Vastus Postimees Grupp OÜ teabenõudele

Maarja Pild Advokaadibüroo TRINITI Teie 30.11.2021 / [email protected] Meie 08.12.2021 nr 1-7/474-2 Vastus Postimees Grupp OÜ teabenõudele I Asjaolud 1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) väliskommunikatsioonijuhile laekus e- kirja teel A. Karnau päring, saamaks koroonaga nakatunud surnud isikute andmetest väljavõte. Kirja kohaselt soovib Postimees andmeid, et mälestada ja meenutada üleilmse pandeemia ohvreid ja info avaldamine vastab ajakirjanduseetika koodeksile ega riku ka isikuandmete kaitse seaduse nõudeid. 2. TEHIK vastas päringule samuti e-kirja vahendusel 26.11.2021, selgitades, et tegemist on terviseandmetega, mis on käsitletavad kui juurdepääsupiiranguga kolmanda isiku andmed, mille väljastamiseks on vajalik hinnata esmalt õigusliku aluse olemasolu. Pöörduja ei märkinud e-kirjas õiguslikku alust, mistõttu täpsemat hinnangut pöördumise lahendamiseks ei olnud võimalik anda. Vastuses viidati avaliku teabe seaduse (AvTS) § 14 lg 2 teisele lausele, mille kohaselt tuleb pöördujal teabele juurdepääsu alus ja eesmärk välja tuua. 3. TEHIKule edastati Postimees Grupp OÜ volitatud esindaja poolne teabenõue, mis registreeriti 01.12.2021 asutuse dokumendihaldussüsteemis. Teabenõudega soovitakse, et TEHIK väljastaks Eestis koroonaviirusega nakatumise tagajärjel surnud inimeste nimed (ees- ja perenimi), sünni- ja surmaajad. II Õiguslik alus 4. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 alusel võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. 5. IKS § 9 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht. 6. Surma põhjuse tuvastamise seadus (SPTS) § 8 lg 1 alusel on surmateatis surnud isiku, surmaaja ja -koha ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmeid kajastav elektrooniline dokument või meditsiinilise dokumendi osa, mis on aluseks surma automaatseks registreerimiseks rahvastikuregistris. Sama seaduse § 81 lg 1 alusel on surma põhjuse teatis surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav elektrooniline dokument, mille alusel kantakse andmed surma põhjuste registrisse. 7. SPTS § 82 kohaselt väljastatakse surnud isiku surmateatis ja surma põhjuse teatis käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud isikule tervise infosüsteemist. SPTS § 6 lg 1 näeb omaste ringi Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 ette järgmiselt: Omasteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse surnud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid surnud isiku lähedasi isikuid tulenevalt surnud isiku elukorraldusest. 8. AvTS § 39 lg 1 alusel võimaldab teabevaldaja juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) või seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras. 9. Isikuandmete kaitse üldmääruse (määrus) artikkel 9 lg 1 kohaselt on keelatud töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Määruse artikkel 4 punkti 15 kohaselt on „terviseandmed“ füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. III Teabenõude rahuldamata jätmine 10. Toon alustuseks välja, et eristada tuleb konkreetse haiguse tagajärjel suremist ja (koos) haigusega suremist. Selle fakti osas erinevad sisuliselt 25.11.2021 pöördumine ja 01.12.2021 registreeritud teabenõue. III.1 Tegemist on terviseandmetega, mille väljastamine ei kuulu IKS § 9 lg 4 kohaldamisalasse 11. Selgitan, et surmateatis ja surma põhjuse teatis on erinevad dokumendid, millega riiklikku Tervise infosüsteemi andmed edastatakse. SPTS kohaselt tuvastatakse ühega surma faktilised asjaolud (§ 3 ja § 8) ja teisega surma põhjus (§ 4 ja § 81). Esitatud teabenõude alusel soovite andmeid selle kohta, kes on surnud koroona tagajärjel, mis saab andmete analüüsimise järel olla tuletatav üksnes surma põhjuse teatise andmekoosseisust, kuna surma põhjus märgitakse sellel teatisel. 12. Toon välja, et TEHIK on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas IT-teenust pakkuv asutus, kes ei analüüsi tervisedokumentidel kajastuvaid andmeid sisuliselt ega saa teha otsust selle kohta, millisel tagajärjel on konkreetne isik surnud. Sellest tulenevalt ei ole TEHIKul pädevust hinnata, millal on surma põhjuse teatise alusel isik surnud just konkreetse haiguse tagajärjel. Surma põhjuse teatise andmekoosseis on fikseeritud Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ lisas 21. Muuhulgas märgitakse selle alusel surma põhjuse teatisel vahetu surmapõhjus, varasem surmapõhjus, surma algpõhjus, välispõhjus ja muud surma soodustanud olulised seisundid. Teabenõude alusel ei ole üheselt selge, milliste konkreetsete surma põhjuse teatise andmete alusel infot nõutakse. Surma põhjuse registri1 vastutav töötleja on selle põhimääruse kohaselt Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tervise Arengu Instituut. Vastame siiski Teie teabenõudele, kuna Tervise infosüsteemi põhimääruse2 § 4 lg 4 punkti 3 alusel vaatab TEHIK volitatud töötlejana läbi isikute avaldusi andmete ühekordseks väljastamiseks. 13. Viitate IKS §-st 9 tulenevale eriregulatsioonile oma teabenõude põhistusena. Toote välja, et IKS § 9 lg 4 alusel ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekut vaja, kui töödeldavateks 1 Põhimäärus: RT I, 13.07.2018, 9. 2 Põhimäärus: RT I, 06.12.2016, 11.  3 isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht. 14. Teie nõutud andmed ei kuulu selle eriregulatsiooni alla, kuna soovite, et konkreetsel perioodi surnud isikutest tehtaks eristus surma põhjuse alusel (suremine konkreetse haiguse tagajärjel). Surma fakt SPTS tähenduses on surma saabumise asjaolu (§ 3 lg 1). Surma põhjus kirjeldab aga asjaolusid surma saabumise kohta ja annab infot inimese vaimse ja füüsilise seisundi kohta, mistõttu on tegemist terviseandmetega. Surma põhjus kirjeldab otseselt isiku füüsilist seisundit ja ei ole samastatav surma faktiga. 15. Surma põhjuse andmed ei ole IKS § 9 lg 4 alusel ilma isiku nõusolekuta töödeldavad ega ole selles sättes hõlmatud. Pärast isiku surma saab nõusoleku andmete töötlemiseks anda IKS § 9 lg 2 alusel pärija, kui nõusolek on töötlemiseks nõutav. Teie poolt nõutud andmed on käsitletavad isiku terviseandmetena määruse artikkel 4 punkt 15 definitsioonis, kuivõrd kirjeldavad füüsilise isiku tervislikku seisundit ja annavad selle kohta infot. Eeltoodut kinnitab täiendavalt ka SPTS § 82, mille kohaselt surmateatis ja surma põhjuse teatis väljastatakse tervise infosüsteemist SPTS § 6 lõike 1 alusel omastele, kelleks on reeglina SPTS tähenduses surnud isiku abikaasa, vanemad, lapsed, õed ja vennad. 16. Seega nõuate teabenõudega selliste terviseandmete väljastamist, mis ei kuulu IKS § 9 lg 4 alusel väljastamisele. III.2 Terviseandmete töötlemine ei kuulu IKS § 4 kohaldamisalasse 17. Nõustun Teiega selles, et teoreetiliselt on võimalik hinnata isikuandmete väljastamise lubatavust IKS § 9 lg 2 p 3 ja § 4 koosmõjus. Sätte kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. 18. Leian, et andmete avaldamine ajakirjandusliku eesmägi täitmiseks ei ole lubatav. Avaliku huvi vastukaaluks tuleb Teie teabenõude puhul asetada inimeste õigus eraelu puutumatusele, konkreetsel juhul eelkõige inimese kindlustunne, et tema terviseandmeid selleks õigustamata isikule ei avaldata. Patsiendiga seotud ja tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud patsienti puudutavad andmed edastatakse Tervise infosüsteemi ja neile ligipääsuõigust omavate isikute ring on määratud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-is 593. Sätte lõige 6 lubab küll andmeid avaldada muudele isikutele, kuid üksnes juhul, kui see õigus tuleneb seadusest. Ajakirjandusele ei tulene seadusest õigust terviseandmete töötlemiseks. 19. Avalik huvi on kohtupraktikas tõepoolest jäetud eelkõige ajakirjanduse sisustada, kuid see ei tähenda, et mis tahes andmeid oleks võimalik IKS § 4 alusel töödelda. Üldjuhul ei saa avaliku huviga põhjendada eraelulise, nt isiku tervist ja seksuaalelu puudutava teabe avalikustamist.3 Isiku tervist puudutavate andmete avaldamine on lubatud vaid erandlikel juhtudel.4 Teabenõudega nõutud andmed sekkuvad isiku privaatsfääri olulisel määral ja ei ole muudest allikatest avalikkusele teada ega kättesaadavad. Lisaks on võimalik arvesse võtta, kas sama eesmärk on saavutatav ka füüsilisi isikuid vähem riivavamal viisil. Teabenõude täitmata jätmine ei piira ega takista seega ajakirjandusvabadust. Teemat on võimalik käsitleda ja lahkunuid meenutada ka ilma konkreetseid inimesi isikuliselt nimetamata, mistõttu ei ole terviseandmete avaldamine pelgalt avalikule huvile viidates samuti põhjendatud. III.3 Kaitsemeetmed 3 EIKo 20531/06, Ion Carstea vs Rumeenia, p 33. Vt lisaks ka Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond. Ülekaalukas avalik huvi ja isikuandmete kaitse. 10.09.2018, lk 2: Privaatsusõiguse ja ajakirjandusvabaduse tasakaalustamine. 4 EIKo 40454/07, Couderc and Hachette Filipacchi Associes vs Prantsusmaa, p 99.  4 20. Isegi, kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil, lasub andmetöötlejal kohustus järgida määrusest tulenevaid nõudeid. Arvesse tuleb võtta, kuidas konkreetsete andmete avaldamine võib mõjutada asjassepuutuvaid isikuid ja kas see mõju on ka tegelikult kõrvaldatav. Teabenõudes pakute „kaitsemeetmena“, et lähedase pöördumisel olete valmis andmesubjekti nime mälestatute nimekirjast eemaldama. Seda meedet ei saa pidada kohaseks ega kaitsvaks. Kui inimese nimi on paberväljaandes või Internetis kord juba avaldatud, ei ole selle täielik tagasivõtmine enam kuidagi võimalik. Teisalt jaatate Te selle meetme väljapakkumisega, et lähedastel peab olema õigus otsustada nõutud andmete avaldamise üle. 21. Jätan analüüsimata teabenõudes mainitud võimaluse, et teabenõudja võib hiljem otsustada andmed avaldada isiku tuvastamist raskendaval või võimatuks muudetud kujul, kuivõrd selle võimaluse hindamiseks puudub teabenõudes piisav kirjeldus. Sellisel juhul soovitan Teil teabenõue esitada selle andmekoosseisu osas, mille väljastamist taotlete. Märgin siiski, et ei ole välistatud, et ka osalise andmete küsimise korral jääks teabenõue rahuldamata füüsiliste isikute kaudse tuvastamise võimaluse vältimiseks. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ja tuginedes AvTS § 23 lg 1 punktile 1 jätan Teie teabenõude rahuldamata. AvTS § 46 näeb ette, et isik, kelle käesolevas seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib vaidega pöörduda käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega halduskohtusse kas isiklikult või esindaja kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Tera e-teenuste juhtimise osakonna juhataja direktori ülesannetes Kerli Lubja [email protected]