Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

LÄHTE SEISUKOHAD Setomaa valla üldplaneeringu koostamiseks Setomaa valla üldplaneeringu koostamise eesmärk Setomaa vald moodustati Vabariigi Valitsuse 10.07.2017 määruse nr 125 „Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja Misso valla territooriumiosa üleandmine“ alusel Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühinemise teel. Setomaa valla üldplaneeringu koostamise kohustus tuleneb Eesti territooriumi haldusjaotuse se a duse § 14 1 lõikest 11. Liidetud valdade üldplaneeringud on kehtestatud ajavahemikus 1999-2010 ning hakkavad kaotama oma ajakohasust alates vanimast üldplaneeringust . Setomaa valla üldplaneering aitaks valda vaadata tervikuna ning luua ühtsed alused ruumilise arengu suunamiseks . Lähteandmeteks on Setomaa valla territooriumil kehtivad planeeringud: Meremäe valla üldplaneering , kehtestatud 25.06.1999 Meremäe Vallavolikogu määrusega nr 14. Mikitamäe valla üldplaneering , kehtestatud 26.02.2010 Mikitamäe Vallavolikogu määrusega nr 6 . Misso valla üldplaneering , kehtestatud 12.09.2001 Misso Vallavolikogu määrusega nr 8 . Värska valla üldplaneering , kehtestatud 21.07.2006 Värska Vallavolikogu määrusega nr 20 . Põlva maakonnaplaneering , kehtestatud 18.08.2017 Võru maakonnaplaneering , kehtestatud 13.04.2018 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneering (kehtestatud Värska ja Misso vallas, koostatud ka Mikitamäe valla territooriumil ja Meremäe valla territooriumil koos uue üldplaneeringuga) Setomaa kultuuripärandi teemaplaneering (kehtestatud Värska vallas, koostatud ka Mikitamäe valla territooriumile) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile. Üldplaneeringu koostamise lähteaineseks on 2017 . aastal koostatud üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH kirjeldab, selgitab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste kaalutluste alusel toimus üldplaneeringu protsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine . Üld planeeringuga lahendatavad ülesanded Üldplaneeringu ülesanded s ätestab planeerimisseaduse § 75. Ü ldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis puudutavad Setomaa valla ruumilise arengu vajadus i ja planeeringu eesmär ke. Planeerimisseduse § 75 toodud ülesanded Lahendamise vajadus Setomaa valla üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded 1) transpordivõrgustiku , sealhulgas kohalike teede , raudteede , sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Määratakse kergliiklusteede vajadused ja asukohad ning käsitletakse teede kvaliteedi vajaduse tõstmist . Käsitletakse riigipiiri teenindamiseks vajaliku teedevõrgu rajamist . Sadamate temaatikat on lahendatud varasemate teemaplaneeringutega , seega kantakse ja vaadatakse üle nende asukohad , arengu suundumused ja tingimused üle uude koostatavasse üldplaneerigusse . 2) kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Määratakse kompostimise asukohad . 3) tehnovõrkude ja - rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Tänavavalgustus e ( hajaasustuses kohtvalgustus ), tuletõrje veevõtukoh tade asukohtade ja nendest tekkivate kitsenduste määramine . 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine jah Võimalike olulise mõjuga tootmisalade asukoh tade valimine . 5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine ; jah Hüdroelektrijaamade , tammide , paadisilda d e ja purrete rajamiseks tingimuste määramine 6) asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine ; jah Põhimõtete määramine h ajaasustuses ehitamiseks . Tiheasustusala piiritlemine . Asulate piiride võimalik korrigeerimine . 7) supelranna ala määramine ; ei 8) tänava kaitsevööndi laiendamine ; ei 9) korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul ; jah Määrata Piusa jõe luh a üleujutusala piir . 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Kaaluda raielangi suuruse määramist / piiramist ning raieliikide määramist alevike lähialadel ja kuurortpiirkonnas . 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ; jah Juurdepääsude k äsitlemine avalike veekogude ääres ( Peipsi-Pihkva ja Lämmijärv ) . 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine ; jah Ehituskeeluvööndi vähendamine Peipsi-Pihkva ja Lämmijärvel , eraldi veekogu – Värska lahe - taastamine . Värska lahe ja Õrsava järve liitmine üheks veekogumiks . 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse - ja kasutustingimuste seadmine ; jah Võtta kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitse alla Meremäe kaasik ja liivikud Värska ümbruses . 14) väärtuslike põllumajandusmaade , rohealade , maastike , maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse - ja kasutustingimuste seadmine ; jah Kontrollida p õllumajandusmaa massiivide ruumiandmete õigsus t , e t taga da planeeringumenetluses riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustike piir ide õige kajastus . 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Marinova karjääri taastamise vajaduse välja selgitamine ning maakasutus e määramine maavara ammendumis e järgselt. 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse - ja kasutustingimuste seadmine ; jah Teemaplaneeringu alusel m iljööalade määramin e , L isada Mikitamäe , Meremäe ja Luhamaa piirkonnad ning määrata nende ehitus - ja kasutustingimused . 17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete , sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine ; jah Mälestuskivid e , asulakoh tade , maa-alus te kalmist te , kalme te , Saatse ja Värska õigeusu kiriku te säilitamise meetmete ja üldiste kasutustingimuste määramine . 18) planeeringuala üldiste kasutus - ja ehitustingimuste , sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste , maakasutuse juhtotstarbe , maksimaalse ehitusmahu , hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine ; jah Detailplaneeringu kohustusega alade üle vaatamine ja määra tle mine vastavalt planeerimisseadusele . 19) riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine ; jah Riigipiir iga ja sellega seonduv a taristu asukohtade täpsustamine ( sh piiripunktid ) . Lasketiir u ja riigikaitselis te objektid e piiride täpsustamine ja maakasutustingimuste määratlemine . 20) puhke - ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Olemasolevate puhkealade parendami seks ehitustingimuste üle vaatamine . Metsamajandamise tingimus te seadmine . 21) asula või ehitiste kaitseks õhusaaste , müra , tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine ; jah Raielangi suuruse määrami ne asulate lähedal . 22) müra normtasemete kategooriate määramine ; jah Raskeveokite müra küsimus - karjäärist tulev a müra kategooria määramine . 23) liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine ; jah Parkimi se ja kergliiklusteede üldiste põhimõtete määramine . 24) krundi minimaalsuuruse määramine ; jah Krundi minimaalsuuruse määramine asulates . 25) alade ja juhtude määramine , mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist ; ei 26) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine ; jah Detailplaneeringu koostamise kohustusega a lad e ja juh tude määra mine . 27) maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine ; jah Tiheasustusega alade piiride korrigeerimine . 28) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah L iigvee ära juhtimine maatulundusmaalt – tingimuste määramine . Kitsenduste määramine väärtuslike põllumaade säilitami seks . Maaparandus süsteemide terviklikkuse s äilitamine vastavalt maaparandusseadusele . 29) PlS § 75 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise , sealhulgas sundvõõrandamise , või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine ; ei 30) sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ; jah Puurkaevud e ja pumbajaamad e asukohtade määramine ja nendest tulenevate kitsenduste määramine . 31) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded . jah Veekogumi – Värska laht - moodustamine . Päikeseenergia parkide rajamise tingimus te määramine . Supluskohtade määramine. Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest . Üldplaneeringu koostamise käigus võib ülesannete loetelu laieneda ja käsitlus täpsustuda . Üldplaneeringu koostamisel teostatavad analüüsid ja teemakaardid : Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamiseks koostatakse uuringud veekogumi ( Värska la ht ja Õrsava järv ) moodustamiseks - mõju veekeskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele Üldplaneeringu käigus koostatakse järgmised t eemakaar did : Ettevõtluse ja maakasutus ; Tuletõrje v eevõtukohad ; Kaitseobjektid ( mälestised , looduskaitse objektid ) ; Munitsipaalmaade kaart . Kaardile kantakse tervishoiuasutused ( sanatoorium , perearstikeskused , hooldekodud ) ning haridus - ja kultuuriasutused ( kultuurimajad , raamatukogud , muuseumid,koolid , lasteaiad ) ; ehitusjoone määramine Peipsi -, Pihkva ja Lämmijärve järve äärsetes külades ( Beresje , Lüübnitsa , Rõsna , Võpolsova , Väike-Rõsna , Võõpsu , Värska alevik , Kremessova , Podmotsa , Popovitsa , Tonja, Lobotka , Õrsava , kaardid külade kaupa . Üldplaneeringu ja KSH protsessi ajakava Üldplaneeringu ja KSH ajakava koostamisel lähtutakse seadustega ( PlanS , KeHJS , HMS) sätestatud menetlus test . Vastavalt KEHJS-e § 36 lõike 2 punktile 4 on omavahelises seoses KSH ning planeeringu koostamise ajakava d . Planeeringu koostamise ja KSH menetlus üh ildatakse võimalikult ulatuslikult . Üldplaneeringu ja KSH koostamise ajakava üh il damine on oluline seetõttu , et üldplaneeringu lahenduse ja KSH väljatöötamine ning avalikustamised viiakse läbi vastastikku seostatult , üheaegselt ja samade avalike väljapanekute ja arutelude raames . Mõlemad dokumendid täiendavad üksteist . KSH aruanne esitatakse Keskkonnaametile heakskiitmiseks pärast planeeringu vastuvõtmist ja avalikustamist . Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess järgib orienteeruvat ajakava : Ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi (ajakava määramatus tuleneb peamiselt üldplaneeringu ja KSH menetlustoimingute kestvusest) . Üldplaneeringu koostami s se kaasatavad isikud ja asutused: Kaasamine on antud kontekstis strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tehtav koostöö erinevate huvi rühmade ja avalikkusega neid puudutavate otsuste kujundamises , et tagada otsuste parim võimalik kvaliteet ning legitiimsus . Kaasamise tulemuseks on valla arengut võimaldav ja suunav üldplaneering . Kuna planeerimismenetlus on avalik, siis tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal huvirühmi, koostöötegijaid ja avalikkust arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja arutelusid. Üldplaneeringuga seotud materjalid saavad olema kättesaadavad valla kodulehel. Oluline on jagada piisavat, õiglast ja olulist infot. Planeeringu koostamisse kaasatakse partnerid menetluse alguses, selle jooksul ning kaas a mise lõppedes, kui saavutatud kokkulepete põhjal on otsus tehtud. Kaasamisel kasutatakse järgmiseid viise: Informeerimine- teated kohalikus ajalehes ja maakonnalehes, info valla kodulehel internetis, teavitus e-kirjaga, teated avalikel infostendidel Kaasamine – arutelud, koosolekud, töögrupid Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „ Planeeringute kooskõlastamisel koostöö tegemise kord ja planeeri n gute kooskõlastamise alused “, koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega . Koostöö ja kooskõlastamine: Kaitseministeerium Keskkonnaamet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Põllumajandusamet Päästeamet Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Veeteede Amet Piirnevad kohalikud omavalitsused: Võru vald Räpina vald Rõuge vald Kaasamine: AS Eesti Raudtee Eesti Lairiba Arenduse SA Elektrilevi OÜ Rahandusministeeriumi Võru talitus Eesti Gaas Eesti Energia Maa-amet MTÜ Eesti Erametsaliit Politsei- ja Piirivalveameti Kagu politseijaoskond Põllumajandusameti Võru keskus Kui üldplaneeringu koostamise käigus ilmneb, et üldplaneeringu lahendus puudutab lisaks veel eelnevalt nimetamata valitsusasutust, organisatsiooni, elanikke esindavat mittetulundusühingut või sihtasustust, tehnovõrkude ja -rajatiste valdajat, siis asutakse nendega koostööd tegema või kaasatakse vajaduse tekkimisel puudutatu koheselt planeeringu koostamisse . Setomaa valla ü ldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Värska 2018 1.SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbi viimisele ja vastava aruande koostamisele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on koostatav Setomaa valla üldplaneering (edaspidi ka ÜP). Üldplaneeringu eesmärgiks on ruumislise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, nähes ette võimalused Setomaa valla tasakaalustatud ja säästvaks arenguks. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Setomaa Vallavalitsus. Setomaa valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamine ning keskkonnamõju strareegiline hindamine on algatatud Setomaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 41 . Lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lõikest 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 33 lõike 1 punkti 2 alusel tuleb üldplaneeringu koostamisel läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim - ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine. Selle saavutamiseks on Setomaa valla üldplaneeringu KSH-l järgmised ülesanded: h innata üldplaneeringuga kavandatava elluviimisega kaasnevaid tagajärgi ning võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; v älja tuua võimalikud olulised keskkonnamõjud v älja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja ajakava ning täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusnõuded tulenevad planeerimisseadusest. Nõuded KSH aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba piirkonna peamiste arengusuundade kavandamisel, sest KSH võimaldab ennetada hilisemaid probleeme ja võtta keskkonnaküsimusi arvesse otsuse tegemise kõrgemal tasandil. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju tuleb hinnata nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. Hindamise käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja hinnatakse planeeringu elluviimisel tekkida võivaid mõjusid keskkonnale, samuti keskkonnakaitse tagamist ja säästva arengu printsiipide rakendamist planeeritaval alal. Pakutakse välja parim võimalik lahendus ning vajadusel leevendus- või kompenseerimismeetmed. KSH aruanne valmib koostöös planeeringu koostamisega ja see ei ole käsitletav eraldiseisva protsessina. PlanS § 80 lõige 2 sätestab keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse sisu järgmiselt: „keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. 2.Üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled osapool asutus kontaktisik kontaktandmed ÜP ja KSH koostamise algataja j a kehtestaja Setomaa Vallavolikogu Helle Palok [email protected] tel 785 6651 ÜP ja KSH koostamise korraldaja Setomaa Vallavalitsus Erika Joonas Erika.joonas@setomaa .ee t el 796 4647 ÜP koostaja Hetkel teadmata KSH koostaja Hetkel teadmata 3 . Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja põhimõtted Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel tuginetakse planeerimisseaduse ja KeHJS-s- KSH protseduurile ja sisule esitatud nõetele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Setomaa valla üldplaneering ning hindamise objektideks selle alusel kavandatavad arengusuunad. KSH raames hinnatakse üldplaneeringu rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnaelementidele ning vajadusel tehakse ettepanekud negatiivsete mõjude vähendamiseks või positiivsete mõjude suurendamiseks planeeringulahenduses. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel hinnatakse üldplaneeringu ja selle võimalike alternatiivsete lahenduste mõju erinevatele keskkonnaelementidele. KSH läbi viimine lõimitakse planeeringu koostamisse nii, e t see moodustaks tervikprotsessi pideva koostisosa. Seda arvestatakse jooksvalt alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemisel, neist eelistatavate valimisel ning leevendusmeetmete määratlemisel. KSH käigus hinnatakse planeeringulahendusest tulenevaid nii otseseid, kaudseid kui kumulatiivseid, samuti nii lühi- kui pikaajalisi mõjusid nii loodus- kui sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Seejuures on KSH käsitlusaluseks mõjud, mis avalduvad läbi keskkonnaelementides toimuvate muutuste. Arvestatakse nii üldplaneeringu mõju keskkonnale kui ka keskkonnast enesest tulenevaid piiranguid ja võimalusi. KSH viiakse läbi kvalitatiivse hindamisena eksperdigrupi koostööna. Eksperdihinnangute andmisel kasutatakse töövõtetena muuhulgas olemasolevate andmete ja taustamaterjalide läbi töötamist, sisend-väljund analüüse, ruumilisi analüüse, välitöid ning konsulteerimist osapooltega. KSH raames ei ole ette nähtud teemaspetsiifiliste alusuuringute koostamist. KSH ühe osana viiakse läbi n.ö. konfliktialade analüüs, eesmärgiga vältida või leevendada konflikte planeeringulahenduses ning võimendada soodsaid koosmõjusid. Analüüsi tulemused on jooksvaks sisendiks planeeringulahenduse kujunemisel ning ei pruugi seetõttu tingimata kajastuda KSH lõpparuandes. KSH teostamisel hinnatakse ka üldplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja vastavust nendes püstitatud eesmärkidele. Üldplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste mõjuala piirdub eeldatavalt eeskätt Setomaa valla halduspiiridega. Üldplaneeringuga hõlmatava ala suurus on kokku 460,8 km². Keskkonnamõju ilmnemist hinnatakse lisaks üldplaneeringu alale vajadusel ka ümbritseval alal. Täpne mõjuala ulatus selgub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga arvestatakse aren g ualternatiivide leidmisel üldplaneeringu kui ruumislise planeerimisdokumendiga – alternatiivid saavad kujuneda vaid käsitletava territooriumi piires. Hinnatavaid arengualternatiive on kaks: Esiteks olukord, kus koostatavat üldplaneeringut ei kehtestata ning jätkuvad olemasolevad arengusuunad, mis lähtuvad olemasolevatest kehtivatest planeeringutest ning planeerimisalastest n.