Kiri

02.10.2020 nr DM-110013-18 Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise otsuse täiendatud eelnõu ja eelhinnangu täiendatud eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) muutmise taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.05.2020 nr DM-110013-1 all. Keskkonnaamet teatab, et OÜ SOKKEL HOLDING taotluse alusel on valminud Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise otsuse ja loa täiendatud eelnõu ning Ahekõnnu kruusamaardla Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise täiendatud eelnõu. Edastame Teile vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 1 ja 2 eelnõud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Arvamust ootame hiljemalt 16.10.2020 (k.a.). Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui arvamust ei ole võimalik määratud tähtajaks anda, palume sellest Keskkonnaametit kirjalikult teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr Rapm-108 eelnõu 3. EELHINNANG_Ahek6nnu_kruus_eeln6u_01.10.2020.pdf 4. Korrastatud maa plaan.pdf Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU (02.10.2020) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) muutmise taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 20.05.2020 nr DM-110013-1 all. Olemasolev Ahekõnnu kruusakarjäär (kaevandamisloa nr Rapm-108) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas Ahekõnnu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0594) valdavalt eravalduses olevatel katastriüksustel Niimaru (katastritunnus 29203:001:0522), 2921031 Niimaru tee L3 (katastritunnus 29201:001:0602, omanikuks on Kehtna Vald), Niimaru (katastritunnus 29203:001:0521), Oja-Andrese (katastritunnus 29203:001:0430), Oja- Tammaru (katastritunnus 29203:001:0500), Jürimatsi (katastritunnus 29203:001:0623), Liivaaugu (katastritunnus 29203:001:0040) ja Ahukõnnu (katastritunnus 29203:001:0023). Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 23,75 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,95 ha. Kaevandatava maavara (ehituskruus ja täiteliiv) kasutamise otstarveteks on teede- ja üldehitus ning täitematerjal. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 75 tuh m3 . Kaevandamisloa kehtivusaeg on kuni 25.10.2033. Seisuga 30.06.2020 on Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloaga nr Rapm-108 seotud varuplokkide jääkvaru järgmine: 10 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 90,90 tuh m3 , 11 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 89,50 tuh m3 , 5 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 363,10 tuh m 3 , 8 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 98 tuh m3 , 9 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 49,90 tuh m3 , 7 plokk – täiteliiva aktiivne tarbevaru 35 tuh m3 , 6 plokk – täiteliiva aktiivne tarbevaru 400,50 tuh m3 . Muudetavale kaevandamisloale kantakse ülaltoodud jääkvaru kogused seisuga 30.06.2020. Kaevandamisloa kohaselt on kaevandatava täiteliiva kogus karjääris 383 tuh m3 ja kaevandatava ehituskruusa kogus 664 tuh m3 . Kaevandamisloa muutmise taotlusega soovitakse asendada loa kõrvaltingimus (loa andmise ajal nimetati täiendav tingimus) nr 2 „Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja kaevist välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja kaevise väljavedu keelatud“ järgnevaga (tsiteeritud taotlusest) „Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja toodangut välja vedada E-N kell 7.30-18.00 ja R kell 7.30-17.00 ajavahemikus. Karjääri sisesed tööd ja kaevandamised (v.a väljastamised ja veod) on lubatud E-N kell 7.00-19.00 ja R kell 7.00-17.00 ajavahemikus. L-P ja riigipühadel on sisesed tööd, kaevandamine ja toodangu väljavedu lubatud vaid siis kui selleks on olemas kirjalik nõusolek katastriüksuste Oja-Andrese (katastritunnus: 29203:001:0430) ja Jürimatsi (katastritunnus: 29203:001:0623) omanikelt ning katastriüksuse Petrula (katastritunnus: 29203:001:0642) elanikelt. Nõusolekud tuleb edastada ka loa andjale“. Lisaks soovitakse muuta korrastatud maa plaani. Muudetaval Ahekõnnu kruusakarjääri korrastatud maa plaani graafilisel lisal nr 3 on kujutatud korrastatud maa põhjapoolses osas ning edelapoolses osas positiivseid pinnavorme, mis moodustatakse korrastamise käigus mäeeraldise alalt kooritud katendist. Korrastatud maa plaanil kujutatud positiivsete pinnavormide kõrgus on esitatud ±1m täpsusega. Maaomanike soovil jäetakse korrastatud maale kujunenud veekogude kaldad kasvukihiga katmata, sest selliselt aeglustub kalda taimestumine ja lihtsustub maaomanike juurdepääs veekogudele. Kaevandamisloa muutmise taotlust on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu andmete volitatud töötleja (Maa-amet) (21.05.2020 kiri nr 9-3/20/7487-2). Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lg 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa muutmise taotlus on 04.06.2020 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 04.06.2020 kirjaga nr DM-110013-3 kaevandamisloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatud isikuid ei lisandunud. Kohalikus või maakondlikus ajalehes teadet ei avaldatud, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Maanteeamet teavitas Keskkonnaametit, et ei oma vastuväiteid Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa nr Ramp-108 muutmiseks taotluses esitatule (registreeritud KOTKAS-es 09.06.2020 nr DM-110013-5 all). Tugede katastriüksuste (katastritunnused 29203:001:0352 ja 29203:001:0351) üks omanikest teavitas Keskkonnaametit, et katastriüksused ei piirne küll karjääriga, kuid nende õue läbib väljaveoteena kasutatav tee. Seetõttu ei oldud nõus vedude aja pikendamisega. Põhjendusena toodi, et veokite liikumine on risk õuel mängivatele lastele, kuna halva nähtavuse tõttu on ohu märkamine raskendatud. Teiseks toodi välja, et ühel nimetatud kinnistutest asub puiduettevõte ning materjal kuivab hoovi peal. Kirja kohaselt mustkattega tee siiski tolmab ning tolmuse / kivipuruse materjali höövlisse panemine kahjustab höövliterasid. Kiri on registreeritud KOTKAS-es 11.06.2020 nr DM-110013-6 all. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 3 tuleb taotluse esitajale anda võimalus enne asja otsustamist ettepanekute ja vastuväidetega tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks. Sellest lähtuvalt edastas Keskkonnaamet 22.06.2020 kirjaga nr DM-110013-7 Tugede katastriüksuseid puudutavad vastuväited arvamuse saamiseks OÜ-le SOKKEL HOLDING. OÜ SOKKEL HOLDING tõi 29.06.2020 saadetud vastuskirjas (registreeritud KOTKAS-es nr DM-110013-8 all) välja järgmised asjaolud: - Tegemist on riigiteega nr 20254, mis kulgeb Tugede katastriüksuste (katastritunnused 29203:001:0352 ja 29203:001:0351) vahelt läbi ja ei ole seega nimetatud katastriüksus(t)el asuv teemaa. - Valdavalt on väljavedu siiani toimunud Rapla – Järvakandi – Kergu tugimaantee nr 27 suunal ja vähesel määral Järvakandi – Lokuta kõrvalmaantee nr 20164 suunal, milleni pääsemiseks on vaja Tugede katastriüksuste vahelt läbi sõita. Tulevikus ei välistata Järvakandi – Lokuta kõrvalmaantee suunalisi üksikuid väljavedusid, kuid põhilise väljaveo suunana näeb loa omaja Rapla – Järvakandi – Kergu tugimaanteed. - Kaevandamisloal lubatud tööaegade muutmine mõjutab pigem karjääriga piirnevate katastriüksuste elanikke, sest eelkõige pikendataks karjäärisiseste tööde lubamise aegasid. Loa omaja sõnul on vahel harva vajadus ka väljavedude aegu (algus ja lõpp) nihutada, kuid veetav aeg kokku päeva kohta jääb samaväärseks tänasega (ca 9 h/päevas) tulenevalt töö- ja puhkeaja seadusest. - Loa omaja pakkus välja, et saab paluda Maanteeametil kaasata tee nr 20254 enne Tugede majapidamise asfaltkatte algust ca 160 m ulatuses Ahekõnnu suunale kruuskattega teele teostada iga-aastast tolmu leviku tõrjet soolalahusega. Seda ilmselt selle aasta jooksul enam ette ei võeta, kuid alates 2021. aasta kevadest viia see korralisse teehoolduse kavasse võiks olla saavutatav. Liikluse kiiruse vähendamiseks paluks loa omaja Maanteeametil paigaldada enne Tugeda talu hooviala kiiruse tõke „lamav politseinik“, millega piirata füüsiliselt liikumise kiirust. Keskkonnaamet edastas ülaltoodud asjaolud Tugede katastriüksuste omanikele koos küsimusega, kas kaevandamisloa omaja poolt välja pakutud lahendus on neile vastuvõetav (registreeritud KOTKAS-es 07.07.2020 nr DM-110013-11 all). Tugede katastriüksuste omanik vastas, et ettepanek on vastuvõetav (registreeritud KOTKAS-es 08.07.2020 nr DM-110013-12). Kuna kaevandamisloaga on võimalik reguleerida vaid mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi siis saab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise korralduses fikseerida potentsiaalse lahendusena, et loa omaja laseb Maanteeametil loa muutmise järgselt esimesel võimalusel paigutada Tugede katastriüksuste (katastritunnused 29203:001:0352 ja 29203:001:0351) vahelisele alale liikluskünnise ehk „lamava politseiniku“ ja laseb lisada iga-aastasesse teehoolduse kavasse tolmu leviku tõrje kaltsiumkloriidiga Ahekõnnu kõrvalmaantee nr 20254 kruuskattega teelõigul (160 m ulatuses mustkattega teelõigu algusest Tugede katastriüksuste vahel Ahekõnnu kruusakarjääri suunas). Kuna lahendus puudutab mäeeraldisese teenindusmaa piiridest väljapoole jäävat ala siis loa kõrvaltingimuseks seda seada ei saa. Maanteeametile kui menetlusosalisele antakse võimalus käesoleva korralduse eelnõuga tutvumiseks ja ettepaneku kohta arvamuse avaldamiseks. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saatis Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusele (registreeritud KOTKAS-es 04.06.2020 nr DM-110013-4 all). KOV üksus (Kehtna Vallavolikogu) nõustus 17.06.2020 otsusega nr 166 Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise taotlusega (registreeritud KOTKAS-es 03.07.2020 nr DM-110013-9 all). Kooskõlas MaaPS § 1 lg-tega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 10.07.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa kohta tehtava otsuse eelnõu ning andis 10.07.2020 kirjaga nr DM-110013-13 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates avalikustamisest kuni määratud tähtajani esitada Keskkonnaametile loa taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Maanteeamet vastas, et riigitee ümberkujundamist ja riigitee hoolamist puudutavad küsimused on Maanteeameti halduspädevuses ning soovis, et kaevandamisloa taotleja esitaks vastava palve Maanteeametile ning Maanteeamet saaks sellele vastata. Põhjendusena toodi, et Maanteeamet ei saa võtta vastutust kaevandamisloa taotleja poolse nägemuse realiseerimiseks. Maanteeamet nõustus muus osas Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise eelnõu ja keskkonnamõju eelhinnanguga. (Registreeritud KOTKAS-es 14.07.2020 kirjana nr DM-110013-14). Keskkonnaamet edastas 05.08.2020 kirjaga nr DM-110013-15 Maanteeameti läbirääkimiste soovi OÜ-le SOKKEL HOLDING ning märkis, et Maanteeameti 14.07.2020 kirja punktis 1 toodud viide Keskkonnaameti korralduse eelnõule oli ekslik, kuna tolmutõrje tegemist kattega teelõikudel ei olnud eelnõus mainitud. OÜ SOKKEL HOLDING edastas 17.09.2020 Keskkonnaametile Maanteeametiga peetud kirjavahetuse (registreeritud KOTKAS-es 21.09.2020 kirjana nr DM-110013-17). Maanteeamet teavitas selles, et Ahekõnnu kõrvalmaanteel nr 20254 on alates 2020. aasta juunist täiendav tolmutõrje lõik Tugede kinnistute juures kilomeetritel 3,11-3,41. Antud lõik on võetud püsivalt tolmutõrje nimekirja ja seal teostatakse tolmutõrjet ka tulevikus. Kiirusetõkise paigaldamist Maanteeamet ei planeeri. Kirjas selgitati, et neid sõiduteele tavaliselt ei paigaldata, kuna see ei ole andnud oodatud tulemusi ega alandanud kiirusi. Pigem on need juhtides tekitanud täiendavat agressiivset sõidustiili. Tõkis põhjustab agressiivset käitumist (kiirendamised, pidurdamised), loob visuaalset turvatunnet, raskendab teehoolet, põhjustab täiendavat müra ja saastet, mis ilmselt hakkaks kohe häirima lähedal asuva maja elanikke. Tõkiste algne eesmärk oli paigaldada neid mahasõitudele ja tanklate sisealadele, mitte teedele. Tõstetud ristmikke jm rajatisi rajatakse terviklahenduse ühe osana, kus teedevõrk ongi ehitatud koostoimes erinevate liiklust rahustavate lahendustega (ja see arvestab ümbritsevat keskkonda – linnaline keskkond, maapiirkonna keskkond). Nii tajub ka liikleja liikluskeskkonda ja lahendus on tervikuna toimiv. Maanteeamet soovitab võimalusel veod kavandada teises suunas, kasutades Rapla – Järvakandi – Kergu tugimaanteed nr 27. Kuigi kaevandamisloa muutmise korralduse otsustavas osas ülaltooduga seoses muudatusi ei tehtud siis pidas Keskkonnaamet pärast täiendava informatsiooni lisandumist vajalikuks eelnõud veelkord avalikustada. Kooskõlas MaaPS § 1 lg-tega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet XX.XX.XXXX ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa kohta tehtava otsuse täiendatud eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates avalikustamisest kuni määratud tähtajani esitada Keskkonnaametile loa taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Kooskõlas HMS § 40 lg-ga 1 andis loa andja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja (kaevandaisloa muutmise eelnõu) kohta oma arvamus ja vastuväited (registreeritud KOTKAS-es XX.XX.XXXX nr XXX all). OÜ SOKKEL HOLDING arvamus …………. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lg 1 esitas taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lg 6 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja KeÜS-le ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 500 € on tasutud 17.03.2020 riigilõivuseaduse[1] § 123 lg 1 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 50 lg 6 tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse jäätmeseaduse §-ga 421 kehtestatud nõuetest. Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa esialgse taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.04.2018 nr 12-2/18/1197-5 all) seletuskirja kohaselt raadatakse enne kaevandama asumist mets, juuritakse kännud ja kooritakse katend (muld). Katend kasutatakse karjääri korrastamisel või võõrandatakse. Kogu kaevandatav materjal kaubastatakse täielikult. Olmejäätmeid kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Seega Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldisel ei teki kaevandamisjäätmeid ja puudub kaevandamisjäätmekava vajadus. Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve. Maaregistri andmetel on mäeeraldise asukoha katastriüksuste andmed järgmised: Niimaru (katastritunnus 29203:001:0522) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%; 2921031 Niimaru tee L3 (katastritunnus 29201:001:0602) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%; Niimaru (katastritunnus 29203:001:0521) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%; Oja-Andrese (katastritunnus 29203:001:0430) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%; Oja-Tammaru (katastritunnus 29203:001:0500) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%; Jürimatsi (katastritunnus 29203:001:0623) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%; Liivaaugu (katastritunnus 29203:001:0040) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%; Ahukõnnu (katastritunnus 29203:001:0023) mäetööstusmaa 75% ja maatulundusmaa 25%. 2.2. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. MaaPS § 55 lg 3 p 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ SOKKEL HOLDING ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 08.07.2020). MaaPS § 55 lg 2 p 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Kuna mäeeraldis asub eramaadel ning kaevandatakse riigile mitte kuuluvat maavara siis riigi huvi kaalumine antud juhul ei kohaldu. 2.3. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnaamet jättis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX “Ahekõnnu kruusamaardla Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine” algatamata keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa muutmise taotluse menetluse käigus. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on välja toodud kaevandamisloa kõrvaltingimuste osas. 2.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja –vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). MaaPS §-le 56 lg 2 p 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Olemasolevale kaevandamisloale nr Rapm-108 on kantud järgmised täiendavad tingimused (nüüdseks kasutatakse mõistet kõrvaltingimused): 1. Tolmu leviku vältimiseks teostada karjääris ja kaevise väljaveol vajadusel (tuule kiirus kuival ajal üle 12 m/s ja/või karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemise korral) tolmutõrjet (niisutamine, koormakatted) ja piirata kallurite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 2. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja kaevist välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja kaevise väljavedu keelatud. 3. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 4. Maavara sõelumine võib toimuda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas. 5. Kaevandamise käigus on põhjavee taseme alandamine keelatud. 6. Kaevandamisloa saamisele järgneva aasta jooksul mõõta veetaset järgmistes kaevudes (katastriüksus Uue- Petrula, katastritunnus: 29203:001:0046, koordinaadid X: 6520023,4 Y: 548946,9,), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9) ja analüüsida järgmiste kaevude vee kvaliteeti (katastriüksus Petrula, katastritunnus: 29203:001:0642, koordinaadid X: 6520223,4 Y: 549127,8), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9). 7. Kaevandamistegevuse jõudmisel põhjavee tasemeni ja sealt allapoole, teostada veeseiret kaevudes järgmiselt: viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal üks korda aastas (ajavahemikul juunist augustini) mõõta veetaset Uue-Petrula puurkaevus, Jürimatsi puurkaevus ja Oja-Andrese salvkaevus ja kahel järjestikusel aastal analüüsida Petrula puurkaevu, Jürimatsi puurkaevu ja Oja-Andrese puurkaevu vee kvaliteeti. 8. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. 9. Kui seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile laekumise korral. 10. Kohaliku Niimaru tee nr 2921031 osas lähtuda Kehtna Vallavolikogu 19.09.2018 otsusega nr 62 seatud tingimustest ja loa andmise korralduses lisatud täiendusest. Vee kvaliteedi osas (vt täiendav tingimus nr 6, 7, 8 ja 9) tuleb uurida järgmisi näitajaid: värvus, elektrijuhtivus, Escherichia coli, vesinikioonide kontsentratsioon pH, lõhn, maitse, kolooniate arv 22 ºC juures, Coli-laadsed bakterid ja hägusus. Kaevandamisloale on eelhinnangule ja käesolevale korraldusele tuginedes otstarbekas kanda kõrvaltingimused järgnevas sõnastuses (tingimus nr 1 on korrigeeritud, tingimus nr 2 on muudetud ja tingimus nr 10 on täiendatud; ülejäänud tingimused jäävad samaks): 1. Tolmu leviku vältimiseks teostada karjääris ja toodangu väljaveol vajadusel (tuule kiirus kuival ajal üle 12 m/s ja/või karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemise korral) tolmutõrjet (niisutamine, koormakatted) ja piirata kallurite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 2. Kaevandamine ja toodangu väljavedu on lubatud E-N kell 7.30-18.00 ja R kell 7.30-17.00. Karjääri piires on kaevandamine ja sellega kaasnevad tööd (v.a. toodangu väljavedu) lubatud E-N kell 7.00-19.00 ja R kell 7.00- 17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine, sellega kaasnevad tööd ning toodangu väljavedu lubatud vaid siis kui selleks on olemas kirjalik nõusolek katastriüksuste Oja-Andrese (katastritunnus: 29203:001:0430) ja Jürimatsi (katastritunnus: 29203:001:0623) omanikelt ning katastriüksuse Petrula (katastritunnus: 29203:001:0642) elanikelt. Nõusolekud tuleb edastada ka loa andjale. 3. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 4. Maavara sõelumine võib toimuda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas. 5. Kaevandamise käigus on põhjavee taseme alandamine keelatud. 6. Kaevandamisloa saamisele järgneva aasta jooksul mõõta veetaset järgmistes kaevudes (katastriüksus Uue- Petrula, katastritunnus: 29203:001:0046, koordinaadid X: 6520023,4 Y: 548946,9,), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9) ja analüüsida järgmiste kaevude vee kvaliteeti (katastriüksus Petrula, katastritunnus: 29203:001:0642, koordinaadid X: 6520223,4 Y: 549127,8), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9). 7. Kaevandamistegevuse jõudmisel põhjavee tasemeni ja sealt allapoole, teostada veeseiret kaevudes järgmiselt: viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal üks korda aastas (ajavahemikul juunist augustini) mõõta veetaset Uue-Petrula puurkaevus, Jürimatsi puurkaevus ja Oja-Andrese salvkaevus ja kahel järjestikusel aastal analüüsida Petrula puurkaevu, Jürimatsi puurkaevu ja Oja-Andrese puurkaevu vee kvaliteeti. 8. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. 9. Kui seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile laekumise korral. 10. Kohaliku Niimaru tee nr 2921031 osas lähtuda Kehtna Vallavolikogu 19.09.2018 otsusega nr 62 seatud tingimustest ja Keskkonnaameti loa andmise 26.10.2018 korralduses nr 1-3/18/2601 lisatud täiendusest. Kaevandamisloa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus jt) sätestatud nõuded. Sellest tulenevalt ei ole tarvidust kaevandamisloal kõrvaltingimuste osas dubleerida õigusaktidega juba reguleeritut. [1] Viidatud kaevandamisloa muutmise taotluse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioonile, mis kehtis kuni 30.06.2020. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, KeHJS § 3, § 6 lg 2 p 2 ja lg-d 22 , 3 ja 31 , § 9, § 11 lg-d 2 ja 4, § 12 lg 11 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 ”, § 3 p 4, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Kehtna Vallavolikogu 17.06.2020 otsusele nr 166 ja OÜ SOKKEL HOLDING taotlusele otsustan: 3.1. Anda OÜ-le SOKKEL HOLDING muudetud Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaluba nr Rapm-108 (lisatud) kehtivusajaga kuni 25.10.2033; 3.2. Kõrvaltingimusteks seada järgnevad tingimused: 3.2.1. Tolmu leviku vältimiseks teostada karjääris ja toodangu väljaveol vajadusel (tuule kiirus kuival ajal üle 12 m/s ja/või karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemise korral) tolmutõrjet (niisutamine, koormakatted) ja piirata kallurite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 3.2.2. Kaevandamine ja toodangu väljavedu on lubatud E-N kell 7.30-18.00 ja R kell 7.30-17.00. Karjääri piires on kaevandamine ja sellega kaasnevad tööd (v.a. toodangu väljavedu) lubatud E-N kell 7.00-19.00 ja R kell 7.00- 17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine, sellega kaasnevad tööd ning toodangu väljavedu lubatud vaid siis kui selleks on olemas kirjalik nõusolek katastriüksuste Oja-Andrese (katastritunnus: 29203:001:0430) ja Jürimatsi (katastritunnus: 29203:001:0623) omanikelt ning katastriüksuse Petrula (katastritunnus: 29203:001:0642) elanikelt. Nõusolekud tuleb edastada ka loa andjale. 3.2.3. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 3.2.4. Maavara sõelumine võib toimuda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas. 3.2.5. Kaevandamise käigus on põhjavee taseme alandamine keelatud. 3.2.6. Kaevandamisloa saamisele järgneva aasta jooksul mõõta veetaset järgmistes kaevudes (katastriüksus Uue- Petrula, katastritunnus: 29203:001:0046, koordinaadid X: 6520023,4 Y: 548946,9,), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9) ja analüüsida järgmiste kaevude vee kvaliteeti (katastriüksus Petrula, katastritunnus: 29203:001:0642, koordinaadid X: 6520223,4 Y: 549127,8), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9). 3.2.7. Kaevandamistegevuse jõudmisel põhjavee tasemeni ja sealt allapoole, teostada veeseiret kaevudes järgmiselt: viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal üks korda aastas (ajavahemikul juunist augustini) mõõta veetaset Uue-Petrula puurkaevus, Jürimatsi puurkaevus ja Oja-Andrese salvkaevus ja kahel järjestikusel aastal analüüsida Petrula puurkaevu, Jürimatsi puurkaevu ja Oja-Andrese puurkaevu vee kvaliteeti. 3.2.8. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. 3.2.9. Kui seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile laekumise korral. 3.2.10. Kohaliku Niimaru tee nr 2921031 osas lähtuda Kehtna Vallavolikogu 19.09.2018 otsusega nr 62 seatud tingimustest ja Keskkonnaameti loa andmise 26.10.2018 korralduses nr 1-3/18/2601 lisatud täiendusest. 3.3. Asendada Ahekõnnu kruusakarjääri korrastatud maa plaan (Mäebüroo Nord OÜ töö nr 10118, kuupäev 12.01.2018) korrastatud maa plaaniga (Mäebüroo Nord OÜ töö nr 20PR-202, kuupäev 29.04.2020). 3.4. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. Maavara kaevandamise luba nr Rapm-108 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Martin Nurme juhataja maapõuebüroo  Keskkonnaluba EELNÕU 02.10.2020 Keskkonnaloa registrinumber Rapm-108 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ SOKKEL HOLDING andmed Registrikood / 12245586 Isikukood Tegevuskoha Tegevuskoha Ahekõnnu kruusamaardla Ahekõnnu kruusakarjäär andmed nimetus Tegevuskoha Ahekõnnu küla, Kehtna vald, Rapla maakond aadress Katastritunnus 29203:001:0522; 29201:001:0602; 29203:001:0521; 29203:001:0430; 29203:001:0500; 29203:001:0623; 29203:001:0040 ja 29203:001:0023 Territoriaalkood 1110 EHAK Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172, Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 594 Maardla nimetus Ahekõnnu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Ahekõnnu kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 23.75 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.95 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 174 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 96 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teede- ja üldehitus, täitematerjal Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 75 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 364.90 tuh m³ 30.06.2020 6 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 400.50 tuh m³ 30.06.2020 7 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 35 tuh m³ 30.06.2020 8 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 98 tuh m³ 30.06.2020 9 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 49.90 tuh m³ 30.06.2020 10 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 92.80 tuh m³ 30.06.2020 11 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 89.50 tuh m³ 30.06.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2018 2033 tuh m³ 383 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2018 2033 tuh m³ 664 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2018 2033 0293 Kehtna vald Kruus, ehituskruus 2018 2033 0293 Kehtna vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Ahekõnnu kruusamaardlas Ahekõnnu III uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.11.2017) Geoloogiafondi number 8869 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori käskkiri nr 1-1/18/23 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 15.01.2018 Kõrvaltingimused 3/4 1. Tolmu leviku vältimiseks teostada karjääris ja toodangu väljaveol vajadusel (tuule kiirus kuival ajal üle 12 m/s ja/või karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemise korral) tolmutõrjet (niisutamine, koormakatted) ja piirata kallurite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 2. Kaevandamine ja toodangu väljavedu on lubatud E-N kell 7.30-18.00 ja R kell 7.30-17.00. Karjääri piires on kaevandamine ja sellega kaasnevad tööd (v.a. toodangu väljavedu) lubatud E-N kell 7.00-19.00 ja R kell 7.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine, sellega kaasnevad tööd ning toodangu väljavedu lubatud vaid siis kui selleks on olemas kirjalik nõusolek katastriüksuste Oja-Andrese (katastritunnus: 29203:001:0430) ja Jürimatsi (katastritunnus: 29203:001:0623) omanikelt ning katastriüksuse Petrula (katastritunnus: 29203:001:0642) elanikelt. Nõusolekud tuleb edastada ka loa andjale. 3. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsetesse osadesse. 4. Maavara sõelumine võib toimuda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult kaugele jäävas osas. 5. Kaevandamise käigus on põhjavee taseme alandamine keelatud. 6. Kaevandamisloa saamisele järgneva aasta jooksul mõõta veetaset järgmistes kaevudes (katastriüksus Uue-Petrula, katastritunnus: 29203:001:0046, koordinaadid X: 6520023,4 Y: 548946,9,), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9) ja analüüsida järgmiste kaevude vee kvaliteeti (katastriüksus Petrula, katastritunnus: 29203:001:0642, koordinaadid X: 6520223,4 Y: 549127,8), (katastriüksus Jürimatsi, katastritunnus: 29203:001:0623, koordinaadid X: 6519270,6 Y: 548902,7) ja (katastriüksus Oja-Andrese, katastritunnus: 29203:001:0430, koordinaadid X: 6519213 Y: 549326,9). 7. Kaevandamistegevuse jõudmisel põhjavee tasemeni ja sealt allapoole, teostada veeseiret kaevudes järgmiselt: viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal üks korda aastas (ajavahemikul juunist augustini) mõõta veetaset Uue-Petrula puurkaevus, Jürimatsi puurkaevus ja Oja-Andrese salvkaevus ja kahel järjestikusel aastal analüüsida Petrula puurkaevu, Jürimatsi puurkaevu ja Oja-Andrese puurkaevu vee kvaliteeti. 8. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. 9. Kui seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile laekumise korral. 10. Kohaliku Niimaru tee nr 2921031 osas lähtuda Kehtna Vallavolikogu 19.09.2018 otsusega nr 62 seatud tingimustest ja Keskkonnaameti loa andmise 26.10.2018 korralduses nr 1-3/18/2601 lisatud täiendusest. Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogud ja rohumaa 4/4  Eelnõu (seisuga 01.10.2020) Ahto Pregel OÜ SOKKEL HOLDING [email protected] Ahekõnnu kruusamaardla Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Rapla maakond, Rapla vald, Purku küla, Lonni, 78401) esitas Keskkonnaametile Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) muutmise taotluse. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 20.05.2020 nr DM-110013-1 all. Olemasolev Ahekõnnu kruusakarjäär (kaevandamisloa nr Rapm-108) asub Rapla maakonnas Kehtna vallas Ahekõnnu külas Ahekõnnu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0594) valdavalt eravalduses olevatel katastriüksustel Niimaru (katastritunnus 29203:001:0522), 2921031 Niimaru tee L3 (katastritunnus 29201:001:0602, omanikuks on Kehtna Vald), Niimaru (katastritunnus 29203:001:0521), Oja-Andrese (katastritunnus 29203:001:0430), Oja- Tammaru (katastritunnus 29203:001:0500), Jürimatsi (katastritunnus 29203:001:0623), Liivaaugu (katastritunnus 29203:001:0040) ja Ahukõnnu (katastritunnus 29203:001:0023). Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 23,75 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,95 ha. Kaevandatava maavara (ehituskruus ja täiteliiv) kasutamise otstarveteks on teede- ja üldehitus ning täitematerjal. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 75 tuh m3. Kaevandamisloa kehtivusaeg on kuni 25.10.2033. Seisuga 30.06.2020 on Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloaga nr Rapm-108 seotud varuplokkide jääkvaru järgmine: 10 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 90,90 tuh m3, 11 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 89,50 tuh m3, 5 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 363,10 tuh m3, 8 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 98 tuh m3, 9 plokk – ehituskruusa aktiivne tarbevaru 49,90 tuh m3, 7 plokk – täiteliiva aktiivne tarbevaru 35 tuh m3, 6 plokk – täiteliiva aktiivne tarbevaru 400,50 tuh m3. Kaevandamisloa kohaselt on kaevandatava täiteliiva kogus karjääris 383 tuh m3 ja kaevandatava ehituskruusa kogus 664 tuh m3. Kaevandamisloa muutmise taotlusega soovitakse asendada loa kõrvaltingimus (loa andmise ajal nimetati täiendav tingimus) nr 2 „Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja kaevist välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja kaevise väljavedu keelatud“. Lisaks soovitakse muuta korrastatud maa plaani. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga tegevus ning kaaluma KMH algatamise vajalikkust. KeHJS § 11 lõike 23 järgi otsustatakse KMH vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lõike 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt KeHJS § 61 lõikele 1 esitab arendaja eelhinnangu andmiseks koos tegevusloa taotlusega või § 6 lõikes 24 nimetatud juhul otsustaja nõudmisel KeHJS § 61 lõikes 1 sätestatud teabe. Nõutud teave sisaldub Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa taotluses (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.04.2018 nr 12-2/18/1197-5 all) ja kaevandamisloa muutmise taotluses (registreeritud KOTKAS-es 20.05.2020 nr DM-110013-1 all) ning eelhinnangu koostamisel on tuginetud sellele. 1. Kavandatav tegevus 1.1. tegevuse iseloom ja maht Kaevandama asumisele eelnevad järgnevad ettevalmistustööd: metsa raadamine, kändude juurmine ja kokku lükkamine ning katendi koorimine. Mäeeraldiselt on mets raadatud ja katend valdavalt kooritud. Katendi pealmine kiht ehk muld ja kasvukiht ladustatakse muust katendist eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Mäeeraldise alal (3 lahustükki) esinev katend, mahus 174 tuh m3, on kasutatav karjääri korrastamiseks või võõrandatakse. Katendit saab ladustada mäeeraldise teenindusmaal või mäeeraldise alal kuni esimese tehnoloogilise võimaluseni kaevandatud maa korrastamiseks. Juurdepääs tulevasele karjäärile on tagatud kohaliku Niimaru tee nr 2921031 kaudu. Nimetatud tee on Ahekõnnu kõrvalmaantee nr 20254 abil ühendatud Rapla-Järvakandi-Kergu tugimaanteega nr 27. Kasuliku kihi (kaevandatava maavara) moodustavad ehituskruus, täitekruus, ehitusliiv ja täiteliiv kogupaksusega 0,5 kuni 9,2 m (keskmine 4,9 m). Kasulik kiht lasub ülalpool ja allpool põhjaveetaset mäeeraldise põhja ja lõunapoolsel lahustükil. Mäeeraldise läänepoolsel lahustükil on kasulik kiht veetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi paksus, mis jääb allapoole keskmist põhjavee taset, on põhjapoolsel lahustükil 0,9 kuni 2,7 m (keskmiselt 2,6 m) ja lõunapoolsel lahustükil 0,6 kuni 4,2 m (keskmiselt 2,7 m). Keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ § 14 lõige 1 sätestab, et korrastamise käigus karjääri rajatava veekogu sügavus kujundatakse valdavalt üle 2 m, jättes madalamad alad veetaimestiku arenemiseks, välja arvatud juhul, kui veekogu kujundamine nendel tingimustel ei taga selle otstarbekohast kasutamist. Kaevandamisel on pöördkoppekskavaatoriga kavas ammutada maavara otse looduslikust tervikust ja tõsta puistangusse, kallurile või sõelumisseadme kolusse. Veealust maavara kavandatakse kaevandada veetaset alandamata. Veealusel varul lastakse enne laadimist või töötlemist puistangus nõrguda. Vastavalt nõudlusele turustatakse kaevandatud maavara looduslikul (töötlemata) kujul või sõelutuna (töödelduna). Vajaduse tekkimisel ostetakse kaevise töötlemine (sõelumine) teenusena sisse. Toodangu laadimisel saab kasutada pöördkoppekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Kaevandamiseks peab olema kaevandamisprojekt, mille järgi on võimalik Ahekõnnu kruusakarjääris ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning kaevandamist mäeeraldisel peab korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 75 tuh m³, mille tulemusena varu saab ammendatud hinnanguliselt 14 aastaga ning kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Seega maavara kaevandamise luba on antud 15 aastaks. 1.2. tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb Ahekõnnu kruusakarjäär väärtusliku põllumajandusmaaga piirkonnas. Kehtna valla üldplaneeringuga nähakse Ahekõnnu maardla laiendust perspektiivse mäetööstusmaana. Üldplaneeringus lisatakse, et kaevandamise ajal teede tolmuvaba hoidmine fikseeritakse kaevandamisloa taotluse menetluse käigus ning lepitakse kokku eraldi sõlmitavate lepingutega. Lisaks nähakse üldplaneeringuga Ahekõnnu külas ette kompaktse elamukvartali arendamist olemasolevate pereelamute naabruses. 1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Enne kaevandama asumist raadati mäeeraldisel kasvav mets ning juuriti kännud. Mets kasvas mäeeraldise põhjapoolse lahustüki põhjapoolses otsas ja lõunapoolse lahustüki teenindusala lääneosas. Mäeeraldiselt, kus enne kaevandamisloa andmist oli valdavalt tegemist põllumaaga, on katend valdavalt kooritud (kokku 174 tuh m3) ning ladustatakse see puistangutesse mäeeraldisel või selle teenindusmaal. Muld säilitatakse muust katendist eraldi ning vastavuses mullakäitlusnõuetega. Katend ja muld kasutatakse mäeeraldise ammendumisel kaevandatud maa korrastamiseks ning ülejääv osa võõrandatakse. Kaevandatav maavara (ehituskruus 664 tuh m3 ja täiteliiv 383 tuh m3) kasutakse taotluse kohaselt teede- ja üldehituses ning täitematerjalina. Karjääri alalt ei kavandata põhjavee ega sadevete pumpamist ega isevoolset ärajuhtimist. Veealuse maavara kaevandamist kavandatakse veetaset alandamata. Hüdrogeoloogilistest töödest tehti geoloogilise uuringu töös veetasemete mõõtmisi kaevandites. Veetase mõõdeti kaevandi rajamise päeval. Veetasemeni jõuti 59-s kaevandis, kus veetaseme sügavus maapinnast varieerus vahemikus 0,6 kuni 8,0 m, keskmiselt 3,6 m maapinnast. Avatud veetase kaevandites üldjuhul jälgib saviliiva ja moreeni lasumi pinda ning absoluutkõrgused jäävad vahemiku 51,9 kuni 59,0 m. Kaevandites avatud veetase langeb loodest kagu suunas jälgides avatud saviliivmoreeni lasumispinna reljeefi ning kaevandatud ala suunas, kus veetase on stabiliseerunud absoluutkõrgusel 55,3 m. Ahekõnnu kruusakarjääri põhjapoolsel lahustükil veetaseme sügavus maapinnast varieerub vahemikus 0,6 kuni 8,0 m, keskmine veetase on absoluutkõrgusel 56,2 m. Ahekõnnu kruusakarjääri läänepoolsel lahustükil veetaseme sügavus maapinnast varieerub vahemikus 1,6 kuni 5,5 m, keskmine veetase on seal absoluutkõrgusel 55,9 m. Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil veetaseme sügavus maapinnast varieerub vahemikus 1,8 kuni 6,5 m, keskmine veetase seal on absoluutkõrgusel 54,7 m. 1.4. tegevuse energiakasutus Mäeeraldisele on olemas juurdepääs kohaliku Niimaru tee nr 2921031 näol. Seega puudub vajadus täiendavate juurdepääsuteede rajamiseks. Karjääri rajamise käigus on planeeritud nimetatud tee ümberpaigutamine. Kehtna Vallavalitsuse kirjaga nr 12-13/1280-2017-1 anti OÜ-le SOKKEL HOLDING tingimuslik nõusolek Kehtna Vallale kuuluva katastriüksuse 2921031 Niimaru tee L3 (katastritunnus 29201:001:0602) kasutamisega ja seal kaevandamisega. Mäeeraldise piires raadati mets ja juuriti kännud. Seejärel kasutati energiat katendi koorimisel. Karjääri avamise järgselt on peamised energia tarbijad mäeeraldisel töötavad masinad. Kuna puudub vajadus vee väljapumpamiseks karjäärist, ei kulutata selleks lisaenergiat. 1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn On võimalus, et karjääris töötaval seadmel võib ilmneda tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda karjääri põhjale või veehorisondi avamisel vette. Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille olemasolu on karjääris kohustuslik. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Võimaliku reostuse vältimiseks tehnika remonte karjääris ei teostata. Kruusa ja liiva kaevandamisel, sõelumisel ja transpordil võib eeldada mõningast tolmu ja müra teket. Taotluse seletuskirja kohaselt maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Tolmu levikut mäeeraldiselt vähendab mäeeraldist paiguti piirav mets ja teenindusmaale või mäeeraldisele rajatavad katendi puistangud. Maavara transpordiga võib autoteedel kuival aastaajal tekkida tolmu. Mõju on vajadusel võimalik vähendada teede niisutamisega. Transpordist põhjustatud tolmu leviku vähendamiseks on kasutusel järgmised levinumad meetmed: - Teede niisutamine ja töötlemine kloriidiga, efektiivsus kuni 90%; - Koormate niisutamine ja katmine; - Väljaveotee katmine kõvakattega, efektiivsus üle 90%; - Rataste pesu (toimib ainult kõvakattega tee korral); - Kiiruse vähendamine. Kaevandamisloale on kantud kõrvaltingimused, millega vähendatakse tolmu levikut. Kruusakarjääri puhul on müra tekitajateks karjääris töötavad masinad ja kaevist transportivad masinad (pöördkoppekskavaator, buldooser, kopplaadur, ekskavaator, kallurauto). Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66. Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Müraallikast eemaldudes müratase väheneb. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb taotluse seletuskirja kohaselt karjääri serva müra summutav mõju 5–10 dB vahemikku. Mürataset alaldab ka mäeeraldisega paiguti külgnev mets ja mäeeraldise teenindusmaale või mäeeraldisele rajatavad katendi puistangud. Katendist moodustatud müratõkkevalle on kaevandamisel võimalik mäeeraldise teenindusmaa piires paigutada vastavalt müratõkkevajadusele. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Kaevandamisel ei ületata taotluse seletuskirja kohaselt müra normtasemele kehtestatud piirmäärasid. Karjäärist leviva müra mõju vähendamiseks selle ümbruses elavatele inimestele on kaevandamisloale kantud vastavad kõrvaltingimused. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Ahekõnnu kruusakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kruusakarjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Ahekõnnu mäeeraldisel esinev katend kasutatakse kaevandatud maa maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või osaliselt võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §-le 99. Katendi puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Puistangute nõlvanurk peab olema väiksem kui 26º (1:2). Katendi käitlemine maavara kaevandamise loa kehtivuse ajal mäeeraldise teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku. Katendi puistangud ei vaja töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kui kaevandatud maavara otsustatakse karjääris sõeluda, siis seda tehakse erinevatele tingimustele vastava toodangu valmistamiseks, mitte toodangust kaubandusliku väärtuseta osa eraldamiseks. Kogu kaevandatav materjal kaubastatakse täielikult. Olmejäätmeid tekib karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse alltöövõtuna remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Kaevandamisel Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldisel ei teki kaevandamisjäätmeid ja puudub kaevandamisjäätmekava vajadus. 1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Avariiolukorra võimalikkust on käsitletud eelhinnangu punktis 1.5. Võimalik heide on selle kiirel likvideerimisel lokaalne ning minimaalne. 1.8. tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Ahekõnnu maardla on seotud põhja-lõunasuunalise fluvioglatsiaalse mõhnaga, mis paikneb Alam-Siluri Adavere lademe (S1ad) lubjakivi avamusel. Mõhna pikkus on 1,5 km, laius kuni 400 m ja suhteline kõrgus 5 kuni 7 m. Ahekõnnu kruusakarjääri (mäeeraldise pindala 23,75 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,95 ha) rajatakse valdavalt eravalduses olevale maatulundusmaale (põllu- ja metsamaa) ja transpordimaale. Maapinna absoluutkõrgused mäeeraldise teenindusmaal ja selle läheduses jäävad vahemiku 56,1 kuni 63,5 m. Planeeritava mäeeraldise alalt on mets raadatud ja kaevandamise järgselt korrastatakse karjääri ala veekogudeks ja rohumaaks. 20.05.2020 esitatud kaevandamisloa muutmise taotlusega soovitakse muuta korrastatud maa plaani. Muudetaval Ahekõnnu kruusakarjääri korrastatud maa plaani graafilisel lisal nr 3 on kujutatud korrastatud maa põhjapoolses osas ning edelapoolses osas positiivseid pinnavorme, mis moodustatakse korrastamise käigus mäeeraldise alalt kooritud katendist. Korrastatud maa plaanil kujutatud positiivsete pinnavormide kõrgus on esitatud ±1m täpsusega. Maaomanike soovil jäetakse korrastatud maale kujunenud veekogude kaldad kasvukihiga katmata, sest selliselt aeglustub kalda taimestumine ja lihtsustub maaomanike juurdepääs veekogudele. Ahekõnnu kruusakarjääri teenindusmaa kattub osaliselt maaparandussüsteemiga, mille kood maaparandussüsteemide registris on 5111300010090001. Taotlusele on lisatud Põllumajandusameti Järva-Rapla keskuse 18.01.2018 kooskõlastus, mille kohaselt tuleb mäeeraldis ja selle teenindusmaa korrastada lõplikult Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimuste alusel koostatud kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Ahekõnnu kruusakarjääri kõige suurema lahustüki (põhjapoolne lahustükk) lõunaosale jääb kitsenduste andmebaasi kohaselt alla 1 kV elektriõhuliin küla (VID kood M3969166), selle liini mastitõmmitsad (VID kood 6078030 ja 6078020) ning nende kaitsevööndid. Lahustükkide vahel kulgeb 1-20 kV elektriõhuliin LOKUTA:JAR (VID kood K3914629), kõige suurema lahustüki edelanurk kattub elektriliini kaitsevööndiga ~0,8 m ulatuses. Seletuskirjas on selgitatud, et topograafiliste tööde käigus on tuvastatud elektriliinide postide asukohad looduses ja selle järgi ei ole kattumist elektriliinide kaitsevöönditega. Kõige lõunapoolsema lahustüki alal paikneb alla 1 kV elektriõhuliin küla (VID kood M3953090) ja elektrimaakaabelliin küla (VID kood MKL3953090). Elektriliinide likvideerimiseks on olemas Ahekõnnu katastriüksuse (katastritunnus: 29203:001:0023) omaniku nõusolek, mis on lisatud taotlusele. Ahekõnnu kruusakarjääri kõige suurema lahustüki alal kulgeb avalikus kasutuses olev kohalik tee Niimaru tee nr 2921031. Lõunapoolseima lahustüki idaserv jääb nimetatud tee äärmise sõiduraja teljest ~3 m kaugusele. Taotlusele oli lisatud Kehtna Vallavalitsuse vastavasisuline tingimuslik kooskõlastus. Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldise kõige lõunapoolsema lahustüki lõunaserv jääb riigitee Ahekõnnu tee nr 20254 äärmise sõiduraja välimisest servast ~30 m ja selle teenindusmaa ~16 m kaugusele. Taotlusele oli lisatud Maanteeameti tingimuslik kooskõlastus, mille kohaselt tuleb tagada külgnähtavus 16 meetrit teekattest alates, pinnase ladustamine alas on keelatud. Lisaks tuleb peale kaevandamise lõpetamist teekaitsevöönd korrastada, kaasates Maanteeameti karjääri korrastamise menetlusse. 2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime; Mäeeraldise piires leiduvat mulda ja katendit kasutatakse kaevandamise järgselt karjääri korrastamisel veekogudeks ja rohumaaks ja osaliselt võõrandatakse. Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldis kattub Ahekõnnu kruusamaardla (registrikaart nr 594) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokkidega 5, 8, 9, 10, 11 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 6 ning 7. Maavaravaru plokid 6, 9 ja 11 paiknevad allpool veetaset. Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast maavarast. Kaevandatava varu maht mäeeraldisel väheneb nõlvakao võrra. Tabel 1. Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldise maavaravarud kaevandamisloa andmise ajal (allikas: taotluse seletuskiri) Ehituskruusa aktiivne tarbevaru mäeeraldise piirides kaevandamisloa andmise ajal oli 379 + 109 + 58 + 100 + 90 = 736 tuh m3, sh kaevandatav varu on 358 + 98 + 50 + 90 + 68= 664 tuh m3 . Täiteliiva aktiivne tarbevaru mäeeraldise piirides kaevandamisloa andmise ajal oli 403 + 35 = 438 tuh m3, sh kaevandatav varu on 354 + 29 = 383 tuh m3. Maavara levimisest mäeeraldise piires ja omadustest annavad ülevaate taotlusele lisatud geoloogilised läbilõiked. Kvaternaarisetted uuringuruumi piires olid esindatud fluvioglatsiaalsete (fIIIjr3), limnoglatsiaalsete (lgIIIjr3) ja glatsiaalsete (gIIIjr3) setetega. Mäeeraldiselt kaevandatavat ehituskruusa (kasutusala kood 1205) saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel ning täiteliiva (kasutusala kood 1207) saab kasutada täitematerjalina. Allpool põhjaveetaset lasuvat maavaravaru kavandatakse kaevandada põhjaveetaset alandamata. Liiva/kruusakihi all lasub savi/liivsavi/saviliivmoreeni või moreeni kiht (gIIIjr3). Lamam on varu kinnitamise aluseks olevas geoloogilises uuringus avatud 54-s kaevandis 76- st. Lamami proovitud paksus varieerub vahemikus 0,2 kuni 4,7 m. Saviliiva/liivasavi lamamiks on Alam-Siluri Adavere lademe (S1ad) lubjakivi. Lubjakivi on avatud 20-s kaevandis. Lubjakivi kiht on avatud absoluutkõrguste vahemikus 50,0 kuni 59,0 m. Enne kaevandama asumist on looduslik mitmekesisus mäeeraldisel peamiselt seostud metsaga (mäeeraldise põhjaosas), kuigi ka põllumaal esines sealsetele tingimustele spetsialiseerunud liike. Mets on karjääri alalt raadatud. Kaevandamise tagajärjel tekkivate veekogude näol loodaks tingimused veega seotud liikide eluks antud piirkonnas. Liiv ja kruus looduses ei taastu. 2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond, pinnavormid ja Natura 2000 võrgustiku alad, seega kaevandamistegevusel neile mõju puudub. Mäeeraldisest ca 820 m kaugusele kirdesse jääb püsielupaiga piir ning teine püsielupaiga piir jääb mäeeraldisest ca 1 km kaugusele põhja. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa jääb nendest piisavalt kaugele, et karjääri tegevusel neile mõju puudub. Mäeeraldisest ca 100 m kaugusele itta jäävad III kaitsekategooria kaitsealuste liikide kuradi- sõrmkäpp kasvukohad. Ca 670 m kaugusele mäeeraldisest jääb II kaitsekategooria loomaliigi Tetrao urogallus (metsis) elupaik (KR kood: KLO9102107). Looduskaitseseaduse § 55 lõige 8 sätestab, et keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Loa omaja peab kinni pidama looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6, mis sätestab, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Ahekõnnu kruusakarjääri mäeeraldisel kasvas osaliselt mets. See on raadatud. Peale karjääri ammendumist korrastatakse kaevandatud maa veekogudeks ja rohumaaks. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad, mistõttu kaevandamistegevusel neile mõju puudub. Peamised tegevusalad ümbruskonnas on metsa- ja põllumajandus. Mäeeraldisest ca 100 m kaugusel põhjasuunas asub Kristlik kodu PETRULA (kehtiv ärinimi on MTÜ Tänavamisjon), kus tegeletakse rehabilitatsiooniga ning pakutakse varjupaika. Ahekõnnu kruusakarjääri teenindusmaast 6 km kaugusele kirdesse jääb kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldis Imsi turbatootmisala (loa nr Rapm-086; loa omaja AS Turvas). 2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Põhikaardi andmetel asuvad lähimad eluhooned mäeeraldisest põhja suunas ca 60 m kaugusel katastriüksustel Uue-Petrula (katastritunnus 29203:001:0046), ca 30 m ida suunas katastriüksusel Oja-Andrese (katastritunnus: 29203:001:0430), ca 25 m lõuna suunas katastriüksusel Möldre (katastritunnus: 29203:001:0006), ca 80 m lõuna suunas katastriüksusel Vana-Männi (katastritunnus: 29201:001:0297) ja mäeeraldise lahustükkide vahel ~20 m kaugusel mäeeraldise piiridest Jürimatsi (katastritunnus: 29203:001:0623) katastriüksusel. Tugede katastriüksuste (katastritunnused 29203:001:0352 ja 29203:001:0351) üks omanikest teavitas Keskkonnaametit, et katastriüksused ei piirne küll karjääriga, kuid nende õue läbib väljaveoteena kasutatav tee. Seetõttu ei oldud nõus vedude aja pikendamisega. Põhjendusena toodi, et veokite liikumine on risk õuel mängivatele lastele, kuna halva nähtavuse tõttu on ohu märkamine raskendatud. Teiseks toodi välja, et ühel nimetatud kinnistutest asub puiduettevõte ning materjal kuivab hoovi peal. Kirja kohaselt mustkattega tee siiski tolmab ning tolmuse / kivipuruse materjali höövlisse panemine kahjustab höövliterasid. Kiri on registreeritud KOTKAS-es 11.06.2020 nr DM-110013-6 all. OÜ SOKKEL HOLDING edastas 17.09.2020 Keskkonnaametile Maanteeametiga peetud kirjavahetuse (registreeritud KOTKAS-es 21.09.2020 kirjana nr DM-110013-17). Maanteeamet teavitas selles, et Ahekõnnu kõrvalmaanteel nr 20254 on alates 2020. aasta juunist täiendav tolmutõrje lõik Tugede kinnistute juures kilomeetritel 3,11-3,41. Antud lõik on võetud püsivalt tolmutõrje nimekirja ja seal teostatakse tolmutõrjet ka tulevikus. Kiirusetõkise paigaldamist Maanteeamet ei planeeri. Kuna tegemist on riigiteega ning alaga, mis paikneb väljaspool karjääri siis kaevandamisloaga ei saa kiirusetõkke rajamist nõuda. Antud teemat on põhjalikumalt käsitletud kaevandamisloa muutmise korralduses. Mäeeraldise alalt likvideeritakse või on juba likvideeritud seal paiknev taristu ning hoonestus ning selleks on olemas taristu valdajate kooskõlastused. Registris olevad puurkaevud jäävad kruusakarjäärist 50 kuni 200 m kaugusele edelasse (registrikood PRK0009847, puurkaevu sügavus 20 m ning registrikood PRK0009047, puurkaevu sügavus 210 m), 580 m kaugusele itta (registrikood PRK0014892, puurkaevu sügavus 35 m), 66 m kaugusele edelasse (registrikood PRK0015911, puurkaevu sügavus 14 m) ja 230 m kaugusele põhja (registrikood PRK0056219, puurkaevu sügavus 45 m). Nimetatud puurkaevud ammutavad vett mäeeraldise lamamist oluliselt sügavamalt. Seega ei ole puurkaevudes karjääri rajamisega seoses veetaseme alanemist või vee kvaliteedi langust neis ette näha. Kaevandamisloale on kantud kaevuveega seotud kõrvaltingimused. Ahekõnnu külas on varem kaevandamisega tegeletud. Ahekõnnu II kruusakarjäär on korrastatuks tunnistatud. Mõningane müra ja tolm kaasneb paratamatult karjääri tööga, kuid see peab jääma lubatu piiresse. Müra ja tolmu levikut tõkestab karjääri süvises töötamine, katendivallide rajamine tundlike objektide (nt elumajad, varjupaik, vajadusel ka muud) ja karjääri vahele ning mets. Teede ja karjääri tolmamise vastu kuiva ja tuulise ilmaga aitab teede ja platside niisutamine. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Kas kavandataval tegevusel võib olla otsene või kaudne oluline keskkonnamõju ülalmainitule arvestades: 1) mõju suurust – ei; 2) mõjuala ulatust, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus – ei; 3) mõju ilmnemise tõenäosust – väljaveoteedelt ja karjäärist võib levida tolmu ning lähimate elamuteni võib jõuda kaevandamismüra, puurkaevudes veetaseme alanemine või vee kvaliteedi halvenemine on vähetõenäoline ning senises seiretulemused seda näidanud ei ole; 4) mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust – müra ja tolm on eeldatavalt lokaalse mõjuga; 5) mõju piiriülesust – ei; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale – ei; 7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega – ei; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi – ei. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - loa omaja on kohustatud kaitsealuste liikide osas kinni pidama looduskaitseseadusest; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi, kuna kaevandamise käigus ei toimu põhjavee taseme alandamist; - eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega võib kaasneda müra ja tolmu; - kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetluste liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. KeHJS § 11 lõike 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Kooskõlas maapõueseaduse 01.01.2020 jõustunud redaktsiooniga saatis Keskkonnaamet 04.06.2020 kirjaga nr DM-110013-4 Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise taotluse Kehtna Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Kehtna Vallavolikogu nõustus 17.06.2020 otsusega nr 166 Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa muutmisega (registreeritud KOTKAS-es 03.07.2020 nr DM-110013-9 all). Keskkonnaamet saatis 10.07.2020 kirjaga nr DM-110013-13 teiste hulgas Kehtna Vallavalitsusele Ahekõnnu kruusakarjääri kohta tehtava otsuse ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõud ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Kehtna Vallavalitsus eelnõude osas arvamust ei avaldanud. Keskkonnaamet pikendas 24.08.2020 kirjaga nr DM-110013-16 Ahekõnnu kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise otsuse esitamise tähtaega seoses menetlusosalise Ahekõnnu kruusakarjääri teenindavat teed puudutava küsimuse ja sellega seotud kaevandamisloa omaja ja Maanteeameti läbirääkimistega. Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXX teiste hulgas Kehtna Vallavalitsusele Ahekõnnu kruusakarjääri kohta tehtava otsuse ja KMH algatamata jätmise otsusetäiendatud eelnõud ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Kehtna Vallavalitsuse vastus ………….. III. OTSUSTUS Lähtudes eelhinnangust, OÜ SOKKEL HOLDING poolt esitatud maavara kaevandamise loa taotlusest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 2, § 61 lõigetest 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lõigetest 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 punktist 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.5.8 otsustan: 3.1. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet ei algata Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise loa taotlusele keskkonnamõju hindamist. 3.2. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks on välja toodud maavara kaevandamise loa kõrvaltingimuste osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Viktoria Burtin 484 1182 [email protected]  581 .4 Petu rla 577 .7 5 577 . 010 : 642 292030 : 580 .0 1 Š- 58 61 . 576 .9 57 ASUKOHA SKEEM 84 . 05 57 576 .1 58. 577 .2 v M 1:50 000 aa 5 .7 kr 8 5 .1 .4 3 7 2 5 7 .6 8 7 577 .6 5 9 582 .2 6 8 575 . 579 . 576 .1 75 .1 575 .2 5 e 12 5 .0 vn 57 i ti e lpp 01 .5 ek rsp uv 580 .8 e r tep t tee i m en i or 3 .6 AHEKÕNNU 57 KRUUSAKARJÄÄR 58 578 .8 75 .8 5 575 .3 8 576 .7 580 .6 3 574 . 576 . 2 Š- 576 .6 AHEKÕNNU KRUUSAMAARDLA 92 .76 576 .7 98 58. 58 0 .5 8 576 .2 58 576 . -Per tua l Uue 58. 010 :046 292030 : 576 .3 576 .7 577 .2 68 60 577 .1 576 .5 8. . 5 58 Kaardilehe nr: 6312 575 .7 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2020. 1 .7 575 .3 8 5 58 .72 6 .9 5 57 37 1 57. kr 586 .7 78 .3 3 Š- mänd 02 .0 83 .5 5 5 74 .9 5 29 8. .28 5 58 77 .5 tu rla 5 1 na-Pe 8 22 .2 Va K 573 . 58 79 8 . 7 57. 77 . 10 :04 5 3 576 .5 4 58 0 0 74 . 576 . 29203: 5 K 9 58 576 . 578 .6 3 .8 4 Š- 57 MÄEERALDISE v aa 31 5 .0 57. PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID kr 7 kr 576 .7 5 5 1 Š- 579 . 577 .8 0 1 Piiri- Koordinaadid .6 7 57 .9 1 punkti 2 7 50 X Y .9 . 5 57 nr 36 74 .1 57 9 .7 57. 5 57 7 .4 76 .7 57 8 5 575 . 576 .6 1 6520020.74 549018.58 577 .1 577 .5 575 .2 2 6519929.85 549112.14 la jraba 3 6519832.14 549201.00 574 .8 Se 77 .0 577 .8 574 .1 01:0027 5 292030 : 4 6519627.26 549202.28 572 .9 6 .9 57 5 6519353.95 549158.27 576 .1 12 578 .1 6 6519304.95 549299.88 e lpp 1 .5 576 .2 0 7 6519228.89 549290.14 571 .6 576 .6 578 .7 576 .2 8 6519222.89 549268.41 571 .5 578 .1 575 .0 572 .6 9 576 .4 9 6519207.86 549126.54 577 . 0 57 575 . 10 6519239.70 549004.50 60 65 . 57. 59 57 57 57. 572 .8 570 .4 11 6519277.88 549000.85 .03 65 575 .9 12 6519325.74 548996.28 . 2 .0 63 57 8 75 . 9 5 17 74 .7 Š- 13 6519557.31 548973.30 5 17 14 6519802.51 548949.11 58 572 .6 59 577 .4 61 15 6519811.62 548949.45 63 7 572 .6 2 kask 01 .0 16 6519897.31 548965.37 u k usk 2 60 575 .6 57. 7 4 .3 17 6519964.64 548983.70 57 5 4 5 . 8 7 Š- . 575 .5 5 02 18 6519514.90 548921.16 57. 2 52 5 40 57. 19 6519488.35 548960.07 60 7 Š- 574 .6 62 57. 01 71 .6 5 20 6519399.62 548968.65 57. 63 21 6519282.71 548980.30 62 61 kr 60 22 6519295.34 548939.73 6 Š- 572 .5 59 23 6519329.95 548879.27 aav 58 576 .9 64 578 .1 57. 57. kr 57 24 6519246.70 548839.14 580 .0 7 u usk 56 6 .3 kask k 57 25 6519220.95 548974.46 57 k 01 .0 0 u k us 1 580 . 26 6519108.83 548931.23 Y=54890 55 572 .5 7 .3 57 575 .2 27 6519062.45 548910.36 6 .1 28 6519052.44 548908.35 57 54 1616 29 6519048.57 548908.00 78 .3 0 5 54 651990 577 .4 30 6519030.14 548900.89 X= 57. 65 31 6518888.20 548869.48 57. 32 6518842.17 548852.97 82 .6 33 6518828.21 548844.08 5 72 .8 u 5 575 .6 Nima i r 34 6518818.82 548833.30 581 .2 010 :522 030 : 35 6518815.40 548829.12 aav 292 10 54 Š- 55 kr 577 .0 5 8 36 6518800.69 548812.69 56 3 60 583 . 37 6518798.99 548783.80 Per tua l . Uue- 8 57 576 . 010 :046 584 .1 38 6518795.01 548768.93 92030 : 66 2 574 .8 57. 39 6518790.24 548757.25 57 1 Š-1 3 3 577 .3 40 6518800.52 548739.76 41 6518803.21 548740.56 583 .0 576 .3 42 6518886.50 548765.66 574 .0 22 43 6519045.82 548756.28 57. 9 57. 6 74 57. 577 .5 1 Š-2 Mäeeraldise pindala: 23.75 ha 583 .7 575 .9 20 81 576 .9 57. 57. 577 .4 577 .6 572 .4 15 6 15 MÄEERALDISE TEENINDUSMAA 577 . 57.225 76 .4 577 .3 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 5 7 57. .9 Koordinaadid 22 5 1 579 .0 7 Piiri- 5 6 7. 19 575 . . 75k punkti 5 raav 7 .6 7 57. 4 57 2 .7 . 10 95 1 nr X Y 58 7 57. 98 572 . 578 .8 14 1 6520020.74 549018.58 2 575 .4 583 . Rp1H= Aj uses 8 2 6519929.85 549112.14 .var rasku 578 . 577 .7 met 4 579 . 3 3 6519832.14 549201.00 1 Š- 578 .0 589 .6 576 .4 4 6519627.26 549202.28 579 .7 580 .4 1 Š-5 564 .0 5 6519353.95 549158.27 594 .2 78 .3 578 .8 577 .8 5 6 6519304.95 549299.88 581 .7 7 6519228.89 549290.14 576 .3 9 .3 579 .4 59 8 6519222.89 549268.41 580 .3 0 583 .8 566 . 567 .0 5 603 .1 9 6519207.86 549126.54 4 8 1 Š- 590 .1 586 .3 10 6519239.70 549004.50 580 .5 567 .6 1 Š-6 580 .1 11 6519277.88 549000.85 82 .5 1 595 .4 5 589 . 589 .5 581 .9 12 6519325.74 548996.28 585 .4 põd l 58 13 6519557.31 548973.30 0 591 .5 14 6519802.51 548949.11 579 . 584 .1 599 .6 15 6519811.62 548949.45 3 16 6519897.31 548965.37 82 .6 588 .8 595 . 5 576 .6 17 6519964.64 548983.70 kraav 57. 63 18 6519514.90 548921.16 577 .9 68 580 .4 19 6519488.35 548960.07 57. 85 .3 92 .1 20 6519399.62 548968.65 5 5 56 598 .2 595 .4 600 .8 21 6519282.71 548980.30 2 Š-5 1 Š-7 22 6519295.34 548939.73 581 .0 58 23 6519329.95 548879.27 54 54 55 57 0 .7 28 58 59 60. 24 6519252.86 548806.77 80 .5 580 .6 5 7 56 580 . 603 .1 25 6519246.70 548839.14 59 60 26 6519220.95 548974.46 55 57 3 589 .1 581 . 601 .1 27 6519108.83 548931.23 603 .8 28 6519062.45 548910.36 60 29 6519052.44 548908.35 605 .7 22 8. 59 5 30 6519048.57 548908.00 1 2 Š-4 582 .9 575 . 31 6519030.14 548900.89 58 eea tse: Oodaa tvv bs 32 6518888.20 548869.48 564m a . 572 .3 33 6518842.17 548852.97 73 .4 583 .1 02 .4 5 6 92 .6 imau r Ni 8 5 1 Š- 34 6518828.21 548844.08 594 .4 0 :521 4 4 75 .8 2030 :01 35 6518818.82 548833.30 5 29 585 .8 36 6518815.40 548829.12 15 u k usk 02 .0 põd l 37 6518800.69 548812.69 92 38 6518792.89 548803.92 3 6. 2 Š- 5 2 Š-6 593 .3 39 6518786.55 548797.58 9 40 6518783.99 548780.82 6 .5 581 .4 1 Š- 588 .2 56 600 .3 41 6518779.88 548764.84 570 .5 598 .1 42 6518790.24 548757.25 567 .7 43 6518800.52 548739.76 589 .1 564 .3 7 44 6518803.21 548740.56 48 579 . 60. 562 .5 45 6518886.50 548765.66 607 .1 568 .2 46 6518900.21 548732.52 15 1 2 5 . 2 7 Š- e lpp 5 585 .1 47 6519023.98 548725.23 20 58 0. 566 .1 567 .7 599 .5 e lpp4 48 6519101.83 548752.34 49 6519104.48 548745.57 568 .1 572 .9 565 .0 Mäeeraldise teenindusmaa 557 .6 2 Š-7 6 Š-2 pindala: 24.95 ha 574 .6 583 .8 570 .6 579 .1 598 .6 Pa1 - 8 578 .0 565 . 577 .7 573 .3 1313 6 581 .1 2 Š-0 568 . 583 .6 571 .7 0602 L3 Pa3 - 563 .2 580 .8 601 .1 ee 573 .8 595 .0 ut 567 .9 57 m ar 0 001: 578 . 2920 Ni i 1: 581 .6 2 Š-1 031 54 55 15 58 2 Š-8 2921 e lpp 02 .0 56 584 .0 13 60. 8 9. 59 1 5 15 18 57 59 3 .5 58 58 604 .8 578 .3 60 600 .7 19 2 Š-9 Pa2 - 580 .6 581 .3 19 60 578 .3 605 .0 581 .0 ma i u r la jraba 579 .7 Ni Se 010 :522 01:0027 030 : 030 : 292 3 Š-0 581 .1 292 0 Y=54930 602 .9 580 .1 6519400 8 X= 4 . 56 57 576 .8 3 Š-1 58 54 mmaru 57 Oja-Ta 10 :500 3 Š-2 292030 :0 579 .0 20 55 15 e lpp 02 .0 3 Š-3 585 .8 8 0 603 . 20 Y=54880 572 .7 3 Š-4 15 6519400 X= 5 u k usk 02 .0 7 .9 577 .7 57 5 574 .7 6 Š-3 9 5 7 . 3 0 Š- 6 74 .4 58 5 572 .4 581 .1 59 573 .7 Pa4 - 578 .2 6 60 6 3 Š-6 54 62 620 .2 12 570 .6 4 Š-2 55 Pa1 -0 10 12 01 .2 a k k s 23 575 .2 577 .5 56 6 Š-4 23 Andrese Oja- 582 .7 010 :430 292030 : 1 8 9 56 7 4 . Š- 3 6 Š- 5 581 .9 7 .6 59 571 .6 57 58 623 .8 3 Š-8 22 4 Š-0 5 5 9 .3 6 5 57 8 15 . 57 588 . 6 4 60 22 62. 09 1 K 21 111 nt v u ndament 81 578 .0 ame 56. 596 .5 1 59 625 . 2 .2 613 .9 59 78 vund 21 58 3 Š-7 7 33 612 . 61. 62. 574 .9 K K p v ma 567 .3 626 .8 612 .9 32 62. 76 .7 615 .7 5 57 563 .1 8 .1 7 59 6 7 . E p v ma 578 .6 60 52 59 2 37 563 .6 75 .5 621 . 5 62. 62 .2 29 8 7 62. 5 59. 0 6 613 .8 M 1 . 2 96 der p ma61 1 . 68 4 v 62 6 56. 68 . 61 59 5 8 .2 kel 5 57 6 8 2 3 629 .2 61 2 24 63 6 4 618 .0 58 569 . 0 24 19 588 .7 96 .8 60 1 635 .1 57. 5 . 14 7 07 4 . Š- 60 62 8 .1 63 584 .5 10 51 635 .8 99 594 .7 61 63. . 0 . 62 72 80 592 .3 602 . 88 63 605 .0 61. 80 . 59 26 60 63. 63. 62. 73 62.83 r k 6 20 63 4 . Š- 53 6 . 60 2 5 .2 25 Pa9 - 63 62 10 36 .8 637 .2 4 Š-8 67 61 63. 63.95 6 3 63 02 .6 3 3 6 4 . 9 Š- 5 6 63 9 . 4 4. 0 62 4 8 2 53 Š- 63. 63. 91 628 .6 60 . Pa1 -2 5 59 28 .8 63. 85 kr 63.97 63. 50 9 9 2 .6 63 620 .9 7 6 63.5 63 64. 12 4 63. 1 .68 65 63 6 6 63. 52 6 8 636 . 57 63. 74 637 . 3.1 57 63. 7 6 6 3 636 . 3. 86 62 33 6 1 0 646 .3 58 624 . 641 . 63 635 .0 . 95 63. 56 63 PK K 6 3 55 8 64 0 . 22 5 2 . 4 4 3 6 Š- 6 32 .6 647 .6 3. 93 59 6 63. 63 64 27 K 624 .0 64. 76 . 64 6 6 55 628 .4 637 .0 u 38 .4 3. 41 43 .2 õ 6 64. E 3 .2 61 ürma i tsi 643 .8 64 . 31 66 J 9 42 648 . 23 3 .4 78 1 64. 0 :6 62 64. 46 . 62. 1 6 030 :0 6 75 2 0 . 5 62 9 62 6 . 89 2 629 .3 627 .2 64 74 64. KK 64. 64. B K 64. K 9 611 .4 8 .8 6 613 . 64 569 . 573 .3 54 a k j räär 624 .4 572 .2 62 609 .9 d lre 53 Mö 87 06 60. 30 :01:00 2920 31 61. 76 05 .4 89 6 61. 59. 61 80 i . Mäenuk 61 4 Š-9 60 596 .3 01:0 0 07 611 .7 292030 : 52 603 .0 5 2 61 56 ürma i tsi 1 .7 J 61 24 1 -1 0 0 :010 :6 Pa 613 .2 612 . 29203 54 617 .4 5 Š-1 5 Š-0 602 .5 53 kr 55 615 .8 62 31 .1 63 6 Tuulk iu 34 .3 23 608 .8 57 6 62. 01:0809 1 0 57 6 58 Š- 29201: 59 59 60 26 27 äär 2 a k j r eL 58 63 54 u e 074 t 55 628 .9 16 .5 8 6 1 SPŠ-8 001 ar : m i 60 01: i 36 .0 57 6 59 292 31 N 49 615 .9 8 61 4 eea tse: vv 53 a t 60 a 10 Ood 56 9m abs 63 54. 292 62 58 8 35 15 .0 272 63. 6 632 .9 2829 68 9 1. 1 SPŠ- 0 6 293 Pa8 - 631 .0 5 Š-2 53 5 Š-4 Š- 30 .0 629 .6 6 623 .0 43 3031 25 3. 6 24 . 5 62 624 . 15 . 0 .8 62 63 kr 5 624 .3 626 . 629 .8 .80 62 47 61 627 .7 62. a k j räär 622 .2 LEPPEMÄRGID: 52 627 .3 624 .5 20 .1 2 Mäeeraldise piir, Tee kaitsevöönd 6 11 20 piiripunkt ja piiripunkti number 62. 62. 58 59 60 59 626 .0 2 Mäeeraldise teenindusmaa piir, Sideehitise kaitsevöönd 621 .5 3 .2 62 piiripunkt ja piiripunkti number 61 kr iv iaaugu 58 L 01:0040 292030 : Maaparandushoiuala Taimestamata liivaala 61 60 57 62 80 81 59 Veehaarde sanitaarkaitseala 61. 61. 620 .1 Rohumaaks korrastatud ala 61 53 põd l 60 56 619 .5 16 .8 SPŠ-19 2006. a uuringušurf (EGF 7835) 6 Veekoguks korrastatud ala 1 57 ee L 2017. a uuringušurf 1 001 u t 060 Korrastatud maa positiivse pinnavormi m ar sa 2017. a puurauk 46 nuKr - uu n : ekõ ülemine kontuur 61. Ah 0 0 :71 i 30 :01 292 Ni 2920 01: 1 56 616 .8 Korrastatud maa positiivse pinnavormi 103 alumine kontuur 14 292 54 53 14 .5 05 6 55 Ümberpaigutatud Niimaru tee 57 61. 61. 613 .6 52 Ahekõnnu-Kruusa 3132 29203:001:0710 Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus 46 5 - Pa põd l 45 5 58 56 5 Š- Maapinna samakõrgusjoon, abs m 42 Š- 61 570 .5 576 .2 608 .8 8 .7 Elektripaigaldise kaitsevöönd 81 60 83 60. 10 .1 60. 6 569 .7 51 5 Š-7 ekõnnu Ah 21 30 :01:07 604 .8 MÄRKUSED: 2920 570 .8 6 Š-0 3233 nnu 1. Koordinaadid L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ahukõ 56 95 3 06 .7 :002 6 . 60. 2030 :01 2. Alus: OÜ Pärnu Maamõõduteenistus koostatud topoplaan M 1:1000, 07.2017. 60 29 3. Kasutatud: Pa7 - 3334 - Geoloogilise uuringu aruanne " Aruanne Ahekõnnu kruusamaardlas Ahekõnnu III 0 3 Y=54890 609 . 9 kr 5 Š- uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.11.2017) ", 567 .3 570 .6 4 3435 60. 8 57 51 607 .8 Mäebüroo Nord OÜ; 605 .4 4 52 604 . 63 36 60. - Niimaru tee ümberpaigutamine, Töö nr P-19/2019, OÜ AARENS PROJEKT. 35 00 606 .0 X=65188 4. Katastriüksuste andmed: Maa-amet 29.04.2020. Pa6 - 53 54 7 .9 8 .8 5. Kitsenduste andmed: Maa-amet 29.04.2020. 8 9 9 5 5 5 Š- 608 .1 605 .9 6. Maardlate andmed: Maa-amet 29.04.2020. 57 56 3637 44 41 55 58 05 69 .1 5 602 .1 7. Keskkonnaandmestik: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonna- 60. 4 7 8 .5 3 3 59 4340 agentuur 2020. 0 59.39 602 .9 .3 571 .1 38 9 OBJEKTI ASUKOHT TÖÖ NR 3 5 60 600 . 42 9 959. 17 Rapla maakond Kehtna vald 20PR-202 60. 22 3 3 60. 03 595 .6 40 OBJEKT, JOONISE NIMETUS GRAAFILINE LISA 41 585 .2 3 575 .5 Taotleja OÜ SOKKEL HOLDING AHEKÕNNU KRUUSAKARJÄÄR 4 89 .9 567 . 5 ............................................................. KUUPÄEV 7 .7 58.91 KORRASTATUD MAA PLAAN 29.04.2020 56 8 02 Nimi 580 . . 568 .5 571 .5 58 99 BAASKAARDI NR 577 .4 57. 580 .8 ekõnn e ute /allkirjastatud digitaalselt/ Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn Telefon 6 139 810 kr 20254Ah 2 ............................................................. Mäebüroo Nord OÜ MTR.reg.nr. EEG000221 6312 0 :010 :62 E-mail [email protected] GSM 50 86 101 578 .2 29203 Allkiri 572 .1 KOOSTAJAD TELLIJA MÕÕTKAVA 44 . Margus Kukk 35 57 7. OÜ SOKKEL HOLDING 5 1:1000 Lonni, Purku küla, Rapla vald, Rapla maakond, 78401 0 5 10 20m Laur Kõiv Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 02.10.2020 10:56 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-110013-18.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, October 2, 2020 9:45 AM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-110013-18 Ahekõnnu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise otsuse täiendatud eelnõu ja eelhinnangu täiendatud eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/35502- 37ebb8c37076078b7ec425a3c2d366fc88d7abdb36ecedb294c039894e567f14 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist