Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie 18.02.2019 nr 2019/8-1/174-1 Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Lääneranna Vallavolikogu 23.08.2018.a otsusega nr 90 algatati Lääneranna valla üldplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esitame Teile planeerimisseaduse § 76 lõike 1 ja lõike 2 alusel üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ettepanekute tegemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mikk Pikkmets vallavanem Anna Palusalu 56918606 [email protected] Koopia: Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium Põllumajandusamet Kultuuriministeerium Terviseamet Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaamet Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Maa-amet Lennuamet Politsei- ja Piirivalveamet Veterinaar- ja Toiduamet Pärnu Linnavalitsus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Märjamaa Vallavalitsus Lääne-Nigula Vallavalitsus Muhu Vallavalitsus 2  Lääneranna valla üldplaneeringu LÄHTESEISUKOHAD Lääneranna Vallavalitsus Jaanuar 2019 1 Sisukord SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................... 3 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK......................................................................... 4 2. ALUSDOKUMENDID JA UURINGUD PLANEERINGU KOOSTAMSEKS............................... 7 3. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED .............................................................................................. 8 4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ARUANDE KOOSTAMINE ....................................................... 14 5. KOOSTATAVAD ANALÜÜSID JA TEEMAJOONISED, VORMISTUS ..................................... 14 6. KOOSTÖÖ TEGIJAD ..................................................................................................................... 15 7. AJAKAVA ....................................................................................................................................... 16 KOOSTAJAD ......................................................................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS Lääneranna valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine algatati Lääneranna Vallavolikogu 23.08.2018.a otsusega nr 90. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi lühend KSH), mille aruanne on üldplaneeringu koosseisuline dokument. KSH koostamise käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ja määratakse vajadusel leevendusmeetmed. Lääneranna vald loodi 2017 aasta haldusreformi käigus Lääne maakonna Hanila ja Lihula valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel. Valdade ühinemisel sõlmitud kokkuleppe tulemusel kuulub Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisu. Valla keskus on Lihula linn, mis säilitab staatuse vallasisese linnana. Lääneranna vald (pindala 1369 km2) asub Pärnumaa lääneosas ning piirneb Lääne-Nigula, Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa valdade ning Pärnu linnaga. Vallas asub Lihula linn, Virtsu alevik ja 150 küla. Rahvastikuregistri 01.01.2019.a seisuga elab Lääneranna vallas 5 438 inimest. Lääneranna valla 2018-2028. a arengukava kohaselt on valla peamine kapital inimesed, looduskaunis keskkond ning ettevõtlus. Vallas on olemas pikka aega tegutsenud edukad tööstus-, ehitusmaterjalide tootmise, põllumajandus, transpordi, kaubandus jt valdkondade ettevõtted. Enamiku ettevõtete omanikud ja juhid on kas Lääneranna valla elanikud või siinset päritolu ja sellest tulenevalt on valla käekäik nende jaoks oluline. Üheks peamisemaks kitsaskohaks on väike elanike arv, ebaühtlane ja hõre asustus, ulatuslik territoorium, valla kaugus riigi suurematest keskustest, valla osade kaugus vallakeskusest ja valla osade eraldatus üksteisest. Valla rahvastiku tihedus on 4 in/km2, mis ei ole võrreldav Eesti keskmisega (30 in/km2). Pärnu maakonnaplaneeringus viidatakse, et maakonna üheks eripäraks on hooajalisus, mil suvekuudel elanike arv mitmekordistub. Lääneranna valda iseloomustab samuti sesoonsus, eriti mereäärsetes piirkondades. Oluline on säilitada Lääneranna valla geograafiale, ajaloole, pärimustele, kultuuriloole ja tavadele tuginev eripära ning sellele tuginedes luua omanäoline, mugav ja ligitõmbav elukeskkond. 3 Lähiaastate suurim väljakutse on endiste Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla sisuline ühendamine Lääneranna vallaks ning valla elanikes Lääneranna valla „meie” tunde loomine. Vajalik on pidev ja sihipärane tegevus valla elanike arvu suurendamiseks, valla tulubaasi laiendamiseks ja kohaliku ettevõtluse arenemise toetamiseks. Lääneranna valla haldusterritooriumil kehtivad ühinenud nelja valla üldplaneeeringud: Koonga valla üldplaneering (Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 2), Hanila valla üldplaneering (Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrus nr 32), Lihula valla üldplaneering (Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 22), Varbla valla üldplaneering (Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrus nr 1). Üldplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu maakonna ja Lääne maakonna maakonnaplaneeringud. Üldplaneering koostatakse kogu Lääneranna valla territooriumi kohta ning koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus. Planeeringu koostajaks on Lääneranna Vallavalitsus ning riigihankega valitud konsultant. Koostatud lähteseisukohti ei saa pidada lõplikuks dokumendiks, need võivad muutuda ja täieneda üldplaneeringu koostamise faasis kuna lähteseisukohad koostati üldplaneeringu protsessi alguses ning hilisema protsessi jooksul võib osutada vajalikuks lisada nt koostatavate ülesannete loetellu veel mõni käsitlemist vajav teema või kaasata üldplaneeringu koostamisse mainimata huvitatud isik 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Algatatud Lääneranna valla üldplaneeringu põhieesmärgiks on Lääneranna valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning valla erinevate piirkondade sidumine majanduslikuks, elukondlikuks ja kultuuriliseks tervikuks, kus on tagatud head elutingimused kõigile valla elanikele ning looduskeskkonna säilimisega samaaegselt kõigis valla osades. Üldplaneeringu põhiülesandeks on: 1. kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, 2. valla piirkondade sidumine ühtselt toimivaks keskkonnaks ning terviklikult toimiva elu-, majandus-, loodus- ja kultuurilise keskkonna moodustamine, eelduste loomine asulate võrgu koostoimimiseks, 3. Lihula linna kui ühe Pärnu maakonna tugitoimekeskuse ning vallakeskuse ja valla peamise majandus- ja teeninduskeskuse tugevdamine, 4 4. majandustegevuse ja ettevõtluse (eelkõige Lihula ja Virtsu ettevõtlusalad) ning elamuehituse suunamine selliselt, et looduskeskkond oleks võimalikult vähe häiritud ning säiliksid vallale iseloomulikud loodus- ja ajaloo ja kultuuriväärtused, 5. rannikupiirkonnas, Matsalu rahvuspargis ning looduskaitsealadel turismi- ja puhkemajanduse toetamine ja suunamine, 6. veekogudele avalike juurepääsude tagamine, 7. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine, 8. ehitiste projekteerimistingimuste väljastamisel aluseks olevate tingimuste ja nõuete kindlaks määramine, 9. ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse kindlaks määramine, 10. hoonestuse tihendamine kompaktse hoonestusega aladel, 11. kohalike loodusressursside ja maavarade kasutamine ja/või kasutuselevõtmine loodus- ja elukeskkonda võimalikult vähehäirival moel, 12. taastuvenergia ja kohalike ressursside kasutuselevõtmise toetamine, 13. valla elanike vajadusi arvestava tehnilise infrastruktuuri tagamine, 14. avalike teede, sealhulgas avalikult kasutatavate erateede, kindlaks määramine, 15. Lihula linna ja Virtsu aleviku maakasutuse tsoneerimine, 16. ajaloo-, kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamine, Lihula muinsuskaitseala väärtustamine, 17. arvestada kliimamuutustega seejuures käsitleda ennetamist, leevendamist ja kohanemise võimalusi. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Üldplaneering koostatakse 15 aasta perspektiivis. 5 Joonis 1. Lääneranna vald (väljavõte Maa-ameti geoportaalist) Lääneranna arengukavast tulenev üldplaneeringu eesmärkidega seonduv visioon aastaks 2028: Vallas on kõigi võimalustega inim- ja peresõbralik elukeskkond, mida iseloomustab eelkõige rahulikkus, turvalisus ja puhas loodus. Lapsed saavad hea hariduse, vanematel on võimalik tööd teha nii kohapeal kui ka kaugemal. Kõik olulised teenused on valla elanikele hästi kättesaadavad. Ettevõtluseks on loodud mitmekülgsed võimalused ning kõik on võimalik. Sadamad ja lautrid võimaldavad väljapääsu merele, edukas põllumajandus ja tööstus, arenev turism ja puhkemajandus. Rakendust on leidnud valla asend Lääne-Eesti keskel, töödeldakse ja väärindatakse kohalikke maa- ja loodusvarasid, vald on tuntud mõnusa ja huvitavaid tegevusi pakkuva puhkekohana. 6  2. ALUSDOKUMENDID JA UURINGUD PLANEERINGU KOOSTAMSEKS Üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest, kaitse-eeskirjadest jms dokumentidest ning heast planeerimise tavast, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohtadest. Üldplaneeringuga paralleelselt koostatakse KSH, mille tulemusi arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Üldplaneeringu koostamise alusdokumendid on: 1. Kehtivad asjakohased õigusaktid; 2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+, 3. Koostatav Eesti mereala planeering, 4. Pärnu maakonna planeering, 5. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, 6. Lääne maakonna planeering 2030+, 7. Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku–Lihula–Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine", 8. Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine", 9. Arengustrateegia Pärnumaa 2035+, 10. Lääneranna valla arengukava (kinnitatud 27.09.2018.a määrusega nr 31), 11. Koonga valla üldplaneering (Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrus nr 2, 12. Hanila valla üldplaneering (Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrus nr 32), 13. Lihula valla üldplaneering (Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 22), 14. Varbla valla üldplaneering (Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrus nr 1), 15. Matsiranna puhkeala osaüldplaneering, 16. Kehtivad detailplaneeringud, 17. Matsalu rahvuspargi ja maastiku- ja looduskaitsealade kaitse-eeskirjad. Maastikukaitsealad: Kurese, Lihula, Tuhu, Ura. Looduskaitsealad: Avaste, Jäärumetsa, Karinõmme, Kolga, Lauaru, Madissaare, Mihkli, Mihkli, Nehatu, Nedrema, Naissoo, Nätsi-Võlla, Paadrema, Puhtu-Laelatu, Vaiste, Varbla laidude, Varbla, Ännikse. 18. „Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala põhimäärus“ Vabariigi Valitsuse 05.09.2006.a määrus nr 195, 19. „Lihula valla kaugküttepiirkonna kehtestamine“ Lihula Vallavolikogu 26.10.2006.a määrus nr 18, 20. „Lihula linna soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) kinnitamine“ Lihula Vallavolikogu 25.02.2016.a määrus nr 3, 21. „Koonga valla soojamajanduse arengukava aastateks 2016-2026 kinnitamine“ Koonga Vallavolikogu 29.06.2016.a määrus nr 20, 22. Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavad (Lääneranna valla ÜVKA koostamine algatatakse 2019.a aastal), 23. Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla 29.12.2016 ühinemisleping, 24. Edela-Eesti asustuse elujõu säilitamine. Aruanne uurimistulemustest. Eesti Maaülikool 2018, 25. Matsalu turismipiirkonna turismimajanduse arengukava 2014-2020+ (MTÜ Terra Maritima), 7  26. Keskkonnaministri 2. juuli 2009 käskkiri nr 1080 "Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie", 27. Naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud. VAJALIKUD UURINGUD, TÄPSEMAD ANALÜÜSID 1. Varbla mürakaart (koostatakse KIK atmosfääriõhu kaitse programmi toel, valmimise tähtaeg 30.04.2019).* 2. Lääneranna valla planeeritav ranna-alade üleujutusohu uuring (KIK üleujutusohu riskide maandamise meetmesse on kavas esitada 2019. a I pooles toetustaotlus uuringu tegemiseks).* 3. Rahvastiku analüüs ja prognoos. Rahvaarv ja rahvastiku paiknemine ning selle muutumine ajas, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, iive, lühi- ja pikaajaline ränne. Rahvastiku tulevikutren- dide prognoos. 4. Maakasutuse analüüs ja prognoos. Olemasolev maakasutus, tulevikutrendid maakasutuses. 5. Rohevõrgustiku analüüs. Valla rohevõrgustiku, sealhulgas Matsalu rahvuspargi, looduskaitse- ja hoiualade toimimise analüüs. Ettepanekud rohevõrgustiku alade suurendamiseks ja/või vähendamiseks. 6. Elanikkonna küsitlus (ideede ja ettepanekute kogumine üldplaneeringu eskiislahenduse koostamisel). * 7. Transpordiühenduste ja rahvastiku liikumise analüüs. 8. Asustuse analüüs. Ajalooliste talukohtade kaardistamine ning kunagiste talukohtade taashoonestamise võimalused, miljööväärtuslikud asumid, kasutuseta või lagunenud hooned kasutuseta või lagunenud hoonestusega ettevõtlus- ja tootmisalad.* * Uuringud teostab Lääneranna Vallavalitsus, vajadusel kaasatakse konsultanti lähteülesande koostamisse ja tulemuste lõppanalüüsi. Kui üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus selgub, täiendavate uuringute või analüüside läbiviimise vajadus, lepitakse nende koostamine kokku eraldi või viiakse läbi ostumenetlus. 3. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED Lääneranna valla üldplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse §-s 75 määratud ülesanded, mis on Lääneranna valla ruumilise arengu seisukohalt asjakohased ning tuginevad valla tegevuse eesmärkidele ning valla elanike, ettevõtete ja külaliste vajadustele. Lahenduse koostamisel järgida maakonnaplaneeringutes sätestatud tingimusi üldplaneeringu koostamiseks, põhjendatud vajadusel saab üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. 8 Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: Lahendamise vajadus Lääneranna valla Planeerimisseaduse §-s 75 määratud ülesanded üldplaneeringus 1. Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, Riigiteede võrk ja muutused riigiteedes täpsustub ÜP sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate koostamisel koostöös Maanteeametiga. ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest Suuri muudatusi valla teedevõrgus ja sadamates ei tekkivate kitsenduste määramine. kavandata. Kindlaks tuleb määrata avalikult kasutatavad teed (sealhulgas avalikult kasutatavad erateed), avalikud juurdepääsud mereranda (sadamakohtadesse ja kallasrajale) ja Kasari jõe kaldale. Üldplaneeringu kaardile tuleb kanda olemasolevad ja ÜP-ga kavandatavad sadamad ja avalikud sadamakohad, avalikult kasutatavad teed ja tänavad 2. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asu- Valla jäätmekäitluskohtade võrgu keskkohaks on koha ja nendest tekkivate kitsenduste määrami- Lihula jäätmejaam, millele lisanduvad kogumispunktid ne. teistes valla suuremates asulates. Määratleda avalikud jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad, kanda olemasolevad ja kavandatud jäätmekäitluskohad ÜP kaardile. Kaardile kanda Palatu külla planeeritud lõhkamiskoht (Pärnu maakonna planeeringu). 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja ÜP-ga määrata tehnovõrkude põhimõtteline eelistatud nendest tekkivate kitsenduste määramine. asukoht avalikus omanduses olevale maale (vallamaa, riigimaa), eelistatult teede ja tänavate maale, sh sildadele Ühiste tehnovõrkude vaatenurgast on vajalik kompaktse hoonestusega alade piiride täpsustamine. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu kavandamisel tugineb ÜP ühisveevärgi arendamise kava(de)le. ÜP-ga määrata sadevee ärajuhtimise üldised põhimõtted. ÜP-ga määrata tuletõrje veevõtu kohtade asukohad, juurdepääsud, tüübid, kitsendused ja üldised rajamise- ja kasutustingimused. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha vali- Pärnu- ja Lääne maakonnaplaneeringutes määratud mine. tuuleparkide arendusalade- ja arenduspiirkondade kandmine ÜP kaardile, tuuleparkide alade piiride ja tingimuste täpsustamine või korrigeerimine 5. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud Määrata kindlaks avalikud juurdepääsud olulisematele või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ül- veekogudele, kavandada parkimise põhimõttelised diste ehituslike tingimuste ja asukoha määrami- lahendused veekogude ääres. ne. Sadamate, väikesadamate, lautrikohtade arendamise põhimõtete selgitamine ja määramine. 6. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsus- Asustuse arengut suunavate tingimuste määramisel tamine. võtta aluseks Pärnu maakonnaplaneeringu p 2.5 „Asustuse suunamise üldised põhimõtted“ ja Lääne maakonnaplaneeringu p 2 „Asustusstruktuur ja asustuse suunamine“. ÜP-ga uute tiheasustusalade loomist ette ei nähta. 9  Lihula linnas, Virtsu alevikus ja teistes valla suuremates asulates suunatakse ÜP-ga ehitustegevust olemasoleva asustuse ja hoonestuse tihendamisele ja olemasoleva taristu kasutamisele. ÜP-s tuleb määratleda hajaasustuse arengut suunavad tingimused, eelistatud on olemasoleva hoonestuse kasutamise jätkamine, asustuse tihendamine ning ajalooliste talukohtade kasutusele võtmine esmajärjekorras avalike teede ääres või läheduses. Vajadusel tuleb tuua ÜP-s eraldi või täiendavalt välja asustuse arengut suunavad tingimused Matsalu rahvuspargi alal. 7. Supelranna ala määramine. Supelranna ala, avalike ujumiskohtade ja arendustingimuste määramine (nimekiri täpsustub planeeringu koostamise käigus). 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine. ÜP-ga täpsustatakse Lihula linna ja Virtsu aleviku tänavate kaitsevööndite ulatust, vajadusel ka teiste vallateede kaitsevööndeid. 9. Korduva üleujutusega ala piiri määramine me- ÜP-ga määrata korduva üleujutusega ala piir rerannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üle- mererannal (KIK meetmega planeeritav üleujutusohu ujutusaladega siseveekogul. ala uuring mererannal. Juhul, kui KIK meetmest toetust ei saada, tellitakse töö eraldiseisvalt). ÜP kaardile märkida Kasari jõe jt suuremate siseveekogude kõrgveepiir. Märkida ÜP kaardile mereranna ja suuremate siseveekogude (Kasari, Vigala ja Velise jõed, Tuudi jõgi, Paadrema jõgi, jt) tõenäolise suurima üleujutusala piir (näiteks 2005 aasta jaanuaritorm). 10. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste Täpsustada rohevõrgustiku piire ja määrata kindlaks täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste rohevõrgustiku kasutustingimused ja kitsendused. määramine. Määrata kindlaks puhkeväärtusega metsa- ja/või muud alad valla suuremate asulate ümbruses. Täpsustatud tingimuste väljatöötamine rohevõrgustiku aladel. 11. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste Avaliku juurdepääsu tingimuste määramine kallasrajale määramine. mererannal ja suuremate siseveekogude kallastel. Avalikus kasutuses olevate maa-alade määramine mererannas ja siseveekogude kallastel. 12. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendami- ÜP-ga määrata kindlaks maa-alad, kus on vajalik ne ja vähendamine. ranna- ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine või vähendamine (Alus – kavandatav üleujutusohu ala uuring, looduskaitseseadus, metsaseadus). 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitsta- Kehtivate Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla vate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasu- üldplaneeringutega kohaliku kaitse alla võetud tustingimuste seadmine. loodusobjektide nimekirja ja kasutustingimuste ülevaatamine. Vajaduse korral loodusobjektide kohaliku kaitse alla võtmine või välja arvamine. 14. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, Määrata väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende maastike, maastiku üksikelementide ja loodus- kaitse- ja kasutustingimused. koosluste määramine ning nende kaitse- ja ka- Täpsustada väärtuslike maastike kasutustingimusi, sh sutustingimuste seadmine. kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustusest 10  loobumist ja täpsustada ehituse suunamise võimalusi (ajalooline talukoht, kõlviku servaalad). Määrata tingimused ilusa vaatega kohtade säilitamiseks ja avamiseks. 15. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud ala- Turba-liiva-kruusa kaevandamisvajadused ja dest tekkivate kitsenduste määramine. -võimalused selguvad ÜP koostamise protsessi käigus. Määrata ruumi- ja maakasutusega seotud printsiibid karjäärides. Arvestada juurdepääsuteede vajadusega. 16. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikob- Miljööväärtuslike alade säilitamise ja/või uute jektide määramine ning nende kaitse- ja kasu- miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide tustingimuste seadmine. vajaduse väljaselgitamine. Kehtivate Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla üldplaneeringutega määratud miljööväärtuslike alade ning nende kaitse- ja kasutustingimuste ülevaatamine. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 17. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise Määrata üldised kasutustingimused kultuuriväärtuslike meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustin- ehitiste ja alade säilimiseks (objektide nimekiri gimuste määramine. täpsustub ÜP koostamise käigus). 18. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingi- ÜP-ga määrata üldjuhud hoonete kõrguse ja muste, sealhulgas projekteerimistingimuste hoonestusmahu osas. Hoonestuse laadi määramine andmise aluseks olevate tingimuste, maakasu- teatud piirkondades. tuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, Tootmis- ja ärimaa tingimuste täpsustamine hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete (täisehituse protsent, haljastusalad jm). määramine. Projekteerimistingimuste andmise aluseks oleva tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangute ja haljastusnõuete määramine: 1. Lihula linn, Tallinna mnt (sh. Lihula vanema asustuse muinsuskaitseala) 2. Lihula linn väljaspool Tallinna mnt-d piirkonda-de 3. Virtsu alevik 4. Valla suuremate asulate (Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Koonga, Lõpe, Varbla) kompaktse asustusega osad 5. Rannikualad (väljaspool Matsalu rahvusparki) 6. Matsalu rahvuspark 7. Miljöövaartuslikud alad 8. Hajaasustusega alad 9.Tootmis- ja ärimaa sihtotsarbega maa-alad hajaasustuses. 19. Riigikaitselise otstarbega maa-ala määramine Määrata ÜP-s riigikaitselise otstarbega maa-alad, ning maakonnaplaneeringus määratud riigikait- seejuures määrata riigikaitsemaale lisa (alternatiiv) selise otstarbega maa-alade piiride täpsustami- reservsihtotstarve juhuks kui riigikaitsemaad ei ne. kasutata või kui maa kasutamine riigikaitselisel otstarbel lõpetatakse. Märkida ÜP kaardile olemasolevad lasketiirud ja 11  laskepaigad. Määratleda üldised tingimused laskepaikade ja lasketiirude rajamiseks. 20. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest Määrata puhke- ja virgestusalad, sh puhkeväärtusega tekkivate kitsenduste määramine. metsad, valla suuremate asulate läheduses. Määrata puhke- ja virgestusalade taristu, sh parklate, vajadus ja soovituslik asukoht (nimekiri täpsustub ÜP koostamise käigus). Määratleda puhke- ja virgestusalade kasutustingimused ning aladest tulenevad kitsendused. 21. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, Kaaluda nö kaitsefunktsiooniga metsa-alade ja seal tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vä- täpsemate metsamajandamise tingimuste seadmist hendamiseks või metsatulekahju leviku tõkes- (sisend KSH-st). tamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine 22. Müra normtasemete kategooriate määramine. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 alusel määrata mürakategooriad I – VI. Käsitleda leevendusmeetmeid. 23. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määrami- Tähelepanu pöörata parkimispõhimõtetele, ne. liiklusohutust tagavale valgustusele, puhkealadele juurdepääsudele, kergliiklusteede täiendavale vajadusele, raskeveoreeglitele vallateedel. Ebaturvalised alad (kus praegu kiiruspiirang ja kõnniteed puuduvad). Määrata tolmuvaba kattega teede vajadus. 24. Krundi minimaalsuuruse määramine. Määramine on vajalik piirkonniti. Vajadusel kaaluda ühtlustamise vajadusi ja võimalusi. Krundi minimaalsuurus või reeglid krundi suuruse määramiseks määrata eraldi: 1. Lihula linn, Tallinna mnt piirkond (sh. Lihula vanema asustuse muinsuskaitseala) 2. Lihula linn väljaspool Tallinna mnt-d piirkonnad 3. Virtsu alevik 4. Valla suuremate asulate (Kirbla, Tuudi, Kõmsi, Vatla, Koonga, Lõpe, Varbla) kompaktse asustusega osad 5. Rannikualad (väljaspool Matsalu rahvusparki) 6. Matsalu rahvuspark 7. Miljöövaartuslikud alad 8. Hajaasustusega alad 9. Tootmis- ja ärimaa sihtotsarbega maa-alad hajaasustuses 25. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaa- vajadus määrata juhud, millal tuleb detailplaneeringu luda arhitektuurivõistluse korraldamist. koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. 26. Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala- Kehtivate Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla de või juhtude määramine. üldplaneeringutega määratud detailplaneeringu kohustusega alade ja juhtude ülevaatamine, eesmärgiga vältida sisult tarbetute detailplaneeringute koostamist. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade (lisaks Lihula linnale ja Virtsu alevikule) või juhtude 12  määramine, sh üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute juhtude määratlemine. Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude määramine hajaasustuses, arvestades järgnevaid maa- alade kaitserežiimist või kasutusotstarbest tingitud erisusi, sealhulgas: 1. Matsalu rahvuspark ja looduskaitsealad, 2. tootmis- ja ärimaa, 3. Rannikualad ja suuremate siseveekogude kaldaalad, 4. maa-ala kruntimine. 27. Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tä- Lisaks olemasolevatele Lihula linna ja Virtsu aleviku henduses tiheasustusega alade määramine tiheasustusalale ei ole kavas uusi tiheasutusalasid määrata. Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda vajadus looduskaitseseaduse mõistes tiheasustusala(de) määramiseks rannaaladel. Vajalikuks võib osutuda erinevatest õigusaktidest tulenevate erineva sisu ja õigusliku tähendusega tiheasustusalade, kompaktse hoonestusega alade, kompaktse asustusega alade vms määratlemine ning nende kasutustingimuste ja kitsenduste määramine (vajadus selgub üldplaneeringu koostamise käigus). 28. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest Vajalik maaparandussüsteemide ja nendega vahetult tekkivate kitsenduste määramine. piirnevate alade üldiste kasutuspõhimõtete ja kitsenduste määramine maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks. 29. Käesolevas lõikes nimetatud ülesannete ellu- Maa või ehitise sundvõõrandamise või maale või viimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse ehitisele sundvalduse seadmise vajaduse märkimine seadmise vajaduse märkimine. üldplaneeringusse võib esmajärjekorras ette tulla seoses avalike juurdepääsude määramisega kallasrajale, avalikus kasutuses olevate teede, tänavate, parklate, kergliiklusteede rajamise või määramisega, tänavavalgustuse, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni või muu tehnilise taristu rajamisega ning valla arenguks vajalike teiste objektide ehitamisega. 30. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nen- Märkida üldplaneeringusse ühisveevärgi puurkaevud dest tekkivate kitsenduste määramine. ning ühiskanalisatsiooni reoveepuhastid koos järelpuhastusaladega. 31. Muud eelnimetatud ülesannetega seonduvad - Ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna analüüs. ülesanded. Olemasolev ettevõtlus ja selle paiknemine, tootmis- ja ettevõtluspiirkonnad ja -alad, pikemaajalised trendid ettevõtluses ja majanduses. Ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtete määratlemine ning ettevõtluseks ja tootmiseks sobivaimate alade välja selgitamine. - Üldplaneeringu koostamise käigus tekkida võivad muud olulised ülesanded. 13 Üldised põhimõtted, millest lähtutakse üldplaneeringu koostamisel: • Asustuse suunamisel lähtutakse eelkõige asulate keskuste tihendamise ja kasutusel olnud alade taaskasutusele võtmise printsiibist (alakasutatud või kasutusest välja langenud maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine); • Soodustatakse ressurssi (loodus, energia jm) säästvaid lahendusi; • Avalik ruum on kergesti kättesaadav ning arendatakse ja kujundatakse laste, noorte ja vananeva elanikkonna vajadusi arvestades; • Soodustatakse erinevaid liikumisviise, pöörates suuremat tähelepanu jalgsi- ja jalgrattaga liiklejate vajadustele ja turvalisusele; • Uusehituse planeerimine olemasoleva taristu lähedusse, elamute ja suvekodude ehitamine avalike teede äärsetele või nende vahetus läheduses olevatele ajaloolistele talukohtadele, avamaastikele ehitamist võimalikult palju vältida; • Lihula linna kui valla keskuse ja maakonna teise tasandi tõmbekeskuse identiteedi tugevdamine. Üldplaneeringu koostamise käigus võib selguda vajadus käsitleda eelpool nimetamata põhimõtteid, sellisel juhul lisatakse need käsitlemist vajavate teemade hulka. 4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH ARUANDE KOOSTAMINE Üldplaneering tuleb koostada vastavalt planeerimisseaduses sätestatud ülesannetele ja lähteseisukohtadele ning peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Üldplaneering koostatakse konsultandi ja Lääneranna Vallavalitsuse koostöös. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, keskkonnamõjude strateegiline hindamine stsenaariumite lõikes, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. KSH teostamisel tuleb juhinduda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. 5. KOOSTATAVAD TEEMAJOONISED, VORMISTUS Planeering, mis koosneb seletuskirjast ja joonistest, tuleb koostada vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele ja ülesannetele ning olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. 14 Üldplaneeringu põhilahendusena on ettepanek koostada järgnevad teemajoonised: • Strateegia plaan; • Maakasutus; • Väärtused ja piirangud sh tehniline taristu ning kaitsevööndid; • Lihula, Virtsu, Tuudi, Kirbla, Kõmsi, Koonga, Lõpe, Varbla keskuste suurendatud väljavõtted. Mõõtkava valida sobiv vastavalt piirkonnale. Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus. Planeeringu väljaprinditavate jooniste mõõtkava selgub peale eskiislahenduse koostamist. Planeeringu jooniste digitaalsed kihid esitada Map-Info Professional formaadis või sarnases ruumiandmete analüüsi programmi formaadis, lisaks esitada joonised .pdf kujul. Seletuskiri koostada .docx ja .pdf kujul. Juhul, kui õigusaktidega määratakse teisi andmeformaate, tuleb ka need esitada. Joonised ja seletuskiri peavad võimaldama nende edasist töötlemist planeeringusse muudatuste sisseviimist. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud teavet. Oluline lisa on kooskõlastuste ja arvamuste koondtabel. 6. KOOSTÖÖ TEGIJAD Üldplaneeringu koostamisel teha koostööd:  Rahandusministeerium [email protected]  Kaitseministeerium [email protected]  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]  Maaeluministeerium [email protected]  Põllumajandusamet [email protected]  Kultuuriministeerium [email protected]  Terviseamet [email protected]  Sotsiaalministeerium [email protected]  Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]  Keskkonnaamet [email protected]  Maanteeamet [email protected]  Muinsuskaitseamet [email protected]  Päästeamet [email protected]  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]  Veeteede Amet [email protected]  Maa-amet (riigimaad, maavarad) [email protected]  Lennuamet [email protected] 15   Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]  Veterinaar- ja Toiduamet [email protected]  Naaberomavalitsused: Pärnu Linnavalitsus [email protected] Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus [email protected] Märjamaa Vallavalitsus [email protected] Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected] Muhu Vallavalitsus [email protected] • Teiste asjassepuutuvate ametkondade, ettevõtete ja organisatsioonidega • Puudutatud ja huvitatud isikutega * Eelpoolnimetatud koostöö ja kaasatavate valim ei ole lõplik, seda täiendatakse ja korrigeeritakse üldplaneeringu ja kaasamistegevuste käigus. 7. AJAKAVA Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 kohaselt algatab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast (24.10.2017) arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Lääneranna valla üldplaneeringu koostamine algatati 23.08.2018.a otsusega nr 90. Eelnevast tulenevalt oleks üldplaneeringu kehtestamise tähtaeg august 2021. Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 1. Tabel 1. Üldplaneeringu orienteeruv ajakava Üldplaneeringu ja KSH menetlus Periood Planeeringu ja KSH algatamine (PlanS § 77) 23.08.2018 otsus nr 90 Lähteseisukohtade (LSK), kaasamiskava ja KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) eelnõu November 2018 - veebruar koostamine (PlanS § 80) 2019 LSK ja KSH VTK eelnõu kohta ettepanekute küsimine (30 päeva) ning eelnõu täiendamine Veebruar – aprill 2019 esitatud ettepanekute alusel (PlanS § 81 lg 1) LSK ja KSH VTK esitamine valdkonna eest vastutavale ministrile täiendavate koostöötegijate Veebruar – aprill 2019 ja kaasatavatele isikute ning asutuste, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata, määramiseks (PlanS § 81 lg 3). ÜP LSK ja KSH VTK ülevaatamine ja avalikustamine valla kodulehel Aprill 2019 Riigihanke „Lääneranna üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline Mai -juuni 2019 hindamine“ läbiviimine Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu koostamine; uuringute koostamine** Juuli 2019 – jaanuar 2020 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30p) (PlanS § 82) Veebruar - märts 2020 16 Avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele vastamine, planeeringu ja KSH eelnõu Aprill 2020 täiendamine. Avaliku arutelu toimumise teavitamine. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § Mai 2020 83) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku Juuni – august 2020 ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine, koostamise jätkamine (PlanS § 84) Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitamine September – oktoober 2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks (30p) (PlanS § 85) Paranduste sisseviimine kooskõlastuste käigus November - detsember 2020 ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine (PlanS § 86) Jaanuar 2021 ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek (30p) (PlanS § 87) Jaanuar-veebruar 2021 Avaliku väljapaneku käigus saadud ettepanekute/vastuväidete üle otsustamine ja vastamine Veebruar-märts 2021 (30p) Avaliku arutelu väljapaneku teated (14 p enne) Märts 2021 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 88) Aprill 2021 Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine (PlanS § 89) Aprill-mai 2021 Planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks (PlanS § 90) Mai-juuli 2021 Üldplaneeringu kehtestamine (PlanS § 91) August 2021 * Ajakava võib muutuda üldplaneeringu koostamise käigus ** Vajadusel võib uuringute koostamine jätkuda kuni üldplaneeringu vastuvõtmiseni KOOSTAJAD Üldplaneeringu lähteseisukohad koostasid Lääneranna Vallavalitsuse arendusjuht Margus Källe, planeeringu- ja arendusspetsialist Anna Palusalu, maa- ja arendusspetsialist Mihkel Kalmaru, arendus- ja hankespetsialist Rein Kruusmaa. 17  Lääneranna valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine Väljatöötamise kavatsus Kuupäev: jaanuar 2019 Koostajad: Lääneranna Vallavalitsus ja OÜ Adepte Ekspert Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................... 2 1. Üldosa ................................................................................................................................................ 3 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja vajalikkus ............................................................ 5 3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjud .......................................... 6 3.1. Looduskeskkond:........................................................................................................................ 6 3.2. Tehiskeskkond ............................................................................................................................ 7 3.3. Sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline keskkond ............................................................................ 8 4. Hindamismetoodika ........................................................................................................................... 9 5. KSH protsess ja aruanne .................................................................................................................... 9 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatav ajakava .............................................................. 10 7. Üldplaneeringu koostaja andmed ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja andmed ..... 10 2 1. Üldosa Lääneranna vald (pindala 1369 km2) asub Pärnumaa lääneosas ning piirneb Lääne-Nigula, Märjamaa ja Põhja-Pärnumaa valdade ning Pärnu linnaga. Vallas asub Lihula linn, Virtsu alevik ja 150 küla. Rahvastikuregistri andmetel elas 01.01.2019.a Lääneranna vallas 5438 inimest, neist 2629 naist ja 2809 meest. Valla suurima asula Lihula linna elanike arv 01.01.2019.a oli 1208 (22,2 % valla elanike arvust), Virtsu aleviku elanike arv 505 inimest. Valla elanike arv näitab vähenemise trendi. Lääneranna vald loodi 2017 aasta haldusreformi käigus Lääne maakonna Hanila ja Lihula valla ning Pärnu maakonna Koonga ja Varbla valla ühinemisel. Valdade ühinemisel sõlmitud kokkuleppe tulemusel kuulub Lääneranna vald Pärnu maakonna koosseisu. Valla keskus on Lihula linn, mis säilitab staatuse vallasisese linnana. Valda iseloomustab väike elanike arv, ebaühtlane ja hõre asustus, ulatuslik territoorium, valla kaugus riigi suurematest keskustest, valla osade kaugus vallakeskusest ja eraldatus üksteisest. Valla rahvastiku tihedus on 4 inimest ühel ruutkilomeetril, mis ei ole võrreldav Eesti keskmisega ehk 30 inimest ühel ruutkilomeetril. Valla asulad paiknevad rühmiti hajali ulatuslike soo-, raba- ja metsaalade vahel. Suurimad külad on Lihula piirkonnas Tuudi, Kirbla ja Hanila piirkonnas Vatla, Kõmsi küla, Koonga piirkonnas Koonga, Lõpe, Irta, Oidrema küla ning Varbla piirkonnas Varbla, Tõusi küla. Valda iseloomustab looduslik mitmekesisus, hõre asustus, ulatuslikud asustamata soo-, raba- ja metsaalad ning looduskaitsealad. Valla lääne ja loodepiiri moodustab ca 215 km pikkune mererand, mis on liigestatud ja enamasti madal. Looduskaitse alade all on 446,6 km2 ehk 33% valla pindalast, millele lisanduvad hoiualad ning kaitsealused looduse üksikobjektid. Valla pindalast moodustab haritav maa ligikaudu 18-19%, metsamaa 45-46%, looduslik rohumaa 9- 10%, ehitiste alune maa alla 1% ning muu ja veealune maa kokku 24-27%. Vallale on iseloomulik riigimaa suur osatähtsus (RMK metsamaad, looduskaitsealad, roostikud, luhaalad). Vallas töötab 7 elektrituulikute parki (võimsus kokku 57 MW): Varbla piirkonnas Mäli tuulepark (12 MW), Tamba tuulepark (6 MW) ning Hanila piirkonnas Tooma tuulepark (16 MW), Virtsu I tuulepark (1,2 MW), Virtsu II ja Virtsu III tuulepark (kokku 13,8 MW) ja Esivere tuulepark (8 MW). Pärnumaa ja Läänemaa tuuleenergeetika teemaplaneeringus on Lääneranna valda ette nähtud tuuleparkide arendusalad (kokku 6 ala), kuhu arendajatel on olnud huvi tuulepargid rajada. Täiendavad piirangud tuulikute kõrgusele ja asukohale seab Muhu saarele paigaldatud õhuseireradar. Valda läbib Risti - Virtsu - Kuivastu – Kuressaare riigi põhimaantee, Pärnu – Lihula tugimaantee ning kõrvalmaanteed. Maanteeameti teeregistri andmetel on 2017.a seisuga kohalike teede kogupikkus 482 km, millest kattega teede pikkus on 75 km (Lihula piirkonnas 29 km, Hanila piirkonnas 26 km, Koonga piirkonnas 16 km, Varbla piirkonnas 4 km). Kohalikud teed on suures osas kruusakattega. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta järgmise ca 15 aasta perspektiivis. 3 Joonis 1. Lääneranna valla paiknemine ja suuremad kaitsealad. Alus: Maa-ameti WMS kaardirakendus Valla haldusterritooriumi suuremad siseveekogud on Lavassaare järv, rannikulõukad, jõgedest on suurimad Kasari, Penijõe, Tuudi, Paadrema, Kolga, Vanamõisa. Levinumad maavarad on turvas, kruus, dolomiit ja savi. Lääneranna vallas asub Lihula gümnaasium ning kuus alg- või põhikooli, Lihula Muusika- ja Kunstikool ning Massu Ratsaspordikool. Valla keskuses Lihulas on vallamaja, kultuurikeskus, muuseum, raamatukogu, kool, lasteaed, noortekeskus, spordihoone ja staadion, perearstid, hooldekodu ja erihooldekodu, apteek, kiirabi brigaad, päästeteenistuse komando ning tootmis- ja teenindusettevõtted. Valla teistes teeninduskeskustes (Virtsu, Kõmsi, Koonga, Lõpe, Varbla) on tagatud suurem osa esmavajalike teenuste kättesaadavus. Hajaasustuses põhineb elamute, talude, äri- ja tootmishoonete veevarustus peamiselt salv- ja puurkaevudel. Tiheasustusalad ning kompaktse hoonestusega alad on kaetud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga (Lihula linn, Virtsu alevik, Kirbla küla, Tuudi küla, Kõmsi küla, Vatla küla, Koonga küla, Lõpe küla, Oidrema küla, Irta küla (ainult ühisveevärk), Varbla küla, Tõusi küla). Valla lõunapoolne piirkond on suhteliselt kaitstud põhjaveega, Lihula, Virtsu ja Koonga keskuste ümber nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Seoses põhjavee kaitse nõuete rakendamisega uute elamute 4 rajamisel ja olemasolevate elamute rekonstrueerimisel kasvab järjest heitvee kogumiskaevude ja septikute arv ning vastavalt nõudlus nende tühjendamise teenuse järele. Üldplaneeringu peamised eesmärgid on: 1. kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, 2. valla piirkondade sidumine ühtselt toimivaks keskkonnaks ning terviklikult toimiva elu-, majandus-, loodus- ja kultuurilise keskkonna moodustamine, eelduste loomine asulate võrgu koostoimimiseks, 3. Lihula linna kui ühe Pärnu maakonna tugitoimekeskuse ning vallakeskuse ja valla peamise majandus- ja teeninduskeskuse tugevdamine, 4. majandustegevuse ja ettevõtluse (eelkõige Lihula ja Virtsu ettevõtlusalad) ning elamuehituse suunamine selliselt, et looduskeskkond oleks võimalikult vähe häiritud ning säiliksid vallale iseloomulikud loodus- ja ajaloo ja kultuuriväärtused, 5. rannikupiirkonnas, Matsalu rahvuspargis ning looduskaitsealadel turismi- ja puhkemajanduse toetamine ja suunamine, 6. veekogudele avalike juurepääsude tagamine, 7. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine, 8. ehitiste projekteerimistingimuste väljastamisel aluseks olevate tingimuste ja nõuete kindlaks määramine, 9. ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse kindlaks määramine, 10. hoonestuse tihendamine kompaktse hoonestusega aladel, 11. kohalike loodusressursside ja maavarade kasutamine ja/või kasutuselevõtmine loodus- ja elukeskkonda võimalikult vähehäirival moel, 12. taastuvenergia ja kohalike ressursside kasutuselevõtmise toetamine, 13. valla elanike vajadusi arvestava tehnilise infrastruktuuri tagamine, 14. avalike teede, sealhulgas avalikult kasutatavate erateede, kindlaks määramine, 15. Lihula linna ja Virtsu aleviku maakasutuse tsoneerimine, 16. ajaloo-, kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamine, Lihula muinsuskaitseala väärtustamine, 17. arvestada kliimamuutustega seejuures käsitleda ennetamist, leevendamist ja kohanemise võimalusi. 5 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja vajalikkus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on koostatav Lääneranna valla üldplaneering (edaspidi üldplaneering). KSH koostatakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate võimalike oluliste mõjude hindamiseks. KSH eesmärk on anda vajalik teave parima planeeringulahenduse väljatöötamiseks, et tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng ning kaasata laiemat avalikkust. Lääneranna valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Lääneranna Vallavolikogu 23.08.2018.a otsusega nr 90. Lääneranna valla üldplaneeringu eesmärgiks on kogu valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa- ja veealade üldiste kasutus- ning ehitustingimuste määramine, planeerimisseaduse §-s 75 sätestatud ülesannete lahendamine. Lääneranna vallas asub Vabariigi Valitsuse 05.09.2006 määrusega nr 195 kehtestatud Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala, millest tulenevalt tuleb vastavalt PlanS § 74 lg 6 koostada üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Üldplaneering koostatakse kogu Lääneranna valla haldusterritooriumi kohta. PlanS § 74 lg 4 ja KeHJS § 33 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH. Pärast üldplaneeringu ja KSH algatamist koostab üldplaneeringu koostamise korraldaja KSH väljatöötamise kavatsuse. KSH väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. 3. Üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevaid keskkonnamõjud KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid keskkonnakomponentide lõikes järgmiselt: 3.1. Looduskeskkond: a) Elurikkus, taimestik ja loomastik; b) Rohevõrgustik ja selle toimimine; 6   Pööratakse tähelepanu Läänemere ranna-alade teemale. Hinnatakse, kuidas toimib või jääb toimima piki kallast kulgev rohekoridor ning kuidas vältida selle tükeldamist erinevate rajatiste ja arendustega. Rohevõrgustiku täpsustamine. c) Looduskaitsealad ja – objektid; d) Natura alad, sh viiakse läbi Natura eelhindamine. Juhul, kui ilmneb, et üldplaneeringuga kavandatakse olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine; e) Läänemeri, voolu- ja seisuveekogud ning nende kalda kaitsevööndite säilimine (ehituskeeluvööndite laius tulenevalt LKS) ja vajadusel suurendamine/vähendamine; f) Põhjavesi, sh selle kasutus ja kaitse; g) Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine; h) Väärtuslike maastike hoidmine; i) Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. 3.2. Tehiskeskkond a) Veevarustus ja kanalisatsioon;  Käsitletakse veeseaduse § 241 lg 3 märgitud kanalisatsiooniga ala piiritlemist ja perspektiivi. Samuti hajaasustuses üldiseid reovee käitlemise tingimusi vastavalt keskkonnatingimustele (maaparandus, seos põhjavee kaitstusega jne). b) Maakasutus (erinevate juhtotstarvetega alade paiknemine ja vastastikused mõjud);  Käsitletakse ka maardlate paiknemist ja edasist maavarade kaevandamise võimalusi, tingimusi ja kitsendusi;  Tootmis-, ettevõtlus- ja elamualade paiknemine. c) Teed ja liikluskorraldus, sh kergliiklus ja planeeringuala läbivad maanteed;  Riigimaanteedega seonduva käsitlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014- 2020“ http://www.mkm.ee/riigimaanteede-teehoiukava-aastateks-2014-2020/, kus on selgitatud konkreetsed tegevused ja vahendid;  Käsitletakse mh liiklusest tingitud keskkonnamüra ja tekkiva tolmu vähendamist, viidates Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud 7  „Riigimaanteede teehoiukava 2014-2020“-le, sest selles määratakse konkreetsed tegevused ja ka vahendid;  Hinnatakse maakasutuse ja teedevõrgu kavandamisel avalduvat mõju liiklusohutusele, vastavalt EL direktiivi 2008/96 artiklile 3; d) Elektrivõrk  330/110 kV ülekandeliinid;  Lihula, Virtsu, Rõuste, Lõpe alajaamad. e) Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME); f) Jäätmemajandus ning jääkreostus (lagunevad hooned). 3.3. Sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline keskkond a) Sotsiaalne infrastruktuur;  Olemasoleva sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrgu potentsiaal (haridus, kultuur, sport, seltsitegevus, raamatukogud);  Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuasutused; b) Puhke- ja virgestusalad; c) Miljööväärtuslikud alad ning väärtuslikud maastikud ja vaated;  Käsitletakse olemasolevaid ja potentsiaalseid miljööväärtuslikke alasid ning nende kaitse ja kasutustingimusi.  Käsitletakse väärtuslike maastike piiride täpsustamist. Keskkonna kultuuristamisel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid ja taluaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, alleed jms.  Käsitletakse ilusaid vaateid, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele ja nende säilimist. d) Ajaloo- ja kultuurimälestised;  Lähtutakse riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest.  Arvestatakse erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistustega ja nende väärtusega.  Käsitletakse Muinsuskaitseametis arvel olevaid arheoloogilisi objekte ja võimalikke arheoloogiliselt väärtuslikke alasid. 8   Käsitletakse ajalooliselt väärtuslikke objekte (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne) ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmiseks.  Käsitletakse 20. sajandi arhitektuuri seisukorda, võttes aluseks projekti “Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tulemused.  Lihula vanima asustuse muinsuskaitseala e) Inimese tervis (müra, õhusaaste, radoon, suurõnnetuste oht). 4. Hindamismetoodika KSH koostamisel lähtutakse riigi andmebaasidesse (EELIS, VEKA, Maa-ameti Geoportaal jt) koondatud infost ning kasutatakse alal eelnevalt teostatud uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Mõjude hindamine teostatakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Objektipõhist hindamist KSH käigus ei teostata. Samuti ei teostata suuremahulisi välitöid, täiendavaid elustiku inventuure või keskkonnauuringuid. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt tekkivale vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused jms) kuna üldplaneeringu täpsusastme puhul ei ole tihti piisavalt lähteandmeid kvantitatiivseteks hinnanguteks. Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, modelleerimist jne. KSH koostamise metoodika valib KSH ekspert. Hindamisel arvestatakse ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju. 5. KSH protsess ja aruanne KSH protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KSH VTK (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on kogu KSH protsessi kokkuvõttev lõppdokument. 9 6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatav ajakava Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eeldatav ajakava on toodud üldplaneeringu lähteseisukohtades. 7. Üldplaneeringu koostaja andmed ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja andmed Üldplaneeringu ja KSH algataja ja kehtestaja on Lääneranna Vallavolikogu (Jaama tn 1, Lihula linn). Üldplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Lääneranna Vallavalitsus (Jaama tn 1, Lihula linn, [email protected]). Üldplaneeringu koostamise konsultandi ja KSH aruande koostaja leidmiseks viiakse läbi riigihange. Üldplaneering koostatakse Lääneranna Vallavalitsuse ja konsultandi koostöös. ÜP ja KSH algatamise volikogu otsuse ning planeeringu koostamise dokumentidega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalitsuse veebilehel www.laanerannavald.ee/koostatav-uldplaneering. Täiendavat teavet ÜP ja KSH koostamise korraldamise kohta saab Lääneranna Vallavalitsusest (Jaama tn 1, Lihula linn, 90302), kontaktisikud on planeeringu- ja arendusspetsialist spetsialist Anna Palusalu (tel: 5691 8606, e-post: [email protected]) ja arendusjuht Margus Källe (tel: 472 4637, e- post: [email protected]). 10 Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 19.02.2019 09:59 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: FW: Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Manused: 20198-1174-1 18.02.2019 Valjaminev kiri.asice From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, February 19, 2019 9:32 AM To: TJA - Avalik <[email protected]>; Maanteeameti info <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]> Subject: Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine aMeie 19.02.2019 nr 1.10-17/2019/1447 Tere, edastan Lääneranna Vallavalitsuse 18.02.2019 a kirja nr 2019/8-1/174-1 ja palun hiljemalt 14. märtsiks 2019. a ettepanekuid Läänerann valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Kui saadate kirja otse Lääneranna Vallavalitsusele, siis palun edastage see teadmiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lugupidamisega Eda Paju RAMi ühisosakonna haldustalitus 639 7610; [email protected]