Pöördumine

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 341/T-11 koosolek: 17.05.2021 Komitee koosseis: Esimees Aime Keis Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, meditsiinieetika nooremlektor Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, teadur Margit Jäätma Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste teadusuuringute üksuse tegevjuht Annika Kask Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia doktorant Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Piret Koosa Eesti Rahva Muuseum, teadur Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Martin Mooses Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, treeningu füsioloogia lektor Marje Oona Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini dotsent / kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse juhataja Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Mare Remm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, bioanalüütiku õppekava dotsent Atko-Sulhan Remmel Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus eesti keeles: Vangistusest ja sundravilt vabanenute ning raskete psüühikahäiretega isikute korduva kuritegevuse riski ning suitsiidiriski hindamise mõõtevahendite adapteerimine Eesti oludele Vastutav uurija (asutus): Liina Haring (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, psühhiaatriakliinik; Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut, Raja 31, 50417, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt, 23.09.2021 2. Andmetabeli struktuur 3. Uuringu läbiviijate CVd (L. Haring, M.-L. Mägi, M. Veem) Uurimistöö lõpp: 31.01.2024 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu   UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Uurimistöö täielik nimetus: „Vangistusest ja sundravilt vabanenute ning raskete psüühikahäiretega isikute korduva kuritegevuse riski ning suitsiidiriski hindamise mõõtevahendite adapteerimine Eesti oludele “ 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Käesoleva uuringu käigus toimub nelja kaasaegse, heade psühhomeetriliste näitajate ja mujal maailmas laialdaselt kasutusel olevate vägivaldse käitumise (sh enda vastu suunatud agressiivse käitumise) riski hindamist võimaldava mõõdiku adapteerimine siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Mõõtevahendid on loodud OxRisk töögrupi (t he Forensic Psychiatry and Psychology group at the University of Oxford) poolt, eesmärgiga pakkuda vabavaralist ja vägivaldse käitumise riskihindamist regressioonmudelitele põhinevate n-ö kalkulaatorite abil (lisateave - https://oxrisk.com/ ). Käesoleva uurimistöö raames adapteeritavad mõõdikud on: Vangistusest vabanenute korduva vägivallakuriteo sooritamise riski hindav mõõdik ( OxRec – Risk of Recidivism Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"AidIkxKT","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2016, 2019b)","plainCitation":"(Fazel et al., 2016, 2019b)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2455,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/IA9SLS5Q"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/IA9SLS5Q"],"itemData":{"id":2455,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(16)00103-6","ISSN":"22150366","issue":"6","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"535-543","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Prediction of violent reoffending on release from prison: derivation and external validation of a scalable tool","title-short":"Prediction of violent reoffending on release from prison","volume":"3","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Chang","given":"Zheng"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas"},{"family":"Långström","given":"Niklas"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Mallett","given":"Susan"}],"issued":{"date-parts":[["2016",6]]}}},{"id":2457,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/D6BE8C8K"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/D6BE8C8K"],"itemData":{"id":2457,"type":"article-journal","container-title":"Scientific Reports","DOI":"10.1038/s41598-018-37539-x","ISSN":"2045-2322","issue":"1","journalAbbreviation":"Sci Rep","language":"en","page":"841","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Prediction of violent reoffending in prisoners and individuals on probation: a Dutch validation study (OxRec)","title-short":"Prediction of violent reoffending in prisoners and individuals on probation","volume":"9","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Vazquez-Montes","given":"Maria D. L. A."},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R."}],"issued":{"date-parts":[["2019",12]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2016, 2019b) ); Psühhiaatriliselt sundravilt vabanenute korduva vägivallakuriteo sooritamise riski hindav mõõdik ( FoVOx – Forensic Psychiatry and Violence Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"SyOx7laQ","properties":{"formattedCitation":"(Wolf {\\i{}et al.}, 2018; Cornish {\\i{}et al.}, 2019)","plainCitation":"(Wolf et al., 2018; Cornish et al., 2019)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2463,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/NF6CVD3J"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/NF6CVD3J"],"itemData":{"id":2463,"type":"article-journal","abstract":"Abstract\n \n Background\n Current approaches to assess violence risk in secure hospitals are resource intensive, limited by accuracy and authorship bias and may have reached a performance ceiling. This study seeks to develop scalable predictive models for violent offending following discharge from secure psychiatric hospitals.\n \n \n Methods\n We identified all patients discharged from secure hospitals in Sweden between January 1, 1992 and December 31, 2013. Using multiple Cox regression, pre-specified criminal, sociodemographic, and clinical risk factors were included in a model that was tested for discrimination and calibration in the prediction of violent crime at 12 and 24 months post-discharge. Risk cut-offs were pre-specified at 5% (low vs. medium) and 20% (medium vs. high).\n \n \n Results\n We identified 2248 patients with 2933 discharges into community settings. We developed a 12-item model with good measures of calibration and discrimination (area under the curve = 0.77 at 12 and 24 months). At 24 months post-discharge, using the 5% cut-off, sensitivity was 96% and specificity was 21%. Positive and negative predictive values were 19% and 97%, respectively. Using the 20% cut-off, sensitivity was 55%, specificity 83% and the positive and negative predictive values were 37% and 91%, respectively. The model was used to develop a free online tool (FoVOx).\n \n \n Interpretation\n We have developed a prediction score in a Swedish cohort of patients discharged from secure hospitals that can assist in clinical decision-making. Scalable predictive models for violence risk are possible in specific patient groups and can free up clinical time for treatment and management. Further evaluation in other countries is needed.\n \n \n Funding\n Wellcome Trust (202836/Z/16/Z) and the Swedish Research Council. The funding sources had no involvement in writing of the manuscript or decision to submit or in data collection, analysis or interpretation or any aspect pertinent to the study.","container-title":"European Psychiatry","DOI":"10.1016/j.eurpsy.2017.07.011","ISSN":"0924-9338, 1778-3585","journalAbbreviation":"Eur. psychiatr.","language":"en","page":"88-93","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Prediction of violent crime on discharge from secure psychiatric hospitals: A clinical prediction rule (FoVOx)","title-short":"Prediction of violent crime on discharge from secure psychiatric hospitals","volume":"47","author":[{"family":"Wolf","given":"A."},{"family":"Fanshawe","given":"T.R."},{"family":"Sariaslan","given":"A."},{"family":"Cornish","given":"R."},{"family":"Larsson","given":"H."},{"family":"Fazel","given":"S."}],"issued":{"date-parts":[["2018",1]]}}},{"id":2467,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/XMDVHMDS"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/XMDVHMDS"],"itemData":{"id":2467,"type":"article-journal","container-title":"Frontiers in Psychiatry","DOI":"10.3389/fpsyt.2019.00901","ISSN":"1664-0640","journalAbbreviation":"Front. Psychiatry","page":"901","source":"DOI.org (Crossref)","title":"A Clinical Feasibility Study of the Forensic Psychiatry and Violence Oxford (FoVOx) Tool","volume":"10","author":[{"family":"Cornish","given":"Robert"},{"family":"Lewis","given":"Alexandra"},{"family":"Parry","given":"Owen Curwell"},{"family":"Ciobanasu","given":"Oana"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fazel","given":"Seena"}],"issued":{"date-parts":[["2019",12,13]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Wolf et al. , 2018; Cornish et al. , 2019) ); Raske psüühikahäirega isiku vägivallateo sooritamise riski hindav mõõdik (OxMIV – Mental Illness and Violence Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"kiC4ajC1","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2017)","plainCitation":"(Fazel et al., 2017)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2459,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/NGB6TZCF"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/NGB6TZCF"],"itemData":{"id":2459,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(17)30109-8","ISSN":"22150366","issue":"6","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"461-468","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Identification of low risk of violent crime in severe mental illness with a clinical prediction tool (Oxford Mental Illness and Violence tool [OxMIV]): a derivation and validation study","title-short":"Identification of low risk of violent crime in severe mental illness with a clinical prediction tool (Oxford Mental Illness and Violence tool [OxMIV])","volume":"4","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R"}],"issued":{"date-parts":[["2017",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2017) ); Raske psüühikahäirega isiku suitsiidi sooritamise riski hindav mõõdik ( OxMIS – Mental Illness and Suicide Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"5OJL4deq","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2019a; Senior {\\i{}et al.}, 2020)","plainCitation":"(Fazel et al., 2019a; Senior et al., 2020)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2461,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"itemData":{"id":2461,"type":"article-journal","container-title":"Translational Psychiatry","DOI":"10.1038/s41398-019-0428-3","ISSN":"2158-3188","issue":"1","journalAbbreviation":"Transl Psychiatry","language":"en","page":"98","source":"DOI.org (Crossref)","title":"The prediction of suicide in severe mental illness: development and validation of a clinical prediction rule (OxMIS)","title-short":"The prediction of suicide in severe mental illness","volume":"9","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R."}],"issued":{"date-parts":[["2019",12]]}}},{"id":2465,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/GUZ5974C"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/GUZ5974C"],"itemData":{"id":2465,"type":"article-journal","container-title":"Frontiers in Psychiatry","DOI":"10.3389/fpsyt.2020.00268","ISSN":"1664-0640","journalAbbreviation":"Front. Psychiatry","page":"268","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Identifying Predictors of Suicide in Severe Mental Illness: A Feasibility Study of a Clinical Prediction Rule (Oxford Mental Illness and Suicide Tool or OxMIS)","title-short":"Identifying Predictors of Suicide in Severe Mental Illness","volume":"11","author":[{"family":"Senior","given":"Morwenna"},{"family":"Burghart","given":"Matthias"},{"family":"Yu","given":"Rongqin"},{"family":"Kormilitzin","given":"Andrey"},{"family":"Liu","given":"Qiang"},{"family":"Vaci","given":"Nemanja"},{"family":"Nevado-Holgado","given":"Alejo"},{"family":"Pandit","given":"Smita"},{"family":"Zlodre","given":"Jakov"},{"family":"Fazel","given":"Seena"}],"issued":{"date-parts":[["2020",4,15]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2019a; Senior et al. , 2020) ). Kõikide antud originaalmõõdikute psühhomeetrilised näitajad on tuvastatud retrospektiivset, registrite põhist , kohortuuringute metoodikat kasutades. 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Vastutav uurija ees- ja perekonnanimi: Liina Haring teaduslik kraad: MD, PhD amet: arst-õppejõud psühhiaatria erialal, kaasprofessor töökoht: SA T artu Ü likooli K liinikum, psühhiaatriakliinik; T artu Ü likooli kliinilise meditsiini instituut, psühhiaatriakliinik töökoha aadress: Raja 31, Tartu 50417 telefoninumber: 7318767 e-post: [email protected] Skype: Liina Haring 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) ees- ja perekonnanimi: Margus Veem teaduslik kraad: BA (psühholoogia) amet: psühholoog töökoht: SA Viljandi Haigla, psühhiaatriakliinik telefoninumber: 53431551 e-post: margus.veem@ vmh.ee allkiri: allkirjastatud digitaalselt ees- ja perekon nanimi: Mari-Liis Mägi teaduslik kraad: MA (psühholoogia) amet: kliiniline kohtupsühholoog töökoht: SA Viljandi Haigla, psühhiaatriakliinik telefoninumber: 55569610 e-post: [email protected] allkiri: allkirjastatud digitaalselt 5. Uuringu finantseerimine Finantseerimise allikad Uurimistöö finantseerimine toimub Sotsiaalministeeriumi poolt hallatavast Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusprojekti „Krooniliste vaimse tervise probleemidega patsientide hindamise ja käsitlussüsteemi väljaarendamine" vahenditest (ministri käskkiri nr 5 kp. 17.01.2021). Projekti läbiviijaks on SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik. Käesolev teadustöö on üks, nimetatud toetusprojekti allosadest ning käesolevalt taotleme kooskõlastust nelja mõõtevahendi Eesti oludele kohandamiseks. Uuringu üldmaksumus (summa) Uurimistöö teostamiseks on igale uurijale ettenähtud brutotöötasu (ajaperioodil 06.2021–12.2021) 260 eurot kuus. Statistikaameti poolt toimub lõpliku andmetabeli kokkupanemine teenustööna, mille suurus on orienteeruvalt 2280 eurot (tunnitasu 57 eurot, orienteeruv ajakulu 40 töötundi). Andmeanalüüs Statistikaameti poolt loodud andmetabeli põhjal toimub statistiku kaasabil, kelle orienteeruv teenustasu suurus on 1200 eurot (tunnihind 50 eurot, orienteeruv ajakulu 24 tundi). Uurimistöö orienteeruv üldmaksumus: 5460 + 2280 + 1200 = 8940 eurot. Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) - Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis) - 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) Uuringuandmete kogumine ja edasine andmeanalüüsi teostus on planeeritud ajaperioodile juuni 2021 kuni (projekti lõpp) jaanuar 2024. 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) Kuna antud teadusuuringu sihtrühma näol on tegemist haavatava grupiga (õigusrikkujad ja raskete vaimsete häiretega isikud) ning uuritavad tunnused on seotud isikute ja nende lähedaste raskete õigusrikkumiste ja terviseandmetega, oleme plaaninud taotleda kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks nii TÜ inimuuringute eetika komiteelt kui ka Sotsiaalministeeriumi Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogult. Teadusuuringu läbiviimise taotlus on esitatud kooskõlastuse saamiseks ka TÜ inimuuringute eetika komiteele (06.05.21.a.) 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) Maailmas vabaneb enam kui 30 miljonit inimest vanglast igal aastal, nende hulgas grupp isikuid, kes omavad kõrget isikuvastase korduvkuritegevuse sooritamise riskimäära ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"18eDXcr5","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2016)","plainCitation":"(Fazel et al., 2016)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2455,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/IA9SLS5Q"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/IA9SLS5Q"],"itemData":{"id":2455,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(16)00103-6","ISSN":"22150366","issue":"6","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"535-543","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Prediction of violent reoffending on release from prison: derivation and external validation of a scalable tool","title-short":"Prediction of violent reoffending on release from prison","volume":"3","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Chang","given":"Zheng"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas"},{"family":"Långström","given":"Niklas"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Mallett","given":"Susan"}],"issued":{"date-parts":[["2016",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2016) . Antud isikute taas-ühiskonnastamise planeerimisel on riiklikul tasandil oluline eristada isikuid, kelle osas on vastav risk madal, mõõdukas ning kõrge, et riskihinnangust lähtuvalt kavandada sekkumisprogramme. Eriti oluline on korduva kuritegevusriski hindamine isikute puhul, kes on toime pannud vägivallateo. Korduva kuritegevuse ehk kuritegevuse retsidiivsusriski kohta tõenduspõhiste hinnangute andmine on kriminaalõigussüsteemi eesmärkide tõhusa realiseerimise üheks alustalaks. Antud võimalus Eestimaal hetkel puudub. Kohtupsühhiaatrilist sundravi kohaldatakse isikutele, kellel esineb raske psüühikahäire ning kes on toime pannud vägivallateo, olles seeläbi ohtlikud enesele või teistele. Tegemist on komplekssete vajadustega isikutega, kes paigutatakse sundravile ohtlikkuse aspekti arvestades sageli pikaks ajaks. On oluline, et sundravi kohaldamise ja sundravi pikkuse osas langetatavad otsused üksikisiku tasandil lähtuksid strateegilisest lähenemisest, mis tuginevad tõenduspõhistele otsustele ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"s3geUNDK","properties":{"formattedCitation":"(V\\uc0\\u246{}llm, 2019)","plainCitation":"(Völlm, 2019)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2473,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/3ZERWRQJ"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/3ZERWRQJ"],"itemData":{"id":2473,"type":"article-journal","abstract":"Summary\n Forensic psychiatric services care for patients who present with a mental disorder as well as a risk to themselves or others, and have usually been convicted of an offence. Their needs are complex and the length of stay (LoS) in forensic settings is long. LoS is affected by patient factors as well as legal and policy issues. Owing to the considerable economic and ethical issues surrounding lengthy stays in highly restrictive settings, it is crucial that a strategy is developed for how to deal with this patient group.\n \n Declaration of interest\n None.","container-title":"BJPsych Bulletin","DOI":"10.1192/bjb.2019.24","ISSN":"2056-4694, 2056-4708","issue":"4","journalAbbreviation":"BJPsych Bull","language":"en","page":"151-153","source":"DOI.org (Crossref)","title":"How long is (too) long?","volume":"43","author":[{"family":"Völlm","given":"Birgit"}],"issued":{"date-parts":[["2019",8]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Völlm, 2019) . Eestimaal ei ole hetkel võimalik hinnata sundravilt vabanenute korduva vägivallateo sooritamise riski, kuna puudub antud konstrukti hindav valideeritud instrument. Kuigi enamus skisofreeniaspektri häire ja bipolaarse häire diagnoosiga isikuid ei pane elu jooksul kordagi toime vägivaldset tegu, siis väiksem osa ehk ligikaudu 5-10% antud gruppi kuuluvatest isikutest siiski käitub 5-aastase jälgimisperioodi jooksul vägivaldselt ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"DjibZhBp","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2010, 2014)","plainCitation":"(Fazel et al., 2010, 2014)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2477,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/BC972K8Z"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/BC972K8Z"],"itemData":{"id":2477,"type":"article-journal","container-title":"Archives of General Psychiatry","DOI":"10.1001/archgenpsychiatry.2010.97","ISSN":"0003-990X","issue":"9","journalAbbreviation":"Arch Gen Psychiatry","language":"en","page":"931","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Bipolar Disorder and Violent Crime: New Evidence From Population-Based Longitudinal Studies and Systematic Review","title-short":"Bipolar Disorder and Violent Crime","volume":"67","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Grann","given":"Martin"},{"family":"Goodwin","given":"Guy M."},{"family":"Långström","given":"Niklas"}],"issued":{"date-parts":[["2010",9,1]]}}},{"id":2475,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/SD4DCP6R"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/SD4DCP6R"],"itemData":{"id":2475,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(14)70223-8","ISSN":"22150366","issue":"1","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"44-54","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Violent crime, suicide, and premature mortality in patients with schizophrenia and related disorders: a 38-year total population study in Sweden","title-short":"Violent crime, suicide, and premature mortality in patients with schizophrenia and related disorders","volume":"1","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Palm","given":"Camilla"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"}],"issued":{"date-parts":[["2014",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2010, 2014) . On oluline märkida, et nende indiviide poolt sooritatavad vägivallateod oleksid õigeaegsete ja proportsionaalsete sekkumiste abil ennetatavad . Peamine viis vägivallariski vähendamiseks, on riski hindamiseks loodud struktureeritud mõõtevahendi kasutamine, et eristada kõrge ja madala riskitasemega isikuid. Taoline patsientide stratifitseerimine võimaldaks sihipärasemalt viia sekkumisressursse isikuteni, kes neid enam vajavad, ümber vaadata inimeste ravi ja vajadusel informeerida kõrgenenud riski olemasolust isikuga tegeleva tugisüsteemi liikmeid ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"xn2RqHWk","properties":{"formattedCitation":"(Buchanan {\\i{}et al.}, 2012)","plainCitation":"(Buchanan et al., 2012)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2481,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/TSCMK9NG"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/TSCMK9NG"],"itemData":{"id":2481,"type":"article-journal","container-title":"American Journal of Psychiatry","DOI":"10.1176/appi.ajp.2012.169.3.340","ISSN":"0002-953X, 1535-7228","issue":"3","journalAbbreviation":"AJP","language":"en","page":"340-340","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Psychiatric Violence Risk Assessment","volume":"169","author":[{"family":"Buchanan","given":"Alec"},{"family":"Binder","given":"Renee"},{"family":"Norko","given":"Michael"},{"family":"Swartz","given":"Marvin"}],"issued":{"date-parts":[["2012",3]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Buchanan et al. , 2012) . Skisofreeniaspektri häire ja bipolaarse häirega isikute enese vastu suunatud vägivalla ehk suitsiidiriski hinnangud baseeruvad eeskätt kliinilistel otsustel, mis aga sageli reaalse eluga ei haaku ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"d5GBWhvU","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2019a)","plainCitation":"(Fazel et al., 2019a)","dontUpdate":true,"noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2461,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"itemData":{"id":2461,"type":"article-journal","container-title":"Translational Psychiatry","DOI":"10.1038/s41398-019-0428-3","ISSN":"2158-3188","issue":"1","journalAbbreviation":"Transl Psychiatry","language":"en","page":"98","source":"DOI.org (Crossref)","title":"The prediction of suicide in severe mental illness: development and validation of a clinical prediction rule (OxMIS)","title-short":"The prediction of suicide in severe mental illness","volume":"9","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R."}],"issued":{"date-parts":[["2019",12]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2019) . Üldpopulatsiooni osas on suitsiidiriski hindavate mõõdikute suur probleem asjaolus, et hinnangud pakuvad kõrget vale positiivsuse määra (isikud liigitatakse suitsiidohtlikuks, kuigi nad tegelikkuses lähiajal suitsiidi ei soorita). Teisalt, kuigi suitsiidi sooritamine on populatsiooni tasandil siiski harv nähtus, on skisofreeniaspektri häire ja bipolaarse häire diagnoosiga isikute suitsiidi sooritamise määr 17-20x kõrgem kui antud häireid mitte-omavatel isikutel ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"s9xDDS2c","properties":{"formattedCitation":"(Nordentoft {\\i{}et al.}, 2013; Chesney {\\i{}et al.}, 2014)","plainCitation":"(Nordentoft et al., 2013; Chesney et al., 2014)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2482,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/SYQ7D75H"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/SYQ7D75H"],"itemData":{"id":2482,"type":"article-journal","container-title":"PLoS ONE","DOI":"10.1371/journal.pone.0055176","ISSN":"1932-6203","issue":"1","journalAbbreviation":"PLoS ONE","language":"en","page":"e55176","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Excess Mortality, Causes of Death and Life Expectancy in 270,770 Patients with Recent Onset of Mental Disorders in Denmark, Finland and Sweden","volume":"8","author":[{"family":"Nordentoft","given":"Merete"},{"family":"Wahlbeck","given":"Kristian"},{"family":"Hällgren","given":"Jonas"},{"family":"Westman","given":"Jeanette"},{"family":"Ösby","given":"Urban"},{"family":"Alinaghizadeh","given":"Hassan"},{"family":"Gissler","given":"Mika"},{"family":"Laursen","given":"Thomas Munk"}],"editor":[{"family":"Burne","given":"Thomas"}],"issued":{"date-parts":[["2013",1,25]]}}},{"id":2484,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/MCN3C88N"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/MCN3C88N"],"itemData":{"id":2484,"type":"article-journal","container-title":"World Psychiatry","DOI":"10.1002/wps.20128","ISSN":"17238617","issue":"2","journalAbbreviation":"World Psychiatry","language":"en","page":"153-160","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Risks of all-cause and suicide mortality in mental disorders: a meta-review","title-short":"Risks of all-cause and suicide mortality in mental disorders","volume":"13","author":[{"family":"Chesney","given":"Edward"},{"family":"Goodwin","given":"Guy M."},{"family":"Fazel","given":"Seena"}],"issued":{"date-parts":[["2014",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Nordentoft et al. , 2013; Chesney et al. , 2014) . Riskihinnang võimaldaks välja selekteerida teiste sarnast diagnoosi omavate patsientide seast kõrge suitsiidiriskiga isikud ning nende suhtes kohaldada tõhusamalt meditsiinilisi ja psühhosotsiaalse rehabilitatsiooniga seotud sekkumisi. Hetkel ei ole nimetatud raskete psüühikahäiretega isikute enda ja teiste vastu suunatud kurduva vägivalla toimepanemise riskihinnangute määratlemine tõenduspõhisust arvestades võimalik, kuna puuduvad siinsesse keele- ja kultuuriruumi kohandatud mõõtevahendid. 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Käesoleva uuringu käigus toimub eelpoolnimetatud nelja mujal maailmas laialdaselt kasutusel oleva vägivaldse käitumise (sh enda vastu suunatud agressiivse käitumise) riski hindamist võimaldava mõõdiku adapteerimine siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Teadusuuringu raames toimub mõõdikutes kasutusel olevate tunnuste psühhomeetriliste näitajate hindamine; kuivõrd täpselt suudavad mõõdikud eristada madala, keskmise ja kõrge korduva vägivallariskiga isikuid, kuivõrd hästi töötavad mõõdikutesse valitud tunnused siinses kultuuriruumis. Kõikide antud originaalmõõdikute psühhomeetrilised näitajad on tuvastatud retrospektiivset, registrite põhist, kohortuuringute metoodikat kasutades. Mõõtevahendite abil antavate hinnangute kehtivust siinses kultuuriruumis tuleb hinnata statistiliste näitajate abil, kasutades analüüside tarbeks juba olemasolevat, registrites fikseeritud andmeid. Spetsiifilistel valimitel, sh vangistusest ja sundravilt vabanenud ning raskete vaimse tervise probleemidega haiglaravil viibinud patsientide korduva vägivallateo sooritamise ja suitsiidiriski hinnangud saavad tugineda üksnes nimetatud gruppidesse kuuluvate isikute kohta kogutud andmete analüüsimisel. Üksikisiku tasandil korduva vägivallateo ja suitsiidiriski sooritamise tõenäosus on madal, mistõttu valimi maht peab olema piisavalt suur, et valimisse satuks ka korduvalt vägivaldselt käitunud ja suitsiidi sooritanud isikuid. Prospektiivne andmete korjamine ja isikute kaasamine uuringusse informeeritud nõusoleku alusel eeldaks valimi korjamist järgneva 10 aasta jooksul, mis omakorda lükkab antud ajaraami võrra edasi mõõdikute tõenduspõhise kasutusele võtmise. Vajadus antud kontingendil korduva vägivallakuriteo sooritamise riski ja suitsiidiriski hindamiseks struktureeritud mõõtevahendeid kasutades on aga olemas juba tänasel päeval. Siinses kultuuriruumis vastavaid käitumuslikke fenomene tõenduspõhiselt hindavad mõõtevahendid puuduvad. Lisaks ei pruugi potentsiaalselt valimisse sattujad olla nõus uuringus osalemisega, mistõttu uuringutulemustesse võib ilmneda ebasoovitud kallutatus (nt osalemiseks annavad nõusoleku üksnes madalama korduvkuritegevuse riskiga isikud), mis hilisemalt on omakorda sel juhul aluseks kallutatud otsustele juriidilist ja sekkumistega seotud konteksti arvestades. 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Originaalmõõdikute loojalt, professor Seena Fazel’ilt (BSc, MBChB, MD, FRCPsych) on saadud e-kirjas edastatud ja uurimisrühma liikmete ning prof Seena Fazel’iga toimunud veebivestluse ajal kinnitatud nõusolekud eelpoolnimetatud mõõtevahendite adapteerimiseks eesti keele- ja kultuuriruumi. Originaalmõõdikud on tõlgitud eesti keelde eraldi kahe uurija poolt ning lõplik tõlkeversioon on välja valitud kõikide uurijate kohalolul konsensusmiitingute ajal. Tõlkeversioonidest on tehtud tagasitõlked inglise keelde sõltumatu tõlkija poolt, kes ei olnud teadlik originaalmõõdikus esitatud sõnastustest. Tagasitõlkeid on tutvustatud originaamõõdiku loojale ja tema uurimisrühmale veebikohtumise ajal (jaanuaris 2021). Saadud tagasisidet arvestades on tehtud täiendused tõlkeversioonidesse ja eestikeelsete mõõtevahendite sõnastus kinnitatud (mõõdikud esitatud taotluse lõpuosas). Uuringu läbiviimiseks vajaliku andmefaili moodustamine toimub kolmes etapis. I etapis toimub koguvalimi moodustamine. Valimisse kuuluvad isikud, kes on (uuringuperioodi 01.01.2010-30.04.2019 jooksul) vabanenud vangistusest (Valim 1), SA Viljandi Haigla sundravi osakonnast (Valim 2), uuringuperioodi (01.01.2010-30.04.2020) ajal viibinud tahtest olenematu ravi korras (skisofreeniaspektri häire, mania või bipolaarse häire diagnoosiga) statsionaarsel ravil SA Viljandi Haiglas või SA TÜK psühhiaatriakliinikus (Valim 3) ning isikud, kes on uuringuperioodi (01.01.2010-30.04.2020) jooksul sooritanud suitsiidi ning omavad rasket psüühikahäiret ehk skisofreeniaspektri häire, mania või bipolaarse häire diagnoosi anamneesis (Valim 4). Uuringu II etapis toimub antud koguvalimitesse kuuluvate isikute kohta Statistikaameti poolt infopäringute tegemine registritesse ning III etapis infopäringute tegemine registritesse uuritavate ja nende lähisugulaste kohta Uurimismetoodika täpne kirjeldus on esitatud taotluse lisamaterjalina . 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. U uritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena . Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Valimite suurused selguvad uuringu I etapi läbiviimise käigus. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) - Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? Andmefaili moodustamisesse kaasatakse kõikide uuringuperioodi ajal vangistusest vabanenute ning sundravilt, SA Viljandi Haigla ja SA TÜK psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematu ravi korras hospitaliseeritud patsientide ning uuringuperioodi ajal suitsiidi sooritanud isikute (kellel anamneesis skisofreeniaspektri häire, mania, bipolaarse häire diagnoos) mõõdikute valideerimiseks vajalikud andmed. Andmed kogutakse nelja alavalimiise kuuluvate isikute kohta. Valimi 1 moodustavad 18–65 aastased isikud (kinnipeetavad, vahialused) , kes on vabanenud vangistusest ajaperioodi 01.01.2010-30.04.2019 jooksul ning viibisid kinnipidamisasutuses süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vabanemise põhjus ei seondu sundravi kohaldamise või isiku surmaga. Valimi 2 moodustavad 18–65 aastased, 01.01.2010-30.04.2019 antud ajaperioodil psühhiaatriliselt sundravilt vabanenud isikud . Valimi 3 andmed kogutakse ajaintervalli 01.01.2010-30.04.2020 kohta. Valimi moodustavad 18–65 aastased antud ajaperioodil põhidiagnoosiga skisofreeniaspektri häire (F2 _ . _), mania (F30._) või bipolaarne häire (F31._) tahtest olenematu ravi korras haiglaravil viibinud isikud. Valim 4 kujuneb uuringuperioodi ajal ( 01.01.2010-30.04.2020) suitsiidi sooritanud 18–65 aastastest isikutest, kellel on diagnoositud mania episood, bipolaarne häire või skisofreeniaspektri häire. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Andmeanalüüsil kasutatakse eelpoolmainitud isikute kohta kogutud anonümiseeritud andmeid. Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) - 12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms) Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse? - Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse? - Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)? - Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)? - 13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk). Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. Käesoleva uurimistöö tugineb eelnevalt registritesse kogutud andmete analüüsimisele. Isikuandmete kasutus teadustöö raames toimub IKS ( Isikuandmete kaitse seaduse) § 6 alusel. Andmetabeli kokkupanemisel on kesksel kohal Statistikaamet, k us lingitakse alavalimite kaudu tuvastatud isikutega (isikukoodide kaudu) nende kohta riiklikes registrites salvestatud uuringu läbiviimiseks vajaminevaid tunnuseid (sealhulgas isikute lähisugulastega seonduvaid tunnuseid) . Andmeanalüüsi etapis on uurijatel võimalik kasutada andmetabelit, kus isikute tasandil on kõik andmed pseudonüümitud. Enne Statistikaameti poolt isikukoodide alusel lingitud andmetabeli kättesaadavaks tegemist uurijatele, on k õik isikuandmed pseudonüümitud. Uuringu andmeanalüüsi faasis kasutatakse andmetabelit, mis paikneb Statistikaameti serveris ja tabelile ligipääs on täiendavalt kaitstud paroolide abil. Vastutav andmete töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu andmeanalüüsi faasis ei toimu andmete depseudonüümimist ega muul viisil andmete käitlust, mis võimaldaks uuesti isikuid või nende lähisugulasi tuvastada. Uuringu läbiviimiseks lõpliku andmetabeli kokkupanemine toimib viisil, et uuringu raames ei ole uuritavatelt isikutelt ega nende lähisugulastelt eelnevalt andmete töötlemiseks luba küsitud. Statistikaamet lingib isikute isikukoodide alusel erinevatest registritest saadud andmeid. Ilma isikukoodi kasutamata ei oleks võimalik isiku tasandil lisa päringutena saadud infot linkida juba olemasolevas andmetabelis oleva infoga; tegemist on retrospektiivse uuringuga, mille käigus kaasatakse uuringusse 10 viimase aasta jooksul vangistusest vabanenud, psühhiaatriliselt sundravilt ja psühhiaatriakliiniku statsionaars elt ravilt lahkunud patsiendid ning tuvastatakse uuringu metoodikast tulenevalt ka registrites olemasolevat informatsiooni uuritavate lähisugulaste kohta. Informeeritud nõusoleku alusel, prospektiivse uuringu läbiviimine järgneva 10 aasta jooksul ei oleks mõistlik ning lükkaks uuringutulemuste saamise ebamõistlikult pika aja peale edasi ning on oht, et uuritavate subjektide tasandil ei ole uuringus osalemise nõustumise määr piisav vajalike statistiliste analüüside läbiviimiseks, mis omakorda võib kaasa tuua kallutatud uuringutulemuste ilmnemise ; käesoleva teadustöö käigus ei kahjustata andmesubjekti õigusi ega muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu. Kliinikutest ja registritest taotletavad andmed on seotud adapteeritavates mõõtevahendites olevate tunnuste sisuliste aspektidega. Käesolevast uuringust tulenev eeldatav kasu ühiskonnale (ja hilisemalt sarnasesse sihtgruppi kuuluvatele isikutele) on suurem kui võimalik uuringusse sattumisest tulenev kahju uuritavatele ja nende lähedastele . Uu ritavad on täisealised isikud. Kuna antud teadusuuringu sihtrühma näol on tegemist haavatava grupiga (õigusrikkujad ja raskete vaimsete häiretega isikud) ning uuritavad tunnused on seotud isikute ja nende lähedaste raskete õigusrikkumiste ja terviseandmetega, oleme plaaninud taotleda kooskõlastuse uuringu läbiviimiseks nii T artu Ü likooli inimuuringute eetika komiteelt kui ka Sotsiaalministeeriumi Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogult. Kõik uuringu meeskonna liikmed nõustu vad eetiliste printsiipide järgimisega kogu uuringu vältel. Statistikaameti töötajad ja registritele ligipääsu omavad riigiametnikud järgivad neile kehtestatud andmete töötlemise ja andmete edastamisega seotud seadusesätteid. Uuringus töödeldakse isikuandmeid ilma isiku nõusolekuta. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 3 tingimuste täitmine on tagatud järgmisel viisil: pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada. Põhjendus: Uuringu eesmärgiks on adapteerida siinsesse kultuuriruumi korduva vägivallariski hindamise instrumendid, milles hinnatavad tunnused on seotud isikupõhiste andmetega (terviseandmed, varasem kuritegevuses osalemine, uimastite tarvitamine, haridustase, vanemate terviseandmed, jt tunnused), mis on fikseeritud Eesti erinevates riiklikes registrites. Isikuandmete põhiste päringute tegemine Statistikaametniku poolt on ainuvõimalik lähenemine, et erinevatest registritest saadav info oleks subjekti keskselt lingitav , sealhulgas lingitav tema lähisugulaste kohta kogutud uuringu teostamiseks vajalike andmetega . Kui puudub võimalus tuvastatud andmeid konkreetsetesse valimitesse kuuluvate isikutega seostada, ei ole võimalik andmeid planeeritud eesmärgil töödelda ning seega ka vägivalla korduvriski mõõdikute toimivuse kohta adekvaatseid psühhomeetrilisi näitajaid tuvastada. Muul moel antud uuringu läbiviimine, sh inimestelt nõusoleku küsimine uuringus osalemise kohta ja uuritavate longitudinaalne jälgimine ühe või kahe aasta jooksul on ebamõistlikult ajamahukas, kuna uuringuvalimi kokku saamine võtab aega enam kui 10 aastat ning uuritavate väljalangemine uuringust on valimisse kuulujate eripärasid arvestades tõenäoliselt suur, mistõttu ikkagi ei ole võimalik koguda kvaliteetseid andmeid; rääkimata asjaolust, et mõõdikute kasutusele võtm ine lükkub dekaadi võrra edasi. Lähisugulaste kohta tehakse päringud üksnes teatud uuritavate grupi tasandil ehk nende osas, kellel esineb raske psüühikahäire (skisofreeniaspektri häire, maniakaalne või bipolaarne häire), mis on vajalik , et hinnata adapteeritavate mõõtevahendite OxMIS ja OxMIV psühhomeetrilisi näitajaid sii nses keele- ja kultuuriruumis. Lähedastega seotud lisapäringute tegemiseta ei ole võimalik nimetatud kahte mõõtevahendit siinsetele oludele originaalile vastavalt kohandada, ent originaalmõõdikutes on lähedastega seotud informatsioon omanud olulist kaalu regressioonmudelis, mille põhjal on võimalik anda teatud gruppi kuuluvuse tasandil ennustavaid hinnanguid raske psüühikahäirega isiku korduva vägivallateo sooritamise riski ja suitsiidi sooritamise riski osas. Mõõdikute (OxREC, FoVOx, OxMIV ja OxMIS) adapteerimisel järgime originaalmõõdikute loomiseks kasutatavat metoodikat ehk püüame kaasata uuringusse maksimaalsel hulgal isikuid ja nendega seotud uuringu läbiviimiseks vajalikku relevantset informatsiooni (sealhulgas nende lähedaste kohta registrites fikseeritud informatsiooni) , mis on säilitatud Eesti riiklikes registrites. Uuringus adapteeritava te originaalinstrumentide tõlkeversioonid ehk neis kasutusel olevad uuritavate / nende lähedaste kohta kogutavad tunnused on esitatud taotluse Lisadokumendis (alapunkt 3 ) ning antud tunnuste põhiselt kogutav informatsioon on detailselt esitatud Lisadokumendis (alapunkt 2 ). Andmeanalüüsi etapis on kasutusel anonümiseeritud andmed. teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi. Põhjendus: Uuringu eesmärgiks on korduva (enda või teiste vastu suunatud) vägivallategude riski ennustavate mõõtevahendite valideerimine siinsesse kultuuriruumi. Antud riski hindamiseks on olemas laiem, ühiskondlik huvi. Tõenduspõhiste riskihinnangute alusel on võimalik suurema usaldusväärsusega tuvastada isikuid, keda oleks vaja ühiskonnast pikemaks ajaks eraldada ja teisalt tuvastada isikuid, kelle korduva vägivallateo sooritamise risk on madal ja seega nende vabaduskaotust võimalikult minimaliseerida. Statistilised hindamismeetodid, mis on valideeritud kohortuuringute abil on seniajani olnud parima ennustusjõuga ja eristavad kõige paremini madalama riskiga vägivallateo sooritajaid kõrgema riskiga isikutest. Projekti eesmärk on luua kogu Eesti akuut- ja kohtupsühhiaatriale ning karistusõigusele vajalikud tõenduspõhised mõõdikud, mis oleksid tasuta kättesaadavad ning a) abistaksid psühhiaatrilise ravi meeskondi patsiendi edaspidise vägivaldse ja ennastkahjustava käitumise ja vastavalt sellele sekkumisvajaduse hindamisel ja b) abistaksid õiguse mõistmisel kohtunikke pikemaajaliste karistuste, ennetähtaegse vabastamise aga ka näiteks tahtest olenematu ravi ning sundravi määramise kontekstis. Tõenduspõhised riskihindamise vahendid on maailma praktikas laialt kasutuses ja ennast igati õigustanud. Eestis ei ole senini ühtegi valideeritud vägivallariski või suitsiidiriski hindamise vahendit, kuid vajadus nende järele on suur. töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Põhjendus: Teadlaste poolt töödeldavad andmed on pseudonüümitud. Isikuandmete töötlus toimub Statistikaameti s . Uuringus osalemine ei piira uuritavate ega nende lähedaste põhiõiguseid ega lisa neile tulevikku suunatud kohustusi. Uuringusse kaasamine ei mõjuta mingil määral isiku suhtes ravi kohaldamist või edaspidiseid isikuga seotud õigusemõistmise aspekte. Uuringus osalemine ei too kaasa isikule ega tema lähisugulastele materiaalseid väljamin ekuid ega emotsionaalset kahjut . Uuringuga ei sekkuta uuritavate ega nende lähedaste ellu ega kitsendata andmesubjektide ega nende lähedaste edaspidiselt kasutada olevaid valikuvõimalusi. Isikuandmete töötlemine toimub kindlaksmääratud eesmärki silmas pidades . Töödeldakse üksnes andmeid, mis on olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise seisukohta arvestades. Andmete säilitamine toimub üksnes selle aja jooksul, mis on vajalik, et realiseerida teadusuuringu eesmärkide täitmine. Andmetabelis kajastatud infot ei edastata uuringuga mitteseotud isikutele. Vastutav uurija tagab, et andmesubjektide ja nendega seotud lähedaste kohta kogutud andmeid töödeldakse õiguspäraselt ja õiglaselt. 13 a Inimesed Abiküsimused Ei Jah Kas uurimisobjektiks on inimesed? Ei Uurimisobjektiks on pseudonüümitud andmed. Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? Ei Kuid - kogutavad andmed puudutavad haavatavaid gruppe. Uuringu käigus tuvastatakse koguvalimi tasandil 1 0 viimase aasta jooksul vangistusest vabanenud, psühhiaatriliselt sundravilt ja psühhiaatriakliiniku statsionaarselt ravilt lahkunud ning suitsiidi sooritanud patsien tide andmed . Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? Ei Kas uurimisobjektiks on alaealised? Ei Kas uurimisobjektiks on patsiendid? Ei Kuid - kogutavad andmed pärinevad patsientidelt, kellel on diagnoositud raske psüühikahäire (skisofreeniaspektri häire, mania või bipolaarne häire ) . Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? Ei 13 b Isikuandmed ja andmestikud Jah Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Täpne andmete koosseis, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks on esitatud lisana. Andmetabeli kokkupanemisel on kesksel kohal Statistikaamet , k us lingi takse alavalimite kaudu tuvastatud isikutega (isikukoodide kaudu) nende kohta riiklikes registrites salvestatud uuringu läbiviimiseks vajaminevaid tunnuseid. Uurijad puutuvad isikustatud andmetega kokku uuringu I etapis, alavalimite 2 ja 3 moodustamise käigus, et tuvastada SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikust, psühhiaatriliselt sundravilt lahkunud ja SA Viljandi Haigla ja SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikutes tahtest olenematu ravi korras ravil viibinud (F2_._, F30._ ja F31._ diagnoosikoodidega) patsiendid ja nendega seotud tunnused. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikust laekuvate valimite (alavalim 2 ja osaliselt alavalim 3) koostamisel osalevad SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus töötavad psühholoogid, käesoleva teadustöö läbiviijad: Mari-Liis Mägi ja Margus Veem. SA TÜK psühhiaatriakliinikust laekuva valimi (osaliselt alavalim 3) koostamise eest vastutab SA TÜK psühhiaatriakliinikus töötav psühhiaater, käesoleva teadustöö läbiviija Liina Haring. Kliinikute juhatajate loal avaneb uurijatele töökoha põhiselt ligipääs uuringuperioodi ajal psühhiaatriliselt sundravilt lahkunud isikute andmetele või diagnoosikoodidega F2_._, F30._, F31._ tahtest olenematule ravile sattunud isikute kohta vormistatud tahtest olenematu ravi taotluse dokumentidele (tegemist on dokumentidega, mida salvestatakse nii patsientide haiguslugudes, kuid paralleelselt ka kliinikute serveris olevates dokumendikaustades). Uuringu läbiviimiseks koguvad uurijad andmeid psühhiaatriliselt sundravilt lahkunute osas nende haiguslugudest ning (eelpool kirjeldatud patsientide selektsiooni arvestades) psüühikahäire tõttu statsionaarselt ravilt lahkunute osas eraldi hoiustatud tahtest olenematu ravi taotluste dokumentidest. Andmeanalüüsi etapis on uurijatel võimalik kasutada andmetabelit, kus isikute tasandil on kõik andmed pseudonüümitud . Enne Statistikaameti poolt isikukoodide alusel lingitud andmetabeli kättesaadavaks tegemist uurijatele, on kõik isikuandmed pseudonüümitud. Uuringu andmeanalüüsi faasis kasutatakse andmetabelit, mis paikneb Statistikaameti serveris ja tabelile ligipääs on täiendavalt kaitstud paroolide abil. Vastutav andmete töötleja on Tartu Ülikool. Uuringu andmeanalüüsi faasis ei toimu andmete depseudonüümimist ega muul viisil andmete käitlust, mis võimaldaks uuesti isikuid tuvastada. Statistikaamet lingib isikute isikukoodide alusel erinevatest registritest saadud andmeid. Ilma isikukoodi kasutamata ei oleks võimalik isiku tasandil lisa päringutena saadud infot linkida juba olemasolevas andmetabelis oleva infoga. Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? Ei Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Andmetabeli kokkupanemisel on kesksel kohal Statistikaamet , ku s lingi takse alavalimite kaudu tuvastatud isikutega (isikukoodide kaudu) nende kohta riiklikes registrites salvestatud uuringu läbiviimiseks vajaminevaid tunnuseid. Uurijad kasutavad andmanalüüsi etapis anonümiseeritud andmeid. Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? Ei Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ? Ei Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine? Ei Uuringuandmete statistiline analüüs toimub pseudonüümitud andmestikku kasutades. 13 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? Ei 14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus Suusõnalised, e-kirjade vahendusel on saadud kokkulepped valimite moodustamise ja registripäringute tegemisvõimaluste kohta järgmistelt isikutelt: Valimite moodustamisega seotud kokkulepped : KIR ( Riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register) – Andri Ahven ( [email protected] ), Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik ; SA Viljandi haigla psühhiaatriakliinik us, sh sundravil viibinud patsiendid – Madis Parksepp ( [email protected] ), SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja ; SA TÜK psühhiaatriakliinik us viibinud patsiendid – Sven Janno ( [email protected] ), SA TÜK psühhiaatriakliiniku juhataja. Rahvastikuregister – Kaja Sõstra ( K [email protected] ) , Statistikaameti juhtivanalüütik . Riiklikest registritest päringute tegemise ning Statistikaametiga seotud kokkulepped : e-toimik – Andri Ahven ( [email protected] ), Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik ; e-toimik, sh Karistusregister (moodustab ühe osa e-toimiku infosüsteemist) – Andreas Aljas ( Andreas . Aljas @just.ee ) , Justiitsministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse nõunik ; Janec Leppik ( [email protected] ), Karistusregistri pidaja, talituse juhataja; Politsei- ja Piirivalveamet – Helina Uku ( [email protected] ), büroo juhataja ; TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) – Terje Lasn ( [email protected] ), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse analüütik , andmeanalüüsi talituse juhataja; TEHIK (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), sh Haigekassa – Erki Laidmäe ( [email protected] ), Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja; Statistikaamet, sh Rahvastikuregister – Kaja Sõstra ( K [email protected] ) , Statistikaameti juhtivanalüütik . Isikuandmete töötlemise eesmärk Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) Esitatud lisana 15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. Patsientide valimite (Valim 2 ja Valim 3) moodustamisega seotud andmed salvestatakse uurijate poolt andmehaldusprogrammi REDCap ( Research Electronic Data Capture ) (Harris et al., 2009; Harris et al., 2019), mille kasutusõigust haldab Tartu Ülikool. Uuringuga seotud konfidentsiaalsete andmete hoiustamisel järgitakse TÜ andmekaitsetingimusi ( https://www.ut.ee/et/andmekaitsetingimused ). Kui patsientidega seotud andmetabelid on koostatud, edastatakse need krüpteeritud kujul Statistikaamet le . Kui on saabunud vastus Statistikaameti st , et andmetabel on kohale jõudnud ja edasiste päringute tegemiseks (isikukoodide ja uuringusse kaasamisaega arvestades) alustabelina kasutatav, REDCapis olev andmetabel kustutatakse REDCap’i andmebaasist / TÜ serverist. Statistikaameti poolt toimub koguvalimisse kuuluvate isikute isikukoodide põhiselt infopäringute tegemine riiklikesse registritesse ning saadud info linkimine valimisse kuuluvate isikutega. Andmeanalüüs toimub p seudonüümitud andme faili kasutades, mida säilitatakse Statistikaameti serveris projekti lõppemiseni (kuni jaanuar 2024). Antud ajaga on planeeritud ära teha teadusartiklite koostamiseks vajaminevad statistilised analüüsid ning hilisemad täiendavad analüüsid, mille tegemise vajadus võib esile kerkida ajakirja toimetaja või artiklit retsenseerinud teadlaste poolt. Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Pseudonüümitud andmetabelit säilitatakse Statistikaameti serveris projekti lõppemiseni (kuni jaanuar 2024). Koodivõtit omab Statistikaamet ning seda säilitatakse samuti projekti lõppemiseni (kuni jaanuar 2024), juhuks kui peaks ilmnema vajadus taotleda eetika komiteedelt lisakooskõlastust lisatunnuste kaasamiseks analüüsitabelisse. Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida? - Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. Patsientide valimite moodustamisega seotud andmed salvestatakse uurijate poolt andmehaldusprogrammi REDCap ( Research Electronic Data Capture ) (Harris et al., 2009; Harris et al., 2019), mille kasutusõigust haldab Tartu Ülikool. Uuringuga seotud konfidentsiaalsete andmete hoiustamisel järgitakse TÜ andmekaitsetingimusi ( https://www.ut.ee/et/andmekaitsetingimused ). Andmete sisestamise õigus REDCap platvormile on kõikidel uurijatel. Lõplikule andmetabelile, sh selle alla laadimise võimalusele omab ligipääsu vastutav uurija. Kui patsientidega seotud andmetabelid on koostatud, edastatakse need krüpteeritud kujul Statistikaamet le . Kui on saabunud vastus Statistikaameti lt , et andmetabel on kohale jõudnud ja edasiste päringute tegemiseks (isikukoodide ja uuringusse kaasamisaega arvestades) alustabelina kasutatav, REDCapis olev andmetabel kustutatakse REDCap’i andmebaasist / TÜ serverist. Päringud registritesse tehakse Satatistikaameti poolt , andmete linkimisel kasutatakse isikustatud andmeid. Uuringu läbiviijad töötlevad hilisemalt isikustamata, anonümiseeritud andmeid. Andmete edastus toimub igas etapis krüpteeritult. Andmeid säilitatakse Tartu Ülikooli ja Statistikaameti serveri te s, andmetele ligipääs on piiratud ligipääsuparoolidega. Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Kogutud andmete andmetöötlusfail (hõlmab anonümiseeritud andmeid) tehakse Statistikaameti poolt uurijatele kättesaadavaks terminaliülest faili kasutust võimaldades. Andmefail jääb paiknema Statistikaameti serverisse ning fail on kättesaadav üle turvalise internetiühenduse, failile ligipääs on võimalik Statistikaameti poolt edastatud turvakoode (ligipääsuparoole) kasutades. Koodide kasutus on piiratud uurijate ja statistilist andmetöötlust tegeva statistiku isikutega. Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev 17.05.2021 Parandustega taotluse esitamise kuupäev 2 2 .07.21 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Lisadokumentide loetelu: Uuringu teostamise täiendatud põhjendus, uuringu läbiviimisega kaasnev kahju/kasu tasakaalu analüüs A ndmekoosseis Uuringu instrumendid Vastutava uurija CV UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE Lisamaterjal: 1) Uuringu teostamise täiendatud põhjendus, uuringu läbiviimisega kaasnev kahju/kasu tasakaalu analüüs Korduva kuritegevuse ehk kuritegevuse retsidiivsusriski kohta tõenduspõhiste hinnangute andmine on kriminaalõigussüsteemi eesmärkide tõhusa realiseerimise üheks alustalaks. Eriti oluline on korduva kuritegevusriski hindamine isikute puhul, kes on toime pannud vägivallateo. Võttes arvesse ühiskonna huve, on võimalik kõrge korduvvägivalla riskiga isikuid ennetähtaegselt vanglast mitte vabastada ning teisalt võttes aluseks isiku huve, on mõistlik madala korduvvägivalla riskiga isikute viibimine kinnipidamisasutuses viia miinimum ajale. Antud otsuste tegemist hõlbustaks siinsesse keele- ja kultuurikeskkonda adapteeritud riskihindamise instrumendi olemasolu. Kinnipidamisasutusest vabanenute korduvkuritegevuse riski mõõdikute valideerimisel on oluline, et kaasatud oleks võimalikult heterogeenne grupp inimesi (erinevas vanuses naised ja mehed, erineva haridusliku taustaga, rahvusliku kuuluvuse ja psüühiliste eripäradega, sh sõltuvusprobleemiga isikuid ), kes on teatud iseloomuga õigusvastase teo toime pannud. Võimalusel tuleb mõõtevahendi psühhomeetriliste näitajate tugevust hinnata erinevates alagruppides, kui mõõtevahendit hakatakse hiljem antud alagruppide tasandil kasutama. Tõhus mõõtevahend sisaldab tunnuseid, mis hindavad efektiivselt uuritavat konstrukti (riski sooritada korduvalt vägivaldset kuritegu) ning tunnused on üheselt üle kantavad teistesse kultuurikeskkondadesse ning neis olemasolevatele alagruppidele. Seetõttu tuleb korduva vägivallakuriteo riski hindava mõõdiku adapteerimisel kasutada kinnipidamisasutusest vabanenud isikute andmeid ning tagada, et kaasatud oleks teatud ajaperioodil vangistusest vabanenud isikud, kes kuuluvad erinevatesse alagruppidesse ning kelle kuritegeliku käitumise eripära on olnud võimalik jälgida vanglast vabanemisele järgnenud lähiaastate jooksul. Antud lähenemine võimaldab kõrvutada riskihinnangud ja isiku tegelikust käitumisest tuleneva väljundi ehk hinnata riskihinnangu paikapidavust. Kohtupsühhiaatrilist sundravi kohaldatakse isikutele, kellel esineb raske psüühikahäire ning kes on toime pannud vägivallateo, olles seeläbi ohtlikud enesele või teistele. Tegemist on komplekssete vajadustega isikutega, kes paigutatakse sundravile ohtlikkuse aspekti arvestades sageli pikaks ajaks. Sundravil viibimise kestvus sõltub patsiendiga seotud faktoritest, kuid ka käesoleval hetkel riigis kehtivatest õiguslikest ja poliitilistest teguritest. Isikute asetamine piirangute rohkesse keskkonda nõuab riigilt majanduslikke ressursse ning sundravil viibimise tähtaja määratlemine tõstatab üles ka eetilisi aspekte. On oluline, et sundravi kohaldamise ja sundravi pikkuse osas langetatavad otsused üksikisiku tasandil lähtuksid strateegilisest lähenemisest, mis tuginevad tõenduspõhistele otsustele ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"skb9BlHp","properties":{"formattedCitation":"(V\\uc0\\u246{}llm, 2019)","plainCitation":"(Völlm, 2019)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2473,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/3ZERWRQJ"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/3ZERWRQJ"],"itemData":{"id":2473,"type":"article-journal","abstract":"Summary\n Forensic psychiatric services care for patients who present with a mental disorder as well as a risk to themselves or others, and have usually been convicted of an offence. Their needs are complex and the length of stay (LoS) in forensic settings is long. LoS is affected by patient factors as well as legal and policy issues. Owing to the considerable economic and ethical issues surrounding lengthy stays in highly restrictive settings, it is crucial that a strategy is developed for how to deal with this patient group.\n \n Declaration of interest\n None.","container-title":"BJPsych Bulletin","DOI":"10.1192/bjb.2019.24","ISSN":"2056-4694, 2056-4708","issue":"4","journalAbbreviation":"BJPsych Bull","language":"en","page":"151-153","source":"DOI.org (Crossref)","title":"How long is (too) long?","volume":"43","author":[{"family":"Völlm","given":"Birgit"}],"issued":{"date-parts":[["2019",8]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Völlm, 2019) . Eestimaal suunatakse sundravile aastas 60-70 isikut, neist valdav osa on toime pannud mõne isikuvastase kuriteo ning seega on nad valdavalt ohtlikud ka teistele (Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi, meetmete ja kohtlemise analüüs, 2016). Kuigi enamus skisofreeniaspektri häire ja bipolaarse häire diagnoosiga isikuid ei pane elu jooksul kordagi toime vägivaldset tegu, siis väiksem osa ehk ligikaudu 5-10% antud gruppi kuuluvatest isikutest siiski käitub 5-aastase jälgimisperioodi jooksul vägivaldselt ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"87qEfUXY","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2010, 2014)","plainCitation":"(Fazel et al., 2010, 2014)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2477,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/BC972K8Z"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/BC972K8Z"],"itemData":{"id":2477,"type":"article-journal","container-title":"Archives of General Psychiatry","DOI":"10.1001/archgenpsychiatry.2010.97","ISSN":"0003-990X","issue":"9","journalAbbreviation":"Arch Gen Psychiatry","language":"en","page":"931","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Bipolar Disorder and Violent Crime: New Evidence From Population-Based Longitudinal Studies and Systematic Review","title-short":"Bipolar Disorder and Violent Crime","volume":"67","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Grann","given":"Martin"},{"family":"Goodwin","given":"Guy M."},{"family":"Långström","given":"Niklas"}],"issued":{"date-parts":[["2010",9,1]]}}},{"id":2475,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/SD4DCP6R"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/SD4DCP6R"],"itemData":{"id":2475,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(14)70223-8","ISSN":"22150366","issue":"1","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"44-54","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Violent crime, suicide, and premature mortality in patients with schizophrenia and related disorders: a 38-year total population study in Sweden","title-short":"Violent crime, suicide, and premature mortality in patients with schizophrenia and related disorders","volume":"1","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Palm","given":"Camilla"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"}],"issued":{"date-parts":[["2014",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2010, 2014) . On oluline märkida, et nende indiviide poolt sooritatavad vägivallateod oleksid õigeaegsete ja proportsionaalsete sekkumiste abil ennetatavad. Lisaks võib ka raske psüühikahäirega isiku poolt toime pandud vägivallateole järgneda vanglakaristuse kohaldamine, mida samuti tuleks vältida ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"CpLoI6Me","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2017)","plainCitation":"(Fazel et al., 2017)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2459,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/NGB6TZCF"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/NGB6TZCF"],"itemData":{"id":2459,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(17)30109-8","ISSN":"22150366","issue":"6","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"461-468","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Identification of low risk of violent crime in severe mental illness with a clinical prediction tool (Oxford Mental Illness and Violence tool [OxMIV]): a derivation and validation study","title-short":"Identification of low risk of violent crime in severe mental illness with a clinical prediction tool (Oxford Mental Illness and Violence tool [OxMIV])","volume":"4","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R"}],"issued":{"date-parts":[["2017",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2017) ehk karistus neil puhkudel tuleks asendada kontrollitud ravikeskkonnas viibimisega. Peamine viis vägivallariski vähendamiseks, on riski hindamiseks loodud struktureeritud mõõtevahendi kasutamine, et eristada kõrge ja madala riskitasemega isikuid. Taoline patsientide stratifitseerimine võimaldaks sihipärasemalt viia sekkumisressursse isikuteni, kes neid enam vajavad, ümber vaadata inimeste ravi ja vajadusel informeerida kõrgenenud riski olemasolust isikuga tegeleva tugisüsteemi liikmeid ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"ATS7bRCv","properties":{"formattedCitation":"(Buchanan {\\i{}et al.}, 2012)","plainCitation":"(Buchanan et al., 2012)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2481,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/TSCMK9NG"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/TSCMK9NG"],"itemData":{"id":2481,"type":"article-journal","container-title":"American Journal of Psychiatry","DOI":"10.1176/appi.ajp.2012.169.3.340","ISSN":"0002-953X, 1535-7228","issue":"3","journalAbbreviation":"AJP","language":"en","page":"340-340","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Psychiatric Violence Risk Assessment","volume":"169","author":[{"family":"Buchanan","given":"Alec"},{"family":"Binder","given":"Renee"},{"family":"Norko","given":"Michael"},{"family":"Swartz","given":"Marvin"}],"issued":{"date-parts":[["2012",3]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Buchanan et al. , 2012) . Eestimaal hetkel antud patsientide tarbeks kasutatavat, optimaalse ehk aastase ennustusjõuga, vägivalla riski hindavat mõõtevahendit ei ole. Vajadus selleks on olemas. Skisofreeniaspektri häire ja bipolaarse häirega isikute enese vastu suunatud vägivalla ehk suitsiidiriski hinnangud baseeruvad eeskätt kliinilistel otsustel, mis aga sageli reaalse eluga ei haaku ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"D4v607WW","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2019a)","plainCitation":"(Fazel et al., 2019a)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2461,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"itemData":{"id":2461,"type":"article-journal","container-title":"Translational Psychiatry","DOI":"10.1038/s41398-019-0428-3","ISSN":"2158-3188","issue":"1","journalAbbreviation":"Transl Psychiatry","language":"en","page":"98","source":"DOI.org (Crossref)","title":"The prediction of suicide in severe mental illness: development and validation of a clinical prediction rule (OxMIS)","title-short":"The prediction of suicide in severe mental illness","volume":"9","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R."}],"issued":{"date-parts":[["2019",12]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2019a) . Üldpopulatsiooni osas on suitsiidiriski hindavate mõõdikute suur probleem asjaolus, et hinnangud pakuvad kõrget vale positiivsuse määra (isikud liigitatakse suitsiidohtlikuks, kuigi nad tegelikkuses lähiajal suitsiidi ei soorita). Teisalt, kuigi suitsiidi sooritamine on populatsiooni tasandil siiski harv nähtus, on skisofreeniaspektri häire ja bipolaarse häire diagnoosiga isikute suitsiidi sooritamise määr 17-20x kõrgem kui antud häireid mitte-omavatel isikutel ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"0c6op7RA","properties":{"formattedCitation":"(Nordentoft {\\i{}et al.}, 2013; Chesney {\\i{}et al.}, 2014)","plainCitation":"(Nordentoft et al., 2013; Chesney et al., 2014)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2482,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/SYQ7D75H"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/SYQ7D75H"],"itemData":{"id":2482,"type":"article-journal","container-title":"PLoS ONE","DOI":"10.1371/journal.pone.0055176","ISSN":"1932-6203","issue":"1","journalAbbreviation":"PLoS ONE","language":"en","page":"e55176","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Excess Mortality, Causes of Death and Life Expectancy in 270,770 Patients with Recent Onset of Mental Disorders in Denmark, Finland and Sweden","volume":"8","author":[{"family":"Nordentoft","given":"Merete"},{"family":"Wahlbeck","given":"Kristian"},{"family":"Hällgren","given":"Jonas"},{"family":"Westman","given":"Jeanette"},{"family":"Ösby","given":"Urban"},{"family":"Alinaghizadeh","given":"Hassan"},{"family":"Gissler","given":"Mika"},{"family":"Laursen","given":"Thomas Munk"}],"editor":[{"family":"Burne","given":"Thomas"}],"issued":{"date-parts":[["2013",1,25]]}}},{"id":2484,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/MCN3C88N"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/MCN3C88N"],"itemData":{"id":2484,"type":"article-journal","container-title":"World Psychiatry","DOI":"10.1002/wps.20128","ISSN":"17238617","issue":"2","journalAbbreviation":"World Psychiatry","language":"en","page":"153-160","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Risks of all-cause and suicide mortality in mental disorders: a meta-review","title-short":"Risks of all-cause and suicide mortality in mental disorders","volume":"13","author":[{"family":"Chesney","given":"Edward"},{"family":"Goodwin","given":"Guy M."},{"family":"Fazel","given":"Seena"}],"issued":{"date-parts":[["2014",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Nordentoft et al. , 2013; Chesney et al. , 2014) , lühendades nende diagnoosidega inimeste keskmist eluiga orienteeruvalt 15 aasta võrra ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"pSRtMJHw","properties":{"formattedCitation":"(Hjorth\\uc0\\u248{}j {\\i{}et al.}, 2017)","plainCitation":"(Hjorthøj et al., 2017)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2486,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/4R46G4HI"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/4R46G4HI"],"itemData":{"id":2486,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(17)30078-0","ISSN":"22150366","issue":"4","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"295-301","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Years of potential life lost and life expectancy in schizophrenia: a systematic review and meta-analysis","title-short":"Years of potential life lost and life expectancy in schizophrenia","volume":"4","author":[{"family":"Hjorthøj","given":"Carsten"},{"family":"Stürup","given":"Anne Emilie"},{"family":"McGrath","given":"John J"},{"family":"Nordentoft","given":"Merete"}],"issued":{"date-parts":[["2017",4]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Hjorthøj et al. , 2017) . Riskihinnang võimaldaks välja selekteerida teiste sarnast diagnoosi omavate patsientide seast kõrge suitsiidiriskiga isikud ning nende suhtes kohaldada tõhusamalt meditsiinilisi ja psühhosotsiaalse rehabilitatsiooniga seotud sekkumisi. Hetkel Eestimaal antud riskihinnangu andmise võimalus puudub, kuid vajadus raskete psüühikahäiretega isikute suitsiidiriski hindamise võimaluse järele on olemas. Eeltoodud kontingendi osas on mõõdikute valideerimisel määrava tähtsusega valimite moodustamine, alusandmete kvaliteet ja nende rohkus, mistõttu oleme uuringu planeerinud retrospektiivse uuringuna, tuginedes andmetele, mis on isikute kohta kajastatud riiklikes registrites. Käesoleva uuringu käigus toimub nelja kaasaegse, heade psühhomeetriliste näitajate ja mujal maailmas laialdaselt kasutusel olevate vägivaldse käitumise (sh enda vastu suunatud agressiivse käitumise) riski hindamist võimaldava mõõdiku adapteerimine siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Mõõtevahendid on loodud OxRisk töögrupi (t he Forensic Psychiatry and Psychology group at the University of Oxford) poolt, eesmärgiga pakkuda vabavaralist ja vägivaldse käitumise riskihindamist regressioonmudelitele põhinevate n-ö kalkulaatorite abil (lisateave - https://oxrisk.com/ ). Käesoleva uurimistöö raames adapteeritavad mõõdikud on: Vangistusest vabanenute korduva vägivallakuriteo sooritamise riski hindav mõõdik ( OxRec – Risk of Recidivism Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"OmjvpXJP","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2016, 2019b)","plainCitation":"(Fazel et al., 2016, 2019b)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2455,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/IA9SLS5Q"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/IA9SLS5Q"],"itemData":{"id":2455,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(16)00103-6","ISSN":"22150366","issue":"6","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"535-543","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Prediction of violent reoffending on release from prison: derivation and external validation of a scalable tool","title-short":"Prediction of violent reoffending on release from prison","volume":"3","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Chang","given":"Zheng"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas"},{"family":"Långström","given":"Niklas"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Mallett","given":"Susan"}],"issued":{"date-parts":[["2016",6]]}}},{"id":2457,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/D6BE8C8K"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/D6BE8C8K"],"itemData":{"id":2457,"type":"article-journal","container-title":"Scientific Reports","DOI":"10.1038/s41598-018-37539-x","ISSN":"2045-2322","issue":"1","journalAbbreviation":"Sci Rep","language":"en","page":"841","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Prediction of violent reoffending in prisoners and individuals on probation: a Dutch validation study (OxRec)","title-short":"Prediction of violent reoffending in prisoners and individuals on probation","volume":"9","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Vazquez-Montes","given":"Maria D. L. A."},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R."}],"issued":{"date-parts":[["2019",12]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2016, 2019b) ); Psühhiaatriliselt sundravilt vabanenute korduva vägivallakuriteo sooritamise riski hindav mõõdik ( FoVOx – Forensic Psychiatry and Violence Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"N6AiDpff","properties":{"formattedCitation":"(Wolf {\\i{}et al.}, 2018; Cornish {\\i{}et al.}, 2019)","plainCitation":"(Wolf et al., 2018; Cornish et al., 2019)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2463,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/NF6CVD3J"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/NF6CVD3J"],"itemData":{"id":2463,"type":"article-journal","abstract":"Abstract\n \n Background\n Current approaches to assess violence risk in secure hospitals are resource intensive, limited by accuracy and authorship bias and may have reached a performance ceiling. This study seeks to develop scalable predictive models for violent offending following discharge from secure psychiatric hospitals.\n \n \n Methods\n We identified all patients discharged from secure hospitals in Sweden between January 1, 1992 and December 31, 2013. Using multiple Cox regression, pre-specified criminal, sociodemographic, and clinical risk factors were included in a model that was tested for discrimination and calibration in the prediction of violent crime at 12 and 24 months post-discharge. Risk cut-offs were pre-specified at 5% (low vs. medium) and 20% (medium vs. high).\n \n \n Results\n We identified 2248 patients with 2933 discharges into community settings. We developed a 12-item model with good measures of calibration and discrimination (area under the curve = 0.77 at 12 and 24 months). At 24 months post-discharge, using the 5% cut-off, sensitivity was 96% and specificity was 21%. Positive and negative predictive values were 19% and 97%, respectively. Using the 20% cut-off, sensitivity was 55%, specificity 83% and the positive and negative predictive values were 37% and 91%, respectively. The model was used to develop a free online tool (FoVOx).\n \n \n Interpretation\n We have developed a prediction score in a Swedish cohort of patients discharged from secure hospitals that can assist in clinical decision-making. Scalable predictive models for violence risk are possible in specific patient groups and can free up clinical time for treatment and management. Further evaluation in other countries is needed.\n \n \n Funding\n Wellcome Trust (202836/Z/16/Z) and the Swedish Research Council. The funding sources had no involvement in writing of the manuscript or decision to submit or in data collection, analysis or interpretation or any aspect pertinent to the study.","container-title":"European Psychiatry","DOI":"10.1016/j.eurpsy.2017.07.011","ISSN":"0924-9338, 1778-3585","journalAbbreviation":"Eur. psychiatr.","language":"en","page":"88-93","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Prediction of violent crime on discharge from secure psychiatric hospitals: A clinical prediction rule (FoVOx)","title-short":"Prediction of violent crime on discharge from secure psychiatric hospitals","volume":"47","author":[{"family":"Wolf","given":"A."},{"family":"Fanshawe","given":"T.R."},{"family":"Sariaslan","given":"A."},{"family":"Cornish","given":"R."},{"family":"Larsson","given":"H."},{"family":"Fazel","given":"S."}],"issued":{"date-parts":[["2018",1]]}}},{"id":2467,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/XMDVHMDS"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/XMDVHMDS"],"itemData":{"id":2467,"type":"article-journal","container-title":"Frontiers in Psychiatry","DOI":"10.3389/fpsyt.2019.00901","ISSN":"1664-0640","journalAbbreviation":"Front. Psychiatry","page":"901","source":"DOI.org (Crossref)","title":"A Clinical Feasibility Study of the Forensic Psychiatry and Violence Oxford (FoVOx) Tool","volume":"10","author":[{"family":"Cornish","given":"Robert"},{"family":"Lewis","given":"Alexandra"},{"family":"Parry","given":"Owen Curwell"},{"family":"Ciobanasu","given":"Oana"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fazel","given":"Seena"}],"issued":{"date-parts":[["2019",12,13]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Wolf et al. , 2018; Cornish et al. , 2019) ); Raske psüühikahäirega isiku vägivallateo sooritamise riski hindav mõõdik (OxMIV – Mental Illness and Violence Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"QYZAznma","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2017)","plainCitation":"(Fazel et al., 2017)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2459,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/NGB6TZCF"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/NGB6TZCF"],"itemData":{"id":2459,"type":"article-journal","container-title":"The Lancet Psychiatry","DOI":"10.1016/S2215-0366(17)30109-8","ISSN":"22150366","issue":"6","journalAbbreviation":"The Lancet Psychiatry","language":"en","page":"461-468","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Identification of low risk of violent crime in severe mental illness with a clinical prediction tool (Oxford Mental Illness and Violence tool [OxMIV]): a derivation and validation study","title-short":"Identification of low risk of violent crime in severe mental illness with a clinical prediction tool (Oxford Mental Illness and Violence tool [OxMIV])","volume":"4","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Lichtenstein","given":"Paul"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R"}],"issued":{"date-parts":[["2017",6]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2017) ); Raske psüühikahäirega isiku suitsiidi sooritamise riski hindav mõõdik ( OxMIS – Mental Illness and Suicide Tool; ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"ScJp0rFC","properties":{"formattedCitation":"(Fazel {\\i{}et al.}, 2019a; Senior {\\i{}et al.}, 2020)","plainCitation":"(Fazel et al., 2019a; Senior et al., 2020)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2461,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/6MB69P95"],"itemData":{"id":2461,"type":"article-journal","container-title":"Translational Psychiatry","DOI":"10.1038/s41398-019-0428-3","ISSN":"2158-3188","issue":"1","journalAbbreviation":"Transl Psychiatry","language":"en","page":"98","source":"DOI.org (Crossref)","title":"The prediction of suicide in severe mental illness: development and validation of a clinical prediction rule (OxMIS)","title-short":"The prediction of suicide in severe mental illness","volume":"9","author":[{"family":"Fazel","given":"Seena"},{"family":"Wolf","given":"Achim"},{"family":"Larsson","given":"Henrik"},{"family":"Mallett","given":"Susan"},{"family":"Fanshawe","given":"Thomas R."}],"issued":{"date-parts":[["2019",12]]}}},{"id":2465,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/GUZ5974C"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/GUZ5974C"],"itemData":{"id":2465,"type":"article-journal","container-title":"Frontiers in Psychiatry","DOI":"10.3389/fpsyt.2020.00268","ISSN":"1664-0640","journalAbbreviation":"Front. Psychiatry","page":"268","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Identifying Predictors of Suicide in Severe Mental Illness: A Feasibility Study of a Clinical Prediction Rule (Oxford Mental Illness and Suicide Tool or OxMIS)","title-short":"Identifying Predictors of Suicide in Severe Mental Illness","volume":"11","author":[{"family":"Senior","given":"Morwenna"},{"family":"Burghart","given":"Matthias"},{"family":"Yu","given":"Rongqin"},{"family":"Kormilitzin","given":"Andrey"},{"family":"Liu","given":"Qiang"},{"family":"Vaci","given":"Nemanja"},{"family":"Nevado-Holgado","given":"Alejo"},{"family":"Pandit","given":"Smita"},{"family":"Zlodre","given":"Jakov"},{"family":"Fazel","given":"Seena"}],"issued":{"date-parts":[["2020",4,15]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Fazel et al. , 2019a; Senior et al. , 2020) ). Kõikide antud originaalmõõdikute psühhomeetrilised näitajad on tuvastatud retrospektiivset, registrite põhist , kohortuuringute metoodikat kasutades. Originaalmõõdikute loojalt, professor Seena Fazel’ilt (BSc, MBChB, MD, FRCPsych) on saadud e-kirjas edastatud ja uurimisrühma liikmete ning prof Seena Fazel’iga toimunud veebivestluse ajal kinnitatud nõusolekud eelpoolnimetatud mõõtevahendite adapteerimiseks eesti keele- ja kultuuriruumi. Originaalmõõdikud on tõlgitud eesti keelde eraldi kahe uurija poolt ning lõplik tõlkeversioon on välja valitud kõikide uurijate kohalolul konsensusmiitingute ajal. Tõlkeversioonidest on tehtud tagasitõlked inglise keelde sõltumatu tõlkija poolt, kes ei olnud teadlik originaalmõõdikus esitatud sõnastustest. Tagasitõlkeid on tutvustatud originaamõõdiku loojale ja tema uurimisrühmale veebikohtumise ajal (jaanuaris 2021). Saadud tagasisidet arvestades on tehtud täiendused tõlkeversioonidesse ja eestikeelsete mõõtevahendite sõnastus kinnitatud (mõõdikud esitatud taotluse lõpuosas). Mõõtevahendite abil antavate hinnangute kehtivust siinses keele- ja kultuuriruumis tuleb hinnata statistiliste näitajate abil, kasutades analüüside tarbeks juba olemasolevaid, registrites fikseeritud andmeid. Spetsiifilistel valimitel, sh vangistusest ja sundravilt vabanenud ning raskete vaimse tervise probleemidega haiglaravil viibinud patsientide korduva vägivallateo sooritamise ja suitsiidiriski hinnangud saavad tugineda üksnes nimetatud gruppidesse kuuluvate isikute kohta kogutud andmete analüüsimisel. Antud sihtrühmas riskihinnanguid pakkuvate mõõtevahendite adapteerimine väljaspool konkreetselt antud sihtrühma ei ole võimalik. Mida enam isikuid konkreetsest sihtrühmast (teatud ajaperioodi arvestades) on uuringusse kaasatud, seda suurema usaldusväärsusega saame tulevikus uuringutulemusi üldistada, tehes uusi riskihinnanguid. Üksikisiku tasandil korduva vägivallateo ja suitsiidiriski sooritamise tõenäosus on madal, mistõttu valimi maht peab olema piisavalt suur, et valimisse satuks ka korduvalt vägivaldselt käitunud ja suitsiidi sooritanud isikuid. Prospektiivne andmete korjamine ja isikute kaasamine uuringusse informeeritud nõusoleku alusel eeldaks valimi korjamist järgneva 10 aasta jooksul, mis omakorda lükkab antud ajaraami võrra edasi mõõdikute tõenduspõhise kasutusele võtmise. Vajadus antud kontingendil korduva vägivallakuriteo sooritamise riski ja suitsiidiriski hindamiseks struktureeritud mõõtevahendeid kasutades on aga olemas juba tänasel päeval. Siinses keele- ja kultuuriruumis vastavaid käitumuslikke fenomene tõenduspõhiselt hindavad mõõtevahendid puuduvad. Lisaks ei pruugi potentsiaalselt valimisse sattujad olla nõus uuringus osalemisega, mistõttu uuringutulemustesse võib ilmneda ebasoovitud kallutatus (nt osalemiseks annavad nõusoleku üksnes madalama korduvkuritegevuse riskiga isikud), mis hilisemalt on omakorda sel juhul aluseks kallutatud otsustele juriidilist ja sekkumistega seotud konteksti arvestades. Erinevate õiguste ja hüvede kaalumine; võrdlus uuringu läbiviimise kahju/kasu tasakaalu osas Uuringus osalemisest tulenev potentsiaalne kahju andmesubjektile või tema lähedasele Võimaliku kahju olemus Kahju tekitamise riski maandamise meetodid Andmesubjekt või tema lähedane sooviks kasutada oma õigust piirata enesekohaste isikuandmete kasutamist teadusuuringus Uurimisrühma liikmed on teadlikud, et planeeritav retrospektiivne teadusuuring toob kaasa antud piirangu. Eestimaal ei ole hetkel korrektselt adapteeritud, alternatiivselt kasutada olevaid mõõtevahendeid, et isikute korduva kuritegevuse- või suitsiidiriski hinnata (sh raskete vaimsete häiretega isikute grupis). Ilma teadusuuringu läbiviimiseta (antud sihtgrupil – kuriteo sooritanud isikud ja raskete vaimsete häiretega isikud) ei ole võimalik usaldusväärselt antud instrumente kasutusele võtta. Alternatiivina kaalusime ka prospektiivse uuringu läbiviimist, informeeritud nõusolekuid kasutades, kuid kuna uuringu teostamise keskseteks eesmärkideks on harvaesinevate sündmuste (korduv vägivaldne kuritegevus ja suitsiidi sooritamine, sealhulgas raskete vaimsete häiretega inimeste grupis) prognoosimine teatud tunnuste põhjal, siis toimuks andmete kogumine järgneva 10-15 aasta jooksul, kogutavad andmed oleksid kallutatud, kuna uuritavate kontingent ei oma tõenäoliselt kõrget valmisolekut, et neid uuringusse värvatakse ja seejärel nende edasist elukäiku registrite põhiselt kuni kahe aasta järel jälgitakse. Juhul, kui teadustöö järgselt on tuvastatud, et mõõtevahendid omavad ka siinses keele- ja kultuuriruumis piisavalt häid psühhomeetrilisi näitajaid ning on võetud eesmärgipäraselt kasutusse, on ka tulevikus teostatud hinnangud tehtavad eelnevalt andmesubjekti kohta kinnipidamisasutuses või meditsiiniasutuses kogutud dokumenteeritud infole tuginedes. Andmetöötlus-protsessiga seotud võimalikud riskid: 1) andmete leke kolmandatale osapooltele; 2) andmetabelis kajastatud isiku või tema lähedase tuvastamisvõimalus ka peale andmete pseudonüümimist; 3) andmetabelis olevat infot võidakse kasutada uuringuväliselt Kõik uuringu meeskonna liikmed allkirjastavad käesoleva eetika komitee taotluse nõustudes siin toodud eetiliste printsiipide järgimisega kogu uuringu vältel. Teadustegevuse eesmärkide realiseerimise etapis (lõpliku andmetöötluse faasis) kasutatakse pseudonüümitud andmeid. Uurijad ei oma depseudonüümimist võimaldavat n-ö koodivõtit. Uuringuga seotud konfidentsiaalsete andmete hoiustamisel rakendatakse turvameetmeid. Uuringus kasutusel olevad andmehaldusprogrammid paiknevad TÜ serveris ja Statistikaameti serveris ehk platvormid, mida andmete haldamiseks kasutame, tagavad Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (gdpr) vastavate andmekaitsesuuniste järgimise. Andmetabelitele omavad turvakoodidega ligipääsu Statistikaamet ja uuringu läbiviijad. Andmetabelid säilitatakse uuringueesmärkide realiseerimiseks vajaliku aja jooksul (mis fikseeritud taotluses) ning seejärel andmetabelid kustutatakse serverist. Uuringu meeskonda kuuluvad kogenud teadurid ja uurijad, kel on varasematest uuringutest kogemus konfidentsiaalsete andmete käitlemisega. Riskihinnangust tulenev võimalik kohaldatava sekkumise võimalik ebaproportsionaalsus Uuringu läbiviijad on teadlikud, et kuigi ohtlikkuse määratlemine võib tugineda hoolikalt välja töötatud mudelile, on sellele vaatamata tegemist lihtsustusel põhineva ennustamise ning isikute klassifitseerimisega. Korduva kuritegevuse riski hindav instrument pakub informatsiooni, et kui suur on statistiliselt keskmine tõenäosus, et teatud tunnustega isik paneb toime uue kuriteo, kuid on selge, et riskihindamine ei anna hinnangut konkreetsele isikule, vaid pakub teadmist, et isik kuulub riskihindamise aluseks olevate tunnuste abil gruppi, millesse kuuluvad isikud panevad teatud tõenäosusega toime uue kuriteo. Riskihinnang määratleb ka korduvkurjategija ohtlikkuse. Ohtlikkust ning riski arvesse võttes määratakse omakorda kurjategija kohtlemise (intensiivsuse) määra ja ulatuse vajadus ( Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi, meetmete ja kohtlemise analüüs, 2016). Käesoleval hetkel on õigussüsteemis kasutusel siinsesse keele- ja kultuuriruumi mitte valideeritud riskihindamise instrumendid. Antud hinnangute põhjal tehakse otsuseid ja kohaldatakse õigusrikkujatele kohtlemismeetmeid. Samas on nii hindajad kui ka antud hinnangute põhjal otsuseid tegijad teadlikud, et antud riskihindamise prognoosivõimet ei ole uuritud, mistõttu ei pruugi see paigutada isikut õigesse riskihinnangu vahemikku ( Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi, meetmete ja kohtlemise analüüs, 2016). Käesoleva teadusuuringu käigus toimub korduva teiste ja enda vastu suunatud vägivaldse käitumise riski tõenäosust hindavate mõõtevahendite adapteerimine siinsesse keele- ja kultuuriruumi, sealhulgas raskeid psüühikahäireid põdevate isikute puhul. Uuringu käigus toimub mõõtevahendite psühhomeetrilistele näitajatele hinnangu andmine statistiliste meetodite abil, mis võimaldab tagada edaspidiselt riskihinnanguid teha võimaldavate mõõtevahendite üldistusvõime usaldusväärsuse määratletud tõenäosusega. On selge, et ükski riski hindamise instrument ei suuda pakkuda samaaegselt mõõtevahendi spetsiifilisust ja sensitiivsust silmas pidades 100 protsendiliselt õigeid otsuseid üksikisiku kohta tehtud hinnangu tasandil. Seetõttu on alati võimalus, et mõõtevahendi abil kaardistatud tunnuste alusel satub isik teatud riskirühma ning tema suhtes kohaldatakse sekkumisi ebaproportsionaalselt suurel määral või hinnangust tulenevalt jääb ta tegelikult vajalikest sekkumistest kõrvale. Samas, taoline statistilisel mudelil põhinev lähenemine (mis võtab süstemaatiliselt kõikide hinnatavate puhul arvesse teatava kaaluga, piisava hulga olulisi tunnuseid, mis uuritavat konstrukti iseloomustavad) võimaldab kaasaja teadmiseid arvesse võttes teha siiski objektiivsemaid otsuseid, võrreldes olukorraga, mil otsused tuginevad subjektiivsele hinnangule või juhuslikult/valikuliselt arvesse võetavatele tunnustele. Lisaks väärib märkimist, et lõplikud otsused erimeetmete kohaldamisest või mitte kohaldamisest ei toetu üksnes riskihinnangutele (nende aluseks olevatele matemaatilistele mudelitele). Riski kontseptualiseerimine juriidilises kontekstis eeldab ka verbaalset selgitust, et milles risk seisneb. Antud selgituste formuleerimiseks kasutatakse lisamõõdikuid. Uuringus osalemisest tulenev potentsiaalne kasu andmesubjektile või tema lähedasele Võimaliku kasu olemus Otsene ja kaudne kasu andmesubjektile või tema lähedasele uuringus osalemisest Otsene kasu puudub. Kaudne kasu olemus võib seisneda asjaolus, et andmesubjektide näol on tegemist isikutega, kellel esineb kõrgem risk käituda korduvalt vägivaldselt või suitsiidohtlikult. Tulevikus on uuringu käigus adapteeritud mõõdikuid võimalik vajadusel kasutada ka nende puhul teatud liiki käitumise riskitaseme hindamiseks. Sageli pannakse isikuvastaseid kuritegusid toime lähedaste/tuttavate ringis; pereliikme poolt toimepandud kuritegu mõjutab peresüsteemi tervikuna ning enamasti naastakse peale kinnipidamisasutusest/sundravilt/tahtest olenematult haiglaravilt vabanemist koju, lähedaste juurde. Seetõttu pakub tõenduspõhistel alustel tehtav korduva vägivallateo sooritamise riskihinnang informatsiooni ka lähedastele, milline on nende ohu tase. Uuringu läbiviimisest tulenev potentsiaalne kahju ühiskonnale Võimaliku kahju olemus Kahju tekitamise riski maandamise meetodid Tulevikus kasutusele võetavatel riskihinnangutel võib olla stigmatiseeriv efekt Riskihinnangud jaotavad hinnatavad teatud rühmadesse, millele laiem üldsus võib külge kleepida häbimärgistavad sildid, mis omakorda võib olla ühiskonda lõhestavaks teguriks. Riskihindamisest tuleneva võimaliku stigmatiseerituse vähendamisele aitab kaasa teadlikkuse tõstmine, et hinnangud põhinevad tõenduspõhistel meetoditel ning teisalt riskiskoori taga on siiski konkreetne isik, kes pigem vajab abi, kui lihtsalt sildistamist. Uuringu läbiviimisest tulenev potentsiaalne kasu ühiskonnale Võimaliku kasu olemus Kohtunikud, vaimse tervise valdkonnas töötavad spetsialistid teevad oma töökohustuste raames pidevalt otsuseid, kas ühe või teise isiku suhtes, kes on sooritanud teatud liiki teo, tuleb kohaldada piiranguid – kas isik vajab paigutamist kinnipidamisasutusse või tahtest olenematule ravile psühhiaatria - kliinikusse; üksikisik ja ühiskond eeldavad, et antud otsused on õiglased ning toetuvad objektiivsele asjaolude arvesse võtmisele ja tõenduspõhistele hinnangutele Ühiskond eeldab, et isikute vabadusi, sh liikumisvabadust, otsustusõigusi ei piirata. Teisalt eeldab ühiskond, et potentsiaalselt ohtlikud isikud on ühiskonnast eraldatud ajani, mil ohtlikkus on ära langenud või nad on oma eelneva süüteo eest karistuse ära kandnud täiel määral. Õigussüsteemil lasub kohustus teha õiglaseid otsuseid raskeid kuritegusid sooritanud isikute osas, võttes arvesse isiku autonoomiat ja tema poolt tekitatud kahju ümbritsevale. Kaasajal eeldame, et kohtunike otsused põhinevad tõenduspõhistele faktidele ja hinnangutele. Käesoleval hetkel puuduvad Eestimaal valideeritud mõõtevahendid, mille alusel eelmainitud käitumisviiside korduvuse riske hinnata. Mistõttu hinnangud ei ole tõenduspõhised, vaid toetuvad pigem spetsialistide subjektiivsele arvamusele, isikute käitumisele vangistuse ajal. 2017. aastal avaldatud riikliku kriminaalpoliitika dokumendi kohaselt muutub kuritegevuse retsidiivsusriski hindamine kõige olulisemaks juhul, kui kaalutakse isiku vabastamist vanglast enne tähtaega. Eesti prokuröride ja kohtunike seas läbiviidud küsitluses selgus, et pooled küsitletutest leidsid, et enne tähtaega vabastamiste puhul esineb retsidiivsusriski alahindamist. Selle põhjuseks peeti isiku käitumise ja vangla arvamuse ületähtsustamist vabastamise üle otsustamisel. Enne tähtaega vabastamise juures peavad menetlejad retsidiivsusriski hindamisel kõige olulisemaks järgmiseid tegureid: kas tegu on sõltlasega, kas ja kui palju ta on varem karistatud ning kas tal on vabanedes võimalus minna tööle. Kinnipeetava käitumist vanglas vaadeldakse enne tähtaega vabastamise kontekstis eelkõige distsiplinaarrikkumiste olemasolu ja nende iseloomu alusel: rasked distsiplinaarrikkumised pärsivad vabanemisvõimalusi (Retsidiivsus Eestis, 2017) . Antud lähenemine ei ole kooskõlas 21 sajandi õigusruumiga , kehtivate kuritegevuse ennetustegevuskavadega . 2016. aastal koostatud kriminaalpoliitika dokumendi kohaselt moodustavad korduvkurjategijad vaid väikse osa kõigist kuritegusid toime pannud isikutest, kuid nende poolt toimepandavate kuritegude kahju ning mõju elanike turvatunde vähenemisele on suur. Lisaks toob dokument välja, et „Vastupidiselt Euroopa Nõukogu soovitustele (Recommendation CM/Rec(2014)3) Eestis enamikku potentsiaalseid ohtlikke kalduvuskurjategijaid karistuse mõistmise eel ei hinnata (ekspertiisi või kohtueelse ettekande kaudu), seega pole ka nende võimalikud häired ning riskitegurid karistuse mõistmisel teada. Praeguses süsteemis esineb oht kuritegusid toime pannud isikute nii riski kui ka ohtlikkuse üle- ja alahindamiseks. Eestis karistusõiguses puudub karistuse mõistmisel võimalus otseselt arvestada uute kuritegude riski ja isiku ohtlikkust“. Lisaks tuuakse antud dokumendis välja tulevikkus suunatud põhimõtted antud sihtrühma kohtlemiseks, mille kohaselt: „ohtlike kurjategijate kohtlemine peab toimuma pikaajalise individuaalse plaani kohaselt ning see peab lähtuma ohtliku kurjategija riskidest, avalikkuse kaitsmise põhimõttest ning olema suunatud isiku turvalisele taasühiskonnastumisele; riskihindamise ning -haldamise põhimõtted peavad olema tõenduspõhised; ohtlike kurjategijate riskihindamise tõhusust tuleb hinnata läbi teadusuuringute, mille tulemusi oleks võimalik võtta aluseks poliitikate ning meetmete kujundamisel antud valdkonnas“ ( Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi, meetmete ja kohtlemise analüüs, 2016). On täheldatud, et vägivalla preventsiooniks kasutatavad võimalused ja vahendid on piiratud. Korduvat kuritegevuse riski hindavate akturiaalsete mõõtevahendite kasutami sega (ja hinnangute põhiste sekkumistega) on võimalik ära hoida oluliselt enam (ja mõistlikuma ühiskondliku kuluga) korduvaid kuritegusid kui mis tahes muude tänasel päeval kasutada olevate meetoditega, mistõttu riskihinnangutele põhinev korduva vägivaldse kuritegevuse tõenäosuse hindamine on igati põhjendatud tegevus, hoolimata kitsaskohtadest, mis hinnangute kujundamise ja kasutamisega kaasnevad ADDIN ZOTERO_ITEM CSL_CITATION {"citationID":"gSwBYE3X","properties":{"formattedCitation":"(Douglas {\\i{}et al.}, 2017)","plainCitation":"(Douglas et al., 2017)","noteIndex":0},"citationItems":[{"id":2493,"uris":["http://zotero.org/users/2385695/items/BZVSMRUX"],"uri":["http://zotero.org/users/2385695/items/BZVSMRUX"],"itemData":{"id":2493,"type":"article-journal","abstract":"Abstract\n Violence risk assessment tools are increasingly used within criminal justice and forensic psychiatry, however there is little relevant, reliable and unbiased data regarding their predictive accuracy. We argue that such data are needed to (i) prevent excessive reliance on risk assessment scores, (ii) allow matching of different risk assessment tools to different contexts of application, (iii) protect against problematic forms of discrimination and stigmatisation, and (iv) ensure that contentious demographic variables are not prematurely removed from risk assessment tools.","container-title":"European Psychiatry","DOI":"10.1016/j.eurpsy.2016.12.009","ISSN":"0924-9338, 1778-3585","journalAbbreviation":"Eur. psychiatr.","language":"en","page":"134-137","source":"DOI.org (Crossref)","title":"Risk assessment tools in criminal justice and forensic psychiatry: The need for better data","title-short":"Risk assessment tools in criminal justice and forensic psychiatry","volume":"42","author":[{"family":"Douglas","given":"T."},{"family":"Pugh","given":"J."},{"family":"Singh","given":"I."},{"family":"Savulescu","given":"J."},{"family":"Fazel","given":"S."}],"issued":{"date-parts":[["2017",5]]}}}],"schema":"https://github.com/citation-style-language/schema/raw/master/csl-citation.json"} (Douglas et al. , 2017) . 2 ) Andmekoosseis METOODIKA (VALIMI KIRJELDUS) ja LOODAVA ANDMEBAASI STRUKTUURI KIRJELDUS Uuringu I etapis toimub koguvalimi moodustamine. Valimisse kuuluvad isikud, kes on (uuringuperioodi 01.01.2010-30.04.2019 jooksul) vabanenud vangistusest (Valim 1), SA Viljandi Haigla sundravi osakonnast (Valim 2), uuringuperioodi (01.01.2010-30.04.2020) ajal viibinud tahtest olenematu ravi korras (skisofreeniaspektri häire, mania või bipolaarse häire diagnoosiga) statsionaarsel ravil SA Viljandi Haiglas või SA TÜK psühhiaatriakliinikus (Valim 3) ning isikud, kes on uuringuperioodi (01.01.2010-30.04.2020) jooksul sooritanud suitsiidi ning omavad rasket psüühikahäiret ehk skisofreeniaspektri häire, mania või bipolaarse häire diagnoosi anamneesis (Valim 4). Uuringu II etapis toimub antud koguvalimitesse kuuluvate isikute kohta Statistikaameti s infopäringute tegemine registritesse ning III etapis infopäringute tegemine registritesse uuritavate ja nende lähisugulaste kohta (vt Joonis 1 ja 2). Kogutud andmete andmetöötlusfail (hõlmab anonümiseeritud andmeid) tehakse Statistikaameti poolt uurijatele kättesaadavaks terminaliülest faili kasutust võimaldades. Andmefail jääb paiknema Statistikaameti serverisse ning fail on kättesaadav üle turvalise internetiühenduse, failile ligipääs on võimalik Statistikaameti poolt edastatud turvakoode kasutades. Koodide kasutus on piiratud uurijate ja statistilist andmetöötlust tegeva statistiku isikutega. Valim koosneb neljast alavalimist, mille moodustavad : 1) vangistusest vabanejad, 2) sundravilt vabanejad ja 3) tahtest olenematul ravil viibinud isikud, kellel on diagnoositud mania episood, bipolaarne häire või skisofreeniaspektri häire ning 4) suitsiidi sooritanud isikud, kellel on diagnoositud mania episood, bipolaarne häire või skisofreeniaspektri häire. Orienteeruv esimese alavalimi (vangistusest vabanejad) suurus ~20000 isikut, kuna uuringuperiood ~10 aastat, nt 2019 aastal vabanes vanglatest ja arestimajadest 2121 süüdimõistetut ja vahistatut (Kuritegevus Eestis, 2019) , kuid antud uuringusse kaasatakse vaid isikud, kes viibisid kinnipidamisasutuses süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vabanemise põhjus ei seondu sundravi kohaldamise või isiku surmaga ning isikud satuvad valimisse üksnes ühel korral. Orienteeruv teise ala valimi (SA Viljandi Haigla sundravi osakonnast vabanejad) suurus ~500 isikut, kuna uuringuperiood ~10 aastat, kuid antud uuringusse kaasatakse vaid teatud psüühikahäireid omavad isikud, iga isik kaasatakse uuringusse üksnes ühel korral. Orienteeruv kolmanda ala valimi (SA Viljandi Haiglas ja TÜ psühhiaatriakliinikus tahtest olenematu ravi korras statsionaaris viibinud isikud) suurus ~2500 isikut, kuna uuringuperiood ~10 aastat, kuid antud uuringusse kaasatakse vaid teatud psüühikahäireid omavad isikud, iga isik kaasatakse uuringusse üksnes ühel korral. Orienteeruv neljanda ala valimi (uuringuperioodi ajal suitsiidi sooritanud isikud, kellel diagnoositud raske psüühikahäire) suurus ~200 isikut. Päringud registritesse tehakse Satatistikaameti s , andmete linkimisel kasutatakse isikustatud andmeid. Uuringu läbiviijad töötlevad hilisemalt isikustamata, anonümiseeritud andmeid. Andmete edastus toimub igas etapis krüpteeritult. I ETAPP Statistikaamet paneb kokku isikustatud andmetest uuringuvalimi, mille moodustamiseks teeb päringu KIR’i ( Riiklik k u kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri sse) , SA Viljandi haiglale ja SA TÜK psühhiaatriakliinikule, et saada valimi 1, 2 , 3 ja 4 alaosaga seotud andmed. KIR (valimi alaosa nr 1 ehk vangistusest vabanejad = Valim 1) Andmed kogutakse ajaintervalli 01.01.2010-30.04.2019 kohta. Valimi moodustavad 18–65 aastased antud ajaperioodil vangistusest vabanenud isikud (kinnipeetavad, vahialused), kes viibisid kinnipidamisasutuses süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vabanemise põhjus ei seondu sundravi kohaldamise või isiku surmaga. Kui isik on antud ajaperioodil viibinud vangistuses korduvalt, satub ta valimisse eelvii masel vanglast vabanemise hetkel (=kaasamisaeg) . Statistikaameti poolt tehakse KIR’i päring, mille eesmärgiks on tabelis esitatud tunnuste kohta info saamine. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood valimi_alaosa Valimi alaosa 1 ehk vangistusest vabanejad 1 sugu Sugu (mees=1, naine=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 rahvus Rahvus (eestlane=1, venelane=2, muu rahvus=3, määratlemata=4) 1, 2, 3 või 4 kodakondsus Kodakondsus (Eesti=1, Vene=2, muu=3, määratlemata=4) 1, 2, 3 või 4 perekonnaseis Perekonnaseis uuringusse kaasamise hetkel (vallaline=1, abielus=2, lesk=3, lahutatud=4, teadmata=5) 1, 2, 3, 4 või 5 haridustase Kõrgeim omandatud haridustase uuringusse kaasamise hetkel (põhiharidus=1, keskharidus =2, kesk-eriharidus / kõrgharidus=3, teadmata=4) 1, 2, 3 või 4 eraldamise_algus Eelv iimase vangistuse algus (kuupäev, kuu, aasta; nt 31.12.2012) kuupäev, kuu, aasta kaasamisaeg Eelviimase vangistuse lõpp (kuupäev, kuu, aasta; nt 31.12.2012) kuupäev, kuu, aasta eraldamise_pikkus Vangistuse pikkus valimisse kaasamisel (<6 kuud=1; 6 kuni 12 kuud=2; alates 12 kuud kuni 24 kuud=3; ≥24 kuud=4) 1, 2, 3 või 4 kir_krimhooldus Kas isik vabanes uuringusse kaasamisel kinnipidamisasutusest tingimisi ja allutati käitumiskontrollile ehk kriminaalhooldusele (jah=1, ei=2, pole teada=3) 1, 2 või 3 vanus_kaasamisel Vanus vanglast vabanemisel, valimisse kaasamisel (täisaastates) arvuline väärtus kir_tootamine_vangis_muu Töötamine antud vangistuse ajal muul tööl , v.a. majandus- ja abitööl (jah=1, ei=2) 1 või 2 kir_tootamine_vangis_abitoo Töötamine antud vangistuse ajal majandus- ja abitööl (jah=1, ei=2) 1 või 2 kir_uimasti_enne_vangistust Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine enne kinnipidamist (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 uimastiprogr_osalus Vähemalt korra sõltuvusprogrammis osalemine kõikide vangistuste ajal (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 soltuvusyksuses_viibimine Paiknemine sõltuvusüksuses (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 vabanemisfondi_summa Vabanemishetkel, vabanemisfondis olev summa (summa ümardatud eurodesse) arvuline väärtus eraldamine_prgrhv_113 Millise vägivallakuriteo toimepanemise tõttu viibis isik vangistuses? § 113. Tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_114 § 114. Mõrv (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_115 § 115. Provotseeritud tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_116 § 116. Lapse tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_118 § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_119_1 § 119 1 . Kakluses osalemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_120 § 120. Ähvardamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_121 § 121. Kehaline väärkohtlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_122 § 122. Piinamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_135 § 135. Pantvangi võtmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_141 § 141. Vägistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_141_1 § 141 1 . Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_142 § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_143 § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_143_1 § 143 1 . Sugulise kire rahuldamisele sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_143_2 § 143 2 . Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_144 § 144. Suguühe järeltulijaga (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_145 § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_145_1 § 145 1 . Alaealiselt seksi ostmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_146 § 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_153_1 § 153 1 . Seksuaalne ahistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_157_3 § 157 3 . Ahistav jälitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_176 § 176. Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_177 § 177. Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_177_1 § 177 1 . Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_175_1 § 175 1 . Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_178 § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_178_1 § 178 1 . Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_179 § 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_200 § 200. Röövimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_214 § 214. Väljapressimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_263 § 263. Avaliku korra raske rikkumine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_274 § 274. Vägivald võimuesindaja vastu (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_404 § 404. Süütamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_100 Millises vägivallakuriteos oli isik süüdi mõistetud (KrK) kriminaalkoodeksi alusel? Krk § 100. Tahtlik tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_101 Krk § 101. Tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_107 Krk § 107. Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_108 Krk § 108. Raske kehavigastuse tahtlik tekitamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_113 Krk § 113. Vägivallateod isiku kallal 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_114 Krk § 114. Piinamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_115 Krk § 115. Vägistamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_115_1 Krk § 115(1). Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_116 Krk § 116. Suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_117 Krk § 117. Sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_118 Krk § 118. Pederastia 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_128 Krk § 128. Ähvardamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_141 Krk § 141. Röövimine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_142 Krk § 142. Väljapressimine 1 või 2 eraldamine_vagivallakuritegu Uuringusse kaasamisel viibis isik vangistuses vägivallakuriteo sooritamise eest (jah=1, ei=2) 1 või 2 SA Viljandi Haigla, sundravi osakond (valimi alaosa nr 2 ehk sundravilt vabanejad = Valim 2) Andmed kogutakse ajaintervalli 01.01.2010-30.04.2019 kohta. Valimi moodustavad 18–65 aastased antud ajaperioodil psühhiaatriliselt sundravilt vabanenud isikud. Kui isik on antud ajaperioodil viibinud sundravil korduvalt, satub ta valimisse eelviimasel sundravilt vabanemise hetkel (=kaasamisaeg) . Statistikaameti poolt tehakse SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikule päring, mille eesmärgiks on tabelis esitatud tunnuste kohta info saamine. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood valimi_alaosa Valimi alaosa 2 ehk sundravilt vabanejad 2 sugu Sugu (mees=1, naine=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 kaasamisel_haiglaravil Kas isik viibib uuringusse kaasamise hetkel haiglaravil (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamise_algus Eelviimase sundravi algus (kuupäev, kuu, aasta; nt 31.12.2012) kuupäev, kuu, aasta kaasamisaeg Eelviimase sundravi lõpp (kuupäev, kuu, aasta; nt 31.12.2012) kuupäev, kuu, aasta vanus_kaasamisel Vanus sundravilt vabanemisel, valimisse kaasamisel (täisaastates) arvuline väärtus eraldamise_pikkus Eelviimase sundravi pikkus valimisse kaasamisel (<6 kuud=1; 6 kuni 12 kuud=2; alates 12 kuud kuni 24 kuud=3; ≥24 kuud=4) 1, 2, 3 või 4 ap_ravi_6_kuud Isikule on sundravilt vabanemisele eelnenud 6 kuu jooksul ordineeritud antipsühhootilist ravi (jah=1, ei=2) 1 või 2 ad_ravi_6_kuud Isikule on sundravilt vabanemisele eelnenud 6 kuu jooksul ordineeritud antidepressantravi (jah=1, ei=2) 1 või 2 kliiniline_dgn Kliiniline diagnoos sundravilt lahkumisel (põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi) diagnoosi kood f2_dgn Kliiniline põhidiagnoos F2_._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 f30_dgn Kliiniline põhidiagnoos F30._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 f31_dgn Kliiniline põhidiagnoos F31._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 seos_sundravi_narko Sundravile sattumise põhjus on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1 või 2 seos_sundravi_alko Sundravile sattumise põhjus on seotud alkoholi tarvitamisega (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1 või 2 alko_elu_jooksul Varasem alkoholi probleemne tarvitamine elu jooksul (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 narko_elu_jooksul Varasem narkootiliste ainete tarvitamine elu jooksul (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 isiksushäire_dgn Isiksushäire diagnoos väljakirjutamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 tootamine_sundravi_eelselt Töötamine enne sundravi (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 enesevigastus_elu_jooksul Tahtest olenematu ravi taotluses kirjas enesevigastamine elu jooksul (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 5x_ja_enam_haiglas Viis või enam varasemat psühhiaatrilisel haiglaravil viibimist (jah=1, ei=2) 1 või 2 sundravi_pikkus Käesolev sundravi pikkus ≥ 12 kuud (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_113 Millise vägivallateo toimepanemise tõttu viibis isik sundravil? § 113. Tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_114 § 114. Mõrv (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_115 § 115. Provotseeritud tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_116 § 116. Lapse tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_118 § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_119_1 § 119 1 . Kakluses osalemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_120 § 120. Ähvardamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_121 § 121. Kehaline väärkohtlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_122 § 122. Piinamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_135 § 135. Pantvangi võtmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_141 § 141. Vägistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_141_1 § 141 1 . Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_142 § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_143 § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_143_1 § 143 1 . Sugulise kire rahuldamisele sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_143_2 § 143 2 . Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_144 § 144. Suguühe järeltulijaga (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_145 § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_145_1 § 145 1 . Alaealiselt seksi ostmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_146 § 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_153_1 § 153 1 . Seksuaalne ahistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_157_3 § 157 3 . Ahistav jälitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_175_1 § 175 1 . Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_176 § 176. Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_177 § 177. Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_177_1 § 177 1 . Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_178 § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_178_1 § 178 1 . Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_179 § 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_200 § 200. Röövimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_214 § 214. Väljapressimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_263 § 263. Avaliku korra raske rikkumine (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_274 § 274. Vägivald võimuesindaja vastu (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_prgrhv_404 § 404. Süütamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_100 Millises vägivallakuriteos oli isik süüdi mõistetud (KrK) kriminaalkoodeksi alusel? Krk § 100. Tahtlik tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_101 Krk § 101. Tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_107 Krk § 107. Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_108 Krk § 108. Raske kehavigastuse tahtlik tekitamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_113 Krk § 113. Vägivallateod isiku kallal 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_114 Krk § 114. Piinamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_115 Krk § 115. Vägistamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_115_1 Krk § 115(1). Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_116 Krk § 116. Suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_117 Krk § 117. Sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_118 Krk § 118. Pederastia 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_128 Krk § 128. Ähvardamine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_141 Krk § 141. Röövimine 1 või 2 krk_eraldamine_prgrhv_142 Krk § 142. Väljapressimine 1 või 2 eraldamine_vagivallakuritegu Uuringusse kaasamisel viibis isik vangistuses vägivallakuriteo sooritamise eest (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_vagivallakuritegu Isik on viibinud korduvalt sundravil vägivallateo sooritamise eest (jah=1, ei=2) 1 või 2 SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik ja SA TÜK psühhiaatriakliinik (valimi alaosa nr 3 ehk tahtest olenematul ravil viibinud isikud, kellel diagnoositud mania episood, bipolaarne häire või skisofreeniaspektri häire = Valim 3) Andmed kogutakse ajaintervalli 01.01.2010-30.04.2020 kohta. Valimi moodustavad 18 – 65 aastased antud ajaperioodil põhidiagnoosi ga skisofreeniaspektri häire (F2 _ . _), mania (F30._) või bipolaarne häire (F31._) tahtest olenematu ravi korr as haiglaravil viibinud isikud ehk psühhiaatri arvamuse kohaselt on esinenud isiku käitumises ohtlikkuse aspekt. Statistikaamet taotleb SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikust ja SA TÜK psühhiaatriakliinikust alltoodud tunnuseid sisaldavad andmetabelid. SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku patsientide andmetabeli panevad kokku uurijad Mari-Liis Mägi ja Margus Veem (SA Viljandi Haigla töötajad) ning SA TÜK psühhiaatriakliiniku patsientide andmetabeli paneb kokku uurija Liina Haring (SA TÜK psühhiaatriakliiniku töötaja). Antud alavalimi I etapi andmetabeli kokkupanemisel toetutakse eeltoodud ajaperioodil vormistatud tahtest olenematu ravi taotluste läbivaatamisele, mis on kliinikutes haiguslugudest eraldiseisvate dokumentidena arhiveeritud. Uuringuandmed tuvastatakse kõikide sksiofreeniaspektri häire (F2 _ . _), mania (F30._) või bipolaarse häire (F31._) diagnoosiga isikute kohta. Kui isik on antud ajaperioodil viibinud statsionaarsel ravil korduvalt, satub ta valimisse esimesel haiglaravile sattumise korral (alates 01.01.2010). Andmefailid edastatakse Statistikaametile krüpteeritud kujul. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood valimi_alaosa Valimi alaosa 3 ehk statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibinud isikud 3 sugu Sugu (mees=1, naine=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 kaasamisel_haiglaravil Kas isik viibib uuringusse kaasamise hetkel haiglaravil (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamise_algus Tahtest olenematu ravi alustamise aeg (kuupäev, kuu, aasta; nt 31.12.2012) kuupäev, kuu, aasta kaasamisaeg Statsionaarse ravi lõpp (kuupäev, kuu, aasta; nt 31.12.2012) kuupäev, kuu, aasta vanus_kaasamisel Vanus tahtest olenematu ravi kohaldamise hetkel (täisaastates) arvuline väärtus haiglaravi Käesolev episood statsionaarne (jah=1, ei=2) 1 või 2 alko_elu_jooksul Tahtest olenematu ravi taotluses kirjas alkoholi probleemne tarvitamine elu jooksul (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 narko_elu_jooksul Tahtest olenematu ravi taotluses kirjas narkootiliste ainete tarvitamine elu jooksul (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 enesevigastus_elu_jooksul Tahtest olenematu ravi taotluses kirjas enesevigastamine elu jooksul (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 kliiniline_dgn Kliiniline diagnoos haiglasse vormistamisel (põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi) diagnoosi kood f2_dgn Kliiniline põhidiagnoos F2_._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 f30_dgn Kliiniline põhidiagnoos F30._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 f31_dgn Kliiniline põhidiagnoos F31._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 eraldamine_vagivalla kuritegu Tahtest olenematu ravi taotluses kirjas vägivallateo* toimepanemise kahtlus (jah=1, ei=2) 1 või 2 * Vägivallakuritegu on defineeritud kui: mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine), ähvardamine või ahistav jälitamine. Rahvastikuregister, TEHIK, Rahvastikuregister (valimi alaosa nr 4 ehk uuringuperioodi ajal suitsiidi sooritanud isikud, kellel on diagnoositud mania episood, bipolaarne häire või skisofreeniaspektri häire = Valim 4) Suitsiidi sooritanud 18–65 aastaste isikute andmed tuvastatakse Rahvastikuregistrist ajaintervalli 01.01.2010-30.04.2020 kohta. Surma põhjuste registri andmestik on Riiklikule Statistikaametile (Rahvastikuregistrisse) iga-aastaselt edastatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt. Antud isikute uuringusse kaasamise hetkeks saab 1 aasta enne suitsiidi sooritamist. Rahvastikuregistrist tuvastatakse suitsiidi sooritanud isikute isikukoodid, surmaajad, uuringusse kaasamisajad, isikute vanus uuringusse kaasamisel ja nende sugu. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood valimi_alaosa Valimi alaosa 4 ehk suitsiidi sooritanud, raskete psüühikahäiretega isikud 4 surm_suitsiid Surma põhjus on suitsiidi sooritamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 surmaaeg_suitsiid Suitsiidi sooritanud isiku surmaaeg (kuupäev, kuu, aasta; nt 31.12.2012) kuupäev, kuu, aasta kaasamisaeg Aeg, mis tähistab tagasivaateliselt suitsiidile eelnenud ühte aastat (kuupäev, kuu, aasta) nt isiku surm 31.12.2012, siis kaasamisaeg 31.12.2011 kuupäev, kuu, aasta vanus_kaasamisel Vanus isiku uuringusse kaasamise hetkel arvuline väärtus sugu Sugu (mees=1, naine=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 Statistikaamet teeb suitsiidi sooritanud isikute isikukoodide ja kaasamisaja tunnuste põhiselt päringu TEHIK usse, et tuvastada, kellel neist oli põhidiagnoosina märgitud ambulatoorses või statsionaarses epikriisis sksiofreeniaspektri häire (F2_ ._), mania (F30._) või bipolaarse häire (F31._) olemasolu ajaperioodil 01.12.2008-30.04.2019 ning kas antud diagnoose omavad isikud viibisid uuringusse kaasamise hetkel psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil. Uuringusse jäävad üksnes eelpool nimetatud diagnoosikoode omavad isikud, mistõttu viimase tunnuse osas vajame infot üksnes antud isikute osas. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood kaasamisaeg Aeg, mis tähistab tagasivaateliselt suitsiidile eelnenud ühte aastat (kuupäev, kuu, aasta) nt isiku surm 31.12.2012, siis kaasamisaeg 31.12.2011 kuupäev, kuu, aasta f2_dgn Kliiniline põhidiagnoos F2_._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 f30_dgn Kliiniline põhidiagnoos F30._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 f31_dgn Kliiniline põhidiagnoos F31._ (jah=1, ei=2) 1 või 2 kaasamisel_haiglaravil Kas (suitsiidi sooritanud ja) F2_, F30, F31 diagnoosikoodi omav isik viibis uuringusse kaasamise hetkel psühhiaatrilisel statsionaarsel ravil (ehk kas kaasamisaeg jääb ajavahemikku, mis on hõlmatud statsionaarse epikriisiga, millel põhidiagnoosiks psühhiaatriline diagnoos ehk F2_, F30 või F31 kood) (jah=1, ei=2) 1 või 2 Valimi 4 kujuneb suitsiidi sooritanud, raske psüühikahäirega isikutest, kelle kohta on I etapis kogutud andmed järgnevate tunnuste osas: ik (vajalik teiste tunnuste linkimiseks) + tekkivasse andmefaili lisatavad tunnused: valimi_alaosa, surm_suitsiid, kaasamisaeg, vanus_kaasamisel, sugu, f2_dgn, f30_dgn, f31_dgn, kaasamisel_haiglaravil . II ETAPP Statistikaametis toimub andmete kontroll (isikukoodide kattuvus alavalimites välistatakse). Iga valimisse sattunud isik kuulub kas Valimisse 1 (vangistusest vabanenud), Valimisse 2 (sundravilt vabanenud), Valimisse 3 (haiglaravil viibinud isikud) või Valimisse 4 (suitsiidi sooritanud, raske psüühikahäirega isikud). Paralleelselt alavalimitesse kuulumine likvideeritakse. Valimitesse kuuluvuse määratlemisel eelistatakse järgmist lähenemist: kui isik kuulub alavalimisse 4 ja mõnda teise valimisse, jääb ta valimisse 4 (suitsiidi sooritamine on harv sündmus, uuringu seisukohast lähtudes on vaja kaasata uuringusse võimalikult palju antud gruppi kuuluvaid isikuid) ning tema kuuluvus teistest valimitest eemaldatakse ; Lisaks, kui isik kuulub alavalimisse 2 ja/või 1 ja/või 3, siis jääb isik üksnes alavalimisse 2 ning kui ta kuulub alavalimisse 1 ja 3, siis jääb ta üksnes alavalimisse 1. Kui isik kuulub mõnda alavalimisse korduvalt, jääb ta valimisse ühel korral; alavalimitesse 1 ja 2 kuulumise korral satub ta valimisse kronoloogilist järgnevust arvestades viimase kande alusel (et tagada uuritava varasema elukäigu kohta täpsemad andmed, sh varasemate vägivallakuritegude ning uimastite tarvitamisega seotud info kogunemine andmebaasi) ja alavalimisse 3 esimese kande alusel (et tuvastada suurema tõenäosusega isiku uuringusse kaasamisele järgnenud aasta jooksul ilmnenud vägivallateod, mis ei ole fikseeritud e-toimikus, kuid võivad olla kajastatud tahtest olenematu ravi taotlustes). Antud etapis e eltoodud valimite alusel moodustunud isikute andmed lingitakse (isiku isikukoodi alusel) registripäringutest saadud infoga. Andmefailide vahetus Statistikaameti ja registrite vahel toimub krüpteeritult. Uuringusse on kaasatud info kogumine alltoodud riiklik est registritest : Rahvastikuregister II etapp: kõikide uuringusse kaasatud isikutega seotud päringud ajaperioodi 01.01.2010 kuni isiku uuringusse kaasamisele järgnenud ühe ja kahe aastase jälgimisperioodi jooksul. Registritest päringute tegemise aluseks olevate isikute selektsioon on toimunud eelnevalt vastavalt inimeste alavalimitesse 1, 2 , 3 ja 4 kuuluvuse alusel. Uuritavatele omistatakse lisatunnus ’ kood ’, mis tuleneb isiku juhuslikust andmetabelisse sattumi se järjekorrast. Statistikaamet säili tab uuringu lõppemiseni tea b e ’koodi’ ja ’isikukoodi’ vastavusest. Kaasamisaeg on samuti määratletud antud alavalimitesse sattumise hetkega. Statistikaameti poolt tehakse Rahvastikuregistrisse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: ik, kaasamisaeg , elukoht . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis kood Uuritavale omistatud kood, tabelist tulenev järjekorra nr arv ik Isiku isikukood isikukood kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta elukoht Isiku elukoht uuringusse kaasamise hetkel: elukoha määratlemine kuni 2017.a. (H arju_maakond=00 37 , Hiiu_maakond=0039, Ida-Viru_maakond=0044, Jõgeva_maakond=0049, Järva_maakond=0051, Lääne_maakond=0057, Lääne-Viru_maakond=0059, Põlva_maakond=0065, Pärnu_maakond=0067, Rapla_maakond=0070, Saare_maakond=0074, Tartu_maakond=0078, Valga_maakond=0082, Viljandi_maakond=0084, Võru_maakond=0086, välisriik=0001, teadmata=0002); elukoha määratlemine alates 2018.a. (H arju_maakond=00 37 , Hiiu_maakond=0039, Ida-Viru_maakond=0045, Jõgeva_maakond=0050, Järva_maakond=0052, Lääne_maakond=0056, Lääne-Viru_maakond=0060, Põlva_maakond=0064, Pärnu_maakond=0068, Rapla_maakond=0071, Saare_maakond=0074, Tartu_maakond=0079, Valga_maakond=0081, Viljandi_maakond=0084, Võru_maakond=0087, välisriik=0001, teadmata=0002) 0037, 0039, 0044, 0049, 0051, 0057, 0059, 0065, 0067, 0070, 0074, 0078, 0082, 0084, 0086, 0001, 0002, 0045, 0050, 0052, 0056, 0060, 0064, 0068, 0071, 0074, 0079, 0081, 0084, 0087 immigrant Immigrandi staatus (sündinud välisriigis) (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 surmaaeg_1aasta Alavalimite 1, 2 ja 3 tasandil Surmaaeg jääb vahemikku 1 kalendriaasta, isiku uuringusse kaasamise hetkest alates (jah=1, ei=2) 1 või 2 surmaaeg_2aasta Alavalimite 1 ja 2 tasandil Surmaaeg jääb isiku jälgimisperioodi teise kalendriaasta sisse (jah=1, ei=2) 1 või 2 surm_suitsiid Alavalimite 1, 2 ja 3 tasandil Surma põhjus on suitsiidi sooritamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 elupiirk_deprivatsioon Elupiirkonna deprivatsioon ehk keskmine isikuvastane kuritegevus isiku elukohas, isiku uuringusse kaasamise hetkel (madal=1, keskmine=2, kõrge=3, teadmata=4) 1, 2, 3 või 4 e-toimik, sh Karistusregister II etapp: kõikide uuringusse kaasatud isikutega seotud päringud ajaperioodi 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamisele järgnenud esimese ja teise aastase jälgimisperioodi jooksul. Statistikaameti poolt tehakse e-toimikusse , sh Karistusregistrisse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: ik, kaasamisaeg . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta etoimik _varasem_vagivald Isik on sooritanud uuringusse kaasamisele eelnenud ajal (enne käesolevat ehk eelviimast vangistus t või sundravil viibimist või haiglaravile sattumist) vägivalla teo (jah=1, ei=2) või 2 varasem_prgrhv_113 Millise vägivallakuriteo on isik varasemalt toime pannud? § 113. Tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_114 § 114. Mõrv (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_115 § 115. Provotseeritud tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_116 § 116. Lapse tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_118 § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_119_1 § 119 1 . Kakluses osalemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_120 § 120. Ähvardamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_121 § 121. Kehaline väärkohtlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_122 § 122. Piinamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_135 § 135. Pantvangi võtmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_141 § 141. Vägistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_141_1 § 141 1 . Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_142 § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_143 § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_143_1 § 143 1 . Sugulise kire rahuldamisele sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_143_2 § 143 2 . Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_144 § 144. Suguühe järeltulijaga (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_145 § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_145_1 § 145 1 . Alaealiselt seksi ostmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_146 § 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_153_1 § 153 1 . Seksuaalne ahistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_157_3 § 157 3 . Ahistav jälitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_175_1 § 175 1 . Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_176 § 176. Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_177 § 177. Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_177_1 § 177 1 . Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_178 § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_178_1 § 178 1 . Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_179 § 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_200 § 200. Röövimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_214 § 214. Väljapressimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_263 § 263. Avaliku korra raske rikkumine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_274 § 274. Vägivald võimuesindaja vastu (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_prgrhv_404 § 404. Süütamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 varasem_ prgrhv_424 Kas isikule on uuringusse kaasamisele eelnenud ajal esitatud süüdistus § 424 ( Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_100 Millises vägivallakuriteos oli isik süüdi mõistetud (KrK) kriminaalkoodeksi alusel? Krk § 100. Tahtlik tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_101 Krk § 101. Tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel (jah=1, ei=2) 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_107 Krk § 107. Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_108 Krk § 108. Raske kehavigastuse tahtlik tekitamine 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_113 Krk § 113. Vägivallateod isiku kallal 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_114 Krk § 114. Piinamine 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_115 Krk § 115. Vägistamine 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_115_1 Krk § 115(1). Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_116 Krk § 116. Suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_117 Krk § 117. Sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_118 Krk § 118. Pederastia 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_128 Krk § 128. Ähvardamine 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_141 Krk § 141. Röövimine 1 või 2 krk_ varasem _prgrhv_142 Krk § 142. Väljapressimine 1 või 2 syydistus_vagivald_1a Isik on olnud ühe aastase jälgimisperioodi jooksul vägivaldses õigusvastases teos süüdistatav (jah=1, ei=2) 1 või 2 kohtuotsuse_aeg_1a Ühe aastase jälgimisperioodi jooksul süüdi mõistmisel kohtuotsuse jõustumise kuupäev (kuupäev, kuu, aasta) kuupäev, kuu, aasta syydistus_1a_prgrhv_113 Millises vägivaldses õigusvastases teos on isik olnud süüdistatav ühe aastase jälgimisperioodi jooksul? § 113. Tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_114 § 114. Mõrv (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_115 § 115. Provotseeritud tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_116 § 116. Lapse tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_118 § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_119_1 § 119 1 . Kakluses osalemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_120 § 120. Ähvardamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_121 § 121. Kehaline väärkohtlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_122 § 122. Piinamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_135 § 135. Pantvangi võtmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_141 § 141. Vägistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_141_1 § 141 1 . Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_142 § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_143 § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_143_1 § 143 1 . Sugulise kire rahuldamisele sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_143_2 § 143 2 . Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_144 § 144. Suguühe järeltulijaga (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_145 § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_145_1 § 145 1 . Alaealiselt seksi ostmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_146 § 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_153_1 § 153 1 . Seksuaalne ahistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_157_3 § 157 3 . Ahistav jälitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_175_1 § 175 1 . Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_176 § 176. Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_177 § 177. Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_177_1 § 177 1 . Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_178 § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_178_1 § 178 1 . Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_179 § 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_200 § 200. Röövimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_214 § 214. Väljapressimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_263 § 263. Avaliku korra raske rikkumine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_274 § 274. Vägivald võimuesindaja vastu (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_404 § 404. Süütamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_1a_prgrhv_424 Kas isikule on uuringusse kaasamisele järgnenud ühe aastase jälgimisperioodi jooksul esitatud süüdistus § 424 ( Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_vagivald_2a Isik on olnud teisel jälgimisperioodi aastal vägivaldses õigusvastases teos süüdistatav (jah=1, ei=2) 1 või 2 kohtuotsuse_aeg_2a Kahe aastase jälgimisperioodi jooksul süüdi mõistmisel kohtuotsuse jõustumise kuupäev (kuupäev, kuu, aasta) kuupäev, kuu, aasta syydistus_2a_prgrhv_113 Millises vägivaldses õigusvastases teos on isik olnud süüdistatav teisel jälgimisperioodi aastal? § 113. Tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_114 § 114. Mõrv (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_115 § 115. Provotseeritud tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_116 § 116. Lapse tapmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_118 § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_119_1 § 119 1 . Kakluses osalemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_120 § 120. Ähvardamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_121 § 121. Kehaline väärkohtlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_122 § 122. Piinamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_135 § 135. Pantvangi võtmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_141 § 141. Vägistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_141_1 § 141 1 . Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_142 § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_143 § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_143_1 § 143 1 . Sugulise kire rahuldamisele sundimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_143_2 § 143 2 . Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_144 § 144. Suguühe järeltulijaga (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_145 § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_145_1 § 145 1 . Alaealiselt seksi ostmine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_146 § 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_153_1 § 153 1 . Seksuaalne ahistamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_157_3 § 157 3 . Ahistav jälitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_175_1 § 175 1 . Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_176 § 176. Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_177 § 177. Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_177_1 § 177 1 . Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_178 § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_178_1 § 178 1 . Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_179 § 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_200 § 200. Röövimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_214 § 214. Väljapressimine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_263 § 263. Avaliku korra raske rikkumine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_274 § 274. Vägivald võimuesindaja vastu (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_404 § 404. Süütamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 syydistus_2a_prgrhv_424 Kas isikule on uuringusse kaasamisele järgnenud teisel jälgimisperioodi aastal esitatud süüdistus § 424 ( Mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel (jah=1, ei=2) 1 või 2 lopp_otstarbekus Süüdistatava kohtumenetlus lõpetati otstarbekuse tõttu (jah=1, ei=2) 1 või 2 lopp_otstarbekus_aeg Kui süüdistatava kohtumenetlus lõpetati otstarbekuse tõttu, siis menetluse lõpetamise aeg (kuupäev, kuu, aasta või tühi lahter) kuupäev, kuu, aasta või tühi lahter Politsei ja Piirivalveamet II etapp: kõikide uuringusse kaasatud isikutega seotud päringud ajaperioodi 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamisele järgnenud esimese ja teise aastase jälgimisperioodi jooksul. Statistikaameti poolt tehakse Politsei- ja Piirivalveameti registrisse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: ik, kaasamisaeg , valimi_alaosa . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta valimi_alaosa Isiku kuuluvus ühte alavalimisse (valim 1, 2 , 3 või 4 ) 1, 2 või 3 ppa_vagivalla tegu_1a Politsei ja Piirivalveameti registris kirjas isiku poolt vägivallateo* toimepanemise kahtlus (väljakutse või infoteade, et ta on olnud kontrollitav) esimese jälgimisaasta jooksul, alavalimite 1, 2 ja 3 tasandil (jah=1, ei=2) 1 või 2 ppa_menetluse_lopp_1a Kui tunnus „ ppa_vagivalla tegu_1a=jah (1)“, siis, kas menetlus lõpetati aluse puudumisel? (jah=1, ei=2, „ ppa_vagivalla tegu_1a=ei (2)“=3) 1, 2 või 3 ppa_alkosead_rikkumine Isikuga seoses on registris fikseeritud alkoholiseaduse rikkumine, alavalimite 1, 2, 3 ja 4 tasandil (jah=1, ei=2) 1 või 2 ppa_vagivalla tegu_2a Politsei ja Piirivalveameti registris kirjas isikuga seotud vägivallateo* toimepanemise kahtlus (väljakutse või infoteade, et ta on olnud kontrollitav) teise jälgimisaasta jooksul, alavalimite 1 ja 2 tasandi (jah=1, ei=2) 1 või 2 ppa_menetluse_lopp_2a Kui tunnus „ ppa_vagivalla tegu_2a=jah (1)“, siis, kas menetlus lõpetati aluse puudumisel? (jah=1, ei=2, „ ppa_vagivalla tegu_2a=ei (2)“=3) 1, 2 või 3 * Vägivallakuritegu on defineeritud kui: mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine), ähvardamine või ahistav jälitamine. TEHIK II etapp: isikuga seotud päringud epikriiside tasandil ajaperioodi 01.12.2008 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni ning Tervisedeklaratsiooni tasandil alates 01.07.2014 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni (kui isiku uuringusse kaasamise aeg on hilisem kui 01.07.2014). Statistikaameti poolt tehakse TEHIKusse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: ik, kaasamisaeg . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta f2_dgn Päring alavalim 1 tasandil (teiste valimite tasandil info olemas) Skisofreeniaspektri häired ehk F2_._ diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi, d iagnoos: F20.0, F20.1, F20.2, F20.3, F20.4, F20.5, F20.6, F20.8, F20.9, F21, F22.0, F22.8, F22.9, F23.0, F23.1, F23.2, F23.2, F23.8, F23.9, F24, F25.0, F25.1, F25.2, F25.8, F25.9, F28 või F29 (jah=1, ei=2) 1 või 2 f30_dgn Päring alavalim 1 tasandil (teiste valimite tasandil info olemas) Meeleoluhäired: mania ehk F30._ diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi, d iagnoos: diagnoos: F30.0, F30.1, F30.2, F30.8 või F30.9 (jah=1, ei=2) 1 või 2 f31_dgn Päring alavalim 1 tasandil (teiste valimite tasandil info olemas) Meeleoluhäired: bipolaarne häire ehk F31._diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; põhidiagnoosi kood RHK-10 järgi, d iagnoos: diagnoos: F31.0, F31.1, F31.2, F31.3, F31.4, F31.5, F31.6, F31.7, F31.8 või F31.9 (jah=1, ei=2) 1 või 2 tehik_f10_dgn Päring kõikide alavalimite tasandil Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ehk F10._ diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; d iagnoos: F10.0, F10.1, F10.2, F10.3, F10.4, F10.5, F10.6, F10.7, F10.8 või F10.9 (jah=1, ei=2) 1 või 2 tehik_f11_19_dgn Päring kõikide alavalimite tasandil Narkootiliste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired ehk F11._, F12._, F13._, F14._, F15._, F16._, F17._, F18._, F19._ diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis; d iagnoos: F11.0, F11.1, F11.2, F11.3, F11.4, F11.5, F11.6, F11.7, F11.8, F11.9; F12.0, F12.1, F12.2, F12.3, F12.4, F12.5, F12.6, F12.7, F12.8, F12.9; F13.0, F13.1, F13.2, F13.3, F13.4, F13.5, F13.6, F13.7, F13.8, F13.9; F14.0, F14.1, F14.2, F14.3, F14.4, F14.5, F14.6, F14.7, F14.8, F14.9; F15.0, F15.1, F15.2, F15.3, F15.4, F15.5, F15.6, F15.7, F15.8, F15.9; F16.0, F16.1, F16.2, F16.3, F16.4, F16.5, F16.6, F16.7, F16.8, F16.9; F17.0, F17.1, F17.2, F17.3, F17.4, F17.5, F17.6, F17.7, F17.8, F17.9; F18.0, F18.1, F18.2, F18.3, F18.4, F18.5, F18.6, F18.7, F18.8, F18.9; F19.0, F19.1, F19.2, F19.3, F19.4, F19.5, F19.6, F19.7, F19.8 või F19.9 (jah=1, ei=2) 1 või 2 tehik_muu_f_dgn Päring kõikide alavalimite tasandil Muu (v.a. F10._- F19._, F2_._, F30._, F31._) psüühikahäire diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis (jah=1, ei=2) 1 või 2 tehik_enesekahjustus Päring kõikide alavalimite tasandil Tahtlik enesekahjustus ehk X60 - X84 diagnoosikoodi olemasolu põhidiagnoosina või kaasuva diagnoosina vähemalt ühes ambulatoorses või statsionaarses epikriisis või kiirabikaardil; diagnoos: X60, X61, X62, X63, X64, X65, X66, X67, X68, X69, X70, X71, X72, X73, X74, X75, X76, X77, X78, X79, X80, X81, X82, X83 või X84 (jah=1, ei=2) 1 või 2 tehik_f2_f30_f31_haiglaravi Päring kõikide alavalimite tasandil Isik on viibinud F2_._, F30._ või F31._ diagnoosi tõttu statsionaarsel ravil, põhidiagnoosina F2_._, F30._ või F31._ kood kajastatud vähemalt ühes statsionaarses epikriisis (jah=1, ei=2) 1 või 2 tehik_haiglaravi_hulk Päring kõikide alavalimite tasandil Psüühikahäire (põhidiagnoos F2_._, F30._ või F31._) tõttu statsionaarsel ravil viibimiste kordade arv ehk statsionaarsete epikriiside arv, millel kajastatud põhidiagnoosina F2_._, F30._ või F31._ diagnoosid ajaperioodi 01.12.2008 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni on ≤7 (jah=1, ei=2, isik ei ole viibinud statsionaarsel ravil psüühikahäire tõttu=3) 1 , 2 või 3 tehik_1_haiglaravi_pikkus Päring kõikide alavalimite tasandil Esmakordselt põhidiagnoosiga F2_._, F30._ või F31._ statsionaarsel ravil viibimise aeg ≤7 päeva (jah=1, ei=2, isik ei ole viibinud statsionaarsel ravil psüühikahäire tõttu=3) 1 , 2 või 3 tervise_dklr_alko Päring kõikide alavalimite tasandil Isiku Tervisedeklaratsioonis esitatud info alkoholi tarvitamise kohta (isik tarbib alkoholi: ei=1, jah=2, Tervisedeklaratsiooni pole täidetud=3, info Tervisedeklaratsioonis puudub=4) Kui isik on täitnud Tervisedeklaratsiooni vaatluse all oleva aja jooksul korduvalt (ja eristuvat infot pakkudes), palume esitada andmed ühekordselt, võimalusel selle korra kohta, mil on alkoholi tarvitamise osas olemas märge „Jah“ ning mille osas on lisatud alkoholi tarvitamise määr ühikutes nädala jooksul (ehk olemas on järgmise tunnuse väärtus) 1, 2, 3 või 4 tervise_dklr_alko_yhikud Kui isik on kinnitanud Tervisedeklaratsioonis, et ta tarbib alkoholi, siis palume lisada alkoholi tarvitamise määr ühikutes nädala jooksul (arvuline väärtus 0=ei tarbi, 1 kuni ... ) arvuline väärtus tervise_dklr_narko Isiku Tervisedeklaratsioonis esitatud info narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta (isik tarbib narkootilisi aineid: ei=1, jah=2, Tervisedeklaratsiooni pole täidetud=3, info Tervisedeklaratsioonis puudub=4) Kui isik on täitnud Tervisedeklaratsiooni vaatluse all oleva aja jooksul korduvalt (ja eristuvat infot pakkudes), palume esitada andmed ühekordselt, võimalusel selle korra kohta, mil on narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamise osas olemas märge „Jah“ 1, 2, 3 või 4 Haigekassa, retseptikeskus II etapp: isikuga seotud päringud Statistikaameti poolt tehakse Haigekassa retseptikeskusesse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: ik, kaasamisaeg . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta hk_retsept_alkoravi Päring kõikide alavalimite tasandil Kas isikule on väljastatud ajaperioodi 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni alkoholsõltuvuse raviks kasutatavaid toimeaineid ehk ATC kood N07B: N07BB01, N07BB04, N07BB05 (jah=1, ei=2) 1 või 2 hk_retsept_narkoravi Päring kõikide alavalimite tasandil Kas isikule on väljastatud ajaperioodi 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni illegaalsete uimastite sõltuvushäire raviks kasutatavaid toimeaineid ehk ATC kood N07B: N07BB04, N07BC01, N07BC02, N07BC51 (jah=1, ei=2) 1 või 2 III ETAPP Antud etapis tuvastab Statistikaamet valimis need isikud, kellel on diagnoositud kas skisofreeniaspektri häire F2_._, mania episood F30._ või bipolaarne meeleolu häire F31._ ning teeb antud isikute osas edasised päringud ning lingib (isiku isikukoodi alusel) saadud andmed, sh lähisugulaste kohta kogutud andmed. III etapis tehakse edasised andmepäringud täies mahus Valimisse 3 ja 4 kuuluvate ning Valimitest 1 ja 2 üksnes F2_._, F30._ või F31._ diagnoosikoodi omavate isikute ja nende lähedaste kohta. Rahvastikuregister III etapp: isikute majandusliku tausta ning isiku ema, isa ja õdede/vendadega seotud päringud ajaperioodi 01.01.2002 - kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni. Statistikaameti poolt tehakse Rahvastikuregistrisse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: ik, valimi_alaosa, kaasamisaeg . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood valimi_alaosa Isiku kuuluvus ühte alavalimisse (valimi alaosa 1, 2 või 3) 1, 2 või 3 kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta rahvus Rahvus, alavalimi 2, 3 ja 4 tasandil (eestlane=1, venelane=2, muu rahvus=3, määratlemata=4) 1, 2, 3 või 4 kodakondsus Kodakondsus, alavalimi 2, 3 ja 4 tasandil (Eesti=1, Vene=2, muu=3, määratlemata=4) 1, 2, 3 või 4 perekonnaseis Perekonnaseis uuringusse kaasamise hetkel, alavalimi 2, 3 ja 4 tasandil (vallaline=1, abielus=2, lesk=3, lahutatud=4, teadmata=5) 1, 2, 3, 4 või 5 haridustase Kõrgeim omandatud haridustase uuringusse kaasamise hetkel, alavalimi 2, 3 ja 4 tasandil ; tunnuse sisuks on rahvastikuloenduse ja hariduse infosüsteemis oleva teabe kombineeritud haridustaseme tunnus (põhiharidus=1, keskharidus=2, kesk-eriharidus/kõrgharidus=3, teadmata=4) 1, 2, 3 või 4 sotstoetus Isik on uuringusse kaasamise hetkel sotsiaaltoetuse (töötutoetuse, töövõimetoetuse, toimetulekutoetuse, töövõimetuspensioni, puudetoetuse, töötuskindlustushüvitise ) saaja (jah=1, ei=2, teadmata=3) 1, 2 või 3 sissetulek Isikliku kaasamisajaga määratud kalendriaasta keskmine sissetuleku suurus kuus, väljendatuna täisarvuna uuringusse kaasamise hetkel ehk tulumaksuga maksustav tulu, mis on kajastatud tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil. Tulu moodustavad: palgatulu, vanaduspension, eripension, töövõimetuslehega seotud haigushüvitised ja muud maksustavad tulud (tulu saamine teadmata=0; saab ainult sotsiaaltoetusi või vanaduspensioni =1; olemas deklareeritud tulud = tegelik arvuline väärtus) 0, 1 või tegelik arvuline väärtus sissetulek_detsiilid Isikliku kaasamisajaga määratud kalendriaasta keskmine sissetuleku suurus kuus, väljendatuna detsiilides uuringusse kaasamise hetkel ; 1 detsiil=1, 2 detsiil=2, 3 detsiil=3, 4 detsiil=4, 5 detsiil=5, 6 detsiil=6, 7 detsiil=7, 8 detsiil=8, 9 detsiil=9, 10 detsiil=10, teadmata=0) 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 või 0 ema_ik Valimis olevate isikute emade isikukoodid isikukood isa_ik Valimis olevate isikute isade isikukoodid isikukood vend_1_ik Isiku venna isikukood isikukood vend_2_ik … Isiku teiste vendade isikukoodid Isikukood ode_1_ik Isiku õe isikukood isikukood ode_2_ik … Isiku teiste õdede isikukoodid Isikukood ema_suitsiid Teatud isikukoodiga seotud isiku ema surm suitsiidi tõttu (jah=1, ei=2) 1 või 2 isa_suitsiid Teatud isikukoodiga seotud isiku isa surm suitsiidi tõttu (jah=1, ei=2) 1 või 2 Isikute lähedaste isikukoode kasutades toimub järgnevalt registrite põhine andmete linkimine. Lõplik andmetabel, millega uurijad kokku puutuvad ei sisalda isikute ega nende lähedaste isikukoode. e-toimik , sh Karistusregister III etapp: isiku ema, isa ja õdede/vendadega seotud päringud ajaperioodi 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni Statistikaameti poolt tehakse e-toimikusse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: kaasamisaeg , ema_ik , isa_ik , vend_1_ik , vend_2_ik (jne, kõik vendade ik-d), ode_1_ik , ode_2_ik , (jne, kõik vendade ik-d). Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta ema_ik Valimis olevate isikute emade isikukoodid isikukood isa_ik Valimis olevate isikute isade isikukoodid isikukood vend_1_ik Isiku venna isikukood isikukood vend_2_ik … Isiku teiste vendade isikukoodid Isikukood ode_1_ik Isiku õe isikukood isikukood ode_2_ik … Isiku teiste õdede isikukoodid Isikukood ema_vagivallakuritegu Teatud isikukoodiga seotud isiku e ma vägivallakuritegu elu jooksul (olnud süüdistatav allpool märgitud paragrahvide alusel) (jah=1, ei=2) 1 või 2 isa_vagivallakuritegu Teatud isikukoodiga seotud isiku isa vägivallakuritegu elu jooksul (olnud süüdistatav allpool märgitud paragrahvide alusel) (jah=1, ei=2) 1 või 2 vend_ode_vagivallakuritegu Teatud isikukoodiga seotud isiku v enna või õe vägivallakuritegu elu jooksul (olnud süüdistatav allpool märgitud paragrahvide alusel) (jah=1, ei=2) 1 või 2 Vägivaldseks õigusvastaseks teoks/ vägivallakuriteoks peetakse kehtiva seadusandluse järgi : § 113. Tapmine § 114. Mõrv § 115. Provotseeritud tapmine § 116. Lapse tapmine § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine § 119 1 . Kakluses osalemine § 120. Ähvardamine § 121. Kehaline väärkohtlemine § 122. Piinamine § 135. Pantvangi võtmine § 141. Vägistamine § 141 1 . Tahtevastane sugulise iseloomuga tegu § 142. Sugulise kire vägivaldne rahuldamine § 143. Suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine § 143 1 . Sugulise kire rahuldamisele sundimine § 143 2 . Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades § 144. Suguühe järeltulijaga § 145. Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega § 145 1 . Alaealiselt seksi ostmine § 146. Sugulise kire rahuldamine lapseealisega § 153 1 . Seksuaalne ahistamine § 157 3 . Ahistav jälitamine § 175 1 . Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine § 176. Alaealise prostitutsioonile kaasaaitamine § 177. Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel § 177 1 . Alaealise kasutamine erootilise teose valmistamisel § 178. Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine § 178 1 . Seksuaalse eesmärgiga kokkulepe lapseealisega kohtumiseks § 179. Lapseealise seksuaalne ahvatlemine § 200. Röövimine § 214. Väljapressimine § 263. Avaliku korra raske rikkumine § 274. Vägivald võimuesindaja vastu § 404. Süütamine või Kriminaalkoodeksi järgi: § 100. Tahtlik tapmine § 101. Tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel § 107. Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine § 108. Raske kehavigastuse tahtlik tekitamine § 113. Vägivallateod isiku kallal § 114. Piinamine § 115. Vägistamine § 115(1). Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil § 116. Suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga § 117. Sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes § 118. Pederastia § 128. Ähvardamine § 141. Röövimine § 142. Väljapressimine ema_prgrhv_424 Teatud isikukoodiga seotud isiku e ma l § 424 alusel süüdistuse esitamise olemasolu, mis kinnitab, et isikul esineb uimasti, sh. alkoholi probleemne tarvitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 isa_prgrhv_424 Teatud isikukoodiga seotud isiku isal § 424 alusel süüdistuse esitamise olemasolu, mis kinnitab, et isikul esineb uimasti, sh. alkoholi probleemne tarvitamine (jah=1, ei=2) 1 või 2 Politsei ja Piirivalveamet III etapp: isiku ema ja isaga seotud päringud ajaperioodi 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni. Statistikaameti poolt tehakse Politsei ja Piirivalveametisse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: kaasamisaeg , ema_ik , isa_ik . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta ema_ik Valimis olevate isikute emade isikukoodid isikukood isa_ik Valimis olevate isikute isade isikukoodid isikukood ppa_alkosead_rikkum_ema Teatud isikukoodiga seotud isiku emaga seoses on registris fikseeritud alkoholiseaduse rikkumine (jah=1, ei=2) 1 või 2 ppa_alkosead_rikkum_isa Teatud isikukoodiga seotud isiku isaga seoses on registris fikseeritud alkoholiseaduse rikkumine (jah=1, ei=2) 1 või 2 TEHIK III etapp: isiku ema ja isaga seotud päringud epikriiside tasandil ajaperioodi 01.12.2008 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni ning Tervisedeklaratsiooni tasandil alates 01.07.2014 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni (kui isiku uuringusse kaasamise aeg on hilisem kui 01.07.2014). Statistikaameti poolt tehakse TEHIKusse päring, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: kaasamisaeg , ema_ik , isa_ik . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta ema_ik Valimis olevate isikute emade isikukoodid isikukood isa_ik Valimis olevate isikute isade isikukoodid isikukood ema_haiglas_f_dgn Teatud isikukoodiga seotud isiku ema viibimine psühhiaatrilisel ravil elu jooksul (statsionaarne epikriis, milles põhidiagnoos F-kood) (jah=1, ei=2) 1 või 2 isa_haiglas_f_dgn Teatud isikukoodiga seotud isiku isa viibimine psühhiaatrilisel ravil elu jooksul (statsionaarne epikriis, milles põhidiagnoos F-kood) (jah=1, ei=2) 1 või 2 ema_uimastid Teatud isikukoodiga seotud isiku ema alkoholi või narkootikumide probleemne tarvitamine elu jooksul ehk diagnoosikoodi F10._- F19._ olemasolu ambulatoorses või statsionaarses epikriisis (jah=1, ei=2) 1 või 2 isa_uimastid Teatud isikukoodiga seotud isiku isa alkoholi või narkootikumide probleemne tarvitamine elu jooksul ehk diagnoosikoodi F10._- F19._ olemasolu ambulatoorses või statsionaarses epikriisis (jah=1, ei=2) 1 või 2 ema_tervise_dklr_alko Isiku Tervisedeklaratsioonis esitatud info alkoholi tarvitamise kohta (isik tarbib alkoholi: ei=1, jah=2, Tervisedeklaratsiooni pole täidetud=3, info Tervisedeklaratsioonis puudub=4) Kui isiku ema on täitnud Tervisedeklaratsiooni vaatluse all oleva aja jooksul korduvalt (ja eristuvat infot pakkudes), palume esitada andmed ühekordselt, võimalusel selle korra kohta, mil on alkoholi tarvitamise osas olemas märge „Jah“ ning mille osas on lisatud alkoholi tarvitamise määr ühikutes nädala jooksul (järgmise tunnuse väärtus) 1, 2, 3 või 4 ema_tervise_dklr_alko_yhikud Kui isik on kinnitanud Tervisedeklaratsioonis, et ta tarbib alkoholi, siis palume lisada alkoholi tarvitamise määr ühikutes nädala jooksul (arvuline väärtus 0=ei tarbi, 1 kuni ... ) arvuline väärtus ema_tervise_dklr_narko Isiku Tervisedeklaratsioonis esitatud info narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta (isik tarbib narkootilisi aineid: ei=1, jah=2, Tervisedeklaratsiooni pole täidetud=3, info Tervisedeklaratsioonis puudub=4) Kui isiku ema on täitnud Tervisedeklaratsiooni vaatluse all oleva aja jooksul korduvalt (ja eristuvat infot pakkudes), palume esitada andmed ühekordselt, võimalusel selle korra kohta, mil on narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamise osas olemas märge „Jah“ 1, 2, 3 või 4 isa_tervise_dklr_alko Isiku Tervisedeklaratsioonis esitatud info alkoholi tarvitamise kohta (isik tarbib alkoholi: ei=1, jah=2, Tervisedeklaratsiooni pole täidetud=3, info Tervisedeklaratsioonis puudub=4) Kui isiku isa on täitnud Tervisedeklaratsiooni vaatluse all oleva aja jooksul korduvalt (ja eristuvat infot pakkudes), palume esitada andmed ühekordselt, võimalusel selle korra kohta, mil on alkoholi tarvitamise osas olemas märge „Jah“ ning mille osas on lisatud alkoholi tarvitamise määr ühikutes nädala jooksul (järgmise tunnuse väärtus) 1, 2, 3 või 4 isa_tervise_dklr_alko_yhikud Kui isik on kinnitanud Tervisedeklaratsioonis, et ta tarbib alkoholi, siis palume lisada alkoholi tarvitamise määr ühikutes nädala jooksul (arvuline väärtus 0=ei tarbi, 1 kuni ... ) arvuline väärtus ema_tervise_dklr_narko Isiku Tervisedeklaratsioonis esitatud info narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta (isik tarbib narkootilisi aineid: ei=1, jah=2, Tervisedeklaratsiooni pole täidetud=3, info Tervisedeklaratsioonis puudub=4) Kui isiku isa on täitnud Tervisedeklaratsiooni vaatluse all oleva aja jooksul korduvalt (ja eristuvat infot pakkudes), palume esitada andmed ühekordselt, võimalusel selle korra kohta, mil on narkootiliste/psühhotroopsete ainete tarvitamise osas olemas märge „Jah“ 1, 2, 3 või 4 Haigekassa, retseptikeskus III etapp: isikuga seotud päringud ajaperiood kuni 6 kuud enne isiku uuringusse kaasamise hetke. Statistikaameti poolt tehakse Haigekassa retseptikeskusesse, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: ik, kaasamisaeg . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis ik Isiku isikukood isikukood kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta hk_retsept_ap Kas isikule on välja kirjutatud 6-kuu jooksul enne tema uuringusse kaasamist antipsühhootilisi ravimeid: ehk toimeaineid ATC koodiga N05A: antipsühhootikumide nimekirja kuuluvad ravimid (jah=1, ei=2) 1 või 2 hk_retsept_ap_realiseeritud Kui isikule on välja kirjutatud 6-kuu jooksul enne tema uuringusse kaasamist antipsühhootilisi ravimeid: ehk toimeaineid ATC koodiga N05A: antipsühhootikumide nimekirja kuuluvad ravimid, siis kas ta on ravimi välja ostnud (jah=1, ei=2, ravimit pole väljastatud=3) 1, 2 või 3 hk_retsept_ad Kas isikule on välja kirjutatud 6-kuu jooksul enne tema uuringusse kaasamist antidepressante ehk toimeaineid ATC koodiga N06A: antidepressantide nimekirja kuuluvad ravimid (jah=1, ei=2) 1 või 2 hk_retsept_ad_realiseeritud Kui isikule on välja kirjutatud 6-kuu jooksul enne tema uuringusse kaasamist antidepressante ehk toimeaineid ATC koodiga N06A: antidepressantide nimekirja kuuluvad ravimid, siis kas ta on ravimi välja ostnud (jah=1, ei=2, ravimit pole väljastatud=3) 1, 2 või 3 III etapp: isiku ema ja isaga seotud päring ajaperioodi 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni. Statistikaameti poolt tehakse päring Haigekassa retseptikeskusesse, mis hõlmab tabeli eeltäidetust järgnevate tunnuste osas: kaasamisaeg , ema_ik , isa_ik . Päringu eesmärgiks on isikuandmetega seotult tabelis esitatud lisatunnuste (tähistatud musta kirjataustaga) kohta info päring. Tunnus Metaandmed Andmete esitamise viis kaasamisaeg Tunnus pärineb alavalimite andmetabelist kuupäev, kuu, aasta ema_ik Valimis olevate isikute emade isikukoodid isikukood isa_ik Valimis olevate isikute isade isikukoodid isikukood ema_retsept_alkoravi Teatud isikukoodiga seotud isiku emale on ordineeritud ajaperioodil 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni alkoholsõltuvuse raviks kasutatavaid toimeaineid ehk ATC kood N07B: N07BB01, N07BB04, N07BB05 (jah=1, ei=2) 1 või 2 isa _retsept_alkoravi Teatud isikukoodiga seotud isiku is ale on ordineeritud ajaperioodil 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni alkoholsõltuvuse raviks kasutatavaid toimeaineid ehk ATC kood N07B: N07BB01, N07BB04, N07BB05 (jah=1, ei=2) 1 või 2 em a_retsept_narkoravi Teatud isikukoodiga seotud isiku emale on ordineeritud ajaperioodil 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni illegaalsete uimastite sõltuvushäire raviks kasutatavaid toimeaineid ehk ATC kood N07B: N07BB04, N07BC01, N07BC02, N07BC51 (jah=1, ei=2) 1 või 2 isa_retsept_narkoravi Teatud isikukoodiga seotud isiku isale on ordineeritud ajaperioodil 01.01.2002 kuni isiku uuringusse kaasamise hetkeni illegaalsete uimastite sõltuvushäire raviks kasutatavaid toimeaineid ehk ATC kood N07B: N07BB04, N07BC01, N07BC02, N07BC51 (jah=1, ei=2) 1 või 2 Joonis 1. Joonis 2. 3 ) Valideeritavad instrumendid Psühhiaatriliselt s undravilt vabanenute korduva vägivallateo sooritamise riski hindav mõõdik ( FoVOx – Forensic Psychiatry and Violence Tool ) Sugu Mees/Naine Vanus Vanus haiglaravi lõppemisel. Indiviide, kes on vanemad kui 65 eluaastat, skooritakse 65-aastasteks. Varasem vägivaldne õigusvastane tegu Jah / Ei Mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine, ähvardamine, ahistav jälitamine. Haiglaravi pikkus <6 kuud / 6-12 kuud / 12-24 kuud / ≥24 kuud Põhidiagnoos väljakirjutamisel Skisofreenia-spektri häire / Bipolaarne häire / Depressioon / Ärevushäired / Muud Käesoleval haiglasse sattumisel on seos narkootikumide probleemse tarvitamisega Jah / Ei Varasem narkootikumide probleemne tarvitamine (elu jooksul) Jah / Ei Käesoleval haiglasse sattumisel on seos alkoholi probleemse tarvitamisega Jah / Ei Isiksushäire diagnoos väljakirjutamisel Jah / Ei Töötamine enne haiglaravi Jah / Ei / Teadmata Viis või enam varasemat psühhiaatrilisel haiglaravil viibimist. Jah / Ei Käesoleva haiglaravi pikkus >1 aasta Jah / Ei Risk panna toime vägivaldne õigusvastane tegu 1 aasta jooksul. Risk panna toime vägivaldne õigusvastane tegu 2 aasta jooksul. Kohtumääruse alusel haiglaravil viibinud patsiendi risk panna toime vägivaldne õigusvastane tegu. Vangistusest vabanenute korduva vägivallakuriteo sooritamise riski hindav mõõdik ( OxRec – Risk of Recidivism Too l ) Sugu Mees/Naine Vanus Vanus vanglast vabanemisel Immigrant Jah / Ei Esimese või teise põlvkonna immigrandid (sündinud välisriigis). Vangistuse pikkus <6 kuud / 6-12 kuud / 12-24 kuud / ≥ 24 kuud Vangistuse pikkus viimase õigusrikkumise puhul. Käesolevalt kannab karistust vägivallakuriteo eest? Jah / Ei Viimane kuritegu oli mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine), ähvardamine või ahistav jälitamine. Varasem vägivallakuritegu (enne käesolevat kuritegu) Jah / Ei Enne käesolevat kuritegu sooritatud vägivallakuritegu. Perekonnaseis Vallaline / Muu / Teadmata Hinnata perekonnaseisu vangistuses. Muu sisaldab endas: abielus, kooselus, lahutatud ja lesk. Kõrgeim omandatud haridustase Põhiharidus/keskharidus/Kõrgharidus/Teadmata Koolihariduse olemasolu. Põhiharidus (kuni 16 eluaastani), Kesk- või kesk-eriharidus (kuni 18 eluaastani), Ülikooliharidus (18+). Töötamine Jah / Ei /Teadmata Töötamine vangistuse ajal. Sissetulek vangistuse ajal Negatiivne / 0 / Madal (<20-l protsentiilil) / Keskmine (20-80-l protsentiilil) / Kõrge (≥80-l protsentiilil) /Teadmata Elupiirkonna deprivatsioon Naabruskonna skoor, mis baseerub sellel, kui suur osakaal elanikest saab töötu abiraha, töötusel, kui palju on migrante, lahutatud inimesi, milline on haridustase, elanike liikuvus, kuritegevuse tase ja netotulu. Alkoholi probleemne tarvitamine Jah / Ei Alkoholi probleemne tarvitamine (tuvastatud enne karistuse kandmist või selle ajal). Narkootikumide probleemne tarvitamine Jah / Ei Narkootikumide probleemne tarvitamine (tuvastatud enne karistuse kandmist või selle ajal). Psüühikahäire Jah / Ei Varasem psüühikahäire diagnoos, mis tuvastatud enne vangistust või selle ajal (v.a alkoholi või narkootikumide probleemne tarvitamine). Raske psüühikahäire Jah / Ei Varasem skisofreenia spektri häire või bipolaarse häire diagnoos, mis tuvastatud enne vangistust või selle ajal. Risk panna toime vägivaldne õigusvastane tegu 1 aasta jooksul. Risk panna toime vägivaldne õigusvastane tegu 2 aasta jooksul. Vangistusest vabanenu risk panna toime vägivaldne õigusvastane tegu. Raske psüühikahäirega isiku suitsiidi sooritamise riski hindav mõõdik ( OxMIS – Mental Illness and Suicide Tool ) Sugu Mees/Naine Vanus Varasem vägivallakuritegu Jah / Ei Varasem süüdimõistmine vägivallakuriteos (elu jooksul). Vägivallakuritegu on defineeritud kui mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine, ähvardamine, ahistav jälitamine. Varasem narkootikumide probleemne tarvitamine Jah / Ei Varasem narkootikumide probleemne tarvitamine (elu jooksul). Varasem alkoholi probleemne tarvitamine Jah / Ei Varasem alkoholi probleemne tarvitamine (elu jooksul). Varasem enesevigastamine Jah / Ei Varasem enesevigastamine (elu jooksul). Kõrgeim haridustase Põhi- või madalam / Kesk- ja kesk-eri / Kõrgharidus / Teadmata Haridustase: Põhiharidus või madalam; kesk - kesk-eri- või gümnaasiumiharidus; kõrgharidus, mis tähendab ülikooli või rakenduskõrgkooli. Vanema(-te) alkoholi või narkootikumide probleemne tarvitamine Jah / Ei / Teadmata Vanema(-te) alkoholi või narkootikumide probleemne tarvitamine (elu jooksul). Vanema(te) suitsiid Jah / Ei / Teadmata Hiljutine antipsühhootiline ravi Jah / Ei Viimase 6 kuu jooksul. Hiljutine antidepressantravi Jah / Ei Viimase 6 kuu jooksul. Käesolev episood Ambulatoorne / Statsionaarne Esimese statsionaarse ravi kestvus ≤7 päeva / >7 päeva Välja arvatud käesolev episood. Varasemate haigusepisoodide arv ≤7 / >7 Varasem skisofreenia spektri häire või bipolaarse häire episoodide arv. Välja arvatud käesolev episood. Sotsiaaltoetuse saaja Ei / Jah / Teadmata Vanema(te) statsionaarne psühhiaatriline ravi Ei / Jah / Teadmata Vanem(ad) on viibinud statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil (elu jooksul). Skisofreenia spektri häire ja depressiivsed sümptomid Ei / Jah Neil, kellel on skisofreenia spektri häire; teistel juhtudel sisestada „ Ei“. Suitsiidirisk järgneva 12 kuu jooksul. Raske psüühikahäirega isiku vägivallateo sooritamise riski hindav mõõdik ( OxMIV – Mental Illness and Violence Tool ) Sugu Mees/Naine Vanus Varasem vägivallakuritegu Varasem süüdimõistmine vägivallakuriteos (elu jooksul). Vägivallakuritegu on defineeritud kui: mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine), ähvardamine või ahistav jälitamine. Varasem narkootikumide probleemne tarvitamine Jah / Ei Varasem narkootikumide probleemne tarvitamine (elu jooksul). Varasem alkoholi probleemne tarvitamine Jah / Ei Varasem alkoholi probleemne tarvitamine (elu jooksul). Varasem enesevigastamine Jah / Ei Varasem enesevigastamise episood (elu jooksul). Kõrgeim omandatud haridustase Põhiharidus/keskharidus/Kõrgharidus/Teadmata Koolihariduse olemasolu. Põhiharidus (kuni 16 eluaastani), Kesk- või kesk-eriharidus (kuni 18 eluaastani), Ülikooliharidus (18+). Vanema(-te) alkoholi või narkootikumide probleemne tarvitamine Jah / Ei / Teadmata Vanema(-te) alkoholi või narkootikumide probleemne tarvitamine (elu jooksul). Vanema(te) vägivallakuritegu Jah / Ei / Teadmata Vanem(ad) on süüdi mõistetud vägivallakuriteos. Vägivallakuritegu on defineeritud kui: mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine), ähvardamine või ahistav jälitamine. Õe/venna vägivallakuritegu Jah / Ei / Teadmata Õde/vend on süüdi mõistetud vägivallakuriteos. Vägivallakuritegu on defineeritud kui: mõrv, tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, rööv, süütamine, seksuaalse enesemääratlemise vastased kuriteod (vägistamine, tahtevastane sugulise iseloomuga tegu, suguühtele sundimine, suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, seksuaalne ahistamine), ähvardamine või ahistav jälitamine. Praegune haigusjuht Ambulatoorne / Statsionaarne Hiljutine antipsühhootiline ravi Jah / Ei Viimase 6 kuu jooksul. Hiljutine antidepressantravi Jah / Ei Viimase 6 kuu jooksul. Hiljutine sõltuvusravi Jah / Ei Viimase 6 kuu jooksul. Isiklik sissetulek 1 detsiil / 2 detsiili / 3 detsiili / 4 detsiili / 5 detsiili / 6 detsiili / 7 detsiili / 8 detsiili / 9 detsiili / 10 detsiili / Teadmata Madalaim (1st) kuni kõrgeimani (10.) detsiilini. Sotsiaaltoetuse saaja Ei / Jah / Teadmata Saab käesolevalt mõnda sotsiaaltoetust (toimetulekutoetus, töötutoetus, töövõimetoetus vms, v.a vanaduspension) Risk vägivallateo sooritamiseks järgneva 12 kuu jooksul. Taotlusega seotud Kasutatud kirjandus ADDIN ZOTERO_BIBL {"uncited":[],"omitted":[],"custom":[]} CSL_BIBLIOGRAPHY Buchanan A, Binder R, Norko M, Swartz M (2012) Psychiatric Violence Risk Assessment. American Journal of Psychiatry 169 , 340–340. Chesney E, Goodwin GM, Fazel S (2014) Risks of all-cause and suicide mortality in mental disorders: a meta-review. World Psychiatry 13 , 153–160. Cornish R, Lewis A, Parry OC, Ciobanasu O, Mallett S, Fazel S (2019) A Clinical Feasibility Study of the Forensic Psychiatry and Violence Oxford (FoVOx) Tool. Frontiers in Psychiatry 10 , 901. Douglas T, Pugh J, Singh I, Savulescu J, Fazel S (2017) Risk assessment tools in criminal justice and forensic psychiatry: The need for better data. European Psychiatry 42 , 134–137. Fazel S, Chang Z, Fanshawe T, Långström N, Lichtenstein P, Larsson H, Mallett S (2016) Prediction of violent reoffending on release from prison: derivation and external validation of a scalable tool. The Lancet Psychiatry 3 , 535–543. Fazel S, Lichtenstein P, Grann M, Goodwin GM, Långström N (2010) Bipolar Disorder and Violent Crime: New Evidence From Population-Based Longitudinal Studies and Systematic Review. Archives of General Psychiatry 67 , 931. Fazel S, Wolf A, Larsson H, Lichtenstein P, Mallett S, Fanshawe TR (2017) Identification of low risk of violent crime in severe mental illness with a clinical prediction tool (Oxford Mental Illness and Violence tool [OxMIV]): a derivation and validation study. The Lancet Psychiatry 4 , 461–468. Fazel S, Wolf A, Larsson H, Mallett S, Fanshawe TR (2019a) The prediction of suicide in severe mental illness: development and validation of a clinical prediction rule (OxMIS). Translational Psychiatry 9 , 98. Fazel S, Wolf A, Palm C, Lichtenstein P (2014) Violent crime, suicide, and premature mortality in patients with schizophrenia and related disorders: a 38-year total population study in Sweden. The Lancet Psychiatry 1 , 44–54. Fazel S, Wolf A, Vazquez-Montes MDLA, Fanshawe TR (2019b) Prediction of violent reoffending in prisoners and individuals on probation: a Dutch validation study (OxRec). Scientific Reports 9 , 841. Hjorthøj C, Stürup AE, McGrath JJ, Nordentoft M (2017) Years of potential life lost and life expectancy in schizophrenia: a systematic review and meta-analysis. The Lancet Psychiatry 4 , 295–301. Kuritegevus Eestis, 2019. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevuse-statistika/vangistus.html , veebilehte külastatud 20.07.21 Nordentoft M, Wahlbeck K, Hällgren J, Westman J, Ösby U, Alinaghizadeh H, Gissler M, Laursen TM (2013) Excess Mortality, Causes of Death and Life Expectancy in 270,770 Patients with Recent Onset of Mental Disorders in Denmark, Finland and Sweden. ed. T. Burne PLoS ONE 8 , e55176. Ohtlike kalduvuskurjategijate sihtgrupi, meetmete ja kohtlemise analüüs, 2016. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ohtlikud_kalduvuskurjategijad_2016-1.pdf Retsidiivsus Eestis, 2017. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/retsidiivsuseestis_2017.pdf Senior M, Burghart M, Yu R, Kormilitzin A, Liu Q, Vaci N, Nevado-Holgado A, Pandit S, Zlodre J, Fazel S (2020) Identifying Predictors of Suicide in Severe Mental Illness: A Feasibility Study of a Clinical Prediction Rule (Oxford Mental Illness and Suicide Tool or OxMIS). Frontiers in Psychiatry 11 , 268. Völlm B (2019) How long is (too) long? BJPsych Bulletin 43 , 151–153. Wolf A, Fanshawe TR, Sariaslan A, Cornish R, Larsson H, Fazel S (2018) Prediction of violent crime on discharge from secure psychiatric hospitals: A clinical prediction rule (FoVOx). European Psychiatry 47 , 88–93. Lisamaterjal: 4) CURRICULUM VITAE Nimi: Liina Haring Sünniaeg: 19.03.1973 Haridus: Ajaperiood (alates/kuni): Haridusasutus Eriala, kraad 2008 – 2017 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, doktoriõppe õppekava Omistatud filosoofiadoktori kraad (neuroteadused) 2000 – 2006 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut Omistatud bakalaureuse kraad 2001 – 2005 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond Psühhiaatria residentuuri läbimine 1998 – 2001 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond Internatuuri läbimine, üldarsti kutse 1991 – 1998 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, arstiteadus Arsti aste Töökogemused: Ajaperiood (alates/kuni): Ettevõte/asutus Amet, töökirjeldus 2005 – käesoleva hetkeni SA TÜK Psühhiaatriakliinik vanemarst-õppejõud psühhiaatria erialal 2017 – 2020 TÜ Kliinilise meditsiini instituut, psühhiaatriakliinik vanem teadur 2021 – käesoleva hetkeni TÜ Kliinilise meditsiini instituut, psühhiaatriakliinik kaasprofessor Teostatud tööd (uuringud): Ajaperiood Tehtud töö (uuringu/projekti) nimetus Roll meeskonnas ja täidetud ülesanded Töö tellija ja kontaktandmed 2008 – käesoleva hetkeni Teaduruuing „Psühhoosihaigetel avalduva kognitiivse düsfunktsiooni seosed üldise toimetulekuga, kasutatava antipsühhootilise ravimi, bioloogiliste markerite ja geneetiliste teguritega ning haigustunnuseid kajastavate mõõdikute kohandamine eesti keelde“ Vastutav uurija Omaalgatatud kliiniline teadusprojekt 2018 – 2020 Teadusuuring „Eesti noorte ja täisealiste hulgas läbiviidav vaimse tervise seisundit ning ainete tarbimist ja terviseriskide seoseid kaardistav teadusuuring – Ained ja Arenevad Ajud ehk AAA-uuring“ Vastutav uurija Omaalgatatud kliiniline teadusprojekt 2019 – käesoleva hetkeni Teadusuuring „Vägivalla preventsioon ja juhtimine Eesti psühhiaatrilise abi õenduspraktikas“ Vastutav uurija Omaalgatatud kliiniline teadusprojekt 2019 Teadusuuring „Õigusrikkujate vaimse tervise uuring“ Kaasuurija Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond Kontaktisik – Mari-Liis Sööt Analüüsitalituse juhataja [email protected] 2020 – käesoleva hetkeni „Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele uuring Justiitsministeeriumile” Kaasuurija Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond Kontaktisik – Mari-Liis Sööt Analüüsitalituse juhataja [email protected] 2020 – käesoleva hetkeni „Vangistusest ja sundravilt vabanenute ning raskete psüühikahäiretega isikute korduva kuritegevuse riski ning suitsiidiriski hindamise mõõtevahendite adapteerimine Eesti oludele“. Vastutav uurija Sotsiaalministeerium Muu informatsioon (publikatsioonid jms vajadusel): Eelretsenseeritavates ajakirjades on avaldatud 13 publikatsiooni, mis keskendunud esmaste psühhoosihaigete kognitiivse düsfunktsiooni ning metabolismi- ja immuunsüsteemi häirete uurimisele. Artiklite loetelu on ära toodud Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS-es). Dokument allkirjastatud digitaalselt. I. etapp - 4. Valimi koostamine Isikukood Kaasamisaegf2_dgn f30_dgn f31_dgn kaasamisel_haiglaravil Isikukood kaasamisaeg 1. Valim X X 2. Valim X X 3. Valim X X 4. Valim X X X X X X X X I eptais toimub F2, F30 või F31 diagnoosi omavate isikute tuvastamine, kes on sooritanud suitsiidi, et moodustada Valim nr 4. II etapis toimub kõigi nelja valimi tasandil andmepäringu teostus. III etapis tehakse edasised andmepäringud täies mahus Valimisse 3 ja 4 kuuluvate ning Valimitest 1 ja 2 üksnes F2_._, F30._ või  II. Etapp f2_dgn f30_dgn f31_dgn tehik_f10_dgn tehik_f11_19_dgn tehik_muu_f_dgn tehik_enesekahjustus tehik_f2_f30_f31_haiglaravi tehik_haiglaravi_hulk X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X ritanud suitsiidi, et moodustada Valim nr 4. ning Valimitest 1 ja 2 üksnes F2_._, F30._ või F31._ diagnoosikoodi omavate isikute ja nende lähedaste kohta.  III. Etapp, info kogumine psüühi tehik_1_haiglaravi_pikkus tervise_dklr_alko tervise_dklr_alko_yhikud tervise_dklr_narko Isikukood ema_ik kaasamisaegema_haiglas_f_dgn ema_uimastid X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X III. Etapp, info kogumine psüühikahäire koodi: F2, F30, F31 omavate isikute kohta ema_tervise_dklr_alko ema_tervise_dklr_alko_yhikud ema_tervise_dklr_narko isa_ik Kaasamisaegisa_haiglas_f_dgn isa_uimastidisa_tervise_dklr_alko isa_tervise_dklr_alko_yhikud X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X ema_tervise_dklr_narko X X X X  Viljandi Haigla SA eie 23.11.2021 * [email protected] Meie 01.02.2022 nr 1.5-20/3776-2 71024, Jämejala küla Viljandi vald Viljandi maakond Vastutava töötleja luba Lugupeetud hr Priit Tampere Teadusuuringu läbiviija on edastanud Sotsiaalministeeriumile taotluse andmete väljastamiseks tervise infosüsteemist. Andmeid vajatakse teadusuuringu „Vangistusest ja sundravilt vabanenute ning raskete psüühikahäiretega isikute korduva kuritegevuse riski ning suitsiidiriski hindamise mõõtevahendite adapteerimine Eesti oludele” läbiviimiseks. Uurimistöö eesmärgiks on nelja kaasaegse psühhomeetriliste näitajate ja mujal maailmas laialdaselt kasutusel olevate vägivaldse käitumise (sh enda vastu suunatud agressiivse käitumise) riski hindamist võimaldava mõõdiku adapteerimine siinsesse keele- ja kultuuriruumi. Tervise infosüsteemist väljastatakse andmed tervise infosüsteemi volitatud töötleja poolt ehk Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt (TEHIK) otse Statistikaametile, kes taotluse kohaselt, isikustatud andmeid uurijatele kättesaadavaks ei tee ning enne uurijate läbiviidavat andmeanalüüsi andmed pseudonüümib. Statistikaametile edastatakse vastavalt Lisas 1 määratletud juhtudel ja ameti enda poolt saadetud sisendandmetele (uuritavate kood koos päringuperioodiga, vastavalt uuringu taotlusele) epikriisi ja tervisedeklaratsiooni andmeid. Andmete edastus ja käitlus toimub igas etapis kõiki andmekaitsereegleid ja infoturbenõudeid järgides. Uuringu valimiks on uuringu taotluses (lisa 1) nimetatud valimis kuni 20 000 isiku pseudonüümitud andmed (lisa 4). Vastavalt taotlusele säilitatakse pseudonüümitud andmetabelit Statistikaameti serveris projekti lõppemiseni (kuni 31. jaanuar 2024) ning seejärel andmed hävitatakse. Lähtuvalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõigetest 3 ja 4 ning tuginedes sõltumatu Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu 17. augusti 2021 otsusele nr 1.1-12/1681 (lisa 2) ning Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 17. mai 2021 kooskõlastusele, protokoll nr 341/T-11 (lisa 3), annab Sotsiaalministeerium nõusoleku taotluses viidatud ning täpsustatud (lisa 2 ja 4) andmete väljastamiseks tervise infosüsteemist. Sisendandmeid saadab Statistikaamet krüpteeritult TEHIKU asutusepõhisele sertifikaadile (registrikood 70009770 ), aadressile [email protected]. Andmed väljastab TEHIK Statistikaametile nende olemasolul ning juhul kui andmed on masinloetavalt tervise infosüsteemi sisestatud. Andmed väljastatakse turvalist andmevahetust tagaval viisil Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile (registrikood 70000332) krüpteeritult UTF-8 kodeeringus csv failidena TEHIKu poolt nimetatud turvalises keskkonnas. Tehnilistes küsimustes on kontaktisikuteks TEHIKus Terje Lasn [email protected] ja Statistikaametis Kadri Rootalu [email protected]. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: 1. Lisa 1 Taotlus 2. Lisa 2 Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu 17. augusti 2021 otsus nr 1.1- 12/1681 3. Lisa 3 Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee 17. mai 2021 kooskõlastus protokoll nr 341/T-11 4. Lisa 4 täpsustatud andmekoosseisu valim isaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Statistikaamet *  3 Raili Sillart 6269 747 [email protected]