Pöördumine

Ministeeriumid Meie 09.12.2021 nr 1.2-2/163-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 15. detsembriks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. TIS põhimäärus_EN 2. TIS põhimäärus_SK Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Eesti Perearstide Selts Eesti Haiglate Liit Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalkindlustusamet Kristel Niidas 626 9729 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 02.12.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ § 6 täiendatakse lõigetega 84 ja 85 järgmises sõnastuses: „(84) Töötamise registri vastutav töötleja edastab infosüsteemi: 1) isikut identifitseerivad andmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg); 2) isiku tööandja andmed (nimi, registrikood, aadress); 3) töötamise algus- ja lõpukuupäeva ning ametinimetuse. (85) Sotsiaalkindlustusamet edastab infosüsteemi: 1) hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed; 2) puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed.“. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Eelnõuga sätestatakse, et tervise infosüsteemile (edaspidi TIS) hakkavad edaspidi andmeandjateks olema ka töötamise register ja Sotsiaalkindlustusamet. Muudatused on vajalikud TIS-i andmekvaliteedi tagamiseks ning tervishoiuteenuse paremaks kavandamiseks ja osutamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunikud Kristel Niidas ([email protected], tel 626 9729) ja Rauno Mäekivi ([email protected], tel 626 9354). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Sotsiaalkindlustusamet, Maksu- ja Tolliamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. Muudatus on seotud ka töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (403 SE). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus sätestatakse, et TIS-ile hakkavad andmeandjaks olema töötamise register ja Sotsiaalkindlustusamet. Töötamise registri edastatavad andmed võimaldavad säästa arstide ja õdede tööaega, et selle võrra tegeleda rohkem inimeste raviga. Aja kokkuhoid on eriti oluline nakkushaiguse epideemia olukorras, kus ajanappus on suur. Ravi kontekstis on töökohaandmeid vaja teada seetõttu, et see võib olla tervisemure põhjuseks või sellele kaasa aidata. Kehtiva õiguse alusel peavad nii arst kui õde selgitama töökohaandmeid välja küsitlemise teel. Kui aga andmed oleksid süsteemis juba olemas, ei kuluks küsitlemisele enam aega vaid saaks pühendada rohkem aega patsiendi terviseprobleemide lahendamisele ja ennetustööle. Seega mõjutab kiire andmevahetus ja õigete andmete saamine otseselt ka kriisis lahendamiseks seatud eesmärkide täitmist. Samuti tagab muudatus TIS-i parema andmekvaliteedi tervishoiuteenuste otstarbeka osutamise ja tervisestatistika jaoks, sh on tagatud ühekordse andmekorje põhimõte. Sotsiaalkindlustusamet hakkab edastama hoolekandeasutuses viibiva isiku kohta viibimiskoha andmeid ning andmeid isiku puude raskusastme tuvastamise otsuse kohta. Viibimiskoha andmed 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). 1 on vajalikud isiku perearstile selleks, et planeerida üldarstiabi ja õendusabi osutamist inimesele, kes on sattunud hoolekandeasutusse. Kõik hoolekandeasutuses viibivad inimesed on kõrgendatud tervishoiuteenuste vajadusega, nad on valdavalt eakad ning neil on mitu tõsist kroonilist haigust, nende seisund ja raviskeemid vajavad regulaarset hindamist ja vajaduse korral korrigeerimist nii tavaolukorras kui ka (ja eriti) pandeemia ajal. COVID-pandeemia on välja toonud selle, kui tähtis on tervishoiu- ja sotsiaalteenuste tihe integreerimine sellistes asutustes ning kui haavatava sihtrühmaga on sellistes asutustes tegemist. Seeläbi saavad hooldekodu elanikud kiiremat ja kvaliteetsemat abi. Samuti on nii tagatud ravi ja jälgimise järjepidevus, parem nakkuste ennetus ning kiire reageerimine, kui isiku terviseseisund seda peaks nõudma. Samuti on andmed vajalikud parema tervisestatistika eesmärkidel, näiteks info selle kohta kui palju teatud maakonna ravikindlustatud isikuid viibib hoolekandeasutuses, võimaldab paremini planeerida hoolekandeasutuses tervishoiuteenuse rahastamist. Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed (sh puude raskusaste, liik, haldusakti andmed) on vajalikud eelkõige tervishoiuteenuse osutamisel. Kui kiirabiteenuse osutaja sõidab väljakutsele, mis üldjuhul on aegkriitiline olukord, tuleb talle võimalikult kiiresti võimaldada saada ülevaade nii patsiendi terviseseisundist kui ka patsiendi funktsionaalsetest kõrvalekalletest. Näiteks, sügava liikumispuudega inimene ei pruugi olla iseseisvalt võimeline liikuma (sh võimaldama kiirabile ligipääsu tema koju), samuti võib nägemis- või kuulmispuudega inimesele kiirabiteenuse osutamisel olla vajalik võtta arvesse täiendavaid abivahendeid (ja nende olemasolu/puudumist). Info olemasolul on võimalik teha vajalikke ettevalmistusi isikuga suhtlemiseks või olla valmis erisusteks, mida isik võib teenuse osutamise (sh. transportimise) jooksul vajada. Kui isik satub statsionaarsele ravile, on samuti vaja arvestada tema funktsionaalsete kõrvalekalletega, et tagada patsiendile nii vastavate võimalustega palat (ja vajalike abivahendite olemasolu) kui ka vajaliku personali olemasolu. Puudeinfo aitab töötervishoiuarstil paremini ja spetsiifilisemalt hinnata tööülesannete ja töökeskkonna sobivust isiku terviseseisundi ja funktsioonide kõrvalekalletega. Töötervishoiuarstil on kõikidest eriarstidest ainsana eriväljaõpe selle kohta, kuidas on võimalik tegutsemisvõime või töövõime vähenemise puhul korraldada töötingimusi inimesele sobivaks, et ta saaks siiski teatud kohandustega jätkata töötamist ka puude olemasolul. Lisaks tervishoiuteenuse osutamisele võib tervishoiuteenuse osutajal (edaspidi TTO) vajalikuks osutuda töödelda isiku puudega seotud andmeid tervishoiuteenuse kavandamise eesmärgil, mis võimaldab paremini korraldada tervishoiuteenuse osutamist vastavalt inimese terviseseisundile ja tema toimetulekule. Näiteks on liikumispuudega inimese võimalik puhul pakkuda talle proaktiivselt kaugvastuvõtu või videovastuvõtu võimalust, millest isik ei pruugi teadlik olla, aga mis võib talle olla oluliselt mugavam ja lihtsam kui füüsilisele vastuvõtule tulemine. Samuti on puudeandmed vajalikud ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Näiteks kui TTO määrab isikule ajutise töövõimetuse hüvitise, et võimaldada tal last põetada, on hoolduslehe avamisel vaja teada, kas lapsel on puue, et määrata isikule õige kestusega hüvitis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Mõju TTO-le Töötamise registrist andmete saamine seostub TTO tööga ning võimaldab tulevikuperspektiivis tööaega säästa ja teenuseid osutada sihipäraselt. Praegu on TIS-i andmeteks töökohaandmed, aga see on isiku ütluste põhine. Näiteks küsivad TTO-d praegu nakkushaiguste teatistele tööandja infot patsiendilt, samas ei ole TTO poolt eraldi töökohaandmete kogumine ei ole otstarbekas, kui andmeid on võimalik saada keskselt. Seda eriti olukorras, kus nt nakkushaiguse ennetamiseks ja tõrjumiseks on määrava tähtsusega kiirus. Tulevikus, tehniliste lahenduste olemasolul, ei pea TTO 2 enam isikult uuesti andmeid küsima vaid saab kasutada riigile juba esitatud andmeid (andmete ühekordse küsimise ehk once only põhimõte). Viibimiskoha ja puude andmete kasutamine võimaldab TTO paremini inimesele tervishoiuteenust osutada. Näiteks on kiirabiteenuse osutajal puudeinfo olemasolu korral parem eelinfo, mida arvestada, et kiiremini sündmuskohale jõuda ja vajalikku abi osutada. Samuti võimaldab see paremini tervishoiuteenuse osutamist planeerida ning vältida vigu ajutise töövõimetushüvitise määramisel (kirjeldatud täpsemalt eelmises punktis). Mõju andmesubjektile Töötamise registrist andmete saamine tagab ka andmesubjekti suhtes ühekordse andmete küsimise põhimõtte ehk tulevikus ei peaks isik TTO-le esitama oma töötamise andmeid iga kord tervishoiuteenust saades uuesti esitama. See võimaldab vähendada isikute andmete esitamise koormust, sest riik taaskasutab andmeid, mis on juba kord kogutud. Lisaks omab töötamise andmestik ennetuse ja raviga seotud tervishoiuteenuste osutamise vaatest olulist väärtust, sest see võimaldab selgitada inimese kujunenud terviseseisundi tagamaad ja sõltuvalt isiku töötamise iseärasustest võib olla otstarbekas pakkuda isikule täiendavaid tervishoiuteenuseid. Sellises olukorras on oluline, et isiku kohta oleks olemas võimalikult õige ja terviklik andmestik. Kaudsema mõjuna tagavad õigemad andmed ka parema immuniseerimise korralduse ja seeläbi on võimalik nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks paremini sihitada meetmeid arvestades immuniseerimise progressi nii regionaalselt kui töökohtades. See tagab tulevikuperspektiivis, selleks, et meetmed, mida rakendatakse, on proportsionaalsed ega piira üleliigselt isikute vabadusi. Viibimiskoha ja puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed võimaldavad isikule osutada paremat tervishoiuteenust talle mugavamal viisil. Andmete olemasoluga on võimalik tagada, et inimesele osutatakse teenust, mis võtab arvesse nii tema võimalikke funktsioonide kõrvalekaldeid kui ka tema viibimiskohta. Teisalt võimaldab see tagada ühekordse andmekorje põhimõtet, et inimeselt ei ole tarvis küsida infot, mis on riigil juba teada. Kolmandana võimaldab puudega seotud andmete kättesaadavus TTO-le tagada täpsemad soovitused ja hinnangud inimese töötervishoiukontrolli raames, et inimesel oleks hoolimata funktsioonide kõrvalekalletest võimalik jätkata töötamist. Andmekaitsealane mõjuhinnang Töötamise registri andmete lisandumisega ei laiene tingimata TIS-is olevate andmete koosseis, kuna töötamise andmeid kogutakse ka praegu, aga üksnes TTO poolt isiku ütluste alusel, mis põhjustab andmekvaliteedi ja -hõive probleeme. Puude määramisel kasutatakse osaliselt TIS-is olevaid terviseandmeid, isiku nõusolekul on Sotsiaalkindlustusameti arstiõppe läbinud isikul puude määramiseks juurdepääs TIS-i (PISTS § 23 lg 3), mistõttu puude raskusastme tuvastamise otsuse andmete edastamisega andmekoosseis olulisel määral ei laiene, aga terviseandmestik üksi ei anna tingimata täielikku infot inimese funktsioonide kõrvalekallete kohta. Seetõttu on vajalik puude raskusastme tuvastamise otsuse andmeid töödelda ka TIS-is. Viibimiskoha ja puude andmete lisandumisega andmekoosseis küll laieneb, kuid andmete töötlemisele kohalduvad kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded, mistõttu on riskid olemasolevate meetmetega maandatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega on seotud TEHIK-u IT-arendus, mille eeldatavad kulud on 20 000 eurot. Kulud kaetakse TEHIK-u eelarvest. TTO-le kaasnevad minimaalsed arenduskulud, mille täpne suurus sõltub TTO kasutatavast lahendusest. 3 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Haiglate Liidule. 4