UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE
NÕUKOGULE
1. Uuringu nimetus
COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis
2. Uuringu põhieesmärk
Uuringu eesmärgiks on Eestis SARS-Cov-2 nakatunute haigestumise, haiguse kulu tõsidusastmete ja
nakkuse tervisetagajärgede süsteemne analüüs, mis võimaldab teha informeeritud otsuseid tulevaste
nakkuspuhangute korral ja arendab tervise/administratiiv andmete kasutamist meditsiiniliseks
otsusetoeks, rahvatervise seireks, tervise teenuste planeerimiseks ning meetmete efektiivsuse,
põhjendatuse analüüsiks.
3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed
Eesnimi: Anneli
Perekonnanimi: Uusküla
Ametikoht: professor
Organisatsioon: Tartu Ülikool
Telefon: 7374195
e-post:
[email protected]
Skype: anneli.uuskula
4. Uuringu läbiviijad
1. Eesnimi: Raivo
Perekonnanimi: Kolde
Ametikoht: terviseinformaatika vanemteadur
Organisatsioon: Tartu Ülikool
2. Eesnimi: Heti
Perekonnanimi: Pisarev
Ametikoht: biostatistika assistent
Organisatsioon: Tartu Ülikool
1
3. Eesnimi: Tatjana
Perekonnanimi: Meister
Ametikoht: ravijuhendite metoodikanõunik / doktorant
Organisatsioon: Tartu Ülikool
4. Eesnimi: Anna
Perekonnanimi: Tisler
Ametikoht: rahvatervishoiu nooremteadur / doktorant
Organisatsioon: Tartu Ülikool
5. Eesnimi: Krista
Perekonnanimi: Fischer
Ametikoht: matemaatilise statistika professor
Organisatsioon: Tartu Ülikool
5. Uuringu finantseerimine
Finantseerimise allikad
RITA1 programm, projekt RITA1/02-120
Uuringu üldmaksumus (summa)
530 000 eurot
Uuritavale kompensatsiooni
na
maksmine (jah, ei, põhjendus ja
summa)
Uuritavate kindlustus (jah, ei,
na
kindlustaja ja poliis)
6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega)
Detsember 2021 – märts 2027
7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes
riikides)
Uuringu projekt on kooskõlastatud TÜ inimuuringute eetikakomitee poolt (Protokolli number:
351/M-8, koosolek: 18.10.2021) (Lisa 3)
TÜ inimuuringute eetikakomitee on kooskõlastanud uuringu läbiviimise korra (sh
Terviseameti, Eesti Haigekassa, Rahvastiku ning surma põhjuste registri andmete
kasutuse).
EBIN-ile esitame taotluse uuringu tarbeks Terviseinfosüsteemist andmete taotluseks.
2
8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest
COVID-19 pandeemia on olnud pretsedenditu rohkem kui ühes aspektis. Pandeemia
globaalne levik leidis aset vähem mõne kuu jooksul. Vastuseks pandeemiale
rakendati enneolematud ulatusega efektiivsed rahvastiku põhised mitte-
farmakoloogilised nakkuse leviku tõkkemeetmed. Kuue kuu jooksul disainiti,
katsetati ja suunati praktikasse kasutamiseks Covid-19 vaktsiinid.
Kui 2020.aastal oli oluliseks väljakutseks SARS-CoV-2 nakkuse ja Covid-19 haiguse
raske kuluga seotud riskitegurite (prognoosi) selgitamine, siis 2021.aastaks, kui
arenenud riikides on kiiresti tõusnud rahvastiku kaetus Covid-19 vaktsinatsiooniga on
oluliseks selgitada vaktsineeritute hulgas korduva Covid-19 põdemisega seotud
riskitegurid ning haiguse kulu iseärasused vaktsineeritute hulgas. Jätkunud on Covid-
19 pandeemia, nakatunutega nii varem haigust põdenud kui ka vaktsineeritute
hulgas. Oluline on hinnata erinevates rahvastikurühmades nakatumise riski ning
korduva/kõrgema nakkuseriskida tegureid (tervislikud, sotsiaal-majanduslikud).
Lisaks, vaktsineerimis-programmi puuduste ja tugevuste hindamiseks on kriitilise
tähtsusega hinnata kirjeldada vaktsiinide tõhusust tavatingimuses (ingl real-world
vaccine effectiveness) kasutamisel. Vaktsiinide kliinilistesse uuringutesse värvatakse
tavaliselt noori ja terveid inimesi, samal ajal kui reaalses elus kasutatakse vaktsiini ka
vanematel ja krooniliste haigustega inimestel. Tavakasutuse VE-uuringutes saab
hinnata vaktsiini efektiivsust erinevates vanuse- ja riskirühmades, kaitsva toime
kestvust, suhtelist efektiivsust võrreldes teiste vaktsiinidega, seost manustatud
dooside arvu ja ajaga ning efektiivsust uute SARS-CoV-2 tüvede suhtes. Taotluse
esitamise ajal on Eestis kasutusel neli erinevat vaktsiini (mRNA vaktsiinid: Pfizer-
BioNTech Comirnaty, Spikevax (COVID-19 Vaccine Moderna); ja viirusvektoriga
vaktsiinid: Vaxzevria (COVID-19 Vaccine AstraZeneca), COVID-19 Vaccine
Janssen).
9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid
Praeguseks on teaduskirjanduses avaldatud uuringud Covid-19 nakatumise ja raske haiguse
kulu riski anlaüüsidest, kirjeldatud erinevate vaktsiinide efektiivsust ning korduvate
nakatumiste riski valitud rahvastikurühmades (tervishoiutöötajad, hooldekodude elanikud,
leibkondade uuringud) (Booth 2021; Shi 2021; Harder 2021; Higdon 2021).
Jätkuvalt on vajalik teave haigestumise/korduvahaigestumise kulu (sh haiguse raskuse), riski
ning seotud tegurite kohta kogu rahvastikupõhistest uuringutest (sh laste hulgas ja eakatel).
Käesoleva taotluse eesmärgid on sõnastatud ülal. Tegemist on juba töös oleva projektiga,
milles kasutame üle/riiklike andmebaaside isiku-põhiselt lingitud andmeid. Kogutud andmeid
kasutatakse COVID-19 juhtude haigestumise/korduva haigestumise, haiguse kulu
tõsidusastmete ja nakkuse tervisetagajärgede analüüsiks ning haigestumise/korduva
3
haigestumise, haiguse kulu ja kaugtagajärgedega seotud tegurite välja selgitamiseks ning
riski(prognoosivate) mudelite välja töötamiseks. Lisaks hindamine COVID-19
haigestumise/korduva haigestumise, haiguse kulu tõsidusastmete ja nakkuse
tervisetagajärgi esialgu uuringusse kaasatud nakkusevabadel isikutel (326460 kontroll isikut,
kellel perioodil 25.02.2020.a. kuni 28.02.2021 positiivsetSARS-CoV-2 RNA testi ei olnud).
Nakatumisega seotud (riski)tegurid selguvad COVID-19 juhtude võrdlemisel kontrollidega
(Joonis 1). COVID-19 haiguse raskete kuluvormidega (vajas hospitaliseerimist; vajas
intensiivravi) ja surmaga seotud tegurite määratlemiseks kasutame COVID-19 juhtude
rühma sisene võrdlust. (Joonisel 2 on esitatud uuringu põhimõtteline ülesehitus). Põdenute
hulgas korduva nakatumise, Long-Covid-19 hindamiseks ning põdemise/vaktsineerimise,
tervise ja sotsiaaldemograafiliste tegurite mõju analüüs toimub uuringusse kaasatute
„jälgimisel“ kasutades riiklike (tervise)andmebaase (Terviseamet, Haigekassa, Surma
põhjuste register, Rahvastiku register) alusel.
Joonis 1. Uuritavate määratlemine, uuringu küsimused ning andmete allikad.
EBIN-ile esitame taotluse Terviseinfo süsteemidest uuritavate kohta täiendavate
andmete saamiseks (SARS-Cov-2 testimise andmed, sh negatiivselt testimise
episoodid ning detailse Covid-19 vaktsineerimise andmed).
Joonisel 2 on esitatud uuringu eesmärkide kaupa kasutatud andmete allikad (Joonis 2)
4
Joonis 2. Andmete abstraktsiooni eesmärk, allikad ja perioodid.
10. Uurimismetoodika
Kõnealune uuring on riiklike (tervise)andmebaaside põhine.
Uuringusse on kaasatud ajavahemikus 25.02.2020.a. kuni 28.02.2021 COVID-19 diagnoosi
saanud isikute (86615 juhtu) ning ilma COVID-19 diagnoosita Eestis elavad kontrollisikute
(326460 kontrolli) andmed.
Andmekogumine
Uuringu valim moodustub COVID-19 haigusjuhtudest ning Eestis elavatest kontrollidest.
COVID-19 juhud on identifitseeritud Terviseameti (nakkushaiguste infosüsteem NAKIS) ja
Haigekassast ning kontrollid Haigekassas andmebaaside alusel.
Juhud - ajavahemikus 25.02.2020.a. kuni 28.02.2021 SARS-CoV-2 positiivse RNA testi ja /
või Covid-19 haiguse kliinilise diagnoosi saanud isikud;
Kontrollid - ajavahemikus 25.02.2020.a. kuni 28.02.2021 COVID-19 diagnoosita Eestis
isikud, indentifitseeritud Haigekassast kindlustatute nimistust juhuvalimi alusel - iga juhu
kohta neli kontrolli kasutades tihedusvalikut (ingl density sampling).
Andmete koosseis ja põhjendus
Juba olemasolevad andmed:
(a) Terviseameti nakkushaiguste infosüsteem NAKIS-s: COVID-19 juhtude ja kontrollide
kohta järgmised andmed, taotletav andmekoosseis: vaatlusaluse isikukood; SARS-CoV-2
analüüsiks proovi võtmise kuupäev/kuu/aasta; testi teostamise kuupäev/kuu/aasta ning
oletatav nakatumise koht.
5
(b) Rahvastikuregister: kõikide uuritavate (juhud, kontrollid) kohta kodakondsus, elukoha
andmed (maakond, linn/maa), viibimiskoha aadress (maakond, linn/maa), perekonnaseis
(vallaline, abielus, lesk, lahutatud); kõrgeim omandatud haridustase; rahvus; emakeel.
© Haigekassa andmebaasid: COVID-19 juhtude ja kontrollide kohta järgmised andmed:
vaatlusaluste isikukood (võimaldavad linkimist Surmapõhjuste registriga); isiku elukoht
(asula täpsusega); kõigi raviteenuste arvete ja retseptide kõik andmed.
(d) Eesti Surma põhjuste registrist küsitakse COVID-19 juhtude ja kontrollide kohta
järgmised andmed: surma aeg (päev, kuu, aasta), surma põhjus (kõik; sh välispõhjusest
tingitud surmaga seotud tegurid), surma registreerinud arst ja tema raviasutuse andmed.
Kõigist andmebaasidest taotleme uuritavate andmed jälgimisaja alguses ja korduvalt
jälgimisaja lõpuni.
EBIN-ile esitame taotluse Terviseinfosüsteemist uuritavate kohta täiendavate andmete
saamiseks:
(1) SARS-Cov-2 testimise andmed (RNA, seroloogilised testid)
Käesoleval ajal on uuringu meeskonnal vaid uuritavate SARS-CoV-2 RNA positiivsete
testide tulemused (kuni 20.11.2021). Korduvate SARS-CoV-2 nakkuste ja pikaajalise SARS-
CoV-2 RNA eritumise eristamiseks on vajalikud ka SARS-CoV-2 RNA negatiivsete testide
tulemused ja seroloogiliste testide tulemused (Mukherjee 2021; Sotoodeh Ghorbani 2021)
(2) detailsed Covid-19 vaktsineerimise andmed.
Käesoleval ajal on uuringu meeskonnal uuringu meeskonnal uuritavate Covid-19
vaktsineerimiste teostamise kuupäevad (Haigekassa andmed). On võimalik, et sellest
andmestikust puuduvad mõnede sihtrühmade (nt osad tervishoiutöötajad) vaktsinatsiooni
andmed ja meil ei ole kasutatud vaksiinide detailseid andmeid (milline vaktsiin).
Plaanitud uuringu eesmärkide täitmisel on oluline ja eelistatud võimalikult täpsed ning
detailsed algandmed.
Terviseinfosüsteemi andmeid soovime perioodist algusega 26.02.2020 kuni märts 2027.
11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus.
Uuritavaid ei värvata
Valimi kirjeldus:
Analüüsime perioodil 25.02.2020.a. kuni 28.02.2021.a. COVID-19 diagnoosi saanud isikute
(SARS-CoV-2 positiivne RNA test n= 66 295, Covid-19 kliiniline diagnoos n= 24 053) ning
ilma COVID-19 diagnoosita Eestis kontrollisikute (n= 348 885) andmeid.
12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms)
Koeproove ei koguta
13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs
6
15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise,
säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme
kustutamise kuupäev
Uuring viiakse läbi andmepõhiselt ilma uuritavate isikutega füüsiliselt kokku puutumata.
Uuritavate isikute ega nende lähedastega ühendust ei võeta ja seega ei kaasne
andmesubjektidele uuringus osalemisega ebamugavusi ega ohte. Seevastu annab iga
uuringukriteeriumitele vastava subjekti kaasamine mõõtmatut väärtust uuringu tulemustele,
kuna vaid võimalikult täielikud andmed annavad tõepärase ülevaate olukorrast.
Uuringus kasutatakse isikustatud andmeid, mille puhul on risk konfidentsiaalsuse
rikkumiseks ja andmete lekkimiseks. Andmete kogumisel, säilitamisel ja analüüsil järgitakse
Isikuandmete kaitse seadust.
Isikuandmete kogumise põhjendus
Uuringus kasutatakse eri allikatest pärinevaid andmeid, kus ühe andmesubjekti kohta käiv
info kogutakse kokku eri andmebaasidest. Ilma isikuandmeid kasutamata ei ole uuringu
läbiviimine võimalik.
Käesolevas uuringus ei ole andmesubjekti teavitamine põhjendatud kuna:
andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik
üldistus;
loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust.
Avaliku huvi olemasolu
Uuringul on suur teaduslik väärtus, kuna tekkiv rahvastiku põhine/üle-eestiline valim vaba
uuringusse valikulise kaasamisega (nt ainult haiglaravi saanute põhine valim) seotud
kallutatusest. Ühtlasi võimaldab uuring analüüsida tegureid, mis võivad mõjutada
haigestumise, haiglaravi vajaduse ja surma riski. Sellise tõenduse loomine Eesti jaoks on
võimalik ainult kasutades kohalikke andmeid ja on aluseks haigestumise riski
stratifitseerimiseks. Enam ohustatud rahvastikurühmade välja selgitamine on oluline
ennetavate meetmete (informeerimine, shielding) prioriseerimiseks. Uurija leiavad, et projekti
teaduslikel eesmärkidel on ülekaalukas avalik huvi ja see teenib ühiskonna huve.
Uuringu käigus hindame esinduslikel rahvusvahelistel kohortidel välja töötatud riski
hindamise mudeleid nii täpsuse kui ka rakendatavuse osas, eesmärgiga luua riiklikel
tervise/administratiivandmetel põhinev varane tõsist haigusekulgu prognoosiv
riskikalkulaator. Tulemusi saab kasutada ka COVID-19 haiguskoormuse ja ennetavate
meetmed efektiivsuse hindamise modelleerimisel eelduste informeerimiseks. Kasutades
Eesti andmeid tagame, et väljatöötatav riskimudel on õpitud võimalikult laiapõhjalisel
andmestikul, kuid võtab arvesse ka Eesti eripärasid.
Isikuandmete töötlemine
Isikuandmed on vajalikud andmete kogumise etapis, eri andmebaaside linkimiseks.
Päringuid andmete taotluseks tehakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Haigekassale, surma
põhjuste ja rahvastiku registritele ning terviseinfosüsteemi edastatakse uuritavate
isikukoodid koos uuringukoodiga ning Haigekassa tagastab päringu tulemused ainult
uuringukoodiga. Andmete transportimisel rakendatakse rangeid turvanõudeid, elektroonne
andmevahetus Terviseameti (NAKIS), Terviseinfosüsteemi, surmapõhjuste ja rahvastiku
7
registrite ja Haigekassaga toimub krüpteeritult (TÜ poolt on krüpteeritud andmevahetusega
tegelejaks peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi analüütik Heti Pisarev).
Kui linkimised on tehtud, genereeritakse kõigile uuringusse kaasatud isikutele unikaalne
uuringukood (pseudonüüm), eraldatakse isikut tuvastada võimaldavad isikuandmed
terviseandmetest ja edaspidi kasutatakse analüüsil pseudonüümitud andmeid. Andmeid
töötlevad uuringu täitjad. TÜ-s psedonüümib andmed peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituudi analüütik Heti Pisarev. Andmeid hoitakse ja töödeldakse Tartu Ülikooli (TÜ)
turvatud serveris. Fail, milles on isikut tuvastatavad tunnused ja uuringunumber, säilitatakse
eraldi pseudonüümitud andmetega tööfailist ja krüpteeritud kujul TÜ serveris kuni märts
2027. Isikustatud andmetele on ligipääs ainult analüütik Heti Pisarevil ja vastutaval uurijal
Anneli Uusküla. Isikustatud andmeid töödeldakse turvatud serveris. Isikuandmete
töötlemispaigas TÜ-s on isikuandmete kaitseks võetud kasutusele piisavad
organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed. Peale uuringu lõppu
(märts 2027) andmed anonümiseeritakse ning säilitatakse teadustöö eesmärgil tähtajatult.
Uuringuandmete vastutav töötleja on TÜ.
Isikuandmete töötlemisel arvestame minimaalsuse põhimõtet.1 Kogume isikuandmeid vaid
ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Uuringurahastaja on
lähteülesandes nimetanud, et COVID-19 haigestumisega seotu on uudne valdkond ning
uuringu tulemus inimeste tervise ja tervisekäitumusliku ning COVID-19-sse haigestumise
vahel on väga suurel määral ennustamatu.2 Uuringu eesmärkide täitmiseks vajame
võimalikult täielikku uuritavate haigestumist ja tervisekäitumist kajastavat informatsiooni
Eesti tervise/administratiivsetest andmebaasidest (Surma põhjuste register, Eesti
Haigekassa, Terviseamet). Uuringu kavandamise ajal ei ole informatsiooni, mis põhjendaks
andmeväljavõtu piirangud mõne haiguse vms lõikes.
Vastutav uurija tagab, et andmete töötlemisel järgitakse kõiki seadusest tulenevaid ja
väljastamise korralduses nimetatud andmekaitse põhimõtteid. Kogutud andmeid kasutatakse
ainult uurimistöö eesmärkidel ja ulatuses. Uuringus kogutud andmeid ei ekspordita.
Tulemused avaldatakse rühmitatud näitajatena, uuritavaid isikuid eraldi välja ei tooda.
Uuringu tulemused avaldatakse teaduspublikatsioonidena. Andmete publitseerimine
üldistatud kujul ei võimalda uuritavate identifitseerimist.
Uuringu läbiviimise eelduseks on eetikakomitee nõusolek.
14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel.
Andmekogu ja/või andmeallika nimetus
Terviseinfosüsteem
Isikuandmete töötlemise eesmärk
1
Isikuandmete kaitse seadus. § 6. Isikuandmete töötlemise põhimõtted. RT I 2007, 24, 127
(https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010011?leiaKehtiv)
2
ETAG. Algab konkurss koroonaviiruse kulgu ja tõsidust mõjutavaid tegureid analüüsiva uuringu läbiviija leidmiseks
(05.05.2020). Lähteülesanne. https://www.etag.ee/algab-konkurss-koroonaviiruse-kulgu-ja-tosidust-mojutavaid-
tegureid-analuusiva-uuringu-labiviija-leidmiseks/
8
Teadusuuringu eesmärkide täitmine
Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana)
(1) SARS-CoV-2 test: proovi võtmise kuupäev, materjal, analüüs (SARS koroonaviirus 2 RNA, SARS
koroonaviirus 2 RNA antikehad); tulemus (sh ühik, referentsväärtus); testi tegemise kuupäev; testi
kogumise koht.
(2) SARS-CoV-2 immuniseerimise andmed: immuniseerimise aeg, immuunpreparaadi nimetus,
kava/programm; ATC kood ja nimetus; partii, manustatud annus, annuse kordsus, vaktsinatsiooni
staatus.
Terviseinfosüsteemi andmeid soovime perioodist algusega 26.02.2020 kuni märts 2027 (väljavõtud
sagedusega üks kord aastas).
Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest
eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest.
Vastutava uurija allkiri
Taotluse esitamise kuupäev
Anneli Uusküla
23.11.2021
/digiallkiri/
Paranduse esitamise kuupäev
21.12.2021
Taotluse EBIN ID (täidab hindaja)
Lisadokumentide loetelu:
Lisa 1. Vastutava uurija CV
Lisa 2. Kasutatud kirjanduse nimistu
Lisa 3. TÜ inimuuringute eetikakomitee kooskõlastus projektile.
9
Lisa 1. CURRICULUM VITAE
ÜLDANDMED
Nimi ANNELI UUSKÜLA
Haridus State University of New York, School of Public Health, USA
teadusmagistrikraad (MSc Epidemiology), 2003
Tartu Ülikool, meditsiinidoktor, 2001
Tartu Ülikool, eriala residentuur (dermatoveneroloogia), 1997
Tartu Ülikool, üldinternatuur, 1993
Tartu Ülikool, arstiteaduskond, 1991
Teenistuskäik 2007. a. alates, TÜ tervishoiu instituut, epidemioloogia professor
2007-2020, TÜ rahvatervishoiu magistriõppe programmijuht
2007–2009, TÜ tervishoiu instituut, juhataja
2004–2007, TÜ tervishoiu instituut, vanemteadur
2002–2003, TÜ tervishoiu instituut, erakorraline teadur
1995–1997, TÜ nahahaiguste kliinik, vanemassistent
1994–1995, TÜ nahahaiguste kliinik, vanemlaborant
2000. a. alates, TÜ Kliinikum, nahahaiguse kliinik, arst-õppejõud
TEADUSTÖÖ JA ARENDUSTEGEVUS
Peamised uurimisvaldkonnad
(i) Peamised teadusööd hõlmavad krooniliste haiguste (sh. uimastitarbimisega) ja
nakkushaigustega (HIV, HCV, HPV, sugulisel teel levivad haigused, SARS-CoV-2) seotud
suremuse ja haigestumuse uurimist (Covid-19 epideemia kulg ja mõju,
süstlavahetusprogrammide, ennetus/ravi teenuste mõjude ning riskeeriva tervisekäitumise mõju
tervise kahjude kujunemisele ja/või ennetamisele)
(ii) Teostatud teadustöö ühendab prekliinilise, kliinilise ja rahvatervishoiu tasemel rakendatud
sekkumisprogrammide tõhususe hindamise kasutades teaduslike (epidemioloogilisi)
uurimismetoodikaid. Tervist taastavate või haigusi ennetevate sekkumiste (tõhususe) uuringud
on läbiviidud kasutades kvasi-eksperimentaalseid ja eksperimentaalseid (juhuslikustatud
kontrollitud katse, ingl randomised controled trial) metoodikaid
(iii) Rahvusvahelise teaduskirjanduse süstemaatilised ülevaated (sh ka metanalüüs)
(iv) Teadustöö üheks väljundiks on inimuuringute metoodiline arendustöö; sh teadusuuringuteks
kasutatud metoodikate analüüs.
10
Joonis 1. Publitseeritud teadustööde teemade valdkonnad.
Teaduspublikatsioonid
Tabel 1. Avaldatud teadustööd
Eelretsenseeritavad Ajakiri Eesti Arst Muu
rahvusvahelised teadusajakirjad
Üldarv 132 14 14
Viimased viis aastat 39 3 8
H-indeks: 22 (Web of Science, 08.09.2021)
Kõigi rahvusvahelistes eelretsenseerivates ajakirjades publitseeritud artiklite loend Lisas.
Teadustöö juhendamine
Viimasel 10 aastal on A. Uusküla juhendamisel kaitstud 20 magistritööd ja 5 doktoritööd. Juhendamisel on 5
doktoritööd.
11
Saadud uurimistoetused ja lepingud
Tabel 2. Kokkvõte saadud uurimistoetustest ja lepingutest (viimased 10 aastat)
Uuring Periood Teemajuht Rahastaja
Rahvusvaheline rahastus
Developing an infrastructure and 2020- Uusküla A ECDC (Haiguste
performing vaccine effectiveness 2022 ennetamise ja tõrje
studies for COVID-19 vaccine in the Euroopa keskus)
EU/EEA
Towards elimination of cervical 2019- Uusküla A EEA and Norway
cancer: intelligent and personalised 2023 Grants
solutions for cancer screening
Combined prevention to reduce 2015- Des Jarlais, Don NIH (USA)
initiation into injecting drug use 2020 (USA, Mount Sinai
Beth Israel) /
Uusküla, Anneli
Transfer of UK training programme 2013- Cliodna McNulty (UK, LLP Leonardo
to improve chlamydia testing in GP 2015 Health protection transfer of innovation
practices in Estonia, France and Agency)
Sweden
Influences on HIV Prevalence and 2010- Uusküla, Anneli/ NIH (USA)
Service Access among IDUs in 2015 Herimer, Robert
Russia and Estonia (USA, Yale
University)
Multiple Prevention Packages for 2009- Des Jarlais, Don NIH (USA)
IDUs in Estonia 2014 (USA, Mount Sinai
Beth Israel)
Klamüdioosikontroll Euroopas 2012– Low, Nicola ECDC (Haiguste
2014 (Switzerland, ennetamise ja tõrje
University of Bern) Euroopa keskus)
Capacity building for disease 2007- Uusküla, Anneli EEA and Norway
surveillance and health monitoring 2011 Grants
in Estonia.
Kohalik rahastus
COVID-19 haigusjuhtumite analüüs 2020- Uusküla, Anneli RITA1/02-120-01
ja riskirühmade väljaselgitamine 2022
Eestis
12
Aastatel 2006–2015 enesetapu 2017- Rooväli, Liis Sotsiaalministeerium
sooritanute epidemioloogiline 2018
ülevaade
Epidemioloogilised ja rahvatervise 2015- Uusküla, Anneli IUT34-17, Haridus-
uuringud tõenduspõhiseks 2020 ja
otsustamiseks ja siirdemeditsiini Teadusministeerium
toetamiseks
Bridging the gap in knowledge and 2012– Uusküla, Anneli Archimedes,
practice of prevention and care for 2016 struktruuritoetus
HIV in Estonia fondid
Osteoporootilise luumurruga seotud 2012– Uusküla, Anneli ETF2012, SA Eesti
kulude ja elukvaliteedi uuring 2015 Teadusfond
Terviseuuringud tõenduspõhiseks 2009– Uusküla, Anneli SF2009, Haridus- ja
otsustamiseks, rakendades 2014 Teadusministeerium
klassikalisi ja innovatiivseid
epidemioloogilisi meetodeid
Muu teaduslik organisatsiooniline ja erialane tegevus
Nõukogud, erialaseltsid, eksperdikomisjonid, toimetuskolleegiumid
2012. a alates Eesti Haigekassa ravijuhendite nõukoja liige
2012-2018 Eesti naha- ja suguhaiguste arstide seltsi (ENSAS) juhatuse liige
2011. a alates ajakirja Eesti Arst teadustoimetaja
2009–2012 Eesti Teadusfondi (ETF) terviseuuringute eksperdikomisjoni liige
2007. a alates Eesti Haigekassa rahvatervise komisjoni liige
2007. a alates Euroopa sotsiaaluuringu Eesti nõukogu esimees
2007-2011Vabariigi Valitsuse HIV-komisjoni liige
2007–2012 Sotsiaalministeeriumi dermatoveneroloogia eksperdikomisjoni liige
2006–2012 Eesti naha-ja suguhaiguste arstide seltsi (ENSAS) president
2000. a alates Ravimiameti erialaekspert (dermatoloogia)
1999–2012 Eesti sugulisel teel levivate infektsioonide ühingu (STLIEÜ) juhatuse liige
2011.a. alates ajakiri Eesti arst, teadustoimetaja
2012.a. alates ajakirja BMC infectious diseases, kaastoimetaja
Teadusorganisatsiooniline rahvusvaheline tegevus
2016.a alates, European Commision, H2020 Advisory Group for Societal Challenge Health,
Demographic Change and Wellbeing, liige
2007. a alates, European Center of Disease Control (ECDC), ekspert
2004. a alates, Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency, EMEA), valideeritud ekspert
1999. a alates, New York Academy of Sciences, liige
13
KLIINILINE RAVITÖÖ
Perioodil 2016–2021 töötanud TÜ kliinikumi nahahaiguste kliinikus arsti-õppejõuna 0,25 koormusega (10
tundi ambulatoorset vastuvõttu nädalas), töökoormus ligikaudu 1000 ambulatoorset visiiti aastas (Eesti
Haigekassa andmeil).
Rahvusvahelistes eelretsenseerivates ajakirjades publitseeritud teadustööd (ainult 1.1
publikatsioonid)
A Multistage Process Model of How a Person Who Currently Injects Drugs Comes to Assist
1.
Persons Who Do not Inject with Their First Injections.
Des Jarlais DC, Arasteh K, Barnes DM, Feelemyer J, Berg H, Raag M, Talu A, Org G, Tross S,
Uuskula A.
Front Sociol. 2021 Feb 15;6:619560. doi: 10.3389/fsoc.2021.619560. eCollection 2021.
PMID: 33869573 Free PMC article.
Rapid point-of-care (POC) testing for Hepatitis C antibodies in a very high prevalence setting:
2.
persons injecting drugs in Tallinn, Estonia.
Uusküla A, Talu A, Rannap J, Barnes DM, Jarlais DD.
Harm Reduct J. 2021 Apr 1;18(1):39. doi: 10.1186/s12954-021-00485-5.
PMID: 33794927 Free PMC article.
Cervical cancer screening patterns among HIV-positive women in Estonia: a population-based
3.
retrospective cohort study.
Tisler A, Ojavee SE, Veerus P, Soodla P, Uusküla A.
BMC Cancer. 2021 Apr 1;21(1):350. doi: 10.1186/s12885-021-08076-0.
PMID: 33794821 Free PMC article.
Presenting a conceptual framework for an HIV prevention and care continuum and assessing
4.
the feasibility of empirical measurement in Estonia: A case study.
Uusküla A, Vickerman P, Raag M, Walker J, Paraskevis D, Eritsyan K, Sypsa V, Lioznov D, Avi R,
Des Jarlais D.
PLoS One. 2020 Oct 9;15(10):e0240224. doi: 10.1371/journal.pone.0240224. eCollection 2020.
PMID: 33035238 Free PMC article.
Seroprevalence of SARS-CoV-2 antibodies among pregnant women in Estonia: A call for
5.
epidemiological studies.
Veerus P, Salumets A, Naaber P, Krjutškov K, Tilk K, Laanpere M, Uusküla A.
Acta Obstet Gynecol Scand. 2020 Dec;99(12):1736-1737. doi: 10.1111/aogs.13995. Epub 2020
Oct 8.
PMID: 32970836 Free PMC article.
The fentanyl epidemic in Estonia: factors in its evolution and opportunities for a
6.
comprehensive public health response, a scoping review.
Uusküla A, Talu A, Vorobjov S, Salekešin M, Rannap J, Lemsalu L, Jarlais DD.
Int J Drug Policy. 2020 Jul;81:102757. doi: 10.1016/j.drugpo.2020.102757. Epub 2020 May 13.
PMID: 32416523 Free PMC article. Review.
Trends in opioid prescribing in Estonia (2011-2017).
7.
Uusküla A, Raag M, Kurvits K, Laius O, Uusküla M, Oselin K.
Pharmacol Res Perspect. 2020 Apr;8(2):e00577. doi: 10.1002/prp2.577.
PMID: 32232953 Free PMC article.
The fentanyl epidemic in Estonia: opportunities for a comprehensive public health response.
8.
Uuskula A, Jarlais DD, Vorobjov S.
ancet Psychiatry. 2019 Dec;6(12):985. doi: 10.1016/S2215-0366(19)30436-5.
PMID: 31777349 No abstract available.
14
Implementing an Updated "Break the Cycle" Intervention to Reduce Initiating Persons into
9.
Injecting Drug Use in an Eastern European and a US "opioid epidemic" Setting.
Des Jarlais D, Uuskula A, Talu A, Barnes DM, Raag M, Arasteh K, Org G, Demarest D, Feelemyer J,
Berg H, Tross S.
AIDS Behav. 2019 Sep;23(9):2304-2314. doi: 10.1007/s10461-019-02467-y.
PMID: 30879209 Free PMC article.
Prevalence of injecting drug use in Estonia 2010-2015: a capture-recapture study.
10.
Raag M, Vorobjov S, Uusküla A.
Harm Reduct J. 2019 Mar 14;16(1):19. doi: 10.1186/s12954-019-0289-3.
PMID: 30871554 Free PMC article.
Hepatitis C virus prevalence and estimated incidence among new injectors during the opioid
11.
epidemic in New York City, 2000-2017: Protective effects of non-injecting drug use.
Des Jarlais DC, Arasteh K, Feelemyer J, McKnight C, Barnes DM, Perlman DC, Uuskula A, Cooper
HLF, Tross S.
Drug Alcohol Depend. 2018 Nov 1;192:74-79. doi: 10.1016/j.drugalcdep.2018.07.034. Epub
2018 Sep 12.
PMID: 30243142 Free PMC article.
Hepatitis C seropositivity among newly incarcerated prisoners in Estonia: data analysis of
12.
electronic health records from 2014 to 2015.
Kivimets K, Uusküla A, Lazarus JV, Ott K.
BMC Infect Dis. 2018 Jul 21;18(1):339. doi: 10.1186/s12879-018-3242-2.
PMID: 30031373 Free PMC article.
Association of IFNλ4 rs12979860 polymorphism with the acquisition of HCV and HIV infections
13.
among people who inject drugs.
Jõgeda EL, Avi R, Pauskar M, Kallas E, Karki T, Des Jarlais D, Uusküla A, Toompere K, Lutsar I,
Huik K.
J Med Virol. 2018 Nov;90(11):1779-1783. doi: 10.1002/jmv.25258. Epub 2018 Aug 16.
PMID: 29992584 Free PMC article. Clinical Trial.
Compliance with Pregnancy Prevention Recommendations for Isotretinoin in Estonia in 2012-
14.
2016.
Uusküla A, Pisarev H, Kurvits K, Laius O, Laanpere M, Uusküla M.
Drugs Real World Outcomes. 2018 Jun;5(2):129-136. doi: 10.1007/s40801-018-0135-z.
PMID: 29790022 Free PMC article.
Frequency and factors associated with providing injection initiation assistance in Tallinn,
15.
Estonia.
Uusküla A, Barnes DM, Raag M, Talu A, Tross S, Des Jarlais DC.
Drug Alcohol Depend. 2018 Jul 1;188:64-70. doi: 10.1016/j.drugalcdep.2018.03.048. Epub
2018 May 8.
PMID: 29754028 Free PMC article.
Another frontier for harm reduction: contraceptive needs of females who inject drugs in
16.
Estonia, a cross-sectional study.
Uusküla A, Raag M, Vorobjov S, Jarlais DD.
Harm Reduct J. 2018 Mar 5;15(1):10. doi: 10.1186/s12954-018-0215-0.
PMID: 29506538 Free PMC article.
Differences in risk behaviours and HIV status between primary amphetamines and opioid
17.
injectors in Estonia and Russia.
Tavitian-Exley I, Maheu-Giroux M, Platt L, Heimer R, Uusküla A, Levina O, Vickerman P, Boily
MC.
Int J Drug Policy. 2018 Mar;53:96-105. doi: 10.1016/j.drugpo.2017.11.010. Epub 2018 Jan 5.
PMID: 29306786
Quality of life after hip, vertebral, and distal forearm fragility fractures measured using the EQ-
18.
5D-3L, EQ-VAS, and time-trade-off: results from the ICUROS.
Svedbom A, Borgström F, Hernlund E, Ström O, Alekna V, Bianchi ML, Clark P, Curiel MD, Dimai
HP, Jürisson M, Uusküla A, Lember M, Kallikorm R, Lesnyak O, McCloskey E, Ershova O, Sanders
KM, Silverman S, Tamulaitiene M, Thomas T, Tosteson ANA, Jönsson B, Kanis JA.
15
Qual Life Res. 2018 Mar;27(3):707-716. doi: 10.1007/s11136-017-1748-5. Epub 2017 Dec 12.
PMID: 29235059
Quality of life for up to 18 months after low-energy hip, vertebral, and distal forearm fractures-
19.
results from the ICUROS.
Svedbom A, Borgstöm F, Hernlund E, Ström O, Alekna V, Bianchi ML, Clark P, Curiel MD, Dimai
HP, Jürisson M, Kallikorm R, Lember M, Lesnyak O, McCloskey E, Sanders KM, Silverman S,
Solodovnikov A, Tamulaitiene M, Thomas T, Toroptsova N, Uusküla A, Tosteson ANA, Jönsson B,
Kanis JA.
Osteoporos Int. 2018 Mar;29(3):557-566. doi: 10.1007/s00198-017-4317-4. Epub 2017 Dec
11.
PMID: 29230511
Using data from respondent-driven sampling studies to estimate the number of people who
20.
inject drugs: Application to the Kohtla-Järve region of Estonia.
Wu J, Crawford FW, Raag M, Heimer R, Uusküla A.
PLoS One. 2017 Nov 2;12(11):e0185711. doi: 10.1371/journal.pone.0185711. eCollection
2017.
PMID: 29095866 Free PMC article.
Treatment of chlamydia and gonorrhoea, compliance with treatment guidelines and factors
21.
associatedwith non-compliant prescribing: findings form a cross-sectional study.
Tisler-Sala A, Ojavee SE, Uusküla A.
Sex Transm Infect. 2018 Jun;94(4):298-303. doi: 10.1136/sextrans-2017-053247. Epub 2017
Oct 24.
PMID: 29066628
Qualitative interviews with healthcare staff in four European countries to inform adaptation of
22.
an intervention to increase chlamydia testing.
McNulty C, Ricketts EJ, Fredlund H, Uusküla A, Town K, Rugman C, Tisler-Sala A, Mani A, Dunais
B, Folkard K, Allison R, Touboul P.
BMJ Open. 2017 Sep 25;7(9):e017528. doi: 10.1136/bmjopen-2017-017528.
PMID: 28951413 Free PMC article.
Preventing Injection Drug use Initiation: State of the Evidence and Opportunities for the Future.
23.
Werb D, Bluthenthal RN, Kolla G, Strike C, Kral AH, Uusküla A, Des Jarlais D.
J Urban Health. 2018 Feb;95(1):91-98. doi: 10.1007/s11524-017-0192-8.
PMID: 28948444 Free PMC article. No abstract available.
Cost-effectiveness of HPV vaccination in the context of high cervical cancer incidence and low
24.
screening coverage.
Võrno T, Lutsar K, Uusküla A, Padrik L, Raud T, Reile R, Nahkur O, Kiivet RA.
Vaccine. 2017 Nov 1;35(46):6329-6335. doi: 10.1016/j.vaccine.2017.08.083. Epub 2017 Sep 9.
PMID: 28899625
The impact of comorbidities on hip fracture mortality: a retrospective population-based cohort
25.
study.
Jürisson M, Raag M, Kallikorm R, Lember M, Uusküla A.
Arch Osteoporos. 2017 Aug 28;12(1):76. doi: 10.1007/s11657-017-0370-z.
PMID: 28849347
Erratum to: The impact of hip fracture on mortality in Estonia: a retrospective population-
26.
based cohort study.
Jürisson M, Raag M, Kallikorm R, Lember M, Uusküla A.
BMC Musculoskelet Disord. 2017 Aug 24;18(1):366. doi: 10.1186/s12891-017-1735-6.
PMID: 28836967 Free PMC article. No abstract available.
Effects of Counselling on Adherence to Antiretroviral Treatment Among People with HIV in
27.
Estonia: A Randomized Controlled Trial.
Uusküla A, Laisaar KT, Raag M, Lemsalu L, Lõhmus L, Rüütel K, Amico KR; HIV-BRIDGE Study
Group.
AIDS Behav. 2018 Jan;22(1):224-233. doi: 10.1007/s10461-017-1859-6.
PMID: 28717981 Clinical Trial.
16
Polydrug Use and Heterogeneity in HIV Risk Among People Who Inject Drugs in Estonia and
28.
Russia: A Latent Class Analysis.
Tavitian-Exley I, Boily MC, Heimer R, Uusküla A, Levina O, Maheu-Giroux M.
AIDS Behav. 2018 Apr;22(4):1329-1340. doi: 10.1007/s10461-017-1836-0.
PMID: 28699018 Free PMC article.
Perceived effectiveness of antiretroviral therapy, self-rated health and treatment adherence
29.
among HIV-positive people who inject drugs in Estonia.
Chan PY, Joseph MA, Des Jarlais DC, Uusküla A.
Int J STD AIDS. 2018 Jan;29(1):13-22. doi: 10.1177/0956462417714635. Epub 2017 Jun 15.
PMID: 28618981
The impact of hip fracture on mortality in Estonia: a retrospective population-based cohort
30.
study.
Jürisson M, Raag M, Kallikorm R, Lember M, Uusküla A.
BMC Musculoskelet Disord. 2017 Jun 5;18(1):243. doi: 10.1186/s12891-017-1606-1.
PMID: 28583096 Free PMC article.
Monitoring quality and coverage of harm reduction services for people who use drugs: a
31.
consensus study.
Wiessing L, Ferri M, Běláčková V, Carrieri P, Friedman SR, Folch C, Dolan K, Galvin B, Vickerman
P, Lazarus JV, Mravčík V, Kretzschmar M, Sypsa V, Sarasa-Renedo A, Uusküla A, Paraskevis D,
Mendão L, Rossi D, van Gelder N, Mitcheson L, Paoli L, Gomez CD, Milhet M, Dascalu N, Knight J,
Hay G, Kalamara E, Simon R; EUBEST working group, Comiskey C, Rossi C, Griffiths P.
Harm Reduct J. 2017 Apr 22;14(1):19. doi: 10.1186/s12954-017-0141-6.
PMID: 28431584 Free PMC article.
Engagement in HIV care and its correlates among people who inject drugs in St Petersburg,
32.
Russian Federation and Kohtla-Järve, Estonia.
Heimer R, Usacheva N, Barbour R, Niccolai LM, Uusküla A, Levina OS.
Addiction. 2017 Aug;112(8):1421-1431. doi: 10.1111/add.13798. Epub 2017 May 4.
PMID: 28233356 Free PMC article.
HIV prevalence and gender differences among new injection-drug-users in Tallinn, Estonia: A
33.
persisting problem in a stable high prevalence epidemic.
Uusküla A, Raag M, Marsh K, Talu A, Vorobjov S, Des Jarlais D.
PLoS One. 2017 Feb 2;12(2):e0170956. doi: 10.1371/journal.pone.0170956. eCollection 2017.
PMID: 28152026 Free PMC article.
The Role of Internalized Stigma in the Disclosure of Injecting Drug Use Among People Who
34.
Inject Drugs and Self-Report as HIV-Positive in Kohtla-Järve, Estonia.
Johannson A, Vorobjov S, Heimer R, Dovidio JF, Uusküla A.
AIDS Behav. 2017 Apr;21(4):1034-1043. doi: 10.1007/s10461-016-1647-8.
PMID: 27990583
People living with HIV in Estonia: engagement in HIV care in 2013.
35.
Laisaar KT, Raag M, Lutsar I, Uusküla A.
Euro Surveill. 2016 Oct 27;21(43):30380. doi: 10.2807/1560-7917.ES.2016.21.43.30380.
PMID: 27813471 Free PMC article.
Suicidal Behavior Among People Living with HIV (PLHIV) in Medical Care in Estonia and
36.
Factors Associated with Receiving Psychological Treatment.
Lemsalu L, Rüütel K, Laisaar KT, Lõhmus L, Raidvee A, Uusküla A; HIV-BRIDGE Study Group.
AIDS Behav. 2017 Jun;21(6):1709-1716. doi: 10.1007/s10461-016-1561-0.
PMID: 27664013
Screening for genital chlamydia infection.
37.
Low N, Redmond S, Uusküla A, van Bergen J, Ward H, Andersen B, Götz H.
Cochrane Database Syst Rev. 2016 Sep 13;9(9):CD010866. doi:
10.1002/14651858.CD010866.pub2.
PMID: 27623210 Free PMC article. Review.
Prevalence and genotypes of GBV-C and its associations with HIV infection among persons who
38.
inject drugs in Eastern Europe.
Jõgeda EL, Huik K, Pauskar M, Kallas E, Karki T, Des Jarlais D, Uusküla A, Lutsar I, Avi R.
17
J Med Virol. 2017 Apr;89(4):632-638. doi: 10.1002/jmv.24683. Epub 2016 Sep 16.
PMID: 27603233
T Cell Distribution in Relation to HIV/HBV/HCV Coinfections and Intravenous Drug Use.
39.
Kallas E, Huik K, Türk S, Pauskar M, Jõgeda EL, Šunina M, Karki T, Des Jarlais D, Uusküla A, Avi R,
Lutsar I.
Viral Immunol. 2016 Oct;29(8):464-470. doi: 10.1089/vim.2016.0057. Epub 2016 Aug 26.
PMID: 27564643 Free PMC article.
A CCL5 Haplotype Is Associated with Low Seropositivity Rate of HCV Infection in People Who
40.
Inject Drugs.
Huik K, Avi R, Pauskar M, Kallas E, Jõgeda EL, Karki T, Rüütel K, Talu A, Abel-Ollo K, Uusküla A,
Carrillo A, Ahuja SK, He W, Lutsar I.
PLoS One. 2016 Jun 15;11(6):e0156850. doi: 10.1371/journal.pone.0156850. eCollection 2016.
PMID: 27304910 Free PMC article.
Human T-lymphotropic virus types 1 and 2 are rare among intravenous drug users in Eastern
41.
Europe.
Jõgeda EL, Avi R, Pauskar M, Kallas E, Karki T, Des Jarlais D, Uusküla A, Lutsar I, Huik K.
Infect Genet Evol. 2016 Sep;43:83-5. doi: 10.1016/j.meegid.2016.05.022. Epub 2016 May 17.
PMID: 27223634 Free PMC article.
Quality of life, resource use, and costs related to hip fracture in Estonia.
42.
Jürisson M, Pisarev H, Kanis J, Borgström F, Svedbom A, Kallikorm R, Lember M, Uusküla A.
Osteoporos Int. 2016 Aug;27(8):2555-66. doi: 10.1007/s00198-016-3544-4. Epub 2016 Feb 23.
PMID: 26905271
Differences in T cell distribution and CCR5 expression in HIV-positive and HIV-exposed
43.
seronegative persons who inject drugs.
Kallas E, Huik K, Türk S, Pauskar M, Jõgeda EL, Šunina M, Karki T, Des Jarlais D, Uusküla A, Avi R,
Lutsar I.
Med Microbiol Immunol. 2016 Jun;205(3):231-9. doi: 10.1007/s00430-015-0444-8. Epub 2015
Dec 22.
PMID: 26696529
Non-fatal overdoses and related risk factors among people who inject drugs in St. Petersburg,
44.
Russia and Kohtla-Järve, Estonia.
Uusküla A, Raag M, Vorobjov S, Rüütel K, Lyubimova A, Levina OS, Heimer R.
BMC Public Health. 2015 Dec 18;15:1255. doi: 10.1186/s12889-015-2604-6.
PMID: 26684815 Free PMC article.
Changes in chlamydia control activities in Europe between 2007 and 2012: a cross-national
45.
survey.
van den Broek IV, Sfetcu O, van der Sande MA, Andersen B, Herrmann B, Ward H, Götz HM,
Uusküla A, Woodhall SC, Redmond SM, Amato-Gauci AJ, Low N, van Bergen JE.
Eur J Public Health. 2016 Jun;26(3):382-8. doi: 10.1093/eurpub/ckv196. Epub 2015 Oct 24.
PMID: 26498953 Free PMC article.
Comparison of subset selection methods in linear regression in the context of health-related
46.
quality of life and substance abuse in Russia.
Morozova O, Levina O, Uusküla A, Heimer R.
BMC Med Res Methodol. 2015 Aug 30;15:71. doi: 10.1186/s12874-015-0066-2.
PMID: 26319135 Free PMC article.
An international perspective on using opioid substitution treatment to improve hepatitis C
47.
prevention and care for people who inject drugs: Structural barriers and public health
potential.
Perlman DC, Jordan AE, Uuskula A, Huong DT, Masson CL, Schackman BR, Des Jarlais DC.
Int J Drug Policy. 2015 Nov;26(11):1056-63. doi: 10.1016/j.drugpo.2015.04.015. Epub 2015
Apr 27.
PMID: 26050614 Free PMC article.
Internalized HIV and Drug Stigmas: Interacting Forces Threatening Health Status and Health
48.
Service Utilization Among People with HIV Who Inject Drugs in St. Petersburg, Russia.
Calabrese SK, Burke SE, Dovidio JF, Levina OS, Uusküla A, Niccolai LM, Heimer R.
18
AIDS Behav. 2016 Jan;20(1):85-97. doi: 10.1007/s10461-015-1100-4.
PMID: 26050155 Free PMC article.
Behavioral Interventions to Reduce Sexual Risk Behavior in Adults with HIV/AIDS Receiving
49.
HIV Care: A Systematic Review.
Laisaar KT, Raag M, Rosenthal M, Uusküla A.
AIDS Patient Care STDS. 2015 May;29(5):288-98. doi: 10.1089/apc.2014.0240. Epub 2015 Apr
6.
PMID: 25844941 Free PMC article. Review.
A tale of two cities: stigma and health outcomes among people with HIV who inject drugs in St.
50.
Petersburg, Russia and Kohtla-Järve, Estonia.
Burke SE, Calabrese SK, Dovidio JF, Levina OS, Uusküla A, Niccolai LM, Abel-Ollo K, Heimer R.
Soc Sci Med. 2015 Apr;130:154-61. doi: 10.1016/j.socscimed.2015.02.018. Epub 2015 Feb 16.
PMID: 25703668 Free PMC article.
HIV research productivity and structural factors associated with HIV research output in
51.
European Union countries: a bibliometric analysis.
Uusküla A, Toompere K, Laisaar KT, Rosenthal M, Pürjer ML, Knellwolf A, Läärä E, Des Jarlais
DC.
BMJ Open. 2015 Feb 3;5(2):e006591. doi: 10.1136/bmjopen-2014-006591.
PMID: 25649212 Free PMC article.
Genital chlamydia prevalence in Europe and non-European high income countries: systematic
52.
review and meta-analysis.
Redmond SM, Alexander-Kisslig K, Woodhall SC, van den Broek IV, van Bergen J, Ward H,
Uusküla A, Herrmann B, Andersen B, Götz HM, Sfetcu O, Low N.
PLoS One. 2015 Jan 23;10(1):e0115753. doi: 10.1371/journal.pone.0115753. eCollection 2015.
PMID: 25615574 Free PMC article. Review.
Influence of interleukin 10 polymorphisms -592 and -1082 to the HIV, HBV and HCV serostatus
53.
among intravenous drug users.
Kallas E, Huik K, Pauskar M, Jõgeda EL, Karki T, Des Jarlais D, Uusküla A, Avi R, Lutsar I.
Infect Genet Evol. 2015 Mar;30:175-180. doi: 10.1016/j.meegid.2014.12.023. Epub 2014 Dec
24.
PMID: 25542814
HIV testing and counselling in Estonian prisons, 2012 to 2013: aims, processes and impacts.
54.
Kivimets K, Uuskula A.
Euro Surveill. 2014 Nov 27;19(47):20970. doi: 10.2807/1560-7917.es2014.19.47.20970.
PMID: 25443037
Provision of chlamydia testing, and training of primary health care staff about chlamydia
55.
testing, across four European countries.
Uusküla A, Ricketts EJ, Rugman C, Kalda RR, Fredlund H, Hedlund J, Dunais B, Touboul PP,
McNulty C.
BMC Public Health. 2014 Nov 5;14:1147. doi: 10.1186/1471-2458-14-1147.
PMID: 25374092 Free PMC article.
Adherence to antiretroviral medications among persons who inject drugs in transitional, low
56.
and middle income countries: an international systematic review.
Feelemyer J, Des Jarlais D, Arasteh K, Uusküla A.
AIDS Behav. 2015 Apr;19(4):575-83. doi: 10.1007/s10461-014-0928-3.
PMID: 25331268 Free PMC article. Review.
Self-reported testing, HIV status and associated risk behaviours among people who inject drugs
57.
in Europe: important differences between East and West.
Uusküla A, Raag M, Folch C, Prasad L, Karnite A, van Veen MG, Eritsyan K, Rosinska M, Des
Jarlais DC, Wiessing L.
AIDS. 2014 Jul 17;28(11):1657-64. doi: 10.1097/QAD.0000000000000299.
PMID: 25232900
The incidence of hip fractures in Estonia, 2005-2012.
58.
Jürisson M, Vorobjov S, Kallikorm R, Lember M, Uusküla A.
Osteoporos Int. 2015 Jan;26(1):77-84. doi: 10.1007/s00198-014-2820-4. Epub 2014 Aug 15.
19
PMID: 25182229
The prevalence of genital warts in the Baltic countries: findings from national cross-sectional
59.
surveys in Estonia, Latvia and Lithuania.
Uusküla A, Reile R, Rezeberga D, Karnite A, Logminiene Z, Padaiga Ž, Nygård M.
Sex Transm Infect. 2015 Feb;91(1):55-60. doi: 10.1136/sextrans-2014-051540. Epub 2014 Aug
7.
PMID: 25104496
Combined prevention for persons who inject drugs in the HIV epidemic in a transitional
60.
country: the case of Tallinn, Estonia.
Uusküla A, Des Jarlais DC, Raag M, Pinkerton SD, Feelemyer J.
AIDS Care. 2015;27(1):105-11. doi: 10.1080/09540121.2014.940271. Epub 2014 Jul 23.
PMID: 25054646 Free PMC article.
Disseminated giant hyperkeratotic porokeratosis and treatment with acitretin: a case report.
61.
Uusküla A, Erm T.
Acta Derm Venereol. 2015 Feb;95(2):241-2. doi: 10.2340/00015555-1908.
PMID: 24923352 No abstract available.
Non-cancer morbidity among Estonian Chernobyl cleanup workers: a register-based cohort
62.
study.
Rahu K, Bromet EJ, Hakulinen T, Auvinen A, Uusküla A, Rahu M.
BMJ Open. 2014 May 14;4(5):e004516. doi: 10.1136/bmjopen-2013-004516.
PMID: 24833681 Free PMC article.
The HIV epidemic in Eastern Europe and Central Asia.
63.
DeHovitz J, Uuskula A, El-Bassel N.
Curr HIV/AIDS Rep. 2014 Jun;11(2):168-76. doi: 10.1007/s11904-014-0202-3.
PMID: 24652411
Association between HIV-1 tropism and CCR5 human haplotype E in a Caucasian population.
64.
Huik K, Avi R, Uibopuu H, Pauskar M, Margus T, Karki T, Krispin T, Kool P, Rüütel K, Talu A,
Abel-Ollo K, Uusküla A, Carrillo A, He W, Ahuja SK, Lutsar I.
J Acquir Immune Defic Syndr. 2014 Jul 1;66(3):239-44. doi: 10.1097/QAI.0000000000000127.
PMID: 24508837 Free PMC article.
Prevalence of IGRA-positivity and risk factors for tuberculosis among injecting drug users in
65.
Estonia and Latvia.
Rüütel K, Karnite A, Talu A, Abel-Ollo K, Kirvelaite G, Kliiman K, Loit HM, Uusküla A.
Int J Drug Policy. 2014 Jan;25(1):175-8. doi: 10.1016/j.drugpo.2013.10.002. Epub 2013 Oct 16.
PMID: 24210296
Association between TLR3 rs3775291 and resistance to HIV among highly exposed Caucasian
66.
intravenous drug users.
Huik K, Avi R, Pauskar M, Kallas E, Jõgeda EL, Karki T, Marsh K, Des Jarlais D, Uusküla A, Lutsar
I.
Infect Genet Evol. 2013 Dec;20:78-82. doi: 10.1016/j.meegid.2013.08.008. Epub 2013 Aug 17.
PMID: 23962581 Free PMC article.
CCR5 haplotypes influence HCV serostatus in Caucasian intravenous drug users.
67.
Huik K, Avi R, Carrillo A, Harper N, Pauskar M, Sadam M, Karki T, Krispin T, Kongo UK,
Jermilova T, Rüütel K, Talu A, Abel-Ollo K, Uusküla A, Ahuja SK, He W, Lutsar I.
PLoS One. 2013 Jul 25;8(7):e70561. doi: 10.1371/journal.pone.0070561. Print 2013.
PMID: 23936229 Free PMC article.
Non-fatal injuries resulting in activity limitations in Estonia--risk factors and association with
68.
the incidence of chronic conditions and quality of life: a retrospective study among the
population aged 20-79.
Puur A, Altmets K, Saava A, Uusküla A, Sakkeus L.
BMJ Open. 2013 Jul 30;3(7):e002695. doi: 10.1136/bmjopen-2013-002695.
PMID: 23901024 Free PMC article.
30 Years on Selected Issues in the Prevention of HIV among Persons Who Inject Drugs.
69.
Des Jarlais DC, Pinkerton S, Hagan H, Guardino V, Feelemyer J, Cooper H, Hatzatkis A, Uuskula A.
Adv Prev Med. 2013;2013:346372. doi: 10.1155/2013/346372. Epub 2013 Jun 12.
20
PMID: 23840957 Free PMC article.
The epidemiological and economic impact of a quadrivalent human papillomavirus (hpv)
70.
vaccine in Estonia.
Uusküla A, Müürsepp A, Kawai K, Raag M, Jürisson M, Pillsbury M.
BMC Infect Dis. 2013 Jul 3;13:304. doi: 10.1186/1471-2334-13-304.
PMID: 23819789 Free PMC article.
Is the HCV-HIV co-infection prevalence amongst injecting drug users a marker for the level of
71.
sexual and injection related HIV transmission?
Vickerman P, Martin NK, Roy A, Beattie T, Jarlais DD, Strathdee S, Wiessing L, Hickman M;
EMCDDA Collaborative Group.
Drug Alcohol Depend. 2013 Sep 1;132(1-2):172-81. doi: 10.1016/j.drugalcdep.2013.01.020.
Epub 2013 Feb 28.
PMID: 23453261
Incidence of cervical intraepithelial neoplasia in Estonia.
72.
Uusküla A, Raag M, Uppin A, Raud T, Klaar U, Jürisson M, Müürsepp A.
J Low Genit Tract Dis. 2013 Apr;17(2):129-36. doi: 10.1097/LGT.0b013e3182652213.
PMID: 23422640
Developing an adherence support intervention for patients on antiretroviral therapy in the
73.
context of the recent IDU-driven HIV/AIDS epidemic in Estonia.
Laisaar KT, Uusküla A, Sharma A, DeHovitz JA, Amico KR.
AIDS Care. 2013;25(7):863-73. doi: 10.1080/09540121.2013.764393. Epub 2013 Feb 7.
PMID: 23391132 Free PMC article. Clinical Trial.
A decline in the prevalence of injecting drug users in Estonia, 2005-2009.
74.
Uusküla A, Rajaleid K, Talu A, Abel-Ollo K, Des Jarlais DC.
Int J Drug Policy. 2013 Jul;24(4):312-8. doi: 10.1016/j.drugpo.2012.11.002. Epub 2013 Jan 3.
PMID: 23290632 Free PMC article.
Socio-demographic factors, health risks and harms associated with early initiation of injection
75.
among people who inject drugs in Tallinn, Estonia: evidence from cross-sectional surveys.
Vorobjov S, Des Jarlais DC, Abel-Ollo K, Talu A, Rüütel K, Uusküla A.
Int J Drug Policy. 2013 Mar;24(2):150-5. doi: 10.1016/j.drugpo.2012.08.003. Epub 2012 Oct 1.
PMID: 23036651 Free PMC article.
Years of potential life lost due to HIV infection and associated factors based on national HIV
76.
surveillance data in Latvia, 1991-2010.
Karnite A, Brigis G, Uuskula A.
Scand J Infect Dis. 2013 Feb;45(2):140-6. doi: 10.3109/00365548.2012.717710. Epub 2012 Sep
19.
PMID: 22992136
Changes in high-risk sexual behaviour among Estonian adults between 1996 and 2006.
77.
Liivlaid H, Uusküla A.
Sex Transm Infect. 2013 Mar;89(2):91-7. doi: 10.1136/sextrans-2012-050506. Epub 2012 Sep
8.
PMID: 22962070
Antiretroviral therapy (ART) adherence and correlates to nonadherence among people on ART
78.
in Estonia.
Uusküla A, Laisaar KT, Raag M, Šmidt J, Semjonova S, Kogan J, Amico KR, Sharma A, Dehovitz J.
AIDS Care. 2012;24(12):1470-9. doi: 10.1080/09540121.2012.672724. Epub 2012 Apr 25.
PMID: 22533736
Multiple routes of drug administration and HIV risk among injecting drug users.
79.
Vorobjov S, Uusküla A, Des Jarlais DC, Abel-Ollo K, Talu A, Rüütel K.
J Subst Abuse Treat. 2012 Jun;42(4):413-20. doi: 10.1016/j.jsat.2011.09.014. Epub 2011 Nov
23.
PMID: 22116012 Free PMC article.
Condom use and partnership intimacy among drug injectors and their sexual partners in
80.
Estonia.
Uusküla A, Abel-Ollo K, Markina A, McNutt LA, Heimer R.
21
Sex Transm Infect. 2012 Feb;88(1):58-62. doi: 10.1136/sextrans-2011-050195. Epub 2011 Nov
4.
PMID: 22056984
Risk for Heterosexual HIV Transmission Among Non-Injecting Female Partners of Injection
81.
Drug Users in Estonia.
Uusküla A, McMahon JM, Kals M, Talu A, Abel-Ollo K, Rüütel K, Des Jarlais DC.
AIDS Behav. 2013 Mar;17(3):879-88. doi: 10.1007/s10461-011-0078-9.
PMID: 22038080
Expanded syringe exchange programs and reduced HIV infection among new injection drug
82.
users in Tallinn, Estonia.
Uusküla A, Des Jarlais DC, Kals M, Rüütel K, Abel-Ollo K, Talu A, Sobolev I.
BMC Public Health. 2011 Jun 30;11:517. doi: 10.1186/1471-2458-11-517.
PMID: 21718469 Free PMC article.
Enhanced tuberculosis case detection among substitution treatment patients: a randomized
83.
controlled trial.
Rüütel K, Loit HM, Sepp T, Kliiman K, McNutt LA, Uusküla A.
BMC Res Notes. 2011 Jun 15;4:192. doi: 10.1186/1756-0500-4-192.
PMID: 21676222 Free PMC article.
Estonia at the threshold of the fourth decade of the AIDS era in Europe.
84.
Laisaar KT, Avi R, DeHovitz J, Uusküla A.
AIDS Res Hum Retroviruses. 2011 Aug;27(8):841-51. doi: 10.1089/aid.2010.0223. Epub 2011
Jan 11.
PMID: 21142588 Free PMC article.
Emergent properties of HIV risk among injection drug users in Tallinn, Estonia: synthesis of
85.
individual and neighbourhood-level factors.
Uusküla A, McMahon JM, Raag M, Silm S, Rüütel K, Talu A, Abel-Ollo K, Ahas R, Des Jarlais DC.
Sex Transm Infect. 2010 Dec;86 Suppl 3:iii79-84. doi: 10.1136/sti.2009.040212.
PMID: 21098060
European surveillance of antimicrobial resistance in Neisseria gonorrhoeae.
86.
Cole MJ, Chisholm SA, Hoffmann S, Stary A, Lowndes CM, Ison CA; European Surveillance of
Sexually Transmitted Infections Network.
Sex Transm Infect. 2010 Nov;86(6):427-32. doi: 10.1136/sti.2010.044164.
PMID: 20940154
Assessing non-response to a mailed health survey including self-collection of biological
87.
material.
Uusküla A, Kals M, McNutt LA.
Eur J Public Health. 2011 Aug;21(4):538-42. doi: 10.1093/eurpub/ckq053. Epub 2010 May 10.
PMID: 20457781 Free PMC article.
Population-based type-specific prevalence of high-risk human papillomavirus infection in
88.
Estonia.
Uusküla A, Kals M, Kosenkranius L, McNutt LA, DeHovitz J J.
BMC Infect Dis. 2010 Mar 11;10:63. doi: 10.1186/1471-2334-10-63.
PMID: 20222944 Free PMC article.
Trends in the epidemiology of bacterial sexually transmitted infections in eastern Europe,
89.
1995-2005.
Uusküla A, Puur A, Toompere K, DeHovitz J.
Sex Transm Infect. 2010 Feb;86(1):6-14. doi: 10.1136/sti.2009.037044.
PMID: 20157177 Review.
Evaluating recruitment among female sex workers and injecting drug users at risk for HIV using
90.
respondent-driven sampling in Estonia.
Uusküla A, Johnston LG, Raag M, Trummal A, Talu A, Des Jarlais DC.
J Urban Health. 2010 Mar;87(2):304-317. doi: 10.1007/s11524-009-9427-7. Epub 2010 Feb 4.
PMID: 20131018 Free PMC article.
Self-reported activity limitations among the population aged 20-79 in Estonia: a cross-sectional
91.
study.
22
Altmets K, Puur A, Uusküla A, Saava A, Sakkeus L, Katus K.
Eur J Public Health. 2011 Feb;21(1):49-55. doi: 10.1093/eurpub/ckp239. Epub 2010 Feb 3.
PMID: 20129929 Free PMC article.
CCL3L1 copy number is a strong genetic determinant of HIV seropositivity in Caucasian
92.
intravenous drug users.
Huik K, Sadam M, Karki T, Avi R, Krispin T, Paap P, Rüütel K, Uusküla A, Talu A, Abel-Ollo K,
Lutsar I.
J Infect Dis. 2010 Mar;201(5):730-9. doi: 10.1086/650491.
PMID: 20095832 Free PMC article.
Knowledge of HIV serostatus and risk behaviour among injecting drug users in Estonia.
93.
Abel-Ollo K, Rahu M, Rajaleid K, Talu A, Ruutel K, Platt L, Bobrova N, Rhodes T, Uuskula A.
AIDS Care. 2009 Jul;21(7):851-7. doi: 10.1080/09540120802657522.
PMID: 20024741
Lymphogranuloma venereum in Europe, 2003-2008.
94.
Savage EJ, van de Laar MJ, Gallay A, van der Sande M, Hamouda O, Sasse A, Hoffmann S, Diez M,
Borrego MJ, Lowndes CM, Ison C; European Surveillance of Sexually Transmitted Infections
(ESSTI) network.
Euro Surveill. 2009 Dec 3;14(48):19428. doi: 10.2807/ese.14.48.19428-en.
PMID: 20003898
Syphilis and gonorrhoea in men who have sex with men: a European overview.
95.
Savage EJ, Hughes G, Ison C, Lowndes CM; European Surveillance of Sexually Transmitted
Infections network.
Euro Surveill. 2009 Nov 26;14(47):19417. doi: 10.2807/ese.14.47.19417-en.
PMID: 19941803
Should pharmacists have a role in harm reduction services for IDUs? A qualitative study in
96.
Tallinn, Estonia.
Vorobjov S, Uusküla A, Abel-Ollo K, Talu A, Jarlais DD.
J Urban Health. 2009 Nov;86(6):918-28. doi: 10.1007/s11524-009-9400-5. Epub 2009 Nov 18.
PMID: 19921542 Free PMC article.
Informed recruitment in partner studies of HIV transmission: an ethical issue in couples
97.
research.
McNutt LA, Gordon EJ, Uusküla A.
BMC Med Ethics. 2009 Aug 27;10:14. doi: 10.1186/1472-6939-10-14.
PMID: 19709442 Free PMC article.
The trends and risk factors for hepatitis B occurrence in Estonia.
98.
Paat G, Uusküla A, Tefanova V, Tallo T, Priimägi L, Ahi K.
Cent Eur J Public Health. 2009 Jun;17(2):108-11. doi: 10.21101/cejph.a3483.
PMID: 19662830
Factors influencing quality of life of people living with HIV in Estonia: a cross-sectional survey.
99.
Rüütel K, Pisarev H, Loit HM, Uusküla A.
J Int AIDS Soc. 2009 Jul 16;12:13. doi: 10.1186/1758-2652-12-13.
PMID: 19607721 Free PMC article.
HIV infection and risk behaviour of primary fentanyl and amphetamine injectors in Tallinn,
100.
Estonia: implications for intervention.
Talu A, Rajaleid K, Abel-Ollo K, Rüütel K, Rahu M, Rhodes T, Platt L, Bobrova N, Uusküla A.
Int J Drug Policy. 2010 Jan;21(1):56-63. doi: 10.1016/j.drugpo.2009.02.007. Epub 2009 Apr 22.
PMID: 19395249
Comparison of injecting drug users who obtain syringes from pharmacies and syringe exchange
101.
programs in Tallinn, Estonia.
Vorobjov S, Uusküla A, Abel-Ollo K, Talu A, Rüütel K, Des Jarlais DC.
Harm Reduct J. 2009 Feb 20;6:3. doi: 10.1186/1477-7517-6-3.
PMID: 19232088 Free PMC article.
Quality of life of people living with HIV and AIDS in Estonia.
102.
Rüütel K, Uusküla A, Minossenko A, Loit HM.
Cent Eur J Public Health. 2008 Sep;16(3):111-5. doi: 10.21101/cejph.a3461.
23
PMID: 18935773
The prevalence of chlamydial infection in Estonia: a population-based survey.
103.
Uusküla A, Kals M, Denks K, Nurm U, Kasesalu L, Dehovitz J, McNutt LA.
Int J STD AIDS. 2008 Jul;19(7):455-8. doi: 10.1258/ijsa.2008.007325.
PMID: 18574116 Free PMC article.
High-prevalence and high-estimated incidence of HIV infection among new injecting drug users
104.
in Estonia: need for large scale prevention programs.
Uusküla A, Kals M, Rajaleid K, Abel K, Talu A, Rüütel K, Platt L, Rhodes T, Dehovitz J, Des Jarlais
D.
J Public Health (Oxf). 2008 Jun;30(2):119-25. doi: 10.1093/pubmed/fdn014. Epub 2008 Feb 28.
PMID: 18308743 Free PMC article.
A study on HIV and hepatitis C virus among commercial sex workers in Tallinn.
105.
Uusküla A, Fischer K, Raudne R, Kilgi H, Krylov R, Salminen M, Brummer-Korvenkontio H, St
Lawrence J, Aral S.
Sex Transm Infect. 2008 Jun;84(3):189-91. doi: 10.1136/sti.2007.027664. Epub 2008 Feb 6.
PMID: 18256109
The HIV prevention needs of injection drug users in Estonia.
106.
Wilson TE, Sharma A, Zilmer K, Kalikova N, Uusküla A.
Int J STD AIDS. 2007 Jun;18(6):389-91. doi: 10.1258/095646207781024900.
PMID: 17609027 Free PMC article.
High prevalence of blood-borne virus infections and high-risk behaviour among injecting drug
107.
users in Tallinn, Estonia.
Uusküla A, McNutt LA, Dehovitz J, Fischer K, Heimer R.
Int J STD AIDS. 2007 Jan;18(1):41-6. doi: 10.1258/095646207779949907.
PMID: 17326862 Free PMC article.
High HIV prevalence among injecting drug users in Estonia: implications for understanding the
108.
risk environment.
Platt L, Bobrova N, Rhodes T, Uusküla A, Parry JV, Rüütel K, Talu A, Abel K, Rajaleid K, Judd A.
AIDS. 2006 Oct 24;20(16):2120-3. doi: 10.1097/01.aids.0000247586.23696.20.
PMID: 17053361
Barriers to effective STI screening in a post-Soviet society: results from a qualitative study.
109.
Uusküla A, Kangur K, McNutt LA.
Sex Transm Infect. 2006 Aug;82(4):323-6. doi: 10.1136/sti.2005.019000.
PMID: 16877585 Free PMC article.
Sex work in Tallinn, Estonia: the sociospatial penetration of sex work into society.
110.
Aral SO, St Lawrence JS, Uusküla A.
Sex Transm Infect. 2006 Oct;82(5):348-53. doi: 10.1136/sti.2006.020677. Epub 2006 Jun 28.
PMID: 16807288 Free PMC article.
HIV epidemic in Estonia in the third decade of the AIDS era.
111.
Rüütel K, Uusküla A.
Scand J Infect Dis. 2006;38(3):181-6. doi: 10.1080/00365540500388743.
PMID: 16507499 Review.
Surveillance of HIV, hepatitis B virus, and hepatitis C virus in an estonian injection drug-using
112.
population: sensitivity and specificity of testing syringes for public health surveillance.
Uuskula A, Heimer R, Dehovitz J, Fischer K, McNutt LA.
J Infect Dis. 2006 Feb 1;193(3):455-7. doi: 10.1086/499436. Epub 2005 Dec 22.
PMID: 16388495 Free PMC article.
Laboratory diagnosis of sexually transmitted infections in estonia in 2001-2002: shortcomings
113.
with impact on diagnostic quality and surveillance.
Naaber P, Uusküla A, Naaber J, Põder A, Hjelm E, Hallén A, Unemo M, Domeika M.
Sex Transm Dis. 2005 Dec;32(12):759-64. doi: 10.1097/01.olq.0000175381.26082.fc.
PMID: 16314773
The burden of infection with herpes simplex virus type 1 and type 2: seroprevalence study in
114.
Estonia.
24
Uusküla A, Nygard-Kibur M, Cowan FM, Mayaud P, French RS, Robinson JN, Brown DW.
Scand J Infect Dis. 2004;36(10):727-32. doi: 10.1080/00365540410020992.
PMID: 15513398
Syphilis as a social disease: experience from the post-communist transition period in Estonia.
115.
Uusküla A, Nygård JF, Kibur-Nygård M.
Int J STD AIDS. 2004 Oct;15(10):662-8. doi: 10.1177/095646240401501006.
PMID: 15479502 Free PMC article.
Treatment of sexually transmitted diseases in Estonia: consistency with the evidence-based
116.
medicine principles.
Uusküla A, McNutt LA, Dehovitz J.
Sex Transm Dis. 2004 Oct;31(10):631-5. doi: 10.1097/01.olq.0000140022.34441.e3.
PMID: 15389004
Atypical genital herpes: report of five cases.
117.
Uusküla A, Raukas E.
Scand J Infect Dis. 2004;36(1):37-9. doi: 10.1080/00365540310017276.
PMID: 15000557 Free PMC article.
Seroepidemiological study of herpes simplex virus types 1 and 2 in Brazil, Estonia, India,
118.
Morocco, and Sri Lanka.
Cowan FM, French RS, Mayaud P, Gopal R, Robinson NJ, de Oliveira SA, Faillace T, Uusküla A,
Nygård-Kibur M, Ramalingam S, Sridharan G, El Aouad R, Alami K, Rbai M, Sunil-Chandra NP,
Brown DW.
Sex Transm Infect. 2003 Aug;79(4):286-90. doi: 10.1136/sti.79.4.286.
PMID: 12902576 Free PMC article.
The role of injection drug use in the emergence of Human Immunodeficiency Virus infection in
119.
Estonia.
Uusküla A, Kalikova A, Zilmer K, Tammai L, DeHovitz J.
Int J Infect Dis. 2002 Mar;6(1):23-7. doi: 10.1016/s1201-9712(02)90131-1.
PMID: 12044297
Genital mycoplasmas, including Mycoplasma genitalium, as sexually transmitted agents.
120.
Uusküla A, Kohl PK.
Int J STD AIDS. 2002 Feb;13(2):79-85. doi: 10.1258/0956462021924695.
PMID: 11839161 Review.
A case-control study of beliefs and behaviors associated with sexually transmitted disease
121.
occurrence in Estonia.
Wilson TE, Uusküla A, Feldman J, Holman S, Dehovitz J.
Sex Transm Dis. 2001 Nov;28(11):624-9. doi: 10.1097/00007435-200111000-00003.
PMID: 11677383
Sexually transmitted infections in Estonia--syndromic management of urethritis in a European
122.
country?
Uusküla A, Plank T, Lassus A, Bingham JS.
Int J STD AIDS. 2001 Aug;12(8):493-8. doi: 10.1258/0956462011923570.
PMID: 11487388 Review.
Sexually transmitted diseases in Estonia: past and present.
123.
Uusküla A, Silm H, Vessin T.
Int J STD AIDS. 1997 Jul;8(7):446-50. doi: 10.1258/0956462971920505.
PMID: 9228592
LISA 2. Ajakirjas Eesti arst publitseeritud tööd
1. Uusküla A. Epidemioloogia – mis see on? Eesti Arst 2019; 98(4):243–245
2. Uusküla A. Ajas muutuvad eesmärgid. Eesti Arst 2013; 92(5):244–246.
3. Saava A, Puur A, Altmets K, Sakkeus L, Uusküla A. Toimetulekupiiranguid põhjustanud
vigastused Eestis: rahvastikupõhine sündmuslooline uuring. Eesti Arst 2011; 90(4):165−173.
25
4. Anderson, Eva; Toompere, Karolin; Reile, Rainer; Uusküla, Anneli (2013). Naiste teadlikkus
emakakaelavähki ennetavatest meetmetest Eestis 2011. aastal. Eesti Arst, 92 (4), 195−203.
5. Uusküla A, Jürisson J, Kallikorm R, Võrk A. Sõeluuringu rakendamise põhjendatus
osteoporoosi varaseks diagnoosimiseks Eestis. Eesti Arst 2009; 88(6):402−413.
6. Uusküla A. HIV/AIDSi ennetus – erinevate meetmete rakendamise tõhususe analüüs. Eesti Arst
2009; 88(4):250−256.
7. Rüütel K, Uusküla A. HIV-nakkuse leviku trendid maailmas. Eesti Arst 2009; 88(4):246−249.
8. Altmets K, Katus K, Puur A, Saava A, Uusküla A. Toimetulekupiirangud Eesti täisealises
rahvastikus – levimus ja tegelik abistamine. Eesti Arst 2008; 87(2):92−101.
9. Uusküla A, Silm H. Genitaalsed mükoplasma infektsioonid. Eesti Arst 2000;5: 282-6.
10. Põder A, Uusküla A. Gonorröa ravi Unasyniga. Eesti Arst 1997; 5: 413-5.
11. Uusküla A, Silm H, Põder A, Kivi H, Vaher R. Komplitseerumata gonorröa ravi ühekordse
spektinomütsiini annusega. Eesti Arst 1996; 4: 300-2.
12. Silm H, Karelson M, Kaur S, Rajangu H, Rannala-Lille T, Vahlberg A, Pärna E. Uusküla A.
Fucicort dermatoloogias. Eesti Arst 1996; 3: 223-6.
13. Kaur S, Silm H, Kangur A, Uusküla A, Karelson M. FIBROLAN-lahus ja -salv haavandite ravis.
Eesti Arst 1996; 2: 124-7.
14. Kaur S, Uusküla A, Vindireviskih G, Silm H. Süüfilise diagnoosimise tõhustamise vajalikkus ja
võimalused Eestis. Eesti Arst 1995; 5: 396-9.
15. Silm H, Elberg E, Kaur S, Rajangu H, Uusküla A. Lokaalselt kasutatavad D-vitamiini derivaadid
psoriaasi ravis. Eesti Arst 1994; 4: 297-9.
Lisa 2. Kasutatud kirjanduse nimistu
Booth A, Reed AB, Ponzo S, Yassaee A, Aral M, Plans D, Labrique A, Mohan D. Population risk factors for
severe disease and mortality in COVID-19: A global systematic review and meta-analysis. PLoS One. 2021
Mar 4;16(3):e0247461. doi: 10.1371/journal.pone.0247461.
Shi Q, Wang Z, Liu J, Wang X, Zhou Q, Li Q, Yu Y, Luo Z, Liu E, Chen Y; COVID-19 evidence and
recommendations working group. Risk factors for poor prognosis in children and adolescents with COVID-
19: A systematic review and meta-analysis. EClinicalMedicine. 2021 Nov;41:101155. doi:
10.1016/j.eclinm.2021.101155. Epub 2021 Oct 19.
Harder T, Külper-Schiek W, Reda S, Treskova-Schwarzbach M, Koch J, Vygen-Bonnet S, Wichmann O.
Effectiveness of COVID-19 vaccines against SARS-CoV-2 infection with the Delta (B.1.617.2) variant:
second interim results of a living systematic review and meta-analysis, 1 January to 25 August 2021. Euro
Surveill. 2021 Oct;26(41):2100920. doi: 10.2807/1560-7917.ES.2021.26.41.2100920.
Melissa M Higdon, Brian Wahl, Carli B Jones, Joseph G Rosen, Shaun A Truelove, Anurima Baidya, Anjalika
A Nande, Parisa A ShamaeiZadeh, Karoline K Walter, Daniel R Feikin, Minal K Patel, Maria Deloria Knoll,
Alison L Hill. A systematic review of COVID-19 vaccine efficacy and effectiveness against SARS-CoV-2
infection and disease. medRxiv 2021.09.17.21263549; doi: https://doi.org/10.1101/2021.09.17.21263549
Sotoodeh Ghorbani S, Taherpour N, Bayat S, Ghajari H, Mohseni P, Hashemi Nazari SS. Epidemiologic
characteristics of cases with reinfection, recurrence, and hospital readmission due to COVID-19: A
systematic review and meta-analysis. J Med Virol. 2022 Jan;94(1):44-53. doi: 10.1002/jmv.27281.
Mukherjee, A., Anand, T., Agarwal, A., Singh, H., Chatterjee, P., Narayan, J., . . . Panda, S. (2021). SARS-
CoV-2 re-infection: Development of an epidemiological definition from India. Epidemiology and Infection,
149, E82. doi:10.1017/S0950268821000662
26
Lisa 3.
27
EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGU OTSUS 14 . detsember 2021 nr 1.1-12/ 3788 Nõukogu koosseisus: Esimees: Liina Vahter – Tallinna Ülikool Aseesimees: Aime Keis – Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Teadussekretär: Aive Pevkur – Tallinna Tehnikaülikool Liikmed: Agne Velthut-Meikas – Tallinna Tehnikaülikool Kärt Salumaa-Lepik, Tallinna Tehnikaülikool Ingeri Luik-Tamme – TGS Baltic Advokaadibüroo Meego Remmel – Eesti Kirikute Nõukogu Maie Bachmann – Tallinna Tehnikaülikool Pärt Peterson – Tartu Ülikool Kristjan Kask – Tallinna Ülikool Merike Sisask – Tallinna Ülikoool Arutas 14 . detsembril 2021 . a vastutava uurija Anneli Uusküla , Tart u Ülikooli professor i uuringu „ COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis “ ta otlus t. Uuringu eesmärgiks on Eestis SARS-Cov-2 nakatunute haigestumise, haiguse kulu tõsidusastm ete ja nakkuse tervisetagajärgede süsteemne analüüs, mis võimaldab teha i nformeeritud otsuseid tulevaste nakkuspuhangute korral ja arendab tervise/administratiiv andm ete kasutamist meditsiiniliseks otsusetoeks, rahvatervise seireks, tervise teenuste planeerimis eks ning meetmete efektiivsuse, põhjendatuse analüüsiks. Uuringu taotluse menetlusest taandas ennast Maarja Kirss, Andmekaitse Inspektsioonist. Otsus: a nda luba uuringu läbiviimiseks, kui taotluses: parandatakse uuringu alguse kuupäev; punktis 11 esitatakse valimi kirjeldus . Uuringu läbiviimise lõpptähtaeg on 31. märts 2027 . a. Otsuse lahutamatu lisa d on vastutava uurija Anneli Uusküla poolt 23 . novembri l 2021 . a allkirjastatud uuringu taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Vahter Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu esimees
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
Protokolli number: 351/M-8 koosolek: 18.10.2021
Komitee koosseis:
Esimees
Aime Keis Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika nooremlektor
Aseesimees
Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht /
doktorant
Liikmed
Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, analüütik
Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste teadusuuringute üksuse
tegevjuht
Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor
Piret Koosa Eesti Rahva Muuseum, teadur
Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor /
farmakoloogia teadur
Marje Oona Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini kaasprofessor /
kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse juhataja
Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor
Atko Sulhan-Remmel Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute
kaasprofessor
Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja
Otsus: Kooskõlastada uurimistöö jätkamine
Uurimistöö nimetus: COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine
Eestis
Vastutavad uurijad (asutused):
Anneli Uusküla (Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut, Ravila 19, Tartu)
Komitee poolt läbivaadatud dokumendid:
1. Jätkutaotluse kaaskiri
2. Muudatustega uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikool inimuuringute
eetika komiteelt
Uurimistöö lõpp: 31.03.2027
Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/
Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/
________________________________________________________________________________
Tartu Ülikool tel 737 6215
grandikeskus e-post
[email protected]
Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee
51004 Tartu
Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/
2
Andmepäringu vorm
Andmepäringu esitava isiku kontaktandmed:
Eesnimi: Anneli
Perekonnanimi: Uusküla
Isikukood: 46704112783
Telefoninumber: 7374195
E-posti aadress:
[email protected]
Kui tegemist on päringuga asutuse või organisatsiooni nimel, siis selle asutuse andmed:
Asutuse nimi ja registrikood: Tartu Ülikool, 74001073
Aadress: Ülikooli 18, 50090 TARTU
Andmete töötlemise eesmärk:
Andmeid kasutame RITA tegevus 1: Strateegilise TA tegevuse toetusest rahastatud projekti
(RITA1/02-120) eesmärkide täitmiseks.
Esitame päringu seoses uuringuga „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade
väljaselgitamine Eestis“
Uuringu eesmärgiks on Eestis SARS-Cov-2 nakatunute haigestumise, haiguse kulu tõsidusastmete ja
nakkuse tervisetagajärgede süsteemne analüüs, mis võimaldab teha informeeritud otsuseid tulevaste
nakkuspuhangute korral ja arendab tervise/administratiiv andmete kasutamist meditsiiniliseks
otsusetoeks, rahvatervise seireks, tervise teenuste planeerimiseks ning meetmete efektiivsuse,
põhjendatuse analüüsiks. (https://tervis.ut.ee/et/teadus/uuringumeeskond)
Uuringu põhimõtteline disain ja küsimused on esitletud all oleval joonisel.
Uuringu projekti on kooskõlastanud
(i) TÜ inimuuringute eetikakomitee (Protokolli number: 351/M-8, koosolek: 18.10.2021). TÜ
inimuuringute eetikakomitee on kooskõlastanud uuringu läbiviimise korra (sh Terviseameti,
Eesti Haigekassa, Rahvastiku ning surma põhjuste registri andmete kasutuse); ja
(ii) Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (Otsus 14. detsember 2021 nr 1.1-12/3788)
Terviseinfosüsteemist andmete taotluseks.
Andmete saamise soovitav tähtaeg:
Projekti tellijaks on Sotsiaalministeerium koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga ning
eesmärgiks kirjeldada Covid-19 haigusest ja selle raskest kulust enamohustatud rahvastiku rühmi.
Selline info on üks olulistest sisenditest poliitiliste ja tervishoiu korralduslike otsuste tegemisel.
Projekti plaanimisel (kevad 2020) jäi vajaliku tähelepanuta Covid-19 vaktsineerimine ja selle mõju
haigestumisele, haiguse raskusele. Praeguseks on selge, et vaktsineerimise andmeid (vaktsineeritust)
arvestamata ei ole võimalik sisuka ja Eesti jaoks kohandatud riskikalkulaatori välja töötamine.
Projekti RITA1/02-120 lõppraporti esitamise tähtaeg on 21.03.2022.a.
Oleme väga tänulikud, kui teil on võimalik meie andmepäringut menetleda kiirkorras. Oluliseks abiks
on ka vaid vaktsineeritusega seotud andmete esmajärjekorras väljastamine.
Päringu teostamiseks vajaliku täpsusega valimi tingimus:
Soovime valimisse kuuluvate isikute Covid-19 testimisega ja Covid-19 vaktsineerimisega seotud
andmeid.
Valimisse kuulub kokku 438 433 uuritavad (isikud, kel SARS-CoV-2 positiivne RNA test n= 66 295
või kliiniline Covid-19 diagnoos n= 24 053; ning ilma COVID-19 diagnoosita kontrollisikud n= 348
885).
Päringu teostamiseks esitame teile valimisse kuuluvate uuritavate isikukoodid.
Periood, mille kohta andmeid saada soovitakse:
Käesolev taotlus on seotud andmete väljavõtuga perioodist 26.02.2020 kuni päringuks andmete
väljavõtu kuupäevani.
Projektis jälgitakse Covid-19 haigestunute ja neile sobitatud kontrollisikuid kuni märtsini 2027.
Soovitavate andmete koosseis:
1. Isikukood
2. Immuniseerimise andmed
2.1. Immuniseerimise kuupäev
2.2. Mille vastu immuniseeriti (ainult Covid-19 immuniseerimise andmed)
2.3. Immuniseerimisel manustatud annus ja preparaat (2.3.1. Immunpreparaadi ATC kood ja
toimeaine(te) nimetus(ed); 2.3.2. Immuunpreparaadi nimetus; 2.3.3. Partii number; 2.3.4.
Manustatud annus; 2.3.5. Manustamise kordsus)
2.4. Immuniseerimise kuuri andmed (2.4.1. Järgmise immuniseerimise kuupäev; 2.4.2. Märge
immuniseerimise lõpetamise kohta)
3. Covid-19 testimise andmed
3.1 SARS-CoV-2 RNA testimise andmed: SARS-CoV-2 analüüsiks proovi võtmise
kuupäev/kuu/aasta; testi teostamise kuupäev/kuu/aasta; testi tulemus; positiivse SARS-CoV-2
testi puhul registreeritud oletatav nakatumise koht
3.2. SARS-CoV-2 (Covid-19) seroloogilise (antikehade) testimise andmed: analüüsiks proovi
võtmise kuupäev/kuu/aasta; testimiseks kasutatud testi tüüp/tootja; teostamise
kuupäev/kuu/aasta; testi tulemus (millised antikehad, kvantitatiivne, kvalitatiivne tulemus,
ühikud).
Päritud andmeid soovime CSV formaadis.
Lugupidamisega
Anneli Uusküla
Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, professor
Tartu Ülikool
21. detsember 2021.a.
Anneli Uusküla
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu Teie 17.01.2022 /
instituut Meie 02.02.2022 nr 1.5-20/442-1
[email protected]
[email protected]
Vastutava töötleja luba
Lugupeetud
Olete edastanud taotluse (Lisa 1) andmete väljastamiseks tervise infosüsteemist eesmärgiga
läbi viia teadusuuring: „COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade
väljaselgitamine Eestis“. Praeguseks on teaduskirjanduses avaldatud uuringud Covid-19
nakatumise ja raske haiguse kulu riski analüüsidest, kirjeldatud erinevate vaktsiinide
efektiivsust ning korduvate nakatumiste riski valitud rahvastikurühmades (tervishoiutöötajad,
hooldekodude elanikud, leibkondade uuringud) (Booth 2021; Shi 2021; Harder 2021; Higdon
2021). Jätkuvalt on vajalik teave haigestumise/korduvahaigestumise kulu (sh haiguse
raskuse), riski ning seotud tegurite kohta kogu rahvastikupõhistest uuringutest (sh laste
hulgas ja eakatel).
Kogutud andmeid kasutatakse COVID-19 juhtude haigestumise/korduva haigestumise,
haiguse kulu tõsidusastmete ja nakkuse tervisetagajärgede analüüsiks ning
haigestumise/korduva haigestumise, haiguse kulu ja kaugtagajärgedega seotud tegurite välja
selgitamiseks ning riski(prognoosivate) mudelite välja töötamiseks. Lisaks hindamine
COVID-19 haigestumise/korduva haigestumise, haiguse kulu tõsidusastmete ja nakkuse
tervisetagajärgi esialgu uuringusse kaasatud nakkusevabadel isikutel (326460 kontroll isikut,
kellel perioodil 25.02.2020.a. kuni 28.02.2021 positiivsetSARS-CoV-2 RNA testi ei olnud).
Uuringul on suur teaduslik väärtus, kuna tekkiv rahvastiku põhine/üle-eestiline valim vaba
uuringusse valikulise kaasamisega (nt ainult haiglaravi saanute põhine valim) seotud
kallutatusest. Ühtlasi võimaldab uuring analüüsida tegureid, mis võivad mõjutada
haigestumise, haiglaravi vajaduse ja surma riski. Sellise tõenduse loomine Eesti jaoks on
võimalik ainult kasutades kohalikke andmeid ja on aluseks haigestumise riski
stratifitseerimiseks. Enam ohustatud rahvastikurühmade välja selgitamine on oluline
ennetavate meetmete (informeerimine, shielding) prioriseerimiseks. Uurija leiavad, et projekti
teaduslikel eesmärkidel on ülekaalukas avalik huvi ja see teenib ühiskonna huve. Uuringu
käigus hindame esinduslikel rahvusvahelistel kohortidel välja töötatud riski hindamise
mudeleid nii täpsuse kui ka rakendatavuse osas, eesmärgiga luua riiklikel
tervise/administratiivandmetel põhinev varane tõsist haigusekulgu prognoosiv
riskikalkulaator. Tulemusi saab kasutada ka COVID-19 haiguskoormuse ja ennetavate
meetmed efektiivsuse hindamise modelleerimisel eelduste informeerimiseks. Kasutades
Eesti andmeid tagame, et väljatöötatav riskimudel on õpitud võimalikult laiapõhjalisel
andmestikul, kuid võtab arvesse ka Eesti eripärasid.
Uuringu projekti on kooskõlastanud ja loa on andnud sõltumatu Eesti Bioeetika ja
Inimuuringute Nõukogu (Otsus 14. detsember 2021 nr 1.1-12/3788) (Lisa 2) ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kooskõlastuse TÜ inimuuringute eetikakomitee (Protokolli number: 351/M-8, koosolek:
18.10.2021) (Lisa 3).
Uuringu valim moodustati COVID-19 haigusjuhtudest ning Eestis elavate kontrollidest. Juhud
- ajavahemikus 25.02.2020 kuni 28.02.2021 SARS-CoV-2 positiivse RNA testi ja/või Covid-
19 haiguse kliinilise diagnoosi saanud isikud; Kontrollid – ajavahemikus 25.02.2020 kuni
28.02.2021 COVID-19 diagnoosita Eestis isikud, identifitseeritud Haigekassast kindlustatute
nimistust juhuvalimi alusel – iga juhu kohta neli kontrolli kasutades tihedusvalikut (density
sampling). Soovite valimisse kuuluvate isikute Covid-19 testimisega ja Covid-19
vaktsineerimisega seotud andmeid. Valimisse kuulub kokku 438 433 uuritavat (isikud, kel
SARS-CoV-2 positiivne RNA test n= 66 295 või kliiniline Covid-19 diagnoos n= 24 053; ning
ilma COVID-19 diagnoosita kontrollisikud n= 348 885).
Päringu teostamiseks esitate TEHIKule krüpteeritult valimisse kuuluvate uuritavate
isikukoodid ja perioodi, mille kohta andmeid saada soovite: väljavõtuga perioodist
26.02.2020 kuni päringuks andmete väljavõtu kuupäevani. Andmeväljastus toimub vähemalt
kord aastas.
Projektis jälgitakse Covid-19 haigestunute ja neile sobitatud kontrollisikuid kuni 31. märtsini
2027.
Esialgses päringus soovitavate andmete koosseis on toodud Lisas 1. Olete andmevajadust
täpsustanud ning vastavalt Lisale 4 märgime, et soovitud andmeid SARS-CoV-2 testi puhul
registreeritud oletatava nakatumise koha ning seroloogilise (antikehade) testimise kohta
tervise infosüsteemis puuduvad.
Tervise infosüsteemi andmed edastatakse teile ja kasutatakse valimi linkimisel
pseudonümiseeritult. Andmete edastus ja käitlus toimub igas etapis kõiki
andmekaitsereegleid ja infoturbenõudeid järgides.
Andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli serverites kuni projekti lõpuni, andmetele ligipääs on
piiratud ligipääsuparoolidega. Andmeid käideldakse andmete depseudonüümimist ning
isikute tuvastamist välistaval viisil. Pseudonüümitud andmetabelit säilitatakse Tartu Ülikooli
serveris projekti lõppemiseni (kuni 31. märts 2027) ning seejärel andmed hävitatakse.
Lähtuvalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõigetest 3 ja 4 ning tuginedes Eesti bioeetika ja
inimuuringute nõukogu 14. detsembri 2021 otsusele nr 1.1-12/3788 (lisa 2) ning Tartu
Ülikooli inimuuringute eetika komitee 18. oktoobri 2021 kooskõlastusele, protokoll nr 351/M-8
(lisa 3), annab Sotsiaalministeerium nõusoleku taotluses viidatud ning täpsustatud (lisa 2 ja
4) andmete väljastamiseks tervise infosüsteemist. Sisendandmeid saadab Tartu Ülikool
krüpteeritult TEHIKU asutusepõhisele sertifikaadile (registrikood 70009770), aadressile
[email protected]. Andmed väljastab TEHIK Tartu Ülikoolile nende olemasolul ning juhul kui
andmed on masinloetavalt tervise infosüsteemi sisestatud. Andmed väljastatakse turvalist
andmevahetust tagaval viisil vastutava uurija Anneli Uusküla nimele (isikukood
46704112783) csv failidena TEHIKu poolt nimetatud turvalises keskkonnas. Tehnilistes
küsimustes on kontaktisikuteks TEHIKus Terje Lasn
[email protected] ja Tartu Ülikoolis
Anneli Uusküla
[email protected] .
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
3
Lisa:
1. Lisa 1 Taotlus/päring tervise infosüsteemist andmete väljastamiseks
2. Lisa 2 Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu 14. detsembri 2021 otsus nr 1.1-
12/3788
3. Lisa 3 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 18. oktoobri 2021 kooskõlastus
protokoll nr 351/M-8
4. Lisa 4 täpsustatud andmekoosseis
Lisaadressaadid:
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Raili Sillart 6269 747
[email protected]
COLUMN_NAME DATA_TYPE NULLABE DATA_DEFAULT
PERSONAL_IDENTIFICATION_CODE VARCHAR2(64 BYTE) Yes
PERSONAL_IDENTIFICATION_CODE_OID VARCHAR2(200 BYTE) Yes
DOCUMENT_NR VARCHAR2(256 BYTE) Yes
DOCUMENT_NR_OID VARCHAR2(256 BYTE) Yes
DOCUMENT_VRS NUMBER(38,0) Yes
DOCUMENT_CREATION_TIME DATE Yes
INSTIT_REG_CODE NUMBER(38,0) Yes
DOCUMENT_INSERT_TIME TIMESTAMP(6) Yes
FIRST_INSERT_TIME TIMESTAMP(6) Yes
DOCTOR_REGISTRY_CODE VARCHAR2(40 BYTE) Yes
TARGET_DISEASE_CODE VARCHAR2(10 BYTE) Yes
TARGET_DISEASE VARCHAR2(64 BYTE) Yes
VACCINE_SUBSTANCE_CODE VARCHAR2(10 BYTE) Yes
VACCINE_SUBSTANCE VARCHAR2(100 BYTE) Yes
DATE_OF_VACCINATION DATE Yes
VACCINATION_STATUS VARCHAR2(64 BYTE) Yes
VACCINATION_STATUS_VALID NUMBER(1,0) Yes
VACCINATION_STATUS_REASON VARCHAR2(128 BYTE) Yes
VACCINATION_SERIES NUMBER(10,0) Yes
DOSE_NUMBER NUMBER(10,0) Yes
DOSE_VALUE VARCHAR2(20 BYTE) Yes
DOSE_UNIT VARCHAR2(10 BYTE) Yes
BATCH_NUMBER VARCHAR2(256 BYTE) Yes
VACCINE VARCHAR2(256 BYTE) Yes
NEXT_VACCINATION_DATE DATE Yes
PROJECTED_NEXT_VACCINATION_DATE DATE Yes
SUGGESTED_NEXT_VACCINATION_SERIES_DATE DATE Yes
IS_MEASUREMENT_TYPE_VACCINATED NUMBER(1,0) Yes
IS_MEASUREMENT_TYPE_FULLY_VACCINATED NUMBER(1,0) Yes
IS_MEASUREMENT_TYPE_DOSES_ADMINISTEREDNUMBER(1,0) Yes
CASE_VACCINATION_RANK NUMBER(10,0) Yes
PROVIDER_REG_CODE VARCHAR2(20 BYTE) Yes
PROVIDER_SERVICE_TYPE VARCHAR2(40 BYTE) Yes
PROVIDER_NAME VARCHAR2(245 BYTE) Yes
VACCINATION_DOCTOR_FIRST_NAME VARCHAR2(100 BYTE) Yes
VACCINATION_DOCTOR_LAST_NAME VARCHAR2(100 BYTE) Yes
Inimese kohta
PATIENT_GENDER VARCHAR2(20 BYTE) Yes
PATIENT_BIRTH_DATE DATE Yes
PATIENT_AGE NUMBER(10,0) Yes
PATIENT_COUNTRY VARCHAR2(32 BYTE) Yes
PATIENT_COUNTRY_EHAK VARCHAR2(5 BYTE) Yes
PATIENT_COUNTY VARCHAR2(64 BYTE) Yes
PATIENT_COUNTY_EHAK VARCHAR2(5 BYTE) Yes
PATIENT_COMMUNE VARCHAR2(64 BYTE) Yes
PATIENT_COMMUNE_EHAK VARCHAR2(5 BYTE) Yes
PATIENT_VILLAGE VARCHAR2(64 BYTE) Yes
PATIENT_VILLAGE_EHAK VARCHAR2(5 BYTE) Yes
PATIENT_LOCATION_CODE NUMBER(38,0) Yes
PATIENT_LOCATION_EHAK VARCHAR2(5 BYTE) Yes
PATIENT_LOCATION_VALID NUMBER(1,0) Yes
COLUMN_ID andmevälja selgitus
2 isikukood või patsiendi kood
3 Isikukoodi või patsiendi koodi klassifikaatori OID, näitab mis riigi isiku koodiga tegu
8 immuniseerimise teatise number
Immuniseerimise teatise dokumendi numbri OID näitab, millise TTO-ga on
tegemist ning seega tagab OID tervise infosüsteemi tasandil numbri unikaalsuse, kui igas
9 TTO-s on nummerdamisega unikaalsus tagatud.
10 dokumendi versioon
11 dokumendi kinnitamise aeg asutuses
12 dokumendi eest vastuatava asutuse Äriregsitri koodi
14 aeg, mil dokument tervise infosüsteemi vastu võeti
15 aeg, mil dokument tervise infosüsteemi esimest korda vastu võeti
17 Tervishoiutöötaja registreerimistõendi numbe
20 haigus, mille vastu immuniseeriti, kood
21 haigus, mille vastu immuniseeriti nimetus
22 ATC kood
23 toimeaine nimetus
24 vaksineerimise kuupäev
25 vaktsineerimise staatus
26 kas vaktsineerimise staatus kehtib
27 vaksineerimise staatuse ärireegel
28 vaktsineerimise kuur
29 manustamise kordsus
30 doosi annus
31 doosi mõõtühik
32 partii nr
33 vaktsiini nimetus
35 järgmine immuniseerimise aeg dokumendilt
36 järgmise immuniseerimise aeg vastavalt ärireeglitele
37 tõhustusdoosi aeg vastavalt ärireeglitele
38 kas on vaktsineeritud vähemalt 1 kord
39 kas on täielikult vaksineeritud
40 manustatud dooside arv
41 loendus, mitmes vaktsineerimine on aegreas
56 Vaksineerimise teinud asutuse Äriregsitri kood
57 Vaktsineerimise teinud asutuse teenuseosutaja tüüp
64 Vaksineerimise teinud asutuse nimetus
66 vaksineerija eesnimi
67 vaksineerija perekonna nimi
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
alsuse, kui igas
COLUMN_NAME DATA_TYPE NULLABE DATA_DEFAULT COLUMN_ID
PERSONAL_IDENTIFICATION_CODE VARCHAR2(64 BYTE) Yes 2
PERSONAL_IDENTIFICATION_CODE_OIDVARCHAR2(200 BYTE) Yes 3
RESULT_TYPE VARCHAR2(32 BYTE) Yes 6
RESULT_VALUE VARCHAR2(4 BYTE) Yes 7
RESULT_TIME DATE Yes 8
INSTIT_REG_CODE_NAME VARCHAR2(255 BYTE) Yes 14
CUSTODIAN_REGISTRY_CODE_NAME VARCHAR2(255 BYTE) Yes 15
CLINICAL_DOC_ID VARCHAR2(200 BYTE) Yes
CLINICAL_DOC_ID_OID VARCHAR2(255 BYTE) Yes
PROC_CODE VARCHAR2(20 BYTE) Yes
PROC_CODE_OID VARCHAR2(255 BYTE) Yes
Inimese kohta
PATIENT_GENDER VARCHAR2(2 BYTE) Yes 16
PATIENT_AGE NUMBER(10,0) Yes 17
PATIENT_AGE_GROUP VARCHAR2(16 BYTE) Yes 18
PATIENT_COUNTRY VARCHAR2(64 BYTE) Yes 19
PATIENT_COUNTRY_EHAK VARCHAR2(10 BYTE) Yes 20
PATIENT_COUNTY VARCHAR2(256 BYTE) Yes 21
PATIENT_COUNTY_EHAK VARCHAR2(10 BYTE) Yes 22
PATIENT_COMMUNE VARCHAR2(256 BYTE) Yes 23
PATIENT_COMMUNE_EHAK VARCHAR2(10 BYTE) Yes 24
PATIENT_VILLAGE VARCHAR2(256 BYTE) Yes 25
PATIENT_VILLAGE_EHAK VARCHAR2(10 BYTE) Yes 26
PATIENT_LOCATION_EHAK VARCHAR2(10 BYTE) Yes 27
PATIENT_BIRTH_DATE DATE Yes 33
andmevälja selgitus
isikukood või patsiendi kood
Isikukoodi või patsiendi koodi klassifikaatori OID, näitab mis riigi isiku koodiga tegu
tingilik jaotus, et mis tüüpi proovimaterjaliga v testiga tegu ( nt ninaneelukaape RNA, kurguloputusvedeliku RNA jne)
SARS-CoV-2 analüüsitulemuse vastus
Testi tegemise analüüsitulemuse aeg ISO 8601 standardi vormingus koos ajavööndiga
dokumendi eest vastutava astuse Äriregsitri kood
dokumendi eest vastutava astuse nimetus
dokumendi nr
dokumendi nr OID ehk klassifikaator näitab, millise asutusega on tegemist
analüüsi kood
analüüsi koodi klassifikaator, antud juhul on klassifiakatoriks LOINC koodistik
oputusvedeliku RNA jne)
Kood Nimetus Pikk Tulemus Kasutamise algus - lõpp
nimetus
RNA analüüsid
94309-2 SARS koroonaviirus 2 SARS N/P 13.03.2020
RNA koroonaviir
us 2 RNA
A-5509 SARS koroonaviirus 2 SARS N/Pp/P 25.05.2021 (06.08.2021 ei
RNA (seireuuring) koroonaviir ole veel TIS-i laekunud)
us 2 RNA
L-5422 SARS koroonaviirus 2 SARS N/Pp/P 11.11.2020
RNA (ise kogutud) koroonaviir
us 2 RNA
kurguloputu
svedelikust
(ise
kogutud)
SARS N/P 03.03.2020 -
SARS koroonaviirus 2
A-5427 koroonaviir kehtetu alates aprillist
RNA
us 2 RNA
Antigeeni analüüsid
94558-4 SARS koroonaviirus 2 SARS N/P 05.11.2020
Ag (ribaanalüüs) koroonaviir
us 2
antigeen
täpsustama
ta
materjalis
(ribaanalüü
s)
96119-3 SARS koroonaviirus 2 SARS N/P 15.01.2021
Ag koroonaviir
us 2 Ag
täpsustama
ta
materjalis
Proovimaterjal
ninaneelukaabe
kurguloputusvedelik
ninaneelukaabe
(kurguloputusvedelik)
kurguloputusvedelik
ninaneelukaabe
ninakeelukaabe
ninakeelukaabe