Pöördumine

Rahandusministeerium Meie 26.11.2021 nr 1.2-2/155-1 [email protected] Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Eelnõu Seletuskiri Abivahendite loetelu Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Füsioterapeutide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Perearstide Selts Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Pimedate Liit Eesti Kurtide Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 MTÜ Eesti Koduabi Selts MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Apteekide Ühendus Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Audioloogia Selts Eesti Haigekassa Kristel Tõnisson 6269 157 [email protected]  EELNÕU 04.11.2021 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „perearsti, eriarsti“ sõnaga „arsti“; 2) paragrahvi 2 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) loeteluvälise abivahendi taotlemisel eriarsti, füsioterapeudi või tegevusterapeudi tõendi abivahendi vajaduse kohta.“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) tellimusmeditsiiniseadme identifitseerimisandmed;“; 4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 25 sõnastatakse järgmiselt: „25) tehingu tegemise kuupäev;“; 5) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Abivahendi müüja või üürija esitab sotsiaalkaitse infosüsteemi elektroonilise kanali kaudu lõike 1 punktides 1, 3, 5, 8–10, 12, 13, 15, 16, 20–22, 24, 25 ja 27–32 nimetatud andmed.“; 6) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast arvu „6“ tekstiosaga „, 7“; 7) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva määruse lisas sätestatud juhtudel ning juhul, kui isik on esmase abivahendi soetanud ja määruse lisas on sätestatud, et korduva tõendi vajadus puudub, võtab Sotsiaalkindlustusamet pärast määruse lisas sätestatud abivahendi esimese kasutusaja lõppu tasu maksmise kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse tuvastamiseta.“; 8) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalkaitseminister Maarjo Mändmaa Kantsler Lisa. Abivahendite loetelu  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus) reguleeritakse abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimusi ja korda. Käesoleva eelnõuga muudetakse abivahendite piirhindasid 1. jaanuarist 2022. a vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 50 lõikele 4 ja korrastatakse abivahendite loetelu. Lisaks laieneb abivahendi tõendi väljastamise ja abivahendi vajaduse tuvastamise õigus senisest suuremale arstide ringile, seni on üldarstid ja arst-residendid toetanud pere- ja eriarste, terapeute ja õdesid inimese abivajaduse hindamisel ja abivahendi määramisel, kuid iseseisvalt tõendi väljastamise õigust pole nimetatud spetsialistidel selleks olnud. Määruse muudatus annab õiguse 751 üldarstile ja 709 arst-residendile tuvastada abivahendi vajadus ning väljastada abivahendi tõend. Määruse eesmärk on täiendada abivahendite korralduse regulatsiooni selleks, et tagada inimestele abivahendite parem kättesaadavus ning teenuseosutajatele tegevuseks selgem ja toetavam regulatsioon. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Kristel Tõnisson (626 9157, [email protected]). Eelnõu muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Tehtavate muudatuste väljatöötamisse kaasati erialaspetsialiste ning abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtete ja sihtrühmade esindajaid. Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Svetlana Karpovitš (626 9362, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 25.09.2020, 4. 1 Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõikes 2 sätestatud abivahendi kasutamise vajaduse tuvastajate ringi ning vastav õigus antakse lisaks perearstidele, eriarstidele, rehabilitatsioonimeeskondadele, füsioterapeutidele, tegevusterapeutidele, õdedele ja ämmaemandatele ka üldarstidele ja arst-residentidele. Eesmärk on laiendada olukorda, kus inimese abivahendi vajaduse tuvastab esimene pädev spetsialist. Seni on üldarstid ja arst- residendid toetanud pere- ja eriarste, terapeute ja õdesid inimese abivajaduse hindamisel ja abivahendi vajaduse määramisel, kuid iseseisvalt tõendi väljastamise õigust pole neil olnud. Ühtlasi vähendatakse muudatusega ka pere- ja eriarstide, terapeutide ja õdede töökoormust. Muudatus võimaldab 751 üldarstil ja 709 arst-residendil tuvastada abivahendi vajadust ning väljastada abivahendi tõend. Üldarstid ja arst-residendid lisatakse abivahendi vajaduse tuvastajateks nende abivahendite juures, kus praegu on abivahendi vajaduse tuvastajana välja toodud perearst. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 3 punktiga 5, milles täpsustatakse loeteluvälise abivahendi taotlemise vajadust tuvastavad spetsialistid – eriarst, füsioterapeut ja tegevusterapeut. Kehtiv regulatsioon ei täpsusta, millise spetsialisti tõendi alusel on loeteluvälist abivahendit võimalik taotleda, mistõttu esitatakse loeteluvälise abivahendi taotlusi selliste spetsialistide tõenditega, kes ei ole pädevad loeteluvälise abivahendi vajadust hindama. Muudatuse mõjuna on üheselt selge selliste spetsialistide koosseis, kes on pädevad loeteluvälise abivahendi vajadust tuvastama. Lisaks toob see endaga kaasa SKA menetluskulude vähenemise ning ajakulu vähenemise uue tõendi saamiseks arsti poole pöördumisel. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 10 teksti, milles sätestatakse abivahendi kaardi andmetena meditsiiniseadme seaduse § 8 tähenduses tellimusmeditsiiniseadme identifitseerimisandmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tuleneb meditsiiniseadme seaduse § 8 kehtetuks tunnistamisest alates 26.05.2021. Alates 26.05.2021 käsitatakse tellimusmeditsiiniseadmena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 2 punktis 3 määratletud seadet. Tehtav muudatus ei too endaga kaasa olulisi muudatusi abivahendite üürimisel ja ostmisel. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 25 sõnastust, mille kohaselt peavad abivahendi väljastamise kuupäev ja kellaaeg kajastuma abivahendi kaardil. Antud juhul on tehingu tegemise kuupäev ja kellaaeg põhjendatud muudatus, kuna seda sõnastust kasutatakse käesoleval ajal abivahendite müüjate või üürijate praktiliste tegevuste juures. E- poodide puhul saab rääkida olukorrast, kus tehingu tegemise kuupäev ei ole abivahendi väljastamise kuupäev. Tehingu tegemise ja üüri lõpetamise kuupäevad ja kellaajad sisestab abivahendi müüja või üürija tehingu tegemise hetkel või abivahendi üüri lõpetamisel infosüsteemi peale seda, kui tehingu loomine on õnnestunud ja see vastab süsteemi viidud abivahendite määruse lisas kehtestatud tingimustele. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 3 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt esitab abivahendi müüja või üürija sotsiaalkaitse infosüsteemi elektroonilise kanali kaudu lõike 1 punktides 1, 3, 5, 8–10, 12, 13, 15, 16, 20–22, 24, 27–29, 31 ja 32 nimetatud andmed. Nimetatud lõikes ei kajastu § 3 lõike 1 punkt 25, mille kohaselt esitab abivahendi müüja või üürija sotsiaalkaitse infosüsteemi elektroonilise kanali kaudu tehingu tegemise kuupäeva ja kellaaja, ega ka § 3 lõike 1 punkt 30, mille kohaselt esitab abivahendi müüja või üürija sotsiaalkaitse infosüsteemi elektroonilise kanali kaudu tehingu tegemise või üüri lõpetamise kuupäeva ja 2 kellaaja. Tehtav muudatus arvestab kehtivat praktikat ega too enesega kaasa muudatusi abivahendite üürimisel ning ostmisel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 3 lõike 3 sõnastust, et selles kajastuks määruse § 3 lõike 1 punktis 7 sätestatu (tehingu ID) ja et abivahendi müüja või üürija saaks seda elektroonilise abivahendikaardi andmete esitamisel sotsiaalkaitse infosüsteemist kontrollida. Tehingu ID genereeritakse sotsiaalkaitse infosüsteemis peale seda, kui tehingu loomine on õnnestunud ja see vastab süsteemi viidud abivahendite määruse lisas kehtestatud tingimustele. Tegemist on muudatusega, mis toetab kehtivat praktikat ega too kaasa muudatusi abivahendite üürimisel ja ostmisel. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 7 lõike 5 sõnastust, milles sätestatakse, millisel juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet abivahendi tasu maksmise kohustuse üle ilma abivahendi vajaduse tuvastamiseta. Praegu tuleb erimenetlusega uue abivahendi soetamiseks esitada (eelmise abivahendi kasutusaeg ei ole veel läbi) abivahendi tõend, kuigi abivahendite loetelus on välja toodud, et korduvtõendi vajadus puudub või ei ole üldse vaja tõendit esitada (nt vanaduspensioniealisel isikul mähkmete ostuks). Muudatuse eesmärk on, et sellistel juhtudel, kui isik on abivahendi juba soetanud (SKA-l on esmase abivahendi soetamise info SKAISis olemas) ei oleks vaja isikul uut tõendit esitada. Muudatusega väheneks erandit taotleva isiku ajakulu uue tõendi saamiseks ja kaudselt võiks see positiivselt mõjutada arstide vastuvõtule pääsemise järjekordi, sest isikud ei pöördu arsti poole üksnes uue abivahendi saamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 nähakse ette määruse lisa asendamine uue lisaga. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. jaanuaril 2022. a. Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused Määruse lisas tehtavate muudatuste eesmärk on täiendada abivahendite korralduse regulatsiooni selliselt, et tagada riigipoolse soodustusega abivahendi müüjatele ja üürijatele tegevuseks selgem, toetavam ja üheselt arusaadav regulatsioon. Näidustuste täiendamisel on tuginetud rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile (RFK). Abivahendite loetelus asendatakse väljend piirlimiit perioodis väljendiga piirlimiit kasutusaja jooksul, kuna sõna kasutusaeg on abivahendite loetelus juba kasutusel. Loetellu lisatakse veerud eelduskood ja välistav kood, kuna vastavalt abivahendite müüjatelt ja üürijatelt saadud tagasisidele muudab see abivahendite loetelu paremini loetavaks ja üheselt arusaadavaks. Praegu kajastub osadel abivahenditel eelduskood või välistav kood näidustuse all, mis ei võimalda kohe vajalikku infot leida. ISO-koodi 04.33.03 (istmepadjad ja muud tooted lamatiste vältimiseks) puhul muudetakse ISO-koodi nimetuse sõnastust istmepadjad ja madratsid lamatiste vältimiseks, kuna abivahendite loetelust arvatakse välja ISO-kood 04.33.03.2 (muud tooted lamatiste vältimiseks). ISO-koodi 04.33.03.01 (istmepadjad lamatiste vältimiseks) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse sõnastust selliselt, et täpsustuse alla jääks info, milliseid istmepatju silmas peetakse. Näidustuse alla lisatakse isikud, kellel on lamatiste tekkerisk, raske või täielik probleem naha kaitse- ja paranemisfunktsioonides, samuti isikud, kellel on raske või täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ja kes võivad vajada kõrvalabi siirdumisel. Eelduskoodi all tuuakse välja koodidega 12.22 ja/või 12.23 tehingu teinud isik. 2020. aasta tehingute analüüsist selgub, et nimetatud tooteid soetas 235 isikut, kellest ratastooli kasutajaid oli 145. 3 Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 26 062 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodi 06 sõnastust muudetakse ja alles jääb sõna proteesid, kuna planeeritavate muudatustega hüvitab alates 01.01.2022 ortoose ainult Eesti Haigekassa. ISO-koodi 06.18.03 (käeosade proteesid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud amputatsioon labakäest või sõrmedest. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.18.09 (küünarvarreproteesid) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetust ning lisatakse täiendus randme-, kuna mõlema proteesi puhul kasutatakse samu komponente. Ettepanekut toetavad ka proteese valmistava abivahendiettevõtted. Muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud randmeliigese eksartikulatsioon või amputatsioon altpoolt küünarliigest. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.18.12 (küünarliigeseproteesid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud küünarliigese eksartikulatsioon. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.18.15 (õlavarreproteesid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud amputatsioon altpoolt õlaliigest. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka 4 perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.18.18 (õlaproteesid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud õlaliigese eksartikulatsioon. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.18.00 (hülsid) puhul eemaldatakse näidustuse all välja toodud eelduskoodid ja need lisatakse eelduskoodide veergu. Eelduskoodide alla lisatakse ka Eesti Haigekassa rahastusega esmase jäsemeproteesi soetanud isikud, et Eesti Haigekassa süsteemist esmase proteesi saanud isikutel oleks võimalus soetada SKA süsteemist hülsid erimenetluse taotlust esitamata. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Lisakulude prognoosimisel on lähtutud Eesti Haigekassa süsteemis tehtud tehingutest. 2020. aastal on nimetatud abivahendiga tehingu teinud üks inimene. Mõjud: muudatusega kaasnevad mõjud puuduvad või on vähesed. ISO-koodi 06.18.00.01 (lamineeritud hülss ülajäsemele) puhul lisatakse täiendus piirlimiit kasutusaja jooksul ning lastele võimaldatakse lamineeritud hülssi ülajäsemele vastavalt vajadusele. Tegemist on tehnilise täiendusega, kuna lastele võimaldatakse ka proteese vastavalt vajadusele. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne või see on vähene, kuna erimenetlusega võimaldatakse lapsele vajaduse korral uued hülsid. ISO-koodi 06.18.00.02 (silikoonhülss ülajäsemele) puhul lisatakse täiendus piirlimiit kasutusaja jooksul ning lastele võimaldatakse silikoonhülssi ülajäsemele vastavalt vajadusele. Tegemist on tehnilise täiendusega, kuna lastele võimaldatakse ka proteese vastavalt vajadusele. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne või see on vähene, kuna erimenetlusega võimaldatakse lapsele vajaduse korral uued hülsid. ISO-koodi 06.24.03 (jalaosade proteesid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud amputatsioon hüppeliigese või jalalaba piirkonnas. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne. 5 ISO-koodi 06.24.09 (sääreproteesid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud amputatsioon allpool põlve. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Perearst lisatakse ISO-koodide 06.24.09.01, 06.24.09.02, 06.24.09.03 ja 06.24.09.04 vajaduse tuvastajaks. Mõjud: muudatustega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.24.15 (reieproteesid) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetust ning lisatakse täiendus põlve-, kuna mõlema proteesi puhul kasutatakse samu komponente. Muudatus mõjutab ISO-koodide 06.24.15.01, 06.24.15.02, 06.24.15.03 ja 06.24.15.04 nimetuse sõnastust. Ettepanekut toetavad ka proteese valmistavad abivahendiettevõtted. Muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud, kellel on teostatud põlveliigese eksartikulatsioon või amputatsioon ülaltpoolt põlve. Abivahendi vajaduse tuvastajate ringi laiendatakse ning tõendi väljastamise õigus antakse ka perearstidele, et vähem koormata eriarstisüsteemi ning seetõttu, et perearstid on tihti pärast amputatsiooni isikute jaoks esmased kontaktid taastumisel ja proteesi väljakirjutamisel. Mõjud: muudatustega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.24.18 (puusaproteesid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Kasutusaega pikendatakse 5 aastalt 7 aastale, kuna on selgunud, et suurel hulgal isikutest peavad proteesid kauem vastu. Muudatust toetavad ka proteese valmistavad abivahendi müüjad. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Näidustuse lahtrisse lisatakse isikud kellel on teostatud puusaliigese eksartikulatsioon. Mõjud: muudatustega eelarvekulu ei kaasne. ISO-koodi 06.24.41 (hülsid) puhul tõstetakse näidustuse all välja toodud eelduskoodid eelduskoodide veergu. Eelduskoodide seast eemaldatakse põlveproteesid, kuna põlveproteeside ISO-kood kaotatakse ning põlveproteesid lisatakse reieproteeside ISO-koodi alla. Eelduskoodide alla lisatakse ka Eesti Haigekassa rahastusega esmase jäsemeproteesi soetanud isikud, et Eesti Haigekassa süsteemist esmase proteesi saanud isikutel oleks võimalus soetada SKA süsteemist hülsid erimenetluse taotlust esitamata. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne või on kulud vähesed, kuna ka praegu võimaldatakse erimenetlusega Eesti Haigekassa süsteemist esmase proteesi saanud isikule hülsid SKA süsteemist. 2020. aastal on SKA süsteemist erimenetlusega Eesti Haigekassa süsteemist saadud proteesile taotletud hülsse viiel korral. ISO-koodi 06.24.41.01 (lamineeritud hülss alajäsemele) puhul lisatakse täiendus piirlimiit kasutusaja jooksul ning lastele võimaldatakse lamineeritud hülssi alajäsemele vastavalt vajadusele. Tegemist on tehnilise täiendusega, kuna laste võimaldatakse ka proteese vastavalt vajadusele. 6 Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne või see on vähene, kuna erimenetlusega võimaldatakse lapsele vajaduse korral uued hülsid. ISO-koodi 06.24.41.02 (silikoonhülss alajäsemele) puhul lisatakse täiendus piirlimiit kasutusaja jooksul ning lastele võimaldatakse silikoonhülssi alajäsemele vastavalt vajadusele. Tegemist on tehnilise täiendusega, kuna lastele võimaldatakse ka proteese vastavalt vajadusele. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne või see on vähene, kuna erimenetlusega võimaldatakse lapsele vajaduse korral uued hülsid. ISO-koodi 06.00.00 (proteeside ja ortooside varuosad) puhul eemaldatakse ISO-koodi nimetusest ja SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustusest või abivahendi grupi kitsendusest sõna ortoosid, kuna planeeritavate muudatustega hüvitab alates 01.01.2022 ortoose ainult Eesti Haigekassa. Näidustuse all olevatest eelduskoodidest eemaldatakse ortooside ISO-koodid 06.03, 06.04, 06.06 ja 06.12, üla- ja alajäsemeproteeside koodid tõstetakse eelduskoodide alla. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 5454 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodi 06.00.01 (proteeside ja ortooside hooldus(remont)) puhul eemaldatakse ISO-koodi nimetusest ja SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustusest või abivahendi grupi kitsendusest sõna ortoosid, kuna planeeritavate muudatustega hüvitab alates 01.01.2022 ortoose ainult Eesti Haigekassa. Näidustuse all olevatest eelduskoodidest eemaldatakse ortooside ISO-koodid 06.03, 06.04, 06.06 ja 06.12, üla- ja alajäsemeproteeside koodid tõstetakse eelduskoodide alla. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 4472 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodi 06.00.02 (mansett) puhul eemaldatakse näidustuse alt eelduskoodid ning need lisatakse eelduskoodide veergu. ISO-koodi 06.30.18 (rinnaproteesid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need abivahendid mõeldud on. Näidustusena tuuakse välja isikud, kellel esineb rinna osaline või täielik rinna puudumine. ISO-koodi 06.30.21 (silmaproteesid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustusena tuuakse välja isikud, kellel esineb silmamuna täielik puudumine. Abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud spetsialistiks lisatakse oftalmoloog, kuna oftalmoloogid tegelevadki silmaproteese vajavate isikutega. Muudatusettepanek on kooskõlastatud AS Ida-Tallinna Keskhaiglaga ja Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikuga. ISO-koodi 06.33.00 (jalatsid) puhul tehakse muudatused ISO-koodides 06.33.00.02 ja 06.33.00.03, et muuta ortopeedilisi jalatseid vajavad sihtrühmad täpsemaks. Muudatusega luuakse laste II ja III kategooria jalatsitele uued ISO-koodid. Olemasolevate ISO-koodide alt saab tulevikus teha tehinguid üksnes täiskasvanutega. Kõikide jalatsikategooriate juurde lisatakse SKA poolt kompenseeritavate toodete kitsendused. Eesmärk on kirjeldada täpsemalt milliseid ortopeedilisi jalatseid võivad ettevõtted riigipoolse soodustusega müüa, kuna senimaani on ainus kitsendus CE-märgise olemasolu ning puude/töövõime puudumise olemasolu koos arsti tõendiga annab võimaluse osta riigipoolse soodustusega jalatseid, mis 7 on tegelikult sarnased tavakaubanduses müüdavate jalatsitega. Näidustused, mille korral tõendeid väljastada muudetakse konkreetsemaks ja kirjeldatakse isikut, kes vastava kategooria jalatsid vajab. Tehtavad muudatused aitavad lihtsustada abivahendi vajaduse tuvastaja tööd. ISO-koodi 06.33.00.01 (jalatsid - kategooria I) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetust ning lisatakse, et nimetatud kategooria alla lähevad lastele ja täiskasvanutele individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid. Muudetakse ka SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust seoses 26.05.2021 kehtetuks muutunud meditsiiniseadme seaduse §-ga 8. Lisaks muudetakse näidustust, et abivahendi vajaduse tuvastajal oleks selgem ülevaade, kes nimetatud abivahendi näidustuse alla kuuluvad. Uue näidustusena lisatakse isikud, kelle labajala haigusseisund ei võimalda kanda masstoodanguna valmistatud ortopeedilisi jalatseid või eritellimusel valmistatud ortopeedilisi jalatseid. Moondunud labajalast tingitud haigusseisundid on järgmised: komppöidus, välja- ja sissepöördpöid, varvaste ja/või labajala osaline puudumine, lihasdüstroofia ja -atroofia, alajäseme parees (sh ripppöidsus), raske hüpermobiilsuse sündroom, lümfödeem/tursed, raskete neuroloogiliste ja neurotroofiliste probleemidega seotud seisundid, traumajärgsed rasked deformatsioonid ja ebavõrdne alajäsemete pikkus alates 1 cm. Seoses lastele eraldi loodavate II ja III kategooria jalatsitega laiendatakse tõendit ka uutele loodavatele ISO- koodidele 06.33.00.04 ja 06.33.00.05. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega, millega mõju eelarvele ei kaasne. ISO-koodi 06.33.00.02 (jalatsid - kategooria II) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetust ning muudatuste järel saab nimetatud ISO-koodi alt müüa üksnes täiskasvanutele mõeldud ortopeedilisi jalatseid. Muudetakse ka SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust, täpsustades, millised jalatsid kuuluvad riigipoolse soodustuse alla. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kes vajavad antivarusjalatseid, ortoosijalatseid, tugeva kannaosa ja hüppeliigese toestusega jalatseid, laiema liistu ja pehmendatud päkaosaga jalatseid deformatsioonide/haavandite/ tursete/lümfodeemi korral; isikud, kes võivad vajada eritellimusel toodetud jalatseid (nt jalgade erinev suurus, tugevad tursed, vajadus jalatsi reguleerimise järele); moondunud labajalast tingitud haigusseisundid (komppöidsus, välja- ja sissepöördpöid, varvaste ja/või labajala osaline puudumine, lihasdüstroofia ja -atroofia, alajäseme parees (sh ripppöidsus), raske hüpermobiilsuse sündroom, lümfödeem/tursed, raskete neuroloogiliste ja neurotroofiliste probleemidega seotud seisundid, traumajärgsed rasked deformatsioonid ja ebavõrdne alajäsemete pikkus (vahe alates 1 cm). Seoses lastele eraldi loodavate II ja III kategooria jalatsitega laiendatakse tõendit ka uutele loodavatele ISO-koodidele 06.33.00.04 ja 06.33.00.05. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega, millega mõju eelarvele ei kaasne. ISO-koodi 06.33.00.03 (jalatsid - kategooria III) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetust ning muudatuse tegemise järel saab nimetatud ISO-koodi alt müüa üksnes täiskasvanutele mõeldud ortopeedilisi jalatseid. Muudetakse ka SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust, täpsustades millised jalatsid kuuluvad riigipoolse soodustuse alla. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb vähenenud jalgade tundlikkus ning haavandite tekkerisk; isikud, kellel esineb labajala derformatsioon (nt haamervarbad, hallux valgus või varus); isikud, kellel esineb hüppeliigese ebastabiilsus või valgus või varus asend. Seoses lastele eraldi loodavate II ja III kategooria jalatsitega laiendatakse tõendit ka uutele loodavatele ISO-koodidele 06.33.00.04 ja 06.33.00.05. Tegemist on tehnilist laadi muudatusega, millega mõju eelarvele ei kaasne. ISO-koodi 06.33.00.00 (jalatsite kohandus) puhul eemaldatakse näidustuse alt eelduskoodid ning need lisatakse eelduskoodide veergu. Seoses loodavate lastejalatsite ISO-koodidega lisatakse eelduskoodide alla ka ISO-koodid 06.33.00.04 ja 06.33.00.05. 8 ISO-koodi 09.03.39 (söögipõll) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need abivahendid mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem toidu manustamise või söömise funktsioonides. ISO-koodi 09.09.03 (suka- ja sokijalgatõmbaja) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need abivahendid mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem liigeste liikuvuse funktsioonides, mis takistab soki ja/või suka jalgapanemist, samuti isikud, kellel on raske või täielik probleem tasakaalu hoidmisel ja/või kellel on alakeha halvatus. ISO-koodi 09.12.03 (tualetitoolid) puhul eemaldatakse piirmäära suurus, kuna see tekitab segadust. Piirmäär tuuakse välja ISO-koodi 09.12.03.02 juures. ISO-koodi 09.12.03.01 (tualetitoolid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel, käimisel ja tualettruumi toimingutel. ISO-koodi 09.12.03.02 (poti- ja dušitoolid) puhul lisatakse piirmäär 80%. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need abivahendid mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel ja käimisel, samuti isikud, kes vajavad kõrvalabi enda pesemisel. ISO-koodi 09.12.15 (potikõrgendused) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem alajäseme liigeste liikuvuse ja lihasjõu funktsioonides. ISO-koodi 09.12.27 (tualettpaberitangid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem kehatüve painutamisel ja roteerimisel. ISO-koodi 09.12.33 (siibrid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel, käimisel ja tualettruumi toimingutel ning kes võivad nendest piirangutest lähtuvalt olla voodikesksed, isikud, kes ei ole võimelised tualetti, potitooli või poti-dušitooli kasutama, ja isikud, kelle elukeskkonnas on probleeme tualettruumi ligipääsetavusega. 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) puhul eemaldatakse näidustuse alt koodidega 09.24 ja 09.30 tehingu teinud isik, kuna ISO-koodi 09.24 hakkab alates 01.01.2022 hüvitama Eesti Haigekassa. Koodiga 09.30 tehingu teinud isik lisatakse ISO-koodide 09.21.06 ja 09.21.18 eelduskoodide veergu. ISO-koodi 09.21.06 (nahapesemisvahendid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ph tasemega 5,5. Ettepanekut toetas Eesti Õdede Liit. Koostöös Õdede Liiduga ning lähtudes ravijuhisest võimaldatakse edaspidi nimetatud koodi alt tõenduspõhiseid tooteid, mille ph tase on 5,5 ja mis aitavad säilitada naha normaalse mikrofloora ja sarvkihi kaitsefunktsiooni intiimpiirkonnas. Täiendavalt tuuakse selgemini välja, milliseid tooteid ei hüvitata. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kes vajavad pesemiseks alternatiivseid veevabasid pesemisvahendeid, ja isikud, kellel on raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, liikuvuse ja enesehoolduse valdkondades. Eelduskoodide all tuuakse välja koodidega 09.24 ja 09.30 tehingu teinud isik. Täiendavalt lisatakse eelduskoodide alla Eesti Haigekassa rahastusega kateetreid ja uriinikotte soetanud isik. 9 Abivahendi vajaduse tuvastajana tuuakse välja perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, rehabilitatsioonimeeskond, õde ja ämmaemand (korduv tõendi vajadus puudub). ISO-koodi 09.21.18 (nahakaitsevahendid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust. Nahakaitsevahendite ISO-koodi täpsustuse või kitsenduse muutmise vajaduse aluseks on eelkõige erinevate laiatarbekaupade müümine nimetatud ISO-koodi alt. Võttes arvesse, et ISO-koodi alt peaks eelkõige riigipoolse soodustusega võimaldama intiimpiirkonnas kasutamiseks mõeldud tooteid, on tootevalikut kitsendatud täpsema kirjelduse abil ja koostisosapõhiselt. Lähtuvalt ravijuhisest baseeruvad tõenduspõhised tooted intiimpiirkonna nahahoolduseks tsinkoksiidil. Tsinkoksiid on aine, mille toime on kinnitust leidnud just intiimpiirkonnas kasutamisel (mähkmealune nahahoolduskreem punetavale nahale) ning mis võiks olla intiimpiirkonna hoolduseks mõeldud kreemide põhikoostisosa. Kooskõlastatud Õdede Liidu ja Eesti Perearstide Seltsiga. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kes kasutavad inkontinentsustooteid ning vajavad nahahooldusel spetsiaalseid nahakaitsevahendeid, ja isikud, kellel on raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, liikuvuse ja enesehoolduse valdkondades. Eelduskoodide all tuuakse välja koodiga 09.30 tehingu teinud isik. Täiendavalt lisatakse eelduskoodide alla Eesti Haigekassa rahastusega kateetreid ja uriinikotte soetanud isik. ISO-koodi 09.30.24 (laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed) puhul lisatakse ISO-koodi 09.30.24.10 (inkontinentsisidemed meestele kuni 399 ml) alla laste imavad püksid 27–57 kg. Piirhinnaks kehtestatakse 0,80 eurot. Uue toote lisamisega kaasnevat mõju eelarvele hinnata ei saa, kuna puudub info kasutajate arvu kohta. Lisatavast tootest tulenevalt on vaja teha ISO-koodide 09.30.24.11–09.30.24.73 tehnilised muudatused. Muudatuste tegemisel võetakse arvesse ka ettevõtetelt saadud tagasisidet, et lähima paari aasta jooksul on lisandumas suurema mõõduga tooteid, kuna elanikkond on muutumas järjest suuremaks. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb kerge, mõõdukas, raske või täielik probleem kuseeritussüsteemi struktuurides ning urineerimise ja/või defekatsiooni reguleerimisel. Sidemete ja mähkmete ISO-koodides tehtavad muudatused on läbi räägitud ettevõtetega, kellel on olnud kõige enam tehinguid ning keda see loendi muutmine mõjutab kõige enam. ISO-koodi 09.30.45 (pestavad aluslinad) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetust selliselt, et uueks ISO-koodi nimetuseks saab veekindlad madratsikatted, sh pestavad aluslinad. Täienduse tegemise järel tekib parem arusaam sellest, milliseid tooteid nimetatud koodi alt müüa võib. ISO-koodi 09.33.03 (vanni- ja dušitoolid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust selliselt, et oleks üheselt arusaadav, millised tooted ei kuulu hüvitamisele. Täiendava täpsustusena tuuakse eraldi välja vanniastmed, kuna tehingutes on näha, et riigipoolse soodustusega on müüdud ka vanniastmeid, mis ei kuulu nimetatud ISO-koodi alla. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem tasakaaluelundi funktsioonides, lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel ja käimisel, ja isikud, kes vajavad kõrvalabi enda pesemisel. ISO-koodi 09.33.12 (vanni-, duši- ja mähkimislauad) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel ja käimisel, ja isikud, kes vajavad täielikku kõrvalabi enda pesemisel. Näidustuse alt võetakse välja puudega või puuduva töövõimega isik. ISO-koodi 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid) puhul eemaldatakse näidustuse alt eelduskoodide info ja see lisatakse eelduskoodide alla. 10 ISO-koodi 09.33.30.01 (niisutatud salvrätid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust Eesti Õdede Liidu ettepaneku alusel selliselt, et riigipoolse soodustusega on võimalik soetada alkoholi- ja lõhnaainetevabasid niisutatud salvrätikuid intiimpiirkonna naha puhastamiseks. Muudetakse piirlimiiti kasutusaja jooksul ühelt pakilt kuus koguseks piirhinna ulatuses kuus. Muudatus annab isikule võimaluse soetada piirhinna sees üks pakk või mitu odavamat pakki. Ettevõtete poolt tehtud tehingutest nähtub, et osadel juhtudel on tootja mitu pakki teinud üheks suuremaks pakiks, mis paneb niisutatud salvrätte ostvad isikud ebavõrdsesse olukorda, kus ühest ettevõttest on võimalik osta mitu pakki ühe pakina ja teisest ettevõttest kuu jooksul ainult üks pakk. Lisaks vähendatakse piirhinda 7,20 eurolt 5,3 euroni, kuna seda näitab 2020. aastal tehtud tehingute analüüs. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Eelduskoodi alla lisatakse koodiga 09.30 tehingu teinud isik. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel ja käimisel, ja isikud, kes vajavad täielikku kõrvalabi enda pesemisel. Mõjud: muudatuse tulemusena mõju eelarvele puudub, kuna tehingute analüüs näitab, et suurem osa tehingutest ongi tehtud piirhinnaga 5,30 eurot. ISO-koodi 09.33.30.02 (pesukinnas) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel ja käimisel. Isikud, kes vajavad täielikku kõrvalabi enda pesemisel. ISO-koodi 09.33.30.03 (vannimüts) puhul muudetakse ISO-koodi nimetus selliselt, et oleks üheselt arusaadav, millist toodet silmas peetakse. Uueks nimetuseks saab peapesumüts, ühtlasi täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendite grupi kitsendust selliselt, et nimetatud koodi alt on võimalik soetada veevaba peapesumüts. Sõna vannimüts võib olla eksitav, kuna nimetatud koodi alt hüvitatakse ainult veevabasid peapesumütse, mida vajavad voodikesksed isikud. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu ja lihastoonuse funktsioonides, keha põhiasendi muutmisel ja käimisel, ning isikud, kes vajavad täielikku kõrvalabi enda pesemisel. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne, kuna tegemist on tehnilise muudatusega. ISO-koodide 12.03.03 (käimiskepid), 12.03.06 (küünarkargud), 12.03.12 (kaenlakargud) ja 12.03.16 (harkkepid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on kerge või mõõdukas probleem käimisel tulenevalt lihasjõu, liigeste liikuvuse, liigeste stabiilsuse või tasakaaluelundi funktsioonides ning kes vajavad toetuspinna suurendamist või koormuse vähendamist. ISO-koodide 12.06.03 (käimisraamid), 12.06.06 (rulaatorid), 12.06.09 (käimistoolid) ja 12.06.12 (käimislauad) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas või raske probleem käimisel tulenevalt lihasjõu, liigeste liikuvuse, liigeste stabiilsuse või tasakaaluelundi funktsioonides ning kes vajavad toetuspinna suurendamist või koormuse vähendamist. ISO-koodi 12.06.09 (käimistoolid) näidustuse alt võetakse välja puudega või puuduva töövõimega isik. ISO-koodide 12.12.04 (auto kohandused mootori käsitsemiseks), 12.12.05 (auto kohandused käsipiduri käsitsemiseks), 12.12.07 (auto kohandused roolisüsteemi käsitsemiseks), 12.12.09 (mootorsõidukite turvavööd ja -rakmed) ja 12.12.18 (abivahendid ratastoolis istuva inimese 11 sõidukisse või sealt välja tõstmiseks) puhul eemaldatakse näidustuse alt eelduskoodid ning need lisatakse eelduskoodide alla. ISO-koodi 12.18.06.02 (kolmerattalised jalgrattad pedaalidega) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all täpsustatakse puudega lapsi, kellel esineb mõõdukas või raske probleem lihasjõu, kehatüve lihastoonuse, tahtlike liigutuste kontrollimise ja tasakaaluelundi funktsioonides ning kellel on raske või täielik probleem haaramisel. Näidustuse alt arvatakse välja sõnad puudega laps. ISO-koodi 12.22.03 (kahekäeratastoolid) puhul eemaldatakse näidustuse alt välistav ISO-kood ja see lisatakse tehingu tegemist välistava koodi veergu. ISO-koodi 12.22.03.01 (kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad ratastooliga liikumisel saatja abi, ja isikud, kellel võib olla lühiajaline ratastooli kasutamise vajadus. ISO-koodi 12.22.03.02 (kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad ratastoolile individuaalseid kohandusi tulenevalt füüsilistest seisundist, isikud, kellel esineb ülajäsemete jõudluse langus ja/või liigesliikuvuse langus ning kes vajavad kergema juhitavusega ratastooli, ja isikud, kes on suutelised iseseisvalt ratastooliga liikuma. ISO-koodi 12.22.03.03 (kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad ratastoolile individuaalseid kohandusi, isikud, kellel esineb ülajäsemete jõudluse ja/või liigesliikuvuse langus ning kes vajavad kergema juhitavusega ratastooli, ja isikud, kes liiguvad ratastooliga iseseisvalt erinevates keskkondades. ISO-koodi 12.22.03.04 (kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad ratastoolile individuaalseid kohandusi, isikud, kellel esineb ülajäsemete jõudluse ja/või liigesliikuvuse langus ning kes vajavad kergema juhitavusega ratastooli, ja isikud, kes liiguvad ratastooliga iseseisvalt erinevates keskkondades. ISO-koodi 12.22.09 (ühekäeratastoolid) puhul eemaldatakse näidustuse alt välistav ISO-kood ja see lisatakse tehingu tegemist välistava koodi veergu. ISO-koodi 12.22.09.01 (ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp I) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides. 12 ISO-koodi 12.22.09.02 (ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp II) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad kergema juhitavusega ratastooli, isikud, kes vajavad ratastoolile oma füüsilise seisundi tõttu individuaalseid kohandusi, ja isikud, kes on suutelised ratastooli juhtima vaid ühe käe abil. ISO-koodi 12.22.09.03 (ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad ratastoolile individuaalseid kohandusi, ja isikud, kes on suutelised ratastooli juhtima vaid ühe käe abil. ISO-koodi 12.22.09.04 (ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud,, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad ratastoolile individuaalseid kohandusi, isikud, kellel esineb ülajäsemete jõudluse ja/või liigesliikuvuse langus ning kes vajavad kergema juhitavusega ratastooli, isikud, kes liiguvad ratastooliga iseseisvalt erinevates keskkondades, isikud, kes juhivad iseseisvalt autot, ja isikud, kes on suutelised ratastooli juhtima vaid ühe käe abil. ISO-koodi 12.22.18 (abistaja juhitavad käsiratastoolid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kes vajavad ratastoolile individuaalseid kohandusi ja asendi muutmise võimalusi, isikud, kellel esineb ülajäsemete jõudluse ja/või liigesliikuvuse langus ning kes ei ole suutelised iseseisvalt ratastooli juhtima, ja isikud, kes on ADL-tegevustes igati abistatavad. ISO-koodi 12.24 (ratastoolide varuosad) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldavad ISO-koodid ja need lisatakse eelduskoodide veergu. Eelduskoodide alla lisatakse ka ISO-koodiga 12.22.18 (abistaja juhitavad käsiratastoolid) müügitehingu teinud isik. Muudatus on vajalik, kuna erimenetlusega on võimaldatud teatud juhtudel ka abistaja juhitavate käsiratastoolide riigipoolse soodustusega väljaostu. ISO-koodi 12.23.03 (invarollerid) puhul tehakse täiendused SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustustes või abivahendi grupi kitsenduses ning lisatakse täiendus kasutus vähemalt 5 päeva nädalas, valdavalt väliskeskkonnas. Näidustuse alt eemaldatakse tehingu tegemist välistav ISO-kood ja see lisatakse välistavate koodide veergu. Lisaks lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem tasakaalu, koormustaluvuse, liigeste liikuvuse ja lihasjõu funktsioonides, ja isikud, kellel esineb raske või täielik probleem käimisel. Samuti tuuakse välja need välistused, kellel on raske või täielik probleem teadvuse funktsioonides, orienteerumisfunktsioonides või kõrgemates kognitiivsetes ja mälufunktsioonides või tähelepanu koondamise funktsioonides, isikud, kellel esineb raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng, mis tõendi väljastaja hinnangul alandab juhtimisvõimet ja mõjutab ohutu sõitmise võimet, isikud, kellel esineb alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete liig- või kuritarvitamine, isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides, isikud, kellel esineb raske või täielik probleem motoorsete reflekside 13 funktsioonides (nt sihtliigutustel süvenev treemor), isikud, kellel esineb raske või täielik probleem enda ühest kohast teise nihutamisega või kehasendi säilitamisega, ja isikud, kellel esineb mõlema käe kasutamise raske või täielik probleem. ISO-koodi 12.23.06 (elektrilised ratastoolid) puhul eemaldatakse näidustuse alt välistav ISO- kood ja see lisatakse tehingu tegemist välistava koodi veergu. ISO-koodi 12.23.06.01 (aktiivsusgrupp I) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem käimisel ja pikemate vahemaade läbimisel manuaalse ratastooliga, isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik ülajäsemete jõudluse ja/või liigesliikuvuse langus, isikud, kes võivad kasutada ka alternatiivseid liikumisabivahendeid lühemate vahemaade läbimiseks, ja isikud, kes on suutelised istumisasendit säilitama ega vaja erikohandusi abivahendile. ISO-koodi 12.23.06.02 (aktiivsusgrupp II) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on mõõdukas, raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel manuaalse ratastooliga, isikud, kes vajavad ratastoolile individuaalseid kohandusi ja/või reguleerimisfunktsioone, isikud, kellel esineb ülajäsemete jõudluse ja/või liigesliikuvuse langus, ja isikud, kes liiguvad elektrilise ratastooliga iseseisvalt erinevates keskkondades. ISO-koodi 12.23.06.03 (aktiivsusgrupp III) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem lihasjõu, lihastoonuse, tahtmatute ja tahtlike liigutuste kontrollimise funktsioonides, isikud, kellel esineb raske või täielik probleem käimisel ja erinevates keskkondades liikumisel manuaalse ratastooliga, isikud, kellel esineb probleeme istumisasendi säilitamisega, isikud, kes vajavad elektrilisele ratastoolile individuaalseid kohandusi ja/või reguleerimisfunktsioone, ja isikud, kellel esineb raske või täielik probleem ülajäsemete jõudluses ja/või liigesliikuvuse languses. ISO-koodi 12.27.07.00 (kärud) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust selliselt, et oleks üheselt aru saada, milliseid tooteid nimetatud koodi all mõeldud on. Muudatuse tegemise järel on võimalik soetada individuaalsete kohandamisvõimalustega käru istet koos toa- või õueraamiga. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb raske või täielik probleem isteasendi säilitamisel ja korrigeerimisel ning erinevates keskkondades liikumisel, isikud, kellel on raske või täielik probleem teadvuse funktsioonides või orienteerumisfunktsioonides, ja isikud, kellel esineb raskekujuline väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või mõõdukas või raske vaimne alaareng. ISO-koodi 12.27.07.01 (toaraam) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldavad ISO-koodid ja need lisatakse eelduskoodide veergu. ISO-koodi 12.27.07.02 (õueraam) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldavad ISO-koodid ja need lisatakse eelduskoodide veergu. ISO-koodi 12.31.03.01 (libistamislauad) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem siirdumisel. 14 ISO-koodi 12.31.03.02 (libilinad) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem siirdumisel. ISO-koodi 12.31.09 (teisaldatavad käsipuud tõusmiseks) puhul lisatakse tehingu tegemist välistav kood 18.12.10, kuna ISO-koodi 18.12.10 tehing peab sisaldama ka voodiohjasid. Tegemist on tehnilise muudatusega, et välistada dubleerivate tehingute tegemist. ISO-koodi 12.36.03 (lingtõstukid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ja siirdumisel. ISO-koodi 12.36.21 (lingtõstuki kehatoed) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ja siirdumisel. ISO-koodi 12.39.03 (valged kepid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. ISO-koodi 12.39.00.04 (veterinaarkulud) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. Täiendavalt lisatakse, et nimetatud koodiga saab tehingu teha isik, kes on teinud tehingu koodiga 12.39.00.07. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tuleneb juhtkoerte teenuse kirjeldusest. ISO-koodi 12.39.00.05 (erakorralised veterinaarkulud) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. Täiendavalt lisatakse, et nimetatud koodiga saab tehingu teha isik, kes on teinud tehingu koodiga 12.39.00.07. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tuleneb juhtkoerte teenuse kirjeldusest. ISO-koodi 12.39.00.06 (treeningpäev) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. Täiendavalt lisatakse, et nimetatud koodiga saab tehingu teha isik, kes on teinud tehingu koodiga 12.39.00.07. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis tuleneb juhtkoerte teenuse kirjeldusest. ISO-koodide 12.39.00.07 (lemmikloomakindlustus) ja 12.39.00.08 (juhtkoera teenuselt väljumine) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. ISO-koodi 18.03.15 (voodilauad) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kes on voodikesksed ja kasutavad elektrilise funktsiooniga voodeid, ja isikud, kellel on raske või täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ning siirdumisel. ISO-koodi 18.09.21 (eriistmed) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse alt eemaldatakse olemasolev näidustus ning tõendi laienemise info, mis lisatakse ISO-koodide 18.09.21.02 ja 18.09.21.03 näidustuse juurde. ISO-koodi 18.09.21.01 (eriistmed - kategooria I) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb mõõdukas, raske või täielik probleem kehatüve lihaste jõu ja lihastoonuse funktsioonides ning kes ei suuda iseseisvalt isteasendit säilitada. ISO-koodi 18.09.21.02 (eriistmed - kategooria II) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb raske või 15 täielik probleem kehatüve lihaste jõu ja lihastoonuse funktsioonides ning kes ei suuda iseseisvalt isteasendit säilitada, ja isikud, kes vajavad mitut individuaalset kohandust istumisasendi saavutamiseks, säilitamiseks ja korrigeerimiseks. Lisaks tuuakse välja, et eriistme tõend laieneb koodile 12.27.07.00. ISO-koodi 18.09.21.03 (eriistmed (individuaalne) - kategooria III) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb täielik probleem kehatüve lihaste jõu ja lihastoonuse funktsioonides ning kes ei suuda püsivalt iseseisvat isteasendit säilitada, ja isikud, kes ei suuda iseseisvalt istuda/püsida istumisasendis ning kellel on tekkinud/tekkimas ulatuslikud deformatsioonid. Lisaks tuuakse välja, et eriistme tõend laieneb koodile 12.27.07.00. ISO-koodi 18.10.03 (seljatoed) puhul lisatakse eelduskoodide alla koodiga 12.22 või 12.23 tehingu teinud isik. Tegemist on tehnilise täpsustusega, et oleks selgem ülevaade sellest, milliste abivahendite juurde nimetatud toodet on võimalik soetada. ISO-koodi 18.10.06 (ratastoolipadjad) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. Täiendavalt lisatakse eelduskoodina koodiga 12.23 tehingu teinud isik. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja ratastooli kasutaja, kes vajab ratastooliga liikumiseks mitte lamatistevastast istmepatja. ISO-koodi 18.12.10 (elektrilise reguleerimisega voodid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem keha põhiasendi muutmisel ja kes vajavad kõrvalabi siirdumisel. ISO-koodi 18.18.06 (tugikäepidemed) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on kerge või mõõdukas probleem tasakaalufunktsioonides ning kellel on kodus liikumisel ja keha põhiasendi muutmisel vaja kasutada lisatuge. ISO-koodi 18.18.11 (hingedega tugipuud ja käetoed) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on kerge või mõõdukas probleem tasakaalufunktsioonides ning kellel on kodus liikumisel ja keha põhiasendi muutmisel vaja kasutada lisatuge. ISO-koodi 18.30.15 (kaasaskantav kaldtee) puhul täpsustatakse näidustust, et see oleks selgem. ISO-koodi 22.03.03 (valgusfiltrid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust selliselt, et oleks üheselt mõistetav, milliseid valgusfiltreid silmas peetakse. Lisaks täpsustatakse kogust kasutusaja jooksul, et oleks üheselt aru saada, kas tegemist on tüki või paariga, samuti täpsustatakse näidustust. Muudatuse tegemise järel saab valgusfiltrite alt müüa ainult neid meditsiinilisi valgusfiltreid ja klippe, mille puhul on tootja kasutuseesmärgina nimetanud nägemisteravuse ja kontrasti suurendamise vaegnägija jaoks. Hüvitamisele ei kuulu tavalised polaroidpäikeseprillid. Näidustuse sõnastamisel on lähtutud ülemaailmsest WHO vaegnägija definitsioonist, mis on kasutusel ka Eestis. Mõjud: mõju eelarvele on positiivne, kuna peale täpsustamist tohib müüa üksnes meditsiinilisi valgusfiltreid, millega välistatakse tavaliste polaroidpäikeseprillide müük. ISO-koodi 22.03.06 (prilliklaasid) puhul eemaldatakse näidustus ning see lisatakse ISO- koodide 22.03.06.01 ja 22.03.06.02 näidustuse alla. 16 ISO-koodi 22.03.06.01 (prilliklaasid Dsph, cyl) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides: nägemisteravus paremini nägevas silmas koos korrektsiooniga 0,3 või alla selle, lastel 0,5 ja/või silmade vaateväli kitsam kui 30 kraadi. ISO-koodi 22.03.06.02 (prillidesse monteeritud optilised süsteemid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust selliselt, et oleks üheselt mõistetav, milliseid optilisi süsteeme silmas peetakse. Muudatuse tegemise järel saab optiliste süsteemide alt müüa üksnes prismaprille ja luupprille. Muudatuse on tinginud asjaolu, et mõiste optilised süsteemid on väga lai ja selle alt võib müüa väga erinevaid optilisi vahendeid. Muudatusettepanek on kooskõlastatud nii optilisi abivahendeid müüvate ettevõtetega, Optometristide Seltsi juhatuse liikme kui ka Oftalmoloogide Seltsiga. Lisaks muudetakse abivahendi ühikut tükilt paarile. Näidustuse alla lisatakse täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel esineb raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides: nägemisteravus paremini nägevas silmas koos korrektsiooniga 0,3 või alla selle, lastel 0,5 ja/või silmade vaateväli kitsam kui 30 kraadi. ISO-koodi 22.03.09 (suurendusklaasid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust selliselt, et muudatuse tegemise järel saab tehinguid teha luupidega, mis on suurendusega alates 3 x. Muudatus on tingitud sellest, et riigipoolse soodustusega saab soetada luupe, kui isiku nägemisteravus koos korrektsiooniga on kuni 0,3, järelikult ei ole tõendatud, et luubid suurendusega 2 x annaksid nimetatud sihtrühma puhul soovitud efekti. Luubid suurendusega 2 x on suuresti ka tavakaubanduses saadav toode, mida vajatakse kergema nägemisteravuse vähenemise korral. Lisaks täiendatakse näidustust, et oleks üheselt mõistetav sihtrühm, kellele need tooted sobivad. ISO-koodide 22.03.12 (binoklid ja teleskoobid) ja 22.03.18 (suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad) puhul muudetakse näidustust. Näidustuse sõnastamisel on lähtutud ülemaailmsest WHO vaegnägija definitsioonist, mis on kasutusel ka Eestis. ISO-koodi 22.06.06 (kommunikatsioonivõimendid) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist välistavad ISO-koodid ja need lisatakse välistavate koodide veergu. Näidustuse alla lisatakse täpsustus selle kohta, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides ning kuulmislangus alates 30 db. ISO-koodi 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust Eesti Audioloogide Seltsilt tulnud ettepaneku alusel selliselt, et 14 päeva asendatakse 30 päevaga. Näidustuse alt võetakse tehingu tegemist välistav kood välja ja see lisatakse välistava koodi veergu. Lisaks tuuakse välistava koodi all eraldi välja ISO-kood 22.06.15, kuna samal ajal ei ole võimalik kasutada nii kõrvasisest kui kõrvatagust kuuldeaparaati. Tegemist on tehnilise täiendusega. Näidustuse alla lisatakse täpsustus selle kohta, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides ning kuulmislangus alates 30 db. ISO-koodi 22.06.12.03 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust, kuna tegemist on lastega, sh imikute ja väikelastega, ning kasutusaeg 8 tundi päevas ei pruugi olla asjakohane (sh 4 tundi kõnekeskkonnas). Samuti ei pruugi imikud viibida kolmes kasutuskeskkonnas. Kurtide vanemate kuulmislangusega (väike)lapsed ei pruugi viibida neli tundi kõnekeskkonnas. . ISO-koodi 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) puhul täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust Eesti Audioloogide 17 Seltsilt tulnud ettepaneku alusel selliselt, et 14 päeva asendatakse 30 päevaga. Näidustuse alt võetakse tehingu tegemist välistav kood välja ja see lisatakse välistava koodi veergu. Lisaks tuuakse välistava koodi all eraldi välja ISO-kood 22.06.12, kuna samal ajal ei ole võimalik kasutada nii kõrvasisest kui kõrvatagust kuuldeaparaati. Tegemist on tehnilise täiendusega. Näidustuse alla lisatakse täpsustus selle kohta, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides ning kuulmislangus alates 30 db. ISO-koodi 22.06.15.03 (kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust, kuna tegemist on lastega sh imikute ja väikelastega ning kasutusaeg 8 tundi päevas ei pruugi olla asjakohane (sh 4 tundi kõnekeskkonnas). Samuti ei pruugi imikud viibida kolmes kasutuskeskkonnas. Kurtide vanemate kuulmislangusega (väike)lapsed ei pruugi viibida 4 tundi kõnekeskkonnas. ISO-koodi 22.06.12.04 (kuuldeaparaadi individuaalne otsak) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. ISO-koodi 22.06.21 (implantaadi kõneprotsessor) puhul täpsustatakse ISO-koodi nimetust ja täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust selguse loomise eesmärgil liitega kuulmis-. Lisaks eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist välistav ISO-kood ja see lisatakse välistava koodi veergu. ISO-koodi 22.06.21.01 (sisekõrva implantaadi kõneprotsessor) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetuses sõna implantaadi selguse loomise eesmärgil liitega kuulmis-. ISO-koodi 22.06.21.05 (ajutüve implantaadi kõneprotsessor) puhul täiendatakse ISO-koodi nimetuses sõna implantaadi selguse loomise eesmärgil liitega kuulmis-. ISO-koodi 22.06.21.03 (varuosad) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. Lisaks täiendatakse näidustuse all olevat sõna implantaadi selguse loomise eesmärgil liitega kuulmis-. ISO-koodi 22.06.21.04 (sisekõrva implantaadi kõneprotsessori hooldusremont) puhul täpsustatakse ISO-koodi nimetust ning täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust selguse loomise eesmärgil sõna implantaadi liitega kuulmis-. Lisaks eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. ISO-koodi 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) puhul täiendatakse näidustuse all olevat sõna implantaadi liitega kuulmis-. Lisaks eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. ISO-koodi 22.06.21.07 (ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont) puhul täpsustatakse ISO-koodi nimetust ja täiendatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all olevat sõna implantaadi liitega kuulmis-. Lisaks eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. ISO-koodi 22.09.06 (häälevõimendid isiklikuks kasutuseks) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on täielik probleem hääle ja kõnega seotud struktuurides. ISO-koodi 22.12.12 (punktkirjavarustus) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. 18 ISO-koodi 22.12.15 (punktkirja kirjutusmasinad) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. ISO-koodi 22.15.06 (kalkulaatorid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. ISO-koodi 22.18.03 (helisalvestus- ja heliesitusseadmed) puhul eemaldatakse näidustuse info ning see lisatakse ISO-koodide 22.18.03.01 ja 22.18.03.02 näidustuseks. ISO-koodi 22.18.03.01 (daisypleierid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides ja nägemisteravus koos korrektsiooniga kuni 0,3. ISO-koodi 22.18.03.02 (hääljuhendavad diktofonid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides ja nägemisteravus koos korrektsiooniga kuni 0,3. ISO-koodi 22.18.24 (raadiosagedusega ülekandesüsteemid) puhul täiendatakse näidustust selliselt, et muudatuse tegemise järel on lastel, kellel on diagnoositud autismispektrihäire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire või auditiivne neuropaatia, kuid kellel ei ole diagnoositud kuulmislangust ≥ 30dB, võimalik taotleda FM-süsteemi eritaotlusega. Täiendava täpsustuse on tinginud asjaolu, et normaalse perifeerse kuulmisfunktsiooniga lastel võib olla õpetaja kõnest arusaamisega raskusi peaaju kuulmiskeskuse häire tõttu. FM-süsteemist on kasu autismispektri häirega lastel ja auditoorse neuropaatiaga lastel (uuringute põhjal on kõnest arusaamine parem kui kontrollrühmal, kes süsteemi ei kasutanud). Süsteem aitab keskenduda rääkija (õpetaja/lapsevanem) sõnadele olenemata keskkonnast, kus viibitakse, sest kõne tuuakse kõrvatagusesse vastuvõtjasse läbi mikrofoni, mis asub rääkija käes või ripub kaelas. Sihtrühma suurus on kuni 50 kasutajat aastas (võttes arvesse tulevikus aset leidvat teadlikkuse kasvu patsientide ja tervishoiuspetsialistide hulgas). Kuna taolise diagnoosi ja kaasuvate kuulmishäiretega laste eritaotlused on korduvalt tagasi lükatud (ning osa peredest loobub eritaotluse esitamisest), ei kajasta statistika tegelikku vajadust. Eelnimetatud diagnoosidega peavad kaasuma märkimisväärsed igapäevased kuulmishäired (isiku enda, lapsevanemate, kooliõpetajate poolt kirjeldatud). Auditoorse neuroopaatia puhul on väga oluline hinnata ka kõnetestide (nii vaikuses kui ka müras tehtud) tulemust. Lisaks eemaldatakse näidustuse alt eelduskoodid, mis lisatakse eelduskoodide veergu. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem kuulmisfunktsioonides. ISO-koodi 22.21.09 (dialoogiseadmed) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem sõnade, lausete ja pikemate suuliste lausete väljaütlemisel. ISO-koodi 22.27 (häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmed) puhul tehakse muudatused, mille järel nimetatud ISO-koodide gruppi jäetakse ainult vaegkuuljatele mõeldud abivahendid ning ISO-koodi 22.27.06 (akustilise signaaliga seadmed) all olev viiakse loetelus vaegnägijate jaoks loodava ISO-koodi gruppi. Nii muutub loetelu selgemaks ning vaegkuuljate ja vaegnägijate abivahenditel on eraldi ISO-koodide grupid. ISO-kood 22.27.03 (visuaalse signaaliga seadmed) muudetakse ISO-koodiks 22.27.04 ja ISO- koodi nimetuseks saab signaliseerimisvahendid, mis on rahvusvahelise ISO-koodina olemas EASTIN andmebaasis ning mille alla kuuluvad vahendid/seadmed, mis annavad signaali vastuvõtjatele edasi. ISO-koodi SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuseks või abivahendi grupi kitsenduseks pannakse seadmed, mis saadavad signaali vastuvõtjale: uksekell (sh veekindel), fonoluku saatja, sms vilkur. SKA võimaldab nimetatud seadmete 19 hulgast soetada kaht seadet, mis on kasutaja jaoks prioriteetsed signaali edasiandvad seadmed. ISO-koodile luuakse näidustuseks kuulmislangus alates 50 dB, kuna see on vaegkuuljate sihtrühm, kes ei saa kodukeskkonnas ilma nimetatud seadmeteta hakkama. Näidustuse muudatusettepanek tuli Eesti Audioloogide Seltsilt. Täiendavalt tuuakse näidustuse all välja isikud, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides. Tõendi väljastajate hulka lisatakse ka audioloogid, kuna nemad tegelevad vaegkuuljatega ja on pädevad spetsialistid lisaks kuuldeaparaatidele tuvastama häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmete vajaduse. Lisaks võrdsustatakse abivahendispetsialisti kutsega isikuks audioloog. Piirhinnaks kehtestatakse 130 euro asemel 156 eurot, arvestades nimetatud seadmete hindasid tehtud tehingute põhjal ning kalliduselt teise seadme hinda. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna varem on nimetatud seadmeid soetatud erimenetluse teel. ISO-koodi 22.27.09 (mehhaanilise signaaliga seadmed) puhul muudetakse signaali vastuvõtvate seadmete korral SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendite grupi kitsendust. ISO-koodi alt saab müüa vibrapatja, vilkurkuubikut, taskuvibratsiooniseadet ja fikseeritud seadet pistikusse. Piirlimiiti suurendatakse kolmele tükile ning isikutel on võimalik ise valida, milliseid vastuvõtjaid nad oma kodukeskkonnas kasutada soovivad. ISO-koodile luuakse näidustuseks kuulmislangus alates 50 dB, kuna see on vaegkuuljate sihtrühm, kes ei saa kodukeskkonnas ilma nimetatud seadmeteta hakkama. Näidustuse muudatusettepanek tuli Eesti Audioloogide Seltsilt. Täiendavalt tuuakse näidustuse all välja isikud, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides. Tõendi väljastajate hulka lisatakse ka audioloogid, kuna nemad tegelevad vaegkuuljatega ja on pädevad spetsialistid lisaks kuuldeaparaatidele tuvastama häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmete vajaduse. Lisaks võrdsustatakse abivahendispetsialisti kutsega isikuks audioloog. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna varem on nimetatud seadmeid soetatud erimenetluse teel. ISO-koodi 22.27.12 (kellad ja ajanäitajad) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ja selle ISO-koodi alla jäetakse ainult vibreerivad kellad, mis on mõeldud vaegkuuljate sihtrühmale. Vaegnägijate jaoks mõeldud kellad viiakse vaegnägijatele loodava ISO-koodi 27.26.02 alla. ISO-koodile luuakse näidustuseks kuulmislangus alates 50 dB, kuna see on vaegkuuljate sihtrühm, kes ei saa kodukeskkonnas ilma nimetatud seadmeteta hakkama. Näidustuse muudatusettepanek tuli Eesti Audioloogide Seltsilt. Täiendavalt tuuakse näidustuse all välja isikud, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides. Tõendi väljastajate hulka lisatakse ka audioloogid, kuna nemad tegelevad vaegkuuljatega ja on pädevad spetsialistid lisaks kuuldeaparaatidele tuvastama häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmete vajaduse. Lisaks võrdsustatakse abivahendispetsialisti kutsega isikuks audioloog. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna 2021.aasta I poolaasta tehingute põhjal on vibreerivad kellad piirhinnaga kättesaadavad. ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) puhul suurendatakse piirlimiiti kasutusaja jooksul 2 tükilt 3 tükini, kuna suitsu- ja vinugaasiandurid on kohustuslikud seadmed ning erimenetluse taotluste analüüsile tuginedes vajatakse neid kokku vähemalt 3 tükki. Piirhinda vähendatakse 167 eurole, kuna praegu müüdavad suitsu- ja vingugaasiandurid on selles hinnaklassis. Näidustustest eemaldatakse nägemisteravus, kuna nimetatud seadmed on mõeldud vaegkuuljatele, mitte vaegnägijatele. ISO-koodile luuakse näidustuseks kuulmislangus alates 50 dB, kuna see on vaegkuuljate sihtrühm, kes ei saa kodukeskkonnas ilma nimetatud seadmeteta hakkama. Näidustuse muudatusettepanek tuli Eesti Audioloogide 20 Seltsilt. Täiendavalt tuuakse näidustuse all välja isikud, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides. Tõendi väljastajate hulka lisatakse ka audioloogid, kuna nemad tegelevad vaegkuuljatega ja on pädevad spetsialistid lisaks kuuldeaparaatidele tuvastama häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmete vajaduse. Lisaks võrdsustatakse abivahendispetsialisti kutsega isikuks audioloog. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna varem on piirlimiiti suurendatud erimenetluse teel. ISO-koodi 22.39.04 (arvuti ekraanisuurendustarkvara) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. Kasutusaega pikendatakse 9 aastalt 18 aastale, pikendatud kasutusaeg võimaldab tarkvara kauem kasutada ning seda vajaduse korral uuendada. Kogust suurendatud 2 tükini. Muudatust toetab ka nimetatud abivahendit pakkuv ettevõte. ISO-koodi 22.39.05 (punktkirjakuvarid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. ISO-koodi 22.39.07 (tekstituvastustarkvara) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. ISO-koodi 22.39.12 (arvuti ekraanilugemise tarkvara) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem nägemisfunktsioonides. Kasutusaega pikendatakse 9 aastalt 18 aastale, pikendatud kasutusaeg võimaldab tarkvara kauem kasutada ning seda vajaduse korral uuendada. Kogust on suurendatud 2 tükini. Muudatust toetab ka nimetatud abivahendit pakkuv ettevõte. ISO-koodi 22.39.00.01 (arvuti ekraanisuurenduse tarkvara uuendus) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. ISO-koodi 22.39.00.02 (arvuti ekraanilugemise tarkvara uuendus) puhul eemaldatakse näidustuse alt tehingu tegemist eeldav ISO-kood ja see lisatakse eelduskoodi veergu. ISO-koodi 24.21.03 (haaramistangid) puhul lisatakse näidustuse alla täpsustus, kellele need tooted mõeldud on. Näidustuse all tuuakse välja isikud, kellel on raske või täielik probleem peenmotoorikas, kummardamises ja küünitamises (käte ja käsivarte kasutamine millegi puudutamiseks või haaramiseks). ISO-koodi 27.06 (mõõteriistad) puhul muudetakse ISO-koodi nimetust (taktiilsed ja kõnelevad seaded), kuna luuakse uus ISO-koodide grupp just vaegnägijate jaoks mõeldud abivahenditele (mõõteriistad ja erinevad seadmed). Nimetatud koodi grupi alt eemaldatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse, kasutusaja, teenuse liigi (müük/üür), koguse, piirmäära, piirhinna, näidustuse, vajaduse tuvastaja ja abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud spetsialisti info. Tõendi nõude muudatused ISO-koodi 12.03.03 (käimiskepid) puhul antakse käimiskepi tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.03.06, 12.03.12 ja 12.03.16, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele 21 kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodi 12.03.06 (küünarkargud) puhul antakse küünarkargu tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.03.03, 12.03.12 ja 12.03.16, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodi 12.03.12 (kaenlakargud) puhul antakse kaenlakargu tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.03.03, 12.03.06 ja 12.03.16, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodi 12.03.16 (harkkepid) puhul antakse harkkepi tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.03.03, 12.03.06 ja 12.03.12, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodi 12.06.03 (käimisraamid) puhul antakse käimisraami tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.06.06, 12.06.09 ja 12.06.12, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodi 12.06.06 (rulaatorid) puhul antakse rulaatori tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.06.03, 12.06.09 ja 12.06.12, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodi 12.06.09 (käimistoolid) puhul antakse käimistooli tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.06.03, 12.06.06 ja 12.06.12, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodi 12.06.12 (käimislauad) puhul antakse käimistooli tõendiga võimalus soetada ka tooteid ISO-koodidega 12.06.03, 12.06.06 ja 12.06.09, kuna sageli ei oska abivahendi vajaduse tuvastaja tõendit väljastades täpselt määrata, milline abivahend isiku vajadustele kõige paremini vastab. Sobiva abivahendi leidmine toimub abivahendiettevõttes erinevaid abivahendeid proovides. ISO-koodide 12.22.03.03 (kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III) ja 12.22.03.04 (kahekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV) puhul laiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi perearstidega, kuna sageli on just perearst see, kes isikuga vahetult kokku puutub, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega eriarstide ja terapeutide töökoormust. Lisaks selgub sageli just abivahendiettevõttes inimese aktiivsusgrupp. ISO-koodide 12.22.09.03 (ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp III) ja 12.22.09.04 (ühekäeratastoolid - aktiivsusgrupp IV) puhul laiendatakse abivahendi vajaduse tuvastajate ringi perearstidega, kuna sageli on just perearst see, kes isikuga vahetult kokku puutub, mis 22 annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega eriarstide ja terapeutide töökoormust. Lisaks selgub sageli just abivahendiettevõttes inimese aktiivsusgrupp. ISO-koodi 12.22.18 (abistaja juhitavad käsiratastoolid) puhul antakse abivahendi vajaduse tuvastamise õigus ka perearstile, kes isikuga vahetult kokku puutub, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks. Ühtlasi vähendatakse muudatusega eriarstide ja terapeutide töökoormust. ISO-koodi 12.39.03 (valged kepid) puhul kaotatakse tõendi esitamise vajadus. Tegemist on Sotsiaalministeeriumi ekspertgrupilt tulnud ettepanekuga, et parandada abivahendi kättesaadavust. ISO-koodide 22.03.03 (valgusfiltrid), 22.03.06 (prilliklaasid), 22.03.09 (suurendusklaasid) ja 22.03.12 (binoklid ja teleskoobid) puhul eemaldatakse perearst nimetatud abivahendite vajaduse tuvastajate hulgast, kuna tõendi väljastamine eeldab inimeste nägemisteravuse hindamist ja selle tuvastamist. Oleme saanud tagasisidet, et nägemisteravuse hindamine ei ole perearstide pädevuses. Muudatus on kooskõlastatud Eesti Perearstide Liiduga. Abivahendite loetelust väljaarvamine ISO-kood 04.33.03.02 (muud tooted lamatiste vältimiseks) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna lamatiste ravijuhis ei toeta erinevate sünteetiliste villatoodete, kannatugede, rõngaspatjade ja muu sarnase kasutamist lamatiste ohu korral. Ravijuhis soovitab asendi toestamiseks kasutada erinevaid patju. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 4075,78 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodid 06.03 (lülisamba ortoosid), 06.04 (abdominaalortoosid), 06.06 (ülajäsemeortoosid) ja 06.12 (alajäseme ortoosid) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna planeeritavate muudatustega hüvitab alates 01.01.2022 ortoose ainult Eesti Haigekassa. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 634 865 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-kood 06.18.06 (randmeproteesid) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna nimetatud ISO-koodi alt on tehtud väga vähe tehinguid ning randmepiirkonna amputatsiooni puhul saab teha küünarvarreproteesi. Randmeproteesi ja küünarvarreproteesi piirhinnad on samad ning kasutatakse ka samu komponente. Randmeproteeside tehinguid saab edaspidi teha ISO-koodi 06.18.09 alt. Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne, kuna 2020. aastal ei ole nimetatud ISO-koodiga tehinguid tehtud. 2018. aastal on müüdud neli randmeproteesi ja 2019. aastal üks randmeprotees. ISO-kood 06.24.12 (põlveproteesid) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna nimetatud ISO-koodi alt on tehtud väga vähe tehinguid ning põlve- ja reieproteeside piirhinnad on samad. Põlveproteeside tehinguid saab edaspidi teha ISO-koodi 06.24.15 alt. 23 Mõjud: muudatusega eelarvekulu ei kaasne. ISO-kood 09.21.09 (desinfektandid) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna intiimpiirkonnas ei kasutata desinfektante. Nimetatud toode on mõeldud hooldajate kaitseks. Arvestades SHS-is välja toodud abivahendi mõistet, ei ole antud juhul tegemist abivahendiga, mis on mõeldud uriinipidamatusega inimesele intiimpiirkonnas kasutamiseks. Ettepanekut toetasid nii Eesti Õdede Liit kui Perearstide Selts. Võrreldes 2019. aastal tehtud tehingute andmetega tehti 2020. aastal 3713 tehingut rohkem. 2020. aasta tehingute arv on suurenenud seoses COVID-19 pandeemiaga kaasnenud käte desinfitseerimisega. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 25 011 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodid 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid), 09.24.03 (püsikateetrid), 09.24.06 (ühekordsed põiekateetrid) ja 09.24.09 (peenise katted) arvatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna planeeritavate muudatustega hüvitab alates 01.01.2022 kateetreid ainult Eesti Haigekassa. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 70 464 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodid 09.27 (uriinikogujad), 09.27.05 (alt lahtised uriinikotid) ja 09.27.13 (uriinikogujate riputus- ja kinnitusvahendid) arvatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna planeeritavate muudatustega hüvitab alates 01.01.2022 kateetreid ainult Eesti Haigekassa. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 14 574 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-kood 12.12.00 (liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja, kuna selliseid autosid ettevõtted ei paku. Algselt oli käsijuhtimisseadmetega autode rahastamise eesmärk toetada selliste autode soetamist, millel oli juba algselt tehase poolt sisseehitatud käsijuhtimisseade. Riigipoolse soodustusega käsijuhtimisele kohandatud autosid on võimaldatud kolmel korral (2017. aastal soetas kaks isikut ja 2019. aastal üks isik), millele vahetult enne ostu paigaldati käsijuhtimisseade. 2020. aastal ja 2021. aasta I poolaastal selliseid autosid soetatud ei ole. Isikul, kellel on liikumispuue ja kes on proteesikandja või ratastooli kasutaja, on võimalik soetada auto kohandusi mootori käsitsemiseks (käsijuhtimisseade) ISO-koodi 12.12.04 alt. ISO-kood 22.27.06 (akustilise signaaliga seadmed) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja ja nimetatud ISO-koodi all olevad seadmed viiakse uue loodava ISO-koodi 27.06.01 termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad alla, kuna tegemist on vaegnägijatele mõeldud abivahenditega Uute ISO-koodide loetellu lisamine ISO-koodi 04.33.06 (madratsid lamatiste vältimiseks) alla luuakse kaks eraldi 8-kohalist koodi lähtuvalt madratsite lamatiste ennetamise raskusastmest: 04.33.06.01 (püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid) ja 04.33.06.02 (muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid). Sisulised tootekirjeldused lähtuvad ravijuhisest. 24 ISO-koodi 04.33.06.01 (püsiva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid) puhul sõnastatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustus või abivahendi grupi kitsendus järgmiselt: püsiva survejaotusega lamatisi ennetav madrats: erineva täitematerjali või pinnastruktuuriga (geel-, helme- või õhkmadrats, sektsioonideks jagatud vahtmadrats, madrats, mille sisemuses survejaotus ei muutu) (hüvitamisele ei kuulu standardsed poroloonmadratsid). Piirhind on 190 eurot, mille kehtestamisel on aluseks võetud 2020. a ja 2021. a nelja kuu tehingutes kajastunud loodava ISO-koodi alla kuuluvate populaarsemate toodete hind. Näidustuse alla lisatakse isikud, kellel on madal, mõõdukas või kõrge probleem naha kaitse- ja paranemisfunktsioonides ja keha põhiasendi muutmisel ning kellel on hinnatud risk lamatiste tekkimiseks (nt Braden skaala alusel). Tõend laieneb ISO-koodile 18.12.10. Mõjud: muudatusega eelarvele mõju ei kaasne, kuna varem on selliseid madratseid müüdud ISO-koodi 04.33.06 alt. ISO-koodi 04.33.06.02 (muutuva survejaotusega lamatisi ennetavad madratsid) puhul sõnastatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustus või abivahendi grupi kitsendus järgmiselt: muutuva survejaotusega lamatisi ennetav madrats: ühes ja/või mitmes kihis õhuga täituvaid ja tühjenevaid kambreid sisaldav madrats. Piirhind on 245 eurot, mille kehtestamisel on aluseks võetud 2020. a ja 2021. a nelja kuu tehingutes kajastunud loodava ISO-koodi alla kuuluvate populaarsemate toodete hind. Näidustuse alla lisatakse isikud, kellel on madal, mõõdukas või kõrge probleem naha kaitse- ja paranemisfunktsioonides ja keha põhiasendi muutmisel ning kellel on hinnatud risk lamatiste tekkimiseks (nt Braden skaala alusel). Tõend laieneb ISO-koodile 18.12.10. Mõjud: muudatusega eelarvele mõju ei kaasne, kuna varem on selliseid madratseid müüdud ISO-koodi 04.33.06 alt. ISO-koodi 04.48.08 (seisuraamid ja -toed ) alla luuakse kolm eraldi 8-kohalist koodi lähtuvalt kasutajate sihtrühmast ja toodete funktsionaalsusest: 04.48.08.01 (laste seisuraamid ja -toed), 04.48.08.02 (täiskasvanute seisuraamid) ja 04.48.08.03 (püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid). ISO-koodi 04.48.08 juures kaotatakse piirhind, kuna uued piirhinnad lisatakse loodavate ISO-koodide juurde. Näidustuse alla lisatakse isikud, kellel on raske või täielik probleem tasakaaluelundi funktsioonides, püstitõusmisel ja püstiasendi säilitamisel. ISO-koodi 04.48.08.01 (laste seisuraamid ja -toed) puhul sõnastatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustus või abivahendi grupi kitsendus järgmiselt: individuaalsete kohandamisvõimalustega seisulauad lastele. Näidustuse alla lisatakse isikud, kellel on raske või täielik probleem tasakaaluelundi funktsioonides, püstitõusmisel ja püstiasendi säilitamisel. Piirhind on 140 eurot, mille kehtestamisel on aluseks võetud lastele 2020. a ja 2021. a nelja kuu tehingutes kajastunud üüritavate toodete hind (sh erimenetluse info). 2020. aastal esitati 37 erimenetluse taotlust, mis kõik rahuldati. Mõjud: muudatusega kaasneb mõningane eelarve suurenemine. Seni on laste seisuraamide ja -tugede puhul tehtud positiivsed erimenetluse otsused. ISO-koodi 04.48.08.02 (täiskasvanute seisuraamid) puhul sõnastatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustus või abivahendi grupi kitsendus järgmiselt: lisavarustusega vertikaliseerimisfunktsiooniga seisuraamid. Hüvitamisele ei kuulu trenažöörid ja treeningseadmed. Näidustuse alla lisatakse isikud, kellel on raske või täielik probleem tasakaaluelundi funktsioonides, püstitõusmisel ja püstiasendi säilitamisel. Piirhind on 90 eurot, mille kehtestamisel on aluseks võetud täiskasvanutele 2020. a ja 2021. a nelja kuu tehingutes kajastunud üüritavate toodete hind. 25 Mõjud: muudatusega eelarvele mõju ei kaasne, kuna varem on täiskasvanute seisuraamid üüritud ISO-koodi 04.48.08 alt. ISO-koodi 04.48.08.03 (püstitõusmisfunktsiooniga ratastoolid) puhul sõnastatakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustus või abivahendi grupi kitsendus järgmiselt: ratastoolid, millel on püstitõusmisfunktsioon. Näidustuse alla lisatakse isikud, kellel on raske või täielik probleem tasakaaluelundi funktsioonides, püstitõusmisel ja püstiasendi säilitamisel. Piirhind on 124 eurot, mille kehtestamisel on aluseks võetud 2020. a ja 2021. a nelja kuu tehingutes kajastunud üüritavate toodete hind. Mõjud: muudatusega eelarvele mõju ei kaasne, kuna varem on täiskasvanute seisuraamid üüritud ISO-koodi 04.48.08 alt. ISO-kood 06.24.19 (ortoproteesid) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu tellimusmeditsiiniseadmena. Ortoproteesidele kehtestatakse kasutusajaks 7 aastat, piirlimiidiks kasutusaja jooksul 1 tk ühe kehapoole kohta, lapsed vastavalt vajadusele. Piirmäär on 90% ning seda on võimalik taotleda erimenetlusega. Näidustuse alla lisatakse isikud, kes vajavad kaasasündinud väärarengu, haigusseisundi või trauma tagajärjel igapäevaseks liikumiseks ortoproteesi. Abivahendi vajaduse tuvastajatena tuuakse välja perearst, eriarst ja rehabilitatsioonimeeskond (korduv tõendi vajadus puudub). Nimetatud ISO-kood seotakse ka proteeside hoolduse ja varuosade koodidega. Varem on ortoproteese taotletud erimenetlusega ning neid on võimaldatud reieproteeside alt. Samuti on ortoproteeside hooldust ja varuosi taotletud erimenetlusega. Varem on olnud kuni kümme taotlejat. Mõjud: muudatusega eelarvele lisakulusid ei kaasne, kuna varem on neid võimaldatud erimenetluse kaudu. ISO-kood 06.33.00.04 (jalatsid - kategooria II (laste ortopeedilised jalatsid)) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu eesmärgiga täpsustada jalatseid vajavate isikute sihtrühma. SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all tuuakse välja laste ortopeedilised jalatsid (ainult CE-märgistusega masstoodangu jalatsid – meditsiiniseadme seaduse § 3 lg 1), sh eritellimusel valmistatud jalatsid, samuti antivarusjalatsid, ortoosijalatsid, laiema liistuga jalatsid jalalaba deformatsioonide/haavandite/ tursete korral. Hüvitamisele kuuluvad jalatsid, millel on tugevdatud kannaosa ja hüppeliigese toestus, sisetalla vahetamise või individuaalse sisetalla lisamise võimalus, reguleeritavad kinnitused, avar ja laiem kingasuue, laiem liist, stabiilne mittelibisev tald. Piirmääraks kehtestatakse varasem piirmäär 70% ning piirhinnaks 274 eurot. Näidustuse alla lisatakse lapsed, kes vajavad antivarusjalatseid, ortoosijalatseid, tugeva kannaosa ja hüppeliigese toestusega jalatseid, laiema liistu ja pehmendatud päkaosaga jalatseid deformatsioonide/haavandite/tursete/lümfodeemi korral, ja lapsed, kes võivad vajada eritellimusel toodetud jalatseid (nt jalgade erinev suurus, tugevad tursed, vajadus jalatsi reguleerimise järele), samuti moondunud labajalast tingitud haigusseisundid (komppöidus, välja- ja sissepöördpöid, varvaste ja/või labajala osaline puudumine, lihasdüstroofia ja - atroofia, alajäseme parees (sh ripppöidsus), raske hüpermobiilsuse sündroom, lümfödeem/tursed, raskete neuroloogiliste ja neurotroofiliste probleemidega seotud seisundid, traumajärgsed rasked deformatsioonid, ebavõrdne alajäsemete pikkus (vahe alates 1 cm). Tõend laieneb koodidele 06.33.00.01, 06.33.00.02, 06.33.00.03, 06.33.00.05 ja 06.33.00.00. Mõjud: tegemist on tehnilise muudatusega, eelarvele kulu ei lisandu. ISO-kood 06.33.00.05 (jalatsid - kategooria III (laste ortopeedilised jalatsid)) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu eesmärgiga täpsustada jalatseid vajavate isikute sihtrühma. SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all tuuakse välja laste masstoodanguna valmistatud ortopeedilised jalatsid (ainult CE- märgistusega masstoodangu jalatsid – meditsiiniseadme seaduse § 3 lg 1). Hüvitamisele 26 kuuluvad jalatsid, millel on tugevdatud kannaosa ja hüppeliigese toestus, sisetalla vahetamise või individuaalse sisetalla lisamise võimalus, reguleeritavad kinnitused, stabiilne mittelibisev tald. Piirmääraks kehtestatakse varasem piirmäär 50% ning piirhinnaks 105 eurot. Näidustuse alla lisatakse lapsed, kellel esineb hüppeliigese valgus või varus asend, hüppeliigese ebastabiilsus, labajala deformatsioon, pikivõlvi sügav lamenemine. Tõend laieneb koodidele 06.33.00.01, 06.33.00.02, 06.33.00.03, 06.33.00.04 ja 06.33.00.00. Mõjud: tegemist on tehnilise muudatusega, eelarvele kulu ei lisandu. ISO-kood 12.24.39 (trepironijad) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu, et isikud, kes kasutavad ratastooli ja elavad majas, millel on trepid, ei peaks vajaliku abivahendi saamist taotlema erimenetlusega. Tegemist on ratastooli kasutajale igapäevaselt vajaliku abivahendiga, mille taotlemine toimub praegu erimenetlusega. SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all tuuakse välja, mis seadet silmas peetakse. Abivahendit pakkuvate ettevõtete sõnul on trepironija kasutusaeg võrdne elektriliste ratastoolide omaga, mistõttu kehtestatakse trepironijate kasutusajaks 7 aastat. Piirlimiidiks kasutusaja jooksul kehtestatakse 1 tükk, piirmääraks 90% ning piirhinnaks 140 eurot. Eelduskoodide all tuuakse välja koodiga 12.22 või 12.23.06 tehingu teinud isikud. Hoolduse minimaalseks sageduseks on 1 kord 1 aasta jooksul. Trepironijate puhul tõendi esitamise vajadus puudub, kuna tehingu saavad teha ainult need isikud, kes on eelnevalt teinud tehingu koodiga 12.22 (käsiratastoolid) või 12.23.06 (elektrilised ratastoolid). Abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud isikuks on füsioterapeut, tegevusterapeut. 2019. aastal esitati trepironija riigipoolse soodustusega üürimiseks 20 taotlust, 2020. aastal 30 taotlust ja 2021. aasta I poolaastal 8 taotlust. Prognoositav eelarve kasv on 20%. Mõjud: muudatusega kaasneks prognoositav eelarvekulu 5649 eurot. ISO-kood 22.06.12.05 (teise kõrva heli ülekande süsteem (CROS)) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu. Uue koodi loomise eesmärk on tekitada isikule kahepoolse kuulmise efekt, mis annab eelise just keerulistes olukordades (mürarikas keskkond, grupivestlus) ning võimaldab helide asukohta lokaliseerida. CROS kuuldeaparaat seadistatakse patsiendile halvemini kuulvasse kõrva ning see täidab mikrofoni eesmärki. Heli kantakse juhtmeta teises (paremini kuulvas) kõrvas olevasse standardsesse kuuldeaparaati. CROS-süsteem toimib ainult kahe kuuldeaparaadi koostöös (CROS-aparaat + standardne kuuldeaparaat). Seni on isik, kes on vajanud kuuldeaparaadile lisaks CROS-aparaati, pidanud esitama SKA-le erimenetluse taotluse. Taotluse esitamine on olnud ajamahukas nii isikule, abivahendiettevõttele (hinnapakkumise koostamine) kui SKA-le. Kasutusajaks kehtestatakse sarnaselt kuuldeaparaatidega 4 aastat, koguseks kasutusaja jooksul 1 tükk, piirmääraks 90%, piirhinnaks 685 eurot ning vanaduspensioniealistel isikutel on seda võimalik taotleda erimenetlusega. Näidustuse all täpsustatakse, millistele isikutele nimetatud toode mõeldud on. Eelduskoodina peab olema soetatud üks kõrvasisene kuuldeaparaat ühele kehapoolele või üks aparaat mõlemale kehapoolele. Välistavate koodidena tuuakse välja koodidega 22.06.15 ja 22.06.21 tehingu teinud isik. Abivahendi vajaduse tuvastajaks on audioloog või kõrva-nina- kurguarst. Abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud isikuks on audioloog. Mõjud: muudatusega eelarvele lisakulusid ei kaasne, kuna varem on neid võimaldatud erimenetluse kaudu. ISO-kood 22.06.15.05 (teise kõrva heli ülekande süsteem (CROS)) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu. Uue koodi loomise eesmärk on tekitada isikule kahepoolse kuulmise efekt, mis annab eelise just keerulistes olukordades (mürarikas keskkond, grupivestlus) ning võimaldab helide asukohta lokaliseerida. CROS kuuldeaparaat seadistatakse patsiendile halvemini kuulvasse kõrva ning see täidab mikrofoni eesmärki. Heli kantakse juhtmeta teises (paremini kuulvas) kõrvas olevasse standardsesse kuuldeaparaati. CROS-süsteem toimib ainult kahe kuuldeaparaadi koostöös (CROS-aparaat + standardne 27 kuuldeaparaat). Seni on isik, kes on vajanud kuuldeaparaadile lisaks CROS-aparaati, pidanud esitama SKA-le erimenetluse taotluse. Taotluse esitamine on olnud ajamahukas nii isikule, abivahendiettevõttele (hinnapakkumise koostamine) kui SKA-le. Kasutusajaks kehtestatakse sarnaselt kuuldeaparaatidega 4 aastat, koguseks kasutusaja jooksul 1 tükk, piirmääraks 90%, piirhinnaks 685 eurot ning vanaduspensioniealistel isikutel on seda võimalik taotleda erimenetlusega. Näidustuse all täpsustatakse, millistele isikutele nimetatud toode mõeldud on. Eelduskoodina peab olema soetatud üks kõrvatagune kuuldeaparaat ühele kehapoolele või üks aparaat mõlemale kehapoolele. Välistavate koodidena tuuakse välja koodidega 22.06.12 ja 22.06.21 tehingu teinud isik. Abivahendi vajaduse tuvastajaks on audioloog või kõrva-nina- kurguarst. Abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud isikuks on audioloog. Mõjud: muudatusega eelarvele lisakulusid ei kaasne, kuna varem on neid võimaldatud erimenetluse kaudu. ISO-kood 22.27.24 (jälgimisseadmed) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu, mille alt võib müüa vaegkuuljatele mõeldud beebimonitore. Nimetatud tooted on mõeldud spetsiifiliselt vaegkuuljatele ning need annavad signaali edasi vastuvõtjatele. Beebimonitorile kehtestatakse kasutusajaks 6 aastat, koguseks 1 tükk kasutusaja jooksul. Lähtudes põhimõttest, et beebimonitor on vajalik kõikidele lastevanematele olenemata kuulmislangusest, kehtestatakse piirmääraks 70%. Praegu pakub abivahendiettevõte nii kaameraga kui ilma kaamerata beebimonitori. Piirhinnaks kehtestatakse 139 eurot, kuna varem võimaldati neid tooteid ISO-koodi 22.27.03 alt. Kaamerata beebimonitor mahub piirhinna sisse ning tagab baasvajaduse ja annab vaegkuuljale signaali, kui laps häält teeb. Kui vaegkuulja soovib saada kaameraga beebimonitori, on see lisamugavuse funktsioon ning sellise toote soovimisel on võimalik isikul vahe ise kinni maksta. ISO-koodile luuakse näidustuseks kuulmislangus alates 50 dB, kuna see on vaegkuuljate sihtrühm, kes kasvatavad alla 3-aastast last ja kes ei saa kodukeskkonnas ilma nimetatud seadmeta hakkama. Täiendavalt tuuakse näidustuse all välja isikud, kellel esineb probleem välis-, kesk- ja/või sisekõrva struktuurides. Tõendi väljastajate hulka lisatakse ka audioloogid, kuna nemad tegelevad vaegkuuljatega ja on pädevad spetsialistid lisaks kuuldeaparaatidele tuvastama häire-, osutamis-, meeldetuletus- ja signaliseerimisseadmete vajaduse. Lisaks võrdsustatakse abivahendispetsialisti kutsega isikuks audioloog. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna varem on beebimonitore võimaldatud ISO-koodi 22.27.03 alt. ISO-kood 27.06.01 (termomeetrid ja vedelikunivoo teatajad) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu. SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all tuuakse välja, milliseid termomeetreid riigipoolse soodustusega võimaldatakse. Kasutusajaks kehtestatakse sarnaselt varasema ISO-koodi 22.27.06 alt müüdud vedelikunivoo kasutusajaga 6 aastat, koguseks kasutusaja jooksul 3 tükki, piirmääraks 70%, piirhinnaks 39,60 eurot. Näidustuse all täpsustatakse, millistele isikutele nimetatud toode mõeldud on. Abivahendi vajaduse tuvastajateks on perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, rehabilitatsioonimeeskond ja tegevusterapeut (korduv tõendi vajadus puudub) ning abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud spetsialistiks on tegevusterapeut. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei ole, kuna varem olid nimetatud tooted ISO-koodi 22.27.06 all. ISO-kood 27.06.02 (kellad ja ajanäitajad) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu. SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all tuuakse välja, milliseid kellasid ja ajanäitajaid riigipoolse soodustusega võimaldatakse. Kasutusajaks kehtestatakse sarnaselt varasema ISO-koodi 22.27.12 alt müüdud kellade kasutusajaga 3 aastat, koguseks kasutusaja jooksul 2 tükki, piirmääraks 80%, piirhinnaks 105 eurot. Näidustuse all täpsustatakse, millistele isikutele nimetatud toode mõeldud on. Abivahendi vajaduse tuvastajateks on perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, 28 rehabilitatsioonimeeskond ja tegevusterapeut (korduv tõendi vajadus puudub) ning abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud spetsialistiks on tegevusterapeut. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei ole, kuna varem olid nimetatud tooted ISO-koodi 22.27.12 all. ISO-kood 27.06.03 (mõõteriistad) lisatakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu. Tegemist on vaegnägijatele mõeldud kõnelevatele ja taktiilsetele mõõteriistadele loodud uue ISO-koodiga, mis varem kuulusid ISO-koodi 27.06 alla. SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduse all täpsustatakse, milliseid mõõteriistu riigipoolse soodustusega võimaldatakse. Kasutusajaks kehtestatakse 6 aastat, koguseks kasutusaja jooksul 4 tükki, piirmääraks 70%, piirhinnaks 170 eurot. Näidustuse all täpsustatakse, millistele isikutele nimetatud tooted mõeldud on. Abivahendi vajaduse tuvastajateks on perearst, üldarst, arst-resident, eriarst, rehabilitatsioonimeeskond ja tegevusterapeut (korduv tõendi vajadus puudub) ning abivahendispetsialisti kutsega võrdsustatud spetsialistiks on tegevusterapeut. Mõjud: lisakulu eelarvele võib kaasneda piirlimiidi suurendamisega ühele seadmele. 2020. aastal kasutas ISO-koodi 27.06 46 isikut, mistõttu võib olla maksimaalne lisakulu nimetatud ISO-koodile kuni 7820 eurot. Piirhindade ja -määrade muutmine ISO-koodi 06.30.21.02 (silmaproteesid (individuaalselt valmistatud)) piirhinda tõstetakse 440 eurolt 525 euroni. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 44, millest kõik olid üle piirhinna. SKA on seni individuaalselt valmistatud silmaproteeside piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2020. aastal oli piirhinna tõstmise taotlusi 3, mis kõik rahuldati. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 2904 eurot. ISO-koodi 12.22.18 (abistaja juhitavad käsiratastoolid) piirhinda tõstetakse 59 eurolt 66,43 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 124, millest üle piirhinna oli 91 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 1117 eurot. ISO-koodi 12.23.03 (invarollerid) puhul langetatakse piirmäär 90%-lt 70%-le. Suurem omaosaluse summa annab isikule suurema vastutuse ning selekteerib välja need isikud, kellel on abivahend tõesti esmavajalik, mitte mugavustoode. Ettepanek on kooskõlastatud Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liiduga. Piirhind kaotatakse ja lisatakse kõigile sihtrühmadele eritaotluse klausel. Eritaotluse alusel on SKA terapeutidest menetlejatel võimalik täiendavalt välja selgitada abivahendi vajadus ja kasutaja terviseseisundi vastavus abivahendit kasutada, samuti selgitada välja, kas inimene on saanud abivahendit proovida ning see on tema jaoks ohutu. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 22 191 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodi 12.23.06.02 (elektrilised ratastoolid - aktiivsusgrupp II) piirhinda tõstetakse 195 eurolt 200 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 570, 29 millest üle piirhinna oli 237 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2020. aastal oli piirhinna tõstmise taotlusi 17, mis kõik rahuldati. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 5034 eurot. ISO-koodi 18.09.21.02 (eriistmed - kategooria II) piirhinda tõstetakse 82 eurolt 101,6 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 1415, millest üle piirhinna oli 631 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 9351 eurot. ISO-koodi 22.03.03 (valgusfiltrid) puhul kehtestatakse senise piirmäära 90% asemel uueks piirmääraks 70%, kuna tegemist on optilise abivahendiga, mida kasutatakse lisaks prilliklaasidele või paigaldatakse klippidena prilliklaasidele. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 418 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodi 22.03.06.01 (prilliklaasid Dsph, cyl) puhul tõstetakse seni kehtinud piirmäär 50% 90%-le, kuna tegemist on esmavajalike optiliste abivahenditega igapäevaelus toimetulekuks. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 1213 eurot. ISO-koodi 22.03.09 (suurendusklaasid) puhul kehtestatakse senise piirmäära 90% asemel uueks piirmääraks 70%, kuna tegemist ei ole esmase prioriteetsusega abivahendiga, mida vaegnägijate sihtrühm vajab. Mõjud: muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2020. aasta andmetele tuginedes 4817 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. ISO-koodi 22.03.12 (binoklid ja teleskoobid) puhul kehtestatakse senise piirmäära 90% asemel uueks piirmääraks 70%, kuna tegemist ei ole esmase prioriteetsusega abivahendiga, mida vaegnägijate sihtrühm vajab. Mõjud: mõju eelarvele on vähene või puudub, 2020. aastal on nimetatud abivahendiga tehtud ainult üks tehing. ISO-koodi 22.03.18 (suurendavad videosüsteemid, sh kaasaskantavad) puhul kehtestatakse senise piirmäära 90% asemel uueks piirmääraks 80%, kuna tegemist on optilise abivahendiga, mida kasutatakse lisaks prilliklaasidele. Lisaks tõstetakse piirhinda 720 eurolt 740 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 70, millest üle piirhinna oli 67 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 1948 eurot. ISO-koodi 22.06.12.01 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I) piirhinda tõstetakse 288 eurolt 350 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 182, millest üle piirhinna olid kõik 182. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 30 Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 8150 eurot. ISO-koodi 22.06.12.02 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II) piirhinda tõstetakse 680 eurolt 736 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 214, millest üle piirhinna oli 198 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 8259 eurot. ISO-koodi 22.06.15.01 (kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I) piirhinda tõstetakse 288 eurolt 350 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 4064, millest üle piirhinna oli 3918 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 46 020 eurot. ISO-koodi 22.06.15.02 (kõrvatagused kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II) piirhinda tõstetakse 680 eurolt 736 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 1406, millest üle piirhinna oli 692 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 15 668 eurot. ISO-koodi 22.06.21.04 (sisekõrva implantaadi kõneprotsessori hooldusremont) piirhinda tõstetakse 450 eurolt 545 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 22, millest üle piirhinna oli 21 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 269 eurot. ISO-koodi 22.18.03.01 (daisypleierid) piirhinda tõstetakse 450 eurolt 460 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2020. aastal selle abivahendiga tehinguid kokku 79, millest üle piirhinna olid kõik 79 tehingut. SKA on seni piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. Mõjud: SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarvekulu kasv kuni 712 eurot. ISO-koodi 22.27.09 (vastuvõtjad) piirhinda tõstetakse 188 eurolt 216 euroni, arvestades nimetatud seadmete hindasid ja kalliduselt teise seadme hinda. Piirhind võimaldab nii vibreerivate kui vilkuvate seadmete kättesaadavuse. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna varem on nimetatud seadmeid soetatud erimenetluste teel. ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) piirhinda vähendatakse 240 eurolt 167 euroni, kuna tehingute analüüsile tuginedes müüakse praegu suitsu- ja vingugaasiandurid odavamas hinnaklassis. Mõjud: eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna siiani on tehinguid tehtud piirhinna sees olevate toodetega. 31 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on korrastada ja lihtsustada abivahendite hüvitamise süsteemi, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad eelnõus esitatud muudatused riigieelarvet ja puudega inimeste õigusi ning parandavad nende isikute toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Eelnõus esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Eksperdirühma eestvedamisel töötati 2020. aastal välja kontseptsioon, kuidas meditsiiniseadmeid ja abivahendeid hüvitavad süsteemid saaks omavahel paremini integreerida. Koostöös erinevate ekspertidega jõuti ühise seisukohani, et kahe süsteemi vahel kattuvad tootegrupid tuleks jagada selliselt, et tooteid hüvitataks vaid ühest süsteemist ja oleks lihtne ning arusaadav kliendi kui ka spetsialisti jaoks. Seisukohta toetavad Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Haigekassa ning Sotsiaalministeeriumi juhtkonnad. Sellest tulenevalt viiakse alljärgnevate gruppide rahastus haigekassasse ehk meditsiiniseadmete loetellu: ortoosid, sh tallatoed ning uriini eritumist suunavad abivahendid ja uriinikogujad. Sotsiaalne mõju Määruse muudatusega kaasneb inimestele positiivne mõju. Riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelu täiendatakse, sh trepironijaga, mis on ratastoolis liikuvale inimesele igapäevaselt vajalik abiline. Kättesaadavust parandab nii piirhindade, piirlimiitide kui ka piirmäärade tõstmine. Lisaks aitavad abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused muuta sõnastust kõigile osapooltele ühiselt arusaadavaks. Võib kaasneda väike ebasoovitav mõju nende abivahendite saajatele, mille piirmäärasid langetatakse, kuid enamasti puudutab see mittesihtotstarbelist kasutamist. Kokkuvõtlik hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on suur, mõjutatud sihtrühma suurus on väike ja mõju sagedus on väike. Muudatustega võib kaasneda väike ebasoovitav mõju. Tegemist on abivahenditaotlejatele olulise mõjuga. Mõju majandusele Mõju majandusele puudutab eelkõige ettevõtete haldus- ja töökoormust . Muudatustega saab täheldada positiivset mõju. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete halduskoormus- ja töökoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. Muudatusega, millega antakse alates 2022. aastast eriarstidele ja arst-residentidele õigus tuvastada abivahendite vajadust, vähendatakse meditsiinipersonali koormust seoses eriolukorraga ning suurendatakse pädevust 751 üldarsti ja 709 arst-residendi võrra. Kokkuvõtlik hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on keskmised ja mõju sagedus on väike. 32 Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on ettevõtetele ja meditsiinitöötajatele olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju puudutab SKA ja haigekassa töökoormust ning tulusid ja kulusid. Ortooside ning teatud enesehoolde- ja kaitseabivahendite üleviimine riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust haigekassa poolt kompenseeritavate abivahendite nimekirja vähendab SKA töökoormust ja suurendab haigekassa töökoormust. Määrusega täpsustatakse nende spetsialistide koosseisu, kes on pädevad loeteluvälise abivahendi vajadust tuvastama. See toob endaga kaasa SKA menetluskulude vähenemise. Allolevas tabelis käsitletakse mõjusid eelarvele. Mõjusid eelarvele ei ole hinnatud nende muudatuste puhul, kus tegu on määruse loetelu sõnastuslike või tehniliste muudatustega. Määruse muudatuste mõjud (kulud ja tulud) riigieelarvele on kokkuvõtlikult välja toodud alljärgnevas tabelis: Abivahendi Muudatus Kulu praegu Prognoosit Mõju Sh mõju Sh mõju ISO-kood enne av kulu eelarvele RE ESF muudatust peale muudatust 04.33.03.01 istmepadjad 60 732 34 670 -26 062 -12 659 -13 403 lamatiste vältimiseks – toote kirjelduse täpsustus 04.33.03.02 muud tooted 4 076 0 -4 076 -3 151 -924 lamatiste vältimiseks – loetelust eemaldamine 6.00.00 ortooside varuosad 5 454 0 -5 454 -2 727 -2 727 06.00.01 ortooside 4 472 0 -4 472 -2 683 -1 789 hooldus(remont)) puhul eemaldatakse ISO-koodi nimetusest ortoosid 06.03; lülisamba ortoosid, 634 865 0 -634 865 -498 443 -136 422 06.04; abdominaalortoosid, 06.06; ülajäesemeortoosid; 06.12 alajäseme ortoosid võetakse loetelust välja 09.21.09 desinfektandid 25 011 0 -25 011 -19 750 -5 261 võetakse loetelust välja 09.24.03; kateetrite 70 464 0 -70 464 -38 913 -31 551 09.24.06; väljaarvamine EHK- 09.24.09 sse 33  Abivahendi Muudatus Kulu praegu Prognoosit Mõju Sh mõju Sh mõju ISO-kood enne av kulu eelarvele RE ESF muudatust peale muudatust 09.27.05; uriinikottide 14 574 0 -14 574 -7 813 -6 761 09.27.13 väljaarvamine EHK- sse 12.24.39 trepironija loetellu 28 246 33 895 5 649 3 391 2 258 lisamine 27.06.03 mõõteriistad - riigi 7 820 3 910 3 910 poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu lisamine 06.30.21.02 individuaalselt 15 576 18 480 2 904 1 496 1 408 valmistatud silmaproteesid, piirhinna suurendamine 12.22.18 abistaja juhitavad 13 271 14 388 1 117 544 572 käsiratastoolid – piirhinna tõstmine 12.23.03 invarollerid – 129 625 107 434 -22 191 -14 049 -8 141 piirmäära langetamine 12.23.06.02 elektrilised 120 079 125 113 5 034 3 081 1 953 ratastoolid - aktiivsusgrupp II, piirhinna tõstmine 18.09.21.02 eriistmed - 88 900 98 251 9 351 9 256 95 kategooria II, piirhinna tõstmine 22.03.03 valgusfiltrid - 2 980 2 562 -418 -394 -25 piirmäära langetamine 22.03.06.01 prilliklaasid Dsph, cyl 2 430 3 644 1 213 890 323 – piirmäära tõstmine 22.03.09 suurendusklaasid – 22 634 17 818 -4 817 -4 486 -331 täpsustuse lisamine ning piirhinna langetamine 22.03.18 suurendavad 48 672 50 620 1 948 1 696 252 videosüsteemid (sh kaasaskantavad) – piirhinna tõstmine 22.06.12.01 kõrvasisesed 49 180 57 330 8 150 8 095 56 kuulmisabivahendid - 34  Abivahendi Muudatus Kulu praegu Prognoosit Mõju Sh mõju Sh mõju ISO-kood enne av kulu eelarvele RE ESF muudatust peale muudatust aktiivsusgrupp I, piirhinna tõstmine 22.06.12.02 kõrvasisesed 177 222 185 481 8 259 4 053 4 206 kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II, piirhinna tõstmine 22.06.15.01 kõrvatagused 1 099 318 1 145 338 46 020 43 860 2 160 kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp I, piirhinna tõstmine 22.06.15.02 kõrvatagused 901 797 917 465 15 668 5 967 9 700 kuulmisabivahendid - aktiivsusgrupp II, piirhinna tõstmine 22.06.21.04 sisekõrva 9 779 10 048 269 269 0 kuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont 22.18.03.01 daisypleierid – 32 059 32 771 712 487 226 piirhinna tõstmine KOKKU 3 536 405 2 821 413 -698 290 -518 073 -180 216 Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest ja ESF meetmest abivahendite teenusele eraldatud vahenditest. Muudatuste kogumõju abivahendite eelarvele tervikuna on (RE + ESF vahendid) 698 290 eurot. Määruse muudatusega vähenevad riigieelarvesse prognoositud kulud 698 290 eurot aastas ja seoses osade abivahendite üleandmisega Haigekassale kasvavad haigekassa kulud 719 903 euro võrra. Kokkuvõtlik hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed ja mõju sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on sotsiaalkindlustusameti ja Haigekassa töökoormuse ning tulude- kulude mõttes väheolulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne mõju riigiasutuste ega abivahendite saajate halduskoormusele. Muudatuste tulemusena väheneb vähesel määral abivahendeid müüvate/laenutavate ettevõtete halduskoormus, kuna abivahendite korralduse regulatsioon muutub selgemaks, toetavamaks ja üheselt arusaadavaks. 35 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muudatusega seotud riigi ehk SKA kulusid on kirjeldatud seletuskirja eelmises mõjude punktis. Muudatused ei too kaasa mõjusid kohalike omavalitsuste tegevustele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Perearstide Seltsile, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, MTÜ-le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Haigekassale ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele. 36