Kiri

osaühing Mooste Farmerid [email protected] 02.10.2020 nr DM-101450-9 Eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaegade pikendamine Keskkonnaamet teatab, et on valminud osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731, aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Mooste alevik, Rasina mnt 18, 64616) poolt esitatud taotluse põhjal tehtavate otsuste eelnõud (vt. lisa 1 ja 2) ja kompleksloaloa eelnõu (vt. lisa 3). Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) ning farmi põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. Käitise põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. Farmis on planeeritud kohti kuni 591 ammlehmale, 591 vasikale, 9 pullile. Käitise tootmisvõimsus on ca 591 noorveist aastas. Veisekasvatuseks ja olmeveena tarbitakse ca 15 000 m3 põhjavett aastas, mis saadakse käitise territooriumi kõrval asuvast puurkaevust (puurkaevu katastri number - 11061). Ettevõttes toodetakse silo ca 2300 tonni aastas. Allapanuks kasutatakse kuni 650 tonni põhku ja/või turvast. Jäätmete ja loomsete kõrvalsaaduste äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Aastas tekib ca 8827,5 m 3 sügavallapanusõnnikut, mis laotatakse taimede vegetatsiooni perioodil põldudele paisklaotusega. Käitises kasutatakse parimale võimalikule tehnikale (PVT) vastavat tehnoloogiat. Samuti kavandatavad investeeringud järgivad PVT soovitusi. Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5 viiakse käesolev menetlus läbi kuni 31.12.2019 kehtinud tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt. Kooskõlas tööstusheite seaduse § 37 lg 6 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 edastame menetlusosalistele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks tehtavate otsuste eelnõud. Oma seisukoha võite esitada 14 päeva jooksul eelnõude saamisest arvates. Igaühel (sh. antud kirja saanud menetlusosalistel) on õigus avaldada soovi avaliku arutelu korraldamiseks. Teie poolne seisukoht saata aadressile Kesk 12, 68203 Valga või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Keskkonnakompleksloa taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti Lõuna regiooni Valga kontoris (Kesk 12, e-post: [email protected], telefon: 680 7901). Taotlus on digitaalselt kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) sisestades keskkonnalubade taotlused ja menetlused otsingus (leitav menüüst – KESKKONNALOAD) menetluse number nimega lahtrisse numbri - M-101450 ja vajutades nuppu Otsi. Keskkonnaamet on otsuste tegemisel aluseks võtnud viimase ehk 27.03.2020 esitatud taotluse versiooni (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-8). Kooskõlas haldusmenetluse seadus § 41, tööstusheite seaduse § 37 lg 2 ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 21 teeb Keskkonnaamet Teile teatavaks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise ning keskkonnakompleksloa andmise/andmata jätmise otsuse tegemise ehk menetlus nr M-101450 uue tähtaja, milleks on hiljemalt 01.12.2020. Lugupidamisega Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhataja kompleksloabüroo Lisad: 1. Keskkonnaameti korralduse eelnõu fail (7 lehel); 2. Keskkonnaameti otsuse eelnõu fail (22 lehel); 3. Keskkonnakompleksloa KKL-509440 eelnõu fail (29 lehel). Teadmiseks: Aare Veetsmann, Agrobiotehnoloogia Selts, Aigar Jušin, aktsiaselts PÕLVA VESI, Aleksandr Holjavin, Arvo Soomets, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Eda Ploompuu, Eevi Kuus, Elektrilevi OÜ, Heini Järve, Hilje Kangron, Hugo Järve, Jaanus Lõp, Jaanus Raudnagel, Janika Lõp, Juulius Siilbaum, Kadi Õunap, Kaidi Kottisse, Kaili Roog, Kallem Värva, Karin Needo, Keskkonnainspektsioon, Lembit Kottisse, Liina Allese, LINAAGRO OÜ, Maa-amet, Maanteeamet, Marju Jänes, Matthew Mitt, osaühing Bigon B, osaühing Halrika, Osaühing Metsagrupp, Osaühing Urmaato, OÜ Mesiveski, Peeter Kottisse, Peter Kahem, Põlva Vallavalitsus, Ragnar Tamm, Raimund Otsmaa, Rein Vist, Renlog Eesti OÜ, Roomet Allese, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, Siim Õunap, Silvia Porosson, Svea Soomets, Tauno Kottisse, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Tiit Järve, Tõnu Värva, tulundusühistu MOOSTE MASINAÜHISTU, UKU Masters OÜ, Ülo Needo, XL Power OÜ Maikel Daniel 680 7902 [email protected] 2(2)  EELNÕU (02.10.2020) KORRALDUS Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu I. ASJAOLUD Osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731; edaspidi käitaja) esitas Keskkonnaametile 17.09.2018 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.09.2018 nr DM-101450-1) taotluse keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) väljastamiseks. Käitaja esitas 26.04.2019, 24.10.2019, 27.03.2020 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-6, DM-101450-7, DM-101450-8) muudetud/täiendatud taotlused ning Keskkonnaamet võtab käesoleva otsuse tegemisel aluseks viimase ehk 27.03.2020 esitatud taotluse versiooni (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-8). Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5 viiakse käesolev menetlus läbi kuni 31.12.2019 kehtinud tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt. Kompleksloa taotlus on esitatud farmikompleksile, kus planeeritakse hakata pidama ammlehmi ja vasikaid ülesseatud tootmisvõimsusega 591 loomakohta ammlehmadele, 591 loomakohta vasikatele ja 9 loomakohta pullidele, mis ületab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 toodud kompleksloa omamise kohustuse tekkimise künnisvõimsuse. Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm (edaspidi käitis) asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) ning farmi põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. THS § 19 lg 2 p 8 ja lg 3 (kooskõlas THS § 16 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 kohaselt on veisekasvatuse tegevusvaldkonnas kohustus kompleksluba omada käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 ja § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Avatud menetluse puhul, lähtudes HMS § 47 lg 1 kirjaliku taotluse esitamisega. Eelnevast lähtudes ja kooskõlas HMS § 4 ja § 56 lg 3 otsustab haldusorgan haldusakti andmise kaalutlusõiguse kohaselt, kui see volitus on seadusega antud. THS § 38 ja 39 kohaselt peab keskkonnakompleksloa andmisel/andmisest keeldumisel kaaluma/arvestama mitmeid eri komponente. Vastavalt tööstusheite seaduse §-le 27 annab keskkonnakompleksloa ( edasi kompleksluba) Keskkonnaamet. Ülaltoodust lähtuvalt ja kooskõlas HMS § 15 lg 1 ja THS § 30 lg 1 ja 2 kontrollis Keskkonnaamet esitatud taotluse nõuetekohasust, võttis selle menetlusse (vormilisi puuduseid ei esine) ning võttes aluseks THS § 32, kooskõlas HMS § 46 lg 1, viib käesolevaga keskkonnakompleksloa andmise/andmisest keeldumise menetluse läbi rakendades sellele avatud menetluse sätteid. Esitatud kompleksloa muutmise taotlus sisaldas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg-s 1 nimetatud teavet. Kompleksloa taotlus on avalikustatud 11.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 18.01.2019 ajalehes Koit. Kompleksloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 09.01.2019 kirjalikult (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-101450-2) käitise mõjualasse jäävaid naabreid ning 11.01.2019 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-101450-3) küsiti kompleksloa taotluse kohta seisukohta Põlva Vallavalitsuselt. Põlva Vallavalitsus edastas 05.02.2019 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-101450-5) Põlva Vallavolikogu otsuse, millega nõustuti kompleksloa väljastamisega osaühingule Mooste Farmerid. II. KAALUTLUSED Lähtudes § 38 lg 1 p 1-7 on Keskkonnaamet muuhulgas vaadanud läbi käitaja poolt läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS esitatut taotluse, menetluse käigus kogutud muu teabe, õigusaktide nõuded ning kehtivast veiste intensiivkasvatuse PVT-järeldustest (kättesaadavad interneti aadressilt - http://www.envir.ee/sites/default/files/veiste_pvt_jareldused.pdf) tulenevad parima võimaliku tehnika nõuded. Samuti analüüsiti käitist THS § 26 toodud käitise kasutamise üldpõhimõtetest lähtuvalt ning kontrolliti THS § 39 ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 52 lg 1 ning lg 2 nimetatud kompleksloa andmisest/muutmisest keeldumise aluste esinemist/mitte esinemist. Ülaltoodu kokkuvõttena on Keskkonnaamet seisukohal, et käitise tegevus vastab THS § 26 nimetatud käitise kasutamise üldpõhimõtetele, õigusaktide ja PVT-järelduste nõuetele ning ei esine THS § 39 ja KeÜS § 52 lg 1 ning lg 2 nimetatud kompleksloa andmisest/muutmisest keeldumise aluseid. Kompleksloa andmine ei suurenda eeldatavalt vähendamist vajava keskkonnahäiringu ehk keskkonnariski tekkimise võimalikkust selliselt, et oleks vaja ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt rakendada erakorralisi meetmeid. See tähendab, et käitise keskkonnamõjusid on võimalik efektiivselt ohjata keskkonnakompleksloast tulenevate tavapäraste meetmete/nõuetega (õigusaktide ja PVT nõuded; vt. ka korralduse alajaotuses 2.1 „Keskkonnamõju hindamine“ toodud ja viidatud kaalutlusi), ilma vajaduseta otsida/kasutada tehnikaid, mille kasutamine oleks kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt käitajale koormavam (nt. kujunemisjärgus tehnikad või rohkemate olemasolevate parimate võimalike tehnikate kombineerimine). Kooskõlas THS § 41 lg 1 ja keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi nimetatud määrus nr 73) § 2 lg 2, võttes muuhulgas arvesse käitaja poolt esitatud teabe ja menetluse käigus kogutud muu teabe (kui seda koguti), annab Keskkonnaamet kompleksloa järgmistel kaalutlustel: 1. THS § 38 lg 1 p 6 ja § 42 kohaselt peab loa andja kompleksloa andmisel ja nõuete määramisel lähtuma käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest (puudumisel PVT- viitedokument). Tulenevalt THS § 8 lg 3 ja 4 on PVT määratlemisel ja loa nõuete sätestamisel aluseks võetud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused“ kinnitatud PVT-järeldused veiste intensiivkasvatuse jaoks ( edaspidi PVT-järeldused; internetist kättesaadav lehelt -https://www.envir.ee/sites/default/files/veiste_pvt_jareldused.pdf). Keskkonnaameti analüüs ja hinnang PVT nõuete täitmise kohta on kirjas kompleksloa tabelis 5. „Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)”. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitis PVT nõuetele. 2. Kompleksloa tabelis 7 „Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika“ on Keskkonnaamet meetmete määramisel lähtunud kompleksloa taotlusmaterjalis toodust ja lisanud iseseisvalt meetmeid (lähtudes PVT-järeldustest, õigusaktides sätestatust ja keskkonnamõjude eelhindamise protsessi tulemist - keskkonnameetmed) ning muutnud ja/või täiendanud ettevõtte poolt iseseisvalt valitud meetmeid vastavalt nimetatud tabeli eesmärgist ja ülesehitusest. 3. Kompleksloa tabeli 13 „Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa“ juures analüüsis Keskkonnaamet puurkaevu (katastri number 11061) tootlikkust ning võrdles seda ettevõtte poolt soovitud veevõtu numbritega. Nimetatud puurkaevu tootlikkus on Keskkonnaagentuuri poolt hallatava infosüsteemi VEKA (http://veka.eelis.ee) kohaselt 2,78 l/s ning ettevõtte soov on taotluse kohaselt tarbida keskmiselt päevas 0,81 l/s (70 m3 päevas) ehk ettevõtte poolt päevane tarbitav kogus on võimalik välja pumbata ca 7 tunniga. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et on võimalik lubada veevõttu taotletud mahus. Lähtudes veeseadus § 186 lg 2 peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Ülalnimetatud puurkaev (katastri number 11061) asub Pumbajaama nimelisel maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2129138, katastritunnus 47301:002:0102), mille omanik 29.09.2020 seisuga on Põlva Vallavalitsus. Kompleksloa taotlusele on lisatud (lisa 10) Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500, millega antakse nõusolek vee erikasutuseks, kuid nõudega lähtuda asjaolust, et pumbamaja ja maa on osaühingule Mooste Farmerid kasutusse antud kümneks aastaks s.o. kuni 28.08.2022. Ülaltoodust tulenevalt, kooskõlas HMS § 53, lg 1 p 3 ja 4 ning lg 2 p 2 ja 3, kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse (vt. korralduse otsustava osa punkt 2) korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks (sh. osaliseks peatamiseks või osaliseks kehtetuks tunnistamiseks) pärast Mooste Vallavalitsuse (õigusjärglane Põlva Vallavalitsuse) ja osaühing Mooste Farmerid vahelise lepingu (Vara tasuta kasutamise leping; lepingu objektiks pumbamaja Laho külas ja maa) lõppemist, muutmist või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku (Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500) kehtetuks tunnistamist, muutmist või peatamist. Samuti kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse (vt. korralduse otsustava osa punkt 3) korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks eelnevas lõigus nimetatud lepinguobjektide suhtes uue (osaühing Mooste Farmerid poolset kasutamist lubava) lepingu sõlmimist ja võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku andmist (osaühing Mooste Farmerid kasuks). Nimetatud kõrvaltingimuste põhjal sõnastatakse kompleksloa tabelisse 3 „Käitise tegevus“ nõue arvestada Pumbajaama nimelisel maaüksuse (kinnistu registriosa nr 2129138, katastritunnus 47301:002:0102) omaniku nõusolekuga/mitte nõusolekuga vee erikasutuseks (sh. seadud/seatavate tingimustega). Samuti lisatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS süsteemisisene dubleeriv kohustus/meeldetuletus kehtiva nõusoleku tagamiseks võõral maatükil vee erikasutuse korral. 4. Kompleksloa tabeli 14 „Võetava vee koguse ja seire nõuded“ sätestab Keskkonnaamet puurkaevust võetava vee koguse arvestamise nõuded ning vastavad seirenõuded vee kvaliteedi ja põhjaveetaseme seiramiseks. Võetava vee seire tingimuste seadmisel (sisustamisel) lähtub loa andja keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted” (edasi põhjaveekogumite määrus) § 6 nõuetest. Seire sageduse määramisel on lähtutud ülalnimetatud põhjaveekogumite määruse § 7 lg 1 p 1-4 toodud suundumuste (tendentside) analüüsiks vajaliku andmete hulga kogumise kiiruse vajalikkusest. Seire sageduseks on määratud üks kord kolme aasta jooksul, mis võttes arvesse põhjavee kaitstust on piisav, et 10 aastaga koguda minimaalne andmete hulk, mille põhjal on võimalik teatud näitajate suundumusi/ mitte suundumusi märgata ja teha sellest lähtuvalt täiendavaid järeldusi käitise või piirkonna käitiste mõju kohta põhjaveele. 5. Kompleksloa tabeli 20 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused“ juures analüüsis Keskkonnaamet taotlusmaterjalis toodut eelkõige KeÜS § 3 lg 2, § 4, § 5 mõistes ehk olulise keskkonnahäiringu, keskkonnariski ja keskkonnaohu tekke võimalikkuse seisukohast ning on seisukohal, et taotletud saasteainete aastaseid heitkoguseid on võimalik lubada. 6. Kompleksloa tabeli 21 „Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)“ juures analüüsis Keskkonnaamet taotlusmaterjalis toodut eelkõige KeÜS § 3 lg 2, § 4, § 5 mõistes ehk olulise keskkonnahäiringu, keskkonnariski ja keskkonnaohu tekke võimalikkuse seisukohast ning on seisukohal, et taotletud saasteainete hetkelisi (g/s) heitkoguseid on võimalik lubada. 7. Kompleksloa tabelis 24 „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ toob muuhulgas Keskkonnaamet välja, et kooskõlas jäätmeseaduse § 15 lg 8, § 19 lg 4, § 221 , § 30, § 73 lg 2 p 2 ja lg 4 p 3, HMS § 5 lg 2 ja THS § 25, on lubatud vanarehvide (jäätmekood 16 01 03) taaskasutamine (toimingu kood R3m - mehaaniline ringlussevõtt). 8. Kompleksloa tabel 27 „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“ puhul on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks kontsentreeritult välja tuua jäätmeseaduse ja selle alusel antud määruste olulisemad nõude ja põhimõtted, et tagada korrektne jäätmete käitlemine käitises. Eelnimetatud nõuded ja põhimõtted on kooskõlas jäätmeseaduse § 14 lg 11 ja 12 , § 21, § 28, § 29 lg 1 ja 2, § 38, § 61 lg 1 ning § 116 lg 2. 9. Kompleksloa tabelis 49 „Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed“ tuuakse lisaks sisendite ja väljundite üle arvestuse pidamisele, välja ka meetmed (sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine), mis aitavad käitise tegevust täpsemalt planeerida ja seeläbi vähendavad vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkust ehk keskkonnariski (nt. põldude üleväetamine ja saasteainete väljaleostumine põhja- ja/või pinnavette). Tabelis toodud meetmed on kooskõlas PVT-järelduste peatükis 4.1 toodud PVT nr 1-ga. 10. Kompleksloa tabelis 54 „Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed“ on Keskkonnaamet sätestanud meetmed, mis peavad tagama käitise sulgemise korral võimalikult väikese keskkonnamõju. Lähtutud on kompleksloa taotlusmaterjalis toodust ehk käitise spetsiifikast ning põhimõttest, et käitis ei põhjustaks pärast sulgemist ohtu ei inimesele, ega ka ümbritsevale keskkonnale. Kompleksluba on vastavalt THS §-le 48 tähtajatu. Kompleksloa kohustusega käitiste ning ka loa korrapärast kontrolli teostatakse THS § 158 alusel üks kord kolme aasta jooksul, ent mitte sagedamini kui üks kord aastas. 2.1 Keskkonnamõju hindamine KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, tööstusheite seadus § 27 kohaselt annab kompleksloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 1, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 9 p 91 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu selle kohta, kas veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist (noorveisteks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle) on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 23 järgi KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet viis läbi keskkonnamõjude eelhindamise protsessi, mille tulemusel tehti xx.xx.2020 otsus DM- 101450-xx (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS), kus tuuakse välja, et keskkonnamõju hindamise protsessi algatada vaja ei ole. Nimetatud eelhinnangu tulemusena selgus alljärgnev (väljavõte eelhinnangust): Keskkonnaameti hinnangul ei saa eeldada kavandatava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju tekkimist, kuna: 1. Mõjud (nii positiivsed, kui ka negatiivsed) puuduvad kliima, inimese tervise, kultuuripärandi, kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 alade valdkondades. 2. Suurõnnetuste või katastroofide riski/ohtu ei eksisteeri. 3. Oluline kumulatiivne mõju puudub ja riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 4. Maastiku ja loodusliku mitmekesisuse ning elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond) suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega positiivsed mõjud. 5. Maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega negatiivsed mõjud. Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest, arvestada kompleksloa taotluse menetlemisel järgmise keskkonnameetmega: määrata kompleksloas käitisepõhised nõuded või rõhutada õigusaktides toodud nõuete täitmise olulisust omaseire ja keskkonnajuhtimissüsteemi elementide parendamise meetmete seadmisega, et maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara valdkonnas eksisteerivaid madala suuruse/intensiivsusega negatiivseid mõjusid vähemalt samal tasemel hoida (vältida negatiivse mõju suurenemist). 2.2 Menetlusosaliste ärakuulamine Kompleksloa taotluse saamise teade avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Koit ning nende põhjal täiendavat informatsiooni ja/või vastuväiteid ei laekunud. Lähtudes THS § 37 lg 6 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1, § 48 esitas (reg. xx.xx.2020 nr. DM-101450- xx) Keskkonnaamet kompleksloa eelnõu, kompleksloa andmise korralduse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu käitajale ning menetlusosalistele seisukohavõtuks ning avalikustas vastava teate kompleksloa andmise korralduse eelnõu ja kompleksloa andmise korralduse eelnõu valmimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ajalehes Koit. Samuti avalikustati nimetatud eelnõud Keskkonnaameti kodulehel. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, osaühing Mooste Farmerid taotlusest, kooskõlas KeHJS § 11 lg 2 ja tuginedes THS § 27, § 38 lg 1 ja lg 3, keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 lg 2 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 “Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4 otsustan: 1. Anda osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731, aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Mooste alevik, Rasina mnt 18, 64616) Mooste lihaveisefarmile tähtajatu keskkonnakompleksloa KKL-509440 (lisatud). 2. Määrata kõrvaltingimus korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks (sh. osaliseks peatamiseks või osaliseks kehtetuks tunnistamiseks) pärast Mooste Vallavalitsuse (õigusjärglane Põlva Vallavalitsuse) ja osaühing Mooste Farmerid vahelise lepingu (Vara tasuta kasutamise leping; lepingu objektiks pumbamaja Laho külas ja maa) lõppemist, muutmist ja/või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku (Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500) kehtetuks tunnistamist, muutmist või peatamist. 3. Määrata kõrvaltingimus korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks korralduse otsustava osa punktis 2 nimetatud lepinguobjektide suhtes uue (osaühing Mooste Farmerid poolset kasutamist lubava) lepingu sõlmimist ja/või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku andmist (osaühing Mooste Farmerid kasuks). VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul esitades loa andjale vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Emma Krikova juhataja kompleksloabüroo  EELNÕU 02.10.2020 Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Kompleksloa registrinumber KKL-509440 1. Käitaja 1.1. Ärinimi / Nimi osaühing Mooste Farmerid andmed 1.2. Registrikood / Isikukood 10051731 2. Käitise 2.1. Käitise nimetus Mooste lihaveisefarm andmed 2.2. Käitise aadress Rasina mnt 18, Mooste alevik, Põlva vald, Põlva maakond 2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² 4986 X: 6451162, Y: 688450 keskkoordinaadid 2.5 Käitise tegevuse algusaeg 2020 3. Tegevusala 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmade jaoks sätestatud künnisvõimsusega 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 24 3.3. Tööaeg tundides aastas 8760 3.4. Ülesseatud tootmis​võimsus 591 ammlehma, 591 vasika, 9 pulli kohta 3.5. Aastane tootmis​maht 591 noorveist 4. Loa andja 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed 4.2. Registrikood 70008658 4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/29 Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) kinnistutel. Tabel 3. Käitise tegevus Käitise põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. Farmikompleksis peetakse kuni 591 ammlehma, 591 vasikat, 9 pulli. Põhitoodang on ca 591 noorveist aastas. Käitises tekib ca. 8827,5 m3 sügavallapanusõnnikut aastas. Varutakse ca 2320 tonni silo aastas. Kompleksloa nõue: põhjavee võtmiseks puurkaevust (katastri number 11061; vt. loa tabel nr 13 "Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa") peab vee võtjal olema maaomaniku kehtiv nõusolek. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT- järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused” kehtestatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT Vastavusmärge tehnoloogia ja seadmete näitajad jrk nimetused nr(d) 2/29 Juhtimine Hea põllumajandustava Käitise juhtimine põhineb heal põllumajandustaval. PVT nr 1 on veisekasvatusettevõtte heal 1 Vastab järgimine, tegevuse Tegevusi nagu sisendite hankimine ja toodangu vedu, sõnniku põllumajandustaval põhinev juhtimissüsteem, mis planeerimine, asukoha eemaldamine lautadest ja laotamine planeeritakse süsteemselt. koosneb vähemalt järgmistest osadest: valik, töötajate täiendõpe ja Toorme ja abimaterjalide hankimisel arvestatakse laoseisu ja a) tegevuse planeerimine, sh sõnniku koolitus, omaseire ja prognoositavate kuludega, ruumilisel korraldamisel jälgitakse laotamisplaanide koostamine ning laotamise andmestiku jälgimine, materjalide veo optimaalsust. Sõnniku laotamist planeeritakse ettevalmistamine ja laotamiseks üleandmise seadmete remont ja arvestades alade varasemat kasutust ja ilmastikutingimusi. korraldamine; hooldus, hädaolukorras Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel. b) käitise asukoha valik, rakendatav uue käitise tegutsemise plaani Töötajate pädevus tagatakse intensiivse väljaõppe ja juhendamisega kavandamisel-projekteerimisel; mh arvestatakse järgimine. tööle asumisel ning igapäevatöös vajaduspõhise juhendamisega. järgmisi aspekte: loomade, sööda, abimaterjalide ja Seadmete kasutamisel järgitakse manuaalides esitatud eeskirju. sõnniku transpordivajaduse ja kauguste Ettevõtte juhtkond hoiab end pidevalt kursis käitise tegevust vähendamine; piisav kaugus kaitsealustest ja reguleerivate õigusaktidega (sh keskkonnaalaste õigusaktidega), reostustundlikest aladest; piisav kaugus elumajadest; osalevad ettevõtte arenguks vajalikel koolitustel, mis käsitlevad ka valitsevate ilmastikutingimustega, sh valdava tuulte keskkonnaalaseid teemasid. Eraldi keskkonnaalaseid koolitusi suunaga arvestamine; lauda laienemisvajadus, töötajatele ei ole korraldatud, vastavad teadmised antakse igapäevase selleks võimaluste olemasolu. juhendamise käigus. Regulaarselt koolitatakse töötajaid ohutustehnika c) töötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja ja hädaolukorras käitumise alaselt. täiendõpe; Käitise sisendite, toodangu ja ressursikasutuse üle peetakse pidevat d) omaseire korraldus ja andmestik, sh energia, vee, arvestus. Energiakasutuse jälgimiseks registreeritakse kord kuus loomasöötade ja mineraalväetiste kulu ning elektriarvestite näidud. Kütuse kasutust jälgitakse kuluarvestusena. tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus; Veekasutuse jälgimiseks registreeritakse kord kuus veearvesti näit. e) rajatiste ja tehnika remont ning hooldus, Toorme kasutust jälgitakse kuluarvestusena. Jäätmetekke üle korrasoleku kontroll, hoolduskavade väljatöötamine; peetakse arvestust äravedude põhjal. Sõnniku tekke üle täpset f) hädaolukordades tegutsemise kava. arvestust ei peeta, koguseid hinnatakse hoidlate täituvuse järgi. Seadmete ja rajatiste korrasolek tagatakse töötajate poolt igapäevase Rakendatavus: PVT nr 1a ja c–f on üldrakendatavad, kontrolli ja hooldusega ning vajaduspõhise remondiga. Söötmis- ja nr 1b ei ole rakendatav olemasolevate käitise suhtes. sõnnikueemaldusseadme puhul teostab tootja oma seadmete regulaarset hooldust. Rajatiste hooldus, lekkekindluse kontrollimine ja remont toimub vajaduspõhiselt, kuid eelkõige karjatamise perioodil, mil lautades loomi ei ole. Hädaolukordades tegutsemisel järgitakse lisas "Hädaolukordades tegutsemine" esitatud põhimõtteid. Tulekahju ennetamise ja tulekahju korral tegutsemise juhised on kirjeldatud tuleohutusjuhendis, hoonetes tagatakse tuleohutusvahendite olemasolu. 3/29 Söötmine Kvaliteetsed söödad, Kasutatakse kvaliteetseid söötasid. Silo analüüsid teostab regulaarselt PVT nr 3 eeldab, et sõltumata söötmistehnoloogiast: 1 Vastab loomarühmade silokonservandi pakkuja. Loomad on grupeeritud füsioloogiliste a) kasutatakse ratsioonis kvaliteetseid ning füsioloogilisele tarbele vajaduste alusel ning söödaratsioon koostatakse vastavalt laboratoorselt analüüsitud söötasid; vastavad söödaratsioonid, loomarühma füsioloogilisele tarbele. Põhisöödas kasutatakse silo, b) on ratsioon koostatud vastavalt looma mobiilne söödamikser kuivheina ja mineraalsööta. Söödaratsiooni kuuluvad söödad (loomarühma) füsioloogilisele tarbele kaalutakse, peenestatakse, segatakse ja jaotatakse kasutades (söötmisnormidele); täisratsioonilise segasööda mobiilset söödamikserit. Sööda segamiseks söödamikseri kasutamine söötmisnormide väljatöötamisel rühmitatakse tagab sööda ühtlase kvaliteedi. Pullidele ja vasikatele antakse lisaks loomad võimalusel toodangu, laktatsioonifaasi või söödajahu. Lautades ja karjamaal antakse loomadele lisaks lakusoola. mingi muu parameetri alusel, arvestades seejuures nii karja suuruse, produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomade toitumuse kui ka tööjõu vajadusega söötmisel; c) arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale; d) söötade segamisel tagatakse homogeensus. Rakendatavus: üldrakendatav. Söötmine Kuivsööda ladustamine Kuivheina ladustatakse rullides väljas betoonpinnal, talvel PVT nr 4 on kuivsööda ladustamisel ja käitlemisel 1 Vastab presentkattega kaetult. Heina tuuakse loomapidamishoonete juurde järgmiste meetmete kasutamine: vastavalt vajadusele. Söödajahu hoiustatakse jahupunkris. a) söödahoidlate ning transpordisüsteemide Mineraalsööta ladustatakse originaalpakendites euroalustel garaažis. regulaarne kontrollimine ja hooldamine; Söödahoidlaid ning transpordisüsteeme kontrollitakse igapäevatöö b) sööda bioloogilise saastumise ennetamiseks käigus ning vajadusel teostatakse hooldustöid. Sööda bioloogilise kuivsööda hoidlate perioodiline (mõne kuu tagant) saastumise risk on väike, hoidlate kontrolli teostatakse hoidlate tühjendamine ja nende kontrollimine. tühjenemise puhul. Rakendatavus: üldrakendatav. 4/29 Söötmine Koresööda ladustamine 2016. aastal rajatud komposteeritud sõnniku hoidla lööve kasutatakse PVT nr 5 on talvise koresööda – silo – säilitamine 1 Vastab vastavalt vajadusele söötade, allapanu ja sõnniku ladustamiseks. veekaitsenõuete kohaselt: Hoidla on betoonist pindadega ja koosneb neljast kahest otsast avatud a) silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid löövist. Silo hoiustatakse kilega kaetult kuni kahes hoidla löövis on veekindlad; konstruktsioonide perioodiline mahutavusega kuni ca 3900 m3 (asendiplaanil nr 6, idapoolsed löövid). kontrollimine ja hooldus; Lisaks kasutatase vastavalt vajadusele rullsilo, mida ladustatakse b) silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) hoidla juures betoonpinnal. Täpsem hoidla löövide kasutus ning rullsilo suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või kogus oleneb vajadustest ja võimalustest. virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud Silomahl suunatakse hoidla kogumiskaevudesse. Hoidlal on kaks hüdroisolatsiooniga ning varustatud vesilukuga, et kogumiskaevu, mille kogumaht on ca 46 m3. Kui kaks silohoidla löövi välistada õhu sissetungimine silosse; on maksimaalselt täidetud, siis oleks vajalik silomahla hoidla ruumala c) silomahla hoidla mahutab vähemalt 10 liitrit ca 39 m3. Käitises kasutatakse eelistatult kõrge kuivaine sisaldusega silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta; silo, mille kuivaine sisaldus on üle 30%, mistõttu on praktikas tekkiv d) erakorralise meetmena silo ladustamisel maa silomahla kogus väike (2018. aastal siloproovide kuivaine sisaldus oli peale kasutatakse alusmaterjalina veekindlat vahemikus 28-42%). Enamik silomahla eraldub sügisel silomassi materjali ja silomahla sidumiseks sellise paksusega hoidlasse paneku järel, mil on silomahla laotamine ja kogumiskaevude põhukihti, mis väldib silomahla keskkonda tühjendamine võimalik. Hiljem tekkiva silomahla kogus on väike. valgumise; Hoidla on ehitatud nii, et sademevesi ei valguks hoidla ümbrusest e) silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi hoidlasse. Selleks, et vähendada kogumiskaevude täitumist puhta ei valguks silohoidlasse; sademeveega, juhitakse puhas sademevesi tühjadelt ja puhastatud f) rullsilo põllul hoidmisel ei ole silorullid virnastatud. hoidlaaladelt ning hoidla ümbrusest hoidlast eemale haljasalale. Täidetud hoidla alalt suunatakse sademevesi kogumiskaevudesse, Rakendatavus: üldrakendatav. mida on võimalik täitumise korral varukogumiskaevu tühjendada. Jootmine Automaatsed Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav. Lautades on igas PVT nr 6 veiste jootmisel on järgmiste tingimuste 1 Vastab jootmisseadmed laudas ja sulus 2-3 elektrisoojendusega nivoojooturit. Jooturitesse jõuab vesi täitmine kasutatavast tehnoloogiast (seadmetest) karjamaal mööda laudasiseseid torusid. Karjamaal pumbatakse veevõtu sõltumata: kohtades igapäevaselt vesi kraavidest ja tiikidest jooturtünnidesse. a) joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav, Maksimaalne päevane veekogus veiste jootmiseks on 70 m3. ka karjamaal; Karjamaadel veevarustuseks kasutatavad veevõtu kohad on märgitud b) jootmisseadmed on tehniliselt korras ega leki; karjamaade joonisel. Loomad on jaotatud erinevatele karjamaadele c) jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine ning vett võetakse vastavate karjamaade läheduses asuvatest sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne, samuti veevõtukohtadest. Päevane veetarve 70 m3 jaguneb erinevate on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. veevõtukohtade vahel, hinnanguliselt on veevõtukohast võetav veekogus kuni 20 m3/päevas. Rakendatavus: üldrakendatav. Lekete ja saastuse vältimiseks jälgivad töötajad igapäevaselt jooturite tehnilist seisukorda ja puhastavad jootureid vajaduspõhiselt. Rikete esinemisel korraldatakse seadmete parandustööd. Lautades on jooturseadmed paigaldatud sõnnikukäikude alale, kus vee saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne ning on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. 5/29 Veekasutus Keskkonnasäästlik Veekasutust jälgitakse veearvesti abil. Igapäevatöös kontrollitakse PVT nr 7 on ühe või mitme meetme kasutamine 1 Vastab veekasutus: veearvesti, regulaarselt seadmete tehnilist seisukorda, esinevad veelekked veekulu vähendamiseks: survepesur, mehaaniline avastatakse ja kõrvaldatakse. a) vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse sõnniku koristamine Seadmete ja ruumide puhastamisel kasutatakse survepesurit. Sõnniku pidamine; eemaldamisel kasutatakse mobiilset sõnnikueemaldusseadet. b) torustike-seadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või -hoidlasse suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks). Rakendatavus: üldrakendatav. 6/29 Energiakasutus Loomulik ventilatsioon, Energiakasutust jälgitakse elektriarvestite abil. Lautades on loomulik PVT nr 8 on ühe või mitme meetme kasutamine 1 Vastab olmeploki eraldi ventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud katusel asuvate korstnate ja energiakulu vähendamiseks: paiknemine, LED-valgustid, PVC võrkkardinaga kaetud akendega. Suvel on 25% akendest ilma a) laudas on loomulik ventilatsioon; loomuliku valguse võrkkatteta. Lautades kasutakse maksimaalselt loomulikku valgustust b) soojustatud lautades sundventilatsioonisüsteemis maksimaalne kasutamine, ning LED-valgustust. Olmeruumide kütmiseks kasutatakse ökonoomsete ventilaatorite ja optimaalse elektrimõõdikute õhksoojuspumpa. Seadmetele tehakse regulaarselt hooldust ja ventilatsioonirežiimi kasutamine; kasutamine, seadmete vajaduspõhist remonti. c) laudas soojustamata alade eraldamine soojustatud regulaarne hooldus ja aladest; remont. d) energiasäästlike valgustite kasutamine; e) loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine, selle kombineerimine energiasäästlikel lahendustel põhineva valgustusega, valgustundlike sensorite kasutamine; f) lüpsiplatsi või -roboti kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25%); g) lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid; h) võimalusel kogu tootmisprotsessi ja selle erinevate osade energiatarbe väljaselgitamine- jälgimine; i) ventilaatorite, kontrollseadmete jms regulaarne hooldus ja remont; j) tootmisprotsessi jääksoojuse kasutamine soojusvahetite abil, näiteks piima jahutamisest tekkinud soojuse rakendamine sooja vee tootmiseks. Rakendatavus: PVT 8 a – i on üldrakendatav, PVT 8j on rakendatav uute ning oluliselt muudetud käitiste korral. 7/29 Tahesõnniku Tahesõnnikuhoidlad Lautades tekib sügavallapanusõnnik (kuivaine sisaldus 25,7%, PVT nr 10 on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja 1 Vastab ladustamine taotlusele on lisatud sõnnikuanalüüside tulemused). säilitamisel: Kaks tahesõnnikuhoidlat (1155 m3, 2575 m3), komposteeritud sõnniku a) betoneeritud alusega (vajadusel seintega) hoidla läänepoolsed löövid (2x1955 m3). Sõnnikut ladustatakse kahes lekkekindla hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist tahesõnnikuhoidlas, millest üks on 2016. aastal ehitatud ja teine väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga, rekonstrueeritud. Hoidlad mahtuavad ca 3700 m3 sõnnikut. Hoidlad on kasutamine; betoonpindadega ja kolmest küljest seintega piiratud. Lisaks on b) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes sõnniku ladustamiseks võimalik kasutada komposteeritud sõnniku optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes hoidla kahte lauda poolset löövi (asendiplaanil 6, läänepoolsed löövid). allatuult (rakendatav uutele hoidlatele). Betoonpindadega kahest otsast avatud löövid mahutavad kokku ca 3900 m3 sõnnikut. Kaks tahesõnniku hoidlat ning komposteeritud Rakendatavus: PVT 10a on üldrakendatav, PVT 10b sõnnikuhoidla kaks löövi mahutavad kaheksa kuu sõnnikukoguse on rakendatav uute ja oluliselt muudetavate käitiste (sõnnikuhoidla miinimummahu arvutus esitatud taotluse lisana) ning korral. tekkivad taimesete kudede jäätmed (vajalik hoidla maht ca 6100 m3). Olenevalt loomade täpsemast arvust, kasutatavast allapanust ning sõnnikuhoidlate tühjendamise ajast võib sõnniku mahutamiseks piisada kahest tahesõnnikuhoidlast. Esmalt täidetakse lauda otsa juures asuvad tahesõnnikuhoidlad. Kui need täituvad enne külma perioodi lõppu, mil sõnniku laotamine ei ole võimalik, siis kasutatakse komposteeritud sõnniku hoidla lööve. Sügavallapanusõnniku puhul on virtsa eraldumine vähene, kuid hoidlad on katmata ning neisse koguneb sademevesi. Hoidlast suunatakse välja valguv vedelik kogumiskaevudesse. Kummagi tahesõnnikuhoidla juures on kogumiskaev, mille maht on ca 25 m3. Kui hoidlad ei ole täielikult täidetud, siis hoitakse hoidla kogumiskaevu poolne osa tühjana ning sinna moodustub kogumiskaevu täitumise korral sademevee bassein. Vedeliku imamiseks saab vastavalt vajadusele lisada sõnnikule rohkem turvast. Kogumiskaevudesse suunatava vee vähendamiseks on võimalik täidetud sõnnikuhoidlaid katta ning kilele kogunev puhas sademevesi haljasalale suunata. Enne külma perioodil lõppu ei ole kogumiskaevudesse kogunenud vett sõnnikuga koos laotada võimalik. Vajadusel saab vajadusel tühjendada varukogumiskaevu (asendiplaanil 11, mahutavus hinnanguliselt 250 m3). 8/29 Tahesõnniku Sügavallapanusõnniku Lautades tekib sügavallapanusõnnik (kuivaine sisaldus 25,7%, PVT nr 11 on tahesõnniku põllul aunas ladustamine, 1 Vastab ladustamine ladustamine põlluaunades taotlusele on lisatud sõnnikuanalüüside tulemused). Sõnnikuauna ei kui (s.t järgitakse õigusaktidega sätestatud nõudeid): paigutata kahel järgneval aastal samasse kohta. Sõnnikuaunad a) sõnnikuaun on kaetud vettpidava materjaliga või kaetakse vähemalt 20 cm paksuse põhukihiga. Sõnnik laotatakse ja vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, küntakse mulda 2 kuu jooksul. saepuru- või puitlaastukihiga; b) sõnnikuauna ei ole kahel teineteisele järgneval aastal paigutatud samasse kohta; c) ladustatava tahesõnniku kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti; d) sõnniku säilitamisel aunas kauem kui kaks nädalat on ladustamiskoha pinnas enne ladustamist kaetud lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nt vähemalt 20 cm paksuse turba- või põhukihiga (nõue ei kehti sügavallapanu-sõnniku kohta, sest küllaldase allapanuga tekkinud tahesõnnikust ei eraldu virtsa). Rakendatavus: üldrakendatav. Sõnniku Sügavaallapanusõnniku Sõnnikuhoidlaid tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas, osa PVT nr 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, 1 Vastab laotamine laotamine tekkivast sõnnikust viiakse põldudele kevadel ja osa sügisel. Sõnnik mis arvestab mullatüübile sobivust ja kõlviku tüüpi. laotatakse põllumaadele biiterite ja laotamisketastega PVT vedelsõnniku laotamisel põllumaadele on tahesõnnikulaoturiga. Sõnniku mulda kündmine toimub kohe pärast sisestus-, segamis- ja ka lohislaotus. Vedelsõnniku laotamist. laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus. Vedel- ja poolvedel sõnnik tuleb pärast laotamist mulda viia 4 tunni jooksul või hiljemalt 8 tunni jooksul, tahesõnnik kuni 12 tunni jooksul. Elamute läheduses ja reostustundlikes piirkondades, näiteks põldude veekogupoolses küljes, kui kavandatakse laotamist koos hilisema muldaviimisega, tuleb see lahendada järgmiselt: a) laotamisele järgneb kohe sissekündmine teise traktoriga; kui see ei ole võimalik, siis b) korraldada logistika selliselt, et elamute läheduses ja reostustundlikes kohtades laotatakse viimases järjekorras ja kohe pärast laotamist alustatakse mulda viimist seal esmajärjekorras. Rakendatavus: üldrakendatav lähtudes sõnniku ja kõlviku tüübist 9/29 Reovee kogumine Reovee juhtimine Olmereovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ruumide ja seadmete Sõltuvalt pidamisviisist ja sõnniku käitlemise 1 Vastab ja käitlus ühiskanalisatsiooni ja puhastusel tekkiv reovee kogus on tänu survepesuri kasutamisele tehnoloogiast võib veisekasvatushoones tekkiva sõnnikuhoidlasse. väike, vesi imbub allapanusse ja suunatakse sõnniku koosseisus reovee juhtida vedelsõnnikuhoidlasse, koguda Vähesaastunud sõnnikuhoidlasse. spetsiaalselt selleks ette nähtud mahutisse ja sademevee eraldi puhastada kohapeal või vedada kogumine. Kõvakattega pindadelt ja sõnnikuhoidlate puhastelt aladelt lähtuv kanalisatsioonisüsteemi purgimissõlme. Keskkonnasäästlik vähesaastunud sademevesi juhitakse osaliselt kraavidesse ja tiiki või kemikaalide ja ravimite imbub hajutatult pinnasesse. Vajadusel on võimalik sõnnikuhoidlaid PVT nr 15 on võimalusel vähesaastunud sademevee kasutamine. katta nii, et kilele kogunev puhas sademevesi juhitakse samuti eraldi kogumine tugevalt saastunud sademevetest, kraavidesse ja tiiki või imbub hajutatult pinnasesse. Hoonete katustelt sh nn esmasest voolust. Vähesaastunud vee lähtuva vähesaastunud sademevee paremaks juhtimiseks on kavas suublasse või hajutatult pinnasesse juhtimisel tuleb kahe lauda vaheliste jalutusalade juurde paigaldada katustele lähtuda kehtiva õiguse nõuetest. sademeveerennid. Rakendatavus: üldrakendatav. Ohtlike kemikaalide või ohtlikke aineid sisaldavate puhastusvahendite kasutamist välditakse. Desifektsioonivahendid ning veterinaarravimid PVT nr 16 on nõuetekohaselt registreeritud ja/või on nõuetekohaselt registreeritud ja/või piisava teabega varustatud ning piisava teabega varustatud puhastus- ja neid kasutatakse optimaalselt vastavalt vajadusele. desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine, et vältida ja vähendada veekeskkonnale ohtlike ainete sisaldust tekkivas reovees. Rakendatavus: üldrakendatav. Jäätmekäitlus Jäätmete liigiti kogumine ja Eraldi kogutakse põllumajandusplasti jäätmeid, taimsete kudede PVT nr 17 on jäätmekäitluses ühe või mitme 1 Vastab üleandmine vastavat jäätmeid ja olmejäätmeid. Põllumajandusplasti jäätmed ja olmejäätmed järgmise meetme kasutamine: käitlusluba omavale antakse üle asjakohast tegevusluba omavatele ettevõtetele. a) jäätmete kogumine liigiti sobiva suurusega ettevõttele. Biolagunevad taimsete kudede jäätmed kogutakse sõnnikuhoidlasse ja konteineritesse või prügikastidesse; segatakse ringlusse võtmiseks sõnnikuga. b) söödajäätmete, haljastusjäätmete jms biolagunevate jäätmete segamine sõnniku või virtsaga nende jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks; c) biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja nende taaskasutamine kompostimisega või anaeroobse kääritamisega või muul viisil. Rakendatavus: üldrakendatav. Loomsete Kogumiskast Loomseid kõrvalsaadusi kogutakse presentkattega kaetult kärusse ja Veisekasvatussaaduste tootmise käigus tekkivad 1 Vastab kõrvalsaaduste antakse üle asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele. Loomsete loomsed kõrvalsaadused (sh surnud loomad) tuleb käitlus kõrvalsaaduste transport tellitakse teenustööna. üle anda asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele. Loomsete kõrvalsaaduste transport kahjutustamisele võib olla tellitud kas teenustööna selliselt firmalt või korraldatud ettevõttes. Loomsete kõrvalsaaduste kohapealne põletamine või matmine on keelatud. Täpsemalt reguleeritakse tauditõrjeseadusega. 10/29 Müra Söötmis-, puhastus-, Käitises on müraallikateks loomad (häälitsused, liikumine) söötmis- ja PVT nr 18 loomakasvatuskäitises tekkiva ja käitisest 1 Vastab sõnnikueemaldusseadmed, sõnnikueemaldusseadmed, survepesur ja transport. Müra teket leviva müra vähendamisel on ühe või mitme järgmise transport välditakse loomuliku ventilatsiooni kasutamise abil. Sööda meetme kasutamine: ettevalmistamisel ja jagamisel, sõnniku eemaldamisel ning ruumide ja a) loomapidamise või muu mürarikka tegevuse seadmete puhastamisel on mürateke lühiajaline ning osaliselt hoonete hoone konstruktsiooni projekteerimine müra sees. Tegevuste planeerimise abil välditakse asjatut müra teket ning neelavana – rakendatav uute käitiste puhul; kõrgema müratasemega tegevusi ei planeerita öisele ajale ja b) kõrge müratasemega tegevuse hoolikas nädalavahetustele. kavandamine, iseäranis välditakse kavandamist öisele ajale ja nädalalõppudele; c) madala müratasemega seadmete ja lahenduste kasutamine (nt madala müratasemega ventilaatorid, väljatõmbeventilaatorid on paigutatud katuse asemel seintele, pidevalt töös on väike arv ventilaatoreid); d) suletud (mootoritega) seadmete kasutamine sööda segamisel ja etteandmisel; e) potentsiaalselt mürarikaste tegevuste paigutamine kaugemale elamutest jm tundlikest aladest, sh on kavandatud ka võimalikult vähese häiringuga logistika eri üksuste vahel; f) survepesurite ja kompressorite kasutamine hoonetes; g) hoonevälise traktoritega sõnniku käitlemise kavandamine minimaalses mahus; h) piisavalt kõrgetes hoonetes laadimistööde tegemine veokitele (allapanu, sõnnik) hoones; i) sõnnikukraapide ja konveierite nõuetekohane hooldamine ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine; j) müratõkete, nagu pinnasevallid, põhukuhjad, puittarad, kasutamine. Rakendatavus: üldrakendatav. Veterinaarteenuse Kvaliteetne Veterinaarteenust ostetakse sisse veterinaarteenust pakkuvatelt PVT nr 19 on taudide ennetamisel ja tõrjel (st kui 1 Vastab osutamine veterinaarteenus ettevõtetelt. Teenuse osutaja edastab teabe võimalikest toimub kogu laudale ravimi manustamine) peab veterinaarravimi kasutamisest tulenevatest keskkonnapiirangutest. veterinaarteenuse osutaja edastama farmi käitajale teabe võimalikest veterinaarravimi kasutamisest tulenevatest keskkonnapiirangutest sõnniku laotamisel jms (teave olemas ravimipakendi infolehel). Rakendatavus: üldrakendatav. 11/29 Loomade Vabapidamine Loomi peetakse vabapidamisel sügavallapanul. Veiste puhkealal PVT nr 22 on vabapidamisega laudast sõnniku 1 Vastab vabapidamine sügavallapanul kasutatakse rohekelt allapanu. Allapanu laotatakse sõnniku kihile eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: (sõnniku igapäevaselt vajadusele vastavas koguses. Puhkeala puhastatakse a) optimaalse pikkusega puhkelatrid, eemaldamine) vastavalt vajadusele kuni 2 korda kuus, söötmisala kuni 3 korda skreeperseadmed söötmis-puhkealal, restpõrand nädalas. Sõnniku eemaldamiseks kasutatakse sahaga traktorit. liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; b) optimaalse pikkusega puhkelatrid, sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega söötmis- puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; c) optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; d) optimaalse pikkusega asemed, betoonpõrand söötmis-puhkealal, osaline restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; e) sügavallapanul pidamisviis, piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed; f) olemasolevates vabapidamise lautades osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem; g) olemasolevates vabapidamise lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikukelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a sügavallapanul pidamise korral). Rakendatavus: uutele vabapidamise lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all (täisrestpõrand) PVT. 12/29 Loomade Vabapidamine, optimaalne Sõnnikuga saastuva ala vähendamiseks kasutatakse optimaalse PVT nr 23 on vabapidamisega laudas saasteainete 1 Vastab vabapidamine ruumikasutus, regulaarne pindalaga söötmis- ja puhkeala ning liikumiskäike. õhkuheite vähendamine järgmiste käitamistingimuste (saasteainete sõnniku eemaldamine, Sõnnikut eemaldatakse lautadest regulaarselt sahaga traktoriga. täitmisega: õhuheide) piisav kogus allapanu, Puhkeala puhastatakse vastavalt vajadusele kuni 2 korda kuus, a) optimaalse suurusega puhkelatrid, (loomade lihtsalt puhastatavad söötmisala kuni 3 korda nädalas. Rajatised on lihtsalt puhastatavate väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete pinnad betoonpindadega. saastumine ja loomade määrdumine on minimaalne); Allapanu kasutatakse rohkelt puhkealal ning lisatakse sõnniku kihile asemete pikkus on reglementeeritud igapäevaselt vajadusele vastavas koguses. põllumajandusministri määruses „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ – RTL 2009, 69, 1017; b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud (mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse; d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; e) allapanu piisav kogus sügavallapanul pidamisviisi korral. Rakendatavus: üldrakendatav. PVT nr 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine asemetel. Rakendatavus: Saepuru kasutamisel on probleemiks okaspuusaepurus sisalduvad fenoolid, vaigud jm keemilised ühendid. Nimetatud ühendid pärsivad okaspuusaepuruga sõnniku lagunemist ning toitainete kättesaadavust sellest. Taimekasvatuse ja veekaitse aspektist ei ole okaspuusaepuru kasutamine seetõttu allapanuna soovitatav Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 13/29 Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT Võimaluse Rakendamise Meetme vastavusmärge korral periood rakendamise andmed tähtaeg meetme tasuvuse kohta Toorme säästlik Optimaalne söötmine Söödakulu dokumenteerimine (arvestuse pidamine). Söödaretseptide optimeerimine, Vastab Pidev kasutamine vastavalt loomarühma arvestades söödaproteiini sisalduse minimiseerimise vajadust, et sõnnikuga eritatud taimede füsioloogilisele toiteelementide kogused oleks optimaalsed. toitefaktorite tarbele Abimaterjalide Tõhus abimaterjalide Optimaalse vajaliku allapanu koguse kasutamine, mis tagab allapanu kuivana hoidmise ja Vastab Pidev säästlik kasutus optimaalse allapanu vahetamise sageduse kasutamine. kasutamine Vee säästlik Tõhus veekasutus Pesuprotsesside optimeerimine, pesu survepesuriga, seadmete korrapärane hooldus lekete Vastab Pidev kasutamine minimeerimiseks. Veetarbe üle arvestuse pidamine (kui võimalik, siis peamiste vee tarbimise protsesside, nagu söötmine ja puhastamine eraldi jälgimine/mõõtmine). Välisõhu saaste Välisõhku paisatavate Optimaalne söötmine (toitainete õige doseerimine vastavalt loomrühma vajadustele). Vastab Pidev vältimine või saasteainete koguseid Regulaarne sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Laudainventari ja konstruktsioonide vähendamine vähendavate regulaarne puhastamine neile sattunud väljaheidetest. Allapanu kasutamine (va. tehnikate/töövõtete okaspuusaepuru soovituslikult). kasutamine. Energia ja Tõhus energiakasutus Energiatõhusa valgustuse kasutamine ja valgustuse reguleerimine sõltuvalt loomulikust Vastab Pidev kütuse tõhus valgusest. Kütuse ja elektrienergia üle kuluarvestuse pidamine (soovitatavalt tootmisprotsesside kasutamine lõikes eraldi). Jäätmetekke Optimaalne toorme Bioloogilise saastumise ennetamiseks kuivsööda hoidlate perioodiline (mõne kuu tagant) Vastab Pidev vältimine kogus ja seadmete tühjendamine ja nende kontrollimine. hooldus Optimaalse vajaliku koguse söötade ja abimaterjalide hankimine. Jäätmetekke Koostöö partneritega Pidev koostöö arendamine ja parendamine tarnijatega (nt. toorme ja abimaterjalide puhul Vastab Pidev vältimine korduvkasutatavad pakendid, vähem pakendamist nõudvad lahendused, pakendivabad lahendused, kvaliteedikontroll). Jäätmetekke Loomade optimeeritud Loomarühmadele koostatakse optimaalse koostise ja kogusega söödasegu, väldib tarbimata Vastab Pidev minimeerimine söötmine. söödajääkide teket. Jäätmetekke Jäätmete Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: plastijäätmed (sh. Vastab Pidev minimeerimine lahuskogumine (sh. põllumajandusplast), ohtlikud jäätmed, pakendid, segaolmejäätmed, metallijäätmed, segaolmejäätmete vanarehvid. koguse vähendamine). Jäätmete Jäätmete üleandmine. Jäätmeid ei kõrvaldata (sh. ei põletata ja/või maeta), vaid antakse üle vastavat luba omavale Vastab Pidev kõrvaldamine jäätmekäitlejale. Reovee tekke Tehnoloogilise vee kulu Veega seotud süsteemide regulaarne hooldus. Survepesuri kasutamine. Pindade kuivpuhastus Vastab Pidev vähendamine vähendamine. enne pesu. Pinnase kaitse Hoidlate kasutamine Toormaterjale (loomasöödad, pesukemikaalid, kütus jms) hoitakse vastavates nõuetekohastes Vastab Pidev hoidlates või hoonetes. 14/29 Pinna- ja Puurkaevu Puurkaevu sanitaarkaitseala või hooldusala tagamine (sh. õigusaktidest tulenevate nõuete Vastab Pidev põhjavee kaitse sanitaarkaitseala või järgimine) ja selle hooldamine (niitmine, vajadusel võsa raie). Vajadusel tähistada ala looduses. hooldusala tagamine. Pinna- ja Õigusaktide nõuetele Hoidlate nõuetele vastavuse kontroll ja vajadusel hooldus, vähemalt üks kord aastas. Vastab Pidev põhjavee kaitse vastavate sõnnikuhoidlate kasutamine. Pinna- ja Õigusaktide nõuetele Hoidlate nõuetele vastavuse kontroll ja vajadusel hooldus, vähemalt üks kord aastas. Silomahla Vastab Pidev põhjavee kaitse vastavate silohoidlate kogumiskaevude täitumise pidev kontroll ja vajadusel tühjendamine virtsahoidlasse ja/või kasutamine. laotamine haritavale maale õigusaktide nõudeid järgides. Pinna- ja Sõnnikulaotuse Põldudele laotatavate toitainete koguste hoidmine allpool õigusaktidega lubatud norme, Vastab Pidev põhjavee kaitse planeerimine arvestamine ilmastikutingimuste ja veekaitseliste kitsendustega. Pinna- ja Erakorraline silo Silo hoiustamine silopätsina on lubatud ainult erakorralise meetmena. Vastab Pidev põhjavee kaitse ladustamine silopätsina. Alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali (kui silo kuivainesisaldus on alla 30%) ja vältida silomahla keskkonda valgumist. Pinna- ja Sõnniku muldaviimine Sõnniku laotamisel jälgida ilmastikuolusid (tuulte suundi), kui laotatakse elamute läheduses. Vastab Pidev põhjavee kaitse Vältida elamute läheduses sõnniku laotamist nädalavahetustel ja riiklike pühade ajal. Laotamisel viia tahesõnnik mulda 12 tunni jooksul. Elamute läheduses ja reostustundlikes piirkondades (nt. põldude veekogupoolsed osad) teostada sissekünd koheselt ja/või esmajärjekorras. Pinna- ja Sõnniku hoidmine põllul Sõnnikuaun (sõnniku kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti) peab paiknema tasasel maal, Vastab Pidev põhjavee kaitse vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Üle kahe nädala ja kuni kaheksa kuud hoitav sõnnikuaun peab olema kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga. Pinna- ja Loomade pidamine Meetmete rakendamine, et vältida keskkonnaohtu ning pinna- ja põhjavee saastumist virtsa ja Vastab Pidev põhjavee kaitse välipidamisalal. sõnnikuga. Nt. sademevee välipidamisalast eemale juhtimine, loomade arvu reguleerimine, mitte paigutada ajutist ja/või alalist söötmis- ja jootmiskohta välipidamisalale. Pinna- ja Söötmis- ja jootmiskoht Loomade karjatamisel peab söötmis- ja jootmiskoht paiknema tasasel maal, vähemalt 20 meetri Vastab Pidev põhjavee kaitse loomade karjatamisel kaugusel karstilehtrist, väljaspool veekogu veekaitsevööndit ja kaevu sanitaarkaitse- või vegetatsiooniperioodil hooldusala. Lõhna vältimine Lõhnaainete heidet ja Erinevate loomagruppide tarbeks optimaalse koostisega söödasegu (söödaproteiini sisalduse Vastab Pidev või häiringuid vähendavate minimiseerimine). Sõnniku kiire mulda viimine. Sõnniku laotamisel jälgida ilmastikuolusid (tuulte vähendamine tehnikate/töövõtete suundi), kui laotatakse elamute läheduses. Vältida elamute läheduses sõnniku laotamist kasutamine. nädalavahetustel ja riiklike pühade ajal. Laudainventari puhastamine sõnnikust. Allapanu kasutamine ja kuivana hoidmine. 15/29 Müra vältimine Müra vähendamine ja Loomulik ventilatsioon veiselautades. Madala müratasemega seadete kasutamine. Vältida Vastab Pidev või häiringute ohje mürarikaste tegevuste kavandamist öisele ajale, nädalalõppudele ja riiklikele pühadele. vähendamine Muud Töötajate pädevuse Tagada (instrueerimine/koolitus vms.) töötaja kompetentsus tootmistsükli osas, mille eest ta Vastab Pidev asjakohased tagamine. otseselt vastutab ning oskus näha seoseid erinevate tootmistsükli alaosade vahel. Teostada meetmed täiendkoolitus/instrueerimine (väljaõpe) uue või ümberkorraldatud tehnoloogia rakendamisel (sh. kemikaalide kasutuselevõtul) ning uute seadmete kasutuselevõtul. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil Maksimaalne Alltegevus​valdkond või Kogus Erikulu, t, m³, kWh või või kaardil üheaegselt hoitav tehnoloogia​protsess muud tooteühiku kohta Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Toore 23099096 Mineraalsööt Originaalpakend 8 1 t Veiste söötmine 12 t/a 20 kg Toore 10089000 Jahu Jahupunker 9 20 t Veiste söötmine 45 t/a 76 kg Toore 12149090 Hein Väljas betoonpinnal rullides 6 2 320 t Veiste söötmine 2 320 t/a 3,93 t Toore 12149090 Silo Väljas betoonpinnal kaetult 6 2 320 t Veiste söötmine 2 320 t/a 3,93 t hoidla löövides või rullides Toore 23099096 Lakusool Originaalpakend 8 0.10 t Veiste söötmine 2.20 t/a 3,7 kg Abimaterjalid 27030000/12130000 Allapanu Väljas betoonpinnal 6 650 t Allapanu 650 t/a 1,1 t (põhk, turvas) Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid16/29 sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus Säilitamisviis, Nr Maksimaalne Tootmis​protsess Kogus Ühik Erikulu, t, m³, Nimetus CAS, Ohukate​ Sisaldus kaubakood mahuti tüüp plaanil üheaegselt kWh või muud EINECS gooria toormes, või hoitav tooteühiku või abimaterjalis, kaardil Kogus Ühik kohta ELINCS pooltootes, nr % Abimaterjalid 27101943 Diislikütus Kütusemahuti 10 7.50 m³ Sõnniku 7.80 m³/a 13,2 l Diislikütus 68334- 100 eemaldamine, 30-5 sööda jagamine Abimaterjalid 27101249 Bensiin Plastkanister 8 0.025 m³ Tugitegevused 0.50 m³/a 0,85 l Bensiin 86290- 94 81-5 Etanool 64-17-5 5 (Etüülalkohol) Benseen 71-43-2 1 Abimaterjalid 27101983 Hüdraulikaõli Mobilfluid Plastkanister 8 0.02 m³ Seadmete 0.04 m³/a 0,07 l Kaltsium puudub 5 426 hooldus sulfonaat Tsink 68649- 2.50 alküülditiofosfaat 42-3 Boraatester puudub 1 Abimaterjalid 34031980 Universaalmääre Originaalpakendid 8 0.01 t Seadmete 0.02 t/a 34 g Di-tert-dodetsüül 68425- 10 ADDINOL Multi-Purpose hooldus 15-0 Grease L 2 MO Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti Mahutis sisalduva Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan kemikaali, toorme sobivas mõõtkavas) Tüüp Maht Kasutusele nimetus Kontrollimise sagedus, Andmed tehnilise Andmed hoolduse kohta Nr. plaanil Kaugus reovee Kaugus Kaugus võtmise eelmise kontrollimise järelevalve kohta või kaardil äravoolu- vee- puur- kuupäev kuupäev torustikust kogudest kaevudest Kütusemahuti 7.5 2017 Diislikütus Visuaalne kontroll kord Käitaja poolne Vajadusel hooldus käitaja 10 50 100 265 (m3) kvartalis järelevalve või vastava ettevõtte poolt Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate 17/29 mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi 10 Kinnine mahuti. Mahutit laadida optimaalse pumpamiskiirusega. Lekkeandur, topeltseinad. Lekkeandur, topeltseinad. Lekkeandur, topeltseinad. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Tarbepuurkaev (11061) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0009851 13.3 Puurkaevu katastri number 11061 13.4 Puurkaevu passi number 4574 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6451011, Y: 688917 13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Kesk-Devon 13.7 Põhjaveekogumi nimetus D2_I 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 15 000 6 000 4 000 500 4 500 Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded 14.1 Veearvestuse pidamine Võetavad veekoguseid tuleb mõõta. Tagada korras taadeldud veemõõtja olemasolu puurkaevul. Tagada veearvestuse päeviku olemasolu, kuhu vähemalt 1 kord kuus kuu esimesel või viimasel päeval kanda veemõõtja näit ja kuu veekulu m3-s nii, et oleks võimalik veearvestuse pidamine kalendrikuu ja ühe m3 täpsusega. 18/29  14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset (veetaseme absoluutkõrgus) puurkaevust, mis on aktiivses kasutuses, vähemalt üks kord 5 aasta jooksul ja pumba vahetamisel. Mõõtmine teostada perioodil märts-aprill (va. pumba vahetamisel). Enne mõõtmist lasta veetasemel stabiliseeruda 1,5-2 tundi. Mõõtmise kohta koostada vabas vormis protokoll, kuhu märkida, puurkaevu katastri number, veetaseme absoluutkõrgus, mõõtmise kuupäev ja kellaaeg ning kuidas ja millega mõõdeti veetaset, samuti mõõtmise teostaja nimi ja allkiri. Andmed põhjavee taseme kohta esitada koos veekasutuse aastaaruandega. 14.3 Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas veeseadusega kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proov võtta kraanist, mis asetseb puurkaevust tuleval veetrassil puurkaevule võimalikult lähedal (kindlasti enne veetöötlusseadmeid ja/või muid seadmeid/trasse, mis võivad mõjutada vee omadusi). Proovivõtukraani puudumisel tuleb see paigaldada. 14.4 Analüüsinõuded Analüüsid teostada akrediteeritud laboris. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad Seiratavad ained POH0009851 Tarbepuurkaev (11061) X: 6451011, Y: 688917 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Nitraat (NO3-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Elektrijuhtivus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 19/29 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 16. Äkkheide vette Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 19. Suubla seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Lubatud heitkogus Kogus Ühik 7664-41-7 Ammoniaak 14.719 t 74-82-8 Metaan 32.883 t 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.339 t Märkused 20/29 Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) 1 Loomapidamishoone 1 7664-41-7 Ammoniaak 0.018 74-82-8 Metaan 0.34 2 Loomapidamishoone 2 7664-41-7 Ammoniaak 0.018 74-82-8 Metaan 0.34 3 Loomapidamishoone 3 7664-41-7 Ammoniaak 0.018 74-82-8 Metaan 0.34 4 Uus tahesõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.102 74-82-8 Metaan 0.005 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003 5 Rekonstrueeritud tahesõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.212 74-82-8 Metaan 0.011 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.006 6 Komposteeritud sõnniku hoidla 1. lööv 7664-41-7 Ammoniaak 0.078 74-82-8 Metaan 0.004 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.002 6 Komposteeritud sõnniku hoidla 2. lööv 7664-41-7 Ammoniaak 0.021 74-82-8 Metaan 0.001 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0 Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused 21/29 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jrk nr Jäätmeliik Tekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t/a Tonni põhitoodangu kohta t/a Kogumine Vedu Taaskasutamine Toimingu kood Kogus (t/a) 1. 16 01 03 - Vanarehvid 0 0 R3m 2 Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete kogumine ja Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: Tuleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete sortimiseks nende tekkekohal. Vältida erinevate Pidev sortimine plastijäätmed (sh. põllumajandusplast), ohtlikud jäätmed, jäätmeliikide segunemist. Ohtlikud jäätmed koguda eraldi. pakendid, segaolmejäätmed, metallijäätmed, vanarehvid. Jäätmete vedu ja Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või Käitaja on kohustatud andma tema valduses olevad jäätmed käitlemiseks üle vastavat Pidev üleandmine muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise luba omavale ettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlemiseks ajal keskkonda. õigust (vastav keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba) omavale ettevõttele. Ohtliku kemikaaliga Järgida kemikaali ohutuskaardil toodud nõudeid käitlemisele Juhuslikul sattumisel keskkonda järgida kemikaali ohutuskaardil toodud likvideerimis- ja Pidev (aine/segu) saastunud ja hoiustamisele. ohutusmeetmeid. jäätmete käitlemine/hoiustamine Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad 22/29 tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Selgitus, kui ei ole võimalik lisada konkreetset Vastavat luba omav ettevõte. kõrvaldamiskohta Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus 23/29 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a Kütuse KN kood Väävel Tuhk Alumine kütte- väärtus, Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t, m³, kWh või Elekter Soojus ja aur nimetus % % MJ/kg või gaasi korral Tootmis- Ruumide kütmiseks ja Sise- Muu Kokku muud toote- ühiku Oma- Müük Kokku Oma- Müük Kokku MJ/Nm³ protsessis olmevee soojenda- trans- kohta tarve tarve miseks pordiks Diislikütus 27101943 0.001 0.01 42.60 6.60 6.60 0,011 t 0 0 Autobensiin 27101249 0.001 44 0.001 0.001 0,0011 kg 0 0 Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapid või Energia tarbimine, MWh/a kasutusalad Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Oma- Muu Erikulu, MWh tooteühiku Kokku Oma- Muu Erikulu, MWh tooteühiku Kokku Oma- Muu Kokku toodang tarnija kohta toodang tarnija kohta toodang tarnija Valgustus 24 0.041 24 0 0 Olmeruumide kütmine 12 0.02 12 0 0 Jootmisseadmed 12 0.02 12 0 0 Pumbajaam 1.30 0.002 1.30 0 0 KOKKU 49.30 0.083 49.30 0 0 Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus 24/29 Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Lõhna allikas Nr Lõhnaaine Kasutatud Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna plaanil või ainete määramis- meetodid vähendamise või segu tegevuskava kaardil olemasolu või vajaduse põhjendus Loomapidamishooned 1, 2, 3 Lõhnaainete Modelleerimine MTÜ Lõhnaheite allikateks on käitise loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad. Kui arvestada Tegevuskava segu arvutusprogrammiga Maailmaparandamise lautades peetavate loomade arvu, sõnnikuhoidlate täitumise ja tühjendamise puudub ja selle Aeropol Aktivistide dünaamikaga, siis on hetkeline lõhnaheide periooditi väike ning häiringutaseme koostamise Algatusrühm ületamist lähimate elamute juures modelleerimistulemuste põhjal ei esine. ettepanekut pole tehtud. Sõnnikuhoidlad 4, 5, 6 Lõhnaainete Modelleerimine MTÜ Lõhnaheite allikateks on käitise loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad. Kui arvestada Tegevuskava segu arvutusprogrammiga Maailmaparandamise lautades peetavate loomade arvu, sõnnikuhoidlate täitumise ja tühjendamise puudub ja selle Aeropol Aktivistide dünaamikaga, siis on hetkeline lõhnaheide periooditi väike ning häiringutaseme koostamise Algatusrühm ületamist lähimate elamute juures modelleerimistulemuste põhjal ei esine. ettepanekut pole tehtud. Tabel 45.1 Vibratsioon Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Omaseire Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju 25/29 omaseire tõhustamiseks kavandatud Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Meetme rakendamise rakendamise sagedus tähtaeg Tootmise seire Pidev arvestuse pidamine tootmise sisendite ja väljundite üle. Pidev Muud Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest Pidev asjakohased ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, meetmed kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Muud Sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine. Vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul määrata kõikide Mullaproovid asjakohased sõnniku laotamiseks kasutatavate põldude mulla toiteelementide sisaldus. Vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul enne kevadise laotusperioodi vähemalt 1 x 5 aasta meetmed algust määrata sõnniku kuivaineprotsent, kogulämmastik, vees lahustuv lämmastik, kogukaalium ja kogufosfor. Iga sõnnikuhoidla kohta võtta jooksul ja üks proov. Nii mulla, kui ka sõnnikuproovid lasta analüüsida akrediteeritud laboratooriumis. sõnnikuproovid vähemalt 1x 2 aasta jooksul. Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud26/29 kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja Kehtestatud tehnoloogiaprotsess (lühikirjeldus) juhised käitumiseks (lühikirjeldus) korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Veiste jootmine, Veetrassi leke Regulaarne seadmete tehnilise seisukorra kontroll ning Lekke asukoha kindlaks tegemine ja lekke Kord aastas rajatiste ja vajaduspõhine hooldus ja remont kõrvaldamine, vajadusel tagatakse joogivesi karjamaal seadmete jootmiseks kasutatavate jooturtünnide abil puhastamine Veiste söötmine, Seadmete rikked Regulaarne seadmete tehnilise seisukorra kontroll ja hooldus ning Seadmete töö katkestamine, remondi korraldamine, Kord aastas sõnniku vajaduspõhine remont, seadmete tootja poolne regulaarne seadmete vajadusel seadmete asendamine või alternatiivse eemaldamine hooldus ja remont, vajadusel seadmete väljavahetamine meetodi kasutamine Sõnniku Ekstreemsest sademete Sõnnikuhoidlate ja kogumiskaevude täituvuse jälgimine ja Sõnnikuga saastunud vee laialivalgumise piiramine Kord aastas eemaldamine hulgast tingitud vajaduspõhine tühjendamine absorbeeriva materjaliga ja remondi korraldamine sõnnikuhoidlate ja kogumiskaevude täitumine Sõnniku Sõnnikuhoidlate Sõnnikuhoidlate tehnilise seisukorra regulaarne kontroll ning Sõnnikuga saastunud vee laialivalgumise piiramine Kord aastas eemaldamine konstruktsioonide purunemine vajaduspõhine hooldus ja remont absorbeeriva materjaliga ja remondi korraldamine Veiste pidamine Haiguspuhang Haigustekitajate leviku takistamine (puhtuse tagamine, näriliste tõrje, Haiguskahtlusega loomade eraldamine karjast ning Kord aastas lauta ei lasta kõvalisi isikuid, loomi ja linde). Veiste seisukorra pidev veterinaarteenuse tellimine, vajadusel haigusleviku jälgimine. piiramiseks puhastustööd Veiste pidamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjade järgimine, tulekustutite olemasolu Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele Kord aastas Veiste pidamine Tööõnnetused Töötajate väljaõpe ja igapäevane vajaduspõhine instrueerimine, Tegutsemine vastavalt esmaabi ja õnnetusjuhtumite Kord aastas eeskirjade järgimine korral käitumise eeskirjadele Veiste jootmine Elektrikatkestus Vajaduspõhine elektrisüsteemide hooldus ja uuendamine Elektriühenduse taastamise korraldamine, Kord aastas elektrikatkestuse korral on võimalik kasutada avariigeneraatorit, vajadusel tagatakse joogivesi jooturtünnidega Tabel 53. Tegevushälbed Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Lekked Sõnniku ladustamine. Leke sõnnikuhoidlatest või kogumiskaevudest. Kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele. Tootmisseadmete Veiste söötmine ja jootmine. Veiste jootmisel, sööda ettevalmistamisel ja Kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele, vajadusel seadmete rikked jagamisel kasutatavate seadmete rikked. asendamine või alternatiivse meetodi kasutamine. Muud tööd Veiste pidamisel haiguste esinemine. Veterinaarteenuse tellimine, vajadusel haiguskahtlusega looma eemaldamine karjast. Tootmisseadmete Kogu käitis (elektrikatkestuse korral) Hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele. Vajadusel avariigeneraatori kasutamine. rikked Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise 27/29 sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Käitises tegevuse lõpetamisel: Loomad realiseeritakse (müüakse). • Laut ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise; • Olemasolev tooraine müüakse või antakse üle jäätmekäitlejale; • Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid (sh. kütus) müüakse või antakse üle käitlusettevõttele; • Muu farmis kasutusel olev tehnika puhastatakse ja lülitatakse välja. Mobiilsed seadmed (traktorid, laadur jt. agregaadid) müüakse või antakse üle käitlusettevõttele; • Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja veetorustik tühjendatakse; • Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (nt. segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed, vanarehvid) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise; • Reovee kogumissüsteemid (kanalisatsiooni torustik ja settekaevud) tühjendatakse ja puhastatakse; • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikutele ja loomadele juurdepääsu takistamiseks; • Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine. Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Käitise põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. Farmis on planeeritud kohti kuni 591 ammlehmale, 591 vasikale, 9 pullile. Käitise tootmisvõimsus on ca 591 noorveist aastas. Veisekasvatuseks ja olmeveena tarbitakse ca 15 000 m 3 põhjavett aastas, mis saadakse käitise territooriumi kõrval asuvast puurkaevust (puurkaevu katastri number - 11061). Ettevõttes toodetakse silo ca 2300 tonni aastas. Allapanuks kasutatakse kuni 650 tonni põhku ja/või turvast. Jäätmete ja loomsete kõrvalsaaduste äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Aastas tekib ca 8827,5 m 3 sügavallapanusõnnikut, mis laotatakse taimede vegetatsiooni perioodil põldudele paisklaotusega. Käitises kasutatakse parimale võimalikule tehnikale (PVT) vastavat tehnoloogiat. Samuti kavandatavad investeeringud järgivad PVT soovitusi. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpv Põhjavee kvaliteedi seire Esitatavate andmete sisu ja nõuded on toodud tabelis 14. Kord kolme aasta jooksul Alates loa kehtimisest Tabel 58. Kompleksloa lisad 28/29 Tabel 58. Kompleksloa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne Lisa 1: Lahteolukorra aruanne.pdf 29/29  EELNÕU 01.10.2020 KORRALDUS Keskkonnakompleksloa andmine I. ASJAOLUD Osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731; edaspidi käitaja) esitas Keskkonnaametile 17.09.2018 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.09.2018 nr DM-101450-1) taotluse keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) väljastamiseks. Käitaja esitas 26.04.2019, 24.10.2019, 27.03.2020 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-6, DM-101450-7, DM- 101450-8) muudetud/täiendatud taotlused ning Keskkonnaamet võtab käesoleva otsuse tegemisel aluseks viimase ehk 27.03.2020 esitatud taotluse versiooni (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-8). Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5 viiakse käesolev menetlus läbi kuni 31.12.2019 kehtinud tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt. Kompleksloa taotlus on esitatud farmikompleksile, kus planeeritakse hakata pidama ammlehmi ja vasikaid ülesseatud tootmisvõimsusega 591 loomakohta ammlehmadele, 591 loomakohta vasikatele ja 9 loomakohta pullidele, mis ületab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 toodud kompleksloa omamise kohustuse tekkimise künnisvõimsuse. Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm (edaspidi käitis) asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) ning farmi põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. THS § 19 lg 2 p 8 ja lg 3 (kooskõlas THS § 16 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 kohaselt on veisekasvatuse tegevusvaldkonnas kohustus kompleksluba omada käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 ja § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Avatud menetluse puhul, lähtudes HMS § 47 lg 1 kirjaliku taotluse esitamisega. Eelnevast lähtudes ja kooskõlas HMS § 4 ja § 56 lg 3 otsustab haldusorgan haldusakti andmise kaalutlusõiguse kohaselt, kui see volitus on seadusega antud. THS § 38 ja 39 kohaselt peab keskkonnakompleksloa andmisel/andmisest keeldumisel kaaluma/arvestama mitmeid eri komponente. Vastavalt tööstusheite seaduse §-le 27 annab keskkonnakompleksloa (edasi kompleksluba) Keskkonnaamet. Ülaltoodust lähtuvalt ja kooskõlas HMS § 15 lg 1 ja THS § 30 lg 1 ja 2 kontrollis Keskkonnaamet esitatud taotluse nõuetekohasust, võttis selle menetlusse (vormilisi puuduseid ei esine) ning võttes aluseks THS § 32, kooskõlas HMS § 46 lg 1, viib käesolevaga keskkonnakompleksloa andmise/andmisest keeldumise menetluse läbi rakendades sellele avatud menetluse sätteid. Esitatud kompleksloa muutmise taotlus sisaldas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg-s 1 nimetatud teavet. Kompleksloa taotlus on avalikustatud 11.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 18.01.2019 ajalehes Koit. Kompleksloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 09.01.2019 kirjalikult (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-101450-2) käitise mõjualasse jäävaid naabreid ning 11.01.2019 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-101450-3) küsiti kompleksloa taotluse kohta seisukohta Põlva Vallavalitsuselt. Põlva Vallavalitsus edastas 05.02.2019 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-101450-5) Põlva Vallavolikogu otsuse, millega nõustuti kompleksloa väljastamisega osaühingule Mooste Farmerid. II. KAALUTLUSED Lähtudes § 38 lg 1 p 1-7 on Keskkonnaamet muuhulgas vaadanud läbi käitaja poolt läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS esitatut taotluse, menetluse käigus kogutud muu teabe, õigusaktide nõuded ning kehtivast veiste intensiivkasvatuse PVT-järeldustest (kättesaadavad interneti aadressilt - http://www.envir.ee/sites/default/files/veiste_pvt_jareldused.pdf) tulenevad parima võimaliku tehnika nõuded. Samuti analüüsiti käitist THS § 26 toodud käitise kasutamise üldpõhimõtetest lähtuvalt ning kontrolliti THS § 39 ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 52 lg 1 ning lg 2 nimetatud kompleksloa andmisest/muutmisest keeldumise aluste esinemist/mitte esinemist. Ülaltoodu kokkuvõttena on Keskkonnaamet seisukohal, et käitise tegevus vastab THS § 26 nimetatud käitise kasutamise üldpõhimõtetele, õigusaktide ja PVT-järelduste nõuetele ning ei esine THS § 39 ja KeÜS § 52 lg 1 ning lg 2 nimetatud kompleksloa andmisest/muutmisest keeldumise aluseid. Kompleksloa andmine ei suurenda eeldatavalt vähendamist vajava keskkonnahäiringu ehk keskkonnariski tekkimise võimalikkust selliselt, et oleks vaja ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt rakendada erakorralisi meetmeid. See tähendab, et käitise keskkonnamõjusid on võimalik efektiivselt ohjata keskkonnakompleksloast tulenevate tavapäraste meetmete/nõuetega (õigusaktide ja PVT nõuded; vt. ka korralduse alajaotuses 2.1 „Keskkonnamõju hindamine“ toodud ja viidatud kaalutlusi), ilma vajaduseta otsida/kasutada 2 tehnikaid, mille kasutamine oleks kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt käitajale koormavam (nt. kujunemisjärgus tehnikad või rohkemate olemasolevate parimate võimalike tehnikate kombineerimine). Kooskõlas THS § 41 lg 1 ja keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi nimetatud määrus nr 73) § 2 lg 2, võttes muuhulgas arvesse käitaja poolt esitatud teabe ja menetluse käigus kogutud muu teabe (kui seda koguti), annab Keskkonnaamet kompleksloa järgmistel kaalutlustel: 1. THS § 38 lg 1 p 6 ja § 42 kohaselt peab loa andja kompleksloa andmisel ja nõuete määramisel lähtuma käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest (puudumisel PVT-viitedokument). Tulenevalt THS § 8 lg 3 ja 4 on PVT määratlemisel ja loa nõuete sätestamisel aluseks võetud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused“ kinnitatud PVT-järeldused veiste intensiivkasvatuse jaoks (edaspidi PVT-järeldused; internetist kättesaadav lehelt - https://www.envir.ee/sites/default/files/veiste_pvt_jareldused.pdf). Keskkonnaameti analüüs ja hinnang PVT nõuete täitmise kohta on kirjas kompleksloa tabelis 5. „Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)”. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitis PVT nõuetele. 2. Kompleksloa tabelis 7 „Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika“ on Keskkonnaamet meetmete määramisel lähtunud kompleksloa taotlusmaterjalis toodust ja lisanud iseseisvalt meetmeid (lähtudes PVT- järeldustest, õigusaktides sätestatust ja keskkonnamõjude eelhindamise protsessi tulemist - keskkonnameetmed) ning muutnud ja/või täiendanud ettevõtte poolt iseseisvalt valitud meetmeid vastavalt nimetatud tabeli eesmärgist ja ülesehitusest. 3. Kompleksloa tabeli 13 „Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa“ juures analüüsis Keskkonnaamet puurkaevu (katastri number 11061) tootlikkust ning võrdles seda ettevõtte poolt soovitud veevõtu numbritega. Nimetatud puurkaevu tootlikkus on Keskkonnaagentuuri poolt hallatava infosüsteemi VEKA (http://veka.eelis.ee) kohaselt 2,78 l/s ning ettevõtte soov on taotluse kohaselt tarbida keskmiselt päevas 0,81 l/s (70 m3 päevas) ehk ettevõtte poolt päevane tarbitav kogus on võimalik välja pumbata ca 7 tunniga. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et on võimalik lubada veevõttu taotletud mahus. Lähtudes veeseadus § 186 lg 2 peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Ülalnimetatud puurkaev (katastri number 11061) asub Pumbajaama nimelisel maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2129138, katastritunnus 47301:002:0102), mille omanik 29.09.2020 seisuga on Põlva Vallavalitsus. Kompleksloa taotlusele on lisatud (lisa 10) Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500, millega antakse nõusolek vee erikasutuseks, kuid nõudega lähtuda asjaolust, et pumbamaja ja maa on osaühingule Mooste Farmerid kasutusse antud kümneks aastaks s.o. kuni 28.08.2022. Ülaltoodust tulenevalt, kooskõlas HMS § 53, lg 1 p 3 ja 4 ning lg 2 p 2 ja 3, kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse (vt. korralduse otsustava osa punkt 2) korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks (sh. osaliseks peatamiseks või osaliseks 3 kehtetuks tunnistamiseks) pärast Mooste Vallavalitsuse (õigusjärglane Põlva Vallavalitsuse) ja osaühing Mooste Farmerid vahelise lepingu (Vara tasuta kasutamise leping; lepingu objektiks pumbamaja Laho külas ja maa) lõppemist, muutmist või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku (Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2- 3/500) kehtetuks tunnistamist, muutmist või peatamist. Samuti kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse (vt. korralduse otsustava osa punkt 3) korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks eelnevas lõigus nimetatud lepinguobjektide suhtes uue (osaühing Mooste Farmerid poolset kasutamist lubava) lepingu sõlmimist ja võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku andmist (osaühing Mooste Farmerid kasuks). Nimetatud kõrvaltingimuste põhjal sõnastatakse kompleksloa tabelisse 3 „Käitise tegevus“ nõue arvestada Pumbajaama nimelisel maaüksuse (kinnistu registriosa nr 2129138, katastritunnus 47301:002:0102) omaniku nõusolekuga/mitte nõusolekuga vee erikasutuseks (sh. seadud/seatavate tingimustega). Samuti lisatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS süsteemisisene dubleeriv kohustus/meeldetuletus kehtiva nõusoleku tagamiseks võõral maatükil vee erikasutuse korral. 4. Kompleksloa tabeli 14 „Võetava vee koguse ja seire nõuded“ sätestab Keskkonnaamet puurkaevust võetava vee koguse arvestamise nõuded ning vastavad seirenõuded vee kvaliteedi ja põhjaveetaseme seiramiseks. Võetava vee seire tingimuste seadmisel (sisustamisel) lähtub loa andja keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted” (edasi põhjaveekogumite määrus) § 6 nõuetest. Seire sageduse määramisel on lähtutud ülalnimetatud põhjaveekogumite määruse § 7 lg 1 p 1-4 toodud suundumuste (tendentside) analüüsiks vajaliku andmete hulga kogumise kiiruse vajalikkusest. Seire sageduseks on määratud üks kord kolme aasta jooksul, mis võttes arvesse põhjavee kaitstust on piisav, et 10 aastaga koguda minimaalne andmete hulk, mille põhjal on võimalik teatud näitajate suundumusi/ mitte suundumusi märgata ja teha sellest lähtuvalt täiendavaid järeldusi käitise või piirkonna käitiste mõju kohta põhjaveele. 5. Kompleksloa tabeli 20 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused“ juures analüüsis Keskkonnaamet taotlusmaterjalis toodut eelkõige KeÜS § 3 lg 2, § 4, § 5 mõistes ehk olulise keskkonnahäiringu, keskkonnariski ja keskkonnaohu tekke võimalikkuse seisukohast ning on seisukohal, et taotletud saasteainete aastaseid heitkoguseid on võimalik lubada. 6. Kompleksloa tabeli 21 „Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)“ juures analüüsis Keskkonnaamet taotlusmaterjalis toodut eelkõige KeÜS § 3 lg 2, § 4, § 5 mõistes ehk olulise keskkonnahäiringu, keskkonnariski ja keskkonnaohu tekke võimalikkuse seisukohast ning on seisukohal, et taotletud saasteainete hetkelisi (g/s) heitkoguseid on võimalik lubada. 7. Kompleksloa tabelis 24 „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ toob 4 muuhulgas Keskkonnaamet välja, et kooskõlas jäätmeseaduse § 15 lg 8, § 19 lg 4, § 221, § 30, § 73 lg 2 p 2 ja lg 4 p 3, HMS § 5 lg 2 ja THS § 25, on lubatud vanarehvide (jäätmekood 16 01 03) taaskasutamine (toimingu kood R3m - mehaaniline ringlussevõtt). 8. Kompleksloa tabel 27 „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“ puhul on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks kontsentreeritult välja tuua jäätmeseaduse ja selle alusel antud määruste olulisemad nõude ja põhimõtted, et tagada korrektne jäätmete käitlemine käitises. Eelnimetatud nõuded ja põhimõtted on kooskõlas jäätmeseaduse § 14 lg 11 ja 12, § 21, § 28, § 29 lg 1 ja 2, § 38, § 61 lg 1 ning § 116 lg 2. 9. Kompleksloa tabelis 49 „Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed“ tuuakse lisaks sisendite ja väljundite üle arvestuse pidamisele, välja ka meetmed (sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine), mis aitavad käitise tegevust täpsemalt planeerida ja seeläbi vähendavad vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkust ehk keskkonnariski (nt. põldude üleväetamine ja saasteainete väljaleostumine põhja- ja/või pinnavette). Tabelis toodud meetmed on kooskõlas PVT-järelduste peatükis 4.1 toodud PVT nr 1-ga. 10. Kompleksloa tabelis 54 „Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed“ on Keskkonnaamet sätestanud meetmed, mis peavad tagama käitise sulgemise korral võimalikult väikese keskkonnamõju. Lähtutud on kompleksloa taotlusmaterjalis toodust ehk käitise spetsiifikast ning põhimõttest, et käitis ei põhjustaks pärast sulgemist ohtu ei inimesele, ega ka ümbritsevale keskkonnale. Kompleksluba on vastavalt THS §-le 48 tähtajatu. Kompleksloa kohustusega käitiste ning ka loa korrapärast kontrolli teostatakse THS § 158 alusel üks kord kolme aasta jooksul, ent mitte sagedamini kui üks kord aastas. 2.1 Keskkonnamõju hindamine KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, tööstusheite seadus § 27 kohaselt annab kompleksloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 1, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 9 p 91 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu selle kohta, kas veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist (noorveisteks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle) on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. 5 KeHJS § 11 lg 23 järgi KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet viis läbi keskkonnamõjude eelhindamise protsessi, mille tulemusel tehti xx.xx.2020 otsus DM-101450-xx (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS), kus tuuakse välja, et keskkonnamõju hindamise protsessi algatada vaja ei ole. Nimetatud eelhinnangu tulemusena selgus alljärgnev (väljavõte eelhinnangust): Keskkonnaameti hinnangul ei saa eeldada kavandatava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju tekkimist, kuna: 1. Mõjud (nii positiivsed, kui ka negatiivsed) puuduvad kliima, inimese tervise, kultuuripärandi, kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 alade valdkondades. 2. Suurõnnetuste või katastroofide riski/ohtu ei eksisteeri. 3. Oluline kumulatiivne mõju puudub ja riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 4. Maastiku ja loodusliku mitmekesisuse ning elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond) suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega positiivsed mõjud. 5. Maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega negatiivsed mõjud. Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest, arvestada kompleksloa taotluse menetlemisel järgmise keskkonnameetmega:  määrata kompleksloas käitisepõhised nõuded või rõhutada õigusaktides toodud nõuete täitmise olulisust omaseire ja keskkonnajuhtimissüsteemi elementide parendamise meetmete seadmisega, et maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara valdkonnas eksisteerivaid madala suuruse/intensiivsusega negatiivseid mõjusid vähemalt samal tasemel hoida (vältida negatiivse mõju suurenemist). 2.2 Menetlusosaliste ärakuulamine Kompleksloa taotluse saamise teade avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Koit ning nende põhjal täiendavat informatsiooni ja/või vastuväiteid ei laekunud. Lähtudes THS § 37 lg 6 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1, § 48 esitas (reg. xx.xx.2020 nr. DM-101450-xx) Keskkonnaamet kompleksloa eelnõu, kompleksloa andmise korralduse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu käitajale ning menetlusosalistele seisukohavõtuks ning avalikustas vastava teate kompleksloa andmise korralduse eelnõu ja kompleksloa andmise korralduse eelnõu valmimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ajalehes Koit. Samuti avalikustati nimetatud eelnõud Keskkonnaameti kodulehel. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, osaühing Mooste Farmerid taotlusest, kooskõlas KeHJS § 11 lg 2 ja tuginedes THS § 27, § 38 lg 1 ja lg 3, keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 6 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 lg 2 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 “Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4 otsustan: 1. Anda osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731, aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Mooste alevik, Rasina mnt 18, 64616) Mooste lihaveisefarmile tähtajatu keskkonnakompleksloa KKL-509440 (lisatud). 2. Määrata kõrvaltingimus korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks (sh. osaliseks peatamiseks või osaliseks kehtetuks tunnistamiseks) pärast Mooste Vallavalitsuse (õigusjärglane Põlva Vallavalitsuse) ja osaühing Mooste Farmerid vahelise lepingu (Vara tasuta kasutamise leping; lepingu objektiks pumbamaja Laho külas ja maa) lõppemist, muutmist ja/või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku (Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500) kehtetuks tunnistamist, muutmist või peatamist. 3. Määrata kõrvaltingimus korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks korralduse otsustava osa punktis 2 nimetatud lepinguobjektide suhtes uue (osaühing Mooste Farmerid poolset kasutamist lubava) lepingu sõlmimist ja/või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku andmist (osaühing Mooste Farmerid kasuks). Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul esitades loa andjale vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhataja kompleksloabüroo Saata: Aare Veetsmann, Agrobiotehnoloogia Selts, Aigar Jušin, aktsiaselts PÕLVA VESI, Aleksandr Holjavin, Arvo Soomets, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Eda Ploompuu, Eevi Kuus, Elektrilevi OÜ, Heini Järve, Hilje Kangron, Hugo Järve, Jaanus Lõp, Jaanus Raudnagel, Janika Lõp, Juulius Siilbaum, Kadi Õunap, Kaidi Kottisse, Kaili Roog, Kallem Värva, Karin Needo, Keskkonnainspektsioon, Lembit Kottisse, Liina Allese, LINAAGRO OÜ, Maa-amet, Maanteeamet, Marju Jänes, Matthew Mitt, osaühing Bigon B, osaühing Halrika, Osaühing Metsagrupp, Osaühing Urmaato, OÜ Mesiveski, Peeter Kottisse, Peter Kahem, Põlva Vallavalitsus, Ragnar Tamm, Raimund Otsmaa, Rein Vist, Renlog Eesti OÜ, Roomet Allese, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, Siim Õunap, Silvia Porosson, Svea Soomets, Tauno Kottisse, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Tiit Järve, Tõnu Värva, tulundusühistu MOOSTE MASINAÜHISTU, UKU Masters OÜ, Ülo Needo, XL Power OÜ. Maikel Daniel kompleksloaspetsialist kompleksloabüroo 7  EELNÕU 01.10.2020 osaühing Mooste Farmerid Teie [email protected] Meie Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarmi keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsus Osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731; edaspidi käitaja) esitas Keskkonnaametile 17.09.2018 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.09.2018 nr DM-101450-1) taotluse keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) väljastamiseks. Käitaja esitas 26.04.2019, 24.10.2019, 27.03.2020 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-6, DM-101450-7, DM- 101450-8) muudetud/täiendatud taotlused ning Keskkonnaamet võtab käesoleva otsuse tegemisel aluseks viimase ehk 27.03.2020 esitatud taotluse versiooni (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-8). Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5 viiakse käesolev menetlus läbi kuni 31.12.2019 kehtinud tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt. Kompleksloa taotlus on esitatud farmikompleksile, kus planeeritakse hakata pidama ammlehmi ja vasikaid ülesseatud tootmisvõimsusega 591 loomakohta ammlehmadele, 591 loomakohta vasikatele ja 9 loomakohta pullidele, mis ületab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 toodud kompleksloa omamise kohustuse tekkimise künnisvõimsuse. Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm (edaspidi käitis) asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) ning farmi põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. THS § 19 lg 2 p 8 ja lg 3 (kooskõlas THS § 16 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 kohaselt on veisekasvatuse tegevusvaldkonnas kohustus kompleksluba omada käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 ja § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Avatud menetluse puhul, lähtudes HMS § 47 lg 1 kirjaliku taotluse esitamisega. Eelnevast lähtudes ja Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kooskõlas HMS § 4 ja § 56 lg 3 otsustab haldusorgan haldusakti andmise kaalutlusõiguse kohaselt, kui see volitus on seadusega antud. THS § 38 ja 39 kohaselt peab keskkonnakompleksloa andmisel/andmisest keeldumisel kaaluma/arvestama mitmeid eri komponente. Vastavalt tööstusheite seaduse §-le 27 annab keskkonnakompleksloa (edasi kompleksluba) Keskkonnaamet. Ülaltoodust lähtuvalt ja kooskõlas HMS § 15 lg 1 ja THS § 30 lg 1 ja 2 kontrollis Keskkonnaamet esitatud taotluse nõuetekohasust, võttis selle menetlusse (vormilisi puuduseid ei esine) ning võttes aluseks THS § 32, kooskõlas HMS § 46 lg 1, viib käesolevaga keskkonnakompleksloa andmise/andmisest keeldumise menetluse läbi rakendades sellele avatud menetluse sätteid. Esitatud kompleksloa muutmise taotlus sisaldas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg-s 1 nimetatud teavet. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, tööstusheite seadus § 27 kohaselt annab kompleksloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 1, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 9 p 91 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu selle kohta, kas veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist (noorveisteks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle) on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 23 järgi KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). 1.1. Kavandatav tegevus (määruse nr 31 § 2) 1.1.1. tegevuse iseloom ja maht Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm asub Põlvamaal Mooste aleviku idaservas Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 2 (22) 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142). Mooste alevik asub Põlva vallas, Põlva maakonna kirde osas. Käitise põhitegevuseks on lihaveiste intensiivkasvatus, kus planeeritakse hakata pidama ammlehmi ja vasikaid ülesseatud tootmisvõimsusega 591 loomakohta ammlehmadele, 591 loomakohta vasikatele ja 9 loomakohta pullidele. Loomi peetakse külmal perioodil lautades ning soojal perioodil karjamaal. Aastas tekib (käitises) ca 7225,5 kuupmeetrit sügavallapanusõnnikut. 1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Ühinenud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneeringud. Olemasolev ja planeeritav tegevus ei ole vastuolus Mooste valla üldplaneeringuga (kehtestatud Mooste Vallavolikogu 16.12.2008 ptsusega nr 42). Käitise territooriumist põhja suunas on Rasina maantee ja lõunas Suurfarmitagune tee. Lähiümbruses on maatulundusmaa, tootmismaa, ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud ning kaks reformimata riigimaa maaüksust. Põhja, lõuna ja ida suunas on ümbritsevatel kinnistutel valdavalt haritavad põllumaad ja metsamaa. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja elumajad asuvad Mooste alevikus käitise rajatistest ca 170 m kaugusel läänes (Rasina mnt 14, katastritunnus 47301:002:0187) ja ca 300 m kaugusel edelas (Linajaama tee 2, katastritunnus 47301:002:0204) ning Laho külas ca 300 m kaugusel kirdes (Rae, katastritunnus 47301:002:0750). Elumaja asub ka käitisest ca 300 m kaugusel idas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul (Ööpiku, katastritunnus 47301:002:0391). 1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Põlva vallaga (endise Mooste vallaga) sõlmitud pumbajaama kasutamise lepingu alusel võetakse põhjavett Mooste (Laho) puurkaevust (registrikood PRK0011061, katastri nr 11061). OÜ Mooste Farmerid on puurkaevu ainus tarbija. Vett kasutatakse lautades veiste joogiveeks, rajatiste ning seadmete puhastamiseks ja olmeveeks. Ammlehmad ja pullid tarbivad päevas hinnanguliselt ca 90 l ning vasikad ca 20 l vett. Ruumide puhastamisel kasutatakse survepesurit ning veekulu on ca 1 m3 kvartalis. Olmevee kulu on ca 10 m3 kvartalis. Kogu veevõtt on planeeritud aastaks 15 000 m3. Põhjaveekogumiks, millest vett võetakse on Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas. Kuna soojal ajal on loomad alaliselt karjamaal, siis võetakse käesoleva eelhinnangus koostamisel ka selle maa, kui ressursi kasutust. Kasutatavad karjamaad on toodud kaardil 1. 3 (22) Kaart 1. Kasutatavate karjamaade paiknemine. Käitises kasutatakse ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid transpordivahendite ja seadmete käitamiseks ja hooldamiseks. Diislit hoiustatakse spetsiaalses topeltseintega lekkekindlas diislimahutis. Teisi kemikaalide kanistreid ja pakendeid hoiustatakse garaažis, ruum on betoneeritud põrandaga ning kaitstud tuule ja ilmastiku mõjude eest. Tavaolukorras on ohtlike ainete keskkonda sattumine ebatõenäoline ja kogused minimaalsed. 4 (22) Abimaterjale (mineraalsööt, jahu, hein, silo, sool, põhk, turvas) ladustatakse selleks ette nähtud ruumides ja väljas betoonpinnal või jahupunkris ning saastunud pakendid kogutakse ja antakse tagasi tarnijale või antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Maapinna reljeefi muutused ning taimkatte hävimine on käitise sisese ulatusega ja väikese mahuga, puudutades ehitiste alust ja lähiümbruses paiknevat ala. Tegu on olemasolevate tootmisaladega. 1.1.4. tegevuse energiakasutus Energiat (sh. kütust) kasutatakse niivõrd, kui seda vajab tegevuseks kasutatav tehnika. Ülevaade kasutatavast elektrienergiast ja kütusest on toodud tabelis 1. Tabel 1. Ülevaade käitises kasutatavast elektrienergia ja kütuste kogustest (taotletud/planeeritud kogused). Energia allikas Käitis Elekter 49,30 MWh/a Diislikütus 7,8 m3/a Bensiin 0,5 m3/a 1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Käitise olmevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Aastane tekkiv summaarne reovee kogus on ca 40 m3. Kõvakattega pindadelt ja sõnnikuhoidla puhastelt aladelt lähtuv vähesaastunud sademevesi juhitakse kraavidesse ja tiiki või imbub loomulikul teel pinnasesse. Hoonete katustelt lähtuva vähesaastunud sademevee paremaks juhtimiseks on kavas kahe lauda vaheliste jalutusalade juurde paigaldada katustele sademeveerennid. Sõnnikuhoidlate täidetud aladelt juhitakse saastunud sademevesi hoidlate kogumiskaevudesse. Välisõhku paisatavatest üksikutest saasteainetest suurimaid koguseid omavad ammoniaak ja metaan. Loomakasvatusest lenduvaid aineid saab väljendada ka lõhnaainete segu heite kogustena (vt. tabel 2). Tabel 2. Ülevaade käitises välisõhku paisatavatest peamistest saasteainetest ja lõhnaainetest (taotletud/planeeritud kogused). Välisõhku paisatav aine/segu Käitis Ammoniaak 14,719 t/a ja 0,467 g/s Metaan 32,881 t/a ja 1,043 g/s Lõhnaainete segu 27536,9 ouE/s Lõhnaainetele (mille üks komponent on ka ammoniaak antud juhul) on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta tundidest. See tähendab, et lõhnaainete modelleerimisel loetakse tund, kus lõhnaainete kontsentratsioon on üle 0,25 OUe/m3 lõhnatunniks ning kui selliseid tunde on aastas vastuvõtja juures (nt. elamu) rohkem kui 15%, loetakse lõhnaainete esinemise häiringutase ületatuks. 5 (22) Lõhnaheite allikateks on käitise loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad. Kui arvestada lautades peetavate loomade arvu, sõnnikuhoidlate täitumise ja tühjendamise dünaamikaga, siis on hetkeline lõhnaheide periooditi väike ning häiringutaseme ületamist lähimate elamute juures modelleerimistulemuste põhjal ei esine (vt. joonis 1). Joonis 1. Mooste lihaveisefarmi kõigist saasteallikatest põhjustatud lõhnakontsentratsiooni 0,25 OU/m3 ületamise protsendiväärtused arvestades lõhnaheite muutlikkust kuude lõikes Müra: käitises on müraallikateks loomad (häälitsused, liikumine) söötmis- ja sõnnikueemaldusseadmed, survepesur ja transport. Müra teket välditakse loomuliku ventilatsiooni kasutamise abil. Sööda ettevalmistamisel ja jagamisel, sõnniku eemaldamisel ning ruumide ja seadmete puhastamisel on mürateke lühiajaline ning osaliselt hoonete sees. Tegevuste planeerimise abil välditakse asjatut müra teket ning kõrgema müratasemega tegevusi ei planeerita öisele ajale ja nädalavahetustele. Kavandatud tegevusega ei kaasne käitisest väljapoole levivat vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse reostust. Seoses transpordiga võib kuival aastaajal käitises ja lähiümbruse teedel tekkida vähesel määral tolmu, kuigi alad on kõvakattega. 1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Käitises tekkivad jäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Ülevaade tekkivatest jäätmetest on toodud tabelis 3. Tabel 3. Ülevaade käitises tekkivatest jäätmeliikidest ja kogustest (taotletud/planeeritud 6 (22) kogused). Jäätmeliik Teke - t/a 20 03 01 - Prügi 0,4 (segaolmejäätmed) 02 01 04 - 1 Plastijäätmed (välja arvatud pakendid) 15 01 02 - 0,6 Plastpakendid 15 01 01 - Paber- ja 0,2 kartongpakendid 20 01 01 - Paber ja 0,1 kartong 1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Avariiolukordade esinemise võimalikkus on käitlus ja ohutusnõuete järgimisel madal. Olulisem objekt, millega seotud avariid/õnnetused võivad põhjustada olulisemat keskkonnamõju on kütuse mahuti (diislikütus). Kütusemahuti lekke esinemise tõenäosus on väike, kuna tegemist topeltseinte ja settevanniga spetsiaalse kütusemahutiga ning selle tehnilist seisundit jälgitakse kasutuse käigus regulaarselt. Tegemist ei ole C-kategooria ettevõtte ehk ohtliku ettevõttega, kuna kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast väiksemas koguses (majandus- ja taristuministri 02.02.16 määrus nr 10 § 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022). 8) tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Käitise tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond (määruse nr 31 § 3) 1.2.1. olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Olemasolev ja planeeritav tegevus ei ole vastuolus Mooste valla üldplaneeringuga (kehtestatud Mooste Vallavolikogu 16.12.2008 ptsusega nr 42). Ühinenud Põlva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad endiste Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste valdade üldplaneeringud. Käitise territooriumist põhja suunas on Rasina maantee ja lõunas Suurfarmitagune tee. Lähiümbruses on maatulundusmaa, tootmismaa, ühiskondlike ehitiste maa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud ning kaks reformimata riigimaa maaüksust. Põhja, lõuna ja ida suunas on ümbritsevatel kinnistutel valdavalt haritavad põllumaad ja metsamaa. Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja elumajad asuvad Mooste alevikus käitise rajatistest ca 170 m kaugusel läänes (Rasina mnt 14, katastritunnus 47301:002:0187) ja ca 300 m kaugusel edelas (Linajaama tee 2, katastritunnus 47301:002:0204) ning Laho külas ca 300 m kaugusel kirdes (Rae, katastritunnus 47301:002:0750). Elumaja asub ka käitisest ca 300 m kaugusel idas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul (Ööpiku, katastritunnus 47301:002:0391). 7 (22) 1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Maapinna reljeef lautade asukohas on tasane ning langeb kergelt lõuna-põhjasuunaliselt (abs kõrgus 48-50 m). Territooriumi põhjaservas on langus nõlvakaldega üle 10% (abs kõrgus 44- 49 m) ning idapoolel langus nõlvakaldega 5-10% (abs kõrgus 49-46 m). Territooriumi põhjaserva on rajatud tiik ning käitise rajatistest ida ja põhja suunda kraavid. Pinnakate Alal on aluspõhjaks Kesk-Devoni settekivimid ning pinnakatteks valdavalt erineva paksusega moreenkate, vähemal määral ka jääjärvede setteid. Pinnakatte paksust mõjutab aluspõhja reljeef, jääaja eelsed ürgorud. Ehitusgeoloogilisete uurimuste põhjal lasuvad käitise territooriumil 1,4 kuni 5,05 m sügavusel Kesk-Devoni Burtnieki ladestu heledavärvilised liivakivid (D2br). Ülemises osas tihe valkjashall või valkjaskollane peenliiv. Purdpinnakatteks on pleistotseeni jääjärvesetteline saviliivmoreen, peenliiv, jämeliiv ja tolmliiv, mis on kaetud kuni 0,5 m paksuse mullakihiga. Käitise rajatiste alusel maal on karbonaadivaesel punakaspruunil või pruunil liivsavimoreeni lähtekivimil kujunenud kahkjas leetunud muld, lautadest põhja suunas alaliselt keskmiselt liigniiske leede-gleimuld ning madalamal tiigiäärsel alal alaliselt tugevasti liigniiske sügav madalsoomuld (turba sügavus üle 100 cm). Põhjavesi Piirkonnas kasutatakse Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni põhjaveekogumi põhjavett. Põhjaveekogum on kaetud savikate kvaternaari setete lasundiga. Põhjaveekihi vesi on hästi kaitstud ja maapinnal asuvad reostusobjektid vee kvaliteedile olulist mõju ei avalda, seda väljendab nitraatide madal sisaldus põhjavees. Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse Riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumine seire 2016. a aastaaruandes heaks. Peamiselt on veetaseme muutused seotud põhjavee loodusliku toitumise muutustega ja puudub oluline inimmõjust tulenev veetaseme alanemine. Põhjaveekogumi koguselist seisundit hinnatakse samuti heaks. Maavarad Käitise ja karjamaade territooriumil ja lähipiirkonnas ei esine maavarasid. 1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Käitisest ca 700 m kaugusel läänes asub Mooste järv (registrikood VEE2111100), mille veepeegli pindala on 11,4 ha ja valgala pindala 5,8 km2. Käitisest ca 350 m kaugusel läänes on Mooste mõisa pargi kaitseala (registrikood KLO1200112) ning Mooste mõisa pargi ja alleede ehitismälestise ala (registrinumber 23752). Lähimad kultuurimälestised on Mooste mõisa auruveski katlamajaga (ca 150 m kaugusel), sepikoda (ca 340 m kaugusel) ja puutöökoda (ca 330 m kaugusel). Mõisa hoonetega seotud kinnismälestiste kaitsevöönd ulatub ca 100 m kaugusele laudakompleksist. Suurfarmitagune tee 4 kinnistul (kü tunnus 47301:002:0067) ca 200 m kaugusel läänes asub III kategooria kaitsealuse Ciconia ciconia (valge-toonekurg) elupaik (registrikood KLO9105478). 8 (22) Käitise eeldatavasse mõjualasse pärandkultuuriobjekte ei jää. Käitise rajatistest ca 15 m kaugusel lõunas on Mooste valla kompostimisväljak (kü tunnus 47301:002:0149) bioloogiliste jäätmete vastuvõtuks ja ladustamiseks (registreerimistõend JÄ/318028) ning vana küünihoone (kü tunnus puudub). Rajatistes ca 50 m kaugusel lõunas on Linajaama tee 15 (kü tunnus 47301:002:0202), Linajaama tee 8 (kü tunnus 47301:002:0200) ja Linajaama tee 6 (kü tunnus 47301:002:0201) kinnistutel asuv laudakompleks, kus tegeletakse väiksemahuliselt ka veisekasvatusega. Lautade ventilatsioonikorstnad ulatuvad ca 11,5 m kõrguseni ning käitise mõjupiirkonna ulatuseks on seega arvestatud 575 m. Käitisest ca 500 m kaugusel edelas asub AS Tootsi Turvas katlamaja (õhusaasteluba L.ÕV/322475). Kuna veisefarmis küttekolded puuduvad, siis kumuleeruvat mõju õhusaastele eeldatavalt ei esine. Käitisega seotud karjamaadest jäävad mitmed maaparandusehitiste alale ja/või eesvoolude kallastele (vt. joonis 2). Joonis 2. Käitise ja karjamaade piirkonnas asuvad maaparandusehitised. Lähtudes veeseadus § 118 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt on maaparandussüsteemide avatud eesvooludel, mille valgala on alla 10 km2 veekaitsevöönd ulatusega 1 meeter ja suurema valgalaga eesvooludel 10 meetrit. Käitise karjamaadega kokku puutuvatest eesvooludest enamik on alla 10 km2 valgalaga, väljaarvatud Mooste oja (10-25 km2) ja Lutsu jõgi (üle 25 km2). 9 (22) Veekaitsevööndis keelatud tegevused ja teatud tingimustel lubatud tegevused (nt. karjatamine) on toodud veeseaduse § 119 ja 169-171. Loomade karjatamisega seotud võimalikud ohud on veekogu kalda erosiooni või hajuheide. Käitise karjamaad on ümbritsetud piirdega, mis välistab loomade karjatamise veekaitsevööndis, samuti on lisasööda ja joogivee andmise kohad väljaspool veekaitsevööndeid. 1.2.4. inimese tervises ja heaolu ning elanikkond Elanikkond Kui vaadelda käitise lähiümbrust 500 meetri raadiuses selle territooriumi piirist, siis analüüsides Eesti põhikaardi andmeid (uuendatakse igal aastal), saame tulemuseks, et selle raadiuse sees esineb unikaalse aadressiga (et vältida dublikaate) ja/või aadressita elu-või kõrvalhooneid või tootmishooneid või ühiskondlike hooneid või vundamente tabelis 4 näidatud arvul. Kui ühel ja samal aadressil paiknes mitu hoone liiki ja mõni nendest oli elu-või ühiskondlikhoone, siis tabel 4 arvestuses läks see asukoht (unikaalne aadress) kirja elu-või ühiskondlikhoonete valikusse. Ühel ja samal aadressil olevaid sama liigilisi hooneid/objekte loeti üheks (va. elu- või ühiskondlike hooneid). Selline hoonete põhine analüüs võiks anda parema hetkeseisu inimeste tegevustest piirkonnas, kui maasihtotstarvete analüüs, välistades näiteks arvestamist katastrisse kantud elamumaadega, kus reaalne inimeste elutegevus pole pikka aega realiseerunud. Tabel 4. Ülevaade unikaalse aadressiga hoonete/objektide arvust käitise lähipiirkonnas. Käitis Elu- või Kõrval- või Vundamentide Ehitatav Vare (farm) ühiskondlike tootmishoonete arv hoone (arv) hoonete arv arv (arv) Mooste 21 41 2 1 4 lihaveisefarm Lähimad elamumaa sihtotstarbega kinnistud ja elumajad asuvad Mooste alevikus käitise rajatistest ca 170 m kaugusel läänes (Rasina mnt 14, katastritunnus 47301:002:0187) ja ca 300 m kaugusel edelas (Linajaama tee 2, katastritunnus 47301:002:0204) ning Laho külas ca 300 m kaugusel kirdes (Rae, katastritunnus 47301:002:0750). Elumaja asub ka käitisest ca 300 m kaugusel idas maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul (Ööpiku, katastritunnus 47301:002:0391). Tervis ja heaolu Keskkonnaamet kontrollis Keskkonnainspektsiooni poolt hallatava Objekti Kontrollimise Andmekogu Süsteemi (OKAS) kaudu viimase viie aasta (09.09.2015 – 09.09.2020) Mooste aleviku ja Jaanimõisa, Viilsi, Laho ning Säässaare küla keskkonnaalaste kaebuste statistikat ja ükski kaebus ei olnud seotud käitaja farmiga. Sellest võib teha subjektiivse oletuse, et farm ei põhjusta keskkonnahäiringuid, mille tulemusena oleks mõju inimeste heaolule selline, et seda saaks defineerida vähendamist vajava keskkonnahäiringuna. 1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele (määruse nr 31 § 4) Natura-eelhindamine: KeHJS § 29 lg 2 järgi võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. 10 (22) Lähimad (tootmisterritooriumi piirist) Natura 2000 alad on ca 3 km 580 m kaugusel asuv Laho loodusala (EE0080225), ca 3 km 826 m kaugusel asuv Mooste loodusala (EE0080207) ja 5 km 100 m kaugusel asuv Meelva loodus- ja linnuala (EE0080203). Natura 2000 alasid kaitstakse looduskaitseseaduse § 4 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaudu. Laho loodusala kaitse on korraldatud Lahojärve hoiuala (KLO2000015) kaitse alla võtmise ja kaitse alla võtmise eesmärgi kaudu. Lahojärve hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse (Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus nr 183). Mooste loodusala kaitse on korraldatud Siimuniidu must-seenesultani püsielupaiga (KLO3000901) kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja kehtestamise kaudu. Nimetatud püsielupaiga kaitse-eesmärk on III kaitsekategooriasse kuuluva mardikaliigi must-seenesultani (Oxyporus mannerheimii) elupaiga kaitse, et tagada liigi soodne seisund (Keskkonnaministri 07.06.2007 määrus nr 42). Nimetatud kaitse eeskirja kaitsekord tagab ka Natura 2000 kaitstava elupaigatüübi vanad loodusmetsad (*9010) kaitse. Meelva loodus- ja linnuala kaitse on korraldatud Meelva looduskaitseala (KLO1000652) kaitse-eeskirja kaudu. Nimetatud looduskaitseala kaitse-eesmärk on muuhulgas Natura 2000 elupaigatüüpe nagu seda on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*)3, siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) kaitse ning liikide (sh. nende elupaikade) nagu seda on kalakotkas (Pandion haliaėtus), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus) ning kalakajakas (Larus canus) kaitse (Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 164). Ülaltoodust on näha, et käitise territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Välistatud on, et käitise kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Sellest lähtuvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. Eelnevast tulenevalt ja lähtudes juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamiseks Eestis“ (Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn 2016)1 ptk 2.2 ei ole vajalik Natura-eelhindamine. Ülaltoodud seisukohale jõudis Keskkonnaamet ülaltoodu ja alljärgneva analüüsi tulemusena: 1. ebasoodne mõju Natura 2000 ala(de) terviklikkusele – mõju (sh. mõjuala ulatumist Natura 2000 alale) olemasolu ei saa eeldada Põhjendus: käitise territoorium ja karjamaad asuvad Natura 2000 aladest ca 3 kuni 3,5 km kaugusel ja ei planeerita tegevusi, mis võiks mõjutada Natura 2000 alade terviklikkust. 2. ebasoodne mõju Natura 2000 ala(de) kaitse eesmärgile(kidele) – mõju (sh. mõjuala ulatumist Natura 2000 alale) olemasolu ei saa eeldada Põhjendus: ülalnimetatud Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on seotud teatud liiki veekogude, 1 Juhend on leitav: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/natura_m6ju_hindamis_juhis_2017- lopp.pdf 11 (22) märgalade, metsa ja lindude ning mardika kaitsega. Piirkonna veerežiimi mõjutavaid (muutvaid) maaparandussüsteeme ei planeerita, otsest tegevust aladel või nende vahetusläheduses ei planeerita, karjatamisel ei ületata eeldatavalt toitainetega seotud norme, lindude võimalikuks toidubaasiks olevate alade pindala ei vähene. Käitisest ei välju sellises koguses välisõhu saasteaineid, müra või muud heidet, mis võiks suurendada keskkonnaohu või keskkonnariski tekkimise võimalikkust ja/või tõenäosust. Alljärgnevates tabelis 5 on toodud koondhinnang olulise keskkonnamõju võimaliku tekke osas ning sellest, mis parameetrite alusel koondhinnang kujunes. Tabelis 6 on toodud detailsem põhjendus tabelis 5 kirjutatule. 12 (22) Tabel 5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 2 Mõjutatavad Mõju Mõjuala Mõju Mõju Mõju pöörduvus Mõju koosmõju Koondhinnang elemendid suurus/inte ulatus ilmnemise kestvus/sage (keskkonna olulise nsiivsus tõenäosus dus võimekus keskkonnamõju taastuda mõjust) võimaliku tekke osas Koosmõju, mis Olulist Maa Madal mõjutaks mõju Keskmine Kõrge Kõrge Keskmine keskkonnamõju ei saa (maakasutus)* negatiivne suuruset/intensiivsus eeldada t puudub Olulist Madal Pinnas* Madal Kõrge Kõrge Madal Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa negatiivne eeldada Koosmõju, mis Olulist Madal mõjutaks mõju Vesi* Keskmine Madal Kõrge Kõrge keskkonnamõju ei saa negatiivne suuruset/intensiivsus eeldada t puudub Olulist Madal Välisõhk Madal Kõrge Kõrge Väga kõrge Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa negatiivne eeldada Olulist Mõju Mõju Kliima Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa puudub puudub eeldada Maastik ja Olulist Madal looduslik Keskmine Kõrge Kõrge Kõrge Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa positiivne mitmekesisus* eeldada Elanikkond (laiem Madal Koosmõju, mis Olulist Madal Keskmine Keskmine Kõrge sotsiaalne positiivne mõjutaks mõju keskkonnamõju ei saa 2 Kasutatud osaliselt analoogiaid tööst – IMPERIA Project Report „Guidelines for the systematic impact significance assessment – The ARVI approach“. (2015). University of Jyväskylä. https://www.jyu.fi/science/en/bioenv/research/natural-resources-and-environment/imperia-project/arvi-tool (16.05.2019) Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  keskkond) suuruset/intensiivsus eeldada t puudub Olulist Mõju Mõju Inimese tervis* Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub keskkonnamõju ei saa puudub puudub eeldada Transpordiga seotud mõjud liituvad Olulist Inimese heaolu ja Madal Madal Madal Keskmine Väga kõrge piirkonna keskkonnamõju ei saa vara* negatiivne transpordiga seotud eeldada mõjudega Olulist Mõju Mõju Kultuuripärand* Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa puudub puudub eeldada Olulist Kaitstavad Mõju Mõju Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa loodusobjektid* puudub puudub eeldada Olulist Mõju Mõju Natura 2000 alad* Mõju puudub Mõju puudub Mõju puudub Koosmõju puudub keskkonnamõju ei saa puudub puudub eeldada * - hinnang antud arvestades ka karjatamist ja sõnniku laotamist Oluline kumulatiivne mõju puudub. Riigipiiriülest mõju ette näha ei ole. Suurõnnetuste tekke võimalikkust ei saa eeldada, kuna käitis ja sellega seotud tegevused ei ületa kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogust või alammäära. Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“. 14 (22) Tabel 6. Põhjendused keskkonnamõju olulisuse hinnangutele Mõjutatavad Mõju suurus/intensiivsus Mõjuala ulatus Mõju Mõju Mõju Mõju koosmõju Koondhinnang elemendid ilmnemise kestvus/sage pöörduvus olulise tõenäosus dus (keskkonna keskkonnamõju võimekus võimaliku tekke taastuda osas mõjust) Maa Kogu käitise eluea jooksul Käitise Kogu käitise Kogu Mõju on Lähipiirkonnas Olulist (maakasutus)* (võimalik, et tootmisterrito eluea jooksul käitise pöörduv. (kuni 4 km) ei asu keskkonnamõj aastakümneid) on orium ja (võimalik, et eluea Mõju on sama u ei saa maakasutus pigem karjamaad aastakümneid jooksul pöörduv, aga suurusjärguga eeldada monotoonne. Karjamaid ) (võimalik, käitise põllumajandusette kasutatakse iga kolme aasta et territooriumil võtteid. järel põllumaana. aastakümn maakasutuse Koosmõju, mis eid) muutmine mõjutaks oluliselt eeldab mõju ehitiste suuruset/intensiiv lammutamist. sust, puudub. Pinnas* Mahutid, hoidlad ja laudad Käitise Kogu käitise Kogu Ilma inimese Koosmõju Olulist on lekkekindlad. Käitise tootmisterrito eluea jooksul käitise abita võib puudub, kuna keskkonnamõj sisesed põhilised teed on orium ja (võimalik, et eluea pinnase tootmisterritooriu u ei saa kõvakattega. karjamaad aastakümneid jooksul taastumine mit ei jagata teiste eeldada Õnnetusjuhtumite tekke ) (võimalik, ehitiste tõttu ettevõtetega. risk on madal. Pinnast et ja mõjutavad käitise ehitised aastakümn toorme/abima ja pikaajaline eid) terjalide jne. ekspluatatsioon. võimalike Samuti on pinnas lekete mõjutatud käitise sisestel tagajärgedest välipidamisaladel ja olla karjamaadel söötmis- ja pikaealine. 15 (22)  jootmiskohtade ümber. Nii karjatamist, kui ka välipidamisaladel pidamist reguleeritakse õigusaktidega, eelkõige pinna- ja põhjavee saastumise vältimiseks, aga vastavad nõuded vähendavad ka mõju pinnasele. Vesi* Mõju õnnetusjuhtumite ja Käitise Kogu käitise Kogu Mõju on Lähipiirkonnas Olulist ehitiste amortiseerumise tootmisterrito eluea jooksul käitise pöörduv, kui (kuni 4 km) ei asu keskkonnamõj korral. Olmereovesi orium ja (võimalik, et eluea käitise eluea sama u ei saa suunatakse karjamaad aastakümneid jooksul jooksul suurusjärguga eeldada ühiskanalisatsiooni. ) (võimalik, täidetakse põllumajandusette Hooned ja mahutid on et veekaitsenõu võtteid. lekkekindlad. Mõju võib aastakümn deid. Koosmõju, mis avalduda käitise sisestel eid) mõjutaks oluliselt välipidamisaladel ja mõju karjamaadel söötmis- ja suuruset/intensiiv jootmiskohtade ümber. sust, puudub. Sõnniku laotamine omab potentsiaali täiendava koormuse tekitamiseks. Toiteelementide (N ja P) kogused jäävad õigusaktidega kehtestatud normide piiresse. Välisõhk Kehtestatud piirväärtusi, Käitisest Käitis Kogu Mõju on Saasteainete Olulist ega sihtväärtusi ei ületata lenduvad paiskab käitise pöörduv. hajumispiirkonna keskkonnamõj ning parima võimaliku saasteained saasteaineid eluea Käitise töö s ei asu sama u ei saa tehnika abil (sh. lõhn) õhku kogu jooksul lõpetamisel suurusjärguga eeldada 16 (22)  minimeeritakse heitmeid võivad eluea jooksul. (võimalik, saasteainete põllumajandusette õhku. halvimate et õhku võtteid. Käitises ei asu hajumistingi aastakümn paiskamine põletusseadmeid. muste korral eid). lõpetatakse. mõjutada lähipiirkonda (kuni 1 km) Kliima Ei mõjuta kliimat, sh. koha Ei mõjuta Ei mõjuta Ei mõjuta Ei mõjuta Ei mõjuta kliimat, Olulist mikrokliimat (nt. kliimat, sh. kliimat, sh. kliimat, sh. kliimat, sh. sh. koha keskkonnamõj kuumasaarte teke jne.) koha koha koha koha mikrokliimat (nt. u ei saa mikrokliimat mikrokliimat mikroklii mikrokliimat kuumasaarte teke eeldada (nt. (nt. mat (nt. (nt. jne.). Piirkonnas kuumasaarte kuumasaarte kuumasaar kuumasaarte ei asu sama teke jne.) teke jne.) te teke teke jne.) suurusjärguga jne.) põllumajandusette võtteid. Maastik ja Põllumajandusmaastik Karjamaad Põllumassiiv Kogu Mõju on Piirkonnas ei asu Olulist looduslik loob juurde erinevaid kuni 5 km e kasutatakse käitise pöörduv, ca sama keskkonnamõj mitmekesisus* koosluseid ja kaugusel igal aastal, eluea 5-10 aastaga suurusjärguga u ei saa toitumisalasid. Samas käitisest aga toimub jooksul võib muutuda põllumajandusette eeldada suure ulatusega ja karjamaa (võimalik, ka maa kõlvik võtteid, kuid pikaajalise kestvusega muutmine et metsamaaks. maastiku ja monokultuurid võivad põlluks ja aastakümn loodusliku loodusliku mitmekesisust vastupidi eid) on mitmekesisust vähendada. ning maakasutu mõjutavad kõik viljavaheldus s pigem piirkonna jne. monotoon põllumajanduslik ne. ud maad kokku. St. esineb koosmõju, aga mitte selline, mis mõjutaks oluliselt 17 (22)  mõju suuruset/intensiiv sust. Elanikkond Tekivad juurde uued Käitis asub Kogu käitise Kogu Mõju on Piirkonnas ei asu Olulist (laiem sotsiaalne töökohad. Tänu inimeste alevikus. eluea jooksul käitise pöörduv. sama keskkonnamõj keskkond) suuremale liikumisele Karjamaad (võimalik, et eluea Käitise suurusjärguga u ei saa piirkonnas omab asuvad aastakümneid jooksul sulgemisel põllumajandusette eeldada potentsiaalselt positiivset hajaasustatud ) (võimalik, kaovad võtteid. Sellist mõju kuritegevuse piirkonnas. et sellega seotud koosmõju vähenemisele. aastakümn töökohad ja (väiksemate eid). võib põllumajandusette väheneda võtetega koos), piirkonna mis muudaks turvalisus. mõju suurust/intensiivs ust, ei ole alust eeldada. Inimese tervis* Mõju puudub - inimese - - - - Piirkonnas ei asu Olulist tervisele ohtlikes sama keskkonnamõj kontsentratsioonides suurusjärguga u ei saa saasteaineid välisõhku ei põllumajandusette eeldada väljutata. Võimalik võtteid. Sellist tervisemõju joogivee koosmõju kaudu on minimeeritud (väiksemate veekaitsenõuete põllumajandusette järgimisega. Normatiive võtetega koos), ületavat müra ja mis muudaks vibratsiooni ei saa eeldada. mõju suurust/intensiivs ust, ei ole alust eeldada. Inimese heaolu Kuigi käitises jälgitakse Käitise Kogu käitise Ilmselt Mõju on Piirkonnas ei asu Olulist ja vara* 18 (22)  parimat võimaliku tehnikat lähipiirkond eluea jooksul perioodilis pöörduv. sama keskkonnamõj ning välisõhu ja veega (500 m (võimalik, et e Käitise töö suurusjärguga u ei saa seotud mõjud on raadiuses). aastakümneid iseloomug lõpetamisel ja põllumajandusette eeldada minimeeritud, siis siiski ei ) a, aga korrektsel võtteid. Sellist saa eeldada, et inimeste kogu sulgemisel koosmõju heaolu mõjutavad käitise keskkonnahäi (väiksemate keskkonnahäiringud (alla eluea ringud põllumajandusette keskkonnakvaliteedi jooksul. lakkavad. võtetega koos), piirväärtusi jäävad mis muudaks häiringud) täielikult mõju puuduvad, sest käitistest suurust/intensiivs 500 m raadiuses on ust, ei ole alust mitukümmend (21) eeldada. eluhoonet ning heaolu tunnetus on iga inimese puhul väga personaalne raske kaudsete meetoditega objektiivselt hinnata. Kultuuripärand* Käitise vahetu tegevus, ega - - - - Piirkonnas ei asu Olulist sõnniku laotamine, ei sama keskkonnamõj kahjusta kultuuripärandit. suurusjärguga u ei saa põllumajandusette eeldada võtteid. Sellist koosmõju (väiksemate põllumajandusette võtetega koos), mis muudaks mõju suurust/intensiivs ust, ei ole alust eeldada. 19 (22)  Kaitstavad Mõju puudub -käitise - - - - Piirkonnas ei asu Olulist loodusobjektid* vahetu tegevus, ega sama keskkonnamõj sõnniku laotamine, ei suurusjärguga u ei saa kahjusta kaitstavaid põllumajandusette eeldada loodusobjekte. võtteid. Sellist koosmõju (väiksemate põllumajandusette võtetega koos), mis muudaks mõju suurust/intensiivs ust, ei ole alust eeldada. Natura 2000 Käitise vahetu tegevuse - - - - Võimaliku Olulist alad* ega sõnniku laotamise koosmõju keskkonnamõj mõjuala ei ulatu Natura ulatumine Natura u ei saa 2000 aladele. 2000 alale ei ole eeldada tuvastatav, ka võimalikus koosmõjus teiste põllumajandusette võtetega. * - hinnang antud arvestades ka karjatamist ja sõnniku laotamist 20 (22) 1.4. Eelhinnangu järeldus (määruse nr 31 § 5) Keskkonnaameti hinnangul ei saa eeldada kavandatava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju tekkimist, kuna: 1. Mõjud (nii positiivsed, kui ka negatiivsed) puuduvad kliima, inimese tervise, kultuuripärandi, kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 alade valdkondades. 2. Suurõnnetuste või katastroofide riski/ohtu ei eksisteeri. 3. Oluline kumulatiivne mõju puudub ja riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 4. Maastiku ja loodusliku mitmekesisuse ning elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond) suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega positiivsed mõjud. 5. Maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega negatiivsed mõjud. KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Kompleksloa taotleja ei ole KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 61 lg 1 p 6 kohasest teabest, kompleksloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:  määrata kompleksloas käitisepõhised nõuded või rõhutada õigusaktides toodud nõuete täitmise olulisust omaseire ja keskkonnajuhtimissüsteemi elementide parendamise meetmete seadmisega, et maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara valdkonnas eksisteerivaid madala suuruse/intensiivsusega negatiivseid mõjusid vähemalt samal tasemel hoida (vältida negatiivse mõju suurenemist). II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Lähtudes KeHJS § 11 lg 22 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 2 esitas (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS xx.xx.2020 nr DM-101450-xx) Keskkonnaamet käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu käitajale ja teistele menetlusosalistele seisukohavõtuks. III. OTSUSTUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 1 ja 2, § 6 lg 2 ja lg-le 4, § 61 lg-tele 1, 3 ja 5, § 9, § 11 lg-tele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, tööstusheite seaduse §-le 27, haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 2 ning tuginedes Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 “Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4 otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarmile keskkonnakompleksloa väljastamise taotluse menetluse raames, kuna kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. 2. Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarmile keskkonnakompleksloa väljastamise taotluse menetluses arvestada muuhulgas järgmiste keskkonnameetmetega: 2.1. määrata kompleksloas käitisepõhised nõuded või rõhutada õigusaktides toodud nõuete täitmise olulisust omaseire ja keskkonnajuhtimissüsteemi elementide parendamise meetmete seadmisega, et maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu, inimese heaolu ja vara valdkonnas eksisteerivaid madala suuruse/intensiivsusega negatiivseid mõjusid vähemalt samal tasemel hoida (vältida negatiivse mõju suurenemist). 3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lg 11 p 1 kohaselt käesolevast KMH algatamata jätmise otsuse tegemisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhataja kompleksloabüroo Teadmiseks: Aare Veetsmann, Agrobiotehnoloogia Selts, Aigar Jušin, aktsiaselts PÕLVA VESI, Aleksandr Holjavin, Arvo Soomets, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Eda Ploompuu, Eevi Kuus, Elektrilevi OÜ, Heini Järve, Hilje Kangron, Hugo Järve, Jaanus Lõp, Jaanus Raudnagel, Janika Lõp, Juulius Siilbaum, Kadi Õunap, Kaidi Kottisse, Kaili Roog, Kallem Värva, Karin Needo, Keskkonnainspektsioon, Lembit Kottisse, Liina Allese, LINAAGRO OÜ, Maa-amet, Maanteeamet, Marju Jänes, Matthew Mitt, osaühing Bigon B, osaühing Halrika, Osaühing Metsagrupp, Osaühing Urmaato, OÜ Mesiveski, Peeter Kottisse, Peter Kahem, Põlva Vallavalitsus, Ragnar Tamm, Raimund Otsmaa, Rein Vist, Renlog Eesti OÜ, Roomet Allese, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, Siim Õunap, Silvia Porosson, Svea Soomets, Tauno Kottisse, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Tiit Järve, Tõnu Värva, tulundusühistu MOOSTE MASINAÜHISTU, UKU Masters OÜ, Ülo Needo, XL Power OÜ. Maikel Daniel 680 7902 [email protected] 22 (22) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 05.10.2020 10:35 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-101450-9.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, October 2, 2020 12:05 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-101450-9 Eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaegade pikendamine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/35569- c48cb098c29efd801bcc9d2b7d1d1ca8db5de99afe8f108bef775c31743f7d43 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist