Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel Meie 28.09.2020 nr 7-1/2020/66-1 Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalike arutelude korraldamisest Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 29. juuli kuni 28. august 2020. 13. kuni 15. oktoobrini 2020 toimuvad avalikud arutelud, kus tutvustatakse eskiislahenduse väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja valla seisukohti nende kohta. Põhjendatakse üldplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastatakse muudele üldplaneeringut käsitlevatele küsimustele. Avalikud arutelud toimuvad järgmiselt:  13. oktoobril kell 18 Põltsamaa Kultuurikeskuses  14. oktoobril kell 18 Pajusi Rahvamajas  15. oktoobril kell 18 Puurmani teenuskeskuses Täname kõiki ettepanekute esitajaid ja ootame osalema avalikel aruteludel. Üldplaneeringu uuendatud materjalidega saab tutvuda alates 29.09.2020 Põltsamaa valla veebilehel www.poltsamaa.ee/uldplaneering. Esitatud ettepanekud ja valla seisukohad on lisatud kirja lisas olevasse koostöötabelisse. Koostöötabelis esitletud vastused (tabeli veerus „kirja kuup ja nr“ ja rida markeeringuga „ESKIIS 2“) omavad käesolevas teates vastuskirja tähendust esitatud ettepanekutele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Vään vallavanem Kersti Viggor arenguspetsialist 5309 6850 [email protected] Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank: Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007 Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK 48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050  Põltsamaa valla üldplaneeringu menetlusdokumendid KOOSTÖÖ TABEL SEIS 28.09.2020 Põltsamaa valla üldplaneeringu kohta laekunud ettepanekud ja Põltsamaa valla seisukoht ettepanekute osas. SISUKORD MINISTEERIUMID .......................................................................................................... 3 Kaitseministeerium............................................................................................................ 3 Maaeluministeerium .......................................................................................................... 5 Keskkonnaministeerium ..................................................................................................... 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ....................................................................... 8 Rahandusministeerium ...................................................................................................... 9 AMETID .......................................................................................................................... 9 Keskkonnaamet ................................................................................................................ 9 Maa-amet ...................................................................................................................... 25 Maanteeamet ................................................................................................................. 38 Maanteeamet ................................................................................................................. 42 Põllumajandusamet ......................................................................................................... 52 Terviseamet ................................................................................................................... 54 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 55 Päästeamet .................................................................................................................... 56 Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 56 Muinsuskaitseamet .......................................................................................................... 57 Lennuamet ..................................................................................................................... 58 Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 58 Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................................................. 59 OMAVALITSUSED ......................................................................................................... 59  Põltsamaa üldplaneering Jõgeva Vallavalitsus ....................................................................................................... 59 Järva Vallavalitsus .......................................................................................................... 59 Tartu Vallavalitsus .......................................................................................................... 59 Viljandi Vallavalitsus ....................................................................................................... 59 Põhja-Sakala Vallavalitsus ............................................................................................... 59 TARISTU JA AVALIKE TEENUSTE VALDAJAD ................................................................. 59 Elering AS ...................................................................................................................... 60 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................. 60 Telia Eesti AS ................................................................................................................. 60 Elisa Eesti AS ................................................................................................................. 60 Tele2 Eesti Aktsiaselts ..................................................................................................... 60 Eesti Lairiba Arenduse AS ................................................................................................ 60 Põltsamaa Varahalduse OÜ ............................................................................................... 60 Adven Eesti AS ............................................................................................................... 60 AS Emajõe Veevärk ......................................................................................................... 61 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ............................................................................... 61 ETTEVÕTTED JM ASUTUSED ......................................................................................... 61 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) .............................................................................. 61 Eesti Erametsa Liit .......................................................................................................... 63 Valga Puu OÜ ................................................................................................................. 63 Metsatervenduse Osaühing .............................................................................................. 64 Kaltsiit AS ........................................................................................................................ 64 ÜHENDUSED ................................................................................................................. 65 Eesti Keskkonnaühenduste Koda ....................................................................................... 65 Eestimaa Looduse Fond ................................................................................................... 65 KOHALIKUD HUVIGRUPID ............................................................................................ 65 Eraisik Anti Hirv .............................................................................................................. 65 Aulis Kaju ...................................................................................................................... 72 Indrek Eensalu ............................................................................................................... 75 Aivo Saar ....................................................................................................................... 75 Põltsamaa Jahiselts ......................................................................................................... 76 2 / 78  Põltsamaa üldplaneering Lauri Tammel ................................................................................................................. 76 Heiki Sepp ..................................................................................................................... 77 Kirja Nr Osapool kuupäev ja Ettepanek Omavalitsuse seisukoht nr Ettepanekuid on vajadusel lühendatud. MINISTEERIUMID 1. Kaitseministee- ESKIIS 2 1.Üldplaneeringu joonise „Väärtused ja piirangud“ pare- 1.Lisatud rium 26.08.2020 maks mõistmiseks palume korrigeerida nr 12- praeguse leppemärgi „ Kavandatav Kaitseliidu 600m 1/20/2313 ohuala“ seletust ja sõnastada see: „Kavandatava 600 m lasketiiru ohuala (alternatiivsed asukohad)“. ESKIIS 1 1. Palume korrigeerida UP SK teksti, kaarti ja KSH teksti, 1.Täpsustatud. 16.04.2020 et oleks üheselt arusaadav: e-kiri 1.Vallas asub olev 200 m Utsali lasketiir. 2.Olev Utsali kavandatakse pikendada 300 m. 3.Vastavalt MPle kavandatakse valda 2 alternatiivset 600 m lasketiiru: 1 Utsali kõrvale ja teine Väike-Kamari külla. Uue 600m lasketiiru asukoht selgitatakse täiendava Natu- ra hindamise käigus, mis koostatakse eraldi. UPga seda lasketiiru ei kavandata, vaid markeeritakse MP alternati- ivsed asukohad. 2. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.Lisatud. 5.2.9.2. Päikeseenergeetika ning lisada sinna nõue, et 3 / 78  Põltsamaa üldplaneering päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega keh- testatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja as- jakohastele standarditele. LS 1.Viidatakse kaitseministri 26.06.15 määrusele nr 16 1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel 05.03.2019 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute arvestades üldplaneeringu täpsusastet. nr 12- ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise 1/19/355 töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ ja sellega seotud piiranguvööndite ulatuse kajastamise vajadusele ÜP-s. 2.LS peatükist 5.2 eemaldada Pudivere lasketiiru 2.LS: Täpsustatud. kitsenduste kajastamise ülesanne ja lisada, et ESKIIS: piirid ja vajalikud tingimused antud riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid täpsustatakse UP lahendusega. üldplaneeringus. 3.Käsitleda ÜP koostamisel järgmisi riigikaitselisi 3.Arvestatud vastavalt UP lahendusele. teemasid ja üldtingimusi: Määrata Põltsamaa linnas Ülase 2 kinnisasja juhtsihtotstarbeks riigikaitsemaa, kuhu on planeeritud rajada malevkonna staabikompleks (tegemist on Kaitseliidule kuuluva kinnistuga). Käsitleda Utsali lasketiiru koos selle piiranguvööndiga 3.1.Arvestatud. 2000 m (kinnistu välispiirist) ehitisele kehtestatud piiranguvööndi ulatusega. Lähtuda põhimõttest, et lasketiiru piiranguvööndisse ei 3.2. Arvestatud. ole võimaliku müraleviku tõttu soovitav ehitada müratundlikke ehitisi või määrata ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse juhtotstarvet Kajastada perspektiivseid Jüriküla ja Väike-Kamari 3.3.Arvestatud. külasse maakonnaplaneeringus eelvalikuna kavandatud 600 m lasketiirud koos ohualadega planeeringukaardil. Lisada LS seletuskirja, et Kaitseministeeriumiga tuleb 3.4. Arvestatud. kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitisteatised. Lisaks tuleb kooskõlastada kõrgete ehitiste planeeringud, pr-tingimused, ehitusloa eelnõud Käsitleda ÜP-s metsaalade kasutamist riigikaitselise 3.5. Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel. väljaõppe korraldamiskohana ja väljaõppel tekkiva müra Metsaalade kasutamine riigikaitselise levimisega inimeste elukeskkonda. väljaõppe korraldamiskohana on täna kehtiv ja toimiv kord. Sellest tuleb lähtuda ka edaspidi. Üldplaneering ei saa sellele seada 4 / 78  Põltsamaa üldplaneering täiendavaid tingimusi, see ei ole üldplaneeringu ülesanne. Kaitseministeerium edastab soovi korral riigikaitseliste 3.6.Teadmiseks võetud. ehitiste kaardikihi sobilikus vormingus. 2. Maaeluminis- ESKIIS 1 1. Seletuskirja jaotises 3.1 „Tiheasustusala“ on märgitud 1. Asustust on mõttekas kavandada ole- teerium 20.04.2010 tiheasustusaladena Põltsamaa linn, Adavere ja Puurmani masolevatesse keskustesse, seetõttu nr 4.1- alevik ning Lustivere. Seaduse eelnõus käsitletu kohaselt 5/567-2 loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks peab just keskuste puhul säilima võima- maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja lus vajadusel VPM muude otstarvetega loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldavad kahe hektari asendada kui vaja. Põltsamaa vallas on suurused ja suuremad massiivid, mis paiknevad külas ja alevikus. Kui tiheasustusaladena määratletud Adavere ja väga palju VPM alasid ning iga ala käsit- Puurmani alevikus ja Lustiveres on sellistele tunnustele lemisel peaks KOVil olema kaalutlusvõi- vastavad väärtuslikud põllumajandusmaad, siis malus, juhul kui soovitav muutus peaks soovitame, et seaduse eelnõus sätestatud kitsendusi üle kaaluma VPMi säilimise. käsitlevad nõuded seatakse ka nimetatud asustusüksustes olevate väärtuslike põllumajandusmaade kohta. Lisaks ei kavandata Põltsamaa vallas suuri uusi tihedama asustusega alasid, mis võiksid väärtuslikke põllumaid ohustada. Põltsamaa valla paiknemine kesk-Eestis, logistiliselt kaugel sadamatest ja suurematest tööandjatest ei loo eeldusi põllumaade täisehitamiseks. 2. Seletuskirja jaotises 3.3 „Detailplaneeringu koostamise 2. Ei ole asjakohane ettepanek, vaid kohustus“ on märgitud, et detailplaneeringu koostamine muudab KOVi edasised arengud palju on kohustuslik planeerimisseaduses toodud aladel ja juhtudel ning täiendavalt üldplaneeringu koostamise keerulisemaks. kohustusega aladel ja juhtudel. Seletuskirja jaotises 3.7 Täna ei ole Põltsamaa vallas problee- „Maakasutus“ on kirjeldatud maakasutuse juhtotstarbe miks, et VPM alasid soovitakse massili- määramisega seotud põhimõtteid ja seoseid. Käsitledes Põltsamaa üldplaneeringus maakasutuse juhtotstarbe ja selt muul otstarbel kasutusele võtta. detailplaneeringu koostamise kohustusega alade Seega on mõistlik reguleerida nii palju määratlust koosmõjus, märgime, et seaduse eelnõust kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. tulenevalt ehk selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks tuleks väärtuslikule põllumajandusmaale Hajaasustus, kus üldjuhul määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist põllumajandusnaad sh VPM alad paikne- tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõus vad on üldjuhul maakasutuse otstarve- 5 / 78  Põltsamaa üldplaneering kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 142 tega katmata, sest see on väljakujune- lõiget 1 punktiga 11 , mille kohaselt kehtestatud nud UPde praktika. üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud väärtusliku Hajaasustuses, kus valdavalt on tegu põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine. maatulundusmaadega on üldine suund See tähendab, et üldplaneeringu kehtestamise järel võib tüüpilise maalise asustuse tagamine, st väärtuslikku põllumajandusmaad hõlmata muul otstarbel kui põllumajanduslik otstarve üksnes detailplaneeringuga. et üksikud hajali talud paikevad põldude Selgitame, et seaduse eelnõus nähakse ette võimalus ning metsade vahel. UPs on antud üldi- kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks sed reeglid, kuidas sellist asustusmustrit olukordades, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu ka edaspidi tagada ning eelmiste UPde koostamise ajal ette näha. See tähendab, et kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine ei vasta praktika näitas, et hajaasustuses on üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele, mõistlik nii vähe reegleid seada kui või- kuid ehitamiseks esineb muu avalik huvi või erahuvi, mis malik ning see on eriti oluline väheneva kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise rahvastikuga piirkondades, kus iga või- avaliku huvi, võib kohaliku omavalitsuse üksus küsimuse detailplaneeringuga lahendada, kaasates malik uus arendus võib kaaluda üle tea- kooskõlastusmenetlusse Põllumajandusameti. tud varasemalt kaardistatud väärtused. KOVil peab säilima võimalus igakordselt kaaluda, kas antud asukohas on mõistli- kum säilitada VPM vm uusi arenguid võimaldav tegevus. Need toimingud peaksid olema võimalikult paindlikud ja vähese bürokraatiata. Üldplaneering ei pane paika VMP alasid, vaid kajastab neid informatiivselt, seega ei saa nende jaoks ka DP kohustust sea- da. DP kohustus VPM aladel ja ka VPM ala muutmine peab tulevikus jääma KOVi kaalutluseks, sest vastasel juhul võivad perspektiivis vajalikud arengud jääda liigse menetluskoormuse tõttu piirkonda tulemata. LS 1.Ptk-is 5.2; 6.1 ja 6.3 põllumajandusmaade käsitlemisel 1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. 6 / 78  Põltsamaa üldplaneering 28.02.19 nr ja analüüside koostamisel lähtuda täiendavalt mullastiku 4.1-5/265-1 kaitse ja säilitamise põhimõtetest. 2.Vaatamata sellele, et õiguslikke regulatsioone väärtus- 2.Arvestatud vastavalt üldplaneeringu täp- liku põllumajandusmaa (vpm) kohta ei ole, soovib minis- susastmele ning kohalikele oludele ning vaja- teerium lähtuda sellise väärtusega maa määramisel maa- dustele vastavalt. Alade määramisel on ar- elu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise vestatud ka kohalikke huve ning vajadusi. eelnõu põhimõtetest, mille alusel vpm on maatulundus- VPM suurt survet Põltsamaal ei ole, mistõttu maa so-ga põllumajandusmaa (haritava ja loodusliku ro- on üldplaneeringu koostamisel leitud humaa kõlvik, mis: tasakaal väärtuslike põllumajandusmaade ja muude kasutusviiside vahel. Asub külavõi aleviku territooriumil; Suurus on 2 ha või rohkem; Maa kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist Riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 41 hindepunkti ja Jõgeva maakonna põllumaa kaalutud keskmine boniteet on 46 hindepunkti. Selle määratluse alusel on Põltsamaa valla vpm-d vähemalt 2 ha suurused ja 41 hindepunktiga põllumassiivid. 3.Vpm-de määramise abimaterjaliks võiks olla 2015.a. 3.Lähtutud on maakonnaplaneeringu kihist, koostatud kaardimaterjal. mis on 2015 a materjalist täpsem. 4.Vpm-de kohta kavandada kaitse- ja kasutustingimused 4.Tingimused määratud üldplaneeringu maa pikaaegseks kasutamiseks. täpsusastmes ja kohalikele oludele ning vajadustele vastavalt. Analüüsida ÜP üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramisel otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtete elluviimist, sealhulgas varem ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist 5.Määrata vpm aladel maakasutuse juhtsihtotstarbeks 5.Ei ole asjakohane. Üldplaneeringu põllumajandusmaa. koosseisus hajaasustuses üldjuhul maakasutuse juhtotstarvet ei määrata, sest seal on juhtotstarbeid paindlikumalt käsitletud. Samuti võib perspektiivis olla vajadust neid alasid muuta. Tänane üldplaneeringu metoodiline lähenemine võimaldab seda paindlikkust ja kohalike oludega ka perspektiivis arvestamist. Üldplaneering on strateegiline 7 / 78  Põltsamaa üldplaneering arengudokument ja üldisema lähenemisega. 6.Koostada analüüs KSH tegemise käigus, mis selgitaks 6.ÜP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel on sademevee juhtimise vajadust ja võimalust lähtutud mõju hindamisel maaparandussüsteemi. 01.01.19 jõustunud maaparandussüsteemidele lähtutud ÜP maaparandusseaduse § 53 alusel võib täpsusastmest. Juhindutud on Põllumajandusameti kooskõlastamisel juhtida väljaspoolt planeeringualale jäävate maaparandussüsteemi koondatud vett süsteemi. maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamise ja toimimise tagamise põhimõttest. Edasiste arenduste kavandamisel maaparandussüsteemi aladel tuleb juhinduda maaparandusseadusest. Planeeringulahendus kooskõlastatakse Põllumajandusametiga. 3. Keskkonnami- ESKIIS 2 25.09 seisuga ei ole vastust saabunud. nisteerium 01.09.2020 nr 7-15/19/345- 9 (vastamise tähtaja piken- damise taotlus kuni 21.09.2020) LS 1.Ministeerium annab seisukoha KM valitsemisalas 1.Teadmiseks võetud. 04.03.2019 nr olevatele maaüksustele pärast ÜP eskiislahenduse 7-15/19/1190 valmimist. Soovitakse, et ÜP kaardimaterjal oleks kättesaadav ka vektorkujul. 4. Majandus- ja LS 1.Kaaluda ja planeerida ÜP-s tuule- ja päikeseenergia 1.Üldplaneeringus ei kavandata otseselt Kommunikat- 13.03.19 nr tootmiseks vajalikke alasid. alasid päikese- või tuuleenergia siooniministee 17- arendamiseks, kuna omavalitsusel puudub 7/2019/2142 informatsioon näiteks tuulepotentsiaali osas rium valla erinevates piirkondades. Üldplaneeringuga sätestatakse tingimused, millega tuleb arvestada taastuvenergia kavandamisel. Muuhulgas tuleb üldplaneeringus leida tasakaal VPM ja taastuvenergia kavandamise vahel. 2.Tuuleenergia tootmiseks vajalike alade planeerimisel 2.Kaalume tingimuste sõnastamisel nendest lähtuda kirjas toodud kriteeriumitest. kriteeriumitest lähtumist. 3.Soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel ja 3.Alana neid ÜP täpsusastmes ei kajastata, 8 / 78  Põltsamaa üldplaneering määrata need piirkonnad tuuleenergia alaks. on antud üldised tingimused, mis seda põhi- mõtet toetavad. 4.Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja 4. Alasid ei kavandata ja selle teemaline Siseministeeriumiga tuuleenergia-alade väljatöötamisel koostöö pole vajalik. Koostöö toimub muude põhimõtete alusel. 5.Kaaluda võimalusi energia-alade planeerimiseks rohelise 5.Antud üldine põhimõte. MKM-il palume võrgustiku ja väärtuslikele maastikele. seda võimalust ka MEM-ile kommunikeerida. 5. Rahandusmi- LS 13.03.19 1.ÜP koostamiseks kasutada juhendmaterjali 1.Arvestatud. nisteerium nr 14- „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ ja „Nõuanded 11/545-3 üldplaneeringu koostamiseks“ 2.KOKS-i § 373 lõike 6 kohaselt on ÜP koostamise aluseks 2.Arvestatud. maakonna arengustrateegia- arvestada Jõgevamaa arengustrateegiaga 2035+, mis lähiajal heaks kiidetakse 3.KSH vtk punktis 5.4 „Tehniline taristu“ kavandada ka 3.Arvestatud. täiendavaid taastuvenergia lahendusi. Soovitatakse tutvuda magistritööga „Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal“ 4.Täiendada LS-i kaasamiskava (ptk 10) nimekirja 4.Lennuameti kaasamist ei ole esialgu ette Keskkonnaministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, nähtud, sest vastav vajadus puudub. Lennuameti, Veterinaar- ja Toiduameti (taudistunud Täiendatud tingimuste osas, millisel juhul on põllumajandusloomade matmispaikade määramise neid vaja täiendavalt kaasata. võimalikkus), AS Emajõe Veevärk (ühisveevärk ja Teised osapooled lisatud. ühiskanalisatsioon Puurmani vallas), MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus AMETID 6. Keskkonna- ESKIIS 2 1. Eelmises ettepanekus nimetatud Jõgeva parkide mää- 1.Üldplaneering teeb ettepaneku kohaliku amet 26.08.2020 rus on nüüd vastu võetud: Vabariigi Valitsuse kaitse alla võtmiseks. Kui täpsem kaitse alla nr 6- 09.07.2020 määrus nr 55 „Jõgeva maakonna parkide võtmine toimub eraldi menetluse raames. 5/20/3546-6 ja puistute kaitse alt väljaarvamine“. Selle alusel saab nüüdseks kaitse alt välja arvatud parkide kohaliku kaitse alla võtmist kaaluda. 9 / 78  Põltsamaa üldplaneering 2. Ehituskeeluvööndi vähendamise (edaspidi EKV) ette- 2.Tabelis on konkreetsete alade põhjendusi panekud on koondatud tabelisse. osaliselt täpsustatud. Põltsamaa jõe mõlemal kaldal soovitakse vähendada väga pikkadel lõikudel, sh ka väljaspool linna, mis pole esitatud põhjendusega kooskõlas. See jätab vä- ga avarad võimalused igasuguseks arendamiseks. Ku- na praeguses etapis on keeruline igat vähendamise ettepanekut hinnata, siis rõhutame, et kui omavalit- sus esitab Keskkonnaametile ÜP alusel EKV vähenda- mise ettepaneku, analüüsitakse iga konkreetset kohta eraldi arvestades kohapealset olukorda. EKV vähendamise taotlemise põhjendusena on märgitud: tihedama linna- keskkonna võimaldamiseks, kaldaäärsete alade kasutuse võimaldamiseks nii avalike tegevuste (puhkeala, prome- naad jm) kui ka erahuvis ehitustegevuse võimaldamiseks. Linna piires on see tihedam linnakeskkond igati arusaa- dav. Kui siin on eesmärgiks nt promenaadi rajamine, siis tuleks seda seletuskirjas ilmselt ka konkreetselt nii märkida. EKV vähendamine võimaldaks ju muidu sisuliselt ka siin ehitada jõe kaldaala hooneid täis. See ei ole looduskaitseseaduses kalda kaitseks sätestatu mõte. Looduskaitseseaduse (LKS) üldine põhimõte kalda kasutamiseks on see, et kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine on keelatud. Ka LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandite puhul on silmas peetud võimalust vajadusel ehitada, mitte kalda ehitus- keeluvööndisse jääva ala täisehitamise lubamist. Lisaks on Põltsamaa linnas suur osa paisutuse mõjualas, mis vajab eeldatavalt kunagi puhastamist. Tihedalt täisehita- tud kaldad võivad seda tegevust arvestatavalt raskenda- da. 10 / 78  Põltsamaa üldplaneering 3. Põltsamaa jõe lõik, kus kavandatakse EKV vähen- 3.Puudub vastuolu, sest ettepanekus on rõ- damist on samal ajal näidatud rohevõrgustiku ettepa- hutatud et koridor on mh vajalik rekreatiivse- nekuna nr 9. Rohevõrgustiku tingimused ja eesmär- te tegevuste jaoks linna elanikele. EKV vä- gid ÜPs on pigem vastupidised EKV vähendamise hendamist täpsustatud, eesmärk ei ole jõe eesmärkidele. Palume täpsemalt KSH-s analüüsida tek- kallast lausaliselt täis ehitada, vaid võimalda- kinud vastuolu. da jõe kallast rekreatiivselt kasutada. RV tin- gimusi samuti täpsustatud, et veekogude kal- lastel võib puhkefunktsiooni toetavaid tege- vusi kavandada. 4. Punkt 4.11. Rohevõrgustik. Üldised tingimused ro- 4.Sõnastust täpsustatud, et need tegevused hevõrgustiku alal: Metsamaa raadamine rohelise võr- oleks võimaldatud. gustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on lu- batud kaalutlusotsusena, nt tehnilise taristu objekti või karjääri kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering ja/või ehitusprojekt (va karjääri kavandamisel). Muuda- tuste kavandamisel tuleb täiendavalt koostada ekspert- hinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks rohelise võrgustiku sidususe säilimine (lk 32). Metsaseaduse § 32 lõike 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul ots- tarbel kui metsa majandamiseks. Raadamist on vaja teha maaparandussüsteemide ja teede hooldamisel või re- konstrueerimisel, samuti elektriliinide hooldamisel ja kait- sevööndi laiendamisel. Keelates raadamise ei saa teos- tada juba olemasolevate rajatiste hooldustöid ja re- konstrueerimist. Raadamist on vaja teha ka ajutiselt ka- sutusest välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutu- sele võtmisel. Kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja vahepeal on alale kasvanud metsa tunnuste- le vastav puittaimestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata. Punktis 4.14 välja toodud, et väär- tusliku põllumajandusmaa metsastamine vm maastiku 11 / 78  Põltsamaa üldplaneering avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud. Raadamise täielikul keelamisel on keelatud kõik eespool kirjeldatud tegevused. 5. Jooksvalt on planeeringus, KSH aruandes kasutatud 5.Täpsustatud väljendeid kaevandamise luba, vee erikasutusluba. Tege- likult väljastatakse nüüd keskkonnaluba, mis katab eri valdkondi. ÜP punktis 3.7.9 "Mäetööstuse maa-ala" tingi- muste esimeses punktis on kasutatud sõna lubjakivikar- jäär, kuid termini õigusselguse mõttes peaks olema nime- tatud lubjakivi- ja dolokivikarjäär. Ekslikult võib välja lugeda, et antud nõue käib ainult lubjakivikarjääride kohta, kuid dolokivikarjääride korral seda arvestama ei pea. ESKIIS 1 1.Keskkonnaamet on seisukohal, et kaardirakenduse 1.Milline on Teiepoolne väljapakutav lahen- 21.04.2020 kasutamine on kindlasti innovatiivne, kuid nii ei saa dus? Millisel kujul soovite materjalidega tut- nr 6- kindlalt anda seisukohta kooskõlastatava planeeringula- vuda? Saame saata nii kaardid pdf kui ka va- 5/20/3546-4 henduse kohta. Alljärgnevad seisukohad käivad selle jalikud kihid GIS tarkvaras. Rakendus on kohta, mida Keskkonnaamet kaardirakenduses sellel mõeldud kasutamiseks eelkõige info kuvami- hetkel nägi. Sellisel kujul esitatud kaardimaterjali ei seks UP koostamise ajal. saa Keskkonnaameti hinnangul võtta lõpliku kooskõ- lastatud kehtestatava lahendusena. 2. Tõrenurme liivakarjäär on näidatud kaardirakenduses 2.Uuendame kaardiinfot järgmistes etappides maardlana. Teeme ettepaneku, näidata see perspektiivse – eskiisi avalik väljapanek ja põhilahenduse mäetööstusmaana. väljapanek. On paratamatu et info UP koos- tamise jooksul pidevalt muutub, eriti mis puudutab maardlaid, sellega peab ka edaspidi arvestama. Täiendavalt ka UP rakendamise jooksul, seega ei saa UP selles valdkonnas kunagi ajakohast infot kajastada, vaid selle valdkonna infot tuleb mujalt hankida. 12 / 78  Põltsamaa üldplaneering 3. Keskkonnaamet on seisukohal, et üldplaneeringuga ei 3.Üldplaneeringuga saab lahendada kõiki saa otsustada, et lubjakivikarjääri puhul on vajalik igal täiendavaid teemasid, mis on kohaliku aren- juhul algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). gu jaoks vajalik. Antud juhul soovib omava- KMH algatamiseks on olemas protseduur (kohustuslik või litsus teha ettepaneku, et kuni 2,5 km kau- eelhindamise alusel), millesse alati on kaasatud omavalit- gusele olemasolevast lubjakivikarjäärist uue sus. KMH ei anna lahendusi, vaid on abiks otsustajale karjääri rajamise korral on vajalik KMH koos- kaalutletud otsuse langetamisel. Kui otsustaja objek- tamine mistahes suurusega karjääri kaevan- tiivselt ei vaja KMH läbiviimist on selline tingimus üld- damisloa taotlemisel. Põhjenduseks on kahe planeeringus arendajale ja teistele osapooltele ülemäära- karjääri kumulatiivse mõju suurenemine se- selt koormav ja ei täida KMH eesmärki. davõrd, et KMH koostamine on põhjendatud. Põltsamaa vald on senise kogemuse põhjal näinud, et selliste kumulatiivsete mõjude esi- nemisel on KMH koostamine vajalik, et selgi- tada avalikes huvides välja vajalikud kesk- konnamõjud ning et protsess oleks avalikkust kaasav. 4. ÜP-s ja KSH-s kasutatakse termineid rekultiveerimine, 4. Arvestatud. Kasutatud termineid on korri- kaevandustegevus, kaevandus. Rekultiveerimise võiks geeritud. asendada sõnaga korrastamine, kaevandustegevus kae- vandamistegevusega ning kaevandusi Põltsamaa vallas ei asu ja tõenäoliselt ei rajata. Kasutada tuleks terminit kar- jäär (va turba puhul, siis turbatootmisala). 5.Üldplaneeringu lõik, millega Keskkonnaregistrisse 5. Arvestatud. ÜP seletuskirja ja KSH aruan- kantud vääriselupaikade alal keelatakse raie, ei ole net on korrigeeritud, viidates üldiselt õigus- kooskõlas kehtiva seadusega. Raie on keelatud ava- aktile ja täpsustades sõnastust. lik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigi- metsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääris- elupaigas. (pikemalt originaalkirjas) Ettepanek: vii- data üldplaneeringus metsaseaduses sätestatud korrale või kasutada metsaseaduse sõnastust. 6. ÜP ptk 5.2.3 viimases punktis viidatakse sade- 6. Arvestatud. KSH aruannet ja ÜP seletuskir- mevee puhastamise vajadusele võimalikelt reostu- ja on täiendatud. nud aladelt. Juhime tähelepanu, et sellistelt aladelt 13 / 78  Põltsamaa üldplaneering on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt on vajalik taotle- da keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga. 7. ÜP ptk 4.16 Ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) 7.KOV soovib EKV vähendamise osas anda vähendamine viitab vaid üldplaneeringu lisale 3 il- pigem üldised põhimõtted ning üldisemad ma konkreetseid alasid välja toomata. alad, sest UP on strateegiline dokument ning ei saa anda lahendusi DP või ehitusprojekti Keskkonaamet on seisukohal, et praeguses etapis täpsusastmes. Oleme esialgse tagasiside on keeruline selliselt igat konkreetset vähenda- meie poolt esitatud EKV vähendamise ette- mise ettepanekut hinnata. Kui omavalitsus esitab panekutele saanud, kuid esitame uue nime- Keskkonnaametile ÜP alusel EKV vähendamise kirja aladest, mis kajastub UP seletuskirja ettepaneku, analüüsitakse iga konkreetset kohta vastavas ptk-is, kus on antud piirkonnad eraldi kohapealset olukorda arvestades. laiema üldistusastmega, mis vastab UP täp- Praegusel juhul on kaardirakenduses EKV vähenda- susastmele. mise alad esitatud ebaselgelt ja ei anna võimalust KOVi eesmärk on tulevikus vähendada EKV vähendamise eesmärke adekvaatselt hinnata. teemal UPd muutvate DPde koostamist ning Rõhutame veelkord, et EKV vähendamine on erand sellega seotud halduskoormuse suurenemist seaduses sätestatust, mida tehakse vaid väga põh- vältida. jendatud juhtudel, mitte võimalus arendustegevu- seks kaldavööndis. 8. Varasemaid EKV vähendamisi ei ole ÜP-s käsitle- 8.Vajalikud juhud kajastuvad seletuskirja ta- tud (Keskkonnaametil on teada vähemalt 3 vähen- belis 3. damise ettepanekuga detailplaneeringut). Kuna EKV vähendamine toimub üldplaneeringuga (looduskait- seseaduse (edaspidi LKS) § 40 lg 2), siis ÜP-s ka- jastamata EKV vähendamised kaotavad uuema pla- neeringu jõustumisel kehtivuse. 9. ÜP ptk 4.16 annab ulatusliku vabaduse EKV-s ra- 9. UPga ei suuda me järgnevaks 20ks jada tehnovõrke ja rajatisi ilma neid kaardil näita- aastaks kõiki vajalikke asukohti ette nä- mata. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusand- ha, seetõttu on vajalik anda üldised põ- ja on näinud EKV erisuse üld- või detailplaneeringu- himõtted, mille puhul saab EKV erandeid te alusel ette siiski sisulise analüüsi alusel (LKS § 38 rakendada, eelkõige teatud kindlate ob- 14 / 78  Põltsamaa üldplaneering lg 5), mitte üldnormina, kus EKV ei kehti (LKS § 38 jektide osas, mis on selles loetelus too- lg 4). Niivõrd üldsõnalisena Keskkonnaameti hin- dud. nangul EKV erisust rakendada ei saa. V-o oleks lahenduseks kui rõhutame et avalikes huvides rajatavad objektid? UP on strateegiline dokument ning selle üldisema lähenemisega tuleb arvestada. Mitmed teemad on antud UPs üldisemalt, eriti mis puudutab teid ja tehnovõrke, nende asukohad on UPs põhimõttelised, need täpsustatakse DP või ehitusprojek- tiga. KOVil on vajadus, et edaspidi oleks mi- nimaalselt UPd muutvaid detaile ning et väheneks halduskoormus, seetõttu on vaja teatud teemade osas üldistamist. Ootame KKAi poolt võimalikku lahendus- ettepanekut selle teemale, arvestades KOVi üldistusvajadust. 10. ÜP Päikeseenergeetika (5.2.9.2). ÜP konkreet- 10. Arvestatud. Täiendav tingimus on li- seid päikeseparke ette ei näe, vaid annab tingimu- satud ÜP seletuskirja. Täiendatud on ka se, et ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üld- KSH aruannet viidatud konventsiooni juhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelisel võr- osas. gustikul ja väärtuslikul põllumaal. Kaitsealad on val- la territooriumil valdavalt rohevõrgustikus, nii et üldjuhul tingimusega kaetud. Siiski tuleks viidata, et Eesti on liitunud Bonni konventsiooni (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild Animals) ja sellega seotud lepetega. Konventsiooni COP 12 reolutsiooni punkti 3 b1 alusel tuleb kaitsta- 15 / 78  Põltsamaa üldplaneering vatel aladel vältida päikeseparkide rajamist. Seega palume lisada keelualasse ka konkreetselt kaitse- alused alad. 11. ÜP ptk 5.2.2 nimetab, et ÜP kajastab vaid keh- 11. Täpsustatud. Kehtivad reoveekogu- tivaid reoveekogumisalasid. Samas on kaardiraken- misalad on kantud kaardile määruse alu- duses ka näidatud perspektiivsed reoveekogumisa- sel, perspektiivseid hetkel UPs ei kajasta, lad. Jääb selgusetuks, mida siis ÜP-s näidatakse? kuna perspektiivsed alad jm muudatused UVK valdkonnas kavandatakse UVK arengukava raames. Praegune UVK AK perspektiivseid ühiskanalisatsiooniga alasid ette ei näe. UP-d on ka täpsustatud, et RVK ja UK alasid saab perspektiivis vastavate õi- gusaktide ning UVK arengukava vm as- jakohase valdkondliku strateegiaga täp- sustada. Oluline on, et kui edaspidi on vaja selles valdkonnas teha muudatusi, siis ei oleks tegu UP muutmistega. 12. ÜP ptk 5.2.2 nimetatakse, et puurkaevude pro- 12. KSH aruannet on täiendatud omapu- jekteerimisel tuleb arvesse võtta, et enamikus Põlt- hastite osas. samaa vallas maapinnalt esimene põhjaveekiht on UPs viidatud, et nõuded tulenevad õi- reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Mär- gusaktidest, neid pole mõtet eraldi välja gime, et põhjavee kaitstus omab äärmiselt olulist tuua, piisab üldisest viitest seadusele. tingimust reoveesüsteemide kavandamisel, mis on ÜP-s kajastamata jäetud (omapuhastid). KSH ei ka- jasta samuti omapuhastite teemat, mida palume seepärast täiendada. 13. KSH lk 34. Tabel 8. Mõju Kirikuraba loodusala 13. Arvestatud. KSH aruannet on korri- kaitse-eesmärkidele sisaldab Endla loodusala kohta geeritud vastavalt märkusele. käivaid andmeid. Palume korrigeerida asjakohaseks. 16 / 78  Põltsamaa üldplaneering 14. KSH lk. 42 on hinnatud mõju Kebjamäe kaitse- 14.KOVil ei ole plaanis seda objekti ko- alale. Keskkonnaamet on algatanud Jõgeva, Tartu ja haliku kaitse alla võtta, kuna kohalikul Viljandi maakonnas asuvate vana kaitsekorraga ob- tasandil kaitsmise vajadus puudub. jektide kaitse alt välja arvamise menetluse, sh. Kebjamägi Põltsamaa vallas Kalana külas. Palume hinnata Kebjamäe kohaliku kaitse alla võtmise vaja- dust (ÜP ptk 4.8). 15. KSH 7.1.1. lk 45 Mõju kaitsealadele. Märgime 15. ÜP koostamise käigus veel täienda- täiendavalt, et koostatud on Vabariigi Valitsuse valt selgub, kas Põltsamaa linnas asuv määruse eelnõu „Jõgeva maakonna parkide ja puis- Sõpruse pargil ning ka Lossi tänava met- tute kaitse alt väljaarvamine“ (2019), mille alusel sapargil ning Pisisaare pargil ja puies- arvatakse Põltsamaa vallas riikliku kaitse alt välja teel on eeldusi kohaliku omavalitsuse ta- Kursi põlispuude grupp (keskkonnaregistri kood sandil kaitstavate loodusobjektide hulka KLO1200263), Nõmme talu dendraarium arvamiseks. Objektide käsitlus UPs sel- (KLO1200273), Pisisaare park ja puiestee gub koostamise jooksul. (KLO1200164), Lossi tänava metsapark Teiste objektide osas ei näe KOV vaja- (KLO1200474) ja Sõpruse park (KLO1200483). Pa- dust neid kohaliku kaitse alla võtta. lume hinnata kohaliku kaitse vajadust nendel objek- tidel (Sõpruse park on ÜP-s kajastatud, kuid KSH ei selgita täiendavalt). 16. KSH lk 46 Mõju kavandatavatele looduskaitse- 16. Arvestatud. KSH aruannet on täien- aladele. Siin on käsitletud Kursi looduskaitseala ja datud vastavalt märkusele. Pikknurme looduskaitseala, mille põhieesmärgiks on salu- ja laanemetsade ning nendega seotud liikide kaitse. Tegelikult on Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Põltsamaa vallas kaitse alla võetud Kunila loodus- kaitseala (KLO10006969) Jüriküla ja Pikknurme kü- las ning Pikknurme looduskaitseala (KLO1000715) Laasme, Pikknurme, Pudivere, Tammiku ja Tõre- 17 / 78  Põltsamaa üldplaneering nurme külas. Määruse § 6 alusel on Kunila loodus- kaitsealal Kunila sihtkaitsevöönd ja Pikknurme loo- duskaitsealal Pikknurme sihtkaitsevöönd. Kaitseala- del on üldjuhul keelatud majandustegevus ja loo- dusvarade kasutamine. Palume KSH aruannet vas- tavalt täiendada. 17. KSH lk 46. Mõju Padinasaare hoiualale. Märgitud 17. Arvestatud. KSH aruannet on korri- on, et ala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade geeritud vastavalt märkusele. koosseisu Endla loodusalana. Palume eemaldada eksitav info ning korrigeerida aruannet. 18. ÜP 4.13. Väärtusliku puhkealana on nimetatud 18.KSH-d täpsustatud. Puhkeala tuleb Aidu järve äärne supluskoht. Palume KSH-s hinnata maakonnaplaneeringust ning suplus- ja esinevat konfliktala ja selle kasutamise tingimusi. puhkeala on kavandatud kehtiva detail- Puhkeala alal (supluskoht) on kaitsealuse taimeliigi planeeringu alusel. Tegemist on olemas- kasvukoht ja määratud loodusdirektiivi I lisa elupai- oleva maakasutusega, kus ÜP-ga muu- gatüübi (7230) esinemine. datusi ei kavandada. Puhkeala ja suplus- koha võimalike edasiste arenduste korral tuleb arvestada kaitstavate liikide elu- paikadega, samuti tuleb ala hooldamisel arvestada liikidega (niita elupaiga alasid mitte sagedamini kui üks kord aastas ja teha seda suve teisel poolel peale taime- de viljumist). 19. Väärtuslik puhkeala Puurmani mõis. Puurmani 19. Eemaldatud lossipoolses kaldas asuv mõisa pargi alale on planeeritud 2 supelranda. Nn rand. Ülejõe pargis (paisjärve vasakkaldal) oleva ala koh- ta on Keskkonnaamet toonasele Puurmanile vallale andnud seisukoha (16.08.2019 kiri nr 7- 9/19/12407-2), et Keskkonnaamet pole põhimõtte- liselt plaani vastu. Teine supelranna ala on planeeri- 18 / 78  Põltsamaa üldplaneering tud paisjärve lossipoolsele kaldale. Selles osas ei ole Keskkonnaameti arvamust eelnevalt küsitud, esialg- sel hinnangul Keskkonnaamet seda ei toeta. 20. ÜP 4.4 lk. 27 Miljööväärtuslikud alad. ÜP käsit- 20. Park moodustab sellest miljööalast leb miljööalana Roosisaare piirkonda Põltsamaa lin- väiksema osa. Loodud 2 eraldi miljööala nas. Tingimused: Võimalusel taastada ajalooline tä- erinevate tingimustega: Roosisaar ja navate ja hoonestusstruktuur, tugevdada linna kes- Kesklinn. Roosisaar on koos silla piirkon- kusele omaseid elemente. KSH lk 46 aga väidab naga, kus on vaid ajaloolised hooned, mõjude analüüsis Kördiööbiku pargile, et ÜP järgi uut hoonestust pole sinna mõeldud ka- kuulub park puhkealana rohevõrgustikku ja jääb vandada. Eraldi ala on Kesklinna piir- osaliselt ka Põltsamaa jõe sinikoridori alale. Planee- kond, kus on peamiselt hoonestatud piir- ringuga ei kavandata pargi alal 4 (4) ega naabruses konnad ja linna läbiv peatänav, kuhu on maakasutuse muutusi, rajatisi ega tegevusi, mis uut hoonestust lubatud. avaldaks kaitstavale pargile negatiivset mõju. ÜP ja Ei näe vastuolu ega negat. mõju aval- KSH aruanne vajaksid täpsustamist, et ei oleks vii- dumist pargile ka juhul kui hoonestatud datud vastuolu. alasid täiendavalt hoonestatakse, sest alale on seatud täiendavad tingimused, kus tuleb tänaste väärtustega arvestada. Täna ei ole võimalikke muutusi ette näha aga see ei tähenda et neid tulevikus ei võiks olla. Kui järgida etteantud miljöö- ala reegleid, siis ei tekita muudatused negatiivset mõju, pigem võib sellel piir- konnale hoopis positiivne mõju olla. LÄHTESEI- 1. Käsitleda ÜP-s ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise 1.EKV kajastub eelkõige seletuskirja lisas 3 SUKOHAD – tingimusi. Markeerida eraldi joonisel juba vähendatud ehi- nimekirjana. Joonisele kanname täpsed ula- 15.02.2019 tuskeeluvööndiga piirkonnad. tused kui vajalikud alad on KeA-ga kokku le- nr 6- pitud. 5/19/20-2 2. Üle vaadata „tänastes“ ÜP-des käsitletud EKV seisuko- 2.Kajastuvad esialgu tabelis, joonisel indika- 19 / 78  Põltsamaa üldplaneering had ja nõusolekud ja kanda asjakohased üle uude ÜP-sse tiivsena. 4. Määrata EKV ulatuses erandeid tekitavad olukorrad 4.Tiheasustusalal arvestame, kuid metsamaal (metsamaa, tiheasustusala) mitte, kuna see on ajas muutuv info. 5. Välja tuua olulisemad LKS § 38 lg 4 ja 5 erisustega 5. Vajalike objektide osas on antud üldpõhi- seotud objektid (kavandatavad tehnovõrgud ja rajatised) mõte, üldplaneeringu täpsusastmes pole konkreetseid asukohti võimalik välja tuua. 6. Määrata supelrandade alad looduskaitseseaduse tähen- 6.Arvestatud. duses 7. Kaartidel kujutada kaitstavate loodusobjektide ajaline 7.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. seis (EELIS-st väljavõtte tegemise aeg) ning märkida, et Üldplaneering fikseerib hetkeolukorra (üld- andmed võivad muutuda. planeeringu koostamisel konkreetsel ajahet- kel). Edaspidi lähtutakse riiklikes andmebaa- sides sisalduvast infost. 8. Kaitstavatel loodusobjektidel arvestada konkreetsete 8.Arvestatakse kehtivaid objekte. Kavandata- objektide kaitse-eeskirjadega. Kujutada kaitstavate loo- vaid pole võimalik arvestada, kuna see info dusobjektide kattuvus puhke- ja virgestusaladega, arves- võib muutuda. tada projekteeritavate objektidega. 9. Natura eelhindamise üheks väljundiks võiks olla teada- 9.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. olevate objektide-juhtude määratlemine, mille puhul on Natura eelhindamise tulemusena on määrat- edaspidi vajalik asjakohane hindamine. letud juhud, mille puhul on edaspidi vajalik Natura hindamine. 10. Määrata avalikele kallasradadele juurdepääsutingimu- 10.Üldplaneeringu koostamisel ei kavandata sed või otsustada kallasradade sulgemine. üksikuid ligipääse, määratletakse üldpõhi- mõtted avalikele kallasradadele juurdepääsu tagamiseks. Näiteks olemasolevate juurde- pääsude säilitamine jms. 11. Korrigeerida rohevõrgustiku ruumikujud ja kaitse ning 11.Maakonnaplaneeringuga kavandatud ro- seada kasutustingimused, lähtudes maakonnaplaneerin- hevõrgustikku ja selle kaitsmiseks seatud 20 / 78  Põltsamaa üldplaneering gust tingimusi on UP lahenduses täpsustatud. Vt temaatiline analüüs. 12. Arvestada rohevõrgustiku korrigeerimisel VEP-ga, 12.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. pool-looduslike koosluste ja märgaladega. 13. I ja II kaitsekategooria liikide ning püsielupaikade kä- 13.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. sitlemisel on kasutada kaks varianti: Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse teisest * koostada kaks planeeringu versiooni (avalik ja amet- variandist – üldplaneeringu joonistel (sõltu- kondlik), millest ametkondlikus versioonis on elupaigad valt vajadusest) kajastatakse kaitsealuste lii- kujutatud; kide leiukohti/PEP-e ühe tingmärgiga „kaits- tava liigi leiukoht/püsielupaik“, kuid erandina * kujutada planeeringu avalikus versioonis I, II ja III kait- ei kujutata I kaitsekategooria liigi ringikujulisi sekategooria liigid ning püsielupaigad ühe tingmärgiga (ehk otseselt LKS § 50 lõikest 2 tulenevaid) „kaitstava liigi leiupaik/püsielupaik“, eraldamata kaitseka- püsielupaiku. Antud märkust kajastatakse ka tegooriaid planeeringu tekstis ja/või legendis. 14. LS aruande tabelis 4 ja real 11 parandada registrikood 14.Täpsustatud vastavalt märkusele. KLO4001284 nimetusega „männitukk Otimäel“ 15. Üleujutusohtlike alade määratlemine ei võrdu LKS § 15.Täpsustatud. 35 lg 4 kohaste korduvate üleujutusega aladega (üle vaa- data LS) 16. LKS peatükis 5.2 täpsustada teema vastavalt metsa- 16.Täpsustatud. seaduse § 231 nõuetele, sh. maaomaniku kokkuleppe va- jadusega 17. LKS ptk 5.2 kaaluda täiendavalt perspektiivsete kae- 17.Ei arvestata üldplaneeringu koostamisel. vandusalade määramist, kuhu võiks kaevandamine laie- neda. Üldplaneeringuga määratakse mäetööstuse maa-ala juhtotstarve nendele kaevandustele ja nende teenindusmaale, kuhu on väljasta- tud kaevandamisluba või kus vastav luba on menetluses. Üldplaneeringuga ei määrata perspektiivseid kaevandusalasid - uute maardlate kasutuselevõtmine maavara väl- 21 / 78  Põltsamaa üldplaneering jamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja õigusaktides sätestatud korras. Üldplaneerin- guga määratakse maardlatest ja kaevanda- misest mõjutatud aladest tekkivad kitsendu- sed. Üldplaneeringuga on võimalik määrata tingimused, mida tuleb loamenetluste läbi- viimisel kohalikul tasandil arvesse võtta. 18. Ptk-is 13 korrigeerida kohaliku ja riikliku tähtsusega 18.Täpsustatud vastavalt märkusele. maavarad 19. Korrigeerida ptk-is 10valla absoluutkõrgused (20 m 19.Täpsustatud vastavalt märkusele. üle merepinna!), täiendada, vald paikneb ka keskdevoni avamusel; 20. Mäeeraldiste tabelis 20 on 3 maardlat ja mäeeraldist, 20.Täpsustatud vastavalt märkusele. mis ei kuulu Põltsamaa valda- Vanajaagu kruusak., Jaska liivak. ja Aimlametsa turbatootmisala. 21. LS-i lehekülgedel on ekslikult kirjas Saduküla, mis ei 21.Täpsustatud vastavalt märkusele. asu enam Põltsamaa vallas; lk 54 on ekslikult ka Pööra küla objektid, mis on Jõgeva vallas. 22.Kiirgus: 22.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. KSH koostamise käigus tuleks selgitada välja, kas on esi- nenud radooniga probleeme ja kas mingis piirkonnas va- Lähtuvalt olemasolevatest andmetest, on jaks teema täpsustamist. Teeme ettepaneku lisada teema toodud välja teadaolevad probleemsed piir- ka KSH väljatöötamise kavatsusse. konnad ning piirkonnad, kus tuleb teha de- tailsemad radooniriski uuringud enne elamu- te, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete kavandamist. KSH väljundina on määratud tingimused, millega radooniriskiga piirkonda- des arenduse detailsetes etappides arvesta- da. 23.Veekeskkond: 23.Vastavalt keskkonnaregistri seadusele to- ÜP koostamisel tuleks kindlasti arvestada maakasutuse hib planeeringute koostamisel kasutada ainult kitsendusi põhjustavate objektidega (reoveepuhastite ku- keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaand- 22 / 78  Põltsamaa üldplaneering jad, puurkaevude sanitaarkaitsealad). Kui planeeringu meid. ÜP ja KSH ülesanne ei ole kontrollida koostamisel ilmneb, et keskkonnaregistris on andmed riikliku keskkonnaregistri andmete paikapida- ebatäpsed (puurkaevude asukohad, maapinna kõrgused vust, riik peab tagama, et nende registrites jmt) tuleks Keskkonnaagentuurile teada anda, et andmeid kajastuv info oleks õige. Infot kajastame üld- registris korrastada. planeeringu täpsusastmes ja nende teemade osas, mis on UP lahenduse osas vajalikud. Kõik kehtivad kitsendused kajastuvad Maa- ameti portaalis, kust saab jooksvat ja ajako- hast infot vaadelda. 24.Samuti vajavad käsitlemist olemasolevad reoveeko- 24.Olemasolevaid alasid käsitleme, persp. gumisalad, perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad ÜVK teemad kajastuvad ÜVK arengukavas. alad ja seonduvad kitsendused, sh heitvee suublasse juh- timine veehaarete läheduses. 25.Veeseaduse § 241 lg 3 näeb ette, et üldplaneeringusse 25.Persp. alad kajastuvad ÜVK-s. kantakse lisaks reoveekogumisalale ka perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala. 26.Teeme ettepaneku täiendada lähteseisundi peatükki 26.Täpsustatud vastavalt märkusele. 11 keskkonnaministri 23.04.2012 käskkirja nr 366 ära nimetamisega, kus kinnitati Põltsamaa linna ja valla Siluri-ordoviitsiumi veekihi tarbevaru aastani 2039. Varuga palume arvestada ÜP ja KSH koostamisel. 27.Jäätmed 27.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine Põltsamaa valla ÜP-ga täiendavaid jäätmete kogumiskohti ei kavandata, kuna vajadus nende järele puudub. 28.Välisõhk ja müra 28. ÜP KSH läbiviimisel on analüüsitud töös- Arvestada tuleb, et tööstus/tootmine, mis on eeldatavalt tuse/tootmise võimalikku mõju tiheasutus- suurema mõjuga, tuleks planeerida tiheasustusest aladele lähtudes asjaolust, et tööstu- piisavalt eemale (piisav vahemaa selgitada välja sest/tootmisest tulenev oluline negatiivne keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus). mõju nii välisõhu saastamise, lõhnahäiringute kui välisõhus leviva müra näol peab olema välistatud. 23 / 78  Põltsamaa üldplaneering ÜP KSH raames on võimatu määrata, milline peab olema vahemaa tiheasutusala ja töös- tus-/tootmisala vahel, sest tootmistegevused on väga erinevad ning omavad ka väga eri- nevat mürataset ning mõju välisõhu kvalitee- dile saasteainete ja lõhnahäiringute läbi. Võimalik kaasnev keskkonnamõju ning mõju ulatus sõltub konkreetsetest planeeritavatest tegevustest, mis selguvad üldplaneeringu el- luviimisel. Tegevuse elluviimisega kaasnevat mõju hinnatakse seega arenduse järgmistes etappides (detailplaneeringu koostamine, loamenetlus vms). ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingimused, millega DP- de koostamisel ja projekteerimisel tuleb ar- vestada, et välistada võimalik negatiivne mõ- ju tiheasutusaladele välisõhu saastamise, lõhnahäiringute ja/või müra näol. 29.Kuna vallas on küllalt suured põllumajandustootmise 29. Mõjude hindamisel on arvestatud ole- ettevõtted, tuleks maakasutuse planeerimisel arvestada masolevate tootmisettevõtetega (sh põlluma- nende mõjuga. Olemasolevate farmide saasteaineete janduslik tootmine), sh kirjeldatud olemas- hajumiskaarte on sisendiks võimalik saada olev olukord välisõhu kvaliteedi osas. Konk- keskkonnalubade taotlustest. reetseid objekte (käitisi vms) Põltsamaa valla ÜP-ga ei planeerita. ÜP KSH koostamise eta- pis ei ole seega teada, milliseid tegevusi, hooneid jms planeeritavatele aladele kavan- datakse ning milline on nende mõju välisõhu kvaliteedile. Tootmise/tööstusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja mõju ulatus sõl- tub aga konkreetsetest planeeritavatest te- gevustest, mis selguvad arenduse detailsetes etappides. 24 / 78  Põltsamaa üldplaneering ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tingimused, millega edasisel arendamisel ar- vestada, et tööstusest/ tootmisest tulenev oluline negatiivne keskkonnamõju oleks välis- tatud. 7. Maa-amet ESKIIS 2 1. Seletuskirja peatüki 3.3. Detailplaneeringu koosta- 1.Sõnastust täpsustatud, et oleks mise kohustus alapeatükis Detailplaneeringu koostami- arusaadavam. se kohustusega juhud all on märgitud, et detailpla- neeringu koostamise kohustusega juhud kehtivad kogu valla territooriumile ning ühe juhuna on toodud (tsi- teerin): „Uue äri- või tootmistegevuse kavandamine alale, kus üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise juht- otstarve sellist tegevust ette pole näinud.“ Täiendavalt on selgitatud, et olemasolevate ja kavandatud tegevuste infot annab üldplaneeringu maakasutus ja katastriinfo, samuti tegelik olukord kinnistul. Sama juhu all on li- saks märgitud (tsiteerin): „Tegevusega ei kaasne eeldata- valt olulist ruumilist mõju, mis ulatub kavandatavast kin- nistust väljapoole.“ Olulise ruumilise mõju all on mõeldud mõju, millesttingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandata- vas asukohas senisega võrreldes oluliselt. Eeltoodud kri- teeriumid võivad kohalduda ka maavara kaevandamisele, mille tarvis muudetakse maakasutus mäetööstusmaaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu. Lausali- ne detailplaneeringu koostamise kohustus ilma iga- kordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olu- korra säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala ka- sutusele võtmine mäetööstusmaana või turbtööstusmaa- na ei nõua detailplaneeringu koostamist. 2.Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala 2. Sõnastust täpsustatud. Lisame, et on tingimuste all märgitud, et maardla kasutusele- põhimõte on vajalik, kuna see põhineb senisel praktikal ning elu on näidanud, et võtmisel maavara väljamise eesmärgil tuleb juhin- selliste tegevuste kavandamine mõjutab 25 / 78  Põltsamaa üldplaneering duda õigusaktides sätestatud korrast. Täiendavalt oluliselt piirkonna elanike heaolu, mistõttu on selgitatud, et lubjakivikarjääri maavara kae- näeme, et see on vajalik üldplaneeringus välja tuua. Hilisemas etapis küsitakse KOVilt vandamise loa taotlemise osas on Põltsamaa vald vaid arvamust ning see pole piisav meede, et seisukohal, et juhul kui kavandatakse olemasolevast kohaliku elukeskkonna heaolu tagada. karjäärist 2,5 km kaugusele uut lubjakivikarjää- ri, tuleb algatada keskkonnamõju hindamine, ku- na sellisel juhul on kahe karjääri kumulatiivsed mõjud piirkonnas põhjendatult suured, mistõttu on KMH koostamine vajalik. Ilmselt on mõeldud uue lubjakivikarjääri kavandamist kuni 2,5 km kaugusele, nagu see on sõnastatud tabelis Koos- töö tabel. Lisaks on seletuskirja peatükis 4.11. Rohevõrgustik maalise piirkonna tugiala tingimuste all toodud, et säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist. Alale ei tohi rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle te- gevuse mõju keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele (esitada vastav eksperthinnang). Selgi- tame, et maardlate aladel maavara kaevandamiseks on vaja muuta vastavad alad mäetööstusmaaks ning mets raadata. Maa-amet ei nõustu eeltoo- dud seisukohtadega, kuna igakordne keskkonnamõ- ju hindamise või eksperthinnangu koostamise nõue on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Selgitame, et maavara kaevandamise luba antakse MaaPS alu- sel ning teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju hindamise läbiviimine keskkonna- mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea- duse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures maavara kaevandamise loa taotlemine ning me- 26 / 78  Põltsamaa üldplaneering netlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS sätestab keskkonnamõju hin- damise tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaa- kaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juh- tudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse koh- ta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi kesk- konnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalik- kuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusse kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka koha- lik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamisko- ha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalit- susel on võimalik teha ettepanek keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume eelpool kirjelda- tud nõuded vormistada üldplaneeringu seletuskirjas soovitusena. 3.KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavara- 3. Võtame teadmiseks, see info on ÜP dele ja maardlatele on märgitud, et Põltsamaa valla koostamise ajal pidevas muutuses ning territooriumil on 10.12.2019 seisuga 28 maardlat. kuvame seda vaid kindla ajahetkega. Täpsustame, et 13.08.2020 seisuga on neid 29. Üld- planeeringu põhilahenduse avaliku väljapaneku ette- valmistamisel on mäeeraldiste ja nende teenindus- maade ajakohaste piiride allalaadimiseks võimalus ka- sutada WFS-teenust aadressi https://tnus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&ve rsion=1.1.0&request=GetCapabilities. Jätkuvalt on ka võimalus küsida andmete väljavõte Maa-ametist GIS- 27 / 78  Põltsamaa üldplaneering failidena. ESKIIS 1 1. Kaardirakenduses ei ole märgitud kehtiva 1. Maardlate ja kaevandamislubade info 21.04.2020 kaevandamisloaga mäeeraldist Tõrenurme muutub jooksvalt. Uuendame seda vaid nr 6- liivakarjäär (loa nr L.MK/333887; loa omaja Mainer UP kindlates etappides - eskiisi ja 3/20/3313-4 OÜ) ning selle teenindusmaad, samuti ei ole põhilahenduse avalik väljapanek. On teenindusmaa ulatuses määratud mäetööstusmaa paratamatu et info UP koostamise ning juhtotstarvet. Vanajaagu kruusakarjääri (loa nr ka hiljem selle eluea jooksul pidevalt L.MK/322640; loa omaja OÜ Moreen) mäeeraldisele muutub, eriti mis puudutab maardlaid, ja selle teenindusmaale ei ole teenindusmaa sellega peab ka edaspidi arvestama. ulatuses määratud mäetööstusmaad. Sopimetsa II lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/319345; loa omaja OÜ Moreen) mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei ole korrektsed ning seetõttu ka määratud mäetööstusmaa ulatus ei ole korrektne. Tapiku turbatootmisala (loa nr L.MK/334279; loa omaja AS Tara-Torf) mäeeraldise piirid ei vasta keskkonnaregistri andmetele ning Tapiku turbatootmisala kaevandamisloa number on L.MK/334279, mitte KMIN-081. Rõstla III dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa nimeks on ekslikult märgitud Rõstla teenindusmaa. Otisaare lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/329511, loa omaja AS Kaltsiit) mäeeraldist ja teenindusmaad laiendati Keskkonnaameti korraldusega 16.07.2019 nr 1- 3/19/1453, seega ei asu antud alal enam taotletavat mäeeraldist ja selle teenindusmaad, vaid kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis ja selle teenindusmaa. Palume üldplaneeringu lõpplahenduses korrigeerida mäeeraldiste ning nende teenindusmaade ja mäetööstusmaa juhtotstarbe ulatusega seonduvat infot. Palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. 28 / 78  Põltsamaa üldplaneering 2. Kaardirakenduses on nii mäeeraldist kui ka selle 2. See ei ole info, mida me UPga teenindusmaad tähistava ruumikuju nimetuseks kehtestame, hiljem kui UPd märgitud „Olemasolev mäeeraldis koos rakendatakse ja info hakkab niiehknaa teenindusmaaga“ või „Taotletav mäeeraldis koos muutuma, vaadatakse ajakohast infot teenindusmaaga“. Selgitame, et mäeeraldis ja selle Maa-ameti vm teemakohases teenindusmaa ei pruugi olla sama ruumikujuga ja infoportaalis. seetõttu peaks olema ka kihi nimetuseks vastavalt UP koostamise lahenduses kajastatakse kas mäeeraldis või teenindusmaa, mitte mõlemad. lihtsustatud lähenemist sellisel kujul Lisaks on mäeeraldist ja teenindusmaad tähistavad nagu see koostajate arvates otstarbekas leppemärgid liiga sarnased, et neil vahet teha ning on. leppemärkides ei ole täitvat kaldviirutust näha, Mäeeraldiste infot me ei kehtesta ning nagu kaardil mäeeraldist või selle teenindusmaad on see on informatiivne kiht. kujutatud. Palume korrigeerida. 3. Peatüki 3.3. Detailplaneeringu koostamise 3. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist kohustus alapeatükis Detailplaneeringu kohustusega tegevustest on võimalikud ka juhul, kui juhud all on märgitud, et detailplaneeringu maavara pole ammendunud kuid seda koostamise kohustusega juhud kehtivad kogu valla ala nt mingil põhjusel mõnda aega ei territooriumile ning ühe juhuna on toodud kaevandata. (tsiteerin): „Uue äri- või tootmistegevuse Sellisel juhul võiks muud ajutised kavandamine alale, kus üldplaneeringuga määratud tegevused, mis maavara hilisemat maa-ala kasutamise juhtotstarve sellist tegevust kasutamist ei mõjuta, olla lubatud. Nt ette pole näinud. Lisaks sellele kaasneb tegevusega ajutiste ehitiste puhul, puhkeala, tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või see toob aianduse maa-ala jm. endaga kaasa olemasoleva ehitusmahu olulise Ajutised tegevused peaks olema lubatud, suurenemise või sellega kaasneb eeldatavalt oluline need siis kaalutlusotsustena. ruumimõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole. Kui esineb vähemalt üks kolmest neist täiendavatest tingimustest, 3 siis on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.“ Olulise ruumilise mõju all on mõeldud mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt. Eeltoodud kriteeriumid võivad kohalduda ka maavara kaevandamisele, mille tarvis muudetakse 29 / 78  Põltsamaa üldplaneering maakasutus mäetööstusmaaks ning rajatakse kaevandamisega seotud taristu. Lausaline detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täpsustada, et ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist. 4. Seletuskirja tabelis 2 on mäetööstuse maa-alale 4. Sõnastust on täpsustatud. Osad neist märgitud, et äri-, tootmis-, laohoone maad, tegevustest on võimalikud ka juhul, kui ühiskondlike hoonete maad, puhkamise maad, maavara pole ammendunud kuid seda haljasala maad, kultuuri- ja spordirajatise maad, ala nt mingil põhjusel mõnda aega ei veekogu maad, aianduse maad võib kavandada kui kaevandata. mäetööstuse maa-ala tegevused on lõppenud. Sellisel juhul võiks muud ajutised Palume tabelit 2 täpsustada, et lisaks mäetööstuse tegevused, mis maavara hilisemat maa-ala tegevuste lõppemisele peab kõnealustel kasutamist ei mõjuta, olla lubatud. Nt aladel ka maavara ammendunud olema. ajutiste ehitiste puhul, puhkeala, aianduse maa-ala jm. Ajutised tegevused peaks olema lubatud, need siis kaalutlusotsustena. 5. Seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala 5. Tingimust on täpsustatud. Antud juhul on tingimuste all märgitud, et lubjakivikarjääri soovib omavalitsus teha ettepaneku, et kuni maavara kaevandamise loa taotlemise osas on 2,5 km kaugusele olemasolevast Põltsamaa vald seisukohal, et igal juhul tuleb lubjakivikarjäärist uue karjääri rajamise korral on vajalik KMH koostamine mistahes algatada keskkonnamõju hindamine, sõltumata suurusega karjääri kaevandamisloa kavandatava ala suurusest. Sama mõtte leiab ka taotlemisel. Põhjenduseks on kahe karjääri KSH aruande eelnõu leheküljelt 10, peatükist 7.8 kumulatiivse mõju suurenemine sedavõrd, et Mõju maavaradele ja maardlatele ja peatükist 9.6. KMH koostamine on põhjendatud. Põltsamaa Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks. Maa- vald on senise kogemuse põhjal näinud, et amet ei nõustu eeltoodud seisukohaga, kuna selliste kumulatiivsete mõjude esinemisel on igakordne keskkonnamõju hindamise nõue on KMH koostamine vajalik, et selgitada avalikes vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Selgitame, et huvides välja vajalikud keskkonnamõjud ning maavara kaevandamise luba antakse MaaPS alusel et protsess oleks avalikkust kaasav. ning teatud tingimustel on ette nähtud keskkonnamõju hindamise läbiviimine 30 / 78  Põltsamaa üldplaneering keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 järgi, sealjuures maavara kaevandamise loa taotlemine ning menetlemine ei nõua keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS sätestab keskkonnamõju hindamise tegemise kohustusena, kui kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga, sh pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal, turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal või allmaakaevandamine. Muudel juhtudel (nt kaevandamisel alla 25 ha suurusel alal) tehakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta kaalutletud otsus. KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andja. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalikul omavalitsusel on võimalik teha ettepanek keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõud täpsustada, et ka lubjakivikarjääride puhul tuleb maavara kaevandamise loa taotlemisel keskkonnamõju hindamine algatada vaid kaalutlusotsuse tulemusena, mitte igakordselt. 6. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju 6. Täpsustatud ja lisatud viide MP-le. maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et Jõgeva maakonnaplaneeringuga 2030+ on valla territooriumil paiknevad maardlad jagatud kategooriatesse, mis näitab ära, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (I kategooria), kus 31 / 78  Põltsamaa üldplaneering eelnevalt kasutuselevõtule tuleb teha täiendavaid uuringuid (II kategooria) või kus on kasutuselevõtul olulised kitsendused (III kategooria). Samuti on lisatud, et uue mäeeraldise kavandamisel tuleb lähtuda maardlate kategooriatest. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ja seletuskirja peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „III kategooriasse kuuluvate maardlate aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa- ala muu funktsioon ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik“ ja „I kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate maardlate aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi 4 elamualasid)“ ning „Maardlate kasutuselevõtul II kategooriasse kuuluvatel aladel tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb hinnata eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele“. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatud maardlate kategooriate osas antud selgitustega, kuid palume seletuskirja lisada viide Jõgeva maakonnaplaneeringule 2030+, mille alusel maardlad on kategooriatesse jaotatud. 7. KSH aruande eelnõu peatükis 9.6 Meetmed 7. Arvestatud. KSH aruannet on maardlate ja maavarade kaitseks ja seletuskirja korrigeeritud vastavalt märkusele. peatükis 3.7.9. Mäetööstuse maa-ala on tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid“. Palume seletuskirja ja KSH aruande eelnõus täpsustada vastavat lauset, et turba 32 / 78  Põltsamaa üldplaneering kaevandamiseks tuleb võimalusel eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid. Täiendavalt selgitame, et MaaPS § 45 lõige 1 sätestab, et turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Mõlemad nimekirjad on kinnitatud keskkonnaministri määrusega 27.12.2016 nr 87 ja nimekirjade koostamisel on välja jäetud suurema loodusväärtusega alad. 8. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlatega 8. Sõnastust on seletuskirja rohevõrgustiku alad ja rohekoridorid. Seletuskirja rohevõrgustiku ptk-is täpsustatud: peatükis 4.11. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku ala Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku üldiste tingimuste all märgitud (tsiteerin): aladel ei ole üldjuhul lubatud. Erandid on „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei lubatud kaalutlusotsusena, nt tehnilise ole üldjuhul lubatud. Erandid on lubatud taristu objekti või karjääri kavandamisel. kaalutlusotsusena, nt tehnilise taristu objekti või Raadamise vajadusel tuleb maa sihtots- karjääri kavandamisel. Raadamise vajadusel tuleb tarbe muutmiseks koostada detailplanee- maa sihtotstarbe muutmiseks koostada ring ja/või ehitusprojekt (va karjääri ka- detailplaneering ja/või ehitusprojekt. Vajadusel vandamisel). Muudatuste kavandamisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos tuleb täiendavalt koostada eksperthin- leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks nang koos leevendavate tingimuste mää- rohelise võrgustiku sidususe säilimine“ ning ramisega, tagamaks rohelise võrgustiku „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada sidususe säilimine. põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes Oluline on siiski välja tuua, et RV on protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning oluline väärtus ning seda on rõhutatud elulaadis.“ Seletuskirja peatüki 4.11. Rohevõrgustik juba ka maakonna ning üleriigilises maalise piirkonna tugiala tingimuste all on toodud, planeeringus, mistõttu on vajalik selle et säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida säilimiseks tagada selle sidusus. Neid tuleb terviklike loodusalade killustumist. Alale ei tohi põhimõtteid ja RV tähtsust on rõhutanud rajada tootmisehitisi. Erandkorras tugialadel ka Keskkonnaministeerium. Seega kuna asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tegu on olulise avalikes huvides toimiva tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle väärtusega, tuleb selle muutmisel anda tegevuse mõju keskkonnale ja rohelise võrgustiku eksperthinnang, et RV sidusus oleks 33 / 78  Põltsamaa üldplaneering toimimisele (esitada vastav eksperthinnang). tagatud. Antud tingimus ei halvenda Metsamaa sihtotstarbe muutmine tugialal on maavara kaevandamisväärsena säilimist keelatud ning looduslike ja/või poollooduslike alade ning maavarale juurdepääsu osas osatähtsus ei tohi langeda alla 90% tugiala olemasolevat olukorda. pindalast. Selgitame, et maardlate aladel maavara kaevandamiseks on vaja muuta vastavad alad mäetööstusmaaks ning mets raadata, kuid detailplaneeringu, ehitusprojekti või eksperthinnangu igakordne koostamise kohustus halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Kaevandamisluba antakse õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamist. Kohalikul omavalitsusel on võimalus teha ettepanek loa andjale keskkonnamõju hindamise algatamiseks. Palume seletuskirja täpsustada, et kaevandamisega seonduvalt eksperthinnang koostatakse vaid loa andja kaalutlusotsuse tulemusena ning mäetööstusmaa määramise või raadamisega seotud detailplaneeringu ja ehitusprojekti igakordne koostamise nõue maardlate aladel kaevandamisega seonduvalt ei kehti. Maavaravarule juurdepääsu säilimise tagamiseks palume märkida seletuskirja peatükki 4.11 Rohevõrgustik, et rohelise võrgustiku ala ega rohevõrgustiku koridor ei ole takistuseks maardlate aladel kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 9. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad 9. Põhimõtted tulenevad väärtuslike maastikega. Seletuskirja peatükis 4.12. maakonnaplaneeringust. Ptk-is 4.12 on Väärtuslikud maastikud on tingimustena toodud antud üldised tingimused väärtuslikel (tsiteerin): „Uute objektide ja maakasutuse maastikel, need on üldjuhud, millel alati kavandamisel tuleb tagada sobivus olemasoleva on erandid. Mäetööstusmaa täpsemad 34 / 78  Põltsamaa üldplaneering maastikuga ning et ei 5 rikutaks pöördumatult neid tingimused on antud ptk-is 3.7.9 ning väärtusi, mille pärast maastik välja valiti“ ning seal on selgitatud täpsemalt, kuidas ja „Maastikulised väikevormid: kiviaiad, tarad, üksikud mil viisil saab kaevandamist puud ja silmapaistvad puudegrupid, alleed, väärtuslikule maastikule lubada. Seega kivihunnikud, endised talukohad jm sarnased kirjutab mäetööstusmaal paiknev reegel maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada“. (mis on konkreetsem ja täpsem) üle ptk- Palume seletuskirjas täpsustada, et väärtuslik is 4.12 antud üldised põhimõtted maastik ei ole takistuseks maardlate aladel kaevandamise aladel: kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel Juhul, kui maavaravaru soovitakse kae- õigusaktides sätestatud korras ning tingimustel. vandada väärtuslikul maastikul, siis tuleb Selgitame, et väärtuslike maastike, sh maastikuliste hinnata kavandatava tegevuse mõju väikevormide säilitamist on vajalik maardlate aladel väärtuslikule maastikule ning võimalusel käsitleda soovitusena mitte kohustusena, et tagada juurdepääs maavarale ja hoida ära üldplaneeringu säilitada ala väärtused maksimaalselt. vastuolu MaaPS § 14 lõikega 2. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tu- leb ala korrastada selliselt, et korrasta- tud ala sobituks väärtusliku maastikuga. 10. Kaardirakenduse järgi kattuvad maardlad 10.Teadmiseks võetud. väärtuslike põllumajandusmaadega. KSH aruande eelnõu peatükis 7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale on kirjeldatud, et väärtuslikud põllumajandusmaad tuleks säilitada avatud maastikena ning suurtes põllumajanduspiirkondades säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Seletuskirja peatükis 4.14. Väärtuslikud põllumajandusmaad on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus. Seejuures on sama peatüki tingimuste 35 / 78  Põltsamaa üldplaneering all märgitud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maa-amet nõustub eelpool kirjeldatuga. 11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju 11.Materjalide esitlust kodulehel täpsustatud. maavaradele ja maardlatele on märgitud, et Maardlate info muutumise osas vastus Põltsamaa valla territooriumil on 10.12.2019 eelnevalt antud. seisuga 28 maardlat. Täpsustame, et 15.04.2020 seisuga on neid 29. Lisaks on märgitud, et maardlate ja nende maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt Põltsamaa valla ÜP LS ja KSH VTK (ÜP Lisa 6). Palume täpsustada, et ülevaate maardlate ja mäeeraldiste paiknemisest valla territooriumil annab viidatud dokumendi Joonis 4. Lisa 6 ei ole esitatud materjalide seas. Palume lisada, kui see on koostatud. 12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju 12. Arvestatud. KSH aruannet on maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et korrigeeritud vastavalt märkusele. Põltsamaa valla üldplaneeringuga antakse mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende teenindusmaale, kuhu on antud maavara kaevandamisluba (Tõrenurme, Sopimetsa, Rõstla ning Pikknurme maardlates) või kus kaevandamisloa taotlus on menetluses (kavandatav 36 / 78  Põltsamaa üldplaneering Pikknurme dolokivikarjäär Pikknurme maardlas). Taotluste osas on kasutatud Keskkonnaameti kodulehekülge seisuga 10.01.2020. Täpsustame, et mäetööstusmaa tuleb märkida kõigile kehtiva kaevandamisloaga ning Keskkonnaametis menetluses olevatele mäeeraldistele ja teenindusmaadele, mitte ainult viidatud nimekirja kuuluvates maardlates, kuna nimekiri ei ole täielik. Palume korrigeerida. 13. KSH aruande eelnõu peatükis Kokkuvõte 13. Arvestatud. KSH aruannet on alapeatükis Mõju maavaradele ja maardlatele ning korrigeeritud vastavalt märkusele. 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud, et maardlate aladele ega nende lähipiirkonda ei kavandata tegevusi, mis võiks avaldada negatiivset mõju maardlates asuvate maavarade kvaliteedile ja taastumisvõimele. Selgitame, et maavara loetakse 6 taastumatuks ressursiks ja seega jääb selgusetuks, mida peetakse maavarade taastumisvõime all silmas. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada. LS 08.02.19 1.Täpsustada Pajusi lubjakivimaardla piir vastavalt kesk- 1.Täpsustatud. nr 6- konnaregistri andmetele. 3/19/1619-2 2.Maardlate nimistus on arvele võetud Tõrenurme liiva- 2.Täpsustatud. maardla, lisada see 3.Üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada keskkon- 3.Arvestatud. naregistri maardlate piire. 4.ÜP-s anda mäetööstusmaa juhtsihtotstarve nendele 4.Üldplaneeringus määratakse mäetööstus- mäeeraldistele, kus on menetluses maavara kaevandami- maa juhtotstarve mäeeraldistele ja nende se loa taotlus teenindusmaale, kus on maavara kaevanda- misluba antud või kus vastav luba on menet- luses. 5.Üle vaadata geoloogilise uuringu teostamise välistamise 5.Geoloogiliste uuringute läbiviimine ei ole 37 / 78  Põltsamaa üldplaneering osa ja mitte neid piirkondi määrata. olulise keskkonnamõjuga tegevus, sh ei too see kaasa olulisi häiringuid elanike heaolule. Seega puudub üldplaneeringus geoloogilis- teks uuringuteks välistatud alade määratle- miseks alus keskkonnamõjude seisukohast. 8. Maanteeamet ESKIIS 2 01.09.2020 1.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehni- 1.Korrigeeritud kiri nr 15- line taristu“ on riigi- ning kohalike teede tingmärgid liialt 2/20/11932- sarnased, mistõttu on jooniste jälgimine raskendatud. 7 ja Jooniste parema loetavuse huvides soovitame korrigeeri- 16.09.2020 da nimetatud tingmärkide tähistust. töökoosoleku protokoll 2.Planeeringu joonistel nr 1 „Maakasutus“ ja nr 3 „Tehni- 2.Arvestame, materjalid täpsustatud. line taristu“ on kujutatud riigiteede teekaitsevööndeid. Jooniste parema loetavuse huvides oleme nõus, et riigi- teede kaitsevööndit nimetatud planeeringu joonistel ei ka- jastata ning planeeringu joonistele nr 1 ja nr 2 lisatakse vastav märkus ja viide, kus planeeringu materjalides (se- letuskirja pt) teekaitsevööndeid kajastatakse. Teekaitse- vööndite suurendamist ja/või vähendamist peame vajali- kuks käsitleda üldplaneeringu kaartidel, sest tegemist on planeeritavate kitsendustega, mille seosed maakasutuse- ga peaksid olema võimalikult ülevaatlikud ja selged. 3.Vastavalt EhS § 71 lg 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kait- se, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tegime ettepanekud riigiteede teekaitsevööndite suurendamiseks (vt ettepanekud p 2.2.) lõikudes, kus meie hinnangul piirkonna edasine areng võib mõjutada olulisel määral riigitee kasutamist (liiklussageduse tõus) 38 / 78  Põltsamaa üldplaneering ning liikluskorraldust (uued ristumiskohad). Teelõikude valikul hindasime lisaks olemasolevat olukorda, võttes aluseks väljakujunenud hoonestusjoone, lubatud sõidukii- ruse (+50 km/h) ning reaalselt maastikul olemasolevad tähised (nt ristmik, kiiruspiirangu märk, asula piiri märk), mille alusel on teekaitsevööndite ulatust kaardil ja/või maastikul võimalik lihtsalt jälgida. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevu- sed, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Me ei käsitle igapäevases halduspraktikas riigitee kaitse- vööndit vaikimisi ehituskeelualana. Näeme oma rolli eel- kõige kohaliku omavalitsuse partnerina, kellele pakkuda pädevat tuge kohakesksete ruumiliste otsuste tegemisel ning kaitsevööndi laius väljendab meie huvide ruumilist ulatust konkreetses liikluskeskkonnas. Oleme andnud ning anname ka edaspidi koha- ja lahenduspõhiselt nõusole- kuid teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Selgitame järgnevalt, millistel kaalutlustel tegime oma ettepanekud riigiteede kaitsevööndite suu- rendamiseks. 3.1.Riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa on ko- 3.1 Nõustume Maanteeameti sooviga mitte gu ulatuses E-tee ehk ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu vähendada riigitee nr 2 teekaitsevööndit Põlt- nimetatud maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee nr samaa linnas ja Adavere alevikus 10 m-le. E263, mille kaitsevööndi laius vastavalt EhS § 71 l 2 on Korrigeerime planeeringu seletuskirja Tabelit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 4 ja eemaldame riigitee nr 2 teekaitsevööndit 50 m, mida võib põhjendatud juhul vähendada maantee puudutavad read. omanik. Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ on Põlt- samaa ümbersõidu ehituse indikatiivseks ajaks kavanda- tud 2026-2028 – kas, millal, millisel kujul ning kuhu täp- selt nimetatud ümbersõit välja ehitatakse, ei ole käesole- val hetkel teada. Pärast Põltsamaa ümbersõidu väljaehi- 39 / 78  Põltsamaa üldplaneering tamist muutub automaatselt antud lõigus riigitee nr 2 tüüp (põhimaantee > kõrvalmaantee) ning tulenevalt sel- lest väheneb ka teekaitsevöönd 30 m-le. Me ei pea sobilikuks ega proportsionaalseks riigitee nr 2 teekaitsevööndi vähendamist üldplaneeringuga Põltsamaa linna ning Adavere aleviku piires 10 m-le. Palume eemal- dada planeeringu seletuskirja Tabelist 4 riigitee nr 2 tee- kaitsevööndit puudutavad read ja võtame tagasi oma et- tepanekute eksitava sisuga p 2.2.3. 3.2.Riigitee nr 14175 Pikknurme – Põltsamaa km 14,09- 14,55 ning km 15,0-15,19. 3.2 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile - Oleme nõus Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 14,09- võtab Maanteeamet tagasi oma soovi teekait- 14,55 kaitsevööndi laiendamisega 30 m äärmise sõiduraja sevööndi suurendamise osas riigitee nr 14175 servast ainult paremal pool teed, kus puudub olemasolev km 14,09-14,55 Riigitee nr 14175 Pikknurme hoonestusjoon ning kus osaliselt piirneb riigitee juba Väi- Põltsamaa km 14,09-14,55 jääb kaitsevöönd ke-Kamari külaga ning osaliselt on kavandatud üldplanee- mõlemal pool teed 10 m äärmise sõiduraja ringuga riigitee äärde aianduse maa-ala, mille kasutamise välimisest servast. tingimusi üldplaneeringus ei täpsustata. Meie hinnangul on hetkel aianduse maa-ala kinnistu juurdepääs ebamää- rane (puudub juurdepääs otse riigiteelt, kasutatakse ole- Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile masolevaid teid, mis läbivad kõrvalkinnistuid) ning kui tu- teeme ettepaneku Riigitee nr 14175 km Pikk- levikus suureneb nimetatud maa-ala kasutamine (rohkem nurme – Põltsamaa km 15,0-15,19 kaitse- kasutajaid, sagedasem liikumine), siis on vajalik maa- vööndiks määrata 15 m. alale juurdepääsu tagamine, liikluskorralduse kavandami- ne (nt kergliiklusteed). - Peame endiselt sobilikuks ja vajalikuks Kamari alevikus riigitee nr 14175 km 15,0-15,19 teekaitsevööndi laienda- mist 30 m äärmise sõiduraja servast mõlemal pool teed. Antud lõigus puudub väljakujunenud hoonestusjoon, ale- vikust väljasõidul puudub kiiruspiirang (on lubatud sõita 90 km/h) ning alevisse sisenemisel kehtib kiiruspiirang 70 km/h. Üldplaneering ei täpsusta paremal pool teed asuva maa-ala maakasutust (hetkel ühiskondlike hoonete maa), kuid vasakule poole teed on kavandatud tootmise ning 40 / 78  Põltsamaa üldplaneering elamute maa-alad. Riigiteelt puudub juurdepääs nii teest vasakul kui ka paremal pool olevatele kinnistutele. Võib eeldada, et tulevikus suureneb antud asukohas riigiteel liiklussagedus ning osutub vajalikuks liikluskorralduse muutmine (uued ristumiskohad). Mõlemal juhul soovime olla teekaitsevööndi suurendamise kaudu kaasatud piir- konna ruumilist arengut puudutavatesse otsustesse. 3.3 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile 3.3.Loobume Puurmani alevikus (seisukohtade kirja p võtab Maanteeamet tagasi oma soovi teekait- 2.2.2.) riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km sevööndi suurendamise osas riigitee nr 14193 0,0-0,33 teekaitsevööndi laiendamise nõudest kuni 30 m Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,0-0,33 äärmise sõiduraja servast. Nimetatud lõigus jääb kaitsevöönd mõlemal 3.4.Riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – Tõrve km 0,81- pool teed 10 m äärmise sõiduraja välimisest 1,20. Antud lõigus kehtib riigiteel osaliselt kiiruspiirang 70 servast. km/h ning osaliselt kiiruspiirang puudub (st on lubatud 3.4 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile sõita kiirusega kuni 90 km/h); antud lõigus ei ole välja nõustume Maanteeameti sooviga mitte vä- kujunenud hoonestusjoont ning riigiteega piirnevatel kin- hendada riigitee nr 14193 Puurmani – Ässa – nistutel puudub juurdepääs riigiteelt. Üldplaneeringuga on Tõrve km 0,81-1,2 kaitsevööndit. antud lõigus mõlemal pool teed kavandatud elamu maa- alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mille alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumiskohad) ning sel- lest tulenevalt soovime antud lõigus teekaitsevööndi suu- rendamist 30 m riigitee teekatte servast. 3.5.Puurmani aleviku piires riigiteel nr 14246 Altnurga – Puurmani ning rambil 1410, mis on Puurmani liiklussõlme osa. Allolevatel skeemidel on sinisega kujutatud nimeta- 3.5 Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile tud riigiteede lõigud. Puurmani aleviku piiresse jääb lühi- võtab Maanteeamet tagasi oma soovi teekait- ke lõik nii rambist 1410 kui ka riigiteest 14246. Meie hin- sevööndi suurendamise osas Riigitee nr nangul on olulise liiklussagedusega (aasta keskmine öö- 14246 Altnurga – Puurmani aleviku piires. päevane liiklussagedus 7321 sõidukit) põhimaantee Kaitsevöönd Puurmani aleviku piires jääb mõ- Puurmani liiklussõlme vahetus läheduses 30 m laiune tee- lemal pool teed 10 m äärmise sõiduraja väli- kaitsevöönd vajalik selleks, et ära hoida ülemääraste ne- misest servast. Ramp 1410 Puurmani alevi- gatiivsete mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) aval- kus – kaitsevöönd mõlemal pool teed jääb dumine külgnevale maakasutusele. vastavalt Maanteeameti soovile 30 m äärmi- 41 / 78  Põltsamaa üldplaneering 3.6.Riigitee nr 14180 Puurmani – Tabivere km 0,94-1,50. se sõiduraja välimisest servast. Antud lõigus kehtivad riigiteel osaliselt kiiruspiirangud 50 ja 70 km/h ning osaliselt kiiruspiirang puudub (st on luba- 3.6 Nõustume. Vastavalt Maanteeameti soo- tud sõita kiirusega kuni 90 km/h); selles lõigus ei ole tee vile jääb riigitee nr 14180 Puurmani – Tabi- ääres välja kujunenud hoonestusjoont ning riigiteega piir- vere km 0,949-1,5 kaitsevöönd mõlemal pool nevatel kinnistutel puudub juurdepääs riigiteelt. Üldpla- teed 30 m äärmise sõiduraja välimisest ser- neeringuga on antud lõigus mõlemal pool teed kavanda- vast. tud elamu maa-alad ning puhke ja looduslik maa-ala, mil- le alusel võib eeldada riigitee kasutuse suurenemist ning võimalikku liikluskorralduse muutust (uued ristumisko- had) ning sellest tulenevalt peame sobilikuks ja vajalikus teekaitsevööndi suurendamist 30 m riigitee teekatte ser- vast. 4.Palume täpsustada planeeringu seletuskirjas p 5.1.2. 4.Arvestatud. „Sõiduteed“ lauset Sademevee lahenduse kavandamisel tuleb arvestada, et üldjuhul ei juhita neid riigiteede kraavidesse. Erisused on võimalikud koostööna Maanteeametiga järgmiselt: 4 (4) Sademevee kogumise ning ärajuhtimise kavandamisel tu- leb arvestada, et sademevett ei ole lubatud juhtida riigi- tee alusele maaüksusele ega riigitee teekraavidesse. Eri- sused on võimalikud vaid koostöös Maanteeametiga. 5.Palume lisada planeeringu seletuskirja p 5.1.2. „Sõidu- 5.Vastavalt 16.09 töökoosoleku protokollile teed“ järgmine punkt: nõustub Maanteeamet detailplaneeringu nõu- Arendusalade kavandamisel riigi põhimaanteede (I ja II de asemel on avatud menetluse nõue (pro- klassi maanteed) äärde on vajalik kavandada detailpla- jekteerimistingimused avatud menetluses). neeringuga kogujatee(d). 8. Maanteeamet ESKIIS 1 1.Põltsamaa linna läbiva riigitee nr 2 lõigus teekait- 1.KOV soovib seal säilitada 10 m tee kaitse- 04.2020 sevööndi vähendamise ulatusele: oleme nõus, et vööndit. Vt täpsemalt seletuskirja tabel nr 4. 42 / 78  Põltsamaa üldplaneering Põltsamaa linna läbiva riigitee nr 2 lõigus suurenda- da teekaitsevööndit kuni 30 m (mitte 50 m). 2. Vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2020-2030“ 2. KOVi põhjendused kajastuvad seletus- on Põltsamaa ümbersõidu ehituse indikatiivseks kirjas, sest vähendamise vajadust tule- ajaks kavandatud 2026-2028 – kas, millal, millisel neb kohaliku arengu võimaldamisest. kujul ning kuhu täpselt nimetatud ümbersõit välja Teekaitsevööndi senine lähenemine MTA ehitatakse, ei ole käesoleval hetkel teada. Kuni an- poolt on olnud, et sinna saab vaid äärmi- tud ümbersõitu ei ole välja ehitatud, on riigitee nr 2 sel juhul hooneid ehitada, mistõttu on Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigi põhimaantee, mille vajalik UPga see piirkond selgemini mää- teekaitsevöönd on 50 m. Pärast Põltsamaa ümber- ratleda ja paika panna, et ka arenguid sõidu väljaehitamist muutub automaatselt antud saaks edaspidi parema kindlustundega lõigus riigitee nr 2 tüüp (põhimaanteest kõrval- kavandada. maanteeks) ning tulenevalt sellest muutub auto- maatset ka teekaitsevöönd 50 m – 30 m. Me ei pea võimalikus ega põhjendatuks riigitee nr 2 teekaitse- vööndi vähendamist üldplaneeringuga. Juhime tähelepanu, et teekaitsevöönd ei võrdu ehi- tuskeeluvööndiga, st 50 m teekaitsevööndi alale on hoonete rajamine võimalik, nende projekteerimine ning ehitamine tuleb kooskõlastada Maanteeameti- ga. 3. Palume täiendada planeeringu seletuskirja ptk 3. Maaomandi eristust pole mõttekas te- 3.4. „Avatud menetlusega projekteerimistingumuste ha, sest kõik avalikuks kasutuseks mää- juhud“ lauset: „Avaliku jalgratta- ja jalgtee kavan- ratavad JR ja JT tuleks avaliku protsessi- damisel eramaale ning maale, mis ei kuulu munitsi- ga kavandada. Seletuskirjas tehtud täp- paalomandisse.“ sustus. 4.Üldplaneeringu tasandil ei lahendata nt ühissõidu- 4. Täiendatud ptk 5.1 ning lisatud UT kite sõiduradade määramist, küll aga on vajalik läbi ptk. UT suunad ja põhimõtted on antud mõelda ühistranspordi toimimine tervikuna, selle UP täpsusastmes ehk strateegiliste ees- perspektiivsed arengud, mh ka need ruumilised as- märkidena. Täpsemaid ruumilisi lahen- pektid, mis mõjutavad ühistranspordi kasutaja ka- dusi UT valdkonnas anda ei saa, sest ot- 43 / 78  Põltsamaa üldplaneering sutajakogemust, (liiklus)ohutust, jm (nt kas ja kui- sused tehakse UP väliselt. UP ei kavanda das inimene üldse pääseb ühistranspordi peatuse- UT-i vaid saab anda üldised suunad selle ni). kavandamiseks. 5. Kui arendusalad on kavandatud riigi põhimaantee 5. Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole äärde( I ja II klassi maanteed), on kogujateed vaja- võimalik seda ülesannet lahendada, sest likud ÜP-s määrata. see eeldab arenguplaanide ajalist ellu- viimise infot, maaomanike kokkuleppeid jm, mida strateegilise planeeringuga pole võimalik lahendada. UP kaardil on antud need perspektiivsed teed, kus sellekoha- sed plaanid ja kokkulepped on paigas. Lisaks saab UP anda üldised põhimõtted, mida edaspidi järgida (need on seletus- kirjas kajastatud), kuid täpsemalt lahen- datakse teede teema detailplaneeringu/ ehitusprojekti etapis. ESKIIS 2 6. Arvestades ehitusmaavarade, ja eriti konkreetselt 6. Ei ole UP ja selle KSH teema, tegu on 16.09 töö- tee-ehituseks sobivate maavarade vähesust nii riikliku tasandi spetsiifilise valdkonna va- koosoleku Kesk- kui ka Lõuna Eestis on vajalik riigi põhimaan- jadusega ning seda ei saa lahendada UP protokoll tee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tulevasteks re- raames. konstrueerimistöödeks selgitada ehitusmaavarade varustuskindluse tase. Juhul kui olemasolevast va- rustuskindlusest (avatud karjäärid) ei piisa, on vaja- lik uute leiukohtade leidmine ja vastavate uuringute teostamine. Selleks on vajalik nimetatud punkt lüli- tada ka valla ÜP ka KSH VTK-sse. 16.09 täpsustus: Ehitusmaavarade varustuskindlu- se tasemest riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa tulevaste rekonstrueerimistööde konteks- tis. Maanteeamet: piisab, kui (olemasolevad ning teadaolevalt planeeritavad) maardlad on üldplanee- 44 / 78  Põltsamaa üldplaneering ringu kaardil kajastatud. ESKIIS 2 7. Kui kavandatakse perspektiivseid karjääre või 7. Perspektiivsete juurdepääsude kavan- 16.09.2020 suuremat / suuremaid tööstust/tööstusi – sellisel damine on võimalik asukohtades, kus töökoosoleku juhul on vajalik hinnata juurdepääsu objektidele sellekohased plaanid ja kokkulepped on protokoll (olemasolev olukord, uue tee vajadus, jm). Tee paigas. Nendes asukohtades on juurde- klass jm olemas- ja teadaolevad parameetrid on pii- pääsud näidatud, kuid enamik plaane on savaks aluseks, et hinnata perspektiivne arendusala üldised ning nende puhul pole võimalik mõjusid ning vajadusi. juurdepääsuteid näidata, need lahenda- 16.09 täpsustus: Maanteeamet nõustub omavalitsu- takse detailplaneeringu/ ehitusprojekti se seisukohaga. etapis. ESKIIS 2 8. KOV peaks kliimamuutustest tingitud muutustega 8. Üldised põhimõtted kliimamuutustega 16.09.2020 tegelema terviklikult ning mh ka Maanteeameti vii- arvestamiseks on antud vastavas peatü- töökoosoleku datud aspektis, et töötada välja leevendusmeetmed. kis – 6.2 (valingvihmade käsitlemine protokoll jm). Näiteks: Sademevee ärajuhtimise Võimalikud kliimamuutused, mis mõjutavad teede- võrku: valingvihmade mõju teedele (kruusateed lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid võivad minema ujuda), võimalikud (senisest ulatus- vms) kavandamisel tuleb tähelepanu likumad) üleujutused, talvised teepinna pikaajalised pöörata nende kliimakindlusele ning toi- jäätumised jms. mivusele valingvihmade korral. Arvesse 16.09 täpsustus:Kohalik omavalitsus / planeeringu tuleb võtta kavandatava tegevuse ise- konsultant vaatavad teema käsitluse veelkord üle loomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid (valingvihmade käsitlemine). piirkondi UPs välja ei tooda. LS 13.03.19 1.Integreerida planeeringusse Jõgeva maakonnaplanee- 1.Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel nr 15- ringuga kavandatud teedevõrgustik üldplaneeringu täpsusastet silmas pidades. 2/18/52096- ning teedevõrgu arendamiseks ja ohutuse tagamiseks 4 seatud tingimused, sh: 1.1.1.Jõgeva maakonnaplaneeringut täpsustava teema- planeeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 45 / 78  Põltsamaa üldplaneering 183,0" kavandatud teedevõrgustik ja tingimused. 1.1.2. Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa olemasoleva maantee Põltsamaa-Tartu lõik planeerida „oluliselt muudetava teelõiguna“ liiklemise sujuvuse ja ohutuse parandamiseks 2+1 maanteelõikude kavandami- seks. 1.2.Käsitleda ÜP-s riigitee 51 Viljandi-Põltsamaa lõigu km 1.2Arvestatakse üldplaneeringu koostamisel 35,809- 43,109 rekonstrueerimise õgvendused. üldplaneeringu täpsusastet silmas pidades. 1.3.Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurde- 1.3.Arvestatud UP täpsusastmes. pääsude tagamisel ja määrata kohalike teede asukohad. 1.4. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funkt- 1.4.Arvestatud. sioonid: näit riigitee, kohalik tee, eratee. Riigiteedeks määramine ja riigiteede kohalikeks teedeks määrami- ne toimub koostöös Maanteeametiga. 1.5. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid 1.5. Arvestatud. teede nimetusi ja numbreid. 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda 2.1. Arvestatud. maanteedel EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama pa- ragrahvi lõikest 3. Kaaluda Põltsamaa linna ning Adavere, Puurmani ja Kaitsevöönd muudatusettepanekud kajastu- Kamari aleviku läbivate riigiteede (tänava) kaitsevööndi vad ÜP seletuskirjas. Ootame Maanteeameti laiendamise vajadust koostöös Maanteeametiga, arves- täiendavaid seisukohti, samuti palume täp- tades riigiteega külgneva hoonestusjoone, liikluskesk- sustada olevaid kaitsevööndite laiuseid. Vt konna ja -ohutuse ning teedevõrgu arendamise vaja- täpsem info teede ptk tabel 4. dusega. Maanteeamet teeb ettepaneku laiendada riigi- teedel tänava kaitsevööndi ulatust alljärgnevalt: 2.2.1. Kamari alevikus määrata riigitee 14175 Pikknurme- Põltsamaa km 14,09-14,55 ja km 15,0-15,19 kaitsevöön- di laiuseks 30 m. 2.2.2. Puurmanni alevikus määrata riigitee 14246 Alt- 46 / 78  Põltsamaa üldplaneering nurga-Puurmani, ramp 1410 Puurmani, riigitee 14193 Puurmani-Ässa-Tõrve km 0,0-0,33 ja km 0,81-1,20; 14180 Puurmani-Tabivere km 0,94-1,50 kaitsevööndi laiuseks 30 m. 2.2.3. Adavere aleviku ja Põltsamaa linna läbiva riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa kaitsevööndi laiuseks määrata 50 m. 2.3. Lähtudes olemasolevast hoonestusjoonest, kaalub 2.3.Ettepanek kajastub tabelis 4. Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva maantee kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4.Pärast planeeringu kehtestamist esitada maanteede 2.4.Teadmiseks võetud. kaitsevööndite laiused Maanteeametile GIS või CAD for- maadis. 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul 3.1.Tingimused sõnastatud vastavalt kohali- hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine kest vajadustest lähtuvalt. on põhjendatud väljakujunenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklu- sest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, lee- vendavate meetmete kasutusele võtmine ja finantseeri- mine on arendaja kohustus. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede 3.2. Arvestatud vastavalt võimalustele. Vaja- mõjupiirkonda mitte planeerida. lik tingimus on UPs sõnastatud. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingi- 3.3. Põhimõtted on antud vastavas peatükis ESKIIS 2 mus mitut kinnistut teenindava eratee avalikult kasuta- (5.1.3). 16.09 töö- tavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavanda- koosoleku miseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. protokoll 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingi- 3.4. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohali- mus, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb kule vajadusele. juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepää- su kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriük- 47 / 78  Põltsamaa üldplaneering sustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saami- seks riigiteelt. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustege- 3.5. Sõnastust täpsustatud vastavalt kohali- vuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohus- kule vajadusele. tuseta alal, tuleb reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigitee- 3.6.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme teema. delt juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik ESKIIS 2 huvi, määrata kohustus detailplaneeringu koostamiseks 16.09.2020 toimunud töökoosolekul nõustus juhul, kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs Maanteeamet detailplaneeringu nõude asemel 16.09.2020 ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine / säilitami- avatud menetluse nõudega töökoosoleku (projekteerimistingimused avatud protokoll ne avalikult kasutatavalt teelt (näit ala lähinaabritele). menetluses) 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada välja- 3.7. Teatud juhtudel on mõistlik need teed ka poole riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei riigitee transpordimaale kavandada, mistõttu ESKIIS 2 täpsusta ruumivõimalusi kergliiklustee rajamiseks era- tingimusi lisamine pole põhjendatud. Oluline 16.09.2020 maadel, määrata tingimus, et projekteerimistingimused on luua terviklik ja süsteemne võrgustik, mis töökoosoleku kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse arvestab ka jalgratturite ja jalakäijate vaja- protokoll 16.09 täpsustus: JJT kavandamisest riigitee kinnistule. dustega. Riigiteed on ka nende liikujate tee- Maanteeameti seisukoht: kui riigitee maaüksusel on ruu- nindamiseks mõeldud. mi, siis võimaldame JJT kavandamist riigitee maaüksuse- Avatud menetlus lisatud. le. Nimetatud lahendus on võimalik juhul, kui on tagatud JJT ja maantee nõuetekohane füüsiline eraldatus (on või- malik rajada vajaliku laiusega eraldusriba). 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb 3.8. Sõnastust täpsustatud. suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. 3.9. Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus 3.9. Lisatud. riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmi- se sõiduraja välimisest servast. 