Ettepanekute küsimine

HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS ___________________________________________________________________________________ Vastavalt nimekirjale 18.03.2019. a nr 6-2/1-2 Ettepanekute küsimine Saadame Teile planeerimisseaduse § 81 lg 1 kohaselt Häädemeeste valla üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks. Palun ettepanekud esitada hiljemalt 40 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Karel Tölp vallavanem Lisa 1. Üldplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu; Lisa 2. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Maia-Liisa Kasvandik planeerimisnõunik tel. 444 8894, 5300 6898 [email protected] ___________________________________________________________________________________ Postiaadress Telefon 444 8890 SEB Pank Pargi tee 1 Faks 444 8891 a/a EE 921010902001672004 Uulu küla 86502 E-post [email protected] Reg.nr 77000269 Pärnumaa haademeestevald.kovtp.ee  Häädemeeste valla üldplaneeringu Lähteseisukohad Häädemeeste vald 2019 Häädemeeste valla üldplaneeringu lähteseisukohad Häädemeeste Vallavolikogu on algatanud Häädemeeste valla üldplaneeringu koostamise oma 27.09.2018 a otsusega nr 64. Planeerimisseaduse § 6 p 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. 1. Planeeringu koostamise vajadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14¹ lõike 11 kohaselt haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Häädemeeste ja Tahkuranna valla liitumise tulemusel moodustunud Häädemeeste vald on küll kaetud kehtivate üldplaneeringutega, kuid puudub terviklik valla ruumilist arengut käsitlev dokument. 2. Planeeringu koostamise eesmärk Planeeringu koostamise eesmärk on valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa- ja veealade üldiste kasutus- ning ehitustingimuste määramine, planeerimisseaduse § 75 sätestatud ülesannete lahendamine. 3. Planeeringuga lahendamist vajavad ülesanded Üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse § 75 sätestatud ülesanded, mis on Häädemeeste valla ruumilises arengus asjakohased. Lisaks seaduses nimetatud ülesannetele on vajalik Häädemeeste üldplaneeringuga lahendada järgmised ülesanded:  Määrata tsoonide kaupa ehituslikud tingimused, mida arvestada projekteerimistingimuste väljastamisel detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral  Määrata tsoonide kaupa minimaalsed ehituskrundi suurused  Määrata maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses olemasolevad, moodustatavad ja laiendatavad tiheasustusalad. Tiheasustusalad määrata segahoonestusega aladeks.  Soodustada olemasolevate asumite tihendamist  Määrata sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks vajalikud alad ja nende kasutustingimused  Määrata ettevõtluseks sobivad alad ja nende kasutustingimused  Määrata põllumajanduslikuks tootmiseks sobivad alad ja nende kasutustingimused  Määrata tuletõrje veevõtukohtade asukohad, -juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused rajamise kohustuse kohta  Vaadata üle kehtivad, kuid realiseerimata detailplaneeringud.  Planeerida kergliiklusteede võrgustik  Määrata kohalike teede teekaitsevööndid  Kaaluda riigimaanteede kaitsevööndi vähendamise vajadust  Vajaduse korral määrata eraõigusliku isiku maal asuv tee avalikult kasutatavaks teeks  Määrata supelrannad väljakujunenud asukohtades  Määrata juurdepääsud kallasrajale vajalikes asukohtades  Kaaluda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist asukohapõhiselt  Planeerida rannakindlustusrajatiste asukohad  Määrata korduva üleujutusega ala piir, üleujutusohtlikud piirkonnad ning määrata ehitustingimused  Arvestada kliimamuutustega kaasneda võivate riskidega  Määrata sildumis- ja randumiskohad ning nende ehitustingimused  Määrata rohevõrgustikud, nende säilimise tingimused kooskõlas maakonnaplaneeringuga  Määrata väärtuslikud põllumaad, nende säilimise tingimused  Määrata miljööväärtuslikud alad  Määrata puhke- ja virgestusalad  Määrata maardlate üldised rajamis- ja kasutustingimused, sh juurdepääsuteede vajadus.  Käsitleda maardlatega ja maavara kaevandamisega kaasnevad mõjusid maakasutusele.  Reoveelahendused siduda põhjavee kaitstuse tsoonidega  Määrata kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohad  Vajaduse korral teha ettepanekud maakonna planeeringu ja maakonna teemaplaneeringute ning nendega seatud tingimuste täpsustamiseks. Üldplaneeringuga lahendamist vajavate ülesannete loetelu võib täieneda üldplaneeringu koostamise kestel. 4. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava Etapp Tegevus Eeldatav aeg ÜP ja KSH algatamine 27.09.2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH LS koostamine Oktoober-november 2018 väljatöötamise kavatsus LS kohta kohta ettepanekute Veebruar –märts 2019 küsimine LS avalikustamine (kestus Aprill 2019 vähemalt 30 p) ÜP ja KSH koostamise hange Mai 2019 ÜP ja KSH koostamine Avalikud koosolekud 2019-2020 suuremates asulates ÜP ja KSH aruande eelnõu Avalik väljapanek August-september 2020 avalikustamine Avalik arutelu ÜP täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu Oktoober-detsember 2020 kooskõlastamine ja arvamuse küsimine ÜP vastuvõtmine Jaanuar 2021 ÜP avalikustamine Avalik väljapanek Veebruar-märts 2021 Avalik arutelu (45 päeva jooksul ala lõppu) ÜP täiendamine Aprill 2021 ÜP heakskiitmine Mai 2021 ÜP kehtestamine Juuni 2021 5. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Keskkonnamõjude strateegiline hindamine (algatatud Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018.a otsusega nr 64). Rahvastikuprognoos piirkondade lõikes Mobiilsusuuring 6. Planeeringu koostamisel arvestamist vajavad olulisemad strateegilised dokumendid  Häädemeeste valla arengukava 2018-2023  Häädemeeste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2018-2030  Pärnu maakonna planeering  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn– Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0"  Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering  Arengustrateegia “Pärnumaa 2035+”  teeprojektid  Kehtivad detailplaneeringud  Häädemeeste valla teehoiukava  Looduskaitseliste objektide kaitse-eeskirjad 7. Planeeringu koostamisel arvestamist vajavad ametkondade seisukohad Täiendatakse peale ametkondade poolt lähteseisukohtadele ettepanekute andmist. 8. Planeeringu koostamisse kaasatavad isikud 8.1. Ametkonnad: Keskkonnaamet Keskkonnaministeerium Maaamet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Politsei- ja Piirivalveamet Põllumajandusamet Päästeamet Terviseamet Veeteede Amet 8.2. Naaberomavalitsused: Pärnu linn Saarde vald 8.3. Võrguvaldajad: Elektrilevi OÜ OÜ Vesoka AS Häädemeeste VK Pärnu Vesi AS 8.4. Elanikud, kinnistute omanikud, planeeringu koostamisest huvitatud organisatsioonid. 9. Üldplaneeringu koosseis 9.1. Seletuskiri 9.2. Kaardimaterjal Üldplaneeringu kaart mõõtkavas 1:50 000 Asulate väljavõtted 1:10 000  Reiu  Mereküla  Uulu  Võiste  Häädemeeste  Kabli  Treimani  Ikla  Massiaru 10. Üldplaneeringu vormistamine Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne esitatakse kolmes eksemplaris paberkandjal ja elektrooniliselt pdf-formaadis. Seletuskiri tuleb esitada ka doc- formaadis. Kaardimaterjal esitatakse paberkandjal ning elektrooniliselt pdf- ja kihtide kaupa GIS- süsteemis loetaval kujul.  Häädemeeste valla üldplaneeringu Keskkonnamõju strateegilise hindamise Väljatöötamise kavatsus Häädemeeste vald 2019 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sisukord 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja eesmärk ............................................... 3 2 Mõjutatava keskkonna ülevaade ........................................................................................ 4 2.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond ................................................................................... 4 2.1.1 Asustus ja rahvastik ............................................................................................ 4 2.1.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus ......................................................................... 5 2.1.3 Ettevõtluskeskkond ............................................................................................ 6 2.1.4 Teed ja tehniline taristu ...................................................................................... 6 2.2 Ajalooline ja kultuuriline keskkond ........................................................................... 7 2.2.1 Ajalooline kujunemine ....................................................................................... 7 2.2.2 Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad ................................................................. 7 2.3 Looduskeskkond......................................................................................................... 9 2.3.1 Maastikud ........................................................................................................... 9 2.3.2 Geoloogia ........................................................................................................... 9 2.3.3 Maavarad ............................................................................................................ 9 2.3.4 Põhjavesi .......................................................................................................... 10 2.3.5 Pinnavesi .......................................................................................................... 12 2.3.6 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................ 12 3 Seosed asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega ............................................ 14 3.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ......................................................................... 14 3.2 Pärnu maakonnaplaneering ...................................................................................... 14 3.3 Kohaliku taseme planeeringud ja arengukavad ........................................................ 15 4 Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ................................ 16 5 Hindamismetoodika ......................................................................................................... 19 6 KSH eeldatav ajakava ...................................................................................................... 21 7 Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud isikute ja asutuste ettepanekud............................................................................................................................... 22 2 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja eesmärk Häädemeeste valla üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa- ja veealade üldiste kasutus- ning ehitustingimuste määramine, planeerimisseaduse § 75 sätestatud ülesannete lahendamine. Antud juhul on hinnatavaid arengualternatiive kaks: 1) Alternatiiv 0 ehk olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad praegused arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest üldplaneeringutest; 2) Alternatiiv I ehk olukord, kus rakendatakse koostatava üldplaneeringuga kavandatavaid arengusuundi. KSH käigus võivad alternatiivid täpsustuda ja alternatiive lisanduda vastavalt lisanduvatele andmetele. KSH ja planeering on paralleelselt kulgevad protsessid ning KSH käigus esitatavaid ettepanekuid võetakse planeeringu koostamisel jooksvalt arvesse, mille tagajärjel protsessi käigus planeeringu lahendus täpsustub. 3 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2 Mõjutatava keskkonna ülevaade 2.1 Sotsiaalmajanduslik keskkond 2.1.1 Asustus ja rahvastik Häädemeeste valla pindala on 493,74 km2. Rahvaarv 11.01.2019 seisuga on 4907 inimest. Kogu Pärnumaa elanikkonnast elab Häädemeeste vallas 5,6 %. Keskmine asustustihedus Häädemeeste vallas on 10,10 elanikku ruutkilomeetri kohta. Häädemeeste valla asustustihedus on tunduvalt väiksem Eesti keskmisest asustustihedusest, mis on 30,4 inimest km² ja ka Pärnumaa asustustihedusest, mis on 16,24 inimest km² (Eestimaal on elanikke 01.01.2019 seisuga 1 323 820 inimest, Pärnumaal 87856, kogu Eesti pindala on 43 465,37 km², Pärnumaa pindala 5407 km2). Häädemeeste vald on administratiivselt jagatud 29 külaks ja kaheks alevikuks. Joonis 1. Häädemeeste valla ülevaatekaart 4 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Järgnevas tabelis on toodud kõik külad rahvastiku järgi ning rahvaarvu muutus aastatel 2010 - 2019 rahvastikuregistri andmetel. Kõige kiiremini on elanike arv kasvanud Pärnu linnale lähemal paiknevates Laadi, Reiu ja Tahkuranna külades. Pärnust kaugemal paiknevate külade rahvastik on aga kahanenud. Alevik/küla 01.01.2010 01.01.2015 01.01.2018 11.01.2019 Arumetsa 97 85 97 97 Häädemeeste 785 682 610 593 Ikla 172 164 155 146 Jaagupi 87 79 72 69 Kabli 308 283 265 262 Krundiküla 115 105 111 100 Laadi 367 402 447 456 Leina 50 43 41 44 Lepaküla 84 88 99 101 Majaka 52 46 43 43 Massiaru 105 88 80 80 Mereküla * 0 59 68 70 Metsaküla 67 77 68 68 Metsapoole 140 95 100 101 Nepste 34 37 39 36 Orajõe 42 43 41 43 Papisilla 60 54 50 49 Penu 72 66 68 65 Piirumi 46 52 52 52 Pulgoja 60 57 60 64 Rannametsa 132 145 146 140 Reiu 479 445 495 514 Sooküla 64 59 56 58 Soometsa 119 121 104 108 Tahkuranna 136 164 176 177 Treimani 239 207 194 193 Urissaare 78 67 67 70 Uuemaa 26 21 22 25 Uulu 553 541 547 526 Võidu 104 90 84 86 Võiste alevik 547 473 465 455 KOV täpsusega 2 39 61 16 5220 4956 4982 4907 *- Mereküla moodustati 2014.a, varasemalt kuulus Reiu küla koosseisu 2.1.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus Välja on kujunenud 6 keskust, kus osutatakse olulisemaid, s.h avalikke teenuseid - Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Massiaru. Häädemeeste vallal on seitseteist vallavalitsuse hallatavat asutust: Häädemeeste Keskkool, Metsapoole Põhikool, Uulu Põhikool, Tahkuranna Lasteaed-Algkool, Häädemeeste Lasteaed, Kabli Lasteaed, Uulu Lasteaed, Häädemeeste Muusikakool, Häädemeeste Raamatukogu (sh Massiaru, Treimani, Kabli haruraamatukogud), Võiste Raamatukogu, Uulu Raamatukogu, Uulu Kultuuri- ja Spordikeskus, Treimani Rahvamaja, Kabli Seltsimaja, Häädemeeste Huvikeskus, Häädemeeste Muuseum, Häädemeeste hooldekodu. 5 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Häädemeeste valla territooriumil tegutseb mitmeid kodanikualgatusel loodud ühendusi. Nende tegevus katab mitmeid valla elukorralduse arengus olulisi teemavaldkondi nagu näiteks koolitus, kultuur, ettevõtlus, piirkondlik areng jms. Häädemeeste vallas on seisuga 01.03.2019 registreeritud üks sihtasutus, Jõulumäe Tervisespordikeskus ja 88 mittetulundusühingut. 2.1.3 Ettevõtluskeskkond Häädemeeste vallas tegutsevaid ettevõtteid iseloomustab üsna väike töötajate arv ning tegutsemine väiketööstuse, põllumajanduse ning kalanduse sektorites. Liivi lahe ääres on põlvkondade jooksul väljakujunenud rannakalurite kogukond, sadamad ning tegutseb kohalik kalatööstus. Sadamaid kasutab oma tegevuses umbes 40 rannakalurit, kellest valdav osa on kohalikud ja töötavad FIE-dena. Vallas tegutsevad ettevõtted toetuvad majanduslikele eeldustele, milleks haritava maa olemasolu, mere lähedus, olemasolev (osalt nõukogude ajast pärit) tööstuslik infrastruktuur ning primaar- ja sekundaarsektoris vajalike oskustega tööjõu olemasolu. Aktiivsemad ettevõtluspiirkonnad on Uulu tööstusala, Võiste endise Karusloomafarmi ala, Võiste töökoja ala, Häädemeeste aleviku Aiandi tn piirkond ja Kabli töökoja piirkond. Seisuga 01.03.2019.a. oli Häädemeeste vallas registreeritud 485 osaühingut, 177 FIE-t, 3 aktsiaseltsi ja 3 tulundusühistut. Valla suurimaks tööandjaks on Häädemeeste vallavalitsus koos hallatavate asutustega. 2018.a lõpu seisuga on Häädemeeste vallas 2217 maksumaksjat. (Allikas: Rahandusministeerium) 2.1.4 Teed ja tehniline taristu Häädemeeste valda läbib rahvusvaheline Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee (Via Baltica), lisaks põhimaantee Valga-Uulu. 01.01.2019.a seisuga olid Häädemeeste valla Teederegistrisse kantud teed ja tänavad kogupikkusega ca 346 km, kohalikud teed ca 174,5 km, avalikud erateed ca 41,3 km, mitteavalikud erateed ca 63,9 km, metsateed ca 63,5 km, kergteed 3,2 km. Vallateede ehitamise, kapitaalremondi ning hooldamise aluseks on volikogu kinnitatud valla teehoiukava aastateks 2018 – 2021. Lisaks teede ehitamisele hõlmab see ka tänavavalgustuse ehitust ja bussiootepaviljonide püstitamist. Teehoiukava on dünaamiline, igal aastal üle vaadatav dokument. Valla teed on paljuski õhukese kruusakattega, mistõttu nende kandevõime on väike, eriti kevaditi. Suureks probleemiks on ka teede ääres vohav võsa. Teede korrashoiu osas teeb vallavalitsus koostööd eraettevõtjatest teenusepakkujatega. Suviseks tolmutõrjeks tellitakse nn “suvesoola“, lisaks tellitakse teehööveldamist, talvist lumetõrjet ja muid teehooldustöid. Kõik vanemad asfaltteed saavad igal aastal vähemalt ühe paikamiseringi. Iga-aastaselt on suurendatud teehooldustööde mahtu nii vallateedel kui avalikel erateedel. Tiheasustusalade tänavate kvaliteet on rahuldav, probleemiks on kõnniteede puudumine peatee (Rannametsa-Ikla maantee) ja Via Baltica ääres ehk Pärnust Iklasse. 6 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kohalike elanike liiklusohutust arvestades ning ligipääsude tagamiseks olulistele avalikele objektidele (eelkõige koolid, kultuuriasutused, kauplused) on esmatähtsateks planeeritavateks kergliiklustee lõikudeks jalg- ja jalgrattatee Pärnu linna piirist Posti teeni, Laadi tee ääres kuni Siimu teeni, Häädemeeste aleviku piires ja Kabli külas vähemalt looduskeskusest alates asula lõunapiirini; Treimani küla ja Metsapoole kooli vahel on vajalik kergliiklustee kui õpilaste ohutu koolitee osa. Häädemeeste vallas on tänavavalgustid paigaldatud peamiselt Häädemeeste alevikus, Uulu ja Võiste asulate keskustes, Reiu, Laadi ja Merekülas ning Kablis, Treimanis ja Massiarus. Teistes valla külades tänavavalgustus puudub. Valgustatud on ka suuremad bussipeatused. Välisvalgustust on endises Häädemeeste vallas üle 100 lambi, Tahkuranna aladel üle 700. Häädemeeste valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2030 on kehtestatud 2018. aastal. Sellega on määratud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonivõrgu rekonstrueeritavad ja planeeritavad torustikud. Reoveekogumisalad on kinnitatud Keskkonnaministri poolt. Valla territooriumil asuvad järgmised reoveekogumisalad:  Võiste  Uulu  Treimani  Tahkuranna  Reiu  Pärnu (Kalevi pst osas)  Kabli  Häädemeeste 2.2 Ajalooline ja kultuuriline keskkond 2.2.1 Ajalooline kujunemine Ajalooliselt on Häädemeeste vald olnud Liivimaa osa. Uulut mainitakse esmakordselt 1514. aastal, Võiste esineb 1601. aasta maarevisjoniaktides, Häädemeeste nimi käib ajalooürikutest esmakordselt läbi 1560.a. Administratiivne kuuluvus on neil olnud erinev. Pärnust lõuna poole jääval mereäärsel kitsal alal loodi 1862. aastal Häädemeeste kihelkond, varem oli ta Saarde kihelkonna mereäärne ala. Uulu on kuulunud Pärnu kihelkonna koosseisu ja enamasti olnud kas Uulu või Uulu-Surju vallas, Võiste ja Tahkuranna on kuulunud Tori, hiljem Häädemeeste kihelkonda Tahkuranna valla nime all. Praegune Häädemeeste vald moodustati haldusreformi tulemusel 2017.a Häädemeeste ja Tahkuranna valla ühinemisel. 2.2.2 Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Ajaloo- ja arhitektuurimälestistest on Häädemeeste vallas kaitse all järgmised objektid:1 1. Terroriohvrite ühishaud, Reiu küla, ajaloomälestis; 2. Uulu mõisa kirik, arhitektuurimälestis; 3. Uulu mõisa Stael von Holsteinide hauakamber, arhitektuurimälestis; 4. Konstantin Pätsi mälestussammas Tahkuranna küla, ajaloomälestis; 5. Tahkuranna Apostliku-Õigeusu kirik, arhitektuurimälestis; 1 Andmed: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=list&page=3&_nocache=1550497834 7 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6. Metsaküla kalmistu, ajaloomälestis; 7. II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Metsaküla, ajaloomälestis; 8. Tahkuranna kalmistu; arheoloogiamälestis; 9. Võiste kalmistu, ajaloomälestis; 10. Ohverdamiskoht "Tõotusemägi”, Rannametsa küla; 11. Häädemeeste õigeusu kirik, ehitismälestis; 12. Häädemeeste Püha Miikaeli kirik, ehitismälestis; 13. II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Häädemeeste alevik, ajaloomälestis; 14. Häädemeeste kalmistu, ajaloomälestis; Häädemeeste vana kalmistu, ajaloomälestis; 15. Reederi talu elamu, ait ja kelder, Kabli, ehitismälestised, 16. Orajõe mõisa magasiait, ehitismälestis; 17. Treimani kalmistu, ajaloomälestis; 18. Treimani õigeusu kirik, ehitismälestis; 19. Urissaare kalmistu, ajaloomälestis; 20. Terroriohvrite ühishaud, Urissaare küla, ajaloomälestis; 21. Kalmistud Uuemaa ja Rannametsa külades, arheoloogiamälestised; 22. Tauste kalme, Massiaru küla, arheoloogiamälestis; Lisaks eeltoodule on muinsuskaitse alla hulgaliselt kirikutele kuuluvaid kunstimälestisi (ikoonid, maalid jms). XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimistusse kuuluvad järgmised objektid:2 1. Võiduküla uudisasundus, Võidu 2. Võiduküla koolihoone, Sooküla 3. Häädemeeste vallamaja 4. Elamu, Häädemeeste, Suurküla 7 5. Koolimaja, Häädemeeste, Kooli 10 6. Elamu, Jaagupi 7. Koolimaja, Jaagupi 8. Seltsimaja, Jaagupi 9. Reeder Mats Granti elamu, Kabli 10. Suvilaehituskooperatiiv „Piknik”, Majaka 11. Suvilaehituskooperatiiv „Vika”, Majaka 12. Laiksaare Õigeusu kirik, Urissaare 13. Pändi algkool, Urissaare 14. Massiaru koolihoone, Massiaru 15. Orajõe vallamaja, Orajõe 16. "Kaluri" kolhoosi klubihoone, Treimani 17. Ikla raudteejaam, Ikla Vallas ei ole seni määratud miljööväärtuslikke alasid. 2 Andmed: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture 8 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.3 Looduskeskkond 2.3.1 Maastikud Häädemeeste vald asub Liivi lahe rannikumadalikul, mis on maakerkel ja rannajoone taandumisel kujunenud rannikuterrass. Metsapoole madalikul paiknevad Uuemaa ja osaliselt Urissaare küla alad. Maastikku ilmestavad kaks suuremat luitevööndit, mille vahele jääb laguunitekkeline Tolkuse raba. Pinnakatte paksus on Häädemeeste vallas muutlik — valdavalt jääb see 3–10 m vahemikku, kuid rannaluitestiku vööndis ulatub kohati ka üle 20 m ning rööbiti Reiu jõega kulgevas mattunud orus isegi üle 50 m. On ka alla 3 m pinnakattega alasid, nagu Laadi-Rabaküla piirkond Häädemeeste ja Saarde valla piiril. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad tasandikualal 7–9 meetrini. Rannavööndis vahelduvad pikemad liivarannad (Kabli ja Treimani piirkond), roostikud ja rannaniidud. Territooriumile on iseloomulik kõrge metsasus. Vaheldusrikas ja kaunis loodus soodustab turismi ja puhkemajandust. 2.3.2 Geoloogia Ehitusgeoloogiliselt asub Häädemeeste vald peamiselt Madal-Eesti tugevalt soostunud akumulatsioonitasandikel. Piirkonnas on pinnakatte paksus väike (keskmiselt 3...4 meetrit). Aluspõhi koosneb devoni liivakividest ja savidest. Pinnakate algab 1...2 m paksuse moreenkihiga. Moreen on kaetud jääjärveliste liivade, liivsavide ja saviliivadega, enamasti samuti vaid 1...2 m paksuselt. Sageli esinevad väiksemad sood 1...3 m turbakihiga. Rannapiirkondades (Pärnu lahe ääres) esineb rannaliiva ja –kruusa seljandikke. Pinnasevesi on kõikjal maapinna vahetus läheduses, mistõttu on piirkond ehituseks vähesobiv. Tasase reljeefi ja jõeorgude vähese sisselõikumise tõttu on kunstlik drenaaž raske ja vähe efektiivne. 2.3.3 Maavarad Maavaradest leidub territooriumil savi, turvast, kruusa ja liiva. Lisaks on teada ja kasutusel mineraalveevaru. Häädemeeste vallas paikneb 8 maardlat: 6 liiva-, 1 savi- ja 1 turbamaardla (Maa-ameti maardlate rakenduse andmed). Maavaradest leiab kasutust liiv. Kaeveluba on väljastatud Võiste karjäärist, Massiaru liivakarjäärist, Urissaare liivakarjäärist, Arumetsa savikarjäärist maavara kaevandamiseks. Keskkonnaregistri andmetel on Häädemeeste vallas lisaks veel kolm liivamaardlat: Kiusumetsa, Nepste ja Häädemeeste (Võiduküla) liivamaardlad. Turvast on kaevandatud Tolkuse rabas, kuid ala on nüüdseks rekultiveeritud. Raba on suuremas osas looduskaitse all. Tolkuse rabas asuvaid turbavarusid ei kasutata. Mineraalvee puhul ei ole tegemist maavaravaruga, vaid põhjavee varuga. Vallas on kaks uuritud varudega mineraalvee leiukohta, Ikla ja Häädemeeste. Häädemeeste mineraalvett on võimalik saada Häädemeeste–Asuja maantee ääres luiteaheliku idaserval 632 m sügavusest puurkaevust, mis annab vett kambriumi lademest. Häädemeeste mineraalvee villimiseks on rajatud tööstushoone. Ikla mineraalvesi praegu kasutamist ei leia. Ikla lähedal on samuti ravimuda leiukoht, mis seni pole kasutamist leidnud. Mudavarude asukoha, suuruse ja kvaliteedi kohta täpsed andmed puuduvad ja need vajavad edaspidiseid uuringuid. 9 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.3.4 Põhjavesi Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Häädemeeste vald peamiselt nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka. Põhjavee kaitstus on piirkonniti siiski üsna erinev. Joonisel 2 on toodud Häädemeeste valla põhjavee kaitstuse kaart. Valla põhjaosasse jäävad peamiselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alad (sh Uulu ja Reiu külad). Lisaks on suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ka Treimani ja Massiaru küla keskuse piirkonnad. Keskmiselt kaitstud on põhjavesi Soometsa, Metsapoole ja Ikla küla keskuses. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alad asuvad Häädemeeste ja Võiste alevikus. Kaitsmata on põhjavesi Kabli küla keskuse piirkonnas. Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alade on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit. Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 20-50 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 5-10 meetrit. 10 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Põhjavee kaitstuse kaardi legend: Joonis 2. Häädemeeste valla põhjavee kaitstuse kaart (Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400 000, OÜ EGK) 11 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.3.5 Pinnavesi Häädemeeste vald paikneb Pärnu alamvesikonnas. Suurem osa endise Tahkuranna valla territooriumist jääb Pärnu jõe vasakpoolse lisajõe Reiu jõe ja Uulu kanali kaudu merre suubuva Ura jõe valgaladesse. Ainult kitsas rannikuäärne (Tallinn-Pärnu-Ikla mnt lääne poole) piirkond asub rannikujõgede jõgikonnas. Häädemeeste piirkonna suurema valgalaga jõeks on Rannametsa jõgi, mille valgala suurendab Timmkanal, mis ühendab Rannametsa jõge Ura jõega. Valla territooriumil asuvad suuremad looduslikud seisuveekogud on Nigula järv (20,4 ha), Võiste alevikus asuv merest eraldunud rannajärv (12,3 ha) ning Nigula raba laugas (2,3 ha). Ülejäänud seisuveekogude pindalad jäävad alla 2 ha. Vooluveekogudest läbib Häädemeeste valda kuus jõge: Reiu, Ura, Rannametsa, Lemmejõgi, Häädemeeste ja Pužupe jõgi. Valdav enamus jõgedest suubuvad merre. 2.3.6 Kaitstavad loodusobjektid Häädemeeste valla pindalast moodustavad mitmed looduskaitsealad väga suure osa, kokku ca 27 236 ha ehk ca 55 % . Valla territooriumil asuvad kaitsealad on järgmised:3  Pärnu rannaniidu looduskaitseala  Pärnu maastikukaitseala  Uulu-Võiste maastikukaitseala  Uulu mõisa park  Luitemaa looduskaitseala  Laiksaare looduskaitseala  Kabli looduskaitseala  Laiksaare männik  Kivikupitsa maastikukaitseala  Nigula looduskaitseala  Sookuninga looduskaitseala  Laulaste looduskaitseala  Metsapoole botaanilis-zooloogiline kaitseala Lisaks on moodustamisel Nepste4 ja Nepstemurru5 looduskaitsealad. Häädemeeste valla territooriumil asuvad järgmised Natura 2000 alad: 6  Pärnu rannaniidu loodusala  Pärnu lahe linnuala  Reiu jõe loodusala  Kabli linnuala  Uulu-Võiste loodusala  Luitemaa linnuala  Luitemaa loodusala  Põhja-Liivimaa linnuala  Kabli loodusala 3 Andmed: http://register.keskkonnainfo.ee/ 4 Andmed: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitse-eeskirjade-ja- kaitsekorralduskavade-avalikustamine-71 5 Andmed: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitse-eeskirjade-ja- kaitsekorralduskavade-avalikustamine-68 6 Andmed: http://register.keskkonnainfo.ee/ 12 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus  Laiksaare loodusala  Laulaste loodusala  Nepste loodusala  Orajõe loodusala  Lemmejõe loodusala  Kivikupitsa loodusala  Nigula loodusala  Sookuninga loodusala  Metsapoole loodusala Häädemeeste valla territooriumil asuvad järgmised püsielupaigad: 7  Leina merikotka püsielupaik  Piirumi merikotka püsielupaik  Papissilla merikotka püsielupaik  Häädemeeste merikotka püsielupaik  Nepste metsise püsielupaik  Urissaare väike-konnakotka püsielupaik  Sihissilla väike-konnakotka püsielupaik  Tuuba väike-konnakotka püsielupaik  Uuemaa väike-konnakotka püsielupaik  Kiusumetsa must-toonekure püsielupaik  Orajõe merikotka püsielupaik  Massiaru metsise püsielupaik  Tuuliku väike-konnakotka püsielupaik  Kolbergi väike-konnakotka püsielupaik Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvad järgmised jõed:8  Reiu jõgi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke  Ura jõgi Tõitoja–Häädemeeste maanteest Timmkanali alguseni.  Rannametsa jõgi Laiksaare paisust suubumiseni merre  Timmkanal kogu ulatuses  Lemmejõgi kogu ulatuses  Loode oja kogu ulatuses  Treimani jõgi Eesti piires 7 Andmed: http://register.keskkonnainfo.ee/ 8 Andmed: https://www.riigiteataja.ee/akt/898474 13 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3. Seosed asjakohaste planeeringute ja arengudokumentidega 3.1. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ eesmärgiks on Eesti ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonna- planeeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks. Eesti 2030+ täpsustab ja arendab edasi varasemas üleriigilises planeeringus Eesti 2010 võetud ruumilise arengu suundi, hõlmates territoriaalselt ka merealasid ning käsitledes nii linnade kui maapiirkondade arengut. Peamine üleriigilises planeeringus võetud arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas: kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste taristutega. Asustusstruktuuri arendamisel on peamisteks eesmärkideks olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu - ja majanduskeskkonna kujundamine ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Maa-asulate elukeskkonna planeerimisel tuleb silmas pidada, et üha vähem sealseid inimesi on hõivatud tavapärases põllu- ja metsamajanduses. Tekkinud on palju teist tüüpi töökohti, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, erinevad ökotalud; aina rohkem töötajaid osaleb igapäevases tööalases pendelrändes linna ja maa vahel. Maal elavad inimesed on kokkuvõttes üha enam linnastunud – oma mõtlemiselt, käitumiselt, tööhõivelt jne. Maapiirkondade planeerimisel peab seega arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse alalhoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aastaringselt sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada puhast joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse. 3.2. Pärnu maakonnaplaneering Pärnu maakonnaplaneering on kehtestatud 2018. aastal. Olulisemad teemad, mida maakonnaplaneeringus käsitletakse, on asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal. Planeeringuga on seatud asustuse suunamise tingimused ja edasise planeerimise üldised põhimõtted. Planeering on aluseks üldplaneeringute ja muude arengudokumentide koostamisele. Maakondlikul tasemel kehtivad Häädemeeste valla territooriumil veel järgmised planeeringud:  Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" (2018)  Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (2017)  Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn– Pärnu–Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0" (2012). 14 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3.3. Kohaliku taseme planeeringud ja arengukavad 2012. aastal kehtestati Tahkuranna valla üldplaneering ning 2013.aastal Häädemeeste valla üldplaneering. Haldusreformieelselt koostati Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringut ja selle kehtestas juba ühinenud Häädemeeste valla volikogu 2018. aastal. Lisaks peab üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamisel arvestama vallas kehtivate detailplaneeringutega. Häädemeeste vallas kehtib arengukava aastateks 2018-2023. Arengukava kohaselt on nende viie aasta jooksul valla tegevuste eesmärgid järgmised:  anda kõigile lastele võimalus omandada vähemalt põhiharidust koduvallas;  tagada võimalused kooliõpilaste mitmekülgseks arenguks;  luua soodsad võimalused ettevõtlusega, sh turismitegevusega alustamiseks ja pakutavate teenuste parandamiseks;  parandada teedevõrku ja uuendada vee- ning kanalisatsiooniobjekte;  tagada valla kultuuri-, spordi- ja seltsielu jätkumiseks vajalikud tingimused;  tagada kõigi elanikkonna gruppide hea (keskmisest kõrgem) elukvaliteet;  tõsta avalike teenuste kvaliteeti;  tagada valla üldine heakord ja juurdepääsud rannale ning kaldale;  tagada elukeskkonna turvalisus. Koostatav üldplaneering peab võtma arengukavas sätestatut arvesse ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ja maakasutuse juhtotstarvete määramisel, et võimaldada arengukavas sõnastatud strateegiliste eesmärkide täitmine. 15 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid keskkonnakomponentide lõikes järgmiselt: 1 Looduskeskkond: 1.1. Elurikkus, taimestik ja loomastik; 1.2. Rohevõrgustik ja selle toimimine; 1.2.1. Pööratakse tähelepanu Läänemere ranna-alade teemale. Hinnatakse, kuidas toimib või jääb toimima piki kallast kulgev rohekoridor ning kuidas vältida selle tükeldamist erinevate rajatiste ja arendustega. Rohevõrgustiku täpsustamine. 1.3. Looduskaitsealad ja – objektid; 1.4. Natura alad, sh viiakse läbi Natura eelhindamine. Juhul, kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine; 1.5. Läänemeri, voolu- ja seisuveekogud ning nende kalda kaitsevööndite säilimine (ehituskeeluvööndite laius tulenevalt LKS); 1.6. Üleujutatavad alad, riskikohtades piirangute seadmine ehitustegevusele; 1.7. Põhjavesi, sh selle kasutus ja kaitse; 1.8. Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine; 1.9. Väärtuslike maastike säilimine; 1.10. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. 1.11. kliimamuutustega kohanemine (erakorralised ilmastikutingimused, paduvihmad, põuad, pakased, tormid) 2. Tehiskeskkond 2.1.Veevarustus ja kanalisatsioon; 2.1.1. Käsitletakse veeseaduse § 241 lg 3 märgitud kanalisatsiooniga ala piiritlemist ja perspektiivi. Samuti hajaasustuses üldiseid reovee käitlemise tingimusi vastavalt keskkonnatingimustele (maaparandus, seos põhjavee kaitstusega jne). 16 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.1.2. Piirangud maakütte kasutamisel (avatud süsteemiga puurkaevu baasil), lähtudes kasutatavatest veekihtidest. 2.2.Maakasutus (erinevate juhtotstarvetega alade paiknemine ja vastastikused mõjud); 2.2.1. Käsitletakse ka maardlate paiknemist ja edasist maavarade kaevandamise võimalusi, tingimusi ja kitsendusi; 2.3.Tootmis-, ettevõtlus- ja elamualade paiknemine. 2.4.Teed ja liikluskorraldus, sh kergliiklus ja planeeringuala läbivad maanteed; 2.5.Riigimaanteedega seonduva käsitlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“ http://www.mkm.ee/riigimaanteede-teehoiukava-aastateks-2014-2020/, kus on selgitatud konkreetsed tegevused ja vahendid; 2.5.1. Käsitletakse mh liiklusest tingitud keskkonnamüra ja tekkiva tolmu vähendamist, viidates Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud „Riigimaanteede teehoiukava 2014-2020“-le, sest selles määratakse konkreetsed tegevused ja ka vahendid; 2.5.2. Hinnatakse maakasutuse ja teedevõrgu kavandamisel avalduvat mõju liiklusohutusele, vastavalt EL direktiivi 2008/96 artiklile 3; 2.6.Elektrivõrk 2.6.1. 330/110 kV ülekandeliinid; 2.6.2. alajaamad. 2.7. Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME); 2.8. Jäätmemajandus ning jääkreostus (lagunevad hooned). 3 Sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline keskkond 3.1. Sotsiaalne infrastruktuur; 3.1.1. Olemasoleva sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrgu potentsiaal (haridus, kultuur, sport, seltsitegevus, raamatukogud); 3.1.2. Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuasutused; 3.2. Puhke- ja virgestusalad; 3.3. Miljööväärtuslikud alad ning väärtuslikud maastikud ja vaated; 3.3.1. Käsitletakse olemasolevaid ja potentsiaalseid miljööväärtuslikke alasid ning nende kaitse ja kasutustingimusi. 3.3.2. Käsitletakse väärtuslike maastike piiride täpsustamist. Keskkonna kultuuristamisel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid 17 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ja taluaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, alleed jms. 3.3.3. Käsitletakse ilusaid vaateid, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele ja nende säilimist. 3.4. Ajaloo- ja kultuurimälestised; 3.4.1. Lähtutakse riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest. 3.4.2. Arvestatakse erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistustega ja nende väärtusega. 3.4.3. Käsitletakse Muinsuskaitseametis arvel olevaid arheoloogilisi objekte ja võimalikke arheoloogiliselt väärtuslikke alasid. 3.4.4. Käsitletakse ajalooliselt väärtuslikke objekte (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne) ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmiseks. 3.4.5. Käsitletakse 20. sajandi arhitektuuri seisukorda, võttes aluseks projekti “Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tulemused. 3.5. Inimese tervis (müra, õhusaaste, radoon, suurõnnetuste oht). 18 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5. Hindamismetoodika KSH koostamisel lähtutakse riigi andmebaasidesse (EELIS, VEKA, Maa-ameti Geoportaal jt) koondatud infost ning kasutatakse alal eelnevalt teostatud uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Mõjude hindamine teostatakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Objektipõhist hindamist KSH käigus ei teostata. Samuti ei teostata suuremahulisi välitöid, täiendavaid elustiku inventuure või keskkonnauuringuid. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt tekkivale vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused jms) kuna üldplaneeringu täpsusastme puhul ei ole tihti piisavalt lähteandmeid kvantitatiivseteks hinnanguteks. Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, modelleerimist jne. KSH koostamise metoodika valib KSH ekspert. Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega 19 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6 Koostöö ja kaasamine Üldplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Planeeringu koostamisel tehakse koostööd järgmiste ametkondadega:  Keskkonnaamet  Keskkonnaministeerium  Maaamet  Maanteeamet  Muinsuskaitseamet  Politsei- ja Piirivalveamet  Põllumajandusamet  Päästeamet  Terviseamet  Veeteede Amet. Koostööd tehakse ja kaasatakse naaberomavalitsused ehk Pärnu linn ja Saarde vald. Samuti tehakse koostööd ja kaasatakse võrguvaldajad:  Elektrilevi OÜ  OÜ Vesoka  AS Häädemeeste VK  Pärnu Vesi AS Lisaks on üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatud elanikud, kinnistute omanikud, planeeringu ja KSH koostamisest huvitatud organisatsioonid. 20 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6. KSH eeldatav ajakava Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine on tihedalt seotud üldplaneeringu koostamise etappidega. Seetõttu on KSH ja ÜP koostamise etapid toodud alljärgnevas tabelis koos. Etapp Tegevus Eeldatav aeg ÜP ja KSH algatamine 27.09.2018 ÜP lähteseisukohtade ja KSH LS koostamine Oktoober-november 2018 väljatöötamise kavatsus LS kohta kohta ettepanekute Veebruar 2019 küsimine LS avalikustamine (kestus Aprill 2019 vähemalt 30 p) ÜP ja KSH koostamise hange Mai 2019 ÜP ja KSH koostamine Avalikud koosolekud 2019-2020 suuremates asulates ÜP ja KSH aruande eelnõu Avalik väljapanek August-september 2020 avalikustamine Avalik arutelu ÜP täiendamine ÜP ja KSH aruande eelnõu Oktoober-detsember 2020 kooskõlastamine ja arvamuse küsimine ÜP vastuvõtmine Jaanuar 2021 ÜP avalikustamine Avalik väljapanek Veebruar-märts 2021 Avalik arutelu (45 päeva jooksul ala lõppu) ÜP täiendamine Aprill 2021 ÜP heakskiitmine mai 2021 ÜP kehtestamine juuni 2021 21 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud isikute ja asutuste ettepanekud Ettepanekud lisatakse peale nende laekumist. 22 Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 19.03.2019 00:34 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: Fwd: 6-2/1-2 Ettepanekute küsimine Manused: 18.03.2019_Häädemeeste üldplaneering_vastavalt nimekirjale.asice; ATT00001.htm Sent from my iPhone Begin forwarded message: From: < [email protected]> Date: 18 March 2019 at 17:05:28 EET To: < [email protected]> Subject: 6-2/1-2 Ettepanekute küsimine