Kiri

Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eelnõu Viru-Nigula 2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 2 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 3 2. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ................................................ 3 2.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus ........................... 3 2.2. Olulisemad eesmärgid ja väljakutsed .......................................................... 4 2.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ..................................... 4 2.2.2. Sotsiaalne keskkond ............................................................................. 5 2.2.3. Ettevõtluskeskkond .............................................................................. 6 2.2.4. Tehniline taristu ja teed ........................................................................ 7 2.2.5. Ajalooline ja kultuuriline keskkond ...................................................... 8 2.2.6. Looduskeskkond .................................................................................. 9 2.2.7. Keskkonnatervis................................................................................. 11 2.3. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju .................................................................................................. 11 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS .................................................. 14 3.1. Koostöö ja kaasamine ning ajakava ........................................................... 14 3.2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostanud eksperdid ........................................................................... 14 LISA 1. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ....................................... 17 Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 3 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1. SISSEJUHATUS Käesolevas dokumendis on toodud Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (KSH VTK, vt ptk 2) ning paralleelselt kulgeva ja tihedalt seotud üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade (ptk 3). 2. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 2.1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA ULATUS Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) teostatakse Viru-Nigula valla üldplaneeringule. Üldplaneeringu ja KSH algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27.juuni 2018 otsusega nr 83. Üldplaneeringu kehtestamisel peab KOV olema veendunud, et on planeeringulahenduse koostamisel arvestanud asjakohaste avalduvate mõjudega. Selle eesmärgi saavutamiseks on PlanS-i pandud KOV-ile ülesanne hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid (sh tervise) ja looduskeskkondlikke mõjusid (vt täpsemalt ptk 3.3). Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa ja nendega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele 1. KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel keskkkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 4 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Piiriülest keskkonnamõju üldplaneeringu elluviimisega ette ei ole näha. KSH koostamine lähtub Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtadest: arvestatakse samade sisenditega nagu on toodud lähteseisukohtade dokumendi ptk 2.3. Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks KSH aruande koostamisele. 2.2. OLULISEMAD EESMÄRGID JA VÄLJAKUTSED Järgnevates alapeatükkides on väljat toodud erinevate teemavalkondade olulisemad eesmärgid ja väljakutsed. Enam tähelepanu vajavaid teemavaldkondi on käsitletud pikemalt. Mõjutatava keskkonna põhjalikum taustinformatsioon on toodud lisas 1. 2.2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Joonis 1. Viru-Nigula valla paiknemine Viru-Nigula (312,58 km 2 , 5843 elanikku 2 ) asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas Soome lahe ääres, piirnedes Haljala, Rakvere, Vinni ja Lüganuse vallaga. Valla 2 Allikas: Statistikaamet Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 5 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus suuremateks keskusteks on Kunda linn ning Viru-Nigula ja Aseri alevikud, kus elab kokku ca 76% valla elanikest. Kunda linn on Lääne-Virumaa kontekstis oluliseks tööstus- ja logistikalinnaks (tsemenditootmine, Kunda sadam), samuti valla põhiliseks teenuskeskuseks ja töökohtade pakkujaks. Viru-Nigula ja Aseri alevik toimivad piirkondlike väiksemate keskustena. Valda läbib olulise transpordikoridorina põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, valla territooriumil on võimalik ka trassikoridori muutumine ja sellest tulenevad võimalikud funktsionaalsed muutused. ÜP ja KSH raames on eelkõige oluline pöörata tähelepanu ühinenud valla funktsionaalsetele seostele ja toimimisele: valla koostoimimi sele uue territooriumina. 2.2.2. SOTSIAALNE KESKKOND Rahvastik ja asustus Lähiaastatel jätkub valla rahvastiku kahanemine ning elanikkonna vananemine , mistõttu tuleb tähelepanu pöörata ruumiliselt nii eakate kui ka noortele/lastele suunatud teenuste tagamisele (eelkõige Aseris). Rahvaarvu säilitamise nimel on eelkõige oluline üldplaneeringu ja KSH käigus tähelepanu pöörata atraktiivse elu - ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Sotsiaalne taristu Valla peamised teenused koonduvad põhilistesse keskustesse ja asuvad funktsioonide sobivusel ka ühes hoones. Üldplaneeringu koostamisel on otstarbekas analüüsida erinevate teenuste kättesaadavust valla erinevates osades ja teha vajadusel ettepanekud kättesaadavuse parandamiseks. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 6 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2.2.3. ETTEVÕTLUSKESKKOND Ettevõtlus Tuginedes valla arengukava protsessi raames koostatud valla profiilis toodud informatsioonile (vt lisa 1), on üldplaneeringu koostamisel oluline soodustada erineva ettevõtluse arengut vallas: vajalik on täpsustada suurtööstuste ruumi- ja taristuvajadusi, samuti sadamaga seotud ettevõtete ruumi- ja liikumisvajadusi. Samaaegselt on oluline toetada teistesse tegevusaladesse kuuluvaid ettevõtteid: soodustada nii traditsiooniliste (põllumajanduslikke) kui ka puhkeotstarbeliste ja kõrget elukvaliteeti toetavate ettevõtete arengut vallas. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Viru-Nigula vallas asuvad Maa-ameti portaali ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel kaks suurõnnetuse ohuga ettevõtet: Estonian Cell AS ja Baltic Tank AS, mis mõlemad paiknevad Kunda linnas. Ettevõtete ohualade raadiused on vastavalt 77 m ja 128 m. Teadaolevalt uusi ohtlike või suurõnnetusega ohuga ettevõtteid rajamisel ei ole. Ohtliku ettevõtte staatuse võivad kõige suurema tõenäosusega saavutada tanklad, kui paigaldatakse gaasikütuse tankimisseadmed ja ka põllumajandusettevõtted, kui kütusena hakatakse kasutama vedelgaasi. Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel on oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Samuti peab selliste ettevõtete kavandamine toimuma koostöös Päästeametiga. Juhul, kui üldplaneeringus nähakse ette ohtlike või suurõnnetusega ohuga ettevõtete asukohad, tuleb KSH aruandes hinnata sellega seotud riske, valida neile sobivaim asukoht (õnnetusjuhtumi tagajärgede ennetamise vajadusest lähtudes), anda üldine Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 7 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus hinnang doominoefekti võimaluse kohta ja tuua välja, milliseid meetmeid on vaja kavandada õnnetuste ennetamiseks-tagajärgede leevendamiseks. Kui konkreetseid asukohti ei kavandata, tuleb üldplaneeringuga sätestada tingimused ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamiseks (mida ei määratleta olulise ruumilise ehitisena Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 järgi), nende tegevuses muudatuste tegemiseks ja nende ohualasse planeerimiseks, nt sätestada detailplaneeringu kohustus, kui see ei tulene automaatselt planeerimisseadusest. ÜP ja KSH protsessis arvestatakse olemasolevate ja võimalike uute ohtlike ettevõtete ning riskide maandamise vajadusega. 2.2.4. TEHNILINE TARISTU JA TEED Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni edaspidises arengus on vajalik ühisvee- ja kanalisatsioonitorustike-rajatiste, hüdrantide ning sademeveekanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine vastavalt arengukavadele. ÜP ja KSH raames tuleb pöörata tähelepanu valla erinevates osades tuletõrjevee tagamisele. Soojusvarustus Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt arengukavadele (Kunda linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2015-2025, Aseri valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026). Olulisi muudatusi üldplaneering soojamajanduse arendamisel ei kavanda. Teedevõrk Üldplaneeringu raames pööratakse tähelepanu kergliiklusvõrgustiku arendamisele ja seostamisele naabervaldadega ning teede ja tänavate kvaliteedi tõstmisele Kundas, Viru-Nigulas ja Aseris. Üldplaneeringu raames täpsustatakse parklate vajadust. Samuti kaalutakse uute teede rajamise vajadusi – nt Kunda ümbersõit sadamani, põhimaantee uue trassi kavandamise võimalusi. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 8 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sadamad Kundas asub üks Eesti ja põhjaranniku olulistest kaubasadamatest, mille kaudu transporditakse nii tahket kui vedellasti (nt paberipuu, hakkepuit, saepurugraanul, turvas, killustik ja saepalk; kips, tsement jt). Sadamat külastab aastas 400-600 laeva ja käideldakse 1,5- 1,8 miljonit tonni erinevaid laste. Seoses Kunda lahes kilu ja räimepüügi aktiviseerumisega on suurenenud kalalaevade sadama külastus. Kaubasadama tegevusest tulenevalt on raskeveokite liiklussurve Kunda linna lä bivale transiitteele võrdlemisi kõrge ning kasvav. Kunda sadamat nähakse tulevikus enam ka reisi- ja jahisadamana. Kvaliteetseid teenuseid pakkuva väikesadamana nähakse Mahu sadamat. ÜP raames pööratakse tähelepanu Kunda sadamale ja taristuvajadusele , samuti Aseri ja Mahu sadamate arendamisele. Planeeringu raames täpsustatakse teiste sadamate funktsioone, sh arvestades merelt-maale (jahituristid) ja maalt-merele (kohalik kasutaja) vajadusi. Raudtee Valda läbib Rakvere-Kunda kaubaraudtee (19 km), mis on AS Kunda Trans omanduses ja mida kasutatakse kaupade-toorme transpordiks. Üldplaneeringu raames kaalutakse täiendava raudteetrassi rajamise vajadusi ja võimalusi Kunda sadamani. 2.2.5. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Üldplaneeringu raames on kohane väärtuslike maastike kasutustingimuste ülevaatamine, sh ilusate vaatekohtade ja kaunite teelõikude kajastamine ja kasutustingimuste määramine. ÜP ja KSH raames täpsustatakse pärandkultuuri ja XX sajandi arhitektuuripärandi kaitse- ja kasutamistingimusi. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 9 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Miljööväärtuslikud alad on määratud valla territooriumil kehtestatud üldplaneeringutega: Aseri valla ja Kunda linna üldplaneering miljööväärtuslikke alasid ei määranud Viru-Nigula üldplaneeringuga on määratud erinevad alad, sh hoonekompleksid ja üksikobjektid (nt tuuliku vare). ÜP ja KSH raames on oluline täpsustada miljööväärtuslike alade käsitlust ja määratavate alade kasutamistingimusi. 2.2.6. LOODUSKESKKOND Looduskeskkonnast tulenevalt on olulisimad teemad maavarad, põhjavesi ja rannikualad. Geoloogia ja maavarad ÜP ja KSH raames on oluline arvestada praeguse ja võimaliku kaevandustegevuse ja selle keskkonnamõjudega (sh tooraine transport). Tulenevalt aluspõhja ja pinnakatte eripärast on oluline pöörata tähelepanu meetmetele, mis tagavad pinnase ja põhjavee/veekogude kaitse. Põhjavesi ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu valla põhjavee kaitstuse tagamisele, vajadusel täpsustatakse ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseks potentsiaalseid alasid. Meri ja pinnaveekogud Üldplaneeringuga kavandatavate tegevuste puhul tuleb tähelepanu pöörata pinnase reostuse ja veekaitse teemadele seoses sadama, tööstuse- ja ettevõtluse võimaliku arenguga. Elamu-, tootmis- ja tööstusalade kavandamisel tuleb hinnata, kuidas kavandatakse sademevee ärajuhtimine, veevarustus ja kanalisatsioon. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 10 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu käigus hinnata mererannikul arendustegevusega kaasnevaid mõjusid. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud tehakse nii mere kui teiste veekogude ääres. Tähelepanu pöörata kallasrajale ligipääsude tagamisele. ÜP ja KSH raames hinnata võimalusi lokaalsete üleujutusprobleemide vältimiseks. Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi tuleb üldplaneeringu koostamisel üle vaadata ja vajadusel täpsustada (nt tugialade ja koridoride ruumikujude eristamine, ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni rakendamine jms) lähtudes olemasolevast olukorrast ning üldplaneeringuga kavandatavast. Seejuures saab aluseks võtta uue juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes 3. Rohelise võrgustik täpsustamisel pöörata tähelepanu ka linnasisestele struktuuridele Kundas, samuti maakonnapiiriülestele ühendustele. Kaitstavad loodusobjektid Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse ja seatavate tingimuste osas on vajalik arvestada olemasolevate kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitletavad konkreetsed objektid selguvad üldplaneeringu tööprotsessi käigus. Natura 2000 alad Viru-Nigula valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Eelhindamise etapis prognoositakse kavandatava tegevuse tõenäolist mõju Natura 2000 aladele, sh vajadusel koosmõjus teiste kavandatavate tegevustega ning hinnatakse, kas on 3 Rohevõrgu planeerimisjuhend https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku -planeerimisjuhend_fin.pdf Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 11 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus võimalik objektiivselt järeldada, et ebasoodne mõju on välistatud. Vajadusel/võimalusel liigutakse edasi asjakohase hindamise etappi , seda juhul kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad ebasoodsat mõju om avad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Vääriselupaigad Vääriselupaikade väärtustamist ja selleks võimalikke meetmeid kaalutakse üldplaneeringu koostamisel. 2.2.7. KESKKONNATERVIS Heited õhku, välisõhu kvaliteet Üldplaneeringu ja KSH raames on oluline pöörata tähelepanu tööstuslikule ja soojamajandusega/energeetikaga seotud saasteallikatele. Radoon Üldplaneeringu ja KSH raames pööratakse tähelepanu radooniriskile ja selle negatiivse mõju leevendamise võimalustele. Müra ja vibratsioon Maakasutuse kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata, et oleks tagatud välisõhu kvaliteedi seisund ning hinnata kavandatavate muutustega kaasnevaid keskkonnamõjusid, vajadusel välja tuua sobivad keskkonnameetmed. 2.3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Väljakujunenud tavapraktika, mida toetab direktiiv ja Eesti õigusaktid, on pigem looduskeskkonna-keskne lähenemine. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 12 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaal -kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud. Kui soovitakse, et KSH käsitleks traditsiooniliselt hinnatavatele valdkondadele ja olulistele mõjudele täiendavalt asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid või looduskeskkondlikke mõjusid, siis tuleb vastavat vajadust ja hindamise ulatust välja selgitada KSH VTK etapis, kaasates erinevaid asjaomaseid asutusi ja huvigruppe. Keskkonnamõjude laiapõhjalise ehk asjakohase mõjude hindamise kaasabil on eesmärgiks jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab E estis aset leidvate ühiskondlike protsessidega, samuti Viru-Nigula valla, Lääne-Viru maakonna ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Kui planeerimismenetluses ilmneb mõni täiendav asjakohane mõju, mida nimetatud mõjude hindamine ei kata, tuleb läbi viia vastava valdkonna asjakohase mõju hindamine, et tagada tasakaalustatud planeerimislahenduse väljatöötamine. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavasti positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne. Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse alternatiivsed planeeringulahendused ning nende seast valitakse sobivaim lahendus. Alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju iseloomu ja ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakompon entide lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid mõjutusi: looduskeskkonnale, sh põhja- ja pinnavesi, väärtuslikud põllumajandusmaad, roheline võrgustik, loodusväärtuslikud alad ja objektid; tehiskeskkonnale, sh tehniline taristu, liikluskorraldus, jäätmemajandus, riigikaitselised vajadused; Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 13 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh ettevõtluskeskkonnale, teenuste ja töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (müra, välisõhu kvaliteedi jm raames); ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, sh erinevatele kultuuriväärtuslikele objektide ja aladele. KSH aruandes kirjeldatakse keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või keskkonnameetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Töö käigus täpsustatakse ka piiriülese mõju esinemise võimalikkus, hetkeseisuga piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga regulee rida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus sobivaimad hindamismeetodeid vastavalt vajadusele. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist, vastavusanalüüse jne. Objektipõhist hindamist, tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust, ei teostata. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub planeeringualaga tutvumine, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uurin gute, riiklike ja Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 14 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikk use ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS 3.1. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE NING AJAKAVA Üldplaneeringu ja KSH protsessi kaasatavad osapooled, kaasamise viisid ja ajakava on toodud Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade dokumendis (ptk 3.1. ja 3.2). 3.2. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED JA KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Viru-Nigula vallavalitsus Kasemäe 19 44107 Kunda Tel: 325 5960 [email protected] Juhtrühma moodustavad: Raido Tetto, majandusvaldkonna juht, tel 325 5968, 503 2591, e -post [email protected] Marit Laast, planeerimis- ja maakorraldusspetsialist, tel 322 9631, e-post [email protected] Heiko Källo, keskkonnaspetsialist, tel 325 5967, 5374 1160, e -post [email protected] Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 15 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eve Ojala-Bakradze, arendusjuht, tel 325 5963, e-post eve.ojala-bakradze@viru- nigula.ee Kristi Jõemets, ehitusspetsialist, tel 5305 9960, e-post [email protected] Juhtrühma kuuluvad ka Viru-Nigula Vallavolikogu majanduskomisjoni ja arengukomisjoni liikmed (täpsustamisel). Vajadusel kaasatakse juhtrühma ka teisi spetsialiste ja eksperte. Täiendavalt siin: täpsustuv info alusdokumendi heakskiitmise kohta. KSH väljatöötamise kavatsuse koostaja on: Hendrikson&Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Tel: 740 9800 e-post: [email protected] Töörühma moodustavad: Planeerija/KSH juhtekspert, üldplaneeringu osakonna juhataja Pille Metspalu Projektijuht, sotsiaalmajanduslikud mõjud Ann Ideon Looduskeskkonna ekspert, välisõhk, ohtlikud ettevõtted Juhan Ruut Looduskeskkonna spetsialist, taimestik ja loomastik Kaile Peet Looduskeskkonna spetsialist, müra Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist, põhja- ja pinnavesi Ethel Simmul Looduskeskkonna spetsialist, geoloogia Epp Zirk KSH juhtekspert Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJSe § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis. Omab teadusmagistri kraadi inimgeograafias; Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 16 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999, planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates aastast 2005; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust 60 tunni ulatuses ja läbinud KSH juhteksperdi koolituse 60 tunni mahus, tunnistus nr KSH006 (korraldaja KeMÜ); on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtte id, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Juhtekspert Pille Metspalu kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Üldplaneeringu konsultant ja KSH aruande koostaja on: Täpsustub hanke läbiviimise järel. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 17 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus LISA 1. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE Mõjutatava keskkonnaülevaate koostamisel on toetutud valla arengukava raames 2018. a koostatud valla profiilile, erinevatele avalikele andmekogudele, registritele jms allikatele. 1. PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Joonis 1. Viru-Nigula valla paiknemine Viru-Nigula (312,58 km 2 , 5843 elanikku 4 ) asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas Soome lahe ääres, piirnedes Haljala, Rakvere, Vinni ja Lüganuse vallaga. Valla suuremateks keskusteks on Kunda linn ning Viru-Nigula ja Aseri alevikud, kus elab kokku ca 76% valla elanikest. Kunda linn on Lääne-Virumaa kontekstis oluliseks tööstus- ja logistikalinnaks (tsemenditootmine, Kunda sadam), samuti valla põhiliseks teenuskeskuseks ja töökohtade pakkujaks. Viru-Nigula ja Aseri alevik toimivad piirkondlike väiksemate keskustena. 4 Allikas: Statistikaamet Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 18 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Valda läbib olulise transpordikoridorina põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, valla territooriumil on võimalik ka trassikoridori muutumine ja sellest tulenevad võimalikud funktsionaalsed muutused. 2. SOTSIAALNE KESKKOND 2.1. RAHVASTIK JA ASUSTUS Viru-Nigula valla rahvaarv oli Statistikaameti andmetel 1.01.2018 seisuga 5843 inimest 5. Valla rahvastik on kahanev – vähenev ja vananev. Perioodil 2008-2018 vähenes rahvastik Viru-Nigula vallas 1351 inimese ehk 18,4% võrra. Piirkondlikult on kahanemine toimunud ka erineva kiirusega: Aseri on kahanenud kiiremini kui Kunda ja Viru-Nigula vallaosad. Rahvastiku kahanemine antud perioodil on tingitud negatiivsest loomulikust iibest, samuti negatiivsest rändesaldost. Rändesaldo on Kunda ja Viru-Nigula osas samas viimastel aastatel (2016-17) pöördunud positiivseks. Valla rahvastiku vanusjaotuses on ruumiliselt teatud erinevused (vt joonis 2): vanuspüramiid on ühtlasem Viru-Nigulas: mõnevõrra enam on keskealisi mehi, mis on omane maavaldadale – mehed on elukohaeelistustes püsivamad ja vähem rändealdid kui naised. Kundas ja Aseris hakkab vanuseline raskuskese koonduma eakate ja eelkõige naiste poole. Vallaosade vanuspüramiididel on ka emakeele (rahvuse) mõõde – REL 2011 andmetel oli Aseri elanikest ~56% vene emakeelega, Kundas vastavalt ~38% ja Viru-Nigulas ~5%. Vananemine on mõnevõrra kiirem ja järsem just vene emakeelega rahvastiku osas: noorte tööealistena sisserännanud jõuavad praegu kõrgesse vanusesse, teisalt on rahvastiku juurdekasv madal, sest sündimuskordajad venekeelse elanikkonna seas pisut madalamad k ui eestlaste seas. Statistikaameti koostatud klasteranalüüsi 6 põhjal on vallaosade rahvastikuprotsessid mõnevõrra erinevad ja kuuluvad erinevatesse tüüpidesse: Kunda on mitte - ääremaaline, Viru-Nigula riskiga ääremaastuda ja Aseri ääremaaline. Tulevikuprognoos on ebasoodsaim Aseri vallaosa kohta: laste arv on taastootmiseks 5 Allikas: Statistikaamet 6 Tammur, A., Tiit, E-M., Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsusüksuste rühmades. Klasteranalüüs. Statistikaamet 2015 Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 19 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus liiga madal ja tööealisi on vähe, mistõttu vananemine toimubki põhiliselt negatiivse loomuliku iibe tagajärjel. Prognoos hindab perioodi 2015 -2030 vähenemiseks -21,8…- 23,2 %. Kahanemist Kunda ja Viru-Nigula osas on hinnatud pisut väiksemaks: - 18,4…-19,7%. Versioon 12/12/2018 Joonis 2. Viru-Nigula valla erinevate osade rahvastiku koosseis seisuga 1.01.2018 (Allikas: Statistikaamet) 2.2. SOTSIAALNE TARISTU Eelkooliealiste jaoks tegutsevad vallas Kunda, Viru -Nigula ja Aseri lasteaiad. Üldharidust pakuvad kolm kooli – Vasta Kool, Aseri kool 7 ja Kunda Gümnaasium. Huvikoolidest tegutsevad Kundas ja Aseris muusikakoolid. Raamatukogud ja noortemajad/-toad asuvad kõigis kolmes suuremas keskuses. Tegutsevad Kunda Klubi, Aseri ja Viru-Nigula rahvamajad. Kundas asub Kunda Tsemendimuuseum, Viru-Nigulas koduloomuuseum. Erinevaid treeninguvõimalusi pakuvad valla koolide võimlad, keskuste spordihooned/vabaajakeskused, välipuhkealad ja -rajad. Tegutsevad erinevad spordiklubid: moto- ja autospordi, jooksu- jt klubid. Kunda spordihoones asub ka ujula. Avaliku teenusena asub Kundas hooldekodu ja päevakeskus, Viru-Nigulas sotsiaalmajutusüksus. Lisaks tegutseb Aseris MTÜ Lille Turvakodu, Kundas eakate kodu West-Wind ja Villa Alfred. Psüühilise erivajaduse erihoolekannet pakub AS Hoolekandeteenused. Perearsti vastuvõtud toimuvad kõigis kolmes keskuses. Kundas asub ka era ldi tervisekeskus (sh hambaravi). Kundas paikneb Karell Kiirabi AS kiirabibrigaad. Raviteenused on kättesaadavad ka Rakveres. Apteegid asuvad Kundas ja Aseris. 3. ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. ETTEVÕTETE PROFIIL Valla ettevõtluse raskuskese koondub Kunda linna, tootmistöökohti on ka Viru-Nigula ja Aseri alevikes. Arengukava raames koostatud valla profiil toob välja, et 2018. a alguses oli vallas registreeritud 586 ettevõtet, millest 95% on alla 10 töötajaga väike-ettevõtted. Statistikaameti andmetele tuginedes on vallas 10-49 töötajaga ettevõtteid 10 ja enam kui 50 töötajaga neli: AS Kunda Nordic Tsement, AS Estonian Cell, AS Lajos asuvad Kunda linnas, Wienerberger AS Aseris. Kunda sadam kuulub kontserni Baltic 7 Aseri ja Vasta koolid tegutsevad kool -lasteaiana. Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 22 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maritime Logistics Group. Valla profiil toob samuti välja, et lisak s tegutsevad Kunda linna territooriumil ja lähipiirkonnas suurettevõtete filiaalid (enamik neist puidufirmad) peakontoritega välismaal ja mujal Eestis. Viru-Nigula aleviku (lähiala) suurimateks tööandjateks on Viru -Nigula Saeveski AS ja Flexa Eesti AS. Rannu külla kavandatakse 2019. a käivituvat saetööstust. Statistikaameti 2017. a andmetel tegutses enim valla ettevõtteid põllumajanduses - metsamajanduses (19%), nii töötlevas tööstuses kui ka veonduses 11%, ehituses 9%, hulgi- ja jaekaubanduses 14%. 4. TEHNILINE TARISTU JA TEED 4.1. ÜHISVEE- JA KANALISATSIOONIVÕRK Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise aluseks on ühinemiseelsete omavalitsuste ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavad jt. Põhilisteks arengusuundadeks on olemasolevate süsteemide renoveerimine ning vajadusel laiendamine. Kunda linnas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise aluseks arengukava aastateks 2017-2033. Ühisveevärgiga on Kundas ühendatud ~98% elanikest, ühiskanalisatsiooniga 90%. Ühiskanalisatsiooniga on liitumata peamiselt Sadama tee ja Lontova piirkonna elanikud. ÜVK-ga kavandatakse ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus kõigile Kunda linna reoveekogumisala elanikele, arendatakse välja lahkvoolne kanalisat sioon Jaama, Koidu tänaval, Rakvere mnt-l ning Selja teel, ühendatakse ühiskanalisatsiooniga Lontova ja Sadama tee piirkond ning rekonstrueeritakse enamik linna amortiseerunud ühisveevärgi ning -kanalisatsioonitorustikest. Sademeveekanalisatsiooni on linnas võrdlemisi vähe (2,2 km Võidu, Jaama, Kalevi ja Lasteaia tänavate piirkonnas). Sademeveesüsteemid on amortiseerunud ja ei suuda sademevett piisavalt vastu võtta/ära juhtida. Uus süsteem on rajatud Selja tee - Rakvere mnt remondi käigus. Kundas kuulub olmevee- ja reovee kanalisatsioon OÜ-le Kunda Vesi, sademevee kanalisatsioon kuulub vallale. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 23 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Viru-Nigula vallaosas on ühisveevarustus Viru-Nigula alevikus, Vasta ja Pada külas (ühised puurkaevpumplad). Ühiskanalisatsioonisüsteem on olemas Viru -Nigula alevikus (renoveeritud 2012) ja Pada külas. “Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2025” toob välja eelolevate aastate investeeringuvajadused. Aseri vallaosas on Aseris ja Rannu külas (sh Kõrtsialuse küla) tagatud veevaru stus ning reovee kogumine Aseri alevikus asuvasse puhastusseadmesse. Kestla külas on ühisveevärk. Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas aastateks 2013- 2025 ei planeerita suuremahulisi investeeringuid vee - ja kanalisatsiooni taristusse. Aseri valla arengukavas 2016-2022 nähakse ette vee- ja kanalisatsioonitorustike laiendamist endiste aiandusühistute aladele. Valla ühise ÜVK arengukava koostamist lähiajal ette ei nähta, olemasolevaid süsteeme arendatakse edasi eraldisesivate arengukavade kaudu. Hajaasustuses toimivad lokaalsed lahedused nii veevarustuses kui reovee käitlemisel. Hajaasustuses jääb veevarustus toimima tuginedes individuaalsetele salv - või puurkaevudele. Reoveekäitluseks on hajaasustuses erinevaid võimalusi: immutamine, omapuhasti rajamine või reovee kogumismahuti paigutamine. Reoveekogumisalad on vallas määratud Kunda linnas, Viru-Nigula ja Aseri alevikes ning Vasta külas. Kunda linnas on ÜVK arengukava andmetel kokku 21 hüdranti (2016. a seisuga), teatud hüdranditüüpide puhul on veevarustusega olnud probleeme. Teadaolevalt on hiljem linnas täiendavaid hüdrante rajatud. Lisaks on Kunda linnas tuletõrjevett võimalik võtta neljast reservuaarist, vajadusel saab vett kätte ka sadamast ja Lontova silla juurest. Viru-Nigula vallaosas on kolm tuletõrje veevõtukohta: katlamaja juures, endis e vallamaja juures ja OÜ Veduk territooriumil. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 24 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4.2. SOOJUSVARUSTUS Kaugküttesüsteemid on välja arendatud Kundas, Viru-Nigulas ja Aseris. Süsteemide põhiliseks arengusuunaks on torustike ja katlamajade renoveerimine, ka sobivamale küttele üleminek. Kunda linnas moodustab kaugküttesüsteemi kaks katlamaja ja ligi 7 km pikkune torustik. Kaugküttesüsteemi kuuluvad kõik linna allasutused. Eraldi ga asiküttega katlamajad on Kunda tsemendimuuseumis ja Kunda klubis. Kunda linna soojavarustuse edasist arengut suunab “Kunda linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2015-2025“. Viru-Nigula alevikus on kaugküttesüsteemiga ühendatud elamud ja ühiskondlikud hooned. Soojatrasse on rekonstrueeritud 2013. a, hetkel toimub katlamajas kütmine saepuru baasil (võimalik üleminek hakkepuidule). Eraldi keskküttekatlamaja (pelletid ja kergkütteõli) teenindab Vasta kooli hooneid. Algatatud on valdkondliku arengukava koostamine. Aseri alevikus on olemasoleva kaugküttevõrgu kogupikkus 2,6 km, kaugküttevõrgu peatrass renoveeriti 2010. aastal. Aseri kaugküttepiirkonna kaugküttevõrk vajab täiendavaid investeeringuid kateldesse ja trasside renoveerimisse. Soojusmajanduse arenguvajadusi ja -võimalusi käsitletakse valdkondlikus arengukavas “Aseri valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026”. Valla territooriumil tegutsevatel asutustel ja ettevõtetel on oma katlad, kütteks kasutatakse saepuru ja hakkepuitu. Üksikud ettevõtted kasutavad tootmis ruumide kütteks ka puidukütte katlaid. Hajaasustuses on valla soojamajandus lahendatud lokaalküttega. Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt arengukavadele. Olulisi muudatusi üldplaneering soojamajanduse arendamisel ei kavanda. 4.3. TEEDEVÕRK Viru-Nigula valla teede kogupikkus on 384 km. Valla teid on nendest 142,5 km ja tänavaid 14,8 km (sh Aseri alevikus 9,3 km, Viru -Nigula alevikus 5,5 km). Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 25 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Enamik valla teedest on kruusakattega. Kohalike teede seisund on rahuldav, valdav osa kruusateid vajavad remonti. Kunda linnas on teede kogupikkus on 32,7 km, neist suurem osa asfalteeritud ja valgustatud. Nii tänavad kui tänavavalgustus vajavad remonti. Kõnniteedega tänavate pikkus on 11,7 km, jalg- ja jalgrattateede pikkuseks on 4 km. Linna piiridesse jääb neli silda. Riigimaanteedest asuvad vallas: Põhimaantee: nr 1 Tallinn - Narva Tugimaantee: nr 20 Põdruse – Kunda – Pada Kõrvalmaanteed: nr 18104 Mõntsi tee nr 17117 Pada – Sonda nr 17157 Kunda mõis – Sämi nr 17158 Kunda - Malla – Ojaküla nr 17159 Unukse – Mahu nr 17160 Viru-Nigula – Aseri nr 17166 Haljala – Karepa nr 17170 Võle – Vainupea – Kunda nr 17172 Kunda – Selja Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva on nii Lääne-Viru kui Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ välja toodud kui muudetava trassikoridoriga maantee. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ toob eelkõige välja vajaduse õgvendada maanteed Padaoru piirkonnas. Maakonnaplaneering võimalikku uut trassikoridori ei esita. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 26 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 4.4. RAUDTEE Valda läbib Rakvere-Kunda kaubaraudtee (19 km), mis on AS Kunda Trans omanduses ja mida kasutatakse kaupade-toorme transpordiks. 5. AJALOOLINE JA KULTUURILINE KESKKOND 5.1. VIRU-NIGULA VALLA AJALOOLINE KUJUNEMINE JA ASUSTUS Praegune Viru-Nigula vald moodustus 2017. a ühinemise järel Kunda linnast ning Viru-Nigula ja Aseri vallast. Valla suuremateks keskusteks on vallasisene linn Kunda, Viru-Nigula ja Aseri alevikud, hajaasustus jaguneb 43 külaks. Esimesed arheoloogilised leiud pärinevad Viru-Nigula vallas mesoliitikumist – Kunda Lammasmäe leiud annavad nime Kunda kultuurile. Muinasaja asustusest annavad märku mitmed linnusekohad (Koila linnamägi, Keldrimägi) ja asulakohad, samuti kalmed, ohvrikivid jt arheoloogilised leiud. Keskajal rajati mitmed mõisad, praegu asuvad vallas Kalvi, Koogu, Kunda, Malla, Pada, Samma, Selja, Varudi ja Vasta rüütlimõisahooned /-kompleksid, Viru-Nigula kirikumõis; vallas asusid ka Aseri, Tüükri ja Unukse kõrvalmõisad. Mõisahoonete seisukord on erinev. Viru-Nigula tööstuslike asulate areng oli seotud tooraine (nt pangaalustes maardlates leiduv sinisavi) ja asukoha eelistega. Kundas rajati üks Venemaa esimesi tsemenditehaseid 1870. aastal. 1905 valmis Rakvere-Kunda raudtee ja võeti kasutusele Kunda raudteejaam. II maailmasõja järgsel perioodil laienes linn tööstuslinnana: ehitati elamuid ja teenindavaid asutusi. Aseri aleviku areng on eelkõige seotud Aseri tsemenditehase rajamisega 1899, seejärel 1922. a tellisetehase rajamisega. II maailmasõja järgsel perioodil omandas Aseri elamute ja teenindushoonete rajamisega väikelinnalise ilme. Viru-Nigula alevik on tekkinud Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnakeskuse ümber. Viru- Nigula kiriku vanemad osad pärinevad eeldatavalt 13. sajandist, kirikut on mitmel korral üles ehitatud. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 27 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Valla rannikualad on ajalooliselt olnud seotud kalapüügi ja rannakaubandusega, oluline on olnud Soome seos: kaubavahetus, tööalane (soome sulased), kultuurilised seosed. Soome kaubavahetusest – sõbrakaubandusest – kasvas hiljem välja ka piiritusevedu. Täna hoitakse traditsioone Sõbralaadaga, mis üle aasta toimub Soomes ja Eestis. 5.2. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD Viru-Nigula valla kultuuriväärtuslikud objektid ja alad erinevad oma kaitsestaatuselt ning sellest tulenevatest tingimustest. Muinsuskaitseseadusega on vallas kaitstud 374 muinsuskaitseobjekti. Viru-Nigula vallas asuvad järgmised kinnismälestised 8: 7 ajaloomälestist (sh kalmistud, (ühis)hauad, mälestussambad). 277 arheoloogiamälestist (linnused, asulakohad, kalmed, kultusekivid jt) 87 ehitismälestist (sh tsemenditehaste hooned-rajatised, pastoraadi- ja mõisahooned) 5 kunstimälestist (hauaristid) Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringud 2030+ on määranud väärtuslikud maastikud ning maastike kasutustingimused. Viru-Nigula valla väärtuslikeks maastikeks on maakonnaplaneeringuga määratud maakonna I klassi väärtuslikud maastikud: Letipea-Mahu Malla-Iila-Kutsala-Padaorg Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik II tähtsusklassi (maakondliku tähtsusega) maastikuks on määratud Kiviküla. Ida-Viru maakonnaplaneering määrab Aseri vallaosas Kalvi, Rannu ja Lüganuse-Purtse väärtuslikud maastikud. 8 Üldplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta vallasmälestisi. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 28 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Väärtustamist vajavateks objektideks on vallas pärandkultuuriobjektid ja XX sajandi kultuuriväärtuslikud objektid, mille kasutamistingimused määratakse üldplaneeringuga. Vajadusel tehakse ettepanek ka objektide kaitse alla võtmiseks. Pärandkultuuri objektideks on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad kultuuriväärtuslikud objektid maastikus. Viru-Nigula vallas on sellisteks kohtadeks nt põlised talukohad, metsavahikordonid, turbaaugud ja paemurrud, mõisa - ja taluhooned (meiereid, magasiaidad, sepikojad, võrgukuurid), piirikupitsad; samas ka militaarajalooga seotud objektid nagu raketibaas, helgiheitja, vangilaagrite asukohad jt. XX sajandi kultuuripärandi objekte on vallas üheksa – nendeks on valdavalt tsaariaegsed hooned, aga ka nõukogude ja vabariigiaegsed hooned 9: Kunda-Malla vallamaja Kalvi vallamaja Viru-Nigula kihelkonnakool Lontova sadama hoonestus Kivitee Viru-Nigula kalmistu ees Kunda raudteejaam Elamu (Lasteaia 2) Veetorn-elamu (Kasemäe 17) EELK Kunda Kolmekuninga kirik Miljööväärtuslikud alad on määratud kehtestatud üldplaneeringutega. Aseri valla ja Kunda linna üldplaneering miljööväärtuslikke alasid ei määranud Viru-Nigula üldplaneeringuga on määratud erinevad alad, sh hoonekompleksid ja üksikobjektid (nt tuuliku vare). 9 Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register, XX sajandi arhitektuuri alamregister Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 29 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 6. LOODUSKESKKOND 6.1. GEOLOOGIA JA MAAVARAD Viru-Nigula vald jääb valdavalt Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalale. Valla põhjaosas kulgeb Põhja-Eesti klint, kus paljanduvad Kesk- Ordoviitsiumi kivimid, klindi alumises osas ja klindi all ka Kambriumi ladestu kivimid (liivakivid, aleuroliidid, sinisavid). Aluspõhja lõikavad mitmed põhja-lõuna suunalised mattunud orud (nt Kunda ja Pada ürgorg). Hilisema maakerke tõttu on moodustunud mitmed rannikul kulgevad klindiastangud, mis kohati on mattunud kvaternaarisetete alla. Pinnakatte paksus varieerub piirkonniti – kõige õhem on see klindiplatoodel (Malla klindiplatoo, Kalvi klindisaar 20-40 cm), paksem mattunud orgudes ja klindieelsel madalikul (kuni ca 30 m). Pinnakattes levivad valdavalt erinevad glatsiolimnilised liivad, rannikumadalikul (nt Letipea poolsaarel) ka liivased-kruusased Limneamere setted. Laiguti leidub turvast, moreeni ja glatsiofluviaalse tekkega purdsetteid (kruus, liiv, aleuriit, savi jms). Maastikuliselt jääb Viru-Nigula vald suures osas Viru lavamaale ja Soome lahe rannikumadalikule. Lavamaa alvaritele on iseloomulikuks õhukeste karbonaatsete muldade ning kaltsifiilsete taimekoosluste ülekaal. Rannikumadaliku laius on vallas ebaühtlane – laiem on see Letipea poolsaarel, kitsam Aseri piirkonnas, kus klint jookseb piki rannikut kuni ca 50 m kõrgusel merepinnast. Rohkesti on rannaastanguid, rannavalle ja luiteid. Kitsaste sooribadega üksteisest eraldatud rannavallistikud moodustavad sageli omapäraseid viirulisi maastikke, näiteks Letipea poolsaarel. Põhja-Eesti klindi ja rannikumadaliku kokkupuutekohale on kuhjunud ulatuslikud rusukalded, mis loovad erilised tingimused liigirikka pangametsa kasvuks. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 30 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maavarad Maa-ameti kaardirakenduse ja Eesti maavarade 2017. aasta koondbilansi 10 andmetel jäävad Viru-Nigula valda osaliselt või tervikuna järgmised maardlad: Kruusamaardla  Kõrtsi (reg kaart 779) - pindala 6,36 ha; Liivamaardlad  Toolse (reg kaart 809) - pindala 50,33 ha;  Letipea (reg kaart 928) - pindala 133,16 ha;  Rihila (reg kaart 372) - pindala 27,31 ha;  Voorse (reg kaart 330) - pindala 0,89 ha; Lubjakivimaardlad  Kunda (reg kaart 18) - pindala 2426,88 ha;  Rannu (reg kaart 472) - pindala 171,47 ha;  Suurkõrtsi (reg kaart 808) - pindala 33,06 ha; Turbamaardlad  Varudi (reg kaart 258) - pindala 938,63 ha;  Selja (reg kaart 355) - pindala 200,9 ha;  Rannu (Kestla) (reg kaart 540) - pindala 434,68 ha;  Kunda (reg kaart 356) - pindala 285,38 ha;  Sämi (reg kaart 415) - pindala 649,86 ha;  Kure (reg kaart 524) - pindala 1374,06 ha;  Mahu (reg kaart 252) - pindala 441,8 ha; Savimaardlad  Kunda (reg kaart 21) - pindala 82,69 ha;  Aseri (reg kaart 152) - pindala 39,19 ha; Fosforiidimaardlad  Aseri (reg kaart 191) - pindala 12 205,67 ha;  Toolse (reg kaart 193) - pindala 10 109,52 ha; Põlevkivimaardlad  Eesti; Pada uuringuväli (reg kaart 4) - pindala 3037,67,52 ha;  Eesti; Uljaste uuringuväli (reg kaart 31) - pindala 133,16 ha. 10 https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2017.pdf?t=20180627085517 Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 31 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Maavara kaevandamisload on väljastatud Kunda ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Kunda ja Aseri savimaardlas, Varudi turbamaardlas ning Toolse liivamaardlas. Täiendavad kaevandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ning Varudi turbamaardlas. Vallas toimuva kaevandamistegevuse kõrval on oluline arvestada ka naabervaldades toimuva kaevandamistegevusega, mis funktsionaalselt on seotud või mõjutab Viru - Nigula valda (nt kaevise transport Viru-Nigula vallas, AS Kunda Nordic Tsement karjääri laienemine Rakvere vallas, kaevandustegevus Vinni vallas (endine Rägavere vald)). 6.2. PÕHJAVESI Viru-Nigula vallas levivatest veekompleksidest kasutatakse joogiveeks kvaternaari, ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi veekomplekse. Ühisveevärgis kasutatakse põhiliselt kambriumi-vendi veekompleksi põhjaveekihtide põhjavett, mis on ülalpool lasuvatest paremini kaitstud ja veerikkam. Ülemiste veekomplekside põhjavett kasutavad eelkõige eratarbijad. Aluspõhjaliste veekomplekside kaitstus on hea rannikumadalikul ja jõeorgudes. Samas jääb valdav osa asustusest pigem nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladele – nt Kunda linnas jääb hästi kaitstud rannikumadalikule sadamakompleks, samas valdav osa elupiirkondadest asub nõrgemalt kaitstud klindiplatool. Erandiks on Aseri alevik, kus veekomplekside kaitstus on parem (vt joonis 3). Põhjaveevaru probleemiks on veetase Aseriaru küla kaevudes, mis sademetevaesel perioodil jäävad kuivaks ning elanikud jäävad ilma veeta. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 32 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 3. Põhjavee kaitstus Viru-Nigula vallas (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus) 6.3. MERI JA PINNAVEEKOGUD Viru-Nigula vald piirneb põhjast Soome lahega. Rannikumere moodustab siin valdavalt kuhjetasandik: merepõhi ja rannik on moreensete setete rikas, leidub kivikülve ja rändrahne. Letipeal asub Eesti suurim maapealne rändrahn ( Ehalkivi, ümbermõõt ~50 m). Kohati moodustuvad hoovuste kuhjest liivaseid leetseljakud ja laugemaid madalikke (Kunda laht). Rannikul moodustuvatest lahtedest on suurim lainetusele võrdlemisi suletud Kunda laht. Lahes on laevateed on Kunda sadamani süvendat ud. Letipea poolsaarest ida suunas on rannik enam liigendatud, vahelduvad neemed ja väiksemad lahed. Kalvi piirkonnast algab ida suunas kulgev võrdlemisi sirge pankranniku ala, mida liigendavad vähesel määral sadamakohad ja jõesuudmed. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 33 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda. Jõed suubuvad Soome lahte, suurimateks on Kunda, Pada, Toolse ja Erra jõgi. Soome lahe vesikonna jõgedele on omane väike lang jõe ülem- ja keskjooksul ning suur alamjooksul (terrassid, joad, kärestikud). Kunda jõgi (65,9 km, valgla 535,9 km 2 ) saab alguse Pandivere kõrgustikult, kulgedes piki aluspõhjalist ürgorgu mereni. Alamjooksul kulgeb jõgi piki kanjonorgu. Kunda jõgi on peamiselt alamjooksul tugevasti muudetud veekogu, mis on põhjustatud jõe paisutamisest (Kunda HEJ ja tsemenditehase vana pais). Kunda jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Toolse jõgi (25,2 km, valgla 84,3 km²) suubub Soome lahte Toolse külas. Jõgi kuulub Ubja-Kohala maantee sillast kuni suubumiseni merre lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Pada jõgi on Sämi–Sonda–Kiviõli maanteest suubumiseni merre samuti arvel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikana, samuti on elupaigaks määratud Pada jõe lisajõgi Kongla oja. Jõgede keskkonnaseisund. Keskkonnaagentuuri 2016. a seireandmetele tuginedes on Kunda jõgi valdavalt kesises seisundis, seisundit on heaks hinnatud Kunda linna piires. Kunda jõe seisundit on hinnatud neljas erinevas lõigus, perioodil 2014 -2016 on olulist paranemist märgata jõe alamjooksul Kunda alumisest HEJ paisust suudmeni, kus koondseisund on paranenud hinnangust „halb“ hinnanguni „hea“. Antud lõigust ülesvoolu ei ole jõe koondseisundi hinnang muutunud. Keskkonnaagentuuri seireandmetele tuginedes on kesiseks hinnatud ka Toolse jõe seisund. Jõe ökoloogilist seisundit on perioodil 2013-2014 hinnatud heaks, seejärel on seisund 2015. a langenud halvaks ning 2016. a paranenud kesiseks. Keskkonnaagentuur on hinnangus välja toonud ökoloogilise seisundi mittehead näitajad. Kunda jõe puhul on nendeks paisudest põhjustatud kalastiku näitajad, fenoolide sisaldus ja hapnikusisaldus; Toolse jõe puhul on välja toodud baariumi sisaldus ja kalastikunäitajad. 11 Kunda ja Toolse jõe seisundit on täiendavalt hinnanud Tallin na Tehnikaülikooli Mäeinstituut (2015-2016. a) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus (2017-2018. a), 11 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid -tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite - seisundiinfo Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 34 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus seirates füüsikalis-keemilisi komponente. Mõlema uuringu järeldusel ei mõjuta Kunda tsemenditehase oluliselt Kunda jõe veeseisundit. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi uuringu koondhinnang on toodud järgnevas tabelis 3.2.6.3-1., lisaks toob aruanne välja, et Kunda jõe fenoolide sisaldus jäi mõõtmisel alla piirväärtuste. Uuring toob välja, et kuigi üldiselt vastavad näitajad Kunda jões klassile „hea“ ja „väga hea“, jääb lämmastikusisalduse hinnang „kesine“. Seetõttu on ka jõe üldhinnang kokkuvõtvalt „kesine“ 12. Tabel 3.2.6.3-1. Toolse ja Kunda jõevee hinnang 2015-2016 seire tulemuste põhjal (Allikas: Kunda piirkonna ning Toolse ja Kunda jõevee seire 2015 -2016. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, 2016). Pada jõe seisund on seireperioodil 2013-2016 olnud kesine. Looduslikke järvi on vallas kolm, suurimaks neist on Keskkonnaregistri andmetel Moltja järv (ka Moltina järv, Ulvi laugas) – 3,8 ha. Vallas asub kolm paisjärve – Kunda, Aseri ja Padaoru. Tehisjärvi on üks – Vasta tiik. Kunda jõel on kavandatud hüdroelektrijaama lammutamist, millega kaoks ka käesolevalt veevõtuks kasutatav paisjärv. Keskkonnaregistri andmetel asub vallas ka mitmeid allikaid. 12 Veekogu veeklass määratakse halvima kvaliteedinäitaja alusel. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 35 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üleujutuse ohuga alad. Maa-ameti kaardirakendus vallas üleujutusohuga alasid välja ei too. Lokaalselt on teada regulaarse üleujutuse esinemist Lontova piirkonnas (Kunda jõgi). Üleujutus on viimase kümne aasta jooksul toimunud ka Pada jõel Unukse-Mahu maantee piirkonnas. Ehituskeeluvööndi vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist kavandatakse mere jt veekogude ääres, konkreetsed alad selgitatakse välja planeerimisprotsessi käigus. Planeeringu käigus on oluline käsitletakse ka kallasrajale ligipääsude tagamist. 6.4. ROHELINE VÕRGUSTIK Rohelise võrgustiku all peetakse silmas eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagavat ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustavat looduslikest, poollooduslikest kooslustest koosnevat süsteemi, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohelise võrgustiku käsitluse aluseks üldplaneeringutes on Lääne -Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Roheline võrgustik hõlmab vallas suuremaid metsaalasid ja märgalasid. Rohevõrgustiku üheks olulisemaks konfliktobjektik s võib pidada valda ida-lääne suunaliselt läbivat Tallinn-Narva põhimaanteed, kus liiklussagedused ületavad 4000 sõidukit ööpäevas, samuti teisi maanteid. Roheline võrgustik ja konfliktkohad maantee ja raudteega on toodud välja allpool ka joonisel 4. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 36 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 4. Roheline võrgustik vastavalt Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+ (väljavõtted maakonnaplaneeringutest). 6.5. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Viru-Nigula valla territooriumil on esindatud kõik erinevad kaitstavate loodusobjektide tüübid, v.a kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid objektid ja kaitstavad kivistised. Kaitsealasid leidub Viru-Nigula vallas kokku 12. Vallas on kokku viis hoiuala ja viis kaitstavat üksikobjekti, milleks on puud ja rändrahnud. Osaliselt või kogu ulatuses Viru-Nigula valla territooriumile jäävad kaitsealad, hoiualad ja üksikobjektid on järgmised: Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 37 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kaitsealad Hoiualad Üksikobjektid Ehalkivi; Ehakivi; Aseri maastikukaitseala Arupealse hoiuala Linnukivi; Veljastekivi Pada oru mänd (Vanaveski Kalvi mõisa park Kalvi hoiuala mänd) Padaoru mänd (Peetri mänd; Kunda linnapark Kunda jõe hoiuala Ulmi mänd) Kunda põlispuud Pada jõe hoiuala (Ida-Viru) Selja küla rahnud (4) Letipea maastikukaitseala Pada jõe hoiuala (Lääne-Viru) Tagaküla suurkivi Mahu-Rannametsa looduskaitseala Malla mõisa park Pada park Padaoru maastikukaitseala Sämi maastikukaitseala Toolse looduskaitseala Vasta mõisa park Kaitstavatest liikidest on Viru-Nigula vallas registreeritud 154 leiukohta, nendest viis on I kaitsekategooria leiukohad (loomaliigid), 36 on II kaitsekategooria leiukohad ja 113 on III kategooria leiukohad (nii looma- kui taimeliigid). Moodustatud on neli erinevat püsielupaika kolme erineva liigi elupaikade kaitseks. Keskkonnaregistri andmetel 13 ei ole vallas kavandatavaid kaitsealasid. 6.5. NATURA 2000 ALAD Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Viru -Nigula vallas ka rahvusvahelisse kaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura 2000 alasid. Täielikult või osaliselt jääb Viru-Nigula valla territooriumile Natura 2000 võrgustiku seitse loodusala ning üks linnuala: Toolse linnuala 13 Seisuga oktoober 2018 Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 38 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Toolse loodusala Aseri loodusala Letipea loodusala Mahu-Rannametsa loodusala Padaoru loodusala Sirtsi loodusala Sämi loodusala 6.6. VÄÄRISELUPAIGAD Väärtustamist vajavateks loodusobjektideks on vääriselupaigad: alad, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri käskkirja alusel on kaitstud vääriselupaigad, mis asuvad riigimetsas; erametsas toimub vääriselupaikade kaitse vastavalt omaniku soovile. Viru-Nigula vallas on Keskkonnaregistri andmetel 52 vääriselupaika: nt pankrannikule omased pangametsad, laialehised metsad, sanglepikud, haavikud jt. 7. KESKKONNATERVIS 7.1. HEITED ÕHKU, VÄLISÕHU KVALITEET Viru-Nigula valla territooriumil on peamisteks välisõhu punktsaasteallikateks keskkonnakompleksloa või õhusaasteloa kohuslased tööstusettevõtted, samuti suuremate asulate katlamajad. Õhusaasteallikad asuvad peamiselt Kunda linnas, Aseri alevikus ja Viru-Nigula alevikus. Kunda linn: 1) AS Kunda Nordic Tsement (kompleksluba nr KKL/18399, asukoht Jaama tn 2). Tegevusalaks tsemendi tootmine, mille käigus kasutatakse energiaallikana ka jäätmekütust (samas ei ole jäätmekütuse käitlemine põhjustanud lõhnahäiringuid). Õhusaasteallikaks on ka koostootmisjaam. Tsemendi tootmisel ja tootmisjäätmete ladestamisel (ettevõtte tootmisjäätmete prügila asub samuti Kunda linna lähistel, ettevõte savikarjääri kõrval) on võimalikuks probleemiks tolmu heide. 2016. aastal tehtud Kunda linna ja Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 39 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ümbruse tolmuseirest selgub, et võrreldes varasemaga on aasta keskmine tolmusisaldus õhus vähenenud ja piirväärtuste ületamisi ei ole registreeritud. Allikas: Käitise kontrolli aruanne nr 1078583, 15.03.2018. 2) AS Estonian Cell (kompleksluba nr 1, Jaama tn 21). Tegevusalaks haavapuitmassi tootmine. Peamised õhusaasteained tekivad põletusseadmetest, mis kasutavad kütusena maagaasi ja biogaasi. Ettevõte on potentsiaalne ebameeldiva lõhna allikas, mis võib tekkida tootmisjäätmete ladustamisel (puukoor) ja reoveepuhasti jääkmuda ning tootmisjäätmete kompostimisel. Samas ei ole ajavahemikul 2015-2017 registreeritud kaebusi käitisest pärineva lõhna (ega ka müra ja vibratsiooni) osas. Allikas: Käitise kontrolli aruanne nr 1074793, 07.09.2018. 3) Adven Eesti AS katlamaja Jaama tn 12a (õhusaasteluba L.ÕV/317873). Kütusena kasutatakse maagaasi kuni 1400 m3 tunnis. 4) Adven Eesti AS konteinerkatlamaja Jaama tn 2 (õhusaasteluba L.ÕV/324428). Kütusena kasutatakse maagaasi kuni 550 m 3 tunnis. 5) Adven Eesti AS katlamaja Võidu tn 10 (õhusaasteluba nr L.ÕV/300656). Saasteallikaks on kaks katelt (kuni 750 t/a puitu ja 2 t/a kerget kütteõli). Kunda linnas Sauna 4 kinnistul tegutses ka vanarehvide pürolüüsitehas, kuid selle kompleksluba tunnistati 2015. a kehtetuks. Kundas on õhukvaliteedi seirejaam, milles mõõdetakse vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldust välisõhus, samuti meteoroloogilisi parameetreid (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur). Aseri alevik: 1) Wienerberger AS (kompleksluba nr L.KKL.IV-24837, Kordoni 1 ja 6) – telliste ja katusekivide valmistamine. Peamine heide õhku on põlemisprotsessides (tunnelahi, kuivati, katlamajad) tekkivad saasteained. Kütusena kasutatakse maagaasi. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 40 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2) Adven Eesti AS katlamajad Kooli 2 ja Rahva 9 (õhusaasteluba nr L.ÕV.IV - 199914), kütusena kasutatakse maagaasi. Viru-Nigula alevik: 1) Viru-Nigula Saeveski (õhusaasteluba nr L.ÕV/323653). Saast eallikaks on katlamaja, kus on kaks tahkeküttel katel (puiduhaket ja saepuru kuni 8000 t/a). Samuti on käitises oma vedelkütuse tankla (kuni 180 t/a diislikütust). 2) Viru-Nigula aleviku katlamaja, AS Adven Eesti. Vasta külas tegutseb Flexa Eesti AS puidutööstus (õhusaasteluba nr L.ÕV/323868). Õhusaasteallikateks on tahkekütuse katlamaja kahe katlaga ja lakkimisliinid. Rannu külas tootis Dream Slats OÜ voodipõhja lamelle (vineeri tootmine kuni 2500 m 3 ööpäevas), kuid 2017. a esitas ettevõte kompleksloast loobumise taotluse, kuna tegevus lõpetati. Peamiseks õhusaasteallikaks oli ettevõt te tahkekütuse katlamaja. Võib eeldada, et Rannu külla kavandatavas saetööstuses rajatakse samuti tahkekütuse katlamaja. Valla territooriumil tegutsevad ka põllumajandusettevõtted. Keskkonnakompleksloa kohuslasi farme ei ole. Keskkonnaloa (õhusaasteluba, kompleksluba) kohuslaste ettevõtete tegevust reguleeritakse loa tingimuste kaudu, seejuures tuleb load väljastada selliselt, et kõikide allikate koosmõjus ei teki atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 47 lg 1 ja 2 alusel kehtestatud piirväärtuste ületamist väljapool tootmisterritooriumi püsiva asustusega või avalikkuse juurdepääsuga kohtades (AÕKS § 30 lg 4, § 33 lg 5 ja § 94 lg 2 ja 3 alusel). Õhuheide tekib ka lokaalküttekolletest, väikesemahulisest tootmistegevusest, autoliiklusest, teedelt ja platsidelt tolmuheitest jms. Nende heiteallikate tegevust ei reguleerita keskkonnalubade kaudu. Samuti võivad tootmis- ja põllumajandusettevõtted olla lõhnahäiringu põhj ustajad. Planeerimisel tuleb õhuheite mõjude ja võimaliku lõhnahäiringu ennetamiseks arvestada samu põhimõtteid, mida rakendatakse müra puhul teede ja tootmistegevuse kavandamisel (vt ptk 3.2.6.8). Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 41 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Teadaolevalt ei ole ühegi Viru-Nigula valla asulas või piirkonnas õhukvaliteet selline, mis tingiks õhukvaliteedi parandamise kava koostamise vajaduse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 73-77 sätetele. Samas, kui üldplaneeringu realiseerimise tulemusena tekib oht, et piirkonna õhukvaliteedi tase ületab või tõenäoliselt ületab ühe või mitme saasteaine kohta AÕKS § 47 lg 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir - või sihtväärtust või nende ületamise lubatud kordade arvu kalendriaastas või piirväärtuse lubatud ületamise määra, tuleb kohalikul omavalitsusel koostada õhukvaliteedi parandamise kava. Kava koostamise aluseks on andmed saasteainete mõõdetud kontsentratsiooni kohta (AÕKS § 74 lg 1 p. 15 alusel), kusjuur es Keskkonnaministeerium teavitab kohaliku omavalitsuse üksust, kui õhukvaliteedi hindamise käigus tuvastatakse saasteainete piirväärtuste ületamine (AÕKS § 73 lg 5). Juhul kui tekib oht, et saastetase ületab AÕKS § 47 lg 1 alusel kehtestatud õhukvaliteedi häiretaset, võivad meetmeteks olla õhukvaliteedi taseme piir - või sihtväärtuse või häiretaseme ületamise põhjustanud tegevuste nagu mootorsõidukiliikluse, tööstuslike seadmete või toodete ja majapidamistes kasutatavate kütteseadmete kasutamise piiramine ja peatamine ning meetmed elanikkonna tundlike rühmade, sealhulgas laste kaitsmiseks (AÕKS § 78 lg 4 alusel). Kui tekib oht, et saasteainete sisaldus ületab teatud õhukvaliteedi piirkonnas ühe või mitme saasteaine kohta peab kohaliku omavalitsuse üksus määr atlema konkreetsed meetmed sellise ületamise ohu vähendamiseks ja selle kestuse lühendamiseks, koostades lühiajalise õhukvaliteedi parandamise kava vastavalt AÕKS § 78 sätetele. Lühiajalises õhukvaliteedi parandamise kavas ette nähtud meetmeteks. Uute potentsiaalsete lõhnaallikate kavandamisel tuleb tagada, et lõhn aaine väljutamisel mitme käitise heiteallikatest kokku ei tekitata koosmõjus lõhnaaine häiringutaseme ületamist (AÕKS § 69). Vastavad häiringutasemed ja hindamise kord on kehtestatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Kui tuvastatakse lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamine, määrab Keskkonnainspektsioon lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamise põhjustanud heiteallika käitajale tähtaja lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks (AÕKS § 70 ja 71 kohaselt). Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 42 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7.2. RADOON Eesti peamiseks radooniohtlikuks alaks on Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal lasub poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul tõusta maapinnale. 2004. a koostatud esialgse Eesti radooniriski leviala kaardi järgi (koost. Eesti Geoloogiakeskus jt) asub valdav osa Viru-Nigula vallast kõrge radooniriskiga alal, radoonirisk on madalam/normaalne vaid rannikumadalikul (Malla, Mahu, Letipea piirkonnas). 7.3. MÜRA JA VIBRATSIOON Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja -ohutust käsitlevad nõuded. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:  I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,  II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad,  III kategooria – keskuse maa-alad,  IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Peamisteks Viru-Nigula valla välisõhu müraolukorda (vibratsiooni mõju on valdavalt lokaalne) mõjutavateks teguriteks on maanteede autoliiklus ja tööstusettevõtted (üksikobjektid). Autoliikluse osas võib tervikuna lähitulevikus ett e näha mõningast liikluskoormuse suurenemist, mis suurendab liiklusmüra tekitatavat häiringut ja müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Versioon 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju 43 strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kõige olulisem müraallikas on põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mille liikluskoormus Viru-Nigula valla territooriumil oli 2017. a Maanteeameti liiklusloenduse andmetel 4148…4758 autot ööpäevas. Oluline on ka raskeveokite liikumine Kunda sadamasse ja tööstusettevõtetesse: Rakvere-Kunda suunal moodustavad Põdruse-Kunda-Pada tugimaantee liikluskoormusest 25% raskeveokid. Oluline raskeveokite koormus (müra, vibratsioon) langeb ka Kunda linna põhitänavatele. Kunda linna kohta on koostatud mürakaart 2018. aastal. Üldplaneeringus kavandatava tööstustegevuse puhul tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Tööstust on soovitatav arendada eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlike alasid läbimata. Elamupiirkondade lähistel tootmistegevuse arendamisel tuleb eelistada tootmisharusid, mille mõju ei ulatu tootmishoonest väljapoole. Juhul, kui mõju ulatub tootmishoonest väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed. Rasketööstusettevõtete ja olulise ruumilise mõjuga objektide asukoha valikul tuleb järgida ohutuid kaugusi elamu- ja puhkealad suhtes ning rakendada negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid (nt puhvertsoonid). Versioon 12/12/2018  Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad Eelnõu Viru-Nigula 2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................. 3 2. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ....... 3 2.1. Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ................................ 3 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded .................................................. 3 2.3. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused ............ 12 2.3.1. Valla arenguvisioon ja arengukava eesmärgid ..................................... 12 2.3.2. Kõrgemalseisvad arengudokumendid .................................................. 13 2.3.3. Naaberomavalitsuste arengudokumendid ............................................ 16 2.3.4. Kehtivad õigusaktid ........................................................................... 16 2.3.5. Täiendavate uuringute vajadus ........................................................... 18 2.4. Ametkondade esialgsed ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks ............ 18 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS .................................................. 18 3.1. Koostöö ja kaasamine ............................................................................... 19 3.2. Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava .................................................. 22 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ............................... 26 LISA 1. ALGATAMISE JÄRGSELT ESITATUD ETTEPANEKUD ................. 27 Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 1. SISSEJUHATUS Käesolevas dokumendis on välja toodud Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad (ptk 2) ning paralleelselt kulgeva üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi ülevaade (ptk 3). 2. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2.1. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsusega nr 83. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamiseks ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete määramiseks . Planeeringu koostamise juures peetakse silmas ruumilisi ja funktsionaalseid erinevusi tihe- ja hajaasustuse piirkondade vahel. Koostatava üldplaneeringu eesmärk on kohandada elanikkonna kahanemisest tingitud nii tihe- kui ka hajaasustusega piirkonnad kompaktseks, kvaliteetseks, hästi funktsioneerivaks ja ökonoomseks elu- ja majanduskeskkonnaks, rõhuasetusega elamufondi kaasajastamisele ning äri- ja tootmisalade loomisele. Eesmärgiks on ka soodustada ressurssi (sh energia) säästvaid lahendusi, eelistades olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu kasutamist uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel. 2.2. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseaduse §75-st. Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseaduse §75 lõige 2). Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 4 Üldplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded: Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 1. Transpordivõrgustiku ja muu Tegeletakse põhjalikult. infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, Sadamad sadamate ning väikesadamate Sadamate arengutingimuste määramine: üldise asukoha ja nendest - Kunda sadama arendamine ja tekkivate kitsenduste määramine. laiendamine. - Soome lahe väikesadamate võrgustiku osana Kunda, Mahu ja Aseri sadama käsitlemine (rekonstrueerimine, ehitamine). - Aseri sadama ja tööstuspargi juurdepääsude rajamine. Lautrite käsitlemine planeeringus. Ettevõtlusalad Ettevõtlust toetava taristu (juurdepääsuteed, tänavad, valgustus, liiklusohutus, kergliiklus) vajaduse täpsustamine. Teed ja transport - Kunda sadam:  rööbastranspordi võimaluste kaalumine Kunda sadamani.  Kunda linna ümbersõidu ehitamise vajadus sadamani. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 5 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) - Täiendavate teede ehitamise vajaduse selgitamine (põhimaantee nr 1 õgvendus). - Kergliiklusteede ja parklate ehitamine liiklusohutuse ja mitmeliigilise transpordiühenduse tagamiseks. Plaanitavad kergliiklusteed on Aseri - Rannu, Aseri - Kalvi - Viru-Nigula, Pada - Viru-Nigula - Kunda, Kunda – Kunda - Aru kuni Essuni. - Matkaradade/kergliiklusteede rajamine võrgustikuna: Kronkskaldale, Kunda randa, Mahu-Letipea jt. - Vallateed erakinnistutel – avalikult kasutatavate teede ettepanekute tegemine. - Tänavavalgustuse rajamine. - Parkimise korraldamise põhimõtete käsitlus. - Müratõkete rajamise vajaduse käsitlus. 2. Kohaliku tähtsusega Kompostimisväljakute kavandamine. jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 3. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise Tuletõrje veevõtuvõimaluste tagamine asukoha ja nendest tekkivate (kaardistamine, ligipääsu tagamine). kitsenduste määramine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning soojamajanduse arendamisel lähtutakse Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 6 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) kehtivatest arengukavadest. Täpsustatakse tööstusalade ÜVK temaatikat. Rohelise energia tootmisega seotud alade/vajaduse täpsustamine. Tehnilise taristu trasside asukohtade täpsustamine: gaasitrassid, kõrgepingeliinid, sidevõrgud, taastuvenergeetika (tuulepargid) jt. 4. Olulise ruumilise mõjuga ehitise ÜP raames kaalutakse võimalikke maa- asukoha valimine. alasid ja määratakse ehitiste rajamise tingimused. 5. Avalikus veekogus kaldaga Tegeletakse põhjalikult. püsivalt ühendatud või kaldaga Täpsustatakse sadamate arendamise funktsionaalselt seotud ehitise vajadusi ja maakasutustingimusi (seotud üldiste ehituslike tingimuste ja punktiga 1). asukoha määramine. 6. Asustuse arengut suunavate Tegeletakse põhjalikult. tingimuste täpsustamine. Üldplaneeringu koostamisel määratakse asustuse arengut suunavad tingimused tihe- ja hajaasustuses. 7. Supelranna ala määramine. Kavandatakse üldplaneeringu raames (Kunda, Mahu, Kalvi ja Aseri) ja määratakse kasutamistingimused. 8. Tänava kaitsevööndi laiendamine. Teadaolevalt vajadus puudub. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 7 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 9. Korduva üleujutusega ala piiri Probleemseid piirkondi käsitletakse määramine mererannal ja üldplaneeringus (nt Lontova piirkond, kõrgveepiiri märkimine suurte Padaorg). üleujutusaladega siseveekogul. 10. Rohevõrgustiku toimimist tagavate Täpsustatakse üldplaneeringu tingimuste täpsustamine ning koostamisel vastavalt 2018. a valminud sellest tekkivate kitsenduste rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud määramine. soovitustele. Koostöös Keskkonnaametiga analüüsitakse elurikkuse säilitamiseks täiendavate tingimuste seadmise vajadust. 11. Kallasrajale avaliku juurdepääsu Täpsustatakse üldplaneeringu tingimuste määramine. koostamisel (nt Aseri sadama territoorium). 12. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi Vähendamise ettepanekud tehakse ÜP suurendamine ja vähendamine. raames. 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse Teadaolevalt vajadus puudub. tasandil kaitstavate loodusobjektide ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 14. Väärtuslike põllumajandusmaade, Täpsustatakse väärtuslike maastike piire rohealade, maastike, maastiku ja kasutamistingimusi, väärtuslike üksikelementide ja põllumajandusmaade kasutamistingimusi. looduskoosluste määramine ning Üldplaneeringu käigus täpsustub nende kaitse- ja kasutustingimuste maastike üksikelementide ja seadmine. looduskoostluste määramise ja kasutus- /kaitsetingimuste seadmise vajadus. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 8 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 15. Maardlatest ja kaevandamisest Käsitletakse üldplaneeringu koostamisel, mõjutatud aladest tekkivate sh maardlate laienemisega kitsenduste määramine. naabervaldades ja kaevise transportimise mõjuga valla teedele. 16. Miljööväärtuslike alade ja Miljööalade ja üksikobjektide määramine väärtuslike üksikobjektide ja kasutustingimuste täpsustamine. määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 17. Kohaliku tähtsusega Pärandkultuuri väärtustamiseks kultuuripärandi säilitamise täpsustatakse objektid ja nende meetmete, sh selle üldiste kasutustingimused ÜP raames. kasutustingimuste määramine. 18. Planeeringuala üldiste kasutus- ja Tegeletakse põhjalikult. ehitustingimuste, sealhulgas Kunda, Aseri ja Viru-Nigula tööstusalade projekteerimistingimuste andmise ja nende kasutamistingimuste aluseks olevate tingimuste, täpsustamine. maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, Elamumaade vajaduse ja hoonestuse kõrguspiirangu ja kasutustingimuste täpsustamine haljastusnõuete määramine. atraktiivsete ja kaasaegsete elupiirkondade loomiseks. Kasutuseta hoonete edasise kasutuse täpsustamine. Linnalise asustusega alade (tiheasumite) piiride täpsustamine. Elamualade teenindamisega seotud laste mänguväljakute, haljasalade, puhke- ja virgestusalade jms paiknemise täpsustamine ja sidumine kergliiklusteede Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 9 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) võrgustikuga. Elamualasid teenindava taristu kavandamisel arvestamine planeeritud elamumaade osatähtsusega. Elamualade ja haridusasutuste planeerimisel arvestamine rahvastikuprognoosiga. 19. Riigikaitselise otstarbega maa-ala Eeldatavalt vajadus riigikaitselise määramine ning otstarbega maa-ala määramiseks puudub, maakonnaplaneeringus määratud teemat täpsustatakse koostöös riigikaitselise otstarbega maa- Kaitseministeeriumiga. alade piiride täpsustamine. 20. Puhke- ja virgestusalade asukoha Kunda tsemenditööstuse teemapargi ja nendest tekkivate kitsenduste rajamine. Kronkskalda vaateplatvormi ja määramine. laudtee rajamine randa. Uute avalike mänguväljakute rajamine nii Kundas, Viru-Nigulas kui Aseris. Puhkealadele teenindava taristu rajamine (nt Kunda ranna puhkealal). 21. Asula või ehitiste kaitseks Määratakse vajadusel üldplaneeringu õhusaaste, müra, tugeva tuule või koostamise raames. lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 10 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 22. Müra normtasemete kategooriate Käsitletakse üldplaneeringu koostamisel määramine. tulenevalt õigusaktidest. 23. Liikluskorralduse üldiste Määratakse üldplaneeringu koostamisel, põhimõtete määramine. arvestades erinevate liiklejagruppide vajadustega. 24. Krundi minimaalsuuruse Määratakse üldplaneeringu koostamisel määramine. lähtuvalt erinevate alade eripärast ja reguleerimise vajadusest. 25. Alade ja juhtude määramine, mille Määratakse üldplaneeringu koostamisel. esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. 26. Detailplaneeringu koostamise DP koostamise kohustusega alad ja/või kohustusega alade või juhtude juhud täpsustatakse ÜP raames. määramine. 27. Maareformiseaduse ja Täpsustatakse ÜP raames. looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine 28. Maaparandussüsteemide asukoha Teema täpsustub planeeringu ja nendest tekkivate kitsenduste koostamisel. määramine. 29. Käesolevas lõikes nimetatud Vajadus täpsustub üldplaneeringu ülesannete elluviimiseks koostamisel. sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 11 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 30. Sanitaarkaitsealaga veehaarete Täpsustub üldplaneeringu koostamisel. asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. 31. Muud käesolevas lõikes nimetatud Valla väliruumi arendamise põhimõte ülesannetega seonduvad seadmine (haljastus, skulptuurid, ülesanded. omanäolised objektid). Aseri keskusväljaku rekonstrueerimise/ kujundamise põhimõtete seadmine. Maade munitsipaliseerimisvajaduse täpsustamine. Taudistunud põllumajandusloomade matmispaikade võimalikkuse kaalumine (sh rajamise tingimused ja kaasnevad mõjud). Kunda jõe esimese ajaloolise hüdroelektrijaama paisutuse ja paisu säilitamine ning töösse rakendamine hüdroenergia tootmiseks ja kalalahenduse rajamiseks. Planeeringuga lahendavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 12 2.3. VIRU-NIGULA VALLA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE VÄLJATÖÖTAMISE ALUSED Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse: 1. piirkonnale iseloomulikke väärtusi ehk väärtustepõhine lähenemine: planeeringulahenduse väljatöötamisel võimaldatakse arendustegevust erinevaid valla väärtusi kahjustamata. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele nähtustele või aladele, mida kohalik kogukond ise väärtusena määratleb. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti. Vallas on hiljuti arengukava koostamise raames läbi viidud SWOT-analüüs, mille tulemused peegeldavad valla väärtusi (vt Viru-Nigula valla arengukava aastateks 2019- 2026). 2. valla visiooni, arengukava ja sektorarengukavad, eelkõige on oluline valla uue arengukava sidumine ruumiplaneerimisega; 3. Kunda, Viru-Nigula ja Aseri eelnevalt koostatud üldplaneeringud; 4. Kunda, Viru-Nigula ja Aseri üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud; 5. ruumilise arengu suunad, mis on paika pandud kõrgemalseisvates arengudokumentides: eelkõige Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ja Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ning nendega seotud teemaplaneeringutes; 6. naaberomavalitsuste arengusuunad; 7. kehtivad õigusaktid; 8. üldplaneeringu protsessi raames läbi viidud täiendavad uuringud/analüüsid; 9. huvitatud osapoolte ja protsessi kaasatavate ettepanekud. 2.3.1. VALLA ARENGUVISIOON JA ARENGUKAVA EESMÄRGID Viru-Nigula pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused on välja toodud Viru-Nigula valla arengukavas aastateks 2019-2026 (vastu võetud 2018). Arengukava on koostatud ühinemise järgsele territooriumile, mis hõlmab endist Kunda linna, Viru-Nigula valda (osad Lääne-Viru maakonnast) ja Aseri valda (enne Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 13 osa Ida-Viru maakonnast, nüüd Lääne-Viru maakond), arengukava fookus on seega uue valla ühtsel toimimisel. Valla visioon on järgmine: Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne - Virumaal ‒ meretäis võimalusi. Valla missiooniks on luua parimad eeldused valla elanike heaoluks, ettevõtluse laienemiseks ja kindlaks tulevikuks, tagades avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse, valla tasakaalustatud arengu, pärandkultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse koostöös kogukondadega. Viru -Nigula vald on usaldusväärne partner valla arengust huvitatutele. Valla arenguvisiooni saavutamiseks pöörab arengukava tähelepanu järgmistele teemavaldkondadele: 1. Tugev ettevõtlus ja tasuvad töökohad. 2. Elanikusõbralik, turvaline ja miljööväärtuslik elukeskkond. 3. Kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused. 4. Elujõulised kogukonnad ja vilgas seltsielu. 5. Eesmärgistatud, kaasav ja tõhus valla juhtimine. Iga teemavaldkonna kohta on välja toodud alameesmärgid ja tegevused. Konkreetselt üldplaneeringuga lahendatavad tegevused on üle kantud ptk 2.2 Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded toodud tabelisse. 2.3.2. KÕRGEMALSEISVAD ARENGUDOKUMENDID Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisimaks suunda andvaks dokumendiks Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 2030+, Aseri vallaosa jaoks ka Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringud annavad suuniseid kolmes põhilises teemavaldkonnas: asustuse suunamine, ruumilised väärtused ja tehnilised võrgustikud. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 14 Asustuse suunamisel toovad maakonnaplaneeringud välja kompaktselt ja hajusalt asustatud alad ning annavad nendele arendamise põhimõtted ja tingimused. Viru- Nigula valla seisukohast on oluliseks keskuste ja toimepiirkondade temaatika. Maakonnaplaneeringud vallas linnalise asustuse alasid ei määra. Kunda tugitoimepiirkond hõlmab Viru-Nigula valla territooriumit ja sellega vahetult piirnevaid alasid Vihula, Haljala ning Sõmeru vallas, Ida-Viru maakonnas ulatub ala Aserini. Tugitoimepiirkonna keskuseks on Kunda linn. Kunda tugitoimepiirkonna eesmärgiks on tugevdada asustusstruktuuri Lääne-Viru maakonna põhjaosas, püüdes suurtööstusliku taustaga Kundale anda tugevamat keskuse rolli oma tagamaa paremaks sidumiseks. Oluline on tagada hea transpordiühendus maakonnakeskuse ga, samuti tugitoimepiirkonna siseselt. Kunda tugitoimepiirkonnas on olulised Kunda linna ühendused Viru-Nigula ning Aseriga, samuti Vihula valla idapoolse osaga, hõlmates peamiselt Rutja, Karepa ja Toolse külasid. Maakonnaplaneeringud suunavad asustust ka keskuste võrgustiku määramisega, kus igale keskuse tasandile on välja toodud vastavad soovituslikud teenused, mida keskus võiks elanike heaolu arvestades pakkuda. Planeeringud määravad p iirkondlikuks keskuseks Kunda, kohalikuks keskuseks Aseri ja lähikeskuseks Viru-Nigula. Maakonnaplaneeringu mõistes on alad väljaspool linnalise asustuse alasid maalisteks piirkondadeks, kus võib esineda väiksemaid tihedamaid külakeskusi ja alevikke. Antud asulate arengusuunad ja -tingimused määratakse üldplaneeringu raames. Tehnilise taristu osas käsitlevad nii Lääne-Viru kui Ida-Viru maakonnaplaneeringud põhimaanteed nr 1 kui teatud lõikudes arendatavat maanteed/oluliselt muudetavat maanteed. Lääne-Viru maakonnaplaneering toob täpsemalt välja põhimaantee nr 1 õgvendusvajaduse valla idaosas (Padaoru piirkond), maantee uus trass täpsustub edasise kavandamise käigus. Lääne-Viru maakonnaplaneering rõhutab Kunda sadama olulisust: Kunda sadamat nähakse toimimas nii kauba- kui reisisadamana, millega kaasneb sadama laiendamine, reisiterminaali ja jahisadama rajamine. Sadama väljaarendamine on oluline k a nn Põhjakoridori (Rakvere-Kotka suund) tugevdamiseks. Sadama arengu kavandamisel on oluline tagada sadama elujõulisus ja ettevõtlusala areng, samas tagada ka Kunda Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 15 linnas hea elukeskkond. Rööbastranspordi osas teeb Lääne-Viru maakonnaplaneering ettepaneku kaaluda võimalusi raudtee rajamiseks Kunda sadamani ning samuti Kunda ümbersõidu rajamist. Kvaliteetteenuseid pakkuva mereturistile suunatud väikesadamana nähakse Mahu sadamat. Ida-Viru maakonnaplaneering toob samuti välja Aseri kaubasadamana ja Kalvi külalissadamana. Tehnilise taristu osas toob Ida-Viru maakonnaplaneering täiendavalt välja potentsiaalsete tuuleparkide ala Aseri vallaosas, samuti Estlink 2 trassi ja hüdroakumulatsiooni-elektrijaama asukohad. Lääne-Viru maakonnaplaneering toob välja kavandatavate jalgrattateede prioriteedid nii Kunda kui Viru-Nigula kohta; samuti rattamarsruudid seal, kus eraldi kergliiklusteed välja ei ehitata. Ida-Viru maakonnaplaneering samadel alustel kergliiklusteede prioriteete ei erista – välja on toodud põhimõttelised suunad, nt Rannu-Aseri ühendusvajadus. Võimalike riigikaitseliste huvide osas tuleb vallas arvestada Letipea neeme merele orienteeritud harjutusalaga. Vallas asuvad ka riigikaitseliste õppuste läbiviimiseks kasutatavad taktikaalad (valdavalt metsaalad). Ruumiliste väärtuste osas toob maakonnaplaneering välja loodus-, kultuuri- jt väärtused. Peamiseks loodusväärtuseks Viru-Nigula vallas on roheline võrgustik, mis hõlmab sageli ka kaitstavaid loodusobjekte. Kultuuriväärtustest on maakonnaplaneeringusse kantud kultuurimälestised (Ida-Viru maakonnaplaneeringus), planeering suunab ka XX sajandi arhitektuuripärandi ja pärandkultuuriobjektide kasutamist. Aladena on välja toodud väärtuslikud maastikud: suur osa valla rannikust on määratletud väärtuslike maastikena. Samuti on maakonnaplaneeringutesse kantud väärtuslike põllumajandusmaade kiht: Lääne-Virumaa mullad on väga kõrge boniteediga (46 hindepunkti), väärtuslikeks on planeeringus loetud põllumaad alates 40 punktist, Ida-Viru maakonnaplaneeringus Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 16 boniteedist alates 38 punkti 1 . Viru-Nigula valda jääb määratud väärtuslikest põllumaadest samas võrdlemisi väike osa. Maakonnaplaneeringud toovad väärtustena välja ka maardlad (nt lubjakivi, kruus, liiv, turvas, põlevkivi ja fosforiit jt). Lääne-Viru maakonnaplaneering näeb ühena kahest maakonna kaevanduspiirkonnast Kunda tsemenditoorme piirkonda, kus olemasoleva tsemenditootmise jaoks on olemas piisavad varud 25 aastaks ning võimalik ka kaevandusi laiendada. Väärtustades Lääne-Viru rannikuala ei soovita maakonnaplaneering karjääride rajamist rannajoonele lähemale kui 3 km. Põlevkivi- ja fosforiidikaevandamise võimalikku vajadust lähitulevikus ette ei nähta. Üldplaneeringu koostamisel on oluline arvestada maakonnaplaneeringust tulenevate suunanäitajatega nii asustuse, ruumiliste väärtuste kui taristute edasisel kavandamisel. Üldplaneeringus tuleb kaaluda maakonnaplaneeringus toodud konkreetsete taristute kavandamise võimalusi. 2.3.3. NAABEROMAVALITSUSTE ARENGUDOKUMENDID Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamisel on asjakohane käsitleda piirnevate omavalitsuste arengudokumente. Üldplaneeringu kontekstis on olulisimateks dokumentideks naaberomavalitsuste üldplaneeringud, mis toovad välja ruumilised arengud vallaga piirnevatel lähialadel, mis võivad mõjutada ka valla arengut . Haldusreformi järgselt on mitmed Viru-Nigula naaberomavalitsused juba koostamas uue ühinenud valla üldplaneeringut (Haljala, Vinni ja Lüganuse), mistõttu on kohane endiste üldplaneeringutega arvestamise asemel teha igakülgset koostööd uute planeeringute väljatöötamisel. 2.3.4. KEHTIVAD ÕIGUSAKTID Üldplaneeringu ja KSH protsesside läbiviimisel lähtutakse PlanS ja KeHJS toodud nõuetest mõlema protsessi vormile ja sisule, valdkondlikult olulised õigusaktid tuuakse vajadusel välja planeeringulahenduse ja KSH aruande vastavates peatükkides. 1 Väärtusliku põllumajandusmaa täpsem kaardikiht ja kasutamistingimused selguvad menetluses oleva väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist reguleeriva seaduseelnõu jõustumisel. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 17 Üldplaneeringu ja KSH koostamisel tuleb arvestada järgmiste õigusaktidega (õigusaktide nimekiri ei ole lõplik, vaid võib protsessi käigus muutuda ja/või täieneda):  Planeerimisseadus  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus  Ehitusseadustik  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus  Looduskaitseseadus  Maapõueseadus  Maaparandusseadus  Muinsuskaitseseadus  Maakatastriseadus  Maareformi seadus  Raudteeseadus  Keskkonnaseadustiku üldosa seadus  Veeseadus  Atmosfääriõhu kaitse seadus  Rahvatervise seadus  Jäätmeseadus  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus  Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“  Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „ Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“  Sotsiaalministri 11.02.2017 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 18 2.3.5. TÄIENDAVATE UURINGUTE VAJADUS Üldplaneeringu raames on vajalik koostada järgmised analüüsid või eksperthinnangud:  Ettevõtluskeskkonna analüüs: olemasoleva ettevõtete ja sadama kitsaskohad ja arengusuunad, võimalike uute ettevõtete arenguperspektiiv (sh ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted).  Viru-Nigula valla riskikaardi koostamine: riskikaardi koostamisel arvestatakse riskidega nii hädaolukorraseaduse mõistes (elutähtsate teenuste toimepidevus) kui ka kemikaaliseaduse mõistes (ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted). Analüüside ja eksperthinnangute koostamise metoodika tuleb täpsustada pakkujatel üldplaneeringu konsultandi leidmiseks korraldatava riigihanke raames. 2.4. AMETKONDADE ESIALGSED ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Üldplaneeringu ja KSH algatamise järgselt on esitanud seisukohad üldplaneeringu ja KSH koostamiseks Veterinaar- ja Toiduamet ning Päästeamet. Veterinaar- ja Toiduameti ettepanekul kaalutakse üldplaneeringu koostamise käigus taudistunud põllumajandusloomade matmispaikade võimalikkust. Päästeamet juhib tähelepanu tuletõrje veevarustuse tagamise kajastamisele üldplaneeringus. Üldplaneeringu raames käsitletakse tuletõrje veevarustuse teemat vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele. Ettepanekute põhjal on täiendatud ptk 2.2. toodud üldplaneeringu ülesannete tabelit. Esitatud ettepanekud on toodud lisas 1. 3. ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS Kuna üldplaneering ja KSH on paralleelselt kulgevad ja tihedalt seotud protsessid, siis on järgnevalt välja toodud kaasatavad osapooled ja kaasamise ajakava mõlema protsessi kohta. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 19 3.1. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Kaasatavad osapooled Üldplaneering kui omavalitsuse pika-ajaline ruumiline arenguplaan sünnib kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate huvigruppide koostöös. Lähtuvalt PlanS kaasatakse üldplaneeringu ja KSH koostamisse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasamise viisid Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud, avalikud arutelud jne), mille tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel viiakse läbi lisaks planeerimisseaduses nõutud avalikele aruteludele töökoosolekuid. Temaatiliste töökoosolekute (sh ametkondadega nõupidamiste) vajadus täpsustub üldplaneeringu koostamise protsessi raames. Piirkondlikult toimub planeeringulahenduse läbiarutamine Kundas, Viru-Nigulas ja Aseris. Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Rahandusministeerium planeeringu Teavitatakse e-kirjaga, järelevalve kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Kaitseministeerium riigikaitse Teavitatakse e-kirjaga, korraldamine kutsutakse osalema avalikel Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 20 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Muinsuskaitseamet muinsuskaitsealade ja Teavitatakse e-kirjaga, -kinnismälestiste ja kutsutakse osalema avalikel nende kaitsevööndite aruteludel, vajadusel viiakse läbi ning kultuuripärandi töökoosolekuid. kaitse ja tasakaalustatud avaliku huvi kaitsmine Terviseamet rahva tervis ja Teavitatakse e-kirjaga, tervisekaitse kutsutakse osalema avalikel valdkondade aruteludel, vajadusel viiakse läbi järelevalve piirkonnas töökoosolekuid. ÜP-s käsitletakse müra ja vibratsiooni küsimusi Keskkonnaamet keskkonnakaitse ja Teavitatakse e-kirjaga, protsessi vastavuse kutsutakse osalema avalikel tagamine seaduses aruteludel, vajadusel viiakse läbi nõutule töökoosolekuid. Maa-amet riigi omandis oleva Teavitatakse e-kirjaga, maa valitseja kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Maaeluministeerium väärtuslike Teavitatakse e-kirjaga, põllumajandusmaade kutsutakse osalema avalikel säilimine aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Põllumajandusamet maaparandus- Teavitatakse e-kirjaga, süsteemide korrashoid kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Päästeamet turvalise ja ohutu Teavitatakse e-kirjaga, keskkonna loomine kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Maanteeamet esindab riigi huvi Teavitatakse e-kirjaga, maanteede kutsutakse osalema avalikel hooldamisel ja aruteludel, vajadusel viiakse läbi rajamisel, samuti töökoosolekuid. tegevusi riigiteede kaitsevööndis Lennuamet ohutu lennundus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 21 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Politsei- ja riigi turvalisus Teavitatakse e-kirjaga, Piirivalveamet kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Tehnilise Järelevalve ohutusalane Teavitatakse e-kirjaga, Amet järelevalve kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Veeteede Amet veesõidu ohutus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. planeeringuala ettevõtted majandusliku Teavitatakse teadetega potentsiaali ajalehtedes, Ametlikes suurendamine Teadaannetes ja valla kodulehel. Kaasatakse ettevõtluskeskkonna analüüsi raames. planeeringuala elanikud kõrge kvaliteediga Teavitatakse teadetega elukeskkond ajalehtedes, Ametlikes Teadaannetes ja valla kodulehel ning enamkäidavates kohtades (nt kauplused, kultuurimajad). Oodatakse osalema avalikel aruteludel ja piirkondlikel töökoosolekutel. planeeringuala MTÜ-d ja kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga kui SA-d elukeskkond suuremat arvu elanikke koondavaid ja aktiivses tegevuses olevaid MTÜ-sid. Kutsutakse osalema piirkondlikel töökoosolekutel ja avalikel aruteludel. Eesti Erametsaliit metsaomanike huvide Teavitatakse e-kirjaga. kaitse naaberomavalitsused naaberomavalitsuste Teavitatakse e-kirjaga. (Haljala vald, Rakvere arengu edendamine ja vald, Vinni vald ja avaliku huvi kaitsmine Lüganuse vald) tehnovõrkude ja - Teenuste pakkumine Teavitatakse e-kirjaga. rajatiste valdajad ning teenusega seotud taristu rajamine Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 22 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Eesti keskkonnakaitse Teavitatakse e-kirjaga. Keskkonnaühenduste tagamine avalikes Koda huvides Viru-Nigula valla mitmekülgne Teavitatakse e-kirjaga. vallavalitsuse hallatavad areng Kutsutakse osalema asutused piirkondlikel töökoosolekutel ja avalikel aruteludel. Planeeringu ja KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 3.2. ÜLDPLANEERINGU JA KSH EELDATAV AJAKAVA Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist esialgset ajagraafikut (eeldusel, et hankeleping üldplaneeringu ja KSH konsulteerimiseks sõlmitakse aprillis 2019). Versioon: 12/12/2018 ÜP ja KSH etapid Tähtaeg Vastutaja Märkused ÜP ja KSH algatamine 27. juuni 2018 otsusega Vallavolikogu nr 83. ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse september 2018 – vallavalitus ja konsultant (VTK) esialgse versiooni koostamine. detsember 2019 ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta ettepanekute jaanuar 2019 vallavalitsus ja küsimine (PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt konsultant ja asutustelt; tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva), ettepanekute läbiarutamine, täienduste sisseviimine. ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK (koos esitatud veebruar - märts 2019 vallavalitsus ja ettepanekutega) avalikustamine valla veebilehel ja konsultant. avalikul tutvustusel. Konsultatsioonihanke läbiviimine. märts – aprill 2019 vallavalitsus ÜP ja KSH aruande eelnõu koostamine, sh piirkondlikud aprill 2019 – detsember vallavalitsus, konsultant töökoosolekud 2020 Uuringute/analüüside läbiviimine aprill 2019 – detsember konsultant 2020 ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab jaanuar – veebruar 2020 vallavalitsus vähemalt 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku märts 2020 vallavalitsus, konsultant tulemuste avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust)  Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 24 ÜP ja KSH etapid Tähtaeg Vastutaja Märkused Vallavolikogu komisjonide ja -volikogu seisukoht märts 2020 Vallavalitsus, esitatud arvamuste kohta. Vallavolikogu ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt aprill 2020 konsultant avaliku väljapaneku tulemustele. ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse mai – juuni 2020 Vallavalitsus; andmine (esitatakse kooskõlastamiseks kooskõlastavad ja planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele arvamust andvad ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja osapooled asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust). ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine kooskõlastamise juuli – august 2020 vallavalitsus, konsultant ja arvamuste andmise tulemustele vastavalt. Arvamuste esitajatele vastamine. ÜP vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku kuulutamine september 2021 Vallavolikogu Vallavolikogu otsusega. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine september – detsember vallavalitsus Keskkonnaametilt. 2021 ÜP avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; detsember – jaanuar vallavalitsus avalikust väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse 2021 § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu veebruar 2021 vallavalitsus, konsultant (avalikust arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust). Kui ettepanekuid ei esitata, on võimalik arutelust loobuda ÜP avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste avaldamine veebruar (märts) 2021 vallavalitsus valla veebilehel. Versioon: 12/12/2018  Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 25 ÜP ja KSH etapid Tähtaeg Vastutaja Märkused ÜP ja KSH aruande täiendamine avaliku väljapaneku veebruar 2021 vallavalitsus, konsultant tulemustele vastavalt. Vajadusel arvamuste esitajatele vastamine. ÜP ettepaneku ja KSH aruande esitamine järelevalve märts 2021 vallavalitsus, konsultant teostamiseks-heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile. ÜP heakskiitmine (järelevalvaja kiidab üldplaneeringu märts – mai 2021 Rahandusministeerium heaks või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul selle esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib järelevalvaja tähtaega pikendada 90 päevani). Vajadusel ÜP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja juuni 2021 vallavalitsus, konsultant täiendamine vastavalt esitatud seisukohtadele. Vajadusel ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastuste (vajaduse ilmnedes) vallavalitsus, konsultant, ringi, avalikustamise ja avaliku arutelu kordamine (kui kooskõlastavad muudatused muudavad ÜP põhilahendust või tekib osapooled. vajadus KSH aruande oluliseks muutmiseks). ÜP kehtestamine Vallavolikogu määrusega. juuni lõpp, 2021 Vallavolikogu ÜP kehtestamisest teavitamine maakonnalehes, juuli 2021 vallavalitsus vallalehes, valla veebilehel, Ametlikes Teadaannetes, samuti kõigi huvitatud osapoolte, koostöö tegijate ja kaasatute teavitamine. Kehtestatud ÜP esitamine Rahandusministeeriumile ja juuli 2021 vallavalitsus Maa-ametile. ÜP ülevaatamine (viis aastat pärast kehtestamist ja iga 2026 Vallavolikogu viie aasta tagant). ÜP ülevaatamise tulemuste kokkuvõtte esitamine vallavalitsus riigihalduse ministrile (kuue kuu jooksul peale ülevaatamist). Versioon: 12/12/2018 3.3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Viru-Nigula vallavalitsus Kasemäe 19 44107 Kunda Tel 325 5960 E-post [email protected] Juhtrühma moodustavad: Raido Tetto, majandusvaldkonna juht, tel 325 5968, 503 2591, e -post [email protected] Kristi Jõemets, ehitusspetsialist, tel 322 9632, 5305 9960, e-post [email protected] Marit Laast, planeerimis- ja maakorraldusspetsialist, tel 322 9631, e-post [email protected] Heiko Källo, keskkonnaspetsialist, tel 325 5967, 5374 1160, e -post [email protected] Eve Ojala-Bakradze, arendusjuht, tel 325 5963, e-post eve.ojala-bakradze@viru- nigula.ee Juhtrühma kuuluvad ka Viru-Nigula Vallavolikogu majanduskomisjoni ja arengukomisjoni liikmed (täpsustamisel). Vajadusel kaasatakse juhtrühma ka teisi spetsialiste ja eksperte. Täiendavalt siin: täpsustuv info alusdokumendi heakskiitmise kohta. Üldplaneeringu konsultant on: Täpsustub hanke läbiviimise järel. Planeeringu töörühm: Täpsustub hanke läbiviimise järel. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 27 LISA 1. ALGATAMISE JÄRGSELT ESITATUD ETTEPANEKUD Versioon: 12/12/2018 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad 28 Versioon: 12/12/2018  Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju stratee gilise hindamise väljatöötamise kavatsuse täiendus - ja muudatus ettepanekud Ettepaneku esitaja Ettepanek Otsus Põhjendus Saatja: Airi Raamat <[email protected]> Saadetud: 31.01.2019 09:39 Adressaat: Signe Paevere <[email protected]> Teema: Fwd: 7-7/231 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine Manused: YP ja KSH ettepanekute kysimine.bdoc; ATT00001.htm Sent from my iPhone Begin forwarded message: From: < [email protected]> Date: 31 January 2019 at 09:34:38 EET To: < [email protected]> Subject: 7-7/231 Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine Tere. Teile on saadetud Viru-Nigula vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu dokument: Reg. kpv.: 31.01.2019 Reg. nr.: 7-7/231 Pealkiri: Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas ettepanekute küsimine Viru-Nigula vallavalitsus Kasemäe tn 19 44107 KUNDA Tel 3255960 [email protected] www.viru-nigula.ee