48 / 78  Põltsamaa üldplaneering ESKIIS 2 3.10. Lähtudes Jõgeva maakonnaplaneeringust, kaaluda 3.10. Üldplaneeringu raames kaaluti tehno- 16.09.2020 riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogiliste vööndite mää- loogilise vööndi määramist maanteedele, kuid töökoosoleku ramist äärmise sõiduraja välimisest servast, tee ohu- leiti, et omavalitsuse seisukohast seab see protokoll tuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õgvendusteks aladele liialt suured kitsendused objektide ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehita- osas, mille kavandamine pole täna piisavas miseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja raja- täpsusastmes teada. Selle tulemusena on lei- tiste paigutamiseks ning teede püsivust tagava veere- tud, et tehnoloogilist vööndit üldplaneeringus žiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul ei määrata. lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasutustingimuseks seada, et ehitustegevuse pla- neerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maan- teeamet. 16.09 täpsustus: Tehnoloogiline vöönd. Maanteeameti ja kohaliku omavalitsuse ühine seisukoht: tehnoloogilise vööndi määramine ei ole vajalik. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel ana- 3.11.Üldplaneeringus antud teedevõrk vastab lüüsida olemasoleva teedevõrgu vastavust kavandata- kavandatavatele vajadustele. vale liiklusele. Tingimuste määramisel lähtuda asja- olust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vaja- dustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust. Tingimuste määramisel ta- gada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et rii- 3.12.Arvestatud. gitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagamiseks üld- juhul ei juhita arendusalade sademevett riigitee kraavi- desse. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordi- 3.13. Arvestatud. maale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eel- kõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutami- seks. ESKIIS 2 3.14. Planeerida võimalused ühissõidukite eeliskasuta- 3.14.Ei ole üldplaneeringu täpsusastme tee- 16.09.2020 miseks, vähendades sellega transpordi negatiivset mõ- ma. töökoosoleku ju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi protokoll ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute 49 / 78  Põltsamaa üldplaneering ärahoidmisele. 16.09 täpsustus: Ühissõidukite eeliskasutuse kavandami- sest. Maanteeamet nõustub, et antud juhul ei ole tege- mist üldplaneeringu teemaga. 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige 4.1.Arvestatud vastavalt kohalikest vajadus- läbivat liiklust ja arvestada et, kohalikku liiklust tee- test lähtuvalt. nindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiitliiklusega teele. 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi koguja- 4.2. Ei ole üldplaneeringu täpsuastme teema. teede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha Vajadusel selguvad detailplaneeringute ja kaudu. Määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava projekteerimistingimuse raames. juurdepääsu asukoht avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada 4.3. Põhimõte kajastub seletuskirjas. piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskus- tesse. 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse 4.4. Põhimõte kajastub seletuskirjas. hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. 4.5. Põhimaanteele 2 uusi ristumiskohti mitte kavan- 4.5. Üldplaneeringu täpsuastmes arvestatud. dada. Juurdepääsude kavandamisel lähtuda kehtivast teemaplaneeringust ja 2+1 maantee projektlahendustest. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnistute ristumis- kohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas perspektiivis kasutusele. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrako- 4.6. Täpsustatud põhimõte kajastub seletus- haseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. kirjas. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade (puhkealad, supluskohad jm) planeerimisel kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga samal teepoolel. 5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid 5.1. ÜP KSH raames on hinnatud sõidutee- negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häi- dest tulenevaid negatiivseid mõjusid (välis- ring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes õhu saastamine, müra, vibratsioon), pidades 50 / 78  Põltsamaa üldplaneering kavandavast üldplaneeringu lahendusest. Analüüsist silmas inimeste tervist ja heaolu. KSH väl- lähtuvalt kavandada negatiivsete mõjude leevendamise jundina on kavandatud meetmed teelt tule- meetmed. nevate negatiivsete mõjude vähendamiseks. ESKIIS 2 5.2. Arvestades põhimaantee 2 teemaplaneeringuga 5.2. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme 16.09.2020 kavandatud tee-ehitustöödega, lisada KSH VTK punkti teema. töökoosoleku 6.4 hinnangu andmine olemasolevate karjääride materja- protokoll livaru kohta. 16.09 täpsustus: Olemasolevate karjääride materjaliva- rude hinnang KSH raames. Maanteeamet nõustub, et ei ole KSH teema. ESKIIS 2 5.3.Käsitleda KSH-s tööstuse, kaevandamise, vm suure 5.3. Ei ole ÜP ja selle KSH täpsusastme tee- 16.09.2020 liikluskoormusega seotud objektid ning analüüsida või- ma. töökoosoleku malike juurdepääsuteede, sh riigiteede, vastavust ka- protokoll vandatavale arendustegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kandevõime tõstmine, rekonstrueeri- mine, meetmed liiklusohutuse tagamiseks, vms. 16.09 täpsusutus: Riigiteede liikluskoormus tulenevalt kavandatavast arendustegevusest. Maanteeamet nõustub, et ei ole ÜP ja KSH täpsusastme teema. Maanteede kan- devõimet silmas pidades on Maanteeametil vajadusel õi- gus kehtestada (ajalised) massipiirangud; Maanteeamet ei suurenda maanteede kandevõimet tulenevalt arendaja- te huvidest. ESKIIS 2 5.4.Käsitleda kliimamuutuste mõjust lähtuvaid leevenda- 5.4. Üldised põhimõtted kliimamuutustega 16.09.2020 mismeetmeid teedevõrgule. arvestamiseks on antud vastavas peatükis – töökoosoleku 16.09 täpsustus:. Kliimamuutuste leevendusmeetmetest. 6.2 (valingvihmade käsitlemine jm). Näiteks: protokoll Analoogne käsitlus, vt käesoleva protokolli p 13. Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süs- teemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata nende kliimakindlu- sele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta kavandatava tegevuse 51 / 78  Põltsamaa üldplaneering iseloomu ja piirkonna eripära. Konkreetseid piirkondi UPs välja ei tooda. 5.5.Planeeringu kooskõlastamisel esitada lisaks käesoleva 5.5.Esitatud. kirja sisupõhine ülevaade tabelina planeeringulahenduse väljatöötamisel. 9. Põllumajan- ESKIIS 1 1. Põllumajandusameti jaoks on oluline, et 1. UPs on antud üldised põhimõtted dusamet Aprill 2020 üldplaneeringus on kajastatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimiseks, maaparandussüsteemide toimimist tagavad meetmed (sh täpsemalt ei ole võimalik UP maaparandussüsteemide terviklikkuse säilitamine) ning strateegilisuse juures neid põhimõtteid ruumilise planeerimise põhimõtted anda. maaparandussüsteemide aladel, kus kavandatakse Põllumajandusmaa või metsamaa maakasutuse muutmist ja ehitusõiguse laiendamist. maakasutust ei ole otstarbekas neile Maakasutuses on oluline et maaparandussüsteemi maa- aladele määrata, sest tulevikus võib olla alale ei oleks määratud muud juhtfunktsiooni kui vajadus neid alasid muuta või põllumajandusmaa (põllukuivendus) või metsamaa täpsustada ning UP üldine metoodika on, (metsakuivendus). et hajaasustuses põllumajan-duslikku ning metsamaad juhtotstarbena ei kajastata. Seal piirkonnas on oluline säilitada paindlikkus ning igasugused muudatused sõltuvad kohapealsetest oludest ja vajadustest ning need peaksid jääma KOVi kaalutlusotsuseks. Samuti tuleb taustana arvestada, et Põllumaj.A poolt antud ja UPs kasutatav informatiivne MPS kiht ei ole 100% täpne ning seetõttu ei saa ka selle alusel lõplikke otsuseid teha. Peab säilima võimalus seda kihti vajaduspõhiselt muuta ning sel juhul ei peaks tegu olema UP muutmisega, sest see pole otstarbekas. UP otseselt ei kehtesta ega 52 / 78  Põltsamaa üldplaneering määra MPS alasid, need on PMA vastutada. 2.Põllumajandusamet leiab, et planeeringu seletuskirja 2. Ei ole asjakohane, kuna hajaasustus maakasutuse osas peaks leidma eraldi kajastust ongi suuresti maatulundusmaa ning seda maatulundusmaa ning seal juures samuti viited pole eraldi vajadust välja tuua. Valitud põllumajandusele sh maaparandusele, kuna UP metoodika põhimõte on, et esile põllumajandus on Põltsamaa valla üheks peamiseks tuuakse muud maakasutused, mis pole majandussektoriks ja põllumajandusmaa vajab domineerivad. Kui katta kogu valla täiendavaid meetmed kaitseks ning selle killustatuse piirkond maakasutuse juhtotstarvetega, vältimiseks. Maatulundusmaad hajaasustusalana siis pole kaardiinfo enam loetav. käsitledes ei ole Põllumajandusameti seisukohast tagatud Samuti on oluline, et hajaasustuses ja põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses maatulundusmaal säiliksid hästi ja maatulundusmaa sihipärane kasutus paindlikud reeglid ning kui maakasutust põllumajanduslikuks tegevuseks. pole sinna määratud, siis saabki seda rakendada. UPga on põllumajandusmaadele ja metsale antud vajalikud tingimused ja põhimõtted, mis aitavad nende säilimist tagada ning hajaasustuse põhimõte üldiselt ongi tagada maatulunduslik maa kasutamine ning selle ilme säilimine. 3. Maaparandust puudutav seadusandlus võib küll 3. UP lahendus juba praegu arvestab üldplaneeringu kehtivuse ajal muutuda, kuid eeldatavalt selle põhimõttega. Viide sellele ei muutu oluliselt põhimõtted, millest tuleb lähtuda tingimusele kajastub seletuskirja maaparandussüsteemi maa-alal tegevuste planeerimisel. vastavas ptk-is. Eelnevast lähtuvalt tuleb ka edaspidi arvestada sellega, et Täpsemaid seaduse tingimusi pole maaparandussüsteeme ja nende rajatisi, sealhulgas asjakohane UPsse kanda, sest seadused eesvoole puudutavad tegevused on vajalik vastavalt on ülimuslikud ning UP eluea jooksul kehtivale seadusandlusele kooskõlastada pädeva muutuvad/täpsustuvad. asutusega või küsida eelmainitud tegevuseks luba pädevalt asutuselt. LS 1.ÜP-s kajastada olemasolevate MP-süsteemide toimimist 1.Üldised tingimused on antud, lisatud üldine 11.02.2019 tagavad meetmed (terviksüsteemide säilitamine) viide vajalikule õigusaktile. nr 14.5- 1/131-1 53 / 78  Põltsamaa üldplaneering 2.Väärtuste ja piirangute kaartidel näidata süsteemidele 2.UP täpsusastmes vajalik info esitatud. mõjuvad kitsendused. Ajakohast infot kuvatakse hiljem Maa-ametis. Ka üldplaneering läheb kehtestamise järgselt sinna süsteemi üles. 3.ÜP koostamisel arvestada uue 01.01.19 jõustunud 3.Õigusaktidele viidatud üldiselt, kuna need maaparandusseaduse nõudeid võivad aja jooksul muutuda. ESKIIS 1 1. ÜP eskiislahenduse seletuskirjas kirjeldatakse, et 1. Salvkaevu põhimõte juba kajastub se- 10. Terviseamet 30.04.2020 joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad olema letuskirja vastavas ptk-is. nr 9.3- nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud ning kaevu omanik Muu on järelevalve teema ning seda 4/20/1553-3 peab kontrollima kaevu seisukorda. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav rajada uusi UPga ei reguleerita. salvkaeve joogiveeallikana. Lisaks nitraaditundliku ala põhjavee kaitseks rakendatavatele meetmetele soovitame olemasolevate salvkaevude vee kaitseks jälgida tegevusi, et minimeerida vee reostumist taimekaitsevahendite ja väetiste jääkidega. 2.Seletuskirjas on toodud välja tegevused vältimaks ja 2. Olemasolevaid olukordi on UPga kee- vähendamaks tootmistegevusest tingitud müra- ja ruline lahendada, sest vajalikud load on õhusaastet. Soovitame lisaks eelnevale käsitleda ÜP-s tänaseks välja antud. UP ei saa tagant- olemasolevat olukorda, st juhtumipõhiselt olemasolevate tootmisettevõtete võimalikku mürareostust. järgi arenguid kavandada. Praegune UP on strateegiline dokument, keskendudes üldisemale lahendusele ning andes suunised tuleviku jaoks, et edaspidi arenguid asjakohasemalt suu- nata. KSH aruannet on täiendatud olemasole- va olukorra osas niivõrd kuivõrd selle kohta on mõistlikult kättesaadavat tea- vet ning ulatuses, kuivõrd see on ÜP ja selle KSH kontekstis asjakohane. 3. Peatükis „Suplusvee ja supluskohtade kvaliteedinõuete 3. UP on pikaajaline strateegiline doku- tagamisest“ kirjutatakse, et Põltsamaa valla ÜP-ga on ment, mis kajastab nii olevaid kui ka supluskohad kavandatud selleks sobivate veekogude perspektiivseid kavandatavaid objekte, äärde (Aidu järv, Kamari paisjärv, Võisiku paisjärv, Pedja 54 / 78  Põltsamaa üldplaneering jõgi, Põltsamaa jõgi ja Umbusi jõgi). Terviseameti sh supelranna maa-alasid. Terviseameti andmetel on juba korrastatud ja supluskohana kasutusel määrusele vastavad supluskohad on igal Kamari ja Aidu järve ning Pajusi küla Tiigi kinnistu hooajal muutuses ning määruse nõuded supluskohad ning seal tehakse ka vee seiret. on nii karmid, et neid ei ole võimalik igal pool ja igas ajahetkes supelrandades tagada, kuid kohaliku elu edenemiseks on vajalik erinevaid supelranna maa- alasid UPs kajastada. Seega ei saa kõiki UPs näidatud supel- randu käsitleda automaatselt ametlike supluskohtadena, mis peavad vastama määruse nõuetele. LS 1.Täpsustada valla supluskohad ÜP-s vastavalt sellele, 1.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. 14.02.2019 kas nad vastavad direktiivi ja VV määruse nõuetele või nr 9.3- mitte. 4/19/602-3 2.Määrata atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel 2.Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. mürakategooriad, kus tuleb tagada liiklus- ja tööstusmüra siht- ja piirväärtused 3.Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav 3. Arvestatud üldplaneeringu täpsusastmes. puhverala, mis oleks praktiline 30- 50 m laiusena. Kuna tootmisalad võivad olla väga erineva ruumilise mõjuga, siis üldjuhul pole ÜP-s ots- tarbekas konkreetseid puhvreid näidata. ÜP KSH väljundina on määratud nõuded ja tin- gimused, millega edasiste arenduste kavan- damisel arvestada, et välistada olulised nega- tiivsed keskkonnahäiringuid, mis võivad tule- neda saasteainete välisõhku paiskamisest, lõhnahäiringutest ja/või välisõhus levivast mürast. 11. Tarbijakaitse ja Tehnilise 55 / 78  Põltsamaa üldplaneering Järelevalve LS 1.Juhitakse tähelepanu veale tekstis lk 15 kolmandas 1.Täpsustatud. Amet 27.02.2019 lõigus ja peatüki 6.2 teises lõigus. 12. Päästeamet 12.11.18 1.Määrata tuletõrje veevõtukohad Põltsamaa vallas. 1.Ajakohased veevõtukohad kajastuvad Maa- (ettepane- ameti teemakaardil. UPs on viidatud sellele kud ÜP koos- kihile. Kuna UP kehtestamise järel hakatakse tamiseks) seda Maa-ameti registris kuvama, pole mõtet infot topeltkujul esitada, eriti kui info võib aja jooksul muutuda. 13. Muinsuskait- ESKIIS 2 1. Lisada väärtuste ja piirangute kaardile kõik kinnismä- 1.Lisatud seamet 25.08.2020 lestised e-kiri 2. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all 2.Arvestatamine otsustatakse peale MKA-lt olevatele arheoloogiamälestistele maastikul palju juba sisendi saamist. avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mis pole riikliku kaitse all, kuid mida tuleb samuti ruumilisel pla- neerimisel silmas pidada, et kultuurmaastiku ajalise mit- mekihilisuse säilimine oleks tagatud ka edaspidi. Üldpla- neeringu koostamise käigus tuleb teadaolevate ja võima- like arheoloogiliselt väärtuslike alade määratlemiseks ana- lüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmestik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säili- mistingimuste määratlemine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (ehitamine, kaevandamine jms) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maastikul. Arvestades asja- olu, et arheoloogiapärandi paiknemist sellisel moel on analüüsitud vaid üksikutes üldplaneeringutes, siis annab Muinsuskaitseamet sel korral Põltsamaa valla üldplanee- ringu jaoks esmase sisendi ise. 3. Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planee- 3. Ootame sisendit, seejärel saab otsustada ringusse kanda viited selle kohta, et KMH kohustusega kas asjakohane lisada ja millisel kujul tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobu- 56 / 78  Põltsamaa üldplaneering takse) tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning et prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikas- tel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti sei- sukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette detailplanee- ringu koostamist.“ 4. Üldplaneeringu eskiislahenduse seletuskirja punktis 4.6 4.Arvestatud kirjutada „Struve“ 13. Muinsuskait- LS 1. Punkti 5.2 lk 13 lisada „Ajalooliselt väärtuslikud 1.Vt Muinsuskaitse teemade protokolli, ka seamet 06.03.2019 objektid, sh hooned, monumendid, sillad, teed, kõigi teiste punktide all kuhu vastust pole li- nr 1.1- bussipeatused, tähised jne ning nende säilimiseks satud. 7/2474-3 vajalike tingimuste seadmine, sh sünteetiliste (plastikud, polümeerid jms) materjalide ja toodete ning sünteetilisi aineid sisaldavate materjalide ja toodete mittekasutamine.“ 2. Punktis 5.3 lk 14 lisada veel alles olevad 2.Munakivisillutisega teid ja tänavaid Põltsa- munakivikivisillutisega teed ja tänavad Põltsamaa maa linnas ei käsitleta, kuna neid pole säili- linnas ja teistes endistes mõisakeskustes, samuti veel nud – kõik on asfalteeritud. Munakivisillutist alles olevad puust ja kivist bussiootepaviljonid ning saab käsitleda muinsuskaitsevööndite piiran- pügatavad maanteehekid – taastumatud maamärgid guvööndites. kaugenevast ajast. 3.Lisa 2 punktis 8.1 lk 36 muuta ajaloomälestis 3.Korrigeeritud, kuid kunstimälestiste ehitismälestiseks ja lisada „186 kunstimälestist“, nimekirja pole eraldi lisatud, kuna tegu on kustutada eelviimasest lõigust „kunstimälestisi“ vallasmälestistega, mis ruumilisi kitsendusi ei põhjusta. 4.Lisa 2 punktis 8.1 täiendada nimekirja arvelevõetud kuid registreerimata mälestistega. 5.Lisa 2 p. 8.2 lk 44 tabelis 8 täiendada aadresse. 5.Täpsustatud vastavalt märkusele. 6.Lisa 2 punktis 8.2 täiendada 20. Sajandi inventeerimise nimekirja, mida ei võetud arvele (loetelu on kirjas) 7.Lisa 2 punkti 8.3 lk 45 tabelis 9 täiendada aadresse vastavalt ettepanekutele. 57 / 78  Põltsamaa üldplaneering 8.Lisa 2 punkti 8.3 lk tabelit 9 täiendada vastavalt ettepanekutele. 9.Lisa 2-e täiendada militaarpärandi nimekirjaga (ettepanekud kirjas). 10.Lisa 2 punkti 8.4 tabelisse 10 lisada väljapakutud objektid. 11.Lisa 2 punkti 3 lk 8 lisada muuseumide nimekiri. 11.Muuseumi kirjeldatud ptk-is kultuur ja vaba aeg. 12.Lisa 2-e täiendada mõisakeskuste nimekirjaga. 13.Lisa 2-te täiendada endiste peamõisate maade nimekirjaga. 14.Lisa 2-te täiendada hiiepaikadega andmekogust andmekogu.hiis.ee 15.Lisa 2-e täiendada kalmistutega, mis ei ole kultuurimälestised. 16.Täiendada Lisa 2 Struwe meridiaanikaare punktidega. 17.Täiendada Lisa 2-e 20-30-tel projekteeritud ja alustatud Pärnu-Mustvee kitsarööpmelise raudtee asukohaga Põltsamaa vallas. 18. Lisaks eelpoolnimetatutele võib lisa 2-te täiendada muude väärtuslike objektidega, mida kohalikud inimesed veel väärtulikeks peavad ja samuti objektidega, mis on seotud tuntud inimestega sh ehitised, mis on ehitatud alates 1991.a (nt Põltsamaa tuletõrjedepoo Pajusi mnt 37a). Vaata ka MKA 05.12.2018 kiri nr 1.1- 7/2474-1. 14. Lennuamet LS 1.Lennuametil puuduvad ettepanekud Põltsamaa valla 1.Teadmiseks võetud. Täiendav kaasamise 16.04.2019 üldplaneeringu lähteseisukohtadele. vajadus järgmistes etappides praeguse info Lennuametile teadaolevalt ei ole valla territooriumil põhjal pole vajalik. nr 4.6- avalikus kasutuses olevaid lennuvälju ega Vajadusel lähtume koostöö määrusest. 8/19/1101-2 kopteriväljakuid. Põltsamaa valla loodenurka ulatub küll sertifitseerimata Koigi lennuvälja tõususektor, kuid arvestades, et piirangupinna kõrgus on Põltsamaa valla alal u 200 meetrit, ei mõjuta lennuvälja piirangupind eeldatavasti oluliselt valla üldplaneeringut. 15. Politsei- ja Pii- Seisukoha - Ei ole 30 p jooksul vastanud. 58 / 78  Põltsamaa üldplaneering rivalveamet kiri saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 16. Veterinaar- ja Seisukoha - Ei ole 30 p jooksul vastanud. Toiduamet kiri saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ OMAVALITSU- SED 17. Jõgeva Valla- Seisukoha - Ei ole 30 p jooksul vastanud. valitsus kiri saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 18. Järva Vallava- Seisukoha - Ei ole 30 p jooksul vastanud. litsus kiri saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 19. Tartu Vallava- Seisukoha - Ei ole 30 p jooksul vastanud. litsus kiri saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 20. Viljandi Valla- Seisukoha - Ei ole 30 p jooksul vastanud. valitsus kiri saadetud 19.03.2019 nr 7-1/2019/ 21. Põhja-Sakala LS 1.Ettepanek, määrata avalikuks teeks Põltsamaa vallas 1.Avaliku tee määramine ei ole põhjendatud Vallavalitsus 06.03.2019 asuv tee, mis on juurdepääsuks Põhja-Sakala vallas, Põlt- seoses tee kasutusega ca 75% karjääriteena, nr 7-7/1-2 samaa- Võhma maanteelt Loopre külas asuvale Mikosaare mida hooldab karjääri operaator. 1,5 km pik- kinnistu kü-le 35701:003:0110. Nimetatud kinnistul puu- kuse tee ääres Põltsamaa vallas elab mõni dub juurdepääs avalikule teele. püsielanik. TARISTU JA AVALIKE TEE- NUSTE VALDA- 59 / 78  Põltsamaa üldplaneering JAD 22. Elering AS LS 1.Edastame Elering AS-le kuuluvate olemasolevate 1.Infot kasutatud UP lahenduse koostamisel. 03.12.2018 elektritaristu objektide asukohad Põltsamaa vallas, nr 11- mida tuleb üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. 4/2018/1003 Elering AS-le kuuluvaid või planeeritavaid gaasitaristu ob- -2 jekte Põltsamaa vallas ei ole. 2.Elektrivõrgu kaitsevööndid, millega planeeringu koos- 2. Arvestatakse UP täpsusastmes. tamisel peab arvestama. 23. Elektrilevi OÜ Ei esitanud - - tähtajaks 24. Telia Eesti AS Ei esitanud - - tähtajaks 25. Elisa Eesti AS Ei esitanud - - tähtajaks 26. Tele2 Eesti Ei esitanud - - Aktsiaselts tähtajaks 27. Eesti Lairiba LS 1.Määrata Põltsamaa linnas Ringtee tn ja Marja-Õuna tn 1.Eesti Lairiba AS-i huvitavas piirkonnas on Arenduse AS 26.02.2019 kortermajade piirkonnas olevad tänavad avalikult kasuta- avalikult kasutatavad tänavad määratud. tavateks teedeks, et oleks võimalik hooldada vee- ja Täiendavate avalikult kasutatavate teede nr 7 määramine läbi erakinnistute vajab pikemat kanalisatsioonitaristuid piirkonnas. Siiani on need tänavad aega läbirääkimisteks maaomanikega, et sel- eraomandis. gitada avaliku tee vajaduse mõistlikkus. 28. Põltsamaa Va- 26.02.2019 1.Tagada võimalus Gaasi tn piirkonnas uue puurkaevu ra- 1.Puurkaevu teema on mõistlik käsitleda rahalduse OÜ nr 7 jamiseks, et tagada piirkonna joogiveega varustamine. UVK-s, tegu pole otseselt üldplaneeringu täp- susastmega. 29. Adven Eesti ESKIIS 2 1.Palume lisada Põltsamaa valla üldplaneeringu eelnõu 1.Lisatud AS 28.08.2020 kaardile 3 „Tehniline taristu“ kiri nr 2-64 Adavere aleviku kaugküttepiirkond ESKIIS 1 Esitatud gaasitorustike ja kaugküttealade täpsustav kaar- Täpsustused kaartidele sisse viidud. Seletus- 1.07.2020e- dimaterjal. kirja ei ole põhjust täiendada, kuna seal ei kiri kajastu oleva olukorra kirjeldused, selle ase- mel on täiendatud UP lisa 2. 60 / 78  Põltsamaa üldplaneering LS Ei esitanud tähtajaks arvamust. 30. AS Emajõe Ei esitanud - - Veevärk tähtajaks ar- vamust. 31. MTÜ Kesk- Ei esitanud - - Eesti Jäätme- tähtajaks ar- hoolduskeskus vamust. ETTEVÕTTED JM ASUTUSED 32. Riigimetsa Ma- ESKIIS 2 1. Ptk 3.7.4 puhke- ja looduslik maa-ala. On kasutatud 1. Nende alade puhul on märksõnaks jandamise 19.08.2020 sõnastust -Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine loodusliku ilme säilitamine, eriti väärtuslikud Keskus (RMK) võimalikult suures mahus. Mida see lause tähendab, palun on nende alade puhul kõrghaljastus ja mets. e-kiri Neid tuleks maksimaalselt säilitada, et täpsustada? piirkond ei kaotaks oma väärtust puhkealana. 2. Taastada võimalusel nende (pärandkultuuriobjektide) 2.Rõhk on sõnal võimalusel. Kui ei ole algne kuju – see lause osa oleks õigem välja jätta, tekitab võimalik, siis ei taastata. Otsest kohustust siit segadust ja küsimusi. Kas pärandkultuuriobjekti on või- ei kaasne. malik (ja mõttekas) taastada algsel kujul? 3. Rohevõrgustiku peatükis on lause – Rohevõrgustiku ko- 3.1 Arvestame. Kõik tegevused tuleb ridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel raken- toimima. Rohelise koridori toimimist oluliselt mõjutavate ja seda muutvate tegevuste dada kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võra- puhul tuleb vajadusel leida asenduskoridor. de liitumisega, põõsasrinde rajamine jms), et tekiks rohe- Rohevõrgustiku toimivust hinnatakse võrgustiku sidusus. asukohapõhiselt ning vajadusel võib 3.1Selline nõue vajab täpsustamist, mida sellega ikka ta- omavalitsus nõuda täiendavat hetakse saavutada, mida tähendab „puude istutamine võ- eksperthinnangut. rade liitumisega“, „mida tähendab“ sidus kulgemine. Selli- Vajalik on säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike se lause puhul on jäetud liialt palju tõlgendusruumi ja alade killustamist. teeme ettepaneku see välja jätta. 3.2 Palun saata RMK-le väärtusliku põllumaa ja kaardikiht 3.2 Soovitud kaardikihid RMK-le saadetud. ja perspektiivse maakasutuse kihtides ka maad, mille tunnus oleks puhke- ja looduslik maa. 61 / 78  Põltsamaa üldplaneering ESKIIS 1 1. lk.32 – „tugiala“, mis see on? 1. Lisatud mõistete hulka, RV temaatikas 07.04.2020 tasub tutvuda ka RV analüüsiga, kus nr 3- mõisteid jm täpsemini selgitatud. 1.1/260-1 2. p.4.12 – „väärtuslik maastik“ – miks ja mille alu- 2. Väärtuslike maastike temaatika sel on RMK maad valitud väärtuslike maastike ni- tugineb maakonnaplaneeringule, UPga mekirja? RMK maade puhul on tegemist erinevates täpsustusi tehtud pole. Vastav info kajastub ka seletuskirjas. Täpsema info vanustes metsaosadega, millele peaks planeeringu osas palun pöörduge Jõgeva talituse eskiisi järgi hakkama koostama maastikuhoolduska- poole, kes MP eest vastutab. vasid; 3. p.4.17 – „asula vahetus läheduses olev mets“, 3. Asula vahetus läheduses metsa alad palun defineerida ja esitada eraldi kaardikihil; oleme märkinud kaardile (Puurmani alevikku), et oleks selgem, kuhu vajalik tingimus rakendub. Ala on määratud selle alusel, kus on suurem avalik huvi ning vajadus avalikkusega metsamajandamise põhimõtted läbi arutada. 4. p.4.17 – „Eriolukordade, nt tormi- jm oluliste 4.Avaliku huviga metsad asuvad Puurmani alevikus, sealseid tingimusi täpsusatud, mujal metsakahjustuste tõttu tehtavatest töödest teavitab avalikkusse suurt huvi metsade osas hetkel RMK kogukonda täiendavalt“ – miks, kelle osas, mil- teadaolevalt pole ning see tingimus sellisel le alusel ja milliste eriolukordade puhul pannakse kujul eemaldatud. RMK-le teavituskohustus; 5. lk.31 – „Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb ta- 5. RV tuleneb maakonnaplaneeringust gada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu ning UP kohustus on neid põhimõtteid 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada säilitada. RV puhul tuleb tagada koridoride toimivus ning see tingimus kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võ- ongi selleks antud, et teatud piirkonnas rade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et te- oleks vajalik kõrghaljastus tagatud. kiks rohevõrgustiku sidusus“ – palun selgitada seda See ei kehti metsase ala, vaid igasuguse nõuet, kuna rohevõrgustiku koridor hõlmab alati eri ala kohta üldisemalt, seetõttu on välja maaomanike kinnistuid. toodud ka põõsarinde rajamine. KOi territoorium ongi hõlmatud erinevate 62 / 78  Põltsamaa üldplaneering omanikega ning suuremate avalikes huvides toimivate võrgustike ning väärtuste kaitseks tulebki seada suuremad maavalduste ülesed tingimused. Tegu on väljakujunenud praktikaga, mida RV tingimusi seades kasutatakse. LS 1.RMK on seisukohal, et täiendavate piirangute seadmine 1.Metsa majandamisele olulisi piiranguid pole 01.02.2019 metsade majandamisel asula või ehitise kaitseks ei ole seatud. Asulate läheduses olevatele vajalik. Tehakse ettepanek, määrata asulate vahetus- metsadele tingimus seatud (ptk mets), kuid nr 3-1.1/260 neid pole väärtuslike maastike hulka läheduses olevad riigimetsad väärtuslike maastike hulka arvestatud, sest tegu erinevate teemadega. lisaklausliga, et seal toimub metsade majandamine täien- Väärtuslikud maastikud tulenevad davalt RMK-ga kokkulepitava metsade majandamise kava maakonnaplaneeringust ning neil on palju alusel. mitmekülgsem tähendus. 33. Eesti Erametsa LS 1. Kui ÜP-ga kavandatakse muuta senist metsamajanda- 1.Teadmiseks võetud. Ettepanekuga arvesta- Liit 01.02.2019 mise praktikat, siis käsitleda metsamajandusega tegele- takse üldplaneeringu koostamisel vastavalt vaid maaomanikke üldplaneeringu koostamisel PlanS § 76 seatavatele tingimustele ja vajadusele. PlanS lõige 2 kohaste isikutena. § 76 lg 2 alusel kaasatakse maaomanikke, kelle maaomandile seatakse üldplaneeringu- ga kitsendusi. 2. PlanS § 75 lg.1 p.21 alusel ei saa lageraiet keelata, 2. Teadmiseks võetud, kuid ühtlasi lisame vaid seada piiranguid langi suurusele ja raievanusele. Pii- omalt poolt, et PlanS käsitleb ka kõiki muid rangute seadmine eeldab kokkuleppeid omanikega. tegevusi, mis on KOV jaoks vajalikud. Juhul Raiepiirangute seadmisel arvestada, et piirangu alusel kui avalikest huvidest lähtuvalt on vajalik la- metsast saamata jäänud tulu tuleb kompenseerida sarna- geraiele piiranguid seada, siis saab seda kok- selt Natura alal tehtud piirangutele. kuleppel maaomanikuga ÜP raames teha. 3. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulat- 3. Võtame teadmiseks, kuid täies mahus selle siooni alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute põhimõttega ei nõustu, sest planeeringu käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata käigus seatavad piirangud on väga erineva ulatusega ning ei ole üks-üheselt võrreldavad jäänud tulu kompenseerida sarnaselt Natura alal tehtud Natura aladega. ÜP kitsenduste seadmisel piirangutele. kaalub KOV erinevaid huve, proportsionaalsust jm aspekte. 34. Valga Puu OÜ Kuupäev di- 1. Valga Puu OÜ-l on soov olla kaasatud Põltsamaa valla 1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, täiendav info teadmiseks võetud. Palun 63 / 78  Põltsamaa üldplaneering gikonteineris üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kontrollige eskiislahenduse põhjal üle, kas koostamise protsessi. teie kinnistutele näidatud maakasutuse Valga Puu OÜ omab Põltsamaa vallas järgmiseid kinnis- lahendus on teie jaoks sobiv. tuid: 61606:001:0733, 61606:002:0175, 1606:001:0214, 61601:001:0124, 61605:003:0078, 61602:002:2000, 61606:001:1972, 61606:001:0052, 61606:001:0086, 57301:001:0910, 61604:001:1370, 61605:002:1344. Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätka- ta tavapärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. 35. Metsaterven- 01.04.2019 1.Metsatervenduse Osaühingul on soov olla kaasatud 1.Kontakt lisatud kaasatavate nimekirja, duse Osaühing nr 4-28/L Põltsamaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju stra- täiendav info teadmiseks võetud. Palun teegilise hindamise koostamise protsessi. kontrollige eskiislahenduse põhjal üle, kas teie kinnistutele näidatud maakasutuse Metsatervenduse Osaühing (registrikood: 10224657) lahendus on teie jaoks sobiv. omab Põltsamaa vallas järgmiseid kinnistuid katastritun- nustega: 61601:001:1040; 61601:001:1021; 61601:001:1022; 61601:001:1120; 61601:001:0041; 61601:001:0268. Palume üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise protsessi puudutav info saata selle- le aadressile. Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätka- ta tavapärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. Kaltsiit AS ESKIIS 1 1. Ettepanek rohekoridori vähendamiseks Põltsamaa 1. RVd on selles osas täpsustatud, kuid ka Aprill 2020 tuleviku karjääri laiendamise kontekstis tasub vallas Mõisaküla külas Peki kinnistul arvestada, et UP kaardikihid ei ole tegelikult (57301:002:0058), Aunaaugu kinnistul katastripiiride täpsusastmes joonistatud. (57301:002:0334) ja nende vahele jäävatel Vahi Vajalikud maakasutuse vm teemakihtide kinnistu (57301:002:1373) ca 7,3 ha suurusel osal muutmise vajadused kaalub ja hindab KOV igakordselt, kas tegu on UP olulise ja Kuuse kinnistu (57301:002:0830) ca 4,5 ha suu- muudatuse või pigem täpsustusega. rusel osal, et võimaldada neid kinnistuid kasutada tulevikus Otisaare lubjakivikarjääri laiendamiseks. Ettevõte omab maavara kaevandamise luba L.MK/329511kehtivusega kuni 09.07.2047. Praegu- se riigimaanteede ehitamise ja rekonstrueerimise 64 / 78  Põltsamaa üldplaneering tempo juures ei jätku maavara loa kehtivuse lõpuni. ÜHENDUSED 36. Eesti Kesk- Ei esitanud konnaühen- tähtajaks duste Koda Eestimaa Loo- ESKIIS 1 Tähelepanu juhtimine teemadele, mis on seotud metsa ja Võtame teadmiseks ning arvestame vastavalt duse Fond 06. mai rohevõrgustiku käsitlemisele üldplaneeringus. kohalikule vajadusele. 2020 nr 106 KOHALIKUD HUVIGRUPID 37. Eraisik Anti ESKIIS 2 E1. Põllumassiivide igasuguse tükeldamise vältimine ja E1. Arvestatud ja sõnastust täpsustatud Hirv e-kirjad avatuse säilitamine ei ole kooskõlas mullaviljakuse ja 26.08- bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgiga. Kui hoo- 30.08.2020 nete, teede jm ehitiste rajamisel toimub ka piisavas ma- hus kõrghaljastuse rajamine, või on tegevuseks nt puit- taimedega istanduse või metsariba rajamine, siis on suurte põllumassiivide mõistlik tükeldamine mulla erosioonikaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse sei- sukohast isegi soovitatav. Soovitan tutvuda Tartu Üli- kooli teadlaste koostatud Rohemeetri rakendusega ( https://rohemeeter.ee/ ). Soovitan hinnata ra- kenduse abil suuremate põllumassiivide keskel maasti- ku tuge elurikkuse säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra parandamiseks. Teen ettepaneku tingimuste esimene ja teine punkt ühendada ja ümber sõnastada järgmiselt:" * Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldju- hul põllumajanduslikuks tegevuseks. Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud kohaliku omavalit- suse kaalutlusotsusel kavandada muu otstarbega tegevu- si, kui need on põhjendatud ning sellega ei vähene oluli- 65 / 78  Põltsamaa üldplaneering selt põllumajanduslik maakasutus piirkonnas. Sel juhul tuleb kavandamise etapis anda hinnang väärtusliku põl- lumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasne- vaid mõjusid ning maakasutuse muudatust põhjendada. Väärtusliku põllumassiivi põhjendamata tükeldamist tuleb võimalusel vältida, kui tegevus ei aita kaitsta mullavilja- kust, bioloogilist mitmekesisust või kohalikkuelukeskkonda." E2. Mahekasvuhooned vajavad viljakat mulda ja nendes E2. Arvestatud toodetakse toitu. Tingimusi lugedes peaks olema üheselt mõistetav, et toidu tootmiseks vajalike kasvuhoonete ra- jamine väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole piirangu- tega takistatud. Soovitan lisada praeguste tingimuste kolmanda punkti sõnastusse toidujulgeoleku suurendami- se ning arvestada ka bioloogilise mitmekesisuse ja mullaviljakuse kaitse olulisust järgmises sõnastuses. " * Väärtusliku põllumajandusmaa muul otstarbel kasutu- sele võtmise kaalumisel – 1 –tuleb lisaks bioloogilise mitmekesisuse ja mullaviljakuse kaitse aspektidele lähtuda ka avalikust huvist, nt piirkonna hariduse ja kultuuri edendamine, liikluse, ühistranspordi, teh- nilise infra arendamine, teenuste võimaldamine, taastuvenergia ja selle kandjate tootmine, toidujulgeole- ku, sisejulgeoleku või riigikaitse suurendamine, tasakaa- lustatud ja kestliku asustuse tagamine." E3. Taastuvenergia tootmine väärtuslikul põlluma- E3. Sõnastusi on täpsustatud, vajalik on jandusmaal -- nt mõõduka raieringiga lämmastikku rõhutada, et eelistatud alad on pigem muud siduvad puiduistandused, aga ka päikesepargid -- aitab piirkonnad. Vajadusel võib taastuvenergia alasid ka väärtuslikele põllumaadele säilitada bioloogilist mitmekesisust ja põllumassiivi mulla- kavandada, kuid selleks on antud eraldi viljakust. See pakub elupaiku nt tolmendavatele pu- täiendavad tingimused. tukatele, putuktoidulistele lindudele. Selline taastuv- 66 / 78  Põltsamaa üldplaneering energia tootmine leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiividel (päikesepargid vajavad selleks ka piiravat puittaimede riba). Seega taastuvenergia ja selle kandjate tootmise vältimine väärtuslikul põllu- majandusmaal ei ole kooskõlas mullakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse eesmärgiga. Targalt paigutatud taastuvenergia tootmine väärtuslikul põl- lumajandusmaal kaitseb seda maad ja aitab kaasa eduka- le põllumajandussaaduste tootmisele. Teen ettepaneku eraldi taastuvenergia tootmist puudutav viimane tingi- muste punkt eemaldada. Samuti tuleks viide väär- tuslikele põllumajandusmaadele eemaldada peatüki 5.2.9. Taastuvenergeetika, kolmandast tingimusest; ja peatüki 5.2.9.2. Päikeseenergeetika, tingimustest suurtele päikeseelektrijaamadele. E4. Ei ole selge, kas antakse üleminekuaeg väär E4. Üldplaneeringuga seatud tingimused aeg väärtusliku põllumajandusmaa kait- jõustuvad üldplaneeringu kehtestamisel, mis se/kasutustingimuste rakendumisel. Piisava ülem tehakse volikogu otsusega pärast üldplanee- nekuaja puudumine võib maaomaniku jaoks tähen- ringu menetlusprotsessi läbimist. Üldplanee- dada liiga järsku muutust reeglistikus. Tähtajatu ring ei reguleeri põllumajanduslike rendile- pingute kehtivust, sh ei ole välistatud väär- põllumajandusliku rendilepingu lõpetamine eeldab ühe- tuslikul põllumajandusmaal rendilepingu jät- aastast ette teatamist nii, et see lõpeb kas 1.aprillil või kumine. Tingimused väärtuslikul põllumajan- esimesel oktoobril; tähtajalist rendilepingut ei saa maa- dusmaal mängivad rolli, kui soovitakse muuta omanik muutunud kaitse/kasutustingimuste selgumi- olemasolevat kasutust, nt põllumaa asemele sel ennetähtaegselt soovitakse elamuarendust, päikesepargi ehi- da ei soovi. Seepärast on mõistlik määrata tamist vms. Hetkel on tingimused antud või- üldplaneeringus väärtusliku põllumajandumaaga seo- malikult paindlikult, mistõttu otsene vajadus tud uute kitsenduste rakendumisele vähemalt rendile- tähtaja seadmise osas ei ole vajalik. pingu lõpetamise viivitust arvestav üleminekuaeg. Ülemi- nekuaeg peab olema vähemalt kaks aastat ala- tes üldplaneeringu kehtestamisest, kui arvestame täht- ajatu lepingu lõpetamist. Üleminekuaeg peab olema pi- kem, kui tüüpilise tähtajalise põllumajandusliku rendile- pingu kestvus ületab kahte aastat. MPKSMS eelnõus (EIS 67 / 78  Põltsamaa üldplaneering nr 20-0226) on VPM-ga seotud kitsenduste seadmise tähtaeg: 2029. aasta 31. detsember, mille võikski võtta VPM kaitse- ja kasutustingimuste rakendumise ajaks. E5. Peatükis 6.2. "Kliimamuutustega arvestami- E5. Väärtusliku põllumajandusmaa kui põllu- ne" sisaldub selle peatüki kontekstis arusaamatu majanduslikuks tootmiseks olulise ressurssi väärtuslike põllumajandusmaade säilitamist ja kasutamist olemasolu on vajalik vegetatsiooniperioodi puudutav lause, mis tuleks eemaldada, või täiendavalt pikenemisega kaasnevate võimaluste ära ka- selgitada. Kliimamuutus ei tähenda ainult positiivset mõju sutamiseks (uute põllukultuuride ja sortide vegetatsiooniperioodi pikkusele, kultuuride saagikusele kasutusele võtmine, selliste kultuuride kasva- ja erinevate uute kultuuride kasvatamise võimalustele. tamine, mis senini lühikese kasvuperioodi Nagu KSH aruande eelnõus toodud infost järel- tõttu ei valminud), mistõttu selle säilitamine dub, tähendab see ka suuremat ikalduse tõenäosust ja sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on äärmuslike ilmaolude sageduse ja kestvuse suurenemise põhjendatud. Eeskätt olukorras, kus toiduai- kaudu. Kui me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllu- nete nõudlus vs pakkumine maailmaturul on majandusmaade põllumajanduslikuks otstarbeks kin- järjest suurenev. Täpsustame KSH aruannet, nistamisele, suurendame sellega oma majanduse j et mõte paremini välja tuleks. se ja sotsiaalse toimetuleku ebastabiilsust muutuva kliima tingimustes. E6. Ma ei ole kategooriliselt Põltsamaa nr 2 lasketiiru asu- E6. ÜP-sse lisatud täiendav asjaolu, et edas- kohavariandi vastu. Kas selle toetamine on aga aktuaalne pidi alternatiivide valikul seda aspekti arve- ka pärast haldusreformi, kui me võrdleme mõjusid elanik- stataks. konnale Utsalis ja Kamaris? Valla ÜP ei peaks võtma ilma tegeliku aruteluta üle aastate eest maakonnaplaneeringus määratud olulise mõjuga detaile. ku asukoha valimist kirjeldav lause ÜP-s peab li- saks Natura le rõhtama ka vajadust minimeerida negatiivsed mõjud elanikkonna suhtes. E7. Üldplaneeringu seletuskirja 28.02.2020 ver- E7. Arvestame. Täpsustamist vajab veel Sa- sioon nõustus järgmise Maanteeameti ettepanekuga: kala tn 2 kinnistu teekaitsevööndi ulatus. Vt 68 / 78  Põltsamaa üldplaneering "Kamari alevikus määrata riigitee 14175 Pikknurme- Koostöötabel-Maanteeamet-ESKIIS 2_ punkt Põltsamaa km 14,09-14,55 ja km 15,0- 3.2 15,19 kaitsevööndi laiuseks 30 m". 