Keskkonnamõju hindamise aruande edastamine arvamuse avaldamiseks

Versioon 10.12.2018/// TÖÖ NR 2296/16 Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 2296/16 Tartu-Tallinn 2018 Riin Kutsar Juhtekspert KMH litsents KMH 0131  2 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 4 1. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED ............................................................................................................ 6 Kavandatva tegevuse eesmärk, vajadus ja asukoht ...................................... 6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ........................................................................................................... 8 Keskkonnakasutus ....................................................................................... 8 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ......................................................... 19 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused .......................................... 19 Kesknõmme kalakasvatuse ala geoloogiline eh itus............................................. 19 Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete geofüüsi kalised omadused ........... 21 Kliima ......................................................................................................... 24 Tagalahe hüdrodünaamika .......................................................................... 24 Rannaprotsessid ........................................................................................ 28 Merevee kvaliteet ....................................................................................... 28 Soela väina veekogumi veekvaliteet .................................................................. 30 Tagalahe veekvaliteet ....................................................................................... 32 Põhjavee kaitstus ....................................................................................... 36 Vee-elustik ................................................................................................. 37 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad .......................... 45 3. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU .................................................................................................. 51 Mõju rannaprotsessidele ............................................................................. 52 Mõju merevee kvaliteedile .......................................................................... 53 Lämmastikühendite voog Tagalahes .................................................................. 56 Mõju vee-elustikule ..................................................................................... 61 Mõju looduskaitse objektidele, sh Natura 2000 aladele ................................ 62 Natura hindamine .............................................................................................. 66 Vastavus parimale võimalikule tehnikale ..................................................... 86 Mõju inimesele tervisele, heaolule ja varale ................................................ 87 Muud keskkonnamõjud ............................................................................... 88 Kumulatiivsed mõjud................................................................................... 90 4. KESKKONNAMEETMED .................................................................................... 92 Leendavad meetmed .................................................................................. 92 Soovitused seire teostamiseks .................................................................... 93 5. KMH OSAPOOLED JA ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST . 94  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 3 KMH osapooled ......................................................................................... 94 Asjaomaste asutuste seisukohad ............................................................... 94 KMH aruande avalikustamine ..................................................................... 95 6. KOKKUVÕTE ....................................................................................................96 KASUTATUD ALLIKAD .............................................................................................98 LISAD .................................................................................................................... 101 Lisa 1 Väljavõte esmasest projektlahendusest .................................................... 101 Lisa 2 Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm (eraldi failina) ................. 102  4 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne SISSEJUHATUS Saaremaal Saare vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286) asub 1980-ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäevaks sobimatu ja aegunud tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu maismaal asuva kinnisasja omanik on Ösel Aquafarms OÜ. Ösel Aquafarms OÜ-l on kavatsus kalakasvatus renoveerida ning tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks . Kalade (vikerforell) aastaseks juurdekasvuks on planeeritud 4500 tonni. Kalakasvatus on kooskõlas nn sinimajanduse ( blue growth) põhimõtetega, mis on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Samuti siseriiklike strateegiliste arengudokumentidega, näiteks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506) esitas 09.12.2015 Tehnilise Järelvalve Ametile (edaspidi TJA) veeseaduse § 22 6 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse, millega kavandatakse Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele kaasaegset kalakasvandust. Hoonestusluba taotletakse Kesknõmme kalakasvan duse avalikus veekogus asuvale torustikule, mis on vajalik, et võtta kalakasvatuse tarbeks merevett ning suunata kasutatud puhastatud heitvesi tagasi merre. Kalade väljaheited ning heitvee tahked jäägid kogutakse peale tehnoloogilist puhastust kokku ning k uivatatakse ja/või käideldakse muul nõuetekohasel viisil . Tekkivad jäätmed realiseeritakse nõuetekohaselt. TJA algatas esitatud taotluse põhjal otsusega nr 1-10/16-420, 15.11.2016 hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) menetlus e, et KMH käigus analüüsida kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud mereala suhtes tervikuna. KMH koostatakse kalakasvatuse suhtes tervikuna, st KMH käsitleb ka neid keskkonnaaspekte, mis ei ole otseselt hoonestusloa objektiks, kuid mis on sisuliseks osaks kalakasvatusest ja sellega kaasneda võivatest keskonnamõjudest (eeskätt mere st vee võtmine ja heitvee tagasisuunamine). Kesknõmme kalakasvatuse arendamine eeldab mitmete lubade olemasolu ning nende menetlemine on reguleeritud erinevate õigusaktidega ja viiakse läbi erinevate asutuste poolt. Sealjuures on need erinevad load omavahe l sisuliselt/funktsionaalselt seotud ning seetõttu on omavahel seotud ka menetlusprotsess ide ajaline kulg. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalik ud järgmised dokumendid/load, sealjuures on nende menetlejaks ja otsustajaks erinev ametkond: Hoonestusluba ehituse rajamiseks mere põhja (sellele järgneb ehitusluba). Otsustajaks Tehnilise Järelevalve Amet. Vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks (veetorustiku rajamine ja veehaarde veevõtukambri rajamiseks) ja merepõhja süvendamiseks (veehaarde rajamine eeldab merepõhjast sette eemaldamist ja/või ümberpaigutamist). Otsustaja Keskkonnaministeerium. Vee erikasutusluba vee võtmiseks merest ja heitvee tagasisuunamiseks merre. Otsustaja Keskkonnaamet. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasne v vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuri pärandile või varale.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 5 Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käeosleva töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. KMH aruanne on valminud Hendrikson & Ko OÜ ekspertide koostöös, juhteksperdiks Riin Kutsar (KMH00131). Käesoleva töö aluseks läbiviidud uuringud teostasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut ning Eesti Geoloogiateenistus.  6 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 1. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED KAVANDATVA TEGEVUSE EESMÄRK, VAJADUS JA ASUKOHT Kavandatavaks tegevuseks on Kesknõmme kalakasvatuse renoveerimine kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks toimivaks kalakasvatuseks, mis asub Saare maakonna Saaremaa vallas Kehila külas Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286) ja sellega seotud merealal. Kesknõmme kalakasvatuse asukohaks on Saare maakonna loodeosa Kihelkonna alevikust põhja poole jääv ala (joonis 1.1.1). Kinnistu kogupin dala on 7,37 ha sihtotstarbega tootmismaa. Lähimaks suurima asust ustihedusega alaks on Kihelkonna alevik. Joonis 1.1.1 Kesknõmme kalakasvatuse asukoht Tagalahe läänerannikul (A luskaart: Maa-amet 2018) Maismaale, st Kesknõmme katastriüksusele, kavandatakse kalakasvatusbasseinid ja/või – kanalid ja enamus veepuhastussüsteemi seadmetest, merre planeeritakse veevõtu kollektor ja heitvee väljalask (torujuhtmed). Kavandatavas kalakasvatuses on plaanis kasvatada vikerforelli (vt täpsemalt ptk 1.3). Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel Tagalahe rannal asub 1980-ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 7 2010. aastal oli eesmärk katastriüksuse maa-omanikul Kesknõmme Kalakasvatuse kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja tootmismaaks ning amortiseerunud kalakasvatuse basseini asemele väikelaevade sadama (külalissadama) ja seda teenindavate rajatiste kavandamine. Selleks koostati detailplaneering ning hetkel kehtib Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksuse alal Kihelkonna Volikogu 23.09.2010 otsusega nr 24 kehtestatud Kesknõmme Kalakasvatuse (katastritunnused 30101:002:0286 ja 30101:002:0287) maaüksuste detailplaneering. Kehtiv detailplaneering näeb alal ette sadama ja seda teenindava hoonestuse rajamise. Detailplaneeringu koosatamise käigus viidi ühtlasi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ( Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu KSH , Corson OÜ, 2010). 21. jaanuar 2016 algatati uus detailplaneering viimaks käesolev kavandatav tegevus, st kalakasvatuse rekonstrueerimine, ja planeering omavahel vastavusse. Praeguseks on seisukohad detailplaneeringu vajaduse osas täpsustunud (st renoveerimine ei nõua tingimata uue DP koostamist) ning hetkel aktiivselt detailplaneeringu koostamisega ei tegeleta. Kalabasseinide ja/või -kanalite rajamiseks on Kesknõmme kalakasvatuse kinnistul juba eelnevalt olemas mereäärne bassein ning vajalikud teedevõrgud. Koostatava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aasta ni 2030 1 kohaselt on Eestis head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevad ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega varustatud töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ä ra kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks ning mille ellu viimist toetab Euroopa liidu Sinimajanduse strateegia 2. Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Läänemere, sh Eesti merealade peamiste keskkonnaprobleemidena on sarnaselt varasemate analüüsidega välja toodud merekeskkonna eutrofeerumine ja saastumine ohtlike ainetega. Kuna peamised eutrofeerumi st ja merekeskkonna saastumist põhjustavate ainete allikad on maismaal (eelkõige põllumajandusest tulenev reostus – väetiste ja taimekaitsevahendite kasutus, sõnniku - ja silohoidlad), siis on ka valdav osa nende ohjamise meetmetest kirjeldatud veemajandusk avade (st suures osas maismaad käsitlevate alade) meetmeprogrammides. EL sinise majanduskasvu strateegia näeb lähitulevikus ühe peamise kasvuvaldkonnana ette mere vesiviljeluse arengut, kus eutrofeerunud Läänemere tingimustes tuleb eelistada toitainete koormuse suhtes neutraalset või siis merekeskkonnast toitaine id väljaviivat vesiviljelust (vt ptk 1.3 .1). Meetme eesmärk on luua piirkondlikud vesiviljeluse kavad, mis sisaldaks vesiviljeluse liikide ja vormide piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi ja piiranguid. 1 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse -ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 2 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blu e_growth/index_en.htm  8 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Alternatiividena saab käesoleva KMH kontekstis tuua välja põhimõtteliselt erinevaid alternatiivide tasandeid - põhialternatiivid ning all-alternatiivid. Reaalsetest alternatiividest on vaatluse all kaks põhialternatiivi : Alternatiiv 1: Kesknõmme kalakasvatuse renoveerimine kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks toimivaks kalakasvatuseks. Ösel Aquafarms OÜ-l on kavatsus kalakasvatus renoveerida ning tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoorm usega efektiivseks kalakasvatuseks. Kavandatava tegevuse kohaselt soovitakse Kesknõmme kalakasvatusest välja püüda orienteeruvalt 5000 tonni kala ( vikerforell) aastas, sealjuures on kalade juurdekasv ca 4500 tonni ja kasutatava sööda kogus ca 5000 tonni. Kavandatud tegevuse elluviimine vastavalt ptk -s 1.3 kirjeldatule. 0-alternatiiv ehk kalakasvatuse renoveerimata jätmine, mis muude reaalselt elluviidavate tingimuste puudumise tõttu seisneks ala sisuliselt mittekasutamises ja meres asuva basseini tõenäoliselt edasises lagunemises loodusjõudude toimel. Väheneva rahvastikuga ääremaastuvas piirkonnas on keerukas arendada majanduslikult jätkusuutlikku ett evõtlust, mis toimiks aastaringselt ja looks töökohti, Tagamõisa poolsaarel on sellised probleemid väga aktua alsed. Sageli väljapakutavad kaunil looduskeskkonnal baseeruvad turismi ja/või suvilate/maakodude arendamine on piiratud mahuga, hooajalised, madal at majanduslikku lisandväärtust loovad ning muude nõrkustega teoreetilised arendused. Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu ei ole ülemäära atraktiivne turismi või elamukinnisvara arendamiseks. Null-alternatiivi (st kalakasvatuse mittearendamisel) korral jääks Kesknõmme kalakasvatuse ala tõenäoliselt sisuliselt mittekasutatavaks, investeeringuid tagasiteeniva tegevuse puudumise tõttu toimuks tõenäoliselt meres asuva basseini edasine lagunemine loodusjõudude toimel. Piirkondlikule sotsiaal -majanduslikele oludele jääks positiivne mõju olemata. Tehnoloogilised all-alternatiivid. Kavandatava tegevuse nn all-alternatiividena vaadeldakse KMH käigus erinevaid tehnoloogilisi lahendusi - eeskätt veepuhastuse tehnoloogilised variandid või kasutatav kalasööt. Kalakasvatus rajatakse pikaajalise (aastakümned) perspektiiviga ning see võidakse realiseerida etappide kaupa. KESKKONNAKASUTUS Kavadatavaks tegevuseks on Saaremaale Tagamõisa poolsaarele Kehila külla Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusele (30101:002:0286) kaasaeg se kalakasvatuse arendamine. Kasvatavaks kalaks on forell. Praeguseks koostatud tegevusplaanide kohaselt on kalakasvatuse juurdekasv 4500 tonni aastas (kasutatav sööda kogus ca 5000 tonni aastas). Basseinidesse ja/või kanalitesse lastakse vikerforellid kaaluga paarisajast grammist orienteeruvalt kuni 1 kilogrammini ja  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 9 kasvatatakse neid 0,5 - 1,5 aastat. Algselt basseinidesse lastud kala massi võrra on suurem ka summaarne aastane väljapüük. Kalakasvatuse olulisimaks osaks on kalakasvatuse basseinid ja/või kanalid (eeldatavasti ca 10-20 tk sõltuvalt suurusest rajatakse ringikujulised basseinid ja/või ristkülikujujulised kanalid, edaspidi kasutatakse aruandes ühtset terminit - basseinid), mis rajatakse vana kalakasvatuse mereäärse ristkülikukujulise b asseini sisse (esialgne illustreeriv joonis 1.3.1). Hoonestusluba taotletakse Kesknõmme kalakasvanduse avalikus veekogus asuvale torustikule, mis on vajalik, et võtta kalakasvatuse tarbeks merevett ning suunata kasutatud heitvesi tagasi merre. Heitvee välj alask on kalakasvatuse maismaal paiknevast osast alguse saav merepõhjas paiknev torujuhe, mille otsas on heitvee ava (võib kasutada ka vee merre hajutamiseks kambrit). Joonis 1.3.1 Kesknõmme kalakasvatuse olemasolevasse basseini kavandatavad basseinide ja veehaarde kollektori (mille maksimaalne pikkus on kuni 700 m ) põhimõtteline lahendus. Veevõtu kollektoriga samas asukohas/koridoris paigaldatakse ka heitvee väljalask (veevõtu ja heitvee toruots te asukohad on erinevas kohas). Basseinide vaheline osa täidetakse tõenäoliselt pinnasega ja kujundatakse kõvakattega ala basseinide teenindamiseks. Lisaks kavandatakse kalakasvat use basseinide kohale võrgud/katted, millega takistatakse lindude ligipääs kaladele. Merest eraldatud võrgu või kattega kalabasseinidest on välistatud kasvatavate kalade sattumine merre. Ringikujulistes või kamber tüüpi basseinides tekitatakse vee tsirkula tsioon läbi puhastussüsteemide eraldamaks kalade väljaheited võimalikult kiiresti enne nende lagunemist vees. VEEVARUSTUS Kalakasvatuse jaoks vajalik merevesi 3 võetakse veevõtu kollektoriga, mis paikneb rannast ca 700 meetri kaugusel 10 meetri sügavusel me res (joonis 1.3.2). Antud asukohas ei ole suuremat mere sügavust võimalik saavutada. Kalakasvatuses kasutatud merevesi suunatakse heitvee väljalasuga tagasi merre. Suublaks on Tagalaht, mis on 3 Merevee võtmine kalakasvatusse on vajalik eeskätt kahel põhjusel. Esiteks kasvatatavate kaladele sobiva veetemperatuuri ja hapniku tagamiseks (lisaks toimub vajadusel vee täiendav aereerimine) ning teiseks söödajäänuste ja kalade v äljaheidete eraldamiseks basseinidest. Kasvatatavad forellid vajavad normaalseteks elutingimusteks ja kasvamiseks hapnikurikast vett võimalikult optimaalse temperatuuriga. Ilma veevahetuseta tarbiksid kalad basseinide vees sisalduva hapniku ja suvisel peri oodil soojeneks ilma täiendava jahedama merevee lisamiseta basseinide vesi üle sobiva temperatuuri. Piisava hapniku olemasoluks vees on ette nähtud basseinides täiendav vee aereerimine. Vajaliku vee kogus sõltub konkreetsetest ilmastikuoludest (temperatuur ist ja otsese päikesekiirguse intensiivsusest) ning merest pumbatava vee temperatuurist ning hapnikusisaldusest.  10 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Soela väina rannikuvee veekogumi (EE_10) osa. Planeeritav veevõ tt, samuti heitvee kogus, on suurusjärgus kuni 100 miljonit m 3 (arvutuslikult 99,5 miljonit m 3 ) aastas. Joonis 1.3.2 Veevõtu kollektori ja veevõtukambri ning heitvee lasu asukoht Tagalahes. Torustiku pikkus kuni ca 700 meetrit kuni mere sügavuseni ca 10 meetrit. Veevõtu kollektor koosneb veevõtu seadmest (veevõtukamber) ning sellest kuni kalakasvatuse maismaal paiknevate basseinideni merepõhjas kulgev torujuhe. Veevõtu kollektori otsas on võredega veevõtukamber (pindalaga orienteeruvalt kuni 100 ruutmeetrit), mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse (illustreeriv näide joonisel 1.3.3). Veevõtu ja heitvee veetorud asuvad kõrvuti samas asukohas (koridoris), kuid veevõtu seade (veevõtukamber) ja heitvee väljalask asuvad üksteisest mõnevõrra eemal. Veevõtuks ja heitvee ärajuhtimiseks kasutatavate veetorude läbimõõt on kuni 2 meetrit. Veetorude pikkus on kuni 700 meetrit ja need ulatuvad kaldalähedasest ca 1 meetri sügavusest veest kuni sügavuseni ca 10 meetrit. Veevõtu kollektori otsas on võredega veevõtukamber, mis tagab sissevõetava vee madala voolukiiruse.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 11 Joonis 1.3.3 Näide võimalikust veevõtusüsteemist, mis tänu hü drodünaamilisele lahendusele (erinevad voolukiirused kambri erinevates osades) tagab ohutuse mereelustikule ja väldib setete sattumise s issepumbatavasse vette VEEREOSTUSE VÄLTIMINE JA VEEPUHASTUSSÜSTEEM EL merestrateegia raamdirektiiv (MSRD, 2008/56/EÜ) kohustab liikmesriike koostama meetmekava, mille rakendamine aitab saavutada või säilitada merealade head keskkonnaseisundit aastaks 2020. Eestis on merestrateegia meetmekava koostamise vajadus sätestatud veeseaduses (§ 349) ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud arengukavas „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“. Käesoleval ajal on merekeskkonna kaitset juhtiva ametkonnana Keskkonnaministeeriumi/Keskkonnaameti seisukohal, et Soela väina rannikuveekogumi seisundi parandamiseks tuleb vältida täiendava reostuskoormuse lisandumist. Ehk teisisõnu on eesmärgiks, et kavandatavast kalakasvatusest ei jääks merre pärast kõigi keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamist „grammigi“ toitaineid (N ja P). 4 Tagamaks nii Läänemere, Soela väina rannikuveekogumi kui ka lokaalsemalt Tagalahe veekvaliteedi mittehalvenemine/paranemine on võimalik rakendada erinevaid meetmeid , millest olulisimaid on kirjeldatud tabelis 1.3-1. Saavutamaks kalakasvatuse võimaliku mõju vastavusse viimine esitatud nõuetega, ei ole vajalik ellu viia kõiki kirjeldatud meetmeid ja veepuhastussüsteemi elemente. Arukas on kasutada nii keskkonnakaitseliselt kui majanduslikult efektiiv seimaid lahendusi. Sealjuures tuleb teadvustada, et mitmetes valdkondades toimub aktiivne teadustegevus ja kiire tehnoloogiline areng. Seetõttu võib osutuda asjakohaseks kalakasvatuse tegevusperioodil muuta ka veepuhastussüsteemi erinevaid elemente. Näitek s karpide või vetikate kasvatuse areng võib muuta need oluli selt tõhusamaks kui nad on tänasel hetkel. Alljärgnevalt on tabelis 1.3-1 antud ülevaade võimalikest veereostuse vältimise ja veephastussüsteemi elementidest, millest mitmeid kasutatakse ka kavand atavas Kesknõmme kalakasvatuses. 4 Tuleb küll tõdeda et Keskkonnaamet ei ole antud küsimuses olnud täiesti järjepidev. Näiteks 29.06.2017 OÜ Redstormile väljastatud vee erikasutusloas esitatud nõuded ei taga merekeskkonnale toitaineneutraals ust.  12 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tabel 1.3-1 Veereostuse vältimise ja veepuhastussüsteemi peamised elemendid Meede Lühikirjeldus Kohaliku päritoluga toorainest Kohaliku päritoluga toorainest valmistatud kalasööda kasutamine valmistatud kalasööda väldib ja vähendab Läänemere ja Soela väina rannikuvee kasutamine veekogumi tasandil täiendava merereostust tekitavate toitainete sattumist merre. Madala voolukiirusega Puhastusefektiivsus on kõrge mittelahustunud osakeste osas veevõtukamber ja (mis on suuremad kui filtri tihedus). Filtris kinnipüütud materjal mehhaaniline filter käideldakse sobival viisil (täpsustatakse edasisel projekteerimisel). Toimub võetava veekoguse mõõtmine. Aereerimine enne Lisaks merest võetava vee kogusele mõõdetakse ka vee kalaksvatusbasseinidesse temperatuuri ja hapnikusisaldust. Vett aereeritakse enne suunamist basseinidesse suunamist. Vajadusel toimub täiendav aereerimine ka basseinides. Sobiva kalasööda valik, Veepuhastusprotsessis on väga olulise tähtsusega sobiv söötmisrežiim ja muud kalasööt (lisaks selle tooraine päritolule), selle optimaalne töövõtted kasutamine (söötmisrežiim) ning muud kalakasvatuses kasutatavad töövõtted. Need on olulised nii majanduslikuks efektiivsuseks kui ka veekeskkonna minimaalseks koormamiseks. Kala väljaheidete kiire veest Kala väljaheited ja muud jääkained kogutakse eemaldamine kalakasvatusbasseinidest kiirelt takistamaks nende lahustumist vees ja seeläbi on võimalik kõrge veepuhastusefektiivsus. Basseinides tekitatakse vee tsirkulatsioon ja vees lahustumata aine pumbatakse pidevalt välja. Selliselt eemaldatakse basseinidest osa veest, mis suunatakse edasi puhastamisse. Kõrge reostuskoormusega Basseinidest võetav (suhteliselt) kõrge reostuskoormusega vesi vee puhastamine suunatakse puhastusüsteemi, milles on mehhaanilise filtri ja lintfilter ja/või trummelfiltri ja/või lõkspüüdur (trap filter), UV (ultraviolett) puhastus ja/või osoneerimine. Denitrifikatsioon. Lisaks nimetud filtritele on tehnoloogiliselt võimalik ka (lämmastiku ärastus veest). Madala reostuskoormusega Madala reostuskoormusega vesi suunatakse läbi lihtsama vee puhastamine veepuhastussüsteemi ja ei kasutata denitrikatsiooni. Gaasiärastus Enne vee tagasisuunamist merre on võimalik kasutada veel vajadusel gaasiärastust (degassing) veest CO2 eemaldamiseks/vähendamiseks. Näiteks kaskaadset lahendust (cascade degassing for CO2). Vetikate ja karpide kasvatus Heitvett kasutavate vetikate, karpide või muu sobiva kultuuri puhastina kasvatamine meres või vastavates basseinides. Kompenseerivad meetmed Täiendava abinõuna rakendatakse vajadusel merevee meres kompenseerivat puhastamist, näiteks pilliroo ja muu taimse biomassi kogumine, rannaheidise kogumine, filtreerivate selgrootute kultuveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega, kompenseeriv kalapüük (sh näiteks võõrliik ümarmudil) merest jms.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 13 Joonisel 1.3.4 on esitatud tehnoloogilise lahenduse illustreeriv skeem. Reaalsetes kalakasvatustes ei ole võimalik ega vajalik rakendada kõiki näidatud veepuhastussüsteemi elemente. Joonis 1.3.4 Kalakasvatuse veepuhastussüsteemi põhimõtteline tehnoloogiline lahendus Veepuhastussüsteemi eesmärgiks on tagada kalade kasvatamiseks vajalik vee kvaliteet (nt lisaaereerimine) ning merekeskkonda reostavate toitainete (lämmastik ja fosfor) eemaldamine enne heitvee merre tagasisuunamist. Veepuhastussüsteem koosneb erinevatest komponentidest, millest osad (esimene mehhaaniline filter ja aereerimn e) asuvad juba enne võetava vee suunamist kalabasseinidesse. Kalabasseinides toimiva tsirkulatsiooni abil eemaldatakse võimalikult suur hulk kalade väljaheiteid ja muid jääkaineid võimalikult kiiresti enne nende lahustumist vees ja suunatakse filtritesse, selliselt eemaldatakse enamus jääkidest. Täiendavad filtrisüsteemid, denitrifikatsiooni ja gaasiärastuse lahendused võimaldavad heitveest veelgi ebasoovitavaid jääke eraldada. Tehnilisel projekteerimisel ja tehnoloogiliste seadmete valikul ei pea tingimata rakendama kõiki põhimõttelisel skeemil esitatud komponente, oluline on tagada eesmärgiks seatud puhastusefektiivsus. Olulisemad meetmed merereostuse vältimiseks ja vähendamiseks on keskkonnasõbraliku kalasööda kasut amine (mõju vältimine) ja efektiivne „toruotsa“ lahendus (mõju vähendamine). KOHALIKU PÄRITOLUGA TOORAINEST VALMISTATUD KALASÖÖDA KASUTAMINE Kalakasvatusest lähtuva reostuse vältimise peamiseks meetmeks Soela väina rannikuvee veekogumi tasandil on võimalikult kohaliku päritoluga toorainest valmistatud kalasööda kasutamine. Läänemere piirkonnas käsitletakse järjest laialdasemalt Läänemere päritoluga toorainest valmistatud kalasööda (nn Baltic Sea Fish Feed) temaatikat, Kontseptsiooni sisuks on põhimõte, et Läänemerest püütud  14 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne kaladest tehtud kalasööda kasutamisel on mõju Läänemerele väiksem kui mujalt pärit kalasööda kasutamisel. Konkreetsetes arvutustes võetakse arvesse kalasööda tootmiseks püütud kaladega merest väljaviidavad ainekogused (eeskätt fosfor ja lämmastik) ning kalakasvatustes merre tagasi jõudvad kogused kasvatava kala koguse kohta. Kalasöödaks enimkasutava räime puhul on väljapüüta va räime tonnis 4,3 kg fosforit (P) ja 23,3 kg lämmastikku (N) 5. Käesoleval ajal on veel vähe kalasööda tootjaid, kelle tootesortimendis on selgelt eristatult kohalikul toorainel baseeruv kalasööt. Hetkel tõenäoliselt tuntuimaks tootjaks on RaisioAqua tootega Baltic Belnd (vt joonis 1.3.5), mis on praeguseks arendaja poolt välja valitud kasutatavaks kalasöödaks (https://www.raisio.com/baltic-blend) 6. RaisioAqua Baltic Blend kasutab lähteainena Läänemeres t pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kalakasvatustes kasutatud välisriikidest pärit olevat kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärinevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. 2016. aasta suvest toodetakse Baltic Blend kalasööta Läänemere kalade kalajahust ja -õlist, kus toorainena kasutatakse räime ja kilu. Selliselt eemaldakase merekeskkonnast kalade näol fosforit ja lämmastikku. Kasutades kalakasvatuses võimalikult kohalikku päritolu kalasööta väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Kalasööda tootja kasutab toorainena ka Soela väina rannikuvee veekogumist püütud kala. Näiteks Atlandi või Vaikse ookeani päritolu toorainest tehtud kalasööda kasutamisel oleks tegu täiendava lämmastiku j a fosfori koormusega kalasvatuspiirkonnale (Läänemerele, Soela v äina rannikuvee veekogumile, Tagalahele). Tegemist on mõningal määral arvutusliku meetodiga, kuid see on järjest laiemalt (rahvusvaheliselt) aktsepteeritud põhimõte (nt Soome), kus Läänemere kaladest valmistatud sööda kasutamist saab lugeda nn „0 toitainete koormuseks mereveekogumitele“. Baltic Blend kalasööda kasutamise abil välditakse fosfori reostust sedavõrd, et see on arvutuslikult miinuses, st kalasööda kasutamisega viiakse merekeskkonna st fosforit välja. Lämmastiku heide on varasemalt kasutatud kalasöödaga (st mitte Läänemerest pärineva) võrreldes arvutuslikult ca 4 korda väiksem. 5 Project report. Determining the economic value of nitrogen and phosphorus removal from the Baltic Sea derived as a positive externality from fisheries and aquaculture activities . Jari Setäla et al (Natural Resources Institute Finland, University of Copenhagen, Swedish University of Agricultural Sciences) 6 https://en.raisioagro.com  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 15 Joonis 1.3.5 Raisioaqua Baltic Blend kalasööda toitainete ringlus (Allikas: Raisio Aqua) Kavandatav kalakasvatuses kasutatav kalasööt on nõuetele vastav , kuid võib ajas muutuda vastavalt kalasöödale esitatavatele nõuetele, majanduslikele põhjustele ning muudel asjaoludele (nt uued tehnoloogiliselt ja keskkonnamõjude osas veelgi sobivaimad söödad). Forelli kasvatamine rajatavas kalakasvatuses toimuks aastaringselt. Kasutatava kalasööda ja juurdekasvu kogus, veetarve ja väljapüük sõltuvad suurel määral vee temperatuurist (mis mõjutab kalade optimaalset kasvukiirust). Alljärgnevas tabelis 1.3- 2 on esitatud võimalikku juurdekasvu, söödakasutust ja veetar vet iseloomustavad orienteeruvad põhinäitajad.  16 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tabel 1.3-2 Kalade juurdekasvu, söödakasutust ja veetarvet iseloomustavad näitlikud põhinäitajad kuude lõikes ja summeerituna aastas Aasta Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets kokku Veetemperatuur 5 5 6 7 10 15 18 18 20 15 10 5 SFR (sööda kogus päevas kg 0.35 0.35 0.43 0.47 0.85 1.5 1.5 1.6 1 1.6 0.8 0.4 100 kg eluskala kohta) Kalade eluskaal (t) 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 1500 Sööda kogus päevas (t) 5.25 5.25 6.45 7.05 12.75 22.5 22.5 24 15 24 12 6 Sööda kogus kuus (t) 163 147 200 212 395 675 698 744 450 744 360 186 4973 Kalade juurdekasv* kuus (t) 148 134 182 192 359 614 634 676 409 676 327 169 4521 Merest võetav veekogus 3255 2940 3999 4230 7905 13500 13950 14880 9000 14880 7200 3720 99459 (1000 m 3 ) *Pidevalt toimub ka kalade väljapüük, mistõttu on summaarne väljapüük kalade juurdekasvu ja ba sseinidesse lastud noorkalade kaalu summa  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 17 VEEPUHASTUSSÜSTEEM KALAKASVATUSES EHK „TORUOTSA“ LAHENDUS Lisaks keskkonnasõbraliku kalasööda kasutusele rakendatakse kalakasvatuses kohapeal efektiivset lämmastiku ja fosfori puhastust mer re tagasisuunatavast heitveest ehk nn „toruotsa“ heitvee puhastust. Kalakasvatuses kasutatavat vett puhastatakse ja aereeritakse en ne kalabasseinidesse suunamist ning puhastamine toimub ka pärast kalakasvatusbasseinidest väljapumpamist enne merre tagasisuunamist. Kalakasvatuses kasutatav veepuhastussüsteem on kompleksne mitmest elemendist koos nev terviklahendus, mille täpne lahendus töötatakse välja edasisel tehnilisel projekteerimisel ja tehnoloogiliste seadmete valikuga koostöös vastava valdkonna maailmatasemel ekspertidega – käesolevaks ajaks on koostatud esmane projektlahendus (lisa 1), kuid tehnilistes detailides on see ärisaladuse tõttu konfidentsiaalne. KMH koostamisel on aluseks esmane koostatud projektlahendus ja selle alljärgnevad põhiparameetrid: Söödakoefitsient/juurdekasvukoefitsient on 1,1 (st 1,1 kg sööta 1 kilo kalade juurdekasvu kohta). Kasutatav sööda kogus aastas on kuni 5000 tonni, kalade juurdekasv ca 4500 tonni. Heitveega „toruotsast“ merre suunatav fosfori kogus on 1,1 kg 1 tonni kalade juurdekasvu kohta. Aastas kokku kuni 4950 kg. Heitveega „toruotsast“ merre suunatav lämmastiku kogus on 20 kg 1 tonni kalade juurdekasvu kohta. Aastas kokku kuni 90 000 kg. Käesolevas KMH-s antud hinnangud ja järeldused on asjakohased nende parameetrite mitteületamisel. Praeguseks koostatud põhimõttelise lahendusega ollakse seisuk ohal, et enne heitvee suublasse juhtimist puhastatakse see sedavõrd, et 1 tonni kalade juurdekasvu (ehk 1,1 tonni kasutatava sööda) kohta suunatakse heitveega merre 1,1 kg fosforit ning 20 kg lämmastikku. Tavapärastes sumba tüüpi (st ilma puhastamiseta) kalakasvatus tes on 1 tonni kalade juurdekasvu kohta merre suunatava fosfori kogus 4,2 kg (on ka mõnevõrra suuremate väärtustega andmeid, nt 4,6 kg) ning 39 kg lämmastikku. 29.06.2017 Keskkonnaameti poolt OÜ Redstormile väljastatud vee erikasutusloas on arvestatud koor museks vastavalt 4 kg fosforit ja 45 kg lämmastikku ning on viidatud HELCOM’i soovitusele, kus vastavad soovituslikud maksimaalsed kogused on 7 kg fosforit ning 50 kg lämmastikku 1 tonni juurdekasvu kohta. Võrreldes nn tavapärast lahendust (4,2 – 7 kg P ja 39 – 50 kg N) ning Kesknõmmele kavandatud „toruotsa“ lahendust (vastavalt 1,1 kg P ja 20 kg N), siis on Kesknõmme „toruotsa“ lahendus tavapärasest sumbakasvatusest fosfori osas kuni 85 % ja lämmastiku osas kuni 60% efektiivsem. Nimetatud protsente saab k äsitleda kavandatava „toruotsa“ puhasti puhastusefektiivsu sena. Projektlahenduse põhimõte on see, et kalakasvatuse reostuskoormus ei takistaks Soela väina rannikuvee veekogumi (EE-10 Soela väina rannikuvee) seisundi paranemist. Loomulikult peab lahendus tagama, et ka Tagalahe ja Pidulalahe veekvaliteet ei halveneks (st kohalik tasand) ning kogu Läänemere kontekstis oleks tegevus vastavuses Eesti riigi poolt võetud rahvusvaheliste kohustustega (st rahvusvaheline tasand). Eesmärgi saavutamine eeldab asjatundlikku kavandamist, projekteerimist, tehnoloogiliste seadmete valikut, väljaehitamist ning kalakasvatuse opereerimist.  18 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Veepuhastussüsteemi projekteerimisel ja/või kasutuslubade andmisel/uuendamisel on mõistlik lubasid väljastaval ametkonnal (kohalik omav alitsus, Keskkonnaministeerium/Keskknnaamet) kontrollida koostatud tehnilise projekti ja kasutatavate tehnoloogiliste seadmete poolt saavutatavat puhastus taset. Edasine tegevus on lubatav piisava puhastusefektiivsuse korral. Nimetatud kontrolli teostamiseks on sobiv ekspertiisi (ekspertarvamuse) vorm (st ei ole otstarbekas kasutada KMH/KSH-d). Vee erikasutuse mõistes toimub kasutatava vee füüsikaliste (hapnikusisaldus ja temperatuur) ja keemiliste (toitainete sisaldus) omaduste muutmine, kuid need muutused leevendatakse ja kompenseeritakse.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 19 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Pinnakate Tagamõisa poolsaarel on valdavalt väga õhuke lubjakiviklibu (0 -2 m), läänepoolsel rannaalal on see veidi paksem kruusliiv (2 -10 m). Tagamõisa poolsaare tipus kulgeb Siluri ladestu Jaani ja Jaagarahu lademe avamuse piir. Jaani lade on Saaremaal paljanduvatest lademetest vanim. Lade on suhteliselt pehme, koosneb savikast lubjakivist, merglist ning dolomiidist. Sellel lasub Jaagarahu lad e, kuhu kuuluvad kõvad biohermlubjakivid ning biohermne dolomiit. Jaagarahu lademe kõvemate, kulumisele vastupidavamate, kivimite või kivimikehade (biohermide) tõttu on kujunenud katkendlik pankrannavöönd- Siluri ehk Lääne- Eesti klint. Geoloogilistest moodustistest on Tagamõisa poolsaarel tähelepanuväärsed kunagise Paleobalti ääremere setete kivistumisel ja hiljem Läänemere mõjul kujunenud aluspõhjalised pangad, Läänemere arengut ja nüüdisranna dünaamikat peegeldavad rannamoodustiste (rannavallide) vöö ndid ja mandrijää toodud suured rändrahnud. Tagalahes avanevad ka Jaani kihistu Mustjala kihistiku ja Velise kihistu merglid. Ümberkaudsetel pankadel paljanduvad siluriaegsed rifimoodustised, mis siin koosnevad põhiliselt lubivetikatest, sammalloomadest, k orallidest ja stromatoporaatidest. Tagalahe ja Küdema lahe ehitus näitab nende kuulumist Siluri ehk Lääne -Eesti klindi koosseisu. Viimane saab alguse juba Lääne-Eesti mandriosast, tuleb selgelt esile Kessulaiul, jätkudes Muhu- ja Saaremaal. Nendele lahtedele on iseloomulik klindilahelise ranniku (sügavale maismaasse ulatuvad lahed koos pankadega neid eraldavatel poolsaartel) esinemine. Siinsete rannikute areng toimub ka tänapäeval - kõrgveeseisude aegsed tormid purustavad randa, kusjuures setted nendelt kul utustelt kuhjuvad, eriti neemedel. Tagalaht on kiilutaolise kujuga ja avatud põhja suunas. Lahe rannanõlv on järsk, eriti läänerannikul. Eristatavad on kaks astangut, millest maapoolsem jääb veepinnast kõrgemale. Lahe keskosa uuringud näitavad mere sujuvat sügavnemist lahepärast avamere suunas. Lahe keskosas katab merepõhja peeneteraline liiv, sügavamal esineb aleuriit. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas esineb peamiselt kruusarand, mis moodustab kaks astangut, vähem klibust paeranda ja liivaranda. KESKNÕMME KALAKASVATUSE ALA GEOLOOGILINE EHITUS Kesknõmme kalakasvatuse maaüksusel asub 1986. a rajatud puurkaev, mille andmete põhjal valitsevad ala järgnevad litoloogilised kihid: Pealmise kihi 0-8 m sügavuseni moodustab kruus ja veeris (geol oogiline indeks fQlll). Sügavusel 8 -28 meetrini on lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi (geoloogiline indeks S1 jn). Sügavusel 28 – 50 meetrini on mergel lubjakivi vahekihtidega (geoloogiline indeks S1 jn).  20 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 2009. aastal teostati Merkolux OÜ 7 poolt (töö nr 2544/291-09) geoloogiline uuring Kesknõmme Kalakasvatuse katastriüksuse kavandatavate kalabasseinide alal. Agregaadiga Geomachine-65 puuriti ujuvaluselt vibropuurimismeetodil 10 puurauku 1,6...6,2 m sügavuseni veepinnast ja tehti 8 löökpenetratsiooni 0, 6...4,8 m sügavusele mere põhjast. Joonis 2.2.1 Väljavõte 2009. aasta geoloogilise uuringu aruandest ( allikas: Merkolux OÜ, 2009) puuraukude asukohtadega Puuraukudest võeti 3 rikutud struktuuriga pinnaseproovi ja 6 pinnase veesisaldusproovi. Proovid teimiti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnikalaboris. Ala reostatuse hindamiseks võeti 4 pinnaseproovi, milles raskmetallide ja naftaproduktide sisalduse määras Eesti Geoloogiakeskuse labor. Geoloogilise uuringu alusel jääb aluspõhja Alamsiluri Jaagarahu lademe lubjakivi pealispind abs kõrgusele -1,2...-6,9 m. Lubjakivi pealispind on kohati kuni 0,5 m paksuselt murenenud. Muda ja liiv levivad mere põhjas kuni 1 ,4 m paksuse pindmise kihina. Kruus ja klibu levivad kuni 0,6 m paksuse pindmise kihina kaldaäärsel alal ja kuni 1,6 m paksuselt uuritava ala idaosas. Pinnas on kohev ja sisaldab rohkesti orgaanilist ainet. Kesktihe peenliiv levib kuni 0,5 m paksuse pindmise kihina, ala kirde ja idaosas aga koheva liiva ja kruusa lamamina. Kihi paksus ulatub 1,2 meetrini. Tihe peenliiv on kesktiheda liiva lamamiks. Kihi paksus ulatub 1 ,0 meetrini. Kõva saviliivmoreen lamab kõigi eelpool nimetatud kvaternaaripinnaste all. Saviliiv on väga kõva konsistentsiga. Laborimäärangute andmetel on pinnase looduslik veesisaldus (Wn) vahemikus 5 ,5...7,9 %. Pinnase jämepurrusisaldus on 30...50 %. Kihi paksus on 0 ,3...1,2 m. Jämepurdmoreen lasub vahetult aluspõhjal. Moreenis on jämepurdu 60...80 %. Kivide vahetäiteks on kõva saviliiv. Moreen sisaldab tardkivi rahne ja lubjakivi panku. Kihi paksus on valdavalt 0,3...0,8 m, puurauk 6 piirkonnas aga üle 2 ,6 meetri. 7 Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Merkolux OÜ. Töö nr 2544/291 -09.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 21 Löökpenetratsiooniga ei olnud kiht läbitav. Alal levivad hea kandevõimega kuid raskesti kaevandatavad pinnased. Teostatud geoloogilise uuringu (Metrolux OÜ, 2009) puuraukudest 1, 3 ja 9 (joonis 4.4.1) võetud proovides jäi naftaproduktide ja raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega on pinnas heas seisundis ehk reostamata. Puuraugust 6 võetud proovis ületas naftaproduktide sisaldus (115 mg/kg) sihtarvu (10 0 mg/kg), kuid jäi alla piirarvu (500 mg/kg). Seega on setted heas seisundis ja reostamata. KESKNÕMME KALAKASVATUSE MEREPÕHJA SETETE GEOFÜÜSIKALISED OMADUSED Kalakasvatuse jaoks vajalik merevesi võetakse veevõtukollektoriga, mis paikneks rannast ca 700 meetri kaugusel u 10 meetri sügavusel meres ning kalakasvatuses kasutatud merevesi suunatakse heitvee väljalasuga tagasi merre. Seega oli vajadus täiendavate uuringute teostamiseks eesmärgiga välja selgitada setete koostis ja levik planeeritava kalakasvatuse ja selle juurde kuuluva kollektori piires (kuni 700 m rannajoonest). Kesknõmme kalakasvatuse piirkonna merepõhja setete geofüüsikalised uuringut teostati 2018. aastal Eesti Geoloogiateen istuse 8 poolt, mille tulemusi käesolev alapeatükk kajastab. Geofüüsikaliste profiilide interpreteerimiseks ja setete lõimiselise koostise määramiseks võeti 17 erinevast kohast proovid merepõhja setetest (joonis 2.2.2). Liivakihist võetud proovidest määrati laboratoorselt (EGT laboratoorium) lõimiseline koostis. 8 Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere, 2018  22 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.2.2 Põhjaproovide võtukohad Tagalahes (Allikas: Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring) 9 Kavandatava veevõtutoru otsas on mere sügav us ca 10 meetrit, kusjuures maksimaalne vee sügavus veevõtutoru liinil on kuni 11 meetrit. Merepõhja geoloogiline läbilõige kavandatava veevõtutoru joonel on küllaltki väljapeetud ja setete paksus suureneb seal üldjoontes rannajoone ligikaudu 1 meetrilt ku ni 10 meetrini veevõtutoru otsa all. Rannanõlval on merepõhjas ca 300 laiuses vööndis jälgitavad kaks nõlva, mil lest esimesega langeb merepõhi laugelt 3 –5 meetrini ning teisega suhteliselt järsult 5 –7 meetrini. Nende kahe nõlva vahele jääb kuni 250 m laiun e terrass. 9 Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring . Eesti Geoloogiaeenistus. Rakvere 2018  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 23 Joonis 2.2.3 Chirp-tüüpi põhjaprofilaatori interpreteeritud profiil üle Tagalahe (Allikas Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring) Seismoakustilise sondeerimise profiilide interpreteerimisandmete, külgvaate sonari profiilide ning haardkopaga võetud proovide järgi katab lahe keskosa suunas langevat moreenipinda kuni 5 m peenliiva kiht. Terrassi alal on liivalasundi paksus kuni 2 m, mille pindmises osas on jälgitavad lainevired. Järsema nõlva osas katab moreeni kuni 1 m paksune liivakiht. Sealt edasi kuni kavandatava veevõtutoru suudmeni on peenliivakihi paksus kuni 5 m (joonis 2.2.3). Liivalasundi terasuuruse kohta andmed puuduvad, kuna proove võeti ainult liivakihi pindmisest osast. Esimese ja teise astangu vahelisel alal, otsustades seismoakustilise profileerimise diagrammide ja külgvaate sonari pildi järgi, kulgeb enam-vähem põhja–lõuna sihiliselt umbes 100 m laiune vöönd, milles merepõhjas avaneb kohati kesk -peeneteralise liivakihi all moreen. Moreenikiht jaguneb, otsustades kalakasvatuse alal tehtud puurimise ja penetratsioonikatsete järgi kaheks pea võrdse paksusega kihiks: ülemiseks 0,5 –1,2 m paksuseks saviliivmoreeni (sisaldab jämepurdu 30–50%) ja alumiseks 0,3–2,6 m paksuse kõva jämepurdmoreeni (sisaldab jämepurdu 60–80%) kihiks. Uuringualal puurtöid ei ole tehtud ja seismoakustilise põhjaprofileerimise diagrammid ei võimalda moreenilasundit jagada, kuid mõningad sondeerimisprofii lide idaosas tehtud tähelepanekud lubavad oletada, et sealkohal 5 -6 m paksune moreenilasund jaguneb samuti kaheks pea võrdse paksusega kihiks – ülemiseks saviliiv- ja alumiseks jämepurdmoreeniks. Kalakasvatuse tamm i otsas (PA 8) on merepõhjas ca 1,9 meetr ise moreenikihi peal kuni 1,4 m paksune kiht jämeliiva -kruusa 10. Lähtudes uuringuala geoloogilisest ehitusest ja merepõhja morfoloogiast, näitasid teostatud uuringute tulemused, et: 10 Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring . Eesti Geoloogiaeenistus. Rakvere 2018  24 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Kesknõmmel plaanitava kalakasvatuse veevõtutoru piirkonnas ja selle esisel alal levib merepõhjas valdavalt erineva terasuurusega liiv. Plaanitava veevõtutoru teel on ka kaks lauget (nõlva kallakus 1–2%) 2–5 m kõrgust peenliivaga kaetud nõlva. Arvestades nõlva väikest kallakust ja selle kattematerjali (peenliiv), ei kujuta see endast olulist takistust veevõtutoru rajamisel. Kõikides proovides (v.a proov 8) jääb peliitse-aleuriitse fraktsiooni (<0,063 mm) sisaldus alla 5%, mis näitab, et kavandatavate rekonstrueerimistööde käigus tekkiva heljumi levik ja hulk on piiratud ulatusega. KLIIMA Eestit iseloomustab mereliselt mandrilisele üleminekuline parasvöötme kliima. Saaremaa lääneosa, sealhulgas kavandatava kalakasvatuse piirkond, on üheks kõige merelisema kliimaga piirkonnaks Eestis. Merelise kliima tunnused – pikk soe sügis, pehme talv, hiline jahe kevad, tugevad tuuled, päikesepaiste rohkus ning sademete vähesus, iseäranis kevadsuvel – ilmnevad kõige selgemini just Saaremaa läänerannikul ja Sõrves. Õhuniiskus on mere ääres soojal ajal alati suurem kui sisemaal. Näiteks maikuus, kui suhteline õhuniiskus varieerub Eesti piires kõige rohkem, ulatub see keskpäeviti Saaremaal 65-70 %-ni, vahetult rannikul isegi üle 75 %, suuremas osas Sise -Eestis jääb aga 50-55 %-le. Samas on Saaremaa Eesti üks vä ikseima sademete hulgaga piirkond. Eriti kuiv on kevad-suvi. Kõige vähem sajab rannikul. Võrreldes Eesti mandriosaga, on Saaremaal lumeolud aastate viisi väga muutlikud. Karmidel talvedel, kui enamikku rannikumerd katab jää, nõrgeneb mere kliimat pehmendav toime ning erinevused sisemaaga ha kkavad järk-järgult kahanema. Pehmel talvel aga Saaremaa rannikumeri oluliselt ei jäätugi. Saaremaa kliimat iseloomustavad tugevad tuuled. Keskmine tuule kiirus on mere rannal palju suurem kui sisemaal, mitu korda sagedam ini esineb torme. Kõige tuulisemas piirkonnas, Lääne-Saaremaa rannikul, ületab keskmine tuule kiirus 6 m/s, Saaremaa siseosas jääb see alla 5 m/s. Tormipäevi (tuule kiirus üle 15 m/s) on enim Vilsandil – aastas 41 – samas aga Süda-Eesti aladel ainult 5 päeva ümber. TAGALAHE HÜDRODÜNAAMIKA Tugevat mõju Tagalahele avaldab loodetuulte poolt tekitatud lainetus. Keskmise tuulekiiruse (5,5 m/s) korral võib lainete oluline kõrgus Tagalahe põhjaosas ulatuda 120 cm-ni vähenedes 50 cm-ni lõunaosas, kusjuures lahe läänekaldal on lainete kõrgus väiksem kui idakaldal. Keskmise põhjatuule (4,7 m/s) korral ulatuvad lained sügavamale Tagalahte, lainetuse oluline kõrgus lõunaosas on 60 cm. Keskmise kirdetuule (3,5 m/s) korral on laht lainetuse eest suhteliselt hästi kaitstu d. Lainete oluline kõrgus ei ületa läänekallastel 40 cm ja on idakallastel alla 25 cm. Teised tuule suunad avaldavad lainetusele märgatavalt väiksemat mõju. Tugevate tuulte korral (üle 10 m/s) suureneb laine oluline kõrgus märgatavalt, ulatudes loodetuulte korral 110 cm-st lahe lõunaosas 210 cm-ni lahe suudmes.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 25 2010. aastal OÜ Corson poolt teostatud töös (nr 0904) 11 teostati muuhulgas spetsiifilised modelleerimised (matemaatilise mudeliga MIKE21) selgitamaks välja hüdrodünaamilised tingimused Tagalahes. Hüd rodünaamika on oluliseks asjaoluks veevahetuses ning seeläbi ka kalakasvatusest lähtuva toitainekoormuse hajumisel ja levimisel. Suurimad lainekõrgused ja intensiivsemad hoovused tekivad põhjakaarte tuultega. Veevahetus on hea. Joonisel 2.3.1 ja 2.3.2 on esitatud OÜ Corson poolt teostatud modelleerimistulemused põhja ja lõunakaarte tuulte korral, mõlemal juhul levib ja hajub kalakasvatusest merre suunatav heitvesi soodsalt. Joonis 2.3.1 Hoovused põhjatuulega. Kalakasvatuse juurest lahe pära poole liikuv v esi pöördub ja kandub lahe keskosa teljel lahepärast välja . 11 Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine . OÜ Corson. Tallinn 2010.  26 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.3.2 Hoovused lõunatuulega. Kalakasvatuse juurest liigub vesi pikki lah te selle läänerannikut järgides avamere suunas. Hindamaks kavandatava kalakasvatuse heitvee väljalasu ehk „toruots a“ juures olevaid täpsemaid hüdrodünaamilisi tingimusi teostati TTÜ Meresüsteemide Instituudi poolt 2016-2017 aastal uuring, et hinnata Ösel AquaFarms OÜ kalakasvatuse mõju Soela Väina veekogumile kasutades mudelarvutusi toitainete ja fütoplanktoni kontsentratsioonide muutuste hindamiseks (Töövõtuleping nr 1./20.8, 21.02.2018) 12: Uuringu alusel iseloomustab heitvee väljalasu vahetus läheduses temperatuuri käiku tugev sesoone käik - suurimad väärtused on suvisel 14-18°C ning väikseimad väärtused talvisel perioodil 0-2°C. Soolsuse maksimaalsed väärtused esinevad pigem talvisel perioodil vahemikus 7-7,5 g/kg ning väikseimad väärtused suvisel perioodil vahemikus 6-6,5 g/kg. Aastate vaheline muutlikkus on soolsuses suurem - 2016. aastal oli keskmine soolsus märgatavalt väiksem kui 2017. aastal (joonis 2.3.3). 12 Veevahetuse modelleerimine Soela väina veekogumis. TTÜ Meresüsteemide Instituut. 2018  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 27 Joonis 2.3.3 Soolsuse vertikaalsed jaotused väljalasu vahetuses läheduses perioodil 01.02.2016-28.11.2017. X-teljel on päevad alates 01.02.2016. Värvusskaala näitab soolsuse väärtusi. Stratifikatsioon ehk kihistumine, põhjakihi ja pinnakihi tiheduste vahe oli väljalasu vahetuses läheduses pigem nõrk. Suurimad pinna - ja põhjalähedase kihi tiheduste erinevused esinesid hiliskevadel/suvel ning talvisel periood oli veesammas hästi läbi segunenud. Joonis 2.3.4 Hoovuste suuna ja kiiruse jaotused väljalasu vahetus lähedus es perioodil 01.02.2016 - 28.11.2017 pinnalähedases kihis (vasakul) ning 7 m sügavusel (paremal) (Allikas: TTÜ Meresüsteemide Instituut , 2018) Hoovuste suuna jaotus väljalasu vahetus läheduse s on suhteliselt mittehomogeenne pinnakihis ning tugevalt mittehomogeenne põhjalähedastes kihtides (joonis 2.3.4). Pinnakihis olid hoovused suunatud valdavalt kirdesse, vähim esines hoovustel edela- ja lõunasuunalist voolamist. Põhjalähedases kihis oli voolamine valdavalt edelasse ning vähim esines kirde-, ida- ja kagusuunalist voolamist. Hoovuse kiirused olid uuringu ajal suuremad pinnalähedases kihis, valdavalt vahemikus 6 -10 cm/s. Põhjalähedases kihis olid hoovuse kiirused valdavalt kuni 3 cm/s. Mõningatel juhtudel esines ka kiirusi kuni 24 cm/s pinnakihis ning 14 cm/s põhjalähedases kihis. Hoovuste keskmised kiirused olid uuringu ajal suuremad just talvisel perioodil, mil Läänemere piirkonnas olid tuulekiirused suuremad ning seetõttu olid ka hoovused tugevamad. Selgelt eristus estuaarse tsirkulatsiooni mõju uuritava piirkonna vahetus  28 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne läheduses. Nimelt toimus valdav hoovuse voolamine läänest ida suunas ning keskmised hoovuse kiirused Saaremaa loodeosas olid üle 10 cm/s. Ka Tagalahes oli valdav hoovuse voolamine piki idarannikut välja, samas kui piki läänerannikut olid kiirused väiksemad. Piki lahte temperatuuri ja soolsuse vertikaalsed jaotused on suhteliselt ühtlased. Mõningal määral algab sesoone soojenemine varem rannikule lähemal. Lisaks on ka temperatuuri väärtused suuremad pigem Tagalahe sees kui vä ljas. Samas on ka talvised temperatuurid madalamad Tagalahe sees, mis on tingitud piiratud veevahetusest avamere soojemate veemassidega. RANNAPROTSESSID Endises Kihelkonna vallas on esindatud pea kõik Eestis levinud rannatüübid, iseloomulik on nende kiire vaheldumine. Valdavalt on klibu - ja moreenrannad. Pankadel asuvad pankrannad, Kihelkonna ja Kirassaare lahe soppides on möllirannad muda ja roostikega. Ilusad liivaranad asuvad Tagalahe sopis ning Harilaiu põhjarannal. Ninase pangast mere suunas jätkub karbonaatsetest kivimitest veealune platoo, nn murrutuslava, mis lõpeb järsakuga. Viimane tähistab Ninase panga esialgset asukohta. Ninase panga kulutusmaterjal jõuab osaliselt ka Küdema lahte. Suur osa kulutusmaterjalist kantakse piki rannanõlva Tagalahe id arannikule, kus see moodustab rannas, eelkõige Kugalepa piirkonnas, rannavallistikke. Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu lõunapoolses osas on kliburand ning kalakasvatuse basseinidest vahetult lõuna pool ja kogu põhja poole jääv rand on liivarand (ning nende üleminekualad). 1980-ndatel rajatud kalakasvatusrajatised on mõningal määral muutnud lokaalselt rannaprotsesse kuhjates kalakasvatusrajat isest põhja poole setteid (eeskätt liiv) ja seeläbi kasvatades liivar anda. Üldine looduslik settevool on rannas põhjas t lõunasse. Kavandatav kalakasvatuse renoveerimine ei muuda juba 1980 -ndatel rajatud kalakasvatuse meres oleva basseini olemust rannaprotsessidele. Rajatav meres paiknev veetorustik muudab olemasoleva rajati se mõju rannaprotsessidele vähesel määral. MEREVEE KVALITEET Keskkonnakorralduslikult on Eestis määratletud 750 pinnaveekogumit, neist 6 44 vooluveekogumit, 90 maismaa seisuveekogumit ja 16 rannikuveekogumit. Käesolevas KMH-s käsitletakse Soela väina rannikuveekogumit (EE_10 Soela väina rannikuvesi). Soela väina veekogum on mõjutatud Läänemere avaosa vetest. Pinnavee soolsus jääb vahemikku 6,5–7 PSU. Saaremaa loodeosas (Küdema ja Tagalaht) on merepõhja kallak suhteliselt järsk, sügavus 10 m saavutatakse ca 400 m kaugusel kaldast. 6 - 8 m sügavuseni on põhjasubstraadina domineerivad paeplaat ja graniitrahnud, sügavamal muutub järjest suuremaks kruusa ja jämeliiva osatähtsus. Soela väina piirkonnas (Sõru) on rannajoon lauge ja kääruline ning merepõhjas dominee rib viirsavi. Soela väina avamere poolne merepõhi sügavneb suhteliselt kiiresti. Umbes 4 km kaugusel Sõru piirkonnast on merepõhja sügavused üle 10 m. Kuni sellise kauguseni on põhjareljeef vahelduva iseloomuga ja selles piirkonnas puuduvad püsivad meresetete  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 29 kuhjepiirkonnad. Seal levivad peamiselt liivased-kruusased jäänuksetted moreenil või viirsavidel. Umbes 10 km kaugusel on meresügavused juba üle 20 m 13. Tagalaht asub Saaremaa looderannikul Tagamõisa poolsaarest idas ning kuulub Soela väina rannikuveekogumi koosseisu. Tagalahe lõunasoppi nimetatakse ka Pidulalaheks. Kavandatav kalakasvatus asub Tagalahe läänerannikul. Lisaks veekogumitele kasutatakse Keskkonnaregistri (EELIS) andmebaasides ka veekogudeks jaotamist. Tagalaht (VEE3237000) jaotatakse omakor da kaheks mereala alamosak s: Tagalahe osa ( VEE3237010) Pidula laht ( VEE3237020) Tagalahe osa (VEE3237010) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Laheosa laius on selle suus 7,3 km ja pikkus 6,3 km, veepeegli pindala on 2918 ha. Idarannikul paljandub Abula pangal kuni 4 m paksuselt Jaagarahu lademe lubjakivi, läänerannikul Veere küla juures on astangrannik, looderannikul Kuriku pank. Laht on sügav (kuni 20 m) ja külmub harva. Tagalahte suubuvad Sepise oja (VEE1700005) ja Vanakubja oj a ehk Kaanda jõgi (VEE1169200). Pidula laht (VEE3237020) on mesohaliinne, madal, lainetusele avatud laht. Lahe laius on selle põhjaosas ca 3,1 km ja pikkus ca 3,1 km, veepeegli pindala on 767 ha. Lahesopp on suhteliselt madal olles selle sügavaimas osas ca 10 m. P idula lahte suubuvad Ligeoja (VEE1169100), Ermespu jõgi (VEE1168800) ja Veskijõgi (VEE1168900). 13 Eesti riiklik keskkonnaseire programm; Rannikumere ülevaatseire 2016. aastal  30 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.5.1 Kavandatava Kesknõmme kalakasvatuse paiknemine veekogude suhtes SOELA VÄINA VEEKOGUMI VEEKVALITEET Soela väina veekogumis teostatakse ülevaatese iret rotatsiooni korras ehk kõik veekogumid peavad saama hinnatud kord hindamisperioodi (6 aasta) jooksul. Alates 2007. aastast viiakse rannikumere seiret läbi vastavalt uuele programmile, mis lähtub EL VPRD nõuetest. Alljärgneval joonisel (joonis 2.5.2) on näha Eesti 16 rannikuveekogumit ning nende koondseisundit 2017. aasta seireandmete põhjal.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 31 Joonis 2.5.2 Rannikuveekogumite koondseisundi kaart 2017. aasta seireandmete põhjal (Allikas: Keskkonnaagentuur) 14 Soela väina veekogum koos Hiiu madala ja Ki helkonna lahega kuulub Läänesaarte lääneosa veekogumite kvaliteedi tüüpi (tüüp IV). Proovivõtupun ktid ja transektid paiknevad ühtlaselt üle veekogumi. Keskkonnaagentuuri andmetel oli 2017. aasta seire andmete põhjal Soela väina koondseisund „halvas“ seisundis (joonis 2.5.2) ning 2017. aasta ökoloogiline seisund oli „keskine“ 15 . Võrreldes 2010. aastal OÜ Corson poolt teostatud töös (nr 0904) 16 kirjeldatud Soela väina seisund ei ole käesolevaks ajaks ökoloogiliselt halvenenud. Vee läbipaistvuse mõõtmised üleva ateseire jaamades näitavad Läänemere avaosale omast dünaamikat, mida iseloomustavad suuremad läbipaistvuse näitajad aasta külmemal perioodil ja väiksemad väärtused kesksuvel. Küdema põhjaelustiku transektil tehtud mõõtmistel on merevee suvine läbipaistvus 2015. ja 2016. aastal varieerunud 4,2 ja 7,0 meetri vahel. Täpsemat sesoonset võrdlust e i võimalda mõõtmiste väike arv 17. Soela väina põhjataimestiku transekti veejaamast KUDF on kogutud proove toitainete määramiseks aastatel 2015 ja 2016. Soela väina veekogumis puuduvad pikaajalised andmeraed suviste toitainete kontsentratsioonide kohta. 2015. aasta suviseks keskmiseks üldlämmastiku sisalduseks pinnavees (1 –5m) mõõdeti 19,17 μmol/l ning keskmiseks üldfosfori sisalduseks 0,79 μmol/l. 2016. aastal on vastav ad näitajad 14 Keskkonnaagentuur, https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid -tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite-seisund 15 Keskkonnaagentuur; https://www.keskkonnaagentuur.ee/e t/eesmargid-tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite -seisund 16 Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõj u strateegilise hindamise aruanne. OÜ Corson. Tallinn 2010. 17 Eesti riiklik keskkonnaseire programm; Rannikumere ülevaatseire 2016 aruanne  32 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne vähesel määral tõusnud, üldlämmastiku keskmiseks sisalduseks mõõdeti 20,66 μm ol/l ning üldfosfori kontsentratsiooniks 0,87 μmol/l 18. Mõõdetud väärtused on vastavuses selle mereosa (Läänemere avaosa) kohta varasemast ajast ja avamere seirest olem asolevate andmetega. Soela väina veekogumi puhul on veevahetus avamerega määravaks vee nii keemiliste kui füüsikaliste omaduste jaoks ja maismaalt pärineva koormuse mõju on hetkel minimaalne. Soela väina veekogumi lahtedes on põhjataimestiku maksimaalne sü gavus viimase 20 aasta jooksul suurenenud, mis viitab piirkonna paranenud valguskliimale. Tabel 2.5-1 Vee kvaliteedi näitajad 19 Kvaliteedinäitaja Väga hea Kesine Väga halb Ühik Hea klass Halb klass Tüüp IV: Läänesaarte klass klass klass lääneosa Üldlämmastiku mikromoo <14,7 14,7–18,3 >18,3–37,1 >37,1–55,6 >55,6 sisaldus (Nüld) li/l Üldlämmastiku - >0,83 0,83–0,67 <0,67–0,33 <0,33–0,22 <0,22 sisalduse ÖKS Üldfosfori sisaldus mikromoo <0,34 0,34–0,42 >0,42–0,85 >0,85–1,27 >1,27 (Püld) li/l Üldfosfori sisalduse - >0,82 0,82–0,67 <0,67–0,33 <0,33–0,22 <0,22 ÖKS Läbipaistvus Secchi m >7,4 7,4–6,5 <6,5–3,9 <3,9–3,0 <3,0 ketta meetodil Läbipaistvuse ÖKS - >0,89 0,89–0,78 <0,78–0,47 <0,47–0,36 <0,36 Eesti riikliku keskkonnaseire programmi andmetel on Ava-Läänemere kirde osas viimase viie aasta (2013-2017 aasta) keskmine DIN=4.85 µmol/l ja DIP=0.79 µmol/l, mis annab Redfieldi suhteks DIN/DIP=6.1:1. Seega on uuritaval merealal fütoplanktoni produktsioon tugevalt lämmastiku limiteeritud. Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund (mille täpne olemus/definitsioon on ebakonkreetsem ja ei ole otseselt seostatav tabelis 2.5-1 esitatud kvaliteedinäitajatega), siis selles valguses on oluline hinnata iga olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide raamistikus. TAGALAHE VEEKVALITEET Käesoleva KMH koostamise raames teostas TÜ Eesti Mereinstituut vahemikus 24.10.2017-06.09.2018 eraldi Tagalahe veekvaliteedi seiret 20 katmaks tervet aastast tsüklit erinevate veekvaliteedi parameetrite osas Eelnevalt oli ühekordne veekvaliteedi mõõdistamine tehtud TÜ Eesti Mereinstituudi poolt 25.01.2017 aastal 21. Seire raames mõõdeti kolmes erinevas jaamas (joonis 2.5.3) merevee soolsuse ja temperatuuri 18 Eesti riiklik keskkonnaseire programm; Rannikumere ülevaatseire 2016 aruanne 19 Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. määruse 44 lisa 6 20 Water quality sampling in Tagalaht. TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2018. 21 Water quality sampling in Tagalaht and Soela Straight area. TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2017.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 33 vertikaalseid profiile, hapniku sisaldust, lämmastik - ning fosforühendite sisaldust, ränioksiidi ja hõljuvaine sisaldust vees Eesti rannikumere seire programmis kasutatava metoodika järgi. Joonis 2.5.3 Tagalahe veevõtu proovipuntkid (Allikas: Water quality sampling in Tagalaht 22) Käesolevas aruandes on ära toodud kokkuvõte veekvaliteedi näitajatest Tagalahe avatuse gradiendil. MEREVEE KIHISTUMINE TAGALAHES Teostatud merevee soolsuse ja temperatuuriprofiilide mõõtmised näitasid, et Tagalahes esineb nii suviti kui ka talvisel perioodil tugev kihistumine merevee temperatuuri järgi. Seda kihistumist on märgata sügavamets jaamades (TG2 ja TG3) , kusjuures temperatuuri hüppekiht asub sõltuvalt aastaajast 10-20 m sügavusel. See kihistumine väljendub ka näiteks hapnikukontsentratsioonis. Kui temperatuurijärgne kihistumine on märgatav eelkõige kõige soojemal ja külmemal perioodil ja vahepealsel, ka t ormisemal ajal seda kihistumist väga märgata pole, siis kihistumist soolsuse järgi õnnestus registreerida vaid üksikutel mõõtmiskordadel. See tähendab, et halokliin Tagalahte sisse tavalistes tingimustes ei ulatu , mis tagab merevee soodsa hapnikukontsentratsiooni ka merepõhjas. VEE HÕLJUVAINE SISALDUS Vees olevate hõljuvainete sisaldust mõõdeti vahemikus 02/2018 -08/2018. Tulemuste alusel esines veesambas hõljuvainet kõige vähem punktis TG1 6,5 mg/l (mõõtmiste algusajal) ning kõige rohkem punktis TG3 19 m g/l (juuli kuus). Hõljuvaine sisalduse tõus suvisel perioodil on seotud ilmastikutingimustest tingitud lainetuse mõjul merepõhjast mobiliseeritud peene settefraktsiooni sattumisest veesambasse (joonis 2.5.4). 22 Water quality sampling in Tagalaht. TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2018.  34 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.5.4 Hõljuvaine sisaldus seirejaamades (mg/l) (Allikas: TÜ Eesti Mereintituut)  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 35 TOITAINED Tagalahes (TG1) seirejaamas mõõdetud üldlämmastiku kogused jäid 2018. aasta seire ajal 18,30 ja 30,48 µmolN/l vahemikku ning üldfosfori näitajad jäid vahemikku 0, 29 ja 3,66 µmolP/l. Võrreldes 2017 (jaanuari kuu mõõtmistulemused) aastal teostatud mõõtmise ajal on punktis TG1 talvine üldlämmastiku kogus tõusnud 24,41 µmolN/l -lt 27,7 µmolN/l-ni ning üldfosfori sisaldus on tõusnud 1,13 µmolP/l-lt 2,04 µmolP/l-ni. Seirejaamas TG2 esines üldlämmastikku kõige enam 2018. aasta jaanuaris 31,73 µmolN/l ning kõige vähem juuni kuus 17,4 µmolN/l. Üldfosforit leidus TG2 punktis kõige enam mai kuus 4,05 µmolP/l ning kõige vähem augustis 0,33 µmolP/l. Võrreldes 2017. aasta jaanuariga on 2018. aastal üldlämmastiku kogus tõusnud 7,93 µmolN/l võrra ning üldfosfori kogus tõusnud 1,05 µmolP/l võrra. Seirejaamas TG3 esines üldlämmastikku kõige enam 2018. aasta veebruaris 31,47 µmolN/l ning kõige vähem juuli kuus 15,56 µmolN/l. Üldfosfori sisaldus oli kõige suurem 2018. aasta mai kuus 3,91 µmolP/l ningk kõige madalam juul i kuus 0,33 µmolP/l. Võrreldus 2017. aasta jaanuariga on 2018. aastal üldlämmastiku kogus tõusnud 4,43 µmolN/l võrra ning üldfosfori kogus tõusnud 1,02 µmolP/l võrra. Toitainete suurimad kontsentratsioonid esinesid talvisel perioodil ning madalaimad sisaldused suvisel ajal (joonis 2.5.5). Seire ajal esines toitainete sisalduse hüppeline tõus 2018. aasta mais (just üldfosfori ja fosfaatide osas), mis oli ilmselt seotud kevadise õitsengu järgse toitainete vabanemisega õitsengujärgsest detriidist . Lämmastiku kontsentratsioonide kõikumine aasta jooksul oli palju väiksem kui fosfori puhul. 2018. aasta suve keskmised üldlämmastikku ja üldfosfori väärtused olid 22,48 µmolN/l ning 0,44 µmolP/l. Üldine toitainete aastane dünaamika on vastavauses selle mer eala looduslike protsessidega, mis on eelkõige seotud pelaagilise ökosüsteemi aastaajase tsükliga (vabade toitainete maksimumid talvisel perioodil, intensiivne kevadõitseng) ja võivad olla mõjutatud ka lühiajalistest süvaveekergetest, mis võivad tuua toitaineid madalasse rannikuvette juurde mere sügavamatest osadest.  36 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.5.5 Üldlämmastiku ning üldfosfori sisaldused TG 1 proovipuntkis (Allikas:TÜ Eesti Mereinstituudi uuring 23) PÕHJAVEE KAITSTUS Suurem osa Tagamõisa poolsaarest kuulub kaitsmata alade ehk kõrge reostusohtlikkusega alade alla. Tingituna kattekihi väikesest paksusest, võib kaitsmata alal reoaine jõuda põhjavette vähem kui 30 ööpäevaga. Konkreestelt Kesknõmme kalakasvatuse ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Pindalal iselt haaravad nõrgalt kaitstud alad suurema osa Ida-Saaremaast. Reoaine põhjavette jõudmise aeg on arvutuslikult 30–200 ööpäeva, mis tähendab, et potentsiaalselt reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud põhjaveega alale ei tohiks rajada. Niiske ja mõõdukalt jahe kliima on soodustanud Saaremaa kivimite leostumist, mistõttu pinnakattes ja Siluri veekompleksi ülemises osas on looduslikes tingimustes 23 Water quality sampling in Tagalaht. TÜ Eesti Mere instituut. Tallinn 2018.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 37 formeerunud valdavalt HCO3-Mg-Ca-tüüpi vesi mineraalainete sisaldusega 0,3 –0,5 g/l. Veekihtide lasumissügavuse suurenemisega ja toitumistingimuste halvenemisega vee mineraalainete sisaldus pidevalt kasvab ja vee keemiline koostis muutub algul HCO3 - Cl- ja sügavamal Cl Na-tüübiks. Analoogsed muutused leiavad aset ka põhjavee liikumisel Saaremaa keskosast mere suunas. Põhjavee mineraalainete sisalduse isojoon 0,3 g/l piiritleb Lääne-Saaremaa kõrgustiku kui põhjavee olulise toiteala peaaegu täpselt. VEE-ELUSTIK Soela väina veekogum on riikliku keskkonnaseire rannikumereseire alamprogrammi raames (ülevaates seire) regulaarselt seiratav veekogum . Kuigi Tagalahes seirepunkti ei asu, siis võib piirkonna vee-elustiku seisundit hinnata Küdema lahe seirepunkti alusel, mis kuulub sarnaselt Tagalahele, Soela väina veekogumi koosseisu. Järgnev Soela väina vee-elustiku seisundi ülevaade on antud rannikume re veekogumite seire 2016. aasta ülevaateseire aruande alusel 24 ning krjelduses tuginetakse lisaks kavandatava Kesknõmme kalakasvatuse lähipiirkonna merepõhja elustiku uuring ule, mille välitööd viidi läbi 22.–24.10.2017. aastal TÜ Eesti mereinstituudi poolt 25 (edaspidi EMI uuring 2018). PÕHJATAIMESTIK Küdema lahe seirealalt on kogutud andmeid alates 1995. aastast. Sarnaselt aa statega 2003, 2010 ning 2012 on 2016. aastal rohevetikate osakaal transektil olnud tavapärasest suurem. 2016. aastal esines niitjas roh evetikas Cladophora glomerata Küdema transektil oluliselt suurema ohtrusega võrreldes eelmiste aastatega (joonis 2.7.1). Vähenenud oli põisadru ja niitja pruunvetika Pilayella littoralis osatähtsus koosluses. Põhjataimestiku ja põisadru sügavuslevikus viim astel aastatel muutusi pole olnud (joonis 2.7.2). Suurenenud oportunistlike rohevetikate oskaal on kaasa toonud ka mitmeaastaste liikide osakaalu väärtuse languse (joonis 2.7.3). Joonis 2.7.1 Põhjataimestiku hõimkondade osakaalu dünaamika Küdema transekt il Soela väina veekogumis 1996.–2016. aastal 24 Rannikumere veekogumite seire 2016. aasta ülevaateseire aruanne. Riikliku keskkonnaseire Mereseire programm. 25 Merepõhja elupaikade kaardistamine. Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju vähendamise arendustöö ja KMH -ga seotud seire ja uuringud. TÜ Eesti Mereinstituut. 2018  38 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.7.2 Põhjataimestiku ja põisadru maksimaalse sügavusleviku dünaamika Küdema transektil Soela väina veekogumis 1995. –2016. aastal Joonis 2.7.3 Ühe- ja mitmeaastaste taimeliikide osakaalu dünaamika K üdema transektil Soela väina veekogumis 1997.- 2016. aastal TÜ EMI poolt läbi viidud Tagalahe põhjaelustiku uuringu 2017. aastal tuvastati uuringupiirkonnast (planeeritud kalakasvatuse lähi ümbrus) kokku 11 põhjataimestiku taksonit. Enamlevinud põhjataimestiku liikideks olid kamm -penikeel (Stuckenia pectinata), pikk merihein (Zostera marina), punavetikas (Ceramium tenuicorna) ja põisadru (Fucus vesiculosus). Pikk merihein esines uuringu ala kõrgeima keskmise ja maksimaalse katvusega taimeliigiks. Biomassipr oovidest leiti kokku 14 põhjataimestiku taksonit ning enamlevinud taimeliikideks olid punavetikas Cermium tenuicorne ja pikk merihein. Kõrgeimad taimestiku biomassid olid põisadrul.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 39 Joonis 2.7.4 Põhjataimestiku üldkatvus Kesknõmme kalakasvatuse lähipiir konnas (Allikas: EMI 2018) Kõrgemad põhjataimestiku üldkatvuse väärtused olid seotud uuringuala madala rannaäärse kivise alaga (joonis 2.7.4), kus kasvasid põisadru ja niitjad vetikad ning mõnevõrra sügavamal kasvava pika meriheinaga. Põisadru ja niitjate vetikate levik oli eelkõige seotud rannaäärse alaga, kus kõva põhja osakaal oli uuringuala kõrgeim. Niitjaid vetikaid esines vähesel määral ka uuringuala sügavamates piirkondades, kus põhjasubstraadis oli esindatud kive. Piirkonna põhjataimestiku struktuur on omane selle mereala häirimata elupaikadele ja peegeldab konkreetse asukoha hüdroloogilisi tingimusi (kõrgem soolsus kui Väinameres ja mujal Lääne-Eesti saarestikus, mõõdukas lainetuse mõju). Taimestiku liigiline koosseis ja sügavuslevik viitavad piirk onna madalale troofsustasemele ja looduslikule seisundile. Põhjataimestiku hulgas ei leidunud haruldasi ega kaitse all olevaid liike. PÕHJALOOMASTIK 2016. aastal Soela väina veekogumi (Küdema põhjataimestiku transektilt) kogutud proovidest leiti kokku 31 põhjaloomastiku taksonit (sisaldab ka liigist kõrgemaid süstemaatilisi üksuseid ja noorjärke). Proovi kohta leidus 7 kuni 18 taksonit, keskmiselt  40 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne esines proovis 12,8 taksonit. Põhjaloomastiku proovide biomassid jäid vahemikku 3,5 kuni 510,5 g/m 2 , keskmine biomass oli 111,2 g/m 2 . Sagedamini esinevateks liikideks olid surusääsklaste (Chironomidae) vastsed, söödav rannakarp (Mytilus trossulus), vesiking (Theodoxus fluviatilis), kirpvähkide (Gammarus) juveniilid ja mere kirpvähk (G. salinus), mida kõiki esines rohkem kui 90% proovidest. Kõrgeima keskmise biomassiga liigid olid söödav rannakarp, vesiking ja tõruvähk (Amphibalanus improvisus). Harvem esinevatest loomadest leiti kirpvähilisi Calliopius laeviusculus, Melita palmata ja G. locusta. Eesti mereala hiljuti asustanud võõrliikidest leiti vöötkirpvähki ( G. tigrinus) ja elegantset krevetti (Palaemon elegans) 26. TÜ EMI 2018 aasta uuringu alusel tuvastati uuringualal põhjaloomastiku katvushinnangutest kokku 3 loomastiku taksonit. Tuvastatud põhjaloomastiku lii gist leidus söödavat rannakarpi ( Mytilus trossulus) rohkem kui pooltes proovipunktides, samas kui teiste loomaliikide tavalise tõruvähi ( Amphibalanus improvisus) ja vesikinga (Theodoxus fluviatilis) esinemine oli väga madal. Biomassiproovidest tuvastati ko kku 28 põhjaloomastiku taksonit. Ligikaudu kolmandikus biomassiproovipunktides olid esindatud söödav südakarp (Cerastoderma glaucum), tavaline harjasliimukas (Hediste diversicolor), balti lamekarp (Macoma baltica), liiva uurik-karp (Mya arenaria), söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja lamekeermene vesitigu (Peringia ulvae). Suurim keskmine ja maksimaalne biom ass oli söödaval rannakarbil, kelle biomassid ulatusid üle 1500 g/m 2 kohta. 26 RANNIKUMERE ÜLEVAATESEIRE 2016. TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2017.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 41 Joonis 2.7.5 Kesknõmme kalakasvatuse lähipiirkonna epifauna katvus (All ikas: EMI 2018) Epifaunas (substraadi pinnal elavad loomad) domineeris enamjaolt söödav rannakarp, mille katvuse kõrgeimad väärtused oli seotud uuringuala keskosas merepõhja kõrgendikuga (joonis 2.7.5). Suurel osal uuringualast esines epifaunat madala katvusega. Infaunas (sette sees elavad loomad) oli karpide biomass kõrgeim uuringuala sügavamas idaosas (joonis 2.7.6).  42 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.7.6. Kesknõmme kalakasvatuse lähipiirkonna infauna levik (Allikas: EMI 201 8) Põhjaloomastiku levik kirjeldatud merealal on i seloomulik selle merepiirkonna madalatele, lainetuse eest kaitsud piirkondadele ja vastab uuringuala põhjasetete iseloomule. Põhjaloomastiku ohtrus ei viita merepiirkonna kõrgendatud troofustasemele ega muud moodi olemasolevatele inimetegevusest tingitud häiringutele. MEREPÕHJA ELUPAIGAD 2017. aasta sügisel läbiviidud uuringute eesmärgiks oli ka kaardistada piirkonnas olevad merepõhja elupaikade paiknemine ja kvaliteet. Kaardistustöö planeeriti kirjeldamaks kavandatava kalakasvatuse lähiümbruse ja võimalku mõjuala inventeerimiseks. Inventuuri metoodika valiti tagamaks mak simaalne täpsus ja detailsus. Saadud andmete põhjal on hiljem võimalik kirjeldada projekti käitamisest tulenevaid võimalikke muutusi merepõhja elupaikade levikus ja kvaliteedis. Merepõhja elupaikade inventuur näitas, et enamuse uuringuala merepõhja substra adist moodustas liiv, kusjuures segasete (segu eri fraktsiooniga liivast, kruusast ja klibust) oli koondunud uuringuala madalamasse ossa.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 43 Merepõhja elupaikade leviku määramisel kasutati modeleerimist. Modeleerimise aluseks oli mitmekiirelise sonariga mõõdistatud merepõhja susbstraadi ja sügavusandmed ning inventuuri käigus kogutud merepõhja elustiku informatsioon. Elupaikade defineerimiseks kasutati viimaseid, täiendatud definitsioone (TÜ Eesti mereinstituut 2018). Inventuuri tulemus näitas, et valdav os a uuringualast on defineeritav kahe Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübina. Uuringuala osa, mis ei olnud defineeritav ühegi elupaigatüübina oli alla 20%. Suurim osa kirjeldatud alast vastas elupaigatüübi „mereveega üleujutatud liivamadalad (1110)“ definitsioonile. Väiksem, madalam kaldaäärne osa vastas osaliselt elupaigatüübi „karid (1170)“ definitsioonile (vt joonis 2.7.7). Mõlemad, uuringuala piirkonnast määratud elupaigatüübid on Eesti ra nnikumeres laialt levinud. Karide elupaigatüüp on eriti levinud Lääne-Eesti saarestikust läänepool ning Soome lahes, liivamadalate elupaigatüüp on väga levi nud eriti Väinamere piirkonnas ja Liivi lahes. Mõlema elupaigatüübi seisund on Eestis viimaste hinna ngute alusel soodne (Keskkonnaministeerium 2018) ja mõlemast elupaigatüübist on suur osa pindalalisest enamusest juba kaetud eri liiki kaitserežiimiga (vt joonis 2.7.8).  44 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 2.7.7 Loodusdirektiivi Lisa I merepõhja elupaigatüüpide tunnustele vastavate elupaikade levik uuringualas  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 45 Joonis 2.7.8 Loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüüpide levik Eesti rannikumeres (allikas: TÜ EMI 2018) Merepõhja Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpide leidumine kavandatava kalakasvatuse projekti läheduses ei eelda automaatselt piiranguid projekti teostamisele. Mõlemad elupaigatüübid on Eestis soodsas seisundis ning mõlemad elupaigatüübid on juba olemasolevatel kaitsealustel aladel piisavalt kaitstud. Kavandatud projekt iseeneset ei avalda olul ist mõju mainitud elupaigatüüpide levikule ka konkreetses projekt asukohas (kavandatud hüdrotehnilised tööd on väikese ruumilise ulatusega ning ei põhjusta elupaiga füüsilist kadu pikaajaliselt). Projekti teostamisel kavandatud meetmed on piisa vad, et vältida mainitud elupaigatüüpide seisundi (funktsiooni ja kvaliteedi) olulist halvenemist kalakasvatuse vahetus läheduses. Mõju selgitamiseks ja projektist tuleneva mõju kvantifitseerimiseks oleks otstarbekas teostada mainitud elupaigatüüpide seisundi perioodilist hindamist (projekti järelseiret) vastavalt selleks arendatud metoodikale (TÜ Eesti Mereinstituut 2016). KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS § 4) on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad; hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.  46 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tagalahe piirkonnas asuvad mitmed kaits tavad loodusobjektid, mille kaitse-eesmärkide saavutamine peab olema tagatud. Kaitstavate alade paiknemine planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse suhetes on näidatud järgneval joonisel. Joonis 2.8.1 Kavandatava tegevuse kontekstis olulised kaitstavad loodusobjektid Tagalahe piirkonnas 27 (aluskaart: Maa-amet) Kaitstavatest loodusobjektidest on ülevaade antud järgnevas tabelis, kus on toodud ka käsitmelmise vajadus mõju hindamise osas arvestades kaitstava objekti asukohta, iseloomu ja kavandatavat tegevust. 27 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53-le ei ole joonisel esitatud I ja II kategooria kaitstavaid liike.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 47 Tabel 2.8-1 Ülevaade kaitsatavad loodusobjektidest Kaitstav objekt Kirjeldus Kavandatavast kalakasvatusest ca 2,6 km kaugusel asuva hoiuala kaitse-eesmärgiks on 24 loodusdirektiivi elupaigatüüpi, 3 taimeliiki ja 25 linnuliiki. Hoiuala kattub suures osas (sh kalakasvatusele lähimates piirkondades) Tagamõisa loodusalaga, mille kaitse- eesmärkideks on kõik hoiualal kaitstavad elupaigatüübid ja taimeliigid. Hoiauala kattub ka Tagamõisa linnualaga ning valdav osa kaitse-eesmärke on kattuvad. Kuna Natura aladel on kattuvad kaitse-eesmärgid, siis mõju neile hinnatakse Natura hindmaise peatükis (3.4.1). Ülejäänud liikide osas on hinnang antud ptk 3.4. Hoiualal kaitstakse nimelt lisaks Natura alade kaitse-eesmärkidele ka järgmisis linnuliike: kanakull (Accipiter gentilis), raudkull (Accipiter nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk (Crex crex), Tagamõisa hoiuala (KLO2000332) nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punaselg-õgija (Lanius collurio), mis ei ole Natura alade kaitse- eesmärkideks. Kavandatavast kalakasvatusest ca 200 m kaugusel asuva kaitseala kaitse-eesmärgiks on 7 erineva loodusdirektiivi soode- ja metsade elupaigatüübi ning kahe taimeliigi kaitse. Kaitseala põhilised kaitse-eesmärgid on botaanilised. Kesknõmme looduskaitseala on valdavalt metsane – ligi 64% alast katab mitmesuguse tiheduse ja vanusega mets. Umbes veerand kaitsealast on kaetud rabaga. Vähemal määral leidub muid lagedaid alasid, noort metsa ja madalsood. Kesknõmme looduskaitseala (KLO1000236) Kaitseala kattub Natura 2000 Kesknõmme loodusalaga. Loodusala hõlmab ka kõiki kaitseala kaitse-eesmärkideks olevaid elupaigatüüpe, mõju neile hinnatakse Natura hindmaise peatükis (3.4.1). Lisaks on kaitseala kaitse-eesmärkideks kaks käpalise liiki – vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ning pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Mõju neile hinnatakse ptk 3.4. Kavandatavast kalakasvatusest ca 250 m kaugusel asuva kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta seal esinevaid soo- ja metsakooslusi ning mitmeid kaitstavaid taimeliike. Kaitse alla on võetud 4 erinevat elupaigatüüpi ning kuus taimeliiki. Looduskaitseala kattub Teesu loodusalaga, mille kaitse eesmärgid hõlmavad kaitsealal kaitstavaid elupaigatüüpe, mõju neile Teesu looduskaitseala (KLO1000594) hinnatakse Natura hindmaise peatükis (3.4.1). Ülejänud kaitse-eesmärke – kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), hariliku käoraamat (Gymnadenia conopsea), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik porss (Myrica gale), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), käsitletakse ptk 3.4. 48 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Kaitstav objekt Kirjeldus Kavandatavast kalakasvatusest ca 2,6 km kaugusel asuv hoiuala koosneb suures osas merealast. Kaitse-eesmärgiks on 13 maismaa ja rannikuga seotud loodusdirektiivi elupaigatüüpi, kaks taime- ning üheksa linnuliiki. Koorunõmme hoiuala Hoiauala kattub ka Koorunõmme loodus- ja linnualaga ning kattuvad on ka kaitse-eesmärgid ja seetõttu hinnatakse mõju neile Natura (KLO2000315) hindmaise peatükis (6.2.1). Lisaks kaitstakse hoiualal järgmisi liike: järvekaur (Gavia arctica), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), sookurg (Grus grus), krüüsel (Cepphus grylle) ja musträhn (Dryocopus martius), mida käsitletakse ptk 3.4. Kaitseala eesmärk on märgalade, järvede, loo- ja laialeheliste metsade, pankade, rannavallide ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Koorunõmme looduskaitseala Kaitseala asub kavandatavast kalakasvatusest ca 3 km kaugusel üle Tagalahe idas ning hõlmab ainult maismaad. Kaitseala ei asu (KLO1000258) kavandatava tegevuse mõjualas ning selle edaspidise käsitlemise vajadus puudub. III kaitsekategooria käpaliste Kesknõmme kalakasvatuse kinnistul vaid mõnekümne meetri kaugusel kalakasvatuse basseinidest asub käpaliste kasvukoht, kus leiukoht: harilik käoraamat leidub kuus liiki orhideesid. Mõju neile hinatakse ptk 3.4. (KLO9321299); balti sõrmkäpp (KLO9321294); vööthuul-sõrmkäpp (KLO9321295); kahkjaspunane sõrmkäpp (KLO9321296); tumepunane neiuvaip (KLO9321297); soo-neiuvaip (KLO9321298) Kirjuhahk (KLO9121474), II Tagalaht on osaks ulatuslikust Loode- ja lääne-Saaremaa rannikul paiknevast kirjuhaha talvitumise ja kevadise peatuspaiga kaitsekategooria linnuliik piirkonnast. See liik kuulub nii Koorunõmme kui ka Tagamõisa linnuala kaitse-eemärkide hulka ja hinnatakse seetõttu Natura hindamise raames ptk 3.4.1. Kanakull (KLO9123757), II Kesknõmme kalakasvatuse kinnistust üle maantee vahetult läänesuunas asub kanakulli registreeritud elupaik. kaitsekategooria linnuliik Kassikakk (KLO9122580), I Kesknõmme kalakasvatuse kinnistust üle maantee vahetult läänesuunas asub kassikaku registreeritud elupaik. kaitsekategooria linnuliik  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 49 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD JA NATURA HINDAMISEST Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle -euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Kavandav tegevus ei paikne otseslt ühelgi Natura alal, kuid Tagalahe piirkonnas asub mitmeid Natura 2000 alasid, mistõttu on Kesknõmme kalakasvatuse arendamisega seonduvalt teema käsitlemine vajalik. Joonisel 2.8.2 on esitatud Natura 2000 võrgustiku alad Tagalahe piirkonnas. Joonis 2.8.2 Natura alad Tagalahe piirkonnas (allikas: Maa-Ameti geoportaali looduskaitse rakendus)  50 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad piirnevad Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu ga, kuid jäävad planeeritavast tegevusest (kalakasvatusbasseinid) mõnesaja meetri kaugusele. Kesknõmme loodusala (EE0040422) jääb basseinidest ca 200 m põhja poole ja Teesu loodusala (EE0040480) ca 250 m lõuna poole. Mõlemad alad asuvad maismaal ning mereala ega sellega seotud kaitse-eesmärke ei hõlma. Kuna kavandataval tegevusel puudub seos alade territooriumite ning kaits e-eesmärkidega ja kavandatava tegevuse mõjuala jääb maismaa osas Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu piiresse , siis ei ole oodatav ka sellega piirnevate Natura alade mõjutamine. Ebasoodne mõju Teesu ja Kesknõmme loodusaladele puudub ning seetõttu puudub vajadus Natura hindamise läbiviimiseks. Kalakasvatuse kontekstis tuleb prioriteetsena tähelepanu pöörata neile Natura aldele, mille kaitse-eesmärgid on seotud piirkonna merekeskkonnaga , sest kalakasvatusest tulenev mõju võib avalduda eelkõige Tagalahele kui kalakasvatuse heitvee suublaks olevale veekogule ning selle elustikule. Vahetult Kesknõmme kalakasvatuse läheduses ei ole mere ga seotud Natura alasid, küll aga ulatuvad mitmed Natura alad Tagalahte. Lähimateks on ca 2,5 kilomeetri kaugusel põhja suunas asuvad kattuva territooriumiga Tagamõisa linnuala ja loodusala ning ca 2,6 kilomeetri kaugusel kirdes asuvad kattuva territooriumiga Koorunõmme linnuala ja loodusala. Natura hindamine ülal nimetatud asjakohastele Natura aladele (4 tk) on esitatud aruande peatükis 3.4. Tulenevalt Natura hindamise vormist on seal esitatud ka alade kirjeldused, mida siinkohal ei dubleerita.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 51 3. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU Kesknõmme kalakasvatuse olulisemaks võimalikuks ebasoodsaks keskkonnamõjuks on merevee kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevalt ebasoodsa mõju avaldumine vee- elustikule. Oluline ebasoodne mõju saaks ebasobiva tehnilise lahenduse ja kalakasvatuse opereerimise (sh nt kalasööda valik) korral ilmneda nii vee võtul kui heitvee tagasisuunamisel lahte. Kalakasvatusest vette tagasi Tagalahte suunatavas heitvees esineb nii kolloidsel kui ka lahustunud kujul toiteelemente. 2010. aastal on OÜ Corson poolt teostat ud (töö nr 0904) Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine, mille aruanne on heaks kiidetud 30.04.2010. KSH teostati erinevate menetluste dubleerimise vältimiseks KMH täp susastmes. Vaatmata kavandatava tegevuse erinevusele (tookordse väikesadama asemel nüüd kalakasvatuse arendamine) on paljud võimalikud keskkonna -aspektid siiski sarnased ning varasemaid materjale on võimalik kasutada ka käesolevas töös. Näiteks süvendusmaht kuni 36 000 m 3 ja mere täitemaht (kaldakindlustus) kuni 32 000 m 3 on oluliselt suuremad kui kalakasvatuse rajamiseks vajalikud analoogsed teg evused. Kavandatava Kesknõmme kalakasvatusest tuleneva keskkonnamõju paremaks ja täpsemaks teostatavuse hindamiseks teostati KHM aruande koostamisega paralleelselt järgnevad uuringud, mille tulemused on kokkuvõtevalt käsitletud eelnevas ptk 2 Mõjutatava keskkonna kirjelduste juures kui käesoleva peatüki 3 alapeatükkides mõjude prognoosimisel. Läbi viidud uuringud 28: Soela väina veekogumi veevahetuse ja -kvaliteedimuutuste modelleerimine Soela väina veekogumi veevahetuse ja -kvaliteedimuutuste modelleerimise (mudelarvutus/simulatsioon) teostas TTÜ Meresüsteemide Instituut ning andmeid koguti 01.02.2016- 28.11.2017. Antud uuring oli vajalik hindamaks maismaalt tuleneva koormuse osatähtsust pra eguse veekogumi seisundile (vt ptk 2.7). Modelleerimise käigus arvestati nii tänaseid reostusallikaid, kui ka perspektiivseid lisanduvaid allikaid. Töö tulemusena prognoositi kalakasvatusest tuleneva mõju ulatust ja olulisust veekogumi seisundile. Veekvaliteedi seire Tagalahes Tagalahe veekvaliteedi seiret teostas TÜ Eesti Mereinsituut ning andmeid koguti vahemikus 24.10.2017-14.08.2018 ning ning ühekordselt 25.01.2017. Uuringu teostamine oli vajalik täiendamaks olemasolevaid andmeid ning lisaks teostada veekvaliteedi parameetrite seire Tagalahes (vt ptk 2.1.2). Seire teostati Tagalahes ja selliselt, et kogutavad andmed oleksid maksimaalselt võrrledavad ja kooskasutatavad riikliku seire käigus kogutavate andmetega. Seirekava nägi ette 3 jaama sügavusgradiend il. Mõõdetavateks parameetriteks 28 Teostatud uuringute algandmed sisaldavad ettevõtlusele olulist informatsiooni, mistõttu antakse KMH-s uuringute tulemustest üldine ülevaade kuid ei avalikustata algandmeid. Vajadusel võimaldatakse algandmete kontrollimise või malus otsustajale.  52 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne olid need samad, mida kasutatakse riiklikus seires. Sagedus – kord kuus toitainete (Ntot ja Ptot) ja soolsuse ja temperatuuriprofiilide puhul. Merepõhja elupaikade kaardistamine TÜ Eesti Mereinstituut teostas väliuuringud 22.-24.10.2017 Tagalahes põhjasubstraadi struktuuri ja põhjaelustiku komponentide kirjeldamiseks. Uuringueesmärgiks oli detailselt inventeerida Kesknõmme kalakasvatuse vahetus läheduses paikneva mereala merepõhja elupaigad ja elustik (vt ptk 2.6). Elupaikade detailne kaardistamine annab aluse hinnata kavandatava kalakasvatuse võimaliku mõju ulatust ümbritsevale merealale ning edaspidi on aluseks võimalike muutuste jälgimiseks ja tuvastamiseks. Merepõhja setete uuring Eesti Geoloogiateenistus teostas Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuringu (vt ptk 2.2). Uuring viidi läbi eeskätt täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine ja lõplik tehnoloogiavalik) heitveeväljalasu ning veevõtukollektori projekteerimiseks. Seega ei olnud tegemist otseselt KMH raames toimuva uuringuga, kuid saadavad tulemused toetasid ka KMH läbiviimist (nt geoloogiline info merepõhja setete kohta on vajalik heljumi tekke prognoosimiseks). MÕJU RANNAPROTSESSIDELE Keskõmme kalakasvatuse kinnistule tekkinud liivarand on kujunenud peale kalakasvatusrajatiste rajamist. Varasemalt rajatud kalakasvatuse rajatis on setete kannet meres mõjutanud ja seetõttu on basseinide ümbrusse kujunenud liivarand ning liiva-kliburand. Ptk-s 2.2 käsitletud Kesknõmme kalakasvatuse piirkonna merepõhja setete geofüüsikalistele omaduste uuringule (Eesti Goeloogateenistuse) 29 ja 2009. aastal Merkolux OÜ 30 poolt teostatud uuringu kohaselt on kavandatava tegevuse piirkonnas merepõhja setete tingimused sobilikud veevõtukollektori rajamiseks. Uuringute kohaselt on kavandatava tegevuse korral tekkiva heljumi levi k ja hulk piiratud ning setted ei sisalda ohlikke aineid. Kavandatava tegevusega rajatakse kalabasseinid juba eelnevalt olemas olevasse basseini. Kalabasseinide rajamisega ei kaasne rannaprotsessidele olulis t ebasoodsat mõju. Samuti ei kaasne veevõtukollektori rajamisega rannaprotsessidele olulist ebasoodsat mõju, kuna veevõtukollektor rajatakse kuni 10 meetri sügavusele mere põhja. Veevõtukollektorisse imetava vee voolukiirus on väike, et vältida väiksemate kalade sattumist kollektorisse. Väikese voolukiirusega ei teki samuti merepõhjas liigset sette/heljumi liikumist. 29 Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere 2018 30 Kesknõmme jahisadam. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne Merkolux OÜ töö nr 2544/291 -09  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 53 MÕJU MEREVEE KVALITEEDILE Kesknõmme kalakasvatuse olulisemaks võimalikuks ebasoodsaks keskkonnamõjuks on merevee kvaliteedi halvenemine ja sellest tulenevalt omakorda ebasoodne mõju avaldumine vee-elustikule. Samas on võimalik seda mõju erinevate vahenditega vältida, vähendada ja leevendada. Kalakasvatuses kasutatav vesi on kavas suunata heitveena tagasi merre. Seega on heitvee kogus samas mahus võetava veega ehk arvutuslikult 99,5 miljonit m 3 aastas. Kasutatav kalasööda kogus on 5000 tonni ning eeldatav a juurdekasvukoefitsiendi 1,1 (st kasutatav söödakogus kala juurdekasvu kohta) korral on kala juurdekasv 4500 tonni aastas. Kavandatavas kalakasvatuses hakatakse kasutama Läänemerest püütud kalast (eeskätt räim ja kilu) valmistatud Raisioaqua Baltic Blend kalasööta (vt ptk 1.3). Läänemere piirkonnas käsitletakse järjest laialdasemalt Läänemere päritoluga toorainest valmistatud kalasööda (nn Baltic Sea Fish Feed) temaatikat, Kontseptsiooni sisuks on põhimõte, et Läänemerest püütud kaladest tehtud kalasööda kasutamisel on mõju Läänemerele väiksem kui mujalt pärit kalasööda kasutamisel. Konkreetsetes arvutustes võetakse arvesse kalasööda tootmiseks p üütud kaladega merest väljaviidavad ainekogused (eeskätt fosfor ja lämmastik) ning kalakasvatustes merre tagasi jõudvad kogused kasvatava kala koguse kohta. Joonisel 3.2.1 on kujutatud Baltic Blend kalasööda kasutamisel tekkivat toitainete koormust Läänemeres. Vastavalt joonisel 3.2.1 esitatud andmetele on konkreetse kalasööda (Baltic Blend) kasutamisel fosfori ja lämmastiku heide (ilma kohapealse „toruotsas“ puhastamiseta) arvutuslikult Läänemerre ja piirkonda alljärgnev: Fosfor -1,2 kg P 1000 kg (1 tonni) kala juurdekasvu kohta, Lämmastik 10 kg N 1000 kg (1 tonni) kala juurdekasvu kohta. 4500 tonni kala juurdekasvu korral aastas on fosfori ja lämmastiku heide (ilma kohapealse „toruotsas“ puhastamiseta) alljärgnev: Fosfor - 5 400 kg P aastas kokku, Lämmastik 45 000 kg N aastas kokku.  54 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 3.2.1 Toitainete koormus Läänemeres Baltic Blend kalasööda kasutamisel toodanguga 4 500 tonni kala aastas (Allikas: Raisio Aqua) Juhime tähelepanu, et eespool väljatoodud reostuskoormused on arvutusliku d selles kontekstis, et nende puhul võetakse arvesse kalasöödaks kasutatud toorainena kasutatud kala püüki ja püügipiirkonda. Reaalselt füüsiliselt mõõdetavates kilogrammides kaasneb kalakasvatusest he itveega toitainete väljaviimine merekeskkonda. Kui Kesknõmmel puuduksid kohapeal nn „toruotsa“ puhastussüsteemid ning kalasööt ei oleks valmistatud Läänemere/piirkonna kaladest, siis oleks 4500 tonni kala kasvatamisega kaasnev toitainete heide merre 20 769 kg P ja 175 500 kg N (vt joonis 3.1.1 sektorit „enne“). Tuginedes RaisioAqua andmetele Baltic Blend kohta saab järeldada, et võrreldes tavapärase kalakasvatusega (st joonisel 3.2.1 sektor „enne“) on fosfori osas arvutuslik toitainetega reostamise vähenem ine 126 % ning lämmastiku puhul 74 % 31 . Võttes mõlemad toitained koondina on efekt 100% ehk Baltic Blend kasutades on kalakasvatuse mõju merevee kvaliteedile neutraalne (st mõju puudub). Lisaks Baltic Blendi kasutamisega saavutatavale arvutuslikule neutraal sele mõjule Kesknõmme kalakasvatuses heitvesi aga puhastatakse enne suublasse juhtimist „toruotsa“ puhastussüsteemis ning saavutatakse tavapärasest sumbakasvatusest fosfori osas kuni 85 % ja lämmastiku osas kuni 60% efektiivsem tulemus. 31 Arvutuskäik: Võrreldes tavapärase kalakasvatu sega kaasneb Baltic Blendi kasutades 26 169 kg väiksem fosfori heide merre (20 769 - -5400 = 26 169). Seega on arvutuslik toitainetega reostamise vähenemine fosfori osas 126 % (26 169 : 20 769 x 100 = 126 %). Lämmastiku osas on toitainetega reostamise vähenemine (17 5 500 – 45 000 = 130 500 kg) 74 % (130 500 : 175 500 x 100 = 74 %).  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 55 Nimetatud protsente saab käsitleda kavandatava „toruotsa“ puhasti puhastusefektiivsusena. Tagalahes füüsiliselt mõõdetavates kogustes on Kesknõmme kalakasvatuses „toruotsast“ merre suunatav fosfori kogus aastas kokku kuni 4950 kg ning lämmastiku kogus aastas kokku kuni 90 000 kg. Tegemist on tänaseks koostatud esmasest projektlahendusest pärineva faktilise informatsiooniga. Aastakeskmiselt on reostuskoormused vastavalt 13,6 kg P ööpäevas ja 247 kg N ööpäevas. Kuna „toruotsa“ puhastus toimub kalakasvatuses täiendavalt nn arvu tuslikule meetodile, siis nende koosmõjul on ka merre suunatava fosfori ja lämmastiku kogus negatiivne, ehk fosforit ja lämmastikku viiakse merekeskkonnast välja. Kalasöödaks püütava kalaga viiakse merekeskkonnast välja 26 169 kg P. Kesknõmmel heitveega merre suunatav reaalne kogus on 4950 kg P. Seega on Baltic Blend kasutamise ja „toruotsa“ puhastuse koosmõjul merekeskkonnast väljaviidava fosfori kogus reaalselt 21 219 kg P aastas. Analoogne arvutus lämmastiku osas: kalasööda tooraineks püütava kalaga viiakse merekeskkonnast välja 130 500 kg N ning Kesknõmmel „toruotsas“ merre jõudev kogus on 90 000 kg N aastas. Seega on Baltic Blend kasutamise ja „toruotsa“ puhastuse koosmõjul merekeskkonnast väljaviidava lämmastiku kogus reaalselt 40 500 kg N aastas. Esitatud andmed on ülevaatlikuna esitatud ka alljärgnevas t abelis 3.2-1. Tabel 3.2-1 Planeeritava Kesknõmme kalakasvatuse poolt merre suunatav toiteainete reostuskoormus kavandatava maksimaalse tootmismahu korral Näitaja Ühik Väärtus Juurdekasv aastas t 4 500 P vabanemine keskmise aastase juurdekasvu korral (FCR=1,1-1) ilma kg -5 400 “toruotsa” puhastuseta N vabanemine keskmise aastase juurdekasvu korral (FCR=1,1-1) ilma kg 45 000 “toruotsa” puhastuseta Aasta jooksul merre jõudev P (arvutuslik väljapüük + puhasti mõju) kg -21 219 Aasta jooksul merre jõudev N (arvutuslik väljapüük + puhasti mõju) kg -40 500 Ööpäevas keskmisena merre jõudev P kogus (reaalne kogus kg 13,6 “toruotsas”) Ööpäevas keskmisena merre jõudev N kogus (reaalne kogus kg 247 “toruotsas”) Heitveele kehtestatud P kontsentratsiooni piirväärtus* mg/l 0,5 Heitveele kehtestatud N kontsentratsiooni piirväärtus* mg/l 15 *Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse „Reovee puhastamise ning heit - ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit - ja sademevee reostusnäitajate piirmäära d ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” Lisas 1 10 000 –99 999 inimekvivalendiga reostusallika resotuskoormusele kehtestatud reostusnäitajate piirväärtuste tabelile. Eeldoodud informatsiooni alusel on ilmne, et Kesknõmme kalakasvatusel kirjelda tud viisil toimimisel puudub negatiivne mõju Läänem erele ja Soela väina rannikuvee veekogumile. Kuid lisaks Kesknõmme kalakasvatusest Baltic Blend kasutamise ja „toruotsa“ puhastuse koosmõjul merekeskkonnast välja viidava (st reostuskoormus on  56 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne miinusmärgiga) toitainete kogusele on lokaalse ja lühiajalise mõju hindamiseks oluline käsitleda ka „toruotsast“ ehk heitvee väljalasust reaalselt/füüsiliselt väljuva toitaine mõju lokaalsel tasandil (Tagalaht / Pidula laht). Eespool esitatud arvutustes on toodud et r eaalselt/füüsiliselt suunatakse Kesknõmme kalakasvatusest aastas merre 4950 kg P ja 90 000 kg N. Aastakeskmiselt on reostuskoormused vastavalt 13,6 kg P ööpäevas ja 247 kg N ööpäevas. Lähtudes teoreetilisest lähenemisest, et vette suunatav N segunevad täie likult Pidulalahe (st Tagalahe lõunapoolse sopi) veemassiga, mis allahinnatuna on 20 miljonit m 3 (võttes mereala pindalaks 767 ha ja sügavuseks 3 meetrit = 23 miljonit m 3 ), suureneb kalakasvatuse tootmismahu tagajärjel P Üld kontsentratsioon ca 0,000591 mg/l võrra ja N Üld kontsentratsioon ca 0,0107 mg/l võrra ööpäevas. Toiteelementide ööpäevane kontsentratsiooni arvutuslik tõus lahustumisel Pidulalahes on P Üld 4,4 % ja N Üld 3,4 %. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on lihtsustatud arvutustega, mis ei arv esta lahes toimuvat veevahetust ega vette suunatavate toiteelementide omastamist organismide poolt, samuti kalasööda toorainena kasutatava kala väljapüüki . Tabel 3.2-2 Kalakasvatusbasseinide heitvee prognoositavad saasteainete sisaldused ja kogused Toitaine Üldfosfor (PÜld) Üldlämmastik (NÜld) Võetava merevee kvaliteet (μmol/l)* 0,44 22,48 Võetava merevee kvaliteet (mg/l)* 0,013575 0,31474 Saasteainete hüpoteetiline ööpäevane kontsentratsiooni kasv 0,000591 0,0107 (mg/l) Pidula lahes** Saasteainete hüpoteetiline ööpäevane kontsentratsiooni kasv 4,4 % 3,4 % (%) Pidula lahes** * Merevee kvaliteedi näitajad on arvutatud TÜ Eesti Mereinstituudi töö nr 01/2018 raames (Water quality monitoring in Tagalaht area). Veekvaliteet on esitatud reoainete suvise keskmiste sisaldusega mikromoolides ja milligrammides. ** Toiteelementide arvutuslik kontsentratsioonide tõus heitvees on võetud lah ustatuna Pidulalahe veemassiga. Tuleb arvestada, et stabiilselt punktreostusallikast lahte suunatava vee segunemine meres (mitte ainult Pidula lahes, vaid laiemalt Ta galahes, kogu Soela väina veekogumis ning ka Läänemere tasandil) sõltub reaalses olukorra s meteoroloogilistest tingimustest (tuule suund ja tugevus, hoovused, veetemperatuur, päikese intensiivsusest tulenev veekogu kihistumine). Eeldusel, et merre suunatav toitainete voog seguneb piisavalt ulatuslikul merealal on planeeritava kalakasvatuse poo lt põhjustatava toitainete kontsentratsiooni kasv piirkonnas tagasihoidlik. Täiendamaks ja täpsustamaks eelkirjeldatud arutluskäiku teostati TTÜ Meresüsteemide Institu udi poolt vastavasisuline uuring, millest antakse ülevade alljärgnevas peatükis 3.2.1. LÄMMASTIKÜHENDITE VOOG TAGALAHES Ava-Läänemere kirdeosas uuritaval merealal on fütoplanktoni produktsioon tugevalt lämmastiku limiteeritud (vt ptk 2.5), millega on põhjendatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi 32 poolt koostatud lämmastikuringel põhinevat ökoloogise mudelit. Ökoloogilise mudeliga koos kasutakse hüdrodünaamika mudelit transpordi ja segunemise kirjeldamiseks. Mudelite koostamisel on eeldatud, et kavandavast kalak asvandusest lisandub ööpäevas merre 104,1 kg lämmastikku, kuid teostatud tööst mõnevõrra hiljem valminud veepuhastussüsteemi esmane tehniline projekt täpsustas heitveega merre 32 Veevahetuse modelleerimine Soela väina veekogumis. TTÜ Meresüsteemide Instituut. 2018.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 57 suunatavat lämmastiku kogust, mis on aasta kes kmiselt 247 kg N ööpäevas. Seega o n reaalne projektikohane lämmastiku koormus ca 2,4 korda suurem kui teostatud modelleerimisel eeldati. Seda asjaolu on KMH -s hinnanguid andes ja järeldusi tehes arvestatud. Sarnaselt temperatuuri ja soolsuse vertikaalsetele jaotustele (vt ptk 2.3) on väljalasu piirkonnas toitaainete ja fütoplanktoni jaotus vertikaalis ühtlane - ainult üksikutel lühiajalistel perioodidel võib toitainete sisaldus olla suurem põhjalähedases kihi s. Sesoone käik toitainetel ja fütoplanktonil on vastas faasis s .t toitainete maksimumud ja fütoplanktoni miinimumid esinevad talvisel perioodil ning toitainete miinimumid ja fütoplanktoni maksimumid esinevad suvisel perioodil. Joonis 3.2.2 Talvise (detsember-veebruar) keskmise toitainete kontsentratsiooni jaotus ülemises 10 m veekihis hetkeolukorral (vasakpoolne paneel). Talvise (detsember - veebruar) keskmise toitainete kontsentratsiooni jaotus ülemises 10 m veekihis kavandatava kalakasvatuse korral (parempoolne paneel). Talviste (detsember-veebruar) keskmiste toitainete jaotused kala kasvatuse tegevuse mõjul muutuvad ülemises 10 m kihis suhteliselt piiratud ulatuses (joonis 3. 2.2). Suurim mõju on Pidulalahes (Tagalahe lõunaosas) väljalasu vahetuses lähed uses, kus keskmine toitainete kontsentratsioon kasvaks kuni 0 .5 mmolN/m 3 (arvutus tehtud 104,1 kg lämmastiku lisandmise korral merre ööpäevas, joonisel 3.2.4 vasakpoolne paneel). Fütoplanktoni suvistele kontsentratsioonidele on mõju suurem, kuid seda piiratud alal Pidulalahes (joonis 3.2.3). Keskmiselt suureneks suvise fütoplanktoni kontsentratsioon kuni 0.2 mmolN/m 3 (arvutused tehtud 104,1 kg lämmastiku lisa ndumisel korral merre ööpäevas, joonisel 3.2.4 parempoolne paneel).  58 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 3.2.3 Suvised (juuni-september) keskmised fütoplanktoni jaotused ülemises 10 m veekihis hetkeolukorral (vasakpoolne paneel) ning kavandatava kalakasvatuse korral (parempoolne paneel). Joonis 3.2.4 Kavandatava kalakasvatuse poolt tingitud muutused talvise (detsember - veebruar) toitainete keskmise kontsentratsiooni (vasakpoolne paneel) ning suvise (juuni-september) fütoplanktoni keskmise kontsentratsiooni jaotustes (parempoolne paneel) Tagalahe piirkonnas. Joonisel 3.2.5 on toodud kogulämmastiku keskmiste kontsentratsioonide muutus ülemises 10 m veekihis suvisel (juuni-september) perioodil kontsentratsioonina (vasakpoolne paneel) ning riikliku seire käigus viimati mõõdetud väärtuse 23.9 suhtes (parempoolne paneel). Osutub, et suurimad muutused kogulämmastiku (104,1 kg lämmastiku lisandumise korral merre) kontsentratsioonid on madalates ning avaosast kaugeimates piirkondades, kus resuspensiooni mõju on suurim ning v eevahetus avamerega väikseim. Maksimaalne kogulämmastiku muutus on kuni 6 mmolN/m 3 (24% fooni suhtes), samas kui üle lahe keskmistatud vä ärtus suurenes vähem kui 1 mmolN/m 3 (3% fooni suhtes).  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 59 Joonis 3.2.5 Kogulämmastiku keskmise kontsentratsiooni jaotuse muutus ülemises 10 m veekihis suvisel (juuni-september) perioodil. Vasakpoolne paneel: alternatiiv 1 (lisandub lämmastiku koormus kalakasvatuse tegevuse mõjul) ja hetkeolukorra vahe ning parempoolne paneel: muutused riikliku seire käigus mõõdetud fooni 23.9 mmolN /m 3 suhtes. Joonisel 3.2.6 on toodud suviste keskmiste fütoplanktoni kontsentratsioonide muutus ülemises 10m veekihis suvisel (juuni-september) perioodil kontsentratsioonina (vasakpoolne paneel) ning riikliku seire käigus mõõdetud väärtuse 4.15 mg/m 3 suhtes. Ökoloogia mudeli tulemuste teisendamiseks ühikutelt mmolN/m 3 ühikutesse mg/m 3 kasutati Redfieldi suhet lämmastiku (N), süsiniku (C ) ja klorofülli suhtes (Jakobsen ja Markager, 2016). Üldiselt on suurim mõju sarnaselt üldlämmastikule lahe lõunapoolseimas (piiratud veevahetusega, madalas) osas. Kontsentrats ioonide suurim muutus on 0.4 mg/m 3 (modelleeritud 104,1 kg lämmastiku lisandumisel merre) , mis fooni suhtes on kuni 10%. Joonis 3.2.6 Fütoplanktoni keskmise kontsentratsiooni jaotuse muutus ülemises 10 m veekihis suvisel (juuni-september) perioodil. Vasakpoolne paneel: alternatiiv 1 (lisandub 104,1 kg lämmastiku koormus kalakasvatuse tegevuse mõjul) ja hetkeolukorra vahe ning parempoolne paneel: muutused riikliku seire käigus mõõdetud fooni 4.15 mg/m 3 suhtes.  60 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Ruumiliselt keskmistatud mõju terves Tagalalahes on kokku võetud alljärgnevas tabelis 3.1-3 (A1 toitainete arvutuste korral on eeldatud 104,1 kg lämmastiku lisandumisel merre). Üldiselt on mõju talvistele toitainete kontsentratsioonidele väike, kuid märgatav kogulämmastiku kontsentratsioonidele. Kõigi vaadeldud parameetrite korral ei muutu veekvaliteedi klassihinnang. Tabel 3.2-3 Keskkonnamõju hindamiseks kasutatud 10 m veekihis kesk mistatud parameetrite väärtused Tagalahes erinevate alternatiivide korral. DIN – lahustunud lämmastik, totN – kogu lämmastik, Chla - klorofülli kontsentratsioon. Klassihinnangud on võetud Stoicescu et al (2018) tööst ning Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. määruse 44 lisast 6. Parameeter A0 A1 Klassihinnang keskmine DIN talvel 4.02 mmolN/m3 4.03 mmolN/m3 <5.1 mmolN/m3 keskmine totN suvel* 23.9 mmolN/m3 24.58 mmolN/m3 <37.1 mmolN/m3 keskmine Chla suvel* 4.15 mg/m3 4.23 mg/m3 <5.0 mg/m3 *Hetkeolukorra kirjeldamiseks on kasutatud Stoicescu et al (2018) töös toodud väärtusi ning A1 jaoks toodud väärtus on A0 + keskmine muutus Teostatud veevahetuse modelleerimise tööst mõnevõrra hiljem valminud veepuhastussüsteemi esmane tehniline projekt täpsustas heitve ega merre suunatavat lämmastiku kogust, mis on aasta keskmiselt 247 kg ööpäevas. Seega on reaalne projektikohane lämmastiku koormus ca 2,4 korda suurem kui teostatud modelleerimisel eeldati. Seda asjaolu arvestades on kontsentratsioonide tõus Tagalahes mõn evõrra suurem, kuid mitte sedavõrd, et muuta järeldusi. Kavandatava tegevuse mõju Soela väina veekogumine on väike ja veekvaliteedile sätestatud nõudeid tegevuse mõjul ei rikuta. Võrdlusena ja võimaliku kumulatiivse mõju hindamiseks on oluline märkida, et Tagalahes oli kuni 30.06.2017 kehtiv vee erikasutusluba (luba nr L.VV/320992) sumbas kala kasvatamiseks. Lubatud reostuskoormuse keskmised näitajad: Lämmastik (N) 4,5 tonni 100 tonni toodangu kohta ning fosfor (P) kuni 0,4 tonni 100 tonni toodangu kohta. Need numbrid viitavad nö tavapärasele sumbas kala kasvatamisele, ilma et oleks seatud kohustust kasutada kalasööta, mille päritolu oleks Läänemerest või piirkondlik. Samale ettevõtjale 29.06.2017 väljastatud vee erikasutusluba (samade N ja P reostuskoormustega) kohustab leevendavate meetmetena kasutada ümarmudila väljapüüki ja söödava rannakarbi kasvatamist. Ümarmudila väljapüügi kohustus on 40 tonni 100 tonni kalade juurdekasvu kohta. Käesoleval ajal puuduvad veel kvaliteetsed andmed ümarmudila nn N ja P sisalduse kohta, kuid tõenäoliselt ei ole need mitmeid kordi erinevad räime vastavatest näitajatest, mis on 4,3 kg P tonni räime kohta ja 23,3 kg N tonni räime kohta. 40 tonni räime väljapüügil viiakse merekeskkonnast välja 172 kg fosforit ning 932 kg lämmastikku. Kui räime ja ümarmudila N ja P sisaldused on sarnased, siis on vee erikasutusloaga aktsepteeritud olukord, kus 4500 kg lämmastikuheitest on vajalik kompenseerida 932 kg (21 %) ning 400 kg fosfori heitest 172 kg (43 %). Planeeritava Kesknõmme kalakasvatusest tulenevad reovee toiteelementide kogused toodanguühiku kohta on oluliselt soodsamad /väiksemad kui varasemalt (enne 2017) väljastatud/kehtivad load. Erinevalt leevendusmeetmeteta sumbakasvatusest eraldatakse märkimisväärne osa toiteelementidest enne heitvee merre tagasisuunamist „toruotsa“ puhastusseadmetega. Kesknõmme kalakasvatuses on Baltic Blend kasutamise ja „toruotsa“ puhastuse koosmõjul merekeskkonnast väljaviidav (st  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 61 reostuskoormus on miinusmärgiga) lämmastiku kogus 40 500 kg ja fosfori kogus 21 219 kg aastas. Eeldoodud meetmeid rakendades puudub Kesknõmme kalakasvatuse kirjeldatud viisil toimimisel oluline ebasoodne mõju Läänemerele ja Soela väina rannikuvee veekogumile ning kavandatava tegevusega ei takistata veekogumi seisundi paranemist. Samuti ei kaasne olulist ebasoodsat mõju lokaalsel tasandil Tagalahes ega Pidula lahes. Oluline on ka märkida et Kesknõmme kalak asvatuses kavandatav tegevus on täiesti uuel keskkonnakaitselisel tasemel võrreldes veel hiljaaegu Tagalahes kehtinud vee erikasutusloas esitatud tingimustega. Kokkuvõtlikult saab merevee kvaliteedile avalduda võiva mõju aspekti kohta tuua välja järgmist: Olulisemad meetmed merereostuse vältimiseks ja vähendamiseks on keskkonnasõbraliku kalasööda kasutamine (mõju vältimine) ja efe ktiivne „toruotsa“ lahendus (mõju vähendamine). Kohaliku päritoluga toorainest valmistatud kalasööda kasutamine väldib ja vähenda b Läänemere ja Soela väina rannikuvee veekogumi tasandil täiendava merereostust tekitavate toitainete sattumist merre. Kesknõmme kalakasvatuse veepuhastussüsteemi rakendamisel saavutatakse võrreldes tavapärase sumbatehnoloogiaga märkimisväärselt väiksem toitainete voog suublasse ning seega suhtelisel skaalal on tegemist oluliselt keskkonnasäästlikuma lahendusega. Baltic Blend kalasööda kasutamise ja „toruotsa“ puhastuse koosmõjul viiakse merekeskkonnast välja reaalselt 21 219 kg fosforit ja 40 500 kg lämmastikku aastas. Kesknõmme kalakasvatusel kirjeldatud viisil toimimisel puudub oluline ebasoodne mõju Läänemerele ja Soela väina rannikuvee veekogumile. Veekvaliteedile sätestatud nõudeid tegevuse mõjul ei rikuta. Toodetav kalakogus (4 500 tonni) on umbes 3,5 kg Eesti elaniku kohta, mis moodustab ca 33 % iga inimese poolt aastas söödavast kala kogusest (Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2010. aastal kala 10,5 kg aastas ühe elaniku kohta). Seega on inimtoidu tootmise surve keskkonnale madal . MÕJU VEE-ELUSTIKULE Juhul kui toimuvad muutused vee kvaliteedis, võib see kaasa tuua mõjutusi vee - elustikule. Mõju vee-elustikule võib kaasneda ka merepõhja füüsilisel ehitamisel ning mehhaanilisel veevõtmisel. Vältimaks ebasoovitavat mõju vee-elustikule on olulisimaks ülesandeks kavandatavas kalakasvatuses saavutada heitvee piisav puhastusaste, et oleks tagatud suublaks oleva veekogu seisundi säilimine (eesmärgiks on veekogu seisundit mitte halvendada). Veekvaliteedi muutus laiemalt Läänemere ja Soela väina rannikuvee veekogumis ning lokaalsemalt Tagalahes ja Pidula lahes viiakse toitaineneutraalset kalasööta kasutades (vt täpsemalt ptk 3.2) ja efektiivsete veepuhastusseadmete kasutamisega tasemele millega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekvaliteedile ega seega ka vee- elustikule. Ajutise iseloomuga (st ehitusaegne) ebasoodne keskkonnamõju võiks olla veetorustiku rajamise aegsel ajal, kui tööde tehnilise lahenduse väljatöötamisel ja ehitustegevuse teostamisel ei arvestata keskkonnakaitselisi aspekte. Kavandatava tegevuse korral võiks olla otsene ebasoodne mõju põhjaloomastikule elupaikade hävitamisega otseselt  62 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne ehituse all ja ehitustegevust kaugemale ulatuva mõju (heljum, müra, im) kaudu. Merepõhja ehitusgeoloogilise, sh setete, uuringu 33 alusel on Kesknõmme kalakasvatuse piirkonna merepõhja geoloogilised tingimused sobilikud heitvee ja veevõtukollektori rajamiseks. Merepõhja setteks on liiv, mistõttu ehitustegevuse ajal ei teki heljumit ning seega ka heljumi levik ehitustegevuse alalt kaugemale puudub. Samuti puudub vajadus lõhkamiseks ja/või rammimiseks. Sobilike ehitustingimustega ei kaasna elustikule olulist pikaajalist ebasoodat mõju ei suurenenud müra ega heljumi tekke osas. Merepõhja elupaikade kaardistamise 34 raames leiti kavandatava tegevuse piirkonnast merelise elupaigale iseloomulike enamlevinud liike , millele ajutine ehitustegevuse aegne mõju ega veevõtukollektori kasutusae gne mõju ei ole tõenäoliselt oluliselt ebasoodne. Rajatava heitvee ja veevõttukollektoril võib isegi olla pigem positiivne mõju elustikule pakkudes elupaiku liikidele, kes kinnituvad kõvale substraadile. Veevõtul on oluline, et torustikku ei satuks kalu ja muud elustikku (kalamaimude ja väikemate isendite sattumist veevõtu torustikku ei saa täielikult vältida). Selleks paigalda takse veevõtukamber/süsteem (sh vastavad võred jms), milles voolukiirused on niivõrd madalad, et kalad saavad pageda. Kalade ujumise kiirust mõjutab kalade ainevahetus ehk metabolism, mis on omakoda mõjutatud veetemperatuurist. Nimelt on kalade käitumise uuringute raames täheldatud, et kalad on talvisel ajal vähem aktiivsed, kui veetempeatuur on madal ning suvisel ajal aktiivsemad, kui vee temperatuur on kõrgem. Samuti sõltub kalade ujumise kiirus kalaliigist. Keskkonnaministeerumi poolt koostatud „Vooluveekogde paisutamiseks nõutava vee erikasutuloa juhendi“ järgi peab kalade möödaviikpääsus olema keksmine voolu kiirus vähemalt 0,4-0,6 m/s ning suurim voolukiirus võib olla vahemikus 1,6-2 m/s. Arvestades asjaolu, et veevõtukollelktor rajatakse ca 10 m sügavusele, kus vee temperatuurid võivad talvsel ajal o lla väga madalad, siis rajatava veevõtukollektori voolukiirused peavad jääma 0,4-0,6 m/s vahemikku. Rajades veevõtukollektori 10 m sügavusele merepõhja vähendatakse kala noorjärkude sattumise tõenäosust kollek torisse, kuna paljud kalade noorjärgud on esim estel aastale planktontoidulised ning sellest tulenevalt paiknevad noorjärgud vee kogu pindmistes kihtides. Tagades kalakasvatuses heitvee piisav puhastusaste ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekvaliteedile ega seega ka vee -elustikule. MÕJU LOODUSKAITSE OBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE Peatükis 2.8 antud ülevaade piirkonnas asuvatest kaitstavatest looduskaitseobjektidest. Kavandatava tegevuse elluviimise mõjupiirkonnaks võib maismaa osas lugeda Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu, kuid merekeskko nna osas ei saa välistada mõju kogu piirkonna ehk Tagalahe merekeskkonna sisundile. Kalakasvatuse võimalik mõju meres asuvatele looduskaitse objektidele võiks avalduda läbi mere veekvaliteedi muutuse ja seeläbi mõjuga mere -elustikule (eeskätt Tagalahe ökoloogilisele seisundile). Veekvaliteedile avalduva mõju analüü s näitas, et kavandata tegevuse korral on Tagalahte suunatav toitainete voog väike ning ei mõjuta olulisel 33 Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring. Eesti Geoloogiaeenistus. Rakvere 2018 34 Merepõhja elupaikade kaardistamine. Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju vähendamise arendustöö ja KMH -ga seotud seire ja uuringud. TÜ Eesti Mereinstituut. 2018  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 63 määral vee kvaliteeti, seega puudub oluline ebasoodne mõju. Kalakasvatuse ehitusperioodil võiks eeldada lühiajalist müra esinemsit, mis sel juhul võiks mõjutada tundlike linnuliikide pesitus- või toitumisalade kvaliteeti. Geoloogiliste uuringutega selgitati välja ehitusgeoloogilised tingimused, mis näitavad et geoloogilised tingimused on sobilikud heitvee ja veevõtukollektori rajamiseks. Puudub vajadus rammimiseks ja lõhkamiseks ning merepõhja setteks oleva liiva ümberpaigutamisega ei kaasne heljumi teket ega selle levikut. Maismaal toimuv ehitus piirneb kalakasvatuse territooriumiga, ehk tegemist on piiratud mahuga ehitusobjektiga, kus toimuv ehitustegevuse häiring on väga vähe väljapoole ulatuv. Näiteks puudub vajadus suuremahulisteks rammimistöödeks, mis on ehitustegevusel häiriva müra allikaks. Puudub ka lõhkamise ja muu mürarikka tegevuse teostamise vajadus. Seega ei kaasne ehitustegevusega ei õhus levivat ega veealust müra, mis häiriks linnustikku või vee-elustikku. Kaitstavate loodusobjketide kaupa on mõju hinnangud toodud järgnevas tabelis.  64 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tabel 3.3-1 Mõju hinnang kaitsatavatele loodusobjektidele Kaitstav objekt Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus Hoiuala asukoht ja kaitse-eesmärgid kattuvad suures osas Natura 2000 võrgustiku Tagamõisa linnu- ja loodusaladega ning seetõttu on mõju neile hinntaud ptk 7.2.1. Mõju osadele hoiuala kaitse-eesmärkidele Natura hindamine ei kata. Need liigid on kanakull, raudkull, hiireviu, rukkirääk, nõmmelõoke, vööt-põõsalind ja punaselg-õgija. Tagamõisa hoiuala (KLO2000332) Vt Natura hindamine Hoiuala asub Kesknõmme kalakasvatuse kinnistust mitme kilomeetri kaugusel ning piisav vahemaa välistab otsese mõju liikidele ja nende elupaikadele. Lisaks, tegemist on maismaa elupaikadega seotud linnuliikidega, mis ei ole oma elupaigaeelistuse tõttu ka kavandatava tegevuse kaudse mõju alas. Kaitseala kattub Kesknõmme loodusalaga ning suuresti on samad ka kiatse- eesmärgid. Looduskaitsealal on lisaks kaitstavad kaks käpalise liiki: vööthuul- Kesknõmme looduskaitseala sõrmkäpp ja pruunikas pesajuur. Kuna kaitseala asub maismaal ja maismaa osas Puudub (KLO1000236) jääb kalakasvatuse mõjuala Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu piiresse, siis puudub mõju kaitseala liikidele, sh kahele orhideeliigile. Kaitseala kattub Teesu loodusalaga ning suuresti on samad ka kaitse-eesmärgid. Looduskaitsealal kaitstakse lisaks 6 liiki taimi: kahkjaspunane sõrmkäpp, hariliku käoraamat, soo-neiuvaip, harilik porss, kahelehine käokeel ja kuradi-sõrmkäpp. Teesu looduskaitseala (KLO1000594) Puudub Kuna kaitseala asub maismaal ja maismaa osas jääb kalakasvatuse mõjuala Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu piiresse, siis puudub mõju kaitseala liikidele, sh nimetatud taimeliikidele. Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 65 Kaitstav objekt Hinnang mõjule Leevendavate meetmete rakendamise vajadus Hoiauala kattub Natura 2000 võrgustiku Koorunõmme loodus- ja linnualaga ning seetõttu on enamikke kaitse-eesmärke käsitletud Natura hindamise raames. Hoiualal kaitstakse lisaks veel järgmisi liike: järvekaur, aul, tõmmuvaeras, sõtkas, sookurg, Koorunõmme hoiuala krüüsel ja musträhn. Enamik neist liikidest on seotus just hoiala merealaga, mis asub Vt Natura hindamine (KLO2000315) kalakasvatusest ca 2,6 km kaugusel. Kaudne negatiivne mõju avaldumine on väike, kuna Tagalahe veeseisundi muutused on väikesed ning esinevad kalakasvatuse vahetus läheduses. III kaitsekategooria käpaliste leiukoht: harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea); Välistada kaitstavate käpaliste kasvukohas balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica); Kesknõmme kalakasvatuse kinnistul, mõnikümmend meetrit kalakasvatuse ehitiste/rajatiste kavandamine ning muud vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza basseinidest asub käpaliste kasvukoht, kus leidub kuus liiki orhideesid. Võimalik kavandatava tegevusega seotud tegevused fuchsii);kahkjaspunane sõrmkäpp otene mõju läbi kinnistul toimuva ehitustegevuse. (materjali ladustamine, ehitusmasinate (Dactylorhiza incarnata); tumepunane parkimine jm). neiuvaip (Epipactis atrorubens); soo- neiuvaip (Epipactis palustris) Tagalaht on osaks ulatuslikust Loode- ja lääne-Saaremaa rannilkul paiknevast Kirjuhahk (Polysticta stelleri) kirjuhaha talvitumise ja kevadise peatuspaiga piirkonnast. Liik on piirkonna Natura Vt Natura hindamine 2000 linnualade kaitse-eesmärgiks ja mõju sellele hinnatakse Naturas hindamise raames. Kesknõmme kalakasvatuse kinnistust üle maantee vahetult läänesuunas asub kanakulli registreeritud elupaik. Maismaa osas jääb kalakasvatuse rajmise mõju Kanakull (Accipiter gentilis) Puudub Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu piiresse ning kanakulli ega tema elupaiku seetõttu ei mõjuta. Kesknõmme kalakasvatuse kinnistust üle maantee vahetult läänesuunas asub kassikaku registreeritud elupaik. Maismaa osas jääb kalakasvatuse rajmise mõju Kassikakk (Bubo bubo) Puudub Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu piiresse ning kassikaku ega tema elupaiku seetõttu ei mõjuta.  66 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Kesknõmme kalakasvatuse potentsiaalselt kõige olulisem keskko nnamõju võib seega teoreetiliselt avalduda merevee kvaliteedi muutustes (eelkõige toiteelementide lisakoormus Tagalahte), mis võiks halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris ning läbi muutuste veekeskkonnale võiks mõju avalduda ka näiteks linnustikule ja Tagalahe merealaga seotud kaitstavatele loodusobjektidele. Peatükis 3.2 ja 3.2.1 tulemuste alusel on toitainete sisalduse tõus madal ning kontsentratsiooni suurenemine esineb ainult heitvee väljalasu vahetus lähed uses. Sellest tulenevalt on reostus lokaalne ning ei avalda otsest negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Lisaks on võimalikus otsese mõju alas ka Kesknõmme kalakasvatuse kinnistul paiknevate käpaliste kasvukoht, kus leidub kuut erinevat liiki o rhideid. Seetõttu tuleb välistada käpaliste kasvualal kõik kalakasvatuse rajamisega seotud tegevused, mis võiksid kasvukohta kahjustada. Ebasoodsa mõju saab välistada ehitusaegse töökorraldusega vältides kaitstavate käpaliste kasvukohas ehitiste/rajatiste kavandamise ning muud kavandatava tegevusega seotud tegevused (materjali ladustamine, ehitusmasinate parkimine jm). NATURA HINDAMINE Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimisek s loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2017) 35. KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise mene tluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõe näoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ol uliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada. Natura hindamise eesmärgiks (vt joonis 3.4.1, II etapp-kujutatud rohelisel taustal) on läbi alljärgnevate sammude läbi viia tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine lähtudes Natura alade kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-alade kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata . Hindamise eesmärgiks on vastavalt vajadusele ka leevendavate meetmete väljatöötamine, mille rakendamisel on Natura ala kaitse -eesmärgid saavutatud. 35 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2017), https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017 -lopp.pdf  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 67 Joonis 3.4.1. Natura hindamise protsess ja selle läbiviimise üldskeem Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Saaremaa vallas asuva Kehila külas endise Kesknõmme kalakasvatuse renoveerimine kaasaegseks vähese keskk onnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kavandatav tegevus asub Kesknõmme kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286) ja selle lähedasel merealal. Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk -des 1-1.3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse kontekstis saab võimalikus mõjualas paiknevateks ja seetõttu Natura hindamises käsitlemist vajavaks lugeda 4 erinevat Natura ala. Nendeks on Kesknõmme kinnistust ca 2,5 kilomeetri kaugusel põhja suunas asuvad kattuva territooriumiga Tagamõisa linnuala ja loodusala ning ca 2,6 kilomeetri kaugusel kirdes asuvad kattuva territooriumiga Koorunõmme linnuala ja loodusala. Kõik need alad on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa K omisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a nr 615 -k. Ükski nimetatud aladest ei asu kavandatava tegevuse otsese mõju alas, kuid võimalik on kaudne mõju läbi Tagalahe veekeskkonna sisundi ja kvaliteedi võimaliku muutuste, mistõttu tuleb võimalikku mõju hinnata. Natura alade ja nende kaitse-eesmärkide kirjeldused on toodud järgnevalt alade kaupa. TAGAMÕISA LOODUSALA Tagamõisa loodusala (EE0040476) pindala on 135,5 km 2 ja selle kaitse-eesmärkideks on 25 erineva loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitse ning kahe II lisa liigi kaitse.  68 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Loodusala on planeeringalale lähimas piirkonnas siseriiklikult kaitstav Tagamõisa hoiualana, kuid Tagamõisa poolsaarest läände jäävas osas Vilsandi rahvuspargina. Hetkel on pooleli Tagamõisa looduskaitseala m oodustamise menetlus, mille tagajärjel saab Tagamõisa hoiuala terves ulatuse kuuluma looduskaitseala koosseisu. 36 Tagamõisa loodusala paikneb kavandatava tegevusega seotud Kesknõmme kinnistust ca 2,5 km kaugusel põhjasuunas, kus see ulatub ka osaliselt Tagalahe merealale (joonis 3.3.2). Joonis 3.4.2 Tagamõisa looduala ja sellega kattuva Tagamõisa linnuala paiknemine kavandatava tegevuse suhtes Loodusala hõlmab Tagamõisa poolsaare väärtuslikumad rannikukooslused (sh rannikujärved), pool-looduslikud rohumaad ja metsaalad ning poolsaart ümbritseva mereala. Kuna kavandatava tegevuse potentsiaalne mõju on välistatud maismaal paiknevatele ja merealaga mitte seotud olevatele loodusala osadele ja sealsetele kaitse- eesmärkidele, kuid võib ilmneda läbi merekeskkonna muutuste merega otseselt seotud kaitse-eesmärkidele, siis on edaspidi käsitletud vaid asjakohaseid e potentsiaalses mõjualas paiknevaid kaitse-eesmärke. Loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused on välja toodud tabelis 3.3-2. 36 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid -tegevused/kaitse-planeerimine/kaitse-eeskirjade-ja-kaitsekorralduskavade- avalikustamine-33  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 69 Tabel 3.4-2 Tagamõisa loodusala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 37 ja kaitsekorralduskavade 38 jm infole 39,40 Ala väärtuslikkuse Pindala (ha)/ üldhinnang Kaitse Kaitse-eesmärk41 Kirjeldus populatsiuooni elupaiga/liigi kaitse suurus seisukohalt42 merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (*1630), Tegemist on maismaal paiknevate elupaikadega, mis ei asu tegevuse mõjualas ning püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), neid siinkohal täpsemalt kirjeldatud ei ole. Puudub vajadus mõju hindamise peatükis valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited käsitleda. (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud – – lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) Tegemist on maismaal paikneva, kuid merega vahetult piirneva elupaigaga, mis asub merekeskkonna vahetus mõjualas. Need on üheaastaste taimede kooslused, mis on esmased rannavallid (1210) kujunenud lämmastikurikast orgaanilist ainest sisaldavatel, lainetuse ja tõusuvee poolt 36 A kuhjatud materjalil, või rannavallidel. Loodusalal on inventeeritud elupaika ka Tagalahe ääres. 37 Vastavalt standardsele andmevormile (http://natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0040476) . 38 Tagamõisa puisniidu ja Tagamõisa hoiuala kaitsekorraldu skava aastateks 2012-2021 (https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/tagamoisa_puisniit_ha_kkk_2012 -2021.pdf) 39 Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeeriumi Info - ja Tehnokeskus, Tallinn. 40 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava (https://www.envir.ee/sites/default/files/hallhylge_ktk_eelnou_ds.pdf ) 41 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 42 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtuslik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik. 70 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Ala väärtuslikkuse Pindala (ha)/ üldhinnang Kaitse Kaitse-eesmärk41 Kirjeldus populatsiuooni elupaiga/liigi kaitse suurus seisukohalt42 Tegemist on maismaal paikneva, kuid merekeskkonna vahetus mõjualas leviva elupaigaga. Püsi-rohttaimestuga kaetud klibuvallide kõrgemad osad, kus võib esineda püsitaimestuga kivirannad (1220) nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi samblike või 21 A sammaltaimede valitsemisega kooslusi. Loodusalal on inventeeritud elupaika ka Tagalahe ääres. Madalad, merest klibuse maasääre, luidete, harvem ka kaljudega täielikult või osaliselt eraldatud rannikuveekogud. Vee soolsus ja hulk võib olla muutlik, sõltudes sademetest, aurumisest, merevee lisandumisest tormiga, mereveega üleujutatusest talveperioodil, rannikulõukad (*1150) 76 A aga ka loodetest. Läänemere rannikulõukad on väikesed, harilikult madalad, osaliselt merega ühenduses olevad, või maakerke tagajärjel sellest suhteliselt hiljuti eraldunud veekogud. Kivised või aluspõhja kivimeist koosnevad väikesed merepõhjakõrgendikud, mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Eestis tuleb selle elupaigatüübi alla arvata ka mõnede karid (1170) 66 A saarte ümbruses (Vaika saared, Pakri saared, Osmussaar) esinevad enam-vähem sileda pealispinnaga ning astmeliselt sügavamale laskuvad kaljurannakud. Hallhüljes on Läänemere suurim, kogu Läänemere alal vabalt liikuv hülgeliik, kelle leviku Loodusdirektiivi II lisa liigid tuumikalad paiknevad Läänemere keskosas. Valdavalt asustab see liik saarestike avamerega piirnevaid alasid, kasutades lesilatena nii meremadalikke kui ka veepinnast hallhüljes (Halichoerus grypus) levinud B kõrgemale ulatuvaid, reeglina taimkatteta saari. Loodusalal asub hallhüljeste regulaarne puhkeala Laevarahul Harilaiu poolsaarest läänes. Puhkealadelt sooritatakse toitumisrännakuid mere erinevatesse osadesse. kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) soohiilakas (Liparis loeselii) Tegemist on maismaa taimedega, mis ei asu tegevuse mõjualas ning neid siinkohal – – madal unilook (Sisymbrium supinum) täpsemalt kirjeldatud ei ole. Puudub vajadus käsitleda mju hindamise peatükis.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne TAGAMÕISA LINNUALA Tagamõisa linnuala pindala on 135,5 km 2 ja selle kaitse-eesmärkideks on 20 erineva linnuliigi ning nende elupaikade kaitse. Linnuala on Kesknõmme kalakasvatusele lähimas piirkonnas siseriiklikult kaitstav Tagamõisa hoiualana, kuid Tagamõisa poolsaarest läände jäävas osas Vilsandi rahvuspargina. Hetkel on p ooleli Tagamõisa looduskaitseala moodustamise menetlus, mille tagajärjel saab T agamõisa hoiuala terves ulatuse kuuluma looduskaitseala koosseisu 43. Tagamõisa linnuala paikneb kavandatava tegevusega seotud Kesknõmme kinnistust ca 2,5 km kaugusel põhjasuunas, kus see ulatub ka osaliselt Tagalahe merealale (joonis 3.4.2). Kavandatava tegevuse potentsiaalne mõju on välistatud maismaal paiknevatele linnuala osadele ja sealsete elupaikadega seotud liikidele, kuid võib ilmneda läbi merekeskkonna muutuste merega seo tud liikidele, milleks on enamik loodusalal kaitstavaid linnuliike. Linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused on välja toodud tabelis 3.3- 3. Tabel 3.4-3 Tagamõisa linnuala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 44 ja kaitsekorralduskava 45 infole LoD I Populatsiooni Ala väärtuslikkuse Kaitse-eesmärk esinemine suurus (i- isendit, üldhinnang liigi lisa p-paari) seisukohalt46 alk (Alca torda) talvituv 41 C piilpart (Anas crecca) rändel 600 i C sinikael-part (Anas platyrhynchos) pesitsev 20-30 p C hallhani e roohani (Anser anser) pesitsev/rändel 10-15 p / 500 i B nõmmekiur (Anthus campestris) pesitsev 1-2 p A sõtkas (Bucephala clangula) talvituv 4530 i B merirüdi e meririsla (Calidris maritime) talvituv 140 i B krüüsel (Cepphus gryille) talvituv 36 i C liivatüll (Charadrius hiaticula) pesitsev 20-30p B roo-loorkull (Circus aeruginosus) + Pesitsev 5-7 p B aul (Clangula hyemalis) rändel 5000i C väikeluik (Cygnus columbianus bewickii) + rändel 240 i B kühmnokk-luik (Cygnus olor) talvituv 650 i C sookurg (Grus grus) + pesitsev 20-25 p B merikotkas (Haliaeetus albicilla) + pesitsev 2p - väikekoskel (Mergus albellus) + talvituv 107 i C rohukoskel (Mergus serrator) talvituv 150 i B hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) rändel 57 i C kirjuhahk (Polysticta stelleri) + talvituv 2800 i A hahk (Somateria mollissima) pesitsev 30-50 p B 43 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitse-eeskirjade-ja-kaitsekorralduskavade- avalikustamine-33 44 Vastavalt standardsele andmevormile (http://natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0040476) . 45 Tagamõisa puisniidu ja Tagamõisa hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2 012-2021 (https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/tagamoisa_puisniit_ha_kkk_2012 -2021.pdf) 46 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtuslik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne KOORUNÕMME LOODUSALA Koorunõmme loodusala (EE0040428) pindala on 36,8 km 2 ja selle kaitse-eesmärkideks on 17 erineva loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitse ning kahe I I lisa liigi kaitse. Loodusala on siseriiklikult kaitstav Koorunõmme looduskaitselana ja Koorunõmme hoiualana, sh viimane on hõlmab loodusala mereosa. Hetkel on pooleli Koorunõmme looduskaitseala kaitsekorra ja piiride muutmine, kuid see puudutab vaid lood usala maismaa osi ja käesoleva hindamise raames olulisi merealasid ei hõlma. Koorunõmme loodusala, täpsemalt selle merele ulatuv osa paikneb kavandatava tegevusega seotud Kesknõmme kinnistust ca 2,6 km kaugusel kirdesuunas, (joonis 3.4.3). Joonis 3.4.3 Koorunõmme looduala ja sellega kattuva Koorunõmme linnuala paiknem ine kavandatava tegevuse suhtes Loodusala kaitse-eesmärgid on välja toodud tabelis 3.3-4. Nagu tabelist näha, on kõik Koorunõmme loodusala kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad ja ka liigid seo tud maismaaga.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 75 Tabel 3.3-4 K oorunõmme loodusala kaitse-eesmärgid vastavalt standardse andmevormi 47 infole Ala väärtuslikkuse Kaitse-eesmärk48 üldhinnang Pindala elupaiga/liigi Kaitse Kirjeldus elupaigatüüp (ha) kaitse seisukohalt49 esmased rannavallid (1210) Tegemist on maismaal paiknevate, kuid merega vahetult 13 A piirnevate elupaikadea, mis asuvad merekeskkonna vahetus püsitaimestuga kivirannad (1220) mõjualas. Loodusalal on need elupaigad tihti inventeeritud 19 A samal alal leiduvatena ning nende täpset erisamist ei ole merele avatud pankrannad (1230) tehtud. 1 A LoD I lisa elupaigatüübid rannaniidud (*1630) metsastunud luited (2180) vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) kadastikud (5130) Tegemist on maismaal paiknevate elupaikadega, mis ei asu kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – tegevuse mõjualas ning neid siinkohal täpsemalt kirjeldatud ei – – 6210), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530) ole. allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230) vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) LoD II lisa kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) soohiilakas (Liparis Tegemist on maismaa taimedega, mis ei asu tegevuse liigid loeselii) – – mõjualas ning neid siinkohal täpsemalt kirjeldatud ei ole. 47 Vastavalt standardsele andmevormile (http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF .aspx?site=EE0040428). 48 Tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid . 49 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtuslik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne KOORUNÕMME LINNUALA Koorunõmme linnuala pindala on 36,8 km 2 ja selle kaitse-eesmärkideks on 3 erineva linnuliigi ning nende elupaikade kaitse. Linnuala on siseriiklikult kaitstav Koorunõmme looduskaitselana ja Koorunõmme hoiualana, sh viimane on hõlmab loodusala mereosa. Hetkel on pooleli Koorunõmme looduskaitseala kaitsekorra ja piiride muutmine, kuid see puudutab vaid loodusala maismaa osi ja käesoleva hindamise raames olulisi merealasid ei hõlma. Koorunõmme linnuala, täpsemalt selle merele ulatuv osa paikneb kavandatava tegevusega seotud Kesknõmme kinnistust ca 2,6 km kaugusel kirdesuunas (joonis 3.4.3). Linnuala kaitse-eesmärkide kirjeldused on välja toodud tabelis 3.4-5. Tabel 3.4-5 Koorunõmme linnuala kaitse-eesmärgid ja nende kirjeldused vastavalt standardse andmevormi 50 ja kaitsekorralduskava 51 infole Populatsiooni suurus Ala väärtuslikkuse Kaitse-eesmärk LoD I lisa esinemine (i- isendit, p-paari) üldhinnang liigi seisukohalt52 merikotkas (Haliaeetus albicilla) + pesitsev 2p - mustvaeras (Melanitta nigra) rändel 3100 i B kirjuhahk (Polysticta stelleri) + rändel 650 i B Mõju hinnang Natura aladele TAGAMÕISA LOODUSALA Tagamõisa loodusala mereliste elupaikade või merega otseselt seotud kaitse-eesmärkide ja kavandatava tegevuse paiknemist illustreerib joonis 3.4.4. 50 Vastavalt standardsele andmevormile (http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040428 ) 51 Koorunõmme looduskaitseala ja Koorunõmme hoiuala kaitsekorralduskava 2016 –2025 (https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/koorunomme_lka_koorunomme_ha_kkk_2016 -2025.pdf ) 52 Standardse andmevormi järgi : A- üliväärtuslik, B-väärtuslik, C- küllaltki väärtuslik.  78 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 3.4.4 Tagamõisa looduala merega otseselt seotud elupaikade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes Mõju hindamine võimalikus mõjualas paiknevatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud järgnevas tabelis. Tabel 3.4-6 Mõju hindamine Tagamõisa loodusala kaitse-eesmärkidele Leevendavate meetmete Kaitse-eesmärk Hinnang mõjule rakendamise vajadus Elupaigatüüpi on inventeeritud Tagalahega piirneval rannikulõigul kavandatavast kalakasvatusest ca 2,6 km kaugusel. Kuna eluapiagatüüp Kavandatava tegevuse korral ei on levinud mere mõjualas ning halvene vee seisund ning esmased rannavallid (1210) kavandatava tegevuse toitainete sisalduse tõus esineb negatiivset mõju Tagalahe heitvee väljalasu veeseisundile ei saa välistada vahetusläheduses. on võimalik kaudse mõju tekkimine läbi veekvaliteedi muutuste ka esmaste rannavallide elupaigale. Elupaigatüüpi on inventeeritud Kavandatava tegevuse korral ei Tagalahega piirneval halvene vee seisund ning rannikulõigul kavandatavast püsitaimestuga kivirannad (1220) toitainete sisalduse tõus esineb kalakasvatusest ca 2,6 km heitvee väljalasu kaugusel. Kuna eluapiagatüüp vahetusläheduses. on levinud mere mõjualas ning  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Leevendavate meetmete Kaitse-eesmärk Hinnang mõjule rakendamise vajadus kavandatava tegevuse negatiivset mõju Tagalahe veeseisundile ei saa välistada on võimalik kaudse mõju tekkimine läbi veekvaliteedi muutuste ka esmaste rannavallide elupaigale. Ükski rannikulõugastest ei asu Tagalahes, kavandatava tegevuse piirkonnas. Merd mööda on kõik elupaigana rannikulõukad (*1150) määratletud alad vähemalt üle puudub 15 km kaugusel Tagalahe äärsest Kesknõmme kinnistust ja seetõttu ei ole oodatav ka mõju nende mõjutamine. Tagamõisa loodusalal leiduvad karid paiknevad kõik Vilsandi rahvuspargi osas, Harilaiust loodesuunas ning jäävad Kesknõmme kinnistust mitmekümne kilomeetri karid (1170) puudub kaugusele. Kuna kavandatava tegevuse mõju võib valdada Tagalahe vee seisundi muutmises, siis võib öelda, et elupaik asub väljaspool tegevuse mõjuala. Hallhüljeste regulaarne puhkeala Laevarahul Harilaiu poolsaarest läänes asub Kesknõmme kinnistust mitmekümne kilomeetri kaugusel ning ei ole mõjualas. Hülged on aga väga liikuvad ja Kavandatava tegevuse korral ei käivad toitumas ka Tagalahes, hallhüljes (Halichoerus grypus) halvene vee seisund ning sh Tagamõisa loodusala toitainete sisalduse tõus esineb Tagalahele ulatuvas osas. heitvee väljalasu vahetus Kavandatava tegevuse läheduses. negatiivset mõju Tagalahe veeseisundiel ei saa välistada, mistõttu on võimalik ka hüljeste kaudne mõjutamine läbi vee reostuse. Tabelis 3.4-7 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtv alt kavandatava tegevuse mõju Tagamõisa loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele.  80 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tabel 3.4-7 Kavandatava tegevuse mõju Tagamõisa loodusala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkide saavutamisele Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus Ala kaitse-eesmärkide Aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist Ei saavutamist? kalakasvatuse rajamine ei aeglusta. Ala kaitse-eesmärkide Katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas suunas liikumist Ei liikumise? kalakasvatuse rajamine ei katkesta. Kavandatav tegevus Takistada selliste tegurite toimimist, mis ei takista ala soodsa Ei aitavad säilitada ala soodsat seisundit? seisundi tegurite toimimist. Liikide tasakaalu, Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina levikut ja kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja Ei asustustihedust ei asustustihedust? häirita. Teised indikaatorid: Jah/ei selgitus Kas projekt või kava võib: Kalakasvatusest Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala tuleneva heitvee lasu olemust määravates aspektides (nt toitainete Ei mõjus on väike ning tasakaal), millest sõltub ala toimimine väljalasu vahetus elupaigana või ökosüsteemina? läheduses. Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ala struktuuri/funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või Ei määravad seosed ei ole taimede ja loomade vaheliste seoste) mõjutatud. dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi või Kavandatava eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi Ei kalakasvatuse korral vee (nagu näiteks veedünaamika või keemiline kvaliteet ei halvene. koostis)? Esmatähtsaid elupaiku Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei tegevuse mõjualas ei pindala? leidu. Ei Ala kaitse-eesmärkideks Vähendada esmatähtsate liikide arvukust? ei ole esmatähtsaid liike. Muuta esmatähtsate liikide vahelist Ei Ala kaitse-eesmärkideks tasakaalu? ei ole esmatähtsaid liike. Ei Ala mitmekesisust Vähendada ala mitmekesisust? kavandatav kalakasvatus ei kahanda. Tagamõisa loodusala ei paikne häirimiskauguses Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada ning ala kaitse- asurkondade suurust või esmatähtsate liikide Ei eesmärkideks ei ole vahelist tasakaalu või asustustihedust? esmatähtsaid, häiringutundlikke liike. Alast mitme km kaugusele plaanitav Põhjustada killustatust? Ei kalakasvatus ei põhjusta killustatust.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus Loodusala peamised Põhjustada peamiste tunnuste (nt tunnused säilivad puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased Ei olemasolevas ulatuses ja üleujutused jne) vähenemist või hävimist? väärtuses. TAGAMÕISA LINNUALA Tagamõisa linnualal kaitstavad liigid on valdavas enamuses seotud merega. Sealjuures, osad liigid esinevaid vaid läbirändel, teised aga on kohapeal esindatud kogu aasta. Kuna kavandatav kalakasvatus ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses, siis puuduvad tegevusel otsesed mõjd ala kaitse-eesmärkidele. Mõju hindamine linnuala kaitse- eesmärkidele on läbi viidud järgnevas tabelis 3.4-8. Tabel 3.4-8 Mõju hindamine Tagamõisa linnuala kaitse-eesmärkidele Leevendavate Kaitse-eesmärk Hinnang mõjule meetmete rakendamise vajadus Alk, piilpart, sinikael-part, Kõik need liigid on mingil määral linnuala Kavandatava tegevuse hallhani e roohani, sõtkas, merekeskkonnaga seotud ja kuna kavandatava korral ei halvene vee merirüdi, krüüsel, liivatüll, tegevuse negatiivset mõju Tagalahe seisund ning toitainete roo-loorkull, aul, väikeluik, veeseisundiel ei saa välistada, mistõttu on sisalduse tõus esineb kühmnokk-luik, merikotkas, võimalik ka kaudse mõju tekkimine läbi heitvee väljalasu väikekoskel, rohukoskel, veekvaliteedi muutuste. vahetusläheduses hallpõsk-pütt, kirjuhahk, hahk Nõmmekiur, sookurg Tegemsit ei ole merekeskkonnaga seotud puudub liikidega, mistõttu mõju nendele liikidele puudub Tabelis 3.4-9 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Tagamõisa linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele. Tabel 3.4-9 Kavandatava tegevuse mõju Tagamõisa linnuala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkide saavutamisele Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus Aeglustada ala kaitse-eesmärkide Ala kaitse-eesmärkide saavutamist kalakasvatuse Ei saavutamist? rajamine ei aeglusta. Katkestada ala kaitse-eesmärkide Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist kalakasvatuse Ei suunas liikumise? rajamine ei katkesta. Takistada selliste tegurite toimimist, Kavandatav tegevus ei takista ala soodsa seisundi mis aitavad säilitada ala soodsat Ei tegurite toimimist. seisundit? Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina kasutatavate võtmeliikide Ei Liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. tasakaalu, levikut ja asustustihedust? Teised indikaatorid: Jah/ei Selgitus Kas projekt või kava võib: Põhjustada muutusi kriitilise Kavandatav tegevus aitab tasakaalustada antud piirkonna Ei tähtsusega, ala olemust määravates toitainete tasakaalu.  82 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaigana või ökosüsteemina? Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee Ala struktuuri/funktsiooni määravad seosed ei ole Ei või taimede ja loomade vaheliste mõjutatud. seoste) dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke Ei Kavandatava tegevuse korral ei halvendata vee kvaliteeti. muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)? Vähendada esmatähtsate Ei Esmatähtsaid elupaiku tegevuse mõjualas ei leidu. elupaigatüüpide pindala? Vähendada esmatähtsate liikide Ei Ala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike. arvukust? Muuta esmatähtsate liikide vahelist Ei Ala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike. tasakaalu? Vähendada ala mitmekesisust? Ei Ala mitmekesisust kavandatav kalakasvatus ei kahanda. Põhjustada häirimist, mis võib Tagamõisa linnuala ei paikne häirimiskauguses ning ala mõjutada asurkondade suurust või Ei kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid, esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu häiringutundlikke liike. või asustustihedust? Alast mitme km kaugusele plaanitav kalakasvatus ei Põhjustada killustatust? Ei põhjusta killustatust. Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- Linnuala peamised tunnused säilivad olemasolevas Ei aastased üleujutused jne) vähenemist ulatuses ja väärtuses. või hävimist? KOORUNÕMME LOODUSALA Loodusala asub Kesknõmme kinnistust mitme kilomeetri kaugusel. Kuigi loodusala hõlmab ka ulatuslikku mereala, siis ala kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad ja ka liigid on kõik seotud maismaaga. Seetõttu ei asu ükski elupaik ega liik tegevuse otses mõjualas, kuid kaudselt võivad muutused merekeskkonnas mõjutada vashetult merepiiril levivaid elupaiku. Antud juhul on sellisteks ranniku -elupaikadeks esmased rannavallid, püõsitaimestuga kivirannad ja merele avatud pankrannad, mille paiknemist loodusalal illustreeriib järgnev joonis.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Joonis 3.4.5 Koorunõmme loodusala merega otseselt seotud elupaikade paiknemine kavandatava tegevuse suhtes Mõju hindamine võimalikus mõjualas paiknevatele kaitse-eesmärkidele on läbi viidud järgnevas tabelis 3.4-10. Tabel 3.4-10 Mõju hindamine Koorunõmme loodusala kaitse-eesmärkidele Leevendavate meetmete Kaitse-eesmärk Hinnang mõjule rakendamise vajadus esmased rannavallid Kõik kolm elupaigatüüpi on inventeeritud Kavandatava tegevuse korral (1210) Tagalahega piirneval rannikulõigul kavandatavast ei halvene vee seisund ning püsitaimestuga kalakasvatusest üle 2 km kaugusel. Kuna toitainete sisalduse tõus kivirannad (1220) eluapiagatüübid on levinud mere mõjualas ning esineb heitvee väljalasu kavandatava tegevuse negatiivset mõju Tagalahe vahetus läheduses. merele avatud veeseisundile ei saa välistada on võimalik kaudse pankrannad (1230) mõju tekkimine läbi veekvaliteedi muutuste ka esmaste rannavallide elupaigale. Tabelis 3.4-11 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Koorunõmme loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele.  84 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tabel 3.4-11 Kavandatava tegevuse mõju Koorunõmme loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus Aeglustada ala kaitse-eesmärkide Ala kaitse-eesmärkide saavutamist kalakasvatuse Ei saavutamist? rajamine ei aeglusta. Katkestada ala kaitse-eesmärkide Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist kalakasvatuse Ei suunas liikumise? rajamine ei katkesta. Takistada selliste tegurite toimimist, Kavandatav tegevus ei takista ala soodsa seisundi mis aitavad säilitada ala soodsat Ei tegurite toimimist. seisundit? Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina kasutatavate võtmeliikide Ei Liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. tasakaalu, levikut ja asustustihedust? Teised indikaatorid: Jah/ei Selgitus Kas projekt või kava võib: Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates Kavandatav tegevus aitab tasakaalustada antud piirkonna aspektides (nt toitainete tasakaal), Ei toitainete tasakaalu. millest sõltub ala toimimine elupaigana või ökosüsteemina? Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee Ala struktuuri/funktsiooni määravad seosed ei ole Ei või taimede ja loomade vaheliste mõjutatud. seoste) dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke Ei Kavandatava tegevuse korral ei halvendata vee kvaliteeti. muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)? Vähendada esmatähtsate Ei Esmatähtsaid elupaiku tegevuse mõjualas ei leidu. elupaigatüüpide pindala? Vähendada esmatähtsate liikide Ei Ala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike. arvukust? Muuta esmatähtsate liikide vahelist Ei Ala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike. tasakaalu? Vähendada ala mitmekesisust? Ei Ala mitmekesisust kavandatav kalakasvatus ei kahanda. Põhjustada häirimist, mis võib Tagamõisa loodusala ei paikne häirimiskauguses ning ala mõjutada asurkondade suurust või Ei kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid, häiringutundlikke esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu liike. või asustustihedust? Alast mitme km kaugusele plaanitav kalakasvatus ei Põhjustada killustatust? Ei põhjusta killustatust. Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- Loodusala peamised tunnused säilivad olemasolevas Ei aastased üleujutused jne) vähenemist ulatuses ja väärtuses. või hävimist? KOORUNÕMME LINNUALA Koorunõmme linnualal kaitstavad liigid on kõik seotud piirkonna merealadega. Kuna kavandatav kalakasvatus ei asu Natura alal ega selle vahetus läheduses, siis puuduvad tegevusel otsesed mõjud ala kaitse-eesmärkidele. Mõju hindamine linnuala kaitse- eesmärkidele on läbi viidud järgnevas tabelis 3.4-12.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tabel 3.4-12 Mõju hindamine Koorunõmme linnuala kaitse-eesmärkidele Leevendavate meetmete Kaitse-eesmärk Hinnang mõjule rakendamise vajadus Kõik need liigid on mingil määral linnuala Kavandatava tegevuse korral ei merikotkas, merekeskkonnaga seotud ja kuna kavandatava halvene vee seisund ning toitainete mustvaeras, sisalduse tõus esineb heitvee tegevuse negatiivset mõju Tagalahe veeseisundile kirjuhahk väljalasu vahetusläheduses. ei saa välistadaon võimalik ka kaudse mõju tekkimine läbi veekvaliteedi muutuste. Tabelis 3.4-13 on esitatud vastused kontrollküsimustikule hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Koorunõmme linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele. Tabel 3.4-13 Kavandatava tegevuse mõju Koorunõmme linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus Aeglustada ala kaitse-eesmärkide Ala kaitse-eesmärkide saavutamist kalakasvatuse Ei saavutamist? rajamine ei aeglusta. Katkestada ala kaitse-eesmärkide Ala kaitse-eesmärkide suunas liikumist kalakasvatuse Ei suunas liikumise? rajamine ei katkesta. Takistada selliste tegurite toimimist, Kavandatav tegevus ei takista ala soodsa seisundi tegurite mis aitavad säilitada ala soodsat Ei toimimist. seisundit? Häirida ala soodsa seisundi indikaatorina kasutatavate võtmeliikide Ei Liikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust ei häirita. tasakaalu, levikut ja asustustihedust? Teised indikaatorid: Jah/ei Selgitus Kas projekt või kava võib: Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates Kavandatav tegevus aitab tasakaalustada antud piirkonna aspektides (nt toitainete tasakaal), Ei toitainete tasakaalu. millest sõltub ala toimimine elupaigana või ökosüsteemina? Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee Ei Ala struktuuri/funktsiooni määravad seosed ei ole mõjutatud. või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke Ei Kavandatava tegevuse korral ei halvendata vee kvaliteeti. muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)? Vähendada esmatähtsate Ei Esmatähtsaid elupaiku tegevuse mõjualas ei leidu. elupaigatüüpide pindala? Vähendada esmatähtsate liikide Ei Ala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike. arvukust? Muuta esmatähtsate liikide vahelist Ei Ala kaitse-eesmärkideks ei ole esmatähtsaid liike. tasakaalu? Vähendada ala mitmekesisust? Ei Ala mitmekesisust kavandatav kalakasvatus ei kahanda. Põhjustada häirimist, mis võib Linnuala ei paikne häirimiskauguses ning ala kaitse- Ei mõjutada asurkondade suurust või eesmärkideks ei ole esmatähtsaid, häiringutundlikke liike.  86 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Kas projekt või kava võib: jah/ei Selgitus esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? Alast mitme km kaugusele plaanitav kalakasvatus ei põhjusta Põhjustada killustatust? Ei killustatust. Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- Linnuala peamised tunnused säilivad olemasolevas ulatuses Ei aastased üleujutused jne) vähenemist ja väärtuses. või hävimist? Natura hindamise tulemused ja järeldus Kõik neli hinnatud Natura ala – Tagamõisa linnu- ja loodusala ning Koorunõmme linnu- ja loodusala – asuvad mitme kilomeetri kaugusel Kesknõmme kinnisule kavandatavast kalakasvatusest ja merre plaanitavast veevõtu kollektorist/heitvee väljalasust. Kavandatava tegevuse piisava distantsi tõttu puudub otsene mõju alade kaitse - eesmärkidele. Samuti on välistatud mõju kõigi nelja Natura ala maismaal paiknevatele ning ainult maismaaga seotud kaitse-eesmärkidele kuna maismaa osas piirdub oodatava mõju planeeritava kinnistu territooriumiga. Potentsiaalne mõju võib ilmneda läbi merekeskkonnale avaldatavate mõjude. Täpsmalt, kalakasvatuse tegevus võib mõjutada Tagalahe vee kvaliteeti sinna suunatava heitvee tõttu. Vee kvaliteedi muutused võivad kaudselt mõjutada Tagalahe merealasid hõlmavaid Natura alasid ehk täpsemalt alade neid kaitse-eesmärke, mis on otseselt või kaudselt merekeskkonnaga seotud. Nendeks aladeks on kõik hinnatud Natura alad – Tagamõisa ja Koorunõmme linnu- ning loodusalad. Natura hindamine tuvastas, et kavandatava kalakasvatuse rajamisel ja töötamisel puudub ebasoodne mõju Tagamõisa linnu- ja loodusala ning Koorunõmme linnu- ja loodusalale ja nende alade kaitse-eesmärkidele juhul kui rakendatakse käesolevas hindamises välja toodud leevendavaid meetmeid (vt ptk 4.1). Seatud meetmed tagavad kõigi nelja Natura ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. VASTAVUS PARIMALE VÕIMALIKULE TEHNIKALE Keskkonnamõju hindamisel on tavapärane hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju võrreldes teiste samalaadsete ettevõtetega või tegevustega, samuti on või malik võrrelda erinevatel viisidel saavutatavat samasuguse tulemuse keskkon namõju (näiteks elektrienergia kilovatt-tunni tootmine erinevates elektrijaamades). Parimaks peetakse tehnoloogiat, mis samasuguse tulemuse saavutamiseks on kõige väiksema negatiivs e keskkonnamõjuga. Parim võimalik tehnika (PVT, inglise keeles BAT best available tecnology/technique) on defineeritud Eesti õigusaktides Tööstusheite seaduses, mis ütleb: Parim võimalik tehnika on tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja kõige paremini välja arendatud tase. Parim võimali k tehnika on praktiliselt sobiv heite piirväärtuste ja muude loa nõuete määramiseks, et vältida, või kui see pole teostatav, siis vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne PVT kirjeldused on koostatud mitmete tööstusharude ja muude majandustege vuste kohta, kuid nö ametlikke PVT kirjeldusi ja juhendeid ei ole olemas kõigi tegevusalade kohta. Sealjuures PVT kirjeldused ja juhendid koos tehnoloogia arenguga loomulikult ka arenevad ja muutuvad. Lisainfo nt Eesti Keskkonnaministeeriumi all -leheküljelt http://www.ippc.envir.ee/estonian/bat.htm . Otseselt kalakasvatust käsitlevat PVT kirjeldust ei ole koostatud. Üheks lähe daseks teemaks on Põhjamaade BAT Kalatööstusele (kättesaadav eelmainitud ve ebiaadressil) aastast 1999, kuid ka see käsitleb kalade töötlemist, mitte kalakasvatust. Ka Põhjamaade 2015 aasta samateemaline BAT käsitleb kala töötlemist, mitte kala kasvatamist. On olemas ka kalakasvatuse BAT teemalisi kirjutisi, kuid need ei ole nö am etlikud ja Eesti ametkondade poolt tunnustatud. Seega on küll olemas erinevaid mõtteid/ideid (st mitte väga selgeid reegleid) maailmast, milline võiks olla kalakasvatuse PVT/BAT, ag a ei ole olemas sellekohast selget kehtivat regulatsiooni Eestis. Käesoleva KMH alusel järeldub et kavandatav kalakasvatus on kaasaegse tehnoloogilise lahendusega ja vähese ebasoodsa keskkonnamõjuga vastates definitsiooni kohaselt PVT põhimõtetele. MÕJU INIMESELE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE Endine Kihelkonna vald ja laiemalt kogu Saaremaa lääneosa, sarnaselt paljude muude Eesti piirkondadega on nn kahanevaks piirkonnaks. Kahanemise peamisteks näitajateks on rahvastiku vähenemine ja vananemine aga see väljendub ka nõrgas majanduskeskkonnas (vähe ettevõtteid, ebasoodne ettevõte te struktuur, madal lisandväärtuse tootmine jms). Kavandatava kalakasvatuse arendamine toob piirkonda täiendavaid investeeringuid, töökohti ning mitmekesistab majanduskeskkonda . Kuna ei endise Kihelkonna valla ega Eesti strateegiliseks eesmärgiks ei ole pi irkondade mahajätmine ja hülgamine, siis on igasugune nõuetele vastav ja sobiv ettevõtlus kahanevas piirkonnas üldpõhimõttena positiivse mõjuga inimese heaolule ja varale. Seega on lokaalsel ja piirkondlikul tasandil Kesknõmme kalakasvatuse positiivne mõju eeskätt läbi töökohtade loomise ja ettevõtluse mitmekesistamise. Sealjuures on asjakohane eristada ajutise iseloomuga ehitusaegset mõju ning pikaajalist mõju kalakasvatuse toimimise ajal. Täpset kalakasvatuse toimise aegset töökohtade arvu on raske määrata, sest see sõltub paljudest asjaoludest (reaalne lõplik toodangumaht, toodangu ümbertöötlemise ja lisandväärtustamise tase kohapeal jms), kuid kalakasvatuse toimimise aegselt on töökohtade arv hinnanguliselt minimaalselt 10. Sealjuures on oluline, et tegemist on aastaringselt aktiivselt toimiva ettevõttega, mitte suure sesoonse kõikumisega ettevõttega. Toodangu maht 4500 tonni aastas on märkimisväärne kogus, mille ümbertöötlemine (st toiduainetööstus) enne lõpptarbijani jõudmist on töömahukas. Käesoleval ajal ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt hinnata selliselt toiduainetööstuses tekkivate töökohtade arvu ja paiknemist (nt kas kohapeal, Saaremaa, mujal Eestis või ka välismaal). Üldiseks eesmärgiks peaks olema toodangu maksimaalne väärindamine ja kõrget lisandväärtust loovate töökohtade loomine piirkonnas. Ehitusaegne tegevus kestab eeldatavasti 1 -2 aastat ning sellesse kaasatakse mitmeid ehitusettevõtteid nii Saaremaalt kui eeldatavasti ka mujalt (nt keerukamate ja spetsiifiliste seadmete montaaž). Majanduslikult positiivseks mõjuks on sinimajanduse reaalne arendamine.  88 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Eesti vesiviljelusettevõtete tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui 4000 tonni aastas 53 , kuid tegelik tootmine on sellest umbes viiendik (ca 900 tonni 54 ). Viimastel aastatel on tootmismahud hakanud järk -järgult kasvama, kuid veel ei suudeta rahuldada töötlejate tooraine vajadust kasvatavate liikide osas. Positiivseks mõjuks kavandatava tegevuse läbi on ka kodumaise kalavaliku suurenemine Eesti tarbijale. Euroopa Liidus on tarbijate nõudlus kalatoodete järgi kasvavas trendis 55 ja kalatarbimine 2014. aastal oli elaniku kohta 25,5 kg 56 . Eestis ei ole kalatarbimine viimase kolme aastaga oluliselt muutunud, jäädes elaniku kohta 17 kg-ni aastas 57. Suuremates Eesti kaubanduskettides on kalandustoodete sortimendis kohaliku päritoluga tooted esindatud, konkureerides sageli odavamate hindadega importtoodetega. Eesti kala ja vesiviljelustoodete isevarustatuse tase oli 2017. aastal 530%. Kavandatav kalakasvatus asub aktiivses kalapüügipiirkonnas (püügiruut 313) ning oluline on vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatava kalakasvatuse vahel. Peamiseks meetmeks on adekvaatne infovahetus nii ehitusperioodil kui kalakasvatuse toimise aegselt. Tehniliste lahenduste väljatöötamisel ei ole suhteliselt lihtsate ehitusgeoloogiliste tingimuste tõttu põhjust eeldada loodusliku kalavaru kahjustamise riski. Kavandatava tegevusega kaasneb pigem oluline positiivne mõju laiemalt sotsiaal- majanduslikule keskkonnale. MUUD KESKKONNAMÕJUD Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS §20) nimetab muuhulgas keskkonnamõju võimalikud avaldumisvormid ja -elemendid millele KMH aruande koostamisel on vajalik tähelepanu pöörata. Käesoleva KMH objekti puhul olid peamisteks tähelepanu vajavateks aspektideks võimalikud mõjud merevee kvaliteedile ja seeläbi vee-elustikule ja looduskaitse objektidele, samuti sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. KMH aruande koostamisel ei jäeta käsitlemata ka teisi keskkonnamõjusid, kuid neid käsitletakse täpsuses, mis antud KMH objekti iseloomu arvestades on asjakohane. Alljärgnevalt on antud lühiülevaade võimalikest keskkonnamõjudest ja -riskidest: Kasvatatavate kalade loodusesse sattumise ohud Intensiivkasvatusega kaasnev kalade epideemiate oht ja levimine looduslikele liikidele. Lähtuvalt käesolevast KMH-st on kasvatavate kalade sattumine loodusesse väike, kuna kalu kasvatatakse basseinides, mis ei ole ot seselt ühenduses merekeskkonnaga. Kasvatusse toodavad kalad on eelnevalt vaktsineeritud ning ha iguspuhangu korral on võimalik kalabasseini veeringluse lülitada teistest basseinidest eraldiseisvaks, et oleks võimalik ravida looduslike preparaatidega. 53 Riigikontroll „Euroopa Kalandusfondi vesiviljelustoetuste mõju“ 2016 54 Statistikaamet 55 EUMOFA (Euroopa Liidu kalapüügi - ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus) 2014 56 EUMOFA „EU Fish market 2016“ 57 Konjunktuuriinstituudi 2016. a küsitluse andmed  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Õhu saastamine Kalakasvatusega seoses ei ole eeldada pidevat õhureostuse esinemist. Jäätmeteke Kalakasvatusega kaasneb tavapärane personaliga seonduv olmejäätmete teke. Kalakasvatuse puhastusseadmetes tekkiv jääk on käsitletav jäätmena. Samuti on ehituse aegselt teemaks ehitusjäätmete teke. Müra Müra on võimalikuks teemaks eeskätt ehitusaegselt (sh veea lune müra). Kalakasvatuse toimimise aegne mürateke on väike. Ehitusgeoloogilised tingimused on soodsad ehitamiseks ning puudub vajadus sageli mürarikkaks lõhkamiseks ja rammimiseks. Seega ei one eeldada ei õhus ega vees leviva müra teket ning kaasnevat hä iringut. Vibratsioon Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole põhjust eeldada märkimisväärse vibratsiooni teket. Valgusreostus Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei o le põhjust eeldada märkimisväärse valgusreostuse teket. Soojusreostus Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole põhjust eeldada märkimisväärse soojusreostuse teket. Kiirgus Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole põhjust eeldada märkimisväärse kiirguse teket. Mõju kultuuripärandile Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Muinsuskaitseameti andmetel ei asu arendusalal kultuurimälestisi (teadaolevaid), kuid kui kaeve- või süvendustööde käigus avastatakse inimtegevuse ga seotud objekte (nt inimluud, laevavrakid jne) on tööde tegija (muinsuskaitseseadus § 41) kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit ja kohalikku omavalitsust. Arvestades saarlaste ajaloolist seost mer ega ja kalandusega on kalakasvatuse (kui merest kalapüüdmise tänapäevane asendus) rajamine kultuuripärandit toetav tegevus. Riskid KMH aruande koostamisel käsitleti iga teemavaldkonna puhul ka võimali kke riske kuid neid ei tuvastatud.  90 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Kaitseministeerium juhtis (kiri 28.01.2016) tähelepanu asjaolule et piirkonnas ei ole teostatud võimalike ajalooliste lõhkekehade kontrolli, millest tulenevat ei ole kavandatav tegevus täielikult ohutu. Piirkonnas teostatud uuringutel ei olnud võimalike ohtlike militaarsete objektide leidmine otseselt eesmärgiks, kuid looduslikus merepõhjas olevate anomaaliate korral oleks need tõenäoliselt mingil määral tulnud esile sonari piltidelt. Seetõttu võib varasemast kindlam olla potentsiaalselt ohtlike objektide puudumises. Mõju kliimale Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole põhjust eeldada märkimisväärset mõju kliimale. KUMULATIIVSED MÕJUD Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri vald kondade mõjude kuhjumist (liitumist, kombineerumist), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisun di halvenemist. Alljärgnevalt on antud ülevaade ühe väljastatud vee erikasutusloa kohta ning teise kavandatava kalakasvatuse menetluse kohta. VEE ERIKASUTUSLUBA L.VV/32907558 Tagalahes on 29.06.2017 OÜ Redstormile väljastatud vee erikasutusluba kehtivusega 1.07.2017-05.10.2046 forelli, siia ja lõhe avameresumpades kasvatamiseks aastase juurdekasvuga kuni 100 tonni. Lubatud on kala kasvatada 2017. aastal juurdekasvuga kuni 40 t, kompenseeriva meetmena on nõutav ümarmudila väljapüük kuni 16 t (kogus vastavalt kasvatatavale kalakogusele). 2018. aastal juurdekasvuga kuni 80 t kompenseeriva meetmena on nõutav ümarmudila väljapüük kuni 32 t (kogus vastavalt kasvatatavale kalakogusele). 2019. aastal juurdekasvuga kuni 100 t, kompenseeriva meetmena on nõutav söödava rannakarpide kasvatamist ja vajadusel ümarmudila püük (kogus vastavalt kasvatatavale kalakogusele). Võimalike keskkonnahäiringute ja reaalse kalakasvandusest lähtuva reostuskoormuse selgitamiseks on nõutav teha alates 2017.aastast merekeskkonna seiret. Eeldades et loa väljastaja käsitleb kõiki ettevõtjaid samade põhimõtete alusel, siis järeldub et 2.01.2017 (Kesknõmme kalakasvatuse vee erikasutuse taotlus esitati 31.12.2015, st rohkem kui 1 aasta varem) Redstorm OÜ poolt esitatud vee erikasutusloa taotluse puhul rakendati mere reostuse vältimise põhimõtteid. Keskkonnaamet vee erikasutusluba väljastades on olnud kindel et ettenähtud leevendavad meetmed (ümarmudila väljapüük ja söödava rannakarbi kasvatamine) tagavad merekeskkonna mittereostamise. Seega võib järeldada et OÜ Redstormile väljastatud vee erikasutusloaga lubatud tegevus ei tekita ebasoodsat mõju, mis võiks kumuleeruda Kesknõmme kalakasvatuse mõjuga. 58 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1157220  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne SAAREMERE KALA AS HOONESTUSLOA TAOTLUS TAGALAHE SUUDME PIIRKONNAS 59 Saaremere Kala AS esitas 20.07.2018 hoonestusl oa taotluse veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatisega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil Tagalahe suudme piirkonnas. Avamere kalakasvatuse raames plaanitakse Tagalahe suudme lähistele, ca 8 km Veere sadamast loode suunas paigaldada kalasumbad viker forelli kasvatamiseks. Eeldatav aastane tootmismaht on 2050 tonni ja selle saavutamiseks vajalik sööda kogus 2357,5 tonni. Kalakasvatuse rajamiseks on vajalikud mitmed load (hoonestusluba, vee erikasutusluba), mille eelduseks on ka KMH teostamine ning nend e protsesside pikkus on vähemalt 2 aastat. Käesolev Kesknõmme kalakasvatuse KMH võtab esitatud taotluse teadmiseks, kuid arvestades Kesknõmme kalakasvatuse KMH ja loamenetluste paiknemist ajaliselt eespool, ei ole asjakohane hinnata võimalikku kumuleeruvat mõju mitte niivõrd käesolva KMH raames, vaid edaspidi arendussoove esitavate ettevõtete lubade menetlemisel . Eelpoolkirjeldatud tegevustega koosmõjus ei kaasne kavandavata Kesknõmme kalakasvatusega kaasnevat ebasoodsa mõju kumuleerumist. 59 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-10120  92 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 4. KESKKONNAMEETMED LEENDAVAD MEETMED Siinkohal on koondatud leevendavad meetmed, mille rakendamine on vajalik kavandatava tegevuse elluviimisel avalduva ebasoodsa keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks: Kalakasvatusest lähtuva reostuse vältimise peamiseks meetmeks Soela väina rannikuvee veekogumi tasandil on võimalikult kohaliku päritoluga toorainest valmistatud kalasööda kasutamine. Heitvee väljalasu ja veevõtukollektori rajamist tuleb teostada ühes etapis, et minimeerida põhjaelustiku mitmekordset häirimist. Vee erikasutusloa väljastamisel tuleb seada tingimuseks „toruotsa“ maksimaalne heitmekogus 4950 kg fosforit ning 90 000 kg lämmastikku. Elektrikatkestuste korral tuleb tagada veepuhastussüsteemi töötamine. Selleks tuleb varustada kalakasvatus elektriga varusta mise alternatiivse lahendusega (generaatorid), mis lisaks kalade elutingimuste tagamiseks (aereerimine jms) oleks piisavalt võimekas ka puhastussüsteemi toimimiseks. Võimalikus otsese mõju alas Kesknõmme kalakasvatuse kinnistul paikne b käpaliste kasvukoht, kus leidub kuut erinevat liiki orhideid. Seetõttu tuleb välistada käpaliste kasvualal kõik kalakasvatuse rajamisega seotud tegevused, mis võiksid kasvukohta kahjustada. Ebasoodsa mõju saab välistada ehitusaegse töökorraldusega vältides kaitstavate käpalis te kasvukohas ehitiste/rajatiste kavandamise ning muud kavandatava tegevusega seotud tegevused (materjali ladustamine, ehitusmasinate parkimine jm). Edasise kalakasvatuse tehnilise lahenduse täpsel väljatöötamisel täpsustatakse konkreetseid lahendusi tagamaks parim keskkonnahoidlik lahendus ning kooskõlastatakse need loa väljaandjatega. Lisaks keskkonnasõbralikule kalasööda kasutusele (mõju vältimine) ja efektiivsele „toruotsa“ lahendusele (mõju vähendamine) on veelgi täiendavaid kompenseerivaid meetmeid ja võimalusi võimalike mõjude minimiseerimiseks. Käesoleval ajal on võimalikeks lahendusteks: Vetikate kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega; Filtreerivate selgrootute kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega; Loodusliku vetikabiomassi eemaldamine veekeskkonnast; Rannast rannaheidiste kogumine; Pilliroo ja muu taimse materjali kogumine; Täiendav kalapüük (nt mittekommertslikud liigid ja võõrliigid), nt vastavalt kasvatava kala toodangule ümarmudila väljapüük ning söödava rannakarbi kasvatamine. Tuleb märkida et kompenseerivad meetmed ei ole veel kusagil ( Läänemere piirkonnas) väga hästi uuritud ja rakendatud (põhjuseks see, et senini pole olnud keskkonnakaitselisi kohustuslikke norme selliste meetmete tegelikkuses kasutami seks). Käesoleval ajal on kõigi nimetatud lahendustega toimumas kiired arengud, mida toetavad vastavasisulised teaduslikud uuringud. Mõningad (rakendus)-teaduslikud uuringud toimuvad juba ka Eestis ning mitmed projektid on algamas/plaanis. Kesknõmme kalakasvatuse arendamisel ja opereerimisel on kavatsus osaleda rakendus-teaduslikes uuringutes (nt koostöös Tartu Ülikooli Eesti M ereinstituudiga) leidmaks uuenduslikke lahendusi negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks ja kompenseerimiseks. Uuemad  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne lahendused võivad osutuda tulevikus ka majanduslikult tõhusamaks ning aidata kaasa ettevõtlusele piirkonnas. Kesknõmme kalakasvatuse opereerimisel rakendatakse kompenseerivaid meetmeid esialgu nn pilootprojektidena ja rakendus -teaduslike uuringute osana. Kui lahendused on tõestatult toimivad, võetakse need kasutusele (nt asendamaks majanduslikult kulukamaid ja/või kohalikul tasandil ebamõistlikumaid lahendusi) ka suurema mahulistena. SOOVITUSED SEIRE TEOSTAMISEKS Arendaja on kohustatud ettevaatuspõhimõttes tulenevalt kalakasvatuse mõjude tuvastamiseks ja välistamiseks rakendama järgnevaid soovitusi seire ja uuringute korraldamiseks (või uuringute tulemustega jooksvalt arvestamis eks alljärgnevalt): Kalakasvatuse toimimise ajal tuleb teostada kord kvartalis vee proovide võtmist ning proovides tuleb määrata veekvaliteedi näitajad; Kord viie aasta jooksul teostatakse mere vee- ja ainevahetuse modelleerimine. Veekvaliteedi seire Esimestel aastatel (2-3 aasta jooksul) peale kavandatava kalakasvatuse käitamist on soovitatav teosatada veekvaliteedi seiret ning seire läbi viia riikliku rannikumere seire metoodika alusel. Veeproove tuleb koguda võimalikus mõju piirkonnas ehk väljalaske läheduses ning võrdluseks sarnaste tingimustega foonialal. Seirejaamad peaksid olema paigutatud nii väljalasu vahetus läheduses kui ka eemal. Võimalusel tuleks võtta aluseks TÜ Eesti Mereintituudi poolt läbi viidud uuringu ja seirejaamade paiknemise Tagalahes (TG1, TG2 ja TG3). Proove tuleb koguda kord kuus. Kavandatava kalakasvatusest tuleva heit vee seiret tuleb edaspidi teostada vähemalt kord aasta jooksul. Kui tootmismahud ja protsess on aasta läbi homogeenne , siis piisab harvemast sagadusest ning kui tootmises ja koormuses esineb muudatusi aasta jooksul, tuleb seiret teostada iga selle erineva koormuse juures eraldi. Vee proovides tuleb määrata Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. määruse 44 lisas 6 sätestatud rannikuvee pinnaveekogumite füüsikalis-keemiliste väärtused (ajavahemiku juuni-september keskmised väärtused). Merepõhja elustiku seire Kalakasvatuse käivitamisel tuleb teostada kahe kuni kolme aasta jooksul võimalikus mõjupiirkonnas ehk heitvee väljalaske läheduses põhjaelustiku seiret . Seire tuleb teostada 2 transektil kaldaga risti (200-400 m kummalgi pool) ning võrdluseks sarnaste tingimustega foonialal (võttes aluseks TÜ Mereinstutuudi poolt varasemalt kaardistatud proovivõtupunktid) . Vaatlused tuleb teha kord aastas ning vahemikus juuli-august. Lisaks tuleb kahe kuni kolme aasta möödudes ekspluatatsiooni algusest teostada merepõhja elustiku inventuur, sarnases mahus KMH uuringuga, et tuvastada võimalikud muutused merepõhja elupaikade kvaliteedis.  94 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 5. KMH OSAPOOLED JA ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST Järgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KMH osapooltest, KMH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultats ioone ei olnud vajadust pidada. KMH OSAPOOLED Otsustaja Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A 10614 Tallinn Kontaktisik: Liina Roosimägi e-post: [email protected] Telefon: 6672004 Arendaja Ösel Aquafarms OÜ (registrikood 12740506) Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald 93437 Saare maakond Kontaktisik: Andro Ots e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson&Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Maakri 29, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on: Riin Kutsar - KMH juhtekspert, litsents KMH0131 Kuido Kartau – keskkonnaekspert, kavandatav tegevus, tehnoloogia analüüs/BAT Kaile Eschbaum - ekspert (zooloog) mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustikule, loomastikule Ethel Simmul – veespetsialist, mõju veekeskkonnale Käesoleva töö aluseks läbiviidud uuringud teostasid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut ning Eesti Geoloogiateenistus. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Peatükki täiendatakse peale seisukohtade küsimist ja ettepanekute laekumist. Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE KMH aruande avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Peatükki täiendatakse peale aruande avalikustamist ja avaliku arutelu toimumist.  96 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 6. KOKKUVÕTE Saaremaal Saare vallas Kehila külas Kesknõm me kalakasvatuse katastriüksusel (30101:002:0286) asub 1980-ndatel rajatud kalakasvatus, mis käesoleval ajal ei toimi tänapäeval sobimatu tehnoloogilise lahenduse tõttu. Kesknõmme kalakasvatuse kinnistu maismaal asuva kinnisasja omanik on Ösel Aquafarms OÜ . Kavandatavaks tegevuseks ehk KMH põhialternatiiviks on Ösel Aquafarms OÜ kavatsus kalakasvatus renoveerida ning tehnoloogiliselt uuendada kaasaegseks vähese keskkonnakoormusega efektiivseks kalakasvatuseks. Kavandatava tegevuse kohaselt soovitakse Kesknõmme kalakasvatusest välja püüda orienteeruvalt 5000 tonni kala (vikerforell) aastas, sealjuures on kalade juurdekasv ca 4500 tonni ja kasutatava sööda kogus ca 5000 tonni. Kalakasvatus on kooskõlas nn sinimajanduse ( blue growth) põhimõtetega, mis on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Samuti siseriiklike strateegiliste arengudokumentidega, näiteks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. KMH teostamise raames viidi läbi mitmed uuringu selgitamaks kavandatava tegevuse mõju Tagalahele vee kvaliteedile ning elustikule. Eesti Geoloogiateenistuse poolt viidi läbi mere põhja ehitusgeoloogiline ja setete uuring. Teostatud uuringus selgus, et Kesknõmme kalakasvatuse piirkonnas on merepõhja geoloogilised tingimused sobilikud merre rajatava heitvee ja veevõtukollektori rajamiseks. Ehitus e käigus ei teki veesambasse märkimisväärselt heljumit ning tekkida võiva vähese heljumi levik on lokaalne. TÜ Eesti Mereinstituut teostas Kesknõmme kalakasvatuse lähipiirkonna merepõhja elupaikade kaardistamise. Kavandatava kalakasvatuse piirkonnas on esindatud Läänemerele iseloomulikud liigid. Põhjataimestiku puhul oli kõige enam esindatud põisadru, mille puhul oli täheldatud kõige kõrgemat biomassi sisaldust. Põhjaloomastiku puhul esines kõige enam söödavat rannakarpi nii katvuse kui biomassi osas. Kalakasvatuse rajamine ei too kaasa ebasoodsat mõju merepõhja elupaikadele. Olulisemad meetmed merereostuse vältimiseks ja vähendamiseks on keskkonnasõbraliku kalasööda kasutamine (mõju vältimine) ja efektiivne „toruotsa“ puhastussüsteemi lahendus (mõju vähendamine). Kohaliku päritoluga toorainest valmistatud kalasööda kasutamine väldib ja vähendab Läänemere ja Soela väina rannikuvee veekogumi tasandil täiendava merereostust tekitavate to itainete sattumist merre. TTÜ Meresüsteemide Intsituut viis läbi Soela väina veevahetuse modelleerimise, mille käigus modeleeriti lämmastiku hajumist Tagalahes . Modelleerimise käigus selgus, et heitvee väljalasust tulevate toitainete voog (modelleeriti kogust 104,1 kg N ööpäevas) on lokaalne ning ei mõjuta Soela väina vee kvaliteeti. KMH teostamisega samaaegselt koostatud veepuhastussüsteemi esmane tehniline projekt täpsustas heitveega merre suunatavat lämmastiku kogust, mis on aasta kes kmiselt 247 kg lämmastikku ja 13,6 kg fosforit ööpäevas. Seega on reaalne projektikohane lämmastiku koormus ca 2,4 korda suurem kui teostatud modelleerimisel eeldati. Seda asjaolu arvestades on kontsentratsioonide tõus Tagalahes mõnevõrra suurem, kuid mitte sedavõrd , et muuta järeldusi. Kavandatava tegevuse mõju Soela väi na veekogumine on väike ja veekvaliteedile sätestatud nõudeid tegevuse mõjul ei rikuta. Heitvees olevate toitainete kogused on väikesed ning ei avalda ebasoodsat mõju vee kvaliteedile. Tulenevalt sellest, et toitainete voog on lokaalne ning esineb heitvee väljalastu vahetus läheduses, ei avalda kavandatav tegevus olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele.  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Baltic Blend kalasööda kasutamise ja „toruotsa“ puhastuse koosmõjul viiakse merekeskkonnast välja reaals elt 21 219 kg fosforit ja 40 500 kg lämmastikku aastas. Kesknõmme kalakasvatusel kirjeldatud viisil toimimisel puudub oluline ebasoodne mõju Läänemerele ja Soela väina rannikuvee veekogumile. Veekvaliteedile s ätestatud nõudeid tegevuse mõjul ei rikuta. Keskkonnameetmete rakendamisel, kirjeldatud ptk-s 4, ei kaasne põhialternatiivi elluviimisega keskkonnamõju, mis võiks kaasa tuua olulise keskkonnamõju KeHJS - i § 2 2 mõistes.  98 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne KASUTATUD ALLIKAD Ametliku teadeanded https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1157220 Avalik dokumendiregister https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-10120 Eesti merenduspoliitika 2012-2020. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf Eesti merestrateegia meetmekava. Eelnõu konsolideeritud tekst, versioon 13.05.2016 Lips, U. Tallinn, 2016. https://www.envir.ee/sites/default/files/meetme kava- konsolideeritud-vers-20160506.pdf Eesti riiklik keskkonnaseire programm; Rannikumere ülevaatseire 2016 aruanne Eesti Statistikaameti andmebaas Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Merkolux OÜ. Töö nr 2544/291 -09. EUMOFA (Euroopa Liidu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus) 2014 EUMOFA „EU Fish market 2016“ Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) 2014–2020 http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf- 2014-2020 Fifth Baltic Sea Pollution Load Compilation (PLC -5). Baltic Sea Environment Proceedings. No 128. Helsinki Commission. 2011. http://helcom.fi/Lists/Publications/BSEP128.pdf Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava https://www.envir.ee/sites/default/files/hallhylge_ktk_eelnou_ds.pdf Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2017) https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_20 17-lopp.pdf Keskkonnaagentuur 2018. Rannikuveekogumite seisund. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid - tegevused/vesi/meri/rannikuveekogumite-seisund Keskkonnaministeerium 2018. EESTI MEREALA KESKKONNASEISUND 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/2018.08.22_koondaruanne.pdf Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. määruse 4 4 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate  Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne väärtused ning seisundiklasside määramise kord “ lisa 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/13210253?leiaKehtiv Kesknõmme kalakasvatuse merepõhja setete uuring. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere, 2018 Konjunktuuriinstituudi 2016. a küsitluse andmed Koorunõmme looduskaitseala ja Koorunõmme hoiuala kaitsekorralduskava 2016 –2025 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kait se_planeerimine/koorunomme_lka _koorunomme_ha_kkk_2016-2025.pdf Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad -2015-2021 Merepõhja elupaikade kaardistamine. Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju vähendamise arendustöö ja KMH-ga seotud seire ja uuringud. TÜ Eesti Mereinstituut. 2018 NATURA 2000 - STANDARD DATA FORM http://natura2000.eea.europa.eu/natura2000/SDF.aspx?site=EE0040476 Paal, J. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn. Project report. Determining the economic value of nitrogen and phosphorus removal from the Baltic Sea derived as a positive externality from fisheries and aqua culture activities. Jari Setäla et al (Natural Resources Institute Finland, University of Copenhagen, Swedish University of Agricultural Sciences) Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani- 2030 Raisio Agro https://en.raisioagro.com Rannikumere veekogumite seire 2016. aasta ülevaateseire aruanne. Riikliku keskkonnaseire Mereseire programm. Riigikontroll „Euroopa Kalandusfondi vesiviljelustoetuste mõju“ 2016 https://www.riigikontroll.ee/tabid/215/Audit/2387/WorkerTab/Audit/WorkerId/116/languag e/et-EE/Default.aspx Saaremaa Kihelkonna valla Kehila küla Kesknõmme kalakasvatuse maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamine. OÜ C orson, 2010 (töö nr 0904). Sinimajandus http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Tagamõisa looduskaitseala moodustamine https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitse-planeerimine/kaitse- eeskirjade-ja-kaitsekorralduskavade-avalikustamine-33  100 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne Tagamõisa puisniidu ja Tagamõisa hoiuala kaitsekor ralduskava aastateks 2012-2021 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_plane erimine/tagamoisa_puisnii t_ha_kkk_2012-2021.pdf TÜ Eesti mereinstituut. 2016. LOODUSDIREKTIIVI MERELISTE ELUPAIGATÜÜPIDE LOODUSKAITSELISE SEISUNDI SEIRE METOODIKA. Projekti aruanne. http://nema.bef.ee/wp-content/uploads/2015/01/NEMA-seire-metoodika-aruanne-1.pdf TÜ Eesti mereinstituut. 2018 a. Eesti mereala elupaikade kaardiandmete kaasajastamine. Aruanne. Water quality monitoring in Tagalaht area. TÜ Eesti Mer einstituut. Tallinn 2018. Water quality sampling in Tagalaht and Soela Straight area. TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2017. Water quality sampling in Tagalaht. TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2018. Veevahetuse modelleerimine Soela väina veekogumis, vahearu anne 2018. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne LISAD LISA 1 VÄLJAVÕTE ESMASEST PROJEKTLAHENDUSEST 102 Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne LISA 2 NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD KMH PROGRAMM (ERALDI FAILINA)  Nimekiri Keskkonnaameti Lääne regioon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Terviseamet [email protected] Siseministeerium [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]  Nimekirja alusel 04.01.2019 nr 16-7/18-3501-002 Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise aruandele seisukoha küsimine Ösel Aquafarms OÜ esitas 11.12.2018 Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruande, mille on koostanud Hendrikson & Ko OÜ (töö nr 2296/16). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi 1 KeHJS) § 20 lg 1 edastab TTJA Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks, sealhulgas hinnangut aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. 1 KeHJS § 15 lg 4 alusel palume teil oma seisukoht edastada Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruandele 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest. Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja dokumendi viidaga nr 1-10/16-420, Kesknõmme kalakasvatuse KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse leiate dokumendi viidaga nr 16-6/17-298. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 2. Nimekiri Liina Roosimägi 6672004 [email protected] Nimekirja alusel 04.01.2019 nr 16-7/18-3501-002 Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise aruandele seisukoha küsimine Ösel Aquafarms OÜ esitas 11.12.2018 Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruande, mille on koostanud Hendrikson & Ko OÜ (töö nr 2296/16). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi 1 KeHJS) § 20 lg 1 edastab TTJA Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruande asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks, sealhulgas hinnangut aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. 1 KeHJS § 15 lg 4 alusel palume teil oma seisukoht edastada Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruandele 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest. Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris https://adr.mkm.ee/?a=tja dokumendi viidaga nr 1-10/16-420, Kesknõmme kalakasvatuse KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse leiate dokumendi viidaga nr 16-6/17-298. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: 1. Kesknõmme kalakasvatuse KMH aruanne 2. Nimekiri Liina Roosimägi 6672004 [email protected] From: Airi Raamat To: Signe Paevere Subject: FW: Keskkonnamõju hindamise aruande edastamine arvamuse avaldamiseks Date: Tuesday, January 8, 2019 11:19:37 AM Attachments: kiri_digiallkirjaga_16-7_18-3501-002.bdoc kiri_digiallkirjaga_16-7_18-3501-002.pdf From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, January 08, 2019 10:44 AM To: VA_eva <[email protected]> Subject: Keskkonnamõju hindamise aruande edastamine arvamuse avaldamiseks Meie 08.01.2019 nr 1.10-13/18-0095/118 Tere, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on saatnud Veeteede Ametile 04.01.2019. a kirja nr 16-7/18-3501-002, millega soovitakse arvamust Kesknõmme kalakasvatuse keskkonnamõju hindamise aruandele. Kui Te edastate oma vastuskirja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, saatke see teadmiseks ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aadressil [email protected]. Lugupidamisega Eda Paju RAMi ühiosakonna haldustalitus 639 7610 Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 04.01.2019 16:06 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: FW: Keskkonnamõju hindamise aruande edastamine arvamuse avaldamiseks Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_18-3501-002.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_18-3501-002.bdoc From: "Liina Roosimägi" [mailto:[email protected]] Sent: Friday, January 04, 2019 4:03 PM To: [email protected] Cc: [email protected]; VA_eva <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Keskkonnamõju hindamise aruande edastamine arvamuse avaldamiseks Tere Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab teile dokumendi. Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] www.ttja.ee | Sõle 23A, 10614 Tallinn Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet