dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
KäskkiriAvalik

KK - Lähetuse ja koolituse eeskirja kinnitamine

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 4. jaanuar 2017
Viit
1-3/1
Registreeritud
4. jaanuar 2017
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-3 Üldkäskkirjad
Toimik
1-3/2016
Vastutaja
Kristi Viisimaa

Failid

  • 📎KK - Lähetuse ja koolituse eeskirja kinnitamine_1-1.bdoc228 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 3. jaanuar 2017 nr 1-3/1 Lähetuse ja koolituse eeskirja kinnitamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõige 2 punkti 5 alusel 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lähetuse ja koolituse eeskirja (käskkirja lisa); 2. Tunnistan kehtetuks direktori 16.03.2016.a. käskkirjaga nr 1-3/53 kinnitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse lähetuse ja koolituse eeskirja ning selle lisad. 3. Lähetuse ja koolituse eeskiri jõustub alates käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Teesalul direktori asetäitja KINNITATUD direktori 3.01.2017.a käskkirjaga nr 1-3/1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Lähetuse ja koolituse eeskiri Käesolev lähetuse ja koolituse eeskiri (edaspidi eeskiri) on kehtestatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) põhimääruse § 8 lg 2 p 5 alusel alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Keskuse lähetuse ja koolituse eeskiri reguleerib Keskuses töölepingu alusel töötavate isikute (edaspidi töötajate) lähetusse ja koolitusele saatmist, aruandlust ja kulude hüvitamist. 1.2. Lähetuse/koolituse liigid: 1.2.1 Välislähetus on tööülesannete täitmine välisriigis, mille eesmärgiks on Keskuse esindamine läbi töötaja osalemise konverentsidel, projekti kohtumistel, töögruppide töös vms 1.2.2 Siselähetus on tööülesannete täitmine Eesti piires, kuid väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, mille eesmärgiks on Keskuse esindamine läbi töötaja osalemise konverentsidel, projekti kohtumistel, töögruppide töös; 1.2.3 Koolituslähetus on nii sise-kui ka välislähetus, mille eesmärk on töötaja teadmiste, oskuste ja kompetentside arendamine ja täiendamine läbi seminaridel, koolituskonverentsidel, õppereisidel osalemise; 1.2.4 Koolituse eesmärk on töötaja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja kompetentside arendamine ja täiendamine toetamaks paremate tulemuste ning Keskuse eesmärkide saavutamist. 1.3. Lähetus on töötaja taotlusel, tema vahetu juhi või (juhtide) kooskõlastusel ning Keskuse direktori kinnitusel töötaja lähetamine kindlaksmääratud ajavahemikuks tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta ning sõit sinna ja tagasi. Keskuse direktori lähetus toimub kokkuleppel valdkonna asekantsleriga. Keskuse direktori lähetus vormistatakse sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. 1.4. Töötaja koolitusse saatmise aluseks on Keskuse arendus-ja koolitusplaan, mis sisaldab konkreetseks aastaks planeeritud töötajate koolitusvajadusi lähtudes Keskuse eesmärkidest ning töötaja tööülesannetest. Põhjendatud juhtudel võib töötaja osaleda koolitusel konkreetseks aastaks kinnitatud arendus- ja koolitusplaani väliselt. 1.5. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks ettenähtud ja/või tehtud mõistlike kuludega ja töötaja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul. Selleks sõlmitakse koolitusel osaleva töötajaga koolituskulude hüvitamise kokkulepe töölepingu seaduses sätestatud tingimustel Koolituskokkuleppega määratakse kindlaks Keskuse ja töötaja õigused ja kohustused koolitamisel. 1.6. Töötajate arendamise ja koolitamise põhimõtteid on täpsemalt kirjeldatud töötaja käsiraamatus. 1.7. Kui lähetusse mineku tõttu tekib vajadus muuta puhkuste ajakavas kindlaksmääratud töötaja puhkuse aega, sh puhkus katkestada, tuleb puhkuse aega muuta üldjuhul 14 päeva enne lähetuse algust. 2. Lähetus- ja koolitustaotluse vormistamine ja registreerimine 2.1. Lähetustaotlus menetletakse Riigitöötaja iseteenindusportaalis Lähetused moodulis vastavalt portaalis olevale Lähetuste kasutusjuhendile. 2.2. Koolitustaotlus menetletakse Riigitöötaja iseteenindusportaalis Koolitused moodulis vastavalt portaalis olevale Koolituste kasutusjuhendile. 2.3. Taotlus tuleb täita Riigitöötaja iseteenindusportaalis üldjuhul vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva enne lähetusse või koolitusele minekut. Erandjuhtudel kui lähetuse vajadus selgub vähem kui kaks nädalat enne lähetuse algust ja/või struktuuriüksuse juht annab lähetatavale korralduse lähetuseks vähem kui kaks nädalat enne lähetuse algust, tuleb taotlus vormistada esimesel võimalusel. 2.4. Taotlusele tuleb lisada kutse või muu lähetuse, koolituse eesmärki ja töökorraldust selgitav dokument (programm, päevakava vms). Kui lähetuse rahastaja seatud tingimustest tuleneb täiendavate dokumentide esitamise vajadus, siis lisatakse need lähetuse ja koolituse taotlusele. 3. Lähetuse ja koolituse aruandlus 3.1. Esimesel tööpäeval pärast lähetuse lõppu, genereerib Riigitöötaja iseteenindusportaali süsteem lähetatavale kuluaruande esitamise tööülesande. Töötaja täidab lähetusest või koolitusest saabumisel: 3.1.1 lähetuse või koolituslähetuse puhul kulude aruande, millele on lisatud kuludokumendid. 3.1.2 koolituse või koolitustlähetuse puhul sisuaruande 3.1.3 kui töötaja lähetust rahastatakse välisprojektist, tuleb aruandes märkida välisprojekti nimetus ja kood, mille raames lähetus toimub. 3.1.4 Täpsem aruandluse juhend on kirjas Riigitöötaja iseteenindusportaali lähetuste ja koolituste kasutusjuhendis. 3.2. Kui koolitusel või koolituslähetusel jagati materjale, mis võiksid olla tööalaselt harivad ka teistele töötajatele, siis võta ühendust personalijuhi või -spetsialistiga, et kokku leppida nendest teavitamise viis ja koht. 3.3. Töötaja on kohustatud vormistama Riigitöötaja iseteenindusportaalis lähetuskulude aruande koos kuludokumentidega hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. 4. Lähetuskulude hüvitamine 4.1. Töötajale hüvitatakse kuluaruandes loetletud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud mõistlikud kulud ning makstakse lähetuses oldud aja eest päevaraha vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud alammäärade ulatuses, kuid mitte rohkem kui 32 (kolmkümmend kaks) eurot päevas. 4.2. Erandjuhtudel, töötaja põhjendatud taotluse alusel, on Keskuse direktoril õigus maksta lähetuses oldud aja eest kuni 50 (viiskümmend) eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 (kolmkümmend kaks) eurot iga järgneva päeva kohta. 4.3. Keskuse direktor võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti juhul, kui lähetusekohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine või seda asendav toiduraha. 4.4. Kuludokumendid peavad olema kooskõlas taotlusega, võimalusel vormistatud Keskuse nimele. Kui töötaja on tasunud lähetuses olles oma rahaliste vahendite arvelt, lisatakse lähetuskulude aruandele originaalkuludokumendid (arve, kviitung, pardakaardid, piletid vms). 4.5. Töötajal on õigus saada prognoositavate lähetuskulude katteks avanssi. Avansi saamiseks teeb töötaja Riigitöötaja iseteenindusportaalis lähetustkorraldusel Eeldatavate kulude vahelehel vajalikud valikud päevaraha, majutus- ja sõidukulu osas, üldjuhul vähemalt neliteist (14) tööpäeva enne lähetusse minekut. 4.6. Kui lähetuskulud hüvitatakse mitmest finantsallikast, tuleb lähetuskorraldusel märkida, missugused kulud, millises summas ja millisest finantsallikast hüvitatakse. 4.7. Lähetuskulude hüvitise summa, millest on maha arvatud töötajale väljamakstud avanss, kantakse üle töötaja pangakontole. Kui tegelikud lähetuskulud on avansina saadud summast väiksemad, tagastab töötaja finantsjuhi suuniste järgi avansi ülejäägi e- Riigikassa kontole. 4.8. Juhul, kui töötajale hüvitab päevaraha kolmas isik, on tööandja kohustatud päevarahana maksma vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud päevaraha alammäära ja kolmanda isiku poolt makstava summa vahe. Sel juhul on töötaja kohustatud lähetuskorralduse vormistamisel ära märkima vastaval kulureal info hüvitaja kohta. 4.9. Lähetuses kasutab lähetatu üldjuhul puhkepäevi vastavalt lähetuskoha organisatsiooni tööajakorraldusele ning pärast lähetuskohast saabumist asenduspuhkepäeva (-päevi) ei anta ega maksta lisatasu töö eest iganädalasel puhkepäeval. Juhul, kui lähetatu lähetusülesande täimisel ei saa kasutada iganädalasi või pühade puhkepäevi lähetuskohas, hüvitatakse puhkepäeval töötamine vaba aja andmisega proportsionaalselt töötatud ajaga. 4.10. Juhul, kui töötaja eelseisvate vältimatute tööülesannete tõttu ei saa kasutada pärast lähetuskohast saabumist asenduspuhkepäevi hüvitatakse puhkepäeval lähetuses viibimine erandkorras lisatasuga. 5. Rakendussätted 5.1. Käesolev eeskiri jõustub alates selle kinnitamisest Keskuse direktori poolt. 5.2. Käesoleva eeskirja kinnitamisega direktori poolt loetakse kehtetuks Keskuse direktori 16.03.2016. a käskkirjaga nr 1-3/53 kinnitatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse Lähetuse ja Koolituse eeskiri Kristi Viisimaa Grete Pihlakas Asjaajamistalituse juht Jurist
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →