘Internal Rules of Prison’. 16. Shopping 16.1. A prisoner can generally make purchases twice a month, but not less frequently than once a month, within the limits permitted under § 48 (1¹) of the Imprisonment Act. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.2. The store service is provided to prisoners through an external private legal entity. The general terms and conditions for using the service are outlined by the service provider in the e-store application. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.3. The prisoner can purchase goods from the e-store by submitting an electronic order using a tablet provided by the prison. (Amended with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 25  November 2024) 16.4. The imprisoned person may purchase goods in the following maximum quantities: 16.4.1. halva, chocolate, and candies in total – 1.5 kg; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.2. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.3. pastry products in total – 1 kg; 16.4.4. coffee, cocoa, and tea in total – 1 kg; 16.4.5. mineral water and soft drinks in a transparent plastic container in total – 3 litres; (Amended by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.6. instant noodles, dry soup, and broth in total – 15 packs; (Amended by Directive No. 1-1/134 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.7. meat products, including pate, in total – 2 kg; 16.4.8. fish and fish products in total – 1 kg; 16.4.9. dairy products, including condensed milk, cream, pudding, curd in total – 3.5 kg; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.10. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.11. cheese (including processed cheese) in total – 1.0 kg; (Amended by Directive No. 1-1/41 of 9 April 2018, entered into force on 1 May 2018 16.4.12. canned goods in plastic packaging (chocolate cream, honey) in total – 1 kg; 16.4.13. mustard, horseradish, ketchup, mayonnaise in total – 1 kg; 16.4.14. salt, pepper, and sugar substitute in total – 0.5 kg; 16.4.15. fruits and vegetables in total – 5 kg; (Amended by Directive No. 1-1/134 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) 16.4.16. bread and bakery products, including rice cakes – 1,5 kg; (Amended by Directive No. 1-1/134 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) (Amended with Directive No. 1- 1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.4.17. fatty substances (butter, margarine, cooking oil) in total – 0.5 kg; 16.4.18. dry matter in total – 1 kg; 16.4.19. (Amended with Directive No. 1-1/69 of 29 April 2016, entered into force on 16 May 2016 (amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) (Amended by Directive No. 1-1/102 of 16 August 2017, entered into force on 1 September 2017) (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 16.4.20. underwear – two pairs; 16.4.21. T-shirt – 3 pcs; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.22. long underwear – 1 set; 16.4.23. socks – 5 pairs; 16.4.24. paper tissues – 6 small packages; 16.4.25. sweatsuit – 1 set; once every two months; 16.4.26. footwear – 1 pair; 16.4.27. plastic knife, spoon, and fork – 5 pcs of each item; (Amended by Directive No. 1-1/107 of 29 August 2017, entered into force on 1 September 2017) 16.4.28. set of shaving devices, electric shaver, depilator in total – 1 pc; 16.4.29. shower gel, toothbrush, toothpaste, towel, face, hand, and foot cream, shampoo, conditioner, alcohol-free deodorant, shaving cream or gel, pumice stone, washing sponge, hygienic lipstick – 1 pc of each item; cotton pads, cotton swabs – 1 pack of each item, lens solution - 1 bottle, denture adhesive – 1 pc; (Amended by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017) (Supplemented by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.30. soap – 2 pcs; 16.4.31. washing powder, scale remover, dishwashing detergent – 1 pc each; 16.4.32. dishwashing sponges – 5 pcs; 16.4.33. comb, nail clipper, paper nail file or sandpaper file – 1 pc of each item; (Amended by Directive No. 1-1/134 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) 16.4.34. toilet paper – six rolls; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.35. chess, checker, nard, domino – 1 set each; 26 16.4.36. wrist-watch – 1 pc, once every two months; 16.4.37. shoe brush, shoe care – 1 pc each; 16.4.38. anniversary cards – 5 pcs, postage stamps, envelopes – 20 pcs each; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.39. A4 paper – 1 pack; 16.4.40. writing pad – 1 pc; 16.4.41. notebook – 3 pcs; (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.42. blue ballpoint pen – 2 pcs, coloured pencils – 12 pcs, pencil without eraser – 4 pcs, eraser – 1 pc, soft, flexible, and transparent ruler, length up to 30 cm – 1 pc; (Amended by Directive No. 1- 1/27 of 25 February 2022, entered into force on entered into force on 1 March 2022) 16.4.43. kettle with a capacity of up to 1.2 kW – 1 pc; once a month (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 16.4.44. water filter for water jug – 1 pc, water filter jug – 1 pc; (Added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 16.4.45. TV (with diagonal up to 24”); – 1 pc; once a month; (Amended by Directive No. 1-1/107 of 29 August 2017, entered into force on 1 September 2017) (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 16.4.46. AA batteries, AAA batteries, batteries for watches sold in the prison store – 2 pcs of each, except for imprisoned persons who do not have electrical equipment in the cell for which the batteries are needed; (Amended by Directive No. 1-1/234 of 20 December 2013, entered into force on 1 January 2014) 16.4.47. pencil sharpener – 1 pc, plastic paper clips – 5 pcs, document folder – 1 pc; 16.4.48 cleaning cloth – 1 pc; 16.4.49. plastic storage box – 1 pc; 16.4.50. soap box – 1 pc; 16.4.51. toothbrush case. (Clauses 16.4.47.–16.4.51 added by Directive No. 1-1/92 of 21 May 2013, entered into force on 1 June 2013) 16.4.52. floor cloth – 1 pc; (Added by Directive No. 1-1/250 of 3 December 2014, entered into force on 22 December 2014) 16.4.53. hair dye – 1 pack; can be purchased only by female imprisoned persons; 16.4.54. mascara – 1 pc, can be purchased only by female imprisoned persons (Clauses 16.4.53. and added by Directive No. 1-1/68 of 13 June 2017, entered into force on 1 July 2017); 16.4.55. colouring book – 1 pc; (Added by Directive No. 1-1/134 of 7 December 2017, entered into force on 1 January 2018) 16.4.56. gloves – one pair; (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.57. blinders – 1 pc. (Added by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 16.4.58. denture cleaning product – 60 pcs (Added by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.5. (Repealed by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.6. (Repealed by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.7. (Repealed by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November2024) 16.8. (Repealed by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.9. (Repealed by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 16.10. The imprisoned persons can purchase items from the assortment of the store. In exceptional cases, they can also purchase items that are not in the assortment. In order to purchase an item, the imprisoned person submits a handwritten written request (Annex 13). 27 16.11. Clothing, footwear, leisure equipment, and other electrical equipment purchased through the store are delivered to the imprisoned persons through the storage based on the schedule established (if there is a permit). Prison security stickers are installed on electrical equipment. 16.12. In exceptional cases, if there is no store in the prison, the prison provides the imprisoned persons with a store service once a month to offer a minimum selection of goods: a calling card, toiletries, and stationery. 17. Studying, working, and participating in programmes 17.1. Resocialization activities are studying, working, participating in social programme (including programmes organised by chaplains), and all activities aimed at reducing the possibility of committing a new crime or that are provided for in the individual treatment plan of the imprisoned person. Ensuring freedom of religion to the imprisoned persons is also a resocialization activity. 17.2. The imprisoned person must dutifully work, study, and participate in other resocialization activities. 17.3. Studying 17.3.1. The prison ensures that imprisoned persons get an education and learn the national language based on an individual treatment plan, and guarantees the opportunity for imprisoned persons who must attend school to acquire basic education. 17.3.2. The need to participate in national language training mediated by the prison is determined after the criminal conviction comes into force or during the preparation of the individual treatment plan of the imprisoned person. 17.3.3. In the case of questions relating to education, a person held in custody turns to the education organiser through the contact person. The specific way of continuing studies is decided by the prison based on the possibilities of the educational institution operating on the territory of the prison and security considerations. 17.3.4. The education organiser consults the imprisoned person about learning opportunities and, if necessary, instructs how to complete the documents for being admitted to an educational institution. 17.3.5. Education is acquired based on the lesson plan in the room specified in the lesson plan. 17.3.6. During the lesson, the imprisoned person must study and fulfil the tasks given by the teacher. 17.3.7. Imprisoned persons studying in the vocational and general education school of the prison, as well as imprisoned persons learning the Estonian language, are taught in the rooms specified in the lesson plan. Imprisoned persons are prohibited from leaving school and practical training premises during studies. They may not disturb the lesson or other imprisoned persons or leave the lesson without the permission of the teacher or a prison official. A teacher or prison officer has the right to remove an imprisoned person who disrupts the lesson from the lesson. This is considered an unexcused absence from school. 17.3.8. An imprisoned person who is systematically absent from school without reason is deleted from the school list and the acquisition of education prescribed in their individual treatment plan is considered incomplete due to their lack of motivation. The imprisoned person can join the school again if they express a desire to do so and if they have not been away from studies for so long that rejoining is not possible until the new school year. 17.3.9. The imprisoned person may not take items and subjects that are not needed for learning into the school territory. 17.3.10. It is forbidden for the imprisoned person to destroy the property of the school and to bring the educational materials and equipment of the school with them when returning from the school to the ward without the written permission of the teacher. Before release, the imprisoned person must return to the school the educational materials issued by the school. 17.3.11. The imprisoned person may not take items, etc. made during the educational activity. 17.3.12. The main prerequisite for studying outside the territory of the prison is the placement of the imprisoned person in the open prison ward of the prison, with the exception of imprisoned persons receiving education through distance learning or as external students with the permission of the director. If the study takes place on the basis of a regular study schedule, the director gives permission to study outside the prison. Then, on the basis of the study schedule provided by the educational institution, the head of the relevant unit or the head of the ward 28  gives permission to participate in the study. 17.3.13. An imprisoned person studying in the production building may not communicate with other people, except for prison officials and the employer. 17.4. Working 17.4.1. The imprisoned person may participate in the maintenance of the prison or work in facilities located on the territory of the prison. 17.4.2. Assigning the imprisoned person to work is based on the provisions of the Imprisonment Act. As a rule, the imprisoned person is first assigned to participate in the maintenance of the prison. If the work habit has been formed and trust has been established, the imprisoned person is assigned to work in the facility if possible. 17.4.3. The contact person who organises the employment of imprisoned persons keeps records of imprisoned persons who are able to work and have the appropriate professional skills. If the imprisoned person can be employed or if the representative of the facility has submitted a free- form written request, the contact person completes an electronic request to have the imprisoned person participate in the maintenance of the prison or to allow them to work in the facility. 17.4.4. The prerequisite for working outside the territory of the prison is that the imprisoned person is placed in an open prison ward. 17.4.5. Imprisoned persons generally go to and from work at the time specified on the basis of the work schedule. (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 17.4.6. Imprisoned persons working in the V- and P- buildings are allowed to take only things necessary for work with them. (Amended with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 17.4.7. Other working imprisoned persons are allowed to bring personal toiletries to work as well if it is possible to wash at the workplace. Items taken to work may not be brought back from the workplace, except the clothing the imprisoned person is wearing, a change of clothing (one pair of socks and underwear), and work clothing that need to be washed, which are listed in the common list of the personal effects of the imprisoned persons). 17.4.8. The prison provides practical training clothing and footwear for imprisoned persons in practical training. Welding practical training footwear is provided by the school. Practical training clothing and footwear are located in the dressing room in the production building. 17.4.9. The tool at the disposal of the imprisoned person must be marked. The imprisoned person informs the employee responsible for the respective duty if the work tool is lost or broken. The imprisoned person may not take tools or other means provided for the performance of work duties from the workplace or facility. 17.4.10. Imprisoned persons working and studying in the production building enter the building and return only when escorted by a prison service officer through the door leading to the production ward. (Amended by Directive No. 1-1/3-26/7 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 17.4.11. It is forbidden for the imprisoned person to leave the work premises without permission. 17.4.12. The prison keeps records of the working time of imprisoned persons participating in the maintenance of the prison. The working hours of prisoners employed in the facility are recorded by the Prison Enterprise Centre. (Supplemented with Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 17.4.13. This chapter also applies to imprisoned persons in practical training. 17.4.14. Imprisoned persons working in the production building are prohibited from communicating with other people, except prison service officials, the employer, and imprisoned persons working in the same room of the production building at the same time. 17.4.15. (Repealed by Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, entered into force on 1 October 2015). 17.4.16. Prisoners working in the prison kitchen or in the production building are allowed to bring one unopened packet of coffee or tea to the workplace once per month for personal use. Coffee or tea brought to the workplace must not be taken back to the ward.. (Supplemented by Directive No 1-1/128 of 28 June 2023, entered into force on 1 July 2023). (Amended by Directive No. 1- 1/24/47 f 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 17.5. Resocialization activities (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 17.5.1. The imprisoned person is assigned to resocialization activities (social programmes, support 29  groups, counselling in case of crisis and adaptation difficulties, formalisation of personal documents, determination of incapacity for work, mediation of family status procedures and preparation for release, establishing contact with local governments, residence problems, establishing relationships with loved ones) on the basis of risk assessment and their individual treatment plan. 17.5.2. The prison allows persons held in custody to participate in social programmes and support groups if possible, taking into account the needs of the person held in custody and the proposal of the contact person. Employees of the relevant unit organise social programmes and other resocialization activities for the person held in custody. 17.5.3. In the event of a possible disciplinary violation by the imprisoned person or violation of the rules agreed upon in individual or group work, the organiser of the activity has the right to suspend or terminate the participation of the imprisoned person in this activity. In this case, the activity prescribed in the individual treatment plan is deemed not to have been completed at the initiative of the imprisoned person due to lack of motivation. 18. Sports, recreational activities, using the library, and other leisure opportunities 18.1. Sports 18.1.1. (Repealed by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 18.1.2. Sports facilities may be used by imprisoned persons in wards K1-K6, R1-R6, S1-S5, V1, V3, V5, and V6 in accordance with the schedule posted on the notice board of these wards. Prisoners housed in wards V7 and V8 may use the sports facilities according to the schedule drawn up by the unit. (Amended with Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) (Supplemented by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 18.1.3. All sports facilities and equipment must be used as intended and prudently. In case of breaking, etc. of sports equipment, the prison service officer is immediately informed. In case of a disciplinary violation or inappropriate use of the sports facility, the prison service officer has the right to terminate the sports activity and escort the imprisoned persons back to the ward. If the sports equipment is thrown outside the area intended for sports, the sports equipment will not be returned. 18.1.4. The choice of the sports facility is decided by the prison service officer immediately before the scheduled time. 18.1.5. The imprisoned person participates in sports activities at their own risk. In the event of an injury, trauma, or other health damage, the prison service officer is immediately informed. The prison is not liable for health damage caused by non-compliance with safety rules. 18.1.6. Invalid (Repealed by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on April 15 2024) 18.2. Using the library (Amended by Directive No. 1-1/64 of 31 May 2021, entered into force on 1 June 2021) 18.2.1. The library service is organised in accordance with the work organisation of the unit. In the prisoner’s cell, there can be up to 5 books for reading (except educational literature borrowed in the prisoner’s name). The publications may not be used for non-intended purposes. (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 18.2.2. Educational literature is borrowed on the basis of requests. Educational literature is borrowed on a priority basis to imprisoned persons on the school list. The borrowing period for educational literature is up to six months. The deadline can be extended once on the basis of a justified request. 18.2.3. It is forbidden for the imprisoned person to give publications borrowed from the prison library to other imprisoned persons, as well as to use publications borrowed by other imprisoned persons. 18.2.4. Publications are not borrowed to imprisoned persons who have not returned the previous publications on time or who have damaged them. It is not possible to borrow a new publication before the previous publication is returned or compensated. 18.2.5. Lost or damaged publications must be compensated by the reader with the purchase price of a new equivalent publication. A fee of 1.60 euros must be paid in case of violation of the barcode or location code of the publication. The imprisoned person will be allowed to borrow publications again after compensation for the damage caused. 30 18.2.6. Upon leaving the prison, the imprisoned person must return the borrowed publications. 18.3. Recreational activities 18.3.1. The purpose of enabling recreational activities in the prison is to create prerequisites for the imprisoned person to cope well in society after release. 18.3.2. Imprisoned persons may not take tools, materials, or products out of the premises of recreational activities. 18.3.3. The imprisoned person may not have items, etc., made during the recreational activities. An imprisoned person participating in a hobby group signs an agreement before participating in the hobby group (Annex 9), which is a prerequisite for participation in recreational activities. An imprisoned person can deposit one of the items made during the recreational activity during imprisonment in the storage or send it outside the prison if they pay the cost of the materials used to make it. In this case, they must also pay the shipping costs. (Supplemented with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 18.3.4. When planning sports and recreational activities for young imprisoned persons, their age is taken into account. 19. Ensuring freedom of religion 19.1. The prison provides the prisoners of the open wards of the S-building and the V-building with the opportunity to participate in religious services in the prison’s chapel according to their religious beliefs. In religious and spiritual matters, the imprisoned person turns to the prison chaplain through the contact person. (Amended with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022 (Amended by Directive No. 1-1/74 of 13 June 2022, entered into force on 13 June 2022) (Amended by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 19.2. Religious services or other religious events are organised by the chaplain. 19.2.1. The prison ensures that imprisoned persons have the opportunity to participate in religious services in the prison chapel on the basis of their religion. Spiritual services (confession and communion, baptism, wedding, anointing) are generally held in the prison chapel. In exceptional cases, religious services can be held in the cell of the imprisoned person, interview room, or other suitable room. 19.2.2. Participation in religious services and other religious events is voluntary for imprisoned persons. 19.2.3. Only those imprisoned persons who are on the relevant list can take part in church services and other religious events (Bible class, confirmation class, spiritual discussion group) in the chapel. The imprisoned person is included in the list of participants in religious activities based on their request, which must be submitted to the prison chaplain through the contact person. 19.2.4. Imprisoned persons are not allowed to do extraneous things in the chapel. If the imprisoned person does not follow the rules of the chapel and breaks the order, the chaplain has the right to suspend or terminate their participation in religious events. 19.2.5. (Repealed by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 19.3. The imprisoned person may meet with the chaplain individually if they submit a request to the chaplain through the contact person. 19.4. Every imprisoned person, regardless of their religion, can meet with a representative of their religion as far as possible. 19.5. The imprisoned person may request the following religious symbols through the chaplain: 19.5.1. a cross worn around the neck – the height must not be greater than 5 cm and the width greater than 5 cm, with a thickness of up to 0.5 mm, and with a total length of the lanyard up to 65 cm; (Supplemented by Directive No. 1-1/74 of 10 June 2022, entered into force on 13 June 2022) 19.5.2. medallion with a diameter of up to 3 cm; 19.5.3. up to three holy pictures, including an icon painted/printed on a wooden base or plastic. The holy image, including the icon, must not be larger than 15 cm × 20 cm × 2 cm. For security reasons, the holy image must be simple in form without a frame or box, complete (in one piece), and 31  without a cavity inside. Holy images and icons made of glass, metal, or textiles are not allowed; 19.5.4. crucifixes with a height of up to 20 cm. Wall-mounted crucifixes (without a table base) are prohibited. Crucifixes made of materials other than wood are prohibited (the shape of the crucifix can be metal); 19.5.5. holy figures with a height of up to 10 cm and a diameter of up to 5 cm. One holy figure is allowed. For security reasons, the holy figure must be simple in form, complete (in one piece), and without a cavity inside. Holy figures made of glass, metal, or textiles are not allowed; 19.5.6. prayer rug – maximum size 60 × 100 cm, there must not be a compass on the rug; 19.5.7. wooden, plastic, or textile prayer beads with a bead diameter of up to 1 cm. Prayer beads with skull beads are not appropriate in the prison context; 19.5.8. prayer caps are permitted for Muslims and Jews. The prayer cap must be made of textile, simple in nature, and without detachable parts. Detachable decorations are not allowed. (Supplemented with Directive No. 1-1/133 of 14 September 2015, entered into force on 1 October 2015) (Amended by Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 19.6. It is not appropriate or permitted for an imprisoned person to wear prayer beads with religious symbols while they are studying, working, participating in a social programme, or talking to a prison officer. 19.7. An imprisoned person who is committed to a punishment cell can receive a scripture from the chaplain. 19.8. If it is possible, the imprisoned person is married in the prison premises by the chaplain. For this, the imprisoned person submits the request to the chaplain. For other imprisoned persons, the civil law notary contracts the marriage. (Amended with Directive No. 1-1/27 of 25 February 2022, entered into force on 1 March 2022) 20. Provision of healthcare services 20.1. Medical services in the prison are organised by a provider of health care services contracted by the Health Insurance Fund, in accordance with legislation regulating the provision of healthcare services. In Viru Prison the provider of healthcare services is SA Ida-Viru Keskhaigla. 20.2. The prisoner informs the prison of the need to see a health care worker. 20.6. 20.3. Medications prescribed to the prisoner by a health care worker are delivered to the prison by the provider of health care services in a medication box. The medications are administered to prisoners by ward guards at designated times. The prisoner administers the medication immediately in the presence of the prison officer, drinks water afterward, and then the prisoner opens their mouth for verification of medication administration and, if necessary, moves their tongue. If the prisoner refuses to take the medication, the guard informs the provider of health care services. (Amended with Directive No. 1- 1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 20.4. Narcotic and psychotropic medications are distributed by a health care worker in the presence of a guard. The prisoner administers the medication immediately in the presence of the nurse and the guard, drink water afterward, and then open their mouth to allow for verification of administration, moving their tongue if necessary. 20.5. Topical preparations (ointments, creams) are dispensed by the health care worker in a medication cup on which the prisoner’s name, cell number, and the date of dispensing are written. Eye and nasal drops and inhalers in plastic packaging are dispensed in their original packaging, on which the prisoner’s name, cell number, and the date of dispensing are written. 32 20.6. A prisoner with diabetes may keep in their cell one insulin pen for each active ingredient, syringes and needles as required by their treatment plan, up to four glucose test strips, two lancets, and other medications that need to be administered immediately, such as nitroglycerin. 20.7. Prisoners are prohibited from 20.7.1. using prescription medications without the health care worker’s prescription; 20.7.2. refusing to administer medicines prescribed by the health care worker and/or provided by another prison official (including non-prescription medicines) at the designated time; 20.7.3. keeping medications in their cell, except marked forms of medication issued by the provider of health care services in plastic cups (ointments, drops); 20.7.4. on their own initiative and without the health care worker’s prescription, piercing, inserting rings, attaching, removing, or modifying anything, ie., causing harm to their own or another individual’s body. (Amended by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 21. Reception of officials (Amended by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 21.1. Prison service officers, within the limits of their competence, receive imprisoned persons in based on their requests, if they are expedient and justified. 22. Disciplinary proceedings and enforcement of disciplinary penalties 22.1. The purpose of the disciplinary proceedings is to quickly find out the circumstances indicating the commission of a disciplinary offence, to identify the possible culprit, and to impose a fair disciplinary penalty. 22.2. A disciplinary offence is a wrongful illegal act or inaction by an imprisoned person, with which the person violated a prohibition or obligation clearly stated in legislation. 22.3. If the disciplinary penalty imposed on a person held in custody is deprivation of the right of supplementary alimentation purchased out of their personal funds or if the disciplinary penalty imposed on an imprisoned person is the prohibition of visits, the start of the penalty is counted from the date the directive is delivered to the imprisoned person against their signature. 22.4. If the penalty of the imprisoned person is removal from work for up to one month, the start of the penalty is counted from the moment when the imprisoned person is actually removed from work. 22.5. When committed to a punishment cell, the imprisoned person must take all their personal effects and items issued by the prison for use by the imprisoned person (e.g. books) from the cell, which will be deposited in the storage while the imprisoned person is committed to a punishment cell. The prison is not liable for the destruction, loss, or damage of personal effects left in the cell. 23. Transfer and release from the prison 23.1. Imprisoned persons are released from the prison in accordance with Regulation No. 11 of 25 January 2001 of the Minister of Justice ‘Procedure for the release of an imprisoned person from prison’. 23.2. Imprisoned persons are transferred between prisons in accordance with Regulation No. 9 of 25 March 2008 of the Minister of Justice ‘Treatment plan’. 23.3. Before being released from the prison or transferred to another prison, the imprisoned person must return to the prison the property of the prison that was used by them (in case of transfer, they do not have to return the prison uniform) and take all their personal effects from the cell. 23.4. If the imprisoned person is released from the prison, the prison returns the items (including valuables) belonging to them and stored in the prison against their signature. 33 23.5. If the imprisoned person has no personal clothing or if their personal clothing is not suitable for the season, they submit a request to the prison to be provided clothing as humanitarian aid at least two weeks before the release date. If possible, the prison will provide clothing to the imprisoned person free of charge. 23.6. The prison issues the certificate of release from prison and the documents stored in the prison to the person to be released after their identification. The person to be released confirms receipt of the certificate of release from prison and personal documents with their signature on the copy of the certificate and on the inside of the back cover of their personal file. 23.7. The prison issues the deposited savings fund and the balance of available money to the person to be released. The savings fund is not issued to a person held in custody. 23.8. (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 23.9. An imprisoned person who is temporarily released during their stay outside the prison will be issued a certificate of release from prison retrospectively based on their written request. A prison service officer organises the issue of personal effects deposited in the prison, money held in the personal account, valuables, and documents of the released person at the entrance to the prison at 8.30 a.m. to 4.30 p.m. on Monday to Thursday and at 8.30 a.m. to 3.30 p.m. on Friday. The released person confirms the receipt of the items with their signature. 24. Invalid (Repealed by Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 24.5. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 25. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.1. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.2. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.3. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.4. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 25.5. (Repealed by Directive No. 1-1/55 of 24 April 2017, entered into force on 1 October 2017) 25.6. (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019, entered into force on 1 October 2019) 26. Using the tablet 26.1. For performing electronic operations, the prisoner generally uses a tablet designated for this purpose by the prison. 26.2. The prisoner logs into their profile on the tablet using facial recognition software. If necessary, the prisoner asks the officer for help. 26.3. After finishing the use of the tablet, the prisoner is required to log out of their profile. 34 26.4. After completing the operations, the prisoner must immediately return the tablet to the location designated by the unit. 26.5. The prisoner must use the tablet prudently, avoid damaging it, is responsible for the condition of the device during use, and must compensate for any damage caused during its use. 26.6. Prisoners are prohibited from: 26.6.1. giving the tablet to another prisoner at a time when they are logged into the tablet via facial recognition, and their session is still active; 26.6.2. using the tablet at a time when another prisoner is logged into the tablet and their session is still active; 26.6.3. damaging, misusing, modifying, or connecting the device to another device (including a storage device) whose use has not been coordinated with the prison. (Amended by Directive No. 1-1/24/104 of 11 November 2024, entered into force on 22 November 2024) 35 Annexes Annex 1 Schedule of imprisoned persons by ward V building (Annex 1.1) S, K building (Annex 1.2) R building (Annex 1.3) P building (Annex 1.4) T building (Annex 1.5) (Amended with Directive No. 1-1/3-25/25 of 7 August 2025, entered into force on 10 August 2025) Annex 1.1 Schedule of V building (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) Schedule for detainees in the western chambers of the V7 Department 06.00 Awakening 06.00-07.50 Breakfast 06.00-20.00 Walks according to the work organisation of the prison 07.50-08.20 Census 08.20-08.25 Opening of chamber doors 08.25-09.25 Leisure in your department 09.25-09.30 Closure of chamber doors 12.00-12.50 Lunch 12.55-13.00 Opening of the chamber doors 13.00-15.00 Leisure time in your department 15.00-15.05 Closure of chamber doors 17.00-17.45 Dinner 17.45-17.50 Opening of the chamber doors 17.50-18.50 Leisure in your department 18.50-18.55 Closure of chamber doors 20.00-20.20 Census 22.00-06.00 Night peace Schedule for detainees in the eastern chambers of the V7 Department 06.00 – Awakening 06.00-07.50 Breakfast 06.00-20.00 Walks according to the work organisation of the prison 07.50-08.20 Census 09.25-09.30 Opening of chamber doors 09.30-10.30 Leisure in your department 10.30-10.35 Closure of chamber doors 12.05-12.50 Lunch 15.00-15.05 Opening of chamber doors 15.05-17.05 Leisure in your department 17.05-17.10 Closure of chamber doors 17.00-17.45 Dinner 18.50-18.55 Opening of chamber doors 18.55-19.55 Leisure in your department 19.55-20.00 Closure of chamber doors 20.00-20.20 Census 22.00-06.00 Night peace 36 Schedule for detainees in the western chambers of the V8 Department 06.00 Awakening 06.00-07.50 Breakfast 06.00-20.00 Walks according to the work organisation of the prison 07.50-08.20 Census 08.20-08.25 Opening of chamber doors 08.25-10.25 Leisure in your department 10.25-10.30 Closure of chamber doors 12.00-12.55 Lunch 14.30-15.30 Leisure in your department 15.30-15.35 Closure of chamber doors 17.00-17.45 Dinner 17.45-17.50 Opening of the chamber doors 17.50-18.50 Leisure in your department 18.50-18.55 Closure of chamber doors 20.00-20.20 Census 22.00-06.00 Night peace Schedule for detainees in the eastern chambers of the V8 Department 06.00 Awakening 06.00-07.50 Breakfast 6.00-20.00 Walks according to the work organisation of the prison 07.50-08.30 Census 10.25-10.30 Opening of chamber doors 10.30-12.00 Leisure time in your department 12.00-12.05 Closure of chamber doors 12.05-12.55 Lunch 15.30-15.35 Opening of chamber doors 15.35-17.05 Leisure in your department 17.05-17.10 Closure of chamber doors 17.10-17.45 Dinner 18.50-18.55 Opening of chamber doors 18.55-19.55 Leisure in your department 19.55-20.00 Closure of chamber doors 20.00-20.20 Census 22.00-06.00 Night peace Schedule for detainees in V7, V8 crankcase or locked-chamber mode 06.00 Awakening 06.00-07.50 Breakfast (incarcerated persons give away bedding) 06.00-20.00 Walks according to the work organisation of the prison 07.50-08.20 Census 12.00-12.55 Lunch 17.00-17.45 Dinner 20.00-20.20 Census (inmates in ceremonial mode get their bedding back) 22.00-06.00 Night peace Annex 1.2 Schedule of S, K building (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) Schedule for detainees in the S, K building 06.00 Awakening 06.00-07.30 Breakfast 07.30-08.20 Census and opening of departments 8.30-11.30 Leisure in your department 37 08.30-21.00 Walks according to the work organisation of the prison 11.50-12.50 Closing the chamber doors if necessary and lunch, opening the chamber doors 12.50-16.30 Leisure in your department, 16.50-17.45 Closing the chamber doors if necessary and dinner, opening the chamber doors 17.45-19.30 Leisure in your department 19.30-20.20 Closure and census of chamber doors 22.00-06.00 Night peace Schedule for detainees in the S, K building in crankcase or locked-chamber mode 06.00 Awakening 06.00-07.30 Breakfast (incarcerated persons give away bedding) 07.50-08.20 Census 08.30-21.00 Walks according to the work organisation of the prison 11.50-12.50 Lunch 16.50-17.45 Dinner 19.30-20.20 Census (incarcerated persons regain bedding) 22.00-06.00 Night peace Annex 1.3 Schedule of R building (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) Schedule for detainees and detainees in the R1-R6 department 06.00 Awakening 06.00-07.30 Breakfast 06.00-21.00 Walks according to the work organisation of the prison 07.30-08.20 Census and opening of departments 08.40-11.50 Leisure in your department 11.50-12.50 Closure and lunch of chamber doors, opening of chamber doors 13.00-16.50 Leisure in your department 16.50-17.50 Closure and dinner of chamber doors, opening of chamber doors 17.50-19.30 Leisure in your department 19.30-20.20 Closure and census of chamber doors 22.00-06.00 Night peace Schedule for detainees in R building crankcase or locked-chamber mode 06.00 Awakening 06.00-07.30 Breakfast (incarcerated persons give away bedding) 07.30-08.20 Census 06.00-21.00 Walks according to the work organisation of the prison 11.50 – 12.50 Lunch 17.00-17.45 Dinner 19.10-20.20 Census (incarcerated persons regain bedding) 22.00-06.00 Night peace Annex 1.4 Schedule of P building (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) Schedule of detained persons in P1, P2 department and health care service chambers 06.00 Awakening 06.00-07.30 Breakfast 08.30-20.00 Walks according to the work organisation of the prison 07.45-08.20 Census 11.30-13.00 Lunch 16.30-18.00 Dinner 38 19.45-20.20 Census 22.00-06.00 Night peace Annex 1.5 (Repealed by Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) 39 Annex 2 Application for the storage of personal effects First name: ……………………………….………………………………………. Last name: ……………………………….………………………………………. Date of birth: ................................................... Cell: …………...……........... I would like to deposit the following personal effects in the storage of personal effects / I would like to be issued the following personal effects from the storage of personal effects: 1. ………………………………………………………………… 2. ……………………………….………………………………... 3. ……………………………….………………………………... 4. ……………………………….………………………………… 5. ……………………………….……………………………….... 6. ……………………………….………………………………... 7. ……………………………….………………………………... ..................................................................... ................................... (Signature) (Date) I support the application of the imprisoned person to be issued personal effects from the storage / to deposit personal effects in the storage I do not support the application of the imprisoned person to be issued personal effects from the storage / to deposit personal effects in the storage ......................................................... ............................................ ...................... (Name of the prison servant) (Signature of the prison servant) (Date) I have been issued the personal effects from the storage / I have deposited the personal effects in the storage. ........................................................ .............................................. (Signature) (Date) 40 Annex 3 Application for issue of articles of clothing 1. Personal data of the applicant Last name First name Name of Date of Person held in the father birth/personal custody/convicted identification code offender 2. Placement in the prison Living ward and cell 3. Content of the application Name of item Requested items (indicate I support the application / I do the number and height, in the not support the application case of pants, also the waist (filled in by a unit servant) circumference) 4. Signature of the applicant and date _ __ 5. Proceedings (filled in by a unit servant) The imprisoned person has had ___ euros available in their personal account in the three months preceding the submission of the application. Decision: issue / do not issue ................................................................................. ................................. ............................... (Name of the prison servant) (Signature) (Date) Reason for refusal .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 6. I have read the refusal .................................................................... .................................................. (Signature of the imprisoned person) (Date) 7. I have been issued the articles of clothing .................................................................... .................................................. (Signature of the imprisoned person) (Date) 41 Annex 4 Application for issue of toiletries 1. Personal data of the applicant Last name First name Name of the father Date of birth/personal identification code Person held in custody/convicted offender 2. Placement in the prison Living ward and cell 3. Requested toiletries (mark with a cross) Toilet soap Household soap Toothpaste Toothbrush Disposable razors Menstrual pads 4. Signature of the applicant and the date _ _ __ _ 5. Proceedings(filled by the inspector-contact person) The imprisoned person has had .................. euros available in their personal account in the three months preceding the submission of the application. Decision: issue / do not issue ................................................................................. ................................. ............................... (Name of the unit servant) (Signature) (Date) Reason for refusal .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... 6. I have read the refusal .................................................................... .................................................. (Signature of the imprisoned person) (Date) 42 7. I have been issued the toiletries .................................................................... .................................................. (Signature of the imprisoned person) (Date) 43 Annex 5 (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) Request to use an electrical device I am requesting permission to use the following personal electrical devices in the cell No. Name and brand of the electrical device From Power (store/stor age) 1 2 3 I agree to pay for the costs related to the use of electrical device in accordance with the established fee. I must use the electrical device in accordance with the instructions for use and in accordance with the procedure prescribed by the prison schedule, without disturbing the peace of other persons and the daily work organisation of the prison. I am aware that the prison is not liable for damages to the electrical device caused by power outages or voltage changes. Applicant …………………………………………………………………… ……………...…. ……………... 20.. (Name of the imprisoned person (in capital letters), date of birth, cell number) (Signature) (Date) Proceedings Decision: permit/refuse (reason for refusal) ……………………………………………………………….............................................................. …………………………………………………………………………………………………………… If the permit is granted, it will be valid until the imprisoned person is transferred from Viru Prison to another prison or released from the prison or the permit is revoked. In case of disagreement with the decision, an appeal can be submitted to Viru Prison within 30 days under the terms and conditions and procedure provided in the Administrative Procedure Act. If the appeal is rejected, is not resolved within the time limit, or it is returned, a complaint may be submitted to the administrative court within the time limits and in accordance with the procedure specified in the Code of Administrative Court Procedure. ...................................................................................................................................... 20… (Security sticker numbers) (Signature) (Date) Remark by a specialist on verifying the electrical device …………………………........... …………………….…................ ................………………... 20.... (Signature) (Date) Received…………………………........... …………………….…................ ................………20…. (Signature) (Date) 44 Annex 6 Permit ................................................................................................................................................ (First and last name, date, signature) Application to be issued personal effects from the prison I am requesting to be issued the following items belonging to me, ……………………………………..., from the prison storage: (to whom: first and last name) 1. …………………………………… 5. …………………………………… 2. …………………………………… 6. …………………………………… 3. …………………………………… 7. …………………………………… 4. …………………………………… 8. .…………………………………… First and last name of the applicant: ............................................................................... Cell number: ............................................................................... Signature of the applicant: ............................................................................... Date: ............................................................................... I have been issued the items and have no complaints (Name and signature of the imprisoned person, date) Issued by (Name and signature of the prison servant, date) 67 Annex 7 Imprisoned person ..................................................................................................................................................... (Last name, first name, name of the father, year of birth) Statements Explanation of what happened .................................................................................................... (Signature of the imprisoned person, date) Statements were taken from the imprisoned person by ........................................................................................................................................... (Name and signature of the prison officer, date) 68 Annex 8 Application for vital statistics registrations (The application must be completed in capital letters!) Select the appropriate option: • Marriage • Divorce Name and personal identification code of the imprisoned person: ………………………………………………………………………………………………………… Name and personal identification code of the spouse: ………………………………………………………………………………………………………… Name of the civil law notary: …………………………………………………………………………………………………………. Date: …………………………………………………………………………………………………………. Guests (maximum four people: father, mother, grandfather, grandmother, child, grandchild, adoptive parent, adopted child, step-parent, foster parent, stepchild, foster child, brother, or sister of the imprisoned person and spouse) Name, personal identification code, relationship with the applicant: 1) ………………………………………………………………………………………………………… 2) ………………………………………………………………………………………………………… 3) ………………………………………………………………………………………………………… 4) ………………………………………………………………………………………………………… Items that the imprisoned person wishes to be brought to the territory of Viru Prison (e.g. rings, black trousers, white T-shirt): …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………...................... …………………………………….. ……………………………………………….. (Date of submitting the application) (Submission of the application) 69 Annex 9 Agreement to participate in a hobby group I, ………………………………………………............., (first and last name) agree to the rules established for participating in the hobby group and must follow them. Rules 1. It is forbidden to bring any items to the hobby group. 2. All tools are available for use in the hobby group class. At the end of the lesson, I return all the tools to the teacher. 3. I will not disturb others while in the hobby group and I will engage in the activities specified by the teacher. 4. I must keep order in the hobby group. 5. I know that the works created in the hobby group are the property of Viru Prison. I have read the rules and agree to follow them. I know that if I do not follow the rules, I will be removed from the hobby group list. 70 Annex 10 PROCEDURE FOR USING THE LIBRARY 1. The library of Viru Prison borrows publications to imprisoned persons in accordance with the list of the main collection in buildings P, E, and S twice a month based on a schedule. The borrowed publications are entered into the electronic database of the library. 2. In connection with studies or as part of the motivation programme, imprisoned persons may, based on permission and prior agreement, visit the prison library, familiarise themselves with the book collection of the main collection, borrow materials in accordance with the list of the main collection, and do schoolwork. 3. Imprisoned persons can borrow up to five publications at the same time from the main collection of the prison library or from the collection of the E-building. Publications are borrowed for two weeks until the next library visit day. The return deadline can be extended while the library is in the ward or through the inspector-contact person, but not more than three times. 4. If the requested publication has already been borrowed, the imprisoned person may request to be added to the waiting list. 5. Educational literature is borrowed on a priority basis to imprisoned persons on the school list. Publications that are not in high demand are also borrowed to independent learners. The borrowing period for educational literature is one semester or until the end of the course. 6. The user of the library must take care of the publications, to check their condition upon receipt, and to notify the library of damaged publications through the inspector-contact person. 7. The library has the right to refuse to borrow publications if the imprisoned persons has not returned the publications on time or if the publications are lost or damaged. In case of damage or loss, the librarian prepares a report. The imprisoned person may borrow publications again after compensating the damage caused. Imprisoned persons participating in studies are borrowed the publications necessary for their studies even if they have not previously returned the publications on time or have damaged or lost the publications. In this case, the borrowing of other publications is possible after compensation for the damage caused. 8. The imprisoned person is liable for the borrowed publication. The imprisoned person may not give library publications to other imprisoned persons or accept publications borrowed from the library from other imprisoned persons. 9. If the imprisoned person is transferred within the prison, they must take the borrowed publications with them and return the publications when their borrowing deadline arrives. 10. If the imprisoned person leaves the prison or is transferred to the open prison, they must return the borrowed publications to the library. If the imprisoned person cannot return the publications to the library themselves, they must give the publications to the prison service officer, who will deliver them to the library. I, ………………………………………………………………………………………….. (first name, last name, date of birth), register as a reader of the Viru Prison library. I have read the procedure for using the library and agree to the compensation of the value of the publications lost or damaged by me by the prison deducting money from my personal account. Compensated prices: 1) the purchase price of an equivalent publication to replace a damaged publication 2) damage to the bar code or location code €1.60 Signature: Date 71 Annex 11 Application of the imprisoned person First and last name, name of the father: Date of birth or personal identification code: Cell number: 2. CONTENT OF THE APPLICATION Application Signature and date of submission of the application: 72 Annex 12 (Repealed 02.04.2025 No 1-1/3-25/12, entered into force 07.04.2025) 73 Annex 13 Permit ................................................................................................................................................... (First and last name, date, signature) Application I am requesting for a permit to purchase the following items permitted in the prison through the Viru Prison store: ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... (Exact name, specification, model, brand) I agree to reserve .......... euros for the purchase. ....................................................................................................................................................................... (First name and last name of imprisoned person, cell number, signature, and date) Position of the inspector-contact person: ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................................... (Name and signature of the inspector-contact person, date) Financial status of the imprisoned person: ...................................................... euros, from which the reservation has been made in the amount of ............................. euros Note by the store: ......................................................................................................................................................... .....................................................................................................................................................… ……….……………………………………………………………………………………………………… (Name and signature of the store officer, date) Note on the receipt of the goods The goods have been received and verified in my presence. I have no complaints. ...................................................................................................................................................................... (First name, last name, and signature of the imprisoned person, date) 74 Annex 14 The individual attending the visit must complete the visit application form, the consent form for processing the data provided in the application, and confirm that they have familiarised themselves with the visit procedure before attending the visit. APPLICATION FOR A VISIT First name and surname of the prisoner Personal identification code First name and surname of the visitor(s) 1. 2. Please enable a short-term visit WITH SEPARATION WITHOUT SEPARATION Personal data of visitor 1. Visitor’s relationship with the prisoner (family member, friend, partner etc) Personal identification code or, if unavailable, date of birth Address Email Telephone number Identity document, number, date of issue 2. Visitor’s relationship with the prisoner (family member, friend, partner etc) Personal identification code or, if unavailable, date of birth Address Email Telephone number Identity document, number, date of issue 75 Preferred time for the meeting: .________. 202_ at ___._________. 202_ at Children attending the meeting 1. (first name and surname, date and place of birth, personal 2. identification code) Reason for the visit in the case of a visit without separation Applicant’s signature and date Procedure for a short-term visit • An individual attending a short-term visit must arrive 40 minutes before the start of the visit. • The short-term visit takes place on the prison premises in the visit room under the supervision of prison officers. • In the case of a visit with separation, the prisoner and their visitor(s) are separated by a glass partition. • The prisoner is allowed to meet with up to two adult persons and a number of minor children, agreed in advance with the prison. • Permission may be refused if the prisoner has had one visit in the same month, or if there is no available space in the visit room at the requested time, or if there are no reasoned doubts about the visit participant’s reputation. • The prisoner and the visitor are notified of the refusal within five working days from the submission of the application. • A person showing clear signs of alcohol or drug intoxication will not be allowed to attend the visit. • Persons who use offensive, threatening or slanderous language towards the officers will not be allowed to attend the visit. • The prisoner and the visitor are prohibited from handing over items to each other. • The visit may be terminated if the peace of other visitors is disturbed. • Before and after the visit, the prisoner and the visitor will be searched. • The prison officer will immediately terminate the short-term visit if it threatens the security or internal order of the prison. • Items (such as mobile phones, narcotic-psychotropic substances, medications, sharp objects, electrical devices, cameras, wallet, cash, smoking materials, foodstuffs, magazines, books, photos, children’s toys, keys, etc) that are prohibited from entering the prison will be temporarily stored by the prison during the visit. If the visitor refuses to hand over the items or undergo a search, they will not be allowed to attend the visit. I have read the procedure for the visit 1. Visitor 2. Visitor Date and signature Date and signature N.B! INFORMATION ON PERSONAL DATA PROCESSING: We would like to inform you that upon reviewing an application, a prison may process the personal data of the applicant and the recipient(s) on the basis of clause 105-4 (1) 3) of the Imprisonment Act and for the purpose specified in subsection 105-2 (1) of the Imprisonment Act. In order to carry out a background check, a prison may process personal data provided for in § 105-5(5) of the Imprisonment Act 76 Annex 15 Request for a long-term visit First and last name of the imprisoned person Cell number First and last name(s) 1. of the visitors 2. 3. 4. I am requesting a long-term visit with a citizen. Relationship of the visitors with the imprisoned person (family member, partner, etc.): Date of birth or personal identification code: Address: Identity document, number, date of issue: Telephone number(s) of the visitor(s): Requested time for the visit: Beginning: …… ……………. 20……… at 12 p.m. End: …… …………….. 20... at .... 12 p.m. Children are also visiting the 1. imprisoned person (first and last 2. name, age): 3. Signature of the applicant: The date of submission of the application: Filled in by Viru Prison Note of the prison officer on previous visits and restrictions: Name and signature: 77 Date Decision: Permitted visit time: Beginning: …… ………… 20……… at 12 p.m. End: …… ……………. 20................ at 12 p.m. N.B! INFORMATION ON PERSONAL DATA PROCESSING: We would like to inform you that upon reviewing an application, a prison may process the personal data of the applicant and the recipient(s) on the basis of clause 105-4 (1) 3) of the Imprisonment Act and for the purpose specified in subsection 105-2 (1) of the Imprisonment Act. In order to carry out a background check, a prison may process personal data provided for in § 105-5(5) of the Imprisonment Act. 78 Annex 16 INSTRUMENT OF DELIVERY AND RECEIPT OF THE LONG-TERM VISIT ROOM No….. Jõhvi, ................ 20….. The instrument was prepared by the user of the room ............................................................................................ (personal identification code ...................................) and a representative of Viru Prison ................................................... for using the room No. ..................... (total area .................... m2) for a long-term visit from ................. to ................. 20 ................. . The condition of the room and property at the time the user receives the room: ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... The user of the room knows and confirms by signing the instrument that: 1) they are personally liable for the use of the room; 2) they have received the property for use which is specified in the inventory list of the room and they will return it on the day of delivery of the room; 3) they will use the property as intended and in a prudent manner, will not damage it, and will not allow the visitor(s) to do so; 4) they will inform the prison of damaged property; 5) they will compensate the cost of the property in case of its damage or loss, as well as the damage caused to the premises in full, regardless of the person who caused the damage; 6) they will deliver a cleaned room (including washed dishes and folded bedding) when leaving; 7) they will turn off the electronics (including TV, refrigerator) and lighting when leaving; 8) they will deliver the room as it was before use; 9) they will not move the furniture in the room. 10) If the visit is ended earlier, the money will not be returned. Delivery and receipt inventory of the long-term visit room Item Quantity before the visit (pcs) Quantity after the visit (pcs) Mug Spoon Bowl Pillow Sheet 79  Blanket Pillow case Small towel Bath towel Bedcover Toy/board game Bible Television remote Comments ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… User: ....................................... Officer: ............................................ ........................ 20..... a ...................... 20… The condition of the room and property at the time the user delivered the room: .............................................................. ................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... Delivered: .................................................. Received: ....................................... ........................... 20..... ...................... 20… 80 Annex 17 Request to use the telephone The telephone was used by the imprisoned person .................................................................. whose phone card (first and last name) serial number is ....................................................................., 1) for calling ......................................................, telephone number .............................................., (name of the agency or first and last name of the person) the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for ..................................; 2) for calling ......................................................, telephone number .............................................., (name of the agency or first and last name of the person) the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for ..................................; 3) for calling ......................................................, telephone number .............................................., (name of the agency or first and last name of the person) the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for ..................................; 4) for calling ......................................................, telephone number .............................................., (name of the agency or first and last name of the person) the call started at ...................., the call ended at ........................., the call lasted for .................................. ................................................................................................................................................. (Date, ward number, cell number, signature) 81 Annex 18 Request for a prison leave plan Imprisoned person ………………..……………………….……………...................... Date of birth: ………………………………………………………….................... Placement: ……………………………………………………….................... Sections of the sentence: ………………….………………….………………….. Start of serving the sentence: ……..…………………, end: ……..………………........... First opportunity for release on parole: ………………………………………………............ First opportunity for electronic release on parole: …………..…………………............. Requested time of leave: …………………...…………………………............. Please grant me permission for prison leave. I need the prison leave to ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Exact prison leave plan for up to seven days together with the names of companies and persons ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Main place of stay, address, and telephone number ………………………………………………………………………………..…………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………..…………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… 82 Names, addresses, and telephone numbers of the persons to be visited ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………….……………………………………………………………………………………… Names, addresses, and telephone numbers of the companies to be visited ………………………………………………………………………..…………………………………… ………………………………………………………..…………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………..……………………………………………………………………………………… I have read and understood the conditions and requirements of prison leave, as well as my obligations during the prison leave. 1. I am aware that I am obliged to register at the local police office, the address of which is specified on the prison leave certificate, on the day of arrival and departure from the destination (subsection 85 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’). 2. I am aware that on my last day of leave, I must return by the time specified on the prison leave certificate and be sober (subsection 86 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’). I have been warned of the liability under section 329 of the Penal Code. 3. I am aware that the prison leave will be interrupted immediately due to a violation of law committed during the prison leave or detention on suspicion of having committed a criminal offence (section 87 of the ‘Internal Rules of Prison’). 4. I am aware that consumption of alcohol, narcotics, or other drugs is prohibited during the prison leave. 5. I am aware that I must be available at the address of the place of stay indicated on the application for leave during the leave and be present at this address during the leave from 10 p.m. to 7 a.m. 6. I am aware that when arriving at the prison, I may not have other items than the clothing and other items that I had when leaving the prison (section 15 of the Imprisonment Act, subsection 57 (1) of the ‘Internal Rules of Prison’). 7. I must regularly report myself and call the chief specialist-steward of the prison at 663 7800 or mobile phone 5302 4893 at 10 a.m. and 10 p.m. on each day of the prison leave and inform them about the course of the prison leave and my location and answer their questions about other circumstances. 8. In the event of emergency, I must turn to the nearest police station or call the free emergency line 112. 9. I am aware that I have to cover the costs of leave (subsection 32 (7) of the Imprisonment Act). To receive cash, I have to submit a relevant application to the administrative ward before going on a leave. 10. I am aware that the prison service officer may by directive determine the places where an imprisoned person may or shall stay during a leave, and the time periods during which the imprisoned person is required to or shall not stay in the determined places, or activities which are excluded during the leave or which the imprisoned person is required to do (subsection 32 (41) of the Imprisonment Act. …. …………………. 20..... Name and signature of the imprisoned person: …………………………………….... 83 Annex 19 Application Please issue from my personal account money in the amount of ....................................................................... euros. (amount in numbers and words) Reason: ................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………… (Signature) ……………………………………………………………… (First name and last name, date of birth) ….. ……………………………… 20….. (Date) Note of the prison officer on the amount to be issued …………………………………….………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… Decision On the basis of subsection 44 (2) of the Imprisonment Act and section 54 and subsection 53 (2) of the ‘Internal Rules of Prison’, I permit/refuse (reason in case of refusal) ……………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………….. ...................................................................................................................................................... (Name, signature, date) 84 Annex 20 Application I, ………………………………………………………………………………………….., (first and last name of the imprisoned person, name of the father, date of birth) refuse the food offered by Viru Prison. Reason for refusing food: ………………….…………………………………………………………………………………………… ……................................................................................................................................................. ......................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... I am aware that I will once again provided prison food during the next meal based on my written application. …………………………………………………………………………………………………….. (Signature of the imprisoned person) The application has been accepted on .….……............. 20... at .... o’clock …………………………………………………………………………………………………….. (Name of the prison official who accepted the application) …………………………………………………………………………………………………….. (First and last name of the prison officer) …………………………………………………………………………………………………….. (Position) 85 Annex 21 Application I, ………………………………………………………………………………………….., (first and last name of the imprisoned person, name of the father, date of birth) wish to be provided prison food again from the next meal: …………………....... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………...... ……………………………………………………………………………………………………...... I am aware that I will once again provided prison food during the next meal based on my written application. …………………………………………………………………………………………………….. (Signature of the imprisoned person) The application has been accepted on .… ……................... 20... at .... o’clock …………………………………………………………………………………………………….. (Name of the prison officer who received the application) …………………………………………………………………………………………………….. (First and last name of the prison officer) …………………………………………………………………………………………………….. (Position) 86 Annex 22 Invalid (Revoked with Directive No. 1-1/24/47 of 2 April 2024, entered into force on 15 April 2024) 87 Annex 23 (Repealed by Directive No. 1-1/89 of 26 September 2019 entered into force on 1 October 2019) 88  Annex 24 (Amended with Directive No. 1-1/3-26/7 of 3 February 2026, entered into force on 10 February 2026) Application to repair electronics out of warranty 1. PERSONAL DATA AND LOCATION FIRST NAME, LAST NAME, NAME OF THE FATHER: (in capital letters) LAST NAME FIRST NAME OF THE NAME FATHER DATE OF BIRTH: VIRU PRISON WARD CELL NUMBER 2. CONTENT OF THE APPLICATION TV 100HZ, TV LCD-TV I agree 50HZ UP TO 21’ (kinescope remote with the COMBI TV) control service SYSTEM UP TO and ELECTRONICS NAME/model/ (LCD+DV 21’’ amount security sticker number List of services D) DIGIBOX Yes/No TV Diagnostics + transport 3. CONFIRMATION AND SIGNATURE OF THE IMPRISONED PERSON AND DATE OF APPLICATION I confirm that the above information is correct and I agree to pay for diagnostics and transportation ………………. euros, which will be reserved on my personal account. …………………………………..…………. ………... …….……….20 Signature of the imprisoned Date person 4. NAME AND SIGNATURE OF THE OFFICER WHO RECEIVED THE APPLICATION AND DATE …………………………………..………… ………... …….………. 20 Name and signature of the officer Date 5. NOTES OF THE INSPECTOR-CONTACT PERSON There are no funds in the personal account There are …………. euros on the personal account …………………………………..……….. ………... …….………. 20 Name and signature of the officer Date 89  6. RESERVATION OF THE ADMINISTRATIVE WARD ………….. euros have been reserved on the personal account of the imprisoned person for diagnostics and transport of electronics …………………………………..…… ………... …….………. 20 Name and signature of the Date officer 7. COST OF REPAIR WORKS Repair works + spare parts ………… euros …………………………………..…… ………... …….………. 20 ….. Date Name and signature of the officer 8. NOTES OF THE INSPECTOR-CONTACT PERSON There are no funds in the personal account There are …………. euros in the personal account …………………………………..…… ………... …….………. 20 ….. Date Name and signature of the officer 9. I AGREE / WITHDRAW THE APPLICAION (cross out the wrong one) ………………………………………….. ………... …….………. 20 Signature of the Date imprisoned person 10. RESERVATION OF THE ADMINISTRATIVE WARD ………….. euros have been reserved on the personal account of the imprisoned person for repair works and spare parts …………………………………..…… ………... …….………. 20 ….. Date Name and signature of the officer 11. I HAVE RECEIVED THE REPAIRED ELECTRONICS AND HAVE/DO NOT HAVE COMPLAINTS ………………………………………… ………... …….………. 20 …. Date Signature of the imprisoned person 90 12. COMPLAINTS 91 Annex 25 PROPOSAL TO COMPENSATE THE COST OF BROKEN PRISON PROPERTY First and last name and date of birth of the imprisoned person The date of damaging the Date and Procedure Damaged items Cost of items property number of the registration report of number damaging the property TOTAL AMOUNT: Officer who prepared the proposal: /First and last name, position/ Date of preparation of the proposal: Note of the imprisoned person: I AGREE TO COMPENSATE I DO NOT AGREE TO COMPENSATE Signature of the imprisoned person, date: Note of the Budget Service of the Administrative Department specialist on payment: Annex 26 (Approved by Directive No. 1-1/49 of 4 April 2023, entered into force on 12 April 2023) PRISONER’S REQUEST FOR SHOE REPAIR First name …………………………… Surname …………………………… Date of birth …………………………… Sector / Cell …………….……………… Please repair my ……………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………… (description, colour and brand of the shoes, and what needs repairing) I agree to pay the cost of shoe repair according to the price list. I am aware that shoe repair is not covered by warranty (clause 11.2.12 of the rules of procedure) Signature…………. Date…………………… I have received the shoes Name and signature of prisoner and date………………………… Shoes handed over to the prisoner by Name and signature of official and date ………………………… 93 Viru Vangla kodukorra seletuskiri Kinnitatud Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19; muudetud 21.05.2013 käskkirjaga nr 1-1/92, 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-1/234, 17.06.2014 käskkirjaga nr 1-1/120, 03.12.2014 käskkirjaga nr 1-1/250, 17.03.2015 käskkirjaga nr 1-1/46, 08.07.2015 käskkirjaga nr 1-1/101, 14.09.2015 käskkirjaga nr 1-1/133, 18.12.2015 käskkirjaga nr 1-1/166, 29.04.2016 käskkirjaga nr 1-1/69, 08.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/102, 28.07.2016 käskkirjaga nr 1-1/110, 03.10.2016 käskkirjaga nr 11/156, 25.01.2017 käskkirjaga nr 1-1/9, 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55, 13.06.2017 käskkirjaga nr 11/68, 16.08.2017 käskkirjaga nr 1-1/102, 07.12.2017 käskkirjaga nr 1-1/132, 09.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/41, 26.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/89, 31.05.2021 käskkirjaga nr 1-1/64, 25.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/27, 10.06.2022 käskkirjaga nr 1-1/74, 04.04.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, 28.06.2023 käskkirjaga nr 1-1/128 ja 02.04.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/47, 11.11.2024 käskkirjaga nr 1-1/24/104, 02.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/12, 07.08.2025 käskkirjaga nr 1-1/3-25/25, 03.02.2026 käskkirjaga nr 1-1/3-26/7 JÕHVI 2013 1 Sissejuhatus Viru Vangla uue kodukorra kehtestamise esmane vajadus on tingitud kinnipeetavaid käsitlevate käskkirjade lisamisest kodukorda. Praegu kehtivad Viru Vangla territooriumil Viru Vangla kodukord ning Viru Vangla direktori põhitegevuse käskkirjad, kusjuures mõlemaga reguleeritakse kinnipeetavate elukorraldust Viru Vanglas. Lisaks on uue kodukorra projektis muudatusi senise praktika ning vajaduse tõttu, punktide ümbersõnastusi ja kustutamist, sest need dubleerisid mõnda muud õigusakti. Kokku võttes peaks uus kodukord kajastama praegu reguleerimist vajavaid norme Viru Vanglas ning muutma ülevaatlikumaks kinnipeetavate elukorralduse normid. Viru Vangla uue kodukorra koostamiseks moodustati töörühm, muudatusettepanekuid võisid teha osakonnajuhatajad, üksusejuhid ning juristid. Uue kodukorra projekti on välja töötanud ja kokku pannud Viru Vangla osakondade juhatajad, peaspetsialist-üksuste juhid ning jurist Eve Kangro ([email protected]). Uue kodukorra eesmärk Viru Vangla (edaspidi vangla) uue kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärk on hõlmata põhitegevuse käskkirjades sätestatut, nüüdisajastada kodukorraga kehtestatud norme ning muuta vanglas kehtivad reeglid ülevaatlikumaks ja kompaktsemaks. Vangla direktori käskkirjad kinnipeetavate elukorralduse kohta vanglas lisatakse kodukorda ning üksikaktid tunnistatakse kehtetuks. Eesmärk on koondada kodukorda kõik vanglas kinnipeetavate kohta kehtivad normid. Kodukorras sätestatu seletus Viru Vangla kodukorra sisuline osa on jaotatud järgmisteks peatükkideks. 1. Üldsätted 1.1. Kodukord kehtestatakse vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 3 alusel ning selles reguleeritakse täpsustavalt VangSis, justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) ja teistes õigusaktides sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Viru Vanglas. 1.2. Vanglas viibivad isikud peavad täitma kodukorras sätestatud nõudeid ja hoidma vangla territooriumil ära õigusrikkumisi. Kodukorra täitmise kohustus tuleneb: a) VangSi § 67 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirja; b) justiitsministri 13. 06. 2006. aasta määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p-st 7, mille järgi on vangla direktori käskkirjad tema pädevuse piires ja muud kirjalikud või suulised korraldused täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujaile ning kinnipeetavaile. 1.3. VangSi § 2 põhjal on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu; VangSi § 4 järgi on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ning kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas. Kodukorras nimetatakse vahistatu ja kinnipeetava kohta käivates ühistes sätetes vahistatut ja kinnipeetavat ühise nimetusega – kinnipeetav. 1.4. Vangla avatud osakond on see, kuhu on paigutatud kinnipeetavad. Päevakavas sätestatud aegadel on osakonna kambrite uksed lahti ning kinnipeetavad võivad oma osakonna piires vabalt liikuda. 1.5. Vangla suletud osakonna kambrid on lukustatud ööpäeva ringi ning päevakava järgi ei ole osakonna kambreil lahtiolekuaegu. Vangla suletud osakonda paigutatud kinnipeetavad viibivad lukustatud kambrites ööpäeva ringi, v.a tegevused, mida ei ole võimalik kambris teha (nt viibimine värskes õhus). 2 1.6. Kinnipeetavaile on graafikuid (nt spordisaali kasutamist) vaja tutvustada selleks, et nad teaksid, millal konkreetne tegevus toimub. See tagab omakorda päevakavast kinnipidamise. 1.7. Kuni 18aastase kinnipeetava eelvangistust või vangistust korraldades lähtub vangla peale vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatu ka Eesti Vabariigi lastekaitseseadusest, et tagada alaealisele tema põhiõigused. 1.8. Planke väljastavad peale inspektori-kontaktisiku ka valvurid, et ajal, mil kontaktisikut ei ole, saaksid kinnipeetavad plangid siiski kätte. 1.9. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VangSi § 53 lg-s 4 on sätestatud, et kinnipeetava suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib vanglal regressiõigus nõuda tagasi tervishoiuteenustele kulutatud summad. Seega on vanglal õigus kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist, nt lõhutud vangla vara kinnimaksmist või enesevigastuse toime pannud kinnipeetava ravikulude hüvitamist. Vangla võimaldab kinnipeetaval tema tekitatud kahju hüvitada kohtuväliselt ning teeb kinnipeetavale sellesisulise kirjaliku ettepaneku. Kui kinnipeetav ei ole nõus enda tekitatud kahju hüvitama, on vanglal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega tsiviilkohtusse. 1.10. Põhjendatud vajaduse korral on vangla direktoril õigus kodukorra täitmisest kõrvale kalduda. Selleks annab vangla direktor välja korralduse, põhjendades selle vajalikkust. 1.11. Kinnipeetava kohustused 1.11.1. VangSi § 6 lg 1 järgi on vangistuse eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma. Üks õiguskuuleka käitumise saavutamise eesmärke on järgida vanglas ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme. Distsipliini saavutamiseks vanglas on vaja aktseptida ja järgida ühiskonnas kehtestatud käitumisreegleid. Kui vanglaametnik siseneb kambrisse, peab kinnipeetav tõusma ja katkestama muud tegevused. See nõue on seotud ametnike julgeolekuga, kuna see tõhustab kambris viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet ja kontrolli, mis võimaldab vanglaametnikul paremini näha ja hinnata võimalikke ohte. Kui vanglaametnik siseneb kambrisse ootamatult (nt ei ole tegemist päevakavajärgse loendusega või enne ei ole teavitatud ametniku tulekust), peab kinnipeetav tegevuse, mida ei ole võimalik kohe katkestada või lõpetada, lõpetama esimesel võimalusel (nt hügieeni eest hoolitsemine jms). 1.11.2. VangSi § 6 lg 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetav õiguskuulekalt käituma ja õiguskorda kaitsma. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme, nt kasutab vestluses teievormi. Žargooni kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust nii kinnipeetava enda kui ka teiste vanglas viibivate isikute vastu. (Muudetud 23.01.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 1.11.3. Vanglariietuse kandmise nõue tuleneb VangSi § 46 lg-st 1, et kinnipeetavad eristuksid teistest vanglas viibivaist isikuist. Samas peab kinnipeetav välja nägema korrektne ja viisakas, mitte eksponeerima näiteks tätoveeringuid, mis võivad välja paista üleskeeratud püksisäärte või T-särgi, vanglajaki või jope käiste alt. Jope kandmine siseruumides ei ole otstarbekas, kuna siseruumid on soojad. Jope alla saab peita erinevaid esemeid, millega rünnata ametnikke või teisi kinnipeetavaid. Korrektse riietumise nõue aitab tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute vastu. Regulatsiooni muudeti, kuna mütsi kandmine siseruumides, v.a jalutuskäigule minnes või tulles, ei ole otstarbekas. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 1.11.4. Lähtuda tuleb VangSi § 67 p-st 3. Kadunud või leitud esemeist, kambris olevate isiklike esemete või vangla vara hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest teatatakse vanglateenistuse ametnikule, et tagada ning kaitsta vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste isikute elu ja tervist (kambris olevate üleliigsete esemetega võivad kinnipeetavad rünnata vanglateenistuse ametnikku). Kiire teavitamise eesmärk on reageerida näiteks 3  kadunud eseme (nt võtmete) puhul kohe ja leida see üles (teha läbiotsimine). Vangla vara hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise puhul on kiire teavitamise eesmärk tuvastada süüdlane ning teha vajalikud menetlustoimingud. Kambris olevate isiklike esemete hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest teavitamise eesmärk on, et nimetatud esemed tõmmataks maha kinnipeetavate vara nimekirjast, et hiljem ei tekiks küsimusi, kas kinnipeetav on esemed hävitanud või kellelegi teisele kasutada andnud. 1.11.5. Kuna kartserirežiimil olevale kinnipeetavale ei võimaldata äratusest öörahuni lavatsi kasutamist, tuleb tal ka voodivarustus selleks ajaks kambrist ära anda. Voodivarustuse päevaks kambrisse jätmine ei täidaks kartserirežiimi eesmärki, sest kinnipeetaval oleks võimalik madratsit ja voodiriideid kasutades päevaks põrandale ase teha. Kinnipeetav viib ja toob oma voodivarustuse ise. Kinnipeetav, kes ei saa tervislikel põhjustel kohustust täita või kellele on näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine, on kohustusest vabastatud juhul, kui vangla meditsiiniosakond on kinnipeetavale vastavasisulise arstitõendi väljastanud. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 1.11.6. Võttes arvesse üleilmset energiakriisi, millest tulenevalt on vajalik säästa elektrienergiat ning tekitada kinnipeetavatel harjumus vanglast vabanedes säästa elektrienergiat ja selleks kuluvaid rahalisi vahendeid, on tõhusaks meetmeks kohustada kinnipeetavaid kambrist viimasena lahkumisel lülitada välja kõik elektriseadmed. (Lisatud 23.01.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 1.12. Kinnipeetava keelud 1.12.1. Keelu eesmärk on hoida ära ja takistada distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, samuti vältida vangla vara kahjustamist. Sisuliselt on tegemist vangla julgeoleku ja korra tagamise abinõuga. Kinnipeetava poolt vanglas uste sulgumise või fikseerumise takistamine toob kaasa julgeolekuohu, kuna sellise tegevusega tekib kinnipeetavatel võimalus vabaks liikumiseks vangla territooriumil. Üheks tähtsaimaks julgeoleku tagamise toiminguks on, et kinnipeetavad viibivad vanglas neile määratud kohas ja ajal. Uste sulgumise või fikseerumise takistamine võib kaasa tuua kinnipeetavate põgenemise, konfliktsituatsioonide tekkimise, keelatud esemete vahendamise jms. (Täiendatud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 01.07.2014) 1.12.2. Tuleb tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, et vanglateenistuse ametnikul oleks ülevaade kinnipeetava asukohast, ning tõkestada kinnipeetava distsiplinaarrikkumise toimepanemist (nt ära hoida kaklus, põgenemine). 1.12.3. Kinnipeetava valdusse ei tohi sattuda dokumente, võtmeid vms, mis ei ole tema omad ning mis võivad kahjustada vangla julgeolekut (vanglas on tulnud ette olukordi, kus kinnipeetavad on loata sisenenud inspektori-kontaktisiku kabinetti ja viibinud seal või valveteenistuse valveruumides). 1.12.4. Eesmärk on tagada vangla julgeolek. 1.12.5. Kinnipeetav ei tohi panna toime distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi). Tuleb tagada järelevalve kinnipeetava üle. 1.12.6. Kinnipeetav ei tohi viibida ruumis, mis ei ole temale määratud, ega ajal, mil selles viibimine ei ole talle ette nähtud. Saatmise ajal peab kinnipeetav käituma õiguspäraselt ning hoidma ära distsiplinaarrikkumisi. Saatmise ajal ei tohi kinnipeetav tegelda kõrvaliste tegevustega, nt kätelda teiste isikutega, maha visata või maast üles võtta mis tahes esemeid, vaadata uksesilmadesse, vajutada ükskõik mis nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale. Niisuguse tegevusega võidakse seada ohtu vangla turvalisus. 1.12.7. Vangla juhib kinnipeetava õiguskuulekalt käituma, et kinnipeetav tavaühiskonda naastes suudaks võtta omaks ühiskonnas aktseptitud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu vägivallatsemine vanglas ega ka vabas ühiskonnas aktseptitavate käitumisnormide hulka. Kui kinnipeetav kasutab vägivalda, väljendab ta lugupidamatust ühiskonna vastu. 4  Vaimne vägivald on selle tajujale täpselt niisama koormav kui füüsiline vägivald ning ei ole ühiskonnas aktseptitud käitumisnorm. 1.12.8. Vangla peab oma tegevusega seisma hea selle eest, et seal viibivate isikute põhiseaduslikud õigused oleksid kaitstud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada ning seadused sätestavad isikute isiklike õiguste kaitse, sealhulgas au teotamise ja ebaõigete väärtushinnangute avaldamise eest. Kui kinnipeetav kasutab teiste isikutega suheldes žargooni, ebatsensuurseid, ebaviisakaid, ähvardavad või ahistavaid väljendeid, väljendab see ilmset lugupidamatust teise isiku vastu ja rikub teise isiku õigusi, seda ka juhul, kui täidetud ei ole mõni karistusseadustikus (KarS) sätestatud süüteokoosseis. (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust 01.07.2017) 1.12.9. Keeldu on vaja selleks, et takistada omavahelise info vahetamist näiteks keelatud esemete üleandmiseks või kriminaalmenetluse mõjutamiseks. Niisugune tegevus häirib nii vanglaametnike teenistusülesannete täitmist kui ka kinnipeetavate toiminguid (nt õpet). Sellest tingituna võib olla häiritud vangla igapäevane töö, näiteks nihkuda päevakava, kuna vanglaametnikud peavad korda rikkuvate kinnipeetavate korralekutsumiseks tegema plaanimata toiminguid. 1.12.10. Vangla piirab erinevates osakondades, suletud kambris, kartseris või suletud osakonnas paiknevate kinnipeetavate suhtlemist turvalisuse kaalutlusel, et isikud ei saaks vahetada infot, nt organiseerida õigusrikkumisi, ohustada vangla ja ühiskonna julgeolekut, anda üle keelatud esemeid. Kambrite lukustamist on vaja, et tagada vangla julgeolek, mis aitab tõkestada ja ära hoida erinevate menetlustoimingute või muude toimingute häirimatut tegemist. Erand on hõivetegevuses osalevate kinnipeetavate suhtlemine, kus hõivetegevuse omapära tõttu ei ole võimalik suhtlemist piirata. Üksteisega kokkupuutuvad kinnipeetavad on rühmadesse määratud nii, et vanglale vajalike toimingute tegemine ei oleks ohustatud. 1.12.11. KarSis sätestatu põhjal on kuritegudele õhutamine ja kihutamine kriminaalkorras karistatav. Teiste kinnipeetavate mõjutamine õigusvastaselt käituma ohustab vangla julgeolekut tervikuna. Vangla juhib kinnipeetava õiguskuulekalt käituma, et kinnipeetav tavaühiskonda naastes suudaks võtta omaks ühiskonnas aktseptitud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu teise kinnipeetava õhutamine või kihutamine õigusrikkumist toime panema ei vanglas ega ka tavaühiskonnas aktseptitavate käitumisnormide hulka. Kui kinnipeetav õhutab või kihutab teist kinnipeetavat õigusrikkumist toime panema, väljendab see lugupidamatust ühiskonna vastu. 1.12.12. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 2 lg 1 järgi on hasartmängu olulised osad panuse tegemine ning mängus võimaliku võidu saavutamine. Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või sõltub see sündmusest, mida enne ei teata. HasMSi §-s 3 on loetletud hasartmängu liigid, mis kvalifitseeruvad ka kodukorra punkti alla. VSkE § 641 p 17 põhjal ei tohi kinnipeetaval olla hasartmänguvahendeid. Hoolimata sellest, et kinnipeetavaile on lubatud piiratud loetelu lauamänge (male, kabe, nard), on keelatud neid mängida kasu või hüvede saamiseks. Kasu saamise eesmärgil erinevate lauamängude mängimine ja kihlvedude sõlmimine ohustab nii mängija kui ka vangla julgeolekut. Mängud kasu saamise eesmärgil on keelatud võlanõuete tekkimise tõttu. Praktikas on tekkinud olukordi, kus isik ei suuda kaotatud summasid tasuda ning võlgu sisse nõudes kasutatakse vägivalda ja ähvardamist, mis võib omakorda kahjustada võlgnikku, tema perekonna heaolu ja turvalisust ning seeläbi ka vangla turvalisust. 1.12.13. Tätoveeringute tegemine on vanglas keelatud. See ohustab kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere kaudu levivad haigused). Ühiskonnas on levinud arusaam, et tätoveeringud viitavad vanglale ja retsidiivsele taustale või siis vähemalt võimalikule sotsiaalselt agressiivsele käitumisele. Samuti on vangla subkultuuri oluline märk erinevate tähendustega tätoveeringute olemasolu, millest võib selguda positsioon kuritegelikus hierarhias. Subkultuuriliste ilmingute levimine vastandub riiklikule poliitikale ja kehtivatele seadustele, seepärast on vangla kohustus seda takistada. 5 1.12.14. Kinnipeetaval on keelatud omavoliliselt avada ja sulgeda uksepiirajasse fikseeritud ust, panna võõrkehi uksepiirajasse jms, kuna see takistab vanglateenistuse ametnike poolse järelevalve tagamist, mistõttu võib ohtu sattuda vangla turvalisus. 1.12.15. Sätte eesmärk on tagada osakonnas kord, et vanglateenistuse ametnikud saaksid korrektselt ja takistamatult täita oma teenistuskohustusi. Televiisori vaatamine või raadio kuulamine ei tohi häirida osakonnas viibivate isikute rahu. (Muudetud 18.12.2015 nr 11/166, jõust. 01.01.2016) 1.12.16. Vältida tuleb kanalisatsiooniummistuse ja üleujutuse teket. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus kinnipeetavad on visanud WC-potti esemeid, mis ei lagune vees, ning selle tagajärjel on tekkinud kanalisatsiooniummistusi. 1.12.17. Kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale ei tohi teha kirjutisi või märkeid, panna kleebiseid või kinnitada neile fotosid (va selleks ettenähtud liimtahvlile), reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid ja katteid. Säte on vajalik, et hoida ära vangla vara kahjustamist ning kambrite korratuks muutmist, mille endise olukorra taastamine tekitaks vanglale asjatuid kulutusi. Fotodega, reproduktsioonidega, ajakirjade väljalõigetega, katetega ja vaipadega püüavad kinnipeetavad varjata kambris lõhutud kohti või teha nende taha peidikuid. Liimtahvlile esemete kinnitamine ei tohi takistada järelevalve tegemist, mistõttu ei tohi need ulatuda üle liimtahvli äärte. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26//7, jõust. 10.02.2026) Valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ei tohi katta ega kasutada niiviisi, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele, kappidele katete panemine, aknatrellidele fotode asetamine jms). On vaja tagada operatiivne järelevalve kinnipeetavate ja neile määratud kambrite visuaalse kontrolli üle, et hoida ära näiteks kinnipeetavate enesevigastuste tekitamist, takistada kambris oleva vangla vara lõhkumist või lõhkumise varjamist katete ja lappidega, nt trellide või akna lõhkumise varjamiseks. Vanglas on olnud olukordi, kus kinnipeetav paneb kaamera peale katte, et varjata kambris tegutsemist, või on katteid ja lappe asetatud katkise aknaklaasi varjamiseks. 1.12.18. VSkE §-s 7 on ammendav loetelu kambrisisustuse hulka kuuluvast: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Need esemed on andnud kambrisse vangla. Kinnitusest lahti tulnud või katkine mööbel on ohtlik nii kinnipeetavale kui ka vanglateenistuse ametnikule. VangSi § 67 p 3 järgi peab kinnipeetav teatama kohe vanglateenistuse ametnikule kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. 1.12.19. Kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on esemeid ja ained omandada ja võõrandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et vanglas ei toimuks asjade üksteisele andmist ega vahetamist. Tähtis on ka see, et vanglal oleks kinnipeetavate ja neile kuuluvate esemete üle korrektne ülevaade. Praktikas on tulnud ette, et näiteks vabanedes on kinnipeetav andnud oma isiklikud vanglas olnud asjad teistele kinnipeetavatele. Kinnipeetav peab isiklikke ja vangla poolt temale kasutada antud esemeid kasutama nende sihtotstarbest tulenevalt. Teistele kinnipeetavatele esemete ja ainete edasiandmise ning vahendamisega muutub kontrolli teostamine raskendatuks või isegi võimatuks, sest vanglale ei oleks teada nende asukoht. Samuti võivad olla edasiantavasse või vahendatavasse esemesse peidetud keelatud esemed, mis võib tuua kaasa julgeolekuohu. (Täiendatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 1.12.20. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 6  1.12.21. Kinnipeetava poolt näo kinni katmine raskendab oluliselt või muudab võimatuks kinnipeetava isiku kindlaks tegemise, seega takistab järelevalvetoimingute teostamist, mis võib omakorda tuua kaasa julgeolekuohu. (Lisatud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) 1.12.22. Toiduainete kääritamine ja hapendamine ei ole hügieeniline ning selliste toiduainete tarvitamine võib kahjustada tervist. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 1.12.23. Sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavate või agressor riikide (nt Venemaa, Valgevene, Põhja-Korea jt) riigijuhtide kujutiste ja sümboolika eksponeerimine võib vanglas esile kutsuda kinnipeetavate allumatusi, massirahutusi ning kinnipeetavate poolseid konflikte ja ründeid kaaskinnipeetavate ja ametnike suunas. Lisaks ohustavad sõda ja agressiooni heaks kiitvad ja õigustavad tegevused karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist sest need soodustavad ja suurendavad vaimse kui ka füüsilise vägivalla ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Rikkumise tuvastamisel võetakse rikkumisega seotud esemed kinnipeetavalt ära või eemaldatakse kambrist. (Lisatud 10.06.2022 nr 1-1/74, jõust. 13.06.2022) 1.12.24. Vangla lähtub piirangu kehtestamisel sellest, et alasti inimkeha kujutavate teoste eksponeerimine on vangla kontekstis sobimatu ning läheb vastuollu vangistusseaduse § 6 lõikest 1 tulenevate karistuse täideviimise eesmärkidega. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele ning kindlasti ei soodusta adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist vanglas paljast inimkeha (tavaliselt siis naisekeha) kujutavate teoste avalik ja varjamatu eksponeerimine. Pigem pärsib selline tegevus kinnipeetavate kõlbeliste moraalinormide kujunemist. Lisaks võib paljast inimkeha kujutavate teoste eksponeerimine luua vanglas olukorra, kus (nais)ametnikke nähakse eelkõige seksuaalobjektidena. Kindlasti võib selline olukord tekitada alandavat, häirivat ja ebamugavat tunnet mõlemas sugupooles ning mis omakorda võib hajutada tähelepanu teenistusülesannete täitmisel. See aga võib soodustada vangla julgeolekut ohustavaid olukordi. Kindlasti ei kujunda paljast ihu eksponeerivate piltide demonstreerimine kinnipeetavate isiksusele mitte mingit elutervet mõju. Sel puudub igasugune hariv ning kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonna liikme moraalinorme kujundav sisu, mistõttu ei sobi see kokku eetiliste ja väärtuste normidega. Alasti kehana käsitletakse inimese katmata üla- ja/või alakeha või keha, mis on kaetud napi riietusega. (Lisatud 10.06.2022 nr 1-1/74, jõust. 13.06.2022) 1.12.25. Vangla lähtub piirangu kehtestamisel vajadusest vähendada kambris erinevaid tühje pakendeid ja topsikuid. Toodete originaalpakendites või vangla lubatud säilituskarpides hoiustamine lihtsustab järelevalvetoimingute läbiviimist ning vähendab täiendava olmeprügi tekkimist kambris. (Lisatud 23.01.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 1.12.26. Tekkide ja patjade pesemise keelamine on vajalik voodivarustuse ning pesumasinate säästmiseks. Kui kinnipeetavate poolt omaalgatuslikult tekkide ja patjade pesemine, vähendab oluliselt voodivarustuse kasutusaega ning kulutab otstarbetult elektrit ja pesumasinat. Lisaks takistab patjade ja tekkide pesemine teiste kinnipeetavate poolt pesumasina kasutamist. (Lisatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 1.13. VangS § 66 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri kehtestatud 05.09.2011 määruse nr 44 nr „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkti 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vangla üldkasutatavates ruumides (nt koridorides, jalutusboksides jne) kasutatakse elektroonilist (video ja audio) jälgimist. Videovalve on oluline julgeoleku tagamise meede vangla üldkasutatavates ruumides. Vanglale annab õiguse töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta eelviidatud VangS § 66 lg 1. Läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine aitab kaasa osapoolte õiguste kaitsele ning tagab võimaluse tagantjärgi operatiivselt lahendada tekkinud pretensioone. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7 2. Vangla territoorium, osakonnad ja üksused 2.1. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hooneist. Vangla territooriumi jaotuse alused tulenevad justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 3 lg-st 1. Selle põhjal ümbritseb vanglat piire, mis koosneb järgmistest osadest: 1) sisemine hoiatuspiire, mis eraldab vangla siseterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvliga „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistatakse hoiatustahvlitega põhipiire; 2) põhipiire, mis asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel; 3) välimine hoiatuspiire, mis eraldab vangla välisterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvliga „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Eesmärk on eristada hooneid ja maa-alasid järelevalve tagamise vajadusest. Välispiiret on vaja, et takistada ja tõkestada vanglast põgenemist või rünnet vangla vastu. Territooriumil (vangla välispiirdest) seespool on hooned, millele tuleb kindlasti tagada järelevalve. Vangla välispiirdest väljaspool ei ole vaja hoonete järele pidevalt valvata. Erisus on avavangla, mis asub väljaspool vangla välispiiret, selle kohta kehtivad aga muud nõuded. 2.2. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hoonetest. 2.2. 1.–2.2.9. Kirjas on vangla territooriumil asuvad hooned ja nende tähistused. Vangla territooriumil asuvate hoonete märgistuse muutmisel lähtuti hoone värvusest ning tähistusena kasutatakse hoone värvuse nimetuse esitähte. (Täiendatud 08.07.2015 nr 11/101, jõust. 14.07.2015) 2.3. Tubakaseadus (edaspidi TubS) § 29 loetleb suitsetamiseks keelatud kohad. Vangla või selle maaala ei ole TubS §-s 29 loetletud. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata juhtudel ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa- ala valdaja enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja 4 ning TubS § 31. TubS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega on vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt näeb kehtiv tubakaseadus ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Tubakaseaduse eelnõu seletuskirjas on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Seega ei tulene tubakaseaduse regulatsioonist suitsetaja õigust nõuda, et TubS § 30 lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või –ala ning seega ka suitsetamine lubatud. Muudatusega keelatakse alates 01.10.2017 vangla territooriumil suitsetamine kinnipeetavatele, ametnikele ja teistele Viru Vangla territooriumil viibivatele isikutele. Vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks on 1) tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest. 1. Tervise kaitse Meetme eesmärgiks on nii kinnipeetavate kui ka personali tervise kaitse. Muudatusega soovitakse vähendada õhus levivast tubakasuitsust tekkivaid tervisekahjustusi nii kinnipeetavatele kui ka vanglateenistujatele, kellel ei ole tööülesannete täitmisel igakordselt võimalik eemalduda suitsetamiskohtadest või suitsetavatest kinnipeetavatest. Vangla puhul on tegemist asutusega, kus isik ei saa valida kohta jalutamiseks ja värskes õhus viibimiseks, vaid selleks on ette nähtud piiratud alad. Samuti ei saa isik vangla territooriumilt lahkuda. Seintega piiratud jalutusboksides ei ole 8 võimalik tagada tubakasuitsu vaba keskkonda vanglateenistujatele ja kinnipeetavatele ilma märkimisväärseid investeeringuid tegemata. Ilma seinteta suitsetamisala ei paku piisavalt kaitset õhus leviva tubakasuitsu eest ka väliruumis, mistõttu on sunnitud tubakasuitsuga reostatud keskkonnas viibima ka teised kinnipeetavad, kes soovivad jalutusaias viibida värskes õhus. Samuti ei ole hoonetega piirnevates jalutusalades võimalik tagada, et tubakasuits siseruumidesse ei jõuaks. Riigil on kohustus tagada, et ei vanglateenistujad ega kinnipeetavad ei oleks olukorras, kus neil ei ole võimalik vältida tubakasuitsu sissehingamist. Igal isikul on õigus viibida tubakavabas elu- ja töökeskkonnas. Vanglal ei ole alati võimalik vältida siseruumides suitsetamist. Vanglas ebaseaduslikult ringlevad tubakatooted võivad olla nii ebaseaduslikult sisse toodud kui ka ebaseaduslikult edasi antud ja siseruumidesse toodud. Kuivõrd suitsetamise keelamisega on keelatud ka tubakatoodete toomine vangla territooriumile, s.h ei ole võimalik neid osta vangla kauplusest, siis on võimalused tubakatoodete ebaseaduslikuks edasiandmiseks ja siseruumidesse viimiseks väiksemad. Tulenevalt eeltoodust tagab suitsetamise täielik keelamine vanglas ja selle piiratud maa-alal märkimisväärselt puhtama ja tervislikuma elu- ja töökeskkonna arvestades vangla eripära võrreldes tavaühiskonnaga. 2. Vangla julgeoleku tagamine ja riiklike ressursside säästmine Meetme eesmärgiks on võimaldada vanglal oma territooriumil tagada veelgi tõhusam korra kaitse ning vähendada tubakatoodete tarvitamisest tulenevaid kahjusid. Kuna muudatuse kohaselt on suitsetamine keelatud kogu vangla territooriumil, siis ei teki vajadust väljastada kinnipeetavale jalutuskäigu ajaks suitsukapist sigarette, kuna ta ei saa neid jalutuskäigul otstarbekalt kasutada. Lisaks sellele suitsetamise keeluga vähendab vangla ressursse, mida kulutatakse, et tagada siseruumides suitsetamise vältimine (läbiotsimised, täiendav järelevalve ning sigarettide kätte andmine suitsukappidest), tulekahjude kustutamine ja kahjude taastamine ning sigarettide ebaseaduslik käitlemine vanglas. Peale jalutuskäiku tuleb kinnipeetavad läbi otsida. Tavapärase läbiotsimise käigus on keeruline, teatud juhul võimatu, peidetud sigarette avastada, mistõttu tuleb pisteliselt või kahtluse korral korraldada täielik läbiotsimine, st vajadusel kontrollida ka kehaõõnsusi. Asjaolu, et jalutuskäigu ajaks pole otstarbekas väljastada kinnipeetavale sigarette, vähendab ka vangla siseruumidesse ebaseaduslikult toodavate sigarettide arvu. Sigarettide siseruumidesse toomisel tekib vanglas julgeolekuoht. Kuivõrd kinnipeetavatele ei ole lubatud julgeolekukaalutlustel süütamisvahendid, tekib siseruumidesse sigarettide toomisel vajadus neid süüdata. Selleks kasutatakse erinevaid võimalusi, muu hulgas käepärastest elektroonikavahenditest valmistatud süütamisvahendite valmistamist kui ka elektriseadmete ümberehitamist nende kasutamiseks süütamisel. Nii sigarettide suitsetamisega siseruumides kui ka isetehtud süütamisvahendite kasutamisel ja valmistamisel tekitatakse tuleohtlikke olukordi ning seatakse ohtu vanglateenistujate ning kinnipeetavate tervis. Lisaks peab vanglateenistus tagama, et sigarette ei antaks üle kinnipeetavate vahel. Igasuguste asjade vahetamine ja üleandmine tekitab vanglas lisaks järelevalve raskustele ebaseaduslikke võlasuhteid. Sigaretid on jätkuvalt subkultuuri maksevahend, mis tähendab, et tasutakse sigarettidega teenuste eest ja kuna sigarette on võimalik vangla poest osta, on neid lihtne kasutada käibevahendina. Sellise olukorra tekkimine on aga lubamatu, kuna toetab kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist, mis vastanduvad riiklikule poliitikale ja kehtivale seadusandlusele. Samuti on oluline asjaolu, et kinnipeetavad esitavad vanglale sageli peale jalutuskäiku kaebusi, et nende sigaretid on kadunud. Selleks, et kaitsta vanglas viibivate isikute tervist, tõhustada kinnipeetavate üle teostavat järelevalvet ja piirata sigarettide sattumist ruumidesse, kus ei ole lubatud suitsetada ning ennetada ebaseaduslike võlasuhete tekkimist, on täielik suitsetamise keelamine vangla territooriumil eesmärgipärane. Vanglasse saabudes, võttes arvesse varasemaid eluviise, on kinnipeetavate tervis kahjustatud. Seega on õigustatud, et vangla teeb pingutusi, et tervisekahjustusi vanglas ära hoida. Siia alla 9  kuuluvad suitsetamisest tekkinud tervisekahjustused nagu südame-veresoonkonnahaigused ja vähktõved, mille ravi on äärmiselt kulukas. Riik ei saa seesugust ennast kahjustavat tegevust keelata ära väljaspool vanglat, st kui isik soovib oma kodus suitsetada, on see tema otsus. Vanglas on aga põhjendatud, et selle otsuse teeb riik, arvestades nii üksikisiku kui ka avalikke huve. Seega on vangla ülesandeks tagada vanglas vähemalt eluviis, mis ei kahjusta tervist, mistõttu on ka õigustatud, et tervisega seotud küsimuses tehakse mittesuitsetamise otsus kinnipeetavate eest. Kuna sageli viibivad kinnipeetavad vanglas pikaaegselt, on võimalik oluliselt kokku hoida kulusid tubakakahjustustele. 3. Vabanemine sõltuvusest Suitsetajate suhtarv vanglas on ligi kolm korda kõrgem võrreldes vabaduses viibivate isikutega. Kinnipeetavad peavad suitsetamist osaks vangla subkultuurist. Sellest tulenevalt võib olla vanglakeskkonnas suitsetamisest pea võimatu loobuda ka siis, kui kinnipeetav seda ise tegelikult soovib. Kui kinnipeetav suitsetab iga päev lubatud kolm sigaretti, siis kulub tal kuus tubakatoodetele ca 15,5 eurot (ühe paki hind 3,4 eurot keskmiselt). Vanglas sõltuvusest vabanedes on kinnipeetaval võimalik varem tubakatoodete soetamisele kulunud vahendeid kasutada toidule jm tarbeesemetele, samuti pika ajalisteks kokkusaamisteks, väljaviimisteks, kõnekaartidele jms, mis täidavad ka taasühiskonnastamise eesmärki. Seega on suitsetamise täielik keelamine sobiv meede vanglas sõltuvusest vabanemiseks. Aktsepteerida tuleks põhimõtet, et vangla julgeolekut, riiklikke tervishoiukulutuste kokkuhoidu, sõltuvusest vabanemist, tervet elu- ja töökeskkonda tuleb eelistada isiku ennast kahjustavale tegevusele, milleks on suitsetamine1. Kuna keelu peamiseks eesmärgiks on vangla ressursside säästmine, julgeoleku tagamine ja vanglateenistujate ning kinnipeetavate tervise kaitse, siis põhiõiguste kollisiooni korral tuleks eelistada olulisemat õigushüve. Suitsetamine kuulub põhiseaduse § 19 sätestatud vabaduspõhiõiguse kaitsealasse ning tegemist on seega lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keelatud2. Piirangu kehtestamisel arvestab vangla ka suitsetamise kui sõltuvushaiguse eripäradest tulenevalt sellega, et vanglas viibiv ja tubakatooteid tarvitav kinnipeetav vajab nõustamist ja ravi. Suitsetamisest loobumisel tagab vangla nõustamist ja tuge: individuaalne või grupinõustamine, võimalus laenutada vastavat kirjandust, vangla kaupluse nimekirja täiendamine tervislike toodetega jne. Vajaduse korral tagab vangla ka nikotiinasendusravi. Muudatusel on kavandatud piisavalt pikk jõustumisaeg. Jõustumisele eelneval perioodil teavitatakse vanglateenistujaid ja kinnipeetavaid tubakasuitsu kahjulikust mõjust. Lisaks on vangla ettevalmistanud erinevaid motivatsiooniprogramme, mis on mõeldud just nendele tublidele, kes on otsustanud loobuda suitsetamisest juba enne muudatuse jõustumist. (Täiendatud 24.04.2017 nr 11/55, jõust. 01.10.2017) 3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus 3.1. Kui kinnipeetav saabub vanglasse, paigutatakse ta ootekambrisse, et vältida tema kokkupuudet teiste kinnipeetavatega ja keelatud esemete sattumist vangla territooriumile. Tegemist on vangla turvalisuse tagamise abinõuga. 3.2. Vangla juhindub keelatud esemetega toimimisel VangSis ja VSkEs kehtestatud korrast. 3.3. Tervisekontrolli kohustus tuleneb VangSi § 14 lg 1 kolmandas lauses sätestatust, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst. Tervisekontrolli eesmärk on saada 1 Õiguskantsleri seisukoht, http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_margukiri_suitsetamise_regulatsioo n_vanglas.pdf, p 39. 2 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, kättesaadav http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-19/, § 19 komm. p 3.4.2 10  ülevaade isiku tervislikust seisundist, tema vajadustest saada arstiabi ja ravi (kroonilised haigused, sõltuvusest tulenevad haigusnähud jne), isiku spordi- ja töövõimelisusest (sh teave puude või erivajaduse kohta). Tervisekontrolliga hoitakse ära nakkuste levikut vanglas. Tervisekontrolli kaudu saadakse ülevaade isiku arstiabi ja erikohtlemise vajadustest, mis annab võimaluse nendega tegelda. 3.4. Kui kinnipeetav saabub vanglasse, koostatakse temaga kaasasolevatest asjadest ühtne nimekiri. Sellest nimekirjast selgub, mis esemed kinnipeetaval kaasas on ja kas ese on kinnipeetavale antud kambrisse või tuppa või paigutatud lattu hoiule. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kui kinnipeetav viiakse üle teise vanglasse, lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Kinnipeetav ja nimekirja koostanud lao eest vastutav ametnik kinnitavad oma allkirjaga ühtse nimekirja õigsust. Vanglas keelatud esemete kohta (VSkE § 64¹ ja kodukorra punkt 8) tehakse ettepanek esemed vanglast välja saata, kuna neid ei ole võimalik kasutada, kambris lähevad need aga kaalupiirangu sisse. Lattu paigutatud keelatud esemed eraldatakse teistest kinnipeetava isiklikest esemetest ning paigutatakse plommitud kotti (ühe kinnipeetava kõik asjad on ühel riiulil; samal riiulil on ka kinnipeetava keelatud esemed, kuid need on plommitud kotis). Väärisesemete ja sularaha äravõtmise kohta koostatakse kviitung. Väärisesemed paigutatakse seifi, sularaha antakse üle vangla haldusosakonda. Kinnipeetava vanglas lubatud isiklike esemete hoidmine on sätestatud kodukorra punktis 9. 3.5. Läbiotsimise kohustus tuleneb VangSi § 14 lg-st 1, mille kohaselt otsitakse vanglasse saabunud kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbi. Läbiotsimise eesmärk on avastada keelatud esemed ja ained, et need ei satuks vangla territooriumile. Läbiotsimisega selgitatakse välja kinnipeetavaga kaasasolevad asjad ning lahendatakse nende vanglas hoidmise lubatavus. 3.6. Vanglasse saabunud kinnipeetava või temal kaasas olnud esemete desinfektsiooni eesmärk on tõkestada parasiitide ja/või võimalike infektsioonhaiguste levikut ning hoida ära antisanitaarse olukorra teket vanglas. 3.7. VangSi § 46 lg 1 põhjal kannab kinnipeetav vangla riietust, mille annab talle vangla. Vahistatu ei ole kohustatud kandma vangla riietust, seetõttu väljastab vangla vahistatule riietuse ainult vajaduse korral, s.o kui isiklikud riided puuduvad või on kasutuskõlbmatud. Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d) ja toidunõud. Väljastatavate esemete arvu määrates on lähtutud vangla võimalustest ning kinnipeetavate vajadustest. Hügieenipaki väljastamine on reguleeritud kodukorra 11. peatükis. 3.8. Vältimaks kinnipeetavate omavahelisi vaidlusi kambris oleva vangla vara kasutamise üle, määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale voodikoha, liimtahvli info ja fotode ülespanemiseks ning riiuli esemete hoidmiseks. Vaidluste vältimiseks vangla poolt tagatud külmkapis toiduainete säilitamisel, määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale külmkapis riiuli või sahtli. (Täiendatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/132, jõust. 01.01.2018) 3.9. Üldjuhul on vanglasisese ümberpaigutamise puhul tegemist julgeoleku tagamisega vanglas. Vahistatu paigutatakse vanglasiseselt ringi, kui tema staatus on muutunud kinnipeetavaks, s.o isiku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtulahend. Kinnipeetav paigutatakse vanglasiseselt ringi, kui ta ohustab teisi kinnipeetavaid või ohustab (ohustavad) tema julgeolekut teine kinnipeetav (teised kinnipeetavad). 4. Liikumine vangla territooriumil 4.1. VangSi § 46 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti. Nimesildi kandmise eesmärk tuleneb vajadusest teha kindlaks kinnipeetava isikusamasus. Kui kinnipeetav kannab nimesilti selliselt, et sellel märgitu ei ole nähtav, pole võimalik kiirelt ja operatiivselt kinnipeetavat kindlaks teha. Käitises on kinnipeetaval nimesildi kandmisele erisus, kuna riputatuna kaela võib see seada ohtu kinnipeetava elu ja tervise. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 4.2. Eesmärk on tagada kinnipeetavate üle tõhus järelevalve ajal, mil isikud liiguvad ühest hoonest teise, ning takistada nende põgenemist. Niiviisi hoitakse ära kinnipeetavate järelevalveta 11  liikumine vangla territooriumil, mis võib omakorda põhjustada õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetavate hoonetevaheline liikumine galerii kaudu raskendab vangla territooriumile sattunud keelatud esemete (nt üle aia vangla territooriumile visatud esemete) kättesaadavust ja muude keelatud esemete kättesaamist. Spordiväljaku kasutamise korral saadetakse kinnipeetavad, v.a vahistatud, hooneid ühendava galerii kaudu K-hoonesse ning sealt edasi mööda vangla maapealset territooriumi spordiväljakule. Kinnipeetavatest abitöölised liiguvad tööülesandeid täites vangla maapealsel territooriumil koos vanglateenistuse ametnikust saatjaga. Hädaolukorra puhul (nt põleng vms) evakueeritakse ohtu sattunud kinnipeetavad vajaduse korral aiaga eraldatud territooriumile. 4.3. Loa kinnipeetavale vangla territooriumil liikuda annab vanglateenistuse ametnik. Eesmärk on tagada vanglateenistuse ülevaade kinnipeetavate liikumisest ja seeläbi vangla turvalisus. Saatjaga liikumise kohustus tuleneb VSkE § 8 lg-st 3, mille kohaselt võib kinnipeetav väljaspool oma osakonda liikuda koos saatjaga. Tööülesandeid täites võib vangla direktori määratud vanglateenistuja lubada kinnipeetaval liikuda väljaspool oma osakonda ka saatjata. Eesmärk on tagada järelevalve kinnipeetava üle, kui ta liigub vangla territooriumil, ning hoida ära, et kinnipeetav ei paneks toime õigusrikkumisi (nt suhtleb kinnipeetav kõrvaliste isikutega, võtab maast esemeid, mis ei kuulu talle, või viskab esemeid maha. (Muudetud 23.01.2023 nr 1-1/49, jõust. 01.04.2023) 4.4. Kinnipeetavaile tuleb tagada tervislik seisund, st vältida olukordi, kus minnakse näiteks talvel jalutama lühikeste pükstega ning hiljem ollakse selle tagajärjel haige. Jalutuskäigule minnes on kaasavõetavad esemed piiratud, et hoida ära kinnipeetavate esemete vahetamist. Kuni 01.10.2017 kehtinud regulatsiooni kohaselt oli kinnipeetaval võimalik jaluskäigule ettenähtud suitsetamise ajaks kaasa võtta sigarette. Kuna alates 01.10.2017 keelatakse suitsetamine kinnipeetavatele, ametnikele ja teistele vangla territooriumil viibivatele isikutele, siis ei tekki vajadust väljastada kinnipeetavale jalutuskäigu ajaks sigarette, kuna ta ei saa neid jalutuskäigul otstarbekalt kasutada. Asjaolu, et jalutuskäigu ajaks pole otstarbekas väljastada kinnipeetavale sigarette, vähendab ka vangla siseruumidesse ebaseaduslikult toodavate sigarettide arvu. (Muudetud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 4.5. Eesmärk on vähendada distsipliinirikkumisi jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigul viibimise ajal. Vanglateenistuse ametnik võib jalutuskäigu katkestada või lõpetada, kui kinnipeetav paneb jalutuskäigule minnes või jalutuskäigul viibides toime õigusrikkumise tunnustele vastava teo. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 1.01.2014) 4.6. Läbiotsimise alus tuleneb VangSi §-st 68 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 Järelevalve korraldus vanglas 4. peatükist. Eesmärk on takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Kui kinnipeetava peopesad on enda poole pööratud, ei saa ta peita pihku keelatud esemeid ning ametnik otsib kinnipeetava läbi kiiresti. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 Järelevalve korraldus vanglas §-s 32 sätestab kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikkuse. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 4.7. Tuleb tagada, et kinnipeetavad ei liiguks omavoliliselt valveruumi juures külgneval alal ega vaataks valveruumi sisse, et näha dokumente, millelt kinnipeetav võib saada infot vangla julgeoleku kahjustamiseks. Siis on valvuritelgi selge ülevaade ootealal paiknevaist kinnipeetavaist. Sama punkt kehtib sellesama selgitusega tootmishoone kohta. Ootealaks on lisaks punase joonega eraldatud alale ka vanglaametniku määratud ala, näiteks P hoones alad, kus punaseid jooni ei ole maha märgitud. (Muudetud 23.01.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 4.8. Eesmärk on vähendada kinnipeetavate poolt distsipliinirikkumiste toimepanemist vanglasisese saatmise ajal. Sätestatu on vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks, sest kinnipeetava vanglasisene saatmine toob iseenesest kaasa turvariski ning kui kinnipeetav eirab saatmise ajal vangistust reguleerivaid õigusakte võib seada ohtu kogu vangla julgeoleku. (Lisatud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 01.07.2014) 12 5. Päevakava 5.1. Päevakava kehtestamise eesmärk on õpetada kinnipeetavaile ühiskonnas mõistlikku ajakasutust ja selle järgimiseks vajalikku enesedistsipliini ning õpetada, kujundada harjumuseks ja kinnistada päevakava järgi tehtavaid positiivseid tegevusi (õppimine, töö, huvitegevus jne). Kinnipeetavate tegevuse piiritlemine ajas ja ruumis kasvatab nende õiguskuulekust ning on üks olulisemaid komponente, valmistades neid ette vabanemiseks. Osakondade päevakavad on esitatud kodukorra lisadena. 5.2. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 järgi ei ole kinnipeetav, v.a avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, kohustatud olema kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Punkti eesmärk on motiveerida kinnipeetavaid osalema kohusetundlikult taasühiskonnastavates tegevustes ja aidata sellega kaasa riskide maandamisele ning seeläbi neid resotsialiseerida ja mõjutada mittemotiveeritud kinnipeetavaid osalema hõivetegevuses. Hõivatud kinnipeetavaile osakonnas vabaks liikumiseks ettenähtud lisaaja võimaldamine võib aidata välistada olukorda, kus kinnipeetav jätab minemata hõivetegevusse, et tegelda samal ajal osakonnas temale meelepärasemate tegevustega. Kinnipeetav ei peaks olema valiku ees, kas minna päevakavajärgsel avatud ajal hõivetegevusse ning kaotada sellega avatud osakonnas viibimise aeg. Tal on vaja kindlustunnet, et osaledes hõivetegevuses, ei pea ta seda tegema oma osakonnas vabaks liikumiseks ettenähtud aja arvelt. (Muudetud 07.08.2025 nr 1-1/3-25/25, jõust. 10.08.2025) 5.4. Kinnipeetavaid on vaja teavitada asjaolust, et hõivetegevustes osaletakse kodukorras sätestatud kellaaegadel, kuid vanglal on põhjendatud juhtudel õigus teha muudatusi. 5.5. Kinnipeetavaid on vaja teavitada ajast, mil nad on kohustatud töötama. Nii teaksid kinnipeetavad, mis neid iga päev ees ootab, et nad saaksid oma päeva plaanida. 5.6. Vangla peab kinnipeetavaile tagama vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused, seetõttu on teatud õiguste tagamise ajad sätestatud erinevate graafikutega. Eesmärgipärane ei ole erinevaid graafikuid lisada kodukorda, kuna graafikud võivad vangla töökorralduse tõttu sageli muutuda. 5.7. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 järgi on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamiseks võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Sätte eesmärk on tagada igapäevane 8-tunnine uneaeg. Üksuse juhi või kõrgema kohalviibiva vanglaametniku otsusel võimaldatakse kinnipeetavatel kasutada kambrites kaabeltelevisiooni ja elektrit kella 00.00-ni.(Muudetud 18.12.2015 nr 1-1/166, jõust. 01.01.2016) (Muudetud 07.12.2017 nr 1-1/132) (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 5.8. (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 5.9. Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 4 lg 1 põhjal korraldab riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht, et isikud võtab vastu selleks pädev ametnik või töötaja, või võtab asutuse juht isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Vastuvõtule soovimise korral peab kinnipeetav esitama põhjendatud taotluse. Kinnipeetava isiklikult vastuvõtule saamine ei ole tema esmane ega ainus küsimuste lahendamise võimalus. Esmatasandil lahendab kinnipeetaval tekkinud küsimusi inspektor-kontaktisik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Õigusaktide järgi võib kinnipeetav pöörduda vangla poole kirjalikult, esitades vastavasisulise kirjaliku pöördumise. Tulenevalt eeltoodust ning piiratud ajaressursist peab kinnipeetav oma taotlust saada vastuvõtule korrektselt ja konkreetselt põhjendama. Samuti tuleb põhjendada, miks on vaja vastuvõttu, miks ei saa probleemi lahendada kirjalikult. Taotluse põhjendatus tuleneb vajadusest hinnata kinnipeetava probleemi sisu ning selle lahendamiseks vajamineva juhtimispädevuse taset. Vastuvõtu aeg plaanitakse võimaliku probleemi tausta selgitamiseks kuluva aja järgi ning arvestades kaasatud vanglateenistuse ametnike tööaja planeeringut. 13 5.10. VSkE § 60 sätestab kartseris kinnipeetavale lubatud esemed, riietusesemeid loetelus ei ole, mistõttu kartseri režiimil paikneval kinnipeetaval võimaldatakse vahetada riietust üks kord nädalas. (Lisatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 6. Loendus 6.1. VSkE § 10 lg 3 järgi tehakse loendus vangla direktori määratud korras. Korraldus loenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu 10 minutit enne loenduse algust. VangSi § 66 lg 1 põhjal korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Loenduse võimalikult sujuva toimumise huvides on vaja kinnipeetavaid loenduse algamisest teavitada, et nad lõpetaksid muud tegevused ning jõuaksid korrastada kambri, asemed ja oma välimuse. 6.2. VangSi § 66 lg 1 põhjal korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma ja seisma kambri akna juures näoga kambriukse poole või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Sellega tagatakse vanglateenistuse ametniku julgeolek kambrisse sisenemisel. VangSi § 45 lg 2 alusel on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. VangSi § 6 lg 1 põhjal on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ning õiguskorda kaitsma. Korrektne välimus ja kehahoid on üks osa normaalse ühiskonnaliikme igapäevasest olemusest. Selle nõudega tekitame kinnipeetavais harjumuse viisakalt käituda. VangSi § 46 lg 1 järgi kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Igapäevane voodi korrashoid aitab kaasa distsipliini tagamisele. Korratu voodi võib takistada kiiret ja efektiivset visuaalse järelevalve tegemist, kuna korratute voodiriiete alla/vahele saab peita keelatud esemeid, mis võivad jääda vanglateenistuse ametnikule visuaalsel vaatlusel märkamata, mis võib aga ohtu seada vangla julgeoleku. Korrastatud voodi tähendab, et voodi lavatsile asetatud magamistarbed (2 lina ja 1 tekk) on sirgelt madratsi peal. Padi asetseb voodi peatsis. (Täiendatud 03.10.2016 nr 1-1/156, jõust. 10.10.2016) 6.3. VangSi § 6 lg 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ning õiguskorda kaitsma. VangSi § 66 lg 1 põhjal valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangSi § 67 p 2 kohaselt ei tohi kinnipeetav takistada vanglaametnikke kohustusi täitmast ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kohustus hoida käsi külgedel (st korrektses nähtavas asendis) tuleneb vajadusest tagada loendust korraldava vanglateenistuse ametniku julgeolek. Ilma kõrvalise toeta seismine on üldtunnustatult viisakas ning harjutab kinnipeetavaid sellise käitumisviisiga. Kinnipeetava rääkimist või liikumist ilma ametniku loata, samuti elektriseadmete töötamist võib käsitleda katsena hajutada ametniku tähelepanu või ohustada tema julgeolekut, mistõttu niisugune käitumine segab olulisel määral vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist. 6.4. VangSi § 66 lg 1 järgi valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 5 põhjal on järelevalvetoiminguks kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ning arvu kontroll vangla kõigil objektidel. Kinnipeetava võrdlemine loenduskaardiga peab tagama isikusamasuse tuvastamise ning veendumuse, et iga kinnipeetav paikneb talle määratud kohal vanglas ja kinnipeetavate arv vastab sisevalveplaanis näidatud arvule. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 6.5. VangSi § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 14 lg 2 järgi valvepiirkonda üle andes: 1) korraldatakse kinnipeetavate loendus, kui üleantavas valvepiirkonnas viibivad kinnipeetavad; 2) kontrollitakse valvepiirkonnas asuvate kambrite ja muude ruumide või rajatiste tehnilist seisukorda. Kui loendus korraldatakse kambris, võib muu hulgas kontrollida kambri tehnilist seisundit ja korrasolekut. Visuaalset kontrolli tehes kontrollitakse visuaalselt kinnipeetava tervislikku seisundit, 14  et avastada tal võimalikke nähtavaid kehavigastusi, ning kontrollitakse kambri ja kambrisisustuse seisukorda. 6.6. VangSi § 6 lg 1 põhjal on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetav õiguskuulekalt käituma ning kaitsta õiguskorda. VangSi § 66 lg 1 järgi valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetavate loendamine pikaajalisel kokkusaamisel viibimise ajal on üks vangla turvalisuse tagamise viise. 7. Keelatud esemed 7.1. VangSi § 15 lõike 4 ning justiitsministri 13. juuni 2006. a määrusega nr 20 kinnitatud „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 7 alusel keelatakse lisaks VSkE §-s 641 nimetatud esemeile ja aineile Viru Vanglas viibivaile kinnipeetavaile VangSi § 15 lg 2 põhjal järgmised esemed. VangSi § 15 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis: „1) ohustavad inimese julgeolekut, 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks, 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba“. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister määrusega ning lõike 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Inimese julgeolekut VangSi § 15 lg 2 p 1 tähenduses ohustavad esemed või ained, mille kasutamine võib seada ohtu inimese elu ja tervise. Vara kahjustamiseks eriti sobivate esemetena ja ainetena VangSi § 15 lg 2 p 2 mõttes tuleb vaadelda selliseid, mis mõjutavad spetsiaalselt eseme seisundit, muutes eseme tarvitamiskõlbmatuks. Vangla julgeolekut ohustavate esemete ja ainetena VangSi § 15 lg 2 p 3 mõttes tuleb mõista selliseid, mis süvendavad vangla julgeolekuriske. Vangla julgeolekut peab mõistma kõige laiemas tähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ning vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatud korrale ning vangla inventarile. Esemed, mis ohustavad korda, on sellised, mis ei pruugi küll otse olla julgeolekule ohtlikud, kuid raskendavad oluliselt vanglal igapäevarežiimi tagamist. VangS-i § 15 lg 2 p 4 tähenduses võivad vangistuse täideviimise eesmärkidega vastuolus olla esemed, mis ei aita kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele ehk tema adekvaatsete väärtushinnangute või maailmavaate kujunemisele. Vanglas hügieeninõuete täitmist raskendavad VangS-i § 15 lg 2 p 5 mõttes esemed, mille olemasolu seab ohtu vanglas hügieeninõuete täitmise. tuleb raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist. VangS-i § 15 lg 2 p 6 mõttes on kinnipeetavale keelatud sama seaduse § 31 lg 2 nimetatud esemed, kui nende kasutamiseks ei ole antud vanglateenistuse ametniku luba. VangSi § 15 lg-s 2 on sätestatud küll üldised tingimused, mille esinemise korral võib kinnipeetavale aineid ja esemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud asjade loetelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada lisakeelde. Seega ei tulene VangSi § 15 lg-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained on kinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel ja/või juhtumiks üksikakti andmist. Kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu on sätestatud VSkE §-s 641. VSkE §-s 641 toodud keelatud asjade ja ainete nimistu kujutab mitteammendavat loetelu nendest asjadest, mille vastavus VangSi § 15 lg 2 p-des 1–6 sätestatud alustele on ilmselge ega vaja eraldi tuvastamist. VangSi § 15 lg 2 p-des 1–6 sätestatud kinnipeetavale esemete ja ainete keelamise aluste omavaheline täpne piiritlemine ei ole võimalik. Eseme või aine keelamiseks kinnipeetavale piisab, kui see vastab vähemalt ühele VangSi § 15 lg-s 2 nimetatud alusele. Samas tuleb silmas pidada, et konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustades ei saa lähtuda kitsalt eseme või aine sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud ese või aine võib teatud viisil käsitsetuna osutuda VangSi § 15 lg-s 2 toodud alustele vastavaks. Üksiku eseme või aine 15 keelatust või lubatavust lahendades tuleb vastata küsimusele, kas kinnipeetav vajab seda iga päev. Iga päev vajalikuna ei ole vaadeldavad asjad, mille lubamine kinnipeetavale on seadusega otseselt jäetud vangla direktori pädevusse kaalutlusõiguse alusel. Eitava vastuse korral sellele küsimusele tuleb otsustada, kas asi on vaadeldav ohtlikuna VangSi § 15 lg 2 p-de 1–6 mõttes. VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetaval võib vanglas olla asju, mille olemasolu ei ole VangSi § 15 lg 2 järgi keelatud. Keelatud esemeid arvestades tuleb selle loetelu kõrval arvestada ka VSkEs sätestatud nimekirja. VSkEs toodud esemeid ja aineid ei ole enamjaolt kodukorras sätestatud loetelus, kui ei olnud vaja midagi täpsustada. 