Järelevalveametnike koolitusprogrammi materjalid Sotsiaalministeeriumisse

TÄIENDUSKOOLITUSE „Nõustava järelevalve kompetentside tõstmine“ 2.koolituspäev 27.10.2016 Koolitajad: Triin Vana, Stina Siem Sotsiaalteenuste üldise kvaliteedijuhise mõistmine järelevalve kontekstis Grupitööde kokkuvõte 1. Teenuse kasutajate õiguste kaitse MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Et tagada inimese/kliendi /teenusekasutaja põhiseadusega ettenähtud õigused ja võimalused, klient tunneb ennast turvaliselt ja kaitstult.  Teenus vastaks/oleks kooskõlas seaduse ja õigusloomega.  Andmekaitse on tagatud.  Kliendid nõrgal positsioonil, juhistega tagatakse ja antakse kliendile teada tema õigustest.  Lepingulised õigused ja kohustused on osapoolte vahel tagatud.  Et tagada inimväärikus, privaatsus. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Seadused, seadusemuudatused, seletuskirjad. Teenuse osutaja poolt väljatöötatud juhised , eeskirjad, hindamised, analüüsid.  Teenuse osutaja teadlikkus seadustest. Kas teenuse osutaja informeerib klienti - kliendi teadlikkus seadustest.  Et oleks lepingus õigused ja kohustused tasakaalus  Osapoolte arutelu lepingueelselt ühtne arusaam teenuse osutamisest ja saamisest.  Looma tingimused (libliklukud, sirmid, häirenupud).  Paariselamise võimalus. MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Kas klientide õigused on kirjeldatud ja neile tutvustatud sobival moel?  Milliseid meetmeid asutus kasutab, et tagada andmete kaitse. 1   Valikuvabadus – kui palju on infot teenuste kohta ja kas kliendil on vabadus valikuid teha?  Kuidas toimub individuaalne planeerimine? Kuidas toimub kliendiga plaani tegemine, ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine?  Kuidas on tagatud kliendi privaatsus?  Kas teenuseosutaja aitab leida tugiisikut, eestkostet?  Mida teete, et vältida teenuse kasutaja ärakasutamist? 2. Teenuse kasutajate kaasamine ja teenuse võimestav iseloom MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Sellepärast, et klient ja tema lähedased mõistaksid uut elukorraldust.  Kaasamine on oluline sellepärast, et kliendi vajadused ja ootused saaks rahuldatud.  Lähtumine igast konkreetsest inimesest, info kogumine (näiteks eelmisest elukorraldusest,) + tervis.  Info edastamine kliendile/lähedastele teenuse olemusest (kodukord, teenuse kirjeldus, kaebuste esitamise võimalus).  Klient peab võtma vastutuse oma võimete kohaselt, täidab kohustusi ja realiseerib õiguseid.  Et teenus oleks kliendi jaoks praktiline.  Et teenus oleks eesmärgistatud ja vastaks teenuse kasutaja vajadustele ja ootustele.  Et teenuse kasutaja saaks kaasa rääkida teenuse arendamisele läbi kliendi ja tema lähedaste kaasamise muutub teenus kliendikesksemaks, seega enam kliendi vajaduste ja võimalustega arvestavamaks.  Tagada teenuse saaja vajadustest ja iseärasustest tulenev kaasamine. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Informatsiooni jagamine – näidatakse, tutvustatakse, seletatakse olulised stendid, infovoldikud, koduleht, individuaalsed vestlused.  Teenuse osutaja korraldab võimalusel 1 kord kuus regulaarselt lähedase ja personali kohtumisi, vajadus probleeme dokumenteerida.  Asutuse veebilehed on aegunud, me ei leia operatiivinfot.  Tagasiside ja kaebuste analüüs.  Kliendi arvamuse kajastamine ja sellega arvestamine teenuste arendamisel ja väljatöötamisel.  Info kogumine ja jagamine, analüüsid.  Võimalused teenusel olijate eneseoskuste kasutamiseks, arendamiseks ja säilitamiseks.  Teenuse kasutaja võimestamine eneseesindamisel? MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Informatsioon – kus ja kuidas on teenuse kohta info kättesaadav olulistele huvigruppidele (koduleht, infovoldikud, avatud uksed).  Mida teenus sisaldab? 2   Kuidas klient teenusele saab, mis kui palju maksab?  Kuidas klient on kaasatud plaani koostamisse?  Kuidas kliendid räägivad kaasa teenuse arendamisse, planeerimisse (koosolekud, esinduskogu)?  Mis on asutuse viis kaasata klienti või nende lähedasi teenuste arendamisse?  Kes on asutuse huvigrupid?  Kuidas kogutakse tagasisidet? 3. Teenuste inimesekesksus MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Et teenusel oleva inimese individuaalsed vajadused saaksid ja oleksid rahuldatud  Teenuse asukoht on oluline sellepärast, et klient saaks osaleda kogukonna elus ja kasutada ka muid ühiskonna teenuseid (raamatukogu, kino) ja üritusi (kirik jne).  Operatiivsus (nüüd ja kohe). Kliendi võimalusi arvestav.  Iga indiviid on oluline.  Teenus luuakse kliendi jaoks, mitte teenuseosutaja mugavusest lähtuvalt.  Teenus peab olema kliendi jaoks kättesaadav.  Ei saa olla kvaliteetset teenust, kui kliendi vajadusi ei rahuldata. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Laste puhul – juhtumiplaan ja haldusleping väljaspool kodu – individuaalne hooldusplaan. Vestlused teenuse osutaja ja saajaga. Plaanide läbivaatamine vastavat vajadusele või 1 kord poolaastas.  Tagasiside teenuse saaja esindajalt.  Kuidas suheldakse, täpsustatakse, otsitakse sobivaid võimalusi.  Teenuse osutaja korraldab transpordi klientide viimiseks ja toomiseks ühisüritustele, kirikusse, kauplusesse jne)  Hinnatakse vajadusi ja võimalusi, olukorra muutudes hinnatakse uuesti.  Teenuse kasutaja vajadused on põhjalikult hinnatud ja esmatähtsad.  Arvestatud on teenuse kasutaja ootusi teenusele, selgitatud talle teenuse eesmärki.  Teenuse eesmärk on kliendikeskne, mitte teenuse osutaja jaoks.  Eesmärgi sõnastamine peab olema operatiivne/kliendi seisund võib muutuda .  Töötajate töökoormuse/asutuse töökorralduse pidev analüüs – teenuste disain.  Soovitame tööpäeva pildistamist, peame teadma tegelikku olukorda. MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Asukoht – õueala, ligipääsetavus  Mil viisil on hinnatud kliendi vajadused, kas eesmärgid ja tegevused tuginevad vajadustel?  Kas tegevuse aluseks on individuaalne plaan, mida vaadatakse regulaarselt üle?  Kas hindame tulemuslikkust?  Mida tehakse selleks, et teenused oleksid seotud kogukonnaga? 3   Mida on asutus selleks teinud, et seotus oleks kogukonnaga olemas? 4. Terviklik lähenemine MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Ühine arusaam tervikust (teenustest).  Tervik teenusele on tagatud kvaliteet.  Teenuse saaja saab kompleksset teenust.  Teenuse osutajal ja saajal ühine arusaam teenuse sisust.  Erinevate valdkondade hea (parim) koostöö.  Et tagada inimese sujuv üleminek ühelt teenuselt teisele (hooldusravis üldhooldus) on tarkus läheneda inimesele kui tervikule.  Jätkusuutlik iseseisev toimetulek.  Et kõik aspektid oleks arvestatud, võimalused kaalutud tagamaks max parim teenus. konkreetse inimese jaoks sellel ajal ja selles kohas. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Kontrollida teenuse osutaja arusaama tervikust.  Kuidas teenuse osutaja tagab kliendile tervikliku teenuse?  Juhend tervikliku teenuse osutamiseks (kvaliteedi juhtimise süsteem).  Hooldusplaan/tegevuskava võiks liikuda kliendiga teenuselt teenusele kaasa.  Tõsta teadlikkust teenustest, toetustest, vabatahtlikest.  KOV-de teavitustöö organisatsioonides, ühingutes.  Valdkonnaülene reaalne koostöö sots/tervishoid/haridus  Koostöö, kindlad rollid, kindel suhtlusvorm koostööpartnerite vahel, hindamismudel, alternatiivid ja nende kasutamine, kogemuste vahetus. MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Märksõnaks holistlik lähenemine.  Kas vaate all on inimese elukvaliteet tervikuna?  Kuidas on asutus lähenenud elukvaliteedi mõistele? Kas see on määratletud?  Milliste teiste teenuse osutajatega tehakse koostööd, et elukvaliteeti parendada?  Kuidas suheldakse teiste teenuse osutajatega, et klient saaks võimalikult sujuvat teenust?  Kellega tehakse koostööd teenuse osutamisel?  Millised on seosed kogukonnaga?  Mida asutus kogukonnale pakub? 5. Tulemuste ja mõju hindamine MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Teenuse kasutaja elukvaliteedi tõstmiseks ja säilitamiseks. 4   Teenuste jätkusuutlikkuse tagamine, teenuste pidev arenemine, progress.  Et säiliks inimväärsus teenusel olemise ajal.  Aitab teenuse kasutajat motiveerida. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Tuleb püstitada eesmärk ja mõõdikud selle saavutamiseks.  Personaalne hindamine, vajaduste määratlemine, tagasiside süsteem, eesmärkide korrigeerimine, vahehindamine.  Juhtumi- ja hooldusplaanis seatud eesmärgid on täidetud.  Juhtkonna ja personali koolitamine.  Teenuse osutaja oskab klienti motiveerida,  Teenuste pidev arendamine ja tulemuslikkuse hindamine. MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Seotud terviklikkuse põhimõttega.  Saame vaadata seda, kuidas hinnatakse tulemusi individuaalse plaani puhul.  Kas asutus on püstitanud mingid indikaatorid. Näiteks õppeedukus, kui paljud lastest suudavad iseseisvalt toime tulla.  Kas tulemused on dokumenteeritud?  Kas küsitakse rahulolu?  Tulemuslikkus ei ole ainult rahulolu, pigem see hõlmab ka seda, kas eesmärgid on täidetud. 6. Hea juhtimistava MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Tagada organisatsiooni kõikide tasandite efektiivne koostöö kvaliteetsema teenuse osutamise eesmärgil  Asutuse jätkusuutlikkus ja kindel perspektiiv.  Kvaliteetse teenuse eesmärgipärase tagamiseks.  Teenuse osutamiseks piisava erialaste teadmiste, oskuste ning piisava arvuga töötajaskond.  Positiivse kuvandi loomiseks. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Pädevus, eesmärk, motiveeritus, väärtused, koostöö, kompetentsid.  Lühi- ja pikaajalised tegevuskavad.  Motivatsioonisüsteemi väljatöötamine.  Klientide ja töötajate tagasiside.  Sisehindamine.  Mainekujundus. 5   Teenuste kirjeldus.  Juhtimise põhimõtted, eesmärgid on koos meeskonnaga väljatöötatud.  Regulaarne analüüs ja hinnangute andmine, siit uued eesmärgid.  Personalipoliitika (piisav hulk töötajaid).  Soovitame liituda EQUASS kvaliteedimärgiga.  Tark juht! MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Asutus on määratlenud missiooni, visiooni, väärtused. Tutvuge kodulehega ja vaadake infostende.  Milline on asutuse viis aastast planeerimist teha?  Kas tehakse üheks aastaks tegevuskava? Kas see toetub arengukavale?  Kas kogutakse sisendit ka huvigruppidelt?  Kas tegevuskava vaadatakse regulaarselt üle ja korrigeeritakse? Kas kvaliteediring toimib?  Kas asutus koostab kokkuvõtted/aruanded ning kas see on ka huvilistele kättesaadav?  Kaebuste tegelemise süsteem ja kas on mõeldud ka sellele, et see oleks objektiivne?  Regulaarne tagasiside kogumine huvigruppidelt, kokkuvõtet kasutatakse aastasel planeerimisel?  Milliseid meetmeid asutus kasutab kvaliteedi tagamiseks?  Sisehindamine? 7. Partnerlus ja koostöö MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Selguvad kõigi osapoolte ootused ja võimalused.  Tagasiside annab analüüsiks aluse.  Partnerite vahelise koostöö tulemusel sünnib kvaliteetsem teenus, mis arvestab kliendi võimalusi ja vajadusi võimalikult mitmekülgselt.  Teenus oleks terviklik, järjepidev, jätkusuutlik.  Võrgustikul peab olema ühine eesmärk/teadlikkus.  Teenuste ühtse kvaliteedi loomine.  Avatus partnerluseks kliendi vajaduste ja eesmärgi nimel.  Erinevate teenuste järjepidevuse tagamiseks. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Korraldatakse lahtiste uste päevi, ümarlaudu, ühisüritusi jne (jõululõuna, sõbrapäev).  Koostöö- ja partnerluslepingutega pannakse paika eesmärgid, tegevused jne.  Koostöö erinevate /samalaadsete asutustega.  Ühised, regulaarsed kogemuskohtumised.  Töövarjud. 6   Erasektori kaasamine.  Kõik osapooled on teadlikud ja kaasatud teenuste osutamisega seotud asjaoludest.  Personali kaasamine (tegevusplaanidesse) tegevust ja eesmärkide seadmisel. MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES: 2 tasandit:  Mida ja kuidas ja kellega tehakse teenuse osutamisel koostööd (terviklikkus).  Kellega tehakse koostööd teenuste arendamisel (asutuse tasand). Tasub küsida.  Kes on teie kõige olulisemad partnerid teenuste osutamisel ja teenuste arendamisel?  Oluline on ka koostöö tulemuslikkuse hindamine. Kas oleme rahul sellega, kuidas partneritega koostöö toimub, mis kasu me koostööst saame. 8. Töötajate pädevus MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Tagada kvaliteetne teenuse osutamine läbi koolituste.  Tööandja peab tagama töötajatele inimväärsed töötingimused (õiguste kaitse, töökoormus).  Töötajate ja klientide rahulolu sõltub personali aktiivsest kaasamisest ja motiveerimisest.  Erioskused spetsialistide toimingute teostamiseks.  Pädevus annab enesekindluse.  Töötajate pädevus on võti kvaliteetsema teenuseni.  Oluline on tagada kvaliteetne ja sihipärane teenus.  Töötajate kvalifikatsioon ja nõuded.  Turvaline teenuse osutamise keskkond.  Vabatahtlike kaasamine annab lisaväärtuse. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Täiendkoolitused.  Isikuomadused.  Motivatsioonisüsteem.  Kogemuste vahetamine sarnaste asutustega.  Kovisioonid ja supervisioonid.  Sisekoolitused (töökohal).  Tööandja poolt võimaldatud töövahendid (voodid, tõstukid jne).  Sisulist ja vastava ettevalmistusega töötajad.  Personalivalik.  Motiveerida töötajaid tööalaseks arenguks ja enesetäiendamiseks. 7   Töötajate soov ennast arendada/täiendada.  Kogukonna kaasamine.  Vabatahtlike taustakontroll. MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Oluline on töötajate värbamine, tool hoidmine sh tunnustamine ja motiveerimine.  Supervisiooni ja kovisiooni olemasolu.  Kas töötajate kompetentsid on määratletud?  Töötingimused – kas hinnatakse, parendatakse.  Kas on arenguvestluste läbiviimise süsteem? Kuidas tehakse nendest kokkuvõtted? Kas nende põhjal tehakse koolitusplaan? Kas on läbimõeldud, kuidas koolitusi planeeritakse?  Kuidas töötajad on kaasatud? Kuidas nad saavad kaasa rääkida? 9. Töötajate eetika MIKS? (ehk miks see kvaliteedipõhimõte on loodud, mis on kõige olulisem?)  Eetika on kvaliteetse teenuse osutamise alus.  Välistab teenuse saaja ärakasutamise/väärkohtlemise.  Tagab inimväärse kohtlemise, väärtustab klienti.  Lähtuda olemasolevast eetikakoodeksist.  Tagada hoolealuste konfidentsiaalsus.  Käitumisjuhised probleemsete klientidega toimetulekuks (käitumismall eriolukordade puhul).  Eetikast sõltub asutuse usaldusväärsus. KUIDAS? (kuidas nõustan, et põhimõte rakenduks, mida uurin ja vaatan?) Head mõtted, praktikad.  Töötajate koolitamine.  Juhendmaterjalide ja käitumisjuhiste väljatöötamine.  Personali valimine.  Tegevuskeskkond on varustatud juhiste ja vajalike vahenditega.  Näidisõppepäevade läbiviimine.  Heade praktikate ja edulugude jagamine.  Fikseerida eetilised põhimõtted ametijuhendis ja töösisekorraeeskirjades jne.  Eeskuju! Vastastikune lugupidamine. MÄRKSÕNAD JÄRELEVALVES:  Kas asutuses on läbimõeldud eetilise käitumise põhimõtted?  Kas töötajad on teadlikud ja kas need on lahti mõtestatud?  Hea tava on, et asutus kirjutab ise lahti oma eetikapõhimõtted lähtuvalt klientuurist.  Kas teenuse osutamise keskkond on kliendile turvaline? 8 KINNITATUD Direktori 2016 käskkirjaga nr TÄIENDUSKOOLITUSE „Nõustava järelevalve kompetentside tõstmine“ ÕPPEKAVA Õppekava Nõustava järelevalve kompetentside tõstmine nimetus Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine Õpingute 1. Koolitusele on oodatud Maavalitsusüksuste ja Sotsiaalkindlustusameti alustamise ametnikud, kes teostavad järelevalvet sotsiaalteenuseid osutavate tingimused organisatsioonide üle. 2. Ühes koolitusgrupis saab osaleda kuni 20 ametnikku, eelregistreerimise alusel. Õppekava maht Täiendkoolituse kogumaht on 56 akadeemilist tundi (sh 40 akadeemilist tundi auditoorset tööd ja 16 akadeemilist tundi iseseisvat tööd) Õppekeskkond 1. Koolituspäevade läbiviimiseks on vajalik seminariruum mahutavusega kuni 20 inimest, esitlustehnika ja pabertahvel. 2. Kohvi- ja lõunapauside läbiviimise võimalus. Õppekava Suurendada MV-s ja SKA-s järelevalvet teostavate ametnike järelevalve eesmärgid võimekust nõustava järelevalve alaste teadmiste ja oskuste tõstmise abil. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise seostamine järelevalve protsessiga. Õppe sisu 1. Põhimõistete tutvustamine ning lahtimõtestamine (sh: järelevalve eesmärgid, õiguslikud allikad, subjektid, toimingud, tõendite kogumine, ettekirjutused, sunniraha ja asendustäitmine). 2. Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise tutvustamine ja selle rakendamine. 3. Argumenteerimisoskus. Suhtlemissituatsiooni valitsemine. Vestluse kaudne juhtimine. Tagasiside andmine, tulemuslik tagasiside (kritiseerimine) ja tunnustamine. Kontaktivõtt ja seda mõjutavad tegurid. 4. Motiveeriva intervjueerimise ja nõustamistehnikate tutvustamine ning nende rakendamise võimalused igapäevatöös. 5. Järelevalvealaste kogemuste jagamine (kogemuskohtumine). Õpiväljundid 1. Osaleja teab järelevalvemenetluse olemust: eesmärke, õiguslikke allikaid, subjekte, järelevalvemenetluse alustamist ja lõpetamist, toiminguid, tõendite kogumist, ettekirjutusi, sunniraha ja asendustäitmist. 2. Osaleja mõistab sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise sisu ning oskab seda kasutada nõustava järelevalve läbiviimisel. 3. Osaleja: - tunneb iseenda käitumismudeleid ja arenguvõimalusi; - oskab oskuslikult kasutada suhtlemisel toimivaid seaduspärasusi; - oskab lahendada keerukaid konfliktseid olukordi ning anda tulemuslikult tagasisidet; - on enesekindlam ja edukam igapäevases suhtlemises;  - oskab suhtlemisel võita aega, hoida kokku energiat, ning võita poolehoidu. 4. Osaleja mõistab motiveeriva intervjueerimise teoreetilist tausta, tunneb ära selle rakendamisvõimalusi enda töövaldkonnas ning tunneb kliendikeskseid nõustamistehnikaid. 5. Osaleja on õppinud teiste kolleegide kogemusest ning saanud tagasisidet oma töös kogetule, et sellest õppida Koolitus- Loeng, arutelu, grupitöö, kogemuskohtumine, iseseisev töö. meetodid Koolitajad ja Iga koolituspäeva läbiviimiseks on valitud selleks kõige kompetentsemad nende koolitajad: kvalifikatsioon, 1. koolituspäev. Koolitajal kõrgharidus soovitavalt juriidikas ning kogemus õpi- ja järelevalve üldaluste tutvustamisel. Kasuks tuleb sotsiaalvaldkonna töökogemus tundmine. 2. koolituspäev ja 5.seminaripäev. Koolitajal kõrgharidus sotsiaalvaldkonna või sellega lähedalt seotud erialal ning vähemalt 3-aastane kogemus sotsiaalteenuste kvaliteediga seoanduvalt. Kasuks tuleb sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise väljatöötamises osalemine ning selle tundmine. 3. Koolituspäev. Koolitajal kõrgharidus psühholoogias ning kvalifikatsioon koolitatavate teemade osas. Kogemus koolitajana vähemalt 3-5 aastat. Kasuks tuleb sotsiaalvaldkonna tundmine. 4. Motiveeriva intervjueerimise kvalifikatsiooniga koolitajad, kel on vähemasti 2-aastane koolitamise kogemus. Kohustuslik 1. Koolitajate poolt jagatav õppematerjal (töölehed, esitlusmaterjalid). õppematerjal 2. Sotsiaalhoolekande seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005 3. Sotsiaalhoolekande seaduse seletuskiri http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/aef50e8c-3583-465d-941a- 744e0631fee1/ 4. Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis Iseseisvate tööde Iseseisva tööna viib osaleja läbi nõustava järelevalve protsessi, tutvustab seda loetelu ja juhised kogemuskohtumisel ning töötab läbi kohustusliku õppekirjanduse. nende tegemiseks Lõpetamise 1. Koolituse lõpetamise tingimusteks on osalemine auditoorses töös 80% ulatuses tingimused ja ning iseseisva töö nõuetekohane esitamine. väljastatavad 2. Osalejatele väljastatakse koolitusel osalemise kohta tõend. dokumendid JÄRELEVALVEMENETLUS. ÕIGUS JA PRAKTIKA Tallinn, 2016 I.KOOLMEISTER  TEEMAST • Järelevalvemenetlus on üks haldusmenetluse eriliikidest. Seega eeldab järelevalvemenetluse nõuetekohane läbiviimine esmalt haldusmenetluse põhinõuete tundmist. • Järelevalvemenetluse õiguslikus regulatsioonis on viimastel aastatel toimunud rida põhimõttelisi muudatusi. Mitmetes aspektides on kujunenud ka uus kohtupraktika. Need asjaolud muudavad selle teema käsitlemise eriti aktuaalseks I. ÜLDISED ALUSED  PARADIGMAST • Neoliberaalse maailmapildi paradoks: subjektiivsete õiguste garanteeritus ja kohtulik kaitse ühelt poolt ning nende õiguste kasutamise tihe regulatsioon, intensiivne järelevalve ning ulatuslik sanktsioonisüsteem teiselt poolt. Meil: isikute õiguste katse sildi all politseiriiki? • Ohtude ja riskide tõrjumine • Kas järelevalve kaitseb vahetult nö avalikku korda või isikute õigusi? Aga mis eesmärki täidab haldusjärelevalve? Võimu nõuetekohane toimimine?  IGAVESED KÜSIMUSED • Kui palju peab olema õigust, käske ja keelde? • Mis ulatuses ja kuidas peab riik nende käskude ja keeldude üle järele valvama? • Millised peavad olema sanktsioonid? Iga põlvkonna jaoks on need küsimused uued, iga ühiskond leiutab oma mõõdupuud ja tööriistad. Täna on ka meil muutuste aeg.  MIS ON JÄRELEVALVE? • Kõige üldisemalt – riigi tegevus, mis on suunatud kontrolli teostamisele kehtiva õiguse järgimise üle ning rikkumiste ennetamisele ja kõrvaldamisele. • Konkreetsemalt, spetsiifiliselt: - täitevvõimu võimuvolitustele tuginev tegevus avalik- õiguslike nõuete järgimise üle  LÄHTEPUKTID • 1. reegel: järelevalve on avaliku võimu teostamine ja see peab olema sätestatud õiguslikult (järelevalve valdkonnad, organid, pädevus, menetlus jne) • 2. reegel: järelevalve ei ole õiguskorra tagamise imevahend, tema efektiivsus ei ületa mõnekümne protsendi piire. Totaaljärelevalve on saavutamatu ja mõttetu, keskenduda tuleb prioriteetidele. • 3. reegel: järelevalve ja tema meetmed on koormavad, seega eriline tähendus järelevalve proportsionaalsusel. Järelevalve meede ei tohi muutuda materiaalselt karistuslikuks.  KA NII VÕIB MÕELDA Kas tuleb tuttav? • igaühe loomuses on liigikaaslast kontrollida ja karistada • sund ja karistus teevad inimese ja maailma paremaks • karistusel ja ka mittekaristuslikul sunnil on oluline preventiivne mõju • rohkem järelevalvet – rohkem õigusriiki  JÄRELEVALVE JA MUU ORGANI TEGEVUS • Järelevalve piiritlemine: - järelevalveorgani muust tegevusest - sh järelevalveorgani tegevusest kohtuvälise menetlejana • Piiritlemise tähtsus: kohaldatav õigus, menetlusosaliste ring ja nende õigused, eesmärgid ja vahendid. • Piiritlemise kriteeriumid: õiguslik määratletus, eesmärk, subjektiivsed kriteeriumid jne • Praktikas: mitmeid probleeme  PIIRITLEMISE KÜSIMUS I • Kas lubadega seonduv on järelevalve? • Lubade andmine pole, aga loareziimi kontroll, lubade kehtetuks tunnistamine on ? Vt KorS § 1 lg 8 • Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus: • § 68. Ettekirjutus • (1) Majandushaldusasutus teeb ettevõtjale ning ettevõtjaga seotud isikule ettekirjutusi majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste rikkumise vältimiseks, tegevuse majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viimiseks, teatamiskohustuse ja loakohustuse täitmiseks, riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks ning muudel käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja  PIIRITLEMISE KÜSIMUSI II Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 36 Majandustegevuse keelamine • (5) Majandustegevuse võib keelata majandushaldusasutus, kelle ülesanne on teostada järelevalvet nende majandustegevuse nõuete täitmise üle, mille rikkumine on keelamise aluseks. Kui selline pädevus on nii riigi majandushaldusasutusel kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse majandushaldusasutusel, otsustab keelamise riigi majandushaldusasutus. Kui selline pädevus on mitmel riigi majandushaldusasutusel, on keelamise õigus igaühel neist ning keelamismenetluse algatanud majandushaldusasutus kaasab teise pädeva asutuse arvamuse andmiseks.  PIIRITLEMISE KÜSIMUSI III Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus • § 42. Ettekirjutus majandustegevuse nõude ja tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise lõpetamiseks • Majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse rikkumise korral teeb majandushaldusasutus enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud ettekirjutuse tegevus majandustegevuse nõuete või tegevusloa kõrvaltingimustega kooskõlla viia. Ettekirjutust ei tehta, kui lähtuvalt asjaoludest on ilmne, et ettevõtja seda ei täida.  PIIRITLEMISE KÜSIMUSI IV • Kas järelevalveorgani poolt nõusolekute, kooskõlastuste ja heakskiidu andmine on järelevalvemenetlus? • TLS § 8. Nõusolek alaealise töötamiseks • (3) Töölepingu sõlmimiseks 7–14-aastase alaealisega taotleb tööandja tegevuskohajärgselt tööinspektorilt nõusoleku. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta. • (4) Kui tööinspektor on kindlaks teinud, et töö ei ole alaealisele keelatud ja alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning alaealine soovib tööd teha, annab tööinspektor tööandjale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõusoleku. • (5) Kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul. • (6) Tööleping, mis on sõlmitud alaealisega käesolevas paragrahvis nimetatud nõusolekuteta, on tühine. • Kui lubade andmine ei ole järelevalvemenetlus, kas siis lubade tingimuste järgimise üle teostatakse järelevalvet?  JÄRELEVALVE EESMÄKIDEST • Kõige üldisemalt: avaliku õiguse normide täitmise tagamine ( Vt. Korrakaitseseaduse § 2 lg 4) • Avalik huvi ja erahuvi, haldusväliste isikute õigused – milline vahekord? • Haldusjärelevalve – kas eesmärkide erisus? • Eesmärgi saavutamise vahendid: kontrolli erinevad vormid, sanktsioonid, juhised. NB! Sund ja profülaktilised meetmed. Juhendamine, õpetamine, suunamine- millises mahus?  JÄRELEVALVE LIIKIDEST • Riiklik järelevalve • Haldusjärelevalve • Eristamise alus: järelevalvatav subjekt: 1. Riiklik järelevalve: haldusvälised eraõiguslikud isikud 2. Haldusjärelevalve: teine haldusorgan, teine halduskandja. Sealhulgas haldusorgani poolt hallatavad asutused ( nt koolid), halduslepinguga haldusülesannet täitvad isikud jne. Kas haldusjärelevalve katab valdkondi analoogselt riikliku järelevalvega? Ei – nt KKI ei saa teostada haldusjärelevalvet Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel. NB! Kui haldusorganid alluvussuhtes ( nn vertikaalsuhted), siis kas haldusjärelevalve võimalik? EI - ainult teenistuslik järelevalve (VVS § 75/1 lg 2)  HALDUSJÄRELEVALVE ERISUSTEST • Õigusliku aluse annab VVS § 75 • Järelevalve ese – tegevuse õiguspärasus ja sic! seaduses sätestatud juhul otstarbekus • Sunniraha ei saa kohaldada riigi haldusorgani suhtes, küll aga teise halduskandja suhtes ( KOV), määr kuni 9600 eurot. • Üldvolitused VVS-is. Täpsem regulatsioon eriseadustes. Ei kohaldu KorS ( KorS § 1 lg 7), aga eriseadused osundavad KorS konkreetsetele sätetele. • Küsimus: kas selline regulatsioonide eristamine oli möödapääsmatult vajalik? Ühe korrastamist vajava normatiivse kogumi asemel saime kaks.  HALDUSJÄRELEVALVE. VVS • § 751. Haldusjärelevalve • (1) Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. • (2) Haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle teostatakse juhul, kui see ei ole järelevalve teostaja alluvuses. • (3) Haldusjärelevalve riigi haldusorgani üle hõlmab järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse ning seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on järelevalvatava kontrollimisel õigus teha puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutusi. • (4) Haldusjärelevalve teise haldusekandja üle hõlmab haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Haldusjärelevalve teostajal on teise haldusekandja kontrollimisel õigus teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]  HALDUSJÄRELEVALVE MEETMED. VVS • § 752. Haldusjärelevalve meetmed • (1) Haldusjärelevalve teostajal on õigus: 1) nõuda järelevalvatavalt seletusi ja dokumentide esitamist; 2) peatada järelevalvatava asjakohane ametnik või töötaja ning teda küsitleda; 3) kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi abil järelevalvatava valduses olevat vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi; 4) võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada; 5) siseneda järelevalvatava territooriumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse ja ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi; 6) jäädvustada olukord, võtta proove ja näidiseid, samuti teostada mõõtmisi ning teha ekspertiisi; 7) rakendada seaduses sätestatud muid haldusjärelevalve meetmeid. • (2) Haldusjärelevalve teostaja teavitab järelevalvatavat võimaluse korral eelnevalt järelevalve läbiviimise ajast ja viisist. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] • NB! Haldusjärelevalve puhul ei kohaldata Korrakaitseseaduse sätteid!  SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUS • § 157. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine • (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järgmised korrakaitseorganid: 1) Terviseamet – käesoleva seaduse § 114 lõike 4 punktis 2 ja § 124 lõikes 10 sätestatud tervisekontrolli läbimise üle; 2) Sotsiaalkindlustusamet – käesoleva seaduse §-des 66, 87, 91, 94, 97 ja 100 nimetatud teenuste osutajate üle; 3) maavanem – käesoleva seaduse §-des 20, 33, 108 ja 116 nimetatud teenuste osutajate üle. • (2) Maavanem või tema volitatud isik teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle. Seda kajastav ettekanne esitatakse Sotsiaalministeeriumile vähemalt üks kord aastas. • (3) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada riikliku järelevalve tegemiseks vajalikku informatsiooni ja kontrollida andmete õigsust maksukorralduse seaduse §- s 251 sätestatud töötamise registri andmete alusel.  SOTSIAALHOOLEKANDE SEADUS. MEETMED • § 158. Riikliku järelevalve erimeetmed • Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49– 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. • § 159. Sunniraha määr • Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.  JÄRELEVALVE ÕIGUSLIKEST ALUSTEST • Haldusmenetluse üldpõhimõtted. HMS kohaldamise ulatus • Korrakaitseseadus – mida annab järelevalvele? Ohutõrje kontseptsioon. Politseiõiguse osa. • Eriseaduste menetlusõiguslikud regulatsioonid kärbitud. Eriseadused kui kohaldatava materiaalõiguse allikad. • Kohtu õigustkujundava tegevuse iseloomust • Mis puudub?  ÕIGUSLIKUD ALUSED II • Hea halduse põhimõte • Menetlusõiguste tagamine ( õigus teabele, õigus olla ära kuulatud jne) • Haldusakti põhjendamine • Proportsionaalsus ja ühetaoline kohtlemine • Kaalutlusvigade vältimine  KASIN KOHTUPRAKTIKA • Mõned lahendid: 3-3-1-29-13; 3-3-1-53-12; 3- 3-44-10; 3-3-1-42-14; 3-3-1-46-14; 3-3-1-72- 14 • Kas need lahendid sisaldavad uusi suundumusi? • Avalik ja erahuvi järelevalvemenetluses, sunniraha kohaldamine jt probleemid  KORRAKAITSESEADUS • § 23. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise põhimõtted • (1) Kui seadus ei näe ette teisiti, siis võib käesolevas peatükis sätestatud riikliku järelevalve meedet kohaldada ainult avaliku korra eest vastutava isiku suhtes. • (2) Käesoleva seaduse §-des 26, 30, 32, 34, 351 ja 44 ning § 47 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada ka isiku suhtes, keda ei ole alust pidada avaliku korra eest vastutavaks isikuks. (3) Isikul on kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.  SUNNIRAHA ERANDID • KeÜS § 62/5 – sunniraha ülemmäär 32 000 eurot • Konkurentsiseadus § 57/1 - sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule kuni 6400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 9600 eurot. • Ehitusseadustik § 133. Sunniraha määr • Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot. • jne II. JÄRELEVALVEMENETLUS JÄRELEVALVEMENETLUSE ALUSTAMINE • Alus ja ajend. Nn plaaniline järelevalve ja üksikjuhtumi kontroll. Nende proportsioonid? • Kaalutlusruum alustamisel • Isiku nõudeõigus alustada menetlust? • Menetleja tahteavaldus. Esimene menetlustoiming • Kohtulik kontroll menetluse alustamise üle. Kas kohus saab siin sekkuda kaalutlusruumi?  KUIDAS MÕISTA? • KORRAKAITSESEADUS. • Kuidas alljärgnevat mõista? • § 24. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine korrakaitseorgani poolt ohu ennetamiseks [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] • (1) Korrakaitseorganil on lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. • (2) Ohuprognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest. • (3) Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud ning välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks. • (4) Ohuprognoosi koostanud korrakaitseorgan hindab järjepidevalt ja vähemalt üks kord aastas ohuprognoosi asjakohasust ning teeb selles vajaduse korral muudatusi. • (5) Ohuprognoosi võib koostada kirjalikult. Kirjaliku ohuprognoosi kinnitab korrakaitseorgani juht või tema poolt volitatud isik. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 13.07.2014] • (6) Ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi, välja arvatud juhul, kui see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks. Kutse peale ilmumata jäämisel ei ole lubatud kohaldada sundtoomist.  MENETLUSOSALISED • Järelevalvemenetluse adressaat • Millal kolmas isik? Mis rollis? • Menetlusväline isik? Mis rollis? • Õigus teabele, õigus olla ära kuulatud, kaebeõigus, enesesüüstamise privileegi mõju, talumis- ja kaasaaitamiskohustus  MENETLUSTOIMINGUD • Toimingu eesmärk. Menetluse tagamine ja tõendite kogumine. Toimingu valik. Kaalutlusruum. Otstarbekus ja proportsionaalsus. • Toimingu lubatavus • Tõendid ja nende kogumine ning hindamine • Tõendamisstandard järelevalveasjades ( vt eraldi slaidid). • Korrakaitseseaduse meetmed ja nende kohaldatavus väljaspool politseilist tegevust • Menetlustoimingute vormistamine MENETLUSTOIMINGU PROTOKOLL • Protokollide ülesanne • Protokollid, nende vorminõuded • Protokollis kajastatavad asjaolud • Protokoll kui tõendi protsessuaalne vorm • Muud menetlusdokumendid. Õiend, akt, protokoll – kas on erisusi?  TÕENDAMISE REEGLID • HMS sätted • TsMS sätted • Tõendamisega seotud reeglid eriseadustes  TÕENDID • Menetlusvormis teave, mille alusel tehakse kindlaks faktilised asjaolud • Teabe vorm ja sisu. Vorm: üldjuhul seaduses sätestatud menetlusvormis, menetlustoimingu protokoll jms • Liigid: tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend , asitõend, vaatlus, eksperdiarvamus jne. NB! hearsay! Nö vabatõendid • Tõendite hierarhiast ja parimast tõendist  TÕENDI LUBATAVUS • Lubatavuse esmane nõue on asjassepuutuvus • Mittelubatav tõend: 1. Selge keelunorm seaduses 2. Seaduse nõuete olulise rikkumisega saadud tõend, nt põhiõiguste rikkumisega (vt. HKMS § 62 lg 3 p 1 – diskretsiooniline) – aga “ vaimu pudelisse ei saa tagasi ajada” 3. Kohtupraktika poolt mittelubatavaks tunnistatud tõend 4. Mittelubatavaks võivad olla ka menetlusosalist iseloomustavad tõendid, nt. tervisliku seisundi, tema karistatuse jms kohta ( eriti vandekohtu süsteemis), va juhul, kui need asjaolud seadusest tulenevalt on asja lahendamisel obligatoorne tuvastada  TÕENDI ASJAKOHASUS • Tõend on asjakohane (asjassepuutuv, relevantne) juhul, kui: • 1) selle abil saab suurema tõenäosusega möönda fakti olemasolu või puudumist; • 2) fakt on aga vaadeldava teoga seonduv asjaolu • Tõendamisese – teoga seonduvate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kogum, tuleneb materiaalõigusest.  TÕENDI USALDUSVÄÄRSUS • Tunnistaja usaldusväärsus • Dokumentide usaldusväärsus, dokumentide autentimine. Salvestised ja fotod • Tõendi kogumise meetodid. Mõõtmine, analüüsid  TÕENDAMISKOORMUS • HALDUSES: 1. Koormav akt – üldpõhimõtte kohaselt haldusorganil. Võimalik üleminek ja jagatud koormus. Aga – seadus ei sätesta enamikel juhtudel täpselt. Praktikas- ka kohtupraktikas – ebaselge. NB! Uurimispõhimõttest ei saa veel tuletada tõendamiskoormuse paiknemist konkreetsel juhul 2. Soodustav akt – üldpõhimõtte kohaselt taotleja. NB! Täpsem oleks võib –olla üldreegel seada sõltuvusse sellest, kelle initsiatiivil menetlus alustatud? Ex officio – koormus organil, isiku algatusel – isikul?  PRESUMPTSIOONID • Süütuse presumptsioon süüteomenetluses (pole päris presumptsioon)- Ei incumbit probatio qui dicit, non qui negat • Ümberlükatavad (praesumptio iuris tantum) ja ümberlükkamatud (absoluutsed- praesumptio juris et de jure) presumptsioonid (nt alaealise teo- või süüvõimetus) • Heausksuse eeldus, valduse seaduslikkuse eeldus, valdaja omandi eeldus, dokumendi õigsuse eeldus, lapse põlvnemise eeldus, kohaldatava õiguse põhiseaduspärasuse eeldus jne • Tegelikult ka kehtiva haldusakti õigsuse eeldus  TÕENDAMISEST VABASTAMINE • Üldtuntud asjaolud (kas ka halduse äranägemisel?) • Menetlusosaliste teadev omaksvõtt • Faktiliste asjaolude õigsuse eeldamine – ei ole iseendast presumptsioon • Teises kohtuasjas tuvastatud asjaolud või haldusasjas tuvastatud faktid – sõltub seaduse regulatsioonist. Üldreegel - võib nendes asjades kogutud tõendeid kasutada ka teises asjas, ei vabasta aga hindamisest. Valdkondade eripära. Vt. HKMS § 65, TsMS § 251 lg 2  PRIVILEEGID • Enesesüüstamise privileeg • Lähikondsete kaitse privileeg • Kaitsja (advokaat)- klient • Arst – patsient • Vaimulik – koguduse liige • jne  TÕENDITE KOGUMINE • Oluline küsimus, aga selle teema raames vaid märksõna • Kogumise põhireeglid: a) kas tõend lubatav (pole keelunormi) b) koguda tõendeid pro ja contra c) vältida isiku ülemäärast kahjustamist, eriti oluline põhiõiguste tagamine, riive minimaalsus d) tehnilised vahendid, mõõtmine - kehtestatud nõuded, metoodikad, kasutusjuhendid jms  TÕENDITE HINDAMINE • Ka selles osas vaid märksõnad: a) hinnata kogumis (kõiki kogutud asjakohaseid ja lubatud tõendeid) b) vastuolude kõrvaldamine, tõendite usaldusväärsuse hindamine c) kahtluse tõlgendamine d) tõendi pelgalt refereerimine pole tõendi hindamine !  TÕENDAMISE ULATUS • Kas tõendamise eesmärk on selgitada välja tõde? Viga ja selle tõenäosus. • Tõendatuse ulatus - kas alati absoluutne? • Millest sõltub tõendatuse nõutav ulatus? • Erivaldkonnad, erimenetlused. • Tõendamise standardid riigiti ka samas küsimuses erinevad!  TÕENDAMISE STANDARD 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% A B C D E F  STANDARDI SELGITUS • A. Scintilla (sisuliselt prognoosotsus), tõendid faktiliselt puuduvad • B. Põhjendatud kahtlus/ on alust arvata. Peab esinema piiratud kogus tõendeid, pole nõutav, et olulised tõendid. Kahtlus peab olema individualiseeritav ja formuleeritav. Kasutatakse üldiselt nt. esmase õiguskaitse üle otsustamisel, tõkendite kohaldamisel • C. Oluline tõend. Tõend, mille alusel mõistlik inimene saab teha järelduse fakti olemasolu kohta. • D. Ülekaalukad tõendid. Ülekaalukad on tõendid siis, kui nende kaal on suurem kui vastupidisele osundavate tõendite kaal. Tsiviilkohtumenetluse standard. • E . Selged ja veenvad tõendid. • F . Väljaspool mõistlikku kahtlust. Kriminaalmenetluse standard  OHUKONTSEPTSIOON JA STANDARD • Ohu kategooria enam kui 600-s õigustloovas aktis! • Erilise kaaluga korrakaitseseadus, millega avaliku võimu teostamine suuresti allutati ka seadusandlikult ohutõrjekontseptsioonile. Saksa kontseptsiooni ülevõtmine. • Kaks kirjatööd: Janar Jäätma. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega(2015); Mait Laaring. Eesti korrakaitseõigus ohuennetusõigusena (2015)  KorS JA TÕENDAMISSTANDARD • KorS § 5 lg 2: Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse ( sic!) hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine • Küsime: mida tähendab piisavalt tõenäoline? Mis mõõde on lähitulevik? • KorS § 5 lg 5: vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab • Küsimus: mis on suur tõenäosus? • KorS § 5 lg 6: ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud • Küsimus: mis on ebapiisav tõenäosus? Aga “ on alus arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud”? Kas see erineb väitest, et on alust arvata, et korrarikkumine pannakse toime? Kas erinevad standardid?  STANDARDI NÄIDE. MTÜS • § 43. Majandustegevuse ja tegevusloa peatamine • (1) Majandushaldusasutus võib ettevõtja majandustegevuse või tegevusloa osaliselt või täielikult peatada: 1) majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumisega kaasneva kõrgendatud ohu või olulise ohu korral kuni rikkumise kõrvaldamiseni või majandustegevuse keelamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni; 2) riikliku järelevalve teostamise takistamisel kuni järelevalve teostamise võimaldamiseni, kui ettevõtja ei ole täitnud talle eelnevalt takistamise lõpetamise kohta käesoleva seaduse § 68 alusel tehtud kirjalikku ettekirjutust, milles teda on peatamise eest hoiatatud. • (2) Tähtajalise tegevusloa tähtaeg ei pikene aja võrra, mille jooksul tegevusluba oli käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud. • (3) Majandustegevuse või tegevusloa peatamise ulatus märgitakse peatamise otsuses. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]  STANDARDI NÄIDE. KsüS • § 4. Keskkonnarisk • Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. • § 5. Keskkonnaoht • Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.  Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • § 15 (1) Käesolevas seaduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum käesoleva seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist.  OHUKATEGOORIA RAKENDAMISE PÕHIMÕTETEST • Üldjuhul (klassikaline teooria) oht kui selline ei anna haldusele alust tegutsemiseks. • Vajalik kvalifitseeritud ( konkreetne) oht. Ohu realiseerumise ( so. kahju tekkimise) tõenäolisus konkreetses olukorras. • Tõenäosuse hindamine ametniku poolt nö neutraalse vaatleja positsioonilt. • Mida kaalukam kaitstav hüve, seda madalam võib olla tõenäosus. Kas abstraktne ohukahtlus õigustab halduse tegevust?  OHUKATEGOORIA PROBLEEMID • Riigi ekspansioon. Paternaalne riik. Isiku õiguste ja vabaduste oluline kitsendamine õigusloomes. Ohu olemasolu loob piisava aluse sekkumiseks täitevvõimu poolt konkreetsel juhul. Stigmatiseerimine. Seaduses determineeritud ettekirjutused. Riske sageli ei pea hindama, • Ohu (tõenäosuse) hindamine ja subjektivism. Oht ja tõendid. Ohukontseptsiooni raames siiski tavaliselt kahju ja selle saabumise tõenäosust ei hinnatagi. • Kohtu võimalused a) ohtude klassifitseerimisel b) halduse otsustuste hindamisel • Kas ohutõrje kontseptsioon on kõikides olukordades jätkusuutlik? Kulukuse mõõde. • NB! Õiguslikud vaidlused Saksa õigussüsteemis! Riskijuhtimine kui võimalik alternatiiv?  OHT VS RISK • Riskipõhine lähenemine tugineb tõdemusel, et avalik võim ei suuda välistada kõiki ohtudest tulenevaid tagajärgi. Prioriteetide määratlemisele rajanev meetod, Piiritleb riigi eesmärke ja interventsiooni ulatust, st limiteerib riigivõimu. Riskide juhtimine, mitte ohtude kõrvaldamine .Poliitikutel väiksem vabadus poliitiliselt reguleerida valdkonnas, kus kohaldatakse riskipõhist lähenemist. Aktsepteeritav ( mõistlik) ja mitteaktsepteeritav risk. Arvestab nii tagajärje tõenäosust kui ka mõju. Majandusliku efektiivsuse mõõde. 21. sajandi suund. • Olulisel määral kasutuses USA, UK, Austraalia, Kanada jne. Kitsam levik Saksamaal, Prantsusmaal. • Levinud algselt eelkõige keskkonnaküsimustes, toit, keemiatooted jne. Võitlus terrorismiga. KAALUTLUSÕIGUS Kaalutlusõiguse/diskretsiooni mõistest • Mõiste avaliku võimu teostamisel. Iseloomustab võimukandja otsustuspädevust (-vabadust). • Kaasaja maailmas seotus õigusega. Õiguslik võimalus ( piir) otsustuste vabaks langetamiseks. • Seadusandja diskretsioon, kohtu diskretsioon, halduse diskretsioon • Diskretsioon ja õigusriik  KAALUTLUSÕIGUS HALDUSES • Legaalmääratlus: HMS § 4 lg 1 • Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel • Õiguse subsumeerimine ja diskretsioon • Määratlusest tuleneb, et seadus peab andma volituse. Selle volituse iseloom? Kas “seadus” hõlmab ka “määrust”?  DISKRETSIOONI VAJALIKKUS • Miks on diskretsioon vajalik? Selle kõige üldisem eesmärk. • Halduse diskretsioon ja demokraatlik valitsemine. Võimude lahusus. • Objektiivne, parem, õigem individualiseeritud otsustus jms –vt diskretsiooni liigid! • Halduse professionaalsus, teadmistepõhisus kui eeldus  KAALUTLEMISE PÕHIMÕTTED • HMS § 4 lg 2 • Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve • NB! Diskretsioon kui halduse õigus eksida. Kohtu kohustus tolereerida kaalumisvea riski  KAALUTLEMISE PIIRID • Mida me piiride all mõistame? Kas õiguspraktikas on diskretsiooni piirid selgelt sätestatud? Kui selge regulatsioon puudub, kas me saame tuletada neid piire? • Kuidas me saame aru, et tegemist on diskretsioonisituatsiooniga? • Seadusandja poolt kriteeriumide mitteammendav sätestamine - kas seondub piiridega ?  KAALUTLEMINE JA ÕIGUSE ÜLDPÕHIMÕTTED • Proportsionaalsus • Ühetaoline kohtlemine • Õiguspärane ootus  KAALUTLUSED • Olulised asjaolud Olulised asjaolud – nii faktilised kui ka õiguslikud? Millest lähtudes lugeda asjaolu oluliseks? • Põhjendatud huvid. Huvide kataloog. Üldised huvid, avalikud huvid, isikute subjektiivsed õigused jne. • Kaalumissituatsioonis kahte või enamat huvi ei saa täielikult rahuldada ühel ja samal ajal  KAALUTLUSTE HINDAMINE • Asjaolude ja huvide/subjektiivsete õiguste tuvastamine. Tõendamine? • Milline huvi on avalik või üldine huvi? Avalik huvi ja õigussüsteem • Huvide/printsiipide tasakaalu kontseptsioon. • Domineeriva huvi kontseptsioon • R. Alexy kaalumise valem • Hindamise mehhanismist: tuvastada kaks või enam vastanduvat huvi; luua nende aksioloogiline hierarhia ( väärtusskaala); huvi või printsiibi normatiivne allikas/alus pole üldjuhul määrav ( põhiseadus, seadus, määrus) KAALUTLEMINE JA PÕHJENDAMINE • Kaalutluse käik peab kajastuma akti põhjendustes. • 3-3-1-37-14 • Haldusakti põhjendustest peab nähtuima faktiline ja õiguslik alus, samuti kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 2 ja 3) Praegusest käskkirjast peab nähtuma, miks minister pidas maa riigi omandisse jätmise huvi kaalukamaks kui linna huvi munitsipaliseerida. PÕHJENDAMINE  HALDUSAKTI PÕHJENDAMINE • Õiguslikud alused: 1. HMS § 56 2. Eriseadused 3. Kohtupraktika 4. Põhiõiguste harta art. 41  HMS § 56 • (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. • (2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. • (3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. • (4) Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.  TOIMINGU PÕHJENDAMINE • HMS § 108. Toimingu põhjendamine • (1) Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. • (2) Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist.  PÕHJENDAMISE EESMÄRK • Isiku huvi teada, miks just sellise sisuga akt anti. Seondub isiku kaebeõiguse kasutamisega. • Aitab tagada läbimõeldud ja õige otsuse tegemist. Otsustusprotsessi element. • Vaide- või kohtumenetluses võimalik hinnata otsustuse sisulist õiguspärasust • Haldustegevuse läbipaistvuse element. Avalik huvi.  PÕHJENDAMISE ULATUS • Kas kõik kirjalikud haldusaktid? • Koormav haldusakt • Soodustava haldusakti andmisest keeldumine • Kas adressaadi ( taotleja) suhtes soodustav haldusakt on alati soodustav ka kolmanda isiku suhtes?  PÕHJENDAMISE SISULINE ULATUS • Määrab kohaldatav ( asjassepuutuv) materiaalõiguse norm • Tõendamisese • Haldusorgani diskretsiooni ulatus • Menetlusosaliste seisukohad  PÕHJENDUSTE STRUKTUUR • Akti andmise õiguslik alus, sh pädevusnorm ja kohaldatav materiaalõiguse norm • Faktiline alus: faktilised asjaolud, nendega seonduvad tõendid ja tõendite hindamine • Menetlusosaliste (vastu)väited, taotlused • Kaalutlused ja kaalutlemine • Proportsionaalsuse hinnang ( test)  ERAND • Faktilist alust ei pea näitama, kui adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (HMS § 56 lg 4) • Kuidas seda mõista? Kas tuleb näidata, et kolmandate isikute õigusi ei piirata? Kui menetluses on kolmandate isikute vastuväited? Kui on kaalutlusõiguse alusel antav akt? Millal on taotlus rahuldatud?  PÕHJENDUSTE ESITAMINE • Haldusaktis • Muus dokumendis (osaliselt või täielikult?). Viide sellele dokumendile, dokumendi kättesaadavus. Põhimotiivide haldusaktis esitamise kohustus – kas sõltub asja liigist?  JÄRELEVALVEMETLUSE LÕPETAMINE • Ettekirjutuse tegemisega • Ettekirjutust tegemata • Kas saab nõuda ettekirjutuse tegemist? • Kaalutlusruum menetluse lõpetamisel ilma ettekirjutuseta. Kas keegi saab vaidlustada? Kui jah, siis millised on kohtuliku kontrolli piirid? Kaalutlusõiguse õige teostamise kontroll – mida see tähendab?  ETTEKIRJUTUSEST VEEL • Kaalutlusruumi erisused • Ettekirjutuse põhistamise ulatus • Ettekirjutuse resolutsioonist. Resolutsiooni valikukriteeriumid, selle lubatavus ja täidetavus  SUNNIRAHA • Ettekirjutus – hoiatus- täitekorraldus • Järelkontroll – mis see on? • Kas sunniraha kohaldamine on järelevalvemenetlus või eraldi täitemenetlus? • Kuidas selles menetluses tagada adressaadi õigusi? Kaebeõiguse probleem  ASENDUSTÄITMINE • Problemaatiline. • Proportsionaalsuse küsimus. Kas saab seadustada tegevust? • Kuidas tagada puudutatud isiku menetlusõigused? • Õigusliku regulatsiooni täpsus. Vt, KeÜS § 62/3 lg 3: Keskkonnainspektsioon võib kallasrajal läbipääsu takistava ehitise lammutada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Ehitise lammutamiseks asendustäitmise käigus peab Keskkonnainspektsioon eelnevalt teavitama asjaomast kohalikku omavalitsust.  KOKKUVÕTTE ASEMEL • Järelevalve nõuetekohane läbiviimine eeldab põhiliste haldusmenetluse reeglite järgimist • Järelevalve asendi ja ulatuse küsimused vajavad edasist mõtestamist. Teavitamine, juhendamine vrs sund • Õiguslik baas vajab konsolideerimist. Täpsemate menetlusreeglite kujundamine. Normide selguse probleem. • Järelevalvatavate menetlusõiguste tagamine. Kaitseõiguse garanteerimine. TÄIENDUSKOOLITUSE „Nõustava järelevalve kompetentside tõstmine“ 3.koolituspäev Motiveeriv intervjueerimine 18.11.2016 Koolitajad: Reet Hindus; Anne Rannaveski-Poola Rühmatööd ja üleskirjutised Kuidas teha avatud küsimusi?  Kuidas sinu elu muutus?  Mis on oluline sinu praeguse elu juures?  Milline abi oleks sulle HK-s olemas?  Millised toidud sulle meeldivad?  Milline elupaik sulle meeldis?  Millised asju tahad võtta?  Kuidas kujutad ette oma tulevikku?  Mida saaks elukorralduses muuta?  Kellega tahaksid seda veel arutada?  Mida sa tead, milline elu HK-s/kirjelda?  Kuidas suhtud?  Kuidas HK-s tervise eest hoolitsetakse? ********************************************************************************** 1. Ebateadlik ebapädevus 2. Teadlik ebapädevus 3. Teadlik pädevus 4. Ebateadlik pädevus ********************************************************************************** MINU ÕPETAJA  Toetus, inimlikkus, heatahtlikkus, süsteemusus  Rahulikkus  Sõbralik, lahke, nooruslik, õiglane  Väärikus, väärtushinnangud, eeskuju  Olemasolemine, väärtustan  Enesekindlus  Armastus  Mõistev   Usk iseendasse, toetab enesekindlust  Hoolivus, tarkus mõista  Oskus huvi tekitada, oma arvamus  Kriitika toetaval moel  Elu- ja töökogemus, intelligentsus, päris eluga kontakt Mati 87.aastat vana Elab maal PREGUNE OLUKORD UUS OLUKORD Ulatuslik kõrvalabi, küttekolle lagunenud  Soe toit ja tuba Kasud( plussid)  Suhtlemise võimalus hoolekandeasutuses  Turvalisus  Suveks koju (intervallteenus)  Tervishoid  Ühisüritused ja- tegevused  Abi olemas/kättesaadav  Mugav  Oma kodu Kasud kodus  Mälestused  Tuttav keskkond (maja, koer/kass)  Rutiin/harjumused  Turvatunne  Kohustused, mis hoiavad aktiivsena  Kontroll enda elu üle  Pension ei jää kätte Kahjud (miinused)  Elukeskkond muutub hoolekandeasutuses  Enda üle otsustamine muutub  Sotsiaalvõrgustik muutub  Peab muutma harjumuspärast käitumist  Ebatervislik toit Kahjud (miinused)  Ebapiisav hügieen (WC, kodus pesemine)  Kõikuv tervislik seisund  Üksildus  Pidev mure olme pärast  Lemmikloomad  Külm, niiske  Raske liikuda abivahenditega Järelevalveametnike koolitusprogrammi „Nõustava järelevalve kompetentside tõstmine“ 8.detsember 2016 kokkuvõte Hea järelevalve praktika ABC I grupp  Ekspertide kaasamine(ka kolleegid)  Põhjalik eeltöö  Tagasiside andmine( kõikidele osapooltele)  Erinevate meetodite kasutamine( fotod, videod jne)  Nõustamine laiemalt( visioonide, missioonide, strateegiliste eesmärkideni jne välja)  Enesekehtestamine  Järjepidevus  Osalemine teenuseosutaja arengukava väljatöötamisel II grupp  JV lähtealused peaksid olema selged- eesmärk! (iga-aastased kehtestatud kriteeriumid)  Et JV tulemus leiaks kasutust ( seadusemuudatused jne)  Koostöö nii MV-ga kui JV objektidega  Seadused peavad olema üheselt tõlgendatud  Eetikapõhimõtete järgimine  Selgesõnalised õigused  Inimlikkus! III grupp  JV protsessi tundmine ( JV algatamine, info kogumine, eelanalüüs, paikvaatlus, info hindamine kogumis, akti koostamine, tagasiside, vajadusel järelkontroll )  Eesmärgistatus  Teenuse tundmine  Seaduse tundmine  Hea suhtlemisoskus  Analüüs, süntees, hindamine  Järelevalvatava tunnustamine, positiivse märkamine  Tagasiside küsimine  Koostöö, mõistmine  Nõustamine IV grupp  Põhjalik ettevalmistus  Asutuse ettevalmistuis  Väga selge JV algatamise teade+ aeg  Mõlema poole valmisolek JV-ks, paikvaatluseks  Kindel, struktueeritud JV ülesehitus+ avakoosolek  Sisulised tegevused (dok.vaatlus, ruumidega tutvumine, kuulamine, avanemine, motiveeriv intervjuu)  Seaduste selgitamine, lahti rääkimine  Kokkuvõttev koosolek, kirjeldatakse ära kõik nähtu. Tuuakse esile tugevused ja puudused ( arengukohad) ja lepitakse kokku likvideerimise võimalused.  JV akti koostamine- kavand  Omanikule/esindajale vastulausete andmiseks  Akt kinnitamiseks seotud isikutele/org.  Infopäevad/kogemuskohtumised  Paindlikkus, mõistmine, nõustamine ja JV eesmärgistamine  Järelkontroll JV VÕIMALDAJAD 1. Inimressurss:  Töötegija- töökoormus paras  Meeskond, inimesed, kes valdavad JV teemat  Pädevus, kompetents-koolitused  Valdkondade spetsialistide kaasamise võimalus (nt finants, juriidiline) 2. Seadusandlus  Selgus, et ei oleks mitmeti tõlgendatav, nt: mis on kvaliteet, teenuste nõuded, miinimumnõuded hooldusplaanidele 3. Poliitika kujundamine:  Nõustav JV: kuhu on suund? mis on eesmärk? Kas JV on oluline? 4. Ühtlustamine  Vormid  Protsess  Teemad kokku lepitud, struktuur, et saaks teha järeldusi ja ettepanekuid teenuste arendamisel  Tagasiside Som-ilt, kogemustest õppimine  Kompetentsuse mudel, seos JV koolitusel fookuses olnud kompetentside ja õpiväljunditega 1. Isiksuslikud omadused, hoiakud, väärtused 2. Põhioskused  Eneseväljendus oskus  Enda juhtimisoskus 3. Kompleksoskused  Tagasiside andmise oskus  Analüüsioskus ( võime näha seoseid- praktiline elu ja seadus)  Läbirääkimisoskus  Põhjendamisoskus  Ajajuhtimise oskus 4. Kompetentsid  Õigusaktide selgitamine  Kvaliteedi komponendid, ühtne arusaam KV-st  Motiveerimisoskus JV nõustajale sobiv nõustamise stiil, sõltuvalt organisatsiooni/ juhi motivatsioonist ja oskustest/kompetentsist 10 Juhendamine, Delegeerimine, õpetamine, tunnustaine, selgitamine, kogemuste ja hea informeerimine praktika väljatoomine, teistele MOTIVIATSIOON tutvustamine ------------------------------------- ------------------------------------------- Motiveerimine, Juhtimine ja julgustamine, kontroll jõustamine, tunnustus, huvi ja inspiratsiooni 10 äratamine OSKUS, KOMPETENTS Ettepanekud edasiseks - Mitmed koolitajad ei olnud spetsiifiliselt kursis SHS-iga, sotsiaalteenuste ning ka järelevalvega. Ideaalis võiks koolitajad tunda järelevalve spetsiifikat - Koolituse käigus võiks praktiliselt läbi teha/ mängida ühe järelevalve (grupiga teenusepakkujate juures, kes oleksid selleks nõus) - Väga oluline on JV ametnike omavaheline kokkusaamine ja arutelud. Kokkusaamised võiksid jätkuda - Koolituspäevad võiksid olla ööbimisega- see tagaks suurema võimaluse aruteludeks ka väljaspool koolitustunde - Juriidilise koolituse osa võiks nt pakkuda ka õiguskantsleri büroo või riigikontroll (protsessi kirjeldus) või selle osa võiks liita juurde- väga oleks vaja juriidilist tuge tõlgendamise osas (EDU)KOGEMUSE INTERVJUEERIMINE 3-stes gruppides, grupiliikmed: A, B ja C, kus: A – kogemuse intervjueerija-toetaja B - kogemuse „omanik“ C - kogemuse (edu) tegurite peegeldaja A intervjueerib B-d ühe (nõustava)järelevalve kogemuse kohta, kus A tundis, et oli edukas, tuli toime raske situatsiooni v kõneluse vm keerulise olukorraga. A on uudishimulik ja toetav uurija, kel abiks küsimused: „mis toimus“, „kuidas toimus“, „kes mida tegi“, „mida sina tegid selleks, et asi toimis“, „mis aitas kõige enam“, , „mille üle sa rõõmu tundsid“, „mida sa veel tegid“, mis veel oli abiks“ jne C kuulab, tuvastab oskused, kompetentsid, tegevused/meetodid, mida B kasutas. Kirjutab iga leitud oskuse vm eraldi post-it paberile. Pärast intervjuud loeb C paberid ükshaaval ette, lühidalt kommenteerides, mis on sinna kirjutatud ning samal ajal riputades need intervjueeritava külge (ehk kleebib paberid B – le) Vahetage positsiooni, nii et kõik kolm inimest saavad olla erinevates positsioonides 3 x 20 = 60 „Nõustava järelevalve kompetentside tõstmine“ Astangu KRK koolitus, 08.12.16 Koolitaja: Triin Vana TÄIENDUSKOOLITUSE „Nõustava järelevalve kompetentside tõstmine“ 4.koolituspäev 7.12.2016 Koolitaja: Marge Vainre Suhtlemisoskused TEEMAD:  Suhtlemise etapid  Kontakti loomine ja seda mõjutavad tegurid  Suhtlemistõkked  Suhtlemisolukorra ja vestluse juhtimine, proaktiivsus  Küsimuste esitamine  Aktiivne kuulamine  Küsimuste esitamine  Selge eneseväljendusoskus, mina-keel, kehtestamine  Argumenteerimine  Tagasiside andmine Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Suhtlemise etapid Eelhäälestus  Selguse loomine, milline on parim tulemus, mida tahan saavutada  Teadvusta vajadused ja määratle eesmärk (kas peamine on hea kontakti loomine, suhete aredamine või info hankimine, probleemi lahendamine vm).  Ole teadlik oma hoiakust: ebaedu vältimine vs edu saavutamine.  Hoidu perfektsionismist, luba endale olla ekslik.  Vali, kas täpne plaan või spontaanne improvisatsioon. 1. Ümberlülitumine - eelnenud tegevuselt partnerile  Psühholoogiline kohalolek – tähelepanu suunamine partnerile (siin ja praegu kohalolek), vabane segajatest (telefon, müra jt).  Situatsiooni ja partneri määratlemine, esmamulje loomine. Ole teadlik oma eelarvamusest, stereotüüpidest, varasemate kogemuste mõjust. Parim on hinnanguvaba keskendumine, häälestus: „puhas leht“.  Orienteerumine partneri vajadustes. Vajadusel loo tingimused partneri ümberlülitumiseks. 2. Psühholoogilise kontakti loomine  Mittesõnalised vahendid (pilkkontakt, distants, asend ruumis, kooskõla verbaalsega).  Sõnad. Tervitused. Alustada, millestki heast, ühendavast (small-talk) - võimaliku pingete ja ärevuse maandamine.  Rolli valik ja sellele vastava suhtlusstiili kasutamine. 3. Asjaajamine e põhiteadete vahetamine  Infovahetamine, argumentide esitamine, analüüsimine, kokkulepete sõnastamine, otsustamine jne.  Efektiivsuse mõõdupuu: 1) kas saavutati eesmärk, mida taotleti 2) hind: aja-, raha-, energiakulu (sh ka pingelisus, emotsionaalne rahulolu). 4. Kontakti lõpetamine.  Kokkuvõtte tegemine  Partnerile sõna andmine  Kokkulepped edaspidiseks  Mitteverbaalsed märgid kohtumise lõpetamisest: ringi vaatamine, silmside katkestamine, kella vaatamine, asjade pakkumine, püsti tõusmine, distantsi suurendamine  Rituaalid loovad pinnase järgmiseks kohtumiseks (kätlemine, ukseni saatmine, rahulolu väljendamine jm).  Vead kontakti lõpetamisel: kiirustamine, venitamine. Lahkumismulje on oluline – sellest oleneb, milliseks kujuneb järgmine kohtumine. Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Kontakti mõjutavad tegurid Tegurid, millest sõltub kontakti kvaliteet: Parandavad kontakti: Halvendavad kontakti:  Sõnalise väljenduse selgus  Liigne enesele keskendumine  Keskendumine siin-ja-praegu  Pealiskaudsus ja usaldamatus olukorrale  Partneri ärakuulamine  Kaitsepositsiooni võtmine, ebaküpsed kaitsed  Loomulikkus ja usaldus  Irratsionaalsed uskumused  Emotsionaalne tundlikkus  Keskendumine eesmärgile, mõlema  Partneri sildistamine,, poole vajadustele. eelarvamused  Partneris kordumatu isiksuse nägemine Välised kontakti saavutamise ja hoidmise viisid:  Pilkkontakt, näoilme  Poos, liigutused,  Pöördenurk, vahemaa partnerite vahel  Hääle valjus  Intonatsioon, pausid  Tähelepanu hajuvate signaalide kõrvaldamine  Partnerite aktiivsuse tasakaal ajas Sisemine oskus saavutada ja säilitada kontakti:  Muude tegevuste katkestamine, psühholoogiline “kohalolek”  Partnerit aktsepteeriv hoiak ja empaatia  Mina-piiride hoidmine ning omaenda vajaduste ja tunnete teadvustamine kontakti käigus. Hea kontakti tunnused:  Partneri vastused on spontaansed  Partner reageerib empaatiliselt, on kontaktis oma tunnetega, väljendab neid  Partneril on tunne, et ta on oluline  Verbaalne sõnum on kooskõlas mitteverbaalsega  Reageeringud on vastavuses sõnumi sisule. Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Suhtlemistõkked LAHENDUSTE PAKKUMINE 1. Käsutamine, kamandamine “Sa pead ..”, “ Sa ei tohi ….”. 2. Hoiatamine, ähvardamine “Kui sa ei..., siis.....”, “Sa peaksid..., muidu...” 3. Moraliseerimine, targutamine, manitsemine „Sa peaksid ju teadma, et ..”, “Sinu kohus on....”, “See ei ole kohane....” 4. Soovitamine, lahenduste pakkumine “Mina teeksin nii...”, “Sa peaksid ….. „ 5. Küsitlemine, usutlemine “Miks sa ….“, Kes seda ütles....”, “Kas .......” MÕJU:  vastupanu, kättemaks, tekitab soovi tagajärgede „järeleproovimiseks“,  alistuvus, sõltuvus, hirm , süütunne  paneb oma seisukohta veel rohkem kaitsma, vaidlema  väljendab usaldamatust, paneb kahtluse alla vastustunde  sisendab, et teine pole oma probleemi võimeline lahendama  vastaja võib kaotada ülevaate oma probleemist, hakkab vaid reageerima teise survele või vastama kindla suunitlusega esitatud küsimustele TEISE MURE VÄLTIMINE 6. Loogiline veenmine, vaidlemine “Siin sa eksid...”, “Tegelikult on nii, et....”, “Jah, aga ....”, 7. Kaastunne, haletsemine, rahustamine “Ära muretse!”, “Varsti läheb see üle!, “Oh, sa vaeseke!” 8. .Teema vahetamine, sarkasm, eemale tõmbumine “Räägime parem millestki meeldivast...”, “Aga, mis sa muidu homme teed?”, MÕJU:  takistab avatust, provotseerib kaitsepositsiooni ja vastuvaidlemist  võib panna teise end tundma alaväärsena, ebaadekvaatsena  kuulaja tõlgendab sõnumit nii, et tal nagu poleks enda halvasti tundmine lubatav ja aktsepteeritav (minu mure on tühine või tunded on valed). KOHTUMÕISTMINE 9. . Hindamine, kritiseerimine, süüdistamine “Sa käitusid ise ka nagu …. ”, „sa poleks pidanud …“. 10. Takkakiitmine, nõustumine “Kui tubli sa oled!”, “Muidugi sul on õigus!. 11. Siltide kleepimine “Sina oled ju kõiketeadja!”, “Nojah, sa oled ju Jäär”, „Sa oled vastutustundetu!“ 12. Analüüsimine, diagnoosimine “See tuleb sellest, et ....”, “Sa oled lihtsalt väsinud”, “Tegelikult näitab see, et ...”. MÕJU:  alavääristav, sisendab ebakompetentsuse tunnet  provotseerib vastuhakku, soovi vastata samaga (“Sa ise oled .... “).  mittemõistmine, usaldamatus. Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Kuulamisvõtted TOETAV KUULAMINE  Kohalolek – kogu tähelepanu koondamine rääkijale  Vaikimine – huvi ja toetuse väljendamine, kui rääkija kogub mõtteid  Hõlbustamine – „ukseajavajd“ (nt „jätkake, ma kuulan.. „; räägi sellest lähemalt … „) AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivne kuulamine on kahepoolne aktiivne protsess, kuulaja tagasiside rääkijale sellest,  kuidas on rääkijast aru saadud sellest, kuidas tema jaoks asjad on  kuidas rääkija on mõjutatud, tähendus tema jaoks  kuidas ta mõtleb ja end tunneb Aktiivse kuulamise eelduseks, et kuulaja on:  empaatiline  aktsepteeriv  siiras Aktiivse kuulamise võtted: Ümbersõnastamine - olulisem rääkija poolt öeldust korratakse üle oma sõnadega, seejuures lähtutakse vaid partneri mõtetest ja tunnetest. Sobivad algusefraasid ümbersõnastamisel: „sa ütlesid, et ….”, „sa siis arvad, et …”, „sinu jaoks on oluline, et …. „ „ma saan sinust aru nii, et ….”, Tunnete peegeldamine - rääkija tundeseisundi sõnastamine. Empaatiline kuulamine sisaldab nii sisu kui ka tundmusi: o „sa oled väga mures, mida muutused kaasa toovad“; o „sa oled pettunud, et keegi sind kuulda ei võta“. Aktiivset kuulamist kasutatakse:  pingete vähendamiseks  eneseavamise julgustamiseks  rääkija abistamiseks, kui tal on probleem  rääkija eneseanalüüsi soodustamiseks  mõistmise ja selguse loomiseks, moonutuste vältimiseks  lisainfo saamiseks  teemas püsimiseks  vahekokkuvõtete tegemiseks Milline variant sisaldab aktiivset kuulamist? Kaastöötaja: Miks ma pean jälle sinna koosolekule minema, sellest pole ju kasu? Kuulaja vastus: a) Sa ei saaks ju muidu teada, mida seal arutatakse b) Sa kardad, et ei jõua oma aruannet õigeks ajaks valmis c) Sulle näib, et koosolekul osalemine on kasutu d) Sa võiksid ju öelda, et need koosolekud on mõttetud Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre Suhtlemisolukorra juhtimine ja proaktiivsus (S.R.Covey, 2004) Inimesel on igas olukorras valikuvabadus ja võime võtta vastutust, olla aktiivne-algataja, teha teadlikke otsuseid ja valida vastavaid reageeringuid, hoiakuid (proaktiivne), mitte teistest ja asjaoludest sõltuv (reaktiivne, kujundatav, teiste määrata). See, mis meid haavab, pole mitte see, mida teised meile teevad, vaid meie reageering sellele. Me saame ise hoida oma identiteeti (V.Frankl). Reaktiivsus:  kontrollimatu reageering stiimulile  väline stiimul, nt teised inimesed, asjaolud määravad reageeringu ja enesetunde (sh sünnipärased eeldused, vanemate kasvatus, majanduslik olukord, tähtede seis jne.)  kontroll ja vastutus toimuva üle on teistel, mitte minul endal  keskendumine teiste inimeste nõrkustele, ümbritsevatele probleemidele, mis ei ole meie muudetavad, kontrollitavad  väljendub laitvates hinnangutes, süüdistustes, ohvriks olemises. Proaktiivsus:  võimaluste nägemine ise reageering valida  vabaduse tunnetamine valikute tegemisel  vastutus oma reageeringute eest  hoiak – minust oleneb, milline on minu elu  initsiatiiv võtmine, vastutuse tunnetamist asjade käivitamise eest.  ennetamine, ise olukordade loomine.  valikuid juhivad väärtushinnangud, südametunnistus, põhimõtted  eeldab eneseteadlikkust, väljakujunenud identiteedi olemasolu, väärikust. Keelekasutuse näited: Reaktiivne Proaktiivne Mina ei saa midagi teha Vaatame, mis võimalused meil on Mis teha, selline ma olengi Minu valik on …. Ma pean seda tegema. Ma otsustasin, et … Ma ei saa … Ma eelistan, et … Ma tahan, et …. Mind solvatakse ja alandatakse. Ma võin teha valiku, mitte olla alandatud, säilitada eneseväärikus (mitte vastata samaga). Mul ei jää muud üle, kui lahkuda Mis teha, tuleb reegleid täita. Ega mina neid välja ei mõelnud. Ma oleksin õnnelikum, kui mu mees oleks hoolivam. Kui mul oleks enda jaoks rohkem aega …. Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Küsimused nõustamisel Avatud küsimused:  kontakti loomisel, teema avamisel, probleemi selgitamisel o Millest te täna sooviksite rääkida? o Mis teile muret teeb?  rääkija julgustamine teemat jätkama o Kuidas te selle mõtteni jõudsite? o Mis paneb teid mõtlema, et te ei oska …. ?  olukorra või probleemi paremini mõistmiseks o Millest te aru saate, et pinge kasvab? Suletud küsimused:  Teema ahendamiseks: o Kas muutus aitas kaasa rahulolu suurenemisele?  Konkreetse info saamiseks: o Mitu aastat te olete seda ametit pidanud?  Liiga jutuka rääkija ohjamiseks: o Kas te olete ettepanekuga nõus? Küsimused, mida vältida, nn „rasked“ ja manipulatiivsed küsimused.  Välistamised: „Sa ju ei taha ometi väita, et ….. „  Emotsionaalse reaktsiooni esile kutsumine: „Kas sa ei arva, et teistel võiks ka vahel õigus olla“.  Suunamine: „Kas teile ei tundu, et mõistlik oleks nõustuda“  Retoorilised küsimused, kaudne vihjamine: „Kui kaua me seda asja veel arutame?“  Varjatud nõudmised: „Kas te tahate, et ma teid aitan või ei?“  Varjatud etteheide: „Miks te pole seni sellest rääkinud?“ Vältige küsimusi, kui:  on võimalus kasutada aktiivset kuulamist  kui usaldus on kahanemas  kui rääkija takerdub, muutub kidakeelsemaks, on kaitsepositsioonil Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Mina-sõnumid Mina-sõnum:  väljendab oma tegelikke mõtteid, tundeid, arusaamu, vajadusi, ootusi jne.  on aus, ehe, loomulik  ei sisalda väiteid, hinnanguid, tõlgendusi teise inimese ja tema käitumise kohta. Mina-sõnumid võimaldavad:  Tugevdada, arendada suhteid  Usalduslikkust  Vastastikku avatust  Vältida arusaamatusi, väärtõlgendusi.  Vähendab hirme, ärevust. Mina sõnumi kasutusvõimalused: Positiivne tagasiside andmine: väljendada positiivseid tundeid (mõju minule)  Mind rõõmustas sinu ettepanek - see aitas tööd paremini korraldada.  Mul on hea meel, et aitasid mul infot leida ja sain oma töö kiiremini valmis. Mõistmise loomine - oma ideede, arvamuste, väärtushinnangute jagamine  Minu jaoks on oluline kokkulepetest kinnipidamine.  Ma pean kliendi rahulolu esmatähtsaks. Ennetamaks probleeme ja vääriti mõistmisi, väljendades oma vajadusi, ootusi, kavatsusi  Ma tahan praegu omaette olla, et keskenduda lugemisele. Ei-ütlemine vastuseks vastuvõetamatute nõudmistele ja ettepanekutele:  Mul on täna õhtuks kokkulepitud kohtumine ja ma ei taha seda muuta. Häirivale olukorrale reageerimine (kehtestamine)  Mulle ei meeldi, kui minu jutule vahele segad ja ma ei saa oma mõtteid väljendada. Koosta sina-sõnumi asemel mina-sõnum 1)Sa oled nii tubli ja korralik töötaja! ________________________________________________________________________ 2) Miks sa jälle õigeks ajaks ei jõudnud? ________________________________________________________________________ 3) Sul on ikka veel aruanne tegemata! ________________________________________________________________________ Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Kehtestamine Kehtestamine on oma õiguste ja vajaduste eest seismine viisil, mis võimaldab teisel teha sedasama. Probleemi korral, kui oled häiritud, on tõhus reageerimine kehtestav mina-sõnum, mis  jätab ruumi teisele oma arvamuse ja vajaduste väljendamiseks  vähendab riski kahjustada suhet, tekitada vastupanu, asumist kaitsepositsioonile  suurendab võimalust teisel võtta vastutust olukorra muutmiseks Kehtestava mina-sõnumi 3 osa: 1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus:  sõnastatakse ainult käitumine või olukord (see, mida näed või kuuled, mis on objektiivne, neutraalne).  ei sisalda kriitikat, süüdistust ega tõlgendusi.  ei sisalda provotseerivaid märksõnu, liialdusi, mitmetähenduslikkust, nt. „alati”, „mitte kunagi”, „jälle” jne. 2. Käegakatsutav mõju/kahju mulle  aitab mõista, mil viisil on sinu vajaduse rahuldamine takistatud  esitada tuleb vastuvõetamatu käitumise mõju just MINULE, mitte kellelegi teisele. Mõjud võivad tähendada sulle AJA, ENERGIA, RAHA kaotust või võivad sind takistada tegemast midagi, mida sa tahad teha. 3. Tunnete väljendamine  sisaldab minu seisundit, emotsiooni selle olukorra tulemusena. Näiteks: Kui sa ei jõua kohale kokkulepitud ajal, siis ma kulutan asjatult aega ootamisele ja see pahandab mind. Kui mitu inimest räägib korraga, siis ma ei saa millestki aru ja mind tüütab uuesti üleküsimine. Ma olen selle küsimusega juba kolm korda teie poole pöördunud ja ei ole veel vastutust saanud ja muretsen, et viivitused toovad meile kaasa leppetrahve. Sõnasta omal näitel (kui sinul on probleem) kehtestav 3-osaline mina-sõnum: Näide 1 ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ Näide 2 ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________ Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Toimetulek vastupanuga „Käiguvahetus“ Emots. temp. Oskused: KMS -Kehtestav mina-sõnum AK - Aktiivne kuulamine Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Tagasiside Tagasiside on kirjeldav informatsioon:  olukorrast või käitumisest  mõju kohta inimesele (kuidas sinu tegu mind mõjutab)  mõju kohta ülesandele (kuidas sinu tegu ülesande tulemuslikkust mõjutab) Tagasiside ei ole:  nõudmine, palumine  ettepanek teise inimese muutmiseks  soorituse arvustamine  tõlgendamine Kuidas anda tagasisidet nii, et see ei mõjuks rünnakuna ja saaja tajuks seda abistavana?  Vali sobiv aeg, koht ja olukord.  Kasuta mina-keelt.  Räägi käitumisest, mitte tema isiksusest  Kirjelda hinnanguvabalt, mida oled märganud, mitte järeldustest, mida oled teinud või oletustest põhjuste kohta  Väldi käitumist kirjeldades „alati“, „kunagi“, „jälle“, selle asemel „seekord“, „mõnel korral“.  Võimalusel viita konkreetsele olukorrale, faktile, väldi minevikus toimunu meenutamist.  Ära anna nõu, pigem räägi asjast nii nagu sa näed, jaga mõtteid, julgusta arutlema.  Anna tagasisidet vaid nii palju, kui teine suudab seda vastu võtta  Veendu, kas sinust saadi aru. Ebaefektiivse tagasiside  abistamise asemel mõjub mahategemisena, alandavalt  jätab vastuvõtja kaitsepositsioonile, ei motiveeri muutusteks  on ebamäärane, üldine, ei aita mõista, kuidas edasi toimida. ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________ Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre  Sotsiaalne roll ja käitumine Sotsiaalne roll  käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt (nt juht, õpetaja, lapsevanem, abikaasa).  rolli iseloomustavad ja kirjeldavad teatud õigused, kohustused, ootused. Ootused  formaalsed (ametikirjeldus, eeskirjad, protseduurid)  mitteformaalsed (hea tava, isikupära, individuaalne lähenemine) – mõjutavad kaaslase kontaktivalmidust. Rolli valik  ootustele vastamise kaudu (teisele vastuvõetavuse ja hukkamõistu vältimise kaudu)  tulemuslikkuse kaudu (selgus kriteeriumites)  tegevuste kirjelduse kaudu (koolitaja – info koguja, materjali esitaja, juhendaja, hindaja; juht – eesmärkide seadja, otsustaja, delegeerija, motiveerija jne). Kirjelda oma rolli tegevuste kaudu _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ Rollikonfliktid – tulenevad erinevatest ootustest  välised – erinevad rollid nõuavad erinevat käitumist (sõber/alluv; abikaasa/juht; ema/töötaja).  sisemised - erinevate inimeste ootused rollile on erinevad (erinevate alluvate ootused juhile; õpetaja lapsevanemate ja koolijuhi vahel) Kirjelda võimalikke konflikte oma rollile: _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ Ladus rollikäitumine:  tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab kindlustunde – teame, mida kelleltki konkreetses rollis oodata  muudab suhtlemise selgemaks, efektiivsemaks – korduvates situatsioonides on lihtne määrata eesmärki ja teha valikuid, kuidas käituda  ametiroll pakub kaitset seada piire, säilitada enesehinnangut võimaliku isikliku rünnaku eest (nt kliendi rünnak teenindajale võib tuleneda rahulolematusest hinnatõusule). Hea suhtlemisoskus eeldab:  head orienteerumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad  oma põhirollide valdamist  rollipiirides püsimist  oskust paindlikult rolli siseneda ja sellest väljuda  oskust end kujutleda partneri rolli  oskust vahet teha nii iseenda kui teiste rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel. Suhtlemiskoolitus, 2016 Koolitaja Marge Vainre Saatja: Keiu Talve Saatmisaeg: 30. detsember 2016. a. 12:41 Adressaat: Maarika Aro Teema: FW: Järelevalveametnike koolitusprogramm Manused: JVkoolituse õppekava.pdf; 1.koolituspäev_JVmenetlus praktikas.pdf; 2.koolituspäev_kvaliteedijuhised.pdf; 3.koolituspäev_motiveeriv intervj.pdf; 4.koolituspäev_suhtlemisoskused.pdf; 5.koolituspäev_kompetentsid ja kokkuvõtted.pdf; 5.koolituspäeva jaotusmaterjal.pdf Palun riputa see kiri koos lisadega veel DORAsse. Keiu From: Keiu Talve Sent: Friday, December 30, 2016 12:23 PM To: Terry Ney <[email protected]>; Triin Paarmaa <[email protected]>; Marit Raist <[email protected]> Cc: Liina Teesalu <[email protected]> Subject: Järelevalveametnike koolitusprogramm Tere veel, Saadan siinkohal kogu järelevalveametnike koolitusprogrammiga seonduvad materjalid. Teine ja viies koolituspäev olid need, mille kohta on sellist materjali, mille põhjal saab nüüd edaspidi hakata nõustava järelevalve teemat edasi arendama (kui te ise või SKA nii otsustate). Koolitusmaterjalid ei ole hetkel kasutatavad ilma koolituseta- kuna koolituspäevad olid sisult praktilised, siis nende peamine väärtus seisneski aruteludes ja grupitöödes osalemises. Ametnike jaoks olid kõik 5 koolituspäeva olulised ja tagasiside koolitusprogrammist oli järgmine (detailsemalt on meil olemas tagasiside iga koolituspäeva kohta ka eraldi, sh ettepanekud): Üldine rahulolu oli 88% Koolitusest said kasu 88,5% osalejatest Kogu koolitusprogrammi osas on üldised parendusettepanekud 5.koolituspäeva materjalide lõpus. Minu enda arvamus antud koolitusprogrammist on see (nagu oli ka enne koolitusprogrammiga alustamist), et nõustav järelevalve ei ole midagi muud, kui viis, kuidas järelevalvet läbi viia. Peamiselt vajavad ametnikud head arusaama kvaliteetsest sotsiaalteenusest (sh seadusandlus), toetust ja võimalust arutleda erinevate juhtumite üle, et nendega igapäevatöös toime tulla. Nüüd, kui on valmis ka kvaliteedijuhised, peaks sarnaselt teenuse osutajate toetamisele toetama nende mõistmisel ka järelevalveametnikke. Samuti tuleks järelevalvet vaadelda kvaliteetse teenuse pakkumise ahela ühe lülina. Kui nõuded on teenuse sisu kvaliteedile, siis ei saa järelevalves vaid hinnata teenuste tehnilist korraldust ning teha sealt järeldused teenuse kvaliteedile tervikuna. Jällegi, kui on küsimusi, andke teada! Keiu Loome koos paremat elu iga päev, iga mõtte ja teoga Astangu KRK Tel: +372 6877 223 Mob: +372 5682 9104 [email protected]