Pöördumine

TEABENÕUE Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka kui TEHIK) E-post: [email protected] Avaldaja: Postimees Grupp AS, reg. kood 10184643 Ajakirjanik Andrus Karnau Avaldaja esindajad: Maarja Pild, vandeadvokaat E-post: [email protected] Karmen Turk, vandeadvokaat E-post: [email protected] Advokaadibüroo TRINITI, Maakri 19/1, 10145 Tallinn Kuupäev: 30.11.2021 Advokaadibüroo TRINITI kliendiks on Postimees AS (edaspidi avaldaja), kelle nimel esitame käesolevaga korduva teabenõude ning õiguslikud selgitused andmete väljastamiseks. 1. AVALDAJA TEABENÕUE 1.1 Avaldaja taotleb, et teabevaldaja väljastaks järgneva info: Väljastada Eestis koroonaviirusega nakatumise tagajärjel surnud inimeste nimed (ees- ja perenimi), sünni- ja surmaajad. 2. ASJAOLUD 2.1 Avaldaja ajakirjanik esitas 25.11.2021 teabevaldajale alljärgneva taotluse: „Tervist! Terviseameti avaldatud info järgi on Eestis surnud 1773 koroonaviirusega nakatunud inimest. Ajaleht Postimees palub väljastada kõikide nende nimed (ees- ja perenimi), sünni- ja surmaaja. Kuna koroonaviirusse suremus on suur, siis palume lisada ka kõikide nende inimeste andmed, kes on surnud koroonaviirusega ka pärast päringu esitamist (kuni meie päringu täitmiseni). Postimees soovib neid andmeid, et mälestada ja meenutada üleilmse pandeemia ohvreid. Postimees on veendunud, et päringuga palutud info avaldamine vastab ajakirjanduseetika koodeksile ega riku ka isikuandmete kaitse seaduse nõudeid. Oleme valmis oma päringu motiive täiendavalt selgitama. Esitame ühispäringu TEHIK-le ja Haigekassale. Lugupidamisega Andrus Karnau Postimehe ajakirjanik“ 2.2 Piirangu kehtestamise õigustamiseks on teabevaldaja märkinud 26.11.2021 vaid järgmist: „Ajakirjanduseetika küsimus tekib alles siis, kui meedial on andmed avaldamiseks olemas, andmete väljastamisel see tähtsust ei oma. Küll aga mängib rolli isikuandmete kaitse ja praeguse päringu puhul puudub mistahes alus kolmandatele isikutele (ajakirjandus, avalikkus) selliste isikuandmete väljastamiseks. Lähtudes GDPRist soovite terviseandmete (art 4 p 15) avaldamist, mis kuuluvad eriliiki isikuandmete hulka (art 9 lg 1), mille töötlemine seadusliku aluseta on keelatud (art 6 lg 1, art 9 lg 2). Samale viitab selgelt ka siseriiklik õigus: Avaliku teabe seadus § 14 lg 2 alusel tuleb isik, kes taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, teabevaldaja poolt tuvastada. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse (seadusest tuleneva selge õiguslik alus) ja eesmärgi. Esitatud päringu alusel puudub meie hinnangul andmete küsimiseks seaduslik alus ja seda ei ole pöördumises ka välja toodud. Selle alusel me kolmandate isikute terviseandmeid teile ei väljasta. Peame vajalikuks märkida, et meie hinnangul ei saa avalik huvi (sh soov lahkunuid mälestada) kuidagi olla  TEABENÕUE aluseks kolmandate isikute terviseandmetega tutvumisel. See ei arvesta muuhulgas lahkunu omaste soove ja nõusolekut andmete avaldamiseks ega ole kooskõlas üldiste andmekaitse põhimõtetega, mille kohaselt inimene on ise enda andmete omanik ja saab langetada informeeritud otsuse andmete käsutamise üle – antud juhul peab tegemist olema lähedaste poolt tehtava otsusega, mida ei saa ei TEHIK ega ajakirjandus teostada nende eest.“ 3. PÕHJENDUSED i) Teabevaldaja kohustus teabele juurdepääsu võimaldamiseks 3.1 AvTS § 3 lg 1 ls 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud või saadud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 4 lg 1 kohaselt demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 4 lg 42 kohaselt juurdepääsu tingimused ei tohi olla põhjendamatult piiravad. 3.2 AvTS § 35 lg 1 p 12 võimaldab piirata juurdepääsu teabele, mis sisaldab isikuandmeid vaid juhul kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. AvTS § 35 lg 1 p 11 kohaselt on juurdepääsu piiranguga eriliiki isikuandmeid. 3.3 Seadus ei sea teabevaldajale kohustust ega õigust otsustada teabe lõppkasutuse üle. Teabevaldaja kohustus on teha otsused teabele juurdepääsu andmiseks vastavalt kehtivale seadusele ning mitte lähtuda vaid puudutatud isikute nõusolekust. Seda eriti olukorras, kus andmetöötluse lõppkasutusel võib olla muid seaduslikke aluseid kui seda on nõusolek (vt nt IKÜM art 85 ja IKS § 4). 3.4 Seega teabevaldajal ei olnud seadusest tulenevalt alust teha otsust, et inimene (või tema pärijad) saab otsustada teabele juurdepääsu andmise üle. ii) Ajakirjandusel on andmetöötluse alus surnud isiku isikuandmetele ligipääsuks ja nendega tutvumiseks 3.5 Teabevaldaja on ebaseaduslikult keeldunud teabenõuet nõutud ulatuses täitmast ning on teabele ligipääsu piiramisel läinud kaugele kui juurdepääsupiirangud lubavad. Igal juhul ei ole TEHIK oma otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et ligipääsu teabele palub ajakirjandus, kellel on isikuandmete töötlemiseks IKS § 4 sätestatud ka erialus. 3.6 AvTS § 39 kohaselt teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (edaspidi IKÜM) või seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras. 3.7 Omakorda IKÜM artikkel 85(1) märgib, et liikmesriigid ühitavad õigusaktiga käesoleva määruse kohase õiguse isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õiguse, muu hulgas seoses isikuandmete töötlemisega ajakirjanduslikel eesmärkidel ning akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks. IKÜM artikkel 85(1) kohane regulatsioon on sätestatud IKS §-s 4, mille kohaselt isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. 3.8 Avaldaja rõhutab, et surnud isiku andmed ei ole tavapärased isikuandmed, vaid neile kehtib spetsiifiline eriregulatsioon ning mitte kõigi surnud isiku andmete töötlemiseks ei ole vaja luba. 3.9 IKS § 9 lg 4 järgi ei ole surnud isiku isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht. 3.10 IKS § 9 seletuskirjast tuleneb: „Lõike 2 kohaselt on pärast andmesubjekti surma tema isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks ei ole nõusolekut vaja. Vastav alus viitab kõnesoleva paragrahvi viimasele lõikele, kus andmesubjekti 2  TEABENÕUE nime, sugu, sünni- ja surmaaega ning surma fakti on lubatud töödelda andmesubjekti nõusolekuta.“ Seletuskirjast tuleneb ka seadusandja eesmärk kaitsta surnud isiku lähedasi. 1 3.11 Seega surnud isiku nime, sünni- ja surma aega ning surma fakti asjaolu võib (ajakirjandus) töödelda ka ilma nõusolekuta ning teabevaldajal ei ole teabe väljastamise keeldumiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alust. 3.12 Asjaolu osas, et isik suri koroonasse, töötlemisel tugineb Postimees IKS § 9 lg 2 p-le 3, mis lubab surnud isiku isikuandmeid töödelda ka muul õiguslikul alusel, kui nõusolek, milleks on omakorda IKS § 4. Ehk ajakirjandusel on IKÜMi ja IKSi mõttes isikuandmete töötlemiseks erialus IKS § 4 ajakirjandusliku erandi alusel. 3.13 IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. 3.14 Riigikohus on veel selle aasta suvel ajakirjanduse osas asjas nr 3-17-62 argumenteerinud, et riigiasutus ei ole see, kes saab valida avalikes huvides olevad teemad, vaid seda teeb demokraatlikus ühiskonnas ajakirjandus iseseisvalt ning sõltumatult: „Halduskolleegium märgib, et ajakirjandusvabadus annab ajakirjanikule avaliku huvi määratlemisel laia otsustusõiguse. Nii on Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutanud, et ajakirjandus täidab demokraatlikus ühiskonnas olulist „avaliku valvekoera“ ülesannet. Teabe kogumine on ajakirjandusliku tegevuse hädavajalik osa, mis on hõlmatud ajakirjandusvabaduse kaitsega. On vaja eriti kaalukaid põhjuseid, et õigustada ligipääsu piiramist teabele, mida avalikkusel on õigus saada. Seetõttu leiab Riigikohus, et avalikul võimul, sealhulgas kohtul, pole üldjuhul alust sekkuda ajakirjaniku õigusesse määratleda teemasid, mille vastu võib esineda avalik huvi. Ajakirjanduslik huvi toimikuga tutvuda ei pea olema tingimata seotud konkreetse kaasuse spetsiifiliste asjaoludega – piisab sellest, kui uuritav üldine teema seondub konkreetse asjaga ja vajalikku infot on tõepoolest võimalik toimikust saada. Lisaks ajakirjanikele võib olla sarnane huvi toimikuga tutvuda veel näiteks teadlastel, kes soovivad saada ülevaadet haldus- või kohtupraktikast enda uuritavas valdkonnas.“ 3.15 TEHIK ei ole ajakirjandusele andmete avalikustamist IKS § 39 ning IKS § 4 alusel isegi analüüsinud. Rääkimata sellest, et antud juhul ei esine asjaolusid, miks ajakirjandusel ei peaks olema avalikku huvi IKS § 4 mõttes isikuandmetele ligipääsemiseks. 3.16 Antud juhul on ajakirjandusel õigustatud huvi IKS § 4 mõttes vaidlusalusele teabele ligipääsu saamiseks. Ajakirjanik Andrus Karnau on tunnustatud, kogenud ning ajakirjaniku eetikat austav oma ala professionaal. Ajakirjandusel on avalik huvi valmistada ette sisu, mis tuletab ühiskonnale meelde, et põhiline väärtus pole majanduskav, vaid inimelu ning seejuures töödelda ka isikute nimekirja, kes on Eestis globaalse pandeemia tagajärjel surnud. Seda enam, et nimekirja andmetöötlus ei anna ajakirjanikule tahes millist infot elavate isikute tervise kohta. 3.17 Seega eelnevast tulenevalt ei esine takistusi ajakirjandusele IKS § 39 ning IKS § 4 alusel nõutud teabele juurdepääsu võimaldamiseks. iii) Ajakirjandusel on andmetöötluseks alus surnud isiku isikuandmete avalikustamiseks 3.18 Otsus, kas andmed kuuluvad avaldamisele on demokraatlikus ühiskonnas ajakirjanduse otsus ning ajakirjanikul on omakorda range kaalumise kohustus otsustamaks, millised isikuandmed kuuluvad IKS § 4 mõttes avalikustamisele, järgides põhimõtet, et avaldus ei kahjustaks andmesubjekti õigusi ülemääraselt. Etteruttavalt märgib Postimees, et ajakirjanik on hoolega läbi mõelnud nii avaliku huvi (nagu on märkinud Riigikohus siis just ajakirjanik mitte riigivõim otsustab, mis on avalikes huvides olevad teemad) kui kaitsemeetmed. 3.19 Koroonasse suremise fakti andmetöötlus ja ka avaldamine on IKS § 4 sätestatule vastav: 3.20 Ajakirjanduslik eesmärk. Avaldus on tehakse ajakirjandusväljaandes Postimees ning teenib informatsiooni levitamisega ajakirjanduslikku eesmärki. Postimehe põhitegevus on ajakirjandusliku sisu loomine. 1 SEN Seletuskiri RT I, 04.01.2019, 11 - jõust 15.01.2019. 3  TEABENÕUE 3.21 Avalik huvi. Riigikohus märgib lahendis nr 3-3-1-85-15: „Kolleegium märgib, et ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust. Antud juhul aitab avaldus kaasa avalikule debatile ja see ei puudu ilmselgelt. Avalduse eesmärk on mälestada ja meeles pidada koroonasse surnud inimesi ning sellega tuletada ühiskonnale meelde, et põhiline väärtus pole majanduskav, vaid inimelu. Veelgi enam tegemist on ajalooliselt olulise faktiga, kes on just globaalse pandeemia mõjul meie seast lahkunud. 3.22 Kooskõla ajakirjanduse eetikaga. Postimees lähtub oma ajakirjanduslikus tegevuses Eesti Meediaettevõtete Liidu Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Märgitud reeglid ega ka seadus ei näe ette, et isikuandmeid võib avaldada ainult isikute nõusoleku korral. Vastasel juhul ei saaks vaba ajakirjandus üldse toimida ning ajakirjandus negatiivseid, kuid olulisi teemasid kajastada. 3.23 Ülemäärase kahjustamise küsimus. Koroonasse suremise fakti avaldamine ei kahjusta meie seast lahkunud andmesubjekti ega lähedaste õigusi ülemääraselt. Viirushaigusesse suremine ei anna tahes, millist infot surnud isiku lähedaste või nende haiguste kohta. Seda enam, et viirus on globaalselt laialt levinud ja võtnud juba ammu pandeemia mõõtmed. Koroonasse suremise fakt vastab tõele. Asjaolu ei kirjelda andmesubjekti eraelu, haiguse kulgu, kannatusi või muid intiimseid detaile. Koroonasse surnud isiku mälestamist ei ole võimalik teisiti teha kui viidates lühidalt ning konkreetselt ka surma põhjusele. Kaitsemeetmetena on Postimees valmis koroonasse surnud isiku lähedase pöördumisel andmesubjekti nime mälestatute nimekirjast viivitamatult eemaldama. Veelgi enam Postimees ei välista, et nimekirja avalikustamisel tehakse toimetuses kaitsemeetmena ostus mäletamine läbi viia tuvastamist raskendaval või võimatuks tegeval kujul nt avaldades vaid lahkunud isiku eesnime ning surmaaja või muul sarnasel moel. 3.24 Seega on igal juhul ajakirjandusel isikuandmete töötlemiseks alus IKS § 4 alusel ning teabevaldajal on teabenõudega palutud andmetele ligipääsu võimaldamiseks õiguslik alus AvTS § 39 järgi. Eelnevast tulenevalt palub avaldaja väljastada Eestis koroonaviirusega nakatumise tagajärjel surnud inimeste nimed (ees- ja perenimi), sünni- ja surmaaja. Juhul kui käesoleva teabenõudega seoses tekib täiendavaid küsimusi, ootame ettepanekuid ja kommentaare päises nimetatud rekvisiitidel. Lugupidamisega [ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT] Maarja Pild, vandeadvokaat Karmen Turk, vandeadvokaat Avaldaja lepingulised esindajad 4 Volikiri õigusteenuse osutamiseks KUUPÄEV 22. märts 2021. a. BÜROO: Advokaadibüroo TRINITI OÜ (registrikood 11984324, aadress Maakri 19/1, 10145 Tallinn) KLIENT: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80, 10112) VOLITUSE ULATUS Klient annab käesolevaga volituse: ☐ Advokaadibüroo TRINITI kõigile advokaatidele; ☒ Advokaadibüroo TRINITI advokaadil(e) Karmen Turk: isikukood 48202052736; ☒ Edasivolitamise õigusega kõigile Advokaadibüroo TRINITI OÜ advokaatidele. VOLITUSE SISU Volitus on antud esindada Klienti järgmise ülesande täitmisel: ☒ Kliendi nimel õigusdokumendi koostamine, Kliendi esindamine läbirääkimistel ja õigustoimingutes, kohtus ja kohtueelses menetluses, ametiasutustes ja mujal, samuti Kliendi huvides muu õigustoimingu tegemine. ☐ Volitus on piiratud järgmiselt: Ei ole piiratud. VOLITUSE KEHTIVUS Volikiri on kehtiv: ☐ Tähtajatult. ☐ Kuni <kuupäev>. ☒ Kuni kliendilepingu lõppemiseni. KLIENT: Andrus Raudsalu juhatuse liige /ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT/