Kiri

Nimekirja alusel 03.01.2019 nr 16-7/18-0549-431 Teade Ösel Offshore OÜ hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise algatamise kohta Teavitame, et Tehnilise Järelevalve Amet (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) on oma 31.12.2018 hoonestusloa menetluse algatamise otsusega nr 16-7/18-0549-429 algatanud keskkonnamõju hindamise Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlusele. Hoonestusluba taotletakse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvale merealale kolme kalakasvatuse kompleksi rajamiseks. Kolmele alale kokku on kavandatud 2 rajada kuni 21 sumpa, 5-8 sumpa ühel alal. Koormatavaks alaks on 210 000 m . Kala 3 tiheduseks arvestatakse 10 kg/m , millest tulenevalt on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni ning sööda tarbimine kalakasvatuses on kokku 55 000 tonni aastas. Seoses sellega, et hoonestusloa menetluse algatamise hetkel on pooleli Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu menetlus, siis selle hoonestusloa menetluse alusel antav hoonestusluba kehtib üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Keskkonnamõju hindamine algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 ning 7 veeseaduse § 22 lg 7 p 2 alusel. Keskkonnamõju hindamisel menetlusi ei liideta, teadaoleva informatsiooni alusel ei ole teada piiriülest keskkonnamõju. Läbi tuleb viia allveearheoloogiline uuring ning täiendavate uuringute vajadus selgitatakse keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Arendaja on Ösel Offshore OÜ (registrikood 14207532, aadress: Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Saaremaa vald, Saare maakond 93437, e-post: [email protected]). Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liina Roosimägi, e-post: [email protected], tel: 6672004). Hoonestusloa menetluse algatamise otsus on kaasa lisatud failina, samuti on võimalik sellega tutvuda tööpäeviti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis aadressil Sõle 23A, Tallinn ning elektrooniliselt dokumendiregistris aadressil https://adr.mkm.ee/?a=tja dokumendi viidaga 16-7/18-0549-429. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: Hoonestusloa menetluse algatamise otsus Nimekiri Liina Roosimägi 6672004 [email protected] Ösel Offshore OÜ Kesknõmme kalakasvatus, Kihelkonna vald, Saaremaa reg nr 14207532 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 23.02.2017 Täiendatud 14.02.2018 Täiendatud teistkordselt 14.06.2018 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 21 kalakasvatuse rajatist (st kompleksides vastavalt 8 + 5 + 8) . Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Üldinformatsioon Ösel Offshore OÜ (aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437, reg nr 14207532) kavandab 3 kalakasvatuse rajatise (sumbakompleksi) rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses enamasti üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb 5 - 8 rajatisest (kokku 21 rajatist). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatise (kalakasvatuse sumbakomplektide) piirkondade valikul on arvestatud et:  sügavus oleks enamasti rohkem kui 50 meetrit;  tegemist oleks väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealaga (vältimaks negatiivset keskkonnamõju);  asuks väljaspool looduskaitsealasid (asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi võimaliku laienduse alal, kuid sellega arvestatakse edasises protsessis);  asuks väljaspool intensiivseid laevade poolt kasutatavaid alasid;  asuks töönduslikku kalapüüki mitte takistavalt. Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel 2 ja 3. Kalakasvatuses on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatuse tehnoloogiat. Kalakasvatuse rajatised on sumbaga sarnase põhilahendusega, kuid need on oluliselt kaasajastatud ja suuremamahulised. Täpne eestikeelne terminoloogia ei ole veel välja kujunenud, mistõttu kasutatakse käesolevas taotluses mõistet sump. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit ning läbimõõt 110 m, seega on ühe näidissumba ruumala kuni ca 640 tuhat m3. Sumpasid on erinevate suurustega, seega on võimalik tellida nii väiksemaid kui suurema mõõtmelisi sumpasid. Lisaks on võimalik plaanitavaid sumpasid talvel jääkatte esinemise korral ning tormise ilma ajal uputada, et vältida ilmastikust tulenevaid kahjustusi. 3 kompleksi kooseisus kokku on kavas rajada kuni 21 rajatist/sumpa (8+ 5 + 8). Sumbas olevate kalade asustustiheduseks kavandatakse orienteeruvalt 10 kg/m3 ning kolmes kompleksis (21 sumbas) kokku kavatsetakse kasvatada kuni 73 500 tonni fikerforelli aastas. Rajatavates sumpades on plaanis kasutada uudset lahendust kalakasvanduses olevate kalade toiteks, milleks on Raisioaqua Baltic Blende kalasööt. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustes välisriikidest pärit olevat kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärinevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Kasutades kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta, siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Baltic Blend kasutamisega kalakasvatuses toodanguga 73 500 tonni aastas satuks fosforit varasema (st tavapärane sööt) 339 tonni asemel merevette „miinus“ 88 tonni, ehk merekeskkonnast eemaldatakse 88 tonni fosforit. Lämmastikku satuks merekeskkonda varasema 2866 tonni asemel 735 tonni. Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekitata fosfori lisakoormust Läänemerele, vaid aitab isegi Läänemeres oleva fosfori ladestumist veekogusse vähendada. Joonis 1. Kalakasvatuses aastatoodanguga 73 500 tonni tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres võrdluses tavapärase sööda kasutuse ja Baltic Blend korral (alusslaidi allikas: Baltic Blend). Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Kavandatud hoonestusalad jäävad valdavalt rannikuveekogumite alalt välja. Vormsi saarest põhja pool kavandatava sumpade ala jääb Hiiu madala rannikuveekogumisse (EE_7), mille seisundiklass on kesine. Joonis 2. Kalakasvatuse sumbakomplekside asukohad. Joonis 3. Kalakasvatus komplekside asukohad Eesti territoriaalmeres. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2021. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimase etapina kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg avamere sumpades. Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotensiaal. Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon (joonis 4) vesiviljeluse kohta. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult. 1 KMH – keskkonnamõju hindamine. 2 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Joonis 4. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Ehitise kasutamise otstarve Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kavandatakse 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses enamasti üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 5 - 8 rajatisest (kokku 21 rajatist). Kompleksides on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere tehnoloogiat. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit (kuid neid on võimalik rajada ka madalamana) ning läbimõõt 110 m. Kolme sumbakompleksi kooseisus kokku on kavas rajada kuni 21 sumpa. Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega silindrikujulise rajatisega, mille põhistruktuuri moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada mehitatud meeskonda. Sumba veepealne osa on suurusjärgus 10-15 meetri kõrgune. Pilt 1. Üks võimalikust sumba lahendustest. Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks kuni ca 85 meetrit, sellest ca 70 meetrit vee all ja 15 meetrit vee peal. 1 rajatise läbimõõt on kuni 110 meetrit ja mille pindala vastavalt ca 9500 m2 (üldistatult ca 1 hektar). Kuni 21 rajatise summaarne pindala on suurusjärgus 21 hektarit ehk 210 000 m2. Rajatise täpsemad tehnilised parameetrid täpsustatakse edaspidi koostöös tootjaga, kes võttes arvesse konkreetse asukoha asjaolusid (sh sügavus, jääolud, varustatus ja logistika, kalakasvatuse iseloom jms) koostab konkreetse asukoha jaoks sobiva projektlahenduse. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba taodeldakse Saaremaast läänes (piirkond Saaremaa W), Hiiumaast põhjas (piirkond Hiiumaa N) ja Vormsist põhjas (piirkond Vormsi N) asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, kokku kuni 21 rajatise paigaldamiseks (st ehitiste arv ühes kompleksis on 5 -8). Kuni 21 rajatise summaarne pindala (st ehitiste ehitusalane pindala) on suurusjärgus 21 hektarit ehk 210 000 m2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Samuti ei ole arukas mitut rajatist paigutada vahetult üksteise kõrvale. Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade koordinaadid ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Saarema W (pindala 43,6 km2) 1. X = 6476484, Y = 354589 2. X = 6487054, Y = 359805 3. X = 6487938, Y = 363036 4. X = 6475639, Y = 359001 Hiiumaa N (pindala 6,7 km2) 1. X = 6556462, Y = 412221 2. X = 6558836, Y = 417301 3. X = 6557275, Y = 416886 4. X = 6556505, Y = 416203 5. X = 6555942, Y = 415195 6. X = 6555839, Y = 413528 Vormsi N (pindala 25,5 km2) 1. X = 6568411, Y = 454985 2. X = 6574230, Y = 460277 3. X = 6573120, Y = 461232 4. X = 6571757, Y = 461822 5. X = 6570310, Y = 461923 6. X = 6568884, Y = 461592 7. X = 6567490, Y = 460717 Joonistel 5-7 on esitatud hoonestusloa piirkonnad. Joonis 5. Hoonestusloa piirkond Saaremaa W Joonis 6. Hoonestusloa piirkond Hiiumaa N Joonis 7. Hoonestusloa piirkond Vormsi N Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 21 hektarit (210 000 m2). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 3 piirkonda) on 75,8 miljonit m2 (75,8 km2). Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine väga tõenäoline. KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Offshore OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Taotlusele lisatud dokumendid: Lisa 1. Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlusele esitatud asjaomaste asutuste ettepanekud ja ettepanekutega arvestamine taotluse täiendamisel Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1. Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlus ele esitatud asjaomaste asutuste ettepanekud ja ettepanekutega arvestamine hoonestusloa täiendamisel. Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine Saaremaast läände jääv planeeritav Keskkonnaamet Keskkonnaameti ettepanekut sumbarajatiste asukoht kattub väikesel võetakse arvesse. Edasise ulatusel alaga, mille puhul Keskkonnaamet projekteerimise käigus on teinud Keskkonnaministeeriumile arvestatakse kavandatava ettepaneku (08.04.2009 kiri nr 15- Vilsandi rahvuspargi 3/09/7929) selle arvamiseks Vilsandi laiendusega. rahvuspargi koosseisu Läänemere piiranguvööndina. Eelnõu kohaselt on Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärkideks kaitsta Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, kaitsealuseid liike ning kultuuripärandit, tagades selle säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Kõnealuse Läänemere piiranguvööndi täpsustatud eesmärgiks on mereelupaikade ja -maastike kaitse. Ala on oluline lindude toitumisalana. Kõnealuse ettepaneku ala piire on võimalik vaadata Maa-ameti looduskaitse kaardirakenduses aktiveerides selleks projekteeritavate alade kihi. Projekteeritava Vilsandi rahvuspargi laiendusega tuleb edaspidise projekteerimise käigus arvestada. Hoonestusloa taotluses on täpsustamata, Kavandatud hoonestusalad millisesse veekogumisse kavandatud jäävad valdavalt hoonestusalad jäävad. Sumbas rannikuveekogumite alalt kasvatamise puhul toimub kogu sööda välja. Vormsi saarest põhja kasutusest jääkidena eraldunud toitainete pool kavandatav sumpade edasikandumine suublasse. ala jääb osaliselt Hiiu Keskkonnaametil puudub hetkel täpsem info madala Ösel Offshore OÜ kalakasvatusega seotud rannikuveekogumisse mahtude kohta (kasutatav söödakogus ja (EE_7), mille seisundiklass selle toitainete sisaldus jms), samuti ei ole on kesine. Uute sumpade Keskkonnaametile esitatud vee rajamisel rakendatakse erikasutusloa taotlust kalade parimat võimalikku kasvatamiseks. Sumpade paigaldamisele tehnoloogiat. järgneva intensiivkalakasvatuse Keskkonnaameti ettepanekut keskkonnaalast mõju (lämmastiku- ja on arvesse võetud ja fosforikoormust) ning tegevuse võimalikkust hoonestusloa taotlust on saab ning tuleb hinnata vee erikasutusloa täiendatud kalakasvatusega taotluse menetluse käigus, kuna see võib seotud mahtudega. Vee takistada rannikuvee veekogumite hea erikasutusloa taotlus kalade seisundi saavutamist aastaks 2027. sumpades kasvatamiseks Veeseaduse § 22(5) lg 1 ja 3 kohaselt on esitatakse hoonestusluba tähtajaline õigus koormata Keskkonnaametile edasise avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga hoonestusloa menetluse püsivalt ühendatud ehitisega, kuid see ei käigus kui on täpsemalt asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis teada tehnoloogiline on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks lahendus. oleva ehitise kasutamiseks. Seega kalakasvatuse võimalikkus ja täpsemad tingimused planeeritavates kalakasvatusrajatistes selguvad konkreetse vee erikasutusloa taotluse menetluses.  