KK - Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord

KÄSKKIRI Tallinn 02. veebruar 2017 nr 1-3/13 Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise korra kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõige 2 punkti 5 alusel 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord“ (käskkirja lisa); 2. Tunnistan kehtetuks direktori 28.09.2015.a. käskkirjaga nr 1-3/47 kinnitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse „Klientide tegevuskavade loomise ja rakendamise kord“ ja „Tegevuskava vorm“ (käskkirja lisa). 3. Käesolev kord jõustub alates käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Teesalul direktori asetäitja  KINNITATUD direktori 02.02.2017 käskkirjaga nr 1-3/13 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord (edaspidi kord) kehtestatakse Keskuse põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel alljärgnevas: I Reguleerimisala 1.1. Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord laieneb kohanemis-, tööõppekursuste ja kutseõppe erialade õppijate tegevuskavade loomisele ja elluviimisele. II Mõisted 2.1. Õppija – Keskuse infosüsteemis (AIS) õppijaks märgitud klient. 2.2. Rühma juhtumikorraldaja (JK) – võtmetöötaja, kes vastutab õppija teenuste koordineerimise ja sujuvuse ning õppija Keskusest lahkumisel juhtumi üleandmise eest. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 1. 2.3. Mentor – rühma juhtumikorraldajate tugi tegevuskavade loomisel ja elluviimisel ning nende kvaliteedi tagamisel. Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 2. 2.4. Meeskond – põhimeeskonna moodustab rühma juhtumikorraldaja, tööhõivespetsialist ja mentor. Vajadusel kaasab rühma juhtumikorraldaja teisi spetsialiste nii Keskusest kui Keskusest väljastpoolt. 2.5. Rühma juhtumikorraldajate koordinaator – koordineerib elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist ja tegevuskavade täitmist sh nii sisulist kui ka tehnilist laadi küsimuste lahendamist . Täpsem ülesannete kirjeldus toodud välja Lisas 3. 2.6. Elukvaliteet - õppija jaoks olulised elu aspektid (füüsiline heaolu, emotsionaalne heaolu ja sotsiaalsed suhted, enesemääratlus ja oma õiguste kasutamine, materiaalne heaolu, sotsiaalne kaasatus, isiklik areng), millest sõltub tema isiklik heaolu. 2.7. Tegevuskava – õppija võimetekohast arengut ja elukvaliteedi paranemist toetav alusdokument, mis kajastab õppija eesmärke, tegevusi, tulemusi ning erinevate osapoolte vastutust. 2.8. Eesmärk – õppija poolt välja toodud ja mõõdetavalt sõnastatud oodatav muutus, mida ta mõnes elukvaliteedi valdkonnas soovib saavutada. 2.9. Astangu infosüsteem (AIS) – Keskuse infosüsteem, kus asub elektroonne õppija konto ning lisadokumendid (sh tegevuskava, meeskonnatööde protokollid jne). Infosüsteemi kasutamist tegevuskavade loomisel ja elluviimisel reguleerib vastav AISi juhend. III Tegevuskava loomise protsess 3.1. Igale õppijale luuakse koostöös õppijaga tegevuskava, et pakkuda tema eesmärkidele vastavaid vajaduspõhiseid tegevusi ja teenuseid, mis aitavad kaasa elukvaliteedi tõusule või säilitamisele. 3.2. Eesmärke, tegevusi ja nende tulemusi (vahe- ja lõpptulemusi) lisab tegevuskavasse rühma juhtumikorraldaja, eesmärgiga omada õppijaga seonduvast terviklikku ülevaadet. Vajadusel võib rühma juhtumikorraldaja spetsialistiga kokku leppida, et viimane sisestab vahetulemused. 3.3. Tegevuskavasse lisatud tegevused peavad vastutajaga olema eelnevalt läbi räägitud. 3.4. Eelnevalt kokkulepitud tegevuste elluviimine toimub koostöös õppija, rühma juhtumikorraldaja ja tegevuse eest vastutajaga. 3.5. Õppijale tegevuskava loomisel ning selle elluviimisel lähtutakse allpool kirjeldatud tööprotsessist: I ÕPPIJAGA TUTTAVAKS SAAMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument August Õppija eelinfoga tutvumine Keskuse infosüsteemis AIS. JK Õppija toimik AISis August, Õppija tundmaõppimine, et olla teadlik õppija Kõik õppijaga Vajadusel september erivajadustest ja selgitada välja unistusi, soove, tegelevad töömärkmed arvamusi.* töötajad (paberil, AISis) *(dokumentidega tutvumine, õppe- ja tööprotsessis, õpilaskodus, tutvumislaagris, rühmaüritustel, iganädalastes rühmajuhendaja tundides, vaatlused, hindamised jms). II EESMÄRKIDE SEADMINE JA TEGEVUSKAVA LOOMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoobri JK koondab valitud viisil* õppijaga seotud JK, Märkmed, sh AIS algus töötajatelt info õppija tugevate külgede ja toe- ja õppijaga Toimingud teenuste vajaduse kohta, mida töötaja peab tegelevad Meeskonnatöö oluliseks välja tuua. töötajad protokollid Kokkuvõte Oktoobri JK vestlus õppijaga (vajadusel koos lähedase ja/või JK, Märkmed algus teise spetsialistiga) – õppija unistuste, soovide, õppija Tegevuskava AISis eesmärkide ja tegevuste esmaseks läbiarutamiseks. Oktoobri Õppijale vormistatud esialgse tegevuskava JK, Tegevuskava AISis keskpaik läbiarutamine õppija ning lähivõrgustikuga, õppija Märkmed olulisuse hindamine. Lõpliku tegevuskava vormistamine. Oktoobri Tegevuskava jagamine õppija, olemasolul JK Tegevuskava AISis ja lõpp lähedastega ja tegevuskava vastutajatega. paberkandjal Teavitav e-kiri *(meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine jms) III TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoobrist Iga tegevuskava vastutav töötaja jälgib regulaarselt JK, Tegevuskava AISis kuni juuni oma tegevuse elluviimist, dokumenteerib vastutajad Spetsialisti kokkuvõte olulisemad tulemused ning edastab need rühma tegevuskava juhtumikorraldajale. s Oktoober Uute eesmärkide või tegevuste lisandumisel (sh JK, Tegevuskava kuni teiste spetsialistide ettepanekul) täiendab JK muu (uus eesmärk, uus õppeaasta tegevuskava jooksvalt. spetsialist tegevus) lõpp Jaanuar Tegevuskava elluviimise vahehindamine ehk JK, Tegevuskava kuni tegevuste tulemustele kirjaliku hinnangu andmine Õppija (kõik tegevused, kas veebruar (edusammud, takistused, edasised tegevused). Vastutajad on muutusi, uusi JK vaatab koos õppijaga, vajadusel lähedastega eesmärke). tegevuste tulemused üle ja täpsustab edasise tegevuse sh õppija soovid peale õppeaasta või teenuse lõppu. Vajadusel spetsialistide ja vastutajate (mentor, vastutaja, sotsiaaltöötaja jne) kaasamine. Veebruar Tööhõivespetsialist kutsub kokku meeskonnatöö, et JK, Tegevuskava täpsustada õppija rakendumisvõimalused peale tööhõive- (tulemuste õppeaasta lõppu. Alustatakse üleminekuplaani spetsialist, vahehindamine, koostamisega. õpetajad, tegevuse või eesmärgi lisamine). Rühma JK täiendab õppijaga tegevuskava spetsialistid vastavalt meeskonnatöös kokkulepitule. Tegevuskavas peab veebruari lõpuks olema selgelt eraldi tegevusena näha, milline on õppija rakendumise eesmärk peale õppeaasta lõppu. IV TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE KOKKUVÕTTED Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Aprill kuni Rühma JK küsib tagasisidet* tegevuste Iga tegevuse Meeskonnatöö juuni vastutajatelt tulemuste saavutamise ja edasiste vastutaja, JK, protokoll soovituste kohta enne vestlust õppijaga. Õppija Märkmed JK vestleb õppijaga (vajadusel koos lähedase ja/või E-mail Tegevuskava AISis teise spetsialistiga), et läbi arutada tegevuste (tulemuste tulemused ja hinnata eesmärkide saavutatust ning hindamine, varem elukvaliteedis toimunud muutusi (sh numbriline sisestatud tulemuste hinnang eesmärgiga seotud hetkeolukorrale). täiendamine; Rühma JK hindab koos õppijaga tegevuste lõpp- numbrilised tulemusi ja dokumenteerib need tegevuskavas hinnangud olukorrale) koos soovitustega edaspidiseks. Sisestab numbrilised õppija hinnangud hetkeolukorra kohta. Juuni - Toetab õppija üleminekut tööturule ning sisestab Tööhõive- Tegevuskava november vastavad tegevuste tulemused. spetsialist (kokkuvõte ja soovitused lahter) November Vestleb enda poolt toetatud majast lahkunud Tööhõive- Tegevuskava AISis õppijaga ja sisestab lõpliku tulemuse ja hinnangu spetsialist (kokkuvõte ja eesmärgi täitumisele rakendumise osas. soovitused lahter) *(meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine jms) IV Meeskonnatööde ja vestluste kokkukutsumine 5.1. Meeskonnatöö võib kokku kutsuda iga õppijaga töötav õpetaja või muu spetsialist, et arutleda õppija arengu toetamiseks ja tema elukvaliteedi tõstmiseks olulisi küsimusi. 5.2. Meeskonnatöösse kaasab kutsuja arutletava teema osas olulist rolli omavad töötajad. 5.3. Meeskonnatöö efektiivse ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise eest vastutab selle kokku kutsuja. 5.4. Vestlused õppijaga toimuvad vastavalt vajadusele tegevuskava loomise, elluviimise ja tulemuste hindamise protsessis. 5.5. JK kaasab vestlustele alati ka õppija lähedase, kui lähedasel on oluline roll õppija elukorralduses ja arengu toetamisel ning kui õppija on lähedase kaasamisega nõus. 5.6. Lähedase kaasamine tegevuskava loomisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel on kohustuslik, kui õppija on alaealine või eestkostel. 5.7. JK võib vestlustele kaasata teise spetsialisti, kui see toetab õppijat või võimaldab õppijat ja/või tema lähedasi paremini nõustada. V Üleminekuplaani koostamine 6.1. Üleminekuplaanide koostamist koordineerib õppeosakonna juhataja kirjeldades JK jaoks vastavad juhised ning aluspõhimõtted. 6.2. Iga õppijaga tööd teinud spetsialist sisestab rühma juhtumikorraldaja palvel üleminekuplaani jaoks õppija tegevuste ja arengukirjelduse ning annab soovitused edaspidiseks. 6.3. Üleminekuplaan koostatakse kõigile Keskusest lahkuvatele õppijatele (kes on osalenud õppetöös vähemalt pool aastat) meeskonnatööna, kus osaleb õppija arengut toetanud spetsialistide meeskond. 6.4. Üleminekuplaani vormistab JK rääkides selle sisu õppijaga eelnevalt läbi. 6.5. Õppijale, kes on õppetöös osalenud alla ühe poolaasta, üleminekuplaani ei koostata. Rühma juhtumikorraldaja fikseerib AISis õppetöö moodulis tegevuskava lahtris „Kokkuvõte ja soovitused“ Keskusest lahkumise täpsemad asjaolud ning kokkulepped lähivõrgustikuga. VI Tegevuskavade ja üleminekuplaanide säilitamine ja juurdepääs 7.1. Õppija tegevuskava, meeskonnatööde protokollid ning muud õppija tegevuskava elluviimisel loodud dokumendid säilitatakse AISis. 7.2. Juurdepääs dokumentidele toimub vastavalt Keskuses kehtestatud korrale. Jana Mäekivi Aivi Tamm Õppeosakonna juhataja Sotsiaalse rehabilitatsiooni talituse juht LISAD: Lisa 1 Rühma juhtumikorraldaja tööülesanded Lisa 2 Mentori tööülesanded Lisa 3 Rühma juhtumikorraldajate koordinaatori tööülesanded Tunnistada kehtetuks direktori 28.09.2015. a käskkirjaga nr 1-3/47 kinnitatud Klientide tegevuskavade loomise ja rakendamise kord.  LISA 1 RÜHMA JUHTUMIKORRALDAJA TÖÖÜLESANDED Rühma õppijate teenuste sujuvuse koordineerimine. 1. Otsene töö õppijaga 1) Õppija tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. Õppija unistuste ja eesmärkide, soovide ja vajaduste väljaselgitamine. 2) Õppija toetamine tegevuskava loomisel ja elluviimisel (tegevuskava elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine, tulemuste hindamine). 3) Õppijale info vahendamine Keskuses toimuvast (üritused, õppijate infokiri, Keskuse töö, õpilasesindus, tunniplaan ja muu õppekorraldus jne). 4) Rühma sisekliima, suhete, reeglite, motivatsiooni, vastutuse, õppija enesehinnangu jms kujundamine. Iganädalane töö soovitavalt nädala arutelu vormis + rühmaüritused, väljasõidud. 5) Õppija toetamine teiste spetsialistide juurde pöördumisel ja teenuste taotlemisel (nt sotsiaaltöötaja, psühholoog vms) või selle korraldamisel; suhtlemisel ameti- ja meditsiiniasutustega; vajalike taotluste täitmise organiseerimine (transporditeenus, asenduskodu noorte taotlused raha saamiseks, isikliku abistaja teenus jne); ja muul asjaajamisel Keskuses. 6) Õpilasesinduse liikmete toetamine koosolekuteks valmistumisel ja rühmaga info jagamisel. 7) Rühma ettevalmistamine õppetöövälistest üritustest osavõtuks, osalemine õppetöövälistel üritustel koos oma rühmaga. 2. Võrgustikutöö 1) Koostöö vanemate/teiste lähedastega. Informeerimine Keskuses toimuvast ja kaasamine aruteludesse, otsuste tegemisse, kui õppija sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll õppija elukorralduses. 2) Meeskonnatööde ja vestluste kokkukutsumine õppija tegevuskava loomiseks, vajadusel muudatuste tegemiseks, tulemuste hindamiseks ning muude oluliste küsimuste arutamiseks. 3) Koostöö õppekorralduse spetsialisti ja õpetajatega õppetöö tulemustega seoses (sh õppijate tunnustamine). 4) Kõikide kliendiga töötavate spetsialistide teavitamine õppija eesmärkidest (läbi tegevuskava või vajadusel eraldi meeskonnatöö/individuaalse suhtlemise kaudu) ja õppijat puudutavatest olulistest sündmustest, muudatustest. Kogu meeskond peab olema kursis õppija eripärade ja vajadustega ning lähtuma oma töös kokkulepitud eesmärkidest panustades nendesse läbi oma töö. 5) Õppekorralduse spetsialisti, tööhõivespetsilisti, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajate ja teiste õppijaga tööd tegevate spetsialistide teavitamine õppija liitumisest õpperühma ja õppija õppetöölt lahkumisest (sh nendest, kes õppetööle õppeaasta alguses ei ilmu). 6) Kõigi võtmeisikute (nende spetsialistide ring sõltub õppija eesmärkidest ja vajadustest) hinnangute koondamine enne tegevuskava koostamist ning tulemuste hindamist. 7) Õppija toetamine ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel kui kliendi lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajadusel sõlmib rühma juhtumikorraldaja õppija toetamiseks kokkulepped mõne teise õppijaga tööd tegeva spetsialistiga.  8) Õppija arvamuse ja ettepanekute vahendamine õpetajatele ja teistele spetsialistidele, juhtkonnale. 9) Õppija Keskusest lahkumisel vajadusel seostamine järgnevate teenuste ja vajaliku toega (KOV, lähedased, rehabilitatsiooniteenus vms). 3. Töö dokumentidega 1) Õppija elektroonne konto AISis – vajalike dokumentide olemasolu (meeskonnatööde protokollid jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine. 2) Õppija tegevuskava – koostamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine (kõik koos kliendiga) vastavalt kirjeldatud tegevuskava loomise protsessile. 3) Õppija õppetöö tulemuste jälgimine õppetööpäevikutes ja vahetu suhtlemine nii õpetajate kui õppekorralduse spetsialistiga õppija positiivsete õpitulemuste saavutamise nimel. 4) Üleminekuplaani koostamine kaasates selleks kliendiga tegelenud spetsialiste, kes annavad omapoolseid edasisi soovitusi. 5) Kohanemis- ja tööõppekursuste puhul - rühma õppetöö päeviku täitmine vastavalt juhendile; õiendite vormistamine lõputunnistuste juurde. 6) Kutseõpperühmade puhul – õppeinfosüsteemi ÕIS kasutamine, õpitulemuste jälgimine, õppetoetuste ja sõiduhüvitiste taotlusete vormistamine koostöös kliendiga, õpilaspiletite vormistamine koostöös õppekorralduse spetsialistiga, (vajadusel) individuaalsete õppekavade koostamine. 7) Õppija toetamine erinevate avalduste täitmisel (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui õppija seda vajab. Vajadusel saab konsulteerida teenuste konsultandiga. 8) Õpperühma kaust paberkandjal – lisanduvate originaaldokumentide (nt originaal arstitõend) säilitamine paberkandjal kaustas.  LISA 2 MENTORI TÖÖÜLESANDED Mentor on rühma juhtumikorraldajale partneriks, kes toetab rühma juhtumikorraldajat vastavalt vajadustele õppijate tegevuskavade loomise ja rakendamise protsessis. 1. Rühma juhtumikorraldaja toetamine 1) Rühma juhtumikorraldaja innustamine ja toetamine. 2) Kaasamõtlemine, kuidas iga õppija elu saaks paremaks muuta. 3) Partneriks olemine juhtumite arutelul. 4) Kaasamõtlemine eesmärkide, tegevuste ja vahetulemuste sõnastamisel. 5) Kaasamõtlemine tervikliku lähenemise osas õppija elukvaliteedile. 6) Kaasamõtlemine õppija ja/või tema lähedastega vestluse ettevalmistamisel. 7) Kaasamõtlemine Keskuses olemasolevate tegevuste ja teenuste kohta või kontaktide osas, kes nende teenuste osas lähemalt nõustada saab. 8) Kaasamõtlemine teenuste ja tegevuste osas, mis meie õppijaid toetada võiksid väljaspool Keskust (nt sotsiaalteenused, tööturuteenused, muud õppimisvõimalused jms); 9) Kaasamõtlemine võrgustikutööks sobiliku partneri leidmiseks vastavalt rühma juhtumikorraldaja poolt tõstatatud teemale (kelle poole millise probleemiga pöörduda). 10) Kaasamõtlemine muudes küsimustes, mis tegevuskavade loomisel ja elluviimisel tekivad. 11) Mentor analüüsib vastavate õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise protsessi sujuvust ja tulemuslikkust regulaarselt (märkab, kui midagi on takerdunud või esineb probleeme) ning nõustab rühma juhtumikorraldajat vajadusel parenduste osas. Mentorite tööd koordineerib rühma juhtumikorraldajate koordinaator (vt Lisa 3).  LISA 3 RÜHMA JUHTUMIKORRALDAJATE KOORDINAATORI TÖÖÜLESANDED Rühma juhtumikorraldajate koordinaator koordineerib õppijate tegevuskavade loomisel ja elluviimisel elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist Keskuses. 1. Rühma juhtumikorraldajate ja mentorite töö toetamine 1) Mentorite ja rühma juhtumikorraldajate töö planeerimine ja juhtimine ning toetamine elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise kasutamisel, tegevuskavade loomisel ja elluviimisel. 2) Õppijate tegevuskava loomise ja elluviimise korra täitmise jälgimine ning mentoritele, rühma juhtumikorraldajatele, rehabilitatsioonispetsialistidele, õpilaskodu töötajatele, tööhõivespetsialistidele vajadusel meeldetuletuste, kirjalike (lisa)juhendite koostamine ning edastamine. 3) Vajadusel individuaalne nõustamine korra täitmise, elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise elluviimiseks. 4) Mentorite ja rühma juhtumikorraldajate koolitusvajaduse välja selgitamine ning vastavalt vajadusele kogemuskohtumiste, info- ja koolituspäevade korraldamine. 5) Tegevuskava täitmiseks Astangu Infosüsteemis (AIS) vastutajatega juhendi („Õppijate tegevuskava loomise ja elluviimise kord“) loomine ning järelevalve korra täitmise osas. 2. Kommunikeerimine 1) Rollide ja töökorralduse arusaadav kommunikatsioon juhtumikorraldajatele, tegevuskava loomise ja elluviimisega seotud spetsialistidele ja Keskuse personalile. Tähtaegade meelde tuletamine tegevuskavade loomise ja elluviimise protsessis osalejatele. 2) Teadlikkuse tõstmine lähenemisest, selle rakendamisest Keskuses läbi infotundide, koolituste korraldamise ja juhendite, memode loomise rühma juhtumikorraldajatele tööhõivespetsialistidele, õpilaskodu töötajatele ja teistele lähenemise rakendamisega seotud töötajatele. 3) Lähenemise tutvustamine õppijatele ja lähedastele (nt läbi õppijate esinduse, infokirjad vms). 3. Arendustöö 1) Põhimõtete, korralduslike aspektide läbimõtlemine ja rollide (rühma juhtumikorraldaja, mentor, rehabilitatsioonispetsialist, õpilaskodu töötaja, tööhõivespetsialist) kirjeldamine. 2) Tegevuskavade loomise ja rakendamise protsessi (sh AISi kasutamine) ja rollide iga- aastane ülevaatamine ja vajadusel korrigeerimine 3) Elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise süsteemi arendamine. Protsessi elluviimise tulemuste analüüsimine. Kitsaskohtade esinemise korral Keskuses läbi arutamine ning arendusettepanekute edastamine juhtkonnale. 4) Tegevuskava vormide väljatöötamine. AIS-s sisalduva tegevuskava vormi täiustamine, et see oleks kasutajasõbralik (vajadusel on tehtud vastavad parendusettepanekud). Koostöös rühma juhtumikorraldajatega sobivate tegevuskava vormide osas lahenduse leidmine õppijatele edastamiseks. Vastavate näidiste kättesaadavaks tegemine.