Kiri

Maanteeamet 02.09.2020 Teelise 4 Tallinn 10916 Kaaskiri / kooskõlastamine Koostame OÜ Farad Group te llim u sel rekonstrueerimis projekti " PELTSE REK2019 " . Rekonstrueerimis tööd toimuvad maaparandusehitistel Peltse 1 (MS kood/ehitise kood 1107190020010 /001) , Peltse 2 ( 11071900200 2 0 /001 ) ja Peltse 3 ( 11071900200 3 0 /001 ) . Maaparandusehitiste asukoht – Lääne-Virumaa Vinni vald Viru-Kabala küla. Rekonstrueerimise käigus planeeritakse projektalal teha alljärgnevaid töid: kraavide l koprapaisude likvideerimine, rohttaimestiku ja peenvõsa niitmine ning puittaimestiku raiumine , lamapuidu eemaldamine; kraavide settest puhastamine ja voolusängi kuju taastamine; uute kraavide rajamine ning osade kraavide likvideerimine; kivikindlustusega sissevoolunõvade rajamine; drenaažisuudmete rajamine ja taastamine; drenaažisüsteemi rekonstrueerimine; truupide rekonstrueerimine. Osa kavandatud rekonstrueerimistöid jäävad 17120 Sämi-Sonda-Kiviõli kõrvalmaantee teekaitsevööndis se . Teekaitsevööndis on kavandatud rekonstrueerida kraavid (kokku 1 ,1 km ulatuses) ning osade olemasolevate drenaažitorude läbipesemine. P alun eelpool mainitud projekt kooskõlastada. Vajadusel lisada kooskõlastusele omapoolsed tingimused. Küsimuste korral palun võtta ühendust projekteerijaga. Lisa d : 2020016 PELTSE REK2019 . pdf Lugupidamisega Raul Tihane Projekteerija Tel. 7303735 E-mail: raul @ibun.ee TÄHE 106, 50107 TARTU. Tel. 7303735 Registreerimisnumber 10696600 MTR EH, EJ, EK, EO, EP 10696600-0001 MATER MK, MU, MO, MP 0019-00 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 518/2010 Töö nr: 2020016 Koostaja: INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ Tellija: OSAÜHING FARAD GROUP Objekti asukoht: Lääne-Virumaa Vinni vald Viru-Kabala küla PELTSE REK2019 Maaparandussüsteemi Ehitise kood Ehitise nimetus Ehitise lühinimetus kood 1107190020010 001 PELTSE 1 EH 1 1107190020020 001 PELTSE 2 EH 2 1107190020030 001 PELTSE 3 EH 3 Koostas: Raul Tihane Juhataja: Lauri Lokko Vastutav spetsialist: Raul Tihane TARTU 2020 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 SISUKORD SISUKORD ..................................................................................................................................... 2 Põllumajandusameti Lääne-Viru keskuse projekteerimistingimused. Teenus nr: 1923850 .. 4 LÄHTEÜLESANNE. .................................................................................................................... 8 Tabel 1 Rekonstrueeritud maaparandusehitise tehnilised andmed ............................................... 13 Tabel 2. Ehitustööde koondtabel................................................................................................ 14 Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja –toodete andmed ........................................................ 16 SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 17 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................... 17 1.1 Maa-ala asukoha kaart ............................................................................................................. 18 2. UURIMISTÖÖD ....................................................................................................................... 18 2.1. Tabel 4. uurimistööde loetelu ................................................................................................. 22 2.2. Tabel 5. Reeperite loetelu....................................................................................................... 23 3. GEOLOOGIA JA MULLASTIK .............................................................................................. 23 4. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE ............................................................ 24 4.1. Trasside ettevalmistustööd ja kraavide puhastamine settest .................................................. 24 4.2. Kuivendussüsteem .................................................................................................................. 25 4.2.1. Kuivendussüsteemi ehitamine ............................................................................................. 25 4.2.2. Uute kraavide rajamine ja vanade likvideerimine ............................................................... 25 4.2.3. Kivikindlustusega sissevoolunõvad .................................................................................... 25 4.2.4. Drenaaž................................................................................................................................ 25 4.2.5.1. Drenaažisuudmete rajamine ja taastamine ....................................................................... 25 4.2.5.2. Drenaažitorud ja kollektorid............................................................................................. 26 5. TRUUBID ................................................................................................................................. 26 5.1. Truupide ehitus ....................................................................................................................... 28 6. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................ 28 7.1. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel .... 28 7.2. Kobraste tegevuse mõju metsale ja kuivendussüsteemi veejuhtmetele ................................. 30 7.3. Suudmete puhastuslodu .......................................................................................................... 31 7. MAAPARANDUSEHITISE KASUTAMINE JA HOOLDAMINE ........................................ 31 8. JUHENDDOKUMENTIDE NIMEKIRI .................................................................................. 32 9. TÖÖMAHTUDE TABELID..................................................................................................... 33 Tabel 8. Drenaažitorustiku rajamise tööde mahud.................................................................. 36 Tabel 9. Drenaažiarmatuuri rajamise tööde mahud................................................................ 37 2 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 10a. Rekonstrueeritavate truupide tööde mahud .......................................................... 38 Tabel 10b. Ehitatavate truupide tööde mahud ......................................................................... 39 Tabel 11. Ehitustööde eeldatav maksumus ............................................................................... 40 LISAD ........................................................................................................................................... 44 LISAD Lisa 1 JOONISED Joonis 1 KUIVENDUSVÕRGU PLAAN (M 1:2000) Joonis 2 KUIVENDUSVÕRGU PLAAN (M 1:2000) Joonis 3 EESVOOLU 300 PIKIPROFIIL (Mh 1 :5000, Mv 1:50) JA RISTPROFIILID (M 1:100) Joonis 4 EESVOOLU 301 PIKIPROFIIL (Mh 1 :5000, Mv 1:50) JA RISTPROFIILID (M 1:100) MAAPARANDUSRAJATISTE „PROJEKTI TÜÜPJOONISED“ 1 Filtratsioonitõkke ekraani skeem 1.4-1 Kivikindlustusega sissevoolunõva 1.4-2 Kivikindlustusega sissevoolunõva 2.13 Drenaažikollektori suue Di>100 mm 2.11 Drenaažisuudme tähis DTP-PL ja DTP-PU 2.16 Dreeni kruusafilter DF-KR-REK 2.18 Drenaažitorustiku katmisviisid 3.2-1 Truubi mattotsak kivikindlustusega (MAOK) – Di 40 cm 3.2-2 Truubi mattotsak kivikindlustusega (MAOK) – Di 40 cm 3.4-1 Truubi kiviotsak kivikindlustusega (KOK) ∅ 50 JA ∅ 60cm 3.4-2 Truubi kiviotsak kivikindlustusega (KOK) ∅ 50 JA ∅ 60cm 3.5-1 Truubi kiviotsak kivikindlustusega (KOK) ∅ 120cm 3.5-2 Truubi kiviotsak kivikindlustusega (KOK) ∅ 120cm 3 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Põllumajandusameti Lääne-Viru keskuse projekteerimistingimused. Teenus nr: 1923850 4 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 5 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 6 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 7 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 LÄHTEÜLESANNE. Koostada: Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas, Viru-Kabala külas Aasu (70201:001:0065) ja Koplipõllu (70201:001:0349) kinnistutel asuvate Peltse maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt. Katastritunnus Ehitise Maaparandus- Ehitise Uuritav Eesvoolu nimi süsteem kood pind (ha) pikkus (km) 70201:001:0065 Peltse 1 1107190020010 001 8,9 0,30 70201:001:0065 Peltse 2 1107190020020 001 14,4 1,3 Pada j. 70201:001:0349 Peltse 2 1107190020020 001 1,6 0,24 Pada j. 70201:001:0349 Peltse 3 1107190020030 001 35,8 1,64 Lähteülesanne uurimis- ja projekteerimistöödeks Teostada kinnistutel kõigi maaparandusrajatiste uurimistööd rekonstrueerimisprojekti koostamist võimaldavas mahus. Uuritav pindala 60,7ha. Eesvoolude uurimine 3,4km. Uurimistööde käigus selgitada välja maaparandussüsteemi puuduliku kuivenduse põhjused. Uurimustööga selgitada välja keskkonnarajatiste ehitamise vajadus. Projektiga leida optimaalne lahendus maaparandussüsteemi eesmärgipäraseks toimimiseks. Teostada rekonstrueerimistööd kraavivõrgule, eesvoolule, truupidele ja drenaaživõrgule. Vajadusel uute kuivenduskraavide, truupide ja drenaaži projekteerimine ning pinna planeerimine sulglohkude ja pinnase oluliste ebatasasuste kõrvaldamiseks. Võimalike kitsenduste (keskkond, kommunikatsioonid, piiritähised jne.) olemasolu selgitab välja projekteerija. Koostas: Urmas Vahur, 50 87 763 8 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 9 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 10 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 11 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 12 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 1 Rekonstrueeritud maaparandusehitise tehnilised andmed MPS ehitise kood 1107190020010 1107190020020 1107190020030 MPS ehitise nimetus PELTSE 1 PELTSE 2 PELTSE 3 MPS ehitise kood 001 001 001 MPS lühitähis EH 1 EH 2 EH 3 (koos pr ala välisega) Tehniliste andmete Mõõt- Uue ehitise Likvideeritava Rekonst- Uue ehitise Likvideeritava Rekonst- Uue ehitise Likvideeritava Rekonst- nimetus ühik või lisanduva osa andmed rueeritava või osa andmed rueeritava või osa andmed rueeritava lisanduva lisanduva osa andmed osa andmed osa andmed osa andmed osa andmed osa andmed 1. Maaparandussüsteemi maa- ala andmed maaparandusehitise piires Põllumajandusmaal 16,00 8,90 35,80 paikneva kuivendussüsteemi maa- ha ala pindala sh. 1) drenaažkuivendus 16,00 35,80 ha 2) kraavkuivendus 8,90 ha 2. Eesvoolude ja kuivenduskraavide ning neil paiknevate rajatiste andmed Eesvool km 0,31 1,77 sh. kollektoreesvoolu pikkus km Kuivenduskraavid km 1,69 3,73 0,05 2,44 Sillad kokku tk Truubid kokku tk 1 1 6 3 4 Purded kokku tk 3. Drenaažisüsteemi rajatised Drenaažitorustiku pikkus km 0,05 kokku Drenaažikaevude arv tk Regulaatorkaevude arv tk Drenaažisuudmete arv tk 6 2 43 Düükrite arv tk 13 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 2. Ehitustööde koondtabel Ehitised EH 1 EH 2 EH 3 Projektala kokku välised (EH 3) Jrk nr Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik Kogus 1 2 3 4 5 6 7 8 1. Eesvoolud 1.1 Ettevalmistustööd 1.1.1 Võsa ja peenmetsa langetamine, koondamine ha 0,40 0,09 0,21 0,09 hunnikusse ja likvideerimine, tihe võsa D 1.1.2 Metsa likvideerimine, tüve läbimõõt 8-21 cm, ha 0,35 0,03 0,27 0,06 kesktihe mets M 1.1.3 Tüveste vedu, läbimõõt 8-21 cm, 300m ha 0,35 0,03 0,27 0,06 1.1.4 Kändude juurimine trassidelt , keskmise metsa ha 0,05 0,05 kännud 1.1.5 Kändude vedu ja koondamine hunnikusse ha 0,05 0,05 1.1.6 Ekspluatatsioonieelne peenvõsa ja rohttaimestiku ha 0,56 0,09 0,36 0,11 niitmine niitmine kraavitrassidelt 1.1.7 Ehitusaegsete filtratsioonitõkke ekraanide tk 4 1 3 paigaldamine 1.2 Veejuhtmete rekonstrueerimine 1.2.1 Kraavide kaevamine ja puhastamine I-II gr pinnas 1000 m³ 1,55 0,23 1,12 0,21 1.2.2 Ekspluatatsioonieelne sette eemaldamine 1000 m³ 0,16 0,02 0,11 0,02 ekskavaatoriga (10% põhikaevest) 1.2.3 Puistepinnase laialiajamine buldooseriga (80% 1000 m³ 1,24 0,18 0,90 0,16 kaevest), lüke 30 m 1.2.4 Kopratammide likvideerimine (3 korda) tk 1 1 1.3 Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine 1.3.1 Väikeste hüdrotehniliste ehitiste tk 2 1 1 mahamärkimine 1.3.2 Ø50-75 cm truubitoru väljatõstmine m 26 12 14 1.3.3 Ø100 cm truubitoru väljatõstmine m 24 24 1.3.4 Truubitorude ja otsakute utiliseerimine m³ 23 3 8 12 1.3.5 Ø 60cm plasttruubi torustiku ehitamine (60- m 14 14 PT) 1.3.6 Ø 120cm terastruubi torustiku ehitamine, 2mm, m 14 14 ZN 64-85um (120 TT) 1.3.7 Terastoru värvimine (sisepind) Epoxy EH100 kg 12 12 1.3.8 Terastorude katmine geotekstiiliga (NGS1) m² 55 55 1.3.9 Ø60 cm truubi kiviotsaku kivikindlustisega 2 otsakut 1 1 ehitamine (60-KOK) 1.3.10 Ø120 cm truubi kiviotsaku kivikindlustisega 2 otsakut 1 1 ehitamine (120-KOK) 1.3.11 Täiendav kaeve truupide ehitamisel m³ 110 30 40 40 1.3.12 Täitepinnas truubi torustiku ehitusele m³ 102 42 60 1.3.13 Kruuskattega teekatendi taastamine truupide m³ 24 24 ehitamisel 1.3.14 Tähispostide paigaldus teed läbiva truubi tk 2 2 juurde 1.4 Drenaažiarmatuur ja muud tööd 1.4.1 Ø>100 kollektorisuudme rajamine (vastavalt tk 4 4 projekti tüüpjoonisele 2.13) 1.4.2 Drenaažikollektori suudme tähistamine DTP- tk 4 4 PL 1.4.3 Mattunud drenaažkollektori suudmete otsimine tk 4 4 2. Reguleeriv võrk 2.1 Ettevalmistustööd 2.1.1 Võsa ja peenmetsa langetamine, koondamine ha 3,62 0,51 2,62 0,50 hunnikusse ja likvideerimine, tihe võsa D 2.1.2 Metsa likvideerimine, tüve läbimõõt 8-21 cm, ha 2,21 0,31 1,29 0,62 kesktihe mets M 2.1.3 Tüveste vedu, läbimõõt 8-21 cm, 300m ha 2,21 0,31 1,29 0,62 2.1.4 Kändude juurimine trassidelt ja põllult keskmise ha 1,17 0,10 0,95 0,12 metsa kännud 2.1.5 Kändude vedu ja koondamine hunnikusse ha 1,17 0,10 0,95 0,12 2.1.6 Ekspluatatsioonieelne peenvõsa ja rohttaimestiku ha 4,38 0,61 2,93 0,83 niitmine niitmine kraavitrassidelt 2.2 Veejuhtmete rekonstrueerimine ja ehitamine 2.2.1 Kraavide mahamärkimine (EK) km 0,05 0,05 14 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 2.2.2 Kraavide kaevamine ja puhastamine I-II gr 1000 m³ 6,13 1,35 2,34 2,43 pinnas 2.2.3 Ekspluatatsioonieelne sette eemaldamine 1000 m³ 0,61 0,14 0,23 0,24 ekskavaatoriga (10% põhikaevest) 2.2.4 Puistepinnase laialiajamine buldooseriga (80% 1000 m³ 4,90 1,08 1,87 1,95 kaevest) 2.2.5 Kivikindlustusega sissevoolunõva rajamine tk 3 1 2 2.3 Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine 2.3.1 Väikeste hüdrotehniliste ehitiste tk 12 1 9 2 mahamärkimine 2.3.2 Ø50-75 cm truubitoru väljatõstmine m 59 10 28 21 2.3.3 Truubitorude ja otsakute utiliseerimine m³ 17 4 6 7 2.3.4 Ø 40cm plasttruubi torustiku ehitamine (40- m 53 53 PT) 2.3.5 Ø 50cm plasttruubi torustiku ehitamine (50- m 27 20 7 PT) 2.3.6 Ø 60cm plasttruubi torustiku ehitamine (60- m 95 10 71 14 PT) 2.3.7 Ø40 cm truubi mattotsaku kivikindlustisega 2 otsakut 5 5 ehitamine (40-MAOK) 2.3.8 Ø50-60 cm truubi kiviotsaku kivikindlustisega 2 otsakut 7 1 4 2 ehitamine (50-60KOK) 2.3.9 Täiendav kaeve truupide ehitamisel m³ 163 20 93 50 2.3.10 Täitepinnas truubi torustiku ehitusele m³ 346 38 242 66 2.4 Drenaažiarmatuur ja muud tööd 2.4.1 Dreenide mahamärkimine km 0,05 0,05 2.4.2 Ø>100 kollektorisuudme rajamine (vastavalt tk 42 3 39 projekti tüüpjoonisele 2.13) 2.4.3 Drenaažikollektori suudme tähistamine DTP- tk 42 3 39 PL 2.4.4 Mattunud drenaažkollektori suudmete otsimine tk 42 3 39 2.4.5 Ø100 mm plasttoru dreeni rajamine käsitsi, II km 0,05 0,05 gr.pinnas 2.4.6 Drenaaži läbipesemine pesemisagregaadiga, km 1,60 1,60 torude läbimõõt üle 100 mm 2.4.7 Drenaaži kohtrikete likvideerimine, dreeni 100 riket 0,95 0,95 läbimõõt kuni 100 mm 2.4.8 Dreeniühenduse (tüüp OÜ) rajamine tk 2 2 2.4.9 Dreeni kruusafiltri (tüüp DF-KR-REK, 2.0 m³) tk 112 112 rajamine 2.4.10 Pinna planeerimine, maht kuni 400-600 m³/ha ha 29,0 4,0 15,0 10,0 2.4.11 Kivide koristamine veoga kuni 300 m, kivisus ha 20 6 6 8 7 - 30 m³/ha 2.4.12 Kivihunniku koristamine veoga kuni 300 m m³ 300 3. Muud 3.1 Infotahvli paigaldamine kompl 2 1 1 3.2 Nõuetekohase teostusmõõdistuse koostamine töö 1 1 vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 3.3 Geodeetiliste punktide kontrollmõõtmised tk 2 2 15 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 3. Vajalike ehitusmaterjalide ja –toodete andmed Jrk. Ehitusmaterjali või toote nimetus Mõõtühik Kogus nr. 1. Truubid 1.1 Plasttoru Ø 400 mm, SN8 m 53 1.2 Plasttoru Ø 500 mm, SN8 m 30 1.3 Plasttoru Ø 600 mm, SN8 m 113 1.4 Tereas toru Ø 1200 mm, 2 mm m 14 1.5 Truubi tähispostid tk 2 1.6 Kivid Ø15-30 cm (keskmine Ø22 cm) m³ 72 1.7 Geotekstiil NGS1 m² 432 1.8 Mättad m² 681 1.9 Täitepinnas truupidele m³ 512 1.10 Teekatte kruus (fr 0…31,5mm) m³ 24 2. Kivikindlustusega sissevoolunõv 2.1 Mättad m² 18 2.2 veeris 15-30 cm m³ 3 2.3 Geotekstiil NGS1 m² 15 3. Dreenid 3.1 Plastdrenaaži toru Di=80 mm (geotekstiiliga kaetud) m 0 3.2 Plastdrenaaži toru Di=100 mm (geotekstiiliga kaetud) m 50 3.3 Plastdrenaaži toru Di=125 mm (geotekstiiliga kaetud) m 0 3.4 Plastdrenaaži toru Di=160mm (geotekstiiliga kaetud) m 0 3.5 Otsakorgid Ø80 mm tk 25 4. Suudmed 4.1 Plastist tähispost koos otsakorgi ja ümarrauaga tk 46 4.2 Geotekstiil (NGS1) m² 255 4.3 Huumusmuld m³ 10,2 4.4 Muruseeme kg 5,1 4.5 Kivid Ø15-30 cm (keskmine Ø22 cm) m³ 51,0 4.6 PE Suudmetoru De 100 mm m 38 4.7 PE Suudmetoru De 125 mm m 9 4.8 PE Suudmetoru De 160 mm m 4 5. Dreeniühendused ja kruusafiltrid 5.1 Otseühendused (OÜ) kompl 2 5.2 Sorteeritud kruus max tera suurus 32 mm m³ 224 5.3 Dreenitoru D65 L=4 m, kolmik, otsakork, greotekstiil kompl 112 6. Filtratsioonitõkke ekraanid 6.1 Geotekstiil NGS1 m² 32 6.2 Puitlaastuga filterkotid m³ 8 6.3 Kivid (∅30...40 cm) tk 96 6.4 Ümarpuit (∅10...15 cm) tm 0,96 16 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Maaparandussüsteemide projekteerimis- ja uurimistööde tellijaks on Farad Group OÜ. Uurimis- ja projekteerimistööde teostamise kord on määratud Põllumajandusameti Lääne- Viru Keskuse projekteerimistingimustes. Projektala (edaspidi objekt) jääb kokku kolmele maaparandusehitisele (maaparandusehitiste loetelu on tood tabelis 1. Objekt paikneb Lääne-Viru maakonnas Vinni vald Viru-Kabala külas, Aasu (70201:001:0065) ja Koplipõllu (70201:001:0349) maaüksustel. Koplipõllu maaüksus piirneb lõunast asfaltkattega riigiteega 17120 Sämi - Sonda - Kiviõli tee. Koplipõllu maaüksust läbib 7020322 Põdri tee, mille kaudu pääseb Aasu maaüksusele (ca 2,2 km). Maakasutus viis on kultuurheinamaa. Kraavi 301 muldes paikneb Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektri maakaalliin (VIRU- NIGULA:KB0). Koplipõllu ja Aasu kinnistud piirnevad metsise(Tetrao urogallus) elupaigaga keskkonnaregistri koodiga KLO9124256, kus esineb ka Nuuskuri soometsise mänguala. Projektalale jäävad Uljaste ja Pada uuringuväli, mis kuuluvad maardlate nimistusse. Olemasolev kuivendussüsteem Koplipõllu maaüksusel on rajatud drenaaž kuivendus, mis vastab II intensiivsusastmele. Aasu maaüksusel on kraavkuivendus (IV intensiivsusaste). Maaparandussüsteemide eesvooluks on Pada jõgi (VEE1071900). Pada jõgi on nn lõhejõgi (alus: Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistu, keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). Projektalale jääb 7 truupi. Projekti koostamisel on kasutatud järgnevaid algallikaid:  Aluskaart -Maaameti põhikaart;  Katastripiirid Maaamet 2020 seisuga;  Maaameti Geoportaal;  Põllumajandusametist saadud drenaažiplaanid. Arunade koostamisel on lähtutud järgmistest juhenddokumentidest:  Maaparandusseadus;  „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ Maaeluminister 20.12.2018 nr 77. Mõõdistus- ja uurimistööde andmeid säilitatakse IB Urmas Nugin OÜ arhiivis. 17 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 1.1 Maa-ala asukoha kaart Märkus: 1. Asukoha kaardi alus on võetud Maaameti geoportaalist http//xgis.maaamet.ee 2. UURIMISTÖÖD Topogeodeetilised uurimistööd viis Raul Tihane 05.04.2020. Topogeodeetiliste uurimistööde raames mõõdistati eesvoolude ristprofiilid iga 100-150 m järel (kokku 2,08 km pikkusel lõigul), samuti kõik seonduvad rajatised sh truubid, suubuvad kraavid ja suudmed (enamus olid mattunud). Samuti mõõdistati valikuliselt maapinna kõrgusi. Iga mõõdetud ristprofiil tähistati loodused märkelindiga ja mõõtepunkti tähisega. Mõõdistustööde käigus paigaldati ajutisi reeperid kokku 3 tk. Mõõdistustöö sidumiseks riikliku alusvõrguga teostati kontrollmõõtmine lähimal riikliku alusvõrgu punktil Viru- Kabala00 (koordinaatidega x: 6582455.17, y: 652543.23, Z=65.062). Topogeodeetilise uurimistöö raames tehti mõõdistustööd vastavalt määruses „Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded“ toodud nõuetele. Mõõdistamine toimus L-Est97 koordinaatide- ja EH2000 kõrgussüsteemis. Ristprofiile on mõõdetud GPS–mõõdistuse teel (RTK- reziimis). Baaspunktina kasutati Trimble VRSNow Eesti teenust, mis pakub täpseid 18 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 RTK GPS/GNSS diferentsiaal parandeid ilma oma baasjaama ülespanekuta üle Eesti. Piisava täpsuse tagab ka lisaks tavapärasele RTK/staatilisele mõõtmisele ning GPS/GLONASS/GALILEO- satelliitide toetusele on SP80-l BeiDou/QZSS -signaalide toetus. Piisava PDOPga aladel asuvad reeperid on mõõdistatud GPS seadmega kasutades vähemalt kahte mõõtmissessiooni (kontrolllugemid). Geodeetilistel uurimistöödel kasutati järgmisi seadmeid:  GPS/GNSS seade Spectra Precision seadet SP80  Väliarvuti RANGER tarkvaraga „SurveyPro GNSS” Eesvoolud ja kuivenduskraavid Ehitise EH3 eesvooludeks on kraavid 300 (Kabala PKR) ja 301. Eesvoolu 300 lang on 1,3 ‰, pealt laius 10…12 m ja keskmine sügavus 2,8 m. Eesvoolu 301 lang on 1,3 ‰, pealt laius 9-12 m ja keskmine sügavus 1,8 m. Eesvoolu 100 lang on 1,5 ‰, pealt laius 6-8 m ja keskmine sügavus 1,4 m. Nii eesvoolud kui ka kuivenduskraavid paiknevad ebapüsivates pinnastes (turvas, peen- ja tolmliiv). Nõlvad on nõlvusega 1:2…1:3 ning kraavide ristprofiilid on valdavalt U-kujulise ristlõikega. Mitmel pool on näha nõlvade libisemise/vajumise jälgi. Kraavide nõlvadel kasvab võsa ja mets ning voolusängis kasvab kohati rohkesti veetaimestikku. Setet oli kraavides vähesel määral, va koprapaisu taga. Drenaaži suudmed ei olnud valdavalt leitavad kõrge veetaseme või pinnase alla mattumise tõttu leitavad. Drenaaži suudmeid olid tuvastatavad ainult kohtades, kus nõlvadest ajas vett välja. Ühtegi korras suuet ei tuvastatud, kõik suudmed vajavad rekonstrueerimist. Ehitis 1 ja 2 kuivenduskraavid on sügavusega keskmiselt 1,2 m. Kraavides kasvab tihe võsa ja mets. Nõlvadeformatsioone esines vähesel määral. Foto 1. Truubi T/01 sissevoolu ees olev koprapais ning paisutus kraavides 300, 301 ja 302. Uurimistööde ajaks eemaldati truubi sissevoolult koprapais. Veetase on alanenud foto tegemise hetkel ca 30 cm) 19 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Foto 2. 17120 Sämi - Sonda - Kiviõli tee äärne kraav 303. Foto 3. Pinnas truubi T/01 väljavoolu kohalt on ära vajunud. Laugete nõlvadega eesvoolul 300 on näha nõlva libisemise jälgi Objektil liigniiskete alade tuvastamine Drenaažkuivendusega aladel on liigniisked alad määratletud välitööde käigus nähtu ja maakasutajate ütluste põhjal. Liigniisked alad on kantud uurimistöö plaanidele 1 ja 2. Drenaaži lahtikaeved Väliuurimistööde ajal teostati drenaažisüsteemi lahtikaevamine kokku 5 kohast. Drenaažisüsteemi lahtikaevamise kohad on kantud uurimistööde plaanile 1. Lahtikaevete asukohtade valik teostati valikuliselt, et välja selgitada drenaaži seisukord. Lahti kaevete tulemused on kajastatud järgnevatel fotodel ja kaevete kirjeldustel: 20 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Kaeve 1. drenaaži leida ei õnnestunud Kaeve 2. Ø100, setet ei ole, mp 64.67, kõrgus toru pealt 63.39. x: 6582676.96 y: 652775.91 Kaeve 3. Ø100,setet pole, mp 63.26, Kaeve 4. Suue mattunud. Mp 63.70, Kaeve 5. Ø65, setet pole, mp 63.84, kõrgus toru pealt 62.73. x: kõrgus toru pealt 62.07. x: kõrgus toru pealt 63.24. x: 6582813.76 6582655.48 y: 653530.97 6582858.78 y: 653604.17 y: 653789.89 Kokkuvõte uurimistöödest:  uuriti 9 truupi. Truup T/01 on avariiohtlik (koprapais truubi sissevoolul, väljavoolu kohalt on pinnas vajunud). Truubid T/04 ja T/07 on lagunenud. Ülejäänud truubid on rahuldavas seisus (on ületatavad, kuid esineb ka väiksemaid puududi-pinnase vajumine, otsakude ja torude nihkumine). Kõik uuritud truubid olid betoontorudest läbimõõtudega 0,5…1,0 m ning vajavad rekonstrueerimist. 21 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016  kuivendussüsteemide puuduliku toimimise peamisteks põhjusteks on; mattunud suudmed, puujuured suudmetorudes, koprapais, eesvoolude ja kogujakraavide vee läbilaskevõime vähenemine kinnikasvamise tõttu.  kultuurheinamaal esines suuri pinnase ebatasasusi (raskendatud on pinnavee valgumine kraavidesse). Ehitis EH1-l esines heinamaal üksikuid juurimata kände;  drenaažisüsteemidel 4, 5 ja 6 oli mitmeid lohke, mis on tingitud drenaaži kohtriketest (tõenäoliselt on elektrikaabli paigaldamise käigus kahjustatud drenaaži;  drenaažisüsteemil 4 oli kivihunnik (ca 300 m3), mis osaliselt on maetud ning on kujunenud märjaks alaks. Drenaažisüsteemil 5 oli pinnases üks suurem kivi (ca 8 m3). 2.1. Tabel 4. uurimistööde loetelu Uurimistöö maht Jrk. nr sealhulgas tegemise nimetus mõõtühik tegija kokku EH EH EH aeg 1 2 3 1 Reguleeriva võrgu tehnilise ha 60,7 8,9 16 35,8 05.04.2020 Raul seisukorra uurimistööd ja ja Tihane kultuurtehnilised uurimistööd 16.05.2020 veejuhtmetel ning 20.08.2020 2 Drenaažisüsteemi tehnilise ha 51,8 16 35,8 05.04.2020 Raul seisukorra ja toimimisvõime ja Tihane uurimine (suudmed, märjad kohad 16.05.2020 põllul) ning 20.08.2020 3 Drenaažisüsteemi lahtikaevamine kaevet 5 5 05.04.2020 Raul ning tehnilise seisukorra ja Tihane hindamine 16.05.2020 4 Truupidega seotud uurimistööd tk 9 2 3 4 05.04.2020 Raul ja Tihane 16.05.2020 ning 20.08.2020 5 Eesvoolude tehnilise seisukorra ja km 3,62 0,31 1,54 1,77 05.04.2020 Raul rekonstrueerimise vajaduse uurimine. ja Tihane piketeerimine, ajutiste reeperite 16.05.2020 paigaldamine, piki- ja ristprofiilide ning koostamine. 20.08.2020 6 Keskkonnakaitserajatiste vajaduse ha 60,7 8,9 16 35,8 05.04.2020 Raul uurimine ja Tihane 16.05.2020 22 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 2.2. Tabel 5. Reeperite loetelu Jrk.nr. Reeperi Reeperi Reeperi number klass, Reeperi ja selle asukoha Reeperi asukoha kõrgusarv kirjeldus koordinaadid (m) järk X Y (EH2000) Alalised reeperid Rägavere vald,Viru-Kabala 3687 asulast Sondasse viiva tee 1 (Viru- Tihendusvõrk 6582455.17 652543.23 65.062 ääres,endise bensiinijaama Kabala00) lähedal. Seinareeper (SRP)Ehitistel 68705 2 olevad Ei tuvastanud looduses 6582806 653328 66.708 (78) geodeetilised märgid Lääne-Virumaa, Rägavere vald, Viru-Kabala küla, Sämi-Sonda-Kiviõli 3 223453 RTK maantee (T 17120) ja Pada 6582733.242 654014.301 64.122 jõe ristumiskoha läheduses, jõe ja magistraalkraavi nurgas, rohumaal Ajutised reeperid Kraavi 301 lõpus, vasakkaldal, 100 m 4 aj 1 Ajutine kraavist, lagunenud 6582718.78 652438.52 65.15 puithooone juures. Elektripostil, met aas Kraavi 300 (Kabala PKR) alguses, Pada jõkke 5 aj 2 Ajutine 6583507.71 653319.12 64.30 suubumise kohas. Nael kases Kraavi 300 (Kabala PKR) alguses, Pada jõkke 6 aj 3 Ajutine 6583507.72 653319.13 62.42 suubumise kohas. Nael kases 3. GEOLOOGIA JA MULLASTIK Geoloogia ja mullastiku kirjeldamiseks on kasutatud Maa-ameti mullakaarti ja välitööde käigus nähtut. Lisaks on kasutatud Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakendusest saadud Eesti Maaparandusprojekti poolt 1989 a koostatud „Põlula kolhoosi Peltse rekonstrueeritava kuivendussüsteemi EHITUSGEOLOOGIA ARUANNET“, töö nr 1030881 (digitaalne lisa 3). Väljavõte Eesti Maaparandusprojekti koostatud ehitusgeoloogia aruandest: 23 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Peltse maaparandusehitis asub Kukruse, Isavere ja Jõhvi lademe karbonaatsete kivimite avamusel. Pinnakatte, mille paksus on 3,7…9,6 m+, moodustavad saviliiv- ja liivsavimoreen, saviliiv, liivsavi, tolm- ja peenliiv ning turvas. Põhjavesi on reostuse eest kaitsmata kuni nõrgalt kaitstud. Rajoonis 1 (EH 1 ja EH3) on liigniiskuse põhjuseks sademetejärgselt tekkiv pinna ja ülavesi. Rajoonis 2 (EH 2) põhjustab liigniiskust pinnasevee juurdevool kuni 0,1 l/s ha. Maa-ameti mullakaardi järgi esinevad objektil järgmised mullatüübid: küllastumata turvastunud muld - GI1, leetjas gleimuld (GI), Leostunud gleimuld (G0) ja väga õhuke, õhuke ja sügav madalsoomuld (M’, M’’ ja M’’’). Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 62…66 m ja maapind langeb minimaalselt Pada jõe ja põhja suunas. Mitmel pool esineb sulglohke. 4. KUIVENDUSSÜSTEEMI REKONSTRUEERIMINE 4.1. Trasside ettevalmistustööd ja kraavide puhastamine settest Kraavitrassidel tuleb esmalt teostada võsa ja metsa raiumine ning kändude juurimine ning koondamine hunnikutesse (hunnikute paiknemine leppida kokku maaomanikuga) . Kändude juurimine teostada ainult kraavide mullavallide kohalt, metsaaladelt. Voolusängi püsivuse tagamiseks kraavide nõlvadelt kände mitte juurida. Need töömahud on arvutatud hektarites vastavalt lõikude pikkusele ja uurimistööde käigus määratud puittaimestiku liigi ja trassilaiuste järgi. Setetest puhastavatel veejuhtmetel raiuda võsast ja metsast puhtaks järgnev ala: kraavis ja muldel asuv puittaimestik ja lisaks 1 m laiune vöönd kraavi metsapoolsest kaldast. Kraavi nõlvade puhastamisel võsast tuleb võimaluse korral säilitada puude juurestik, et vältida hilisemat kallaste erosiooni ja sellega ka igaaastast setete koormust suurvee perioodil. Sete eemaldada ainult kraavi põhjast, nõlvade libisemise vältimiseks nõlvu mitte puudutada. Väljatõstetud sete tuleb paigaldada kraavi kaldale ning settevall planeerida laiali 6-40 m laiusele ribale (kui maaomaniku kooskõlastuste tingimustes ei ole määratud teisiti). Põllumajandusmaale laialiaetud settekihi keskmine paksus ei tohi olla üle 10 cm ning ei tohi sisaldada kive, puujuuri, kände ja muid põlluharimist segavaid esemeid. Sette planeerimisel põllumajandusmaale tuleb jälgida, et sete paigaldataks madalamatesse kohtadesse, st setet ei pea paigaldama kohe kraavi kõrvale vaid võib paigaldada ka kraavist 30-40 m kaugusele. Kivid, juured ja kännud tuleb, kooskõlas maaomanikuga, koondada hunnikusse või ära vedada. Peale settevalli laialilükkamist ei tohi kaldaalale jääda sademevee kogunemiskohti. 24 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Kõikidesse rekonstrueeritavatesse kraavidesse suubuvad olemasolevasse seisundisse jäetavate kraavide suudmed tuleb puhastada mahus, mis tagab neist takistamatu veevoolu eesvoolu. Kraavides, millede põhi on kivine, ei tohi põhjast eemaldada kive. Kui kivid takistavad sette eemaldamist ja nende eemaldamine on vajalik siis tuleb peale sette eemaldamist kivid kraavi põhja tagasi panna. Enne tööde alustamist võtta ühendust maaparandusehitistega piirnevate või paiknevate kinnistute maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada raiutud puidu ladustamise kohad (puidu ladustamine toimub kinnistu siseselt). Maaomanike nimed, aadressid, kontaktandmed ja projekti kooskõlastused on maaomanike koondnimekirjas (lisa2). 4.2. Kuivendussüsteem Olemasolev kuivendussüsteem rekonstrueeritakse vastavalt joonistel 1 ja 2 näidatud projektlahedusele. 4.2.1. Kuivendussüsteemi ehitamine Kuivendussüsteemi ehitamisel juhindutakse Põllumajandusministri 28.03.2019.a. määrus nr. 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“. Enne ehitustööde algust peab ehitajal olema kommunikatsiooni valdaja (elektri maakaabli puhul- Elektrilevi OÜ) nõusolek kommunikatsioonide kaitsetsoonis tööde teostamiseks. Drenaažitorude rõngasjäikus minimaalselt SN4. 4.2.2. Uute kraavide rajamine ja vanade likvideerimine Projektiga nähakse ette ühe uue kuivenduskraavi rajamine. Kraav 307a rajatakse Põdritee äärde liigvee ärajuhtimiseks. 4.2.3. Kivikindlustusega sissevoolunõvad Metsa alalt liigvee suunamiseks kraavidesse on ettenähtud kivikindlustusega sissevoolunõvade rajamine. Kokku on ettenähtud 2 sissevoolunõva rajamine. Sissevoolunõvad tuleb rajada vastavalt joonisele 1.4-2. 4.2.4. Drenaaž 4.2.5.1. Drenaažisuudmete rajamine ja taastamine Suudmetorud peavad olema aukudeta ja rõngasjäikus peab olema minimaalselt SN8. Kõik rajatavad ja taastatavad drenaažisuudmete torud on 6 meetri pikkused. Täpsed läbimõõdud on toodud joonise 1 ja 2. vastavate tähistega, mis on seletatud lahti leppemärkides. Kõik 25 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 suudmed tuleb tähistada tähispostidega. Suudmed tuleb rajada vastavalt joonisele 2.13 ja 2.11. Projektalal on ettenähtud kokku 46 suudme taastamine. Suudmetorude läbimõõt on esitatud vastavalt olemasoleva kollektori nominaal läbimõõdule (DN). Kui kraavide settest puhastamise käigus tuleb välja suudmeid, mida projektis kajastatud ei ole siis tuleb ka need taastada. 4.2.5.2. Drenaažitorud ja kollektorid Drenaažisüsteemide rekonstrueerimise vajaduse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:  lahtikaevete käigus määratud drenaažisüsteemide seisundist;  ühegi rekonstrueeritud drenaažisüsteemi torustike peale ei tohi jääda võsastunud ala, kivi- või kännuhunnikut;  tellija soovidest. Projektlahendusega nähakse ette järgnevate süsteemide ringiprojekteerimist suuremas mahus:  ehitis EH3 on ettenähtud rajada liigniisketesse kohtadesse kruusafiltrite rajamine (DF- KR-REK, kokku 112 tk) ja kollektorite läbipesemine (kuna suudmed on valdavalt mattunud ja olnud uputatud olekus siis võib eeldada, et kollektoritesse on kogunenud setet). Kollektorite suurim lubatud läbipestav lõigu pikkus on 100 m. Läbipesu käigus avastatud kohtrikete kohad tuleb lahtikaevata ja teostada vastavalt rikke iseloomule vajalikud parandustööd. Kõik rikete parandamisel tehtud dreeniühendused tuleb katta geotekstiiliga. Kohtrikked tuleb parandada ka kohtades, kus põllul esineb vajumeid. Projektiga on ettenähtud kokku 95 kohtrikke likvideerimine, kui ehitustööde käigus selgub, et kohtrikkeid on rohkem siis tuleb ka need likvideerida. Süsteemidel 5 ja 6 on ettenähtud kollektorite asendamine. NB! asendatavad kollektorid ristuvad elektri kõrgepinge kaabliga. Projekti seletuskirjas, tabelites ja joonistel on esitatud drenaažitoru minimaalsed läbimõõdud. Kui kaevetöödel selgub, et olemasolev läbimõõt on suurem, tuleb paigaldatava toru läbimõõt viia vastavusse olemasoleva toru läbimõõduga. 5. TRUUBID Käesoleva projektiga nähakse ette r/b truupide asendamise uute, plasttruupidega või terastruubiga ning 1 truubi likvideerimist. Truubid on projekteeritud läbimõõtudega 40 cm, 50 cm, 60 cm ja 120 cm. Kõik rekonstrueeritavad r/b truubitorud ja nende r/b otsakud tuleb väljakaevata ja utiliseerida (va nõlvakindlustus raudbetoonplaadid, mida võib kasutada truubiotsakute kindlustamisel). 26 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Plasttruubitorud peavad vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8 ja olema seest siledaseinalised. Väljast siledaseinalised torud vajavad kontaktfiltratsioonivähendamiseks filtratsioonitõkke rajamist ümber toru muldesse. Terastruubitorud on profileeritud terasest paksusega 2mm. Vajalik on terastorude korrosioonivastane lisakaitse torude seest. Torude sisepind on ette nähtud katta epoksiidiga. Ehitaja võib asendada projekteeritud plasttruupe terastruupidega või terastruupe plasttruupidega, kui see on majanduslikult kasulikum ja sellest ei vähene projekteeritud truubi vee läbilaskevõime ning oleks tagatud truubi peal vajalikud minimaalsed täitekihi paksused. Truupide nõutav eluiga on 50 aastat. Ligipääsuks Koplipõllu maaüksuse, Pada jõe paremkaldal olevale osale, näeb projektlahendus ette truupide T/09 ja T/10 rekonstrueerimise ning truubi ehitamise kraavile K-1. Teede (Põdri tee, truubi T/02 ehitamine) sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja selleks peab olema teeomaniku nõusolek. Vajadusel tuleb koostada ehitusaegsed liiklusskeemid, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemist, ümbersuunamist ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. Ajutiste liiklusmärkide paigaldamine jne) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja kannab täielikku vastutust taastamistööde tegemise eest, kaasaarvatud teekatte uuendamise eest. Ehitis 2-l on ettenähtud paigaldada kraavidele 207, 208, 209, 210 ja 211 uued truubid, et võimaldata heinamaa hooldamist. Kõikidele truupidele on ette nähtud ehitada otsakutele kindlustised. Projektlahenduses on kasutatud tüüpotsakuid MAOK ja KOK. Truubi otsaku konstruktsioon:  truubi kivikindlustusega otsaku (MAOK, KOK) nõlvad kindlustatakse veerisega Ø 15..30 cm geotekstiilil (NGS1) tüüpjoonistel näidatud ulatuses. Nõlvakindlustuse kivide ladumisega tuleb alustada kindlasti nõlva alt liikudes ülespoole. Kuni 0,5 meetri kõrguseni tuleb paigaldada suuremad kivid või laduda topelt kihina. Kivid tuleb paigaldada selliselt, et veevool ei kahjustaks kivikindlustist, selleks tuleb kivid süvistada pinnasesse (kraavi põhi ja nõlvad peavad jääma kivide ülemise osaga samasse tasapinda) ning vajadusel toestada kuiva betooniseguga. 27 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Truubid, mis jäävad sõidutee alla, on ette nähtud tähispostide paigaldamine, vastavalt maaparanduse tüüpjoonistele. Tähispostid tuleb paigaldada mulde servast vähemalt 0,35m kaugusele ja sõidutee servast vähemalt 0,75m kaugusele. Truupide asukohad on toodud kuivendusvõrgu plaanil (joonis 1 ja 2). 5.1. Truupide ehitus Truupide rajamisel tuleb jälgida järgmiseid asjaolusid:  truubitorude alus tuleb korralikult tihendada vajadusel paigaldada täiendavalt liivapinnasest kuni 15 cm;  truubi pikikalle peab olema vähemalt 1%;  truupide kohal peab tee muldkeha ja katendi kogupaksus olema vähemalt järgnev: plasttruupidel Di 500 mm - 0,5 m Di 600 mm - 0,55 m terastruupidel Di 1200 mm -0,5 m;  truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool truubitoru ühel ajal;  tagasitäiteks tuleb kasutada mineraalset pinnast, milles ei tohi olla üle 60 mm läbimõõduga kive. Samuti ei tohi jääda tagasitäitesse tühimikke;  pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud määra;  truubi otsak ehitatakse tüüpjoonistel toodud konstruktsiooni kohaselt. 6. KESKKONNAKAITSE Koplipõllu ja Aasu kinnistud piirnevad metsise(Tetrao urogallus)elupaigagakeskkonnaregistri koodiga KLO9124256, kus esineb ka Nuuskuri soometsise mänguala. Pada jõgi(VEE1071900) on nn lõhejõgi (alus: Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). 7.1. Keskkonnakaitsealase tehnoloogilised nõuded kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel Maaparandussüsteemide korrastustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid: 28 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016  veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne.);  kaevetöödel veekogudes tuleb maksimaalselt säilitada kaldataimestik või selle kiire taastumisvõime, selleks säilitada hädapärast maha võetavate puude kännud ja juurestik, seda eriti puhverribal;  voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist ja puhverribalt;  veekogu kallaste kindlustamisel tuleb kasutada looduslikke materjale või geotekstiile, mis võimaldavad kalda haljastamist;  maaparandustööde mõjul looduskeskkonnas toimunud muudatused ei tohi põhjustada vee keemilise koostise halvenemist üle kahe korra võrreldes fooniks oleva eesvoolu tasemega. Töövõtja peab ehitustööde käigus maksimaalselt vähendama ehitustööde negatiivset mõju keskkonnale. Ehitustööde tegemisel tuleb töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Kõikidel töödel tuleb rakendada töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste ja keskkonna turvalisus. Töökaitses tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeteenistust ja omavalitsust. Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral töö katkestada ja koheselt teavitada omavalitsust. Kütused ja tankimine  Mootorsae tankimisel tuleb kasutada spetsiaalseid kanistrite otsikuid, mis välistavad üle- ja möödavalamist.  Metsamasinate tankimine peab toimuma spetsiaalsete pumpade abil.  Kütusemahutid peavad olema ette nähtud ja vastavad kütuste kasutamiseks ja veoks. 29 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016  Lekkinud kütus või määrdeained tuleb spetsiaalse kogumisnõu või imava materjali (absorbent) abil kokku koguda ning toimetada tööobjektil jäätmete kogumiskohta.  Kütusekanistreid tuleb raielangil hoida varjulises kohas.  Keelatud on kütuste hoidmine ja saagide tankimine kraavidest, ojadest, jõgedest ja järvedest lähemal kui 10 m. Jäätmed  Kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööobjekti lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.  Igal tööobjektil peab olema koht jäätmete hoidmiseks (prügikast, prügikott).  Kui tööobjektil töötavad ehitusmasinad, siis peab tööobjekt olema varustatud esmaste reostustõrje vahenditega, sh. labidas, 20 kg absorbentgraanuleid või 50 l turvast või saepuru ja vähemalt 10 l mahuga kogumisnõuga kasutatud absorbendi kogumiseks.  Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed, nagu kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid, kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud, hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jne hoitakse eraldi.  Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites. Lisaks eeltoodule tuleb kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel pöörata tähelepanu järgnevale:  võimaluse korral sete eemaldada sängi põhjast nõlvu töötlemata ja kalda taimestiku säilitamine ühel kaldal. Kraavi kallaste võsast puhastamisel säilitada puude juurestik vältimaks hilisemat kallaste erosiooni ja sellega kaasnevat igaaastast setete koormust suurvee perioodil;  vältida juba loodusliku ilmet võtnud eesvoolukraavide puhastamist, kui see ei takista vee äravoolu. Tuleb tagada, et setted ei kanduks eesvoolu;  pinnavee sissevoolukohtade kindlustamine erosiooni tõkestamiseks;  voolusängi uhtumisohtlike lõikude kindlustamine. 7.2. Kobraste tegevuse mõju metsale ja kuivendussüsteemi veejuhtmetele Koprapaisude likvideerimine on ettenähtud eesvoolult 300 (truubi T/01 sissevoolul). Koprapaisud kraavidel põhjustavad metsas liigniiskust ja soostumist ja see pärsib oluliselt metsa juurdekasvu. Paisude taha koguneb suurtes kogustes mudaseid setteid. Nende eemaldamine veejuhtme puhastamise käigus põhjustab orgaaniliste setete ulatuslikku alla kandumist ja suurt kahjulikku mõju eesvoolule ja selle elustikule. 30 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Pidades silmas pinnase eripära ja setete iseloomu, on setete alla kandumise oht suur ja mõju setete alla kandumise näol ulatuslik. Selle vältimiseks tuleb juhinduda alljärgnevast:  kaevetööde eelselt või nendega paralleelselt on vajalik püüda välja koprad;  kaevetöödel tuleb järgida rangelt mitmeid nõudeid, mis on sette edasikande tõkestamiseks vajalikud (näiteks settebasseini rajamine kraavile, kraavi kaevamise ajaks veevoolu sulgemine ajutiste veetõkketammidega või kõrvale juhtimine jne. Töövõtja valib ise sobiliku meetodi setete alla kandumise vältimiseks, sõltuvalt vooluhulgast kraavis). 7.3. Filtratsioonitõkke ekraanid Ehitustööde aegse setete allavoolu kandumise vältimiseks on nähtud ette ehitusaegselt filtratsioonitõkke ekraanide (puitlaastuga filterkotid) paigaldamine. Filtratsioonitõkke ekraanid püüavad kaevetööde ajal liikuma hakanud pinnase peenema fraktsiooni kinni ning takistavad sette kandumist eesvooludesse. filtratsioonitõkke ekraanid tuleb paigaldada selliselt, et suurema vooluhulga korral oleksid setteekraanid püsivad (st ei läheks allavoolu) ning kataksid kogu kraavi ristlõike (st kõrgema veetaseme korral ei tohi filtratsioonitõke kerkida kraavi põhjast kõrgemale, ujuda). Selleks tuleb setteekraanid ankurdada. Pärast ehitustöid tuleb filtratsioonitõkke ekraanid ja nende taha kogunenud sete eemaldada, et need ei takistaks vee äravoolu eesvooludesse. Filtratsioonitõkke ekraanide paigaldamise täpne materjali vajadus määrata ehitustööde ajal, jälgides kraavi veetaset. Filtratsioonitõkke ekraane on ettenähtud paigaldada vähemalt 4 tk. Soovituslikud filtratsioonitõkke ekraanide asukohad ja rajamise skeem on näidatud joonisel 1. Aasu maaüksuse piires, ehitis EH2, on ettenähtud, Pada jõe paremkaldale 8 m laiune veekaitsevöönd (maa harimist 8 m laiusel ribal ei toimu). 7. MAAPARANDUSEHITISE KASUTAMINE JA HOOLDAMINE Kuivenduskraavide ja dreenide hooldamisel juhinduda kehtivatest seadustest ja määrustest. Maaparandushoid maaparandusseaduse tähenduses on maaparandussüsteemi ja selle maa-ala ning nendega seotud keskkonnakaitserajatiste hooldamine ja uuendamine. Maaparandushoidu korraldab maaparandussüsteemi omanik. Väljavõte Maaparandusseaduse § 44. Maaparandushoid (2) Maaparandussüsteemi omanik ei tohi maaparandushoiutööd tehes takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit, maaparandussüsteemi või selle toimimist. 31 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 (3) Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Põllumajandusametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse. (4) Maaparandussüsteemi omanik või maaparandusühistu peab veeseaduse alusel kehtestatud õigusaktis määratud pinnaveekogumiga kattuva eesvoolu sängist maaparandushoiu käigus sette eemaldamisest teavitama Põllumajandusametit ja Keskkonnaametit vähemalt viis päeva enne töö alustamist. Maaomanik vastutab tema maal asuvatele teistele omanikele kuuluvate maaparandussüsteemide tahtliku rikkumise eest. Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maaparandussüsteemis, kui see tekitab kahju teistele maaomanikele on keelatud. Kuivendussüsteemi regulaarsete hoiutöödega pikendatakse olemasolevate kuivendussüsteemide toimimisiga. Selleks tuleb teostada järgnevaid töid:  kord aastas kontrollida kraavide, truupide ja suudmete seisundit ning vajadusel eemaldada sete või muud voolutakistused;  kord (vajadusel tihedamini) viie aasta jooksul niita kraavidelt võsa. 8. JUHENDDOKUMENTIDE NIMEKIRI Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest juhenddokumentidest:  Maaparandusseadus;  „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ Maaeluministri 20.12.2018.a. määrusele nr 77;  „Maaparandussüsteemide kalkulatiivsed ehitus- ja hoiukulud ning ühikumaksumused meetme 3.4 rakendamisel“, Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja ekspertiisibüroo: Tallinn 2005;  „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ Põllumajandusministeerium, Tallinn 2013. 32 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 9. TÖÖMAHTUDE TABELID Tabel 6. Kultuurtehniliste tööde mahud Jrk Veejuhtme liigi tähis Veejuhtme Erimi Puittaimestiku raie5 ha Kändude Kivide koristamine Maapinna tasandamine nr või erimi pikkus pindala võsa7 puistu7 üksikute suurte ära- süvendite Märkused puudega juurimine pinnalt hunnikust pindmine täitmine6 madal kõrge peen jäme maa- vedamine ala7 nr m ha ha ha ha ha ha ha ha m3/ha ha m3 m3/ha ha m3 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 EH 1 1 100 RE 309 0,03 0,06 0,02 0,02 0,01 0,01 2 101 RK 489 0,05 0,10 0,02 0,02 0,01 0,01 3 102 RK 432 0,04 0,09 0,02 0,02 0,01 0,01 4 103 RK 311 0,03 0,06 0,02 0,02 0,01 0,01 5 104 RK 266 0,03 0,05 0,05 0,05 0,03 0,03 6 105 RK 192 0,02 0,04 0,04 0,04 0,02 0,02 RE kokku 309 0,03 0,06 0,02 0,02 RK kokku 1690 0,17 0,34 0,15 0,15 Põllult 0,10 0,10 7-30 6,00 400-600 4,00 Ehitis nr 1 kokku 1999 0,20 0,40 0,17 0,17 0,00 0,10 0,10 6,00 4,00 0 EH 2 7 200 RK 467 0,05 0,09 0,09 0,09 8 201 RK 67 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0 9 202 RK 115 0,01 0,02 0,01 0,01 0,02 0,02 0 10 203 RK 160 0,02 0,03 0,02 0,02 0,03 0,03 0 11 204 RK 208 0,02 0,04 0,02 0,02 0,04 0,04 0 12 205 RK 238 0,02 0,05 0,02 0,02 0,05 0,05 0 13 206 RK 297 0,03 0,06 0,03 0,03 0,06 0,06 0 14 207 RK 315 0,03 0,06 0,03 0,03 0,06 0,06 0 15 208 RK 300 0,03 0,06 0,03 0,03 0,06 0,06 0 16 209 RK 286 0,03 0,06 0,03 0,03 0,06 0,06 0 17 210 RK 271 0,03 0,05 0,03 0,03 0,05 0,05 0 18 211 RK 258 0,03 0,05 0,03 0,03 0,05 0,05 0 19 212 RK 220 0,02 0,04 0,02 0,02 0,04 0,04 0 20 213 RK 264 0,03 0,05 0,03 0,05 21 214 RK 259 0,03 0,05 0,03 0,05 RK kokku 3725 0,37 0,75 0,42 0,47 0,55 0,55 0 Põllult 1,50 0,40 0,40 0,40 7-30 6,00 400-600 15,00 Ehitis nr 2 kokku 3725 0,37 2,25 0,82 0,47 0,95 0,95 6,00 15,00 0 EH 3 22 300 RE 210 0,02 0,02 0,03 0,02 0,01 0,01 33 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 23 301 RE 860 0,09 0,09 0,13 0,09 0,04 0,04 24 302 RK 208 0,02 0,02 0,03 0,02 0,01 0,01 25 303 RK 272 0,03 0,03 0,04 0,03 0,01 0,01 26 304 RK 316 0,03 0,03 0,05 0,03 0,02 0,02 27 305 RK 274 0,03 0,03 0,04 0,03 0,01 0,01 28 306 RK 458 0,05 0,05 0,07 0,05 0,02 0,02 29 307 RK 715 0,07 0,07 0,11 0,07 0,04 0,04 30 308 RK 193 0,02 0,02 0,03 0,02 0,01 0,01 31 307a EK 48 0,01 0,01 RE kokku 1070 0,11 0,11 0,16 0,11 0,05 0,05 RK kokku 2436 0,24 0,24 0,37 0,24 0,12 0,12 EK kokku 48 0,00 0,01 0,01 0,00 0,00 0,00 Põllult 7-30 8,00 300 400-600 10,00 Ehitis nr3 kokku 3554 0,35 0,36 0,53 0,35 0,18 0,18 8,00 300 10,00 0 Projektala välised (EH 3) 32 300 RE 700 0,04 0,06 0,04 0,02 RE kokku projektala välised 700 0,04 0,06 0,04 0,02 Kõik kokku RE- rekonstrueeritav eesvool 2079 0,17 0,22 0,21 0,14 0,05 0,05 0 0 0 0 RK- rekonstrueeritav 7851 0,79 1,33 0,94 0,87 0,67 0,67 0 0 0 0 kuivenduskraav EK- ehitatav kuivenduskraav 48 0,00 0,01 0,01 0,00 0,00 0,00 0 0 0 0 P - põllult 0 0,00 1,50 0,40 0,00 0,50 0,50 20,00 300 29,00 0 Kõik 9978 0,96 3,06 1,56 1,01 1,22 1,22 20,00 300 0 29,00 0 kokku 34 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 7. Veejuhtme kaevetööde mahud Jrk Veejuhtme Kaevemaht m3 Mullavalli Kopra- Voolu- Märkused laialiajamine nr nimetus liigi tähis9 pikkus põhja nõlvus- keskmine ekskavaatoriga m3 paisu takistuse laius tegur sügavus kaeve kokku sh sh likvi- likvi- pinnasegrupp kokku ristlõige I-II III olemasolev deerimine deerimine m m m m2 tk m EH 1 1 100 RE 309 0,6 2 1,5 229 229 183 2 101 RK 489 0,4 2 1,1 0,8 391 391 313 3 102 RK 432 0,4 2 1,1 0,8 346 346 276 4 103 RK 311 0,4 2 1,1 0,8 249 249 199 5 104 RK 266 0,4 2 1,2 0,8 213 213 170 6 105 RK 192 0,4 2 0,2 0,8 154 154 123 RE kokku 309 229 229 0 183 0 0 0 RK kokku 1690 1352 1352 0 1082 0 0 0 Ehitis nr 1 kokku 1999 1581 1581 0 1265 0 0 0 EH 2 7 200 RK 467 0,6 2 1,3 0,6 280 280 224 8 201 RK 67 0,4 2 1,3 0,6 40 40 32 9 202 RK 115 0,4 2 1,3 0,6 69 69 55 10 203 RK 160 0,4 2 1,3 0,6 96 96 77 11 204 RK 208 0,4 2 1,3 0,6 125 125 100 12 205 RK 238 0,4 2 1,3 0,6 143 143 114 13 206 RK 297 0,4 2 1,3 0,6 178 178 143 14 207 RK 315 0,4 2 1,2 0,6 189 189 151 15 208 RK 300 0,4 2 1,2 0,6 180 180 144 16 209 RK 286 0,4 2 1,2 0,6 172 172 137 17 210 RK 271 0,4 2 1,1 0,6 163 163 130 18 211 RK 258 0,4 2 1,1 0,6 155 155 124 19 212 RK 220 0,4 2 1,1 0,6 132 132 106 20 213 RK 264 0,6 2 1,1 0,8 211 211 169 21 214 RK 259 0,6 2 1,2 0,8 207 207 166 RK kokku 3725 2340 2340 0 1872 0 0 0 Ehitis nr 2 kokku 3725 2340 2340 0 1872 0 0 0 EH 3 22 300 RE 210 2 2…3 2,2 500 500 400 23 301 RE 860 2 2…2 2 619 619 495 24 302 RK 208 1,5 2…3 2 0,8 166 166 133 25 303 RK 272 2 2 1,4 1,2 326 326 261 26 304 RK 316 2 2 1,4 1,2 379 379 303 27 305 RK 274 1,5 2…3 2 0,8 219 219 175 28 306 RK 458 2 2 1,4 1,2 550 550 440 29 307 RK 715 0,8 2 1,4 0,8 572 572 458 30 308 RK 193 0,6 2 1,4 0,6 116 116 93 31 307a EK 48 0,4 1,75 1 2,2 106 106 84 RE kokku 1070 1119 1119 0 895 0 0 0 RK kokku 2436 2329 2329 0 1863 0 0 0 EK kokku 48 106 106 0 84 0 0 0 Ehitis nr3 kokku 3554 3553 3553 0 2843 0 0 0 Projektala välised (EH 3) 32 300 RE 700 2 2…3 2,4 206 206 165 1 480 Voolutakistuste eemaldamine MP1 kuni MP5 RE kokku projektala välised 700 206 206 0 165 0 1 480 Kõik kokku RE- rekonstrueeritav eesvool 2079 1554 1554 0 1243 0 1 480 RK- rekonstrueeritav 7851 6020 6020 0 4816 0 0 0 kuivenduskraav EK- ehitatav kuivenduskraav 48 106 106 0 84 0 0 0 Kõik kokku 9978 7680 7680 0 6144 0 1 480 35 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 8. Drenaažitorustiku rajamise tööde mahud Drenaaži- Dreenide ja kollektorite pikkus (m) Drenaaži ehitamine (m) Kaeviku Drenaaži Märkused süsteemi Plastdrenaaži torude läbimõõt (mm, Di) Kokku ekskavaatoriga filtreeriv läbipese- või üksik- täide mine dreeni nr m m 65 80 100 125 160 mitmik- üks- käsitsi kopp kopp 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 EH 3 1 123 2 98 3 155 4 158 5 25 25 25 6 25 25 25 7 25 8 108 10 178 11 50 12 83 13 49 14 51 15 81 16 70 17 9 18 10 19 13 20 14 21 22 26 16 27 40 28 9 29 9 30 13 31 14 32 14 33 14 34 14 35 40 36 51 37 48 38 15 39 15 40 15 41 42 47 Kokku 0 0 50 0 0 50 0 0 50 0 1602 Kõik 0 0 50 0 0 50 0 0 50 0 1602 kokku 36 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 9. Drenaažiarmatuuri rajamise tööde mahud Drenaaži- Üksikdreeni või kollektori Dreenifiltrid Drenaaži- süsteemi suudmetorude arv tk tk ühendused või üksik- tüüp OÜ, dreeni nr Taastamine Rajamine R tk (T) Märkused kollektori kollektori läbimõõt mm läbimõõt mm filtri tähis 100-160 100-160 DF-KR-REK EH 2 63 1 64 1 100 1 EH 3 1 1 2 1 3 1 15 4 1 21 5 1 12 1 6 1 8 1 7 1 8 1 18 10 1 11 1 12 1 13 1 14 1 15 1 16 1 17 1 18 1 19 1 20 1 21 1 22 1 26 1 27 1 28 1 29 1 30 1 31 1 32 1 33 1 6 34 1 6 35 1 4 36 1 12 37 1 38 1 39 1 5 40 1 5 41 1 42 1 47 1 Projektala välised (EH 3) 24 1 57 1 25 1 48 1 Kõik 46 0 112 2 kokku 37 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 10a. Rekonstrueeritavate truupide tööde mahud Jrk Truubi Veejuhtme Olemasoleva truubi Tee Rekonstrueeritava truubi nr nr nimetus valgala kruuskatte otsaku täite- täiendav laius pikkus põhja kõrgusarv tähis torude lammuta- materjal Märkused läbimõõt kaeve- asukoht pikkus mise cm maht (km²) m maht (m) kõrgusarv maht (m) (m) (m3) m3 m3 m m2 EH 1 1 T/06 105 <0,1 0 75 10 20 12 vana järgi 38 60PT12KOK 2 T/07 100 0,93 0 75 9 30 Truubi likvideerimine EH 1 kokku 19 0 50 0 0 12 0 38 0 0 EH 2 3 T/05 213 0,25 0 75 8 25 10 vana järgi 32 60PT10KOK 4 T/09 K-2 0,15 0 50 10 2 25 5 10 vana järgi 32 50PT12KOK 5 T/10 214 0,4 0 50 10 2 25 5 10 vana järgi 32 50PT12KOK EH 2 kokku 28 4 75 0 0 30 0 96 0 0 EH 3 6 T/02 301 1,0 0,26 75 14 2 40 5 64,17 80 14 62,09 42 60PT14KOK 2 tähisposti 7 T/03 307 0,7 0 75 14 2 40 5 64,13 80 14 62,15 42 60PT14KOK 8 T/04 308 0,1 0 50 7 10 10 63,08 24 50PT10KOK EH 3 kokku 35 4 90 160 38 108 0 0 Projektala välised (EH 3) 9 T/01 300 3,4 0,7 2X100 12 4 40 63,75 14 61,49 60 120TT14KOK 38 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 10b. Ehitatavate truupide tööde mahud Jrk Truubi Veejuhtme Projekteerimisnormide Tee Truubi või purde nr või nimetus valgala kohane arvutuslik laius katte asukoht pikkus põhja täitematerjali täiendav tähis purde kaeve- nr Märkused suurus vooluhulk kõrgusarv kõrgusarv maht maht (km²) (l/s km²) l/s (m) (m) (m) (m) (m3) (m³) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Rekonstrueeritavad truubid EH 2 1 T/08 K-1 2,0 219 438 5 62.10 K-1 suudmes 10 60.80 32 8 60PT10KOK 2 T/11 211 0,02 300 6 5 61.90 SV suudmest +8 m 9 60.90 20 2 40PT9MAOK 3 T/12 210 0,02 300 6 5 62.15 SV suudmest +8 m 10 60.90 22 2 40PT10MAOK 4 T/13 209 0,02 300 6 5 62.20 SV suudmest +8 m 10 60.80 22 2 40PT10MAOK 5 T/14 208 0,02 300 6 5 62.20 SV suudmest +8 m 12 60.50 25 2 40PT12MAOK 6 T/15 207 0,02 300 6 5 62.20 SV suudmest +8 m 12 60.50 25 2 40PT12MAOK EH 2 kokku 63 146 18 39 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 Tabel 11. Ehitustööde eeldatav maksumus Projektala Ühiku Projektala Töö EH EH EH PELTSE REK2019 1 2 3 välised maksumus Kalli-nemise koef EH 1 EH 2 EH 3 välised maksumus Hinde alus (EH 3) (eur) (EH 3) (eur) Jrk nr Ehitustöö kirjeldus Mõõtühik Kogus Maksumus (eur) 1. Eesvoolud 1.1 Ettevalmistustööd 1.1.1 Võsa ja peenmetsa langetamine, ha 0,09 0,21 0,09 429,49 1,0 39,81 91,91 39,08 170,81 H-2 koondamine hunnikusse ja likvideerimine, tihe võsa D 1.1.2 Metsa likvideerimine, tüve läbimõõt ha 0,03 0,27 0,06 1719,01 1,0 53,12 459,84 96,26 609,22 T-19-1, T-19- 8-21 cm, kesktihe mets M 2, T-19-3 1.1.3 Tüveste vedu, läbimõõt 8-21 cm, ha 0,03 0,27 0,06 2158,74 1,0 66,71 577,46 120,89 765,06 T-36-1, T-36- 300m 2, T-36-3 1.1.4 Kändude juurimine trassidelt , ha 0,00 0,05 0,00 384,1 1,0 0,00 20,55 0,00 20,55 T-22 keskmise metsa kännud 1.1.5 Kändude vedu ja koondamine ha 0,00 0,05 0,00 519,23 1,0 0,00 27,78 0,00 27,78 T-32 hunnikusse 1.1.6 Ekspluatatsioonieelne peenvõsa ja ha 0,09 0,36 0,11 41,16 1,0 3,82 14,86 4,54 23,22 H-40 rohttaimestiku niitmine niitmine kraavitrassidelt 1.1.7 Ehitusaegsete filtratsioonitõkke tk 1 3 0 120,00 1,0 120,00 360,00 0,00 480,00 kalk ekraanide paigaldamine Kokku 163,45 1192,40 260,78 2096,63 1.2 Veejuhtmete rekonstrueerimine 1.2.1 Kraavide kaevamine ja puhastamine 1000 m³ 0,23 1,12 0,21 524,08 1,0 120,01 586,45 107,96 814,42 T-123 I-II gr pinnas 1.2.2 Ekspluatatsioonieelne sette 1000 m³ 0,02 0,11 0,02 524,08 1,0 12,00 58,64 10,80 81,44 T-123 eemaldamine ekskavaatoriga (10% põhikaevest) 1.2.3 Puistepinnase laialiajamine 1000 m³ 0,18 0,90 0,16 649,00 1,0 118,90 580,98 106,96 806,84 T-304 buldooseriga (80% kaevest), lüke 30 (kohandatud) m 1.2.4 Kopratammide likvideerimine (3 tk 1 1,0 183,94 183,94 A-112 korda) 183,94 Kokku 250,91 0,00 1226,07 409,65 1886,64 1.3 Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine 1.3.1 Väikeste hüdrotehniliste ehitiste tk 1 1 23,78 1,0 0,00 0,00 23,78 23,78 47,56 A-91 mahamärkimine 1.3.2 Ø50-75 cm truubitoru väljatõstmine m 12 0 14 0 12,14 1,0 145,68 0,00 169,96 0,00 315,64 S-273 1.3.3 Ø100 cm truubitoru väljatõstmine m 0 0 0 24 15,15 1,0 0,00 0,00 0,00 363,60 363,60 S-274 1.3.4 Truubitorude ja otsakute m³ 3 0 8 12 80,00 1,0 240,00 0,00 640,00 960,00 1840,00 kalk utiliseerimine 1.3.5 Ø 60cm plasttruubi torustiku m 0 0 14 0 77,65 1,0 0,00 0,00 1087,10 0,00 1087,10 S-74 ehitamine (60-PT) 40 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 1.3.6 Ø 120cm terastruubi torustiku m 0 0 0 14 206,69 1,0 0,00 0,00 0,00 2893,66 2893,66 S-84 ehitamine, 2mm, ZN 64-85um (120 TT) 1.3.7 Terastoru värvimine (sisepind) kg 0 0 0 12 22,00 1,0 0,00 0,00 0,00 264,00 264,00 kalk Epoxy EH100 1.3.8 Terastorude katmine geotekstiiliga m² 0 0 0 55 7,09 1,0 0,00 0,00 0,00 389,95 389,95 A-68 (NGS1) 1.3.9 Ø60 cm truubi kiviotsaku 2 otsakut 0 0 1 0 454,86 1,0 0,00 0,00 454,86 0,00 454,86 S-104 kivikindlustisega ehitamine (60- KOK) 1.3.10 Ø120 cm truubi kiviotsaku 2 otsakut 0 0 0 1 1011,27 1,0 0,00 0,00 0,00 1011,27 1011,27 S-112 kivikindlustisega ehitamine (120- KOK) 1.3.11 Täiendav kaeve truupide ehitamisel m³ 30 0 40 40 0,52 1,0 15,60 0,00 20,80 20,80 57,20 T-123 1.3.12 Täitepinnas truubi torustiku ehitusele m³ 0 0 42 60 6,71 1,0 0,00 0,00 281,82 402,60 684,42 707 1.3.13 Kruuskattega teekatendi taastamine m³ 0 0 24 0 9,42 1,0 0,00 0,00 226,08 0,00 226,08 T-957 truupide ehitamisel 1.3.14 Tähispostide paigaldus teed läbiva tk 0 0 2 0 65,00 1,0 0,00 0,00 130,00 0,00 130,00 kalk truubi juurde Kokku 401,28 0,00 3034,40 6329,66 9765,34 1.4 Drenaažiarmatuur ja muud tööd 1.4.1 Ø>100 kollektorisuudme rajamine tk 0,0 0,0 0,0 4,0 81,2 1,0 0,00 0,00 0,00 324,93 324,93 H-143 (vastavalt projekti tüüpjoonisele 2.13) 1.4.2 Drenaažikollektori suudme tk 0,0 0,0 0,0 4,0 55,0 1,0 0,00 0,00 0,00 220,00 220,00 kalk tähistamine DTP-PL 1.4.3 Mattunud drenaažkollektori tk 0,0 0,0 0,0 4,0 41,1 1,0 0,00 0,00 0,00 164,38 164,38 H-156 suudmete otsimine Kokku 0,00 0,00 0,00 709,31 709,31 Eesvoolud (Pos 1.1 kuni 1.4) kokku 815,64 0,00 5452,88 7709,39 14457,91 2. Reguleeriv võrk 2.1 Ettevalmistustööd 2.1.1 Võsa ja peenmetsa langetamine, ha 0,51 2,62 0,50 0,00 429,49 1,0 217,75 1124,19 213,37 0,00 1555,31 H-2 koondamine hunnikusse ja likvideerimine, tihe võsa D 2.1.2 Metsa likvideerimine, tüve läbimõõt ha 0,31 1,29 0,62 0,00 1719,01 1,0 526,70 2218,73 1059,25 0,00 3804,68 T-19-1, T-19- 8-21 cm, kesktihe mets M 2, T-19-3 2.1.3 Tüveste vedu, läbimõõt 8-21 cm, ha 0,31 1,29 0,62 0,00 2158,74 1,0 661,44 2786,29 1330,22 0,00 4777,94 T-36-1, T-36- 300m 2, T-36-3 2.1.4 Kändude juurimine trassidelt ja ha 0,10 0,95 0,12 0,00 384,1 1,0 38,41 363,74 46,78 0,00 448,94 T-22 põllult keskmise metsa kännud 2.1.5 Kändude vedu ja koondamine ha 0,10 0,95 0,12 0,00 519,23 1,0 51,92 491,71 63,24 0,00 606,88 T-32 hunnikusse 2.1.6 Ekspluatatsioonieelne peenvõsa ja ha 0,61 2,93 0,83 0,00 41,16 1,0 25,11 120,64 34,36 0,00 180,11 H-40 rohttaimestiku niitmine niitmine kraavitrassidelt Kokku 1521,34 7105,30 2747,22 0,00 11373,86 41 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 2.2 Veejuhtmete rekonstrueerimine ja ehitamine 2.2.1 Kraavide mahamärkimine (EK) km 0,00 0,00 0,05 0,00 64,17 1 0,00 0,00 3,08 0,00 3,08 A-89 2.2.2 Kraavide kaevamine ja puhastamine 1000 m³ 1,35 2,34 2,43 0,00 524,08 1,0 708,56 1226,14 1275,72 0,00 3210,41 T-123 I-II gr pinnas 2.2.3 Ekspluatatsioonieelne sette 1000 m³ 0,14 0,23 0,24 0,00 524,08 1,0 70,86 122,61 127,57 0,00 321,04 T-123 eemaldamine ekskavaatoriga (10% põhikaevest) 2.2.4 Puistepinnase laialiajamine 1000 m³ 1,08 1,87 1,95 0,00 649,00 1,0 701,96 1214,72 1263,84 0,00 3180,52 T-304 buldooseriga (80% kaevest) (kohandatud) 2.2.5 Kivikindlustusega sissevoolunõva tk 1,00 0,00 2,00 0,00 162,72 1,0 162,72 0,00 325,44 0,00 488,16 S-43 rajamine Kokku 1644,09 2563,47 2995,64 0,00 7203,20 2.3 Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine 2.3.1 Väikeste hüdrotehniliste ehitiste tk 1 9 2 0 23,78 1,0 23,78 214,02 47,56 0,00 285,36 A-91 mahamärkimine 2.3.2 Ø50-75 cm truubitoru väljatõstmine m 10 28 21 0 12,14 1,0 121,40 339,92 254,94 0,00 716,26 S-273 2.3.3 Truubitorude ja otsakute m³ 4 6 7 0 35,00 1,0 140,00 210,00 245,00 0,00 595,00 kalk utiliseerimine 2.3.4 Ø 40cm plasttruubi torustiku m 0 53 0 0 51,80 1,0 0,00 2745,40 0,00 0,00 2745,40 S-72 ehitamine (40-PT) 2.3.5 Ø 50cm plasttruubi torustiku m 0 20 7 0 58,22 1,0 0,00 1164,47 407,56 0,00 1572,03 S-73 ehitamine (50-PT) 2.3.6 Ø 60cm plasttruubi torustiku m 10 71 14 0 77,65 1,0 776,50 5513,15 1087,10 0,00 7376,75 S-74 ehitamine (60-PT) 2.3.7 Ø40 cm truubi mattotsaku 2 otsakut 0 5 0 0 183,46 1,0 0,00 917,30 0,00 0,00 917,30 S-118 kivikindlustisega ehitamine (40- MAOK) 2.3.8 Ø50-60 cm truubi kiviotsaku 2 otsakut 1 4 2 0 454,86 1,0 454,86 1819,44 909,72 0,00 3184,02 S-104 kivikindlustisega ehitamine (50- 60KOK) 2.3.9 Täiendav kaeve truupide ehitamisel m³ 20 93 50 0 0,52 1,0 10,40 48,36 26,00 0,00 84,76 T-123 2.3.10 Täitepinnas truubi torustiku ehitusele m³ 38 242 66 0 6,71 1,0 254,98 1623,82 442,86 0,00 2321,66 707 Kokku 1781,92 14595,88 3420,74 0,00 19798,54 2.4 Drenaažiarmatuur ja muud tööd 2.4.1 Dreenide mahamärkimine km 0,00 0,00 0,05 0,00 114,91 1,0 0,00 0,00 5,75 0,00 5,75 T-461 2.4.2 Ø>100 kollektorisuudme rajamine tk 0 3 39 0 81,23 1,0 0,00 243,70 3168,04 0,00 3411,73 H-143 (vastavalt projekti tüüpjoonisele 2.13) 2.4.3 Drenaažikollektori suudme tk 0 3 39 0 55,00 1,0 0,00 165,00 2145,00 0,00 2310,00 kalk tähistamine DTP-PL 2.4.4 Mattunud drenaažkollektori tk 0 3 39 0 41,10 1,0 0,00 123,29 1602,71 0,00 1726,00 H-156 suudmete otsimine 2.4.5 Ø100 mm plasttoru dreeni rajamine km 0,00 0,00 0,05 0,00 12000,00 1,0 0,00 0,00 600,00 0,00 600,00 Kalk käsitsi, II gr.pinnas 2.4.6 Drenaaži läbipesemine km 0,00 0,00 1,60 0,00 1281,56 1 0,00 0,00 2053,06 0,00 2053,06 T-866 pesemisagregaadiga, torude läbimõõt üle 100 mm 42 PELTSE REK2019. TÖÖ NR 2020016 2.4.7 Drenaaži kohtrikete likvideerimine, 100 riket 0 0 0,95 0 1178,91 1 0,00 0,00 1119,97 0,00 1119,97 T-867 dreeni läbimõõt kuni 100 mm 2.4.8 Dreeniühenduse (tüüp OÜ) rajamine tk 0 0 2 0 7,03 1 0,00 0,00 14,06 0,00 14,06 S-236 2.4.9 Dreeni kruusafiltri (tüüp DF-KR- tk 0 0 112 0 19,90 1 0,00 0,00 2228,80 0,00 2228,80 kalk REK, 2.0 m³) rajamine 2.4.10 Pinna planeerimine, maht kuni 400- ha 4,0 15,0 10,0 0 218,58 1 874,31 3278,67 2185,78 0,00 6338,76 T-83 600 m³/ha 2.4.11 Kivide koristamine veoga kuni 300 ha 6,0 6,0 8,0 0 143,80 1 862,81 862,81 1150,41 0,00 2876,02 T-53 m, kivisus 7 - 30 m³/ha 2.4.12 Kivihunniku koristamine veoga kuni m³ 0 0 300 0 5,00 1 0,00 0,00 1500,00 0,00 1500,00 Kalk 300 m Kokku 1737,12 4673,46 17773,57 0,00 24184,14 Reguleeriv võrk (Pos 2.1 kuni 2.4) kokku 6684,46 28938,11 26937,18 0,00 62559,75 3. Muud 3.1 Infotahvli paigaldamine kompl 1,0 0,0 1,0 0,0 300,00 1,0 300,00 0,00 300,00 0,00 600,00 Kalk 3.2 Nõuetekohase teostusmõõdistuse töö 1,0 0,0 0,0 0,0 325,00 1,0 325,00 0,00 0,00 0,00 325,00 Kalk koostamine vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 3.3 Geodeetiliste punktide tk 0,0 0,0 2,0 0,0 40,00 1,0 0,00 0,00 80,00 0,00 80,00 Kalk kontrollmõõtmised Kokku 625,00 0,00 380,00 0,00 1005,00 EH 1 EH 2 EH 3 Projektala Kokku välised (EH 3) Maksumus (eur) Maksumus kokku 8125,1 28938,1 32770,1 7709,4 78022,7 Käibemaks 20% 1625,0 5787,6 6554,0 1541,9 15604,5 ÜLDMAKSUMUS 9750,1 34725,7 39324,1 9251,3 93627,2 sh Eesvoolu puittaimestiku raie ja väljaveo maksumus 159,6 0,0 1129,2 256,2 1545,1 sh Reguleeriva võrgu puittaimestiku raie ja väljaveo maksumus 1405,9 6129,2 2602,8 0,0 10137,9 Kokku puittaimestiku raie ja väljaveo maksumus 1565,5 6129,2 3732,0 256,2 11683,0 Puittaimestiku raie ja väljaveo maksumuse osakaal (%) 15,0 43  Ø100 Ø125 Ø75 L=82 m Ø100 L=54m Ø100 DF- KR-REK Ø125 Ø100 Ø75 Ø100 Ø125 Ø100 OÜ Ø125 Ø100 Ø100 Ø125 Ø125 Ø100 Ø125 Ø100 Ø100 0 10 Ø 0 10 Ø100 Ø Ø100 Ø125 Ø100 Ø100 Ø100 0 Ø100 Ø125 10 Ø Ø125 Ø100 Ø100 Ø100 Ø100 EK DF- KR-R EK EK DF- KR-R DF- KR-R 10 0 EK DF- KR-R Ø EK DF- KR-R EK DF- KR-R Ø100 EK Ø75 EK EK 0 EK DF- KR-R Ø100 DF- KR-R 10 DF- KR-R EK EK DF- KR-R DF- KR-R K EK Ø100 Ø DF- KR-R DF- KR-R DF- KR-RE EK DF- KR-R EK DF- KR-R EK Ø75 DF- KR-R Ø75 OÜ Ø75 Ø100 EK =25m EK DF- KR-R OÜ Ø75 Ø100 DF- KR-R EK DF- KR-R Ø100 EK Ø100 Ø75 DF- KR-R 25m Ø100 L EK EK DF- KR-R Ø100 DF- KR-R EK DF- KR-R Ø75 Ø75 = Ø75 Ø100 Ø100 L EK Ø100 DF- KR-R EK DF- KR-R EK DF- KR-R Ø75 Ø100 Ø100 Ø100 Ø100 Ø100 Ø100 Ø100 Ø100 Ø75 Ø100 Ø75 Ø100 Ø100 Ø10 Ø10 Ø75 Ø125 Ø100 0 0 Ø100 Ø100 Ø125 5 Ø125 Ø7 5 Ø7 DF- KR-REK DF- KR-REK Ø10 DF- KR-REK 0 Ø10 Ø10 0 0 Ø75 Ø100 Ø100 TÖÖ NIMI PELTSE REK2019 Ø75 Tähe 106, 50107 Tartu, tel. 7303735, www.ibun.ee OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID LÄÄNE-VIRUMAA VINNI VALD VIRU-KABALA KÜLA KUIVENDUSVÕRGU PLAAN KOOSTAJA RAUL TIHANE 06.2020 M 1:2 000 PP 1 5 TELLIJA TÖÖ NUMBER OSAÜHING FARAD GROUP 2020016  Ø100 Ø1 00 TÖÖ NIMI PELTSE REK2019 Tähe 106, 50107 Tartu, tel. 7303735, www.ibun.ee OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID LÄÄNE-VIRUMAA VINNI VALD VIRU-KABALA KÜLA KUIVENDUSVÕRGU PLAAN KOOSTAJA RAUL TIHANE 06.2020 M 1:2 000 PP 2 5 TELLIJA TÖÖ NUMBER OSAÜHING FARAD GROUP 2020016 Lang [‰] ∑ 500 m3 ∑ 910 m Projekteeritud eesvoolu põhjajoon PELTSE REK2019 OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID EESVOOLU 300 PIKIPROFIIL KOOSTAJA RAUL TIHANE 06.2020 (Mh 1 :5000, Mv 1:50) JA RISTPROFIILID PP 3 5 (M 1:100) TELLIJA 2020016 Lang [‰] ∑ 619 ∑ 860 Projekteeritud eesvoolu põhjajoon PELTSE REK2019 OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID EESVOOLU 301 PIKIPROFIIL KOOSTAJA RAUL TIHANE 06.2020 (Mh 1 :5000, Mv 1:50) JA RISTPROFIILID PP 4 5 (M 1:100) TELLIJA 2020016  Projekteeritud eesvoolu põhjajoon Lang [‰] ∑ 229 m3 ∑ 310 m TÖÖ NIMI PELTSE REK2019 Tähe 106, 50107 Tartu, tel. 7303735, www.ibun.ee OBJEKTI ASUKOHT JOONISE NIMI STAADIUM JOONIS JOONISEID EESVOOLU 100 PIKIPROFIIL KOOSTAJA RAUL TIHANE 08.2020 (Mh 1 :5000, Mv 1:50) JA RISTPROFIILID PP 5 5 (M 1:100) TELLIJA TÖÖ NUMBER OSAÜHING FARAD GROUP 2020016  LAUSMÄTASTUS b B 1:m 1: 25 1:4 360 170 170 2 1: 1: 2 A A 1:25 B Kivikindlustus 2. klassi geotekstiilil LAUSMÄTASTUS Kivikindlustus 2. klassi geotekstiilil LAUSMÄTASTUS 1:2 1:2 85 40 45 45 40 85 Kivikindlustus 2. klassi geotekstiilil  LAUSMÄTASTUS ~1000 50 20 i 2 C Kivikindlustus 2. klassi geotekstiilil 1:m C H 45 b ~1000 m = 25 m = 25  60 h min 600 60 50 150 <80 A A DTP-PL DTP-PU IMMUTATUD PUITPOST D40 mm 140 PLASTTORU D40 mm 140 MAAPIND 30 30 60 60 ÜMARRAUD O 10 mm ÜMARRAUD O 10 mm MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON JRK. MATERJALI MÕÕTMED MÕÕT- NR. DETAIL KOGUS NIMETUS mm ÜHIK 1. TÄHISPOST PL PLAST De 40 m 2.0 2. TÄHISPOST PU IMMUTATUD PUIT 0 40 m / tm 2.0/0,004 3. OTSAKORK PLAST tk 1 4. ÜMARRAUD L = 200 mm TERAS 0 10 tk 1  KÜNNIKIHT h=20 cm KRUUS OTSAKORK D 50 DREENIKOLMIK Di 58x58 - 90° VÕI D 74 VÕI Di > 80x80 - 90° DREENITORU PVC D i 50 mm KÜNNIKIHT h=20 cm 20 cm KRUUS L=300 cm; VÕI D i > 72 mm 75 cm min 60 cm 1:0 ,67 ≥ 100 cm 60 cm i=0,3% ,67 1:0 40 cm 1:0 ,67 250 cm 30 cm 30 cm 50 cm 100 cm SAVITORUDREEN Di 50mm või D i 75mm  PINNAS PLASTTORU MÄRKUSED: LIIVAPINNASED xL - αsL 1 huumusrikka mullakihiga ("hingemullaga") filterkanga lint 2. Kattematerjaliks kasutada filterkangast. (2. klassi geotekstiil) või mähitud toru 3. Filtermaterjali paksus toru peal on antud materjali kokkusurumisel (pealeastumisel). 4. Turbas, lagunemisastmega alla KESKMISED LIIVSAVIPINNASED l - l"S 2 filterkanga lint või mähitud toru filtermaterjal (kruus, puitlaast, 5 cm piliroog, turbasõelmed) SAVIPINNASED l'''S - S 3 filtermaterjal (puitlaast, piliroog) 5 cm TURVAS LAGUNEMISASTMEGA 4 ÜLE 35% (toru asub turbal või savipinnasel) b b  Raul Tihane INSENERIBÜROO URMAS Teie 02.09.2020 NUGIN OÜ [email protected] Meie 05.10.2020 nr 15-2/20/40910-2 Tähe 106 50107,Tartu linn, Tartu maakond Maaparandusehitiste projekti kooskõlastus riigitee nr 17120 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Vinni vallas Lääne-Virumaal Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti riigitee nr 17120 Sämi – Sonda – Kiviõli km 6,17-7,75 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Viru-Kabala külas Vinni vallas Lääne-Virumaal. Projektiga on ette nähtud olemasolevate kraavide voolusängi puhastamine setetest, puittaimedest ja risust, olemasolevate truupide puhastamine setetest või väljavahetamine, uute truupide ehitamine. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse KOOSKÕLASTAME IB Urmas Nugin OÜ töö nr 2020016 „Peltse REK2019“ Projekti realiseerimisel ja ehitustöödel tuleb arvestada alltoodud nõuetega: 1. Riigitee ja riigitee mahasõitude olemasolevad teetruubid ning truupide sisse- ja väljavoolu kindlustused peavad säilima. Teede muldkeha ja teede katendi kahjustamine ei ole lubatud. 2. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu, ladustamist ning peale- ja mahalaadimistöid riigiteele mitte kavandada. Riigitee nõlvadel sõitmine või manööverdamine ning muul viisil konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine on keelatud. 3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate lubade (ehitusteatis, ehitusluba) menetlusse palume kaasata Maanteeameti (EhS § 36 lg 5, § 42 lg 7). 5. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Kui kavandatav tegevus võib riigiteel liiklejaid mistahes viisil ohustada, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 6. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja tee kaitsevööndis tuleb Ehitajal Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – riigimaa kasutusõiguse taotlemine – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  liikluskorralduse projekt ja käesolev kooskõlastuskiri. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Kaaskiri_Maanteeamet.asice Arvo Veltri 3372691 [email protected] 2 (2)