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine Hoonestusloa taotlusest ei selgu kasutatava Hoonestusloa taotlust on sööda kogus, kuid kuna kirjas on, et ühe vastavalt täiendatud, kuna rajatise kalade kogus on 2500 tonni, siis planeeritakse suurte eeldatavalt on kasutatava sööda kogus üle mahtudega kalakasvatust 200 tonni, millest tulenevalt tuleb koostada tuleb tõenäoliselt KMH keskkonnamõju hindamise vajalikkuse protsess läbi viia. Hiiu eelhinnang. Arvestades kavandatava maakonna osas kehtestatud kalakasvatuse suurust (hoonestusloa mereala planeeringuga taotluse kohaselt on aastane toodang kuni arvestatakse edasise 75 000 tonni kala), sellest tulenevat planeerimise käigus. eeldatavat saasteainete kogust ja Sumbade suurusi, kalakasvatuse asukohaks oleva Läänemere paiknemist ja seal halba seisundit, tuleb hoolikalt kaaluda kasvatavate kalade kogus on sellise mastaabiga projekti mõju loa taotluses täpsustatud. keskkonnale ja töötada välja meetmed keskkonnamõju minimaliseerimiseks. Samuti tuleb analüüsida kavandatava tegevuse ja mereala planeeringute seost (Hiiu maakonna osas on planeering kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine“, üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneering ei ole veel algatatud). Hoonestusloa taotlusest ei selgu, mis liiki Kasvatatavaks kalaks on kalu kavatsetakse kasvatama hakata. Kui forell (vikerforell). hoonestusloa taotluse menetluse käigus ei Hoonestusloa taotlust on algatata keskkonnamõju hindamist, tuleb vastavalt täiendatud. hoonestusloa taotluse menetluse käigus teostada uuringud, mille tulemuste alusel on võimalik otsustada, kas kavandatud asukohtade tingimused on üldse sobilikud kalakasvatuseks. Hoonestusloa taotluses toodud andmed Hoonestusloa taotluses on kavandatava sumba mõõtude ja ruumala väljatoodud sumba mõõdud kohta ei klapi, mistõttu ei ole ilmselt õige ka ja korrigeeritud ruumala ning ruumalaga seotud kalade kogus. ühes sumbas kasvatatavate Keskkonnaamet palub andmeid täpsustada. kalade kogust. Hoonestusloa taotluse kohaselt on Sumpade lõplik paigutus planeeritava 30 sumba jaoks vaja u 30 ha sõltub mitmetest suurust ala, kuid hoonestusloa taotlusega parameetritest, mida on täna reserveeritakse praegu kokku 515 km2 keeruline lõplikult suurune ala, mis moodustab 1/1700 prognoosida. Seetõttu tegelikust vajaminevast pindalast ja on taotletakse sumpade ebaproportsionaalselt suur. asukoha ala varuga. Hilisemates planeeringuetappides täpsustatakse sumpade paigutust Keskkonna- Selleks, et kavandatud tegevusega ei KMH raames hinnatakse ministeerium halvendataks või kahjustataks mereala kavandatava tegevuse mõju seisundit on Keskkonnaministeeriumi mereökosüsteemile hinnangul otstarbekas läbi viia tervikuna. Keskkonnamõjude  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine keskkonnamõjuhindamine võimalikult hindamisel võetakse arvesse varases arendusetapis. kehtivaid ja koostatavaid Keskkonnamõjuhindamise raames tuleb mereala strateegiaid ja arvestada Eesti merestrateegia erinevates planeeringuid. Täiendavate aruannetes uuringute vajadus selgub (http://www.envir.ee/et/merestrateegia) KMH protsessi käigus. toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning vajadusel veemajanduskavades tooduga. Lisaks oleme arvamusel, et kuna planeeritavate alade kohta puuduvad täpsemad andmed elupaikade kohta, tuleb see info koguda ning arvesse võtta mõjude hindamisel. Maaelu- Maaeluministeeriumi ühe tegevusena Maaeluministeeriumi ministeerium kavandatakse ja viiakse ellu Eesti seisukohtasid võetakse kalanduspoliitikat, mille eesmärgiks on arvesse ja edasise arendada kalamajandust ja suurendada kavandamise/KMH käigus selle valdkonna konkurentsivõimet. valitakse sumpade lõplikud Maaeluministeeriumi vastutusalasse kuulub asukohad koostöös protsessi nii kutseline kalapüük kui ka osapooltega, sh vesiviljelussektori korraldamine, mille üks Maaeluministeeriumiga. tegevusharu on kalakasvatus. Maaeluministeerium on seisukohal, et Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala. Täpsustame, et kavandatavad kalakasvanduskompleksid asuksid Vormsi põhjaosas Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikeses püügiruudus nr 227, Saaremaa lääneosas Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikeses püügiruudus nr 369 ning Hiiumaa põhjaosas Eesti Vabariigi territoriaalvees määratletud väikestes püügiruutudes nr 290 ja nr 282. Planeeritud kolme kalakasvatus-kompleksi rajamise hoonestusloa menetluse algatamist. Samas on Maaeluministeeriumile väga oluline, et kalakasvanduste planeerimisel ning nende võimalikul rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel, ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Muinsuskaitse- Saaremaast läänes jäävad koormatava ala KMH raames viiakse läbi amet alla kultuurimälestis rgnr 30725 ja rgnr vajalikud uuringud 30726, mis on ühtlasi merehauad, Vormsist tegevusega kaasnevate põhjas on algatatud kaitse alla võtmise mõjude hindamiseks, sh menetlus vraki koordinaatidel 59:15.494, vajadusel 23:15.705 osas. Arvestades planeeritavate allveearheoloogiline uuring, sumbakomplektide mahtusid, on eeldatavalt et välja selgitada veealuse tegemist olulise keskkonnamõjuga, mis võib kultuuripärandi olemasolu.  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine seada ohtu kultuurpärandi vastavalt KeHJS Saaremaa ala vähendamise § 22. Seetõttu on vajalik algatada tõttu ei asu keskkonnamõjude hindamine vastavalt kultuurimälestised enam 7 VeeS 22 lg 7 p 2. Kalakasvatuse vaadeldavas alas. sumbakomplekside asukohtade määramisel on oluline arvestada veealuste mälestistega ja välja selgitada kultuuripärandi olemasolu kui olulise tähendusega asjaolu ning ühtlasi on see vajalik pikaajalise tegevuse läbiviimisel merepõhjas tagamaks olemasoleva, kuid hetkel teadmata veealuse kultuuripärandi säilimine (HMS § 3, § 4, MuKS 40 lg 5). Seetõttu on enne kaevandamisloa andmist vajalik välja selgitada veealuse kultuuripärandi olemasolu planeeritava kalakasvatuse ja selle poolt mõjutataval alal allveearheoloogilise uuringu abil. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringuks väljastab Muinsuskaitseamet (MuKS § 34 lg 3). Eelnev allveearheoloogiline uuring kultuuriväärtusega objektide kindlakstegemiseks ennetab mainitud leidude kahjustamist või hävitamist kalakasvatuse rajamise käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral (MuKS § 443). 8 Rahandus- Märgime, et veeseaduse (VeeS) § 22 lg 2 Hoonestusloa taotleja on ministeerium punkti 2 kohaselt keeldub pädev asutus 13.07.2017 kirjaga kinnitatud hoonestusloa menetluse algatamisest juhul, TJA-le oma seisukohta kui taotletaval alal on algatatud planeering järgnevalt: Hoonestusloa ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. taotlejana nõustume VeeS § Kuna Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 2211 lõikes 4 sätestatud mereala planeeringu koostamise kogu Eesti kehtivusaja rakendamisega merealale, ei saa Tehnilise Järelevalve kuni 1 aasta peale Amet veeseadusest tulenevalt hoonestusloa planeeringu kehtestamist menetlust algatada. Küll aga sätestab ning ühtlasi anname teada, veeseadus sellest reeglist ka erandi. Nimelt et vastavalt Teie poolt kirjas ei kohaldata VeeS § 228lõike 3 järgi VeeS § viidatuna taotleme pärast 8l 22 g 2 punkti 2, kui taotleja on nõus, et mereala planeeringu 1 hoonestusluba antakse VeeS § 22 1lõikes 4 kehtestamist hoonestusloa sätestatud kehtivusajaga. pikendamist kuni 50 aastaks. Eelnevast tulenevalt teeme Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku küsida 1 taotleja nõusolekut VeeS § 22 1 lõikes 4 sätestatud tähtaja osas. Kui taotleja on nõus nimetatud tähtajaga, teeme ettepaneku  Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine algatada hoonestusloa menetlus paralleelselt mereala planeeringu koostamisega ning käsitleda hoonestusloa eset kui ühte huvi Eesti merealal. Kui paralleelselt toimuvate mereala planeeringu ja hoonestusloamenetluse käigus nii selgub, on võimalik kavandatav tegevus ellu viia. Palume Tehnilise Järelevalve Ametil aga silmas pidada, et hoonestusloa menetluse algatamine paralleelselt mereala planeeringu protsessiga ei anna taotlejale nendel merealadel kalakasvatuserajamisekseesõigust. Planeeringu koostamise käigus võib ilmneda, et need alad on sobivamad näiteks meretranspordi või energiatootmise seisukohast. Vastava riski teadvustamiseks sisaldubki veeseaduses peale mereala planeeringu algatamist algatatud hoonestuslubadele lühem tähtaeg ning taotluse esitaja nõusoleku nõue. Mereala planeeringu koostamisel saab aga kalakasvatusi käsitleda kui üht kindlat huvi taotluses märgitud merealadel, mille sobivust merealaplaneeringu koostamise käigus ja hoonestusloa menetluse käigus analüüsitakse. See eeldab ühtlasi ka Tehnilise Järelevalve Ameti ja Rahandusministeeriumi aktiivset koostööd mõlema menetluse läbiviimisel. Veeteede Amet Esmane seisukoht: Esmane vastus: Veeteede Ameti hinnangul jäävad Edasise sumpade Saaremaast läänes ja Hiiumaast põhjas planeerimisel arvestatakse olevad kalakasvatuse kompleksid algatatud üleriigilise intensiivse laevaliiklusega piirkonda. Samuti merealade planeeringuga. juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitus Kavandatava tegevuse algatas oma 25.05.2017 korraldusega nr etapid kooskõlastatakse 157 üleriigilise planeeringu Eesti merealal ja asjaomaste asutustega ja sellega piirneval rannikualal, samuti seega ei viida tegevust läbi majandusvööndi teemaplaneeringu ja vastuolus Eesti mereala keskkonnamõju strateegilise hindamise. planeerimise eesmärkidega. 8 Tulenevalt eelnevast ja veeseaduse § 22 lõikest 2, teeme ettepaneku hoonestusloa menetluse algatamata jätmiseks ning käsitleda toodud kalakasvatuste asukohti üleriigilise Eesti merealade teemaplaneeringuga. Asutus Laekunud seisukohad Ettepanekutega arvestamine Täiendatud seisukoht: Täiendatud vastus: Edastame veeliikluse seisukohast Hoonestusloa taotleja võimalikud alad kalakasvatuse komplekside nõustub Veeteede Ameti jaoks. poolt pakutavate aladega. Teie tingimustele vastavaid alasid Vähenenud alade tõttu on läänerannikule on keeruline leida kuna vähendatud ka sumpade tegemist on intensiivse veeliikluse arvu. piirkonnaga. Veeliiklus on erinevatel aastaaegadel erinev, näiteks sügisel on näha kalalaevade traalimise AIS jälgi. Sellega tuleb samuti arvestada, et näiteks Vormsi N alasse jääb tegelikult kalalaevade traalimisala. Pildid on mõõtkavas 1 : 200 000. Meie poolt pakutavad alad on märgitud rohelisega.  KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Vastavalt veeseaduse § 226 lg 1 esitati Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral. Arendaja edastatud andmete alusel kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses on umbes 55 000 tonni aastas. Kavandatav tegevus Ösel Offshore OÜ (aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437, registrikood 14207532) kavandab 3 kalakasvatuse rajatise (sumbakompleksi) rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses enamasti üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb 5 - 8 rajatisest (kokku 21 rajatist). Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 m ning läbimõõt 110 m, seega on ühe näidissumba ruumala kuni ca 640 000 m3. Sumpasid on erinevate suurustega, seega on võimalik tellida nii väiksemaid kui suurema mõõtmelisi sumpasid. Lisaks on võimalik plaanitavaid sumpasid talvel jääkatte esinemise korral ning tormise ilma ajal uputada, et vältida ilmastikust tulenevaid kahjustusi. Kolme kompleksi koosseisus on kokku kavas rajada kuni 21 rajatist/sumpa (8+5+8). Sumbas olevate kalade asustustiheduseks kavandatakse orienteeruvalt 10 kg/m3 ning kolmes kompleksis (21 sumbas) kokku kavatsetakse kasvatada kuni 73 500 tonni fikerforelli aastas. Sinimajandus on Euroopa Liidu pikaajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatakse 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses enamasti üle 50 m. 1 Hoonestusloa piirkondade koordinaadid ja pindalad: Saarema W (pindala 43,6 km2) 1. X = 6476484, Y = 354589 2. X = 6487054, Y = 359805 3. X = 6487938, Y = 363036 4. X = 6475639, Y = 359001 Hiiumaa N (pindala 6,7 km2) 1. X = 6556462, Y = 412221 2. X = 6558836, Y = 417301 3. X = 6557275, Y = 416886 4. X = 6556505, Y = 416203 5. X = 6555942, Y = 415195 6. X = 6555839, Y = 413528 Vormsi N (pindala 25,5 km2) 1. X = 6568411, Y = 454985 2. X = 6574230, Y = 460277 3. X = 6573120, Y = 461232 4. X = 6571757, Y = 461822 5. X = 6570310, Y = 461923 6. X = 6568884, Y = 461592 7. X = 6567490, Y = 460717 Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 5 - 8 rajatisest. Kompleksides on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere tehnoloogiat. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit (kuid neid on võimalik rajada ka madalamana) ning läbimõõt 110 m. Kolme sumbakompleksi kooseisus kokku on kavas rajada kuni 21 sumpa. Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega silindrikujulise rajatisega, mille põhistruktuuri moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada mehitatud meeskonda. Sumba veepealne osa on suurusjärgus 10-15 meetri kõrgune. Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks kuni ca 85 m, sellest ca 70 m vee all ja 15 m vee peal. Ühe rajatise läbimõõt on kuni 110 m ja mille pindala vastavalt ca 9500 m2. Kuni 21 rajatise summaarne pindala on suurusjärgus 21 hektarit ehk 210 000 m2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Samuti ei ole arukas mitut rajatist paigutada vahetult üksteise kõrvale. Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad, mis on pindalalt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus Kalakasvanduses on plaanis kasutada kalade toiteks Raisioaqua Baltic Blende kalasööta, mille lähteaineks on Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Kuna 2 kalakasvatuses on planeeritud kasutada kohalikku päritolu kalasööta, siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Baltic Blend kasutamisega kalakasvatuses toodanguga 73 500 tonni aastas satuks fosforit 251 tonni ja lämmastikku satuks merekeskkonda 735 tonni. Eeldatakse, et Baltic Blende sööda kasutamisel kalakasvanduses ei tekitata fosfori lisakoormust Läänemerele. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Kala noorjärkude kasvatamine on võimalik olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimase etapina kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg avamere sumpades. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Kavandatud hoonestusalad jäävad valdavalt rannikuveekogumite alalt välja. Vormsi saarest põhja pool kavandatava sumpade ala jääb Hiiu madala rannikuveekogumisse, mille seisundiklass on kesine. Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning eeldatavalt ei mõjuta Natura 2000 võrgustiku alasid. Piirkonnas võib olla leidmata ajaloolisi vrakke või kultuuripärandit, mida planeeritav tegevus võib mõjutada, samuti ei ole teada millist mõju planeeritav tegevus vee-elustikule avaldab. Eelhinnangu järeldus Otsustaja on seisukohal, et keskkonnamõju hindamine on vajalik, kuna kavandatav tegevusega (Saaremaast läände, Hiiumaast põhja ja Vormsist põhja kalakasvanduse rajamine) võib halveneda veekvaliteedi seisund. Piiriülest keskkonnamõju ette näha ei ole. 3  OTSUS Tallinn 31.12.2018 nr 16-7/18-0549-429 Hoonestusloa menetluse algatamine Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 6 16 valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise, samuti loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Ösel Offshore OÜ (registrikood 14207532, aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Saaremaa vald, Saare maakond 93437) esitas 28.02.2017 TJA-le hoonestusloa taotluse ning 17.04.2017 täiendatud taotluse. Taotluse ja sellega seotud dokumendid on registreeritud TJA avalikus dokumendiregistris www.tja.ee (dokumendi viidaga: 16-7/18-0549 ja 16-7/17-0393). Hoonestusluba taotletakse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvale merealale kolme kalakasvatuse kompleksi rajamiseks. 5 VeeS § 22 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Ösel Offshore OÜ (edaspidi arendaja) plaanib kolme kalakasvatuse kompleksi rajamist piirkonda, kus vee sügavus oleks rohkem kui 50 m ning mis asuks väljaspool looduskaitsealasid ja laevateid ega takistaks tööstuslikku kalapüüki ning avamerealale, kus on hea veevahetus. Hoonestusloa taotluse kohaselt plaanitakse kalakasvatuses kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatuse tehnoloogiat. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 m ja 3 läbimõõt 110 m. Kala tiheduseks arvestatakse 10 kg/m , millest tulenevalt on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni. 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 1 algatab hoonestusloa menetluse TJA.  7 Vastavalt VeeS § 22 lg 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama. Sellest lähtuvalt edastas TJA 03.05.2017 kirjaga nr 16-7/17-0393-004 nimetatud hoonestusloa taotluse dokumendid arvamuse andmiseks Veeteede Ametile, Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Maaeluministeerium edastas 10.05.2017 vastuskirja nr 6.1-1/3882-1, millega selgitab, et täpsustatud piirkondade koordinaatide kohaselt on teada võimalikud alad, kuid ei ole selge, kus täpselt hakkaksid väikestes püügiruutudes kalakasvandused paiknema. Kuna tehnilisi parameetreid täpsustatakse edaspidises koostöös kalakasvatusrajatiste tootjaga, siis sellest tulenevalt selgub ka avalikus veekogus koormatava ala täpne pindala. Seega võib tegevus hõlmata ka naabruskonnas paiknevaid väikeseid püügiruute. Maaeluministeeriumile on oluline, et kalakasvanduste planeerimisel ning nende võimalikul rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel ning arvestada tehniliste lahenduste väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Keskkonnaamet edastas 23.05.2017 vastuskirja nr 6-2/17/5661-3, millega selgitab, et Saaremaast läände jääv planeeritav sumbarajatiste asukoht kattub väikesel ulatusel alaga, mille puhul Keskkonnaamet on teinud Keskkonnaministeeriumile ettepaneku (08.04.2009 kiri nr 15-3/09/7929) selle arvamiseks Vilsandi rahvuspargi koosseisu Läänemere piiranguvööndina. Projekteeritava Vilsandi rahvuspargi laiendusega tuleb edaspidise projekteerimise käigus arvestada. Eesti rannikuveekogumid on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas hinnatud kas kesises või halvas seisundis olevaks. Seisundi halvenemise põhjuseks on peamiselt vee füüsikalised-keemilised kvaliteedi näitajad. Uute koormuste lisandumist sh toitainete lämmastiku- ja fosforiühendite näol, on vaja piirata või vältida. Lubatud on tegevused, mille veekasutus ei too kaasa negatiivset mõju veekogumitele või mille mõju on tühine. Sumbas kasvatamise puhul toimub kogu sööda kasutusest jääkidena eraldunud toitainete edasikandumine suublasse. Keskkonnaametil puudub hetkel täpsem info arendaja kalakasvatusega seotud mahtude kohta (kasutav söödakogus ja selle toitainete sisaldus jms). Hoonestusloa taotlusest ei selgu kasutatava sööda kogus, kuid kuna kirjas on, et ühe rajatise kalade kogus on 2500 tonni, siis eeldatavalt on kasutatava sööda kogus üle 200 tonni. Samuti paluti hoonestusloas olevaid andmeid ruumala ja sumba suuruste kohta täpsustada. Arendaja selgitas, et edasise projekteerimise käigus arvestatakse kavandatava Vilsandi rahvuspargi laiendusega. Samuti selgitati, et seoses kavandatud hoonestusalad jäävad valdavalt rannikuveekogumite alalt välja. Vormsi saarest põhja pool kavandatav sumpade ala jääb osaliselt Hiiu madala rannikuveekogumisse, mille seisundiklass on kesine ning uute sumpade rajamisel rakendatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Vee erikasutusloa taotlus kalade sumpades kasvatamiseks esitatakse Keskkonnaametile edasise hoonestusloa menetluse käigus kui on täpsemalt teada tehnoloogiline lahendus. Veeteede Amet edastas 31.05.2017 vastuskirja nr 6-3-1/1340, milles selgitas, et hoonestusloa taotlusega taotletavad alad jäävad intensiivse laevaliiklusega piirkonda ning tegi ettepaneku hoonestusloa menetlust mitte algatada. 2 Muinsuskaitseamet edastas 05.06.2017 vastuskirja nr 1.1-7/1192-1, milles selgitab, et Saaremast läände jäävad koormatava ala alla kultuurimälestis nr 30725 ja nr 30726, mis on ühtlasi merehauad, Vormsist põhjas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus vraki koordinaatidel 59:15.494, 23:15.705 osas. Arvestades planeeritavate sumbakomplektide mahtusid, on eeldatavalt tegemist olulise keskkonnamõjuga, mis võib seada ohtu kultuurpärandi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 7 (KeHJS) § 22. Seetõttu on vajalik algatada keskkonnamõjude hindamine vastavalt VeeS § 22 lg 7 p 2. Lisaks võib koormatavatele aladele jääda seni leidmata ajaloolisi vrakke. Nende väljaselgitamiseks tuleb hoonestusloa menetluse algatamisel määrata allveearheloogiline 7 uuring vastavalt VeeS 22 lg 7 p 3. Keskkonnaministeerium edastas 5.06.2017 vastuskirja nr 16-3/17/3138-3, millega nõustub hoonestusloa menetluse algatamisega. Samas märgiti, et kavandatud tegevusega ei tohi kahjustada või muuta halvemaks Eesti mereala merekeskkonna seisundit. Selleks, et kavandatud tegevusega ei halvendataks või kahjustataks mereala seisundit on otstarbekas läbi viia keskkonnamõjuhindamine võimalikult varases arendusetapis, mille raames tuleb arvestada Eesti merestrateegia erinevates aruannetes toodud mereala seisundit puudutava andmestikuga ning vajadusel veemajanduskavades tooduga. Rahandusministeerium edastas 05.06.2017 vastuskirja nr 15-1/03550-2, milles selgitab, et Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 planeerimisseaduse kohase üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu Eesti mereala planeerimiseks. Planeeringu eesmärk on Eesti mereala, sh nii territoriaalmere kui ka majandusvööndi kasutuspõhimõtete määramine pikas perspektiivis. Valdkondadeks, mida mereala planeerimisel käsitletakse, on teiste hulgas ka kalandus ja vesiviljelus, meretransport, energia tootmine merel, rekreatsioon ja huvilaevandus jne. Rahandusministeerium on seisukohal, et merealale ei tohiks erinevaid inimtegevusi kavandada üksikotsustena, kuna meil puuduvad täna kokkulepitud põhimõtted, mis suunas ja kuidas Eesti mereala pikas perspektiivis kasutatakse. Kuna Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 mereala planeeringu koostamise kogu Eesti merealale, ei saa TJA VeeS-st 11 tulenevalt hoonestusloa menetlust algatada, kui arendaja ei ole nõus VeeS § 22 lg 4 sätestatud kehtivusajaga. Juhiti tähelepanu asjaolule, et hoonestusloa menetluse algatamine paralleelselt mereala planeeringu protsessiga ei anna taotlejale nendel merealadel kalakasvatuse rajamiseks eesõigust. Planeeringu koostamise käigus võib ilmneda, et need alad on sobivamad näiteks meretranspordi või energiatootmise seisukohast. Vastava riski teadvustamiseks sisaldubki VeeS-s peale mereala planeeringu algatamist algatatud hoonestuslubadele lühem tähtaeg ning taotluse esitaja nõusoleku nõue. TJA edastas arendajale asjaomastelt asutustelt saadud arvamused ja seisukohad ning palus vastavalt nendele hoonestusloa taotlust täiendada. Arendaja edastas 15.02.2018 TJA-le täiendatud hoonestusloa taotluse ning tabeli kommentaaridega asjaomaste asutuste arvamustele ja seisukohtadele (TJA dokumendiregistris viidaga nr 16-7/18-0549-001). 3 TJA edastas 09.04.2018 kirjaga nr 16-7/18-0549-003 täiendatud hoonestusloa taotluse Veeteede Ametile seisukoha saamiseks taotluses esitatud koormatava ala koordinaatide osas. TJA-s toimus 03.05.2018 kohtumine arendaja, TJA ja Veeteede Ameti esindajatega, et selgitada välja, millised on sobilikud alad merel, kuhu saab kalasumbad paigutada. Lepiti kokku, et Veeteede Amet edastab arendajale ja TJA-le sobilike alade koordinaadid, mis arvestavad piirkonna laevaliiklusega ja tagavad veeliikluse ohutuse. Veeteede Amet edastas 30.05.2018 vastuskirja nr 6-3-1/899, milles selgitab, et hoonestusloa taotluses on kõik kolm kalakasvatuse kompleksi ala intensiivse laevaliiklusega piirkonnas ning need ei ole laevaliikluse ohutuse seisukohast sobilikud. Seoses sellega, et 03.05.2018 toimus TJA-s osapooltega koosolek, kus lepiti kokku, et Veeteede Amet teavitab sobilikest aladest, mis tagavad veeliiklus ohutuse, lisati vastuskirjale sobilike alade koordinaadid ning märgiti, et kui lisatud koordinaatidega arvestatakse, siis on Veeteede Amet nõus hoonestusloa algatamisega. Arendaja arvestas Veeteede Ameti ettepanekutega ning edastas 14.06.2018 täiendatud hoonestusloa taotluse TJA-le. Taotlusele lisati ka täiendatud tabel kommentaaridega asjaomaste asutuste ettepanekutele ja seisukohtadele (TJA dokumendiregistris viidaga nr 16-7/18-0549-006). Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: Saaremaa piirkonnas 1. X: 6476484 Y: 354589 2. X: 6487054 Y: 359805 3. X: 6487938 Y: 363036 4. X: 6475639 Y: 359001 Hiiumaa piirkonnas 1. X: 6556462 Y: 412221 2. X: 6558836 Y: 417301 3. X: 6557275 Y: 416886 4. X: 6556505 Y: 416203 5. X: 6555942 Y: 415195 6. X: 6555839 Y: 413528 Vormsi piirkonnas 1. X: 6568411 Y: 454985 2. X: 6574230 Y: 460277 3. X: 6573120 Y: 461232 4. X: 6571757 Y: 461822 5. X: 6570310 Y: 461923 6. X: 6568884 Y: 461592 7. X: 6567490 Y: 460717 4  7 TJA edastas VeeS § 22 lg 2 alusel 22.06.2018 Hiiumaa Vallavalitsusele hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks. Hiiumaa Vallavalitsus edastas 28.06.2018 e-kirja, milles selgitavad, et kavandatav hoonestusala jääb Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust välja ning seetõttu antud tegevuse suhtes vastuväiteid ei ole, kui ülejäänud ametkonnad omapoolsed kooskõlastused annavad. 7 VeeS § 22 lg 3 alusel kui ei ilmne hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, siis enne hoonestusloa menetluse algatamist avaldab pädev asutus teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. 7 Tuginedes eeltoodule ning VeeS § 22 lg 3 avalikustas TJA 02.07.2018 Ametlikes Teadaannetes teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses arendaja hoonestusloa taotlusega rajada Saaremaast läände, Hiiumaast põhja ning Vormsist põhja merealale kolm kalakasvatuse kompleksi. Sama info avalikustati TJA kodulehel ning 04.07.2018 Eesti Päevalehes. 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 4 oli teistel huvitatud isikutel õigus esitada kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Avalikustamise käigus ei esitatud TJA-le ühtegi hoonestusloa taotlust sama avaliku veekogu osale. Õiguslikud järeldused 6 7 VeeS § 22 lg 1 ja § 22 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab TJA hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa 7 menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS § 22 . KeHJS § 11 sätestab keskkonnamõju hindamise algatamise ja algatamata jätmise. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 56 lg 3 tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 8 VeeS § 22 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. 11 VeeS § 22 lg 4 kohaselt, kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud, siis kehtib selle hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. 5 Taotletaval alal on hoonestusloa menetluse algatamise hetkel pooleli Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu menetlus. Arendaja teavitas 11 13.07.2017 e-kirjaga TJA-d, et on nõus VeeS § 22 lg 4 sätestatud hoonestusloa 8 kehtivusajaga, seetõttu jätab TJA VeeS § 22 lg 2 p 2 hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise aluse kohaldamata. Tuginedes KeHJS § 6 lg 2 p 1 peab otsustaja andma keskkonnamõju eelhinnangu kalamajanduse valdkonna tegevusele. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise tegevuste korral. Arendaja edastatud andmete alusel kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses on umbes 55 000 tonni aastas. TJA koostas arendaja poolt edastatud andmete alusel ning vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ eelhinnangu. Kolmele alale kokku on kavandatud rajada kuni 21 sumpa, 5-8 sumpa ühel alal. 2 Koormatavaks alaks on 210 000 m . Kalasöödaks kasutatakse Raisioaqua Baltic Blende kalasööta, mille lähteaineks on Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Vormsi saarest põhja pool kavandatava sumpade ala jääb Hiiu madala rannikuveekogumisse, mille seisundiklass on kesine. Lisaks võib planeeritav tegevus seada ohtu kultuurpärandi. Arvestades asjaomaste asutuste seisukohti ning keskkonnamõju eelhinnangut võib planeeritav tegevus halvendada veekvaliteedi seisundi ning ei ole teada selle mõju ulatust. Samuti võivad planeeritava tegevusega kaasneda sellised olulised negatiivsed keskkonnamõjud, mida käesolevas etapis pole teada. Lähtudes eeloodust on TJA seisukohal, et hoonestusloa menetluse algatamisega tuleb algatada ka keskkonnamõju hindamine. Kalakasvatuse rajamisega seotud uuringute täpne vajadus määratakse keskkonnamõju hindamise programmis. Lähtudes arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotlusest ja asjaomaste asutuste arvamustest ei ole tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Hoonestusloa andmise võimalikkus selgub keskkonnamõju hindamise aruande ja uuringute tulemuste alusel. Ärakuulamine TJA saatis 13.11.2018 kirjaga nr 16-7/18-0549-010 haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 6 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu arendajale tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Sama läks teadmiseks ka Keskkonnaametile, Keskkonnaministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Veeteede Ametile, Välisministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Hiiumaa Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Vormsi Vallavalitsusele. Arendaja edastas 20.11.2018 e-kirja, milles teavitas, et on tutvunud hoonestusloa menetluse algatamise eelnõuga ning vastuväiteid ei ole. Kaitseministeerium edastas 23.11.2018 kirja nr 12-3/18/4903, millega juhtis tähelepanu, et merepõhja uuringutel tuleb arvestada riskidega, mis tulenevad ajalooliste lõhkekehade 1 olemasolu võimalikkusest. Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Kaitseväe ülesanne teha kahjutuks lahingumoon sise- ja territoriaalmeres ning paluti arendajal teha tihedat koostööd Kaitseväega ja enne kavandatava tegevusega alustamist kooskõlastada Kaitseväega sumpade komplekside täpsed asukohad ning muud asjaolud. Muinsuskaitseamet edastas 26.11.2018 kirja nr 1.1-7/1528-2, millega teavitavad, et täiendavaid kommentaare pole. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas 28.11.2018 e-kirja, millega teavitavad, et vastuväiteid hoonestusloa algatamise eelnõule puuduvad ning arvamus ühtib Veeteede Ameti arvamusega. Rahandusministeerium edastas 27.11.2018 kirja nr 15-1/8512-2, millega teavitavad, et 11 nõustuvad hoonestusloa menetluse algatamisega, kui arendaja nõustub VeeS § 22 lg 4 sätestatud tähtajaga. Samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et Hiiumaast põhjasuunas paiknev kalakasvatuseks taotletav hoonestusala asub 20.06.2016. a kehtestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (edaspidi maakonnaplaneering) alal. Taotletav ala asub väljaspool maakonnaplaneeringuga määratud vesiviljeluse arendamise alasid. Maakonnaplaneeringus on vesiviljeluse alade määramisel lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja mere sügavusest. Täiendavatest andmetest lähtuvalt vesiviljelusalade asukohtade muutmine või korrigeerimine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Seega kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringuga asukoha valiku osas kooskõlas. Juhiti tähelepanu, et hoonestusloa menetlemisel ja mõjude hindamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringus seatud tingimustega. Maakonnaplaneeringust tulenevalt tuleb otsustada KMH läbiviimise vajalikkus lähtuvalt tootmistegevusest. KMH koostamise käigus tuleb otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdrodünaamilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jne. Kavandatav kalakasvatus tuleb rajada selliselt, et veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule. Eelistada tuleks nn kombineeritud vesiviljelust st lisaks kalakasvatusele arendada karbi- ja/või vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Juhiti tähelepanu asjaolule, et Saaremaast läänes ja Vormsist põhjas paiknev kalakasvatuseks taotletav hoonestusala asuvad alal, kus koostatakse mereala teemaplaneeringut. 11 VeeS § 22 lg 4 kohaselt, kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on 7 algatatud ka planeering, ja kui planeerimismenetlus ei ole lõppenud, siis kehtib selle hoonestusloa menetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Juhiti tähelepanu, et hoonestusloa menetluse algatamine paralleelselt mereala teemaplaneeringu koostamisega ei anna taotlejale Saaremaast läänes ja Vormsist põhjas paiknevale kalakasvatuseks taotletavale hoonestusalale kalakasvatuse rajamiseks eesõigust. Planeeringu koostamise käigus võib ilmneda, et need alad on sobivamad teiste merekasutuste seisukohast. KMH menetluses Saaremaast läänes ja Vormsist põhjas kalakasvatusega kaasnevate mõjude hindamisel palume lähtuda samadest põhimõtetest, mida kirjeldasime Hiiumaast põhjas taotletava ala osas. Saaremaa Vallavalitsus edastas 28.11.2018 kirja nr 8-5/6306-4, millega teatavad, et ei oma otseseid vastuväiteid kavandatavale tegevusele ning on seisukohal, et hoonestusloa väljastamise võimalikkus, maht ning täpsemad tingimused peavad selguma keskkonnamõjude hindamise protsessi käigus. Paluti keskkonnamõju eelhinnangus täpsustada kavandatavate kalakasvatuste otseseid seoseid maismaapiirkondadega (sadamad vms. tugirajatised). Selleks, et kavandatud tegevusega ei halvendataks või kahjustataks mereala seisundit, on otstarbekas läbi viia keskkonnamõjuhindamine võimalikult varases arendusetapis. Kuna samaaegselt on menetluses mitme taotleja poolt esitatud hoonestusloa taotlused analoogsel eesmärgil, tuleks vajadusel hinnata ka samalaadsete avamere kalakasvatuste koosmõju mereala seisundile. Arendaja edastas 17.12.2018 TJA-le e-kirja, millega selgitavad, et kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Käesolevas etapis ei ole konkreetseid sadamaid (nt Saaremaa süvasadam, Veere sadam jt) valitud ning vastavaid konkreetseid kokkuleppeid sõlmitud. Samuti selgitati, et on kavatsetud võimalikult palju teha koostööd piirkonna kogukondade, kohalike omavalitsuste ning piirkonnas tegutsevate koostööst huvitatud ettevõtetega. Tuginedes eeltoodule täiendas TJA hoonestusloa menetluse algatamise otsust. Otsus 7 Lähtudes veeseaduse § 22 lg 1 ja 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1, § 8 lg 2, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 3, 7 ja 8 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 alusel: 1. algatada hoonestusloa menetlus Ösel Offshore OÜ 14.06.2018 esitatud hoonestusloa taotluse põhjal, millega taotletakse hoonestusluba Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas paiknevale merealal kolme kalakasvatuse kompleksi rajamiseks; 2. algatada keskkonnamõju hindamine Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotluse menetluse raames; 8 3. viia läbi Muinsuskaitseameti ettepanekul keskkonnamõju hindamise käigus allveearheloogiline uuring veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimise ja tuvastamise, lokaliseerimise, dokumenteerimise ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamiseks (sh seni teadmata ajalooliste vrakkide leidmiseks). Allveearheoloogilise uuringu tegevuskava kooskõlastab ja loa uuringu läbiviimiseks väljastab Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud uuringuaruanne esitada TJA-le hiljemalt 2.12.2019; 4. välja selgitada täiendavate keskkonnauuringute ja teiste uuringute vajadus keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist; 5. esitada Ösel Offshore OÜ-l keskkonnamõju hindamise programm TJA-le nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva keskkonnamõju hindamise algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab TJA 14.06.2018 esitatud hoonestusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Ösel Offshore OÜ-le. Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest arvates peab arendaja esitama kahe aasta jooksul keskkonnamõju hindamise aruande avalikuks väljapanekuks, vastasel juhul kaotab programm kehtivuse; 6. Ösel Offshore OÜ 14.06.2018 esitatud hoonestusloa taotluse menetlus peatub kuni keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 18 lg 7-s sätestatud asjaolude ilmnemiseni; 7. keskkonnamõju hindamisega seotud kulud kannab Ösel Offshore OÜ. Hooestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Sõle 23a, 10614 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Teinemaa teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja 9 Lisad: 1. Ösel Offshore OÜ 14.06.2018 hoonestusloa taotlus ja tabel kommentaaridega asjaomaste asutuste ettepanekutele 2. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang Koostaja: Liina Roosimägi 10  Keskkonnaamet [email protected] Keskkonnainspektsioon [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium [email protected] Veeteede Amet [email protected] Siseministeerium [email protected] Välisministeerium [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Vormsi Vallavalitsus [email protected]  Nimekirja alusel 03.01.2019 nr 16-7/18-0549-431 Teade Ösel Offshore OÜ hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise algatamise kohta Teavitame, et Tehnilise Järelevalve Amet (alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) on oma 31.12.2018 hoonestusloa menetluse algatamise otsusega nr 16-7/18-0549-429 algatanud keskkonnamõju hindamise Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlusele. Hoonestusluba taotletakse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvale merealale kolme kalakasvatuse kompleksi rajamiseks. Kolmele alale kokku on kavandatud 2 rajada kuni 21 sumpa, 5-8 sumpa ühel alal. Koormatavaks alaks on 210 000 m . Kala 3 tiheduseks arvestatakse 10 kg/m , millest tulenevalt on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni ning sööda tarbimine kalakasvatuses on kokku 55 000 tonni aastas. Seoses sellega, et hoonestusloa menetluse algatamise hetkel on pooleli Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatatud üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu menetlus, siis selle hoonestusloa menetluse alusel antav hoonestusluba kehtib üks aasta peale planeeringu kehtestamist. Keskkonnamõju hindamine algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1, § 6 lg 2 p 1, § 9 lg 1 ja § 11 lg 2, 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 ning 7 veeseaduse § 22 lg 7 p 2 alusel. Keskkonnamõju hindamisel menetlusi ei liideta, teadaoleva informatsiooni alusel ei ole teada piiriülest keskkonnamõju. Läbi tuleb viia allveearheoloogiline uuring ning täiendavate uuringute vajadus selgitatakse keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. Arendaja on Ösel Offshore OÜ (registrikood 14207532, aadress: Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Saaremaa vald, Saare maakond 93437, e-post: [email protected]). Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Liina Roosimägi, e-post: [email protected], tel: 6672004). Hoonestusloa menetluse algatamise otsus on kaasa lisatud failina, samuti on võimalik sellega tutvuda tööpäeviti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis aadressil Sõle 23A, Tallinn ning elektrooniliselt dokumendiregistris aadressil https://adr.mkm.ee/?a=tja dokumendi viidaga 16-7/18-0549-429. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: Hoonestusloa menetluse algatamise otsus Nimekiri Liina Roosimägi 6672004 [email protected] Saatja: "Liina Roosimägi" <[email protected]> Saadetud: 03.01.2019 15:17 Adressaat: <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Teade Ösel Offshore OÜ hoonestusloa menetluse ning keskkonnamõju hindamise algatamise kohta Manused: kiri_digiallkirjaga_16-7_18-0549-431.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_18-0549- 431.bdoc Tere Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab teile dokumendi. Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] www.ttja.ee | Sõle 23A, 10614 Tallinn Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet