Kiri

AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ Võrumõisa tee 4a, Võru e-mail [email protected] tel: +372 502 0489 Töö nr. 5150415_DP Tellija: Võru Vallavalitsus Finantseerija ja huvitatud pool: AS Barrus VÕRUMAA VÕRU VALD VERIJÄRVE KÜLA AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Planeeringu kaust Koostas: MIRKO MOPPEL Projektijuht: TÕNU JÕGI Vastutav spetsialist: TÕNU LAOS Volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistus nr 119490 tel +372 5561 3655; [email protected] JUULI 2020, VÕRU Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 1 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Sisukord 1 Töö nimetus.............................................................................................................................................. 5 1.1 Planeeringu tellija ja korraldaja ........................................................................................................ 5 1.2 Planeeringust huvitatud pool ja finantseerija .................................................................................. 5 1.3 Planeeringu koostaja ........................................................................................................................ 5 2 Detailplaneeringu koostamise alus .......................................................................................................... 5 3 Üldandmed ja olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................. 6 3.1 Planeeringu eesmärk ........................................................................................................................ 6 3.2 Planeeringu ala asukoht, suurus ja olemasolev maakasutus ........................................................... 6 3.3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid ..................................... 7 3.4 Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................ 7 3.5 Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................................................................... 9 4 Planeeringulahendus .............................................................................................................................. 10 4.1 Planeeringu eesmärk ...................................................................................................................... 10 4.2 Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus .......................................................... 10 4.3 Planeeritava maa-ala katastriüksusteks liitmine ............................................................................ 13 4.4 Krundi ehitusõigus .......................................................................................................................... 13 4.5 Ehitiste ehituslike tingimuste määramine ...................................................................................... 13 4.6 Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................................... 14 4.7 Haljastus ja heakord ....................................................................................................................... 15 4.8 Ehitistevahelised kujad ................................................................................................................... 15 4.9 Tehnovõrgud ja –rajatiste asukohad .............................................................................................. 15 4.10 Tuleohutus ...................................................................................................................................... 17 4.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ja keskkonnakaitselised abinõud planeeringualal ........................................................................................................................................... 19 4.12 Servituutide seadmise vajadus ....................................................................................................... 20 4.13 Kinnisomandi kitsendused.............................................................................................................. 20 4.14 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud-, sotsiaalsed-, kultuurilised- ja keskkonnamõjud. ....................................................................................................................................... 22 4.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.................................................................. 23 4.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja............................................. 23 4.17 Planeeringu rakendamise võimalused ........................................................................................... 23 KOOSKÕLASTAJAD JA ARVAMUSE ANDJAD ................................................................................................... 25 Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 2 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING JOONISTE LOETELU: 1. Situatsiooniskeem (M 1:10 000) DP-01 2. Funktsionaalsete seoste kaart (M 1:5000) DP-02 3. Olemasolev olukord (M 1:1000) DP-03 4. Põhijoonis (M 1:1000) DP-04 5. Tehnovõrkude koondplaan (M 1:1000) DP-05 6. Kitsenduste koondplaan (M 1:1000) DP-06 7. 3D visualiseering detailplaneeringu alast DP-07 MENETLUSKAUSTA SISUKORD: 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (Barrus AS, 15.08.2018) 2. Võru Vallavolikogu 12.09.2018. a otsus nr 97 „Aktsiaseltsi Barrus maaüksustel detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ 3. Keskkonnamõju algatamata jätmise teade Ametlikes Teadaannetes (26.09.2018, teadaanne nr 1353090) 4. Võru Vallavalitsuse26.06.2018. a kiri nr 7-1/2688-2 „Arvamuse andmine eelhinnangule mis on aluseks KSH algatamata jätmisele“ (e-post) 5. Keskkonnaameti 09.10.2018. a kiri nr 6-5/18/15752-2 „Seisukoht aktsiaseltsi Barrus maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse osas“ 6. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku teade ajalehes Võrumaa Teataja (20.12.2018) 7. Võru Vallavalitsuse 06.08.2019. a korraldus nr 432 „Täiendavate menetlustoimingute läbiviimine Aktsiaseltsi Barrus maaüksustel detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamisel“ 8. Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes Teadaannetes (16.08.2019, teadaanne nr 1509345) 9. Võru Vallavalitsuse 21.08.2019. a kiri nr 7-1/2914 „Barruse detailplaneeringu algatamisest teavitamine“ 10. Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Võrumaa Teataja (22.08.2019) 11. Võru Vallavalitsuse 06.09.2019. a kiri nr 7-1/3183 „AS Barruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkusele seisukoha ja lähteseisukohtadele ettepanekute küsimine“ 12. Võru Vallavalitsuse 06.09.2019. a kiri nr 7-1/3184 „Ettepanekute küsimine AS Barruse detailplaneeringu lähteseisukohtadele“ 13. Keskkonnaameti 18.09.2019. a kiri nr 6-5/19/191-2 „Aktsiaselts Barruse detailplaneering“ 14. Terviseameti 30.09.2019. a kiri nr 9.3-1/19/4764-3 „Arvamus ja ettepanekud AS Barruse detailplaneeringu (DP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohta“ 15. Maanteeameti 08.10.2019. a kiri nr 15-2/19/41103-2 „Ettepanekud AS Barruse detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusest“ 16. Rahandusministeeriumi 09.10.2019. a kiri nr 14-11/5543-2 „Verijärve külas AS Barrus maaüksuste detailplaneering“ 17. Terviseameti 9.3-1194764-5 14.05.2020 Väljaminev dokument 18. Rahandusministeeriumi kommentaarid 9.juuni 2020 19. Maanteeameti 22.06.2020 kiri nr 15-2/20/20774-2 Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 3 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING DOKUMENTATSIOONIKAUSTA SISUKORD: 1. Barrus AS kavandatava tootmise parameetrid ja mõju keskkonnale 2. Keskpinge Õhuliini Ümbertõstmise Tingimused 319480 3. Sadevee Juhtimine Naaberkinnistule – kokkulepped naabritega 4. Põlevmaterjali plaani kooskõlastus Päästeametiga 09.03.2018 nr 7.2-2.2/4090-2 5. Hüdrantide rajamise ettekirjutus ja selle lõpetamine 22.08.2018 nr 7.2-2.2/14994-2 6. Tolmuvaba saepuru tehnoloogia joonis 7. AS Barrus mürakaart 8. Keskkonnaamet Vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/328782 muutmine 29. november 2019 nr 1- 3/19/2294 9. Umbsaare oja uuendustööde kava projekt 2020 10. OÜ Inseneribüroo STEIGER 2020.a. töö nr 19/2792, AS Barrus tootmisterritooriumi mürakaart Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 4 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 1 Töö nimetus Aktsiaseltsi Barrus maaüksuste detailplaneering 1.1 Planeeringu tellija ja korraldaja Võru Vallavalitsus Võrumõisa tee 4a, 65555 VÕRU Reg.nr 77000393 Tel: 785 1242 [email protected] 1.2 Planeeringust huvitatud pool ja finantseerija aktsiaselts Barrus Verijärve küla, Võru vald, Võrumaa 65541 Reg.nr 10270580 Tel: 7850700 [email protected] volitatud esindaja Andres Linnasaar 1.3 Planeeringu koostaja Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ Võrumõisa tee 4a, 65555 VÕRU Reg.nr 11046867 MTR EEP000154 Tel: 5020489 [email protected] Planeeringu koostajaks on Mirko Moppel; tel +372 5634 6370, email [email protected]; Konsultandina osales planeeringu koostamisel diplomeeritud insener Tõnu Jõgi (diplomeeritud ehitusinsener tase 7, kutsetunnistuse nr 155815); tel +372 502 0489, email [email protected]; Vastutavaks spetsialistiks antud planeeringu koostamisel on Tõnu Laos (volitatud arhitekt tase 7, kutsetunnistuse nr 119490); tel: +372 5561 3655; email [email protected] 2 Detailplaneeringu koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Võru Vallavolikogu otsus nr 97 12.09.2018.a. „Aktsiaseltsi Barrus maaüksustel detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 5 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 3 Üldandmed ja olemasoleva olukorra iseloomustus 3.1 Planeeringu eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava ala maatulundus ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste sihtotstarbe muutmine, planeeringuala kruntide liitmine, ehitusõiguse, tehnovõrkude ja –rajatiste ning liikluskorralduse põhimõtete määramine Võru vallas Verijärve külas asuvatel maaüksustel, Võru valla üldplaneeringu muutmine. Planeeringu elluviimise tulemusena muutub aktsiaseltsi Barrus kasutusel oleva maa-ala suurus ning selle sihtotstarve vastavaks maa-alal toimuva tegevuse iseloomuga hinnates ettevõtte arenguperspektiive ning arvestades sealjuures ümbritsevale piirkonnale tekkiva majandusliku-, kultuuriliste-, sotsiaalsete- ja looduskeskkonna mõjudega. 3.2 Planeeringu ala asukoht, suurus ja olemasolev maakasutus Aadress Katastriüksus, Pindala Maakasutuse Omanik Kinnistusregistri sihtotstarve osa Veskisalu 91801:001:0238 12,12 Tootmismaa Barrus AS ha 100% Väike- 91804:004:0426 0,5021 Tootmismaa Barrus AS Veskisalu ha 100% Üla- 91801:001:0242 2,70 Maatulundusmaa Barrus AS Veskisalu ha 100% Liisu 91804:004:0248 1,53 Elamumaa Barrus AS ha 100% Tiigikalda 91804:004:0852 0,3049 Tootmismaa Barrus AS ha 100% Aiva 91804:004:0195 1,9872 Maatulundusmaa Barrus AS ha 100% Kraavi 91804:004:1073 2,27 Maatulundusmaa Barrus AS ha 100% Veskioru 91701:001:0277 2,59 Maatulundusmaa Barrus AS ha 100% Tabel 1: Olemasoleva maakasutuse koondtabel. Planeeritav ala asub Võru maakonnas, Võru vallas, Verijärve külas. Planeeritav ala külgneb riigimaanteega nr 25146 Umbsaare tee (edaspidi riigimaantee nr 25146) km 0,03-0,19 ja riigimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (edaspidi riigimaantee nr 2) km 258,41-258,97. Riigimaantee nr 2 paikneb planeeritavast alast lääne suunas, riigimaantee nr 25146 paikneb planeeritavast alast põhja suunas. Planeeritavast alast lõuna suunas paiknevad hoonestusega ja hoonestamata maatulundusmaad, kagusuunas osaliselt hoonestusega elamumaa. Kirdesuunas paikneb hoonestusega maatulundusmaa. Kirde ning ida suunas paiknevad maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaad. Planeeringuala suurus kokku on 24,0042 ha Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 6 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 3.3 Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid  Võru valla üldplaneering, kehtestatud Võru Vallavolikogu määrusega nr 42, 09.04.2008.a. “Võru valla üldplaneeringu kehtestamine”;  Võru maakonnaplaneering 2030+; Kehtestatud riigihalduse minister Jaak Aabi käskkirjaga „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Võru maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru vallas“ 13.04.2018 nr 1.1-4/82;  Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud geodeetilise mõõdistamistöö andmetel koostatud digitaalset alusplaani M 1:500, mille on koostanud OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo (MTR EG 10251358-0001, 147 MA-k), töö nr 077/18, töö teostaja Ülo Haljend;  Planeerimisseadus;  Ehitusseadustik;  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;  Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur (EVS 809-1:2002)  Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (Siseministri määrus nr 17, vastu võetud 30.03.2017.a.; RT I, 30.11.2018, 12);  Linnatänavad (Eesti standard EVS 843:2016);  Looduskaitseseadus;  Veeseadus;  Võru Vallavolikogu 10.11.2010.a määrus nr 20 „Võru valla ehitusmäärus“;  Standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded;  Standard EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded;  Standard EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.  Keskkonnaministri 16.12.2016.a. määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 3.4 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Võru maakonnas, Võru vallas, Verijärve külas. Planeeritav ala külgneb riigimaanteega nr 25146 Umbsaare tee (edaspidi riigimaantee nr 25146) km 0,03-0,19 ja riigimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (edaspidi riigimaantee nr 2) km 258,41-258,97. Riigimaantee nr 2 paikneb planeeritavast alast lääne suunas, riigimaantee nr 25146 paikneb planeeritavast alast põhja suunas. Planeeritavast alast lõuna suunas paiknevad hoonestusega ja hoonestamata maatulundusmaad, kagusuunas osaliselt hoonestusega elamumaa. Kirdesuunas paikneb hoonestusega maatulundusmaa. Kirde ning ida suunas paiknevad maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaad. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 7 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Foto nr 1: Vaade loode suunas Foto nr 2: Vaade põhja suunas Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 8 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Foto nr 3: Vaade kagu suunas Detailplaneeringu alusplaanina on kasutatud geodeetilise mõõdistamistöö andmetel koostatud digitaalset alusplaani M 1:500, mille on koostanud OÜ Maamõõdu- ja Arhitektuuribüroo (MTR EG 10251358-0001, 147 MA-k), töö nr 077/18, töö teostaja Ülo Haljend. Maa-ala on osaliselt reljeefne, järsud nõlvad paiknevad planeeritava ala põhja-, lõuna- ja idapoolses osas. Planeeringuala kesk- ja lääneosa on üldiselt tasase reljeefiga ja kõrghaljastuseta. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 80.79 planeeritava ala idaosas, 87.92 planeeritava ala lõunaosas, 88,12 planeeritava ala põhjaosas ja 100.12 planeeritava ala kesk- ja lääneosas. Planeeritaval maa-alal paiknevad puidutööstuse tootmishooned. Planeeringuala on reljeefne kinnistu ida-, põhja- ja lõunapoolsetes servades. Kinnistul paikneb kaks katlamaja, mille koondvõimsus on 8,2 MW. Saeveski kõrval asuvas katlamajas asub üks puukoorekütusel töötav 3MW kuumaveekatel, tootja Läti firma Komforts. Teises katlamajas paikneb kolm saepurukütusel töötavat kuumaveekatelt. Üks 3MW, üks 1MW (Komforts) ning üks 1,2 MW katel (Soome ettevõttelt Laka OY) (kokku 3+1+1,2=5,2MW). Katlad väljastavad kuuma vett temperatuuril kuni 105⁰C ja rõhul kuni 5bar. Kuuma vett kasutatakse puidu kuivatamiseks ja hoonete kütmiseks. 3.5 Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritava ala mõjualas paiknevad: Põhjasuunas – riigimaantee 25146, millelt on tagatud juurdepääs planeeritavale alale, Läänesuunas – Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2, millelt on tagatud olemasolev juurdepääs kohalikule elanikule Laanemäe, Mäeotsa ja Teeveere maaüksuste teenindamiseks, mõjualasse jääb Hando maaüksus. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 9 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Lõunasuunas – mõjualasse jäävad maatulundusmaadel ja elamumaal paiknevad üksikelamud ning Umbsaare oja Idasuunas – Umbsaare oja ning maatulundusmaadel paiknev metsamaa; Kirdesuunas – maatulundusmaal paiknev talukompleks ning maatulundusmaal paiknev metsamaa. 4 Planeeringulahendus 4.1 Planeeringu eesmärk Planeeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava ala maatulundus ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksuste sihtotstarbe muutmine, planeeringuala kruntide liitmine, ehitusõiguse, tehnovõrkude ja –rajatiste ning liikluskorralduse põhimõtete määramine Võru vallas Verijärve külas asuvatel maaüksustel, Võru valla üldplaneeringu muutmine. Kindlat ühtset ehitusjoont ei ole. Kuna olemasolevate hoonete arhitektuuris peegeldub ehitusaeg üsna ilmekalt tuleb uusehitiste kavandamisel eelistada kaasaegset vormikeelt ja soliidseid materjale. Kohustuslikku ehitusjoont ei nõuta. 4.2 Kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus Vastavalt kehtivale Võru valla üldplaneeringule (Kehtestatud Võru Volikogu määrusega nr 42, 09.04.2008.a „Võru valla üldplaneeringu kehtestamine“) on planeeringuala juhtotstarve osaliselt Muude rohelise võrgustiku elementide aluse maa (RK) ja osaliselt tootmismaa (T). Üldplaneeringus on määratud detailplaneeringu kohustusega ala (tootmismaa). Vt joonis 1 allpool. Võrreldes 11-aasta taguse ajaga, mil koostati üldplaneering, on tootmisettevõtte aktsiaselts Barrus territoorium laienenud märgatavalt. Üldplaneeringu muutmise põhjendus: Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek kaasajastada üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsioonid selliselt, et need vastaks reaalsele situatsioonile ning nähakse ette võimalikud perspektiivid tulevikus. Kehtiva üldplaneeringu muudatusettepanekuga laiendatakse tootmismaa ja detailplaneeringu kohustusega ala suurust vastavalt AS Barrus territooriumile Vt Joonis 2 allpool ning muudetakse üldplaneeringu maakitsenduste kaarti rohevõrgustiku ala muutmisega Vt Joonis 4 allpool. Põhiline rohevõrgustiku ala paikneb planeeritavast alast idas (üle riigimaantee nr 2), lõunas (üle riigimaantee nr 2) ja põhjas (piirneb Võru-Koidula raudteega). Detailplaneeringu alal paikneb osaliselt rohevõrgustiku koridor (vt joonis 1 ja 3, Üldplaneeringu funktsionaalsete seoste kaart ja üldplaneeringu maakasutuse kitsenduste kaart), mille suurus ei vasta kriteeriumitele (kohaliku tähtsusega rohekoridor K3, läbimõõduga 300-500m) Üldplaneeringu seletuskirja osas pole muudatusi kavandatud. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 10 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Joonis 1: Väljavõte Võru valla üldplaneeringu funktsionaalsete seoste kaardist Joonis 2: Võru valla üldplaneeringu funktsionaalsete seoste kaart peale planeeringu elluviimist Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 11 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Joonis 3: Väljavõte Võru valla üldplaneeringu maakasutuse kitsenduste kaardist (DP ala määratud punase katkendjoonega) Joonis 4: Võru valla üldplaneeringu maakasutuse kitsenduste kaart peale planeeringu elluviimist (DP ala määratud punase katkendjoonega) Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 12 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4.3 Planeeritava maa-ala katastriüksusteks liitmine Käesoleva planeeringuga liidetakse kokku planeeringu alal paiknevad katastriüksused: Veskisalu 91801:001:0238, Väike-Veskisalu 91804:004:0426, Üla-Veskisalu 91801:001:0242, Liisu 91804:004:0248, Tiigikalda 91804:004:0852, Aiva 91804:004:0195, Veskioru 91701:001:0277 ja osa Kraavi 91804:004:1073 katastriüksusest (suurusega 238030 m2), mis moodustavad katastriüksuse Pos.1. Kraavi 91804:004:1073 kinnistust eraldatakse eraldi katastriüksuseks 2012m2 suurune osa Pos.2, mis liidetakse planeeringu rakendamisega Laanemäe maaüksusega (91804:004:0205). Käesoleva planeeringuga moodustatakse planeeringualal kaks katastriüksust:  Krunt Pos 1 planeeritud suurus on 238 030 m2 (tootmismaa)  Krunt Pos 2 planeeritud suurus on 2 012 m2 (maatulundusmaa), liidetakse peale planeeringu kehtestamist Laanemäe katastriüksusega (91804:004:0205) (maatulundusmaa) 4.4 Krundi ehitusõigus Krunt POS.1  Maakasutuse sihtotstarve – Tootmismaa 100%;  Krundi sihtotstarve vastavalt detailplaneeringule – Tootmismaa 100%;  Maakasutuse sihtotstarve katastri järgi – Tootmismaa 100%; 238 030 m2;  Lubatud suurim hoonestusala pindala – 180 357 m2;  Lubatud suurim ehitistealune pindala (hooned) – 40 000 m2;  Lubatud suurim täisehitusprotsent – 17%;  Hoonete suurim lubatud arv Katastriüksusel – 40 (olemasolevad 22);  Hoonete suurim lubatud korruste arv – 3;  Soovitav katusekalle – 0-45 kraadi;  Ehitise lubatud max kõrgus maapinnast – 25 meetrit;  Minimaalne tulepüsivusklass – TP2. Tent laoplatsidel – TP3 Krunt POS.2  Maakasutuse sihtotstarve – Maatulundusmaa 100%;  Krundi sihtotstarve vastavalt detailplaneeringule – Looduslik maa 100%;  Maakasutuse sihtotstarve katastri järgi – Maatulundusmaa 100%; 2012 m2;  Detailplaneeringuga ehitusõigust ei määrata; krunt liidetakse peale detailplaneeringu kehtestamist Laanemäe katastriüksusega (91804:004:0205), mille omanik saab ehitusõigust taotleda vastavalt kehtivale seadusandlusele. 4.5 Ehitiste ehituslike tingimuste määramine Ehitistevaheline tuleohutuskuja on vähemalt kaheksa meetrit või lahendatud tuletõkendi erimeetmetega; Kavandatud hooned on lubatud paigutada hoonestusalasse; Materjalide kasutamise piiranguid hoonete projekteerimisel ei ole ettenähtud; Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 13 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Katusetüüpide ja kallete osas piiranguid ei ole; Planeeritavatele kruntidele ei ole ettenähtud täiendavaid piirdeid paigaldada; vajadusel tootmismahtude suurenemisel ja tootmismüra lisamisel krundi POS.1 äärde müratõkkeaia rajamine vastavalt vajadusele (aluseks müra mõõdistamise protokoll). Krunt POS.2 võib paigaldada elamukrundi piiramiseks puit-lippidest või metallvõrgust piirdeaia, või kõrghaljastuse tootmisest tuleneva visuaalse häiringu varjamiseks. 4.6 Liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritav ala külgneb põhjasuunas riigimaanteega nr 25146 Umbsaare tee (edaspidi riigimaantee nr 25146) km 0,03-0,19, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019.a. seisuga 152 sõidukit ööpäevas. Teekaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast (vastavalt EhS § 71). Planeeritav ala külgneb läänesuunas riigimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (edaspidi riigimaantee nr 2) km 258,41-258,97, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019.a. seisuga 2124 sõidukit ööpäevas. Teekaitsevööndi ulatus 50m äärmise sõiduraja servast (vastavalt EhS § 71). Juurdepääsud on vajalikud ka päästeteenuse tagamiseks. Katastriüksusele pos. 1 on kavandatud peamine maha- ja pealesõit tee nr 25146 km 0,16 kaudu. Võimalik kasutada ka riigitee nr 2 km 258,913 asuvat mahasõiduteed, mis põhiotstarbelt jääb siiski planeeringuala katastriüksuse pos.2, Mäeotsa, Teeperve ja Laanemäe kinnistute kasutusse. Planeeringuga tehakse ettepanek:  Teeservituudi seadmiseks planeeritavale katastriüksusele pos.1 planeeringu mõjualasse jääva Taneli maaüksuse kasuks (planeeringu põhjapoolses osas).  Teeservituudi seadmiseks planeeritavale katastriüksusele pos.1 planeeringu alasse jääva katastriüksuse pos.2 ja planeeringu mõjualasse jäävate Teeveere, Laanemäe ja Mäeotsa kinnistute kasuks (planeeringu lõunapoolses osas). Teed ja autoparkla on planeeringualas olemasolevad. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Olemasolevate parkimiskohtade arv krundil POS.1 on 160 kohta. Ristumiskohtade nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Projektkiirus 90km/h. Vasakpööraja nähtavus paremale ja parempööraja nähtavus vasakule (tasemel rahuldav), 320 m. Peatumisnähtavus 160m. Külgnähtavus projektkiirusel 100km/h, tasemel rahuldav, 20m. Sõiduteega külgneva vaba ruumi vähim laius kavandatud vähemalt 20m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 14 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 4.7 Haljastus ja heakord Olemasolev haljastus on katastriüksusel paikneva kontorihoone ümbruses, väravahoone ümbruses ja juurdepääsutee vahetus läheduses. Kõrghaljastust võib rajada krundile pos.2 tootmishoonete ja eluhoonete eraldamiseks visuaalsest reostusest. 4.8 Ehitistevahelised kujad Projekteerimisel juhinduda Siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Vastu võetud 30.03.2017 ning asjakohastest EVS 812-7:2017 ja 812- 4:2018 standarditest. Hoonestusalade vahelised kaugused vastavad tuleohutusnormidele. PVC kattega telk-ehitisi käsitletakse kui lahtiseid laoplatse. Telkehitisi käsitletakse TP3 hoonetena, tuleohutuspaigaldised peavad vastama II tulekaitsetaseme nõuetele. Esimese tuleohuklassi puhul ei normeerita telk-ehitise piirpindala. 2.tuleohuklassi puhul on piirpindala 3000m2. Telk-ehitistes ladustatavate materjalide kõrgus ei tohi ületada 6m. Palgi- ja saematerjali laoplats materjali mahuga 1000 kuni 10 000 m3 puhul (telk-ehitiste puhul kuni 18 000 m3) kaugus TP2 hoonest min 24m ja TP3 hoonest min. 30m; alla 1000m3 puhul TP2 hoonest 15m kaugusel (vt Lisa nr 4 - Põlevmaterjali ladustamise plaani kooskõlastamine Päästeametiga 09.03.2018 nr 7.2-2.2/4090-2). Saepuru, puidukoore, -hakke ja –tolmu kogumise punkrid tuleb üldjuhul hoonest paigutada 10m kaugusele. 4.9 Tehnovõrgud ja –rajatiste asukohad 4.9.1 Veevarustus Veevarustus on tagatud Mäeotsa kinnistul paiknevast puurkaevust. Vastavalt Keskkonnaameti 29.nov 2019 korraldusele nr 1-3/19/2294 Vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/328782 muutmine, on lubatud maksimaalne tarbimine 16 000 m3/a (4000 m3/kv; 43 m3/d) Tuletõrje veevarustus on kajastatud peatükis 4.10 Tuleohutus. 4.9.2 Kanalisatsioon Hetkel on Aiva kinnistul paigaldatud 15 m³ mahutavusega kolmekambriline reovee septik ning imbväljak. Reovee mahtusid pole kavas suurendada. Septikus tekkivad setted eemaldab Atram OÜ igakuiselt ja transpordib need Võru Vesi AS-i. Planeeringuala Tiigikalda kinnistul paiknevad biotiigid on kasutusest väljas ning likvideeritakse. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 15 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4.9.3 Sademevesi, drenaaž Planeeringuala kinnistutel on rajatud sadeveekanalisatsioonisüsteem koos maa-aluste trasside ja kuivenduskraavidega. Osaliselt immutatakse sadevesi maasse planeeringuala piires. Kirjalikud kokkulepped sadevee valgumiseks naaberkinnistule on sõlmitud Mäeotsa ja Taneli kinnistute omanikega (vt Lisa nr 3). Aktsiaseltsi Barrus territooriumi ja ümbritseva piirkonna pinnavormide tõttu suundub osa sademevett Umbsaare ojja. „AS Barrus sademevee süsteemid“ (OÜ Eprok, 2019.a. töö nr 190115) projektdokumentatsiooni kohaselt juhitakse ettevõtte tööstusterritooriumilt sademevett otse suublasse (Umbsaare oja VEE1004604) kahe väljalaskmega. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Koostatud on Umbsaare oja uuendustööde kava (Maa ja Vesi projekteerimisbüroo OÜ, töö 201335, jaanuar 2020, vt Lisa nr 9). 4.9.4 Elektrivarustus Ettevõtte territooriumil paikneb kaks alajaama, mis transformeerivad kaabel-liiniga tarnitava keskpinge 10 000 V pingele 400 V. Lisaks paikneb alajaam planeeritava ala loodenurgas, mis varustab naaberkinnistuid. Territooriumi keskel paiknevas alajaamas on kaks 1600 kVA transformaatorit. Teises alajaamas on üks 1600 kVA transformaator. Kokku on alajaamade võimsus 4800 kVA, millest hetkel kasutuses ca 3000 kVA. Võimsuste kasvu pole ette nähtud. Elektrijaotussüsteemid on välja ehitatud. Uute ehitiste rajamisel liidetakse need olemasoleva süsteemiga. Võimsuste olulist suurendamist pole ette nähtud. AS Barrus poolt on taotletud tehnilised tingimused Võru-Barruse 10kV õhuliini mast nr 23-29 vahelise lõigu demonteerimiseks ja paigaldada Barruse saetööstuse AJ K05VL kambrist alates, vastavalt asendiplaanile AS-319480, maakaabelliin AHXAMK-W.3x240+35Cu kuni Võru-Barruse 10 kV õhuliini mast nr 23 (Lisa nr 2: Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 319480). Projekteerimiseks tuleb Elektrilevi OÜ, Taotleja ja Taotleja poolt valitud kvalifitseeritud elektritööde ettevõtte vahel sõlmida kolmepoolne leping tehnorajatise ümberpaigutamise projekteerimistööde teostamiseks. Elektrivõrgu kaitsevööndite ulatus on alajaamade jaotusseadmete ümber 2m ulatuses seinast ja maakaablite puhul 1m kauguselt mõlemal pool äärmisi kaableid. Keskpinge õhuliinidel (1-20kV) 10m mõlemale poole trassi telge. Tänavavalgustus lahendatakse vajadusel krundisisese ehitusprojekti käigus. Valgustite mastide asukoha valikul on otstarbekas mastid paigutada võimalikult rohkem hoonete sissepääsude lähedusesse, arvestades samal ajal mastide üldist sammu/rütmi. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 16 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 4.9.5 Soojavarustus Soojuskandjate trassid on väljaehitatud (vt Tehnovõrkude koondplaan DP-05). Küttevõimsuse suurendamist pole ette nähtud. Rajatavate hoonete kütmiseks on võimalik kasutada elektrit, vedelkütet, tahket kütet või koos erinevaid energialahendusi. Konkreetsed täiendavad küttelahendused teostatakse vajadusel ehitusliku projekteerimise käigus. 4.9.6 Telekommunikatsioon ja side Tehnovõrkude joonisel on kajastatud (vt Tehnovõrkude koondplaan DP-05) olemasolevate kinnistuid läbivate sidetrasside asukohad. Maismaal paiknevate sidekaablite kaitsevööndid ulatuvad 1m kaugusele mõlemal pool äärmisi kaableid. Uusi liitumisi pole ette nähtud. Telekommunikatsiooniline lahendus on tagatud arvestades võimalike lahendusi liitumislepingu baasil, milline rahuldab edaspidiseid vajadusi. Täpsem lahendus määratakse edasise detailsema ehitusliku projekteerimise käigus. 4.9.7 Tehnovõrkude koondtabel Planeeritud tehnovõrkude koondtabel Tehnorajatis Planeeritud Kavandatud tegevus (planeeritavas alas / väljaspool) Keskpinge maa- 133,5 jm / 453,2 jm Rajamine kaabel 1-20kV Keskpinge õhuliin Demonteerimine (mastid 23-29) 1-20kV Kaabli kasutusest Kasutusest välja mast 29 välja viimine 0504256 suunaline maa-kaabel Kõikidele tehnorajatistele kehtivad seadusest tulenevad kaitsevööndid. Nii maapealsete kui –aluste tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada järgmisi õigusakte: Riigikogu 18.02.2015.a. välja antud seadus “Seadme ohutuse seadus”; 4.10 Tuleohutus Projekteeritavate hoonete tulepüsivusklass projekteerida vastavalt standarditele EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded ja EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded. Hooneid käsitletakse 2.tuleohuklassi kuuluvatena. Puidutööstuse hoonete osad, milles tekib tolm käsitletakse 3.tuleohuklassi kuuluvatena. Olemasolevate hüdrantide kaugus antud planeeringuga planeeritavast hoonestusest on aktsepteeritud (haardeala tootmis- ja laohoonetel üldjuhul 100m) ning kooskõlastatud Lõuna-Eesti Päästekeskuse juhtivinspektori poolt (vt Lisa nr 6). Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 17 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Hoonete vahelised kujad vastavad tuleohutusnormidele. Vastavalt vajadusele on hooneid eraldatud sektsioonideks või eraldatud tulemüüriga. Juurdepääsuteed kinnistule on planeeritud vähemalt 4m laiused. Hoonetele on tagatud juurdepääs kõikidest külgedest. Hoonetes kasutatakse esmaseid tulekustutusvahendeid ja tehnoloogilisi lahendusi tuleohu vältimiseks. Kuivatites on tuleohutus lahendatud tehnoloogiaga. Konkreetselt lahendatakse hoonetesisene tuletõrjeveevarustus tehnilise projekteerimise käigus. -Ehitistevahelised kujad Projekteerimisel juhinduda Siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Vastu võetud 30.03.2017 ning asjakohastest EVS 812-7:2017 ja 812- 4:2018 standarditest. Hoonestusalade vahelised kaugused vastavad tuleohutusnormidele. PVC kattega telk-ehitisi käsitletakse tuleohutuse mõistes kui lahtiseid laoplatse. Telkehitisi käsitletakse TP3 hoonetena, tuleohutuspaigaldised peavad vastama II tulekaitsetaseme nõuetele. Esimese tuleohuklassi puhul ei normeerita telk-ehitise piirpindala. 2.tuleohuklassi puhul on piirpindala 3000m2. Telk-ehitistes ladustatavate materjalide kõrgus ei tohi ületada 6m. Palgi- ja saematerjali laoplats materjali mahuga 1000 kuni 10 000 m3 puhul (telk-ehitiste puhul kuni 18 000 m3) kaugus TP2 hoonest min 24m ja TP3 hoonest min. 30m; alla 1000m3 puhul TP2 hoonest 15m kaugusel (Lisa nr 4: Põlevmaterjali ladustamise plaani kooskõlastamine Päästeametiga 09.03.2018 nr 7.2-2.2/4090-2). Saepuru, puidukoore, -hakke ja –tolmu kogumise punkrid tuleb üldjuhul hoonest paigutada 10m kaugusele. -Tuletõrje väline veevarustus Kustutusvee saamise võimalus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. Antud planeeringualal on tuletõrje veevarustus lahendatud 1000m 3 tehisliku avatud veevõtukohaga, millest on veetud veetrassid D100 kinnistule paigutatud hüdrantideni (6tk). Antud väline veevarustus katab vajaduse 30L/s 6 tunni jooksul (648m 3). Hoone ehitusprojektis täpsustada tuletõrjehüdrandi kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Tulekustutussüsteemi andmed kantakse ehitusprojekti. Planeerida rajatavale hoonele tuletõrjekraanidega tuletõrjeveevarustuse süsteem, mis saab veetoite maja veesisendusest. Veeühendus veesisendusega vajalik varustada el.ajamiga pöördklapiga, mis avaneb automaatselt kui tuletõrjeveevarustuse süsteemis langeb rõhk alla nõutud bar´i. Tuletõrjeveevarustuse pumbaseade peab tagama süsteemides vajaliku rõhu. Päästetehnika juurdepääsu võimalused, päästetehnika üldised andmed on kajastatud standardis EVS 812-7. Katastriüksusesisesed teed ja platsid rajatakse nii, et seal on võimalik sõita päästeautodega igasugustes ilmastikutingimustes. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 18 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Tuletõrje veevarustuse vastavust tuleohutuse nõuetele kontrollib kohaliku päästeasutuse järelevalve ehitusprojekti läbivaatamise käigus. 4.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ja keskkonnakaitselised abinõud planeeringualal Müra ja tolmu võimalike häiringute ja mõju suhtes läheduses paiknevale Natura 2000 alale on tarvitusele võetud tehnoloogilised meetmed. Vastavalt Keskkonnaameti 09.10.2018 seisukohale (vt Menetluskaust fail nr 5) keskonnamõju strateegilist hindamist ei rakendata. Müra Ettevõtte põhilised müra tekitavad seadmed, nagu saed ja höövlid asuvad siseruumides ja väliskeskkonda müra ei levi. Väljas asub palkide sorteerimisliin, mille tekitatud müra on lubatud piires. Koostatud müra mõõdistamine ja Müra hajumise mudel (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö 19/2792, 19.11.2019.a.) , ja OÜ Inseneribüroo STEIGER (mai 2020.a. töö nr 19/2792, AS Barrus tootmisterritooriumi mürakaart), mille alusel täiendavaid müratõkkemeetmeid pole vaja rakendada (vt Dokumentatsiooni kaust fail nr 7 ja fail nr 10). Täiendavaid olulist müra tekitavaid seadmeid pole tootmistehnoloogia protsessis ette nähtud. Perspektiivselt piirkonna arenedes rajatakse müra takistavad meetmed (müratõkkesein, kõrghaljastus või muu sarnane lahendus) vastavalt vajadusele. Tolm Ettevõtte territoorium on valdavalt asfalteeritud. Asfaltkate puudub palgisorteeri ümbruses, kus suvehooajal teostatakse tolmu sidumist kloriididega, nagu seda tehakse kruusakattega teedel tolmu tekkimise vältimiseks. Tootmisprotsessis tekkiv saepuru kogutakse suletud mahutitesse, kust see laetakse konveierite abil vedukitesse. Laadimise käigus tugeva tuule korral tekkida võiva peene saepuru lendumise vältimiseks kavatseb aktsiaselts Barrus paigaldada saepuru kinnise laadimise süsteemi. Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Võru valla õigusaktidele. Kinnistu omanik valib vastavalt tekkivate jäätmete kogustele sobivad konteinermahutid. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. Juurdesõiduteed peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Jäätmemahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Tingimused prügi sorteerimiseks luuakse kohapeal, selleks tuleb paigaldada lisaks olmejäätmete konteineritele konteinerid paberijäätmete ning pakendijäätmete kogumiseks. Olmejäätmete konteinerite tühjendamist teostatakse jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava jäätmekäitlusettevõtte poolt vähemalt üks kord nädalas. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 19 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Planeeringualal kavandatav tegevus ei põhjusta ohtu keskkonnale. Pole tegevust, mis nõuaks saasteainete või jäätmete keskkonda viimise loa taotlemist. Sellest tulenevalt strateegilist keskkonnamõjude hindamist ei ole vajalik eraldi teostada. 4.12 Servituutide seadmise vajadus Olemasoleva veevarustuse tagamine toimub läbi moodustatava krundi POS.1. Olemasoleva elektrivarustuse tagamine toimub läbi moodustatava krundi POS.1. Positsiooni nr. Servituut Kelle kasuks Märkused Krunt pos. 1 Teeservituut (ala Taneli maaüksus Olemasolev juurdepääs laiusega orient. Silmaonu maaüksus riigiteelt nr 25146 km 0,16 10m) Krunt pos.1 Teeservituut (ala Krunt pos.2 Olemasolev juurdepääs laiusega orient. Teeveere maaüksus riigiteelt nr 2 km 258,73 10m) Mäeotsa maaüksus Laanemäe maaüksus Krunt pos.2 Teeservituut (ala Mäeotsa maaüksus Olemasolev juurdepääs laiusega orient. Laanemäe maaüksus riigiteelt nr 2 km 258,73 10m) Tabel 4.12: servituutide seadmise vajadus Tehnovõrkude toimimise tagamiseks on vajalik seada võrguvaldajate kasuks isiklikud kasutusõigused ja/või moodustatud kruntide omanike kasuks reaalservituudid, millised tagaksid tehnovõrkude hoolduse ja võimalike avariide likvideerimise. Kinnisasjade kitsendusteks (seadusjärgseteks servituutideks) on tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused, mille piirides pole lubatud hoonete ehitamine, püsihaljastuse rajamine ega muud toimingud, mis takistavad trasside ekspluatatsiooni, haldamist ja remonti. Kinnistute piirides asuvate trasside ja liinide ümbertõstmised teostatakse krundiomanike kulul, kui trassi või liini valdajaga ei lepita kokku teisiti. Enne seda määratakse kindlaks liitumispunktid (liituja ühenduskohad võrguettevõtjaga, mis määravad teeninduspiiri ning osapoolte vahelise vastutuse). Kõrghaljastus mitte rajada kommunikatsioonide kaitsekoridoridesse ega soovitavalt lähemale kui 1,5 m kaitsevöönditest. 4.13 Kinnisomandi kitsendused Planeeringualal kehtivad järgmised kitsendused (vt joonis graafilises osas Kitsenduste koondplaan DP-06): Sideehitise kaitsevöönd, sideehitis kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 maismaal 67914196 Telia Eesti AS poole trassi telge Sideehitise kaitsevöönd, sideehitis kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 maismaal 80589837 Telia Eesti AS poole trassi telge Sideehitise kaitsevöönd, sideehitis kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 maismaal 80589798 Telia Eesti AS poole trassi telge Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 20 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Sideehitise kaitsevöönd, sideehitis kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 maismaal 119283060 Telia Eesti AS poole trassi telge Sideehitise kaitsevöönd, sideehitis kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 maismaal 114770508 Telia Eesti AS poole trassi telge Sideehitise kaitsevöönd, sideehitis kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 maismaal 156886247 Telia Eesti AS poole trassi telge Elektripaigaldise kaitsevöönd M225724298 kaitsevöönd 2m ümber Krunt POS.1 Alajaamad ja jaotusseadmed (11,3m2) alajaama 6544:(Võru), Elektrilevi OÜ Elektripaigaldise kaitsevöönd, kaitsevöönd 2m mõlemale Krunt POS.1 elektriõhuliin alla 1kV, M225724298 ÕL poole trassi telge mast 1, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldise kaitsevöönd, Elektrilevi OÜ Krunt POS.1 elektriõhuliini mastitõmmis või tugi 6751024 Elektripaigaldise kaitsevöönd, Krunt POS.1 elektrimaakaabelliin MKL226760291 mast 1, Elektrilevi OÜ, kaitsevöönd mõlemale poole trassi telge 1m Elektripaigaldise kaitsevöönd M166747639 kaitsevöönd 2m ümber Krunt POS.1 Alajaamad ja jaotusseadmed Barruse alajaama saetööstuse:(Võru), Elektrilevi OÜ Elektripaigaldise kaitsevöönd, Krunt POS.1 elektriõhuliini mastitõmmis või tugi 232746805, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldise kaitsevöönd, kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 elektrimaakaabelliin KKL37812828 poole trassi telge (BARRUSE:VQR, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldise kaitsevöönd, 10kV kaitsevöönd 10m mõlemale Krunt POS.1 keskpinge õhuliin K37812828 Elektrilevi OÜ poole trassi telge (likvideeritav) Elektripaigaldise kaitsevöönd, 10kV Elektrilevi OÜ, kaitsevöönd 1m Krunt POS.1 maakaabel AHXAMK-W.3x240+35Cu kuni mõlemale poole trassi telge Võru-Barruse 10 kV õhuliini mast nr 23 (rajatav uus) Elektripaigaldise kaitsevöönd, kaitsevöönd 1m mõlemale Krunt POS.1 elektrimaakaabelliin MKL225741350 poole trassi telge 138927LK, Elektrilevi OÜ Avalikult kasutatava riigimaantee Nr.2 kaitsevöönd 50m äärmise Krunt POS.1 kaitsevöönd sõiduraja servast Avalikult kasutatava riigimaantee Nr.25146 Krunt POS.1 kaitsevöönd, kaitsevöönd 30m äärmise sõiduraja servast Ranna või kalda piiranguvöönd kaitsevööndi ulatus 50m kaldast Krunt POS.1 21004604100100011E, kuni 10km2 Krunt POS.2 valgalaga eesvool Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Kuni 10km2 valgalaga eesvool, Krunt POS.1 21004604100100011E kaitsevööndi ulatus 25m kaldast Krunt POS.2 Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 21 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Ranna või kalda veekaitsevöönd Kuni 10km2 valgalaga eesvool, Krunt POS.1 21004604100100011E kaitsevööndi ulatus 10m kaldast Krunt POS.2 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd kuni 10ha pind, kuni 25km2 Krunt POS.1 VEE1004604 valgalaga veekogu, kaitsevööndi ulatus 25m kaldast Ranna või kalda veekaitsevöönd Kuni 10ha pind, kuni 25km2 Krunt POS.1 VEE1004604 valgalaga veekogu, kaitsevööndi ulatus 10m kaldast Ranna või kalda piiranguvöönd kaitsevööndi ulatus 50m kaldast Krunt POS.1 VEE1004604 Maardla M580 Võru (1009,2m2) Krunt POS.1 Maaparandushoiuala 2100460410010011 Krunt POS.1 VERIJÄRVE (22668,8m2) Krunt POS.2 Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk Kirjalikud kokkulepped sadevee Krunt POS.1 valgumiseks naaberkinnistule on sõlmitud Teeveere, Mäeotsa ja Taneli kinnistute omanikega. 4.13.1 Riigitee Planeeritav ala külgneb põhjasuunas riigimaanteega nr 25146 Umbsaare tee (edaspidi riigimaantee nr 25146) km 0,03-0,19, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019.a. seisuga 152 sõidukit ööpäevas. Teekaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast (vastavalt EhS § 71). Planeeritav ala külgneb läänesuunas riigimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (edaspidi riigimaantee nr 2) km 258,41-258,97, aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2019.a. seisuga 2124 sõidukit ööpäevas. Teekaitsevööndi ulatus 50m äärmise sõiduraja servast (vastavalt EhS § 71). Juurdepääsud on vajalikud päästeteenuse tagamiseks. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused reguleeritud vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 4.14 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud-, sotsiaalsed-, kultuurilised- ja keskkonnamõjud. Majanduslikud mõjud: Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 22 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Piirkond areneb majanduslikult, aktsiaselts Barrus on stabiilne suurettevõte, mis on piirkonnas suur tööandja. Sotsiaalsed mõjud: Mõjualapiirkonna elanikega tehakse koostööd tootmisest tulenevate häiringute minimeerimiseks. Tööhõive ja selle kasv tagavad aktsiaseltsi Barrus töötajatele sotsiaalsed garantiid. Kultuurilised mõjud: Kultuurivaldkonnas olulised mõjutused puuduvad. Aktsiaseltsi Barrus finantsvõimekus on võimaldanud ettevõttel rajada arhitektuurselt silmapaistva kontorihoone. Keskkonnamõjud: Läheduses paiknev Verijärve loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2008. aasta otsusega 2009/94/EÜ, millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse 15 tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8046 all, ELT L 43 , 13.02.2009 lk 245– 392). Juba ajalooliselt on kaitseala loodenurgas asuvaid metsi majandatud parkmetsana, kuna tegemist on peamiselt rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatava metsaga. Seal asuvad RMK puhkerajatised ning Võru valla üldplaneeringu järgi soovitakse kõnealuses kohas arendada välja kvaliteetne puhke- ja vaba aja veetmise koht Võru linna ja Kose aleviku elanikele. Verijärve põhjakalda metsad kasvavad järsul nõlval, kus raie tegemine on võimatu. Lisaks vastavad need metsad Natura 2000 elupaigatüübile okasmetsad moreenkõrgendikel (9060), mille soodsa seisundi tagamiseks ei tohi neid metsi majandada uuendusraiega. Käesolev planeering jääb väljapoole Verijärve maastikukaitseala piiranguvööndit. Puudub oluline keskkonnamõju piirkonnas paiknevatele kaitsealustele objektidele. Tarvitusele võetud abimeetmete tõttu säilib ümbruskonna looduskeskkond sellisena nagu see on. 4.15 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed tootmisalal:  tootmisala välispiir on lubatud tarastada. Tarastamine kavandada mööda tootmis- ja ärimaaks kavandatud kruntide piire. Tarade rajamiseks kasutada võrkpiiret, piirde kõrgus tee pinnast kuni 2,5 m;  hoonete, ümbruse ja parkimisaladel väljaehitatud valgustus;  vastupidavate uste, akende ja lukkude kasutamine;  planeeritava ala korrashoid;  süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine. 4.16 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik. 4.17 Planeeringu rakendamise võimalused Planeering kehtestatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 23 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Käesolev detailplaneering on aluseks kinnistu kruntimiseks, ehitiste rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja uuel ehitusalal ehitamiseks. Ehitusõigused ja krundiga seotud infrastruktuuri realiseeritakse krundi omanike või omaniku poolt volitatud arendaja poolt. Krundi omanik või volitatud arendaja realiseerib vajalikud tehnovõrkude ühendused (koostöös tehnovõrkude valdajatega) ning juurdepääsude rajamise. Detailplaneeringu kehtestamise järel toimub planeeringu lahendustest tulenevate kokkulepete sõlmimine ja investeerimine detailplaneeringu elluviimiseks. Peale planeeritava maa-ala kruntide kinnistamist sõlmitakse maaomanike vahel notariaalsed asjaõiguslepingud servituutide seadmiseks. Planeeringualal paiknev krunt pos.2 liidetakse Laanemäe katastriüksusega (91804:004:0205). Koostas: Mirko Moppel Vastutav spetsialist: Arhitekt Tõnu Laos (2020-07-28) Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 24 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KOOSKÕLASTAJAD JA ARVAMUSE ANDJAD Asutus Kirja nr ja Ettepanekute kokkuvõte Märkused kuupäev arvestamise kohta Keskkonnaamet 09.10.2018 1. KSH algatamata jätmine 1. arvestatud nr 6- 2. Ei paikne Natura 2000 alal 2. arvestatud 5/18/15752-2 (menetluskaust dokument nr 5) Keskkonnaamet 18.09.2019 1. KSH algatamata jätmine 1. arvestatud nr 6-5/19/191-2 (menetluskaust dokument nr 13) Terviseamet 30.09.2019 1. Mürast 1. Lisa nr 7, nr 9.3- lisatud 1/19/4764-3 mürakaart (menetluskaust dokument nr 14) Maanteeamet 08.10.2019 1. Kaitsevööndid tee nr 2 ja 1. arvestatud nr 15- 25146 2. arvestatud 2/19/41103-2 2. Kaugused tee servast 3. arvestatud 3. Piirangud kaitsevööndis 4. arvestatud (menetluskaust 4. Teede nimetused 5. arvestatud dokument nr 15) 5. Seosed teiste 6. arvestatud planeeringutega 7. arvestatud 6. Planeeringuala 8. arvestatud liikluskorraldus 9. käsitletud, 7. Nähtavuskolmnurgad lisatud 8. Parkimine mürakaart 9. Riigitee häiringud Lisa nr 7 10. tehnovõrgud 10. arvestatud 11. Sadeveed 11. arvestatud 12. ehitusjärjekorrad 12. arvestatud 13.Maanteeamet ei võta 13. arvestatud kohustusi 14. arvestatud 14. Kõik projektid alal 15.arvestatud kooskõlastada 16. arvestatud Maanteeametiga 17. arvestatud 15. Liiklusohutuse mõju tingimused 16. Maanteeamet korraldab riigiteede projekteerimist 17. Liikluslahendused planeeringualas Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 25 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING 18. Kooskõlastamine 18. arvestatud Maanteeametiga Rahandusministeerium 09.10.2019 1. Lähteseisukohad 1. arvestatud nr 14-11/5543-2 2. KSH algatamata jätmisest 3. Kaasatavad 2. arvestatud (menetluskaust 4. Jooniste ja seletuskirja dokument nr 16) märkused 3. arvestatud 4. parandatud / arvestatud Terviseamet 14.05.2020 1. Lisada öise aja 1.arvestatud, Nr 9.3-1194764- müramõõdistus lisatud 5 mürakaart lisa nr 10 (menetluskaust dokument nr 17) Rahandusministeerium 9. juuni 2020 Seletuskiri: S1. Täiendatud S1. p3.1 täiendada dp S2. Täiendatud (menetluskaust koostamise eesmärk S3. Täiendatud dokument nr 18) S2. p3.4 ja p4.9 täiendada S4. Parandatud olemasolevate S5. Täiendatud tehnovõrkude infoga S6. Täiendatud S3. p4.2 täiendada üp S7. Täiendatud muutmine kirjelduste ja S8. Täiendatud põhjendustega S9. Täiendatud S4. p4.4 pos1 ehitusõigused S10. Lisatud pole kooskõlas joonistega S11. Lisatud S5. p4.11 täiendada ja S12. Lisatud ja täpsustada täiendatud S6. p4.12 täiendada servituutide seadmise vajadust S7. lisada võimalike negatiivsete mõjude leevendusmeetmed S8. planeeringu-lahenduse kaalutlused ja põhjendused S9. seletuskirja lisada lisade nimekiri S10. lisada maaüksused millest pos 1 ja pos 2 krundid moodustatakse S11. lisada põhjendus pos2 ehitusõiguse mitte määramise kohta S12. lisada kõrghaljastus pos2, muuta Laanemäe mü Elamumaa/maatulundusmaa Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 26 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154  AKTSIASELTSI BARRUS MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING S13. Täiendada seletuskirja S13. planeeringulahenduse Täiendatud kirjelduse ja põhjendustega Joonised: J1. Muudetud J1. Muuta joonised M1:1000 J2. Muudetud ning paigutada ühele lehele J3. Muudetud J2. (Leht1) J4. Muudetud Situatsiooniskeemiga J5. Parandatud antakse üldisem ülevaade, kus planeeritav ala paikneb, kohaga seonduv oluline informatsioon J3. (Leht2) Skeemide sisu ja pealkirjad viia kooskõlla J4. Topoplaan 1,2,3 Nimetada tugiplaan või olemasolev olukord. Täiendada vajaliku infoga ning puhastada korduvast infost. J5. Põhijoonis Tabel 1 – hoonete korruselisus. Täiendada ja täpsustada jooniseid Maanteeamet 22.06.2020 1. parandada 1. Parandatud nr 15- liiklussagedused 2019 2. Parandatud 2/20/20774-2 seisuga 2. muuta sõnastust maantee (menetluskaust nr 2 mahasõidu osas dokument nr 19) Nimekirja täiendatakse vastavalt planeerimisprotsessi kulgemisele. Koostas: Mirko Moppel (2020-07-28) Tõnu Jõgi inseneribüroo OÜ 27 Reg.nr.11046867 MTR EEP000154    Võru Vallavalitsus Teie 03.09.2020 nr 7-1/2862 [email protected] Meie 05.10.2020 nr 15-2/20/20774-5 Aktsiaselts Barrus maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine märkustega Olete taotlenud meie kooskõlastust Aktsiaselts Barruse maaüksuse detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuala piirneb põhjast riigitee nr 25146 Umbsaare tee km 0,02-0,2 ja läänes riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa km 254,96-255,5. Planeeringuala hõlmab Liisu (katastritunnus 91804:004:0248), Üla-Veskisalu (katastritunnus 91801:001:0242), Veskioru (katastritunnus 91701:001:0277), Väike-Veskisalu (katastritunnus 91804:004:0426), Veskisalu (katastritunnus 91801:001:0238), Kraavi (katastritunnus 91804:004:1073), Tiigikalda (katastritunnus 91804:004:0852) ja Aiva (katastritunnus 91804:004:0195) kinnistuid. Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala maaüksuste liitmine ning sihtotstarvete muutmine; ehitusõiguse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning transpordimaa asukoha ja liikluskorralduse määramine. Planeeringu koostamisel on arvestatud meie seisukohtade ning märkustega. Seoses 14.08.2020 riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Kose – Võõbu teelõigu avamisega on muutunud riigitee nr 2 pikkus ja kilomeetripunktide asukohad. Sellest tulenevalt palume täiendavalt korrigeerida planeeringu seletuskirjas järgmised punktid: 1. Seletuskirja p 3.2 „Planeeringu ala asukoht, suurus ja olemasolev maakasutus“ täpsustada järgnev lause: /…/ ja riigimaanteega nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa (edaspidi riigimaantee nr 2) km 254,96-255,5.“ 2. Seletuskirja p 3.4 „Olemasoleva olukorra iseloomustus“ täpsustada järgnev lause: /…/ ja riigimaanteega nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa (edaspidi riigimaantee nr 2) km 254,96-255,5.“ 3. Seletuskirja p 4.6 „Liiklus- ja parkimiskorraldus“ täpsustada järgnev lause: Planeeritav ala külgneb läänesuunas riigimaanteega nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa (edaspidi riigiaantee nr 2) km 254,96-255,5 /…/. 4. Seletuskirja p 4.6 „Liiklus- ja parkimiskorraldus“ täpsustada järgnev lause: Võimalik kasutada ka riigitee nr 2 km 255,492 asuvat mahasõiduteed /…/. 5. Seletuskirja p 4.13.1 „Riigitee“ täpsustada järgnev lause: Planeeritav ala külgneb läänesuunas riigimaanteega nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa (edaspidi riigimaantee nr 2) km 254,96-255,5 /…/ Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada meile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel meie käest nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata meid menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Seletuskiri 2. DP-04_BarrusDP_Pohijoonis 3. DP-05_BarrusDP_Tehnovorgud Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)