Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) menetlemine

Riigikogu kultuurikomisjon Teie 31.12.2024 [email protected] Meie 21.01.2025 nr 11-2/102-2 Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu [554 SE] menetlemine Lugupeetud kultuurikomisjoni liikmed Täname kaasamise ning võimaluse eest anda tagasisidet teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõule [edaspidi TAIKS]. TAIKS on olemuselt raamistik, sest täpsemad regulatiivsed tingimused kehtestatakse erinevate rakendusaktide kaudu. Seetõttu toome ka enda tagasisides välja mitte niivõrd detailseid tähelepanekuid kui süsteemsemaid aspekte, millel on oluline mõju teadus- ja arendustegevuse [edaspidi TA] keskkonna toimimisele. [1] Mitmed lähiminevikus avaldatud raportid ja poliitikadokumendid keskenduvad suures osas Euroopa Liidu konkurentsivõimele ja selle seostele TA ning innovatsiooniga. Näiteks Ursula von der Leyen on enda poliitilistes suunistes 2024-2029 öelnud, et teadusuuringud ja innovatsioon tuleb seada majanduse keskmesse. Mario Draghi raport „The Future of European Competitiveness“ rõhutab seda, et Euroopa Liidu tasandil tuleb tagada 3% SKP-st investeerimine teadus- ja arendustegevusse (st avalik ja erasektor kokku). Lisaks teame, et Soome on vastu võtnud seaduse [Act on State Research and Development Financing in 2024– 2030], milles sätestatakse, et avaliku sektori TA kulud peaksid 2030. a jõudma 1,2% SKP-st. Väikeriigina teame, et meie konkurentsivõime aluseks on panustamine nendele toodetele ja teenustele, millel on suurem lisandväärtus ning ekspordipotentsiaal. Nende tekkimine ja arenemine on aga suuresti seotud meie teadusvõimekuse ja innovaatilisusega. Seetõttu teeme ettepaneku, sarnaselt Soomele, fikseerida TAIKS-is, et riigi panus teadus- ja arendustegevusse on vähemalt 1% SKP-st. 2023. a moodustasid avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele 0,76% SKP-st. Manuel Heitori raport „Align, act, accelerate“, mis keskendub järgmisele Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogrammile [hetkel on käimas Horisont Euroopa nimeline teaduse ja innovatsiooni raamprogramm, 95,5 miljardit eurot] teeb ettepaneku, et teatud rahastusmeetmed peaksid olema seotud sellega, kas riik täidab eesmärki investeerida vajalikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse. Kui institutsionaliseerime nn 1% eesmärgi TAIKS-is, siis näitame ühtlaselt, et täidame endapoolset kohustust ning saame kindlamalt teha ettepanekuid selle kohta, et Euroopa Liidu tasandil tuleks suuremal määral panustada TA-sse ja innovatsiooni. [2] Seaduse eelnõus on sätestatud [§ 9 lg 6 p 4], et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [edaspidi MKM] korraldab äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee  2 arendustegevuse rahastamist riigieelarvest. Haridus- ja Teadusministeerium [edaspidi HTM] on enda vastuses öelnud, et äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse vahendid viiakse HTM-i eelarvest MKM-i eelarvesse. Teeme ettepaneku mitte vähendada HTM-i baasfinantseerimise / tegevustoetuse eelarvet selleks, et suunata see raha MKM-le äriühingutena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste toetamiseks. Oluline oleks tagada, et HTM-i praegune baasfinantseerimise eelarve ei vähene nende vahendite võrra, mis kuluvad MKM-l eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste rahastamiseks. Toetame kindlasti seda, et meie ettevõtted muutuvad teaduspõhisemaks ja suudavad teha tulemuslikumat koostööd teadlastega, kuid leiame, et vahendid eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste toetamiseks tuleb MKM-l leida enda haldusalast. Arvamine ja õigustatud eeldus, et MKM leiab eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste toetamiseks vahendid enda haldusalast, mitte ei võta need HTM- i baaseelarvest, tekkis siis, kui tutvusime kultuurikomisjoni 7. veebruari 2023 istungi protokolliga nr 247. Sellel istungil ütles MKM-i esindaja, et „MKM-i eesmärk on samuti teadusmahuka majanduse poole liikumine. Eraõiguslikel TA asutustel on selles oluline roll, et ettevõtetes tekiks rohkem võimekust, mille pealt välja arendada kõrge lisandväärtusega teenuseid. MKM on kompromisslahendusena välja pakkunud, et võtab eraõiguslike TA asutuste rahastamise tulevikus enda peale ning selle eest vastutab ettevõtlusja infotehnoloogiaminister.“ [protokolli lk 7]. Seega oli ülikoolidel ootus ja eeldus, et kui MKM hakkab toetama eraõiguslikke teadus- ja arendusasutusi, siis ka vajalik rahastus leitakse MKM-i haldusalast. Hetkel aga vähendatakse HTM-i baasfinantseerimise eelarvet, mistõttu teemegi ülaltoodud ettepaneku. [3] Kui lugeda varasemaid TAIKS eelnõu versioone, siis selgub, et ühes versioonis on tehtud ettepanek, et ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, koordineerib HTM. Teises varasemas versioonis on tehtud ettepanek, et ministeeriumite teadus -ja arendustegevust koordineerib Riigikantselei. Praeguses eelnõus [554 SE] aga ei sisaldu ettepanekut selle kohta, kes võiks koordineerida ministeeriumite teadus- ja arendustegevust. 2023. a jaanuaris on Rektorite Nõukogu poolt saadetud kultuurikomisjonile arvamus, kus öeldakse: „Ülikoolid on eelnõu väljatöötamise kavatsuse koostamise algusest peale teinud ettepaneku, et eri ministeeriumide tegevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas koordineeriks Vabariigi Valitsuse juures tegutseva valitsusasutusena Riigikantselei. Selle regulatsiooni eesmärk oleks tõsta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimine ministeeriumide üleseks, nagu seda on tehtud ka teise, riigi kestmise seisukohalt olulise valdkonna – riigikaitse – puhul, et tagada eri valitsusasutuste koordineeritud tegutsemine ühtse eesmärgi nimel. Teadus- ja arendustegevuse, kui Eesti riigi kestmise seisukohast üliolulise funktsiooni täitmise valitsusasutusteülene koordineerimine ei tohiks olla üksnes Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutus, vaid see ülesanne tuleks seadusega ühemõtteliselt panna Riigikantseleile, kellel on Eestis ministeeriumideülese asjaajamise roll ja hoovad selle täitmiseks.“ Teeme ettepaneku sätestada seaduses, et ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest, koordineerib Riigikantselei. Soovime ka edaspidi olla ministeeriumitele ja kultuurikomisjonile partneriks, et üheskoos leida vajalikud kompromissid ja lahendused nii seaduse eelnõunule kui selle alusel antavatele õigusaktidele. Lisaks soovime Riigikogule teaduspõhist poliitikate kujundamist. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Erik Puura teadusprorektor