10.07.2020 ÜP versioon seda ettepanekut ei toeta. Toetan valla eita- vat seisukohta kaitsevööndi laiendamise suhtes täi tes täiendava argumendiga. Tee kaitsevöönd mõju- tab puude langetamist (lageraie keeld) ja istuta- mist/kasvatamist (nähtavuse piiramine). KSH aruande eelnõu: ÜP-ga on ette nähtud ka tee kaitsevööndi ulatuse laiendamisi (ÜP seletuskirja ptk 5.1.1), mis aitab vähen- dada teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju. Mi- nu kinnistul (kü:61604:001:0562) on just teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju vähendamiseks, aga ka laiemalt kohaliku elukeskkonna parandamiseks istutatud riigitee äärde puid, mis jäävad laiendatud kaitsevööndis- se. Kaitsevööndi laiendamine kohalikule elukeskkon- nale täiendavat positiivset mõju antud kinnistul avaldada ei saa. Kuna miski ei kohusta kohalikke elanikke laienda- tud kaitsevööndit õhusaastet ja müra piirava kõrghaljas- tusega täitma, ei saa see kohalikku elukeskkonda paran- dada ka tel. Kaisevööndis tekib aga õigus kohustada maaomanik ku eemaldama puid, põõsaid ja istanddikke, kui need piiravad nähtavust Ehitusseadutik $72, lg 2). Tee kaitsevööndi laiendmine v õib seetõttu suurendada teelt lähtuva õhusaaste ja müra mõju Kamari aleviku elanikele ning vaesustada kohalik- ku elukeskkonda. Liiklusohutuse tagamiseks on an- tud juhul rust, mitte laiendada tee kaitsevööndit ja vajadu- sel rääkida maaomanikuga läbi nähtavust piiravate ob- jektide eemaldamine kehtiva 10 m kaitsevööndi piires. E8. Peatükis 7.9. "Mõju väärtuslikule põllumajandus- E8. Arvestame ja täiendame KSH aruannet 69 / 78  Põltsamaa üldplaneering maale" tuuakse väärtusliku põllumajandusmaa alterna- antud soovituse osas. Samas juhime tähele- tiivse ja säästliku majandamise näiteks kiire ehk panu sellele, et otsustamine selle üle, milli- lühikese raieringiga energiakultuurid. Nende mõju mulla seid kultuure väärtuslikul põllumajandusmaal seisundile võib olla nii hea kui ka halb, sõltuvalt puuliiki- kasvatada, ei ole ÜP täpsusastmes ning ko- dest ja toitainete bilansist. Soovitan lisada siia mõõ- haliku omavalitsuse poolt reguleeritav. ÜP ja duka raieringiga õhust lämmastikku siduvad ener- selle KSH raames saab siinkohal anda vaid giakultuurid, mis samuti ei kahjusta kuidagi mul- soovitusi. laviljakust, vaid pigem parandavad seda. E9. Peatükis 7.16.2. "Päikeseenergia" ja peatü- E9. Võetud teadmiseks, kuid vajadus KSH kis 9.12.5. "Meetmedtaastuvenergeetika arendami- aruande muutmiseks puudub. KSH aruande seks" tuleb arvestada ka sellega, et väärtuslikule kohaselt ei ole päikeseparkide rajamine väär- põllumajandusmaale sobivalt paigutatud päikesepark ai- tuslikule põllumajandusmaale täielikult tab säilitada bioloogilistmitmekesisust ja põllumassii- keelatud. Ulplaneeringu tingimustes on vi mullaviljakust. See pakub elupaiku nt sõnastust täpsustatud. KOV ei toeta lausalist tolmendavatele putukatele, putuktoidulistele lindude- taastuvenergia alade lubamist VPM aladele, le. See leevendab tuuleerosiooni suurtel põllumassiivi- esitatud on täiendavad tingimused, millisel del, kui rajatakse ka päikeseparki sobival kaugusel piirav juhul see on võimalik. puittaimede riba. Seega päikeseparkide keelami- ne väärtuslikul põllumajandusmaal ei ole kooskõ- las mullakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kait- se eesmärgiga. Targalt paigutatud taastuvener- gia tootmine väärtuslikul põllumajandusmaal kaitseb seda maad ja aitab kaasa edukale põllumajandussaaduste tootmisele. Soovitan väärtusliku põllumajandusmaa mõis- te nendest peatükkidest välja jätta. E10. Peatükis 9.7. "Meetmed väärtuslike põllumajan- E10.Täiendame KSH aruannet võimaluste dusmaade kaitseks" jäetakse tähelepanuta, et osas, mis puudutab bioloogilise mitmeke- meie väärtuslikud põllumajandusmaa-massiivid on reeg- sisuse säilitamist. ÜP-sse soovitusena samuti lina muu lisatud. Samas juhime tähelepanu sellele, et tud. See tähendab, et reeglina ei ole tuuleero- põllumajandusmaa elurikkuse tagamiseks sioon tõhusalt takistatud ja bioloogilise mitmekesisuse meetmete seadmine ei ole ÜP täpsusastmes kaitse ei ole reeglina tagatud. Olemasoleva olukor- ning tegemist ei ole kohaliku omavalitsuse 70 / 78  Põltsamaa üldplaneering ra säilitamisest ei piisa väärtuslike põllumajandus- poolt reguleeritava teemaga, kuid üld- maade kvaliteedi hoidmiseks ja põllumajandustoot- põhimõttena on see kajastatud. mise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Väärtuslike põlluma- jandusmaade ja põllumajandusliku maakasutuse maksi- maalses ulatuses säilitamist tagavad meetmed on pigem ohtlikud nii mullastikule kui ka põllumajandustootmisele. Soovitan tutvuda Tartu Ülikooli teadlaste koostatud Ro- hemeetri rakendusega ( https://rohemeeter.ee/ ). Soovi- tan hinnata rakenduse abil suuremate põllumassiivide keskel maastiku tuge elurikkuse säilimisele ja lugeda soovitusi olukorra parandamiseks. Konsulteerige vajadusel mulla- teadlaste ja liigilise mitmekesisuse uurijatega. Teen ettepaneku lisada järgmine punkt praeguse 2. punk- ti järele. " * Piirkonna väärtuslikud põllumajandus- maa-massiivid on reeglina muu maakasutusega eba- piisavalt liigendatud. Seetõttu reeglina ei ole tuuleero- sioon tõhusalt takistatud ja bioloogilise mitmekesi- suse kaitse ei ole reeglina tagatud. Olemasoleva olukorra säilitamisest piirkon- nas ei piisa väärtuslike põllumajandusmaade kvali- teedi hoidmiseks ja põllumajandustootmise tagamiseks. Maakasutuse täiendavat - kuid mit- te liigset --liigendamist ja mitmekesistamist tu- leks soosida, kui see aitab väärtuslikepõllumajandu tab väärtuslikepõllumajandusmaade kvaliteeti hoi- da ja tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkust piirkonnas." E11. Peatükis 9.15. "Meetmed kliimamuutustega ar E11. Väärtusliku põllumajandusmaa kui põl- ga arvestamiseks" sisaldub selle peatüki konteks- lumajanduslikuks tootmiseks olulise ressurssi tis arusaamatu väärtuslike põllumajandusmaade säi- olemasolu on vajalik vegetatsiooniperioodi litamist ja kasutamist puudutav lause, mis tuleks eemal- pikenemisega kaasnevate võimaluste ära ka- dada, või täiendavalt selgitada. Kliimamuutus ei tähenda sutamiseks (uute põllukultuuride ja sortide 71 / 78  Põltsamaa üldplaneering ainult positiivset mõju vegetatsiooniperioodi pikkusele, kasutusele võtmine, selliste kultuuride kasva- kultuuride saagikusele ja erinevate uute kultuuride kas- tamine, mis senini lühikese kasvuperioodi vatamise võimalustele. Na- tõttu ei valminud), mistõttu selle säilitamine gu KSH aruande eelnõus toodud infost järeldub, tähendab ja sihtotstarbelises kasutuses hoidmine on see ka suuremat ikalduse tõenäosust äärmuslike ilma- põhjendatud. Eeskätt olukorras, kus toiduai- olude sageduse ja kestvuse suurenemise kaudu. nete nõudlus vs pakkumine maailmaturul on Kui järjest suurenev. Täpsustame KSH aruannet, me jätkuvalt rõhume väärtuslike põllumajandusmaade p et mõte paremini välja tuleks. õllumajanduslikuks kinnistamise- le, suurendame sellega oma majanduse ja sotsiaalse toi- metuleku ebastabiilsust seoses muutuva kliimaga. E12. Mõte tee kaitsevööndi laiendamisest õhusaaste ja E12. KSH kontekstis nõustume ja korrigee- müra mõju vähendamiseks tuleks lisaks ÜP eskiisile tervi- rime aruannet. kuna välja võtta ka KSH aruande eelnõust. Piisab soovi- tuslikust piirangust uute elamute jt müra- ja saastetundlike ehitiste suhtes. 05.02.2019 1.Ettepanek, kasutada väärtuslikke põllumajandusmaid 1.VPM tingimused on seatud paindlikud, et (vpm) alternatiivselt puittaimede biomassi kasvatamiseks oleks võimalik ka muid maakasutusi energeetika tarbeks. Põllumajanduslik maakasutus ei otstarbeid seal vajadusel rakendada. pruugi tagada maa mullaviljakuse säilimist. 2.Täpsustada vpm-piire nii, et katastriüksus 2.Arvestatud. 61604:001:0561 jääks vpm-st välja. Aulis Kaju ESKIIS 1 1.VPM- mulle kuuluvatel kinnistutel asuvatel põllumaadel 1. MPS ja ka VPM on UPs informatiivse- 04.2020 (Peebu ja Kolmoja) järvepoolsel osal (Lisa 1) ei ole maa- na, kihid tulevad vastavatest ametitest parandussüsteemi (lisa 2, lisatud ka koopia Põllumajan- või maakonnaplaneeringust, seda infot dusameti kirjast) ja on paisutatud veetaseme tõttu aasta- saab vajadusel täpsustada ning vastava- ringselt liigmärg või vee all. Põllumajanduslik tegevus on te ametitega suhelda, et nende hallatav seal mingis osas raskendatud kui mitte võimatu, seega tuleb anda sellele muu rakendus. Kuna nimetatud maa infokiht saaks täpsemaks. asub potensiaalses turismipiirkonnas, siis minu nägemus Ala on määratud ärimaaks, sest 72 / 78  Põltsamaa üldplaneering on mitte arvestada juba ÜP järgi Kamari järve piirkonnas ettepanek on asjakohane. asuvaid järvega samas tasapinnas olevaid põllumaid vpm hulka. Ühtlasi soovin tulevikus dreenimata põlluosa siht- otstarbe muutmist põllumajandusmaast turismi protsen- diga ärimaaks. 2. Kuna ÜP visioonis on märgitud, et soovitakse 2.Pole eraldi vaja elamumaaks määrata, sest noortele peredele luua meeldiv ja turvaline, valikud seda funktsiooni saab tulevikus sinna alale pakkuv elamufond, siis näen enda kinnistul selleks kavandada ja kaaluda kui täpsem lahendus on teada. võimalusi, eeskätt seda läbiva tee tõttu (eratee PE57 Pardi tee )Kas on võimalik ÜP-ga määrata Väi- ke –Kamari hajakülas, Kolmoja kinnistul olevad maatulundusmaad potensiaalseks elamumaa piir- konnaks? 3. Seoses tulevase veelauapargiga, turismi eeldata- 2.Ei ole üldplaneeringu teema. va elavnemisega piirkonnas ja hobikalastajate /looduses puhkajate arvu kasvuga ootan vallalt la- hendusi küsimuses, kuidas on planeeritud mootor- sõidukite parkimine järve vasakkaldal. Mulle kuuluv eratee on määratud avalikuks kasutuseks, seega on tekkinud olukord, kus igamehe õigust ligipääsuks kallasrajale tõlgendatakse õigusena pääseda sinna mootorsõidukiga ja parkida jõe või järve kaldal. Sel- lega eiratakse kehtivaid seadusi, kahjustatades kal- lasrada, jättes prügi loodusesse, ei ole tagatud liik- lusohutus tee kitsastel lõikudel ja haljasalal parkimi- sega, rääkimata muudest liiklusest tulenevatest ne- gatiivsetest mõjudest nagu müra ja suurte põlluma- jandusmasinate pendelliikumine hooajal. Sellega seoses soovin, et KOV leiaks olukorrale lahenduse, mis arvestaks rohkem tee-ja maaomaniku õiguste- ga, järve ääres elavate elanike ja puhkajatega. 73 / 78  Põltsamaa üldplaneering 4. Turismiga seoses on mitu tähelepanekut. Suvisel 4.Ei ole üldplaneeringu teema. ja ka kevadisel pesitsushooajal häiritakse lärmakate ja hinnanguliselt suurel kiirusel jõesuudmest üles- voolu sõitvate veesõidukitega (ka jetidega) nii seal elavaid inimesi kui pesitsevaid linde. Oleme kordu- valt naabritega olnud sunnitud häirijaid ise korrale kutsuma. Samuti tekitatakse lainetusega kaldaero- siooni. Teen ettepaneku liikluspiirangute kehtestamiseks motoriseeritud veesõidukitele Põltsamaa jõe suud- mest ülesvoolu ja paigaldada mõjuala piirile vastav tähis ja kodukord paatide vettelaskmiskohas. Vallal on initsiatiiv määrata ÜP-s Põltsamaa jõe va- sakkaldale Kamari järvest Põltsamaa linnani kulgev matkarada. Esialgne plaan oli panna see rada kul- gema mööda kallasrada. Kuna see matkarada läbiks eramaid ja kulgeks osalt niisugusel kujul läbi kolme kinnistu õueala, siis ei pea ma sellist matkaraja kul- gemist võimalikuks. Samuti ei soovi ma, et see matkarada kulgeks Kolmoja kinnistut läbivat kal- lasrada mööda. Eriti juhul, kui see eeldab mingeid rajamistöid. Vajadusel võin seda põhjendada edas- pidi. Kamari järve piirkonnas olev puhke- ala/majutused/parvsaun on eelmistel hooaegadel olnud vee heli edasikandevõime tõttu suhteliselt lärmakad ja näha on et ka loodust risustavad. Ni- metatud piirkond ei ole ainult puhkajate- kalasatajate päralt, seal on mitmeid majapidamisi, kelle elu-olu selline näiliselt reguleerimata käitumine häirib. Kas omavalitsusel on pakkuda lahendusi öö- 74 / 78  Põltsamaa üldplaneering rahu tagamiseks ja prügikäitluse korraldamiseks nii, et seda järgitaks turismiteenuse pakkujate ja tarbijate poolt nimetatud piirkonnas? 5.Kolmoja kinnistul asuv endine kanala nüüd lao- ja 5. Kaardil täpsustatud, määratud äri- tootmishoone ei ole ÜP eskiisil ära märgitud äri- maaks, mis võimaldab vajadusel ka maana mida see tegelikkuses on. Ettepanek: mää- tootmist kavandada sinna hulka. rata antud hoone ja sellega piirnev ala äri või tootmismaaks. Teen ettepaneku seoses minu kinnistute tavalisest suurema avaliku kasutusega(kinnistuid läbiv Pardi tee) sulgeda kallasrada avalikkusele ca’ 500 m ula- tuses. Indrek ESKIIS 1 1.Kuningamäe spordikeskuse piirkonda lasketiiru ra- 1.Kaardimaterjali täpsustatud. Eensalu 04.2020 jamise võimalus õhk- ja sportrelvadele. 2. Kamari alevikus täiendavad maakasutusotstarve- 2. Tööstuse tn 3 kaardile sisse viidud. te muudatusettepanekud: Tootmisalade võib elamumaad kavanda- Tööstuse tn 3 riigi kataster 61601:001:0414 ela- da, kui see tootmistegevusega vastuollu mumaaks, ei lähe, seega ei pea seda maakasutust Sakala tn 2 riigi kataster 61601:001:0415 osaliselt sinna eraldi välja joonistama. elamumaaks (Jõe tee ja Pikknurme mnt nurgas) Aivo Saar ESKIIS 1 1. Vähendada Mällikvere külas, Koidu ja Põllukivi 1.Ettepanek kajastub EKV vähendamise tabe- 04.2020 katastriüksustel Põltsamaa jõe ehituskeeluvööndit lis. KOV teeb vastavad ettepanekuid 25 meetrile. Põhjendused (lühidalt): Kkametile, kes otsustab EKV vähendamiste üle. • Põllukivi kinnistu piirneb Lepa tänava äärse elamuarendusega, kus on juba ehituskeeluvööndit vähendatud ja kohaliku omavalitsuse poolt välja ehitatud tehnovõrgud. Põllukivi kinnistule olen planeerinud elamuarenduse ala koos avalike puhkealadega. Puhkealadel on tavapäraselt mitmeid puhkerajatisi, näiteks kiiged, pingid, 75 / 78  Põltsamaa üldplaneering mänguväljakud, grillimiskoht jne. Kuna nimetatud rajatiste ehitamine on ehituskeeluvööndis keelatud, siis on vööndi vähendamine põhjendatud ja vajalik arenduse ellu viimiseks ning vallakodanikele lisa puhkevõimaluste loomiseks. • Koidu kinnistule olen planeerinud väga omanäolise puhkeküla arendamist, kuhu tulevad turistidele hooajaliseks majutuseks mõeldud võimalused koos muu vajaliku taristuga, näiteks kämpingud, grillkoda, jõeäärne ujumiskoht, võrkpalliplats ja mitmed teised vaba aja veetmise võimalused. Koidu kinnistu ehituskeeluvöönd ulatub suures osas metsani, mida on plaanis säilitada puhkeala väärtusliku osana. Ehituskeeluvööndi vähendamine loob oluliselt paremad võimalused eduka elamu- ja turismiala arenduseks ning tõstab turistide huvi Põltsamaa piirkonna vastu. Põltsamaa ESKIIS 1 1. Lisada ÜP-sse jahi-laskespordi rajatised Õõbiku 1.Lisatud. Jahiselts 04.2020 kinnistul (61606:001:0940) ja Läti-Tõnise kinnistul (61605:001:0790) Lauri Tam- ESKIIS 2 1.Üldplaneeringu eskiislahenduse lk 39 lisada loetel- 1.61605:003:0018 – piisavalt ruumi ehitada mel 30.08.2020 lu "Umbusi küla keskus, kinnistud…” järgmised sa- juba täna, vähendamine pole põhjendatud e-kiri mas 61605:003:0063 – täiendavalt asub kinnistul eesvool, juurdepääsu keeruline rajada, lähi- asuvad kinnistud: 61605:003:0018, alad ei ole hoonestatud, seega kinnistule ehi- 61605:003:0063, 61605:002:0199 tamine pole mõistlik ega otstarbekas 61605:002:0199 – piisavalt ruumi ehitada juba täna, täiendav vähendamine pole põh- jendatud 2. Lisada maakasutuse kaardile (Kaart 1. Maakasu- 2. Hetkel pole põhjendatud, kuna liikujaid sel 76 / 78  Põltsamaa üldplaneering tus) perspektiivne kergliiklustee Kamari alevik - suunal vähe. Umbusi küla. 3.Seoses kavandatava Pikknurme-Kamari tee asfal- 3. Ei ole põhjendatud, kuna liikujaid sel suu- teerimisega kaaluda ka sama marsruudiga nal vähe. 01.09.2020 seisuga elab Umbusi külas 81 elanikku ja sellest tulenevalt ei ole kergliiklustee ehitamise võimalust ning selle lisamist JJT rajamine mõistlik. Vallal on soov koos- Põltsamaa valla üldplaneeringusse. Antud töös riigiga nimetatud tee viia kõvakatte alla lõigu kergliiklustee ühendaks Puurmani ja Põltsa- ja sellega seoses paranevad oluliselt piirkon- maa ning avaks võimaluse teed elektrijalgratta nas liikumisvõimalused. vm kergliikuriga läbida, mida soovitas ka üldpla- neeringu liikuvusanalüüs (vt liikuvusanalüüs lk 31). Heiki Sepp ESKIIS 2 1.Tutvusin ülplaneeringu eskiisi maakasutuse plaa- 1. Täname, et tutvusite Põltsamaa valla üld- 24.08.2020 niga (J1_Maakasutus.pdf) ja leidsin üllatuslikult en- planeeringu eskiislahendusega. Kirjutasite e-kiri 7- da ning naaberkinnistud, mis on muidu "Elamumaa" Põltsamaa Vallavalitsusele 15.08-l e-kirja, et 1/2020/59-1 Pauastvere külas Tammiku, Kelleri, Sireli, Siili sihtotstarbega, eskiisil olevat kajastatud kui äri ja Pihlaka katastriüksuste maakasutuse maaala. Kõnealused katastriüksused asuvad juhtotstarved on üldplaneeringus määratud Pauastvere külas: 1. Tammiku, 61605:001:2090 2. ärimaaks. Maakatastris on nimetatud katast- Kelleri, 61605:001:0276 3. Sireli, 61605:001:1880 riüksuste sihtotstarveteks määratud elamu- 4. Siili, 61605:001:0242 5. Pihlaka, maad, vastavalt maaüksuste tegelikule kasu- 61605:001:1500 Palun üldplaneeringu eskiisil teha tamisele. Üldplaneeringuga määratav maaka- vastavad parandused ning märkida nimetatud ka- sutuse juhtotstarve on territooriumi kasuta- tastriüksused "elamu maa-alaks". mise valdav otstarve, mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Üldpla- neeringu maakasutuskaardil on Puhu ristmiku piirkonnas ärimaa juhtotstarvega maa mää- ratud suurele alale, mille koosseisus on mit- meid elamumaid, kuid valdav perspektiivne maakasutus võiks märgitud alal olla ärimaa. Ärimaa juhtfunktsioon ei takista elamumaadel 77 / 78  Põltsamaa üldplaneering edasi olemast elamumaa, maakatastri järgi. Üldplaneeringu lahenduses ei määrata haja- asustusalal (milleks on ka Pauastvere küla nimetatud katastriüksused) elamumaa juht- otstarvet. Hajaasustuses määratakse tootmis-, äri-, ühiskondlike hoonete-, mäe- tööstuse- ja riigikaitse juhtotstarbega maad. Maakasutuskaardi „valged alad“ hajaasustu- ses jäävad üldplaneeringu mõttes määramata aladeks. Lähtudes eelnevast jääb valida, kas määrata nende katastriüksuste juhtotstarve- teks ärimaa või jätta ala määramata üldpla- neeringu järgi. Üldplaneeringu seletuskirja punkt 3.7 (Maakasutus) tabel 2 alusel on ärimaa juhtotstarve ja elamumaa maakasu- tuse ristkasutus lubatud ja jääb perspektiivne võimalus maad ka ärimaana kasutada. Lõplik lahendus maakasutuse juhtotstarve osas pannakse paika koostöös teiega eelseisvate üldplaneeringu avalike arutelude käigus ja - järgselt. 78 / 78 Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 01.10.2020 08:23 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalike arutelude korraldamisest Manused: 7-1202066-1 28.09.2020 Väljaminev kiri.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, September 28, 2020 4:57 PM To: Keskkonnaamet <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>; Maa-amet <[email protected]>; Põllumajandusamet <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; AS Kaltsiit <[email protected]> Subject: Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalike arutelude korraldamisest Tere! Teile on saadetud Põltsamaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Põltsamaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust ja avalike arutelude korraldamisest, mis on registreeritud 28.09.2020, numbriga 7- 1/2020/66-1. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida Sertifitseerimiskeskuse kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Põltsamaa Vallavalitsus Lossi tn 9, 48104 Põltsamaa Tel 7768 550 e-post: [email protected]