7.1.1. Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid segusid ning survestatud mahutite sisu, mille all on silmas peetud muu hulgas igasuguseid kreeme, geele, šampoone jm. Tahkete ainete all on silmas peetud muu hulgas pulkdeodorante, seepe jm. Seesuguseid esemeid on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende esemete ja ainete läbiotsimine on kas raske või teatud juhtudel isegi võimatu. Näiteks võib olla tavasigarettidesse keeratud kanepitubakas, läbipaistmatusse vedelikku sisaldavasse pudelisse võib kileümbrises peita alkoholi, narkootikume ning muid keelatud esemeid ja aineid. Kuigi vanglal on võimalik kõnealused esemed nii läbi valgustada, manuaalselt läbi otsida kui ka lasta narkokoeral üle kontrollida, ei taga see ometi, et kõik keelatud esemed ja ained ka üles leitakse. Näiteks ei pruugi narkokoer vorsti sisse peidetud narkootilist ainet ära tunda, samuti ei pruugita seda leida manuaalse läbiotsimisega ning läbivalgustamine ei aita säärasel juhul samuti. Isegi kui toiduaine tundub visuaalsel vaatlusel olevat originaalpakendis, ei tähenda see, et sinna ei võiks olla peidetud keelatud esemeid või pakendi sisu ei ole asendatud mõne muu ainega. Vanglal ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist on pakendi originaalsisuga või keelatud ainega. Peale selle, et toiduainete põhjaliku läbiotsimise korral on küsitav hügieeninõuete täitmine, säilib oht, et posti teel saadetud toiduained võivad rikneda. VSkE § 50 lg 1 järgi peab kirisaadetised kinnipeetavatele kätte andma seitsme tööpäeva jooksul. Osa toiduainete realiseerimise aeg on väiksem kui seitse tööpäeva ning vanglal ei ole võimalik tagada kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilimist, kuna vangla ei tea, mida kirisaadetis sisaldab. Lisaks puuduvad vanglal kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilitamise tingimused (sobiva temperatuuriga külmkambrid). Vangla territooriumil riknenud ainete hoidmine seab ohtu nii vanglatöötajate kui ka kinnipeetavate tervise, mistõttu on ohus ka vangla üldine julgeolek. Elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket. Toiduaineid, hügieenitarbeid jne saavad kinnipeetavad osta vanglateenistuse vahendusel kauplusest. Ainult sellisel juhul on tagatud, et kinnipeetavate kätte ei satu keelatud aineid või esemeid. Seejuures on vangla poest kaupa ostes tagatud see, et kaup jõuab kinnipeetavani söömiskõlblikuna. Samuti tuleb arvestada seda, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning puudust kannatavaile isikuile väljastatakse ka hügieenitarbeid. Kuna kinnipeetavad saavad selles punktis nimetatud esemeid soetada vangla vahendusel kauplusest, vangla toitlustab kinnipeetavaid ning väljastab puudust kannatavaile kinnipeetavaile ka ise hügieenitarbed, siis ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. Kuni 01.10.2017 kehtinud regulatsiooni kohaselt oli kinnipeetavatel võimalik soetada sigarette vanglateenistuse vahendusel vangla kauplusest. Kuna alates 01.10.2017 on suitsetamine vangla territooriumil keelatud, siis ei ole põhjendatud ka sigaretipakkide müük vangla kaupluses, kuna kinnipeetavad ei saa neid vangla territooriumil otstarbekalt kasutada. Seega ei ole võimalik alates 01.10.2017 soetada sigarette vangla vahendusel. (Muudetud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 7.1.2. Nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Analoogne keeld tuleneb VSkE § 641 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetavaile keelatud esemed, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi, nagu nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Õigusselguse huvides peab vangla vajalikuks olemasolevat regulatsiooni täpsustada. Kuna 16  poomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja vigastuste tekitamiseks võib kasutada muidki esemeid (nt lipsu, trakse, püksirihma) ning esemete küljes olevaid elemente (nt silmaklappide paela), siis tuleb ohutuse tagamiseks ka need esemed keelata. Samuti ei ole punktis nimetatud esemed ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neist saab valmistada (sh lühikestest nööridest, paeltest jm) riputuskonkse või aasu, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti jne). Kinnipeetava õigusi kõnealuse piiranguga ei rikuta, sest kinnipeetavaile hädavajalikud esemed jäävad lubatuks. 7.1.3. Arvestades nimetatud materjalidest valmistatud esemete või eseme osade raskust, tugevust ja vastupidavust või nendest materjalidest valmistatud esemete purunemisel saadavate kildude teravust, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt seinade kraapimiseks, akende lõhkumiseks jne) ja vigastuste tekitamiseks (nt vihmavari, taskulamp või tugev metallist ese hoobi andmiseks, killud lõikamiseks jne) ning seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelu kasutatakse tätoveerimiseks, metallosi tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks, konkse keelatud esemete riputamiseks ventilatsioonišahti jne). Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vajalikud esemed jäävad lubatuks. Täpsustuseks tuleb öelda, et lubatud on küünelõikurid, kuid mitte küünetangid. Küünetange võib pidada ohtlikumaks kui küünelõikureid. Küünetange saab vajaduse korral valvuri käest küsida. Lubatuks jääb väike kuni 10 cm diameetriga või diagonaaliga peegel, sest peeglit on kinnipeetavatel vaja. Mida suurem peegel on, seda suuremad killud võib sellest saada ning seda rohkem seab see ohtu vangla julgeoleku. (Muudetud 23.01.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 7.1.4. Isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Nimelt võib esemeid valmistades peita neisse keelatud esemeid ja aineid, mida ei saa ilma eset lõhkumata avastada. Toiduainetest valmistatud esemete puhul rikutakse hügieeninõudeid ning elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ja parasiitide levikut, mis seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Isevalmistatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühiseid ja elektrikatkestusi, mis on ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetavate õigusi selle piiranguga ei rikuta, sest kõik vajamineva saavad nad osta kas poest või lasta saata maksikirjaga. Neile kinnipeetavaile, kellel raha ei ole, tagab vangla kõik inimväärseks eluks vajaliku. 7.1.5. Närimiskumm on vanglas ohuks vangla julgeolekule, sest närimiskumm sobib eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt võib täis toppida lukuaugud, mis raskendavad või muudavad võimatuks ukse avamise). Nätsuga võib üles riputada pilte ja plakateid, mis on vanglas keelatud tegevus. Lisaks saab nätsu kasutada abivahendina keelatud esemete peitmiseks, kleepides esemed nätsuga varjatud kohtadesse. Kõnealuse piiranguga ei rikuta kinnipeetavate õigusi, sest maitseelamuse saamiseks võivad kinnipeetavad osta poest maiustusi ning hammaste hügieeni saab tagada hammaste pesemisega. 7.1.6. Söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete säilitamine kambris on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Nimelt soodustab elementaarsete hügieeninõuete eiramine haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket. See raskendab ka läbiotsimisi, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning kinnipeetaval ei ole vajadust söömiskõlbmatuid toiduaineid kambris hoida. 7.1.7. Narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained on inimese tervisele ohtlikud ning nende ainete tarbimise korral ei ole inimene enam võimeline oma käitumist ega arusaama adekvaatselt hindama (kinnipeetav ei suuda aduda ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele, samuti võib seesuguste ainete tarvitaja käituda ettearvamatult). Ainete liigse manustamise korral võib saabuda üledoos ning kinnipeetav saab tervisekahjustusi. Selles punktis sätestatud esemete ja ainete keelamise vajaduse 17  lisaks VSkE § 641 p-s 4 sätestatud keelule tingib asjaolu, et määruse tekst keelab ainult narkootilised või psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained, kuid julgeoleku tagamise ning õigusselguse huvides peavad olema keelatud ka ained, millest saab keelatud aineid toota, või esemed, mis eespool nimetatud aineid sisaldavad (nt narkootilise aine sees immutatud paberid, ajalehed vms). Seega tuleneb eelöeldust, et kuna kõnealuses punktis nimetatud ained ja esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning isikute elu ja tervise, siis peavad need olema kinnipeetavale keelatud. 7.1.8. Kuna § 641 p 7 järgi on alkohol ja alkoholi sisaldavad ained keelatud, siis valmistavad kinnipeetavad kambrites tihtipeale segu, millest lõpp-produktina soovitakse saada alkoholi sisaldavat vedelikku. Säärane vedelik on ohuks vangla julgeolekule, sest see põhjustab joovet. Joobes kinnipeetav ei ole suuteline adekvaatselt hindama enda ümber toimuvat. Toiduainete seesugune käitlemine (nt kääritamine) seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise, sest elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ning parasiitide levikut. 7.1.9. VSkE keelab ainult retseptiravimid, kuid kuna kontrollimatu ravimite või ainete tarvitamine seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku, siis tuleb keelata ka muud ained, mille kontrollimatu tarvitamine võib organismile avaldada negatiivset mõju. VangSi § 52 lg 2 kohaselt vastutab vangla kinnipeetava tervise eest (jälgib, ravib, saadab vajaduse korral eriarstiabi osutaja juurde). Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus on antud vangla meditsiiniosakonnale. Kontrollimatu ravimite, toidulisandite jm kõnealuses punktis nimetatud ainete tarbimise puhul muutub meditsiiniosakonna töö kinnipeetavate ravimisel märksa keerulisemaks, kuna meditsiiniosakonnal puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetav tarbinud. Ravimite kambris hoiustamine ja nende kontrollimatu kasutamine ohustab nii kinnipeetava tervist (üledoseerimine võib kaasa tuua surma, pöördumatu ajukahjustuse vms) kui ka seab ohtu vangla julgeoleku (liigse ravimite tarvitamise tagajärjel ei pruugi kinnipeetav aduda ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele, kinnipeetav võib käituda ettearvamatult, kujutades endast ohtu kõigile vanglas viibivaile isikuile). Seega tuleb jälgida, et kinnipeetav ravimite manustamisest kõrvale ei hoiaks, st et ta ei koguks arsti väljastatud ravimeid suuremas koguses tarvitamiseks või nn kokteili kokkusegamiseks. Vangla väljastatud ravimeid ei tohi kinnipeetav kambrisse koguda ning tablettide kohest manustamist kontrollivad ametnikud. Problemaatilised on energiajoogid, mis on tugevalt ergutava toimega ning võivad kontrollimatu tarbimise korral kaasa tuua tervisekahjustuse või koguni surma, ning spordijoogid, mis on samuti organismi stimuleeriva toimega. Vanglal puudub võimalus operatiivselt tuvastada, kas kinnipeetavate enda soetatud või väljastpoolt saadetud ravimi, vitamiinide, toidulisandite, ravimtaimede, spordijookide, spordipulbrite vms pakendites on see aine, mis seal väidetakse olevat. Saadetud ained võivad olla segatud narkootiliste või psühhotroopsete ainetega ning vanglal ei ole ülevaadet soetatud ravimite koostisest ega kvaliteedist. Narkootiliste ainete tarbimine vanglas on suur oht vangla julgeolekule. Lubatuks jäävad ravimid, mille väljastab vanglateenistuja. Seetõttu ei rikuta kõnealuse piiranguga kinnipeetavate õigusi ega jäeta neid ravist ilma, vaid luuakse olukord, kus kinnipeetavail pole võimalik tarbida aineid, mille koostise ja tarbimise üle puudub vanglal kontroll. Kui vangla arst on saatnud kinnipeetava VangSi 53 lg 2 alusel eriarstiabi osutaja juurde, kes on talle väljastanud ravimeid, siis peetakse neid ravimeid võrdväärseks vanglateenistuse arsti väljastatud ravimitega. Energia- ja spordijoogi asemel võib juua vähem tervist mõjutavaid jooke (nt mahla, teed jm). 7.1.10. Selles punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isiku elu ja tervist. Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus on vangla meditsiiniosakonnal. Kontrollimatu meditsiiniliste abivahendite kasutamine pärsib isikuid raviva meditsiiniosakonna tööd, kuna 18  meditsiiniosakonnal puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, mis abivahendeid on kinnipeetav kasutanud. Meditsiinilistesse abivahendeisse on üldjuhul väga hõlbus peita keelatud esemeid, seepärast võivad abivahendeid kasutada ainult need kinnipeetavad, kellel on neid vaja. Meditsiinilised abivahendid võivad sobida ka kaaskinnipeetavate või ametnike ründamiseks (nt elastside). Süstalt koos nõelaga saab kasutada tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas keelatud jne. Vererõhumõõtja läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu. Vererõhumõõtja sisse saab peita keelatud aineid (nt narkootilisi aineid) ning esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Kui keelatud esemed ja ained satuvad vangla territooriumile, seab see otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võib vererõhumõõtja sisaldada juhtmeid, mida saab kasutada ründerelvana. Vererõhku mõõdab kinnipeetavail vajaduse korral meditsiiniosakond, seepärast pole kinnipeetavail vererõhumõõtjat kambris vaja. Neile kinnipeetavaile, kes vajavad meditsiinilist abivahendit vms, see lubatakse või väljastatakse, sestap ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.11. Erinevate liikumise abivahendite olemasolu võib luua kinnipeetavale võimaluse liikuda kiiremini kui vanglaametnikud. See ohustab vangla üldist julgeolekut, kuna kinnipeetavat on raskem kätte saada. Liikumise abivahendid on üldjuhul tehtud nii, et neisse (nt ratastoolide, karkude tühimikesse jne) saab peita väiksemaid esemeid. Nende esemete või nende osadega võib rünnata inimesi (seada ohtu isikute elu ja tervise) või kahjustada vangla vara (kriipida põrandaid, lüüa katki aknaid jne). Kõnealune punkt kinnipeetavate õigusi ei riku, sest neile kinnipeetavaile, kes liikumise abivahendeid vajavad, need ka väljastatakse. 7.1.12. Aroomi eritavate ainete ja esemetega (nt viirukiga) saab varjata narkootikumide kasutamise ja suitsetamise jälgi, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti on reaalne oht, et tugevatoimelised lõhnaained (nt lõhnakuusk) põhjustavad vanglas viibivail isikuil allergilisi reaktsioone, mistõttu satub ohtu nende isikute elu ja tervis. Kinnipeetavate õigusi kõnealuses punktis ei rikuta, sest hädavajalikke esemeid (nt pesemistarbeid) saavad kinnipeetavad soetada vangla kauplusest ning puudust kannatavaile kinnipeetavaile väljastab hügieenitarbed vangla. 7.1.13. WC-paberi, salvrätikute, puhastuslappide, -käsnade jms esemete soetamine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku. Nende esemete läbiotsimine vanglasse saabumisel tekitab hügieeniriske ning nõuab suuri ressursse. Nimelt tuleks iga salvrätik, WC-paberi rull ja puhastuslapp lahti harutada, et näha, kas paberi kihtide vahele ei ole midagi peidetud. Põhjalikult tuleks läbi otsida igasugused käsnad ja lapid. Seesugune tegevus on väga ajamahukas ning küsitav on hügieeninõuete täitmine. Tualettpaberit, salvrätikuid, pesukäsnasid, -lappe ja muud vajalikku saavad kinnipeetavad soetada vanglateenistuse vahendusel kauplusest. Puudust kannatavaile isikuile väljastab tualettpaberi ning koristusvahendid vangla. Niisiis ei saa kõnealune piirang rikkuda isikute õigusi. 7.1.14. Kondoomide hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku (kondoomi peidetakse kehaõõnsustesse, WC-poti loputuskasti jne) ning võib kahjustada vangla vara (WC-potti visatud kondoom võib tekitada suure ummistuse). Kuna vangla väljastab vajaduse korral kinnipeetavaile ise kondoome, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. 7.1.15. Elektroonilise sigareti näol on tegemist elektroonilise seadmega, mis koosneb akust, kapslist (padrun), automaiserist (aurustaja) ja akulaadijast. Samas on elektrooniline sigaret määratletud ravimina, kui selle kapsel sisaldab nikotiini. Vanglal pole võimalik kontrollida, mida kapsel sisaldab, seega võivad elektroonilise sigaretiga vanglasse sattuda keelatud ained, mis seavad ohtu vangla üldise julgeoleku. Selle osadest võib valmistada ka tätoveerimisaparaadi. Lisaks tuleb elektroonilisi sigarette aeg-ajalt laadida, kuid kuna kinnipeetavad ei tohi tubakatooteid kambris hoida ja vanglaametnike teenistuskohustuste hulka ei kuulu kinnipeetavate elektrooniliste sigarettide laadimine, siis on nende laadimise korraldamine väga keeruline. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest kinnipeetav võib soovi korral suitsetada tavasigarette. Pealegi kahjustab suitsetamine tervist ning selle õiguse tagamine ei saa olla tähtsam kui vangla üldise julgeoleku tagamine. 19 7.1.16. Julgeolekukaalutlustel on vanglas tätoveerimine keelatud. Esiteks pole vanglas ohutuks tätoveerimiseks vajalikke tingimusi, seadmeid ega muud vajalikku. Desinfitseerimisvahendite puudus, ebahügieenilistes tingimustes tätoveerimine, korduvalt sama nõela kasutamine ning HIV-positiivsete jm haigusi põdevate kinnipeetavate viibimine vanglas soodustaks HIVi jm haiguste levikut kinnipeetavate seas. Teiseks on tätoveerimine traditsiooniliselt üks võimalusi vangla subkultuuri hoida ja edasi kanda. Et märgistada alamasse subkultuurikihti kuuluvaid kinnipeetavaid, on vanglas ette tulnud juhtumeid, kus neid tätoveeritakse vastu nende tahtmist. Seega on tätoveeringute tegemisel kasutatavad seadmed, ained või esemed (sh šabloonid, nõelad, tätoveeringute pildid ja õpetused, kopeerpaber jm) ohuks vangla julgeolekule ning isikute elule ja tervisele. 7.1.17. Elektrihambaharja, patareidega raseervahendit, juukselõikusmasinat jt samalaadseid esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab ohtu nii vangla julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Pealegi on tegemist seadmetega, mille sisse saab peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need üldjuhul traati, juhet jm osi, millega võib tekitada vigastusi, lõhkuda vangla vara või peita esemeid. Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib kasutada tavalist raseervahendit või hambaharja. 7.1.18. Selles punktis nimetatud esemed tuleb keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist ning neid on väga keeruline ka läbi otsida. Need esemed on ohtlikud mitmel põhjusel: 1) geelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Erinevad värvid ahvatlevad kinnipeetavaid rohkem tätoveerima (eriti noori), sest värvilised tätoveeringud on atraktiivsemad; 2) nende esemetega saab eriti hästi kahjustada vara, sest nendega võib seintele ning ruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Joonistuste ja kraabete eemaldamine elementi rikkumata on keeruline ning sageli on elemendi ülevärvimine ainus võimalus taastada algupärane olukord; 3) kõnealustesse esemetesse võib peita väikesemõõdulisi keelatud esemeid ja aineid (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid on tülikas ja vahel võimatugi eset kahjustamata otsida, sestap seavad need ohtu vangla julgeoleku; 4) osa sättes nimetatud esemeist (nt sulepead) võib kasutada ründerelvana, mis on ohuks isikute elule ja tervisele; 5) (Kehtetuks tunnistatud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021); 6) must pastapliiats võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning parandada või täiendada märkamatult dokumendile trükitud kirja. Musta pastapliiatsiga kirjutatud dokumendi puhul ei ole võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas tegemist on originaaldokumendi või koopiaga. Võltsimise tõttu satub ohtu vangla julgeolek. Kuna kinnipeetavail on vaja millegagi kirjutada, siis ei ole võimalik kõiki kirjutusvahendeid keelata. Lubatuks jäävad sinised pastapliiatsid. Samuti on lubatud värvi- ja harilikud pliiatsid, kokku võib joonistus- ja kirjutusvahendeid olla kambris kuni 50. Kinnipeetavail pole rohkem pliiatseid vaja ning ebavajalike esemete rohkus kambris takistab läbiotsimisi ja soodustab esemete sihipäratut kasutamist. Nimelt nõuab kirjutusvahendite ükshaaval läbiotsimine aega ja on raske, kuna neid võib mõnel kinnipeetaval koguneda vanglas viibimise ajal kümneid kui mitte sadu. Liimi on vaja keelata mitmel põhjusel: 1) liim on levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku; 2) liimi sisse saab peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada; 3) kinnipeetavad kleebivad liimiga vangla ehituselementidele pilte, mis on keelatud tegevus ja mida ei ole sageli võimalik vara kahjustamata eemaldada. 20  Käärid, klammerdi ja auguraud sisaldavad metallist osi, mis on vanglas keelatud. Käärid on vanglas väga ohtlikud, sest neid saab kasutada ründerelvana. Kuna tegemist on üsna teravate esemetega, siis võib kääridega tekitada vägagi tõsiseid vigastusi. Kuna käärid on teravad, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks, nt riiete või madratsi katkilõikamiseks, seinte, põranda ja mööbli kriipimiseks jne. Ka klammerdiga võib tekitada vigastusi, nt lüüa klambrid klammerdiga teise isiku kehasse. Klammerdiga võib kahjustada vangla vara, nt klammerdada linu, T-särke jm, millelt klambrite eemaldamine võib osutuda äärmiselt ressursimahukaks. Pealegi on klammerdil metallosi, millega võib kriipida vangla vara. Paberite kokkuklammerdamise asemel saab isik dokumente koos hoida plastmassist kirjaklambritega ning vangla lubatud mappides. Auguraud on metallist ese, millega võib samuti kahjustada vangla vara (nt kraapida, augustada linu jne). Üldjuhul on augurauad rasked, mistõttu neid võib kasutada ründerelvana, et anda hoop teisele isikule. Auguraudadel on metallist vedrud, mis sobivad isevalmistatud elektriseadme pistiku tegemiseks. Vajaduse korral saab kinnipeetav paberitesse augu teha ka nende vahenditega, mis talle lubatud on. Metallist kirjaklambrid on keelatud seetõttu, et nendega saab avada käeraudu, traati kasutatakse aga vee keetmiseks ning elektriseadmete valmistamiseks. Lubatuks jäävad vanglateenistuse vahendusel soetatud plastkirjaklambrid. Väljastpoolt saadetud kirjaklambrite puhul ei saa vangla kontrollida, kas tegemist on metallkirjaklambriga, mis on pelgalt kaetud plastiga. Teibi ja kleeplindiga saab isikuid kinni siduda või keelatud esemeid raskesti ligipääsetavasse kohta (nt ventilatsioonišahti) kleepida. Seinanätsu, plastiliini ja savi on keeruline läbi otsida, seepärast saab neisse peita keelatud esemeid. Neid võib analoogselt kleeplindi või teibiga kasutada keelatud esemete peitmiseks (kleepides esemed raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse), vangla vara kahjustamiseks ning piltide, plakatite ja dekoratsioonide ülesriputamiseks (seinte katmine on vanglas keelatud tegevus). (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 7.1.19. Vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes leiduvaid aineid (tahma, tinti jms) saab kasutada tätoveeringute tegemiseks ning seada seeläbi ohtu inimese julgeolek ja kahjustada vangla vara. Kontoritehnikasse saab peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida vanglateenistusel ei ole võimalik avastada. Pealegi võib kontoritehnikast saada osi, millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid seadmeid. Tehnikaga käib tavaliselt kaasas juhe, mida saab kasutada ründerelvana. Kinnipeetavad koostavad kõik vajalikud dokumendid käsikirjas ning muid toiminguid teevad nad vahenditega, mis ei ole ohtlikud. Põhjendatud vajadus kalkulaatori omamiseks kambris on nt õppetöös osalevatel kinnipeetavatel või poest asjade tellimisel. Samas on kalkulaatorisse võimalik peita keelatud esemeid, kuid nende avastamine on aeganõudev ja keeruline, kui mitte võimatu, ilma kalkulaatorit rikkumata. Seetõttu on lubatud vaid vangla väljastatud või vangla vahendusel poest ostetud kalkulaator. Kalkulaator koosneb teadupoolest erinevatest omavahel traatidega ühendatud mikroskeemidest ning paljudest muudest osadest, millest on võimalik konstrueerida vanglas keelatud esemeid. Vanglal pole võimalik korduvalt kontrollida, kas kalkulaator on avatud, selle sisu modifitseeritud või sellest osi eemaldatud. Arvestades seda, et kalkulaatorist saadav kasu on isikule olematu või minimaalne, kuid kalkulaatori väljastamine seab ohtu vangla julgeoleku, siis ei lubata kalkulaatorit kambris kõigile kinnipeetavaile. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 7.1.20. Kõvade või mitmekordsest paberist või papist kaante vahele saab peita erinevaid keelatud esemeid ja aineid ning nende avastamine on väga keeruline, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Need esemed võivad olla ohuks isikute elule ja tervisele. Kõvade kaantega registraatoritega võib tekitada teistele isikutele kehavigastusi. Registraatoris on köitmise osa üldjuhul metallist, kuid metalli sisaldavad esemed on keelatud. Kinnipeetavad võivad 21  pabereid hoida läbipaistvast õhukesest painduvast plastist mappides, millel ei ole kummipaelu ega metallosi. Kiletaskud on keelatud seepärast, et varem on kiletaskutega kambriuste alt toimetatud keelatud esemeid ja aineid kambrisse ning kambrist välja. Mapid kambriukse alt läbi ei mahu, sestap ei sea need vangla julgeolekut ohtu niisugusel määral, nagu teevad seda kiletaskud. 7.1.21. Foto- ja margialbum ning pildiraam on ohuks vangla julgeolekule, sest nende vahele võib peita (nt kleepida) keelatud aineid või esemeid, mille avastamine on aja- ja töömahukas. Nimelt on vaja eemaldada kõik albumis olevad pildid või margid ning läbi vaadata iga lehekülg. Kõvade kaantega albumi puhul võib keelatud esemeid peita kaante sisse. Albumikaasi ei saa läbi otsida ilma albumit vigastamata. Pildiraam tuleb samuti lahti võtta ning läbi otsida. Järjepideva lahtivõtmise korral on oht, et pildiraam või pilt saab vigastada. Fotosid võib kinnipeetav hoida näiteks mapis. 7.1.22. Neid esemeid on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raske. Vanglas viibib kinnipeetavaid, kellel on diagnoositud narkosõltuvus ning kes üritavad leida erinevaid viise, kuidas toimetada vanglasse narkootilisi aineid. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid. Sestap tuleks iga lehekülge eraldi kontrollida, mis on aja- ja töömahukas. Lehele kleebitud aine ei pruugi olla visuaalselt tuvastatav. Niiviisi võib keelatud aine sattuda vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Oluline on rõhutada, et VangSi § 30 lg 2 järgi võivad kinnipeetavad tellida mõistlikus koguses perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, et vanglasse ei satu ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid. VangSi § 30 lg 1 põhjal võivad kinnipeetavad vanglas lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Lisaks saavad nad jälgida nii raadio- kui ka telesaateid, mille vahendusel võivad nad olla kursis päevakajaliste uudistega, ning käia raamatukogus. Juhul kui vangla ei suuda tagada välisriigi kodanikule tema emakeeles päevalehti ja ajakirju, siis on lubatud välisriigi kodanikust kinnipeetavale saata mõistlikus koguses kirja teel tema emakeeles ajalehti ja ajakirju. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.23. Muusikaline ja 3-D kaart on keelatud vangla julgeoleku tagamiseks, sest kaardi vahele saab peita keelatud esemeid või aineid, mida ei ole võimalik kaarti kahjustamata leida. Lisaks võib muusikalise kaardi elektroonilist sisu kasutada tätoveerimisaparaadi osana. Kinnipeetavaile võib saata tavalisi kaarte, seetõttu ei riku piirang kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 7.1.24. Esemed (sh seinavaibad, seinakalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne), mis on mõeldud ruumi dekoreerimiseks, sisustamiseks ja pindade kinnikatmiseks, seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on seinte jm pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalset järelevalvet ning raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele võib peita keelatud esemeid ja aineid; samuti saab nende esemetega varjata peidikuid). Kinnipeetav ei saa kõnealuseid esemeid vanglas eesmärgipäraselt kasutada. Esemete lubamine, mida ei ole kambris võimalik kasutada, koormab asjatult kambrit ning takistab läbiotsimist. 7.1.25. Kuna mängude ja mänguasjade sisse saab peita keelatud esemeid ning aineid, mida on keeruline avastada, siis on need vangla julgeolekut ohustavad esemed. Üldjuhul tuleks mängud ja mänguasjad läbi otsida või lõhkuda, sest teisiti ei ole neid võimalik läbi otsida. Pusledel on väga palju osi ning selleks, et veenduda, et ühegi osa taha või sisse ei oleks midagi peidetud, tuleks kõik tükid eraldi läbi vaadata. Et kinnipeetavate õigusi selle piiranguga ei kahjustataks, võib isik teatud lauamänge soetada vangla vahendusel ning neid vanglasse tulles kaasa võtta. 7.1.26. Vangla elektrisüsteemi iseärasuste tõttu võib üle 1,2 kW elektriseadmete kasutamisega kaasneda elektrisüsteemi ülekoormus, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust müüridega ümbritsetud hooneis ning nende 22  liikumine on piiratud, on hoonete elektrisüsteemi rike suur risk kinnipeetavate ning vanglateenistujate elule ja tervisele. Veekeetjaid, telereid jm elektriseadmeid, mida kinnipeetavad kasutavad, valmistatakse ka alla 1,2 kW võimsusega. Nii ei riku piirang kinnipeetavate õigusi rohkem kui piirangust saadav kasu kaasa toob. Elektriseadmed tuleb soetada vangla vahendusel mitmel põhjusel. Nimelt võivad elektriseadmed, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel, ohustada vangla julgeolekut, kuna vanglateenistusel puudub usaldusväärne teave seadme päritolu kohta ning vangla ei saa seadet kahjustamata kontrollida eseme peidikuid sees. See võib kaasa tuua olukorra, kus vangla territooriumile toimetatakse keelatud aineid ja esemeid. Vanglas lubatud elektriseadme põhjalikuks kontrolliks võib olla vaja seda avada. Kuna vanglal ei ole niisuguse kvalifikatsiooniga spetsialisti, kellel on õigus elektriseadme (sh arvuti) garantiiajal (või muul ajal) seda avada, siis võib oskamatusest elektriseadme sootuks ära rikkuda. Pealegi ei kehti üldjuhul esemete ostmise ajal antud müügigarantii, kui elektriseadme avab garantii ajal selleks mittevolitatud isik. Kuna kinnipeetav võib vajalikke elektriseadmeid soetada vanglateenistuse vahendusel ning neid vanglasse tulles kaasa võtta, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 7.1.27. Televiisor on vangla julgeolekut ohustav ese, sest sellesse võib peita keelatud esemeid. Kambris paiknev televiisor takistab järelevalvet. Kuna televiisor on kinnipeetavate jaoks vajalik seade, siis ei ole selle keelamine mõistlik. Mida suurem televiisor on, seda rohkem see järelevalvet segab ning seda ajamahukam on seda läbi otsida. Samas tagab ka väike televiisor kinnipeetavale võimaluse telesaateid jälgida. Niisiis ei ületaks suurest televiisorist saadav kasu oluliselt väikesest televiisorist saadavat kasu, kuid suur televiisor seaks märksa rohkem ohtu vangla julgeoleku. 7.1.28. Toiteallikas on vanglas keelatud seepärast, et see seab ohtu vangla julgeoleku. Toiteallikaisse saab peita mitmesuguseid esemeid, mida on toiteallikat avamata võimatu leida. Toiteallika avamine võib aga selle rikkuda. Kuna on esemeid, mille kasutamiseks on vaja patareisid, siis ei saa neid täielikult ära keelata. Patareisid võib kinnipeetav soetada vanglateenistuse vahendusel. Üksnes siis saab vangla olla veendunud, et patareidesse ei ole midagi peidetud. 7.1.29. Selles punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isikute elu ja tervist. Iseparandatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib tekitada lühiseid ja elektrikatkestusi. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust müüridega ümbritsetud hooneis ning nende liikumine on piiratud, on hoonete elektrisüsteemi rike suur risk kinnipeetavate ja vanglateenistujate elule ning tervisele. Mittetöötavate seadmete küljest eemaldatakse tõenäoliselt osi, mida saab kasutada teiste esemete ja seadmete valmistamiseks (nt tätoveerimisaparaat). Esemete ja seadmete osade lubamine on kambris ohtlik, sest kinnipeetavad saavad nendest osadest kokku panna teisi seadmeid ja esemeid ning pärast kasutamist need uuesti lahti võtta. Seesugust toimimist ei saa vangla aktseptida, sest see seaks ohtu vangla julgeoleku ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise. 7.1.30. Signaali ja levi edastajad võimaldavad kinnipeetavail vaadata või kuulata saateid, mis ei ole vanglas aktseptitud (nt vanglas keelatud pornograafilise sisuga filmid), sest need seavad ohtu vangla julgeoleku, või suhelda kontrollimatult välismaailmaga, mis peale vangla julgeoleku ohustab ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeolekut. Ohtlikud on mitmesugused seadmed internetilevi püüdmiseks, sest interneti kasutamine on vanglas keelatud. Praegu on vanglas lubatud piisavalt raadio- ja telekanaleid, et kinnipeetavaile infot anda ning nende meelelahutusvajadust rahuldada. Õigusaktide ja kohtulahenditega saavad nad tutvuda spetsiaalselt neile kohandatud arvuteis. Seega ei saa piirang rikkuda isikute õigusi. Viru Vanglas on ehituslikult raadiod kambrites tagatud, mistõttu isiklikku raadiot kambris vaja ei ole. Mittevajalikke esemeid kasutatakse tihtipeale ebaotstarbekalt. Kuna vangla on raadio kinnipeetavale taganud, siis on suur tõenäosus, et isiklikke raadioid ei kasutata sihipäraselt, nt ehitatakse see ümber, eemaldatakse sealt osi, mida kasutatakse tätoveerimisaparaadi tegemiseks, peidetakse keelatud esemeid jne. 23  Elektroonikaseadmeid on väga keeruline läbi otsida, sestap kaasneb nende lubamisega alati risk. Järelikult ei anna kinnipeetavale mittevajaliku raadio lubamine talle erilist kasu, kuid vangla julgeoleku seab see suurel määral ohtu. 7.1.31. Kinnipeetavad ei tohi vanglas internetti kasutada (v.a spetsiaalsetes kohandatud arvutites õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumiseks), sest kontrollimatu interneti kasutamine ei sea ohtu mitte ainult vangla julgeolekut, vaid ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeoleku. See on keelatud juba VSkE § 641 p-s 10, kus on sätestatud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu võib infot edastada ja vastu võtta. Õigusselguse huvides täpsustab vangla selle sätte sõnastust. Kui esineb risk, et mingi seadme kaudu võib kas otseselt (seadme algkonfiguratsioonis) või kaudselt (seda seadet hiljem modifitseerides) infot edastada ja vastu võtta, siis ei ole ega saagi olla selle olemasolu vanglas lubatud. Niisugune tõlgendus tuleneb sellest, et tänapäeval võimaldavad enamasti kõik personaalarvutid infot edastada ning vastu võtta. Kui vanemad personaalarvutid algkonfiguratsioonis ei pruugi seda võimaldada, siis pääseb internetti selle kaudu, et arvutile paigaldatakse väikesed lisad, näiteks USB-liidesega nn internetipulgad või muud arvutisisesed seadmed, mis ei pruugi olla tuvastatavad. Ei ole ka välistatud, et kinnipeetavad kasutavad ebaseaduslikke viise selleks, et nendeni jõuaks riistvara (nt USB-netipulk), mis ühendatakse arvutiga. Kuna väikseim WiFi pulk on mõõtmetega 1,5 x 2 x 0,8 cm, st ese on väga väike, siis on ametnikel neid väga keeruline avastada. Tõenäosus, et need kinnipeetavate kätte jõuavad, on väga suur. Vangla ei suuda välistada keelatud esemete sattumist vanglasse, mistõttu ei saa välistada sülearvutiga ühendatava riistvara jõudmist kinnipeetavateni. Ükskõik kui hoolsalt vanglateenistuse ametnikud enda tööd ka ei teeks ning vanglasse saabuvaid kirju, pakke ja inimesi ei kontrolliks, kõiki keelatud esemeid ei ole kunagi võimalik avastada. Isegi kui vangla suudaks tõendada, et konkreetse esemega ei ole võimalik konkreetsel hetkel infot edastada ega vastu võtta, ei ole välistatud, et teatud modifikatsioonidega osutuks see siiski võimalikuks. Vangla ei saa ellu viia VangSi § 6 lgs 1 sätestatud õiguskorra kaitse kohustust ning VangSi § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalve kohustust, sest ei saa eeldada, et vangla peab näiteks igal nädalal tegema ekspertiise, et tuvastada, kas seadet on modifitseeritud või ümber ehitatud. Ekspertiisidki ei pruugiks midagi tuvastada, sest kuna modifitseerida saab väga hõlpsasti, siis võib kinnipeetav enne ekspertiisi internetipulga vms seadme eemaldada. Tähtis on veel see, et ekspertiise peaks tegema infotehnoloogilise pädevusega isikud, keda vanglates ei ole. Kinnipeetavaile ei ole arvuti kasutamine hädavajalik, sest nad saavad kõik arvutiga tehtava ellu viia ilma arvutita. Näiteks võib kirju kirjutada käsitsi, teavikuid saab laenutada raamatukogust või lasta postiga saata, filme võib vaadata televiisorist, muusikat kuulata raadiost jne. 7.1.32. Erinevad andmekandjad on mitmeti ohtlikud. CDd ja DVDd on teravate servaga ning neid saab kasutada lõikerelvana endale või teistele vigastuste tekitamiseks, st need seavad ohtu isikute elu ja tervise. VHSi ja audiokassettide sees on kilejas lint, mida võib samuti kasutada ründerelvana. Et kinnipeetavad saaksid andmekandjaid kasutada, on vanglal enne vaja veenduda, et andmekandjad ei sisaldaks vägivalda, rassismi, vihkamist ega pornograafilisi vms vangla julgeolekut ohustavaid teoseid. Sellise veendumise tagab ainult põhjalik kontroll. Põhjalik andmekandja läbikuulamine või vaatamine on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ning nõuab lisatööjõu rakendamist ja segab vanglateenistuse ametnike põhitööd. Pealegi saab kassettide sisse peita esemeid, kuid nende avastamine ilma kassetti avamata ei ole võimalik. Kasseti avamine on aga raske ja ajamahukas ning võib selle rikkuda. Järelikult ohustavad VHS-kassetid vangla üldist julgeolekut. Märgistamata ning isevalmistatud andmekandjate omanikku on keeruline tuvastada, see võimaldab kinnipeetavail kergemini vahetada andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Säärane tegevus on aga Viru Vangla kodukorra järgi keelatud. Isikud võivad kuulata muusikat raadiost ning jälgida telesaateid ja filme telerist, sestap ei saa pidada CDsid, DVDsid ega VHSe vanglas hädavajalikeks esemeteks. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigiarvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab vangla julgeolekut. 24  SIM-kaardid on samuti infokandjad ning neid kasutatakse sihipäraselt ainult mobiiltelefonis. Enamasti ei saa SIM-kaarti ilma telefonita sihipäraselt kasutada. Kuna mobiiltelefonid on vanglas keelatud, siis pole SIM-kaartidel mingisugust praktilist väärtust. Nende lubamine pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas, sest kui SIM-kaart on isikul olemas, siis tekitab see ahvatlusi saada ka telefon. SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Samal põhjusel on keelatud ka muud infokandjad. 7.1.33. Elektroonilisi ja digitaalseid mänge on väga erinevaid ning paljude mängude mängimiseks on vaja mängukonsoole või muid tarvikuid/seadmeid. Sellistesse seadmetesse saab peita keelatud esemeid või aineid ning neid võib ümber ehitada muuks otstarbeks (nt sidevahendiks, interneti kasutamiseks vm), kuid elektroonika kontrollimine ja läbiotsimine on vanglas raskendatud. Vanglateenistuse ametnikud ei ole elektroonikaspetsialistid ning ilma erialaste teadmisteta on üksnes vaatlusega keeruline hinnata, kas seade on ümber ehitatud või mitte. Keelatud ainete ja esemete leidmiseks on vaja seadmed lahti võtta, kuid siis kaotavad uued elektroonikaseadmed garantii. Esemete lahtivõtmine võib põhjustada nende rikkeid, mis võivad omakorda tuua vanglale varalise kahju nõudeid. Mängukonsoolide mängud on enamjaolt vägivaldse sisuga. Nende mängude mängimine annab kinnipeetavaile valed väärtushinnangud, võib õhutada vägivalda ning tekitada hasarti (sõltuvust). Mängimine on ebaratsionaalne ajakasutus ja vangistuse eesmärke saaks muude tegevustega hoopis tulemuslikumalt realiseerida. Kuigi arvutimängud ei ole otseselt hasartmängud, on neil hasartmängule iseloomulikke tunnuseid, mis võivad mõjutada ka täiskasvanud isiku psüühikat. Arvutimängude mängimine võib tekitada sõltuvust ja soovi veeta rohkem aega mängides ning selle võimaluse puudumise korral põhjustada ärritumist ja negatiivset hoiakut ümbritseva suhtes. Ärritunud olek mõjutab kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ning põhjustab kiiremini konfliktide teket, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kinnipeetavad saavad oma vaba aega sisustada muul viisil. Seega tuleneb eespool öeldust, et need esemed on ohuks vangla julgeolekule. 7.1.34. Kaalu on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna selle läbiotsimine on kas raske või teatud juhtudel isegi võimatu. Kaalu sisse saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Kaalu seest saab ka erinevaid osi, millest võib valmistada seadmeid (veekeetja, tätoveerimisaparaadi). Seepärast on kaal vangla julgeolekut ohustav ese. Vajaduse korral kaalub kinnipeetavaid meditsiiniosakond. Toiduained on tavaliselt pakendeis, millele on kogus peale märgitud. Seega pole kinnipeetavail kambris kaalu vaja. 7.1.35. Riidepuu on keelatud, sest see võib sisaldada traati ning traat on vanglas keelatud. Isegi kui riidepuu on plastist, on tegemist ohtliku esemega, sest seda saab kasutada ründevahendina, seades ohtu isikute elu ja tervise. Riidepuu konksuga võib riputada keelatud esemeid nt ventilatsioonišahti, mis teeb raskeks nende avastamise ning seab ohtu vangla julgeoleku. Kuna kinnipeetavad hoiavad oma riideid kappides ja nagis, siis ei ole riidepuu kinnipeetavaile hädavajalik ja selle keelamisega ei rikuta nende õigusi. 7.1.36. Naisteriideid vabatahtlikult kandev kinnipeetav langeks suure tõenäosusega kaaskinnipeetavate vaenu ja mõnituste ohvriks. Samaaegu võib juhtuda, et nõrgemaid kinnipeetavaid sunnitakse nende alandamiseks ja teiste meelelahutuseks kandma naisteriideid. Mõlemat liiki juhud on ohuks vangla julgeolekule ning isikute elule ja tervisele, sest nendega kaasnevad nii psüühilised kannatused kui ka füüsilised arveteklaarimised. 7.1.37. Nokkmütsi kandmine seab ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavad kannaksid nokkmütse, ei oleks võimalik neid operatiivselt tuvastada (eriti kaamerate kaudu). Kuna jalutusboksides ja -hoovides on katusealused, mille alla saavad kinnipeetavad minna varju päikese eest, ning külmal ajal väljastab vangla kinnipeetavaile villased talvemütsid, siis ei saa nokkmütse pidada vanglas hädavajalikeks esemeteks, seepärast ei saa nende keelamine rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.38. Motosaapad jt säärased jalanõud on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, sest neid võib kasutada ründerelvana ning need sobivad eriti hästi vara 25  kahjustamiseks (nt motosaapad akende lõhkumiseks). Isikud võivad kanda jalanõusid, mis ei ole vangla julgeolekule ohtlikud, sestap ei saa piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.39. Kotid, kohvrid, karbid ja kastid on keelatud, et tagada vangla üldine julgeolek. Need esemed seaksid ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites, karpides või kastides, siis on vanglateenistuse ametnikel raske kambreid efektiivselt jälgida ja läbi otsida. Nimelt on kotid sageli mitmekordsete õmbluste, voltide ja taskutega, mitmekordse või tugevdatud põhjaga jne. Seesugustesse kottidesse ning kohvritesse on eriti hõlbus peita keelatud esemeid ja aineid. Karpidel võivad olla mitmekordsed põhjad, topeltseinad jne. Niisuguste esemete ning sellistes esemetes hoitavate esemete igakülgne kontrollimine on aeganõudev ja keerukas, seepärast on kiire ja efektiivne läbiotsimine takistatud. Peale selle on karbid tugevamast materjalist ning teravate nurkade või servadega, mida saab kasutada isikute ründamiseks. Plastalustest ja kannudest saab suuri teravaid kilde, millega võib rünnata teisi isikuid. Kinnipeetavad võivad hoida asju vanglat vähem ohustaval viisil kambris selleks ette nähtud kohas, s.o kapis, nagis või kilekottides. Paberkotte lubatakse maksimaalselt viis, sest rohkemaks puudub vajadus ning iga lisakoti lubamisega kambrisse kaasneb oht vangla julgeolekule. Nimelt tuleb läbiotsimistel iga kott ning selle sisu põhjalikult läbi kontrollida. Mida vähem on kotte, seda efektiivsemalt on võimalik läbi otsida. Pealegi on praktika näidanud, et ebavajalikke esemeid hakatakse tihtipeale kasutama sihipäratult. Näiteks saab kilekottidest punuda nööri, mida võib kasutada ründerelvana, riputusaasade valmistamiseks jne. Kuna toit säilib kõige paremini spetsiaalsetes plastist toidukarpides, siis on lubatud maksimaalselt kaks karpi, mille kogumaht ei ületa üht liitrit. Piirangut on vaja vangla julgeoleku tagamiseks. Kambris ei ole kontrollimatul hulgal karpe vaja ning need raskendavad läbiotsimist. Kinnipeetavat toitlustatakse kolmel korral päevas, seepärast pole tal vaja suurel hulgal toitu säilitada. Kui kinnipeetav otsustab mitmekümnes karbis toitu säilitada, siis on keelatud esemete avastamine nendest karpidest väga keeruline ja seab ohtu vangla julgeoleku. Lisaks võib ka karpe purustades saada teravaid kilde ja kasutada neid ründerelvadena. Vangla poest ostetud toitu või jooki saab säilitada peale säilituskarpide ka originaalpakendeis. Filtrid seavad ohtu vangla julgeoleku, sest filtritesse võib väga hõlpsasti peita keelatud esemeid ja aineid ning tavaliselt ei saa filtrit läbi otsida seda vigastamata. Kuna üldjuhul on veefiltris vee puhastamiseks vajalikud graanulid või aine, võib filtri originaalsisu asendada narkootilist ainet sisaldavaga ning vangla ei saa seesugust asendust tuvastada. Kinnipeetavad võivad kasutada ainult veefiltrit. Et neid saab soetada vangla vahendusel kauplusest, siis ei rikuta kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.40. Vihmavarju kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku ning on ohuks isikute elule ja tervisele. Kui kinnipeetavad käiksid vihmavarjudega, siis ei saaks neid operatiivselt tuvastada (eriti kaamerate kaudu). Peale selle võib vihmavarju kasutada ründerelvana. Vihmavarjud sisaldavad ka traati, mida kinnipeetavad kasutavad nt veekeeduseadmete ehitamiseks. Kuna jalutusboksides ja -hoovides on katusealused, mille all võivad kinnipeetavad vihmaga seista, siis ei saa vihmavarje pidada vanglas hädavajalikeks esemeteks, järelikult ei saa nende keelamine rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.41. Kellad on keelatud seepärast, et tagada vangla üldine julgeolek. Kelli (sh vangla vahenduseta käekelli) on vaja keelata, kuna selle tuvastamiseks, kas kella sisse on peidetud keelatud aineid või esemeid, on vaja kella korpus avada. Korpuse avamine võib kahjustada kella mehhanismi, nii et kell lakkab töötamast. Sellel asjaolul, et käekell on väikesemõõduline, ei ole tähtsust, sest sellesse saab peita näiteks narkootilisi aineid või SIM-kaardi vms ning seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. Vajaduse tõttu tagada vangla julgeolek on lubatud käekellad, mis on ostetud vanglateenistuse vahendusel. Kuna päevakavas ettenähtud toimingutest teavitatakse kinnipeetavaid valjuhääldi kaudu 26  ning lubatuks jäävad vanglateenistuse vahendusel soetatud käekellad, ei too kõnealune piirang kaasa kinnipeetavate õiguste rikkumist. 7.1.42. Päikeseprillide kandmine raskendab oluliselt kinnipeetava operatiivset tuvastamist ning võimaldab kandjal varjata füüsilise arveteklaarimise tõttu tekkinud vigastusi. Vigastustele õigeaegne reageerimata jätmine ning arstiabi hilinenud andmine seab ohtu kinnipeetava elu ja tervise, ent kinnipeetavate arveteklaarimisele õigeaegne reageerimata jätmine seab ohtu vangla julgeoleku tervikuna. See säte ei riku kinnipeetavate õigusi, sest meditsiinilise näidustuse korral lubatakse või väljastatakse kinnipeetavale päikeseprillid. 7.1.43. Vajadusel kinnipeetavad saavad kasutada silmaklappe, kui mistahes valgusallikas peaks neid segama. Silmaklapid üldjuhul mitmekordsest materjalist, õmbluste või paksendustega, nii et sinna võib peita keelatud esemeid, mida on raske leida, mistõttu silmaklappe lubatakse soetada vaid vangla vahendusel. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.44. Kõrvatroppide ja -klappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nende kasutaja ei taju enda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu tema elu ja tervise, kuid ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Kõrvaklapid sisaldavad ka juhtmeid, mida võib kasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe saab seadistada nii, et nendega võib edasi anda ja vastu võtta infot. Seesugune kontrollimatu teabe edastamine võib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse. 7.1.45. Usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kinnipeetaval vaja rohkem kui üht komplekti palvehelmeid. Samas äritsevad kinnipeetavad palvehelmestega. Esemete müümine, vahetamine jmt on vanglas keelatud ning võib tekitada kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mis ohustavad vangla üldist julgeolekut. Lisaks sisaldavad palvehelmed niiti/nööre, mis on vanglas keelatud. Kui palvehelmeid on mitu, võib saada piisavalt pika nööri, et ohustada vanglas viibivate isikute julgeolekut. See piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest usuliste vajaduste rahuldamiseks jääb lubatuks üks komplekt palvehelmeid. 7.1.46. Relvamaketi ja -imitatsiooni olemasolu loob kinnipeetavaile ning vanglateenistujaile pettekujutelma, mis häirib tugevalt vangla tööd ning seab ohtu vangla julgeoleku. Näiteks ei pruugi vanglateenistuja esmapilgul aru saada, kas teda ähvardatakse maketiga või päris relvaga, mistõttu ta ei saa operatiivselt reageerida ega ähvardajat kahjutuks teha. Pealegi saab relvamakettide ja -imitatsioonide sisse peita erinevaid esemeid ning tavaliselt ei ole neid võimalik kahjustamata läbi otsida. 7.1.47. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.48. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.49. Selles punktis nimetatud esemete olemasolu kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Vanglal on märksa lihtsam tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud esemeid. Seesugustesse esemetesse on tavaliselt keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripära. Väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib peita keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei äritseta vangla väljastatud esemetega, nagu tehakse isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused ellu viimata, vaid ta saab seda teha esemetega, mille on väljastanud vangla, siis ei riku see piirang kinnipeetava õigusi. Ühekordsed söögiriistad (nt nuga, kahvel vms) on vajalikud vangla kaupluse vahendusel soetatud toiduainete tarbimiseks. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.50. Nende esemete ühisjoon on, et need ohustavad vangla üldist julgeolekut. Seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (nt margialbumid), on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on niisugused, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida (nt mänguasjad), või on väga suur tõenäosus, et ese läbiotsimise ajal puruneb. Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning esemeid, mis ei ole terved, 27  kinnipeetavaile kätte ei anta, siis kaob nende esemete omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte. Teatud esemete põhjaliku läbiotsimisega kaasnevad hügieeniprobleemid (eset otsitakse läbi käsitsi), mistõttu ei ole ka seesuguste esemete kätteandmine mõeldav. Kinnipeetavale vajalikud esemed väljastab talle kas vangla või soetab tal need ise poest. Säärane toimimine tagab selle, et vanglasse ei saabuks ja kambrites ei säilitataks mittevajalikke esemeid, mis takistavad kambrite läbiotsimist ning seavad seeläbi ohtu vangla julgeoleku. 7.1.51. Riideesemete ja jalatsite saatmine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku, kuna nende läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu. Nii riideesemete taskutesse ja õmbluste vahele kui ka jalatsite taldadesse ning kontsadesse jm saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Riideid võib immutada narkootilise vedelikuga, mida vanglateenistuse ametnikud ei pruugi avastada. Kinnipeetaval on kohustus kanda vangla riietust. Neid esemeid, mida vangla kinnipeetavale ei anna, saab ta soetada vanglateenistuse vahendusel. Puudust kannatavale kinnipeetavale väljastatakse vajalikud riideesemed ning jalatsid humanitaarabi korras. Riideesemeid ja jalatseid lubatakse posti teel saata ainult vahistatuile. Vahistatud kannavad kambris oma riideid ning neile on õigusaktidega lubatud saata pakke piiratud koguses, sh riideid (üks pakk kahe kuu jooksul). Kuna vahistatud tavaliselt omavahel kokku ei puutu, siis on keelatud esemete ja ainete levik piiratud. 7.1.52. Ventilaatorid on vanglas keelatud, kuna need seavad ohtu vangla julgeoleku ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Ventilaatoritesse saab peita keelatud esemeid, mida on ventilaatori seest võrdlemisi keeruline leida, sest ventilaator võib läbiotsimise ajal puruneda. Tavaliselt on ventilaatoreil juhe, mida võib kasutada ründerelvana. Ohtlikud on ka töötava ventilaatori tiivikud. Pealegi võib jahutamiseks mõeldud ventilaatori mõõdutu ja kontrollimatu kasutamise tõttu külmetuda. Kuna vangla siseruumides on ventilatsioon ehituslikult tagatud, siis puudub kinnipeetavail vajadus kasutada isiklikku ventilaatorit. 7.1.53. Plastpudeleist valmistavad kinnipeetavad raskeid hantleid, täites need soola või muu ainega. Seesuguste raskete esemete hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku ning on ohuks isikute elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid võib kasutada ka ründerelvadena löömiseks. Kambris ei ole kinnipeetavatel vaja omada rohkem kui kuus liitrit (kahe ostukorra limiit) originaaljooki, kuna vangla kauplusest ei saa ühes kuus rohkem osta. Taarat saab kinnipeetav igal järgneval poekorral poodi tagastada. Survestatud pudelit ei ole võimalik läbiotsida ilma, et nimetatud ese ei saaks rikutud. Läbiotsimise võimatuse tõttu on survestatud pudel ohuks vangla julgeolekule ning on ohuks isikute elule ja tervisele, sest ei ole võimalik kindlaks teha, mida ese tegelikult sisaldab. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 1.06.2013) (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.54. Esemete seest, mis on mugandatud keelatud esemete peitmiseks, on keeruline keelatud esemeid avastada, mistõttu võivad keelatud esemed kergemini kinnipeetavale kambrisse sattuda, mis omakorda ohustab vangla julgeolekut. (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 7.1.55. TubS § 3 lg 2 alusel rühmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks ning §-s 31 on sätestatud tubakatootega seonduvad tooted. Justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 muudeti justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punkti 31 , millega keelati kinnipeetavatele suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Muudatus jõustub 01.10.2017. Vangla on seisukohal, et kinnipeetavatele tuleb ära keelata ka suitsuvabad tubakatooted ja tubakatoodetega seonduvad tooted, kuna need tooted on tervist kahjustavad. Seega on õigustatud, et vangla teeb pingutusi, et tervisekahjustusi vanglas ära hoida. Siia alla kuuluvad tubakatoodete tarvitamisest tekkinud tervisekahjustused, mille ravi võib osutuda äärmiselt kulukaks. Riik ei saa seesugust ennast kahjustavat tegevust keelata ära 28  väljaspool vanglat. Vanglas on aga põhjendatud, et selle otsuse teeb riik, arvestades nii üksikisiku kui ka avalikke huve. VangS § 41 tulenevalt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Sama seaduse § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega annavad eelnimetatud sätted vanglale õiguse piirangu kehtestamiseks, kui seatud piirangud on seotud vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Kehtestatud piiranguga võib vangla minimeerida tubakatoodete üleandmist kinnipeetavate vahel. Tubakatooted on subkultuuri maksevahend, mis tähendab, et erinevate tubakatoodetega tasutakse teenuste eest. Igasuguste asjade vahetamine ja üleandmine tekitab vanglas lisaks järelevalve raskustele ebaseaduslikke võlasuhteid. Sellise olukorra tekkimine on aga lubamatu, kuna toetab kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist, mis vastanduvad riikliku poliitika ja kehtiva seadusandlusega. Kuna liikumas on tooteid, mis on tubakavabad, kuid sisaldavad nikotiini, siis on põhjendatud keelata vanglas ka nikotiini sisaldavad tooted. (Lisatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 24.04.2017) (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.56 Vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise taktikast ja metoodikast informeeritud kinnipeetaval on võimalik ohustada otseselt vangla julgeolekut. Oht väljendub keelatud esemete ja ainete vanglasse smuugeldamises või peitmises selliselt, et vangla neid järelevalvetoimingute käigus ei avasta. Teiseks on kinnipeetaval järelevalve taktikat ja metoodikat teades võimalik vanglast põgenemist või mõnda muud rikkumist selliselt planeerida, et ametnikel ei pruugi olla võimalik seda takistada moel, millega ei kaasneks kinnipeetava/-te, vanglateenistuja, kolmanda isiku või ühiskondliku õigushüve olulist kahju. Kriminogeensete riskide hindamise metoodikat teades on kinnipeetaval võimalik riskihindamise tulemusi sellisel määral manipuleerida, et ametnikul võivad jääda tema kuriteo toimepanemise põhjusriskid välja selgitamata ning talle määratakse ettenähtust madalam kohtlemistase. Sellega kaasneb oht, et kinnipeetav pääseb vabadusse kuriteo põhjusriskide maandamiseta, mis avaldub omakorda suuremas korduvkuritegevuse tasemes ja ohus ühiskonna turvalisusele. Erakorraliste sündmuste lahendamise taktika ja metoodika info võimaldab kinnipeetaval planeerida ja teostada korrarikkumist või rünnet nii, et selle operatiivne ja vähese kahjuga lahendamine ei ole võimalik. Selline olukord toob kaasa kõrge ohu vangla teenistujate, kinnipeetavate, kolmandate isikute ja ühiskonna õigushüvedele ning vajaduse kaasata olukorra lahendamiseks rohkem ressurssi. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 7.1.57. Mullikile või lainepapiga vooderdatud ümbrikutesse on võimalik peita keelatud aineid ja esemeid, mis võivad ohustada inimese tervist. (Lisatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine 8.1.1. VSkE § 61 põhjal paigutatakse vanglasse vastu võetud kinnipeetavaga kaasas olnud asjad (kui tegemist ei ole vanglas keelatud esemetega) lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema kambrisse või tuppa, arvestades esemete kaalupiirangut ning isikliku riietuse kandmise piirangut. Kinnipeetav annab isiklikud riided, mille kandmiseks tal luba ei ole, lattu hoiule. Kinnipeetava kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, kus on kirjas, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kui kinnipeetav viiakse üle teise vanglasse, lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. Lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise. Asjad antakse lattu hoiule ning väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost 29  väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Esemeid, mille vangla on kasutada andnud, hoiab kinnipeetav üldjuhul kambris, kuid mõningatel juhtudel võib anda neidki esemeid lattu (nt jope, kui selle kasutamise hooaeg saab läbi, jms). Toiduainete pakendid, mis ei sisalda originaalkaupa, ümbrised jm on prügi, mille kasutamise vajadus on ära langenud, kuuluvad ära viskamisele. (Täiendatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.1.2. Esemete laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vanglale taotluse elektroonselt või paberkandjal. Soovi korral saab taotluse esitada Kodukorra lisas 2 oleval blanketil. Isiklikud riideesemed, mille lattu paigutamist kinnipeetav taotleb, tuleb enne puhtaks pesta. Halvasti lõhnavate või määrdunud esemete lattu paigutamisest võib laoametnik keelduda, kuna vanglateenistus ei saa lubada vanglas antisanitaarset olukorda. Määrdunud ning halvasti lõhnavate esemete lattu paigutamisega võib kaasneda parasiitide või nakkushaiguste levik, seepärast niisuguseid esemeid lattu ei võeta. VSkE § 62 lg 1 järgi võib hügieeninõuete täitmise tagamiseks vangla direktor või tema määratud direktori asetäitja arsti ettepanekul tehtud otsuse alusel hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.1.3. (Kehtetuks tunnistatud 14.09.2015 nr 1-1/133, jõust. 01.10.2015) 8.1.4. Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat (VSkE § 62 lg 2). Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soovi. Sätestatu põhjal võimaldab vangla kinnipeetaval saata vanglast välja esemeid, mida kinnipeetav enam vangistuses ei vaja, ilma et ta peaks need hävitama või kinnipeetava lubatud isiklike asjade kaal ületaks seaduses ettenähtud piirmäära. 8.1.5. Eesmärk on välistada olukord, kus teine kinnipeetav saaks enda valdusesse võõraid esemeid. Kõigi asjade kaasavõtmine aitab vanglal saada paremat ülevaadet kõigist kinnipeetavale kuuluvaist esemeist. 8.1.6. Praegusel ajal ei arvestata hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendite koguseid asjade kogukaalu hulka, seepärast on kinnipeetavail tahtmatult tekkinud võimalus koguda suures koguses selles punktis nimetatud vahendeid. Kui vangla ei reguleeriks kinnipeetavail igapäevaseks hügieeniks ja keha hoolduseks ning tarbeesemete puhastamiseks vajalike vahendite kambris hoidmise koguseid, jääks täitmata VSkE § 57 lg 3 nõue, mille kohaselt ei tohi kinnipeetava asjade kogukaal ületada 30 kilogrammi. Kuna tavaühiskonnas kasutavad dekoratiivkosmeetikat üldjuhul naised, võimaldatakse juuksevärvi ja ripsmetušši vanglas omada ja kasutada üksnes naissoost kinnipeetavatel. Kinnipeetavaile lubatakse vangla vahendusel soetatud pesukauss. (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust 01.07.2017) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 8.1.7. Laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, sest kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning vajaduse korral saab ta neid esemeid soetada kauplusest. Ladu on ette nähtud kinnipeetavate isiklike esemete (riiete, jalatsite, tarbeesemete, elektroonika jms) hoiustamiseks. Toiduainete, kuivainete (sh tee ja kohv) ladustamine eeldab teatavaid säilitamistingimusi, mis vanglal puuduvad. Toiduained ja kuivained (sh tee ja kohv) võivad laos rikneda, mis võib tekitada laos antisanitaarse olukorra, samuti võivad hakata levima parasiidid. Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 19 „Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord“ sätestab ravimite säilitamiseks teatud nõuded, nt säilitamiskoha, niiskus- ja temperatuurivahemiku. Viru Vangla kinnipeetavate asjade laos sellised tingimused puuduvad, mistõttu ei ole võimalik ravimeid seal hoiustada. Vangla ei suuda tagada ravimite kvaliteedi säilimist ja mittesaastumist. Lisaks võivad ravimid isiku kinnipidamise ajal aeguda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks, mistõttu ei ole nende laos hoidmine otstarbekas. Seetõttu laos ravimeid ei hoiustata ning vangla tagab ise 30  kinnipeetavale vajalikud ravimid. Süütamisvahendeid laos ei hoiustata, kuna need võivad ohtu seada vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Näiteks tulemasin, mille sees on vedelkütus, võib seismisel lekkima hakata ja tekitada tuleohtliku olukorra. Samuti on tuletikud on kergestisüttivad esemed ja tuleohu minimeerimiseks tikke laos ei hoiustata. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.1.8. Regulatsiooniga määratletakse täpne pakendite kogus, mida kinnipeetav võib vanglas hoida. Regulatsiooni eesmärk on vähendada või hoida kontrolli all kinnipeetavate valduses olevate pakendite kogust ning vähendada nende sihtotstarbetut kasutamist. Pakendite väiksem arv vähendab eluosakondades ja elukambrites olevate esemete kogust, mis lihtsustab omakorda läbiotsimisi ning vähendab sellele kuluvat aega. Samuti kiirendab regulatsioon jäätmete jõudmist jäätmekäitlusesse, mis vähendab pesemata pakendites oleva toidu roiskumisest tulenevaid terviseriske ning kahjurputukate ja näriliste levikut. 8.2. Kinnipeetava keelud 8.2.1. Vanglal peab olema ülevaade kinnipeetaval kambris või laos olevatest isiklikest esemetest. Ihupesu ja sokkide äraviskamise korral piisab sellest, kui vanglateenistuse ametnik veendub, et kinnipeetav viskab asjad minema, ning märgib selle taotlusele. Kõik muud asjad, mis on märgitud kinnipeetava isiklike asjade kambris olevate esemete nimekirja ja mida kinnipeetav soovib maha kanda (hävitada), tuleb esitada laole koos sellesisulise taotlusega. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kinnipeetav taotleb maha kanda jalanõud, kuid mõni aeg hiljem ilmuvad need välja teise kinnipeetava jalas. Peale selle jääb iga esitamata hävitatud ese asjade kogukaalu arvele ning see tähendab, et kui kinnipeetaval on kaalupiirang täis, ei saa ta uusi asju oma esemete hulka lisada. Niisugune regulatsioon aitab ühest küljest luua kinnipeetava asjadest tõetruuma pildi ning teisest küljest distsiplineerib kinnipeetavaid esitama taotluse juurde ka vastavaid esemeid, mitte manipuleerima oma tegeliku varade seisuga. 8.2.2. VSkE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Igasugune muu viis esemeid enda valdusesse saada on keelatud. Kambri suurusest ning ehitustehnilistest võimalustest lähtuvalt lubab vanglateenistus ühte elukambrisse ühe televiisori. Nii ei saa vanglateenistus panna kinnipeetavat olukorda, kus viimane on sunnitud rikkuma kodukorra nõuet, kasutades (vaadates, kuulates) kaaskinnipeetavale kambrisse lubatud televiisorit, kui kambrikaaslane seda loomulikult lubab. 8.2.3. Keelatud või ebaseaduslikult omandatud esemed ei tohi sattuda vanglasse. Praktika on näidanud, et kinnipeetavad saavad arestimajadest ja kohtutest ebaseaduslikult erinevaid esemeid (sh keelatud esemeid) ning üritavad neid vanglasse tuua. Esemed, mis kinnipeetav on eespool kirjeldatud viisil saanud, võetakse ära ning vanglateenistus korraldab distsiplinaarmenetluse. 8.2.4. Kinnipeetaval on õigus vanglas kasutada elektriseadmeid, mis on tehase toodang, töökorras ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Tegemist on julgeolekuriski maandamisega, et elektriseadme kasutamise tõttu ei satuks ohtu vangla turvalisus. Numbritega märgistatud turvakleebis seob konkreetse elektriseade selle omanikuga. Elektriseadmete liitekohtadele pandud turvakleebis võimaldab vanglateenistusel kindlaks teha, kas kinnipeetavad on elektriseadmeid lahti võtnud (praktikas on tulnud ette, et kinnipeetav peidab elektriseadme sisse keelatud esemeid). Töökorras seadet saab ohutult kasutada ning see tagab vangla elektrisüsteemi tõrgeteta töö. Televiisori kasutamine eeldab kaabli olemasolu, seda peab kinnipeetav elektriseadet soetades arvestama. Elektriseadme kasutamise loa taotleb ja elektriseadet kasutab kinnipeetav enda initsiatiivil, seepärast ei pea vangla kaablit väljastama, vaid tagab televiisori kasutamiseks vajaliku väljundi. 8.2.5. Vangla elektrisüsteem on ehitatud nii, et üle 1 kW võimsusega elektriseadme ühendamine vooluvõrku tekitab elektrisüsteemis ülepinge, mis põhjustab voolukatkestusi. Et vältida 31  elektrisüsteemi ülekoormust, lubatakse vanglas kasutada elektriseadmeid, mille võimsus ei ületa 1 kW. 8.2.6. Rikutud elektriseadme kasutamine on vanglas keelatud, kuna sellega kaasneb oht inimese elule ja tervisele ning vangla turvalisusele. Rikutud elektriseadme võtab vanglateenistus ära ja ese kas paigutatakse lattu, hävitatakse või saadetakse vanglast välja, nagu kinnipeetav soovib. Saatmiskulud kannab kinnipeetav. Sätestatu eesmärk on tagada, et kinnipeetaval ei oleks kambris tema elule ja tervisele ohtlikke elektriseadmeid. Kui niisuguseid esemeid on, peab kinnipeetav ise vanglat sellest esimesel võimalusel teavitama. Kui elektriseadme turvakleebis on rikutud, tuleb elektriseade kohe vanglateenistusele üle anda. Turvakleebise avamine või selle muul moel kahjustamine kinnipeetava poolt on keelatud.“ (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 8.2.7 Sättega on reguleeritud kinnipeetavale kambrisse antavate isiklike raamatute kogust. Kui kinnipeetaval on kambris korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus, sest kinnipeetav võib laenutada vangla raamatukogust kuni viis teavikut. Niisiis võib kinnipeetaval olla kambris kokku kümme raamatut. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1- 1/27, jõust 01.03.2022) 8.2.8 Toiduainete puhul on tegemist ainetega, mis oma olemuselt võivad rikneda. Riknenud toiduaine ohustab otseselt kinnipeetava tervist. Toiduained meelitavad ligi närilisi, prussakaid jt, kes võivad edasi kanda erinevaid nakkushaigusi, baktereid jne. Keskkonnas, kus toiduained on närilistele lihtsalt kättesaadavad, suureneb näriliste arvukus kiiresti. Näriliste elupaikadeks on sobilikud kuivad ja soojad ruumid või ruumiosad. Vangla tingimustes on sellisteks ruumideks ja ruumiosadeks näiteks serveriruumid, kommunikatsioonišahtid vms. Seega ohustab näriliste suur populatsioon otseselt vangla energia- ja sidevarustuse toimimist. Vangla tagab kinnipeetavale kolm korda päevas sooja söögi, mis tagab kinnipeetava päevase energiavajaduse, seega puudub ka vajadus suurema koguse toiduainete järele. Samuti on oluline, et toiduainete läbiotsimine on aeganõudev (majonees, ketšup, määrded jne) ning teatud juhtudel ei ole need peale läbiotsimist enam hügieenilised. Kambris olevad suured kogused asju (sh toiduaineid) raskendavad läbiotsimist, samas puudub reaalne vajadus hoida enda juures rohkem toiduaineid. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.2.9 Pakendid (plast-, pandipakend jms) sobivad hästi spordivahendite valmistamiseks ja seda on vanglates korduvalt ette tulnud. Vangla sisekorraeeskirja § 64 1 p 9 kohaselt on kinnipeetavale keelatud spordivahendid. Seesuguste raskete esemete hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku ja on ohuks isikute elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid on võimalik kasutada ka ründerelvadena löömiseks. Pakendid on oma mõõtmetelt suured. Suures koguses nimetatud esemete hoidmine kambris raskendab kambri läbiotsimist ja seeläbi keelatud esemete leidmist, võib varjata peidikuid, ehituselementide lõhkumist, sodimist jne. Läbipaistmatute pakenditest on keeruline leida sinna peidetud keelatud esemeid. Seetõttu on need ohtlikud vangla üldisele julgeolekule. Äratarvitatud pandipakendite hoidmine kauem, kui järgmise kauplusepäevani ja äratarvitatud pakendite hoidmine kauem, kui järgmise jäätmete ära andmise päevani ei ole vajalik ning nende ära andmise tagajärjel suureneb vangla julgeolek, kuna läbiotsimisi on kergem teostada. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 8.3. Erandkorras lubatud riietus 8.3.1. Kinnipeetavale, v.a vahistatule, on vangla väljastanud riietuse (v.a jalanõud, pesu). Pesu koguse määramisega tagatakse isiklik pesu mõistlikus koguses, arvestades esemete kulumist ja hügieeninõuete tagamist. Jalanõude koguste määramise eesmärk on tagada jalanõude kasutamine, lähtudes nende konkreetsest otstarbest (sportimine, jalutamine ja osakonnas viibimine). Kui vangla ei piiraks kambris lubatud isiklike esemete kogust, oleks asjade 32  rohkuse tõttu raske kambrit läbi otsida ning visuaalset järelevalvet teha. Määratud isikliku riietuse kandmise lubamine on põhjendatud, kuna vangla riietuse hulka, mille vanglateenistus kinnipeetavale annab, ei kuulu kõik selles punktis nimetatud riietusesemed, kuid mida on normaalsetes tingimustes vaja, et tagada elementaarsed hügieenitingimused ning elada Eestis valitsevates ilmastikuoludes mugavamalt. Tagamaks, et kambrisse ei satuks pika pesu nimetuse all riietusesemeid, mis sobiksid kanda ka pealisriidena, on pika pesu olemust täpsustatud. Pikk aluspesu ei tohi kinnipeetaval olla vangla riiete alt nähtav, kuna jätab isikust korratu mulje. Vangla riietust peab kandma korrektselt. Kui kinnipeetav paigutatakse kartserisse, kannab ta kartseri riietust – V-kaelusega lühikeste varrukatega särki ja pikki pükse. Kartseris kantav särk on sellise tegumoega, et pikk aluspesu võib kartseri riietuse alt välja paista. Taotluse alusel võimaldatakse kinnipeetaval pikkade juuste või habeme eest hoolitsemiseks soetada taotluse alusel vangla kaupluse vahendusel kuni kolm juuksekummi. Tegemist on kogusega, mis tagab elementaarse vajaduse hügieeni eest hoolitsemiseks neile kinnipeetavatele, kes soovivad kanda pikki juukseid või habet. Teistele vangidele juuksekumme ei võimaldata, sest neid ei ole sel juhul võimalik sihipäraselt kasutada. (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 8.3.2. VangS § 93 lubab vahistatul kanda isiklikku riietust. Selles punktis loetletud esemete koguste määramise eesmärk on tagada, et isiklikke riietusesemeid hoitaks kambris mõistlikus koguses, arvestades esemete kulumist ning hügieeninõuete tagamist. Jalanõude hulk oleneb nende kasutamise konkreetsest otstarbest (sportimine, jalutamine ja osakonnas viibimine). Kui vangla ei piiraks kambris lubatud isiklike esemete kogust, oleks raske kambrit läbi otsida ning järelevalvet teha. Vahistatuile lubatud esemete loetelu täiendamise tingis vajadus võimaldada vahistatuile ilmastikuoludele vastavaid riideesemeid ja hoolitseda enda hügieeni eest. Sätestatu eesmärk on tulenevalt ilmastikuoludest lubada kinnipeetavatel kanda isiklikku pikka aluspesu. Pikk aluspesu ei tohi vahistatul olla isikliku riietuse alt nähtav, kuna see jätab isikust korratu mulje. Vahistatu peab olema riietatud korrektselt. Kui vahistatu paigutatakse kartserisse, kannab ta kartseri riietust – V-kaelusega lühikeste varrukatega särki ja pikki pükse. Kartseris kantav särk on sellise tegumoega, et pikk aluspesu võib kartseri riietuse alt välja paista. (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 8.3.3. Kui vahistatu ei soovi oma riideid kanda ja taotleb vanglalt riideesemeid, siis on mõistlik, et ta paigutab isiklikud riideesemed, mida ta ei kasuta, lattu hoiule. Niisugune korraldus tagab, et kambrisse ei väljastata üle kehtestatud normi riideid, ning hõlbustab kambri ja asjade läbiotsimist. 8.3.4. VSkE § 60 lg-s 1 on loetelu esemeist, mis kinnipeetaval võib kartseris olla. Ülejäänud esemed võtab vangla hoiule ning vanglateenistus paigutab need selleks ettenähtud kartseri lattu. 8.3.5. Kinnipeetavatel on võimalik isiklikku pesu pesta vangla poolt osakondadesse paigutatud pesumasinatega. Kinnipeetavatele väljastatud vangla riietuse pesemine on tagatud vangla poolt. Vahistatu kannab üldjuhul isiklikku riietust ning vahistatutel on pesu pesemine võimalik vaid kambris, kuna vahistatute osakondades puuduvad pesumasinad. Seega on mõistlik ja põhjendatud lubada vahistatule kambrisse isiklik pesukauss. (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 8.3.6. Kinnipeetaval on ühe poekorra ajal võimalik soetada 1 põrandlapp, mistõttu on mõistlik lubada kinnipeetaval kambris omada kahte põrandalappi. (Lisatud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) 8.4. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused 8.4.1. Kambrisse elektriseadme saamiseks esitab kinnipeetav vanglale taotluse elektrooniliselt või paberkandjal. Soovi korral saab taotluse esitada Kodukorra lisas 5 oleval blanketil, märkides elektriseadme nimetuse, margi ja asukoha taotlemise ajal ning elektriseadme võimsuse. Elektriseadme kasutamise kulu katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulu arvestusperioodi pikkus on üks kuu ning kulu arvestamise aluseks on elektriseadme 33  võimsus. Elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise kord on kehtestatud VSkE §-des 591, 592 ja 593. Mitme seadme kasutamise korral maksab kinnipeetav iga seadme kasutamise eest. Kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal, annab ta oma elektriseadme vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus vähendab kinnipeetava makstavat tasu proportsionaalselt ajaga, mil isik ei kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa vähendamist ning tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulu. Koos elektriseadmete kasutamise loa taotlusega teeb kinnipeetav vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulu arvataks maha tema isikuarvelt. Kinnipeetava isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu arvab vangla finantsteenistus kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 8.4.2. Omavalmistatud, ümberehitatud, parandatud või katkise juhtmega seadmeid ei tohi kambris hoida. Televiisori kasutamine eeldab kaabli olemasolu, seda peab kinnipeetav elektriseadet soetades arvestama. Elektriseadme kasutamise loa taotleb ja elektriseadet kasutab kinnipeetav enda initsiatiivil, mistõttu vangla ei ole kohustatud kaablit väljastama, vaid tagab televiisori kasutamiseks vajaliku väljundi. 8.4.3. Kuna vangla elektriga ei varusta, ei saa ta võtta vastutust elektriseadmete kahjustuse eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutusest või elektriseadmete tehnilistest riketest. Vangla vastutab ainult juhul, kui kahjustus on tekkinud vangla õigusvastase tegevuse tõttu. 8.4.4. Kinnipeetav on kohustatud kasutama elektriseadet selle kasutamise juhendi järgi, vastasel korral võib ta seada ohtu enda või kogu vangla turvalisuse. Elektriseadme kasutamise luba antakse kinnipeetavale, kes on esitanud vanglale taotluse. Elektriseadme kasutamise loa saanud kinnipeetav võib elektriseadet kasutada ainult oma kambris, kuhu vanglateenistus on selle paigutanud. Ta ei tohi viia elektriseadet teise kambrisse ega anda seda teisele isikule kasutada. 8.4.5. Kui kinnipeetav saab elektriseadme kasutamise loa, tekib tal kohustus tasuda elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulutused. Ta ei tohi elektriseadet kasutades panna toime õigusrikkumisi. Kui kinnipeetav neid kohustusi ei täida, on vanglateenistusel õigus võtta elektriseade ära ning otsustada, kas tunnistada elektriseadme kasutamise luba kehtetuks. 8.4.6. Kinnipeetaval on õigus esitada taotlus saata parandust vajav olmeelektroonika remondifirmasse. Olmeelektroonika veo- ja remondikulud katab kinnipeetav. 9. Kinnipeetava toitlustamine 9.1. (Kehtetuks tunnistatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26//7, jõust. 10.02.2026) 9.2. (Kehtetuks tunnistatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 9.3. Kinnipeetaval on õigus keelduda toidust, mida vangla talle pakub. Kui kinnipeetav on esitanud sellesisulise kirjaliku taotluse, ei väljastata talle toiduportsjonit ning vanglateenistuse ametnik fikseerib kinnipeetava tahte toidust loobumise kohta. 9.4. Kui kinnipeetav on avaldanud soovi saada vangla pakutavat toitu, lasub vanglal kohustus tagada kinnipeetavale vanglapoolne toitlustamine. 9.5. Tavatoidu asendamise vajadus võib tekkida, kui kinnipeetavat ei ole võimalik toitlustada vanglas. Säärasel juhul väljastatakse kinnipeetavale kuivtoidupakk. 9.6. Vanglal on kohustus väljastada kinnipeetavale menüüs ettenähtud toiduosad selleks menüüs ettenähtud toidukordade ajal, et kinnipeetavale oleks tagatud iga toidukorra ajal toidunormile vastav kogus toitu. 9.7. Kinnipeetavat toitlustatakse üldjuhul temale määratud kambris, v.a mõningad erisused (nt koolis viibivad kinnipeetavad). 34 9.8. Toitu jagab kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all põhjusel, et toitu jagataks korrektselt. Vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt jagatavaid toidukoguseid, et kinnipeetavast abitööline ei annaks kambrisse kõrvalisi esemeid. 9.9. Kui kinnipeetav saabub vanglasse, väljastatakse talle toidunõud. Üldjuhul on kinnipeetavale väljastatud nõud temale määratud kambris ning nende puhtuse eest hoolitseb kinnipeetav ise. Kinnipeetav peab suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud varasse. Juhul kui kinnipeetav kasutab toidunõusid mitte eesmärgipäraselt, võetakse talt toidunõud ära ja edaspidi väljastatakse toitu ühekordsetes plastiknõudes. (Muudetud 17.03.2015 nr 1-1/46, jõust. 27.03.2015) (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust 01.05.2018) 9.10. Kinnipeetav asetab toidunõud kambri ukseluugile, et toidujagaja saaks toidu nõudesse panna. Kinnipeetav peab temale ettenähtud toidu vastu võtma ise, et vältida hilisemaid vaidlusi. 9.11. Vangla väljastab igale kinnipeetavale toidu individuaalselt. Et kinnipeetavale oleks tagatud päevaseks tarbimiseks ettenähtud toidunorm, on keelatud anda temale väljastatud toitu teisele kinnipeetavale. 9.12. Vangla kambrites on üldjuhul tagatud soe vesi, et kinnipeetavad saaksid oma toidunõud ise puhtaks pesta. Et vältida nakkushaiguste levikut, on vanglateenistuse ametnikul õigus keelata toidu väljastamist pesemata toidunõudesse. 9.13. Et vältida vangla osakondades antisanitaarse olukorra tekitamist või parasiitide levikut, söövad kinnipeetavad üldjuhul oma kambris. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 9.14 Vangla töökorralduse järgi ei ole tootmishoones töötavaid ning praktikal viibivaid kinnipeetavaid otstarbekas tuua oma osakonda ainult toitlustamise ajaks, mistõttu toitlustatakse neid tootmishoone sööklas. P-hoone koolituskeskuses viibivad kinnipeetavad saadetakse lõunasöögi ajaks neile määratud osakonda ning neid toitlustatakse kambris. (Muudetud 20.12.2013 nr 11/234, jõust. 01.01.2014) 9.15. Kinnipeetav ei tohi väljendada alusetult rahulolematust vangla pakutava toidu vastu (nt toit ei maitsenud jms). Kui kinnipeetavale on väljastatud ebakvaliteetne toit (nt on toidus kõrvalised esemed jms), peab ta kohe teavitama sellest vanglateenistuse ametnikku ning andma ebakvaliteetse toidu vanglateenistuse ametniku kätte. 10. Jäätmete käitlemine 10.1. Kinnipeetava eluruum on kamber või tuba. Kinnipeetava olmetegevusega kaasneb muu hulgas olmejäätmete tekkimine. Jäätmeseaduse § 31 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et taaskasutada neid võimalikult suures ulatuses. Jõhvi vallavolikogu 15.09.2011 määruse nr 71 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri“ § 3 lg 3 kohaselt tuleb jäätmeid koguda liigiti, et neid saaks taaskasutada võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmeid tekkekohas sortides tuleb neid liigiti koguda ning segunenud olmejäätmeid sortides jäätmekäitluskohas tuleb välja noppida vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) paber ja kartong; 2) pakendid; 3) ohtlikud jäätmed; [---] 6) probleemtoodete jäätmed, sh elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; 7) põlevjäätmed, sh puit ja plastid; [---] 9) metallid. Vangla on kehtestanud kinnipeetavale kohustuse sortida jäätmeid nende tekkekohas ning loonud tingimused jäätmete liigiti kogumiseks. Kinnipeetav saab jäätmeid ära anda kindla regulaarsusega, et nende eluruumi ei tekiks jäätmete kogumist (ladestumist), mis võib takistada vanglateenistuse ametnikul teha järelevalvet või ohustada kinnipeetava tervist. 10.2. Jõhvi vallavolikogu 15.09.2011 määruse nr 71 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri“ § 3 lg 3 järgi tuleb patareisid käidelda eraldi teistest jäätmetest. Kinnipeetav annab patareid vanglateenistuse ametniku kätte, kes paigutab need vastavasse kogumiskohta. 35 11. Olmeküsimused 11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine 11.1.1. Vanglasiseseid olmeküsimusi lahendavad vanglateenistuse ametnikud nende kohustusest ja pädevusest ametikoha järgi. Kinnipeetava probleemide esmane edastaja ja lahendaja on üksuse juhi määratud ametnik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Juhul kui kinnipeetava probleemi lahendamine ei kuulu üksuse juhi määratud ametniku pädevusse, edastab ta selle lahendamiseks vangla vastavale struktuuriüksusele. Kinnipeetaval vangistusega seoses tekkinud probleemid lahendab üksuse juhi määratud ametnik või lahendatakse need tema vahendusel. Muudatuse vajadus tuleneb justiitsministri 29.12.2014 määruse nr 62 „Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmine“ §-st 3, millegi muutus Viru Vangla struktuur. (Täiendatud 08.07.2015 nr 1-1/101, jõust. 14.07.2015) 11.1.1.1.Vanglas on kasutusele võetud tahvelarvutid, mille vahendusel on kinnipeetaval võimalik koostada elektroonseid pöördumisi ja esitada neid vangiportaali kaudu. (Lisatud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 11.1.2. Vangla töökorralduse tõttu on planke mõistlik jagada õhtuse loenduse ajal, kuna sel ajal käiakse igas kambris kõigi kinnipeetavate juures ning viimastel on õhtusel ajal piisavalt vaba aega planke täita. Kinnipeetava täidetud plangid korjab hommikuse loenduse ajal kokku vanglateenistuja. Niisugune töökorraldus hoiab kokku inspektorite-kontaktisikute aega ning aitab neil töötada efektiivsemalt ja lahendada päeva jooksul juba hommikul esitatud küsimusi. (Muudetud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 11.1.3. Kinnipeetava taotlus, mille ta vanglale esitab, peab olema vanglateenistusele arusaadav. Seepärast tuleb taotlus kirjutada selgesti loetavas käekirjas ning selle sisu peab olema selgelt ja üheselt väljendatud. Kui esitatud taotlus ei ole korrektselt vormistatud või ei ole täpne, peab seda lahendav vanglateenistuse ametnik asuma täpsustama puudulikult esitatud andmeid ning taotlust ei saa lahendada esimesel võimalusel. 11.1.4. Kinnipeetav esitab vanglale taotlusi ainult enda nimel, sest ta saab oma pöördumises taotleda üksnes temasse puutuvate probleemide lahendamist. Keeleseaduse § 10 järgi on riigiasutuste asjaajamine eesti keeles. Järelikult peab pöördumised esitama eesti keeles. 11.1.5. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral võib vastamise keerukuse tõttu vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Erandina tuleb käsitleda seadustes ette nähtud kindlaid tähtaegu, millest ei ole lubatud kõrvale kalduda (nt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul). 11.1.6. Kambriterminali põhieesmärk kambris on võimaldada kinnipeetavatel eeskätt kambriuste lukustatud oleku ajal teavitada vanglateenistust arstiabi vajadusest või muudest olukordadest, mis ohustavad vangla julgeolekut ja vajavad vanglateenistuse ametnike kohest sekkumist. Ohuolukorrast teavitamiseks võib kambriterminali kasutada ka muul ajal. Kambriterminal ei ole ette nähtud tavapäraste olemküsimuste edastamiseks. Kuna kambriterminali kaudu on ette nähtud edastada informatsiooni olukordadest, mis võivad ohustada vangla üldist julgeolekut, siis edaspidiste võimalike teatega seotud haldus- ja kohtumenetluste objektiivsuse ja täielikkuse tagamiseks kambriterminali vahendusel tehtud kõned võidakse salvestada. (Lisatud 17.06.2014 nr 1-1/120, jõust. 1.07.2014), (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust 01.03.2022) 36 11.2. Pesu ja jalanõude korrashoid 11.2.1. Kohustus tagada isikliku riietuse puhtus tuleneb VangSi § 46 lg-s 2 sätestatust. 11.2.2. Vangla väljastatud riideesemeid ja voodipesu puhastatakse vangla kulul. VangSi § 46 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust ning vahistatu VangSi § 93 põhjal isiklikku riietust. Isiklikud riided peab korras hoidma kinnipeetav ise. Isiklike riiete pesemiseks vajalikke vahendeid saab kinnipeetav osta vangla kauplusest. Seetõttu peseb kinnipeetav enda riided omal kulul. 11.2.3. Kinnipeetav peab arvestama, et ta saaks kanda vangla vormi korrektselt, kui osa riideid on pesusse antud. Sättes on täpsustatud, kui palju saab kinnipeetav korraga riideesemeid pesusse anda. Jopet ei pea pesema sama sagedusega kui ülejäänud riideid. 11.2.4. Säte täpsustab, mis esemeid ei pesta. Üleriideid võidakse pesta erandjuhul, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et ta teab esemete pesemise võimalikest tagajärgedest. 11.2.5. Hügieeni hoidmiseks tagab vangla kinnipeetavale vangla väljastatud voodipesu, käterätikute ja vangla riietuse vahetuse üldjuhul iga neljateistkümne päeva järel. Kui tekk, madrats või padi on määrdunud, on kinnipeetaval õigus taotleda nende pesemist üks kord aastas. Kui tekk, padi või madrats on muutunud kasutuskõlbmatuks, esitab kinnipeetav taotluse esemed vahetada. 11.2.6. Sättes on täpsustatud, kuidas saab kinnipeetav soetada isiklike riiete pesemiseks pesuvahendeid. 11.2.7. Punktis on ette nähtud võimalus anda isiklikud riided pesta pesumajja. Kindlat hinnakirja ei saa kodukorras ette näha, kuna riiete pesemise hind sõltub elektri ja vee hinnast. 11.2.8. Vangla võib kinnipeetavatele osutada või vahendada tasulisi teenuseid, milleks seadus vanglat ei kohusta (nt kinnipeetava isiklike asjade parandamine). Vangla kehtestab selliste teenuste osutamise tingimused ja hinnakirja ning teenuse kasutamise eelduseks on kinnipeetava nendega nõustumine. Vangla osutab või vahendab teenuseid üksnes kinnipeetava kirjaliku taotluse alusel. Vangla poolt osutatavate või vahendatavate teenuste ja teenustasude info teeb vangla kinnipeetavatele kättesaadavaks (näiteks osakonna teadetetahvlil). (Muudetud 28.07.2016 nr 1-1/110, jõust. 01.08.2016) 11.2.9. Vanglas on esinenud nakkushaiguste (nt sügelised, jms) ja parasiitide (nt riidetäid, jms) levikut. Tulenevalt VangS § 49 lg 1 sätestatust on vanglal kohustus korraldada kinnipeetavate tervishoidu. Nakkushaiguste ja parasiitide levik võib kahjustada kinnipeetavate tervist. Tervis on oluline väärtus, ilma milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Õigus tervise kaitsele omab põhiõiguste süsteemis tähendust nii iseseisva põhiõigusena kui ka väärtusena, mida kasutatakse teiste põhiõiguste piiramisena. Põhiseadus kehtestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi kohustuse tervisekaitse vallas tegutseda, sh on riigil kohustus tervisekaitsel astuda preventiivseid samme. Kinnipeetavate tervise kaitsmiseks korraldab vangla nakkushaiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks kinnipeetavate isiklike või vangla poolt väljastatud esemete desinfektsiooni või hävitamise. Seega esineb konkurents omandiõiguse ja õiguse tervise kaitsele vahel. Sellises õiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult vajadus õiguste piiramiseks. Kaaludes õigusi tuleb õigus tervise kaitsele, asetada kõrgemale omandiõigusest. Samuti tuleb arvestada, et jättes tarvitusele võtmata vajalikud meetmed, seaks vangla ohtu suure hulga vanglas viibivate isikute tervise ja seeläbi oleks ohustatud üldine julgeolek vanglas. (Lisatud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) 11.2.10.-11.2.12 Vangistusseaduse § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. Oma ülesande täitmiseks väljastab vangla kinnipeetavale vangla riietuse, voodivarustuse ning nende korrashoiu ja parandamise eest vastutab vangla. Küll ei ole aga vanglal kohustust kanda kulutusi, mis 37  tekib kinnipeetavatel nende isiklike esemete sh jalatsite korrashoiule või parandamisele. Sarnaselt peab kinnipeetav ka hetkel kehtiva korra alusel hüvitama oma isiklike riietusesemeete pesemise kulud. Olukorras, kus vanglal puudub kohustus katta kinnipeetava isikike esemete pesemise kulud, ei ole põhjendatud ka jalatsite parandamise kulu jätta vangla kanda. Nii Riigikohus kui Euroopa Nõukogu Ministrite komitee poolt liikmesriikidele antud soovituses „Vanglareeglistik“ on sedastatud põhimõte, et kinnipeetava elu vanglas peab olema võimalikult sarnane eluga vabaduses, siis ei ole vanglas isiklike jalatsite tasu eest remontimine vastuolus vabaduse toimiva korraldusega, kus samuti on isik kohustatud oma isiklike jalatsite remondiga kaasnevad kulud katma. Samuti aitab kehtestav korraldus kaasa kinnipeetavate oskuse parandamisele õppida ise oma rahalisi vahendeid otstarbekamalt kasutama ning aitab ära hoida nn „õpitud abituse“ tekkimist.“ (Lisatud 23.01.2023 käskkirjaga nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 11.3. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine (Muudetud 18.12.2015 nr 1-1/166, jõust. 01.01.2016) 11.3.1. VangS § 50 lg 1 sätestatu kohaselt peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest. Kinnipeetavaile, kellel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, väljastab vangla puuduolevad elementaarsed hügieenivahendid kinnipeetava vastava taotluse alusel. 11.3.2. Punktis on nimetatud hügieenitarbed, mida vangla vajadusel väljastab ja vangla hinnangul on nimetatud esemetega tagatud kinnipeetavate esmavajalik hügieen. 11.3.3. Punktis on sätestatud, mis tingimustel on kinnipeetaval õigus hügieenipakki saada. Rahaline piir on vaja kehtestada selleks, et kinnipeetav kasutaks oma raha kaupluses eesmärgipäraselt ning soetaks eelkõige ise vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul kulutab kinnipeetav kaupluses raha muudele esemetele, eeldades, et vangla tagab talle hügieenivahendeid. 11.3.4. Kehtetuks tunnistatud 11.3.5. Kehtetuks tunnistatud 11.4. Riideesemed 11.4.1. Punktis on kehtestatud kord ja tingimused, kuidas väljastatakse riideesemeid vähe kindlustatud kinnipeetavale. 11.5. Ruumide korrashoid 11.5.1. Kinnipeetav on kohustatud hoidma enda kasutuses olevad ruumid korras, et tagada hügieen vanglas. 11.5.2. Punktis on märgitud, mis vahendid tagab vangla, et kinnipeetavad hoiaksid korras oma elukambri. 11.6. Teenuste eest raha broneerimine 11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav kasutada mitmesuguseid teenuseid, nt pesupesemine, koopiate tegemine jne. 11.6.2. Kinnipeetav peab arvestust pidama, et broneeringu mahaarvamiseks vajaminev summa oleks kontol olemas. Ülevaadet finantsseisust on vaja, kui kinnipeetav soovib tellida mitu teenust. Kui broneeringul selgub, et kõigile teenustele ei jätku vabu vahendeid, ning kinnipeetav ise ei otsusta, millest loobuda, jääb viimasena tellitud teenus osutamata. Vangla broneerib raha kohe pärast kinnipeetavalt teenuse kasutamise avalduse saamist. Raha broneeritakse ette, et kinnipeetav ei saaks vanglasisesel isikuarvel vabaks kasutamiseks olevat rahasummat muul otstarbel enne ära kulutada, kui teenuse osutamiseks vajaminev summa on broneeringust maha arvestatud. See broneering kaitseb vanglat olukorra eest, kus kinnipeetav saab tellitud kauba kätte, kuid selle eest tasumiseks enam nõutavat summat ei ole. 38  11.6.3. Samal kuul osutatud teenuste eest arvestatakse raha isikukontolt maha kuu viimasel kuupäeval. 11.7. Rahaülekanded 11.7.1. Kinnipeetav võib vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, laene, saata raha perekonnale jne). VangSi § 44 lg 4 põhjal on kinnipeetaval õigus hoiustada vabanemistoetust sama paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas. Ta võib täita vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summast rahalisi nõudeid, saata raha oma perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda enda arvelduskontole pangas. Selleks tuleb kirjutada taotlus. 11.7.2. Riigilõivu tasumiseks võib seaduses olla sätestatud tähtaeg, mistõttu riigilõivu kannab vangla üle esimesel võimalusel. 11.7.3. VSkE § 54 põhjal saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha. Selleks kirjutatud taotlus peab sisaldama: 1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurust, mis märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega; 2) kas soovib raha välja võtta sularahas, teha ülekannet muule arvelduskontole, raha kinni pidada vangla kasuks vms; 3) kui soovib ülekannet, siis arvelduskonto numbri ning arvelduskonto omaniku nime; 4) asjade ostmise korral nende nimetust ja kogust; 5) avaldaja nime, allkirja ning kuupäeva. 12. Suitsetamine vanglas (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) (Muudetud 29.04.2016 nr 1-1/69, jõust. 16.05.2016) (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust. 01.07.2017) (Muudetud 16.08.2017 nr 1-1/102, jõust. 01.09.2017) (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 13. Kokkusaamised ja telefonikõned 13.1. Lühiajaline kokkusaamine 13.1.1. Sätestatud on kõik lühiajalise kokkusaamise registreerimise kanalid. Seda on vaja, et kinnipeetav teaks, mil viisil saab kokkusaamisele registreerida. Etteteatamisaega on vaja kokkusaamise kooskõlastamiseks. Kokkusaamise ärajäämisest on vaja teatada, et vajaduse korral saaks sama kokkusaamise aega pakkude teisele kinnipeetavale. 13.1.2. Lühiajalise kokkusaamise ajad tulenevad vangla koostatud graafikust, mis tehakse kinnipeetavaile teatavaks sisekommunikatsiooni vahendusel. (Täiendatud 08.07.2015 nr 1-1/101, jõust 01.08.2015) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 13.1.3. Kokkusaamisele tulnud isik peab 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma eelpääslas taotluse. See on dokumentatsiooni koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik miinimumaeg. 13.1.4. Sätestatud on lapse isikut tõendavate dokumentide loetelu. Regulatsiooni on vaja selleks, et kõigil oleks üheselt arusaadav ja teada isikut tõendavate dokumentide loetelu, millega vangla territooriumile kokkusaamisele pääseb. 13.1.5. Regulatsioon annab tegevusjuhise, mida peaks kokkusaaja tegema kaasasolevate esemetega, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud, ning kus ta võib neid vanglas kokkusaamise ajal hoiustada. 39 13.2. Pikaajaline kokkusaamine (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 13.2.1. Muudatus on vajalik vangla töökorralduse paindlikumaks muutmiseks. Vangla koostab graafiku, milles on kirjas pikaajaliste kokkusaamiste iganädalased ajad, et võimaliku pikaajalise kokkusaamise aeg oleks kinnipeetavale eelnevalt teada ning vangla saaks selle korraldamist plaanida. (Muudetud 03.12.2014 nr 1-1/250, jõust. 22.12.2014) 13.2.2. Sätestatud on taotluste esitamise aeg, kellele tuleb taotlus esitada ning kes võtab selle vastu. Ajaline piirang pikjaajalise kokkusaamise avalduse esitamiseks on vajalik selleks, et vanglateenistusel oleks piisavalt aega avalduse menetlemiseks ning pikaajaliste kokkusaamiste graafikut koostada. Arvestades, et praktikas esitavad kinnipeetavad pikaajalise kokkusaamise taotlused koheselt kuu alguses, on taotluste esitamiseks ettenähtud viie päevane tähtaeg mõistlik. Avalduse esitamise täpne aadress tagab taotluse kiirema ja efektiivsema menetluse. 18.03.2013 jõustusid justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) muudatused, mille § 17 kohaselt kuulub inspektori – kontaktisiku otsustuspädevusse VangS § 25 lg 1, 2 sätestatud pikaajalise kokkusaamise otsustuse tegemine. (Muudetud 17.03.2015 nr 11/46, jõust. 27.03.2015) 13.2.3. VangSi § 25 lg 1 järgi on pikaajalise kokkusaamise õigus ainult piiratud rühmal inimestel, kellel on kinnipeetavaga sugulussidemed. Kui isik taotleb pikaajalist kokkusaamist esimest korda, siis peab ta dokumentaalselt tõendama, et isikul, kellega ta kokkusaamist taotleb, on temaga VangSi § 25 lg-st 1 tulenevad sidemed, et vanglateenistus saaks hinnata kokkusaamisele tuleva isiku kuulumist ülalnimetatud rühma. 13.2.4 Kokkusaamisele tulles peab esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi, et vältida olukordi, kus kokkusaamisele saabunud isik esitab vanglasse sisenedes kehtivuse kaotanud dokumendi. 13.2.5.–13.2.6 Pikaajaliste kokkusaamiste hinnakirja koostades lähtutakse VSkEs kehtestatud tariifidest. Viru Vangla pikaajaliste kokkusaamistubade tariif on VSkE § 41 1 lg 2 järgi 1,13 eurot ruutmeetri kohta. Kokkusaamiskulud tuleb tasuda enne kokkusaamist, et tagada selgus ning vältida kokkusaamise eest tasumata jätmist või tasumisega viivitamist. 13.2.7. Et tagada vangla julgeolek, tuleb kinnipeetav täielikult läbi otsida ja narkotest teha. Läbiotsimise kohustus tuleneb justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-st 2. 13.2.7. Läbiotsimise kohustus tuleneb justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 32 p-st 2. Läbiotsimised teostatakse vangla turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks. Kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimise vajadus tuleneb eesmärgist välistada keelatud esemete ja ainete vangla territooriumile sattumine, kuivõrd külastajale ei teostata üldjuhul põhjalikku läbiotsimist. (Lisatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 13.3.–13.7. Kokkusaamisele ei lubata isikut, keda kahtlustatakse olevat alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all ning kes ei täida vanglateenistuse ametniku korraldusi ja keeldub järgimast vanglas kehtivaid eeskirju. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et vangla territooriumile ei pääseks joobes isikud ega isikud, kes on vanglateenistuse ametnike vastu ebaviisakad või üritavad vangla territooriumile toimetada kinnipeetavaile keelatud esemeid. Kinnipeetaval on keelatud pikaajaliselt kokkusaamiselt tulles kaasa võtta esemeid või aineid, mida tal ei olnud kaasas kokkusaamisele minnes. Sellega tagatakse, et kinnipeetavad ei vahetaks või ei võtaks vastu kokkusaamisele tulnud isikult esemeid. See takistab keelatud esemete vanglasse toimetamist. Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada (v.a kaitsjaga või advokaadist esindajaga), kui kokkusaamisel rikutakse vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või ohustatakse vangla julgeolekut. Kokkusaamisi korraldaval vanglateenistuse ametnikul on õigus kokkusaaja korrarikkumise korral kokkusaamine katkestada ning informeerida kokkusaajaid, mis võivad olla kokkusaamisel toimepandud korrarikkumise tagajärjed. Regulatsiooni lisaeesmärk on hoida ära, et kokkusaajad ei paneks toime võimalikke rikkumisi. Muudetud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 40 13.8. Keeld on tingitud vanglateenistuse vajadusest saada täpne ülevaade kinnipeetaval kambris olevaist esemeist. Kokkusaamisi korraldades ei luba vanglateenistus kinnipeetavale esemeid üle anda. Kinnipeetav võib soetada vajalikke esemeid vangla vahendusel isikliku rahaga. 13.9. Telefonikõned 13.9.1.1. VSkE § 51 lg 2 põhjal võib kinnipeetav telefoni kasutada üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud vanglateenistuse ametnik. 13.9.1.2. VSkE § 51 lg 4 kohaselt kinnipeetav märgib taotluses järgmised andmed: 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; 2) kambri number; 3) isik või asutus ja andmed isiku kohta, kellele kinnipeetav soovib helistada, kui andmeid ei ole varem käesoleva määruse §-s 511 sätestatud korras esitatud; 4) soovitav helistamise kuupäev ja kellaaeg; 5) muu oluline teave; 6) taotluse esitamise kuupäev. VSkE § 51 lg 5 kohaselt vahistatu märgib vanglateenistusele esitatavas taotluses lõike 4 punktides 1, 2 ja 4–6 sätestatud andmed. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 13.9.1.3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 143 1 lg 1 p 2 põhjal, kui on piisav alus oletada, et vahistatud või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse korraldamist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvaist isikuist. Prokuratuur või kohus võib määrusega piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust. Selle paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei kehti kirjavahetuse ja telefoni kasutamise kohta suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. VangSi § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus pidada kirjavahetust ja kasutada telefoni, § 28 lg 3 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on piirata kirjavahetust ja telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga. 13.9.1.4. Alus tuleneb VSkE § 51 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette kodukorras (lisa 1). Alus tuleneb VSkE § 51 lg-st 3, mille järgi võivad kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda, kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal helistada taotluse alusel. 13.9.2.1-13.9.2.2 Käesolevas punktis on sätestatud üldine telefoni kasutamise kord avatud osakonnas tulenevalt 18.03.2013 jõustunud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 Vangla sisekorraeeskirja muudatustest. Tootmishoones töötavail ja kutseõppepraktikal viibivail kinnipeetavail on lubatud helistada tootmishoone esimesel korrusel paiknevast taksofonist, kuna ebamõistlik ja ressursimahukas oleks kinnipeetavaid nende telefonikõnede ajaks saata oma eluosakonda. Üldjuhul kasutavad kinnipeetavad telefoni osakonna avatud oleku ajal. Kuna telefonide arv on piiratud ja helistamine tuleb tagada vangidele võrdsetel alustel, võimaldatakse telefoni kasutada päevakavas märgitud ajal üldjuhul päevas kuni 60 minutit vastavalt üksuse töökorraldusele. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3- 26/7, jõust. 10.02.2026) (Täiendatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 13.9.2.3. Sätestatu puudutab avatud osakonnas viibiva kinnipeetava, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse, helistamiskorda. VSkE § 51 lg 3 kohaselt saavad nimetatud kinnipeetavad, helistada kirjaliku taotluse alusel. Vt ka Seletuskirja punkti 13.9.1.2. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 13.9.3. (Kehtetuks tunnistatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 41  13.9.4. Tulenevalt VangS § 29 lg 21 on vanglateenistus kohustatud kontrollima, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kui kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla poolt väljastatud kõnekaardi numbri ja PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi, on vanglateenistusel raske või mõnel juhul ka võimatu kontrollida kellega kinnipeetav telefonitsi suhtleb. Samuti võib eelkirjeldatud tegevus tuua kaasa kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid ja seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. (Lisatud 17.03.2015 nr 1-1/46, jõust. 27.03.2015) 13.10. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel (Lisatud 02.04.2025 nr 1-1/3-25/12, jõust. 07.04.2025) Vangla õigus võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel tuleneb VangS § 24 lõikest 1 ja § 26 lõikest 1. 13.10.1. Punktis sätestatakse telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kohtumiste üldine aeg ja kestvus. Kokkusaamine võib olla ka lühem kui 1 h. 13.10.2. Punkt sätestab telesilla vahendusel lühiajalise kokkusaamise taotlemise korra. 13.10.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. et oleks võimalik tagada kokkusaajate privaatsus ja vältida kõrvaliste isikute liitumist. 13.10.4. Punkt selgitab, et videokokkusaamine saab toimuda juhul, kui vanglaväline isik kinnitab eelnevalt kokkusaamise lubamist. 13.10.5. Telesilla vahendusel toimuvatel kokkusaamised peavad olema kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Punktis sätestatakse reeglid, mida kokkusaajatel tuleb telesilla vahendusel toimuva kokkusaamise korral järgida. 13.10.6. Punkt sätestab vanglaametniku õiguse reeglite rikkumise korral kokkusaamine lõpetada. 14. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine 14.1. Lühiajaline väljasõit 14.1.1. Alus tuleneb VangSi § 32 lg-test 1 ja 2. VSkE § 80 lg 2 järgi peab lühiajaliste väljasõitude taotlused läbi vaatama kuu aja jooksul ning vanglal peab olema piisav aeg hinnata kinnipeetava taotluses märgitud väljasõidu eesmärke ja kontrollida taotluses esitatud väljasõidu ajal külastatavate isikute/asutuste andmete õigsust, mille põhjal teha lõplik otsustus. VangSi § 32 lg 7 alusel arvestatakse lühiajalise väljasõidu aeg kinnipeetava karistusaja hulka. Sestap peab ka väljasõidu ajal olema karistuse kandmine eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme- jm probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske, seetõttu peab kinnipeetav taotluses põhjendama väljasõidu vajalikkust. Vangistuse jooksul peab vangla tagama kinnipeetava üle järelevalve. Et väljasõidu aeg kuulub karistusaja hulka, tuleb ka väljasõidu jooksul tagada järelevalve. Seda võimaldab ainult korrektselt täidetud väljasõiduplaan, mille järgi saab vangla tuvastada kinnipeetava liikumistrajektoori ja viibimiskohad. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan ei pruugi olla piisavalt motiveeritud, et veenduda väljasõidu eesmärgipärasuses, ega võimaldada vanglal valvata kinnipeetava järele. 14.1.2. VangSi § 32 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et lühiajalise väljasõidu loa võib vanglateenistuse ametnik anda kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Seadus ei reguleeri, mis ajast täpsemalt lühiajaliste väljasõitude arvestust peetakse. Järelikult on seaduses vaja täpsustada, mis ajavahemikku vangla lühiajaliste väljasõitude arvestamisel hindab. 14.1.3. VangSi § 32 lg 7 järgi kannab väljasõidukulud kinnipeetav. Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine tähendab kinnipeetavale rahalisi kulutusi (nt sõidukulud jms). Et väljasõidu eesmärgid oleksid täidetud, peab kinnipeetaval olema piisavalt raha. VangSi § 42  15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus kinnipeetavat vanglasse vastu võttes temal kaasas olnud isiklikud asjad ja isikut tõendavad dokumendid hoiule. Seega tuleb kinnipeetaval isikut tõendava dokumendi kasutamiseks esitada sellesisuline taotlus. Kuna VSkE § 63 lg 1 p 3 ning § 641 p 16 järgi ei või kinnipeetaval vanglas dokumente ega sularaha olla, antakse sularaha ja taotletud dokumendid kinnipeetavale kätte vahetult enne väljasõidule minekut. 14.1.4. VangSi § 32 lg 41 põhjal võib vanglateenistuse ametnik käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida või peab seda tegema, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud kohtades viibima või ei tohi seal olla, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. VangSi § 32 lg 7 järgi arvestatakse lühiajalise väljasõidu aeg kinnipeetava karistusaja hulka. Järelikult peab ka väljasõidu ajal jätkuma karistuse kandmise eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme- jm probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske. Vangla ülesanne on tagada, et kinnipeetav peaks väljasõidul viibimise ajal õiguskorda. Seda kontrollivad politsei või vanglateenistuse ametnikud. Kinnipeetav on kohustatud teavitama peaspetsialist-korrapidajat erakorralistest asjaoludest ning väljasõiduplaani või asukoha muudatustest. Vanglateenistusel peab olema ülevaade kinnipeetava tegevusest ja asukohast. 14.1.5. Kuna VangSi § 32 lg 7 põhjal arvatakse väljasõidu aeg karistusaja hulka, on isik väljasõidul viibides jätkuvalt kinnipeetava staatuses. VSkE § 64 1 järgi ei tohi kinnipeetaval vanglas olla narkootilisi, psühhotroopseid ega muid uimastava või tugeva toimega aineid. Kui kinnipeetav valmistab, omandab või valdab alkohoolset jooki või muud piiritust sisaldavat ainet, on see KarSi § 330 järgi keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Samad piirangud kehtivad KarSi § 331 alusel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta. 14.1.6. VSkE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumise ajal kaasa võetud asju ning vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 74 lg 1 põhjal teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Esemed, mis kinnipeetav soetas väljasõidul, ei ole vanglateenistuse kontrolli all, sestap pole need ka vanglas lubatud. Kui kinnipeetaval on enda käes või kinnipeetavate isiklike asjade laos esemeid, mida ta ei soovi enam vanglas hoida, võib ta väljasõidule minnes need asjad kaasa võtta, mida vanglasse pärast väljasõitu enam ei lubata. 14.1.7. Vanglas on VSkE § 641 p 16 põhjal kinnipeetavail sularaha hoidmine keelatud, seepärast paigutatakse kinnipeetaval kaasas olnud sularaha pärast väljasõidult naasmist VangSi § 44 lg 1 järgi vanglasisesele isikuarvele. Väljasõidule minnes fikseeritakse kinnipeetava kaasavõetav summa, millelt tehakse mahaarvamised VangSi § 44 lg 2 põhjal. Kui kinnipeetav naaseb vanglasse suurema summaga, kui algul väljasõidule kaasa võeti, tehakse kaasavõetud summat ületavalt väärtuselt mahaarvamised VangSi § 44 lg 2 alusel. 14.1.8. Kinnipeetava erakorralise lühiajalise väljasõidu taotlust menetledes rakendatakse lühiajalise väljasõidu üldtingimusi VangSi § 32 lg-s 5, VSkE § 79 lg-s 4, § 80 lg-s 3 ning § 81 lg-s 2 toodud erisustega. 14.1.9. VangSi § 32 lg 5 põhjal võib kinnipeetava abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik anda talle loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. VSkE § 80 lg 3 järgi otsustatakse erakorralise perekondliku sündmuse puhul toimuva väljasõidu taotluse rahuldamine taotluse saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. 43 14.2. Lühiajaline väljaviimine 14.2.1. VSkE § 801 järgi koosnevad lühiajalise väljaviimise kulud vanglateenistuse saatemeeskonna ja vanglateenistuse transpordi kasutamise kuludest ning muudest kulutustest. Lühiajalise väljaviimise kulude määr vanglateenistuse saatemeeskonda kasutades on vanglas 6,96 eurot tunnis ühe saatemeeskonna liikme kohta. Väikseim kuluarvestuse ühik on 30 minutit. Neile kuludele lisanduvad lühiajalisel väljaviimisel kasutatava vanglateenistuse transpordikulud ühe kilomeetri kohta. Transpordikuluna arvestatakse konkreetse sõiduvahendi kütuse, remondi ja hoolduse, rehvide, kindlustuse ning kaskokindlustuse kulu, sõiduki rendi kulu ja muid vajalikke kulusid, nagu kulu autokeemiale, pesemisele ning muule. Vastavad arvutused teeb vangla haldusosakond. Nendele kuludele lisanduvad kulutused, mis tulenevad konkreetse lühiajalise väljaviimise eripärast, nagu praamipiletid, parkimistasud, tasulised sissesõidud või muud reaalsed kulutused. VSkE § 802 põhjal teeb kinnipeetav koos lühiajalise väljaviimise taotlusega veel taotluse, et lühiajalise väljaviimise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Lühiajalise väljaviimise kulud arvestatakse enne lühiajalist väljaviimist hinnakirja alusel, mille saab ka kinnipeetav. Kui kinnipeetaval ei ole lühiajalise väljaviimise taotluse esitamise või taotluse rahuldamise ajal vanglasisesel isikuarvel raha, võib vangla direktor anda erandkorras loa, et kinnipeetav tasub lühiajalise väljaviimise kulud pärast lühiajalist väljaviimist. Kinnipeetav annab raha tasumise kohustuse kohta allkirja. 14.2.2. Eesmärk on tagada täpne ja korrektne kinnipeetava väljaviimise plaan, mida kinnipeetav ei pruugi teada. 15. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine) 15.1. Kirjavahetus 15.1.1. VSkE § 47 kohaselt saadab kinnipeetav kirjad enda kulul (edaspidi erakirjavahetus). Erandiks on õiguskantslerile, vanglaile, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtuile aadressitud kirjad (edaspidi ametlik kirjavahetus), mille saatmiskulud tagab vangla. Postiteenuse osutajaks on AS Eesti Post, kelle poolt on kehtestatud kirjale aadressi vormistamise nõuded. Kinnipeetav peab postiteenuse osutaja nõudeid järgima. (Täiendatud 09.04.2018 nr 1-1/41, jõust. 10.04.2018) 15.1.2. Erakirjavahetuses annab kinnipeetav oma kirja VSkE § 48 järgi vanglateenistuse ametnikule üle avatud ümbrikus. Vanglateenistuja kontrollib ümbriku sisu, kinnipeetav kleebib vanglateenistuse ametniku juuresolekul ümbriku kinni, kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning vanglateenistujale üleandmise kuupäeva. Saatja nimi tagab kirja tagasisaamise, kui kirjal on näiteks vale aadress. Ametlikus kirjavahetuses edastatakse kiri, mille eest tasub vangla, vanglateenistujale kinniselt. Kinnipeetav kirjutab vanglateenistuse ametniku juuresolekul saadetavale ümbrikule asutuse täpse aadressi, tagaküljele enda ees- ja perekonnanime ning üleandmise kuupäeva. 15.1.3. Nädalavahetusel postivahetust ei toimu, mistõttu reedeti kinnipeetavailt erakirju vastu ei võeta. Arvestades kogu vangla erinevaid järelevalvetoiminguid, on selle sujuvuse huvides kehtestatud ajakava, mis ajal mingid toimingud tehakse. 15.1.4.–15.1.6. Eesmärk on toimetada kinnipeetavale aadressitud kiri kätte. 15.1.7. Selgitatud on kinnipeetavale erinevate pöördumiste vanglale üleandmise korda. 15.1.8. Üldjuhul toimub kogu kinnipeetava kirjavahetus kinnipeetava kulul, välja arvatud õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule aadressitud kirjad, mis saadetakse vangla kulul. Kirjavahetuse mõiste hõlmab nii saatmiskulusid kui ka kulutusi kirjatarvetele (ümbrik, paber, kirjutusvahend jne). Sõna „saadetakse“ all mõistetakse kirja saatmisega ja adressaadi kätte toimetamisega 44  kaasnevaid kulusid, milleks on ümbriku, kirjamargi, käsiposti jt tasuliste teenuste maksumus. Vangla ei ole kohustatud varustama kinnipeetavaid kirjapaberiga. 15.1.9. Et ümbrikke kasutataks otstarbekalt, väljastavad kirju koguvad ametnikud ümbrikud vahetult enne kirja vastuvõtmist. 15.1.10. Tagamaks ka neile kinnipeetavaile, kelle isikuarvel pole raha või on seda liiga vähe ning kellele vangla ei suuda tööd tagada, võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri, vanglate, Presidendi Kantselei, prokuröri, uurija või kohtu poole, annab vangla abi tasuta kirjapaberi näol. Et kasutada vangla eelarveraha säästlikult ja sihipäraselt, tuleb piirata tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini. 15.1.11. Kinnipeetavale (v.a vahistatu), kes on töötamisest keeldunud, ei anta kirjapaberit, sõltumata raha puudumisest vanglasisesel isikuarvel. 15.1.12. Reguleeritakse, kellele on kinnipeetaval võimalus esitada pöördumisi kinnises ümbrikus. (Lisatud 23.01.2023 nr 1-1/49, jõust. 12.04.2023) 15.2. Pakkide saamine ja saatmine on sätestatud VangS § 281 , § 98 ja VSkE 15. peatükk. VSkE § 742 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval (ka vahistatul) lubatud pakki saada üks kord kalendrikuu jooksul. Neljal päeval nädalas on võimalik tuua kinnipeetavale pakk isiklikult vanglasse või saata vajalikud esemed postipakiga. Kinnipeetavale saadetava või vanglasse toodud paki maksimaalsed mõõdud on 65 cm pikkust, 40 cm kõrgust ja 40 cm laiust. Kodukorra punktid 15.2.1.−15.2.3. selgitavad kinnipeetavale saabunud pakkide ja kinnipeetava poolt saadetavate pakkide käitlemist. Pakiga saada lubatud esemed on nimetatud VSkE § 741 sätestatus. Kodukorra punktides 15.2.4.-15.2.6. täpsustatakse isiklike esemete pakiga vanglast väljasaatmist. (Muudetud 11.11.2024 nr 1- 1/24/104, jõust. 22.11.2024) 15.3. Perioodiliste väljaannete tellimine 15.3.1. VangSi § 30 lg 2 alusel on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires oma raha eest ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. 16. Kinnipeetavate sisseostud 16.1. VSKE § 74 järgi teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Kinnipeetav tasub sisseostu eest oma isikuarvelt. VangS § 48 sätestatu kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille valdamine on vanglas lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20% kõrgem. Sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Tervishoiutöötaja ettekirjutusel võidakse (4 / 10) kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist. Kaupade kogused kinnipeetavale ühe poekorra ajal on sätestatud kodukorra punktis 16.4. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.2. Kinnipeetav ise vanglas füüsiliselt kaupluses ei käi, vaid sisseoste tehakse tellimuse vormistamise ja selle alusel tellitud kauba kättetoimetamise teel. (Muudetud 11.11.2024 nr 11/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.3. Kuna kinnipeetavad saavad kaupu soetada üksnes e-poest, vormistatakse tellimus e-poe keskkonnas elektrooniliselt vangla poolt tagatud tahvelarvutit kasutades. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.4. Selles punktis sätestatud kaupu ja nende koguseid arvestades on lähtutud eelkõige loetletud kaupade mõistlikus koguses tarbimisest/kasutamisest ühe inimese kohta. Arvestatud on sedagi, et üldjuhul võimaldab vangla kinnipeetavale sisseoste teha kaks korda kuus ning kogused on arvestatud ühe tellimuse kohta. Kuna alates 01.10.2017 on suitsetamine vangla territooriumil keelatud, siis ei ole põhjendatud sigarettide müük vangla kaupluses, sest kinnipeetavad ei saa neid vangla territooriumil otstarbekalt kasutada (Täiendatud 29.04.2016 nr 1-1/69, jõust. 45  16.05.2016) (Muudetud 13.06.2017 nr 1-1/68, jõust. 01.07.2017) (Muudetud 16.08.2017 nr 11/102, jõust. 01.09.2017), (Kehtetuks tunnistatud punkti 16.4.19. osas 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 16.4.5. Kodukorra punktiga 7.1.53 on kinnipeetavatele keelatud survestatud pudelid, plastpudelid ja pudelikorgid. Vett ja karastusjooke müüakse vaid plastik või klaastaaras, mis on kinnipeetavatele keelatud ning seetõttu vangla kauplus nimetatud kaupu ei müü. (Lisatud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) (Muudetud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 16.5. -16.9. (Kehtetuks tunnistatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 16.10. Kinnipeetavale võimaldatakse erandkorras soetada selliseid kaupu, mille kasutamine on talle hädavajalik. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 16.11. Riideesemed, jalatsid, vaba aja sisustamise vahendid ja muud elektriseadmed pannakse kirja kinnipeeturegistrisse ning kantakse kinnipeetava asjade ühtsesse nimekirja. Elektriseade paigutatakse lattu ning selle kambrisse saamiseks tuleb vanglateenistuselt taotleda elektriseadme kasutamise luba. Pärast loa saamist paneb vanglateenistuse ametnik elektriseadmele vajalikud turvakleebised, mille number seotakse elektriseadme soetanud kinnipeetavaga. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 16.12. Kaupluseteenuse puudumise korral saavad kinnipeetavad vangla vahendusel üksnes esmaseid vajadusi rahuldavaid esemeid. Eesmärk on tagada kinnipeetavale võimalus suhelda oma lähedastega ja hoolitseda igapäevase hügieeni eest. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 17. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine 17.1. Vangistusaja peamised taasühiskonnastavad tegevused on õppimine ja töötamine. Hariduse omandamist ning töökohustust reguleerivad vanglas VangSi §-d 34–43. Hariduse omandamise ja töötamise eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist. Haridustaseme tõstmine, tööharjumuse ja -oksuste omandamine ning säilitamine tagavad parema konkurentsivõime tööturul. Kinnipeetavaid suunatakse sotsiaalprogrammidesse, mille kestus on lühiajaline. Programmides osaletakse vangistusaja teatud etappides olenevalt programmi eesmärgist (nt vabanemiseelne programm läbitakse vahetult enne vabanemist). Kõik sotsiaalprogrammid on loodud kindlate oskuste õpetamiseks, seega ei osale isikud nendes programmides, mis ei tulene individuaalsest täitmiskavast. Kuna sotsiaalprogrammide kestus on lühiajaline, ei tohiks need segada põhihõivet, s.o õppimist või töötamist. Usuliste vajaduste rahuldamine on laiema tähendusega kui vaid usutalituste pidamine. Kaplanid nõustavad ja korraldavad sotsiaalprogramme, mis aitavad isikul hoiakuid kujundada, ennast analüüsida ning eesmärke seada. 17.2. Kinnipeetava kohusetundlik suhtumine vangla pakutavatesse tegevustesse aitab kaasa töö- ja õppimisharjumuse tekkimisele ning võimaldab kinnipeetaval suurendada enda teadmisi ja parandada kvalifikatsiooni. 17.3. Õppimine 17.3.1. Individuaalse täitmiskava (ITK) alusel tagatakse igale kinnipeetavale isikupärane kohtlemine ja plaan, milles nähakse ette erinevate tegevuste perioodid ja prioriteedid. See tagab iga kinnipeetava jaoks järjepidevuse hariduse omandamisel ning sealt tööhõivesse suundumisel. 17.3.2. Ka riigikeele õppimise vajadus nähakse ette individuaalses täitmiskavas (v.a vahistatud, kuna nende puhul ITK-d ei koostata ning vajaduse hindab inspektor-kontaktisik koostöös riigikeele õppe korraldajaga). 46  17.3.3. Vahistatule individuaalset täitmiskava ei koostata, tema võib pöörduda vangla poole individuaalkorras. Vangla ei pea võimaldama vahistatul osaleda õppes, kuid vahistatu võib õppida iseseisvalt. 17.3.4. Hariduskorraldaja saab määrata kinnipeetava haridustaseme ja varasemad tööoskused ning selle põhjal anda nõu, kuidas haridusteed jätkata. Konsultatsiooni on vaja ülevaate saamiseks, millised õppimisvõimalused vanglas on ja mis dokumente on vaja õppima asumiseks koolile esitada. 17.3.5. Õppe sujuvamaks korraldamiseks omandatakse haridus tunniplaani alusel, kus on kirjas ka ruum, kus õpe toimub. 17.3.6. Kinnipeetav osaleb aktiivselt õppes ja omandab teadmisi. Õpetaja on võrdsustatud vanglateenistuse ametnikuga ning tema korraldus on nagu vanglateenistuse ametniku korraldus, mis tuleb täita (VangS § 67 p 1). 17.3.7.–17.3.8. Vangla kinnipeetavad peavad täitma koolikohustust kohusetundlikult. Distsiplineeritus võimaldab kõigil kinnipeetavail rahulikult süveneda õppesse. Kinnipeetav ei tohi segada tunnis teisi ega õpetajat. Haridus omandatakse ettenähtud programmide alusel, mille läbimiseks on vaja teha intensiivset tööd. Seega ei ole mõistlik, et õpetaja tunni ajal peale kinnipeetavate õpetamise kulutaks aega korrarikkumise vältimisele või lõpetamisele. 17.3.9. Kinnipeetaval läheb koolitundides õppimiseks vaja ainult tunnis ettenähtud õppevahendeid. Muud esemed segavad kinnipeetavate keskendumist ning nende kasutamine tunnis ei täida koolis käimise eesmärki. Peale selle on tegemist julgeoleku tagamise abinõuga, et kinnipeetavad ei ohustaks õppimise ajal vangla turvalisust. 17.3.10. Kooli vara heaperemehelik kasutamine ja tagastamine võimaldab kinnipeetavail õppida tehniliselt korras, puhtas ja õppimist innustavas keskkonnas ning kasutada korrektseid ja vajalikke õppevahendeid. 17.3.11. Õppe ajal tehakse mitmesuguseid esemeid, mis tuleks kirja panna kambris olevate esemete nimekirja. Osa valmistatud esemeist on vanglas keelatud (nt savist tehtud nõud vms), mis tähendab, et vangla peaks iga kord hakkama valminud eset üle hindama, mis eeldab suurt ressursikulu. Eelöeldu põhjal keelab vangla koolis õppimise ajal valmistatud esemete omandamise. 17.3.12. See punkt sätestab õppimise eeldused väljaspool vangla territooriumi. 17.3.13. Keeluga tagatakse vangla üldine julgeolek, keelatakse esemete ja omavahelise info vahetus. Punkt ei keela suhtlemist samal erialal õppivate kinnipeetavatega. 17.4. Töötamine 17.4.1. VangSi § 38 lg 1 põhjal tagab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetavale töö, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetav töö ei saa, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitisi, võimaldada kinnipeetavail töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. Väljaspool vangla territooriumi töötamise eeldus on kinnipeetava paiknemine avavanglaosakonnas. 17.4.2. Üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni alla. Kinnipeetav ei tööta eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Majandustööd on lihtsamad, sestap annab esialgu sinna tööle määramine vanglale parema ülevaate kinnipeetava võimeist ning motivatsioonist. Hiljem võib teda rakendada rohkem spetsiifilisi oskusi nõudvatele ametikohtadele. 17.4.3. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda enda tööle rakendamist, vaid see toimub vanglateenistuse ametniku taotlusel. 47  17.4.4. Avavanglaosakonda paigutamisel lähtutakse VangSi § 20 alustest. Lubades avavanglaosakonda paigutatud kinnipeetava tööle väljaspool vangla territooriumi, on vangla ennekõike veendunud, et kinnipeetav saab väljaspool vanglat iseseisvalt ning ilma pideva järelevalveta hakkama. 17.4.5. Töögraafiku eesmärk on ennekõike plaanida tööd vangla vajaduse järgi. Lisaks võimaldab töögraafiku järgimine plaanida ka vanglateenistuse ametnikel oma ressurssi, samuti hallata teavet kinnipeetavate asukoha ja ajakasutuse kohta. 17.4.6. V- ja P-hoones paiknevad kinnipeetavad töötavad ennekõike töökohtadel, kus ei ole pesemise ega isiklike asjade hoiustamise võimalust, seepärast ei ole muude esemete töökohale kaasavõtmine mõistlik ega vajalik. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 17.4.7. Nimetatud esemed lubatakse kaasa võtta, kuna töökohal on pesemisruumid. Peale selle tagab säärane lahendus kinnipeetavaile parema ja efektiivsema hügieeni. 17.4.8. Kuna tegemist on erinevate erialadega, võib praktikaks vajalik riietus erineda kinnipeetavate vormiriietusest, seetõttu peab vangla otstarbekaks tagada kõigile praktikal osalevaile kinnipeetavaile nõuetekohase riietuse. Riideid hoitakse tootmishoone riietusruumis, et need kaduma ei läheks või et kinnipeetavad ei kasutaks neid sihipäratult. 17.4.9. Markeeritud tööriista väljastamine tagab selle, et vangla saab kontrollida, kas tööriist on kinnipeetava käes ning kas seda kasutatakse ainult tööülesannete täitmiseks. Teavitada on vaja selleks, et vanglateenistus teaks, et tööriista võidakse kasutada õigusrikkumise toimepanemiseks või selle ärahoidmiseks. Töökohalt või -objektilt ei tohi kinnipeetavad tööriistu ega vahendeid kaasa võtta vangla julgeoleku kaalutlusel, kuna need on tihtipeale ohtlikud ja kinnipeetavale iga päev kasutamiseks keelatud esemed. Pealegi on tegemist varaga, mis peab olema kohas, kuhu nende omanik on nende kasutamise ette näinud. 17.4.10. Tegemist on ühest hoonest teise liikumisega, sestap on järelevalve tagamiseks vaja vanglateenistuse ametnike kontrolli saatmisel. (Muudetud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) 17.4.11. Keelu eesmärk on ennekõike tagada vangla üldine julgeolek. 17.4.12. Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestusega tagatakse kinnipeetavale töötasu reaalselt töötatud aja järgi. 17.4.13. Kuna õppepraktika toimub vangla tootmishoones, kehtib see peatükk ka õppepraktikal viibivate kinnipeetavate kohta. 17.4.14. Keeluga tagatakse vangla üldine julgeolek, võimalik keelatud esemete liikumine ning omavaheline infovahetus. Sätestatu ei keela kinnipeetava suhtlemist temaga tootmishoone ühes ja samas ruumis töötavate kinnipeetavatega. 17.4.15. (Kehtetuks tunnistatud 14.09.2015 nr 1-1/133, jõust. 01.10.2015) 17.4.16. Sättega luuakse vangla köögis või tootmishoones töötavatele kinnipeetavatele võimalus võtta töökohale, s.o kööki või tootmishoonesse, kaasa isiklikuks tarbimiseks kohvi ja teed. Vangla julgeolekukaalutlustel ei tohi pakend olla enne töökohale viimist avatud, samuti ei ole lubatud juba töökohale toodud eelnimetatud aineid tagasi osakonda viia. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 17.5. Taasühiskonnastavad tegevused Taasühiskonnastavaid tegevusi korraldatakse kinnipeetavaga juhtumite põhjal, aluseks on riskihindamine ja individuaalne täitmiskava. Juhtumipõhine töökorraldus tagab selle, et kinnipeetavad teevad täpselt nende riske maandavaid tegevusi. Vahistatule ei ole vangla kohustatud võimaldama sotsiaalprogrammides ja tugirühmades osalemist, kuid vahistatu võib sotsiaalprogrammis osalemiseks pöörduda kontaktisiku poole ning vangla võimaldab 48  osalemise, kui see on töökorralduslikult võimalik. Taasühiskonnastavate tegevuste eesmärk on tagada efektiivne töö kinnipeetavaga nii individuaalselt kui ka rühmatööna. Seepärast on mõistlik kinnipeetav, kes seda takistab, teatud ajaks või lõplikult tegevusest eemaldada. Sellist eemaldamist saab käsitleda selliselt, et kinnipeetaval endal puudus motivatsioon tegevuses osaleda. (Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) 18. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused 18.1. Sportimine 18.1.1. Kinnipeetavate (v.a vahistatu) sportimine seisneb eelkõige aeroobsetes tegevustes (jooksmine, pallimängud, harjutused erinevatele lihasrühmadele jms). Kinnipeetava hea tervislik seisund on üks eeldusi pärast vanglast vabanemist tööturule naasta ning taas ühiskonda lõimuda. 18.1.2. Osakondades K1-K6, R1-R6, S1-S5, V1, V3, V5 ja V6 paiknevail kinnipeetavail võimaldatakse päevakava järgi tegelda kehakultuuriga nii osakonnas kui ka vangla spordirajatistes. Osakonnas sportides võib harrastada aeroobseid tegevusi (nt kõndimine, harjutused erinevatele lihasrühmadele jms). Spordirajatises saab mängida meeskondlikke sportmänge (nt võrkpalli, korvpalli jms). Vanglas on kehakultuuriga tegelemise eesmärk säilitada kinnipeetava füüsist, mitte teha saavutussporti. Spordirajatisi kasutatakse graafiku järgi ning graafikut koostades arvestatakse eelkõige kasuliku tegevusega hõivatud kinnipeetavate suurema spordirajatiste kasutussagedusega. V7 ja V8 osakondades paiknevatele kinnipeetavatele võimaldatakse kasutada vangla spordirajatisi vastavalt üksuse juhi otsusele. (Muudetud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 18.1.3. Spordivahendite eesmärgipärane ja heaperemehelik kasutamine aitab ära hoida kinnipeetavate vigastamist või spordivahendite lõhkumist. Kui kinnipeetav paneb spordirajatises toime distsipliinirikkumise, on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus, kuna ohtu võib sattuda vangla julgeolek. 18.1.4. Kodukorra punktis 19.1.2 nimetatud osakondades paiknevad kinnipeetavad võivad vanglas teha sporti spordisaalis või -väljakul. Spordirajatise valiku otsustab vanglateenistuse ametnik, kellel on infot, milline rajatis on vaba ja mis seisukorras see on. 18.1.5. Kinnipeetav vastutab oma tegevuse eest ka sportimise ajal. Ta ei tohi tekitada olukorda, kus satuks ohtu tema enda või teiste elu või tervis. Kui kinnipeetav on treeningul viga saanud, tuleb kohe teavitada vanglateenistuse ametnikku, et korraldada vigastatud kinnipeetavale vajaduse korral kiiresti arstiabi. 18.1.6. (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 18.2. Raamatukogu kasutamine Raamatukoguteenus vanglas tagab kinnipeetava arenguks vajaliku informatsiooni kättesaadavuse ning soodustab haridustaseme ja üldise harituse tõusu. Raamatukogu tegevus on korraldatud selliselt, et teavikud, v.a õppekirjandus, paiknevad üksuses ning kinnipeetavad saavad neid ise lugemiseks valida. Seetõttu on kaotatud sätted, mis reguleerivad teavikute laenutamise aega tagastamise korda. Kuna teavikud paiknevad üksuses ja nende läbi otsimine on keerukas, siis võib kinnipeetaval kambris olla mõistlik arv, so 5 raamatut. Erinev korraldus on õppekirjanduse kohta, mida laenutatakse eeskätt kooli tegevuses osalevatele kinnipeetavatele. Teistele laenutatakse õppekirjandust ainult juhul kui raamatukogul on vabu teavikuid. Välja on toodud ka teave selle kohta, millised on tagajärjed, kui raamatut kasutatakse sihipäratult või seda rikutakse. Raamatu laenutanud isikul lasub ainuvastutus raamatu säilimise ja kasutamise eest. Edasilaenutamise korral oleks kasutajaid rohkem ning vanglal puuduks ülevaade, kes raamatut parajasti haldab. Vanglast lahkudes peab kinnipeetav vangla 49  tagastama, sellega tagatakse, et vangla vara jääb vangla territooriumile ning ei satu võõraste isikute valdusse.(Muudetud 31.05.2021 nr 1-1/64, jõust. 01.06.2021) (Muudetud 02.04.2024 nr 1-1/24/47, jõust. 15.04.2024) 18.3. Huvitegevus 18.3.1. Huvitegevuse sisu on huvist lähtuv juhendatud tegevus, et omandada teadmisi ja oskusi. Huvihariduse kaudu arenevad tähtsad isiksuseomadused, nagu töökus, sihikindlus, saavutusvajadus ning vastutus- ja kohusetunne. 18.3.2. Kuna tegemist on tihtipeale ohtlike ja kinnipeetavale iga päev kasutamiseks mõeldud keelatud esemetega, on põhjendatud nende kasutamine ainult huvitegevuse ruumides. Lisaks on tegemist vangla varaga, mis peab olema kohas, kuhu vangla on nende kasutamise ette näinud. 18.3.3. Huvitegevuse vahendid on vangla vara. Kui kinnipeetav liitub huviringiga, peab ta arvestama seda, et valminud asju kaasa viia ei tohi. Huviringis arendatakse ennekõike käelist tegevust. Käsitöö, muusika või muu huvitegevuse võimaldamise eesmärk vanglas on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused ühiskonnas hästi toimetulemiseks, mistõttu nähakse ette ka võimalus, et vangistuse jooksul huvitegevuse käigus valminud ühe teose võib kinnipeetav paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 19. Usuvabaduse tagamine 19.1. PSi § 40 järgi on igaühel südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba; riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisil täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. VangSi § 62 põhjal tagab vanglateenistus kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise. Kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 9 lg 1 järgi on kinnipidamisasutustes viibijal õigus täita usulisi talitusi oma usutunnistuse põhjal, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, vanglas kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi. 17.09.2020 kiitis heaks Eesti kirikute Nõukogu usuvabaduse miinimumstandardid vanglates, mis täpsustab kinnipeetavatele tagatavate usuvabaduse tagavate nõuete ja meetmete miinimumi. (Täiendatud 25.02.2022 nr 11/27, jõust 01.03.2022) 19.2. KiKoSe § 9 lg 2 järgi korraldab jumalateenistusi ning usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes struktuuriüksuse ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal. 19.2.1. Eesmärk on rahuldada kõigi huvitatud kinnipeetavate usulised vajadused. 19.2.2. Kaplan vestleb enne kinnipeetavaga, et selgitada tema usulised vajadused ja see, kas isik on motiveeritud osalema jumalateenistusel jt religioossetel üritustel. 19.2.3. Kui kinnipeetav ei saa julgeolekukaalutlustel või muul olulisel põhjusel (nt raske haigus) jumalateenistusel osaleda, võib ta taotleda individuaalset sakramentidega (ristimine, armulaud) jumalateenistust eluosakonnas. Üldjuhul jagatakse sakramente kabelis, erandkorras võib seda teha ka muus kohases ruumis. Religioossetele üritustele registreerimine on kinnipeetavale vabatahtlik. Registreerimiseks tuleb pöörduda kontaktisiku poole ning registreeritakse vanglas kehtiva korra alusel. Kui kinnipeetav on saanud loa osaleda religioossel üritusel ja on kabelisse tulnud, on üritusel osalemine talle kohustuslik. See tähendab, et kinnipeetav peab käituma korrektselt ega tohi oma tegevusega häirida ürituse korraldamist. 19.2.4. Kinnipeetavad toimetatakse kabelisse üksnes usutegevuseks, teised tegevused on seal keelatud ega oleks kooskõlas kabelis viibimise eesmärgiga. Kõrvaline tegevus on see, mis ei ole toimuva ürituse kavas ette nähtud ega ole seda otseselt vaja korraldada. Kõrvaline tegevus võib olla näiteks kinnipeetavate omavaheline vestlemine, esemete 50  üleandmine ja vahetamine, demonstratiivne ja väljakutsuv käitumine, tavapärasest valjema häälega laulmine ning palvetamine. 19.2.5. (Kehtetuks tunnistatud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 19.3. Kui kinnipeetav soovib, et kaplan nõustaks teda individuaalselt või kuulaks teda ära, on tal selleks võimalus tagatud. Kaplan organiseerib oma hinnangu ja töökorralduse põhjal kinnipeetavale vajaduse korral individuaalse vastuvõtu. 19.4. Vangla tagab oma võimaluse piires kinnipeetavale, olenemata tema usutunnistusest, vajaduse korral kohtumise sama religiooni esindajaga, arvestades KiKoSe § 9 lg 1 erisusi. 19.5. Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale otsustab vangla kaplan. Kinnipeetavale vangla poolt väljastatud usulise sümboolika üle peab vangla arvestust. Pühapiltide arvu piiramine on õiguspärane, kuna nende liigne kogus raskendab oluliselt järelevalve toimingute teostamist, nimelt kambri visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Piirang ei ole ebamõistlik, kuna maksimaalselt 3 pühapilti on piisav kogus usuliste toimingute tegemiseks ja suurem hulk pühapilte võib mõjuda häirivamalt ilma usulise orientatsioonita või teise usulise orientatsiooniga kinnipeetavatele. Tegemist on võrdse kohtlemise ja tasakaalu tagamisega usuvabaduse rakendamisel. (Muudetud 20.12.2013 nr 1-1/234, jõust. 01.01.2014) (Täiendatud 14.09.2015 nr 1-1/133, jõust. 01.10.2015) 19.6. Eesmärk on, et kinnipeetavad ei kasutaks religioosset sümboolikat mitte usutava kohaselt ega teisi kinnipeetavaid ja vanglateenistujaid häirides. Näiteks võib kinnipeetav palvehelmeid kasutada oma kambris, elusektsioonis, jalutades ja kabelis, mitte aga koolis, sotsiaalprogrammis või mõnes muus vangla organiseeritud tegevuses. 19.7. VSkE § 60 lg 1 järgi võib kinnipeetaval kartseris olla pühakiri. 19.8. Kui kinnipeetav soovib abielu kiriklikult laulatada, pöördub ta esmalt kontaktisiku poole, kes edastab kinnipeetava soovi kaplanile. Kaplan kohtub kinnipeetavaga ning selgitab abielu sõlmimiseks vajalikke tingimusi ja toiminguid. Kui kinnipeetav soovib abielu laulatada, määrab laulatuse kuupäeva kaplan. On võimalikud kolm varianti: 1) kaplan laulatab varem registreeritud abielu, 2) abielu registreerib notar, 3) abielu registreerib ja laulatab registreerimisõigust omav kaplan. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/27, jõust. 01.03.2022) 20. Tervishoiuteenuse osutamine 20.1. VangSi § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas rahastatakse riigieelarveliste võimaluste piires tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule (edaspidi vanglas kinni peetav isik) korraldab Tervisekassa. 20.2. Kuna kinnipeetav ei saa ise tervishoiuteenuse osutajaga koheselt ühendust võtta, annab ta tervishoiutöötaja vastuvõtu vajadusest vanglale teada. 20. 3.-20.4. Ravimid määrab ja jagab ravimipinalitesse tervishoiuteenuse osutaja. Kui kinnipeetav ei järgi tervishoiutöötaja määratud raviskeemi või keeldub ravimite manustamisest vastavalt raviskeemile, edastatakse vastav info tervishoiuteenuse osutajale. 20.5. Tervishoiuteenuse osutaja poolt ravimi pakenditele isikuandemete kandmine on vajalik, et medikament jõuaks õige kinnipeetavani, samuti on info vajalik järelevalve teostamisel. 20.6. Pliiatssüstal, süstlanõelad ja lantsett on teravad torkavad vahendid ning võivad olla nakatunud, ravimi vale kasutuse korral ka ohtlikud, viies veresuhkru taseme liiga madalale. Seetõttu ei tohi need vahendid sattuda valedesse kätesse. Glükomeetri testribade arvulist piiratust on vaja, et eelarvevahendid püsiksid tasakaalus. Süstlanõelu vahetab tervishoiutöötaja vajaduse korral üks ühele, st uued vanade vastu (andes nt 2 nõela, annab kinnipeetav tervishoiutöötajale vastu 2 kasutatud nõela). Seega võib kambris olla sõltuvalt päevas tehtavate süstete arvust maksimumarv nõelu. Nõelte vahetamiseks tuleb kinnipeetav avatud sektori korral trellukse juurde, 51  kinnises sektoris vahetatakse nõelu luugi kaudu. Kambris võib olla ainult üks insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta, kuivõrd tagavarasüstlad tuleb säilitada külmikutemperatuuril. 20.7. Kinnipeetavale on keelatud: Kodukorra punktides 20.7.1. kuni 20.7.3. nimetatud tegevused on kinnipeetavale keelatud, kuna ohtu võib sattuda kinnipeetava või teiste vanglas viibivate isikute elu või tervis. Justiitsministri 01.10.2011 määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg 1 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavaile ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja ettenähtud kogust ja aega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi peab psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures viibima tervishoiutöötaja. Sama paragrahvi lõike 3 põhjal on vanglateenistuse ametnik kohustatud kontrollima, kas kinnipeetav manustab ravimi. Ravirežiimist kinnipidamine on tulemuse saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Ravimite tarvitamine peab täitma ainult tervenemise eesmärki. 20.7.4. Omaalgatuslik augustamine, rõngastamine jms tegevus on vanglas keelatud ning ohustab kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad (6 / 10) nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere kaudu levivad haigused), seega satuks ohtu kinnipeetava elu või tervis. Tätoveeringu (märgi) eemaldamine on raskendatud tegevus ning võib kahjustada isiku tervist jäädavalt. Tegemist võib olla ka ühe enesevigastamise viisiga. Sääraste tegevuste ajal on infektsioonide tekke oht väga suur, mistõttu kinnipeetav ei tohi omal algatusel oma keha moondada ega augustada, samuti ei tohi lasta teha seda teistel. (Muudetud 11.11.2024 nr 1-1/24/104, jõust. 22.11.2024) 21. Ametnike vastuvõtt 21.1. Vt punkti 5.9 seletust. (Muudetud 21.05.2013 nr 1-1/92, jõust. 01.06.2013) 22. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine 22.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Distsiplinaarmenetluse ajend on dokument, mis sisaldab andmeid distsiplinaarsüüteo kohta. Vanglas algatatakse distsiplinaarmenetlus siis, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mis on fikseeritud ettekandena. 22.2. Distsiplinaarsüüteoks peetakse süülist tegu, mis seisneb õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmises või mitte nõuetekohases täitmises. VangSi §-de 63 ja 100 järgi on vanglateenistusel õigus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi. 22.3. VangSi § 100 lg 1 p 4 põhjal võib vahistatu suhtes vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kohaldada isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Juhul kui vahistatu suhtes on distsiplinaarkaristusena kohaldatud eelnimetatud karistust, väljastatakse talle distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal küll vangla kauplusest kauba tellimise leht, kuid tal puudub õigus soetada endale toiduaineid. 22.4. VangSi § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab tema enda või vangla julgeolekut või töötamine ohustab vangla distsiplinaarkorda. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi kord) § 5 lg 2 p 8 põhjal peatub kinnipeetava töökohustus distsiplinaarkaristusena kuni üheks kuuks töölt eemaldamise korral. VangSi § 65 järgi pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kui aga kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest, mil kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse. 52 22.5. Tavaliselt ei kanna kinnipeetavad kartserikaristust kambris, kuhu nad on paigutatud tavarežiimi puhul. Kartserikaristuse kandmiseks teise kambrisse või osakonda paigutatud kinnipeetav on kohustatud kaasa võtma kõik temale kuuluvad esemed. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Vangla ei taga, et kinnipeetav paigutatakse tagasi eluosakonda või kambrisse, kust ta kartserikaristust kandma saadeti. Vangla ei vastuta kinnipeetava endisesse kambrisse või eluosakonda jäetud esemete eest. Leitud esemetega, mille omanikku ei suudeta tuvastada, toimitakse vangistust reguleerivate õigusaktide alusel. 23. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine 23.1. Vanglast vabastatakse justiitsministri 25. 01. 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ alusel. Korras on sätestatud vangla toimingud, mida on vaja teha, et kinnipeetavat vanglast vabastamiseks ette valmistada ning vabastada. 23.2. Kinnipeetavad paigutatakse ümber täitmisplaani alusel. 23.3. Kinnipeetaval lasub kohustus vahetult enne vabanemist või ümberpaigutamist teise vanglasse tagastada vanglale tema kasutuses olnud vangla vara. Ümberpaigutamise korral teise vanglasse ei pea kinnipeetav vanglavormi tagastama. Vangla vara tagastamise fikseerib vanglateenistuse ametnik. Kinnipeetav on kohustatud enne vanglast vabanemist või ümberpaigutamist teise vanglasse panema kambris kokku kõik temale kuuluvad isiklikud asjad ja need kaasa võtma. 23.4. VangSi § 75 lg 3 põhjal tagastatakse kinnipeetavale vabastamise korral vanglateenistuse hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, annab vanglateenistus vabastatavale riided tasuta. VSkE § 64 lg-te 1 ja 6 järgi tagastatakse vanglast vabastatule hoiul olevad asjad, mida kinnipeetav allkirjaga kinnitab. 23.5. Kui kinnipeetaval puuduvad vanglast vabastamise ajal isiklikud riided või ei vasta need aastaajale, siis esitab ta vähemalt kaks nädalat enne vabanemise kuupäeva vanglale taotluse saada riided humanitaarkorras. Esitatud taotluse alusel annab vangla kinnipeetava vabanemise päeval humanitaarkorras riided ning võimaluse korral antakse need tasuta. 23.6. Vabastatava isiku tuvastab vangla, lähtudes „Kinnipeetava vanglast vabastamise korra“ §-st 19. Kinnipeetavalt küsitakse tema elulooandmeid ning tema vastuseid võrreldakse vabastamisõiendi ja isikliku toimiku andmetega. Isiklikus toimikus olevaid fotosid ja eritunnuste kirjeldusi võrreldakse kinnipeetavaga. Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 11 põhjal antakse isikule kaasa vanglast vabastamise õiend, millele kantakse õiendi välja andnud vangla nimetus, õiendi number, kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, kinnipeetava sünniaeg või isikukood, kinnipeetava foto, kinnipeetava allkiri, õiendi väljaandmise kuupäev, õiendi kehtivusaeg, kinnipidamise algus ja lõpp, õiendi väljaandja ees- ja perekonnanimi, õiendi väljaandja ametinimetus ning õiendi väljaandja allkiri. Vabastamisõiend kehtib kuue kuu jooksul väljaandmisest arvates ning sellele märgitakse kehtivuse lõpptähtpäev. Kinnipeetav kinnitab isiklike dokumentide, sh vabastamisõiendi kättesaamist oma allkirjaga isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel. 23.7. VangSi § 75 lg 4 põhjal makstakse kinnipeetavale vabastamise korral välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ning vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Väljamakstava toetuse määr on sätestatud justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ §-s 231. 23.8. (Kehtetuks tunnistatud 03.02.2026 nr 1-1/3-26/7, jõust. 10.02.2026) Kinnipeetavail on vaja teada, kuidas käituda, kui nad väljaspool vanglat, st kohtusaalist, prokuratuurist, vabastatakse ning millal saab vanglas olevaid isiklikke asju kätte. Isikud saavad teada, et pärast vabanemist võib kirjaliku taotluse alusel saada vanglast vabastamise õiendi tagantjärele. Seda õiendit on vaja eelkõige neile isikuile, kellel ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. 53 24. Noorte kinnipeetavate sõltuvusrehabilitatsioonisektsiooni erisätted (ei kehti vahistatu kohta) 24.1. Noorte kinnipeetavate sõltuvusrehabilitatsioonisektsiooni (SRS) paigutatakse sõltuvuse diagnoosiga kinnipeetav, kellele on koostatud riskihindamine ja individuaalne täitmiskava, milles kajastub noorte SRSi paigutamise sobivus. Noorte SRSi paigutatav kinnipeetav soovib loobuda uimastavate ainete tarvitamisest, muuta oma käitumist ja mõtteviisi ning on intellektuaalselt ja keeleliselt võimeline tegelustes osalema. 24.2. Korraldatavad tegevused tulenevad individuaalsest täitmiskavast. Rehabilitatsiooniprogrammina on kinnipeetavail eluviisitreening, millele järgneb individuaaltöö. Rehabilitatsiooni toetavad sportimine ja loovtegevused, osaleda saab Convictuse tugirühmas ning muudes vangla pakutavates sõltuvust käsitlevates tegevustes. 24.3. Noorte SRSis paiknevale kinnipeetavatele võimaldatakse sportida ja tegelda huvitegevusega selleks, et kinnistada kinnipeetava tervislikke eluviise, töökust, sihikindlust, saavutusvajadust ning vastutus- ja kohusetunnet. 24.4. Noorte SRSi paigutatakse kinnipeetav kokkuleppe alusel. Kinnipeetavaga sõlmitakse kokkulepe, millest ta on kohustatud kinni pidama. Kinnipeetav peab olema nõus andma analüüse, et vangla saaks teda kontrollida. 24.5. (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 25. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.1. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.2. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.3. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.4. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 25.5. (Kehtetuks tunnistatud 24.04.2017 nr 1-1/55, jõust. 01.10.2017) 25.6. (Kehtetuks tunnistatud 26.09.2019 nr 1-1/89, jõust. 01.10.2019) 26. Tahvelarvuti kasutamine (Lisatud 11.11.2024 nr 1-1/3-25/104, jõust. 22.11.2024) 26.1. Elektrooniliste toimingute all peab vangla eelkõige silmas vanglale pöördumiste (vaided, taotlused, teabenõuded vms) esitamist läbi digitaalse lahenduse. Tahvelarvuti kasutamine lihtsustab kinnipeetavate suhtlemist kohtuga eri menetlustes ning võimaldab vangla e-poe kasutamist. Tahvelarvuti kõrval jääb alles kinnipeetavatele arvuti kasutamise võimalus arvutiruumis. Pöördumiste elektrooniline vorm lihtsustab menetlust, kuna pöördumisi ei ole vaja skaneerida, ega ei teki probleeme käsikirjas teksti lugemisel sõnadest aru saamisel. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral on võimalik kinnipeetavatel haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada elektrooniliselt. 26.2. Näotuvastuse kasutamine profiili sisselogimisel tuvastab kinnipeetava isikusamasuse. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest ei saa kinnipeetavad kasutada e-toimikusse sisenemiseks mobiil- ID-d, kuna mobiiltelefonide kasutamine ei ole vanglas lubatud, samuti ei ole paljudel kinnipeetavatel ID-kaarti (sh ei vasta nad ka seaduses sätestatud tingimustele, et seda taotleda). Kasutada tuleb autentimisviisi, mille abil on võimalik tuvastada ka need isikud. Näokujutise kasutamine ennetab olukordi, kus oleks võimalus teisel isikul pahatahtlikult kasutada näiteks kinnipeetavale väljastatud kasutajanime ja parooli/PIN-koodi. Tahvelarvuti kasutamisel abistab vajadusel kinnipeetavat vanglaametnik. 26.3. Profiilist välja logimine pärast tahvelarvuti kasutamise lõpetamist on kohustuslik, sellega kaitseb kinnipeetav oma privaatsust. Kuna tahvelarvuti on ühiskasutuses olev seade, millega on võimalik ligi pääseda kinnipeetava vangistuse täideviimist puudutavale informatsioonile (sh eriliigilistele isikuandmetele), mille avaldamist kolmandatele isikutele kinnipeetav ei soovi. 54 26.4. Üksuse poolt koha määramine loob ühtse arusaama, kus seade jõudeolekus peaks olema hoiustatud ning kuhu kinnipeetav seadme pärast kasutamist tagastab, tagamaks teistele kinnipeetavatele ligipääsu seadmele. 26.5. VangS § 67 p 4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Vangla poolt kasutamiseks antud esemete eest vastutab kasutusajal kinnipeetav, kes on ka kohustatud vangla poolt kasutamiseks antud esemed vanglale tagastama. Vangla poolt kasutusse antud vara hoolas kasutamine tagab seadmele pikema kasutusea. 26.6.1- 26.6.3. Keeldude väljatoomine tagab ühese arusaama vangla ootustest tahvelarvuti kasutamisel. (7 / 10) Tahvelarvuti edasi andmine teisele kinnipeetavale ajal, mil kinnipeetav on enda profiili näotuvastusega sisse logitud, toob kaasa olukorra, kus vangla ei saa enam kindel olla elektroonilise toimingu teinud isikus. Nimelt võib teine kinnipeetav nii vanglale kui kohtule esitada pöördumisi, teha e-poe tellimuse või märkida ennast dokumendiga tutvunuks. Teise kinnipeetava nimel tahvelarvuti kasutamine võib tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. Selliselt on hõlpsam teisi kinnipeetavaid õhutada ja kaasata pahatahtlike või masspöördumiste esitamisesse. Seadme üleandmine teisele kinnipeetavale võib kaasa tuua ka seadme üleandnud kinnipeetava menetluslike õiguste riive, näiteks võib teine kinnipeetav kinnitada dokumendiga tutvumist, millest tulenevad vaidlustamistähtajad. Kinnipeetava poolt seadme kahjustamisel või lõhkumisel tekib seadme omanikul nõudeõigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Seadme väärkasutuse all peab vangla silmas kõike, mis ei lange lubatud elektrooniliste toimingute alla ja muid tegevusi, mis ei ole vanglaga kooskõlastatud, selleks on näiteks seadme algseadete taastamine, mängude mängimine, keelatud vanglaväline suhtlemine. Seadme modifitseerimine hõlmab eelkõige seadme terviklikkuse muutmist olenemata kas tegu on seadme riistvara (tahvelarvuti ehituslik vorm ning selle sisse kuuluvad seadmed) või tarkvaraga (programmid). Seadme ühendamine muu seadmega võib kaasa tuua seadme kasutuskõlbmatuks muutumise. 55 Пояснительная записка к Правилам внутреннего распорядка Вируской тюрьмы Утверждено приказом № 1-1/19 директора Вируской тюрьмы от 23.01.2013; изменены приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, приказом № 1-1/234 от 20.12.2013, приказом № 1-1/120 от 17.06.2014, приказом № 1-1/250 от 03.12.2014, приказом № 1-1/46 от 17.03.2015, приказом № 1-1/101 от 08.07.2015, приказом № 1-1/133 от 14.09.2015, приказом № 1-1/166 от 18.12.2015, приказом № 1-1/69 от 29.04.2016, приказом № 1-1/89 от 03.06.2016, приказом № 1-1/102 от 08.07.2016, приказом № 1-1/110 от 28.07.2016, приказом № 1-1/156 от 03.10.2016, приказом № 1-1/9 от 25.01.2017, приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, приказом № 1-1/68 от 13.06.2017, приказом № 1-1/102 от 16.08.2017, приказом № 1-1/132 от 07.12.2017 и приказом № 1-1/41 от 09.04.2018, приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, приказом № 1-1/64 от 31.05.2021, приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, приказом № 1-1/74 от 10.06.2022, приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, приказом № 1-1/128 от 28.06.2023, приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, приказом № 1-1/3- 25/12 от 02.04.2025, приказом № 1-1/3-25/25 от 07.08.2025, приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 ЙЫХВИ, 2013 Вводная часть Потребность во введении новых Правил внутреннего распорядка Вируской тюрьмы вызвана в первую очередь необходимостью включить в него приказы, относящиеся к заключенным. В настоящее время на территории Вируской тюрьмы действуют Правила внутреннего распорядка Вируской тюрьмы и приказы директора тюрьмы по ее основной деятельности, при этом и те, и другие регулируют распорядок жизни заключенных в Вируской тюрьме. Кроме того, проект новых Правил внутреннего распорядка включает изменения на основании накопленной практики и потребностей, новую формулировку положений и удаление тех, которые дублируют другие правовые акты. В итоге новые Правила внутреннего распорядка должны отразить нормы Вируской тюрьмы, требующие в настоящее время урегулирования, и сделать нормы внутреннего распорядка заключенных более всеобъемлющими. Для составления новых Правил внутреннего распорядка Вируской тюрьмы была создана рабочая группа, предложения о поправках могли вносить начальники отделений, руководители подразделений и юристы. Проект новых Правил внутреннего распорядка разработан и составлен начальниками отделений Вируской тюрьмы, главными специалистами – руководителями подразделений и юристом Эве Кангро ([email protected]). Цель введения новых Правил внутреннего распорядка Цель введения новых Правил внутреннего распорядка Вируской тюрьмы (далее тюрьма) – охватить все положения приказов по основной деятельности, модернизировать установленные нормы внутреннего распорядка и сделать действующие в тюрьме правила более всеобъемлющими и краткими. Приказы директора тюрьмы относительно организации жизни заключенных в тюрьме включаются в Правила внутреннего распорядка, отдельные акты признаются недействительными. Задача состоит в сведении воедино в рамках Правил внутреннего распорядка всех норм, действующих в тюрьме в отношении заключенных. Пояснение к положениям Правил внутреннего распорядка Содержательная часть Правил внутреннего распорядка Вируской тюрьмы подразделяется на следующие главы. 1. Общие положения 1.1. Правила внутреннего распорядка Вируской тюрьмы устанавливаются на основании части 3 § 105 Закона о тюремном заключении (VangS), постановления № 72 министра юстиции от 30.11.2000 «Правила внутреннего распорядка тюрьмы» (VSkE) и положений других правовых актов, а также связанных с заключением решений об общем порядке и организации исполнения наказаний в Вируской тюрьме. 1.2. Содержащиеся в тюрьме лица должны выполнять требования, установленные Правилами внутреннего распорядка, и воздерживаться от совершения правонарушений на территории тюрьмы. Обязанность соблюдения Правил внутреннего распорядка следует: a) из пункта 1 статьи 67 VangS, согласно которому заключенный обязан соблюдать правила внутреннего распорядка тюрьмы в целях безопасности; b) пункта 7 части 2 § 4 постановления № 20 министра юстиции от 13.06.2006 «Учреждение и устав Вируской тюрьмы», согласно которому приказы директора тюрьмы в пределах его полномочий и прочие письменные или устные распоряжения обязательны для исполнения тюремными служащими и заключенными. 1.3. Согласно § 2 VangS, заключенный – это осужденный, отбывающий наказание в виде лишения свободы в тюрьме; согласно § 4 VangS, арестант – это лицо, к которому в качестве меры пресечения применено заключение под стражу и которое отбывает предварительное заключение в отделении предварительного заключения тюрьмы закрытого типа. В общих 2  положениях Правил внутреннего распорядка, касающихся как арестантов, так и заключенных, в качестве общего названия используется термин «заключенный». 1.4. Открытым отделением тюрьмы называется отделение, в которое помещены заключенные. В установленное распорядком дня время двери камер отделения открыты, и заключенные могут свободно перемещаться в пределах отделения. 1.5. Камеры закрытого отделения тюрьмы заперты круглосуточно, и его распорядок дня не предусматривает время открытых дверей камер. Заключенные, помещенные в закрытое отделение тюрьмы, круглосуточно содержатся в запертых камерах, за исключением выхода для действий, которые невозможно совершить в камере (например, прогулки на свежем воздухе). 1.6. Заключенные должны быть ознакомлены с графиками (например, пользования спортзалом) для того, чтобы они знали, когда происходит определенная деятельность. Это, в свою очередь, обеспечивает соблюдение распорядка дня. 1.7. При организации предварительного заключения или заключения лиц моложе 18 лет, тюрьма, помимо регулирующих тюремное заключение правовых актов, исходит также из Закона Эстонской Республики об охране детства, чтобы обеспечить соблюдение основных прав несовершеннолетних. 1.8. Бланки, помимо контактных инспекторов, выдают также охранники, чтобы в отсутствие контактного лица заключенные все же могли их получить. 1.9. Согласно части 1 § 127 Обязательственно-правового закона, цель возмещения вреда состоит в том, чтобы потерпевшее лицо попало в положение, максимально близкое к тому, в котором оно находилось бы без наступления обстоятельства, служащего основанием для обязательства по возмещению вреда. В части 4 § 53 VangS установлено, что в отношении заключенного, который умышленно нанес себе телесные повреждения, у тюрьмы возникает право регрессного требования сумм, затраченных на услуги здравоохранения. Таким образом, тюрьма вправе требовать от заключенного возмещения материального ущерба, например, оплаты сломанного тюремного имущества или возмещения расходов на лечение заключенного, который нанес себе телесные повреждения. Тюрьма разрешает заключенному возместить нанесенный ущерб во внесудебном порядке и выносит заключенному соответствующее письменное предложение. Если заключенный не согласен возместить причиненный им материальный ущерб, тюрьма вправе обратиться с соответствующим заявлением в гражданский суд. 1.10. В случае обоснованной необходимости директор тюрьмы имеет право отклоняться от соблюдения Правил внутреннего распорядка. Для этого директор тюрьмы издает распоряжение с обоснованием такой необходимости. 1.11. Обязанности заключенного 1.11.1. Согласно части 1 § 6 VangS, цель тюремного заключения состоит в формировании у заключенного законопослушного поведения. Одна из задач формирования законопослушного поведения – соблюдение норм поведения, действующих в тюремном сообществе. Для установления дисциплины в тюрьме необходимо принимать и соблюдать действующие в обществе нормы поведения. Если в камеру входит тюремный служащий, заключенный должен прервать любую деятельность и встать. Это требование связано с безопасностью тюремных служащих, поскольку повышает эффективность надзора и контроля за заключенными в камере, позволяя тюремному служащему лучше увидеть и оценить потенциальную угрозу. Если тюремный служащий входит в камеру внезапно (т.е. помимо переклички по распорядку дня или не предупредив о своем появлении), заключенный должен при первой возможности завершить деятельность, которую невозможно прервать или сразу окончить (например, гигиенические процедуры). 1.11.2. Согласно части 1 § 6 VangS, цель приведения в исполнение тюремного заключения состоит в формировании у заключенного законопослушного поведения и охране правопорядка. Законопослушное поведение означает и то, что заключенный соблюдает общеупотребительные нормы вежливости, например, обращается к собеседнику на «вы». Употребление жаргона демонстрирует явное неуважение заключенного и к самому себе, и к другим находящимся в тюрьме лицам. (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 12.04.2023) 3  1.11.3. Требование носить тюремную форму следует из части 1 § 46 VangS, которая гласит, что заключенные должны выделяться среди остальных находящихся в тюрьме лиц. В то же время заключенный должен выглядеть корректно и вежливо, например, не выставлять напоказ татуировки, которые могут быть видны при подвернутых штанинах и рукавах футболки, робы или куртки. Носить куртку в помещениях нецелесообразно, поскольку в них тепло. Под курткой могут быть спрятаны различные предметы для нападения на служащих или других заключенных. Требование корректной формы одежды способствует установлению дисциплины и одновременно представляет собой элементарную вежливость заключенного по отношению к самому себе и к другим находящимся в тюрьме лицам. В правила вносятся изменения, поскольку носить шапку в помещении нецелесообразно, кроме случаев выхода на прогулку или возращения с нее. (Изменено приказом № 1- 1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 1.11.4. В этом следует исходить из пункта 3 § 67 VangS. О пропавших или найденных вещах, об уничтожении или порче находящихся в камере личных предметов и имущества тюрьмы следует сообщать сотруднику тюремной службы, чтобы обеспечить и защитить безопасность и внутренний распорядок тюрьмы, а также жизнь и здоровье других людей (находящиеся в камере лишние предметы могут послужить орудием нападения на сотрудника тюремной службы). Цель оперативного сообщения – своевременно среагировать и сразу найти пропавшую вещь (например, ключи). Тюремное имущество В случае уничтожения или порчи тюремного имущества цель оперативного сообщения состоит в том, чтобы установить виновного и предпринять необходимые процессуальные действия. Цель сообщения об уничтожении или порче находящихся в камере личных предметов состоит в том, чтобы списать эти предметы из списка имущества заключенных во избежание последующих вопросов, уничтожил заключенный эту вещь или отдал кому-то в пользование 1.11.5. Поскольку заключенному, находящемуся в карцерном режиме, с момента подъема до момента отбоя не позволяется пользоваться местом для лежания, он должен на это время уносить постельные принадлежности из камеры. Если постельные принадлежности оставались бы днем в камере, то цель применения карцерного режима не была бы выполнена, поскольку заключенный смог бы днем обустраивать себе место для лежания на полу с помощью матраса и постельного белья. Заключенный уносит и приносит свои постельные принадлежности самостоятельно. Заключенный, который по состоянию здоровья не может выполнять соответствующую обязанность или которому на время карцерного режима показано лежать, освобождается от этой обязанности в том случае, если медицинское отделение тюрьмы выдало заключенному соответствующую медицинскую справку. (Добавлен приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 1.03.2022) 1.11.6. Учитывая мировой энергетический кризис, в связи с которым необходимо экономить электроэнергию и формировать у заключенных привычку по освобождении из тюрьмы экономить электроэнергию и финансовые средства, необходимые для этого, эффективной мерой является обязать заключенных, которые последними покидают камеру, выключать все электроприборы. (Добавлен приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 12.04.2023) 1.12. Запреты заключенного 1.12.1. Цель запрета состоит в том, чтобы удержать от дисциплинарных нарушений и препятствовать им, а также избежать повреждения тюремного имущества. По сути, это мера обеспечения безопасности и порядка на территории тюрьмы. Заключенный, который препятствует запиранию или блокировке дверей тюрьмы, создает угрозу безопасности, поскольку эти действия создают для заключенных возможность свободного перемещения по территории тюрьмы. Один из важнейших принципов обеспечения безопасности – то, чтобы заключенные находились в тюрьме назначенное время и в назначенном месте. Препятствование запиранию или блокировке дверей может привести к побегу заключенных, возникновению конфликтных ситуаций, обмену запрещенными предметами и т.п. (Дополнено приказом № 1-1/120 от 17.06.2014, вступило в силу 1.07.2014) 4 1.12.2. Следует обеспечить эффективный надзор за заключенным, чтобы сотрудник тюремной службы имел представление о местонахождении заключенного, и препятствовать совершению заключенными дисциплинарных нарушений (например, предотвратить драку или побег). 1.12.3. В распоряжение заключенного не должны попасть документы, ключи и т.п. вещи, не являющиеся его собственностью и подвергающие потенциальной угрозе безопасность тюрьмы (в тюрьме бывали случаи, когда заключенные без разрешения проникали в кабинет контактного инспектора либо в помещения охраны). 1.12.4. Цель состоит в обеспечении безопасности тюрьмы. 1.12.5. Заключенные не должны совершать дисциплинарные нарушения (например, устраивать драки, совершать кражи). Нужно обеспечить надзор за заключенными. 1.12.6. Заключенный не должен находиться в помещении, ему не назначенном, или в такое время, когда его нахождение в данном месте не предусмотрено. Во время сопровождения заключенный должен вести себя законопослушным образом и воздерживаться от дисциплинарных нарушений. Во время сопровождения заключенный не должен заниматься посторонними делами, например, обмениваться рукопожатиями с другими лицами, бросать или поднимать какиелибо предметы, смотреть в дверные глазки, нажимать на любые кнопки или выключатели, отклоняться от предусмотренного маршрута. Все эти действия могут угрожать безопасности тюрьмы. 1.12.7. Тюрьма побуждает заключенного к законопослушному поведению, чтобы тот по возвращении в обычное общество смог воспринять нормы социально приемлемого поведения. Насильственные действия очевидно не относятся к приемлемым нормам поведения ни в тюрьме, ни на свободе. Применяя насилие, заключенный выражает неуважение к обществу. Психологическое насилие оказывает на потерпевшего такое же давление, как и физическое, и является социально неприемлемым поведением. 1.12.8. В своей деятельности тюрьма должна отстаивать конституционные права содержащихся в тюрьме лиц. Согласно § 17 Конституции Эстонской Республики (PS), покушаться на честь и доброе имя кого бы то ни было запрещено и защита личных прав людей, в том числе от покушений на честь и от обнародования ложных оценок, установлена законодательно. Если в общении с другими лицами заключенный использует жаргон, нецензурные, невежливые, угрожающие или дискриминирующие выражения, он выражает явное неуважение к другому лицу и нарушает его права даже в том случае, если отсутствует состав какого-либо преступления, установленный Пенитенциарным кодексом (KarS). (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017, вступило в силу 01.07.2017) 1.12.9. Запреты необходимы для того, чтобы препятствовать обмену информацией, например, для передачи запрещенных предметов или воздействия на уголовное производство. Такая деятельность мешает как исполнению служебных задач тюремными служащими, так и деятельности (например, учебе) заключенных. В результате этого может быть нарушена повседневная работа тюрьмы, например, тюремным служащим придется внести в распорядок дня незапланированные мероприятия по призванию заключенных к порядку. 1.12.10. Тюрьма ограничивает общение между заключенными, содержащимися в разных отделениях, закрытых камерах, карцере или закрытом отделении из соображений безопасности, чтобы заключенные не могли обмениваться информацией с целью, например, организации правонарушения, создания угрозы безопасности тюрьмы и общества, передачи запрещенных предметов. Камеры необходимо запирать для обеспечения безопасности тюрьмы, а именно противодействия вмешательству в бесперебойный ход процессуальных и прочих процедур. Исключением является общение между заключенными в ходе занятий, где в силу специфики деятельности ограничить общение не представляется возможным. Соприкасающиеся между собой заключенные распределены по группам так, чтобы они не представляли угрозы для совершения необходимых тюрьме процедур. 1.12.11. На основании положений KarS, побуждение и подстрекание к преступлению наказуемо в уголовном порядке. Воздействие одних заключенных на других в целях 5  совершения противоправных поступков угрожает безопасности тюрьмы в целом. Тюрьма побуждает заключенного к законопослушному поведению, чтобы тот по возвращении в обычное общество смог воспринять нормы социально приемлемого поведения. Очевидно, побуждение или подстрекание заключенных к совершению правонарушения не является приемлемым поведением ни в тюрьме, ни в гражданском обществе. Побуждая или подстрекая других к преступлению, заключенный выражает неуважение к обществу. 1.12.12. Согласно части 1 § 2 Закона об азартных играх (HasMS), существенными составляющими азартной игры являются совершение ставок и возможность выигрыша. Выигрыш достигается в результате частично или полностью случайных действий или зависит от неизвестного исхода события. В § 3 HasMS перечислены виды азартных игр, которые классифицированы в соответствующем пункте Правил внутреннего распорядка. На основании пункта 17 § 641 VSkE, заключенным запрещается иметь принадлежности для азартных игр. Независимо от того, что заключенным разрешен ограниченный ассортимент настольных игр (шахматы, шашки, нарды), в них запрещается играть с целью получения выгоды или преимуществ. Игра в настольные игры с целью получения выгоды и заключение пари угрожает безопасности как игрока, так и тюрьмы в целом. Игра с целью получения выгоды запрещена в силу возникновения долговых требований. Возникали ситуации, когда игрок был не в состоянии уплатить потерянную сумму, и при востребовании долга применялось насилие и унижение, в результате чего может быть нанесен вред должнику, благополучию и безопасности его семьи, а в итоге и безопасности всей тюрьмы. 1.12.13. Нанесение татуировок в тюрьме запрещено. Это опасно для здоровья заключенных и других находящихся в тюрьме людей, поскольку способствует распространению инфекционных заболеваний (ВИЧ, гепатит и другие болезни, передающиеся через кровь). В обществе распространено представление, что татуировки указывают на тюремное прошлое и рецидивизм или, по меньшей мере, на потенциальное социально агрессивное поведение. Кроме того, наличие татуировок различного значения является значимым признаком принадлежности к тюремной субкультуре и может указывать на позицию в преступной иерархии. Распространение субкультурных явлений же противоречит государственной политике и действующему законодательству, в силу чего тюрьма обязана ему препятствовать. 1.12.14. Заключенным запрещено самовольно открывать и закрывать зафиксированную ограничителем дверь, вставлять в ограничитель посторонние предметы и т.п., поскольку это препятствует надзору со стороны сотрудников тюремной службы и может составлять угрозу для безопасности тюрьмы. 1.12.15. Цель введения положения состоит в том, чтобы обеспечить в отделении порядок, при котором сотрудники тюремной службы могут надлежащим образом, беспрепятственно исполнять свои служебные обязанности. Просмотр телепередач или слушание радио не должны нарушать покой лиц, находящихся в отделении. (Изменено приказом № 1-1/166 от 18.12.2015, вступило в силу 01.06.2013 ) 1.01.2016) 1.12.16. Следует предотвращать засор и протечку канализации. Возникали ситуации, когда заключенные выбрасывали в унитаз предметы, не растворяющиеся в воде, в результате чего засорялась канализация. 1.12.17. Никакие надписи или надписи, наклейки или фотографии не могут быть прикреплены к зданию и меблированным элементам камеры или другого имущества тюрьмы (за исключением клейкой таблички, предписанной для этой цели), репродукций, вырезов из журналов и обложек. Это положение необходимо для предотвращения ущерба имуществу тюрьмы и беспорядков в камерах, восстановление которых повлечет за собой ненужные расходы для тюрьмы. С помощью фотографий, репродукций, вырезок из журналов, обложек и ковров задержанные пытаются скрыть сломанные места в камере или укрыться за ними. Прикрепление предметов к клеевой пластине не должно препятствовать наблюдению и поэтому не должно выходить за края клеевой пластины. (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026, вступило в силу 10.02.2026) 6  Запрещается накрывать светильники и электронные системы наблюдения, а также пользоваться предметами таким образом, чтобы они препятствовали визуальному надзору (например, покрывать столы/шкафы, размещать фотографии на оконных решетках и т.п.). Нужно обеспечить оперативность надзора за заключенными и визуальный контроль за назначенными им камерами, чтобы предотвратить, например, членовредительство, поломку имущества в камерах или сокрытие проломов за покрывалами и тряпками, например, если сломана решетка или окно. В тюрьме возникали ситуации, когда заключенные закрывали покрывалом камеру, чтобы скрыть свои занятия, или окно, чтобы закрыть разбитое стекло. 1.12.18. Статья 7 VSkE содержит исчерпывающий список обстановки камеры: 1) одноместные одноэтажные или двухэтажные койки 2) место для хранения личных вещей; 3) стол; 4) сиденье для каждого заключенного; 5) по возможности, громкоговоритель; 6) вешалка для одежды; 7) по возможности, место для умывания; 8) по возможности, туалет. Эти предметы в камерах предоставлены тюрьмой. Отошедшая от креплений или сломанная мебель опасна как для заключенных, так и для сотрудников тюремной службы. Согласно пункту 3 § 67 VangS, заключенный должен немедленно сообщать сотруднику тюремной службы обо всех обстоятельствах, которые могут угрожать безопасности и внутреннему распорядку тюрьмы, а также жизни и здоровью других лиц. 1.12.19. Заключенным разрешено владеть только принадлежащими им самим вещами и средствами, запрещено приобретать и отчуждать вещи и средства от других заключенных. Цель введения положения состоит в том, чтобы прекратить передачу вещей и обмен ими между заключенными. Важно и то, чтобы у тюрьмы имелся корректный обзор как заключенных, так и принадлежащих им вещей. На практике случалось, например, что при освобождении заключенные передавали свои находящиеся в тюрьме личные вещи другим заключенным. Заключенный должен использовать личные и предоставленные ему в пользование тюрьмой вещи согласно их назначению. Передача вещей и обмен ими между заключенными затрудняют или делают невозможным контроль за ними, поскольку в этом случае тюрьме неизвестно их местонахождение. Кроме того, в передаваемых вещах могут быть спрятаны запрещенные предметы, что создает угрозу для безопасности. (Внесено приказом № 1- 1/234 от 20.12.2013, вступило в силу 01.01.2014) 1.01.2014) 1.12.20. (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 1.12.21. Если заключенный скрывает лицо, это существенно затрудняет или делает невозможным установление его личности, то есть препятствует осуществлению надзора, что может представлять угрозу для безопасности. (Внесено приказом № 1- 1/250 от 03.12.2014, вступило в силу 22.12.2014) 1.12.22. Сбраживание и квашение продуктов питания не гигиенично, и употребление таких продуктов питания может навредить здоровью. (Добавлен приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 1.03.2022) 1.12.23. Экспонирование изображений и символики, разжигающих войны или межнациональные конфликты, а также изображений глав государств-агрессоров и их символики (например, России, Беларуси, Северной Кореи и др.) может спровоцировать неповиновение заключенных, массовые беспорядки, конфликты и нападения заключенных на сокамерников и должностных лиц. Кроме того, действия, одобряющие и оправдывающие войну и агрессию, препятствуют достижению целей исполнения наказания, поскольку способствуют и повышают вероятность психического и физического насилия и совершения нового преступления. При обнаружении нарушения предметы, связанные с нарушением, изымают у заключенного или устраняют из камеры. (Добавлен приказом № 1-1/74 от 10.06.2022, вступило в силу 13.06.2022) 7  1.12.24. Тюрьма при установлении ограничения руководствуется тем, что экспонирование изображающих обнаженное человеческое тело произведений неуместно в условиях тюрьмы и противоречит целям исполнения наказания, вытекающим из ч. 1 ст. 6 Закона о тюремном заключении. Цель тюремного заключения – направить заключенного на законопослушный путь, а публичный и открытый показ произведений с изображением обнаженного человеческого тела (как правило, женского тела) в тюрьме, определенно, не способствует формированию адекватных ценностных оценок. Скорее такая деятельность тормозит развитие моральных норм заключенных. Кроме того, экспонирование произведений, изображающих обнаженное человеческое тело, может создать в тюрьме ситуацию, когда должностные лица (женщины) в первую очередь рассматриваются как сексуальные объекты. Безусловно, такая ситуация может создать чувство унижения, беспокойства и дискомфорта у представителей обоих полов, что, в свою очередь, может отвлечь внимание от выполнения служебных обязанностей. Таким образом, это может способствовать возникновению ситуаций, угрожающих безопасности тюрьмы. Определенно, демонстрация изображений обнаженного тела не оказывает никакого оздоровительного воздействия на личность заключенного. Она лишена какого-либо образовательного содержания и не формирует моральные нормы нравственного и ответственного члена общества, поэтому несовместима с этическими и ценностными нормами. В качестве обнаженного тела рассматривается неприкрытая верхняя и/или нижняя часть тела человека или тело, недостаточно прикрытое одеждой. (Добавлен приказом № 1-1/74 от 10.06.2022, вступило в силу 13.06.2022) 1.12.25. При введении ограничения тюрьма исходит из необходимости уменьшить количество различных пустых упаковок и стаканчиков в камере. Хранение продуктов в оригинальной упаковке или в разрешенных тюрьмой контейнерах упрощает проведение надзорных действий и уменьшает образование дополнительных бытовых отходов в камере. (Добавлен приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 12.04.2023) 1.12.26. Запрет на стирку одеял и подушек необходим в целях сохранности постельного белья и стиральных машин. Стирка одеял и подушек заключенными по собственной инициативе значительно сокращает срок службы постельного белья и приводит к нецелесообразному расходу электроэнергии и износу стиральной машины. Кроме того, стирка одеял и подушек мешает другим заключенным пользоваться стиральной машиной. (Добавлен приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 1.13. Согласно части 1 статьи 66 Закона о тюремном заключении, надзор за заключенными oрганизуется таким образом, что обеспечиваются соблюдение настоящего Закона и правил внутреннего распорядка тюрьмы и общая безопасность в тюрьме. Согласно пункту 1 статьи 2 постановления № 44 «Организация надзора в тюрьме» министра юстиции от 05.09.2011, в тюрьме надзором является ведение визуального или электронного наблюдения за лицами и помещениями. В тюремных помещениях общего пользования (например, в коридорах, прогулочных боксах и т. д.) используется электронное (видео- и аудио-) наблюдение. Видеонаблюдение является важной мерой обеспечения безопасности в тюремных помещениях общего пользования. Право на обработку личных данных без согласия субъекта данных тюрьме дает вышеуказанная часть 1 статьи 66 Закона о тюремном заключении. Видео- и аудионаблюдение осуществляемых действий помогает защищать права сторон и обеспечивает возможность впоследствии оперативно разрешать возникшие претензии. (Добавлен приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 1.03.2022) 2. Территория тюрьмы, отделения и подразделения 2.1. Территория тюрьмы состоит из находящегося внутри и за пределами внешнего тюремного ограждения участка земли и зданий. Основания распределения территории тюрьмы происходят из части 1 § 3 постановления № 44 министра юстиции от 05.09.2011 «Организация надзора в тюрьме». 8  На этом основании тюрьму окружает ограждение, состоящее из следующих элементов: 1) внутреннее предупреждающее ограждение, которое отделяет внутреннюю территорию тюрьмы от ее ограждений и через каждые 20 метров маркировано предупреждающей надписью «Стоп! Граница тюрьмы! Проход запрещен! Вооруженная охрана!» Если внутреннее предупреждающее ограждение отсутствует, предупреждающими табличками маркируются основные ограждения; 2) основное ограждение, находящееся между внутренним и внешним предупреждающими ограждениями; 3) наружное предупреждающее ограждение, которое отделяет внутреннюю территорию тюрьмы от ее ограждений и через каждые 20 метров маркировано предупреждающей надписью «Стоп! Граница тюрьмы! Проход запрещен! Вооруженная охрана!» Цель состоит в том, чтобы дифференцировать здания и земельные участки, исходя из потребностей обеспечения надзора. Наружное ограждение нужно для того, чтобы сдерживать и преграждать побег из тюрьмы или нападение на тюрьму. На внутренней (по отношению к наружному ограждению тюрьмы) территории находятся здания, в которых необходимо обеспечить наблюдение. Здания за пределами наружного ограждения тюрьмы постоянной охраны не требуют. Исключением является открытое отделение, которое находится за пределами внешнего тюремного ограждения и в отношении которого действуют другие требования. 2.2. Территория тюрьмы состоит из находящегося внутри и за пределами внешнего тюремного ограждения участка земли и зданий. 2.2. 1.–2.2.9. Указаны находящиеся на территории тюрьмы здания и их обозначения. При изменении маркировки зданий на территории тюрьмы исходили из расцветки зданий, в качестве обозначения использована первая буква названия цвета здания. (Внесено приказом № 1-1/101 от 08.07.2015, вступил в силу 01.01.2014) 14.07.2015) 2.3. Статья 29 Закона о табаке (далее TubS) перечисляет места, где запрещено курение. Тюрьма или ее территория в § 29 TubS не указаны. Согласно части 1 § 30 TubS, в случаях, не указанных в § 29 этого же закона, решение о разрешении курения в помещении или на ограниченной территории принимает владелец соответственно помещения или ограниченной территории по своему усмотрению, с учетом положений частей 3 и 4 § 30 и § 31 TubS. Согласно пункту 1 части 2 § 30 TubS, в помещениях государственных и муниципальных учреждений курение разрешается только в курительных комнатах или зонах для курения. Исходя из части 1 § 105 Закона о тюремном заключении (далее VangS), тюрьма – это правительственное учреждение, подведомственное Министерству юстиции, в задачи которого входит исполнение тюремного заключения, предварительного тюремного заключения и задержание после отбытия наказания в порядке, предусмотренном Законом о тюремном заключении. Таким образом, в случае тюрьмы речь идет о помещениях государственного учреждения в значении пункта 1 части 2 § 30 TubS. Исходя из вышесказанного, действующий Закон о табаке предусматривает, что решение о разрешении курения в тюрьме принимает владелец тюрьмы. В пояснительной записке к проекту Закона о табаке подчеркивается, что владелец помещений или территории не обязан выделять курительную комнату или зону для курения. Таким образом, из предписаний Закона о табаке не следует право курильщика требовать, чтобы в месте, упомянутом в части 2 § 30 TubS, имелась курительная комната или зона для курения, и, таким образом, было разрешено курение. Данным изменением с 01.10.2017 вводится запрет на курение для заключенных, служащих и других лиц, находящихся на территории Вируской тюрьмы. Цели запрета на курение в тюрьме состоят в 1) охране здоровья (создании жилой и рабочей среды, поддерживающей 9 здоровье, а не наносящей ему вред); 2) обеспечении безопасности тюрьмы и экономии государственных средств (расходы на медицинские услуги); 3) избавлении от зависимости. 1. Охрана здоровья Цель данной меры заключается в охране здоровья как заключенных, так и персонала. Данное изменение призвано уменьшить вред для здоровья, вызываемый распространяющимся по воздуху табачным дымом, как для заключенных, так и для сотрудников тюремной службы, которые при исполнении служебных обязанностей не всегда могут удалиться из мест курения или от курящих заключенных. В случае тюрьмы речь идет об учреждении, где лицо не может выбирать место для прогулки и нахождения на свежем воздухе, для этого предусмотрены определенные зоны. Также лицо не может покидать территорию тюрьмы. В прогулочных боксах, ограниченных стенами, невозможно обеспечить для сотрудников тюремной службы и заключенных среду без табачного дыма, не производя значительных инвестиций. Зона для курения без стен не предоставляет достаточной защиты от табачного дыма, распространяющегося по воздуху, из-за чего в среде, загрязненной табачным дымом, вынуждены находиться и другие заключенные, желающие во время прогулки находиться на свежем воздухе. К тому же в зонах для курения, прилегающих к зданиям, невозможно обеспечить того, чтобы табачный дым не проникал во внутренние помещения. Государство обязано обеспечить, чтобы ни сотрудники тюремной службы, ни заключенные не находились в ситуации, когда они не могут избежать вдыхания табачного дыма. Каждый человек имеет право находиться в жилой и рабочей среде, свободной от табачного дыма. В тюрьме не всегда можно избежать курения во внутренних помещениях. Табачная продукция, незаконный оборот которой происходит в тюрьме, может быть незаконно провезена, передана и пронесена во внутренние помещения. Поскольку вместе с запретом на курение будет запрещен и внос табачных изделий на территорию тюрьмы, в т. ч. их невозможно будет купить в тюремном магазине, станет меньше возможностей для незаконной передачи табачных изделий и их вноса во внутренние помещения. Исходя из вышесказанного, полный запрет курения в тюрьме и на ее ограниченной территории обеспечивает значительно более чистую и здоровую жилую и рабочую среду, с учетом специфики тюрьмы по сравнению с обычным обществом. 2. Обеспечение безопасности тюрьмы и экономия государственных ресурсов Цель данной меры заключается в том, чтобы позволить тюрьме обеспечить более эффективную охрану порядка и снизить вред от потребления табачных изделий. Поскольку, в соответствии с данным изменением, курение запрещается на всей территории тюрьмы, не будет необходимости выдавать заключенному на время прогулки сигареты из шкафа для курительных принадлежностей, так как он не сможет использовать их по назначению. Помимо этого, благодаря запрету на курение тюрьма сократит ресурсы, затрачиваемые на предотвращение курения во внутренних помещениях (обыски, дополнительный надзор и выдача сигарет из шкафа для курительных принадлежностей), тушение пожаров и восстановление ущерба, а также незаконный оборот сигарет в тюрьме. После прогулки заключенных следует обыскивать. Обнаружить спрятанные сигареты в ходе обычного обыска сложно, а в определенных случаях и невозможно, вследствие чего приходится выборочно или по подозрению проводить полный обыск, т. е. при необходимости проверять и полости тела. Отмена выдачи заключенным сигарет на время прогулки снизит и количество сигарет, нелегально проносимых во внутренние помещения. При попадании сигарет во внутренние помещения в тюрьме возникает риск для безопасности. Поскольку заключенному, по соображениям безопасности, не разрешается иметь средства зажигания огня, при вносе сигарет во внутренние помещения возникает необходимость как-то их зажигать. Для этого используются разные способы, в частности изготовление средств для зажигания огня из подручных электронных средств, а также модификация электрооборудования для зажигания огня. Как при курении сигарет во внутренних помещениях, так и при использовании и 10 изготовлении самодельных инструментов зажигания огня создаются пожароопасные ситуации и подвергается опасности здоровье сотрудников тюремной службы и заключенных. Кроме того, тюремная служба должна обеспечивать невозможность передачи сигарет между заключенными. Обмен какими бы то ни было вещами и их передача, помимо сложностей для надзора, приводят к незаконным долговым отношениям. Сигареты по-прежнему служат платежным средством тюремной субкультуры, а именно, ими расплачиваются за услуги и, поскольку сигареты можно купить в тюремном магазине, их легко использовать в качестве оборотных средств. Однако такая ситуация недопустима, поскольку поддерживает распространение среди заключенных субкультурных явлений, противоречащих государственной политике и действующему законодательству. Важно и то обстоятельство, что заключенные после прогулки часто предъявляют тюрьме жалобы на пропажу своих сигарет. Чтобы защитить здоровье лиц, находящихся в тюрьме, повысить эффективность надзора за заключенными и ограничить попадание сигарет в помещения, где не разрешается курить, а также в целях предотвращения возникновения незаконных долговых отношений, будет целесообразным полностью запретить курение на территории тюрьмы. При поступлении в тюрьму, с учетом предшествующего образа жизни, здоровье заключенных бывает нарушено. Тюрьма прикладывает оправданные усилия для того, чтобы избежать нанесения вреда здоровью в тюрьме. Сюда относится в том числе вред для здоровья, вызванный курением, такой как сердечно-сосудистые и онкологические заболевания, лечение которых крайне затратно. Государство не может запретить деятельность, которой люди наносят вред сами себе, за пределами тюрьмы, т. е. если человек желает курить у себя дома, это будет его собственным решением. В тюрьме же решение обоснованно принимает государство, с учетом интересов как индивида, так и общества. Таким образом, задача тюрьмы состоит в обеспечении как минимум такого образа жизни, который не наносит вреда здоровью, чем оправдано и то, что решение о запрете курения в интересах здоровья принимается вместо заключенных. Поскольку заключенные зачастую находятся в тюрьме длительное время, можно существенно сэкономить затраты на проблемы со здоровьем, вызванные табаком. 3. Избавление от зависимости Процент курящих в тюрьме примерно втрое выше по сравнению с лицами, находящимися на свободе. Заключенные считают курение частью тюремной субкультуры. Исходя из этого, в тюремной среде может быть почти невозможно отказаться от курения даже в том случае, если заключенный действительно сам этого хочет. Если заключенный курит каждый день по три разрешенные сигареты, в месяц он тратит на табачные изделия около 15,50 евро (исходя из средней цены пачки в 3,40 евро). При избавлении от зависимости в тюрьме заключенный может использовать средства, которые раньше тратились на табачные изделия, на приобретение продуктов питания и пр. предметов потребления, а также на долгосрочные свидания, выходы за пределы тюрьмы, телефонные карты и пр. цели, также способствующие ресоциализации. Таким образом, полный запрет курения является подходящей мерой для избавления от зависимости. Следует принять тот принцип, что безопасность тюрьмы, экономию государственных затрат на здравоохранение, избавление от зависимости, а также здоровую жилую и рабочую среду следует предпочесть деятельности, которой человек наносит себе вред, и которой является курение¹. Поскольку основными целями запрета являются экономия ресурсов тюрьмы, обеспечение безопасности, а также охрана здоровья сотрудников тюремной службы и заключенных, в случае коллизии основных прав следует предпочесть более существенные правовые блага. Курение относится к сфере защиты основных прав и свобод, установленной § 19 Конституции, и речь, таким образом, идет об основном праве с простой законодательной 11  оговоркой, исходя из чего его можно ограничивать по любой причине, напрямую не запрещенной Конституцией². При установлении ограничения тюрьма, исходя из особенностей курения как медицинской зависимости, учитывает и то, что заключенный, находящийся в тюрьме и употребляющий табачные изделия, нуждается в консультировании и лечении. При отказе от курения тюрьма обеспечивает консультирование и поддержку: индивидуальное и групповое консультирование, возможность взять напрокат соответствующую литературу, пополнить список тюремного магазина полезными для здоровья продуктами и т. д. При необходимости тюрьма обеспечивает и никотинзаместительную терапию. Для данного изменения запланирован достаточно долгий срок вступления в силу. В период, предшествующий вступлению в силу, тюремных служащих и заключенных будут информировать о вредном действии табачного дыма. Кроме того, тюрьма подготовила различные мотивационные программы, предназначенные тем передовым заключенным, которые решат отказаться от курения еще до вступления изменения в силу. (Внесено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.01.2014) 01.10.2017) 3. Прием в тюрьму и тюремное размещение 3.1. Когда заключенный поступает в тюрьму, его помещают в камеру ожидания во избежание его контакта с другими заключенными и попадания на территорию тюрьмы запрещенных предметов. Это вспомогательное средство обеспечения безопасности тюрьмы. 3.2. Тюрьма распоряжается запрещенными предметами в порядке, установленном VangS и VSkE. 3.3. Обязанность прохождения медосмотра следует из положений третьего предложения части 1 § 14 VangS, согласно которому заключенный обязан проходить врачебный осмотр. Цели медосмотра состоят в том, чтобы получить картину состояния здоровья лица, его потребностей в медицинской помощи и лечении (хронические болезни, последствия зависимости и т.п.), способности к занятиям спортом и трудовой деятельности (в т.ч. сведения об ограниченных возможностях здоровья или особых потребностях). Медосмотр позволяет предотвратить в тюрьме распространение инфекций. Медосмотр позволяет установить потребности лица в медицинской помощи и особом обращении, давая возможность принять соответствующие меры. 1 Позиция канцлера юстиции: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_margukiri_suitsetamise_regulatsioo n_vanglas.pdf, п. 39. 2 Конституция Эстонской Республики. Издание с комментариями, доступно по ссылке http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-19/, Пункт 3.4.2 § 19 с комментариями. 12 3.4. Когда заключенный поступает в тюрьму, составляют общий список его вещей. По этому списку можно определить, какие вещи есть у заключенного с собой, выдана ли вещь в камеру или комнату либо помещена на складское хранение. Список составляют в двух экземплярах, один из которых выдают заключенному, а второй – служащему, ответственному за склад. При переводе заключенного в другую тюрьму, список, хранящийся у тюремной службы, подшивают в личное дело заключенного. Заключенный и составивший список ответственный за склад служащий заверяют список своими подписями. Запрещенные в тюрьме предметы (§ 64¹ VSkE и пункт 8 Правил внутреннего распорядка) заключенному предлагают отослать из тюрьмы, поскольку пользоваться ими невозможно, а при хранении на складе они войдут в весовой лимит. Помещенные на склад запрещенные предметы хранят отдельно от других вещей заключенного в опломбированном пакете (все вещи каждого заключенного на одной и той же полке; на той же полке и его запрещенные предметы, только в опломбированном пакете). По факту изъятия ценных предметов и наличных денег оформляют квитанцию. Ценные предметы помещают в сейф, наличные деньги передают в административный отдел тюрьмы. Порядок хранения в тюрьме разрешенных личных вещей заключенного установлен в пункте 9 Правил внутреннего распорядка. 3.5. Обязанность пройти обыск следует из части 1 § 14 VangS, согласно которой по прибытии в тюрьму следует провести обыск заключенного и его личных вещей. Цель обыска – обнаружить запрещенные предметы и вещества, чтобы они не попали на территорию тюрьмы. Обыск позволяет выяснить, какие вещи имеются у заключенного с собой, и принять решение о допустимости их хранения в тюрьме. 3.6. Цель дезинфекции поступившего в тюрьму заключенного или прибывших с ним вещей – борьба с распространением паразитов и/или инфекционных болезней и предотвращение в тюрьме антисанитарии. 3.7. На основании части 1 § 46 VangS, заключенный носит тюремную форму, предоставленную ему тюрьмой. Арестанты не обязаны носить тюремную форму, поэтому тюрьма выдает им форму только при необходимости, т.е. в случае отсутствия личной одежды или ее непригодности. Тюрьма обязана обеспечить заключенного постельными принадлежностями, полотенцем/полотенцами и столовой посудой. При определении количества выдаваемых вещей тюрьма исходит из своих возможностей и потребностей заключенного. Выдача гигиенических пакетов регулируется главой 11 Правил внутреннего распорядка. 3.8. Во избежание споров между заключенными о пользовании имеющимся в камере тюремным имуществом тюремный чиновник сам назначает заключенному спальное место, клейкую доску для вывешивания информации и фотографий, а также полку для хранения вещей. Для предотвращения споров относительно продуктов, хранящихся в тюремном холодильнике, сотрудник тюремной службы закрепляет за заключенным определенную полку или ящик. (Внесено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013, вступило в силу 01.01.2014) (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017, вступило в силу 01.01.2018) 3.9. Как правило, при перемещении заключенных внутри тюрьмы встает вопрос обеспечения безопасности. Если лицо из арестанта становится заключенным, т.е. в его отношении вступает в силу обвинительный приговор, то его перемещают внутри тюрьмы. Заключенного перемещают внутри тюрьмы, также если он представляет угрозу для других заключенных либо если его безопасности угрожают другие заключенные. 4. Передвижение по территории тюрьмы 4.1. Согласно части 1 § 46 VangS, заключенный обязан носить на форме бирку с именем. Требование ношения бирки вызвано необходимостью идентифицировать личность заключенного. Если заключенный носит бирку таким образом, что надписи на ней не видно, нет и возможности быстро установить его личность. При ношении бирки в производственном здании есть отличие, поскольку при ее ношении на шее создается угроза здоровью и жизни заключенного. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 01.06.2013) 13 4.2. Задача состоит в обеспечении эффективного надзора за заключенным во время их перемещения из здания в здание и предотвращению их побега. Таким образом предотвращается бесконтрольное перемещение заключенных по территории тюрьмы, которое может привести к правонарушениям. Передвижение заключенных из здания в здание по галерее затрудняет их доступ к находящимся на территории тюрьмы (например, брошенным во двор через забор) и другим запрещенным предметам. Направляясь на спортивную площадку, заключенные, за исключением арестантов, отправляются по соединяющей здания галерее в корпус «К», а оттуда вдоль наземной территории тюрьмы – на спортплощадку. Разнорабочие из числа заключенных, выполняя трудовые обязанности, перемещаются по наземной территории тюрьмы в сопровождении сотрудника тюремной службы. В экстренной ситуации (например, возгорание) подвергающихся опасности заключенных при необходимости эвакуируют на огороженную забором территорию. 4.3. Разрешение на передвижение по территории тюрьмы заключенному выдает сотрудник тюремной службы. Цель состоит в обеспечении тюремной службе обзора передвижений заключенных и, тем самым, безопасности тюрьмы. Обязанность передвижения с сопровождением следует из части 3 § 8 VSkE, согласно которой вне своего отделения заключенный может передвигаться с сопровождением. Для выполнения трудовых обязанностей назначенный директором тюрьмы сотрудник тюремной службы может разрешить заключенному передвигаться вне своего отделения и без сопровождения. Цель состоит в том, чтобы обеспечить надзор за заключенным в то время, когда он передвигается по территории тюрьмы, и предотвращения правонарушений (например, заключенный не должен общаться с посторонними лицами, поднимать с земли не принадлежащие ему предметы или выбрасывать предметы и т.п.). (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 01.04.2023) 4.4. Заключенным необходимо обеспечить возможность сохранять здоровье, т.е. избегать ситуаций, когда зимой выходят на прогулку в шортах, а позднее из-за этого заболевают. Возможность взять на прогулку какие-либо предметы ограничена во избежание обмена вещами между заключенными. Согласно нормам, действовавшим до 01.10.2017, в предусмотренное для курения время заключенному можно было брать с собой сигареты. Поскольку с 01.10.2017 заключенным, служащим и другим лицам, находящимся на территории тюрьмы, курение запрещено, нет необходимости выдавать заключенному на время прогулки сигареты из шкафа для курительных принадлежностей, так как он не сможет использовать их по назначению. Отмена выдачи заключенным сигарет на время прогулки снизит и количество сигарет, нелегально проносимых во внутренние помещения. (Изменено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 4.5. Цель состоит в сокращении дисциплинарных нарушений при выходе на прогулку и во время прогулки. Сотрудник тюремной службы может прервать или прекратить прогулку, если заключенный при выходе на прогулку или во время прогулки совершит деяние, обладающее признаками правонарушения. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013, вступило в силу 1.01.2014) 4.6. Основание для обыска следует из § 68 VangS и главы 4 постановления № § 44 министра юстиции от 05.09.2011 «Организация надзора в тюрьме». Цель состоит в том, чтобы пресечь попадание в отделение посторонних предметов и их вынос из него. Если ладони заключенного повернуты к себе, он не может спрятать запрещенные предметы, и служащий быстро проведет обыск. Статья 32 постановления министра юстиции № 44 от 05.09.2011 «Организация надзора в тюрьме» устанавливает обязательный обыск заключенного. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 4.7. Следует обеспечить, чтобы заключенные не передвигались самовольно в зоне, прилегающей к помещениям охраны, и не заглядывали в эти помещения, чтобы увидеть документы, из которых они могут получить информацию для потенциального нанесения вреда безопасности тюрьмы. Тогда и охранники будут иметь хороший обзор заключенных, находящихся в зоне ожидания. Тот же пункт с тем же пояснением действует в отношении производственного здания. В дополнение к зоне, отделенной красной линией, зоной ожидания также является зона, назначенная тюремным чиновником, например, зоны в здании P, где красные линии не нанесены. (Добавлен приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 12.04.2023) 14 4.8. Цель состоит в том, чтобы сократить дисциплинарные нарушения заключенных во время сопровождения внутри тюрьмы. Положение необходимо для обеспечения общей безопасности тюрьмы, поскольку сопровождение заключенных внутри тюрьмы само по себе представляет риск для безопасности, и если заключенный во время сопровождения внутри тюрьмы будет игнорировать регулирующие тюремное заключение правовые акты, может быть подвержена угроза безопасность всей тюрьмы. (Изменено приказом № 1-1/120 от 17.06.2014, вступило в силу 1.07.2014) 5. Распорядок дня 5.1. Цель введения распорядка дня – приучить заключенных к социально нормальному распределению времени и привить необходимую для этого самодисциплину, а также научить их совершаемым согласно распорядку дня положительным действиям (учеба, работа, хобби и т.д.), ввести их в привычку и закрепить ее. Ограничение деятельности заключенного во времени и пространстве воспитывает в нем законопослушность и является одним из важнейших компонентов подготовки к освобождению. Распорядок дня отделений оформлен в виде приложений к Правилам внутреннего распорядка. 5.2. Согласно части 1 § 8 Правил внутреннего распорядка тюрьмы заключенный, за исключением отбывающего в открытой тюрьме или открытом отделении, обязан находиться в камере, когда он занимается ресоциализационной деятельностью. Передвигаться вне камеры в пределах своего отделения заключенный может в свободное время, предусмотренное распорядком дня. Свободное время, выделенное на передвижение по отделению, должно составлять не менее четырех часов. Цель введения пункта – мотивировать заключенных к ответственному участию в ресоциализационной деятельности. Это способствует сокращению рисков, восстановлению их социализации и воздействию на немотивированных заключенных, побуждающему их участвовать в деятельности. Предоставление участвующим заключенным дополнительного свободного времени с возможностью передвигаться по отделению может помочь предотвратить ситуации, когда заключенный не посещает занятия по ресоциализации, чтобы остаться в отделении и заняться чем-то более приятным. Заключенный не должен решать, стоит ли в свободное согласно распорядку дня время пойти на занятия по ресоциализации, если это делается за счет времени пребывания в открытом отделении. Он должен быть уверен в том, что его участие в занятиях не будет происходить за счет времени, предусмотренного для свободного передвижения по отделению. (Изменено приказом № 1-1/3-25/25 от 07.08.2025, вступило в силу 10.08.2025) 5.4. Заключенных нужно поставить в известность о том, что занятия по ресоциализации проводятся в часы, отведенные для них распорядком дня, однако тюрьма вправе внести в него изменения в оправданных случаях. 5.5. Заключенные должны знать время, когда они обязаны работать. Тогда они каждый день знают, что их ждет, и могут планировать свой день. 5.6. Тюрьма должна обеспечить заключенному соблюдение прав, которые следуют из правовых актов, регулирующих тюремное заключение, поэтому расписание осуществления этих прав установлено в различных графиках. Будет целесообразным не включать эти графики в Правила внутреннего распорядка, поскольку в силу организации работы тюрьмы они могут часто меняться. 5.7. Согласно части 2 § 10 Правил внутреннего распорядка тюрьмы, для заключенных предусмотрено непрерывное 8-часовое время сна и используемое по своему усмотрению свободное время. В целях обеспечения безопасности время сна или свободно используемое время заключенного может быть прервано. Цель положения – обеспечить ежедневное 8-часовое время сна. По решению руководителя подразделения или высшего находящегося на посту тюремного служащего заключенным разрешается пользоваться в камерах кабельным телевидением и электричеством до 00:00 часов.(Изменено приказом № 1-1/166 от 18.12.2015, вступило в силу 01.01.2016) (Изменено приказом № 1-1/132 от 07.12.2017) (Изменено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018, вступило в силу 10.04.2018) 5.8. (Утратило силу приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступившим в силу 01.10.2017) 5.9. На основании части 1 § 4 Закона об ответе на докладные записки и запросы на разъяснение, руководитель государственного учреждения, органа местного самоуправления или иного публично-правового лица организует прием заявителей уполномоченным на это служащим 15  или сотрудником либо лично принимает их в установленное и доведенное до сведения общественности время. Учреждение должно предусмотреть ежемесячное приемное время продолжительностью не менее трех часов. Заключенный, желающий посетить прием, должен представить обоснованное ходатайство. Однако личный прием заключенного – не единственный и не исходный способ решения его вопросов. На первичном уровне вопросы заключенного разрешает контактный инспектор в сотрудничестве с другими сотрудниками тюремной службы. Согласно правовым актам, заключенный может обратиться к тюрьме в письменном виде, подав соответствующее письменное обращение. Исходя из вышеприведенного и ограниченности временного ресурса, заключенный должен корректно и конкретно обосновать свое ходатайство о приеме. Кроме того, нужно обосновать, почему необходим прием, почему проблема не может быть решена в письменном виде. Обоснование ходатайства обусловлено необходимостью оценить суть проблемы заключенного и уровня компетенции, необходимого для ее решения. Время приема планируется по возможности в соответствии с потребностью в разъяснении обстоятельств проблемы и с учетом графика рабочего времени ведущего прием сотрудника тюремной службы. 5.10. § 60 VSkE устанавливает предметы, которые заключенный может держать в карцере, предметов одежды среди них нет, так что заключенному, содержащемуся в карцере, разрешают менять одежду один раз в неделю. (Внесено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013, вступило в силу 1.01.2014) 6. Перекличка 6.1. Согласно части 3 § 10 VSkE, в тюрьме в установленном директором порядке проводится перекличка. Распоряжение о перекличке отдается в устной форме или через звукоусилительную систему за 10 минут до начала переклички. На основании части 1 § 66 VangS, надзор за заключенными организуется способом, обеспечивающим выполнение этого закона и Правил внутреннего распорядка тюрьмы, а также общую безопасность в тюрьме. В интересах максимально беспрепятственного проведения переклички заключенных необходимо извещать о ее начале, чтобы они успели окончить прочую деятельность и привести в порядок камеру, постель и самих себя. 6.2. На основании части 1 § 66 VangS, надзор за заключенными организуется способом, обеспечивающим выполнение этого закона и Правил внутреннего распорядка тюрьмы, а также общую безопасность в тюрьме. Во время переклички заключенный обязан встать и стоять, будучи корректно одетым, у окна камеры лицом к двери или, по распоряжению сотрудника тюремной службы, в другом месте. Этим обеспечивается безопасность сотрудника тюремной службы при входе в камеру. На основании части 2 § 45 VangS, заключенный должен поддерживать порядок и наводить чистоту в своей камере, включая элементы ее интерьера. Согласно части 1 § 6 VangS, цель приведения в исполнение тюремного заключения состоит в формировании у заключенного законопослушного поведения и охране правопорядка. Корректный внешний вид и уход за телом – часть нормальной повседневной жизни члена общества. Это требование формирует у заключенного привычку к вежливому поведению. На основании части 1 § 46 VangS, заключенный должен носить тюремную форму. Заключенный обязан носить на форме бирку с именем. Повседневное поддержание порядка на койке способствует поддержанию дисциплины. Беспорядок на койках может нарушить эффективность быстрого визуального осмотра, поскольку в неубранной постели могут быть спрятаны запрещенные предметы, которые останутся незамеченными сотрудником тюремной службы, что угрожает безопасности тюрьмы. Заправленная койка означает, что находящиеся на ней постельные принадлежности (2 простыни и 1 одеяло) расправлены поверх матраса. Подушка при этом находится в изголовье. (Внесено приказом № 1-1/156 от 03.10.2016, вступило в силу 10.10.2016) 6.3. Согласно части 1 § 6 VangS, цель приведения в исполнение тюремного заключения состоит в формировании у заключенного законопослушного поведения и охране правопорядка. На основании части 1 § 66 VangS, надзор за заключенным осуществляется таким образом, который обеспечивает соблюдение положений данного закона и Правил внутреннего распорядка, а также общую безопасность тюрьмы. В соответствии с пунктом 2 § 67 VangS, заключенному запрещается препятствовать выполнению тюремным служащим его 16  обязанностей, а также беспокоить других заключенных и прочих лиц. Обязанность держать руки по швам (т.е. в хорошо просматриваемом положении) следует из необходимости обеспечить безопасность проводящего перекличку сотрудника тюремной службы. Стоять, ни на что не опираясь – общепринятый признак вежливости, приучающий заключенных к такой манере поведения. Разговоры или перемещения заключенного без разрешения сотрудника тюремной службы, как и работу электроприборов, можно расценить как попытку отвлечь внимание сотрудника или подвергнуть угрозе его безопасность, поэтому подобное поведение существенным образом мешает исполнению обязанностей сотрудником тюремной службы. 6.4. Согласно части 1 § 66 VangS, надзор за заключенным осуществляется таким образом, который обеспечивает соблюдение положений данного закона и Правил внутреннего распорядка, а также общую безопасность тюрьмы. На основании пункта 5 § 2 постановления № 44 министра юстиции от 05.09.2011 «Организация надзора в тюрьме», действия по надзору за заключенными и другими находящимися в тюрьме лицами включают ведение учета и контроль за численностью по всем объектам тюрьмы. Сверка заключенного с картой переклички должна обеспечивать установление личности и уверенность в том, что каждый заключенный находится в предусмотренном для него месте в тюрьме и что количество заключенных соответствует числу, указанному в плане внутренней охраны. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 01.03.2022) 6.5. Согласно части 2 § 45 VangS, заключенный должен поддерживать порядок и наводить чистоту в своей камере, включая элементы ее интерьера. В соответствии с ч. 2 § 14 постановления № 44 министра юстиции от 05.09.2011 «Организация надзора в тюрьме», при передаче смены охраны территории: 1) проводится перекличка заключенных, если на передаваемой территории находятся заключенные; 2) проверяется техническое состояние находящихся на охраняемой территории камер и других помещений или сооружений. Если перекличка проводится в камере, помимо прочего, может быть проверено техническое состояние камеры и порядок в ней. При визуальном контроле зрительно проверяется состояние здоровья заключенного для обнаружения потенциальных видимых телесных повреждений, а также состояние камеры и элементов ее интерьера. 6.6. На основании 1 § 6 VangS, цель приведения в исполнение тюремного заключения состоит в формировании у заключенного законопослушного поведения и охране правопорядка. Согласно части 1 § 66 VangS, надзор за заключенным осуществляется таким образом, который обеспечивает соблюдение положений регулирующих тюремное заключение правовых актов и общую безопасность тюрьмы. Перекличка заключенных во время длительного свидания – один из способов обеспечения безопасности тюрьмы. 7. Запрещенные предметы 7.1. Согласно части 4 § 15 VangS и п. 7 ч. 2 § 4 постановления № 20 министра юстиции от 13 июня 2006 г. «Учреждение и устав Вируской тюрьмы», помимо предметов и веществ, перечисленных в § 641 VSkE, содержащимся в тюрьме на основании ч. 2 § 15 VangS заключенным запрещены следующие предметы. Частью 2 § 15 VangS установлено, что заключенным запрещены предметы и вещества, которые: 1) угрожают безопасности человека, 2) оптимально пригодны для нанесения вреда имуществу, 3) могут представлять угрозу для безопасности или порядка в тюрьме, 4) не согласуются с целями исполнения тюремного заключения, назначенного в виде наказания, 5) существенно затрудняют соблюдение в тюрьме требований гигиены или 6) требуют разрешения сотрудника тюремной службы согласно части 2 § 31 настоящего закона». 17 Согласно части 3 той же статьи, перечень вещей, которые заключенным запрещено иметь в тюрьме, устанавливается постановлением министра юстиции, и на основании части 4 тюрьма может дополнительно запретить предметы и вещества, не запрещенные перечнем, однако отвечающие условиям, установленным в части 2 статьи. В значении п. 1 ч. 2 § 15 VangS угрозу для безопасности человека представляют предметы или вещества, использование которых опасно для жизни и здоровья людей. Предметами и веществами, которые оптимально пригодны для нанесения вреда имуществу в значении п. 2 ч. 2 § 15 VangS, следует считать такие, целенаправленное воздействие которых на предмет делает его непригодным к употреблению. Предметами и веществами, которые могут представлять угрозу для безопасности в тюрьме в значении п. 3 ч. 2 § 15 VangS, следует считать такие, которые усугубляют риски для безопасности в тюрьме. Безопасность тюрьмы следует понимать в самом широком смысле, включая риски для жизни и здоровья заключенных и персонала тюрьмы, установленных в тюрьме порядков и тюремного инвентаря. Предметы, которые представляют угрозу для порядка в тюрьме, могут не представлять прямой угрозы для безопасности, но существенно затрудняют обеспечение соблюдения повседневного режима тюрьмы. Предметами, которые не согласуются с целями исполнения тюремного заключения в значении п. 4 ч. 2 § 15 VangS, могут являться предметы, которые не способствуют ресоциализации заключенного, то есть формированию у него адекватной системы ценностей или мировоззрения. Предметы, присутствие которых представляет угрозу для выполнения требований гигиены, существенно затрудняют соблюдение в тюрьме требований гигиены, в значении п. 5 ч. 2 § 15 VangS. К запрещенным для заключенных предметам в значении п. 6 ч. 2 § 15 VangS относятся также предметы, указанные в ч. 2 § 31 того же закона, если их использование не разрешено сотрудником тюремной службы. В части 2 § 15 VangS действительно установлены общие условия, при которых предметы и вещества могут быть запрещены для заключенных, однако из третьей и четвертой частей данной статьи следует, что список запрещенных вещей в общем случае устанавливается министром юстиции, а тюрьма может вводить дополнительные запреты. Таким образом, часть 2 § 15 VangS не предусматривает запрещение заключенному всех предметов и веществ, соответствующих указанным условиям, а предполагает издание уточняющего общего акта и/или единичных актов для конкретной цели или случая. Список запрещенных для заключенного предметов и веществ установлен в § 641 VSkE. Приведенный в § 641 VSkE список запрещенных предметов и веществ представляет собой неполный перечень вещей, соответствие которых условиям пунктов 1–6 части 2 § 15 VangS очевидно и не требует специального установления. Полностью разграничить основания для запрета заключенным предметов и веществ, установленные в пунктах 1–6 части 2 § 15 VangS, невозможно. Для запрета вещества или предмета достаточно, чтобы они отвечали по меньшей мере одному условию, приведенному в части 2 § 15 VangS. В то же время следует учитывать, что нельзя принимать решение о запрещении конкретного предмета или вещества, исходя из их узкого назначения: при определенных условиях предмет или вещество, неоспоримо разрешенные заключенным в тюрьме, могут оказаться соответствующими условиям части 2 § 15 VangS. Принимая решение о разрешении или запрещении отдельного предмета или вещества, нужно ответить на вопрос, нужно ли это заключенному каждый день. Не считаются повседневно необходимыми вещи, разрешение которых заключенному закон непосредственным образом относит к компетенции директора тюрьмы на основании дискреционного права. В случае отрицательного ответа на этот вопрос следует решить, квалифицируется ли вещь как опасная в значении пунктов 1–6 части 2 § 15 VangS. VangS исходит из того принципа, что заключенный может иметь в тюрьме вещи, наличие которых не запрещено частью 2 § 15 VangS. 18 Помимо списка запрещенных законом предметов, следует учитывать и перечень, установленный VSkE. Указанные в VSkE предметы и вещества в перечень Правил внутреннего распорядка почти не вошли, поскольку никаких уточнений не потребовалось. 7.1.1. К жидким веществам относятся гели, пасты, косметические жидкости, жидкие смеси и содержимое аэрозольных баллонов, в том числе всевозможные кремы, гели, шампуни и пр. Под твердыми веществами имеются в виду, например, роликовые дезодоранты, мыло и т.п. Предметы такого рода должны быть запрещены для обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку обыск в таких предметах и веществах затруднен, а в некоторых случаях и невозможен. Например, обычная сигарета может быть набита марихуаной, в бутылку с непрозрачной жидкостью может быть спрятана пластиковая оболочка с алкоголем, наркотиками, другими запрещенными предметами и веществами. Хотя в тюрьме есть возможность найти эти вещи с помощью просвечивания, обнаружить вручную при обыске или проверить на наличие наркотиков с помощью служебной собаки, эти меры все же не обеспечат обнаружения всех запрещенных предметов и веществ. Например, наркотическое вещество, спрятанное в батоне колбасы, служебная собака может не распознать, его не удастся обнаружить ни при ручном обыске, ни с помощью просвечивания. Даже если оригинальная упаковка продукта питания выглядит при визуальном осмотре невскрытой, это не означает, что в ней не могут быть спрятаны запрещенные предметы либо содержимое не заменено полностью. Тюрьма не может отправлять все вещества на экспертизу, чтобы установить, содержит ли упаковка оригинальный продукт или запрещенные вещества. Помимо этого, в случае основательного обыска продуктов питания оказывается под вопросом соблюдение требований гигиены, поскольку отправленные почтой продукты могут испортиться. Согласно части 1 § 50 VSkE, почтовые отправления должны вручаться заключенным в течение семи рабочих дней. Срок реализации некоторых продуктов составляет менее семи рабочих дней, и тюрьма не может обеспечить сохранность продуктов в почтовых отправлениях, поскольку не знает, что в них содержится. Кроме того, в тюрьме нет условий для хранения почтовых отправлений с продуктами (холодильных камер подходящей температуры). Хранение испорченных продуктов на территории тюрьмы подвергает угрозе здоровье и работников тюрьмы, и заключенных, а в результате – и общую безопасность тюрьмы. Пренебрежение элементарными требованиями гигиены способствует распространению болезней и паразитов, а также возникновению отравлений. Продукты, гигиенические товары и т.д. заключенные могут купить в магазине через тюремную службу. Только в этом случае можно гарантировать, что в руки заключенных не попадут запрещенные вещества или предметы. Причем покупка в тюремном магазине обеспечивает и то, что заключенный получит пригодные для употребления продукты. Кроме того, следует учитывать, что тюрьма кормит заключенных три раза в день, а нуждающимся заключенным выдает и гигиенические товары. Поскольку заключенные могут приобрести перечисленные в этом пункте предметы в магазине через тюремную службу, получают в тюрьме питание, а в случае нуждающихся – даже средства гигиены, данное ограничение не может нарушать права заключенных. Согласно нормам, действовавшим до 01.10.2017, заключенный мог приобретать сигареты в тюремном магазине через тюремную службу. Поскольку с 01.10.2017 курение на территории тюрьмы запрещено, продажа сигарет в тюремном магазине не обоснована, так как заключенные не смогут употребить их по назначению на территории тюрьмы. Таким образом, с 01.10.2017 приобрести сигареты через тюрьму невозможно. (Изменено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 19 7.1.2. Указанные предметы создают угрозу для безопасности людей и тюрьмы. Аналогичный запрет следует из пункта 1 § 641 VSkE, согласно которому заключенным запрещаются предметы, с помощью которых можно нанести телесные повреждения, такие как шнуры, нитки, ключи, веревки и проволока. В интересах юридической четкости тюрьма считает необходимым уточнить существующую норму. Поскольку для изготовления взрывных устройств, связывания лиц и нанесения телесных повреждений могут применяться и другие предметы (например, галстуки, подтяжки, брючные ремни), в целях безопасности следует запретить и эти предметы. Кроме того, указанные в данном пункте предметы опасны не только тем, что с их помощью можно нанести травмы, но и потому, что из них (в т.ч. коротких шнурков, лямок) можно изготовить крючки или петли, чтобы прятать запрещенные предметы (в вентиляционной шахте, сливном бачке и т.п.). Права заключенных данным ограничением не нарушаются, поскольку жизненно необходимые вещи остаются разрешены. 7.1.3. Учитывая вес, твердость и прочность предметов или их частей, изготовленных из указанных материалов, а также остроту обломков, которые получаются при разрушении предметов из этих материалов, они особенно подходят для нанесения вреда тюремному имуществу (например, ими можно поцарапать стены или разбить окно) и телесных повреждений (например, зонт, карманный фонарик или твердый металлический предмет в качестве рычага, осколками можно резать и т.д.) и представляют угрозу для безопасности тюрьмы (иглы используются для нанесения татуировок, металлические детали – для изготовления машинки для татуировки или кипятильника, крючков для подвешивания запрещенных предметов в вентиляции и т.д.). Указанное ограничение не нарушает прав заключенных, поскольку необходимые вещи остаются разрешены. В качестве уточнения следует заметить, что разрешены маникюрные кусачки, но не щипчики для ногтей. Щипчики для ногтей можно счесть более опасными, чем кусачки. При необходимости можно попросить щипчики у охранника. Разрешено небольшое зеркало диаметром или диагональю до 10 см, поскольку заключенным нужно зеркало. Чем больше зеркало, тем более крупные осколки можно из него получить, тем большую угрозу оно создает для безопасности тюрьмы. (Изменено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 12.04.2023) 7.1.4. Самодельные предметы могут угрожать безопасности тюрьмы по разным причинам. А именно, при изготовлении предметов в них могут быть спрятаны запрещенные предметы и вещества, которые невозможно обнаружить, не сломав предмета. Если предметы изготавливаются из продуктов питания, нарушаются требования гигиены, а пренебрежение ее элементарными правилами способствует распространению болезней и паразитов, возникновению отравлений и в результате угрожает жизни и здоровью находящихся в тюрьме людей. В случае самостоятельного изготовления электроприборов невозможно быть уверенным в их качестве, а подсоединение некачественных электрических устройств к сети электропитания тюрьмы может привести к коротким замыканиям и перебоям электропитания, что представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Права заключенных это ограничение не нарушает, поскольку все необходимое они могут купить в тюремном магазине либо попросить прислать макси-письмом. Тех заключенных, у кого нет денег, тюрьма обеспечивает всем необходимым для достойной жизни. 7.1.5. Жевательная резинка представляет угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку особенно хорошо подходит для нанесения вреда имуществу (например, для затыкания замочных скважин, в результате чего открыть дверь трудно или совершенно невозможно). Жевательная резинка служит и для вывешивания фотографий и плакатов, что в тюрьме также запрещено. Помимо этого, жевательная резинка помогает прятать запрещенные предметы, которые с ее помощью приклеивают в потайных местах. Указанное ограничение не нарушает права заключенных, поскольку вкусовые 20  ощущения можно получить и от продуктов из магазина, а в гигиенических целях можно почистить зубы. 7.1.6. Хранение в камере испорченных продуктов создает угрозу для жизни и здоровья находящихся в тюрьме людей. А именно, пренебрежение элементарными требованиями гигиены способствует распространению болезней и паразитов, а также возникновению отравлений. Кроме того, это затрудняет обыск и тем самым угрожает безопасности тюрьмы. Указанное ограничение не нарушает прав заключенных, поскольку тюрьма кормит заключенных три раза в день, и у них нет необходимости хранить в камере просроченные продукты. 7.1.7. Наркотические, психотропные и другие опьяняющие и сильнодействующие вещества опасны для здоровья человека, при их употреблении человек неспособен адекватно оценивать свое поведение и мышление (заключенный не способен осознавать окружающее и подчиняться распоряжениям тюремных служащих, его поведение может стать непредсказуемым). В случае чрезмерного употребления таких веществ может наступить передозировка, в результате которой нарушается здоровье заключенного. Необходимость запрета предметов и веществ, установленная в данном пункте, помимо пункта 4 § 641 VSkE, опирается на то обстоятельство, что текст постановления запрещает только наркотические, психотропные и другие опьяняющие и сильнодействующие вещества, однако для обеспечения безопасности и в интересах юридической четкости должны быть запрещены также компоненты, из которых можно изготовить такие вещества, или составы, в которых они содержатся (например, пропитанная наркотиком бумага, газеты и т.п.). Из вышесказанного следует, что в силу создаваемой ими угрозы для безопасности тюрьмы, а также жизни и здоровья людей приведенные в указанном пункте вещества и предметы должны быть запрещены для заключенных. 7.1.8. Поскольку, согласно пункту 7 § 641 алкоголь и содержащие его вещества запрещены, заключенные нередко изготавливают в камерах смеси, конечным продуктом которых должна стать жидкость с содержанием алкоголя. Такие жидкости представляют угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку вызывают опьянение. Заключенный в состоянии опьянения неспособен адекватно оценивать происходящее. Такое обращение с продуктами питания (например, сбраживание) угрожает жизни и здоровью находящихся в тюрьме людей, поскольку пренебрежение элементарными правилами гигиены способствует распространению болезней и паразитов, а также возникновению отравлений. 7.1.9. VSkE запрещает только рецептурные препараты, однако поскольку бесконтрольное употребление лекарственных средств создает угрозу для жизни и здоровья людей и общей безопасности тюрьмы, следует запретить и другие средства, которые в случае бесконтрольного употребления могут оказать негативное действие на организм. Согласно части 2 § 52 VSkE, тюрьма несет ответственность за здоровье заключенных (следит, лечит, при необходимости направляет к поставщику услуг врача-специалиста). Оценка состояния здоровья заключенного, его лечение и назначение лекарств относятся к компетенции медицинского отделения тюрьмы. В случае бесконтрольного употребления лекарств, пищевых добавок и прочих перечисленных в указанном пункте веществ работа медицинского отделения по лечению заключенных существенно усложняется, поскольку медики не имеют общей картины и не могут установить, какие перечисленные в данном пункте вещества и в каком количестве употребил заключенный. Хранение лекарств в камере и их неконтролируемое употребление угрожает как для здоровью заключенного (передозировка может привести к смерти или к необратимому повреждению мозга и т.п.), так и безопасности тюрьмы (в случае злоупотребления лекарствами заключенный может не осознавать окружающее, не подчиняться распоряжениям тюремных служащих или вести себя непредсказуемо, представляя собой угрозу для находящихся в тюрьме людей). Следовательно, необходимо следить за тем, чтобы заключенные не уклонялись от приема лекарств, 21  то есть не накапливали выданные врачом препараты в больших количествах для употребления или изготовления т.н. коктейля. Заключенному запрещается накапливать в камере выданные тюрьмой лекарства, так что служащие контролируют, чтобы они были приняты немедленно. Проблему представляют энергетические напитки, которые обладают тонизирующим действием и в случае бесконтрольного употребления могут привести к расстройству здоровья и даже смерти, а также спортивные напитки, тоже обладающие тонизирующим эффектом. У тюрьмы нет возможности оперативно установить, содержится ли в купленной заключенным или присланной ему упаковке лекарства, витаминов, пищевых добавок, лекарственных растений, спортивного напитка, сухой спортивной смеси и т.п. заявленное на упаковке вещество. В присланные вещества могут быть подмешаны наркотики или психотропные вещества, и тюрьма не имеет представления о составе и качестве лекарств. Употребление наркотиков – серьезная угроза для безопасности тюрьмы. Остаются разрешены лекарства, которые выдает сотрудник тюремной службы. Таким образом, указанное ограничение на нарушает прав заключенных и не лишает их лекарства, но создает для заключенного невозможность употреблять вещества, состав и качество которых не контролируются тюрьмой. Если тюремный врач на основании части 2 § 53 VangS направляет заключенного к врачу-специалисту, которые выдает ему лекарства, эти лекарства приравниваются к выданным тюремным врачом. Вместо энергетических и спортивных напитков можно пить менее вредные для здоровья (например, сок, чай и т.п.). 7.1.10. Перечисленные в этом пункте предметы создают угрозу для безопасности тюрьмы, а также жизни и здоровья людей. Оценка состояния здоровья заключенного, его лечение и назначение лекарств относятся к компетенции медицинского отделения тюрьмы. Бесконтрольное применение медицинских вспомогательных средств препятствует работе медицинского отделения тюрьмы, поскольку медики не имеют представления, чем именно пользуется заключенный, и не могут это установить. В медицинских вспомогательных средствах обычно очень легко спрятать запрещенные предметы, поэтому ими могут пользоваться только те заключенные, которым они действительно нужны. Медицинские вспомогательные средства (например, эластичные повязки) также могут использоваться для нападения на заключенных или служащих. Шприц с иглой может использоваться для запрещенного в тюрьме нанесения татуировок и т.д., что является в тюрьме запрещенным. Обыск аппарата для измерения артериального давления затруднен или, в некоторых случаях, невозможен. Внутри аппарата для измерения давления могут быть спрятаны запрещенные вещества (например, наркотики) и предметы, где их трудно обнаружить тюремному служащему. Попавшие на территорию тюрьмы запрещенные предметы несут прямую угрозу безопасности тюрьмы. Кроме того, аппарат для измерения давления может иметь провода, которые пригодны в качестве оружия нападения. Артериальное давление заключенному при необходимости измеряет медицинское отделение, поэтому держать аппарат в камере не нужно. Тем заключенным, кому нужны медицинские вспомогательные средства и т.п., их разрешают или выдают, поэтому указанное ограничение не может нарушать права заключенных. 7.1.11. Наличие различных вспомогательных средств для передвижения может создать для заключенного возможность двигаться быстрее, чем тюремным служащим. Это представляет угрозу для общей безопасности тюрьмы, поскольку затрудняет доступ к заключенному. Вспомогательные средства для передвижения обычно сделаны так, что в них (например, в полостях инвалидной коляски, костылей) можно спрятать небольшие предметы. Эти предметы или их компоненты могут использоваться для нападения на людей (создать угрозу для их жизни и здоровья) или повреждения тюремного имущества (поцарапать пол, разбить окна и т.п.). 22  Указанный пункт не нарушает права заключенных, поскольку тем из них, кому действительно нужны вспомогательные средства для передвижения, их выдают. 7.1.12. Ароматические вещества и предметы (например, ладан) могут маскировать запах, остающийся после употребления (курения) наркотиков, что создает угрозу для безопасности тюрьмы. Кроме того, существует реальная опасность того, что сильнодействующие ароматические вещества (например, автомобильный освежитель воздуха) вызовут у находящихся в тюрьме людей аллергическую реакцию, тем самым подвергая опасности их жизнь и здоровье. Права заключенных данный пункт не нарушает, поскольку они могут приобрести необходимые средства (например, принадлежности для мытья) в тюремном магазине, а нуждающимся их выделяет тюрьма. 7.1.13. Приобретение туалетной бумаги, гигиенических и чистящих салфеток, губок и т.п. предметов по почте подвергает угрозе безопасность тюрьмы. Обыск этих предметов по прибытии в тюрьму создает риск для гигиены и требует значительных ресурсов. Это выражается в том, что нужно развернуть каждую салфетку, рулон туалетной бумаги и хозяйственную салфетку, чтобы увидеть, не спрятано ли чтонибудь между их слоями. Особенно тщательного обыска требуют всевозможные губки и хозяйственные салфетки. Эта работа отнимает много времени и ставит под вопрос соблюдение гигиенических требований. Туалетную бумагу, салфетки, мочалки, хозяйственные салфетки и прочие нужные принадлежности заключенные могут купить в магазине посредством тюремной службы. Туалетную бумагу и принадлежности для уборки нуждающимся выдает тюрьма. Таким образом, указанное ограничение не может нарушать права заключенных. 7.1.14. Хранение в камере презервативов создает угрозу для безопасности тюрьмы (их прячут в полостях тела, в сливном бачке и т.п.) и может нанести ущерб имуществу тюрьмы (выброшенный в унитаз презерватив может вызвать серьезный засор канализации). Поскольку при необходимости тюрьма выдает заключенным и презервативы, указанное ограничение не нарушает прав заключенных. 7.1.15. Электронная сигарета представляет собой электронное устройство, включающее аккумулятор, капсулу (патрон), атомайзер (испаритель) и зарядное устройство. В то же время она является препаратом, поскольку в капсуле содержится никотин. Тюрьма не может контролировать, что именно содержится в капсуле, вследствие чего вместе с электронной сигаретой в тюрьму могут попасть запрещенные вещества, представляющие угрозу для безопасности тюрьмы. Из ее деталей можно изготовить машинку для татуировки. Помимо этого, электронную сигарету нужно время от времени заряжать, и поскольку заключенным запрещено держать в камере табачные изделия, а зарядка электронных сигарет заключенных не входит в служебные обязанности тюремных служащих, организовать зарядку аккумуляторов достаточно сложно. Указанное ограничение не нарушает прав заключенных, поскольку заключенные могут при необходимости курить обычные сигареты. В дополнение к этому, курение вредит здоровью, и реализация этого права не может быть важнее общей безопасности тюрьмы. 7.1.16. Нанесение татуировок в тюрьме запрещено из соображений безопасности. Вопервых, в тюрьме отсутствуют необходимые для нанесения татуировок условия, оборудование и т.п. Отсутствие дезинфицирующих средств, нанесение татуировок в антисанитарных условиях, повторное использование игл, содержание в тюрьме ВИЧ-инфицированных и больных другими инфекционными заболеваниями заключенных способствует распространению инфекций среди заключенных. Вовторых, татуировка – один из традиционных способов поддержания и распространения тюремной субкультуры. В тюрьме бывали случаи, когда заключенным наносили татуировки насильно, чтобы маркировать их принадлежность к низшей ступени уголовной иерархии. Таким образом, применяемое для нанесения татуировок оборудование, вещества или предметы (в т.ч. шаблоны, иглы, фотоснимки татуировок и инструкции по нанесению, копировальная бумага и т.д.) представляют угрозу и для безопасности тюрьмы, и для жизни и здоровья людей. 7.1.17. Электрическая зубная щетка, электробритва на батарейках, машинка для стрижки волос и другие подобные предметы легко приспособить для нанесения татуировок. 23  Нанесение татуировок создает угрозу как для безопасности тюрьмы, так и для жизни и здоровья находящихся в тюрьме людей. К тому же речь идет об устройствах, в которых можно спрятать запрещенные предметы и вещества, поскольку их сложно найти. Кроме того, они, как правило, содержат проволоку, провода и т.п. детали, с помощью которых можно наносить телесные повреждения, портить тюремное имущество или прятать предметы. Указанное положение не нарушает прав заключенных потому, что в гигиенических целях можно пользоваться и бритвенным станком, и обычной зубной щеткой. 7.1.18. Приведенные в этом пункте предметы следует запретить, поскольку тюрьма не может гарантировать их целевое использование, и обыск этих предметов также затруднен. Эти предметы опасны по многим причинам: 1) гелевые ручки, чернила и перьевые ручки, шариковые ручки и т.п. особенно хорошо подходят для нанесения татуировок, то есть создают угрозу для жизни и здоровья людей. Яркие цвета вдохновляют заключенных (особенно молодежь) на татуировки, поскольку цветные тату считаются более привлекательными; 2) этими предметами особенно хорошо наносить вред имуществу: с их помощью можно разрисовывать, царапать и т.п. стены и элементы интерьера. Удалить рисунки и царапины, не портя элемент, весьма сложно, чаще всего приходится перекрасить весь элемент, чтобы восстановить его изначальный вид; 3) в указанных предметах могут быть спрятаны мелкие запрещенные предметы и вещества (например, игла, наркотики), и поскольку их сложно, а иногда и невозможно найти, не повредив вещь, то они представляют угрозу для безопасности тюрьмы; 4) часть указанных в данном положении предметов (например, перьевые ручки) могут использоваться и как оружие нападения, представляя опасность для жизни и здоровья людей; 5) Признано недействительным приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021 6) шариковая ручка с черной пастой позволяет эффективно подделывать документы и незаметно исправлять или дополнять текст документа. Если документ написан черной шариковой ручкой, не всегда можно оперативно установить, является он оригиналом или копией. Подделка документов представляет угрозу для безопасности тюрьмы. Поскольку заключённым нужно чем-то писать, запретить все письменные принадлежности невозможно. Синие шариковые ручки остаются разрешенными. цветные и простые карандаши также разрешены, в общей сложности количество письменных и рисовальных принадлежностей может быть не более 50 на камеру. Заключённым не нужно большее количество карандашей и ручек, а обилие ненужных предметов в камере препятствует проведению обыска и поощряет нецелевое использование предметов. А именно, осмотр пишущих принадлежностей по одному требует времени и затруднен, поскольку у некоторых заключённых за время пребывания в тюрьме их может накопиться десятки, если не сотни. Клей нужно запретить по ряду причин: 1) клей – излюбленное средство токсикоманов и потому представляет угрозу как для безопасности тюрьмы, так и для жизни и здоровья находящихся в тюрьме людей; 2) внутри клея можно спрятать вещи, которые будет очень сложно найти при обыске; 3) заключенные с помощью клея вешают на конструкционные элементы тюрьмы изображения, что запрещено, и нередко их невозможно удалить, не повредив имущество. Ножницы, скрепкосшиватель и дырокол содержат металлические детали, что в тюрьме запрещено. Ножницы в тюрьме особенно опасны, поскольку могут 24  использоваться в качестве оружия нападения. Поскольку это довольно острый предмет, ножницами можно нанести очень серьезные травмы. Поскольку ножницы острые, они особенно хорошо подходят для нанесения вреда тюремному имуществу: ими можно изрезать одежду или матрас, поцарапать стены, пол, мебель и т.д. Скрепкосшивателем также можно нанести вред тюремному имуществу, проколов простыни, футболки и т.п. вещи, удаление скоб из которых может оказаться очень ресурсоемким. К тому же скрепкосшиватель имеет металлические детали, позволяющие царапать тюремное имущество. Вместо скрепления бумаг скобками можно хранить документы в разрешенной в тюрьме пластиковой папке, скрепленными пластиковыми скрепками. Дырокол – предмет, с помощью которого также может быть повреждено тюремное имущество (например, им можно царапать, прокалывать простыни и т.п.). Как правило, дыроколы довольно тяжелые, в силу чего могут использоваться как оружие нападения, для удара. Дыроколы снабжены металлическими пружинами, которые подходят для изготовления штепселя самодельного электрооборудования. При необходимости заключенный может проделать дырки в бумаге с помощью разрешенных ему инструментов. Металлические скрепки запрещены потому, что ими можно вскрыть наручники, также проволока используется для кипячения воды и изготовления электроприборов. Остаются разрешены пластиковые скрепки, приобретенные через тюремную службу. Если скрепки присланы в тюрьму извне, тюрьма не может проверить, не представляют ли они собой металлическую проволоку, покрытую пластиком. Скотч и изолента могут использоваться для связывания людей или приклеивания запрещенных предметов в труднодоступных местах (например, в вентиляционной шахте). Клейкая масса для стен, пластилин и глина затруднительны для обыска, поэтому в них могут быть спрятаны запрещенные предметы и вещества. С их помощью, аналогично изоленте или скотчу, можно прятать запрещенные предметы (приклеивая их в труднодоступных местах), для повреждения тюремного имущества, а также для вывешивания фотографий, плакатов и прочих украшений (закрывать чем-либо стены тюрьмы запрещено). (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 7.1.19. Тюремная служба не может в достаточной мере обеспечить целевое использование веществ и деталей, входящих в состав офисной техники. Вещества, содержащиеся в таких предметах (тонер, чернила и т.д.), могут использоваться для нанесения татуировок и тем самым представляют опасность для людей и тюремного имущества. Внутри офисной техники могут быть спрятаны разнообразные запрещенные предметы, где их трудно обнаружить сотрудникам тюремной службы. К тому же офисная техника может содержать детали, пригодные для сооружения тату-машинки или других устройств. Технике обычно сопутствуют провода, которые могут использоваться в качестве оружия нападения. Заключенные составляют все нужные документы в рукописной форме и другие действия совершают неопасными средствами. Обоснованная потребность в наличии калькулятора в камере, например, у заключенных, проходящих обучение, или при заказе вещей в магазине. В то же время в калькуляторе можно спрятать запрещенные предметы, и, чтобы найти их требуется много времени и усилий, а иногда это вообще невозможно сделать, не сломав калькулятор. Поэтому разрешается использовать только калькулятор, выданный тюрьмой или купленный в магазине через тюрьму. Калькулятор, как известно, состоит из соединенных между собой проводами микросхем и множества других деталей, из которых можно сконструировать запрещенные в тюрьме предметы. 25  Тюрьма не может контролировать то, что калькулятор не вскроют, не модифицируют или не удалят из него детали. С учетом этого польза от личного калькулятора минимальна либо отсутствует, а выдача калькуляторов создает угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку они разрешены не всем заключенным в камере. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 7.1.20. В папках из твердого или многослойного картона могут быть спрятаны запрещенные предметы и вещества, которые очень трудно обнаружить, что создает угрозу для безопасности тюрьмы. Эти предметы могут представлять опасность для жизни и здоровья людей. Папкой-регистратором из твердого материала можно нанести телесные повреждения другому человеку. Механизм папки-регистратора обычно сделан из металла, а предметы с содержанием металла в камере запрещены. Заключенные могут хранить бумаги в тонких прозрачных папках из гибкого пластика, не имеющих резинок и металлических деталей. Канцелярские файлы запрещены потому, что ранее в файлах проталкивали под дверью в камеру и из камеры запрещенные предметы и вещества. Папки под дверью камеры не проходят, так что они не представляют такой угрозы для безопасности тюрьмы, как файлы. 7.1.21. Фотоальбомы, филателистические альбомы и рамки для фотографий представляют угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку в них можно спрятать (например, вклеить) запрещенные предметы или вещества, обнаружение которых потребует времени и труда. То есть придется вынуть из альбома все фотографии или марки и изучить каждую страницу. В случае альбома в твердом переплете запрещенные предметы могут быть спрятаны внутри самого переплета. Обыскать переплет альбома, не повредив его, невозможно. Рамки для фотографий также нужно разбирать и обыскивать. Если делать это регулярно, можно повредить и рамку, и фотографию. Фотографии заключенный может держать, например, в папке. 7.1.22. Эти предметы должны быть запрещены для обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку их трудно обыскивать. В тюрьме содержатся заключенные с диагностированной наркозависимостью, которые пытаются найти всевозможные способы переправить в тюрьму наркотические вещества. Запрещенные вещества могут быть вклеены между страницами газет, журналов и прочих изданий. В этом случае приходится обыскивать каждую страницу, что требует времени и труда. Наклеенное на страницу вещество может быть невидимым глазу. Таким способом в тюрьму могут попадать наркотические вещества. Попадание на территорию тюрьмы наркотических веществ создает прямую угрозу для безопасности тюрьмы. Важно подчеркнуть, что согласно ч. 2 § 30 VangS заключенные могут в разумных количествах выписывать периодические издания через тюремную службу, в результате чего в тюрьму не попадают наркотические вещества, спрятанные в газетах, журналах и других печатных изданиях. На основании ч. 1 § 30 VangS, заключенные в тюрьме могут читать общенациональные ежедневные газеты и журналы. Кроме того, они могут слушать радио и смотреть телепередачи, с помощью чего держаться в курсе актуальных новостей, а также посещать библиотеку. Если тюрьма не может предоставлять гражданину иностранного государства газеты и журналы на его родном языке, то разрешено присылать заключенному, являющемуся гражданином иностранного государства, письмом разумное количество газет и журналов на его родном языке. (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.23. Музыкальные открытки и 3D-открытки запрещены в целях обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку в открытке можно спрятать запрещенные предметы или вещества, которые невозможно найти, не повредив открытку. Кроме того, электронные компоненты музыкальной открытки могут быть использованы для нанесения татуировок. Заключенный может отправлять обычные открытки, так что указанное ограничение не нарушает прав заключенных. (Изменено приказом № 1- 1/41 от 09.04.2018, вступило в силу 10.04.2018) 26 7.1.24. Предметы (в т.ч. настенные ковры, стенные календари, коврики, наклейки, плакаты и т.д.), предназначенные для декорирования помещения, его обстановки и покрытия поверхностей, создают угрозу для безопасности тюрьмы. А именно, покрывать стены и т.п. поверхности в тюрьме запрещено, потому что это препятствует визуальному надзору и затрудняет проведение обыска (в декоративных элементах, искусственных цветах и т.п. могут быть спрятаны запрещенные предметы и вещества; кроме того, эти предметы могут маскировать тайники). Заключенный не может использовать эти предметы в тюрьме по назначению. Разрешать предметы, которыми невозможно пользоваться в камере, значит создавать бессмысленную нагрузку на камеру и создавать препятствие для обыска. 7.1.25. Поскольку в играх и игрушках можно спрятать запрещенные предметы и вещества, которые сложно обнаружить, они тоже являются предметами, создающими угрозу для безопасности тюрьмы. Как правило, при обыске игры и игрушки приходится вскрывать, поскольку иначе обыскать их невозможно. Паззлы состоят из множества деталей, а для того, чтобы убедиться, что ни под деталями, ни внутри них ничего нет, нужно проверить каждую деталь. Чтобы это ограничение не нарушило прав заключенных, лицо может приобрести настольную игру при посредничестве тюрьмы и взять ее с собой, отправляясь в тюрьму. 7.1.26. В силу особенностей системы электроснабжения тюрьмы, пользование электроприборами мощностью более 1,2 кВт может привести к перегрузке системы, что создает угрозу для безопасности тюрьмы. Поскольку заключенные отбывают наказание в окруженных стеной зданиях и их передвижение ограничено, авария системы электроснабжения представляет серьезный риск для жизни и здоровья заключенных и сотрудников тюремной службы. Мощность электрочайников, телевизоров и прочих электроприборов, которыми пользуются заключенные, также не достигает 1,2 кВт. Таким образом, польза от ограничения превалирует над нарушением прав заключенных. Электроприборы следует приобретать при посредничестве тюрьмы по многим причинам. В случае приобретения без посредничества тюрьмы электроприборы могут создавать угрозу для безопасности, поскольку у тюрьмы не будет достоверной информации о происхождении устройства, к тому же проверка на наличие тайников может привести к повреждению устройства. Это может привести к тому, что на территорию тюрьмы будут доставлены запрещенные предметы и вещества. Для тщательного обыска разрешенного в тюрьме электроприбора его может понадобиться вскрыть. Поскольку в тюрьме нет специалистов такой квалификации, которая дает право вскрывать находящееся на гарантии электрооборудование (в т.ч. компьютер), попытка сделать это без надлежащих навыков может привести к поломке устройства. Как правило, полученная при покупке гарантия производителя утрачивает силу, если во время действия гарантии устройство вскрывает не уполномоченное лицо. Поскольку заключенный может приобрести нужные электроприборы через тюремную службу и взять их с собой, отправляясь в тюрьму, данное ограничение не нарушает прав заключенных. (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 7.1.27. Телевизор – предмет, представляющий угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку в нем могут быть спрятаны запрещенные предметы. Находящийся в камере телевизор препятствует осуществлению надзора. Поскольку телевизор – нужный заключенному предмет, запретить его было бы неразумно. Чем больше телевизор, тем больше он мешает надзору и тем больше времени уходит на его обыск. В то же время и маленький телевизор позволяет заключенному смотреть телепередачи. Так что польза от большого телевизора не превышает пользы от маленького, в то время как большой телевизор создает значительно большую угрозу для безопасности тюрьмы. 7.1.28. Источники электропитания запрещены в тюрьме потому, что они угрожают безопасности тюрьмы. Внутри источника питания могут быть спрятаны разнообразные предметы, которые невозможно обнаружить без его вскрытия. Вскрытие же источника электропитания может привести к его поломке. Поскольку некоторые устройства работают от батареек, запретить их полностью нельзя. 27  Батарейки заключенный может приобрести через тюремную службу; Только в этом случае внутри батареек гарантированно не будет что-нибудь спрятано. 7.1.29. Перечисленные в этом пункте предметы создают угрозу для безопасности тюрьмы, а также жизни и здоровья людей. В случае самостоятельного ремонта электроприборов невозможно быть уверенным в качестве работы, а подсоединение некачественных электроприборов к сети электропитания тюрьмы может привести к коротким замыканиям и перебоям электроснабжения. Поскольку заключенные отбывают наказание в окруженных стеной зданиях и их передвижение ограничено, авария системы электроснабжения представляет серьезный риск для жизни и здоровья заключенных и сотрудников тюремной службы. Неисправные устройства, очевидно, разбирают на детали, чтобы использовать их для изготовления других устройств и предметов (например, тату-машинки). Допускать нахождение в камере компонентов предметов и устройств опасно, поскольку заключенные могут собрать из них другие устройства, а после использования снова разобрать. Такая деятельность для тюрьмы неприемлема, поскольку создает угрозу как для безопасности тюрьмы, так и для жизни и здоровья находящихся в тюрьме людей. 7.1.30. Ретранслятор сигнала позволяет заключенному смотреть или слушать передачи неприемлемого в тюрьме содержания (например, запрещенные в тюрьме порнофильмы), поскольку они создают угрозу для безопасности тюрьмы, или бесконтрольно общаться с внешним миром, что, помимо безопасности тюрьмы, может создать угрозу и для безопасности людей за пределами тюрьмы. Опасными являются различные устройства для улавливания интернет-сигнала, поскольку пользование интернетом в тюрьме запрещено. Сейчас в тюрьме разрешено достаточное количество радиостанций и телевизионных каналов, чтобы предоставить заключенным информацию и удовлетворить их потребность в развлечениях. Ознакомиться с правовыми актами и судебными решениями они могут с помощью специально отведенных для этого компьютеров. Таким образом, указанное ограничение не нарушает права заключенных. Конструкция Вируской тюрьмы позволяет включать радио в камерах, в силу чего личный радиоприемник не нужен. Ненужные предметы часто используются не по назначению. Поскольку тюрьма обеспечила заключенных радио, существует большая вероятность того, что личные радиоприемники будут использоваться не по назначению, например, их модифицируют, изымут детали для сборки тату-машинки, спрячут в них запрещенные предметы и т.д. Обыскивать электронные устройства очень трудно, в силу чего их разрешение всегда сопровождается риском. Следовательно, разрешение ненужного заключенным радиоприемника не приносит ему особой пользы, но создает значительную угрозу для безопасности тюрьмы. 7.1.31. Заключенным запрещено пользоваться в тюрьме интернетом (за искл. специально настроенных компьютеров для ознакомления с правовыми актами и судебными решениями), поскольку бесконтрольное пользование интернетом создает угрозу не только для тюрьмы, но и для людей за ее пределами. Это уже запрещено пунктом 10 § 641 VSkE, в котором установлено, что заключенному в тюрьме запрещены мобильные телефоны, другие электронные или технические средства связи, в том числе радиопередатчики, КПК и персональные компьютеры, с помощью которых можно передавать и принимать информацию. В интересах юридической четкости тюрьма уточняет формулировку данного положения. При возникновении риска того, что с помощью какого-либо устройства можно напрямую (входит в изначальную конфигурацию устройства) или опосредованно (с помощью последующей модификации) передавать и принимать информацию, такое устройство не разрешается и не может быть разрешено в тюрьме. Такое толкование следует из того, что в настоящее время практически все персональные компьютеры могут передавать и принимать информацию. Поскольку заводская конструкция старых персональных компьютеров этого не предусматривает, доступ в интернет обеспечивается с помощью небольших дополнений с USBинтерфейсом, таких как интернет-модем и другие встраиваемые в компьютер устройства, установить наличие которых может не удастся. Кроме того, не исключено применение заключенными нелегальных способов получить аппаратное обеспечение 28  (например, USB-модем) для подключения к компьютеру. Поскольку размеры небольшого WiFi-модема составляют 1,5 x 2 x 0,8, то есть это очень маленький предмет, сотрудникам тюремной службы трудно его обнаружить. Вероятность того, что устройство попадет в руки заключенного, очень высока. Тюрьма не может исключить попадание в тюрьму запрещенных предметов, поэтому нельзя исключить и попадание в руки заключенных аппаратного оборудования, подключаемого к компьютеру. Насколько бы хорошо сотрудники тюремной службы хорошо ни выполняли свою работу, как ни проверяли поступающие письма, посылки и приходящих людей, всегда обнаруживать все запрещенные предметы невозможно. Даже если бы тюрьма могла подтвердить, что конкретное устройство не может в конкретный момент времени служить для передачи и приема информации, не исключено, что с помощью определенной модификации это всетаки удастся. Тюрьма не может реализовать обязанность защиты правопорядка, установленную в ч. 1 § 6 VangS, и обязанность надзора, установленную в ч. 1 § 66 VangS, поскольку невозможно предположить, чтобы тюрьма, например, еженедельно проводила экспертизы, чтобы установить модификацию устройства. Экспертиза же может ничего и не установить, поскольку модификация совершается очень легко, и заключенный может перед экспертизой просто вынуть из устройства интернет-модем и пр. устройства. Важно и то, что экспертизу должны проводить специалисты по информационным технологиям, которых в тюрьме нет. Для заключенных пользование компьютером не жизненная необходимость, поскольку они могут реализовать все, что делают на компьютере, и без его помощи. Например, письмо можно написать вручную, носители информации можно взять в библиотеке или попросить прислать по почте, фильмы можно посмотреть по телевизору, музыку слушать по радио и т.п. 7.1.32. Всевозможные носители данных также опасны. CD и DVD имеют острые края и могут использоваться как режущее оружие для нанесения телесных повреждений себе или другим, так что они представляют опасность для жизни и здоровья людей. Внутри кассет VHS и аудиокассет находится пленка, которая также пригодна в качестве оружия нападения. Для того чтобы заключенные могли пользоваться носителями данных, тюрьме необходимо предварительно убедиться, что эти носители не содержат произведений, призывающих к насилию, расизму и ненависти, или порнографического содержания. Уверенность в этом обеспечивает только тщательная проверка. Тщательный просмотр или прослушивание содержимого носителя данных – работа, требующая непропорциональных затрат времени, привлечения дополнительной рабочей силы и мешающая основной работе сотрудников тюремной службы. Помимо этого, в кассетах могут быть спрятаны предметы, которые невозможно обнаружить, не вскрыв кассету. При этом вскрытие кассеты – трудная, продолжительная работа, в результате которой кассета может быть повреждена. Следовательно, кассеты VHS представляют угрозу для общей безопасности тюрьмы. Установить собственника не маркированного или самодельного носителя данных сложно, что позволяет заключенным легче обмениваться носителями данных, одалживать их другим или давать напрокат. Согласно Правилам внутреннего распорядка Вируской тюрьмы, подобная деятельность запрещена. Заключенные могут слушать музыку по радио, смотреть телепередачи и фильмы по телевизору, так что считать CD, DVD или VHS необходимыми в тюрьме предметами нельзя. Использование носителей данных неизвестного происхождения на государственных компьютерах запрещено, поскольку возможное заражение компьютерной системы неизвестным вирусом угрожает безопасности тюрьмы. SIM-карты также являются носителями данных и используются только по назначению, в мобильных телефонах. Как правило, использовать SIM-карту по назначению без мобильного телефона нельзя. Поскольку мобильные телефоны в тюрьме запрещены, SIM-карты не имеют какой-либо практической ценности. Их разрешение скорее будет способствовать распространению в тюрьме мобильных телефонов, поскольку наличие SIM-карты будет побуждать ее владельца 29  заполучить и телефон. SIM-карты в сочетании с мобильным телефоном позволяют устанавливать недопустимые и угрожающие общей безопасности тюрьмы контакты. По тем же причинам запрещены и другие носители данных. 7.1.33. Существует множество видов электронных и цифровых игр, многие из которых требуют игровой консоли или других принадлежностей или устройств. Внутри таких устройств могут быть спрятаны запрещенные предметы или вещества, их можно переоборудовать для других целей (например, телефонной связи, доступа в интернет), в то время как проверка и обыск электроники в тюрьме затруднены. Сотрудники тюремной службы – не специалисты по электронике, без специальных знаний по одному осмотру сложно оценить, подвергалось устройство модификации или нет. При поиске запрещенных предметов и веществ необходимо вскрывать устройства, однако при этом новое оборудование утрачивает гарантию. При разборке устройства могут быть повреждены, что приведет к требования о возмещении ущерба тюрьмой. Игры для игровых консолей по преимуществу имеют насильственное содержание. Игра в такие игры прививает заключенному ложную систему ценностей, может вдохновить на применения насилия и вызвать азарт (зависимость). Игра – нерациональное использование времени, целей заключения можно эффективнее достичь иными способами. Хотя компьютерные игры официально не являются азартными играми, они имеют характерные для азартных игр свойства, которые могут влиять на психику даже взрослого человека. Игра в компьютерные игры может привести к зависимости и желанию проводить все больше времени за игрой, а отсутствие такой возможности вызывает агрессию и негативное отношение к окружающей реальности. Агрессивное состояние влияет на общение заключенных между собой и провоцирует конфликты, что создает угрозу для общей безопасности тюрьмы. Заключенные могут проводить свободное время и другим образом. Таким образом, из вышесказанного следует, что эти предметы представляют угрозу для безопасности тюрьмы. 7.1.34. Весы должны быть запрещены для обеспечения безопасности тюрьмы, поскольку их обыск затруднен, а в некоторых случаях и невозможен. Внутри весов могут быть спрятаны запрещенные вещества и предметы, где их трудно обнаружить тюремному служащему. Внутри весов также содержатся различные детали, из которых можно изготовить устройство (кипятильник, машинку для татуировки). Поэтому весы – предмет, создающий угрозу для безопасности тюрьмы. При необходимости заключенные могут взвеситься в медицинском отделении. На упаковке продуктов питания обычно указано их количество. Следовательно, в камере заключенным весы не нужны. 7.1.35. Плечики для одежды запрещены, потому что могут содержать запрещенную в тюрьме проволоку. Даже если плечики изготовлены из пластика, они остаются опасным предметом, потому что могут быть использованы для нападения, то есть создают угрозу для жизни и здоровья людей. Крючок от плечиков может служить для подвешивания запрещенных предметов в вентиляционной шахте, где их трудно обнаружить, то есть создает угрозу для безопасности тюрьмы. Поскольку заключенные держат одежду в шкафу и на койке, плечики для них не жизненно необходимы, и запрет не нарушает их права. 7.1.36. Заключенный, который добровольно носит женскую одежду, с большой вероятностью вызовет неприязнь у других заключенных и может стать жертвой издевок. В то же время возможно, что слабых заключенных для унижения и развлечения могут заставить надевать женскую одежду. Оба случая создают опасность для жизни и здоровья людей, а также угрозу для безопасности тюрьмы в целом, поскольку им сопутствуют и психические страдания, и физическая расправа. 7.1.37. Ношение головных уборов с козырьком создает угрозу для безопасности тюрьмы. Если заключенные носят шапки с козырьком, невозможно оперативно установить их личность (особенно по камерам). Поскольку в прогулочных боксах и дворах есть навесы, под которым заключенные могут укрыться от солнца, а в холодное время года тюрьма выдает им шерстяные зимние шапки, головной убор с козырьком нельзя считать жизненно необходимым в тюрьме предметом, и его запрет не нарушает прав заключенных. 30 7.1.38. Мотоциклетные сапоги и подобная им обувь опасны для жизни и здоровья находящихся в тюрьме людей, поскольку могут использоваться как оружие нападения и особенно хорошо подходят для нанесения вреда имуществу (например, мотоциклетным сапогом можно разбить окно). Заключенные могут носить обувь, не представляющую угрозы для безопасности, так что указанное ограничение не нарушает права заключенных. 7.1.39. Сумки, чемоданы, коробки и ящики запрещены в целях обеспечения общей безопасности тюрьмы. Эти предметы создают угрозу для безопасности тюрьмы. Если вещи заключенного находятся в сумках, чемоданах, коробках или ящиках, сотрудникам тюремной службы труднее вести надзор, снижается и эффективность обыска. А именно, сумки нередко имеют двойные строчки, складки и карманы, многослойное или укрепленное дно и т.д. В таких сумках и чемоданах особенно легко спрятать запрещенные предметы и вещества. Коробки могут иметь многослойное дно, двойные стены и пр. Тщательный досмотр таких вещей и хранящихся в них предметов сложен и требует времени, в результате чего замедляется и усложняется обыск. Помимо этого, бывают коробки из прочных материалов, с острыми углами или краями, которые могут использоваться для нападения на людей. Пластиковые подносы и кувшины образуют большие острые обломки, подходящие для нападения на людей. Заключенные могут хранить вещи в камере менее противоречащим безопасности способом, то есть на предусмотренном месте в шкафу, на койке или в пластиковых пакетах. Разрешено не более пяти бумажных пакетов, так как в большем количестве нет необходимости, а разрешение каждого дополнительного пакета в камере представляет опасность для безопасности тюрьмы. А именно, при обыске необходимо тщательно осматривать каждый пакет и его содержимое. Чем меньше пластиковых пакетов, тем эффективнее будет проводиться обыск. К тому же практика показывает, что ненужные предметы часто используются не по назначению. Например, из пластикового пакета можно изготовить веревку, которая используется как оружие нападения или в качестве петли. Поскольку продукты лучше всего хранятся в специальных пластиковых контейнерах, разрешено иметь до двух коробок, суммарный объем которых не превышает одного литра. Это ограничение необходимо для обеспечения безопасности тюрьмы. В камере ни к чему неконтролируемое количество коробок, которые затрудняют проведение обыска. Заключенных кормят три раза в день, так что им не нужно хранить большие количества пищи. Если заключенный решит хранить продукты в десятках коробок, обнаружить в них запрещенные предметы и вещества будет очень трудно, что создает угрозу для безопасности тюрьмы. Кроме того, острые осколки сломанной коробки можно использовать как оружие нападения. Купленные в тюремном магазине продукты и напитки можно хранить, помимо контейнеров, и в оригинальной упаковке. Фильтры ставят под угрозу безопасность тюрьмы, поскольку в фильтрах можно очень легко прятать запрещенные предметы и вещества, и, как правило, невозможно обыскать фильтр, не повредив его. Поскольку обычно в фильтре для очистки воды содержатся необходимые для очищения воды гранулы или соответствующее вещество, оригинальное содержимое фильтра можно заменить на содержимое с наркотическим веществом, и тюрьма не сможет обнаружить такую замену. Заключенные могут использовать только фильтр для очистки воды. Так как их можно приобретать через тюрьму в магазине, права заключенных не нарушаются. (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 7.1.40. Зонты представляют угрозу для безопасности тюрьмы и опасность для жизни и здоровья людей. Если заключенные ходят с зонтом, невозможно оперативно установить их личность (особенно по камерам). Помимо этого, зонт можно использовать в качестве оружия нападения. В конструкцию зонта входит проволока, которую заключенные используют для изготовления, например, кипятильников. Поскольку в прогулочных боксах и дворах есть навесы, под которым заключенные 31  могут укрыться от дождя, зонт нельзя считать жизненно необходимым в тюрьме предметом, и его запрет не может нарушить права заключенных. 7.1.41. Часы запрещены в целях обеспечения общей безопасности тюрьмы. Часы (в т.ч. наручные часы, приобретенные без посредства тюрьмы) нужно запретить, поскольку для установления того, не спрятаны ли внутри часов запрещенные вещества или предметы, нужно вскрыть корпус. При вскрытии корпуса механизм часов может быть поврежден так, что часы перестанут работать. Тот факт, что часы имеют небольшой размер, значения не имеет, потому что в них можно спрятать, например, наркотики или SIM-карту, что создает угрозу для безопасности тюрьмы. В целях обеспечения безопасности тюрьмы разрешены только наручные часы, приобретенные через тюремную службу. Поскольку заключенных оповещают о предусмотренных распорядком дня мероприятиях по громкоговорителю и остаются разрешены приобретенные через тюремную службу наручные часы, данное ограничение не сопровождается нарушением прав заключенных. 7.1.42. Ношение заключенным солнечных очков существенно затрудняет оперативное установление его личности и позволяет скрывать травмы, полученные в результате физической расправы. Отсутствие своевременного реагирования на травму и задержка с оказанием медицинской помощи создают опасность для жизни и здоровья заключенного, а отсутствие своевременной реакции на конфликт между заключенными – угрозу для безопасности тюрьмы в целом. Данное положение не нарушает права заключенных, поскольку при наличии медицинских показаний им разрешают или выдают солнечные очки. 7.1.43. При необходимости заключенные могут пользоваться повязкой для глаз, если какой- либо источник света им мешает. Обычно повязка для глаз сделана из многослойного материала, она имеет швы или утолщения, поэтому в ней возможно прятать запрещенные предметы, которые сложно находить, вследствие чего повязки для глаз разрешается приобретать только через тюрьму. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 01.03.2022) 7.1.44. Использование берушей и наушников создает угрозу для безопасности тюрьмы. Их пользователь нечетко осознает происходящее вокруг, что опасно для его жизни и здоровья, а также для безопасности тюрьмы в целом. Например, человек может не услышать происходящую поблизости драку, сработавший дымовой датчик, распоряжение служащего и т.д. Наушники к тому же имеют провода, которые могут использоваться в качестве оружия нападения. Беспроводные наушники могут быть настроены так, чтобы с их помощью можно было передавать и принимать информацию. Такой неконтролируемый обмен информацией может создать угрозу для безопасности людей за пределами тюрьмы. 7.1.45. Для удовлетворения религиозных потребностей заключенному не нужно более одного комплекта четок. К тому же заключенные спекулируют четками. Торговля предметами, их обмен и т.д. в тюрьме запрещены, поскольку могут привести к долговым отношениям между заключенными, что создает угрозу для безопасности тюрьмы в целом. Кроме того, четки содержат нити/шнур, которые в тюрьме запрещены. Если четок несколько, можно получить достаточно длинный шнур, чтобы создать угрозу для безопасности находящихся в тюрьме людей. Данное ограничение на нарушает прав заключенных, поскольку для удовлетворения религиозных потребностей остается разрешен один комплект четок. 7.1.46. Макеты и имитации оружия создают у заключенных и сотрудников тюремной службы заблуждения, что существенно нарушает работу тюрьмы и создает угрозу для ее безопасности. Например, сотрудник тюремной службы может с первого взгляда не понять, угрожают ему макетом или настоящим оружием, в силу чего не сможет оперативно среагировать и обезвредить нападающего. К тому же внутри макетов и имитаций оружия могут быть спрятаны различные предметы, и обычно их невозможно обыскать без повреждения. 7.1.47. (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 7.1.48. (Признано недействительным приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 32  7.1.49. Наличие в камере перечисленных в этом пункте предметов создает угрозу для безопасности тюрьмы. Безопасность в тюрьме намного проще обеспечить тогда, когда заключенные пользуются вещами, выданными тюрьмой. В таких вещах обычно сложнее что-либо спрятать и их проще обыскать, поскольку тюрьме известны особенности каждого предмета. В то время как во взятых с собой и присланных вещах могут быть спрятаны запрещенные предметы, они могут быть пропитаны наркотическим веществом и т.д. Крометого, выданными тюрьмой вещами не будут спекулировать, как это происходит с личными вещами. Поскольку указанное ограничение не препятствует осуществлению прав лица и он может пользоваться предметами, выданными тюрьмой, данное ограничение не нарушает прав заключенного. Одноразовые столовые приборы (например, нож, вилка или т. п.) необходимы для употребления продуктов питания, приобретенных через тюремный магазин. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 01.03.2022) 7.1.50. Общим признаком этих предметов является их угроза для безопасности тюрьмы в целом. В случае предметов, обыск которых требует больших затрат времени или сложен (например, филателистические альбомы), существует опасность того, что сотрудники тюремной службы не смогут обнаружить спрятанные в них запрещенные предметы. Часть предметов невозможно обыскать, не повредив (например, игрушки), либо высока вероятность того, чтобы при обыске они будут сломаны. Поскольку эти вещи при обыске приходится ломать или они разрушаются, а сломанные предметы заключенным на руки не выдают, приобретение таких предметов теряет всякий смысл и цель. Тщательный обыск некоторых предметов сопровождается проблемами с гигиеной (обыск производится вручную), в силу чего выдавать такие предметы неразумно. Необходимые заключенному вещи либо выдаются ему тюрьмой, либо приобретаются заключенным в магазине. Такой порядок обеспечивает ограничение на поступление в тюрьму и хранение в камерах ненужных вещей, которые затрудняют обыск и тем самым создают угрозу для безопасности тюрьмы. 7.1.51. Почтовая пересылка одежды и обуви создает угрозу для безопасности тюрьмы, поскольку их обыск затруднен, а в некоторых случаях и невозможен. В карманах и швах одежды, в подметках и каблуках обуви и т.п. могут быть спрятаны запрещенные вещества и предметы, которые трудно обнаружить тюремному служащему. Одежду можно пропитать жидким наркотиком, который сотрудники тюремной службы не смогут обнаружить. Заключенный обязан носить тюремную форму. Предметы, не выдаваемые ему тюрьмой, заключенный может приобрести через тюремную службу. Нуждающимся заключенным выдают необходимые предметы одежды и обувь в порядке гуманитарной помощи. Одежду и обувь можно присылать почтой только арестантам. Арестанты носят в камере свою одежду, и правовыми актами разрешено присылать им ограниченное количество посылок, в т.ч. с одеждой (одна посылка в два месяца). Поскольку арестанты обычно между собой не контактируют, распространение запрещенных веществ и предметов в их случае ограничено. 7.1.52. Вентиляторы в тюрьме запрещены, поскольку они создают угрозу как для безопасности тюрьмы, так и для жизни и здоровья находящихся в тюрьме людей. Внутри вентилятора можно прятать запрещенные предметы, которые сравнительно трудно обнаружить, к тому же вентилятор может сломаться при обыске. Вентиляторы обычно имеют провод, который может использоваться в качестве оружия нападения. Опасность также представляют лопасти работающего вентилятора. Мало того, в результате бесконтрольного и неумеренного использования вентилятора для охлаждения можно простудиться. Поскольку вентиляция в помещениях тюрьмы обеспечена конструкционно, у заключенных нет необходимости в личных вентиляторах. 7.1.53. Из пластиковых бутылок заключенные изготавливают тяжелые гантели, наполняя их солью или другим веществом. Хранение в камере таких тяжелых предметов создает угрозу для безопасности тюрьмы и опасность для жизни и здоровья людей, поскольку тяжелые бутылки могут использоваться как оружие нападения.В камере заключенным не нужно иметь больше шести литров (лимит двух покупок) 33  оригинального напитка, поскольку в тюремном магазине нельзя купить больше в течение одного месяца. Тару заключенный может возвращать магазину при каждом следующем посещении магазина. Бутылки с распылителем невозможно обыскать без их повреждения. В силу невозможности обыска бутылки с распылителем создают угрозу для безопасности тюрьмы и опасность для жизни и здоровья людей, поскольку невозможно установить, что на самом деле в них содержится. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 01.03.2022) (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 01.06.2013) 7.1.54. Запрещенные предметы, спрятанные внутри вещей, приспособленных для хранения, обнаружить сложно, поэтому они могут легко попасть в камеру, что представляет угрозу для безопасности тюрьмы. (Внесено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 01.06.2013) 7.1.55. На основании части 2 § 3 TubS (Закона о табаке) табачные изделия подразделяются на курительные и бездымные, а в § 31 приводятся изделия, связанные с табачными. Постановлением № 21 министра юстиции от 06.10.2016 были внесены изменения в пункт 31 § 641 постановления № 72 министра юстиции от 30.11.2000 «Правила внутреннего распорядка тюрьмы», согласно которым заключенным запрещены курительные табачные изделия и предметы, из которых и с помощью которых можно собрать курительные табачные изделия или курить их. Изменение вступает в силу 01.10.2017. Тюрьма придерживается той позиции, что заключенным следует запретить даже бездымные табачные изделия и изделия, связанные с табачными, поскольку все эти изделия наносят вред здоровью. Тюрьма прикладывает оправданные усилия для того, чтобы избежать нанесения вреда здоровью в тюрьме. Это касается и нарушений здоровья из-за употребления табачных изделий, лечение которых может оказаться крайне затратным. Государство не может запретить деятельность, в результате которой люди наносят вред самим себе, за пределами тюрьмы. В тюрьме же решение обоснованно принимает государство, с учетом интересов как индивида, так и общества. Исходя из § 41 VangS, если закон не устанавливает конкретного ограничения, то тюрьма, Министерство юстиции или арестантский дом могут применять лишь такие ограничения, которые необходимы из соображений внутренней безопасности тюрьмы или арестантского дома. Часть 1 § 66 этого же закона устанавливает, что надзор за заключенными ведется способом, обеспечивающим выполнение настоящего закона и Правил внутреннего распорядка тюрьмы, а также общую безопасность в тюрьме. Таким образом, указанные положения дают тюрьме право на установление ограничений, если они связаны с необходимостью обеспечения безопасности. Установив ограничения, тюрьма может свести к минимуму передачу табачных изделий между заключенными. Табачные изделия являются платежным средством тюремной субкультуры, то есть ими расплачиваются за услуги. Обмен какими бы то ни было вещами и их передача, помимо сложностей для надзора, приводят к незаконным долговым отношениям. Однако такая ситуация недопустима, поскольку поддерживает распространение среди заключенных субкультурных явлений, противоречащих государственной политике и действующему законодательству. Поскольку существуют продукты, не содержащие табака, но содержащие никотин, разумно запретить в тюрьме в том числе и продукты, содержащие никотин. (Внесено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 24.04.2017) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 01.03.2022) 7.1.56. Заключенный, информированный о тактике и методике обеспечения надзора и безопасности в тюрьме, может представлять непосредственную угрозу для безопасности тюрьмы. Угроза выражается в возможной контрабанде запрещенных предметов и веществ в тюрьму или в их возможном сокрытии таким образом, чтобы тюрьма не обнаружила их в ходе осуществления надзора. Во-вторых, зная о тактике и методике обеспечения надзора, заключенный может спланировать побег из тюрьмы или какое-либо другое нарушение таким образом, что у служащих тюрьмы 34  может не быть возможности воспрепятствовать ему так, чтобы не обусловить причинения существенного ущерба правовому благу заключенного/заключенных, служащего тюрьмы, третьего лица или общества. Зная о методике оценки криминогенных рисков, заключенный может манипулировать результатами оценки рисков настолько, что служащий тюрьмы может не выяснить риски совершения им преступления, и тогда для его исправления будет применен меньший объем мер, нежели следовало бы. Это будет грозить тем, что когда заключенный окажется на свободе, риски совершения им преступления не будут снижены, что означает, что будет высока вероятность совершения им повторных преступлений и что он будет представлять угрозу для безопасности общества. Информация о тактике и методике разрешения чрезвычайных происшествий позволит заключенному спланировать и совершить нарушение порядка или нападение таким образом, чтобы невозможно было пресечь его оперативно и с малыми потерями. Такая ситуация создаст большую угрозу для правовых благ служащих тюрьмы, заключенных, третьих лиц и общества и обусловит необходимость привлечения больших ресурсов для ее разрешения. (Добавлен приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 1.03.2022) 7.1.57. В конвертах, выстланных изнутри пузырчатой пленкой или гофрокартоном, можно спрятать запрещенные вещества и предметы, которые могут представлять опасность для здоровья человека. (Добавлен приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 8. Личные вещи и их хранение 8.1.1. На основании § 61 VSkE, вещи, находившиеся при заключенном, принятом в тюрьму (если речь не идет о запрещенных в тюрьме предметах), помещают на хранение на склад или, по желанию заключенного, передают ему в камеру или комнату с учетом весового ограничения и ограничения на ношение личной одежды. Личные предметы одежды, не разрешенные для ношения, заключенный передает на склад для хранения. Вещи заключенного, передаваемые в камеру, комнату или на складское хранение, вносятся в общий список, в котором указано, находится предмет на руках у заключенного или на складе. Список составляют в двух экземплярах, один из которых выдают заключенному, а второй – сотруднику, ответственному за склад. Если заключенного переводят в другую тюрьму, список, находящийся у тюремной службы, подшивают в личное дело заключенного. Вещи, передаваемые на склад, упаковывают способом, обеспечивающим их сохранность. Вещи передают на склад и выдают заключенному на основании списка, находящегося на складе. Сдачу вещей на хранение и их выдачу со склада подтверждают своей подписью на обоих экземплярах списка ответственный за склад служащий и заключенный. Вещи, выданные в пользование тюрьмой, заключенный обычно хранит в камере, но в некоторых случаях и эти предметы можно сдать на склад (например, куртку, если сезон ее носки закончился, и т.п.). У паковка продуктов питания без оригинального содержимого, в частности обертки и т. п., – это мусор, необходимость в котором отпала и который подлежит утилизации. (Добавлен приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 8.1.2. Для выдачи вещей со склада или их сдачи на склад заключенный подает тюрьме заявление в электронном виде или на бумажном носителе. При желании заявление можно подать и на бланке, приведенном в приложении 2 правил внутреннего распорядка. Служащий склада может отказаться от помещения на склад дурно пахнущих или грязных предметов, поскольку тюремная служба не может допустить возникновения в тюрьме антисанитарных условий. Хранение на складе запачканных или дурно пахнущих предметов может повести за собой распространение паразитов или кожных заболеваний, поэтому такие предметы на склад не принимаются. Согласно ч. 1 § 62 VSkE, в целях соблюдения требований гигиены, на основании решения, принятого по предложению врача, директор тюрьмы или назначенный им заместитель директора может уничтожить принадлежащие заключенному вещи, если заключенный был уведомлен об этом под подпись. (Добавлен приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 35 8.1.3. (Утратило силу согласно приказу № 1-1/133 от 14.09.2015, изменение вступило в силу 1.10.2015) 8.1.4. Если вес вещей заключенного превышает 30 килограмм, ему предлагают отправить часть вещей, вес которых превышает разрешенный предел, близким или другим лицам за пределами тюрьмы (VSkE § 62 ч. 2). При отказе заключенного от их пересылки, вещи, вес которых превышает допустимый, уничтожаются, по возможности с учетом пожеланий заключенного. На основании данного положения тюрьма разрешает заключенному выслать из тюрьмы вещи, в которых тот для отбытия срока больше не нуждается, чтобы ему не пришлось их уничтожать, и чтобы общий вес принадлежащих заключенному личных вещей не превышал предусмотренный законом предел. 8.1.5. Цель состоит в предотвращении ситуации, когда другой заключенный мог бы получить в свое владение чужие предметы. Взятие с собой всех вещей позволяет тюрьме получить лучший обзор всех принадлежащих заключенному предметов. 8.1.6. В настоящее время в общем весе вещей не учитываются количества гигиенических средств, средств для ухода за телом и чистящих средств, и потому у заключенных невольно возникла возможность накапливать в большом количестве средства, указанные в этом пункте. Если тюрьма не будет регулировать количество хранимых в камере средств заключенных, необходимых для повседневной гигиены и ухода за телом, а также для очистки предметов потребления, не будет выполнено бы требование ч. 3 § 57 VSkE, согласно которому общий вес вещей заключенного не может превышать 30 килограмм. Поскольку в обычном обществе декоративную косметику используют, как правило, женщины, возможность иметь и использовать краску для волос и тушь для ресниц в тюрьме обеспечивается только заключенным женского пола. Заключенным разрешается иметь тазик, приобретенный через тюрьму. (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017, вступило в силу 01.07.2017), (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 8.1.7. На складе не хранятся гигиенические средства, средства для ухода за телом и чистящие средства заключенного, поскольку заключенным в общем случае два раза в месяц обеспечены услуги магазина, где они при необходимости могут приобрести вышеперечисленные средства. Склад предусмотрен для хранения личных вещей (одежды, обуви, предметов потребления, электроники и пр.). Складирование пищевых продуктов, бакалеи (в том числе чая и кофе) предполагает наличие определенных условий хранения, которые в тюрьме отсутствуют. На складе продукты питания и бакалея (в том числе чай и кофе) могут испортиться, что может повлечь за собой возникновение антисанитарных условий, а также распространение паразитов. Постановление № 19 «Условия и порядок хранения и транспортировки лекарственных средств» министра социальных дел от 17.02.2005 устанавливает определенные требования по хранению лекарств, например, требования касательно места хранения, необходимого уровня влажности и температуры при хранении. На складе для вещей заключенных Вируской тюрьмы такие условия отсутствуют, поэтому там невозможно хранить лекарства. Тюрьма не может обеспечить сохранность качества лекарств и исключить их загрязнение. Кроме того, срок годности лекарств может истечь во время пребывания лица в заключении, и лекарства могут стать непригодными для использования, поэтому хранить их на складе не разумно. По этим причинам лекарства не хранятся на складе, и тюрьма сама обеспечивает заключенных необходимыми лекарствами. Средства для зажигания огня не хранятся на складе потому, что они могут ставить под угрозу безопасность тюрьмы и жизнь и здоровье находящихся в тюрьме лиц. Например, зажигалка, внутри которой находится жидкое горючее вещество, может начать протекать и тем самым создать пожароопасную ситуацию. Спички тоже являются легковоспламеняющимися предметами, и для минимизации опасности возникновения пожара спички на складе не хранятся. (Дополнено приказом № 1- 1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 8.1.8. Предписанием установлено точное количество упаковок, разрешенное к хранению в тюрьме заключенным. Целью предписания служит снижение количества упаковок, 36  находящихся во владении заключенного, или обеспечение контроля над ними, а также сокращение их нецелевого использования. Меньшее число упаковок сокращает число предметов, находящихся в жилых отделениях и камерах, что, в свою очередь, упрощает проведение обысков и сокращает занимаемое ими время. Предписание также ускоряет поступление отходов в переработку, что снижает риски для здоровья, обусловленные порчей еды в немытых упаковках, и распространение насекомых-вредителей и грызунов. 8.2. Запреты для заключенного 8.2.1. Тюрьма должна иметь обзор личных вещей заключенного, хранящихся в камере или на складе. При выбрасывании нательного белья или носков достаточно того, чтобы сотрудник тюремной службы убедился в утилизации вещей заключенным и отметил это в ходатайстве. Все прочие вещи, указанные в списке личных вещей заключенного, хранящихся в камере, которые заключенный желает списать (уничтожить), следует представить на склад вместе с соответствующим ходатайством. На практике бывали случаи, когда заключенный ходатайствовал о списании обуви, но через некоторое время в нее оказывался обут другой заключенный. Кроме того, каждый не предъявленный уничтоженный предмет останется в общем списке вещей, а это означает, что по достижении предела допустимого веса заключенный не сможет добавить в список личных вещей новые предметы. Подобное предписание, с одной стороны, позволяет сформировать более достоверную картину вещей заключенного, а с другой – дисциплинирует заключенных представлять вместе с ходатайством соответствующие предметы, а не манипулировать своим реальным имущественным положением. 8.2.2. Согласно ч. 1 § 57 VSkE, заключенный имеет право хранить у себя или на складе личных вещей заключенных вещи, взятые с собой при поступлении в тюрьму, а также личные вещи, приобретенные при посредничестве тюремной службы. Любой другой способ получения вещей в свое владение запрещен. Исходя из размера камеры и конструкционно-технических возможностей, тюремная служба разрешает устанавливать по одному телевизору на одну камеру. Таким образом, тюремная служба не может поставить заключенного в положение, при котором он вынужден нарушить правила внутреннего распорядка, пользуясь (смотря, слушая) телевизором, разрешенным соседу по камере, если, конечно, сосед по камере это позволит. 8.2.3. В тюрьму не должны проникать запрещенные и незаконно присвоенные предметы. Практика показала, что заключенные незаконно получают в арестантских домах и судах различные предметы (в том числе запрещенные) и пытаются пронести их в тюрьму. Предметы, полученные заключенными таким способом, конфискуют, и тюремная служба инициирует дисциплинарное производство. 8.2.4. Заключенный имеет право пользоваться в тюрьме электроприборами, официально произведенными, исправными и соответствующими стандартам Эстонской Республики в отношении электроприборов. Речь идет о снижении рисков для безопасности, пользование электроприбором не должно ставить под угрозу безопасность тюрьмы. Пронумерованная защитная наклейка связывает конкретный электроприбор с его владельцем. Защитная наклейка, помещенная на стыки электроприбора, позволяет тюремной службе проверять, не разбирался ли прибор заключенными (на практике случалось, что в электроприборы заключенные прятали запрещенные предметы). Исправные приборы безопасны в эксплуатации и не вызывают сбоев в работе тюремной электросистемы. Пользование телевизором предполагает наличие кабеля, что должен учитывать заключенный при покупке электроприбора. Заключенный ходатайствует о разрешении на пользование электроприбором и пользуется им по собственной инициативе, поэтому тюрьма не должна выдавать ему кабель, а только предоставить необходимый для пользования телевизором источник питания. 8.2.5. Устройство тюремной электросистемы таково, что подключение к ней электроприбора мощностью более 1 кВт вызывает избыточное напряжение, в результате чего возникают сбои в подаче тока. Во избежание избыточной нагрузки на 37  электросистему в тюрьме разрешено пользоваться электроприборами, мощность которых не превышает 1 кВ. 8.2.6. Пользование неисправными электроприборами в тюрьме запрещено, поскольку влечет за собой опасность для здоровья и жизни человека, а также риск для безопасности тюрьмы. Сломанный электроприбор тюремная служба изымает и либо помещает на склад, либо уничтожает или высылает из тюрьмы – как пожелает заключенный. Почтовые расходы оплачивает заключенный. Целью изложенного служит гарантированное отсутствие в камере заключенного опасных для его жизни и здоровья электроприборов. Если такие приборы имеются, заключенный сам должен уведомить об этом тюрьму при первой возможности. Если защитная наклейка электроприбора повреждена, электроприбор следует немедленно передать тюремной службе. Вскрытие заключенным защитной наклейки или повреждение ее иным способом запрещено. (Внесено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 1.10.2019) 8.2.7. Данное положение регулирует количество личных книг, передаваемых заключенному в камеру. Если в камере у заключенного находится одновременно максимум пять личных книг, то это разумное количество, поскольку заключенный может брать в тюремной библиотеке до пяти носителей информации. Таким образом, в камере у заключенного может находиться в общей сложности десять книг. (Добавлен приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 1.03.2022) 8.2.8. В случае продуктов питания речь идет о веществах, которые могут портиться. Испорченный продукт питания представляет непосредственную угрозу для здоровья заключенного. Продукты питания привлекают грызунов, рыжих тараканов и других вредителей, которые могут переносить различные инфекционные заболевания, бактерий и т. д. В той среде, где продукты питания легкодоступны грызунам, численность грызунов быстро растет. Для грызунов подходящими местами обитания являются сухие и теплые помещения или части помещений. В тюремных условиях такими помещениями являются, например, серверные помещения, коммуникационные шахты или т. п. Поэтому большая популяция грызунов представляет непосредственную угрозу для работы электрооборудования и коммуникационного оборудования тюрьмы. Тюрьма обеспечивает заключенному трехразовое горячее питание, которое покрывает дневную потребность заключенного в энергии, поэтому потребность в большем количестве продуктов питания отсутствует. Также важно, что обыск продуктов питания занимает время (майонез, кетчуп, спреды и т. д.), и в определенных случаях после проведения обыска они уже не гигиеничны. Если в камере находится большое количество вещей (включая продукты питания), это затрудняет проведение обыска. При этом реальная потребность в хранении у себя большего количества продуктов питания отсутствует. (Добавлен приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 1.03.2022) 8.2.9. Упаковка (пластиковая упаковка, залоговая тара и т. п.) хорошо подходит для изготовления спортивного инвентаря; соответствующие случаи происходили в тюрьме неоднократно. Согласно пункту 9 статьи 641 регламента внутреннего распорядка тюрьмы, заключенному запрещено хранить спортивный инвентарь. Хранение в камере таких тяжелых предметов ставит под угрозу безопасность тюрьмы и представляет угрозу для жизни и здоровья соответствующих лиц, поскольку тяжелые бутылки можно использовать в том числе и в качестве оружия для нанесения ударов. Упаковка имеет большой размер. Хранение в камере большого количество указанных предметов усложняет проведение обыска камеры, а значит и нахождение запрещенных предметов, может скрывать тайники, разрушение строительных элементов, марание и т. д. В прозрачной упаковке сложно находить спрятанные запрещенные предметы. Поэтому она представляет угрозу для общей безопасности тюрьмы. В хранении использованной залоговой тары дольше, чем до дня следующего посещения магазина, и в хранении использованной упаковки дольше, чем до дня следующей передачи отходов, нет необходимости, и благодаря их передаче 38  повышается уровень безопасности тюрьмы, поскольку становится легче проводить обыски. (Добавлен приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 1.03.2022) 8.3. Разрешенная в порядке исключения одежда 8.3.1. Заключенным, за искл. арестантов, тюрьма выдает форму (за искл. обуви и белья). Путем установления количества белья обеспечивается наличие разумного его количества, с учетом износа и соблюдения норм гигиены. Целью установления количества обуви служит гарантия пользования обувью согласно ее конкретному назначению (спорт, прогулка и пребывание в отделении). Если бы тюрьма не ограничивала количество разрешенных для хранения в камере личных вещей, обилие вещей в камере затрудняло бы ее обыск и визуальный надзор. Разрешение на ношение определенной личной одежды обосновано, поскольку в комплект тюремной формы, выдаваемой заключенному тюремной службой, входят не все вещи, перечисленные в данном пункте, которые, однако, нужны в нормальных условиях для обеспечения элементарной гигиены и комфортного существования в характерных для Эстонии погодных условиях. С тем, чтобы под видом длинного белья в камеру не попали предметы одежды, также подходящие в качестве верхней одежды, описание длинного белья уточнено. Длинное белье должно быть незаметно под тюремной формой, поскольку оставляет о человеке впечатление неопрятности. Тюремную форму следует носить правильно и аккуратно. Если заключенного помещают в карцер, то он надевает одежду для карцера – футболку с V-образным вырезом и длинные штаны. Футболка для карцера такого кроя, что из- под нее может быть видно длинное белье. На основании ходатайства заключённому для ухода за длинными волосами или бородой разрешается приобрести до трех резинок для волос на основании ходатайства при посредничестве тюремного магазина. Данное количество обеспечивает элементарное соблюдение гигиены для тех заключённых, которые хотят носить длинные волосы или бороду. Другим заключённым резинки для волос не позволяются, поскольку в этом случае их нельзя будет использовать целенаправленно (Дополнено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 8.3.2. § 93 VangS разрешает арестантам носить личную одежду. Цель определения количества предметов, перечисленных в этом пункте, – обеспечить хранение личных предметов одежды в камере в разумном объеме, с учетом их износа и соблюдения норм гигиены. Количество пар обуви зависит от их конкретного назначения (спорт, прогулка и пребывание в отделении). Если бы тюрьма не ограничивала количество разрешенных для хранения в камере личных вещей, это затрудняло бы ее обыск и визуальный надзор. Дополнение списка разрешенных арестантам предметов было обусловлено необходимостью обеспечить арестантов одеждой по погоде и возможностью соблюдать личную гигиену. Цель данного положения состоит в том, чтобы разрешить заключенным носить личное длинное белье, исходя из погодных условий. Длинное белье должно быть незаметно под тюремной формой арестанта, поскольку оставляет о человеке впечатление неопрятности. Арестант должен быть одет корректно. Если арестанта помещают в карцер, то он надевает одежду для карцера – футболку с V-образным вырезом и длинные штаны. Футболка для карцера такого кроя, что из-под нее может быть видно длинное белье. (Внесено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 8.3.3. Если арестант не желает носить свою одежду и ходатайствует о получении предметов одежды у тюрьмы, для него будет разумным поместить личные предметы одежды, которыми он не пользуется, на хранение на склад. Такое распоряжение обеспечивает выдачу в камеру строго соответствующего нормам количества одежды и облегчает обыск камеры и вещей. 8.3.4. В части 1 § 60 VSkE приведен перечень предметов, которые заключенному разрешено иметь в карцере. Оставшиеся предметы тюрьма принимает на хранение, и тюремная служба помещает их на предусмотренный для этого карцерный склад. 8.3.5. Заключенные могут стирать личное белье в стиральных машинах, установленных тюрьмой в отделениях. Стирка выданной заключенным тюремной формы обеспечивается тюрьмой. Арестанты в общем случае носят личную одежду, и для 39  них возможность стирки белья остается только в камере, так как в отделениях для арестантов стиральные машины отсутствуют. Поэтому разумно и обосновано разрешить арестанту пользоваться в камере собственным тазиком для стирки. В отделениях V5 и V6 стиральные машины отсутствуют и белье мошна стират только в камере. Поэтому заключенные, находящихся в отделении V5 и V6 могут иметь в камере личный пластмассовый таз 1 шт. (Внесено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) (Изменено приказом № 1-1/89 от 03.06.2016 г., вступило в силу 07.06.2016) 8.3.6. За один заказ в магазине заключенный может приобрести 1 половую тряпку, поэтому разумно разрешить заключенному держать в камере две половых тряпки. (Внесено приказом № 1-1/250 от 03.12.2014, вступило в силу 22.12.2014) 8.4. Особенности ходатайствования о получении электроприборов и пользовании ими 8.4.1. Для получения электроприбора в камеру заключенный подает тюрьме заявление в электронном виде или на бумажном носителе. При желании заявление можно подать и на бланке, приведенном в приложении 5 правил внутреннего распорядка, указав название, марку и местонахождение прибора на момент подачи заявления, а также его мощность. (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) Расходы на пользование электроприбором несет заключенный. Расчетный период по расходам на пользование электроприбором составляет один месяц, за основу для расчета берется мощность электроприбора. Ставки возмещения, порядок их расчета и возмещения расходов на пользование электроприборами установлен §§ 591, 592 и 593 VSkE. При пользовании несколькими электроприборами заключенный платит за пользование каждым из них. Если заключенный временно пребывает за пределами тюрьмы, он передает свой электроприбор на хранение на склад тюремной службы. Тюремная служба сокращает оплачиваемую заключенным сумму пропорционально времени, в течение которого лицо не пользовалось электроприбором, если заключенный ходатайствует о сокращении платы и уплачивает 0,63 евроцента дополнительных расходов, связанных с перерасчетом. Вместе с ходатайством о разрешении пользоваться электроприборами заключенный представляет тюрьме ходатайство о том, чтобы плата за пользование электроприборами списывалась с его личного счета. Расходы на пользование заключенным личными электроприборами финансовая служба тюрьмы списывает с личного счета заключенного в пользу тюрьмы к 15 числу каждого месяца, предшествующего расчетному месяцу. 8.4.2. Самодельные, переделанные, отремонтированные приборы, а также приборы с поврежденным кабелем в камере хранить запрещено. Пользование телевизором предполагает наличие кабеля, что должен учитывать заключенный при покупке электроприбора. Заключенный ходатайствует о разрешении на пользование электроприбором и пользуется им по собственной инициативе, так что тюрьма не обязана выдавать ему кабель, а только предоставить необходимый для пользования телевизором источник питания. 8.4.3. Поскольку тюрьма не снабжает электричеством, то не может и нести ответственность за повреждения, вызванные перебоями в сети электропитания, скачками напряжения или техническими неполадками электроприборов. Тюрьма несет ответственность только в том случае, если повреждение возникло в результате противоправных действий тюрьмы. 8.4.4. Заключенный обязан пользоваться электроприбором в соответствии с руководством пользователя, в противном случае он может подвергнуть опасности как себя, так и безопасность тюрьмы в целом. Разрешение на пользование электроприбором дается заключенному, представившему тюрьме соответствующее ходатайство. Заключенный, получивший разрешение на пользование электроприбором, может пользоваться электроприбором только в своей камере, в которую тюремная служба его установила. Ему запрещено переносить электроприбор в другую камеру или давать пользоваться им кому-то другому. 8.4.5. После получения заключенным разрешения на пользование электроприбором у него возникает и обязанность по возмещению расходов, связанных с пользованием 40  электроприбором. Ему запрещено совершать правонарушения, пользуясь электроприбором. Если заключенный не выполняет эти обязательства, тюремная служба имеет право изъять электроприбор и принять решение об отмене разрешения на пользование электроприбором. 8.4.6. Заключенный имеет право представить ходатайство об отправке нуждающейся в ремонте бытовой техники в ремонтную мастерскую. Расходы на транспорт и ремонт бытовой техники несет заключенный. 9. Питание заключенного 9.1. (Признано недействительным приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 9.2. (Признано недействительным приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 9.3. Заключенный имеет право отказаться от еды, предлагаемой ему тюрьмой. Если заключенный представил письменное ходатайство соответствующего содержания, ему не выдается паек, а служащий тюрьмы фиксирует пожелание заключенного отказаться от еды. 9.4. Если заключенный изъявил желание получать предлагаемое тюрьмой питание, на тюрьму ложится обязательство по обеспечению заключенного тюремным питанием. 9.5. Необходимость в замене обычного питания может возникнуть, если заключенного невозможно покормить в тюрьме. В крайнем случае заключенному выдают сухой паек. 9.6. Тюрьма обязана выдавать заключенному блюда, предусмотренные в меню, в указанное в меню время приема пищи, обеспечивая заключенному соответствующее нормам питания количество еды в каждый прием пищи. 9.7. В общем случае заключенного кормят в определенной ему камере, за исключением некоторых случаев (например, заключенные, находящиеся в школе). 9.8. Еду раздает подсобный работник из числа заключенных – под надзором сотрудника тюремной службы, чтобы еды распределялась правильно. Сотрудник тюремной службы визуально проверяет распределяемые количества еды, чтобы подсобный рабочий из числа заключенных не передавал в камеру посторонние предметы. 9.9. Когда заключенный поступает в тюрьму, ему выдают столовую посуду. Как правило, выданная заключенному посуда находится в назначенной ему камере, и о ее чистоте заключенный заботится самостоятельно. Заключенный должен относиться бережно к доверенному ему имуществу. Если заключенный пользуется столовой посудой не по назначению, его столовую посуду из камеры изымают и в дальнейшем выдают еду в одноразовой пластиковой посуде. (Изменено приказом № 1-1/46 от 17.03.2015, вступило в силу 27.03.2015) (Изменено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018, вступило в силу 01.05.2018) 9.10. Заключенный ставит столовую посуду на дверной люк, чтобы раздатчик еды мог положить в нее еду. Заключенный должен самостоятельно принять предназначенную ему порцию, чтобы избежать последующих разногласий. 9.11. Тюрьма выдает еду каждому заключенному индивидуально. Чтобы обеспечить каждому заключенному предусмотренную для суточного потребления норму питания, запрещено отдавать выданную ему еду другому заключенному. 9.12. В общем случае в тюремных камерах есть горячая вода, чтобы заключенные могли мыть свою столовую посуду самостоятельно. В целях профилактики инфекционных заболеваний сотрудник тюрьмы имеет право отказаться выдавать еду в грязную посуду. 9.13. Чтобы избежать в отделении тюрьмы возникновения антисанитарных условий или распространения паразитов, заключенные, как правило, принимают пищу в своих камерах. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 9.14 Согласно внутреннему распорядку тюрьмы, нецелесообразно приводить заключенных, работающих или проходящих практику в производственном здании, в отделение только ради приема пищи, поэтому их кормят в столовой производственного здания. Заключенных, находящихся в учебном центре здания Р, направляют на обед в отведенные им отделения и кормят в камерах. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013, вступило в силу 1.01.2014) 9.15. Заключенный не имеет права безосновательно выражать недовольство предлагаемым тюрьмой питанием (например, еда невкусная и пр.). Если заключенному выдана 41  некачественная еда (например, в ней присутствовали посторонние предметы и пр.), он должен незамедлительно сообщить об этом сотруднику тюремной службы и передать ему эту некачественную еду. 10. Утилизация отходов 10.1. Жилым помещением заключенному служит камера или комната. Бытовая деятельность заключенного в числе прочего влечет за собой возникновение бытовых отходов. Согласно ч. 1 § 31 Закона об отходах, подразделение местного самоуправления организует сортировку отходов, включая их сбор с сортировкой по видам для максимальной повторной переработки. Согласно ч. 3 § 3 постановления № 71 Йыхвиского волостного управления от 15.09.2011 «Предписание волости Йыхви по обращению с отходами», сбор отходов следует вести по видам для обеспечения максимальной повторной переработки. При сортировке бытовых отходов по месту их возникновения следует распределять их по видам мусора, а сортируя смешанные бытовые отходы в месте переработки, нужно отбирать из общей массы по меньшей мере следующие виды отходов: 1) бумага и картон; 2) упаковка; 3) опасные отходы; [---] 6) остатки проблемных отходов, в том числе, электронный лом и детали, батарейки и аккумуляторы; 7) горючие отходы, в том числе, дерево и пластик; [---] 9) металлы. Тюрьмой заключенному предписано обязательство по сортировке отходов по месту их возникновения и созданы условия для сбора мусора по видам. Заключенный может сдавать мусор со строгой регулярностью, чтобы в его жилом помещении не складировались (накапливались) отходы, что может препятствовать осуществлению надзора сотрудником тюремной службы или подвергать опасности здоровье заключенного. 10.2. Согласно ч. 3 § 3 постановления № 71 Йыхвиского волостного управления от 15.09.2011 «Предписание волости Йыхви по обращению с отходами», батарейки следует утилизировать отдельно от прочих отходов. Заключенный отдает батарейки сотруднику тюремной службы, который собирает их в соответствующем месте. 11. Бытовые вопросы 11.1. Разрешение внутренних бытовых вопросов тюрьмы 11.1.1. Внутренние бытовые вопросы решаются сотрудниками тюремной службы, исходя из их обязанностей и компетенции в соответствии с занимаемой должностью. Первым, кто передает и разрешает проблемы заключенных, является назначенный начальником подразделения сотрудник в рамках совместной работы с другими сотрудниками тюремной службы. Если проблема заключенного не входит в компетенцию сотрудника, назначенного начальником подразделения, он передает ее разрешение соответствующему структурному подразделению тюрьмы. Проблемы заключенного, возникшие в связи с пребыванием в тюрьме, решает назначенный начальником подразделения сотрудник, либо они разрешаются при его посредничестве. Необходимость в изменении продиктована § 3 постановления № 62 от 29.12.2014 «Изменения постановлений министра юстиции в связи с тюрьмами», которым была изменена структура Вируской тюрьмы. (Дополнено приказом № 1-1/101 от 08.07.2015, вступило в силу 14.07.2015) 11.1.1.1. В тюрьме используются планшеты, с помощью которых заключенный может составлять электронные обращения и подавать их через тюремный портал. (Дополнено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 11.1.2. В связи с распорядком работы тюрьмы бланки разумно раздавать во время вечерней переклички, поскольку во время нее посещают всех заключенных в каждой камере и у последних вечером достаточно времени для заполнения бланков. Заполненные 42  заключенными бланки тюремный чиновник собирает на утренней перекличке. Такой распорядок работы экономит время контактным инспекторам, позволяет им повысить эффективность работы и в течение дня разрешать вопросы, заданные утром. (Изменено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018, вступило в силу 10.04.2018) 11.1.3. Ходатайство заключенного, которое он представляет тюрьме, должно быть понятно тюремной службе. Поэтому ходатайство следует писать разборчивым почерком, а его содержание должно быть выражено ясно и недвусмысленно. Если представленное ходатайство оформлено некорректно или неточно, сотруднику тюремной службы придется уточнять недостающие данные, и ходатайство нельзя будет рассмотреть при первой возможности. 11.1.4. Заключенный представляет тюрьме ходатайства только от своего имени, поскольку он имеет право ходатайствовать в своем обращении только о разрешении проблем, касающихся его самого. Согласно § 10 Закона о языке, делопроизводство в государственных учреждениях ведется на эстонском языке. Соответственно, обращения следует представлять на эстонском языке. 11.1.5. Согласно § 6 Закона об ответах на докладные записки и ходатайства о получении разъяснений, на докладную записку или ходатайство о получении разъяснений отвечают незамедлительно, но не позднее, чем в течение 30 календарных дней с момента его регистрации. В случае особой необходимости, по причине сложности ответа, срок ответа может быть продлен на период до двух месяцев. Заявителю сообщают о продлении срока ответа и о причине продления. Исключением являются предусмотренные законом четкие сроки, от которых нельзя отклоняться (например, информационный запрос следует выполнять незамедлительно, но не позднее, чем в течение пяти рабочих дней). 11.1.6. Основная цель присутствия в камере камерного терминала состоит в том, чтобы обеспечить заключенным возможность – прежде всего в то время, когда двери камеры закрыты – уведомлять тюремную службу о необходимости в медицинской помощи или о других обстоятельствах, ставящих под угрозу безопасность тюрьмы и требующих немедленного вмешательства сотрудников тюремной службы. Для уведомления об опасной ситуации камерный терминал можно использовать и в другое время. Камерный терминал не предназначен для обычных бытовых вопросов. Поскольку терминал камеры предусмотрен для передачи информации о таких ситуациях, которые могут представлять угрозу для общей безопасности тюрьмы, то для обеспечения объективности и полноты возможных будущих административных и судебных производств, связанных с соответствующими сообщениями, звонки, совершаемые через терминал камеры, могут записываться. (Внесено приказом № 1-1/120 от 17.06.2014, вступило в силу 1.07.2014) (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022, вступило в силу 01.03.2022) 11.2. Уход за бельем и обувью 11.2.1. Обязательство по содержанию личной одежды в чистоте обусловлено ч. 2 § 46 VangS. 11.2.2. Выданные тюрьмой предметы одежды и постельное белье стирают за счет тюрьмы. Согласно § 46 VangS, заключенный носит тюремную форму, а арестант – личную одежду на основании § 93 VangS. Личные предметы одежды заключенный должен содержать в порядке самостоятельно. Средства для стирки личной одежды заключенный может приобрести в тюремном магазине. Поэтому свою одежду заключенный стирает за свой счет. 11.2.3. Заключенный должен учитывать, что ему нужно будет носить тюремную форму аккуратно, если часть одежды сдана в стирку. В положении уточняется, сколько предметов одежды заключенный может отдать в стирку за один раз. Куртки не нуждаются в такой же частой стирке, как остальная одежда. 11.2.4. В положении уточняется, какие предметы одежды не стирают. Верхнюю одежду могут брать в стирку в исключительных случаях, когда заключенный подтверждает в ходатайстве своей подписью, что он знает о возможных последствиях стирки вещей. 11.2.5. Для соблюдения гигиены тюрьма обеспечивает заключенного постельным бельем, полотенцами для рук и сменой тюремной формы, что происходит обычно каждые четырнадцать дней. Если одеяло, матрац или подушка запачкались, заключенный 43  имеет право ходатайствовать об их чистке один раз в год. Если одеяло, матрац или подушка стали непригодными для использования, заключенный представляет ходатайство об их замене. 11.2.6. В положении уточняется, как заключенный может приобретать моющие средства для стирки личной одежды. 11.2.7. В данном пункте предусмотрена возможность сдачи личной одежды для стирки в прачечную. Обозначить в рамках Правил внутреннего распорядка четкий прейскурант невозможно, поскольку стоимость стирки одежды зависит от цен на электричество и воду. 11.2.8. Тюрьма может оказывать заключенным платные услуги или выступать посредником в них, но закон тюрьму к этому не обязывает (например, починка личных вещей заключенного). Тюрьма в отношении оказания таких услуг устанавливает условия и прейскурант, а предпосылкой к пользованию услугой является согласие заключенного с такими условиями и прейскурантом. Тюрьма оказывает услуги или занимается посредничеством по ним исключительно на основании письменного ходатайства заключенного. Информация об услугах, оказываемых тюрьмой или об услугах, в которых тюрьма выступает посредником, а также информация о плате за услуги публикуется тюрьмой для заключенных (например, на информационном стенде отделения). (Изменено приказом № 1-1/110 от 28.07.2016, вступило в силу 1.08.2016) 11.2.9. В тюрьме случались эпизоды распространения инфекционных заболеваний (например, чесотки и пр.) и паразитов (например, вшей и пр.). Исходя из ч. 1 § 49 VangS, на тюрьме лежит обязательство по обеспечению охраны здоровья заключенных. Распространение инфекционных заболеваний и паразитов может нанести вред здоровью заключенных. Здоровье представляет собой важную ценность, без которой невозможно пользоваться большинством основных прав. Право на охрану здоровья в системе основных прав имеет значение как самостоятельного основного права, так и ценности, применяемой для ограничения других основных прав. Конституция устанавливает право каждого на охрану здоровья и обязанность государства вести деятельность в сфере охраны здоровья, в том числе государство обязано проводить профилактические меры в области охраны здоровья. Для профилактики распространения инфекционных болезней и паразитов тюрьма проводит дезинфекцию или уничтожение личных вещей заключенного либо выданных ему тюрьмой предметов. Таким образом, возникает конфликт между правом собственности и правом на охрану здоровья. В ситуации подобного конфликта неизбежно возникает необходимость в ограничении прав. Взвесив права, праву на здоровье следует отдать приоритет перед правом собственности. Также следует учитывать, что неприменение тюрьмой необходимых мер подвергло бы опасности здоровье большого числа находящихся в тюрьме лиц, что, в свою очередь, подвергает риску и общую безопасность тюрьмы. (Внесено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013, вступило в силу 1.01.2014) 11.2.10. -11.2.12. Согласно ч. 1 ст. 105 Закона о тюремном заключении, тюрьма является государственным учреждением в сфере управления Министерства юстиции, задачей которого является исполнение тюремного заключения и предварительного заключения в порядке, установленном настоящим Законом. Для выполнения своей задачи тюрьма выдает заключенному тюремную одежду, постельные принадлежности и несет ответственность за их исправность и починку. Однако тюрьма не обязана нести расходы заключенных на поддержание в исправном состоянии или ремонт их личных вещей, в том числе обуви. Аналогичным образом заключенный и на основании действующего в настоящий момент порядка должен возмещать расходы на стирку своих личных предметов одежды. В ситуации, когда тюрьма не обязана покрывать расходы заключенного на стирку личных предметов одежды, также не обосновано возлагать на тюрьму расходы на ремонт обуви. И Государственный суд, и Комитет министров Совета Европы в данной государствамчленам рекомендации «Тюремные правила» констатировали принцип, согласно которому жизнь заключенного в тюрьме должна быть максимально похожа на жизнь на свободе, поэтому платный ремонт личной обуви в тюрьме не противоречит действующему на свободе порядку, при котором лицо также обязано 44  покрывать расходы, связанные с ремонтом своей личной обуви. Устанавливаемый порядок также помогает улучшить навыки заключенных самостоятельно учиться более эффективно использовать свои денежные средства и помогает предотвратить появление т. н. приобретенной беспомощности. (Дополнено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 12.04.2023) 11.3. Выдача гигиенических принадлежностей по мере необходимости (Внесено приказом № 11/166 от 18.12.2015, вступило в силу 1.01.2016) 11.3.1. Согласно положениям ч. 1 § 50 VangS, заключенный обязан заботиться о личной гигиене. Заключенным, не имеющим достаточных денежных средств, тюрьма выдает недостающие средства элементарной гигиены на основании соответствующего ходатайства заключенного. 11.3.2. В данном пункте указаны гигиенические средства, которые тюрьма при необходимости выдает и, по мнению тюрьмы, при помощи которых заключенным обеспечивается самая необходимая гигиена. 11.3.3. В пункте указано, на каких условиях заключенные имеют право на получение гигиенического пакета. Установление денежного лимита необходимо для того, чтобы заключенный пользовался собственными деньгами в магазине по назначению, и в первую очередь сам приобретал необходимые средства гигиены. В противном случае заключенный потратит в магазине деньги на другие предметы, посчитав, что средствами гигиены его обеспечит тюрьма. 11.3.4. Утратило силу 11.3.5. Утратило силу (Изменено приказом № 1-1/166 от 18.12.2015, вступило в силу 1.01.2016) 11.4. Предметы одежды 11.4.1. В данном пункте установлен порядок и условия выдачи предметов одежды малообеспеченным заключенным. 11.5. Порядок в помещениях 11.5.1. Заключенный обязан содержать находящиеся в его пользовании помещения в порядке, чтобы обеспечить соблюдение гигиены в тюрьме. 11.5.2. В пункте отмечено, какими средствами обеспечивает тюрьма заключенных для поддержания порядка в их жилых камерах. 11.6. Бронирование денег на услуги 11.6.1. Заключенный может пользоваться при посредничестве тюрьмы различными услугами, например, стиркой белья, услугой изготовления светокопий и т.д. 11.6.2. Заключенный должен вести учет, чтобы на его счете имелись средства, необходимые для списания забронированных сумм. Обзор финансового положения необходим, если заключенный хочет заказать несколько услуг. Если при бронировании выяснится, что свободных средств на все услуги не хватает, то заключенный не принимает решения, от чего отказаться – не оказанной останется последняя заказанная услуга. Тюрьма бронирует деньги сразу после получения от заключенного заявления на оказание услуги. Деньги бронируются заранее, чтобы заключенный не мог потратить свободные средства на тюремном личном счете на другие цели до того, как будет удержана необходимая для оказания услуги забронированная сумма. Такое бронирование защищает тюрьму от ситуации, когда заключенный получает заказанный товар, но у него не остается средств для его оплаты. 11.6.3. Деньги за услуги, оказанные в текущем месяце, списываются с личного счета в последний день месяца. 11.7. Денежные перечисления 11.7.1. Заключенный может совершать при посредничестве тюрьмы банковские перечисления (оплачивать госпошлины, платежи по кредитам, перечислять деньги 45  семье и пр.). На основании ч. 4 § 44 VangS, заключенный имеет право накапливать пособие по освобождению в большем размере, чем сумма, указанная в части 3 той же статьи. Из оставшейся для тюремного использования суммы он может выполнять денежные требования, отправлять деньги членам своей семьи или иждивенцам или переводить их на свой счет в банке. Для этого необходимо оформить заявление. 11.7.2. Для уплаты госпошлины законом может быть предусмотрен определенный срок, поэтому тюрьма делает перевод госпошлины в первую очередь. 11.7.3. На основании § 54 VSkE, заключенный может пользоваться своими деньгами, лежащими на счете свободного пользования. Оформленное для этого ходатайство должно содержать: 1) размер суммы, списываемой с личного счета, который указывается как цифрами, так и прописью; 2) желает ли он снять со счета наличные, сделать банковский перевод на другой расчетный счет, заморозить средства в пользу тюрьмы и пр.; 3) если он делает перевод, то номер расчетного счета и имя его владельца; 4) в случае покупки вещей – их наименование и количество; 5) имя заявителя, подпись и дату. 12. Курение в тюрьме (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 01.06.2013) (Изменено приказом № 1-1/69 от 29.04.2016, вступило в силу 16.05.2016) (Изменено приказом № 1-1/68 от 13.06.2017, вступило в силу 01.07.2017) (Изменено приказом № 1-1/102 от 16.08.2017, вступило в силу 01.09.2017) (Утратило силу приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 13. Свидания и телефонные звонки 13.1. Краткосрочное свидание 13.1.1. Установлены все каналы регистрации краткосрочного свидания. Это необходимо для того, чтобы заключенному было известно, каким способом регистрироваться на свидания. Срок уведомления необходим для согласования свидания. Об отмене свидания необходимо сообщать, чтобы освободившееся время свидания можно было при необходимости предложить другому заключенному. 13.1.2. Время краткосрочных свиданий определяется составленным тюрьмой графиком, который доводится до сведения заключенных по каналу внутренней коммуникации. (Дополнено приказом № 1-1/101 от 08.07.2015, вступило в силу 01.08.2015), (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024).Посетитель, прибывший на свидание, должен заполнить ходатайство на проходной за 40 минут до начала назначенного времени свидания. Это минимально необходимое время для оформления документов и прохождения проверочных процедур при входе в тюрьму. 13.1.3. Установлен перечень документов, удостоверяющих личность ребенка. Предписание необходимо для того, чтобы перечень документов, необходимых для пропуска на свидание на территории тюрьмы, был однозначно понятен и известен всем. 13.1.4. Предписание дает практическое руководство: что идущему на свидание лицу делать с предметами, принесенными с собой, что запрещено заключенному в тюрьме и где в тюрьме держать имеющиеся при себе предметы, пока идет свидание. 13.2. Долгосрочное свидание (Изменено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019) 13.2.1. Изменение необходимо для повышение гибкости рабочего распорядка тюрьмы. Тюрьма составляет график, в котором указано время длительных свиданий на каждую неделю, чтобы возможное время длительного свидания было известно заключенному 46  заранее, и тюрьма имела возможность планировать его организацию. (Изменено приказом № 1-1/250 от 03.12.2014, вступило в силу 22.12.2014) 13.2.2. Установлен срок подачи ходатайств, кому следует подавать ходатайство и кто их принимает. Временное ограничение подачи заявлений на длительное свидание необходимо для того, чтобы тюрьма располагала достаточным временем для рассмотрения заявления и составления графика длительных свиданий. С учетом того, что на практике заключенные подают ходатайства о долгосрочных свиданиях в самом начале месяца, предусмотренный для подачи ходатайств срок в пять дней представляется разумным. Точный адрес подачи заявления обеспечивает более быстрое и эффективное рассмотрение ходатайства. 18.03.2013 вступили в силу изменения Правил внутреннего распорядка тюрьмы (далее – VSkE) на основании постановления министра юстиции № 72 от 30.11.2000, согласно § 17 которых в компетенцию контактного инспектора входит принятие решения об установленном в ч. 1, 2 § 25 VangS длительном свидании. (Изменено приказом № 1-1/46 от 17.03.2015, вступило в силу 27.03.2015) 13.2.3. Согласно ч. 1 § 25 VangS, правом на длительное свидание обладает ограниченная группа лиц, состоящих в родственных связях с заключенным. Если лицо ходатайствует о длительном свидании впервые, то ему необходимо документально доказать свою связь с лицом, о длительном свидании с которым оно ходатайствует, в соответствии с частью 1 § 25 VangS, чтобы тюремная служба могла оценить принадлежность пришедшего на свидание лица к указанной группе лиц. 13.2.4 Прибыв на свидание, необходимо предъявить действительный удостоверяющий личность документ, во избежание ситуации, когда прибывшее на свидание лицо предъявляет при входе в тюрьму утративший действие документ. 13.2.5 .–13.2.6. При составлении прейскуранта длительных свиданий за основу была принята установленная VSkE тарифная сетка. Тариф Вируской тюрьмы на комнаты для длительных свиданий составляет, согласно ч. 2 § 411 VSkE, 1,13 евро за квадратный метр. Расходы на свидание необходимо оплатить до его начала, чтобы обеспечить ясность и избежать неуплаты или задержки с оплатой расходов на свидание. 13.2.7. Обязательство проводить обыск вытекает из статьи 32 (2) Постановления 44 министра юстиции от 5 сентября 2011 года об организации надзора в тюрьмах. В целях обеспечения безопасности и охраны тюрьмы проводятся обыски. Необходимость обыска с раздетым заключенным вытекает из цели предотвращения проникновения запрещенных предметов и веществ на территорию тюрьмы, поскольку для посетителя, как правило, не проводится тщательный обыск. (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026, вступило в силу 10.02.2026) 13. 3.–13.7. На свидание не допускается лицо, которое подозревается в алкогольном опьянении либо в нахождении под воздействием наркотического или психотропного вещества, и которое не выполняет распоряжения сотрудника тюремной службы и отказывается соблюдать действующие в тюрьме предписания. Цель данного предписания заключается в том, чтобы на территорию тюрьмы не попадали лица в состоянии алкогольного опьянения и лица, которые невежливы в отношении сотрудников тюремной службы или пытаются доставить на территорию тюрьмы запрещенные заключенным предметы. Заключенному запрещается возвращаться с долгосрочного свидания с предметами или веществами, которых у него не было до свидания. Тем самым обеспечивается, чтобы заключенные не обменивались предметами с лицом, пришедшим на свидание, или не принимали такие предметы. Это препятствует доставке в тюрьму запрещенных предметов. Тюрьма имеет право прервать свидание (кроме свидания с адвокатом или представителем, являющимся адвокатом), если при свидании нарушаются регулирующие внутренний распорядок тюрьмы правовые акты, общепринятые моральные нормы либо создается угроза безопасности тюрьмы. Чиновник тюремной службы, организующий свидания, имеет право в случае нарушения порядка участником свидания прервать его и проинформировать участников свидания, какими могут быть последствия нарушения порядка при свидании. Дополнительная цель данного правила заключается в том, чтобы участники свидания не совершали возможных нарушений. Изменено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 47  13.8. Запрет обусловлен необходимостью тюремной службы в четком обзоре находящихся в камере заключенного предметов. Тюремная служба не разрешает передавать предметы заключенным во время свидания. Заключенный может приобрести необходимые вещи при посредничестве тюрьмы и за личные средства. 13.9. Телефонные звонки 13.9.1.1. На основании ч. 2 § 51 VSkE, заключенный может пользоваться телефоном один раз в неделю. Телефонный номер набирает заключенный или назначенный для этого сотрудник тюремной службы. 13.9.1.2. Согласно ч. 4 § 51 VSkE, заключенный указывает в ходатайстве следующие данные: 1) имя и фамилия заключенного; 2) номер камеры; 3) лицо или учреждение и данные лица, которому заключенный намерен позвонить, если они не были представлены ранее в порядке, предусмотренном § 511 настоящего постановления; 4) желательная дата и время звонка; 5) прочая важная информация; 6) дата подачи ходатайства. Согласно ч. 5 § 51 VSkE, арестант указывает в представляемом тюремной службе ходатайстве данные, указанные в пунктах 1, 2 и 4-6 части 4. (Изменено приказом № 1- 1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 13.9.1.3. Согласно п. 2 ч. 1 § 1431 Пенитенциарного кодекса, если имеются достаточные основания предполагать, что подозреваемый или обвиняемый, который заключен под стражу, отбывает тюремное заключение или арест, своими действиями может повредить проведению уголовного производства, то прокуратура или суд может вынести постановление о перемещении подозреваемого или обвиняемого либо его полной изоляции от других лиц, заключенных под стражу, отбывающих тюремное заключение или арест. Прокуратура или суд своим постановлением может также ограничить либо полностью запретить подозреваемому или обвиняемому право на ведение переписки и пользование телефоном. Ограничение, упомянутое в пункте 2 части 1 данной статьи, не распространяется на переписку и пользование телефоном для общения с государственными учреждениями, местными самоуправлениями и их должностными лицами, а также с защитником. Согласно ч. 1 § 28 VangS, заключенный имеет право вести переписку и пользоваться телефоном; согласно ч. 3 § 28, сотрудник тюремной службы может ограничить право заключенного, установленное в части 1 той же статьи, если его осуществление ставит под угрозу безопасность или порядок тюрьмы либо вредит целям отбытия тюремного заключения. Запрещено ограничивать переписку и пользование телефоном для общения с государственными учреждениями, местными самоуправлениями и их должностными лицами, а также с защитником. 13.9.1.4 Основание следует из положений части 2 § 51 VSkE, согласно которым право пользования телефоном предоставляется заключенному один раз в неделю. Телефонный номер набирает заключенный или назначенный для этого служащий. Точное время и продолжительность пользования телефоном предусмотрены в Правилах внутреннего распорядка (приложение 1). Основание обусловлено частью 3 § 51 VSkE, согласно которой заключенные, не имеющие права свободно передвигаться в пределах своего отделения, могут пользоваться телефоном в предусмотренное для этого время на основании письменного ходатайства. 13.9.2.1-13.9.2.2 Настоящим пунктом устанавливается общий порядок пользования телефоном в открытом отделении, исходя из постановления министра юстиции № 72 от 30.11.2000 «Изменения правил внутреннего распорядка тюрьмы», вступившего в силу 18.03.2013. Работающим в производственном здании и находящимся на учебной практике по специальности заключенным разрешается звонить на первом этаже производственного здания таксофона, поскольку представляется неразумным и затратным отправлять заключенных на время звонка в их 48  жилые отделения. Обычно заключенные пользуются телефоном, когда отделение открыто. Поскольку количество телефонов ограничено, а звонки должны предоставляться заключенным на равных основаниях, пользование телефоном в указанное в распорядке дня время, как правило, допускается в течение не более чем 60 минут в день в соответствии с организацией труда в подразделении. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026, вступило в силу 10.02.2026) 13.9.2.3. Положение действительно в части звонков заключенного, который не имеет права на передвижение в установленное в распорядке дня время, либо находится в карцере, в отдельной закрытой камере или вследствие тяжкого дисциплинарного нарушения помещен в отдельную камеру. Согласно ч. 3 § 51 VSkE, вышеупомянутые заключенные могут совершать звонки на основании письменного ходатайства. См. также пункт 13.9.1.2. Пояснительной записки. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 13.9.3. (Утратило силу приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 13.9.4. Исходя из ч. 21 § 29 VangS, тюремная служба обязана проверять, с кем общается по телефону заключенный. Если заключенный передаст или сообщит другому заключенному номер и PIN-код выданной ему тюрьмой разговорной карты либо воспользуется номером и PIN-кодом разговорной карты, выданной тюрьмой другому заключенному, тюремной службе будет трудно, а в некоторых случаях и невозможно проверить, с кем общается по телефону заключенный. Описанная деятельность также может повлечь за собой долговые обязательства между заключенными и, таким образом, подвергнуть риску безопасность тюрьмы. (Внесено приказом № 1-1/46 от 17.03.2015, вступило в силу 27.03.2015) 13.10. Краткосрочные встречи через телевизионный мост (добавлено приказом № 1- 1/325/12 от 02.04.2025, вступило в силу 07.04.2025) Право тюрем на краткосрочное посещение заключенных через телевизионный мост вытекает из § 24(1) и § 26(1) Закона о тюремном заключении. 13.10.1. В этом пункте излагается общее время и продолжительность краткосрочных встреч через телевизионный мост. Встреча также может быть короче 1 часа. 13.10.2. В пункте устанавливается порядок подачи заявления на краткосрочный визит через телевизионный мост. 13.10.3. Во время видеособрания заключенный должен присутствовать в комнате, предоставленной тюремным служащим, с тем чтобы обеспечить конфиденциальность лиц, которые будут посещены, и не допускать посторонних лиц к нему. 13.10.4. В пункте уточняется, что видео-встреча может состояться, если лицо, находящееся за пределами тюрьмы, заранее подтверждает разрешение на встречу. 13.10.5. Встречи, проводимые с помощью телевизионного моста, должны соответствовать целям исполнения наказания в виде лишения свободы. В этом пункте излагаются правила, которым должны следовать участники в случае встречи через телевизионный мост. 13.10.6. Этот пункт предусматривает право тюремного служащего прекратить посещение в случае нарушения правил. 49 14. Краткосрочный выезд и вывоз 14.1. Краткосрочный выезд 14.1.1. Основание следует из чч. 1 и 2 § 32 VangS. Согласно ч. 2 § 80 VSkE, ходатайства о краткосрочном выезде следует рассматривать в течение месяца, тюрьма должна располагать достаточным временем для оценки указанных заключенным в ходатайстве целей выезда и проверки верности указанных в ходатайстве данных о лицах/учреждениях, которые планируется посетить во время выезда, на основе чего принимается окончательное решение. На основании ч. 7 § 32 VangS, время краткосрочного выезда засчитывается в срок наказания, отбываемого заключенным. Поэтому отбытие наказания и в период выезда должно носить характер целенаправленной деятельности (разрешение проблем, связанных с трудоустройством, учебой, жильем и пр.), что позволит снизить риски, связанные с преступным поведением, и обуславливает требование к заключенному указывать в ходатайстве обоснование необходимости выезда. Тюрьма обязуется обеспечивать надзор над заключенным на протяжении срока заключения. Поскольку время краткосрочного выезда засчитывается в срок наказания, отбываемого заключенным, необходимо обеспечить надзор и на этот период. Данное условие может быть обеспечено только при правильно заполненном плане выезда, согласно которому тюрьма получит возможность установить маршрут движения и места пребывания заключенного. Ненадлежащим образом составленный план выезда может оказаться недостаточно мотивирующим, чтобы убедить в целенаправленности выезда, и не даст тюрьме возможности обеспечить надзор над заключенным. 14.1.2. В частях 1 и 2 § 32 VangS установлено, что разрешение на краткосрочный выезд может выдаваться сотрудником тюремной службы на срок до двадцати одного дня в год. Законом не регулируется, с какого именно времени ведется учет краткосрочного выезда. Следовательно, в законе необходимо уточнить, какой период времени тюрьма учитывает при оценке краткосрочного выезда. 14.1.3. Согласно ч. 7 § 32 VangS, расходы, связанные с краткосрочным выездом, несет заключенный. Получение заключенным разрешения на краткосрочный выезд влечет за собой материальные расходы (например, на транспорт) для заключенного. Для достижения целей выезда у заключенного должно быть достаточно денег. Согласно ч. 1 § 15 VangS, принимая заключенного в тюрьму, тюремная служба берет на хранение находящиеся у него с собой личные вещи и удостоверяющие личность документы. Поэтому для пользования удостоверяющим личность документом заключенному следует подать соответствующее ходатайство. Поскольку, согласно п. 3 ч. 1 § 63 и п. 16 § 641 VSkE, у заключенного в тюрьме не должно быть документов и наличных денег, деньги и запрошенные документы выдаются заключенному непосредственно перед отправлением на выезд. 14.1.4. На основании ч. 41 § 32 VangS, сотрудник тюремной службы может обозначить приказом места, в которых заключенный может или должен находиться во время выезда, и время, в которое заключенный обязан находиться в определенных местах либо когда ему запрещено там быть, или действия, которые заключенный обязан выполнить или исключить. На основании ч. 7 § 32 VangS, время краткосрочного выезда засчитывается в срок наказания, отбываемого заключенным. Следовательно, отбытие наказания и в период выезда должно носить характер целенаправленной деятельности (разрешение проблем, связанных с трудоустройством, учебой, жильем и пр.), что позволит снизить риски, связанные с преступным поведением. Задача тюрьмы состоит в соблюдении заключенным правопорядка в период краткосрочного выезда. За этим следят сотрудники полиции и тюремной службы. Об исключительных обстоятельствах, а также об изменении плана выезда или своего местонахождения заключенный обязан сообщать главному специалисту-дежурному. Тюремная служба должна располагать обзором деятельности и местонахождения заключенного. 14.1.5. Поскольку на основании ч. 7 § 32 VangS время краткосрочного выезда засчитывается в срок наказания, отбываемого заключенным, пребывая на выезде, лицо остается в 50  статусе заключенного. Согласно § 641 VSkE, у заключенного в тюрьме не должно быть наркотических, психотропных или иных опьяняющих или сильнодействующих веществ. Изготовление или приобретение заключенным алкогольных напитков или иных спиртосодержащих веществ или владение ими запрещено § 330 KarS и уголовно наказуемо. На основании § 331 KarS, те же ограничения действуют в отношении употребления наркотических или психотропных веществ. 14.1.6. Согласно ч. 1 § 57 VSkE, заключенный имеет право хранить у себя или на складе личных вещей заключенных вещи, взятые с собой при поступлении в тюрьму, а также личные вещи, приобретенные при посредничестве тюремной службы. На основании ч. 1 § 74 VSkE, заключенный делает закупки под надзором тюремной службы. Предметы, приобретенные заключенным на выезде, находятся вне контроля тюремной службы, поэтому в тюрьме не разрешены. Если у заключенного при себе или на складе личных вещей заключенных имеются предметы, которые он больше не желает хранить в тюрьме, он может взять их с собой, отправляясь на выезд, и по возвращении они больше не будут разрешены. 14.1.7. На основании п. 16 § 641 VSkE хранение заключенными наличных денег в тюрьме запрещено, поэтому по возвращении с выезда наличные деньги, имевшиеся при себе у заключенного, на основании § 44 ч. 1 VangS помещаются на его личный тюремный счет. При отправлении на выезд фиксируется сумма, которую заключенный берет с собой и с которой делаются вычеты на основании ч. 2 § 44 VangS. Если заключенный возвращается в тюрьму с большей суммой, чем было взято при отправлении на выезд, вычеты на основании ч. 2 § 44 VangS делаются с части, превышающей взятую с собой сумму. 14.1.8. При рассмотрении ходатайства заключенного о чрезвычайном краткосрочном выезде применяются общие условия краткосрочного выезда с особенностями, приведенными в ч. 5 § 32 VangS, ч. 4 § 79, ч. 3 § 80 и § 81 ч. 2 VSkE. 14.1.9. На основании ч. 5 § 32 VangS, в случае неизлечимо тяжелого заболевания или кончины супруги/-а, отца, матери, дедушки, бабушки, ребенка, усыновителя, усыновленного ребенка, брата или сестры заключенного, либо по иным чрезвычайным семейным обстоятельствам сотрудник тюремной службы может дать ему разрешение на выезд сроком до семи дней. Согласно ч. 3 § 80 VSkE, решение об удовлетворении ходатайства о выезде по чрезвычайным семейным обстоятельствам принимается в течение трех рабочих дней с момента получения ходатайства. 14.2. Краткосрочный вывоз 14.2.1. Согласно § 801 VSkE, расходы на краткосрочный вывоз состоят из расходов на сопроводительную команду и транспорт тюремной службы, а также прочих расходов. Ставка расходов на кратковременный вывоз с помощью сопроводительной команды тюремной службы составляет 6,96 евро в час на одного члена сопроводительной команды. Минимальная единица для начисления расходов составляет 30 минут. При кратковременном вывозе к этим расходам прибавляются расходы на используемый транспорт тюремной службы из расчета на один километр. В качестве расходов на транспорт учитываются расходы на топливо, ремонт и обслуживание, резину, дорожную страховку и каско конкретного транспортного средства, расходы на его аренду и прочие необходимые расходы, такие как стоимость автохимии, мойки и прочие. Соответствующие расчеты производятся административным отделом тюрьмы. К этим расходам прибавляются расходы, зависящие от особенностей конкретного краткосрочного вывоза, такие как билеты на паром, плата за парковку, платный въезд или иные фактические расходы. На основании § 802 VSkE, вместе с ходатайством о краткосрочном вывозе заключенный также должен представить ходатайство о списании расходов по краткосрочному вывозу с его личного счета. Расходы на краткосрочный вывоз рассчитываются на основании прейскуранта перед отправлением на краткосрочный вывоз, прейскурант представляется и заключенному. Если на момент подачи 51  ходатайства о краткосрочном вывозе или его удовлетворения такого ходатайства на личном тюремном счете заключенного нет денег, директор тюрьмы может в порядке исключения дать разрешение на оплату заключенным расходов по краткосрочному вывозу после возвращения. Заключенный своей подписью подтверждает согласие с обязательством по денежной выплате. 14.2.2. Цель состоит в обеспечении точного и верного плана вывоза заключенного, который не обязательно должен быть ему известен. 15. Почтовые отправления (в т.ч. посылки арестантов и подписка на периодические издания) 15.1. Переписка 15.1.1. Согласно § 47 VSkE, заключенный отправляет письма за свой счет (далее в тексте – частная переписка). Исключение составляют письма, адресованные канцлеру права, тюрьме, президентской канцелярии, прокурору, следователю или суду (далее в тексте – официальная переписка), почтовые расходы по которым несет тюрьма. Поставщиком почтовой услуги является компания AS Eesti Post, которой установлены требования к оформлению адресов на письмах. Заключенный должен соблюдать требования поставщика почтовых услуг. (Дополнено приказом № 1-1/41 от 09.04.2018, вступило в силу 10.04.2018) 15.1.2. На основании § 48 VSkE, при частной переписке заключенный передает свое письмо сотруднику тюремной службы в открытом конверте. Тюремный служащий проверяет содержание конверта, заключенный заклеивает конверт в присутствии сотрудника тюремной службы, указывает на обороте свое имя и дату передачи конверта тюремному служащему. Имя отправителя обеспечивает получение письма при возврате, например, если был указан неверный адрес. При официальной переписке письмо, оплачиваемое тюрьмой, передается тюремному служащему запечатанным. В присутствии сотрудника тюремной службы заключенный пишет на отправляемом конверте точный адрес учреждения, а на обороте – свое имя, фамилию и дату передачи конверта. 15.1.3. В выходные дни обмена почты не происходит, поэтому по пятницам письма для частной переписки от заключенных не принимаются. С учетом различных мероприятий по тюремному надзору, в целях их бесперебойного проведения установлен график проведения таких мероприятий. 15.1.4.–15.1.6. Цель состоит в доставке адресованного заключенному письма. 15.1.7. Разъяснен порядок передачи тюрьме различных обращений для заключенного. 15.1.8. В общем случае вся переписка заключенного ведется за его собственный счет, исключением составляют письма, адресованные канцлеру права, тюрьме, канцелярии Президента, прокурору, следователю или суду, почтовые расходы по которым несет тюрьма. Понятие расходов на переписку включает как почтовые расходы, так и расходы на канцелярские товары (конверт, бумагу, письменные принадлежности и т.д.). Под словом «отправляются» подразумеваются расходы, сопутствующие отправке письма и его доставке адресату, к которым относятся стоимость конверта, почтовой марки, курьерской доставки и пр. платных услуг. Тюрьма не обязана снабжать заключенных писчей бумагой. 15.1.9. Для целесообразного применения конвертов сотрудники, собирающие письма, выдают конверты непосредственно перед приемкой письма. 15.1.10. С целью обеспечения возможности обратиться для защиты своих прав к канцлеру права, тюрьме, канцелярии Президента, прокурору, следователю или суду тем заключенным, на личном счете которых нет или недостаточно денег и которых тюрьма не может обеспечить работой, тюрьма оказывает помощь в виде выдачи бесплатной писчей бумаги. В целях экономного и целевого использования бюджетных средств тюрьмы объем выдаваемой бесплатно писчей бумаги необходимо ограничивать. 15.1.11. Заключенному (за искл. арестантов), который отказался от работы, писчая бумага не выдается, независимо от отсутствия денег на его личном тюремном счете. 52  15.1.12. Регламентируется, кому заключенный может подавать обращения в запечатанном конверте. (Дополнено приказом № 1-1/49 от 04.04.2023, вступило в силу 12.04.2023) 15.2. Отправка и получение посылок Отправка и получение посылок регулируется ст. 28¹ и 98 VangS и гл. 15 VSkE. Согласно ч. 1 ст. 74² VSkE, заключенному (и заключенному под стражу) посылку разрешается отправлять один раз в календарный месяц. Лично доставить заключенному посылку в тюрьму или отправлять нужные вещи посылкой можно четыре раза в неделю. Максимальные габариты отправляемой или доставляемой заключенному в тюрьму посылки – 65 см в длину, 40 см в высоту и 40 см в ширину. Пункты 15.2.1–15.2.3 правил внутреннего распорядка объясняют обращение с поступающими заключенному посылками и посылками, которые отправляет заключенный. Разрешенные к отправке посылкой предметы перечислены в ст. 74¹ VSkE. В пунктах 15.2.4–15.2.6 правил внутреннего распорядка уточняется порядок отправки личных вещей посылкой из тюрьмы. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 15.3. Подписка на периодические издания 15.3.1. На основании ч. 2 § 30 VangS, заключенный имеет право заказывать, через тюремную службу и на свои деньги, разумное число газет, журналов и прочей литературы, если это не подвергает риску цели отбытия заключения, безопасность или внутренний распорядок тюрьмы. 16. Покупки заключенных 16.1. Согласно ст. 74 VSkE, заключенный делает покупки под надзором тюремного служащего. Заключенный оплачивает покупки со своего личного счета. Согласно ст. 48 VangS, заключенный может использовать деньги на своем личном счете для приобретения продуктов питания, предметов личной гигиены и других вещей, разрешенных в тюрьме в соответствии с правилами внутреннего распорядка. Товары продаются тюрьмой или частноправовым лицом, с которым заключен гражданско-правовой договор. Цена продаваемого товара может быть на 20% выше закупочной. За один месяц заключенный может совершать покупки в пределах установленной Правительством Республики минимальной месячной заработной платы. По предписанию медработника заключенному можно полностью или частично запретить покупать определенные продукты питания, если они могут причинить вред здоровью заключенного. Количество товаров для заключенного на один период покупок установлено пунктом 16.4 правил внутреннего распорядка. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 16.2. Сам заключенный физически в тюрьме в магазин не ходит, он делает покупки, оформляя заказ и получая товар по заказу. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 16.3. Поскольку заключенные могут приобретать товары только в интернет-магазине, заказы оформляется в электронном виде с предлагаемого тюрьмой планшета. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 16.4. При выборе установленных в этом пункте товаров и расчете их количеств составители исходили прежде всего из разумного объема употребления/использования перечисленных товаров на одного человека. Учитывалось и то, что тюрьма обычно предоставляет заключенному возможность совершать закупки два раза в месяц, так что количества приведены из расчета на один заказ. Поскольку с 01.10.2017 курение на территории тюрьмы запрещено, продажа сигарет в тюремном магазине не обоснована, так как заключенные не смогут их употребить на территории тюрьмы по назначению. (Внесено приказом № 1-1/69 от 29.04.2016, вступило в силу 16.05.2016) (Изменено приказом № 11/68 от 13.06.2017, вступило в силу 01.07.2017) (Изменено приказом № 1-1/102 от 16.08.2017, вступило в силу 01.09.2017), (Утратило силу в части пункта 16.4.19 приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 16.4.5. Пунктом 7.1.53 Правил внутреннего распорядка заключенным запрещена аэрозольная тара, пластиковые бутылки и бутылочные пробки. Вода и прохладительные напитки 53  продаются только в пластиковой или стеклянной таре, которые запрещены заключенным, поэтому тюремный магазин не имеет такого товара в ассортименте. (Внесено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) (Изменено приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 16.5. (Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.6. (Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.7. (Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.8. (Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.9. (Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 16.10. В порядке исключения заключенному разрешается приобретать товары, пользование которыми для него чрезвычайно необходимо. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 16.11. Предметы одежды, обувь, средства проведения досуга и электроприборы вносятся в регистр заключенного и указываются в общем списке его вещей. Электроприбор помещается на склад, и для его получения необходимо ходатайствовать о разрешении на пользование электроприбором у тюремной службы. После получения разрешения сотрудник тюремной службы поместит на электроприбор необходимые защитные наклейки, номер на которых связан с купившим электроприбор заключенным. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 16.12. В отсутствие услуги пользования магазином заключенные могут приобретать при посредничестве тюрьмы только товары для удовлетворения базовых потребностей. Цель состоит в обеспечении заключенным возможности общаться с близкими и заботиться о повседневной гигиене. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 17. Учеба, работа и участие в программах 17.1. Основная деятельность по ресоциализации в период тюремного заключения состоит в учебе и работе. Получение образования и труд как обязанность регулируются в тюрьме §§ 34–43 VangS. Целью получения образования и работы служит развитие способности заключенного самостоятельно справляться с жизнью после отбытия тюремного срока и освобождения. Повышение уровня образования, приобретение и сохранение привычки к труду и трудовых навыков обеспечивают повышение конкурентоспособности на рынке труда. Заключенных направляют на прохождение краткосрочных социальных программ. Участие в программах возможно на определенных этапах тюремного срока, в зависимости от целей программы (например, программа, предшествующая освобождению, проходится непосредственно перед ним). Все социальные программы разработаны для обучения определенным навыкам, поэтому в них не участвуют лица, индивидуальным исполнительным планом которых это не предусмотрено. Поскольку продолжительность социальных программ коротка, они не должны мешать основной занятости, т.е. обучению или работе. Удовлетворение религиозных потребностей имеет большее значение, чем просто участие в религиозных службах. Капелланы консультируют и организуют социальные программы, помогающие людям формировать ценности и убеждения, анализировать себя и ставить цели. 17.2. Ответственное отношение заключенного к предлагаемой тюрьмой деятельности способствует формированию привычки к труду и обучению, позволяет получить дополнительные знания и повысить квалификацию. 54 17.3. Учеба 17.3.1. На основании индивидуального исполнительного плана (ITK) каждому заключенному обеспечивается индивидуальное обращение и план, который предусматривает периоды и приоритеты различной деятельности. Это придает системность образованию и последующей трудовой занятости заключенного. 17.3.2. Изучение государственного языка также предусматривается индивидуальным исполнительным планом (за исключением арестантов, поскольку для них ITK не составляется, и необходимость оценивается контактным инспектором совместно с организатором обучения государственному языку). 17.3.3. Для арестантов индивидуальный исполнительный план не составляется, он может обратиться к тюрьме в личном порядке. Тюрьма не обязана обеспечить арестанта возможностью участия в обучении, но арестант может учиться самостоятельно. 17.3.4. Организатор обучения может определить уровень образования заключенного и предшествующие трудовые навыки, и на основании этого посоветовать, в каком направлении продолжать учебу. Консультация необходима для получения обзора возможностей обучения в тюрьме и документов, которые необходимо представить в учебное заведение, чтобы приступить к учебе. 17.3.5. Для лучшей организации учебы образование получают на основании расписания занятий, в котором также указан номер аудитории, где будет проходить урок. 17.3.6. Заключенный активно участвует в обучении и приобретает знания. Преподаватель приравнен по статусу к сотруднику тюремной службы, и его распоряжения, как и распоряжения сотрудников тюремной службы, необходимо выполнять (§ 67 п. 1 VangS). 17.3.7.–17.3.8. Заключенные тюрьмы должны ответственно выполнять обязанность посещения школы. Дисциплина обеспечивает всем заключенным возможность спокойно погрузиться в обучение. Заключенному запрещено во время занятий мешать другим учащимся и преподавателю. Образование получают на основании предусмотренных программ, прохождение которых требует интенсивного участия и работы. Поэтому представляется неразумным, чтобы во время занятия преподаватель тратил время на профилактику и прекращение нарушений порядка. 17.3.9. Для занятий заключенному потребуются только учебные средства, предусмотренные для конкретного занятия. Прочие предметы отвлекают внимание заключенных, их использование на занятиях не выполняет цель посещения школы. Кроме того, речь идет о вспомогательном средстве обеспечения безопасности, чтобы заключенные не подвергали риску безопасность тюрьмы во время обучения. 17.3.10. Бережное отношение к имуществу школы и его возврат дает заключенным возможность учиться в технически исправной и чистой, способствующей обучению среде, пользуясь правильными и необходимыми средствами обучения. 17.3.11. Во время обучения заключенные изготавливают различные предметы, которые стоило бы вносить в список вещей, находящихся в камере. Часть изготавливаемых предметов в тюрьме запрещена (например, глиняная посуда и пр.), что означает обязанность тюрьмы каждый раз оценивать изготовленный предмет и предполагает большой расход ресурсов. На основании вышесказанного, тюрьма запрещает присваивать предметы, выполненные во время обучения в школе. 17.3.12. Этот пункт устанавливает условия обучения за пределами территории тюрьмы. 17.3.13. С помощью указанного запрета обеспечивается общая безопасность тюрьмы и запрет на обмен предметами и информацией. Пункт не запрещает общаться с заключенными, обучающимися по той же специальности. 17.4. Работа 17.4.1. На основании ч.1 § 38 VangS, тюремная служба по возможности обеспечивает заключенного работой с учетом его физических и умственных способностей и навыков. Если заключенный не получит рабочего места, его по возможности привлекают к работам по хозяйственному обслуживанию тюрьмы. Согласно части 2 той же статьи, тюремная служба может создавать на территории тюрьмы или за ее пределами предприятия, предоставлять заключенным возможность работать вне 55  тюрьмы или привлекать их к работам по хозяйственному обслуживанию тюрьмы. Определение заключенного в отделение открытого типа считается главным условием его работы за пределами тюрьмы. 17.4.2. Работа заключенного в общем случае не подпадает под нормы трудового права. Заключенный не работает на основании частноправового договора, его принуждают к работе общественно-правовые властные отношения. Работы по хозяйственному обслуживанию тюрьмы проще, поэтому направление на них заключенного на первых порах дает тюрьме лучшее представление о способностях и мотивации заключенного. Позднее можно привлекать его на должности, требующие более специфических навыков. 17.4.3. Заключенный не имеет права требовать своей отправки на работу – это происходит по ходатайству тюремной службы. 17.4.4. При помещении в отделение тюрьмы открытого типа руководствуются основаниями, приведенными в § 20 VangS. Разрешая заключенному, помещенному в открытое отделение, работать за пределами территории, тюрьма должна в первую очередь убедиться в том, что заключенный способен самостоятельно справляться вне тюрьмы без постоянного надзора. 17.4.5. Цель составления рабочего графика состоит прежде всего в планировании работ на нужды тюрьмы. Кроме того, соблюдение рабочего графика позволяет сотрудникам тюремной службы планировать ресурсы и следить за информацией о местонахождении и времяпрепровождении заключенных. 17.4.6. Заключенные, помещенные в здания V и Р, работают прежде всего на таких местах, где нет возможности помыться и хранить личные вещи, поэтому брать с собой на рабочее место другие предметы неразумно и не нужно. (Изменено приказом № 1- 1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 17.4.7. Указанные предметы разрешается брать с собой, поскольку на рабочем месте имеются душевые. Помимо прочего, такое решение обеспечивает заключенным лучшее и более эффективное соблюдение норм гигиены. 17.4.8. Поскольку речь идет о разных специальностях, необходимая на практике одежда может отличаться от тюремной формы заключенных, так что тюрьма считает целесообразным обеспечивать всех заключенных-практикантов соответствующей одеждой. Одежда хранится в раздевалке производственного здания, чтобы она не терялась и чтобы заключенные пользовались ей только по прямому назначению. 17.4.9. Выдача маркированного рабочего инструмента обеспечивает возможность проверки тюрьмой того, находится ли инструмент на руках у заключенного и используется ли он только для выполнения рабочих задач. Уведомление необходимо для того, чтобы тюремная служба знала, что рабочим инструментом могут воспользоваться для совершения правонарушений или их предотвращения. Заключенным, из соображений тюремной безопасности, запрещено забирать с собой с рабочего места или объекта рабочие инструменты и средства труда, поскольку такие предметы часто являются опасными и запрещенными для повседневного пользования заключенными. Кроме того, речь идет об имуществе, которое должно находиться в месте, предусмотренном для пользования его собственником. 17.4.10. Происходит передвижение из одного здания в другое, поэтому для обеспечения надзора необходима и проверка сотрудниками тюремной службы. (Изменено приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 17.4.11. Целью запрета служит, в первую очередь, обеспечение общей безопасности тюрьмы. 17.4.12. При помощи учета рабочего времени заключенных, занятых на работах по хозяйственному обслуживанию тюрьмы, обеспечивается оплата их труда в соответствии с реально отработанным временем. 17.4.13. Поскольку учебная практика проходит в производственном здании тюрьмы, данная глава действительна и для заключенных, проходящих учебную практику. 17.4.14. С помощью указанного запрета обеспечивается общая безопасность тюрьмы, возможный обмен предметами и информацией. Данным положением заключенному не запрещается общаться с другими заключенными, работающими с ним в одном помещении производственного здания. 17.4.15. (Утратило силу согласно приказу № 1-1/133 от 14.09.2015, вст. в силу 01.10.2015) 56  17.4.16. Настоящим положением заключенным, работающим на тюремной кухне или в производственном корпусе, предоставляется возможность принести кофе и чай на рабочее место, т. е. на кухню или в производственное здание, для личного потребления. По соображениям безопасности тюрьмы упаковку на рабочее место следует приносить не вскрытой, также не разрешается уносить обратно в отделение уже принесенные на рабочее место вышеперечисленные вещества. (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 17.5. Мероприятия ресоциализирующей деятельности Мероприятия ресоциализирующей деятельности проводятся на основании случаев с заключённым, основанием является оценка рисков и индивидуальная программа исполнения. Организация работы на основании конкретных случаев гарантирует, что заключённые будут заниматься именно деятельностью по снижению их индивидуальных рисков. Заключённому под стражу тюрьма не обязана разрешать участие в социальных программах и группах поддержки, однако заключённый под стражу может обратиться к контактному лицу для участия в социальной программе, и тюрьма разрешит участие, если это возможно с точки зрения организации работы. Целью мероприятий ресоциализирующей деятельности является обеспечение эффективной работы с заключённым как индивидуально, так и в виде групповой работы. Поэтому заключенного, препятствующего этой деятельности, разумно отстранить от деятельности либо временно, либо окончательно. Такое отстранение может рассматриваться таким образом, что у самого заключенного отсутствовала мотивация участвовать в деятельности. (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021) 18. Занятия спортом, деятельность по интересам, пользование библиотекой и другие возможности проведения досуга 18.1. Занятия спортом 18.1.1. Занятия заключенных (кроме арестантов) спортом состоят, прежде всего, в аэробных нагрузках (бег, игры с мячом, упражнения для различных групп мышц и пр.). Хорошее состояние здоровья заключенного является одной из предпосылок его возвращения на рынок труда и в общество после освобождения. 18.1.2. Заключенным, размещенным в отделениях K1-K6, R1-R6, S1-S5, V1, V3, V5 и V6, разрешено заниматься физкультурой по распорядку дня как в отделении, так и на тюремных спортивных объектах. Занимаясь в отделении, можно выполнять аэробные упражнения (ходьба, разработка различных групп мышц и пр.). На спортивных объектах можно играть в командные спортивные игры (волейбол, баскетбол и пр.). Цель занятий физкультурой в тюрьме заключается в поддержании физической формы заключенного, а не в спортивных достижениях. Спортивные объекты посещают по графику, при составлении графика большая частота посещений крупных спортивных объектов предусматривается в первую очередь для заключенных, занятых полезной деятельностью. Заключенным отделений V7 и V8 предоставляется возможность пользоваться спортивными сооружениями тюрьмы в соответствии с решением начальника отделения. (Изменено приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019), (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 18.1.3. Целевое и бережное пользование спортивным инвентарем позволяет избежать травмирования заключенных или порчи инвентаря. Если на спортивном объекте заключенным будет совершено дисциплинарное нарушение, сотрудник тюремной службы имеет право прекратить его занятия спортом по причине риска для безопасности тюрьмы. 18.1.4. Заключенные, размещенные в отделениях, упомянутых в пункте 19.1.2, могут заниматься спортом в спортивном зале тюрьмы или на ее спортивной площадке. Выбор спортивного объекта лежит на сотруднике тюремной службы, обладающем информацией о свободных спортивных объектах и их техническом состоянии. 18.1.5. Заключенный отвечает за свои действия и во время занятий спортом. Ему запрещено создавать ситуации, потенциально опасные для жизни или здоровья окружающих или его самого. Если во время тренировки заключенный получил травму, следует сразу сообщить об этом сотруднику тюремной службы, чтобы при 57  необходимости быстро организовать оказание медицинской помощи травмированному заключенному. 18.1.6. (Утратило силу приказом № 1-1/24 от 02.04.2024, вступило в силу 15.04.2024) 18.2. Использование библиотеки Услуга библиотеки в тюрьме обеспечивает доступность информации, необходимой для развития заключенного, и способствует повышению уровня образования и общей образованности. Деятельность библиотеки организована таким образом, что издания, за исключением учебной литературы, находятся в отделении, и заключённые могут самостоятельно выбирать их для чтения. Таким образом, отменены положения, регулирующие порядок возврата взятых во временное пользование изданий. Поскольку инфоносители находятся в отделении и их обыск затруднен, в камере задержанного может иметься разумное количество, то есть 5 книг. Иной порядок касается предоставления учебной литературы, которая предоставляется во временное пользование в первую очередь заключённым, участвующим в школьной деятельности. Учебная литература выдается другим заключенным только в том случае, если в библиотеке имеются бесплатные издания. Также указывается информация о последствиях нецеленаправленного использования или повреждения книги. Лицо, взявшее во временное пользование книгу, несет полную ответственность за ее сохранность и использование. При дальнейшем предоставлении во временное пользование пользователей становилось бы больше, и у тюрьмы отсутствовал бы обзор, кто в настоящее время взял книгу во временное пользование. При освобождении из тюрьмы заключённый обязан вернуть книгу, таким образом гарантируя, что тюремное имущество останется на территории тюрьмы и не попадает во владение посторонним лицам. (Изменено приказом № 1-1/64 от 31.05.2021 г., вступило в силу 01.06.2021), (Изменено приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024) 18.3. Деятельность по интересам 18.3.1. Содержание деятельности по интересам – зависящая от сферы интереса направленная деятельность по освоению навыков и приобретению знаний. Через образование по интересам развиваются важные личные качества, такие как работоспособность, целеустремленность, потребность в достижениях, ответственность и чувство долга. 18.3.2. Поскольку речь часто идет об опасных и запрещенных заключенным для повседневного пользования предметах, обосновано пользование ими только в помещениях для деятельности по интересам. Кроме того, речь идет об имуществе, которое должно находиться в месте, предусмотренном тюрьмой для его пользования. 18.3.3. Средства для занятий деятельностью по интересам являются имуществом тюрьмы. Если заключенный вступает в кружок по интересам, он должен учитывать, что изготовленные предметы нельзя забирать с собой. В кружках по интересам развивают, прежде всего, ремесленные навыки. Цель предоставления возможности занятия ручной работой, музыкой или прочим интересным делом в тюрьме заключается в создании предпосылок к тому, чтобы после освобождения заключенный хорошо влился в общество, поэтому в частности предусмотрена возможность того, чтобы заключенный мог поместить произведение, созданное в ходе соответствующего занятия по интересам во время заключения, на склад либо отправить его за пределы тюрьмы в том случае, если он покроет расходы на материалы, использованные при создании произведения. При отправке произведения заключенный оплачивает также расходы на его отправку. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 19. Удовлетворение религиозных потребностей 19.1. Согласно § 40 Конституции, каждый обладает свободой совести, вероисповедания и слова. Принадлежность к церкви и религиозным общинам является свободной. Государственной церкви нет. Каждый волен сам или вместе с другими, публично или приватно совершать религиозные обряды, если это не наносит ущерба общественному порядку, здоровью или 58  нравственности. На основании § 62 VangS, тюремная служба обеспечивает удовлетворение потребностей заключенного, связанных с его религиозными убеждениями. Согласно ч. 1 § 9 Закона о церквях и приходах (KiKoS), лица, содержащиеся в местах заключения, имеют право совершать религиозные обряды согласно своему вероисповеданию, если это не нарушает общественного порядка, здоровья, морали, установленного в тюрьме порядка и прав других находящихся там лиц. 17.09.2020 Совет церквей Эстонии одобрил минимальные стандарты свободы вероисповедания в тюрьмах, в которых уточняется минимум требований и мер, обеспечивающих свободу вероисповедания заключенных. (Дополнено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 19.2. Согласно ч. 2 § 9 KiKoS, богослужения и религиозные обряды в медицинских учреждениях, учебных заведениях, учреждениях опеки и попечительства организуются религиозным объединением с разрешения владельца или главы учреждения, в местах заключения – директора тюрьмы, в Оборонительных войсках – командира структурного подразделения, в Союзе обороны (Кайтселийт) – начальника дружины. 19.2.1. Цель состоит в удовлетворении религиозных потребностей всех заинтересованных в этом заключенных. 19.2.2. Сначала капеллан проводит беседу с заключенным, чтобы выявить его религиозные потребности и мотивацию человека к участию в богослужениях и прочих религиозных мероприятиях. 19.2.3. Если по соображениям безопасности или по иной веской причине (например, тяжкое заболевание) заключенный не может участвовать в богослужениях, он может ходатайствовать о совершении индивидуальных таинств (крещение, причастие) в жилом отделении. В общем случае таинства совершаются в часовне, в порядке исключения они могут происходить и в другом подходящем помещении. Регистрация на религиозные мероприятия для заключенных носит добровольный характер. Для регистрации следует обратиться к контактному лицу и зарегистрироваться на основании действующего в тюрьме порядка. Если заключенный получил право участия в религиозном мероприятии и явился в часовню, участие становится для него обязательным. Это означает, что заключенный должен вести себя прилично и не мешать своими действиями проведению мероприятия. 19.2.4. Заключенные сопровождаются в часовню только для религиозной деятельности, прочие занятия в ней запрещены и не соответствуют цели пребывания в часовне. Посторонняя деятельность – это нечто, не предусмотренное порядком мероприятия и не требующее непосредственного проведения. Посторонней деятельностью может, например, считаться общение заключенных между собой, передача предметов и обмен ими, демонстративное и вызывающее поведение, пение и молитва более громким, чем обычно, голосом. 19.2.5. (Признано недействительным приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 19.3. Если заключенный желает, чтобы капеллан его индивидуально проконсультировал или выслушал, ему гарантирована такая возможность. Капеллан при необходимости организует заключенному личный прием на основании своей оценки и рабочего распорядка. 19.4. В пределах своих возможностей тюрьма при необходимости обеспечивает заключенному, вне зависимости от его религиозной принадлежности, встречу с представителем одной с ним религии, с учетом особенностей, приведенных в ч. 1 § 9 KiKoS. 19.5. Решение о необходимости выдачи заключенному предметов религиозной символики принимает тюремный капеллан. Тюрьма ведет учет предметов религиозной символики, выданной заключенному тюрьмой. Ограничение количества образов правомерно, поскольку их излишек значительно осложняет проведение процедур надзора, а именно визуальный осмотр и обыск камеры. Ограничение представляется разумным, поскольку максимальное количество в 3 образа является достаточным для совершения религиозных обрядов, а большее число образов может мешать заключенным, не имеющим религиозной ориентации или исповедующим иную веру. Речь идет об обеспечении равного обращения и равновесия при реализации свободы вероисповедания. (Изменено приказом № 1-1/234 от 20.12.2013, вступило в силу 1.01.2014) (Дополнено приказом № 1- 1/133 от 14.09.2015, вступило в силу 1.10.2015) 59  19.6. Цель состоит в том, чтобы заключенные не пользовались предметами религиозной символики неподобающим верующему образом и не мешали ими другим заключенным и сотрудникам тюремной службы. Например, заключенный может пользоваться четками в своей камере, жилом отделении, на прогулке и в часовне, но не в школе, на мероприятии социальной программы или иной организованной тюрьмой деятельности. 19.7. Согласно § 60 ч. 1 VSkE, заключенному разрешено наличие в карцере Библии. 19.8 . Если заключенный хочет венчаться, он обращается сначала к контактному лицу, которое передает желание заключенного капеллану. Капеллан встречается с заключенным и проясняет необходимые для заключения брака условия и процедуры. Если заключенный решает венчаться, капеллан назначает дату венчания. Имеется три варианта: 1) капеллан проводит венчание после регистрации брака; 2) брак регистрирует нотариус; 3) брак регистрирует и венчание проводит капеллан, имеющий право на осуществление регистрации. (Изменено приказом № 1-1/27 от 25.02.2022 г., вступило в силу 01.03.2022) 20. Медицинское оказание услуг здравоохранения 20.1. Согласно ч. 1 ст. 49 VangS, здравоохранение в тюрьмах является частью государственной системы здравоохранения. Здравоохранение в тюрьмах финансируется в рамках возможностей государственного бюджета на основании Закона об организации медицинских услуг с учетом особенностей, предусмотренных настоящим законом. Оказание услуг здравоохранения заключенному, арестованному или заключенному под стражу (далее – содержащееся в тюрьме лицо) в соответствии с частью 3 этой же статьи организует Касса здоровья. 20.2. Поскольку заключенный сам не может незамедлительно связаться с поставщиком медицинских услуг, он уведомляет тюрьму о необходимости приема у медработника. 20.3. – 20.4. Лекарства назначаются и распределяются в аптечках поставщиком медицинских услуг. Если заключенный не следует назначенной медработником схеме лечения или отказывается принимать по ней лекарства, этот факт доводится сведения до поставщика медицинских услуг. 20. 5.Нанесение поставщиком медицинских услуг на упаковки лекарств персональных данных необходимо для того, чтобы лекарство попало к правильному заключенному, а также для осуществления надзора. 20.6. Шприц-ручка, иглы для инъекций и ланцет – колюще-режущие инструменты и могут быть инфицированы, они также опасны при неправильном приеме лекарства, что приводит к слишком низкому уровню сахара в крови. Поэтому эти средства не должны попадать кому не следует. Количественное ограничение на тест-полоски глюкометра необходимо для сбалансированности постоянных расходов бюджета. При необходимости медработник меняет иглы один к одному (например, выдает 2 новые иглы в обмен на 2 использованные от заключенного). Таким образом, в камере может быть максимальное количество игл для количества совершаемых в день инъекций. Чтобы поменять иглы, заключенный подходит к зарешеченной двери открытого сектора, в закрытом секторе иглы меняются через люк. В камере может быть только одна инсулиновая шприц-ручка на каждое действующее вещество, поскольку запасные шприцы должны храниться при температуре холодильника 20.7. Заключенному запрещается: Указанные в пунктах с 20.7.1 до 20.7.3 правил внутреннего распорядка действия запрещены для заключенного, поскольку может возникнуть угроза его жизни и здоровью или жизни и здоровью других находящихся в тюрьме лиц. Согласно ч. 1 ст. 38 постановления министра юстиции от 01.10.2011 «Организация надзора в тюрьме» сотрудники тюремной службы раздают заключенным лекарства в количестве и в сроки, установленные тюремным медицинским работником. В соответствии с частью 2 этой же статьи при раздаче психотропных и наркотических препаратов должен присутствовать медработник. В соответствии с частью 3 этой же статьи сотрудник тюремной службы обязан проверять, вводит ли заключенный лекарство. Соблюдение режима лечения крайне важно для достижения результата, бесконтрольный прием препаратов может привести к фатальным последствиям. Лекарства должны приниматься только в лечебных целях. 60 20.7.4 Самовольный пирсинг и т. п. опасны для здоровья заключенного и других находящихся в тюрьме лиц, поскольку могут приводить к распространению различных инфекционных заболеваний (ВИЧ, гепатита и других, передающихся через кровь). Сведение татуировки является сложной процедурой и может нанести непоправимый вред здоровью. Это может быть и формой самоповреждения. Процедура связана с высоким риском заражения, поэтому заключенный не может самовольно модифицировать свое тело или делать пирсинг, а также допускать, чтобы это делали другие. (Изменено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024, вступило в силу 22.11.2024) 21. Прием должностных лиц 21.1. См. разъяснение в пункте 5.9. (Изменено приказом № 1-1/92 от 21.05.2013, вступило в силу 1.06.2013) 22. Дисциплинарное производство и исполнение дисциплинарных наказаний 22.1. Цель дисциплинарного производства состоит в оперативном полном раскрытии дисциплинарного нарушения, выяснении причин и виновников нарушения и назначении справедливого дисциплинарного взыскания. Основание для проведения дисциплинарного производства представляет собой документ, содержащий сведения о дисциплинарном нарушении. В тюрьме дисциплинарное производство инициируется при возникновении признаков дисциплинарного нарушения, зафиксированных в виде донесения. 22.2. Дисциплинарным нарушением считается виновное деяние, состоящее в невыполнении или ненадлежащем выполнении обязательств, следующих из правовых актов. Согласно §§ 63 и 100 VangS, тюремная служба имеет право применить в отношении заключенного дисциплинарное взыскание за умышленное нарушение требований Закона о тюремном заключении, правил внутреннего распорядка тюрьмы и других правовых актов. 22.3. На основании п. 4 ч. 1 § 100 VangS, в качестве дисциплинарного взыскания для арестанта за умышленное нарушение требований Закона о тюремном заключении, Правил внутреннего распорядка тюрьмы и других правовых актов возможно лишение права на дополнительное питание из личных средств на срок до двух месяцев. Согласно ч. 1 § 61 Закона об административном производстве (HMS), административный акт действует с момента его доведения до сведения адресата или доставки ему, если в административном акте не предусмотрен более поздний срок вступления в силу. В случае применения к арестанту в качестве дисциплинарного взыскания вышеупомянутого наказания в период действия дисциплинарного взыскания ему выдается лист заказа тюремного магазина, но он не имеет права приобретать для себя продукты питания. 22.4. Согласно ч. 22 § 38 VangS, заключенный может быть отстранен от работы или освобожден от трудовых обязанностей, если он не способен выполнять трудовые обязанности или работа представляет опасность для самого заключенного, для безопасности тюрьмы либо для дисциплинарного порядка тюрьмы. Прием заключенного на работу, отстранение от работы и освобождение от работы устанавливается постановлением министра юстиции. На основании п. 8 ч. 2 § 5 постановления министра юстиции № 9 от 07.02.2007 «Порядок приема на работу, отстранения от работы и освобождения от работы заключенного» (далее – Порядок), в рамках дисциплинарного взыскания трудовые обязанности заключенного приостанавливаются на срок до одного месяца отстранения от работы. Согласно § 65 VangS, в общем случае дисциплинарное наказание подлежит немедленному исполнению. Если заключенному назначено наказание в виде отстранения от работы на срок до одного месяца, начало исполнения наказания отсчитывается с момента реального отстранения заключенного от работы. 22.5. Обычно заключенные не отбывают карцерное заключение в камере, в которой они размещены в обычном режиме. Заключенный, помещенный для отбытия карцерного заключения в другую камеру или отделение, обязан взять с собой все принадлежащие ему вещи. Личные вещи, находящиеся у заключенного в камере, передают на склад и возвращают после освобождения заключенного из карцера. Тюрьма не гарантирует возвращение заключенного в то же жилое отделение или камеру, откуда он был направлен на отбытие карцерного заключения. Тюрьма не несет ответственности за предметы, оставленные в бывшей камере или жилом отделении заключенного. С найденными 61  предметами, владельца которых не удастся установить, поступят согласно положениям правовых актов, регулирующих тюремное заключение. 23. Перевод и освобождение из тюрьмы 23.1. Освобождение из тюрьмы производится в соответствии с постановлением министра юстиции № 11 от 25.01.2001 «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы». Порядок устанавливает тюремные процедуры, необходимые для подготовки заключенного к освобождению и для освобождения из заключения. 23.2. Заключенных перемещают на основании исполнительного плана. 23.3. На заключенного возлагается обязательство по возврату находящегося в его пользовании тюремного имущества непосредственно перед освобождением или перемещением в другую тюрьму. В случае перемещения в другую тюрьму заключенный не обязан возвращать тюремную форму. Возврат тюремного имущества фиксируется сотрудником тюремной службы. Перед освобождением или перемещением в другую тюрьму заключенный должен сложить в камере все принадлежащие ему вещи и взять их с собой. 23.4. На основании ч. 3 § 75 VangS, при освобождении заключенному возвращают вещи и документы, а также личную одежду, который хранились в тюрьме. Если личная одежда отсутствует или не соответствует сезону, то одежда выдается освобождаемому тюремной службой бесплатно. На основании чч. 1 и 6 § 64 VSkE, освобожденному из тюрьмы возвращают находившиеся на хранении вещи, что заключенный подтверждает своей подписью. 23.5. Если на момент освобождения у заключенного не имеется личной одежды или она не соответствует времени года, заключенный не позднее чем за две недели до даты освобождения представляет тюрьме ходатайство на получение одежды в порядке гуманитарной помощи. На основании представленного ходатайства в день освобождения тюрьма в порядке гуманитарной помощи выдает заключенному одежду и по возможности делает это бесплатно. 23.6. Тюрьма удостоверяет личность освобождаемого, исходя из § 19 «Порядка освобождения заключенного из тюрьмы». Заключенному задают вопросы по его биографии, а ответы сверяют с данными справки об освобождении и личного дела. Подшитые в личное дело фотографии и описания особых примет сверяют с приметами заключенного. В соответствии с § 11 постановления министра юстиции № 11 от 25.01.2001 «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы», лицу выдают справку об освобождении из тюрьмы, в которую вносят наименование выдавшей справку тюрьмы, номер справки, имя и фамилию заключенного, дату рождения или личный код заключенного, фотографию заключенного, подпись заключенного, дату выдачи справки, срок действия справки, начало и конец тюремного заключения, имя и фамилию лица, выдавшего справку, его должность и подпись. Справка об освобождении действительна в течение шести месяцев с момента выдачи, в ней указывается дата окончания срока ее действия. Заключенный подтверждает получение личных документов, в том числе справки об освобождении, своей подписью на внутренней стороне задней обложки личного дела. 23.7. На основании ч. 4 § 75 VangS, при освобождении заключенному выплачивают депонированное за счет сумм на личном счете пособие по освобождению и деньги, оставленные для использования в тюрьме. Если сумма, выплачиваемая с личного счета заключенного, меньше размера пособия, то заключенному выплачивается единовременное пособие в сумме разницы между размером пособия и суммой, выплачиваемой с личного счета. Ставка выплачиваемого пособия установлена § 231 постановления № 11 министра юстиции от 25.01.2001 «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы». 23.8. (Признано недействительным приказом № 1-1/3-26/7 от 03.02.2026 г., вступило в силу 10.02.2026) 23.9. Согласно § 27 постановления № 11 министра юстиции от 25.01.2001 «Порядок освобождения заключенного из тюрьмы», по запросу освобожденного в зале суда заключенного выдается оформленная задним числом справка об освобождении от учреждения, в котором заключенный пребывал непосредственно перед освобождением. Сотрудник тюремной службы организует передачу освобожденному лицу личных вещей, находившихся в тюрьме на хранении, денег, находившихся на тюремном личном счете, а также ценных вещей и документов на тюремной проходной с понедельника по четверг с 62  08:30 до 16:30 и по пятницам с 08:30 до 15:30. Получение вещей освобожденное лицо подтверждает своей подписью. Заключенным необходимо знать, как себя вести, если их освобождают за пределами тюрьмы, то есть в зале суда или прокуратуре, и когда можно забрать личные вещи, находящиеся в тюрьме. До сведения лиц доносится возможность получения после освобождения на основании письменного ходатайства справки об освобождении из тюрьмы, оформленной задним числом. Эта справка необходима прежде всего лицам, не имеющим документов, удостоверяющих личность. 24. Признано недействительным приказом № 1-1/24/47 от 02.04.2024 г., вступило в силу 15.04.2024 24.5. (Утратило силу приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 25. (Утратило силу приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019) 25.1. (Утратило силу приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019) 25.2. (Утратило силу приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019) 25.3. (Утратило силу приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019) 25.4. (Утратило силу приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019) 25.5. 25.5. (Утратило силу приказом № 1-1/55 от 24.04.2017, вступило в силу 01.10.2017) 25.6. (Утратило силу приказом № 1-1/89 от 26.09.2019, вступило в силу 01.10.2019) 26. Пользование планшетом 26.1. под электронными операциями тюрьма в первую очередь подразумевает подачу тюрьме обращений (возражений, заявлений, информационных запросов и т. п.) посредством цифрового решения. Использование планшета упрощает общение заключенных при различных процедурах с судом, а также позволяет совершать покупки в тюремном интернетмагазине. Наряду с планшетом, у заключенных остается возможность пользования компьютером в компьютерной комнате. Электронная форма обращений упрощает их рассмотрение, поскольку тексты не нужно сканировать и не возникает проблем в связи с почерком. При наличии безопасных технических возможностей заключенные могут подтверждать получение или ознакомление с административными актами и другими документами в электронном виде. 26.2. При входе в аккаунт через систему распознавание лиц, устанавливается личность заключенного. Для доступа к среде e-toimik заключенные не могут пользоваться mobiil-ID, поскольку мобильные телефоны в тюрьме запрещены, кроме того, у многих заключенных нет ID-карты (в частности, многие не соответствуют требованиям для ее получения). Должен использоваться пригодный и для них метод аутентификации. Система распознавания лиц позволяет избегать злонамеренного использования, например логина и пароля или PIN-кода заключенного. При работе с планшетом заключенному при необходимости помогает тюремный служащий. 26.3. Выход из аккаунта после прекращения работы с планшетом является обязательным, тем самым заключенный защищает свою конфиденциальность, поскольку планшет – это устройство общего пользования, посредством которого можно получить доступ к информации, касающейся исполнения приговора заключенного (в т. ч. к личным данным особого рода), разглашение которой третьим лицам заключенный не желает. 26.4. Назначение подразделением места создает единое понимание того, где устройство должно храниться, когда им не пользуются, и куда его следует возвращать, чтобы устройством смогли воспользоваться и другие. 26.5. Согласно п. 4 ст. 67 VangS, заключенный обязан относиться к доверенным ему предметам бережно. Во время пользования предоставленными заключенному тюрьмой предметами за них отвечает заключенный, кроме того, он обязан их потом тюрьме вернуть. Бережное 63  пользование предоставляемым тюрьмой имуществом, обеспечивает более длительный срок его службы. 26.1.-26.3. Обозначение запретов обеспечивает единое понимание ожиданий тюрьмы от пользования планшетами. Передача планшета другому заключенному в то время, когда заключенный вошел в свой аккаунт через систему распознавания лиц, приводит к ситуации, при которой заключенный больше не может быть уверен в том, кто совершил ту или иную электронную операцию. В частности, другой заключенный может подать апелляцию как в тюрьму, так и в суд, оформить заказ в интернет-магазине или указать, что он ознакомился с документом. Использование планшета от имени другого заключенного может создавать долговые отношения между заключенными и способствовать возникновению интриг между ними. Таким образом проще подстрекать других заключенных и вовлекать их в подачу злонамеренных или массовых обращений. Передача устройства другому заключенному может привести и к нарушению процессуальных прав заключенного, передавшего устройство: например, другой заключенный может подтвердить ознакомление с документом, из которого вытекают сроки оспаривания. Если заключенный повредил или сломал устройство, собственник устройства имеет право потребовать возмещения причиненного ущерба. Под ненадлежащим использованием устройства тюрьма подразумевает все, что не попадает под разрешенные электронные операции, а также другие действия, которые не согласованы с тюрьмой, например сброс устройства до заводских настроек, игры на нем, запрещенное общение с лицами вне тюрьмы. Модификация устройства включает в себя в первую очередь изменение его целостности независимо от того, идет ли речь об аппаратном обеспечении (конструктивной формы планшета и входящих в него систем) или программном обеспечении (программах). Подключение устройства к другому устройству может привести к тому, что устройство станет непригодным для использования. (Дополнено приказом № 1-1/24/104 от 11.11.2024 г., вступило в силу 22.11.2024) 64