ö. üksikotsustest . Teiseks alternatiiviks on koostatava üldplaneeringuga kavandatavad arengusuunad. Oluline on märkida, et KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest. Hindamisel keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Teiseks tuleb silmas pidada seda , et planeeringulahendusd/arengustsenaariumid ei avalda otsest mõju senikaua, kui need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on üldplaneeringu keskkonnamõju hinnangutesse sisse kirjutatud suhteliselt suur määramatus ning üldistusaste, võrreldes näiteks objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega. 4 . Üldplaneeringu eeluviimisega eeldatavalt kaasn e da võiv oluline keskkonnamõju Üldplaneeringu eesmärgiks on valla maakasutuse suunamine keskkonnatingimusi silmas pidades. Üldplaneeringu rakendamisega kaasneva võimaliku mõju hindamisel võetakse arvesse maakasutuse, hoonestatud/hoonestatavate alade paiknemise, infrastruktuuri (sh liikluskorraldus), jäätmetekke jms mõju erinevatele keskkonnaelementidele. Keskkonnamõju strareegilisel hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit . Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on võimalik täpsustada esialgse planeeringulahenduse selgumisel. KSH väljatöötamise kavatsus on võimalike mõjude identifitseerimisel lähtutud Setomaa valla iseloomust ja üldplaneeringu ülesannetest. Hinnata kse planeeringulahenduses välja pakutud kompostimis- ja ehitusjäätmeplatside (sh nende asukohaalternatiivide) võimalikku mõju ning vajadusel esitada leevendusmeetmed. Vajadusel pakkuda välja jäätmekogumispunktide (kogumiskonteinerite) täiendavad soovituslikud asukohad. Ettepanekud väärtuslike maastike väärtuste säilitamiseks ja kasutamiseks. Vajaduse tekkimisel hinnata Värska lahe ehituskeeluvööndi vähendamisest tulenevaid mõjusid ja pakkuda leevendusmeetmeid. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda mõjusid, mida tuleb töö käigus hinnata. KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste (peamiste) võimalike mõjuvaldkondadega: 4.1. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varadele: 1. jaanuari 2018. a seisuga oli haldusreformi järgses Setomaa vallas Statistikaameti andmetel 3369 elanikku, valla pindala on 463,10 km² ja asustustihedus on 7,3 elanikku km² kohta. 2000. aastatel on rahvastik praeguse Setomaa valla piirides pidevalt vähenenud. Sarnane trend on iseloomulik kõigile Eesti suurematest keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Suhteliselt suur elanike arvu kasv 1. jaanuariks 2016. aastal on tingitud metoodika muutusest. Võrreldes 2016. aasta tulemusi 2017. ja 2018. aasta näitajatega ei saa väita, et elanike arv kasvaks. Rahvastiku vähenemise põhjuseks on negatiivne iive. 2008–2017 on Setomaa valla loomulik iive olnud pidevalt negatiivne. Viimastel aastatel on loomulik iive olnud vähem negatiivne, 2017. aastal on see näitaja aga taas suuremas miinuses (-42). KSH käigus hinnatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju asustusstruktuurile ja rahvastiku arengusuundadele, teenuste kättesaadavusele, liikumisvõimalustele (sh pööratakse tähelepanu kergliiklusteede võrgustikule ), elanike üldisele heaolule jms. Tuuakse välja üldplaneeringus kavandatavate arengusuundadega kaasnevad võimalikud ohud inimese tervisele ning vajadusel nähakse ette lahendused nende vältimiseks. Inimese tervist ja heaolu mõjutab näiteks liiklusest ja tootmistegevusest tulenev müra ja õhusaaste. Käsitlemist vajab Setomaa valla kiirgusohutus (sh looduskiirgus ning pinnasõhu ja ruumide siseõhu radoonisisaldus. Tuleb hinnata ioniseeriva kiirguse (sh radooni) mõju inimese tervisele. Samuti arvestatakse üldplaneeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel riigikaitselistest tegevustest tulenevate keskkonnamõjudega ulatuses, mis on üldplaneeringu kontekstis asjakohane. Positiivse mõjuga on aga näiteks puhkealade ja kergliiklusteede planeerimine. Samuti käsitletakse KSH läbiviimisel planeeringulahendusest tulenevaid võimalikke olulisi mõjusid majanduskeskkonnale. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele , populatsioonidele, taimedele ning loomadele : Hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat koormust taimestikule, loomastikule ja populatsioonidele. Muuhulgas pööratakse tähelepanu rohelise võrgustiku toimimisele ja sidususele piirnevate aladega ning looduslike alade osakaalule ja terviklikkusele vallas.Vajadusel tehakse ettepanek üldplaneeringu täiendamiseks ning rohevõrgustiku sidususe parandamise meetmete rakendamiseks. Mõju pinnasele: Mõju pinnasele tuleneb eeldatavalt asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade, riigikaitseliste objektide vms planeerimisest, aga ka nt maardlatest ning säilitamist väärivate looduslike alade ja väärtuslike põllumajandusmaade määratlemisest. Mõju pinnaveele (voolu- ja seisuveekogudele) ja põhjaveele: Hinnatakse võimalikku mõju haldusterritooriumi jõgedele ja järvedele ning põhjavee kvantiteedile(põhjaveevarule) ja kvaliteedile. Mõju pinna- ja põhjaveele võib tuleneda eelkõige asustuse suunamisest, taristuobjektidest, tootmisalade planeerimisest, aga ka teistest üldplaneeringuga suunatavatest tegevustest. Hindamisel võetakse arvesse veekogude seisundit ning seda seisundit mõjutavaid koormusallikaid, samuti veemajanduskavas sisalduvat teavet. Peipsi järve puhul piiriülese mõju esinemine. Mõju kultuuripärandile ja maastikele: Käsitletakse nii kaitsealuseid kultuurimälestisi, väljakujunenud väärtuslikke maastikke kui kultuuripärandit laiemalt. Arvestatakse planeeringulahenduse võimalikku mõju piirkonna identiteedile. Hinnatakse kultuurikeskkonna säilitamist tagavate tingimuste seadmise piisavust ning vajadusel tehakse strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus täiendavaid ettepanekuid. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ja kaitstavatele liikidele: KSH-s hinnatakse üldplaneerigus kavandatavast tegevusest tuleneda võivat mõju kõikidele kaitstavatele loodusobjektidele, selahulgas erineva kaitserežiimiga looduskaitselaustele üksikobjektidele, kaitstavatele liikidele ja kaitstavatele aladele. Hindamisel arvestatakse nii olemasolevate loodusobjektidega, sh kaitstavate aladega ning liikidega, ning nende kaitse-eesmärkidega kui vajadusel ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega. Eraldiseisvalt käsitletakse mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Tulenevalt üldplaneeringu üldistuse ja määramatuse astmest piirdutakse mõju hindamisel eeldatavalt Natura 2000 alade Natura eelhindamise läbi viimisega. Eelhindamine teostatakse esialgse planeeringulahenduse valmimisel. Kuna planeeringulahenduse välja töötamisel arvestatakse kaitsealadega, võib eeldada olulise mõju puudumist Natura-aladele. Siiski hinnatakse Natura mõju, sh kumulatiivseid mõjusid, nii detailselt, kui see on planeeringulahendusest tulenevalt võimalik. Vajadusel tuuakse välja viited täismahus Natura hindamise ehk asjakohase hindamise läbi viimise vajadusele järgmisel planeerimistasandil. Mõju maavaradele. KSH läbi viimisel arvestatakse vastavalt vajadusele üldplaneeringuga kavandatavate arengusuundade mõju vallas leiduvatele maavaradele (muda, mineraalvesi, dolokivi) Mõjude iseloomu, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 5 . KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Üldplaneeringu koostamise ning KSH läbiviimise protsess on integreeritud ning kulgeb paralleelselt. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise hetkel ei ole KSH ja üldplaneeringu koostamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on koostatud ajakava esialgne ning see võib protsessi käigus muutuda. Üldplaneeringu ning KSH eeldatav ajakava on esitatud samuti üldplaneeringu lähteseisukohtade ga . Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 04.01.2019 13:20 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: FW: 7-5/43 Setomaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Manused: ÜP LS ja KSH VTK.bdoc; KSH VTK.docx; Lähteseisukohad.docx From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, January 04, 2019 1:19 PM To: [email protected]; [email protected]; MNT Teed <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; TJA - Avalik <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; VA_eva <[email protected]>; [email protected] Subject: 7-5/43 Setomaa valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja eskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine